Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Meil on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui on soovi. Sellist soovi ei paista. Sellisel juhul teeme kohaloleku kontrolli.

10:01 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (375 OE) esimene lugemine

10:01 Aseesimees Martin Helme

Nüüd me saame minna oma päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 375 esimene lugemine. Kutsun ettekandjaks kultuurikomisjoni esindaja Signe Kivi. Palun!

10:01 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitlen teile Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu, mille Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 15. aprilli istungil esitada Riigikogule menetlemiseks.

Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise põhjuseks on Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu senise liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa 13. aprillil esitatud avaldus nõukogu liikme kohalt omal soovil tagasiastumiseks alates 14. aprillist. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 15 lõike 4 kohaselt on Riigikogul kohustus nimetada uus nõukogu liige kolme töönädala jooksul. Riigikogu Isamaa fraktsioon tegi 13. aprillil ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul.

Riigikogule ettepaneku tegemisel peab kultuurikomisjon lähtuma Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-st 15, mille kohaselt ei või Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige olla, esiteks, Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor; teiseks, meediateenuse osutaja juhtorgani liige; kolmandaks, füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses; neljandaks, lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga; viiendaks, meediateenuse osutaja osanik, aktsionär ega liige; kuuendaks, Vabariigi Valitsuse liige. Meediateenuste seaduse § 5 kohaselt on meediateenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi. Priit Sibul esitas nõukogusse nimetamiseks kirjaliku nõusoleku ning kinnituse, et puuduvad seaduslikud vastuolud tema nimetamiseks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks.

Tutvustan teile Riigikogu kultuurikomisjoni protokolli nr 128. Istung toimus k.a 15. aprillil ja teise punktina oli päevakorras Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu ettevalmistamine. Aadu Musta sõnul on Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise põhjuseks eelmainitud seletuskirjas välja toodud ringhäälingu nõukogu senise liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa esitatud avaldus omal soovil kohalt tagasiastumiseks ja ka see, et Riigikogu Isamaa fraktsioon on teinud 13. aprillil ettepaneku nimetada rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul.

Päevakorrapunkt 2.1: otsustati esitada eelnõu täiskogule ja selle poolt olid komisjoni liikmed – loen nad kõik ette – Aadu Must, Helle-Moonika Helme, Leo Kunnas, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ja Üllar Saaremäe. Päevakorrapunkt 2.2: juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus k.a 4. mail. Selle poolt hääletasid kõik eelnimetatud komisjoni liikmed. Päevakorrapunkt 2.3: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi. Selle poolt olid samuti kõiki eelnimetatud komisjoni liikmed. Nagu seletuskirjas on välja toodud, jõustub Riigikogu otsus allakirjutamise hetkel ning selle otsuse vastuvõtmiseks on vajalik täiskogu poolthäälte enamus.

Tänan tähelepanu eest!

10:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:06 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Viktoria Ladõnskaja on meie seas üks väheseid meediakogemusega inimesi ja minu küsimus on, et kas ta tegi selle avalduse vabatahtlikult või olid seal taga ka mingid sunnimeetmed. Ühesõnaga, ma tahan küsida, kas auväärt komisjon andis sõna ka Viktoria Ladõnskaja-Kubitsale, et ta saaks öelda, kas see avaldus oli vabatahtlikult tehtud või oli seal sund taga.

10:06 Signe Kivi

Suur tänu! Ma pean kõigepealt ütlema, et kindlasti te saaksite seda küllalt personaalset küsimust ka Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa enda käest küsida. Komisjon oli delikaatne ja hindas seda, et avaldus tuli Viktoria Ladõnskaja-Kubitsalt, kes kinnitas, et see on tema vaba tahte avaldus.

10:07 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:07 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Mul on eelmise küsimusega analoogne küsimus. Kas komisjonil on teada, kas Priit Sibul tegi avalduse vabatahtlikult või avaldati talle survet ja kas komisjon, samamoodi nagu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa puhul, tutvus ka Priit Sibula vabatahtliku sooviavaldusega ja oli veendunud, et see on vabatahtlik?

10:07 Signe Kivi

Suur tänu! Pean ütlema, et komisjoni protokollis ega ka selle menetluse käigus, mida ma hästi mäletan, ei tõusetunud selliseid küsimusi. Mulle tundub, et teie Isamaa esimehena kindlasti teate, mis on selle tagasiastumise põhjuseks, ja võite seda küsida, kui te seda seni teinud ei ole, Priit Sibulalt.

10:08 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Väga huvitav fraas tuli teie suust praegu välja – see, et küsige tagasiastumise põhjust siin omade käest. Kuna te selle fraasi ütlesite, siis järelikult te olete natuke kursis ka sellega, miks see tagasiastumine toimub. Kirjeldage palun seda informatiivset olukorda, mida te valdate selle enda öeldud fraasi osas tagasiastumise põhjuste kohta.

10:09 Signe Kivi

Suur tänu! Minule ei ole need tagasiastumise põhjused teada ja ma ei ole seda ka ise Viktoria Ladõnskaja-Kubitsalt küsinud. Aga kui tegemist on isiku vaba tahte avaldusega, mis on selgelt näha, siis mulle tundub, et see huvi võib Riigikogu liikmetel, ka komisjoni liikmel olla. Aga sellel komisjoni istungil me tõesti Viktoriat nende küsimustega ei piinanud. Võimalik, et mõnel liikmel on selle kohta rohkem informatsiooni. Kordan veel: minul seda ei ole. Ma leian, et kui tegemist on persoonide ja nende avaldusega, siis peakski selle informatsiooniga piirduma. Aga ma arvan, et Viktoria on nõus ka täna, pärast seda, kui see päevakorrapunkt on läbi arutatud, sellele küsimusele vastama – niivõrd, kuivõrd ta ise sellele küsimusele vastata soovib.

10:10 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu menetlemist reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 ja selle raames on ette nähtud ainult üks suuline küsimus, nii et ma ei saa Peeter Ernitsale küsimuseks rohkem sõna anda. Rohkem küsimusi ma ei näe. Aitäh komisjoni ettekandjale! Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid teha ei saanud ja viiakse läbi ainult üks hääletus, seega on täna meil ka lõpphääletus. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 375 lõpphääletus. Aga enne seda teeme läbirääkimised. Läbirääkimistel on võimalik sõna võtta fraktsioonide esindajatel. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Lähme uuesti lõpphääletamise jutu juurde. Saalikutsung.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 375. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:13 Aseesimees Martin Helme

Selle eelnõu poolt on 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


2. 10:14 Kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) teine lugemine

10:14 Aseesimees Martin Helme

Läheme päevakorraga edasi. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 teine lugemine. Ettekandjaks on maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson. Palun!

10:14 Kaido Höövelson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 teisele lugemisele saatmise istung toimus maaelukomisjonis 19. aprillil 2021. aastal. Kutsutud oli Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome, õigusosakonna juhataja Geir Veski ja peaspetsialist Karina Torop. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. aprilliks kella 17.15 ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Ka komisjoni liikmetel polnud kohale kutsutud külalistele ühtegi küsimust. Seega otsustati menetluslikult teha ettepanek võtta eelnõu 310 täiskogu päevakorda täna, 4. mail 2021. aastal; teha ettepanek eelnõu 310 teine lugemine lõpetada; kui eelnõu 310 teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. mail 2021. aastal. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

10:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:15 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et ühtegi parandusettepanekut ei olnud ei siit- ega sealtpoolt. Ma küsin, et kas see eelnõu on siis nii rõõmustavalt hea, et seda ei peagi hakkama peagi taas jälle ümber vaatama. Milline on sinu hinnang?

10:16 Kaido Höövelson

Jah, aitäh! Kuna ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud üheltki komisjonilt, Riigikogu liikmelt ega kalandusega seotud ettevõttelt, siis järelikult on see eelnõu nii hea ja kõik olid sellega rahul.

10:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Nagu just kuulsite, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tehtud. Meil on võimalik nüüd minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Sellisel juhul on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 310 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


3. 10:17 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) esimene lugemine

10:17 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365 esimene lugemine. Ettekandjaks on maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

10:17 Maaeluminister Urmas Kruuse

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kinnisasja omandamise kitsendamise seadust ehk KAOKS-i on rakendatud juba 2003. aasta veebruarist. Seadust on aeg-ajalt ka korrigeeritud, viimane suurem muudatus tehti 2012. aasta veebruaris, kui seadus kehtestati tervikuna uuesti. Täna esitame esimesele lugemisele kaks muudatust, millega soovitakse laiendada nende isikute ringi, kelle suhtes kinnisasja omandamise kitsendusi ei kohaldata.

Meenutan paari lausega kõnealuse seaduse alusel juriidilistele isikutele kehtestatud maatulundusmaa omandamise piiranguid. Kui kinnisasi sisaldab põllumajandusmaad kümme hektarit või rohkem, võib juriidiline isik kehtiva seaduse kohaselt omandada selle siis, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolme aasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Ja kui kinnisasi sisaldab metsamaad kümme hektarit või rohkem, võib juriidiline isik selle omandada siis, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastatele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. Kui need tingimused ei ole täidetud ehk juriidiline isik ei ole tehingu tegemisele eelnenud kolme aasta jooksul tegelenud kas põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega, saab ta kinnisasja, mis sisaldab kümme hektarit või rohkem põllumajandus- või metsamaad, omandada üksnes kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal. Volikogul on aega dokumentide menetlemiseks ja loa andmise üle otsustamiseks 45 päeva. Samas, KAOKS-i ei kohaldata, kui kinnisasja omandajaks on Eesti riik, Eesti kohaliku omavalitsuse üksus või muu Eestis loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, näiteks Eesti Maaülikool. Samas võib aga riik täita avalikke ülesandeid ka eraõiguslikus vormis. Sellest tulenebki vajadus täiendada KAOKS-i § 2 lõike 1 punkti 2, lisades riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes maatulundusmaa omandamise kitsendused ei kohaldu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus. Hetkel räägime Maaelu Edendamise Sihtasutusest.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks rakendatakse MES-i kaudu põllumajandusmaa kapitalirendi meedet. See meede annab ettevõtjale võimaluse põllumaa müügi ja tagasirentimise tehinguga leevendada käibevahendite puudust või parandada investeeringuteks vajalike vahendite kaasamise võimalust. Lisaks kapitalirendi meetmele on MES-i ülesandeks pakkuda COVID-19 kriisist võimalikult kiiresti väljumiseks ning kriisi negatiivsete mõjude leevendamiseks ka laene ja laenukäendusi, kuid põllumajandusmaad omandab MES üksnes põllumajandusmaa kapitalirendi meetme rakendamisel.

Praegu peab MES enne tehingu tegemist taotlema kümmet hektarit või rohkem põllumajandusmaad sisaldava kinnisasja ostmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogult loa. Sellega kaasneb ülemäärane bürokraatia ja halduskoormus, mis muu hulgas võib kaasa tuua takistusi kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjatel ja maaettevõtjatel kiirelt abi saada. Me leiame, et mõistlikum on maapiirkonna ettevõtluse arendamiseks asutatud riigi sihtasutuse puhul loamenetlust ja sellega kaasnevat bürokraatiat kohaliku omavalitsuse üksusel mitte rakendada, sest ka ilma loamenetluseta on tagatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine.

Selles seaduseelnõus on ka üks teine muudatusettepanek, mis puudutab selle seaduse §-s 10 sätestatud riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel kinnisasja omandamist. Praegu on nii, et füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, on keelatud omandada kinnisasja meres asuvatel saartel, välja arvatud neljal suuremal saarel – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi –, ning idapiiriga piirnevatel aladel. Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 1. veebruaril 2020. aastal ja läinud aastal 31. detsembril lõppes ka Ühendkuningriigi seotus Euroopa Liidu õigusega, sh siseturu ja tolliliidu reeglitega, siis KAOKS-i mõistes on Ühendkuningriik riik, kelle kodanikel ja juriidilistel isikutel on riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel kinnisasja omandamine keelatud. Ettepaneku vabastada Euroopa Majanduspiirkonna riikide kõrval ka Ühendkuningriik riigikaitselistest piirangutest tegi Välisministeerium. Muudatuse tulemusena tagatakse Ühendkuningriigi kodanikele ja juriidilistele isikutele jätkuvalt õigus omandada kinnisasju ka KAOKS-i §-s 10 nimetatud riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel.

Palun auväärt parlamendil see seaduseelnõu menetlusse jätta ja heaks kiita! Aitäh!

10:23 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ministrile on ka küsimusi. Ivari Padar, palun!

10:23 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mu küsimus puudutab põllumajandusmaa kapitalirenti, mida me oleme nüüd viimase aasta jooksul hakanud rakendama 50 miljoni euro ulatuses ja mille kohta ka aastane praktika on olemas. Palun ütelge, kui palju neid taotlusi on praegu olnud. Ja teine asi: kas te oskate kirjeldada, mis on nende taotluste sisu olnud? Kas probleem on olnud pikaajalises jätkusuutlikkuses mingis põllumajandusvaldkonnas või on tegemist selliste ajutiste, näiteks kehvast turukonjunktuurist tingitud põhjustega? Mis on olnud need põhilised taotluste alused või motiivid, et on mindud sellele teele, et soovitakse põllumajandusmaa kapitalirenti rakendada?

10:24 Maaeluminister Urmas Kruuse

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Sellest meetmest osa saamiseks on esitatud 32 taotlust, nende summa on kokku 11,5 miljonit eurot. Samas lepingud on sõlmitud 13 taotlejaga ja see summa on kokku 2,8 miljonit eurot. Üks põhjus, miks [lepingute sõlmimine] on nii aeglaselt läinud, on see, et menetlusprotsess võtab päris palju aega. See tähendab seda, et kui ka veel volikogust on vaja läbi minna, siis see põhimõtteliselt võikski tähendada peaaegu selle 45‑päevase menetlustähtaja täitumist. Mõningatel juhtudel võib juhtuda, et sellest menetlusest võidakse üle minna, aga see on olnud üks põhjuseid.

Kui te küsite, miks on ettevõtjad seda meedet taotlenud, siis vastan, et põhjuseid on erisuguseid. Osa põhjuseid on seotud väga selgelt lühiajalise rahavajadusega, aga see tegelikult tähendab seda, et kriisist väljumiseks on ettevõtjatel erisugused võimalused ja erisugused tagatised. Üks nendest on maa ja seetõttu, kui me vaatame puhtalt administratiivselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse vaatenurgast, on kindlasti see meede nende vaates üks kõige suurema tagatisega meede, mille kaudu põllumehi aidata.

Meie probleem on tegelikult see, et pankade jaoks on üldjuhul paljude suurte investeeringutega tegelevate ettevõtete tagatised lõppenud või lõppemas ja selle tõttu neil lisavahendeid ei käibevahendite mõistes ega kriisist väljumise mõistes või uute investeeringute tegemisel ei pruugi jätkuda.

Need on olnud sellised erinevad vaated. Aga loomulikult selle meetme enda ajalugu on seotud sellega, et kui turult on püütud leida sarnast toodet, siis selle tingimused on olnud intressi mõttes ikkagi väga karmid. Üks eesmärke selle meetme rakendamiseks on olnud ju see, et põllumajanduslik maa jääks ikkagi põllumajanduslikku kasutusse.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ettekandjale ma ei näe. Saame edasi minna järgmise ettekandja juurde ja selleks on maaelukomisjoni liige Martin Repinski. Palun!

10:26 Martin Repinski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu minister juba rääkis, puudutab see seaduseelnõu kahte muudatust. Suures plaanis muudetakse kahte asja.

Üks muudatus on seotud riigikaitselise kitsendusega ja muudatus [tuleneb sellest], et praegu ei tohi soetada maatulundusmaad või põllumajandusmaad, mille suurus on kümme hektarit või rohkem, sihtasutus, ka riiklik sihtasutus mitte. Seoses sellega on tekkinud probleem. Maaelu Edendamise Sihtasutus ei saa soetada ilma volikogu loata maatükke, mis on suuremad kui kümme hektarit. Seoses viimasel aastal tekkinud toetus- või finantsmeetmetega on MES-il tekkinud probleem, et asjaajamine võtab liiga palju aega. Seoses sellega muudetakse [seadust] nii, et sihtasutus saab selle võimaluse.

Teine muudatus on seotud sellega, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on astunud Euroopa Liidust välja ning nende jaoks hakkasid automaatselt kehtima need piirangud, mis kehtivad neile, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ja nendele juriidilistele isikutele, mis on registreeritud mujal kui Euroopa Liidus ja mis ei kuulu ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide hulka. Seoses sellega täiendatakse seadust selliselt, et nende riikide nimekirja, kelle juriidiliste isikute ja kodanike puhul ei hakka kehtima kõnealune piirang, nende riikide hulka lisatakse ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Maaelukomisjon on seda eelnõu arutanud ühel istungil, mis toimus 20. aprillil. Istungil osalesid järgmised liikmed: Merry Aart, Kaido Höövelson, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik.

Kõigepealt andis maaeluminister Urmas Kruuse ülevaate kavandatud muudatustest ja ka sellest, kuidas see toetus- või finantseerimismeede on Maaelu Edendamise Sihtasutuses liikunud. Seejärel küsis Tarmo Tamm, kas põllumajandusmaa kapitalimeetme maht on 50 või 20 miljonit eurot. Urmas Kruuse vastas, et valitsusel on kavas meetme kogusumma üle vaadata, kuid hetkel seda veel tehtud ei ole.

Siis küsis Ivari Padar, kui suur huvi on põllumajandusmaa kapitalimeetme vastu. Urmas Kruuse vastas, et taotlusi on aasta jooksul esitatud umbes 12 miljoni euro ulatuses ja otsuseid on tehtud 4,3 miljoni euro ulatuses. Marko Gorban täpsustas, et meede käivitus eelmise aasta maikuus ja probleemiks ongi see, et sihtasutus peab taotlema iga maa väljaostu protsessi käigus kohaliku omavalitsuse volikogult loa. See aga võtab päris palju aega ja sellepärast ongi esitatud taotluste arv palju suurem kui menetletud taotluste arv. Tarmo Tamm küsis sedagi, kellel on õigus taotlus esitada. Marko Gorban vastas, et taotlejate ring on sama, mis MES-i teiste COVID-19 meetmete puhul.

Siis küsis Tarmo Tamm ka hinna kohta, et kuidas see hind kujuneb rendi puhul, kui põllumajandusmaa müüja kasutab seda maatükki ja maksab MES-ile rendihinda. Marko Gorban ja Urmas Kruuse selgitasid, et Keskkonnaministeeriumiga on kokku lepitud, et MES võtab Maa-ameti hinnastatistika ja selle järgi kujuneb hind.

Merry Aart avaldas arvamust, et huvi meetme vastu on olemas ning meede on oluline, ja küsis, kuidas juriidilised isikud saavad tõestada, et nad tegelevad põllumajandusega, nii et neile ei kehtiks see kitsendus, ja kas piisab sellest, et nad näitavad müügitulu näiteks 100 eurot. Vastus tuli põhimõtteliselt Helir-Valdor Seederilt, kes ütles, et praegu kehtiva seaduse järgi piisab tõesti sellest, et näidatakse kas või 100-eurost müügitulu. Mingit piirangut selle kohta ei ole.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas see seaduseelnõu laieneb ainult MES-ile, ja Urmas Kruuse vastas jälle, et esialgu taheti võtta arvesse kõiki sihtasutusi, nii et see hakkaks kehtima ka teiste sihtasutuste puhul, kuid kooskõlastusringi käigus tehti ettepanek seda kitsendada ja põhimõtteliselt, jah, see hakkab kehtima praegu ainult MES-ile. Helve Hunt lisas, et kitsendamise ettepanek tuli Rahandusministeeriumilt.

Oli ka mitmesuguseid teisi küsimusi. Tähtsamad olen ma enda arvates välja toonud. Tarmo Tamm pööras tähelepanu KOV-idel ja tundis huvi nende seisukoha kohta. Urmas Kruuse vastas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi kaks ettepanekut menetlusprotsessi käigus, neist ühte arvestati. Marin Daniel, maaelukomisjoni nõunik, juhtis tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirja lisas on eelnõu kooskõlastamise tabel ning seal on ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu tehtud kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek, mis jäi arvestamata, oli see, et Eesti Linnade ja Valdade Liit tahtis anda [kohalikele omavalitsustele võimaluse], et kui luba ei ole vaja, siis küsitakse maatüki omandamisel kohaliku omavalitsuse arvamust. Maaeluministeerium on aga arvanud, et kui mingeid kitsendusi ei ole ja võimalus [maatüki omandamist] mõjutada puudub, siis ei ole ka otsest vajadust küsida mingisuguse põllumajandusmaa soetamise korral arvamust.

Lepiti kokku, et muudatusettepanekute tähtaeg on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. Ettekandjaks määrati maaelukomisjoni liige Martin Repinski. Tehti ettepanek võtta eelnõu 365 täiskogu päevakorda 4. mail ehk täna ja teha ettepanek eelnõu 365 esimene lugemine lõpetada. Seda ettepanekut toetati konsensuslikult. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

10:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

10:37 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees Martin! Hea komisjoni ettekandja Martin! Minul on selline küsimus. Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus on üks enim maaelukomisjoni laual olnud seaduseid viimase viie-kuue aasta jooksul. Põhjus on väga lihtne: ridamisi toredaid Ida-Virumaa inimesi ei saa oma datšade alust maad enda omandisse teatud bürokraatlikel põhjustel ja see on tänase päevani nii. Ma arvan, et ettekandja Martin teab seda väga hästi. Kas teil komisjonis oli juttu, et selle seaduse raames siin Riigikogu saalis saaks ka selle väikese mure lahendatud, nii et need Ida-Virumaa, Narva ja muude omavalitsuste inimesed saaksid lõpuks oma datša aluse maa endale?

10:38 Martin Repinski

Aitäh, hea kolleeg, et sa muretsed Ida-Virumaa inimeste pärast! Eestis selline probleem on olemas, aga seda me komisjoni istungitel seekord ei arutanud. Põhjus on lihtne: see teema on palju laiem ja see on mingis mõttes isegi poliitiline vaidlus. Ka mina pooldan seda, et see oleks vaja lahendada. Minu arvates on lahendus väga lihtne. Aga kuna poliitilist konsensust selles küsimuses hetkel ei ole, me ei ole seda ka puudutanud, kuna need muudatused – juhul, kui selle seaduseelnõu muudatused võetakse vastu – on hästi tehnilised ja me ei hakanud poliitilisi asju sellel komisjoni istungil arutama.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

10:39 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Sa mainisid, et eelnõu kooskõlastusringil tuli Rahandusministeeriumilt kitsendusettepanek, mida ka arvestati. Võid sa selgitada, mis selle kitsendamise põhjus Rahandusministeeriumil oli? Võid sa selle tagamaid veidi selgitada?

10:39 Martin Repinski

Aitäh! Kohe vaatan, kas tabelis on see kirjas või mitte. Ei, siin tabelis kahjuks seda kirjutatud ei ole. Aga see puudutas seda, et esialgu oli plaan, et kõikide sihtasutuste puhul saaks seda muudatusettepanekut rakendada. Ütleme niimoodi, et hetkel on nii, et mitte ükski sihtasutus, ka riiklik sihtasutus, ei saa soetada põllumajandusmaad, mille pindala on rohkem kui kümme hektarit, ilma kohaliku omavalitsuse volikogu loata. Nende vaidluste käigus selgus, et on mõistlik teha nii, et see muudatus puudutaks praegu ainult Maaelu Edendamise Sihtasutust, kuna tegelikult sellest see vajadus tekkis. Komisjoni seisukoht on selline, et kuna laiemat vajadust ei olnud ja puudus nii huvi kui ka vajadus seda teistele sihtasutustele laiendada, siis seda tehti ainult konkreetse sihtasutuse tarbeks.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Sellisel juhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku eelnõu 365 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 18. mai kell 17.15.


4. 10:41 Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) esimene lugemine

10:41 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Neljas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 340. Ettekandjaks on Riigikogu liige Lauri Läänemets. Palun!

10:42 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seadust, mis oma olemuselt on tegelikult väga lihtne. See puudutab paragrahvi, mis ütleb, kui palju [kohaliku omavalitsuse volikogu] esindajaid saab Vabariigi Presidendi valimisel valimiskogus olla vastavalt kohaliku omavalitsuse valimisealiste elanike arvule.

Selle seaduseelnõu esitamise mõte on parandada ära auk, mis meil praeguseks tekkinud on. Nimelt, pärast 2017. aastal toimunud kohalikke omavalitsusi puudutavat haldusreformi jäi Eestisse 79 omavalitsusüksust. Ühtlasi muutus selle haldusreformi käigus see, kui palju valijamehi Eesti eri piirkondadest valimiskogusse valitakse ja valima saadetakse. Toona minule teadaolevalt räägiti sellest, et Vabariigi Presidendi valimise seaduse juurde, mis puudutab just valimiskogu ja selle liikmete arvu, tullakse tagasi. Eri koalitsioonid on moodustanud ka töörühmi ja seda teemat on nendes töörühmades arutatud. Kahjuks on need koalitsioonid enne lahku läinud, kui ettepanekud konkreetsel kujul siia suurde saali on jõudnud.

Eelnõu ütleb seda, et valimiskogusse kuuluvate kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate arv määratakse järgmiselt: kuni 2000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta üks esindaja, 2001–7000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta kaks esindajat, 7001 – 12 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta kolm esindajat. 12 001 – 50 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta viis esindajat, 50 001 – 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta 10 esindajat ja üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta 25 esindajat.

Kui vaatame, kui suur on olnud valijameeste kogu varem, siis aastal 1996, kui need põhimõtted seadusesse kirja pandi, oli valimiskogus 374 liiget: kohalike omavalitsuste valitud esindajad ja 101 Riigikogu liiget. Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahekord oli valimiskogus 2,7 : 1. Aastal 2016 oli valimiskogus 335 liiget ning Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahekord oli 2,3 : 1. Nüüd, pärast haldusreformi on valimiskogu suuruseks jäänud ainult 208 liiget, neist 101 on Riigikogu liikmed. Kui me seda – mina julgeksin öelda – viga, mis on tekkinud, ära ei paranda, siis jääb valimiskogus parlamendiliikmete ja volikogude esindajate vahekorraks ainult 1,06 : 1. Nii et tegelikult on see väga kõva vähenemine. Selle eelnõu tulemusena poleks valimiskogus mitte 107, vaid 232 volikogude esindajat. Ja valimiskogu suurus oleks 335 ehk vahekord oleks 2,3 – see on põhimõtteliselt sama, mis viimaste presidendivalimiste ajal.

Tõesti, põhiseadus näeb ette, et president valitakse ära siin Riigikogus. See on parlamendi ülesanne põhiseaduse järgi. Aga põhiseaduses on ka ette nähtud, mida teha sellises olukorras, kui parlament ei suuda selle ülesandega hakkama saada. Selle jaoks ongi presidendi valijameeste kogu tegelikult loodud, et kui siin tekib patiseis ja ei suudeta suurt konsensust leida, siis liigub presidendi valimine valijameeste kogusse. Ja valijameeste kogu peaks olema see koht, kus president ära valitakse. Seal on tõesti kohalike omavalitsuste esindajate arv, vähemalt varasemalt, olnud sellepärast nii suur, et ta ei kopeeriks parlamendi jõujooni. Muidu lihtsalt mingi väikese arvu korral on suur tõenäosus, et tegelikult need arvamused ja jõujooned, mis siin parlamendis selle patiseisu tekitavad, kanduvad valijameeste kogusse edasi ja president jääb ka seal valimata ja tuleb uuesti parlamenti tagasi. Me kõik teame ja mäletame, et selline olukord Eesti Vabariigis on ühe korra mõni aasta tagasi olnud. See ei ole kuigi hea signaal ühiskonnale. See ei mõju hästi ei parlamendile, valimiskogule ega tegelikult ka rahva usaldusele ja ootustele.

Oluline muudatus selle eelnõu puhul – küll mitte sellest eelnõust endast tulenevalt, vaid haldusreformist tulenevalt – on see, et kuna meil on 79 omavalitsust, siis valijameeste kogus saab olema palju rohkem neid valijamehi, kes ühest omavalitsusest tulevad. Varem oli neid omavalitsusi, kust näiteks ainult üks valijamees oli valijameeste kokku lähetatud, aga selle eelnõu puhul, kuna see arv peaks olema sama suur kui varem, aga omavalitsusi on vähem, hakkab olema nii, et kaks-kolm valijameest omavalitsuse kohta on selline Eesti keskmine. Loomulikult mõnes kohas on neid palju rohkem ja mõnes üksikus kohas tõesti juhtub, et neid on vähem. See tähendab seda, et kuna praegune Vabariigi Presidendi valimise seadus näeb ette, et kõik valijamehed valitakse korraga ühel hääletusel kohaliku omavalitsuse volikogus, siis arvatavasti saavad ka opositsiooni esindajad sinna valimiskokku omale koha. Ja ma arvan, et selle mõtte järgi, et valijameeste kogu ei peaks täpselt kopeerima parlamendi olukorda, on see päris hea asi. See muudab valijameeste kogu koosseisu ja ka sealse arvamuse hoopis teistsuguseks.

Mis demokraatia ja laiapõhjalisuse koha pealt veel olulisem on, on see, et tegelikult sellisena pääsevad valijameeste kokku ka need esindajad, kes ei esinda antud hetkel parlamendierakondade arvamust. Kui me vaatame kas või tänaseid arvamusuuringuid ja Eesti praegust olukorda, siis parlamendivälistel erakondadel on rahva toetus ja see on üle 10%. Need erakonnad tegelikult saavad selle eelnõu järgi ka võimaluse oma hääle anda ja oma arvamuse presidendivalimistel selle valijameeste kogu kaudu välja öelda. Lisaks, kohalikel omavalitsustel osaleb tavaliselt päris palju valimisliite, kelle arvamus ja nägemus ei pruugi olla ka täpselt sama, mis on parlamendierakondadel. Ja nende valimisliitude esindajatel avaneb ka võimalus tulla presidenti valima sellesse valijameeste kogusse.

Ehk teisisõnu, selle eelnõu eesmärk on ära hoida see olukord, mis meil tekkida võiks, et valijameeste kogu suurus väheneb poole võrra, kui me räägime kohalike omavalitsuste esindajatest, ja tagada see võimalus, et presidendi valijameeste kogu oleks võimalikult laiapindne otsustuskoht, kus tõesti presidenti valides otsitakse konsensust. Ka Riigikogus ju presidendi valimiseks vajaminev häälte arv tähendab seda, et parlamendis erinevate maailmavaadete vahel ja erinevate erakondade vahel ja erinevate valijate esindajate vahel tuleb leida konsensus. Kui parlament seda teha ei suuda, siis peab seda suutma valijameeste kogu. Et aga valijameeste kogu seda teha saaks, peaks ta võimalikult vähe kopeerima parlamendi jõujooni ja võimalikult palju tooma valijameeste kokku inimeste arvamust. Ja ma rõhutan: minu arvates on tähtis, et sellel hetkel valitsevat inimeste arvamust. Meil võib ju olla ka olukord, kus presidendivalimised toimuvad näiteks kolm aastat hiljem pärast parlamendivalimisi, ja kolme aasta jooksul on Eesti inimeste arvamus tihti – või kui mitte tihti, siis mõnikord – päris palju muutunud.

Aitäh! Ma hea meelega olen valmis küsimustele vastama.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Ja tõepoolest, küsimusi on. Palun Kalvi Kõva!

10:53 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Ma mäletan väga täpselt neid 2017. aastal toimunud haldusreformi debatte siin saalis ja mul on meeles ... arvamused ... (Ühendus hakib.) ... esindatus, kui omavalitsus saab vähem, ei muutuks halvemaks. Ja siit minu küsimus. Võib-olla sa natuke kommenteerid seda debatti, mis komisjonis oli seoses sellega, et komisjon seda eelnõu esimesel lugemisel ei toeta ja see lükatakse tagasi. Kas põhiseaduskomisjoni meelsus on muutunud, mis puudutab seda, et omavalitsuste hääl presidendivalimistel ju nüüd väheneb, kuigi poliitiline tahe alates 2017. aastast oli, et see ei väheneks, vaid pigem suureneks?

10:54 Lauri Läänemets

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti mäletan – ma loodan, et ma ei tee kellelegi liiga, keegi saab mind kohe parandada, kui ma eksin, keegi, kellel näiteks komisjoni protokoll on ees –, siis kõigepealt, minu mäletamist mööda, toimus meil komisjonis debatt peamiselt lugupeetud komisjoni esimehe, komisjoni liikme Kalle Grünthali ja minu vahel. Ma ei mäleta, et teised komisjoni liikmed väga palju midagi arvanud oleks. Seega on raske öelda, mida arvati. Aga ütleme nii, et hääletustulemus ütleb ju kõik: teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mina tõlgendaksin seda küll nii, et ei nähta vajadust anda võimalus rohkematele kohalike omavalitsuste volikogude esindajatele või piirkondade esindajatele laiapõhjalise otsuse tegemiseks.

Ma pole ise kokku arvutanud ja mingeid skeeme joonistanud, ma arvan, et neid on päris keeruline teha, aga võib-olla keegi koalitsioonist on juba teinud mingisuguseid arvutusi ja leidnud, et selline valijameeste kogu on neile kasulikum – et juhul kui tõesti parlamendis [nende kandidaat] läbi ei lähe, siis valijameeste kogus saavad nad oma hääled kokku. Ma muidugi loodan, et see niimoodi ei ole. Ma lihtsalt räägin, mis mulje jääb.

Aga kui mõelda sellele debatile ja sellele, mida Vabariigi Valitsuse esindaja komisjonis rääkis, siis ega see eelnõu ju presidendi valimise protseduure, seda sisulist poolt ei muuda. See, mida see eelnõu teeb, on tegelikult ju see, et ta püüab hoida kohalike piirkondade esindajate arvu valimiskogus sama suure[, nagu seni on olnud]. Mitte midagi muud ta ei tee. Rohkem mitte mingit sisulist muudatust sellega ei tehta. Jah, tavaliselt järgitakse põhimõtet – muidugi see põhimõte kehtib pigem europarlamendi valimiste, Riigikogu valimiste ja kohalike omavalitsuste valimiste puhul, kui valima peab minema palju inimesi –, et aasta aega enne valimisi mingeid muudatusi seadustes ei tehta, et kõigile oleks selge, kuidas kandideerida ja mismoodi valimisprotseduur käib, ning et valimised oleksid võimalikult ausad, demokraatlikud ja läbipaistvad. Aga ma julgen öelda, et siin vastuolu ei ole ja vastuolu ei ole sellel põhjusel, et me sisulisi muudatusi ei tee.

Kui me mõtleme ka aja peale, siis praegu menetledes on minu arvates piisavalt aega, et see eelnõu heaks kiita enne jaanipäeva. Sellest hetkest, kui eelnõu heaks kiidetakse, on veel päris tükk aega sinnamaani, kui presidendikandidaatide ülesseadmine pihta peaks hakkama. Ja kui me räägime valimiskogust, see on variant nr 2, siis nii nagu Vabariigi Valimiskomisjon on öelnud, võivad valimiskogusse presidendivalimised jõuda üldse septembri lõpu poole, nii et sinna on kõvasti aega. Pealegi ma ei usu, et ühegi kohaliku omavalitsuse volikogu jaoks oleks see mingisugune probleem, kui nad peaksid tegema kohapeal otsuse, kas valida esindajaks üks, kaks või kolm inimest. Ma arvan, et mitte keegi seda vaidlustama ei hakkaks. Kui keegi tõesti niimoodi mõtleb, siis oleks huvitav näha ja kuulata, kuidas ta põhjendab seda, et ta ei soovi oma inimeste arvamust nii laiapõhjaliselt lasta esindada. Ja mis puudutab presidendikandidaate, siis nagu ma ütlesin, ei tohiks ka sellega probleemi tekkida, sellepärast et alles selle aasta teisel poolel tuleb see hetk, kui presidendikandidaadid vastavalt seadusele üles seatakse.

Komisjonis otseselt kahjuks ei öeldud, kas tahetakse teadlikult valijameeste ringi väiksemana hoida mingitel poliitilistel põhjustel, aga vähemalt mina kipun seda järeldama, sest komisjonis arutledes mingeid suuri sisulisi kaalukaid põhjuseid selle ettepaneku vastu ei esitatud.

10:57 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:59 Kalle Grünthal

Aitäh! Psühholoogid on öelnud, et inimene mäletab sündmusi umbes kolm kuud. Ma pean tunnistama, et nad räägivad jumala õiget juttu, sellepärast et kui ma teie eelnõu põhiseaduskomisjonis toetasin, siis [meenus mulle, et] möödunud aasta oktoobrikuusse jäi selline lugu, et ma esitasin presidendi otsevalimise taotluse. Täna te räägite, et rahva usaldusele ei mõju [valimiskogu suuruse vähenemine] hästi, valijamehi peaks olema rohkem, räägite demokraatiast ja peate silmas ka parlamendiväliseid erakondi. Pean ütlema, et väga ilus jutt. Aga seoses sellega mulle meenus, et kui esitasin presidendi otsevalimise eelnõu, et rahvas ise saaks valida presidenti, sest see oleks kõige demokraatlikum, siis minu mäletamist mööda sotsiaaldemokraadid seda eelnõu ei toetanud. Seega ma arvan, et teie praegune eelnõu on selline libaeelnõu. Kuidas kommenteerite?

11:00 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Kalle Grünthal! Kõigepealt tõesti suur tänu, et te toetasite komisjonis seda eelnõu! Ma loodan, et te toetate seda ka täna siin saalis. Aga ma pean teid parandama. Kui ma õigesti mäletan, ei esitanud te mitte presidendi otsevalimise eelnõu, vaid te esitasite eelnõu, mille sisuks oli korraldada rahvahääletus presidendi otsevalimise küsimuses. Toona leidsid põhiseaduskomisjonis peale EKRE esindajate kõik teised, kaasa arvatud kõik komisjoni töötajad, väga veendunult, et see oli lihtsalt põhiseadusega vastuolus. Tegime põhiseaduskomisjonis ettepaneku, et põhiseadusega vastuolus olevat asja ei saa panna rahvahääletusele, seda esiteks, ja teiseks, kui muutust soovitakse, siis tuleks tulla eelnõuga.

Meie oleme tulnud välja eelnõuga, mis puudutab konkreetselt presidendivalimisi. Me ei ole tulnud välja eelnõuga, mis muudaks näiteks seda, et presidenti võiks valida rahvas. Sellise eelnõuga praegu, vähemalt enne neid presidendivalimisi pole mõtet välja tulla, sest need muudatused on palju pikaajalisemad, palju keerulisemad ja neid nii lühikese ajaga teha ei saa. Me oleme toonud parlamendi ette eelnõu, mis parandaks, mina julgeks öelda, tööõnnetuse. Ma ei tea, kas teen sedasi öeldes kellelegi liiga, aga minu arvates on see tööõnnetus, sest parlament haldusreformi tehes ei pidanud minu arvates silmas seda, et hakkame vähendama ka valijameeste kogu.

Me oleme toonud siia eelnõu, mis otseselt muudab presidendivalimisi. Aga muudab täpselt nii palju, et ei aetaks kuidagi segi demokraatlikku protsessi, ja nii palju, et see oleks kooskõlas kõigi põhimõtetega, mis puudutavad presidendivalimiste toimumiseni jäänud aega. Muidugi ma pean ütlema, et kui te vaatate seda eelnõu, ma kuupäeva peast ei mäleta, siin pole seda kirjas, [siis näete, et] me juba veebruarikuus esitasime selle eelnõu. Siin all on isegi kirjas, et Henn Põlluaas oli Riigikogu esimees, juba sellest ajast on see eelnõu. Sellel, et me seda praegu maikuus arutame, on ka mingisugused põhjused. Tegelikult koalitsiooni enamusega komisjonis oleks tahte korral saanud selle sisuliselt kohe arutlusele panna, aga [seda ei tehtud]. See on kahjuks üks selge märk, mis näitab, et tegelikult praegu koalitsioonil vist huvi ei ole suurema rahva tahte kuulamise vastu.

11:03 Aseesimees Martin Helme

Andrei Korobeinik, palun!

11:03 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Kas sa saaksid avada nende numbrite tagamaid, et miks just sellised proportsioonid? Me teame, et mõni erakond väga tahab presidendi otsevalimisi, ja juhul, kui need [eelnõus esitatud] numbrid oleksid rohkem sõltuvuses elanikkonnast, siis see olekski samm otsevalimiste suunas. Aga need [proportsioonid] ei ole ei praeguses regulatsioonis ega ka selles eelnõus sellised. Miks just selline tabel, nagu siin on välja pakutud? Kas selle taga on mingisugune konkreetne loogika?

11:04 Lauri Läänemets

Aitäh, väga hea ja oluline küsimus! Me komisjonis minu mäletamist mööda isegi ei arutanud seda teemat niimoodi, selle kohta ei küsitud. Aga vastus on lihtne. Selle eelnõuga, nagu ma ütlesin, me tegelikult mingisugust väga suurt põhimõttelist sisulist muudatust teha ei taha. Me püüame ära hoida presidendivalimistel valimiskogusse kuuluvate esindajate vähenemise ja oleme püüdnud pakkuda välja põhimõtteliselt samasuguse süsteemi, mis n‑ö proportsionaalselt kopeeriks tänast olukorda, nii et valijameeste kogus oleks liikmete arv sama, mis eelmine kord – kuna omavalitsusi on vähem, siis peab igale omavalitsusele mõni valijamees juurde tulema. Me ei ole selle eelnõuga läinud muutma seda, mis praegu kehtivas Vabariigi Presidendi valimise seaduses kirjas on. Tõesti, ma saan aru, et see küsimus puudutab näiteks Tallinna linna, kus Tallinna ja teisi omavalitsusüksusi võrreldes proportsioonid ei ole võib-olla paigas, ja selle loogika järgi pigem mitte Tallinna kasuks. Aga me oleme proportsiooni loogikat püüdnud samaks jätta, rohkem meil seal taga midagi ei ole.

11:05 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:05 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olin 2016. aastal põhiseaduskomisjonis ja nägin, kuidas seda haldusreformi seadust ette valmistati. 7. juunil 2016 võttis Riigikogu selle vastu. Ma kontrollisin hetk tagasi üle, kuidas lugupeetud sotsiaaldemokraadid hääletasid selle poolt, mis viis omavalitsuste arvu drastilise vähenemiseni, ja vaatasin, et kõik hääletasid selle poolt. [Riigikogust] kadunud Eiki Nestor, Mihkel Raud, Tanel Talve ja need, kes ei ole Riigikogust kadunud, head kolleegid, olid kõik selle poolt. Tegelikult te ju ise vähendasite toona valijameeste arvu. Miks te nüüd niimoodi teisele poole astute? Kas see on lihtsalt selline populistlik samm, et kord nii, kord naa?

11:06 Lauri Läänemets

Aitäh! Haldusreform oli ikka mõeldud haldusreformina, see ei puutu otseselt presidendivalimistesse. Toona ei arutatud ju valimiskogu koosseisu vähendamist, vaid arutati haldusreformi, mille lõpuks parlament otsustas läbi viia. Sinna juurde oleks pidanud tulema ka valimiskogu teema, selle liikmete arvu taastamine pärast haldusreformi. Minule teadaolevalt on seda ju mitu korda varasemate koalitsioonide ajal ka tehtud. Ma tean, et toona, kui Riigikogu esimees oli veel Eiki Nestor, tegi ta vastava ettepaneku kõigile parlamendierakondadele. Kahjuks ei olnud huvi nii suur ja lõpuks väljatöötatud variandid, kuidas valijameeste kogu koosseis peaks tekkima, need erinevad variandid, kahjuks toetust ei leidnud ja see seadusemuudatus jäi ära. Minu mäletamist mööda on ka hilisemates koalitsioonides seda küsimust arutatud, aga võib-olla on koalitsioonide [koostöö] lihtsalt liiga vara lõppenud või on olnud mingi muu põhjus, arvatavasti ikkagi [koostöö on] lõppenud, et pole aruteludega jõutud sinnamaani, et see seaduseelnõu oleks siia saali toodud. Püüdeid ja katseid on olnud ning see on nüüd järjekordne soov õiglus taastada.

11:08 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

11:08 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Miks tegelevad sotsiaaldemokraadid peenhäälestusega? See, kas tuleb nüüd mõnest volikogust ühe reformierakondlase asemel kaks reformierakondlast või kahe keskerakondlase asemel neli keskerakondlast, ei muuda ju mitte midagi, kui proportsioonid on samad. Ma küsiksin ikkagi, et miks sotsiaaldemokraadid ei taha anda otsustusõigust rahva kätte. Mitmel korral käisid su ettekandest, hea Lauri, läbi sõnad, et "oleks võimalik rahva meelsust rohkem teada saada" ja "oleks võimalik rahva häält rohkem kuulda". Rahva häält saaks päriselt kuulda ikkagi siis, kui me teeksime ära presidendi otsevalimised. Siin parlamendis on näiteks Keskerakond seda ideed tugevalt toetanud. Kuidas sulle tundub, kas sotsiaaldemokraadid oleksid – mitte nende saabuvate presidendivalimiste kontekstis, aga pikemas vaates – presidendi otsevalimiste toetajad, et anda rahvale ka päriselt hääl? Ma loodan, et vastad küsimusele jah või ei, mitte lihtsalt ümmarguse jutuga.

11:09 Lauri Läänemets

Aitäh! Kõigepealt ma pean meenutama, et hiljuti oli meil riigis võimul valitsus, mille koosseisus olid just äsja nimetatud Keskerakond ja EKRE. Ma ei näinud, et see eelnõu oleks meile esitatud ja et me oleksime neil teemadel põhiseaduskomisjonis rääkinud. Nii et teise silmas [pindu] näed, aga enda silmas [palki] ei näe.

Nüüd, minnes selle küsimusega edasi, ütlen ma korra veel, et mis puudutab Vabariigi Presidendi valimist, sellist põhimõttelisemat valimiskorra muutmist, siis seda meie oma eelnõuga ei taotle. Me püüame sellist – ma vabandan, kui kellelegi jälle liiga teen – Riigikogu või parlamendi tööõnnetust ära hoida. Haldusreformi tulemusena on valijameeste arv vähenenud, tegelikult tuleks see aga taastada, kuna Riigikogu siin saalis ei ole minu teada kordagi pidanud debatti selle üle, kui suur valijameeste kogu peaks olema, mismoodi ta peaks pärast haldusreformi tekkima. Seda arutelu pole toimunud. Praegu ongi esimest korda see debatikoht siin saalis tekkinud. Me räägime presidendivalimistest, mis tulevad õige pea.

Mis puudutab presidendi valimist rahva poolt, siis see muudatus võtab ju aastaid ja aastaid aega. Selle aja jooksul võib-olla jõutakse meile valida kaks presidenti, äkki isegi kolm presidenti. Jah, selle eelnõuga võib välja tulla. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tahab, siis te võite sellega ju vabalt välja tulla. Aga ükspuha, kes selle eelnõuga välja tuleks, ta ei muudaks seda olukorda, mis täna on. Presidendivalimised toimuvad juba sellel aastal, sellel sügisel. Presidendivalimised toimuvad ka pärast neid valimisi ja siis peaks olema see probleem lahendatud, et kohalike volikogude saadetud esindajate arv valimiskogus on liiga väike.

11:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:11 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu, eesistuja! Hea Lauri! Väga põnev on jälgida ... (Ühendus hakib.)

11:11 Aseesimees Martin Helme

Paul! Paul, palun räägi rohkem mikrofoni.

11:11 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

... ja ma saan aru, et sotsialistid on praegu plaaninud devalveerida riigivõimu kõige kõrgemal esindusvõimu positsioonil oleva isiku väärtust. Ja see tuleneb sellest, et kuna valimiskogu moodustatakse kohaliku omavalitsuse valimistel ja § 5 kohaselt, siis valijad sisuliselt määravad valimiskogu liikmed, nii et valijateks on kodakondsuseta isikud, välismaalased, nende lapsed ja teatud juhul ka lapselapsed, kusjuures lapsed loomulikult ealises tähenduses. Ja siit tulebki küsimus, et miks sotsiaaldemokraadid soovivad devalveerida kõrgeimat esindusvõimu.

11:12 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Paul Puustusmaa! Ma pean kohe ühe märkuse tegema. Mulle meenus, et tegelikult võttis komisjoni arutelul sõna ka Paul Puustusmaa, ma vabandan, tegin talle vist enne liiga. Aga ei, me ei kavatse siinkohal ju midagi muuta, põhimõtet me ei muuda. Täna kehtib põhimõte, et kohalike omavalitsuste volikogud valivad esindajad – nende volikogude või nende kohalike omavalitsuste esindajad – valijameeste kogusse. Seda paragrahvi, mis seda kõike puudutab, me ei muuda. Ainuke asi, mida me muudame, on see, mitu esindajat valitakse. Nii et see küsimus oleks võib-olla pidanud minema kuskile aastate taha, nendele, kes neid seadusi toona tegid.

11:13 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

11:13 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mulle küll tundub, et siin on tegu rongiga, mis on juba läinud. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni vastu võetud valimiste hea tava koodeksis on selgelt öeldud, et ei tohi muuta valimisreeglistiku olulisi küsimusi, kui valimisteni on jäänud alla ühe aasta. Ja täpselt sama oluline osa reeglistikust on ju ka see, kes saavad valida, mitte ainult see, kuidas valimised läbi viiakse. Millega on seda põhjendatud, kui komisjoni arvates ei olegi see oluline teema ja ei olegi osa reeglistikust? See, kui me valijameeste arvu üles-alla nihutame või selle koosseisu muudame, on ju samamoodi osa reeglistikust. See debatt on äärmiselt oluline ja pidanuks juba varem siin Riigikogus toimuma, aga see rong on kahjuks juba läinud. Me saame rääkida võib-olla järgmistest presidendivalimistest. Kas komisjon seda arutas?

11:14 Lauri Läänemets

Aitäh! Komisjonis me rääkisime sellest küll. Ja ma jään oma arvamuse juurde, nagu ma juba alguses eelnõu tutvustamisel ütlesin. Veneetsia konventsioon ütleb tõesti seda, et aasta aega enne valimisi põhimõtteid ei muudeta. Aga see kehtib pigem – minu mäletamist mööda ütles seda komisjonis ka valitsuse esindaja – selliste valimiste kohta, mis on näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimised või Riigikogu valimised. Nii et pigem on mõeldud seda, et kui valima lähevad tavalised inimesed, siis reegleid ei muudeta, sellepärast et see poleks demokraatlik.

Mina ütleksin niimoodi, et me ei soovi selle eelnõuga muuta mitte ühtegi põhimõtet, kuidas presidendivalimised valimiskogus toimuvad, vaid selle eelnõuga me soovime säilitada varasema olukorra, et valimiskogu koosseisu ei moodustaks mitte Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste esindajad pooleks, vaid et kaks kolmandikku esindajatest oleks kohalikest omavalitsustest ja kolmandik Riigikogust. Selline oli siiamaani kehtinud põhimõte, kuni haldusreform seda olukorda muutis. See muutus ei ole tulnud ühestki parlamentaarsest debatist või Riigikogu soovist vähendada valimiskogu koosseisu, seda pole siin saalis mitte keegi mitte ühelgi hetkel, vähemalt minule teadaolevalt, ju soovinud teha. Me lihtsalt proovime säilitada selle olukorra, mis toona oli.

Ma ei tea, milline see huvi siis on. Ma arvan, et kui me täna seda eelnõu ei toeta, siis on soov pigem hoopis vähendada [valimiskogu liikmete arvu] ja muuta seda olukorda, mis aastaid Eestis on presidendivalimistel valijameeste kogu puhul kehtinud. Pigem peaks seda asja niimoodi vaatama.

11:16 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

11:16 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Lauri! Mind ajendas küsima üks sinu sissejuhatavas tutvustuses olnud lause või mõttekäik, mille kohaselt eelmistel, 2016. aasta presidendivalimistel oli piinlik, et Riigikogu ei suutnud presidenti ära valida ja valijameeste kogu ei suutnud ära valida ja kõik olid Riigikogus pettunud ja kõik olid ärevil ja asi oli selle tõttu kuidagi väga vilets. Mina ei jaga seda vaadet, ma ei leia, et midagi läks väga valesti. Kui meil on selline presidendi valimise kord paika pandud, no siis valime nii kaua, kuni president saab valitud. Me ei pea hakkama häbenema ja stressama. Aga sellest tulenevalt on minu küsimus sulle järgmine: kas sinu ja teiste sotsiaaldemokraatide jaoks on tähtsam see, et me valime presidendi kiiresti, või see, et me valime Eestile parima presidendi? Eelmiste valimiste lõpp meeldis mulle kogu selle asja juures kõige vähem.

11:17 Lauri Läänemets

Suur aitäh! Ei ole mina kasutanud sõna "piinlik" ja pole seda ka silmas pidanud. Loomulikult see kord, mis praegu on põhiseaduses ja teistes seadustes, näeb ette teatud protseduurid ja on täiesti normaalne neid protseduure järgida. Aga ma arvan, et me ei peaks mõtlema siin saalis ainult nii, nagu poliitikud mõtlevad, vaid me peaksime tunnetama ja mõistma ka seda, kuidas rahvas neid asju näeb. Lugupeetud Randpere, kindlasti sina saadki nendest protsessidest aru paremini kui enamik teisi inimesi, sa oled rohkem seadusi lugenud ja kõike muud, nii et sa ei näe neid probleeme. Aga teiste inimeste jaoks oli seal probleem. Nad nägid seda niimoodi, et parlament ja seejärel ka valimiskogu ei suutnud oma tööd ära teha. Minu arvates on see argument, mida peaks silmas pidama. Ma arvan, et on oluline, et rahvas usaldaks parlamenti ja arvaks, et nii parlament kui ka valijameeste kogu on töövõimelised.

Tegelikult ma arvan, et see on oht, kui laia konsensust ei suudeta leida. Näiteks mõtleme niimoodi, et valimiskogu jääb meil täpselt selliseks, nagu ta praegu seaduse järgi on – kuhu ta on kukkunud –, koosnedes 208 valijamehest. No proovime siin presidenti valida. Kui parlamendil see ei õnnestu, läheb ülesanne valijameeste kogule. Aga kuna see kopeerib enam-vähem, ma arvan, neidsamu jõujooni, mis on parlamendis, siis ei õnnestu valimine ka seal. Tuleb ülesanne Riigikokku tagasi ja ikka ei õnnestu. No mis me teeme siis? Ta pendeldab.

Tegelikult, kui vaadata põhiseaduse kirjutajate arvamusi ja mõtteid, siis nende eesmärk ja nende suur soov, millest nad lähtusid, oli ju see, et president valitaks ikka Riigikogus, ja kui teda siin ei valita, siis on see koht, kus kindlasti see valik peaks tehtama, valijameeste kogu. Sellepärast peakski valijameeste kogu olema võimalikult lai ja võimalikult vähe kopeerima parlamendi jõujooni, et valik seal tõesti ära tehtaks.

Ja ma arvan, et on teatud oht. Ma ei tea, kas see võib realiseeruda või mitte, aga tunnistagem, et on teatud oht, et kui presidendi valimine niimoodi edasi-tagasi peaks kogu aeg pendeldama, siis lõpuks ollaksegi selles olukorras, minu arvates sundolukorras, kus tuleb mingisugune valik teha. Kas see valik on Eestile parim? See ei pruugi niimoodi olla, see võib niimoodi olla. Aga kui meil on võimalik selliseid olukordi ennetada, siis me peaksime seda tegema.

11:20 Aseesimees Martin Helme

Andrei Korobeinik, palun!

11:20 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Hea ettekandja! Sa oled paar korda vastanud siin sarnastele küsimustele. Alguses sa ütlesid, et see eelnõu on siin nii hilja sellepärast, et koalitsioon ei viitsinud tööd teha. Ja siis sa ütlesid, et valimistega seotud regulatsiooni ei peaks muutma viimasel hetkel, aga presidendivalimised on erand. Sul oli ka mingisugune vestlus sel teemal ametnikuga, kes arvas, et nii ongi õige. Ma selguse mõttes küsin üle: kas sa tõepoolest pead seda õigeks? See eelnõu esitati kuus kuud enne presidendivalimisi. Isegi optimistliku stsenaariumi järgi, kui koalitsioon väga pingutaks, see eelnõu poole aasta sisse ei mahuks. Kas sa pead õigeks, et presidendivalimiste puhul võib viimasel hetkel muudatusi teha, sest see erineb teistest valimistest?

11:21 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma olen siin mitu korda öelnud, et tegelikult me ju ei lähe muudatust tegema – sisuliselt, kui me mõtleme sisuliselt. Jah, juriidiliselt me teeme muudatuse, kuna omavalitsuste arv on vähenenud ja automaatselt on vähenenud ka valimiskogu liikmete arv. Aga seda debatti, et me tahame vähendada omavalitsuste esindajate arvu valijameeste kogus, ei ole parlamendis ju keegi pidanud. Sellist otsust, et vähendame, ei ole ju keegi teinud. Selle eelnõu mõte on hoida olukord sellisena, nagu ta varem oli. Me ei lähe ju presidendivalimiste korda sisuliselt muutma, vaid me soovime selle eelnõuga hoida olukorra sellisena, nagu ta varem oli. See on selle eelnõu eesmärk. Me ei hakka seal mingeid põhimõtteid muutma.

Kui te tõesti arvate, et valijameeste kogus peaks olema vähem omavalitsuste esindajaid ja rohkem parlamendierakondade esindajaid, nii et Riigikogu liikmed domineeriksid, siis praegu ongi õige koht see otsus teha. Aga siis tuleks see ka välja öelda, mitte küsida, et miks meie nüüd tahame midagi muuta. Ei taha – me tahame säilitada seda olukorda, mis alates 1996. aastast on olnud, seda põhimõtet, seda vahekorda valijameeste kogus, mis on olnud. Me tahame seda säilitada.

11:23 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

11:23 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Lauri Läänemets! Te soovite selle eelnõuga säilitada valimiskogu liikmete arvu enam-vähem sama suurena kui enne haldusreformi, kui omavalitsuste arv oli peaaegu neli korda suurem kui praegu. Tookord presidenti valimiskogus ei valitud. Te olete täna mitu korda rõhutanud, et sellist debatti oleks siiski vaja. Ma küsin niimoodi: matemaatika on üks asi, aga mis annab teile kindluse, et teie eelnõu seadustamisel on valimiskogu efektiivsem? Loomulikult ma mõistan, et see küsimus eeldab rohkem spekulatsiooni kui ratsionaalseid argumente.

11:23 Lauri Läänemets

Väga-väga hea küsimus! Seda küsis ka Toomas Kivimägi komisjonis. Seda, milline süsteem presidendivalimistel efektiivsem on või mismoodi moodustatud valimiskoguga kuidagi efektiivsemad ollakse, ma arvan, et seda meist mitte keegi ei suuda ennustada, sest kõik presidendivalimised toimuvad eri ajal ja erisuguses kontekstis, nii et seda pole võimalik öelda. Küll aga on meil võimalik otsustada ära põhimõtted, näiteks see, et kohalik hääl oleks valimiskogus ülekaalus, või see, et kui parlament ei saa konsensuse otsimisega hakkama, siis [valimiskogu] oleks võimalikult mitmekesine. Neid asju me saame otsustada ja need on ju need põhimõtted, mida me selle eelnõuga taotleme.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:24 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mina ütlen küll, et oli väga piinlik, kuidas Eiki Nestor, teie juht, eelmistel valimistel praeguse presidendi Kadriorgu upitas. Aga minu küsimus on see, et ärme räägime sellest seadusest, see on selline surrogaatne asendustegevus, vaid räägime sellest, keda sotsiaaldemokraadid praegu tahaksid tegelikult Kadriorus presidendina näha? Ja veel üks väike küsimus: kas sina ka näed ennast kunagi Kadriorus Eesti Vabariigi presidendina?

11:25 Lauri Läänemets

Aitäh-aitäh! Ma saan aru, et juba see küsimus oli mulle tunnustus. Suur tänu! Suur tänu toetuse eest! Neid küsimusi, seda, kas [kandidaat] peaks olema mina või keegi teine, me pole hetkel arutanud. Ma loodan, et me hakkame seda kõike koos parlamendis arutama, ja kui teil tuleb mõni hea mõte, siis tulge ja öelge seda meile. Me kindlasti räägime oma headest mõtetest ja inimestest ka teile. Aga valimisprotsessiga me pole küll veel algust teinud.

11:25 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:25 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea Lauri! Riigikogu valivad kodanikud, nagu sa tead, see on põhiseaduslik kõrgeim võim. Valimiskogu esindajate kohta on aga Vabariigi Presidendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja põhiseaduse § 56 koostoime tõttu riik otsustanud, et need on väheoluline poliitiline substants, sest kõrgemat riigivõimu nad ei teosta. Kõrgem riigivõim osaleb Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, aga mitte presidendivalimistel. Ja siin tulebki mul tugineda Urve Tiidusele, kes ütles, et küsimuse all on valimiskogu efektiivsus. Efektiivsuse küsimus on tõepoolest olemas. Ma küsin, miks te remondite vähetähtsat valimiskogu, selmet kaotada üleüldse valimiskogu kui selline.

11:26 Lauri Läänemets

Aitäh! Mina ei tea, miks peab presidendi valimine olema üldse efektiivne või mida see "efektiivne" tähendab. Ma saan aru, et see võiks kuidagi majandusjutu sisse sobida, mingitesse majanduse loogikatesse või ettevõtlusega seonduvasse, sest seal taotletakse mingisugust efektiivsust. Aga presidendi valimine peaks minu arvates olema võimalikult laiapõhjaline, võimalikult demokraatlik ja seda me ju selle eelnõuga tegelikult taotlemegi.

Mis puudutab valijameeste kogu kaotamist, siis jah, seda võib keegi teha, aga see eeldab kohe automaatselt kogu süsteemi ümbertegemist. Siis tuleb välja mõelda mehhanismid, kuidas president parlamendis ära valitakse. Näiteks kui kolmas kord ei suudeta kokkuleppele jõuda, siis, ma ei tea, kas tuleb neljas kord või vähendatakse mingil hetkel häälte arvu või tehakse mingisugused muud muudatused. Või siis tõesti valib presidendi rahvas otsevalimistel.

Need on väga pikaajalised ja väga põhimõttelised muudatused. Täna me võime neid arutada, aga meie eelnõu taotleb seda, et nüüd, kui sellel aastal presidenti valitakse, ja ma julgen öelda ka, et järgmine kord, kui presidenti valitakse, siis oleks valijameeste kogu koosseis sarnane varasemaga: kaks kolmandikku kohalike omavalitsuste volikogude esindajaid ja üks kolmandik Riigikogu liikmeid. See on see, mida me taotleme. See on suhteliselt pisikene asi.

Ja tegelikult me taotlesime ka seda debatti siin parlamendis. Mina kutsun üles kõiki, kes edaspidi [hakkavad küsima] – ka lugupeetud Siim Pohlak, ma vaatan, Valdo Randpere hakkavad kohe küsima ja ka teised, kes pole küsinud –, et öelge oma arvamus välja, eriti koalitsiooniliikmed. Ma küsiksin kohe vastu, kui saaks, et te küll püüate öelda, kuidas ei saa, või küsida, miks ei saa, miks see pole mõistlik, aga öelge siis, kas te toetate seda, et valijameeste kogus oleks kaks kolmandikku kohalike omavalitsuste volikogude valitud esindajaid või mitte. Ma arvan, et see on see põhimõte, mille üle peaks debatt käima. Kõik muud asjad on sellised tehnilised.

Ma komisjonis ütlesin ka seda, et kui komisjon ise sooviks samal teemal eelnõu algatada ja selle olukorra kuidagi natuke teistmoodi ära reguleerida, siis sotsiaaldemokraadid on hea meelega nõus seda kaaluma. Me võime need eelnõud ühendada või me võime mingi muu algatusega kaasa tulla. Aga ärme jätame seda asja nii, nagu ta praegu mõnes mõttes parlamendi tööõnnetusena on juhtunud.

Tegelikult on küsimus väga lihtne. Kas teie fraktsioon või kas teie kui parlamendiliige soovite valijameeste kogus säilitada kohalike volikogude esindajate arvu sellisena, nagu ta varem on olnud, või soovite, et nende arv tõesti muutukski ja sel korral domineeriks seal parlamendierakonnad. Nii lihtne küsimus ongi. Peame parem sellel teemal debatti.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

11:30 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Veel kord, teie eelnõu ju suures pildis midagi ei muuda. Ja ma ei saanud ka oma eelmisele küsimusele vastust, et mida sotsiaaldemokraadid tegelikult presidendi otsevalimisest arvavad, põiklesid ikka osavalt kõrvale. Kui sa ei taha rääkida sotsiaaldemokraatide nimel, siis äkki ütled vähemalt oma seisukoha? Et kui tuleb lauale presidendi otsevalimise eelnõu, siis kas te toetate seda või mitte? Sa räägid sõnades küll laiapõhjalisusest, demokraatlikust kaasamisest, aga kõige demokraatlikum ja kõige laiapõhjalisem saabki olla ainult presidendi otsevalimine. Nii et sinu jutu järgi jääb mulle mulje, et sa nagu toetaks presidendi otsevalimist tulevikus. Aga samas, kui ma vaatan teie esindaja Eiki Nestori paari aasta tagust väljaütlemist, siis tema totaalselt laitis presidendi otsevalimised maha ja ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole sellega mitte mingil juhul nõus. Mida sina arvad – kas oled nõus härra Nestoriga või jääd ikkagi iseenda seisukohtadele kindlaks?

11:31 Lauri Läänemets

Aitäh! See on selline küsimus, millele ei saa lihtsalt jah või ei vastata. Näiteks kui te peate silmas, et teeme presidendi otsevalimised, siis tuleb ju muuta ka mingeid parlamendi õigusi ja presidendile mingeid õigusi juurde anda. Mina ei tea, kas te mõtlete sellist presidendi valimise korda ja selliste õigustega presidenti, nagu on näiteks naaberriigil Venemaal. Kui jah, siis ma ütlen kindlasti ei. Võim peab ikka rahva käes olema ja kui see ainult ühe inimese kätte koondub, siis on demokraatiast asi kaugel. Selline riik võib väga kiiresti uppi lennata, me oleme seda näinud. Nii et niimoodi ei ole võimalik vastata.

Pange eelnõu laua peale ja siis vaatame, mis selle eelnõu sisu on: kas tahetakse teha topispresidenti või sellist presidenti, kellel on võim enda käes. Siis saab arutada. Aga loomulikult selle printsiibi poolt ma olen, et inimestel peab olema võimalik võimalikult palju riigiasju mõjutada ja kaasa rääkida, ükstapuha kas see puudutab presidendivalimisi, parlamendivalimisi, kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi või lihtsalt riigijuhtimist.

11:32 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

11:32 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja Lauri! Ma tahaks natukene edasi vaielda selle eelmise küsimuse teemal ja sinu vastuse teemal minu esimesele küsimusele. Sa ütlesid, et sa ei kasutanud väljendit "piinlik", aga samas oma vastuses ikkagi kirjeldasid olukorda, kuidas rahvas vaatab, et Riigikogu ei saa oma tööga hakkama ja kõik on seetõttu kuidagi halvasti. Mina küll seda ei leia. Mina arvan, et presidenti võib rahulikult valida niikaua, kuni valget suitsu hakkab korstnast tõusma, ja ei ole sel midagi häda.

Aga minu teine küsimus on seotud sellega, et sinu jutt on vastuoluline. Sa kogu aeg viitad eelmistele presidendivalimistele, et kui ebaõnnestunud need olid, kuna presidenti ei valitud ära valijameeste kogus. Aga nüüd sa tahad viia selle valijameeste kogu suuruse tagasi täpselt või enam-vähem samale tasemele. Kas sa ise ei leia, et see on imelik? Eelmine valijameeste kogu hakkama ei saanud ja nüüd sa tahad uue teha täpselt samasuguse.

11:33 Lauri Läänemets

Aitäh! Esiteks, ma ei viita kogu aeg eelmistele presidendivalimistele. Ma olen seda täna teinud, aga mitte niimoodi, või vähemalt see kontekst, mis sellest küsimusest välja tuli, ei olnud päris see, mida mina siin küsimustele vastates rääkinud olen. Küsimus ei ole selles, kas parlament peab oma tööd tegema või kas valijameeste kogu peab oma tööd tegema. Jah, peavad tegema, nii nagu seaduses on ette nähtud. Mina seda ei vaidlusta, et nad seda teevad, ega seda, kas see on õige või vale. Ma pole seda vaidlustanud, las ta jääb.

Küsimus on selles, kui laiapindne otsus tehakse valijameeste kogus – selles on küsimus. [Praeguse seaduse järgi] on valijameeste kogu kogunemas koosseisus, kus on 208 liiget. Neist 101 on Riigikogu liikmed ja ülejäänud tulevad kohalikest omavalitsustest. Kuid varasem põhimõte, mille järgi siiamaani presidenti valiti, oli kogu aeg see, et kaks kolmandikku ehk üle 200 (selle eelnõu järgi 232) valijamehe tuleb kohalike omavalitsuste volikogude valituna ja neile lisandub 101 Riigikogu liiget. Siis on nende proportsioon laias laastus kaks kolmandikku. Selles on küsimus. Küsimus on selles, et seda debatti pole siin saalis peetud ja ma vaatan, et seda ei tahetagi siin saalis pidada.

Me võime küll presidendi otsevalimise küsimusi küsida – see on täiesti õige teema, täiesti arutamist väärt teema, kõik need teemad on olulised –, aga ärme peidame pead liiva alla, vaid räägime sellest, et kui me tahame, et otsused oleksid demokraatlikumad ja laiapindsemad, nende tegemisel oleks võimalik kaasa rääkida ka neil poliitikutel või rahvaesindajatel, kes esindavad näiteks parlamendiväliseid erakondi ja nende valijaid ja toetajaid, või valimisliitudel või et ka opositsioonil oleks võimalik kohaliku omavalitsuse volikogust tulla presidenti valima, siis ütleme jah, meie arvates on õige see põhimõte, mis oli varem, on ju. See põhimõte, see loogika läheb kõnealuse eelnõuga palju paremaks ja me toetame seda. Ja kui me arvame, et [valimine peaks toimuma] kitsas ringis – ütleme nii, et kui jääb selline valijameeste kogu koosseis[, nagu praegu], siis väga parteilises ringis –, mis ei ole halb, ma ei ütle, et see on halb, aga see on vähem laiapõhjaline ja võib-olla ka vähem midagi muutev ning selle saali patiseis võib valijameeste kogusse edasi kanduda, siis juhul, kui me pooldame seda, ütlemegi, et me pooldame seda, on ju.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

11:37 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! No esiteks ei pea paika see, et presidendivalimiste teemal ei ole selles saalis debatti peetud. Peeti juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal, peeti kohe kindlasti, ja on ka varem peetud. Seda esiteks. Teiseks. No teie eelnõu kvalifitseerub kategooriasse "tühjus sai mõttetuselt lapse", sest see sisuliselt ei muuda mitte midagi. Sisuliselt ei muuda mitte midagi. See, mida nüüd on tarvis tõestada, on see, et presidendivalimised kukuvad läbi ka seekord, nii Riigikogus kui ka valijameeste kogus, et veel kord anda ühiskonnale signaal: on kaks võimalust, kas presidendi institutsioon kui mõttetu sellisel väikesel riigil nagu Eesti kaotada – kaks viimast presidenti on selle kaotamiseks väga palju põhjusi andnud – või lasta presidenti valida rahval. Mingisugused vahevariandid, nagu teie välja pakute, rääkides siin laiapindsusest ja suuremast demokraatiast – no iseendale võite ju puru silma ajada, aga avalikkusele ja teistele poliitikutele kindlasti mitte. Nii et minu küsimus on, kas te toetate ideed presidendi institutsioon kaotada.

11:38 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma pole kordagi mõelnud sellele, et presidendi institutsioon kaotada. Ma praegu ütlen, et ma ei usu, et ma seda toetaksin. Aga see oli väga tore poliitiline sõnavõtt lugupeetud Riigikogu liikmelt. Ütleksin niimoodi, et te sisuliselt ütlesite ju seda, et teie jaoks ei ole oluline, et valijameeste kogus oleks suurem kohalike inimeste esindatus. Mul on väga kahju, et te räägite presidendi otsevalimisest, kõigest muust, ja siis ütlete, et me tegeleme siin mingisuguse sisutu tegevusega. Mul on väga kahju, et EKRE endine esimees sellisel seisukohal on. Minu arvates kogu teie varasem jutt – tegelikult lasite selle praegu potist veega alla. Nii see olema ei peaks.

Mina kutsun teid üles [seda eelnõu lugema]. Ma arvan, et äkki te polegi seda eelnõu lugenud. Lihtsalt pole lugenud. Võtke see eelnõu korraks ette, praegu on veel aega, ma vaatan, et küsimusi tuleb, ja lugege seda. Vaadake, mis seal kirjas on, ja võib-olla te ikkagi leiate võimaluse mõelda rahulikult sellele ja seda ka toetada. Ma kordan veel, et olemasolevas ajaraamistikus ei ole meil võimalik teha presidendivalimistes ühtegi suurt muudatust, lihtsalt ei ole võimalik, sest presidendivalimised on juba lähiajal. Aga see, mida meil on võimalik teha, on säilitada valimiskogus senised proportsioonid, mis ei ole parlamendi kasuks, mis ei ole, nagu küsija on tavaliselt öelnud, kartellierakondade kasuks. Kuid mulle tundub, et ka teile sobib just selline valimiskogu koosseis, kus erakonnad domineerivad, sellepärast et kui te selle eelnõu poolt ei ole, siis te ju toetate seda[, et erakonnad domineeriksid].

11:40 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

11:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulan teie juttu sellest laiapõhjalisuse definitsioonist, te tahate valijameeste kaudu anda laiapõhjalise võimaluse. Minu meelest see definitsioon ei ole päris õige, sest see on hoopis kitsapõhjaline. Laiapõhjaline eeldaks ikkagi rahva arvamuse kuulamist, et keda rahvas näeks presidendina. Tulles Siim Pohlaku küsimuse juurde – ta küsis, kas te oleksite nõus toetama seda versiooni, et rahvas saaks presidenti valida. Ma ka sellele otsest vastust ei kuulnud. Viide oli vist Putinile, et sellist asja me ei tahaks. No ma teen asja natuke lihtsamaks ja ütlen niimoodi, et presidendi institutsiooni õigused jääksid samaks, mis need on olnud, aga rahvas valiks ise endale presidendi. Ma eeldan, et see oleks laiapõhjalisus. Kas te oleksite valmis meiega koos sellise eelnõu välja töötama?

11:41 Lauri Läänemets

Ma ütlen teile, et kui mina peaksin tegema seaduse, mille kohaselt presidendi valib rahvas, siis mina ei jätaks presidendi õigusi samaks. Ma arvan, et president peab õigusi juurde saama. Muidu oleks ju nii, et rahvale öeldakse, et valige endale lihtsalt esindusnägu. Ja siis tal on väga suur mandaat. Kuidas see suhestub parlamendiga? Ma soovitan teil selle üle järele mõelda. Ma arvan, et selline valik ei ole ka hea. Vaat siit hakkabki debatt ju minema, et mis siis on hea ja mis mitte. Aga see pole üldse selle eelnõu teema.

Te proovite kogu aeg rääkida ikkagi sellest, et presidendi peaks valima rahvas. Aga esitage siis see eelnõu! Kuskohas see eelnõu on? Ma pole seda eelnõu näinud. Te räägite kogu aeg, räägite-räägite-räägite, aga eelnõu ei ole. Kõnealune eelnõu säilitaks selle varasema olukorra, et kohalikud inimesed saavad valida volikogu ja nende kohalikud esindajad saavad valida valimiskogusse valijamehed. See eelnõu säilitaks selle olukorra, mis siiamaani on olnud, nii et see ei läheks kuidagi n-ö tööõnnetusena haldusreformi tõttu kuskile kaduma.

Küsimus on selles, et kui meil tulevad presidendivalimised ja te pole oma eelnõu esitanud – isegi kui esitate, siis pole seda võimalik nii kiiresti ellu viia –, siis kas te toetate seda põhimõtet või te ei toeta. Nii lihtne see ongi. Parlament pole teadlikult selleteemalist debatti siin pidanud, et vähendada valimiskogu koosseisu. Sellist debatti pole parlamendis minu teada toimunud.

Ma pigem ootaks teilt sõnavõttu selle kohta, kas te nüüd toetate seda eelnõu või mitte. Komisjonis te toetasite. Lugupeetud Grünthal, ma olen teile väga tänulik. Ma arvan, et Eesti inimesed on teile tänulikud. Sotsiaaldemokraadid on teile tänulikud. Ja ma vaatan, et ka inimesed saalis on teile selle eest väga tänulikud. Aga nüüd tuleb eelnõu hääletamine ja toetage seda ka siis.

11:43 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

11:43 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Mis ma selle teie vastuse peale ütlen, mis te minu eelmisele küsimusele andsite? Te kukkusite mind õpetama. No ärge õpetage mind! Ei ole tarvis! Te ei ole nii tark, et mind õpetada. Ma teeksin teile ka märkuse, ka natuke õpetaksin, et kui te räägite, siis lõpetage siuksetamine, niuksetamine ja onjutamine. On tunduvalt ilusam kirjakeel, kui te nendest asjadest loobute. Ma ka õpetan teid natuke, kui me siin juba vastastikku õpetame.

Mu küsimus on selline, et te kogu aeg räägite sellest, miks me ei esita seda eelnõu. Aga küll me esitame selle eelnõu. Me esitame selle eelnõu ka järgmises Riigikogu koosseisus, kus võib-olla sotsiaaldemokraate enam ei ole. Ja küll me ükskord viime selle teema sinnamaale, et rahvas valib presidenti. Aga seni, kuni meil ei ole piisavalt jõudu selle plaani elluviimiseks, oleme me sunnitud seda lihtsalt deklareerima. Me oleme alati toetanud presidendi otsevalimisi ja toetame ka praegu ning selleks, et presidendi otsevalimisteni jõuda, tahame, et presidendivalimised praeguse korra järgi ja praegusel kujul läbi kukuksid.

11:44 Lauri Läänemets

Aitäh! Mina olen ka väiksest saati juba unistanud erinevatest asjadest, unistused pole tihti täitunud. Ma arvan, et meie kõigiga on niimoodi. Kui me demokraatiast räägime, siis minu arvates võiks olla igal parlamendiliikmel hoopis selline unistus või soov, et järgmises koosseisus me näeme parlamendis nii neid erakondi, kes siin täna on, kui ka neid, keda siin veel ei ole. Mida rohkem meid on, seda paremini on eri inimeste soovid ja nägemused siin esindatud. Ma arvan, et see on selline päris oluline põhimõte, millest võiks lähtuda. Aga ma ei taha õpetada. Loomulikult iga inimene saab neid valikuid ise teha.

11:45 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

11:45 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Me tegelikult oleme esitanud presidendi otsevalimise eelnõu. Me tegime seda eelmises Riigikogu koosseisus, teeme seda ka selles. Aga see ei puutu praegu asjasse. See, et täna on valijamehi vähe, on ju nii ka tänu sotsiaaldemokraatidele, sest teie ise toetasite eelmises koosseisus regionaalse haldusreformi läbiviimist. Nii et vaadake peeglisse. Aga mina küsin seda, et endise omavalitsustegelasena sa tead, et omavalitsuses ... (Ühendus hakib.) ... nagu koalitsioon otsustab, ja mis vahet seal on, kas koalitsioon otsustab saata kaks reformierakondlast või ühe reformierakondlase või kaks keskerakondlast või ühe keskerakondlase. Lõpptulemuse ehk presidendi valimise suhtes ei ole siin mingit vahet.

11:46 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Vahepeal ühendus hakkis, ma kõike ei kuulnud, aga ma oletan, et sain küsimuse mõttest aru. Tegelikult on ikka vahe küll. [Praeguse korra järgi] saadaksid paljud kohalikud omavalitsused sügisel – juhul, kui me seda eelnõu ei toeta – end esindama ühe inimese, see tähendab, et volikogus valitakse üks inimene. Kui aga sellest eelnõust tulenev seadusemuudatus ellu viiakse, siis tuleks mõnes omavalitsuses valida valijameeste kogusse näiteks kaks esindajat. See tähendab, et nad pannakse korraga hääletusele. Ja ütleme niimoodi, et see on lihtne matemaatika – me ju kõik teame, et Riigikogus näiteks komisjoni esimeest valides on ikka niimoodi, et koalitsioonil on natuke rohkem hääli, opositsioonil vähem, aga fakt on see, et sellise valimise korral saab nii koalitsioon kui ka opositsioon oma esindaja valitud.

Kui koalitsioon tahaks hakata kahe valijamehe puhul valima kahte oma inimest, siis suure tõenäosusega juhtuks enamasti niimoodi, et neil on hääli just nii palju või just nii vähe, et iga nende kandidaat saab hääle, aga ... Ma toon pigem näite. Kui kohalikus volikogus on 21 liiget ja valitakse kahte valijameest, kusjuures koalitsioonil on 11 häält ja opositsioonil 10 häält ning koalitsioon soovib kahte oma inimest valida, siis koalitsiooni 11 häält jagunevad kahe inimese vahel. Üks neist saab suure tõenäosusega valitud, on ju, aga mõlemad mitte, sest opositsiooni esindaja võib saada näiteks 10 häält, nii et igal juhul saab opositsioon oma esindaja valitud.

Kolme esindaja puhul on suure tõenäosusega võimalik teha ikkagi nii, et koalitsioon saab kaks valijameest ja opositsioon ühe, aga igal juhul alates kahest tuleb opositsiooni esindaja kindlasti juurde. Ma arvan, et eriti hästi töötaks kohalik volikogu siis, kui ei vaadatakski üldse, kas on opositsioon või koalitsioon, vaid püütakse leida mingisugune konsensus. Vaadatakse, kes on näiteks kõige rohkem hääli saanud või kes meil on kõige kogenum volikogu liige, et ta võiks meie kogukonda sinna valimiskogusse esindama minna. Ma arvan, et hoopis see oleks hea variant.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Ja nüüd saab tulla pulti ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esindaja Toomas Kivimägi.

11:49 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud Riigikogu aseesimees, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahaksin öelda ainult ühe repliigi, enne kui läheme selle arutelu juurde, mis põhiseaduskomisjonis toimus. Ma arvan, et tänane arutelu on üheselt kinnitanud seda, et Vabariigi Presidendi valimise korra muutmine ei ole mitte ainult põnev, vaid tegelikult ja siiralt ka väga asjakohane. Ent omapoolse märkusena lisan, et neli kuud enne Vabariigi Presidendi valimisi on muudatuste tegemiseks väga vale aeg. Ja tegelikult see, et kohalike omavalitsuste volikogude esindajaid valimiskogus on oluliselt vähem, kui neid oli viis aastat tagasi, oli teada juba aastast 2017. Selles mõttes, veel kord, see debatt, see eelnõu oma sisu poolest debatti tekitavana on igati asjakohane, aga neli kuud enne valimisi [pole selleks õige aeg]. See on selle põhivaidluse tuum ja ka põhjus, miks enamik põhiseaduskomisjoni liikmeid seda eelnõu ei toetanud.

Aga nüüd lähme eelnõu arutelu juurde, mis põhiseaduskomisjonis toimus. Põhiseaduskomisjon arutas seda teisipäeval, 13. aprillil 2021. Osalesid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ja sekretariaadi töötajad ning kutsutud oli ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.

Esmalt andis eelnõust ülevaate eelnõu algatajate nimel Lauri Läänemets. Kuna ei mina ega ilmselt ka mitte keegi teine ei suuda paremini Lauri seisukohti tutvustada kui tema ise, siis ma usun, et Lauri vabandab, et ma ei tutvusta seda, millest ta komisjonis rääkis, seda enam, et see langes täielikult kokku sellega, mida Lauri täna siin rääkis. Ja loomulikult oli Lauril võimalus selgitada ja põhjendada oluliselt pikemalt.

Protokolli huvides märgin ära, et kõigepealt teavitas Helin Leichter komisjoni sekretariaadist, et komisjonile on saatnud kirja ka Kalle Kulbok ja Enn Tõruvere oma ettepanekute ja arvamustega presidendivalimiste kohta. Need kuulati ära ja avaldati ka arvamust.

Siis märkis Paul Puustusmaa, et Vabariigi Presidendi valimise regulatsiooni peaks käsitlema laiemalt, mitte lähtuma üksnes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõust, ning kutsuma esile sügavama diskussiooni. Ta mainis, et võimalusi muudatusteks on mitmeid. Üks võimalus on presidendi institutsioon üldse ära kaotada ning anda praeguse presidendi ülesanded peaministrile. Teine võimalus on kehtestada Vabariigi Presidendi otsevalimised. Selle peale ütles Lauri Läänemets, et loomulikult võib pidada suuremat debatti Vabariigi Presidendi valimise korra võimalike muudatuste üle, ent käesolev eelnõu lähtub olemasolevast õigusest ning sellega soovitakse tagada väga pikalt kehtinud põhimõtte jätkumine ehk valimiskogus samasuguse proportsiooni püsimine kohalike omavalitsuste volikogude esindajate ja Riigikogu liikmete vahel.

Teiseks, nagu ka siin saalis juba kõlas, Paul Puustusmaa tundis huvi selle vastu, miks ikkagi lähtutakse esindajate määramisel alates 16-aastaste hääleõiguslike kodanike arvust kohaliku omavalitsuse haldusüksuse territooriumil, kuivõrd Vabariigi Presidendi valimise seaduses on öeldud, et lähtutakse Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning ei ole öeldud, et arvestamise aluseks on vähemalt 16-aastased isikud. Selle peale vastas Lauri Läänemets, et see on siiski igati põhjendatud, kuna kohaliku omavalitsuse volikogu saavad valida isikud, kes on saanud 16-aastaseks. Seejärel sõnas Toomas Kivimägi, et Vabariigi Presidendi valimise teema on kahtlemata väga huvitav, ja leidis, et asjaolu, et valimiskogusse kuuluvate kohaliku omavalitsuse esindajate arvu arvestamisel võetakse aluseks vähemalt 16-aastased hääleõiguslikud kodanikud, on igati loogiline, sest kohaliku omavalitsuse volikogu saavad valida isikud alates 16. eluaastast.

Toomas Kivimägi märkis sedagi, et talle isiklikult ei meeldi see, et järgmisteks presidendivalimisteks arvestataks välja, mitu esindajat millisest omavalitsusest valimiskogusse kuuluks, et selgitada välja, kas teatud erakonnad saaksid endale sobiva presidendi või mitte. See ei ole õige lähenemine, selliseid rehkendusi ei peaks tegema. Lisan oma kommentaarina veel selle, et Lauri Läänemets kahtlustas, et äkki on koalitsioonierakonnad mingeid rehkendusi teinud – tunnistan, et me ei ole mitte mingeid rehkendusi teinud. Selle järgi ühte või teist eelnõu kindlasti koostada ei tohi, et vaadatakse, milline tulemus tuleb. Tuleb teha seda ja lähtuda nendest põhimõtetest, mida peetakse õigeks.

Rõhutan veel seda, mida ma ka komisjoni istungil ütlesin ja mis on minu isiklik seisukoht – mul puudub teadmine, milline on erakonna ja fraktsiooni seisukoht –, et kuivõrd põhiseaduse § 79 ütleb nii: "Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu", siis mina leian, et Vabariigi Presidendi valimise prerogatiiv ehk eelisõigus on antud Riigikogule, kes saab valida presidenti kolmes voorus. Tuleks eeldada, et põhiseaduse koostajad on eeldanud, et just nimelt Riigikogu on see institutsioon, kes valib presidendi. Ja kui rääkida valimiskogust, siis peaks see, kellele on antud prerogatiiv, olema valimiskogus suuremal määral esindatud, kui ta varem on olnud. Seni on tegelikult Riigikogu osa olnud valimiskogus väiksem, oluliselt väiksem, ja see on tõenäoliselt tulnud matemaatilisest asjaolust, et kohalikke omavalitsusi lihtsalt oli nii palju ja kõik pidid saama saata vähemalt ühe esindaja valimiskogusse. Toomas Kivimägi arvas, et praegu oleks tulenevalt haldusreformist ja kohalike omavalitsuste vähenemisest valimiskogu palju rohkem tasakaalus ja proportsioonis ja kooskõlas selle põhiseaduse sättega ja prerogatiiviga.

Lauri Läänemets märkis, et Toomas Kivimägil on kindlasti õigus selles, et presidenti peaks valima Riigikogu. Samas, olukorras, kus Riigikogu ei suuda presidenti ära valida, peab seda tegema valimiskogu. Ja Lauri Läänemets leidis, et mida väiksem on valimiskogu liikmete arv, seda sarnasem patiseis Riigikogus olnud patiseisuga võib tekkida ka valimiskogus.

Paul Puustusmaa mainis, et uue eelnõu menetlemisega ehk kõnealuse eelnõuga ei peaks kiirustama ning see võiks hakata kehtima alles järgmiste presidendivalimiste puhul, kuna sellel aastal toimuvate presidendivalimisteni on jäänud nii vähe aega, et neid ei jõua enam niikuinii mõjutada. Lauri Läänemets leidis, et Paul Puustusmaa ettepanek on iseenesest hea, aga käesolev eelnõu on esitatud käesoleva aasta veebruaris – nii see tõesti on – ning algatajate soov on see, et nende ettepanek kehtiks juba sellel aastal toimuvatel presidendivalimistel. Lauri Läänemets lisas, et käesolev eelnõu ei muuda presidendi valimiste korda, vaid see muudatus puudutab üksnes omavalitsusi, kes saaksid edaspidi valimiskogusse saata ühe esindaja asemel näiteks kaks.

Toomas Kivimägi sõnas, et eelnõu kohta on seisukoha esitanud ka Vabariigi Valitsus ja valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada. Oma kirjas selgitab Vabariigi Valitsus, et haldusterritoriaalse reformi tulemusena vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv ning seetõttu väheneb ka volikogude esindajate arv valimiskogus. See on olnud teada juba aastast 2017. Vabariigi Presidendi valimine toimub k.a 10. augustist 29. septembrini ja Vabariigi Valitsus ei saa toetada Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmist kiirkorras. Lisaks ei ole see kooskõlas põhimõttega, mida siin on korduvalt mainitud: valimisreeglid peavad olema selged aegsasti enne valimisi ning nii valijal kui ka kandidaadil peab olema aega uusi reegleid tundma õppida ja käitumisviisi valida.

Kalle Grünthal sõnas, et igasuguse demokraatia aluseks on otsuste võimalikult suur laiapõhjalisus ning mida suurem on otsustajate ring, seda demokraatlikum on küsimuse käsitlemine. Kui presidendivalimistel oleks otsustajaks rahvas, siis oleks see kõige demokraatlikum viis presidendi valimiseks, sest sellist hulka otsustajaid mõjutada on praktiliselt võimatu. Toomas Kivimägi märkis, et loodetavasti ei soovinud Kalle Grünthal Riigikogu legitiimsust kahtluse alla seada, sest kolmes esimeses voorus valib presidenti siiski 101 liikmest koosnev Riigikogu.

Lauri Läänemets mainis, et ta mõistab Vabariigi Valitsuse seisukohta, et vahetult enne valimisi ei tohiks valimisseaduses põhimõttelisi muudatusi teha. Samas, käesoleva eelnõuga ei muudeta ühtegi olulist valimiste detaili, vaid see eelnõu puudutab üksnes valimiskogu suurust. Ja nüüd ma rõhutan seda, mis on üsnagi oluline, nimelt, Mariko Jõeorg-Jurtšenko märkis, et näitlikku loetelu nendest muudatustest, mida vahetult enne valimisi ei tohiks teha, tegelikult kusagil esitatud ei ole. Klassikaliselt peetakse nendeks säteteks, mida ei tohiks vahetult enne valimisi muuta, kandideerimisega seotud sätteid ning hääletamisprotseduuriga seotud sätteid. Kui rääkida käesolevast eelnõust, siis ei saa päriselt öelda, et see midagi oluliselt ei muudaks, sest alates haldusreformi toimumisest 2017. aastal on kõik kohalikud omavalitsused elanud selle teadmisega, et valimiskogu on oluliselt väiksem. Kui valimiskogu moodustamise põhimõtteid muudetakse, siis on tegemist siiski olulise muudatusega. Mariko Jõeorg-Jurtšenko märkis, et mis puudutab eelnõus olevat hääleõiguslike kodanike sätte täpsustamist, siis sellega ei ole probleemi ja seda võib teha ka vahetult enne valimisi.

Toomas Kivimägi kordas veel, et talle ei meeldi kõnealuse muudatuse tegemine vahetult enne valimisi, sest see annab võimaluse välja arvestada, milline kandidaat võiks ühe või teise valemi järgi kõige tõenäolisemalt saada valimiskogus suurema toetuse. Toomas Kivimägi märkis, et varasemalt on olnud väikeste omavalitsuste puhul valimiskogus koalitsiooni esindaja. Kui eelnõu kohaselt saab väga paljudel omavalitsustel olema valimiskogus ühe asemel kaks esindajat, siis see tähendab seda, et valimiskogus hakkab olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindaja. See ei ole iseenesest paha, ent selline muudatus võib muuta päris palju valimiskogu sisemisi proportsioone. Lauri Läänemets sõnas, et eelnõu kindlasti muudab valimiskogu, aga pigem positiivses suunas, mitte negatiivses suunas. Kalle Grünthal leidis, et tema arvates ei oma tähtsust, kui palju koalitsiooni ja opositsiooni esindajad kuulub valimiskogusse, küll aga tooks suurem valimiskogu liikmete arv kaasa selle, et mõni valimiskogu liige, kes on iseseisva mõtlemisega ja otsustab omamoodi hääletada, saaks muuta kogu otsustusprotsessi demokraatlikumaks.

Seejärel tehti menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. maiks 2021. See otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli viis liiget: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu oli neli: Kalle Grünthal, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu. Erapooletuid ei olnud. Otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. See otsus oli konsensuslik.

Ma lisan siiski ka ühe protokollivälise kommentaari. Ettekandja küsis korduvalt, kas valitsuskoalitsiooni erakonnad on võtnud seisukoha, kas vähendada kohalike omavalitsuste volikogude esindajate arvu valimiskogus või mitte. Ütlen, et sellist seisukohta tõepoolest valitsus võtnud ei ole, ei ühte- ega teistpidi. Kordan veel: valitsuse seisukoht seda eelnõu mitte toetada lähtub ennekõike asjaolust, et Vabariigi Presidendi valimisteni on jäänud pelgalt neli kuud, ja valitsuse hinnangul on tegemist ikkagi selliste põhimõtteliste muudatustega, mis tuleks teha vähemalt aasta enne valimisi. Nii et väita, just nagu Keskerakond ja Reformierakond toetaksid kohalike omavalitsuste esindajate arvu vähendamist valimiskogus – ühtegi sellist otsust ei ole tehtud, aga ei saa öelda ka midagi vastupidist.

Ja teine selline üldisem repliik. Ka mina möönan, et tegelikult see, et Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus ei õnnestunud, ei ole loogiline ja põhjendatud. Ma arvan, et kui Riigikogu ei suuda kolmel korral Vabariigi Presidenti ära valida, siis peaks ikkagi valimiskogu presidendi valima. Lahendus on ju väga lihtne: kui visata tühjad sedelid prügikasti ja neid mitte arvestada hääletusest osa võtnutena, siis saaks ka valimiskogu Vabariigi Presidendi kindlasti valitud. Nii et sellele probleemile on väga lihtne lahendus – teha väike seadusemuudatus, juhul kui me tahame seda teha. Aga otse loomulikult ei ole ka see tänasel päeval asjakohane, kuivõrd Vabariigi Presidendi valimisteni on jäänud neli kuud. Aitäh!

12:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole.

12:03 Toomas Kivimägi

Kahju. Aitäh!

12:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei pea olema üldse kahju. See võib näidata, et ettekanne oli väga hea ja kellelgi küsimusi ei tekkinud.

Nii, nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Henn Põlluaas, palun!

12:03 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Hea asespiiker! Head kolleegid! Presidendivalimised on loomulikult selline asi, mis tekitab elevust ja kahjuks alati ka poliitilist ažiotaaži. Aga tõenäoliselt kuulub see lihtsalt asja juurde.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on esitanud eelnõu, mis nõretab nördimusest, et valimiskogus on valijamehi oluliselt vähem kui varem. Aga ometi olid ka sotsiaaldemokraadid need, kes tegelikult ju seda territoriaalset haldusreformi toetasid, kes selle poolt hääletasid. Kahtlemata see, et valijameeste hulk jääb omavalitsuste vähendamise tõttu väiksemaks, see tõsiasi ei saanud olla mitte kellelegi teadmata ega saladuses. Nii et tõepoolest, siin peaksid sotsiaaldemokraadid tegelikult peeglisse vaatama, samamoodi Reformierakond ja teised, kes seda haldusterritoriaalset reformi toetasid, mis kahjuks tänaseks on näidanud, et mingisugust reaalset sisulist kasu pole sellest olnud. Need erakonnad vastutavad kõik ühtemoodi selle olukorra eest.

Tulla nüüd, niivõrd väikese ajavaruga enne presidendivalimisi välja eelnõuga, mis muudaks seda korda, ei kuulu absoluutselt hea tava juurde. On ju üleüldiselt kokku lepitud ja reegliks saanud mitte ainult siin Eestis, vaid terves Euroopas, et selliseid seadusemuudatusi tehakse minimaalselt aasta aega enne valimisi.

Presidendivalimistest rääkides on loomulikult nii, et kui me räägime demokraatiast, kui me räägime sellest, et rahvas on riigi kõrgeim võim, siis presidenti tuleb valida rahval. Umbes pooltes Euroopa riikides nii ka tehakse, kaasa arvatud meie lähimate naabrite juures. Ja muuseas, ka taasiseseisvunud Eesti esimesed presidendivalimised korraldati täpselt samamoodi otsevalimise teel. Rahvas oli see, kes valis presidendi. Nii et selles ei oleks mitte midagi uut.

See, kas kuskil omavalitsuses koalitsioon saadab valimiskogusse üks või kaks esindajat, ei muuda ju tegelikult nende valimiste tulemust. Täpselt samasuguseks jäävad need tulemused, sõltumata sellest, kas seal on ühest erakonnast üks või kaks inimest.

Ja tulles tagasi presidendi otsevalimise juurde, siis selle vastuargumendina on tihti öeldud, et rahvas ei ole selleks veel valmis, president saab liialt suure mandaadi jne. Tegelikult vaadakem põhja poole, Soome poole. Ka seal ei ole kogu aeg rahvas presidenti valinud, vaid see hakkas nii olema, kui ma ei eksi, 1970–1980-ndatel ja ka siis esitasid selle vastased täpselt samasuguseid argumente, et riik muutub autoritaarseks, president saab liialt palju võimu. Kas on Soomes ükski selline oht realiseerunud?

Ma palun kolm minutit lisaaega.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

12:07 Henn Põlluaas

Me teame, et tegelikult ei ole need ohud realiseerunud. Soome on täpselt sama demokraatlik riik kui varem ja tegelikult oluliselt demokraatlikumgi, sest nüüd on rahval õigus otsustada presidendi üle, rahval õigus ise valida presidenti.

Seda eelnõu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta, küll aga toetame presidendi otsevalimisi ja teeme selle nimel kõik, mis suudame, ja esitame peatselt vastava eelnõu uuesti. Aitäh!

12:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, enne kui läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde eelnõu 340 esimesel lugemisel tagasi lükata, võtan ma kümneminutilise juhataja vaheaja, et väike tehniline probleem kõrvaldada ja me saaksime korralikult hääletada. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, oleme tehnilised tõrked kõrvaldanud. Saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde eelnõu 340 esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 340 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Head kolleegid, sellega oleme tänase päevakorra ammendanud. Jõudu tööle komisjonides, kohtume homme! Head päeva!

12:20 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee