Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun registreeruda neil Riigikogu liikmetel, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Raimond Kaljulaid, palun teid Riigikogu kõnetooli!

15:00 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma muidugi ootasin, et Riigikogu esimees nüüd haamri asemel kasutab seda palki, mida ta nädalavahetusel näitas, aga ma näen, et tema töölaual on siiski vana klassikaline haamer.

Soovin üle anda arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Nimelt, valitsuses ametisse astumisel ütles Kaja Kallas rahvusringhäälingule, et peab oma valitsuse kõige olulisemaks prioriteediks üleminekut eestikeelsele haridusele. Kaks nädalat tagasi ütles haridusminister Liina Kersna Riigikogule, et eestikeelsele haridusele üleminekuks ettevalmistused käivad. Ministeerium koostab tegevuskava, milles on konkreetsed kuupäevad, ja kõige hiljem toimub üleminek aastal 2035.

Samal ajal on mitu juhtivat Keskerakonna poliitikut, nii meie head kolleegid kui ka näiteks Tallinna Linnavalitsuse haridusvaldkonna abilinnapea korduvalt kinnitanud, et midagi sellist ei ole valitsuses kokku lepitud ja seda üleminekut ei tule. Üks Keskerakonna liige on koguni avalikult avaldanud seisukoha, et see, kui kuskil ministeeriumis mingi töögrupp koostab mingi tegevuskava, ei tähenda absoluutselt mitte midagi ja sellele ei pea tähelepanu pöörama.

See on küsimus, mis puudutab otseselt tuhandete Eesti laste haridust, see puudutab tuhandeid Eesti peresid, see puudutab väga paljusid Eesti õpetajaid ja Eesti koolide töötajaid ning laiemalt puudutab see venekeelset kogukonda, kes on samasugune täieõiguslik Eesti ühiskonna osa nagu kõik muudest rahvustest inimesed, kes Eestis elavad. 

Kui üks pool valitsusest räägib üht ja teine pool räägib teist, siis peab peaminister selgitama, kes räägib õigust ja kes mitte. Valitsusel ei saa olla näiteks kahte välispoliitikat, valitsusel ei saa olla ka kahte hariduspoliitikat. Arupärimine on üle antud digitaalselt. Aitäh!

15:02 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa!

15:02 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Ma annan Isamaa fraktsiooni nimel ka üle arupärimise. See on haridus- ja teadusministrile ning teemaks on huvihariduse toetuse hiigelkärbe. Enne eelmisi Riigikogu valimisi lubas Reformierakond paremat huvihariduse korraldamist. Reformierakonna valimisprogrammist saime lugeda näiteks sellist lauset: huviharidus on võimalus avardada laste ja noorte maailmapilti ja teadmisi, arendada nende oskusi ja loovust ning hoida neid eemal nende tervist ja tulevikku kahjustavatest tegevustest.

Tänaseks on Reformierakonna juhitud valitsus koostanud järgmiste aastate RES-i ja teatanud, et järgmisel aastal Eesti huvihariduse toetust vähendatakse. Tegemist ei ole mingil vähesel määral kärpega, vaid sellega vähendatakse huvihariduse toetust poole võrra. See ei ole väike asi.

Ja siin on meil terve hulk küsimusi. Üks küsimus on eriti oluline. See puudutab otse seda, mida on rääkinud meile praegune haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Nimelt ta rääkis sellest, kui oluline tema arvates on laste vaimne tervis. Ja küsimus seisnebki selles, et huviharidus mängib olulist rolli laste arengus ning kahtlemata on see üks valdkondadest, mis aitab ennetada vaimse tervise probleemidega seotud riske. Me küsimegi, milliseid samme ta ministrina plaanib astuda selleks, et vähendada ja ennetada noorte vaimse tervisega seotud probleeme. Aitäh!

15:04 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Teiseks, energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja taristuminister. Ja kolmandaks, kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Läheme nüüd päevakorra täpsustamise ja peale seda kinnitamise juurde. Kõigepealt, rahanduskomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu 353 teine lugemine. Teiseks, majanduskomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 325 teine lugemine. Kolmandaks ... Kalvi Kõva, protseduuriline küsimus. Palun!

15:07 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Küsimus on päevakorra kohta, mille kinnitamise juurde me kohe läheme. Nimelt, sotsiaaldemokraadid muretsevad tõsiselt selle terviseolukorra pärast, mis Eestimaal valitseb. Peaminister on siin meie ees olles mitu korda on ütelnud, et, head Riigikogu liikmed, kui te tahate midagi teada, esitage arupärimisi. Ta tuleb kohe nendele vastama. Sotsiaaldemokraadid juba poolteist nädalat tagasi esitasid paar arupärimist just terviseolukorra kohta ja palusid peaministrit, et ta tuleks 3. mail meile vastama. Täna on 3. mai. Ma vaatan, päevakorras peaministri vastamist täna ei ole. Kas te oskate öelda, miks peaministrit täna siin ei ole ja kas juhatus on peaministriga suhelnud ja viidanud, et tervisega seotud arupärimistele peaks ülikiirelt vastama?

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Tulenevalt meie korrast on 20 istungipäeva aega arupärimistele vastata. Minu arvestuse järgi see 20 päeva täis ei ole. Aga jah, tuleb tulla selle aja jooksul. Suhtlus Riigikogu ja Riigikantselei vahel toimub ja leitakse kõige esimene võimalik päev. Nii ma oskan vastata. Kalvi Kõva, teine protseduuriline küsimus, palun!

15:08 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma loodan, et te juba selle nädala päevakorda tehes peaministriga suhtlesite. Sotsiaaldemokraadid sellise päevakorraga küll rahul ei saa olla ja mul on teile palve, et te kindlasti enne järgmise nädala päevakorra koostamist peaministriga suhtleksite korra, kaks või kui tarvis, ka kolm, et ta siis järgmine esmaspäev oleks siin puldis.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti selle info saab Riigikogu Kantselei edastada Riigikantseleile ja püüda leida see sobiv aeg. Aga loomulikult me peame lähtuma ka sellest, mis meie kord ette näeb. Nagu ma ütlesin, aega on 20 istungipäeva. Aga aitäh nende protseduuriliste küsimuste eest!

Nüüd, head ametikaaslased, meil on selle nädala päevakorda kaks muudatust, need on rahandus‑ ja majanduskomisjoni poolt. Alustame nende muudatustega päevakorra hääletamise ettevalmistamist. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:09 Helir-Valdor Seeder

Mul ei ole protseduuriline küsimus. Mul on sisuline küsimus: kas komisjonid ka põhjendasid oma ettepanekut need punktid päevakorrast tagasi võtta? Kolmapäevane kolmas päevakorrapunkt on sisu poolest seotud neljapäevase olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamisega ja need väga hästi klappisid. Nüüd tekib olukord, kus see kolmapäevane päevakorrapunkt võetakse välja. Mis on see põhjus, kas on teada?

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on komisjonide otsus ja selle põhjust ei ole mulle edastatud. Palun, Helir-Valdor Seeder, kas sisuline või protseduuriline küsimus?

15:10 Helir-Valdor Seeder

Ikka sisuline, mul on ainult sisulised küsimused. Isegi protseduurilised küsimused ma suudan sisuga täita – loodetavasti. Aga kas Riigikogu juhatus ei tundnud siis üldse huvi? Lihtsalt komisjon ütles, et võtame juhatuse kinnitatud ja laia saadetud päevakorrast need punktid välja, ja te tõepoolest ei tundnud mitte mingisugust huvi, mis see põhjus oli?

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu juhatus ei ole täna selles küsimuses kogunenud ja tegu on juhtivkomisjonide otsusega tulenevalt meie reeglistikust. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

15:10 Jürgen Ligi

Protseduuriline küsimus on: kas tohib esindada korraks seda rahanduskomisjoni, kus me niimoodi otsustasime? Muidu jääb stenogrammi ainult küsimärk?

15:11 Esimees Jüri Ratas

Palun!

15:11 Jürgen Ligi

Meil oli loomulikult sügav soov neljapäeval OTRK raamides saada sisulised vastused selle eelnõu kohta ka, aga tagasivõtmise põhjus oli see, et meile oli esitatud sadu muudatusettepanekuid, mida me peame veel analüüsima.  Seal oli palju selliseid, kuidas öelda, suveräänsusest taganemise ettepanekuid, näiteks et Eesti ei saa otsuseid langetada ilma Horvaatiata jne. See ei ole küll päris Nõukogude Liiduga ühinemine, aga siiski rahvuskonservatiivide poolt sihuke oluline poliitiline pööre.  Nii et me peame seda kõike veel analüüsima umbes nädal aega.

15:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Head ametikaaslased, kas lubate minna hääletuse juurde?

Panen koos nende muudatustega hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. nädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:13 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 80, vastu 8 ja 2 erapooletut on selle nädala päevakord heaks kiidetud.


1. 15:14 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE) teine lugemine

15:14 Esimees Jüri Ratas

Läheme tänase päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 347 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka!

15:14 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon käsitles nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmist ehk eelnõu 347 esimese ja teise lugemise vahel kuuel korralisel istungil. 23. aprillil osalesid komisjoni istungil mitu huvirühma ning asjasse puutuvat asutust ja isikut: Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Haigekassa, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Õiguskantsleri Kantselei ning Notarite Koja esindajad.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ja Notarite Koja ettepanekud seondusid eelkõige haiguspäevade hüvitamisega. Selle teema on komisjon varem eelnõust välja võtnud, sest Riigikogu käsitles seda tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 355. EVEA ettepanek oli, et riik võtaks lähikontaktsetega seonduvate haiguspäevade hüvitamisega seonduvad kulud enda kanda. Notarite Koda tegi ettepaneku, et haigushüvitiste raha teisest kuni viienda haiguspäevani makstaks haigekassa vahenditest. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda toetas Notarite Koja seisukohti.

Sotsiaalministeerium selgitas, et nende ettepanekute heakskiitmise korral oleks riigile täiendav kulu 11,4 miljonit eurot ja seda ei ole 2021. aasta lisaeelarves arvestatud. Samuti toodi välja, et 2014. aasta kohtulahendis on leitud, et FIE-sid ei ole haigushüvitiste maksmisel diskrimineeritud. Lisaks on neil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt õigus haigushüvitist maksta ka endale. Ka õiguskantsler ei leidnud oma 2021. aasta vastuskirjas EVEA-le, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega.

5. aprillil toimus arutelu teemal, kuidas on Terviseamet ja PPA praeguses kriisiolukorras inimesi juhendanud, milliseid korrakaitsemeetmeid on seni kasutatud ning milleks on vajalikud eelnõus 347 toodud muudatused, mis puudutavad PPA kaasamist Terviseameti poolt.

Terviseamet selgitas, et politseinike kaasamisel on kasutatud käsunduslepingute sõlmimist ja ametnike üleviimist Terviseametisse. Abi on vajatud telefoni teel inimeste teavitamiseks lähikontaktsusest, riikliku järelevalve teostamiseks ja väärteomenetluste läbiviimiseks.

Üks komisjoni liige uuris, et mille poolest erineks eelnõu jõustumisel kujunev olukord väljakuulutatavast eriolukorrast. Politsei on ju kaasatud mõlemal juhul. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma vastas, et üldiselt jagatakse epideemia tõrje kahte põhilisse faasi. Esimene keskendub sellele, et nakatunute lähikontaktsed leitakse üles ja suunatakse isolatsiooni, vältimaks nakkuse levikut. See on väga ressursimahukas tegevus ning tavalise nakkushaiguse puhul, näiteks tuberkuloos või leetrid, toimub see eeldusel, et väikeseid koldeid ei ole Eestis rohkem kui kolm. Teine faas on leevendamise faas, millele minnakse üle siis, kui on tuvastatud riigisisene levik. Nakatunud inimesed ei ole seotud juba teadaolevate juhtumitega. Selles faasis antakse ühiskonnale hoiatus, et nakkus levib, ja soovitakse kodus püsida, kuid elu läheb tavapäraselt edasi.

Praeguses pandeemiaolukorras ei ole võimalik täielikult teise faasi üle minna, sest varem nakkushaigustega tegelemiseks loodud riigipoolne ressurss ei olnud mõeldud sellisel tasemel pandeemiaga toimetulekuks. On vaja võimalikult suurt ressurssi, et lähikontaktseid ja haigestunuid tuvastada.

Veel küsiti komisjonis, miks ei muuda Terviseamet oma struktuuri, et oma tööülesanded ise täita ja tulevikus sarnaste olukordadega toime tulla. Selle peale vastati, et võttes arvesse praeguse epideemilise haiguse leviku ulatust, tuleks ümberstruktureerimisel Terviseameti koosseisu märkimisväärselt suurendada, kuid tavaolukorras ei leiaks kõik töötajad rakendust. Samuti oleks ümberstruktureerimine riigi jaoks kulukas.

Terviseameti esindaja lisas, et eriolukorra kehtestamise ettepanekut ei ole tehtud, sest kõik meetmed, mida on hetkel vaja rakendada, on praegustegi seaduste raames olnud võimalik kasutusele võtta ilma eriolukorda välja kuulutamata. Eriolukord kuulutatakse hädaolukorra seaduse järgi välja siis, kui on vaja kohaldada eriolukorra meetmeid.

Siseministeeriumi asekantsler selgitas, et Politsei- ja Piirivalveamet on epideemia lahendamisse olnud kaasatud juba eelmise aasta märtsist. Ressurss selleks on tulnud teatud juhtudel ka põhitöö arvel ja lisatundidena. Peamiselt on piirangute täitmise järelevalvel keskendutud kaupluste, kaubanduskeskuste ja meelelahutuskohtade kontrollile. Lisaks on vaadatud maskide kandmise kohustuse täitmist ja eneseisolatsiooniga seonduvaid rikkumisi.

Komisjonis uuriti, milleks on vaja seadust muuta, kui politsei tegeleb selle kõigega ka oma tavapärase töö raames. Vastati, et seda on vaja õigusselguse huvides ja teatud olukordades on vaja ressurssi suuremal määral, et toetada Terviseametit tema ülesannete täitmisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt politsei koostab järelevalvetoimiku ja saadab selle Terviseametile, kes teeb otsuse. Selline tegevus on aga ressursimahukas ja bürokraatlik.

Uuriti, kas politseile antakse selle eelnõuga juurde täiendavaid õigusi. Vastati, et lisaõigusi ei tule. Ka praegu on politseil need õigused olemas vastavalt korrakaitseseadusele. Toonitati, et muudatus ei too endaga kaasa massilist eluruumide läbivaatamist ja mingeid muid kuritarvitamisi. Selliseid meetmeid ei ole koroonaepideemia ajal kasutatud. Pigem ikkagi PPA tegeleb 2 + 2 reeglist kinnipidamise ja maski kandmise kontrolliga.

19. aprillil peetud komisjoni istungil uuriti, missuguse seaduse alusel on politseinikke üle viidud tööle Terviseametisse. Terviseameti esindaja selgitas, et üleviimised on toimunud avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel. Need inimesed täidavad Terviseametis ametniku ülesandeid, kuna hetkel ei ole Terviseametis piisavalt töötajaid. Üle on viidud kaheksa politseiametnikku, kes on teenistusse määratud kuni tervishoiukriisi lõppemiseni. Kuna ametnikul peab olema järelevalve- ja väärteomenetluse pädevus, siis ongi sinna appi võetud inimesi PPA-st.

Samal päeval oli istungil ka MTÜ Eesti Tsiviilallianss esindaja, kes tutvustas oma ettepanekuid ja arvamusi eelnõu 347 kohta. Sotsiaalkomisjon võttis need arvamused teadmiseks.

Sotsiaalkomisjonile esitati kokku 169 muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt, 127 muudatusettepanekut Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt, 39 Riigikogu liikmelt Kalle Grünthalilt. EKRE võttis kõik oma muudatusettepanekud tagasi, Riigikogu liige Kalle Grünthal jättis viis ettepanekut menetlusse, kõik ülejäänud võttis tagasi. Sotsiaalkomisjon kui juhtivkoamisjon tegi eelnõu kohta neli muudatusettepanekut.

Sotsiaalkomisjon menetles muudatusettepanekuid 6. aprillil, 8. aprillil, 19. aprillil ja 20. aprillil. Kokku oli 11 muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon arvestas täielikult nelja muudatusettepanekut, üht muudatusettepanekut arvestati osaliselt ja kuus muudatusettepanekut jäeti arvestamata.

Muudatusettepaneku nr 1 esitas sotsiaalkomisjon ja selle ettepanekuga jäetakse eelnõust välja paragrahvid 2–9, kuna Riigikogus vastu võetud eelnõuga 355 muudeti juba Eesti Haigekassa seadust, ravimiseadust, sotsiaalmaksuseadust, surma põhjuse tuvastamise seadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lisaks muudetakse seetõttu eelnõu pealkirja ja tehakse seonduvad normitehnilised muudatused.

Muudatusettepaneku nr 2 esitas Kalle Grünthal. Ettepanekuga defineeritakse haiguspuhang, mille aluseks on viimase kümne aasta statistika. Komisjon ei toetanud ettepanekut, sest ettepanekust lähtuvalt on vaja esmalt koguda kümne aasta statistika. COVID-19 puhul aga puudub kümne aasta statistika ning järgitakse WHO juhist. Haiguste puhul, mis on juba varem esinenud, näiteks tuberkuloos, kohaldatakse aga tõesti kümne aasta statistikat.

Muudatusettepaneku nr 3 esitas ka Kalle Grünthal. Selle ettepanekuga tuuakse sisse mõiste "karjaimmuunsus", millest lähtuvalt tuleks enne immuniseerimist selgitada, millisesse gruppi isik lähtuvalt karjaimmuunsuse definitsioonist kuulub. Ühiskonna ja majanduse täieliku sulgemise vältimiseks on vaja välja selgitada inimesed, kes ei vaja vaktsineerimist. Sotsiaalkomisjon ei toetanud karjaimmuunsuse toomist NETS-i, kuna tegemist on teadlaste antava sisendiga, mis ei peaks olema seaduses reguleeritud.

Muudatusettepaneku nr 4 esitas samuti Kalle Grünthal. Ettepanek on NETS-is sätestada, et isikut ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Komisjon ei toetanud ettepanekut, sest Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, Euroopa Liidus on kliinilised uuringud äärmiselt reguleeritud ja puudub vajadus selliste muudatuste järele. Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

Muudatusettepaneku nr 5 esitas samamoodi Kalle Grünthal. On ettepanek täiendada NETS-i PCR-testimise ja metoodikaga. Ettepaneku esitaja selgitas, et PCR-test ei näita viiruse olemasolu, vaid viiruseosakeste olemasolu, mistõttu enne, kui saab tunnistada inimese teistele ohtlikuks nakkuselevitajaks, tuleb testi tulemust võrrelda muude andmetega. Komisjon ei toetanud seaduse tasandil testimise liigi reguleerimist NETS-is ja jättis ettepaneku arvestamata.

Muudatusettepaneku nr 6 esitas samamoodi Kalle Grünthal. Ettepanekuga soovitatakse tagada isikule õigus, et tema töökohas ei tohi tööandja töötaja suhtes kohaldada sundvaktsineerimist ega isikukaitsevahendite kasutamist, kui Vabariigi Valitsus ei ole vastavat kohustust kehtestanud. Komisjon ei toetanud ettepanekut ja leidis, et sundvaktsineerimist Eestis ei ole. Kui tegemist on töökohaga, kus on vajalik kasutada isikukaitsevahendeid enda või kolmandate isikute kaitseks, on tööandjal õigus isikukaitsevahendite kasutamist nõuda.

Muudatusettepanek nr 7, mille esitas Isamaa fraktsioon, koosneb kahest ettepanekust. Esimese ettepanekuga soovitatakse anda õiguskaitseorganitele õigus kasutada erimeetmeid tähtajaliselt, Vabariigi Valitsuse väljakuulutatud eriolukorra ajaks. Teise ettepanekuga soovitakse, et eriolukorra ajal saaks Terviseamet kaasata nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamisel korrakaitseorganeid seni, kuni amet ise ei suuda oma ülesandeid täita. Komisjon esitas ise kompromiss-sõnastuse muudatusettepanekus nr 8, mida ma kohe tutvustan. Seega toetati muudatusettepanekut nr 7 osaliselt.

Muudatusettepanek nr 8, esitas sotsiaalkomisjon. Komisjon soovib, et ainult eriolukorras või hädaolukorras, mis on seatud nakkushaiguse epideemiaga, võib Terviseamet kaasata korrakaitseorgani. Vabariigi Valitsus otsustab, kas kaasata korrakaitseorgan. Kaasamise reeglid kehtestatakse sama paragrahvi lõike 6 alusel.

Muudatusettepanek nr 9, esitas samamoodi sotsiaalkomisjon. Trahviühikud ja rahatrahv alandatakse sarnaselt kehtiva NETS-i §-s 48 sätestatud määradele. Eelnõus on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut, muudatusettepanekuga jääb 100 trahviühikut. Eelnõus oli sama teo eest rahatrahv juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot, muudatusettepanekuga jääb 13 000 eurot.

Muudatusettepanek nr 10, esitas sotsiaalkomisjon. Muudatuse eesmärk on ühtlustada seaduses vastutuse sätetes trahviühikute ja rahatrahvi määrad kehtivas õiguses sätestatuga. Seetõttu jäetakse välja eelnõu algataja plaanitud rahatrahvi määrade tõus.

Ja muudatusettepanek nr 11, esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kes tegi ettepaneku, mis puudutab haigeid ja lähikontaktseid. Et ennetada ja vältida tööealiste nakatumist töökohtadel, võiks riik maksta esimesest haiguspäevast alates sajaprotsendilist hüvitist. Riigikogu sotsiaalkomisjon jättis ettepaneku arvestamata, kuna eelnõus 355 reguleeriti haiguspäevade hüvitamise regulatsioon ning Riigikogu kinnitas oma tahet eelnõu seadusena vastu võttes.

Lõpuks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. maiks käesoleval aastal. See oli konsensuslik otsus. Vastavalt Riigikogu juhatuse ettepanekule aga tõsteti teine lugemine 3. mai päevakorda ehk tänasesse. Teiseks otsustati teha ettepanek teine lugemine lõpetada – seegi oli konsensuslik otsus – ja kolmandaks anda komisjoni esimehele volitus eelnõu teise lugemise dokumendid allkirjastada. Ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

15:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

15:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigist nendest viiest eelnõu muudatusest, mis ma teile komisjoni esitasin, on minu meelest kõige tähtsam see PCR-testi puudutav. Aga teie lükkasite selle tagasi. Ma tõin seal välja ka paljundustsüklite arvu, kui suur see võiks olla. Ma küsin sellise küsimuse, kuna te olete imehästi kursis selle PCR-testiga, sest ma tutvustasin seda teile ligi tund aega. Öelge mulle palun, milline on paljundustsüklite arv PCR-testi tegemisel SYNLAB-is ja Eesti Terviseametis, et ma saaksin seda võrrelda enda pakutud paljundustsüklite arvuga ja ka WHO pakutud paljundustsüklite arvuga.

15:30 Siret Kotka

Aitäh, Kalle Grünthal, selle küsimuse eest! Nii nagu te ka rääkisite, probleem on selles, et PCR‑testi paljundustsükli arv on 20–30 tsüklit ja 30–35 tsüklit on nn hall tsoon. Ma saan aru, et sellest tuleneb kogu teie küsimus ja ettepanek, aga veel kord: komisjon otsustas, et seaduse tasandil me ei peaks PCR‑testide tegemise metoodikat kehtestama.

15:30 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kõik need muudatused, mis seal kirjas on, on tulnud tegelikult Terviseametilt. Ja ma meenutan kas või seda, et alles eelmise aasta kevadel me käsitlesime seda ja pidime saama väga hea seaduse. Nüüd meil on väga hea seadus, aga on vaja seda veel täiendada. Me oleme sealt midagi välja jätnud. Meil on praegu hädaolukorra seadus, me teame, mis on eriolukord ja mis on sõjaseisukord. Kas on ametnikelt tulnud ka mingeid ettepanekuid, et sõjaajal kehtivaid volitusi võiks olla võimalik rahuaja tingimustes rakendada? Kunagi ei tea ju, eks. Riigikogu on kummitempel, annab kõigele sihukese ... Kas te oskate öelda, kas mingit sõjaseisukorra sätete tänapäevastesse oludesse sättimist on oodata?

15:31 Siret Kotka

Aitäh, hea Tarmo Kruusimäe, küsimuse eest! Mis puudutab sõjaseisukorda, siis selle seaduseelnõuga seoses me seda ei käsitlenud. Ja ka muudatusettepanekuid ei tulnud sellest valdkonnast. Kui me räägime eriolukorrast, mida puudutava ettepaneku esitas Isamaa fraktsioon, siis ka sellega seoses ei tulnud jutuks sõjaseisukord. Me piirdusime eriolukorraga. Ja ma räägime hädaolukorrast.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulake minu küsimust nüüd väga hoolega: milline on PCR-testide paljundustsüklite arv Eestis? Pean silmas teste, mida teostavad Synlab või Eesti Ravimiamet.

15:32 Siret Kotka

Aitäh! Mis puudutab sinu küsimust, siis ma tänan sinu küsimuse eest veel kord! Ma tõesti tänan, et sa komisjonis lausa 45 minutit rääkisid PCR-testist ja sellest metoodikast ja lugesid ette artikli, mille me ka leidsime ja välja printisime. Sa ei olnud tol hetkel nõus seda komisjoni liikmetele saatma. See on kõik olemas. Aitäh veel kord!

15:33 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun! Vabandust, härra Puustusmaa! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

15:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu jaoks on väga kummaline, kui ma küsin konkreetse küsimuse ja mulle vastates hoopis teist juttu aetakse. Ma olen täiesti hämmingus selle üle. Kas Riigikogu istungi juhatajal on õigus sekkuda ettekandja vastusesse, kui see absoluutselt ei haaku sellega, mida mina küsin?

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ega mulle ei meeldi, et te hämmingus olete. Aga Riigikogu istungi juhatajana selgitan: küsijad küsivad, vastajad vastavad. Ja kui see jääb teema piiridesse, siis loomulikult istungi juhataja ei sekku. Paul Puustusmaa, palun!

15:33 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea Siret! Mulle väga meeldis komisjoni lähenemine, mis tuli ühe Kalle Grünthali pakutud muudatuse peale. Te ütlesite, et seda muudatust ei pea sellepärast arvestama, et põhiseaduses on § 18, mis ütleb, et mitte kedagi ei tohi tema tahte vastaselt allutada meditsiini- ja teaduskatsetele. Sain aru, et see ongi täiesti piisav, ja see on ka põhjus, miks ei pea seda madalama astme seadusesse kirjutama.

Aga sellega seoses tekib järgmine küsimus. Kas te teate ka seda, et põhiseaduses on olemas veel üks paragrahv, § 48, mis ütleb, et kuriteo sooritanud erakond ei tohi eksisteerida, see on keelatud. Ometigi meil selline erakond toimib. Ja seda ka, et põhiseaduse puhul vastuolu on olemas. Kas te endiselt ikkagi arvate, et põhiseadus on täiesti piisav, et mõni õigusnorm oleks püsiv ja kehtiks meil täiel määral?

15:34 Siret Kotka

Aitäh, Paul Puustusmaa! Ma saan aru, et te soovite pahatahtlikku retoorikat siin Riigikogu suures saalis viljeleda. Mina teiega kaasa ei lähe. Selle seaduseelnõuga seoses me tõesti ei rääkinud põhiseadusest lähemalt ja sellest, kas üks erakond on kuritegelik või mitte. Ma saan aru, et te tahate seda teha, seda teemat tõstatada, aga las see jääb teie liivakasti.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Te siin ise ütlesite ka, et on eriolukord, mis on siis nagu hädaolukord. Need terminid lähevad meil kõik kuidagi mingil määral lappama. Peaminister ütles, et on sisuliselt eriolukord, mis tähendab, et meil ikkagi on praegu tavaolukord. Mis tähendab, et piirangutest ei saa aru. Aga kuskilt hiljem tuli välja, et meil on meditsiiniline hädaolukord. Kui palju neid kordasid või neid derivaate, sihukesi poolikuid mõisteid on? Noh et on sisuline eriolukord või vormiline hädaolukord või neid võib veel tulla.

Minu küsimus ongi see. Kas te komisjoni esimehena oskate sellist asja öelda? Kui meil oleks kuulutatud välja eriolukord, siis me ei peaks ju täiendama seda seadust, mille me juba eelmisel aastal vastu võtsime. See oleks lahendanud kõik probleemid. Praegusel hetkel see lahendab otsustamatust. Kas ma saan õigesti aru?

15:36 Siret Kotka

Aitäh! Sotsiaalkomisjon on esitanud muudatusettepaneku, mis on selline, et Terviseamet edaspidi hädaolukorras või eriolukorras võib kaasata PPA-d, korrakaitseorganit. Ja selle kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. Nii et kui nüüd vaadata eelnõu 347 kohta tehtud komisjoni muudatusettepanekut, siis me loome tegelikult suurema selguse.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

15:36 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan Paul Puustusmaa tõstatatud teemat ja tuletan meelde, et me oleme siin seadusandjad. Kui seadusandja suhtub seadustesse voluntaristlikult ja leiab, et mingid seadused, mingid paragrahvid võivad olla vastuolus näiteks põhiseadusega, siis me ei tee siin kvaliteetset tööd. Ma tahtsin seda ettekandjale meelde tuletada. 

15:37 Siret Kotka

Aitäh, Mart Helme! Mis puudutab muudatusettepanekut ja Paul Puustusmaa küsimust, siis tegelikult need ei olnud samaväärsed. Need olid välja tõmmatud. Nii nagu Paul Puustusmaa tõmbas küsimuse välja, nii ka mina talle vastasin. 

15:37 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

15:37 Paul Puustusmaa

Aitäh! Ma nüüd tõmban veel ühe küsimuse välja ja üldse mitte pahatahtlikult. Ma olen hea inimene, ausalt, päris siiralt kohe. Vaat, siin on üks oluline asi, mida ka rahvas väga tahab teada. Ma püüan selle vastuse nüüd ka välja tõmmata. Kas me oleme selle muudatusega jõudnud nii kaugele, et n-ö sisuline meditsiiniline hädaolukord ja need mõisted on nüüd saanud nagu kindla raami? Kas see eriolukord või hädaolukord või meditsiiniline hädaolukord kuulutatakse välja valitsuse otsusega konkreetsel kuupäeval? Või mitte?

15:38 Siret Kotka

Aitäh! Vabariigi Valitsus väga selgelt otsustab kaasata korrakaitseorgani. Kuidas see otsustamine käib? Valitsus siis ka otsustab, kui kauaks, kas see on tähtpäevaliselt, kas see on kuupäevaliselt. Kõik see on väga selgelt Vabariigi Valitsuse otsus, mis tähendab, et sellega antakse Terviseametile õigus või ei anta õigust – veel kord: see on Vabariigi Valitsuse otsustada –, et Terviseamet võib kaasata korrakaitseorgani enda töösse. Ma arvan, et see on selgem ja see on selles mõttes õige.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme! Palun, kaheksa minutit!

15:39 Martin Helme

Lugupeetud Riigikogu spiiker! Head kolleegid! Tuleb öelda, et nimetatud eelnõu on üks suur tüliõun ja selle eelnõu vajalikkuses on meie erakonna fraktsioon sügavalt kahelnud. Sellega seoses on levitatud õige palju valeinfot ja ka kahjuks komisjonipoolne ettekanne jättis siin kõlama versiooni sündmustest, mis ei ole päris korrektne.

Esimene asi, mis tuleb selgelt ära õiendada, et "aga eelmine valitsus aasta tagasi tegi ka NETS-i ümber ja andis ka teatud õigusi juurde eri asutustele, nii et mis teil on selle vastu, kui me nüüd veel rohkem anname". No tuleb öelda, et ma olin ise eelmises valitsuses laua taga nende arutelude juures ja oli terve hulk ettepanekuid, mis tulid ministeeriumidest ja muudest ametiasutustest ja mille me lükkasime kategooriliselt tagasi. Meie meelest oli seda võimu, mida eri ametiasutused soovisid, liiga palju ja põhjendamatult.

Ja kui nüüd tuli uuesti NETS lauale, siis ei olnud pikalt vaja uurima hakata – tundsime kohe vanad sõbrad ära. Aastatagused ettepanekud, mis me olime juba ühe korra tagasi peksnud, olid jälle kõik kirja pandud. Nii et meile ei olnud siin väga palju uut ega huvitavat, küll aga ärritavat.

Nüüd teiseks: me nagu eitaksime koroonat ja oleksime vastu koroonavastasele võitlusele, tahaksime seda takistada. See ju absoluutselt ei vasta tõele. Mõistlikke lahendusi koroonavastases võitluses oleme alati toetanud, nii siis, kui me oleme olnud opositsioonis, kui ka siis, kui oleme olnud valitsuses.

Ja kolmandaks: me võtsime tagasi kõik oma muudatusettepanekud ja lõpetasime obstruktsiooni ära ja siin justkui jääb jutt pooleli. Aga see on ainult jutu algus. Me võtsime oma muudatusettepanekud tagasi, sest me jõudsime valitsuserakondadega kokkuleppele, et tehakse sellised muudatused, mis tulevad komisjonilt ja lahendavad meie murekohad, võtavad maha halvad paragrahvid, millega me algusest saadik rahul ei olnud.

Nii et see, et me lõpetasime oma obstruktsiooni ehk siis Riigikogu töö takistamise, oli otseselt seotud sellega, et me saime, mida olime algusest saadik tahtnud. Me saime sellest eelnõust kõige halvemad, kõige ohtlikumad paragrahvid välja. Nii et ei ole niimoodi, et me midagi andsime ära ja vastu ei saanud midagi. Me saime mõistlikule kokkuleppele, mis veel kord kinnitab seda, mida ma juba ütlesin, et me ei ole kunagi olnud vastu mõistlikele lahendustele koroonapandeemia ohjamisel ja Eestist väljajuurimisel.

Kas see seaduseelnõu, mis on praeguseks teisele lugemisele jõudnud, on selline, mis meile väga meeldib? Me oleksime jätkuvalt eelistanud, et sellist seaduseelnõu üldse meile ei tooda. Meil on siin sees veel muudatusettepanekud, mis kohe tulevad hääletusele, mida me kavatseme toetada ja loodame, et need sisse lähevad.

Aga sõltumata sellest, kas me seda eelnõu tema lõppversioonis muudatusettepanekutega või ilma toetame või mitte, võime me olla vähemalt rahul sellega, et koostöös nende meeleavaldajatega, kes tänaval oma muret väljendasid, ja tänu oma fraktsiooni südikusele ja mõistlikkusele läbirääkimises valitsuserakondadega oleme me sellest seaduseelnõust kõige halvemad asjad välja rookinud. Ja see tähendab, et me ei pea enam Riigikogu tööd sellisel moel takistama. Ei tohi seda kokkulepet ka kuritarvitada, üritades jätta muljet, nagu me oleks lihtsalt loobunud võitlusest. Me võitsime! Aitäh!

15:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali!

15:44 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Ma usun, et siin saalis ei ole inimest – ma vähemalt loodan, et ei ole –, kes ei soovi, et Eestis saaks lõppeda seoses koroonaga igasugused piirangud ning me saaksime tagasi minna normaalse elurütmi juurde, et inimesed saaksid minna tagasi tööle endale elatist teenima, et ärid ja kauplused, koolid oleksid avatud ning kultuuri‑ ja seltsielu hakkaks toimima nii, nagu see normaalses ühiskonnas peaks toimuma.

Kahjuks oleme aga probleemi ees, et piirangute lõpetamine on seotud sellise omapäraste, aga samas ka fundamentaalsete näitajatega, mille puhul kasutatakse selliseid sõnu nagu haigusjuhtude arv, testide tulemused, haigusjuhtumid ja nakkuste arv. See mõistete segadus ei sobi kokku epideemia olukorra teadusliku hinnanguga. Seoses sellega on WHO oma 2021. aastal ehk siis k.a jaanuaris avaldatud kirja 20. osas väljendanud, et SARS-CoV-2 puhul peab olema otsustav nakatumiste ja haigestunute arv, mitte positiivse testitulemuse saanute arv ega ka muud haigusjuhtude arvud. Kusjuures WHO on järginud siin ka PCR‑testi leiutajate seisukohti, milles öeldakse otse, et PCR‑test ei sobi diagnostiliseks kasutamiseks ning seega ei ütle see iseenesest midagi inimeste haiguse või nakkuse kohta.

2020. aasta uuringute kohaselt selgus, et kui PCR‑i väärtus on suurem kui 24 paljundustsüklit, ei ole paljunemisvõimeline viirus enam tuvastatav ja PCR‑test ei sobi nakkuse kindlakstegemiseks. Ja see ei ole lihtsalt niisama öeldud, vaid selle aluseks on ikkagi Viini halduskohtu otsus 24. märtsist aastast 2021. Ja selle otsuse kõrval on teinud samasugused otsused ka Belgia kohus. Taani ja Rootsi tervishoiuministeeriumi kodulehelt on see informatsioon samuti leitav.

Milline on olukord Eestis? Küsisin täna eelnõu ettekandja Siret Kotka käest, milline on paljundustsüklite arv, mida Eestis kasutatakse PCR‑testi puhul. Ei saanud ma esimesel korral vastust, vastuses räägiti minu ettepanekutest, mis ma eelnõu kohta esitasin. Täpsustasin hiljem, et kuulake küsimust: milline on see paljundustsüklite arv. Ka sel korral vastust ei tulnud.

Küsimus: miks ei tulnud? Siin on kaks varianti. Kas meie Riigikogu komisjon, kes vaatab neid küsimusi läbi, tõesti ei ole teadlik nendest paljundustsüklite arvust, millega pannakse ühiskond seisma, või teine variant: nad ei taha seda uurida, sellepärast et on kellegi kuskil maailmas on huvi – minu pärast öelge, et ma olen lamemaalane –, et see PCR‑test näitaks kogu aeg kõrget nakatunute arvu. Aga komisjoni juht peaks tegelikult seda teadma – nii komisjoni juht kui ka kõik komisjoni liikmed.

Mina väitsin täna ja väitsin ka komisjonis, et Eestis on PCR‑testi tulemus SYNLAB‑is 35–40, sama ka, ütleme, Eesti Terviseametis. See ületab oluliselt WHO määratud kriteeriumi. Seega, üheselt ja lühidalt saab märkida seda, et nii teadlastelt kui ka Euroopa eri kohtutelt on tulnud selge signaal, et praegu kasutatav PCR‑testimine annab olulises määras valed, valepositiivsed vastused.

Seega on meie statistika, millele tuginedes me teeme otsuseid ettevõtete sulgemise ja inimeste isolatsiooni määramise kohta, suure tõenäosusega samuti puudulik. Ja siit on mul, head Riigikogu liikmed, palve: palun toetage minu esitatud muudatusettepanekut, mille komisjon tagasi lükkas, et PCR-testide tegemise metoodika läheks seadusesse sisse! Ma väga palun teid ja kogu Eesti rahvas palub teid. Aitäh!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mihhail Lotmani!

15:49 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Selles seaduseelnõus, mida me praegu käsitleme, on palju olulisi ja isegi ütleksin, positiivseid asju. Sellegipoolest see eelnõu tervikuna on minu meelest vastuvõetamatu. Kujutage ette, et te sõidate vales suunas ja vahetate seda tehes mingisuguse halvema auto suurema auto, parema auto vastu. Te ikka sõidate vales suunas, ainult kiiremini. Ja see ei ole probleemi lahendus.

Mis meil on? Meil on teatud probleemid ühiskonnas seoses selle pandeemiaga. Palju asju me ei saa lahendada, lähtudes praegusest olukorrast, mis ei ole eriolukord. Näiteks, miks me ei saa jätta ära tšarterlennud nendesse paikadesse, kus on uued koroonaviiruse mutatsioonid? No sellepärast, et meil ei ole eriolukorda. Aga miks meil ei ole eriolukorda? Aga meil eriolukorda ei ole vaja, sest meil on sisuliselt eriolukord.

Miks me ei saa siis vähemalt kontrollida või panna karantiini kõik inimesed, kes tulevad nendest ohtlikutest kohtades? No see nõuaks eriolukorda. Aga miks meil ei ole eriolukorda? No sellepärast, et meil on sisuline eriolukord, ja reaalset eriolukorda ei ole vaja.

Ja siis, mida tehakse? Siis tehakse selline eriolukord light, nimetame seda hädaolukorraks või mingisuguseks teiseks olukorraks. Mina nimetaksin seda astmeliseks eriolukorraks. Et päris eriolukorda me ei taha, see on liiga ränk, ja pealegi, kõige olulisem, see nõuaks siis valitsusjuhilt hoopis teistsugust vastutust, mida ta võtta ei taha millegipärast. Ja siis me siin putitame neid paragrahve, mis meil on.

Meie peaminister armastab rääkida õigusriigist. Õigusriigi üks oluline tunnus on see, et see valitsemine lähtub seadustest. Õigusriigil on mitu vastandit ja üks neist on haldusriik. Haldusriik ka valitseb seaduste abil. Aga seal on nii nagu praegu Venemaal. Kui on vaja midagi teha, siis võetakse vastu mingisugune seadus, mis lubab valitsusel teha mingisugust toimingut, näiteks panna ülikoolid kinni, ajalehed kinni ja panna vangi kõik need, kes kahtlevad, et Krimm on Venemaa osa – kõik seaduse järgi. Vaat see ongi see vahe. Haldusriik erinevalt õigusriigist valitseb seaduste abil, aga mitte ei järgi seadusi, ei järgi põhiseadust. Ja see on suur oht.

Eestit ma ei taha mingil määral võrrelda Putini Venemaaga, aga kõik halb, kõik laviinid algavad väikese kivi liikumisega. Ja see on põhjus, miks me oleme selle eelnõu vastu. Aitäh!

15:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe!

15:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head kaasvõitlejad nii siin saalis kui ka teleekraanide taga ja need, kes te jälgite istungit interneti vahendusel, ja ka inimesed, kes te olete siia maja ette kogunenud! Aga ka need, kes praegusel hetkel juba pikemat aega kibelevad tööle, sest enda elujärge oleks ju hea järjele saada! 

Meil on ju raske küll, aga pankurihärra annab meile võimaluse hinge tõmmata. Aga ikkagi tuleb ju kohustused panga ees ära täita, see on peamine murekoht. Nii arvavad inimesed. Ja siis me ütleme, et need inimesed on meil vandenõuteoreetikud. Vandenõuteoreetikuks, nagu ma olen nüüd härra Google'i abil vaadanud, ei ole võimalik õppida. Ei ole võimalik õppida, aga teoreetik saab olla igaüks, kelle arvamus meile tegelikult päriselt korda ei lähe. Või see tundub meie jaoks liiga keeruline ja siis on lihtne ja hea ära sildistada.

Kes see siin ütles, et tema tahab olla lamemaalane, teised on ümarmaalased. Ma arvan, et tegelikult maakera kui selline on üldse äärmiselt amorfne ja eemalt vaadates võtab ta jumala kuju, sest kõik astronaudid, kes on tagasi tulnud kosmosest, on pöördunud jumala poole.

Aga vandenõuteoreetikuks tegelikult inimesed saavad sel juhul, kui nad kuulevad väga palju arusaamatuid väljendeid. Ma vabandan väljenduse eest, aga kunagi oli raadios üsna kasutatud ütlemine, et ma olen "peaaegu rase". See on sisuliselt eriolukord, mis tähendab, et on tavaolukord. Kes meil siis tegelikult määrab neid olukordi? Kunagi oli laulusalm: "Mul oli ükskord olukord, mis selgitamist nõudis. Sest kui on kord, siis olgu kord. Jutt sinnamaale jõudis." Natuke muutsin muidugi neid laulusõnu, aga las ta olla.

Tuleb välja, et Terviseamet saab iseseisvalt meditsiinilise hädaolukorra välja kuulutada. Ja siis meil peaminister ütlebki, et jaa-jaa, meil on nüüd meditsiiniline hädaolukord ja sellepärast ei olnudki eriolukorda vaja teha. Terviseamet tegi selle enda oma.

Ma leian, et meil on tegelikult praegu Eestis kultuuriline hädaolukord. Ja paljud leiavad, et meil on hariduslik eriolukord. Või siis vastupidi: võimalik, et kui see Terviseameti meditsiiniline hädaolukord saab mööda, siis kuulutab kultuuriminister välja, et meil on nüüd kultuuriline eriolukord ja nüüd tulevad sellised festarid, et, Irja, hoia pead kinni. Saad aru, rahvas käib kätest kinni hoides ja laulab ennast vabaks koroonast, COVID-ist ja päikesesüsteemist. Midagi ei ole teha.

Siis tuleb haridus- ja teadusminister ja ütleb, et nüüd meil on hariduslik hädaolukord, mis on sisuliselt ka osakene sellest eriolukorrast, ja nüüd me läheme kõik ühiselt kohe üle eesti keelele.

Keeruline on lihtsalt see, et inimene kuulab seda juttu ja neid termineid ega tea, on siis või ei ole mingit asja – see tekitabki inimestes teadmatust.

Terviseamet ei ole suutnud kommunikeerida oma inimestega, ei ole suutnud anda neile üheselt arusaadavaid vastuseid. No heakene küll, ka meie oleme siin ju tegelikult need, kes ei ole saanud üheseid vastuseid. Me ikka üritame ja üritame. Järgmises päevakorrapunktis tuleb see klassikaline hea näide: sa küsid, kas see number on siis 5 või 7, ja kogu aeg aetakse sulle vastates mingit pikka juttu, aga seda numbrit kui sellist ei tule. Ma arvan, et järgmine ettekandja, kes muude päevakorrapunktide arutelus räägib, võib-olla arvab, et see on sportlik saavutus. Nägite, kui kõva mees ma olin: ma ei öelnud seda numbrit välja!

Heakene küll, need teised päevakorrapunktid on, mis nad on, aga praegu käib meil jutt tegelikult inimestest, rahva tervisest ja sellest, et inimesed ei saa otsustest aru. Levivad vandenõuteooriad. Me teame, et kui meil oleks valitsus, kes julgeks otsustada – nii nagu oli eelmine –, siis oleks tegelikult eriolukord välja kuulutatud. Me väljuksime sellest rahulikult ja võib-olla jõuaksime enne kolmandat lainet tähistada ka jaanipäeva ja augustiööd. Aitäh! Ei toeta.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme!

15:57 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! See ei ole lihtsalt üks eelnõu, see on märgilise tähtsusega eelnõu. See eelnõu on põhjustanud juba kuu aega kestnud meeleavaldused Riigikogu ees. See on põhjustanud meie fraktsiooni obstruktsioonikatse, et kutsuda mõistusele koalitsioonierakondade liikmeid, valitsust, et sellest eelnõust saaks midagi, mis annab lisaväärtust ühiskonnale, aga mitte midagi, mis sillutab teed väga ohtlikule arengule, mida me praegu Eestis näeme.

Ma isegi ütleks jõhkralt. Me näeme, et see seadus, meediateenuste seadus, aga ka Euroopa Liidu taastefondi puutuv, samuti veel mitmed teised eelnõud sillutavad teed sellele, mida kolleeg Isamaast nimetas haldusriigiks. Aga ma ütleksin veel julmemalt: see sillutab teed hunta võimule Eestis. Kes on see hunta? See hunta on eriteenistuste ja jõuametkondade omavaheline seltskond, kes otsustab, millal jõudu rakendada, kui suures ulatuses jõudu rakendada, kelle vastu jõudu rakendada, mida lubada, mida mitte lubada, kes on õigel poolel, kes ei ole õigel poolel, millega me põhjendame, mida me põhjendamata jätame. See seadus annaks võimaluse täiesti stalinistlikuks voluntarismiks. Ja seepärast on see märgilise tähtsusega eelnõu ja seepärast on meie erakond, meie fraktsioon olnud selle seaduse mittevastuvõtmise poolt.

Meil on õnnestunud – ja see ei ole olnud kerge ei meile ega koalitsioonierakondadele – saavutada praegu õhkõrn kompromiss selle eelnõu küsimuses. Jah, me saame ilmselt edasi elada, kui see eelnõu Riigikogus heaks kiidetakse. Me arvame, et see on endiselt halb eelnõu, aga me saame sellega juba elada, sest see ei anna rohelist tuld, kui me kasutame seda valgusfoorivõrdlust, hunta täieliku võimu volituste heakskiidule. See seadus üksinda seda ei võimalda. Kui me liidame sellele menetluses olevad teised eelnõud, mida, nagu ma ütlesin, on terve hulk, siis see oht jääb püsima.

Muide, ma vaatasin praegu Postimehe veebiküsitlust. 30% inimestest selles küsitluses arvab, et sõnavabadus on Eestis ohus. Sõnavabaduse, aga ka toimimisvabaduse, isikuvabaduse küsimused on selles eelnõus väga teravalt päevakorral. Me kuuleme, kuidas väga lugupeetud inimesed nimetavad vaktsineerimisest keeldujaid juba mõrvariteks, me kuuleme, kuidas ennast teadlasteks nimetavad inimesed sisuliselt dikteerivad ühiskonnale, mis meid ees ootab.

Praegu vaatasin, Irja Lutsar ütleb: suvel suurüritusi ei toimu. No küll on tore! Tema on mingi kõrgema olevuse piksevarras või antenn, kes edastab meile kõrgemalt poolt tulnud teadmist. Vanajumal kindlasti teab, kas meil toimuvad suvel üritused, massiüritused, või ei toimu. Mina ei tea. Ma arvan, et minu selja taga istuv Riigikogu esimees ka ei tea, ma arvan, et ka peaminister ei tea, ma arvan, et ka president ei tea. See sõltub ikkagi ...

Palun lisaaega!

16:02 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

16:02 Mart Helme

See sõltub ikkagi sellest, missugused konkreetsed arengud leiavad aset näiteks lähema kuu aja jooksul. Aga tema juba teab.

Ma mäletan, kui me olime veel valitsuses, siis tema teadis, et maske ei ole vaja kanda. Maske pole vaja kanda, maskid ei anna mitte midagi. Nüüd ta teab vastupidist. Ja me võiksime tuua veel näiteid teadlastest, kes kord ütlevad ühte, kord teist.

Mida ma tahan sellega öelda? Ma tahan sellega öelda, et ühiskond ei saa minna anarhia teed, aga ühiskond ei saa minna ka autoritaarse või totalitaarse juhtimise teed. Ja selleks olemegi meie siin, et olla see sõel ja filter, mis ei lase siit läbi seaduseelnõusid, mis võimaldavad ühiskonna arengut ühel või teisel moel, kas anarhiasse või totalitarismi. Selleks olemegi meie siin.

Me näeme praeguse valitsuse puhul kahetsusväärselt ebakompetentsuse, minnalaskmise ja rumaluse paraadi. Täiesti arusaamatu kärpimise maania, täiesti arusaamatu piirangute kehtestamise maania, täiesti arusaamatu teatud asjade tõe monopoliks kuulutamise maania, ühiskonna lahterdamine lamemaalasteks ja mittelamemaalasteks.

See ei ole vastuvõetav, kui seda tehakse valitsuse tasemel. Kui seda tehakse valitsust teeniva ajakirjanduse tasemel, siis see ei ole vastuvõetav. See ei ole absoluutselt vastuvõetav! Nii et, lugupeetud kolleegid, palun andke endale aru, me oleme filter, mis peab tagama selle, et Eesti jääb vabaks kodanike ühiskonnaks. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa!

16:04 Peeter Ernits

Head kolleegid! Hea juhataja! Palun mõni minut veel, mis mul on võimalik pärast saada.

16:04 Esimees Jüri Ratas

Vabandust! Te soovite lisaaega, jah? 

16:04 Peeter Ernits

Jaa.

16:05 Esimees Jüri Ratas

180 sekundit on võimalik maksimaalselt juurde saada. Palun, kolm minutit!

16:05 Peeter Ernits

Kui see eelnõu tuli, siis ma olin veendunud, et koalitsiooni teerull rullib üle. Et see rullib üle ka neist paljudest inimestest, kes meie postkaste ummistasid sadade ja sadade n-ö spämmkirjadega, ja nendest inimestest, kes lossi ees kogunesid. See oli lootusetu tunne. Aga ühel hetkel ma mõistsin, et ka lootusetus olukorras võib üheskoos teerulli peatada. Ja tänu teile kõigile, kes selle vastu välja astusid, me peatasime teerulli.

Jah, see eelnõu ei ole mingisugune ingel, aga hullemad asjad oleme suutnud kokkuleppel valitsuskoalitsiooniga sealt välja rookida. Tegelikult poleks seda seadust üldse vaja. Ka politsei tippjuhid on öelnud, et meil on olemas eriolukorda käsitlev seadus. Ma ise olin põhiseaduskomisjonis, kui seda tehti. Ja poleks kõike seda vaja. Aga praegune valitsuskoalitsioon ei ole eriolukorda välja kuulutanud. Kuigi inimesi on lämbunud praeguse koalitsiooni ajal palju-palju rohkem ära kui varem. Lähed näost siniseks, antakse hapnikku peale, 12 või 15 liitrit minutis, ja ongi minek.

Asi on tegelikult tõsine. Aga ma ei taha hakata rääkima mingitest PCR-testide nüanssidest või muust asjast. Palju olulisem on, mida see seaduseelnõu näitas meile, Eesti rahvale. Me ei ole veel jõudnud sinnamaani, et vaadata, miks politsei peadirektor ja siseminister on meile valetanud. Me jõuame sinnani välja. Aga miks toodi välja ühel hetkel märulipolitsei täiesti rahulikul ajal? Miks toodi välja koerad? Miks räägiti ohust riigi iseseisvusele? Ometi seda tehti. Vassiti, valetati, ähvardati. Ja samas, kui inimesed tulid välja loosungiga "Ei politseiriigile!", siis kui loll peab valitsuskoalitsioon olema – vabandust väljendi eest! –, et siis, kui inimesed muretsevad politseiriigi tuleku pärast, tuuakse  välja politsei eriüksused ja pannakse Riigikogu esine ja Vene kiriku ümbrus metalltõketega kinni? Need peavad olema ikkagi mitte kõige teravamad pliiatsid, kes tulevad sellise jutuga või tegevusega, kui põhjust ei ole.

Kaja Kallas, lugupeetud peaminister, tuli meile valget raamatut, oma valgusfoori raamatut esitlema. Ja palus enne siseministrilt ja politseijuhtidelt, kas saaks metallaedade ja märulipolitsei toomise päeva võrra edasi lükata, et ta saaks rahulikult meile siin valgusfoorist rääkida. Need on kõik on sellised kõrvalteemad, aga eelnõuga seotud.

Kolleeg Mart Helme rääkis siin natukene sellest. Tõepoolest, kui rääkida, et politseiriik on riik, kus kasutatakse pisargaasi ja kumminuiad välguvad, siis seda pole õnneks Eestis olnud. Aga märgid, mis näitavad, et me liigume kusagile sinna, kuhu me ei tahaks, on täiesti ilmselt olemas.

Ja selle koalitsiooni sünnilugu algab juba sellega peale. See ei olnud riigipööre, tavaline riigipööre, kus kasutatakse relvajõudusid. Siin olid tegijaks eriteenistused. Aga mõte jääb samaks. Kõik need on väiksed märgid, mis tulevad eri eelnõudes ja millega inimesed, kes on Lossi platsil, ja inimesed, kes ei ole siin, aga on saatnud meile murelikke kirju, pole nõus. Nad ei jõua sellega kaasas käia ega peagi kaasas käima. Selleks olemegi meie siin, eri erakonnad, eri fraktsioonid. Ma võin öelda, et need selged märgid, mis eri eelnõudes sisalduvad, on muret tekitavad.

Ja selle eelnõu peale on nii paljud inimesed ärganud ja tulnud välja oma murega. Ega ei peagi inimesed täpselt teadma, mis on need detailid, aga nad on ärganud. Riik on käitunud siin kahjuks täiesti ebaadekvaatselt. Aga tegelikult peaks inimesed palju rohkem välja tulema.

Ma olen suhelnud nende paljude kirjasaatjatega, kes algul meie postkaste valdavalt spämmkirjadega risustasid – ja paljud kirjad saadeti otse prügikasti. Nüüd ma olen nendega suhelnud kuni viimaste päevadeni. Ja nad on arukad inimesed. Aga kõigil neil on oma tööd ja tõesti pole aega end kõikide asjadega kurssi viia. Aga inimesed on mures.

Ent üks asi on selle eelnõu puhul hea: inimesed on avastanud, et neil on ka keegi, kes peaks neid parlamendis esindama. Ja huvi poliitika reaalse tegemise vastu on minu meelest kasvanud. See on minu  kirjavahetuse viimaste nädalate või kuu selline meeldiv järeldus.

Aga jah, nagu ma ütlesin, ega see eelnõu midagi suurepärast ei ole. See on lihtsalt raske võitluse tulemusel saavutatud kokkulepe praeguse koalitsiooniga. Nii et aitäh selle eest! Üheskoos me oleme suutnud kõige hullema ära hoida. Kõige parem oleks, kui seda eelnõu üldse ei oleks olemas. Aga samas peab endale aru andma, et nii nagu sõjas ei kuule ega näe – sõjategevuse piirkonnas olen mina alati kuulivesti selga pannud, kiivri ka pähe, ehkki alati need ei päästa –, samamoodi ei näe me ka viirust. (Juhataja helistab kella.)

Ütleme niimoodi, et kõige hullem praegune seis ei ole, aga parem, kui seda eelnõu poleks üldse olnud. Aitäh!

16:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Siret Kotka!

16:13 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma tahan teile panna südamele, et iga Riigikogu liikme jaoks on tegelikult tähtis olla näoga rahva poole. Ja meie jaoks on tähtis olla näoga rahva poole ja seda me tegelikult oleme väga selgelt selle NETS-i menetlemisel ka näidanud. Rahvas on näidanud oma rahulolematust, neil on tekkinud hirmud. Sotsiaalkomisjonis me arutasime neid hirme ja tegime vastavad ettepanekud koos teiste parteidega. Seal olid laua taga kõik parteid.

Kui me räägime muudatusettepanekutest, siis seal olid nii Isamaa kui ka EKRE omad, kes soovisid kompromissi mõningate sätete osas, millega võiks edasi minna. Ja see on väga selgelt tähtis nii Keskerakonnale kui ka Reformierakonnale, kes kuuluvad valitsusse, et me arvestaksime nii rahvaga kui ka teiste erakondadega siin Riigikogu saalis. Me ikkagi ühiselt juhime seda riiki ja see on tähtis.

Ja teiseks ma tahan öelda, et see seaduseelnõu sisaldas punkte, mis tekitasid teatud hirme, ja need hirmud me võtsime üheskoos maha. See on selles mõttes meie ühine hea töö. Kui me räägime trahvimääradest või me räägime sellest, et nüüd väga selgelt Vabariigi Valitsus otsustab, siis ei ole õige väita, et kuidagi valitsus tahab inimestest üle sõita ega ei näe inimesi. See ei vasta tõele. Vastupidi, kui me võtame selle seaduseelnõu, siis on siin nähtud nii inimesi kui ka kõiki teisi parteisid, kes on sellesse NETS-i mõningaid oma mõtteid andnud.

Nii et mul on hea meel, et tegelikult me oleme läinud koos edasi. Ja tulebki seista näoga inimeste poole, mitte vaadata kuhugi mujale. Aitäh!

16:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd eelnõu 347 muudatusettepanekute läbivaatamist.

Esimene muudatusettepanek. Juhtivkomisjoni esitatud, seisukoht: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palvel muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Kalle Grünthal, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:18 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 68, erapooletuid ei ole ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 3. Selle on esitanud Kalle Grünthal,  juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:18 Helle-Moonika Helme

Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:19 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 71 ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 4 on Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut meie fraktsiooni palvel hääletada.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mis on Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 70 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 5 on samuti Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Seda teemat on täna siin sisuliselt mõlemalt poolt küll palju arutatud, aga me palume seda muudatusettepanekut hääletada.

16:21 Esimees Jüri Ratas

Siis alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mis on Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:22 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 73 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 6 on Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Me palume seda muudatusettepanekut hääletada.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan teid!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mis on Kalle Grünthali esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:23 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 74 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 7 on Isamaa fraktsiooni esitatud.  Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht:  arvestada osaliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 30, vastu 55 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud juhtivkomisjon. Seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9,  esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek nr 10, esitanud juhtivkomisjon. Seisukoht: arvestada mõlemat täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

16:26 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:27 Esimees Jüri Ratas

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen hääletusele muudatusettepaneku number 11, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:27 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 10, vastu 74 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Head ametikaaslased, sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ma tänan teid koostöö eest! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 347 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


2. 16:28 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (334 OE) esimene lugemine

16:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 334 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Võrklaeva. Palun!

16:28 Mart Võrklaev

(Kaugühendus)

Head kolleegid! Loodan, et mind on kuulda. 

16:29 Esimees Jüri Ratas

On kuulda.

16:29 Mart Võrklaev

15. veebruaril 2021. aastal esitasin Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Selle sisuks oli muuta 16. mail 2019. aastal tehtud Riigikogu otsust ja muuta komisjoni moodustamise printsiipi.

Üks võimalus on teha seda pariteetsuse printsiibist tulenevalt, teine võimalus on teha seda proportsionaalsuse printsiibist lähtudes. Meie esitajatena soovisime muuta komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ja tegime ettepaneku moodustada edaspidi komisjon lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist.

See ettepanek tulenes sellest, et igal Riigikogu koosseisul on õigus ja kohustus otsustada erikomisjonide koostamise moodustamise alus. Selle koosseisu töö alguses on tehtud otsus, et seda võiks teha pariteetsuse printsiibist lähtuvalt. Ja see omakorda, kuna meil oli kolmest fraktsioonist koosnev koalitsioon, tõi reaalsuses kaasa selle, et erikomisjonide koosseisus oli enamus koalitsiooni käes. Kui nüüd koalitsioon muutus ehk kolme fraktsiooni asemel hakkas sinna kuuluma kaks fraktsiooni, siis tekkis erikomisjonides olukord, kus koalitsioonil enam ei olnud enamust, vaid see oli opositsiooni käes. Meie ettepanek lähtuski sellest, et tagada samasugune faktiline olukord, mis selle koosseisu alguses sai otsustatud: et erikomisjoni enamus oleks jätkuvalt koalitsiooni käes.

Sedasama eelnõu me arutasime 23. veebruaril põhiseaduskomisjonis. Oli päris pikk ja põhjalik arutelu. Ja kuna oli näha, et opositsiooni- ja koalitsioonisaadikute vahel konsensust või ühtset arusaama ei sünni, siis leppisime kokku, et proovime leida kompromissi. Kõikide fraktsioonidega sai selles osas tööd tehtud ja seda kompromissi otsitud.

20. aprillil me arutasime jälle seda eelnõu ja selleks ajaks oli ka fraktsioonides kompromisslahendus leitud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõige 1 sätestab, et juhtivkomisjon võib eelnõu algataja või esitaja nõusolekul esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, kui sellega on eelnõu algatajad nõus.

Nüüd ongi esitatud esimesele lugemisele Riigikogu otsuse muudetud kujul eelnõu 334, mis sisaldab seda fraktsioonide saavutatud kompromissi. Ettepanek moodustada komisjon proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt on asendunud ettepanekuga, et komisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Ehk siis erikomisjonides on võrdselt liikmeid nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolelt.

Tegelikult, kui ajas tagasi vaadata, isegi vist neli koosseisu, siis enamiku ajast on ka selline tasakaal ja võrdne esindatus erikomisjonides olnud. See on suuresti tulenenud sellest, et liikmete määramise aluseks on küll olnud pariteetsus, kuid kuna enamasti on Riigikokku valituks saanud neli fraktsiooni, koalitsioonis on olnud kaks, siis on tekkinud olukord vastanud pariteetsuse põhimõttele.

Komisjonis olid kõik sellise selle ettepaneku poolt. Loodan, et see saab heakskiidu ka täna siin saalis esimesel lugemisel. Oluline on veel märkida, et kahes teises erikomisjonis,  küll mitte antud eelnõu puhul, aga korruptsioonivastases erikomisjonis ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis jääb juhtimine jätkuvalt opositsiooni kätte, nii nagu see on varem olnud ja nii nagu on ka hea tava. Minu poolt kõik. Ootan küsimusi.

16:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eelmisel korral, kui me seda siin menetlesime, sai mitmel korral teie käest küsitud, kui mitme liikmeline see komisjon saab olema. Teil tollel hetkel see teadmine puudus, te kuidagi keerutasite end välja. Küll aga tulid teised koalitsioonipoliitikud appi ja nad selgitasid, mis see number on. Aga ma küsin teie käest: kas te täna olete juba tutvunud selle numbriga, mis oli eelnõus algsel kujul olemas? Ja võib-olla, kui te seda ei tea, siis kui mitme liikmeline saab praeguse eelnõu kohaselt see komisjon olema?

16:35 Mart Võrklaev

Aitäh selle küsimuse eest! Esmalt pean täpsustama, et see eelnõu on küll esimesel lugemisel siin saalis. Varem me oleme arutanud kahe probleemkomisjoni koosseisu ja ühel juhul ka volituste kehtivusaja eelnõusid. See eelnõu on küll siin esimest korda ja tegelikult selle liikmete arvu määrab siiski juhatus. Juhatuse eest on mul täna raske rääkida, midagi lubada. Nii see on – see on juhatuse õigus ja voli otsustada.

Küll aga võib olla täiesti mõeldav olla lahendus, et meil on täna kolm opositsioonierakonda ja igaüks saab seal ühe koha ja koalitsioon vastavalt mehitab kolm kohta. Tegelikult võiks praegusel juhul näiteks julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon olla kuueliikmeline. See on üks lahendus, aga ei saa öelda, et see peab täpselt nii olema ja et see nii ka on. Seda ikkagi otsustab juhatus. Aga kuna mult numbreid sooviti, siis ma ühe mõttekäigu ja võimaluse välja pakkusin.

16:36 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:36 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Minul on küsimus mõistete kohta, mida kasutatakse selles otsuse eelnõus: opositsioon ja koalitsioon. Minu meelest meie kodu- ja töökorra seadus selliseid mõisteid ei kasuta ja minu küsimus ettekandjale on: millises õigusaktis on see fikseeritud, keda või mida saab nimetada koalitsiooniks ja keda või mida saab nimetada opositsiooniks? Kui ma seda otsuse eelnõu loen, siis just nagu kusagil peaks olema see määratletud. Minule tundub, et tegemist on täiesti ebaselgete terminitega, mida meie sisemistes protseduurides ei nimetata. Keda siis kuhu hakatakse määratlema, kui need mõisted kasutusele tulevad? Palun selgitage minule, kust need mõisted tulevad ja kus need on defineeritud!

16:37 Mart Võrklaev

Aitäh! Meie kodu- ja töökorras tõesti opositsiooni ja koalitsiooni mõistet defineeritud ei ole, aga ometi me kõik neid iga päev nii Riigikogu töös kui ka kohalike omavalitsuste töös kasutame. Ja meil on ikkagi üpris selge siin saalis ja ka avalikkuses, mis on opositsioon ja mis on koalitsioon. Koalitsioon on see, kes teostab võimu ja kes on kokku leppinud koalitsioonilepingu. Ja opositsioon on see, kes sisuliselt teeb koalitsiooni töö või võimu teostamise üle järelevalvet ja samamoodi juhib seeläbi riiki. Mina usun, et oma olemuselt on koalitsioon ja opositsioon väga selged mõisted. Kui meile see selge ei oleks, siis me ju iga päev siin oma tööd justkui teha ei saaks. Iga päev meil oma töös neid küsimusi ei teki, aga tõesti õigusakti toome need mõisted esmakordselt sisse.

16:38 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et nüüdsest on tegelikult nii, et saadikute vabast tahtest sõltuvalt hakkab komisjonides liikmete arv muutuma? Miks ma seda küsin? Eelmises Riigikogu koosseisus oli näiteks nii, et väliskomisjoni esimees oli Marko Mihkelson, kes ühel hetkel vabast tahtest lahkus Isamaa fraktsioonist. Ja siis küll ei tulnud koalitsioonil pähe, et nüüd peaks sinna komisjoni kuidagi kedagi tõstma, et oleks esindatus selline. Aga täna ma saan aru, et uuel koalitsioonil, juhul kui keegi kuskilt peaks nagu ära pudenema, on plaan komisjonidesse kedagi juurde panna. Mis saab tegelikult siis, kui jõuvahekorrad muutuvad? Ega siis seda tagasi ei pöörata, siis hakatakse sinna juurde panema. Lõpuks me saamegi sihukesed megakomisjonid. Mingi piir võiks ikkagi olla.

16:39 Mart Võrklaev

Aitäh! Ma proovin nüüd selgitada. Küsimus oli minu meelest küll natukene ebaselge. Aga iga Riigikogu koosseisu alguses moodustatakse erikomisjonid ja põhimõtted, mille alusel need moodustatakse, lepitakse kokku. Igal fraktsioonil on õigus oma esindaja määrata. Kui keegi fraktsiooni liige, kes on erikomisjonis, otsustab sealt lahkuda või fraktsioonist lahkuda, siis saab fraktsioon määrata sinna uue inimese või siis jätta sellesama inimese, kui ta arvab, et ta seda soovib. Väga lihtne. Ikkagi kõik fraktsioonid on esindatud ja iga fraktsioon ise otsustab, kelle ta sinna määrab või kelle ta tagasi kutsub.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:40 Eduard Odinets

Aitäh! Ma ikkagi tulen oma küsimuse juurde tagasi. Ma sain aru, et te toote õigusakti esmakordselt sellised mõisted nagu "opositsioon" ja "koalitsioon", aga samas ei õigusakt ega selle seletuskiri ei kirjelda, keda või mida saab nimetada koalitsiooniks ja mida või keda saab nimetada opositsiooniks. Teie väide, et ju me ise aru saame ja ju rahvas mõistab, kellest jutt on – no see ei ole nagu väga pädev Riigikogu selletaolistes otsustes. Minule tundub, et me peaksime ikkagi selles küsimuses selgusele jõudma. Ja samamoodi, mida arvata nendest rahvasaadikutest, kes ei kuulu ühtegi koalitsiooni ega ole liitunud ühegi fraktsiooniga, on täiesti n-ö vabal pidamisel ja hääletavad nii, nagu süda konkreetsel hetkel käsib? Kas nemad on siis koalitsioon või opositsioon? Kuidas nende õigused on kaitstud?

16:41 Mart Võrklaev

Ma arvan, et Riigikogu töös me ikkagi väga selgelt saame aru, kes on koalitsioon ja kes on opositsioon. Ilmselt ei teki ka täna saalis küsimust, et Reformierakond ja Keskerakond on moodustanud koalitsiooni ning Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on opositsioonis. Nii see on ja minu meelest on see ühtemoodi arusaadav. Aga nendel liikmetel, kes fraktsiooni ei kuulu, on samamoodi võimalik mõne opositsioonierakonnaga vajaduse korral kokku leppida ja saada komisjoni valituks, kui see on nende soov ja kui fraktsioon seda vajalikuks ja õigeks peab.

16:42 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

16:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite öelda, kas Erakond Eestimaa Rohelised XI koosseisus aastatel 2009–2011 oli opositsioonis või koalitsioonis?

16:43 Mart Võrklaev

Mul on seda hetkel raske öelda. Mul ei ole neid andmeid käepärast, ei tea peast nii täpselt neid koosseise. Ei saa sellele küsimusele vastata.

16:43 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Eks sellele viimasele küsimusele olegi keeruline vastata, kui mitte võimatu. Nii, läheme edasi siit hea tempoga. Nüüd on järgmine ettekanne. Põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone, palun!

16:43 Oudekki Loone

Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil, 23. veebruaril ja 20. aprillil. 23. veebruaril oli meil pikem arutelu. Sealgi tutvustas eelnõu esitajate nimel härra Mart Võrklaev, kes tollel hetkel tutvustas selle eelnõu esimest versiooni, kus püüti komisjoni koosseis määrata põhimõtte alusel, mis lähtub proportsionaalsuse printsiibist. Ehk siis erikomisjonis oleks koosseis samas proportsioonis, mis Riigikogu täiskogus. Selle ettepaneku peale leidis Urmas Reinsalu, et niisugust versiooni kindlasti ei saa toetada, et see muudatus ei ole asjakohane ja tuleks leida erikomisjonide puhul lahendus, mis ei tooks kaasa parlamentaarse tava rikkumist. Et niisugune viis on kindlasti parlamentaarse tava rikkumine. Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti parlamendis on väga vähe tavasid, mis on nii kaalukad nagu erikomisjonide liikmeskonna määramine. Härra Reinsalu tegi ettepaneku eelnõu sellisel kujul täiskogusse mitte saata. Paul Puustusmaa sekundeeris Urmas Reinsalule ja leidis, et need argumendid on väga kaalukad, tuleks aeg maha võtta ja erakondade ja fraktsioonide juhid võiksid seda teemat natuke põhjalikumalt arutada.

Härra Toomas Kivimägi, komisjoni esimees, leidis, et jah, ta on põhimõtteliselt nõus aja mahavõtmisega, aga küsimus ei ole mitte ainult selles, et me kindlasti peaksime otsima kompromissi – sellega me oleme kõik nõus, olgu me opositsioonist või koalitsioonist. Aga selleks, et mõistlikku kompromissi leida, tuleks anda ka sisendit. Ta palus kohalolijatel pakkuda, kuhu suunas fraktsioonide esindajad võiksid kompromissi otsimisega minna. Oudekki Loone leidis, et mis sisusse puutub, siis loomulikult tema on alati isiklikult pooldanud, et julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon oleks opositsiooni kontrolli all. See garanteerib selgelt, et demokraatia ei ole julgeolekuasutuste poolt ohus. Ja parlamendi roll ongi kontrollida julgeolekuasutusi ning see annab kodanikele vajaliku kindluse. Aga kompromissi mõte võiks olla see, et me ei küsime mitte niivõrd, milline  see koosseis on, vaid näiteks, kuidas otsustatakse. Üks kompromissi mehhanism võiks olla nõue, et erikomisjonid saavad teha vaid konsensuslikke otsuseid. Siis meil ei oleks nii suurt probleemi, milline on koosseis.

Urmas Reinsalu leidis, et küsimus on, mida me mõtleme kompromissi all. Kas seda, et me lihtsalt räägime juttu, või sealt võiks midagi rohkemat sündida. Mart Võrklaev kinnitas, et kindlasti on koalitsioon valmis neil teemadel arutama, aga see peaks olema vastastikune, opositsioon peaks võimalusest kinni haarama. Toomas Kivimägi kinnitas, et jah, me lepime kokku, aeg võetakse maha. Küsimus on lihtsalt selles, et meil oleks tarvis sisulisi sisendeid. See argument, et me lähme tavade kallale, on tegelikult mitmeti tõlgendatav. Olukorda võib vaadata hoopis niimoodi, et viimased kaks aastat oleme tava rikkunud, mitte et see ettepanek on tava rikkumine. Ta palus veel kord põhiseaduskomisjoni liikmete arvamusi.

Oudekki Loone leidis, et selleks, et mingit väiksemat paketti teha, selleks et opositsioonile vastu tulla, oleks väga kasulik, kui opositsioon esitaks oma põhilised seisukohad, mis neile täpselt ei sobi. Kompromissivalmidus tähendab seda, et mingil kujul me selle eelnõu vastu võtame, aga me parandame seda. Kui opositsiooni seisukoht on see, et eelnõu ei saagi mõistlikuks teha, see tuleb menetlusest maha võtta, siis ei ole mõtet kompromissi otsimisega edasi minna. Seda infot võiks anda. Ka Toomas Kivimägi kinnitas, et kompromiss ei ole eelnõu tagasivõtmine. Kompromiss ei ole ka see, et koalitsioon ütleb, et nüüd läheme täpselt nii edasi, nagu me nõuame. Kompromiss on kuskil vahepeal. Seepeale leidsid kõik osapooled, et tõepoolest see eelnõu vajab veel kord arutelu kõigi osapooltega, et me jätkame komisjonis selle arutamist, et me hetkel seda ei saada saali. Ja me otsustasime seda ka mõningate järgmiste eelnõude kohta.

20. aprilliks oli konsensus saavutatud. Mart Võrklaev tutvustas eelnõu muudetud kujul veel kord, täpselt nii, nagu ta seekord tutvustas. Muudatus seisneb selles, et erikomisjonides oleks opositsioonil ja koalitsioonil võrdne arv liikmeid. Lauri Läänemets küsis, mis saab fraktsiooni mittekuuluvatest Riigikogu liikmetest. Mart Võrklaev leidis, et ükskõik, mis nendest saab, aga koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse põhimõtet ei tohi see otsus rikkuda. Seda kinnitas ka Toomas Kivimägi, leides, et kui mõni Riigikogu liige ei kuulu ühtegi fraktsiooni, siis opositsiooni või koalitsiooni piiridesse ta ikka kuidagi kuulub. Nõunik Helin Leichter kommenteeris, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele määrab fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme alatisse komisjoni Riigikogu juhatus ja juhatus lähtub Riigikogu liikme soovist ning töökorralduse huvidest. Selle alusel saab Riigikogu juhatus määrata fraktsiooni mittekuuluva liikme ka erikomisjoni.

Võeti vastu järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail 2021. aastal, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai kell 16, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone ja esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Kõik otsused tegi komisjon konsensusega. Riigikogu juhatus otsustas päevakorra mõistlikuma jaotuse huvides võtta eelnõu Riigikogu päevakorda täna, 3. mail. Aitäh!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi, vähemalt üks. Heljo Pikhof, palun!

16:50 Heljo Pikhof

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma läheksin edasi Eduard Odinetsi küsimusega, aga natuke teisest vaatevinklist. Näiteks kui keegi on Keskerakonna fraktsioonist välja astunud, teatud küsimustes toetab opositsiooni, teatud küsimustes koalitsiooni, aga samas on ka nimetatud komisjoni liige. Kuidas te siis tema staatust n-ö kvalifitseerite: on ta opositsioonis või koalitsioonis? 

16:51 Oudekki Loone

Aitäh! Me seda küsimust niisugusel kujul komisjonis ei arutanud. Me leidsime, et Riigikogu fraktsiooni mittekuuluvate saadikute üle otsustab Riigikogu juhatus. Kui ma aga ise teile vastan, siis kui Keskerakond on esitanud oma esindaja ja see inimene peaks lahkuma või kui sotsiaaldemokraadid esitavad näiteks Heljo Pikhofi erikomisjoni ja Heljo Pikhofi otsustab, et ta ei taha enam sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluda, läheb sealt ära, siis Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal jääb alati võimalus oma esindaja selles erikomisjonis välja vahetada. See ei ole seotud isikuga, komisjonis on ikkagi fraktsioonide esindaja. Ja siin on tõepoolest seegi oluline, mida meil ka komisjonis mainiti: selle muudatusega peetakse silmas seda olulist põhimõtet, et kõik fraktsioonid on kõikides erikomisjonides esindatud.

16:52 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun! Proovime korra uuesti. Tundub, et ei soovi Heljo küsida teist küsimust. Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Läheme edasi selle punkti menetlemisega. Tundub, et läbirääkimiste soovi on. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa.

16:53 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ütlen ära, et sotsiaaldemokraadid ühtegi ettepanekut siin tegema ei hakka, aga ma tahaksin meie seisukoha ikkagi ära märkida. Ja see seisukoht on järgmine. Meile ikkagi see, mis siin parlamendis toimub, n-ö see suurem kontekst, teeb tõsiselt muret ja just selle koha pealt, mis puudutab poliitilise tegevuse üle järelevalve tegemist ja üldse poliitikareeglitest kinnipidamist. Ühesõnaga küsiks, miks on nendes erikomisjonides koalitsioonil vaja kas enamust või siis vähemalt võrdset mandaati opositsiooniga. Mis põhjusel seda vaja on? Tegemist on erikomisjonidega, mille ülesanne – no näiteks riigieelarve kontrolli erikomisjon – on vaadata, kontrollida, mida valitsus teeb, kuidas valitsus teeb, kuidas viiakse parlamendi tahet ellu, kuidas kasutatakse eelarvet. See kõik peab olema reeglitega vastavuses. Või siis korruptsioonivastane erikomisjon. Ma ei tea, miks seal on vaja koalitsioonil enamust. Saalis on ju enamus olemas, tegemist on kontrollkomisjoniga, tegemist on komisjoniga, kes kontrollib, et keegi ei rikuks mingeid seadusi, et keegi ei kasutaks ära oma võimupositsiooni kas valitsuses olles või parlamendis olles.

Demokraatia on üles ehitatud selle loogika järgi, et ühed teostavad võimu ja teised teostavad järelevalvet nende üle. Eelnõu algatajate esindaja tõi ka selle välja, et kahes erikomisjonis jääb nüüd juhtpositsioon opositsiooni esindaja kätte. Aga ega sellest ju väga kasu ei ole, sellepärast et komisjonid teevad otsuseid ja otsuseid reeglina lõpuks hääletatakse. Palju sõltub tegelikult häältest ja kui hääled jagunevad pooleks, kuidas me siis paneme asju päevakorda, näiteks kui midagi on vaja uurida? Väga keeruline! Väga keeruline!

Tegelikult nende muudatustega küsivad Keskerakond ja Reformierakond endale võimalust blokeerida endale ebameeldivaid teemasid nendes kontrolli erikomisjonides, mis on mõeldud selleks, et teostada kontrolli, teostada järelevalvet just nendesamade erakondade tegevuse üle, kui nad on valitsuses. Või vahet ei ole, milliste erakondade tegevuse üle.

Ja kui me asetame selle laiemasse konteksti, siis mis puudutab näiteks korruptsioonivastast tegevuskava, siis poliitilist korruptsiooni seal sees ei ole. No nii, mõtleme edasi. Sotsiaaldemokraadid tõid siia suurde saali eelnõu, mis oleks ära lahendanud päris paljud olulised probleemid, mis praegu on seaduses jäänud lahtiseks. Need puudutavad Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tööd. See hääletati maha. Öeldi, et justiitsminister võtab kokku mingisugused suured mõttetalgud, teemat hakatakse arutama, mõtlema, tehakse väljatöötamiskavatsus ja võib-olla jõutakse enne valimisi kuskile. Võib-olla jõutakse isegi siia suurde saali. No mina natuke kahtlen, teades, kui aeglaselt need asjad käivad. Aga see eelnõu, mis maha hääletati, ei puudutanud ühtegi uut põhimõtet – mitte ühtegi uut põhimõtet! See puudutas ainult seda, mida õiguskantsler ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon olid välja toonud: et seaduses on küll olemas kohustused sellel komisjonil midagi teha, aga kuidas seda teha, seda pole lahti kirjutatud.

Palun kolm minutit lisaaega!

16:57 Esimees Jüri Ratas

Palun!

16:58 Lauri Läänemets

Ja paneme nüüd kõik selle kokku. Korruptsioonivastases tegevuskavas ei ole poliitilise korruptsiooni uurimist konkreetselt välja toodud. Päris mitmed eelnõud – tõesti päris mitmed, mitte ainult üks eelnõu, vaid mitmed eelnõud –, mida siin viimastel kuudel saalis on hääletatud, mis on sotsiaaldemokraatide esitatud ja mis tõesti aitaks poliitilise korruptsiooni uurimist hõlbustada ja olemasolevaid võimalikke rikkumisi uurida, on maha hääletatud. Need on tõesti otsapidi olnud seotud kas otse või kaudsemalt mitme parlamendierakonna liikmetega või isegi ühe valitsuserakonnaga. Needsamad kontrolli erikomisjonid võiksid aidata kaasa võimaliku poliitilise korruptsiooni väljatulekule, väljaselgitamisele, aga millegipärast on väga vaja neid komisjone niimoodi kaudselt tasalülitada. Sellepärast et kui ikkagi koalitsiooni käes on enamus – või isegi sellest piisab, et koalitsiooni käes on pooled hääled –, siis ei ole võimalik, kui komisjon tahab uurima hakata mingeid väga olulisi ja võib-olla ka koalitsiooni jaoks valusaid teemasid, neid isegi mitte päevakorda panna.

See teeb meile väga muret. Kaja Kallas peaministrina astus ametisse ja lubas kõige sellega tegeleda. Täna me ei ole näinud põhimõtteliselt peaaegu mitte ühtegi tegevust selles suunas. Ja sellepärast vaatame me murega kõiki neid koosseisude loogikat käsitlevaid eelnõusid murega – puudutagu need julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni või ka riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastast erikomisjoni.

17:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 334 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. mai kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


3. 17:00 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine" eelnõu (336 OE) esimene lugemine

17:00 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 336 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks sõna anda Riigikogu liikmele Mart Võrklaevale.

17:00 Mart Võrklaev

(Kaugühendus)

Kolleegid! Sisult täiesti sarnane või identne eelnõu, mis aga puudutab riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamist. 15. veebruaril andsin Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmise kohta. Me tegime selles samuti ettepaneku muuta komisjoni moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseisud lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist. Nii nagu ka eelmist eelnõu, arutasime sedagi  põhiseaduskomisjonis 20. aprillil. Ja oli samamoodi ettepanek esitada esimesele lugemisele juba muudetud eelnõu. Oleme fraktsioonide vahel saavutanud kompromissi, et eelnõu teksti järgi moodustatakse komisjonid koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtuvalt. Ma pikemalt seda ei selgitakski, sest eelmise eelnõu käsitlemisel sai seda juba tehtud. Kui on küsimusi, siis hea meelega vastan. Aitäh!

17:02 Aseesimees Martin Helme

Ja on küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:02 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Nüüd, kui on komisjonides viik ja patiseis, siis ilmselgelt tuleb neid asju hakata nüüd otsustama eituste abil. Kas see on hea sihukesele helgele‑heledale päikesetõusuvalitsusele, kui komisjon peab kokku tulema? Teen ettepaneku mitte kinnitada selle nädala päevakorda, kuna hääled jagunevad 0 : 0, ja see tähendab seda, et see ettepanek ei saanud toetust. Kas sihukese eituse abil otsustamine on kõige mõistlikum asjaajamine? See on minu lihtne küsimus.

17:03 Mart Võrklaev

Ei, kindlasti ei pea midagi eituse abil otsustama. Otsuseid saab ikka teha täpselt nii, nagu neid on soov teha. Ja saab pakkuda välja nii päevakorda kui ka otsuse sisu täpselt sellises vormis, nagu ettepaneku tegija õigeks peab.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe uuesti, palun!

17:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Palun näitlikult kirjeldada näiteks olukorda, kus komisjoni esimees teeb ettepaneku, et kutsume külalisteks kodanikud A, B ja C eri asutustest, ja hääletus jääb viiki. Järelikult ettepanek ei leidnud toetust. Mil moel siis see ettepanek läbi läheb? Kas te näete, et keegi on seal jokker? Kas komisjoni esimehel on rohkem hääli või läheb arvesse näiteks see, et kes esimesena hääletab, ja siis  arvestatakse nagu keskmine ja kas plusse ja miinuseid on? Mil moel te selle olukorra lahendaksite? Te olete ju ettekandja ja ma kujutan ette, et te olete kõik need skeemid läbi mänginud, et meil oleks hea pärast stenogrammist võtta, et näe, nii tulebki lahendada, sest Mart ütles ja Mart teab.

17:04 Mart Võrklaev

Me ei ole kindlasti kõiki skeeme läbi mänginud ja ma arvan, et ei peagi mingeid skeeme olema. Nagu ma eelmise eelnõu ettekandes ütlesin, tegelikkuses on erikomisjonid minule teadaolevalt eelmises neljas koosseisus alati moodustatud pariteetsuse põhimõttest lähtuvalt. Aga tulenevalt fraktsioonide arvust Riigikogus ja koalitsiooni moodustanud fraktsioonide arvust on seal valdavalt alati olnud tasakaal. Ja minul on ka teadmine, et erikomisjonides enamasti püüeldakse otsuse tegemisel konsensuse poole. Komisjoni esimehel on võimalik alati proovida leida konsensust, tuua arutamisele asju, mille puhul on ühine arusaam, kuidas protsessi läbi viia ja keda siis ka kohale kutsuda.

Ma loodan, et ka edaspidi on see võimalik ja asju otsustatakse konsensusega. Selline olukord, kus enamus on kuulunud  komisjonis koalitsioonile, on minu teada Riigikogu pika ajaloo jooksul üks esimesi kordi. Enamasti on olnud tasakaal ja selle poole me ka praegu püüdleme. Usun, et saab ka see koosseis sellega kenasti hakkama, nii nagu varem on olnud. Aitäh!

17:06 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:06 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Aga vaat mina ei jäta kiusamist. Ma pean ütlema, et arvuküsimused on väga asjakohased. Tõepoolest, me võime ju loota ja usume ja tahame, et oleks võimalikult suur konsensus, aga teemade ja arusaamade lahknevust paratamatult eitada ei saa. Ja ongi väga lihtne küsimus: aga mis siis saab, kui on 50 : 50 seis? Kuidas see lahendatakse?

17:06 Mart Võrklaev

Kui on 50 : 50, siis minu teada jääb otsus vastu võtmata. Aga ma saan aru, et nii Tarmol kui Isamaa esindajal kui ka EKRE-l on mure, et alati peab enamusel olema õigus otsustada, oma tahe läbi suruda. Tõesti, eelmises koalitsioonis on see nii olnud. Selle koosseisu alguses on  selline tee valitud, et erikomisjonides peab olema koalitsioonil enamus. Meie algne eelnõu nägi ka ette, et kui koosseisu alguses on selline põhimõte Riigikogus otsustatud ja erikomisjonide enamus on koalitsiooni käes, siis me niimoodi ka jätkaks. Miks peaks olema ühel koalitsioonil või ühel opositsioonil samas koosseisus olema rohkem või vähem õigusi kui teisel.

Aga praegune opositsioon arvas, et see ei ole õige. Me  otsustasime vaadata ajalukku ja nägime tõesti, enamasti on printsiibiks olnud tasakaal. Nii otsisime kompromissi ja otsustasime, et loome tasakaalu. Me usume, et ka sellisel juhul on võimalik kokkuleppeid sõlmida ja erikomisjonides tööd teha. Ei pea tingimata olema ühel poolel ülekaal, mis võimaldaks teerulli meetodil otsustada. Me usume rohkem kokkulepete tegemise võimalusse, võib-olla erinevalt eelmisest koalitsioonist.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Saame kutsuda järgmise ettekandja. Põhiseaduskomisjoni esindaja Oudekki Loone, palun!

17:08 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Tere! Ka selle eelnõu esitasid 15. veebruaril Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioon. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 23. veebruaril ja 20. aprillil. Ma küll ütlen, et "arutas seda eelnõu", aga tegelikult me põhiseaduskomisjonis arutasime kõikide erikomisjonide moodustamist, kuna nad sisuliselt on samasugused, koos.  Seda eelnõu me eraldi ei avanud.

Täpselt samamoodi nagu eelmise eelnõu puhul, leidsime  23. veebruaril, et tuleb see arutelu edasi lükata ja otsida ühisosa kõigi Riigikogu erakondade vahel. Seda pidas ka praegune koalitsioon väga oluliseks.

See ühisosa leiti 20. aprillil. Siis põhiseaduskomisjon eraldi arutelu ei avanud ja langetas selle eelnõu kohta ainult otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail 2021. aastal, teha ettepanek eelnõu esimene lõpetada ja kui esimene lugemine lõpetatakse, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai 2021. aastal kell 16, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone ja esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Riigikogu juhatus otsustas arvata eelnõu täiskogu tänase ehk 3. mai istungi päevakorda. Aitäh!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka nüüd on võimalik küsimusi küsida, aga küsimusi ei paista, mistõttu täname. Me saame pidada ka läbirääkimisi, kui sellist soovi on. Seda soovi ei paista. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 336 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. mai kell 16.


4. 17:10 Riigikogu otsuse ’’Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine’’ muutmine’’ eelnõu (337 OE) esimene lugemine

17:10 Aseesimees Martin Helme

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Neljas päevakorrapunkt: Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 337. Ettekandja on Riigikogu liige Mart Võrklaev. Palun!

17:11 Mart Võrklaev

Nii et nüüd siis kolmas otsus erikomisjoni kohta. Sisu on jälle täpselt samasugune nagu kahe eelmise puhul. Esmalt tegime ettepaneku moodustada komisjonid proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt. Siis aga leidsime  fraktsioonides kompromissi, et uus sõnastus võiks olla, et erikomisjon moodustatakse koalitsiooni-opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtuvalt. Ja ma igaks juhuks veel kordan üle, et nii eelmise eelnõu puhul – riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine – kui ka praeguse eelnõu puhul – korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine – on olnud hea tava, et komisjonide juhtimine ehk esimehe koht on opositsiooni käes. Seda head tava keegi muuta ei plaani. See on siis ka välja öeldud ja saab stenogrammis fikseeritud. Minu poolt kõik ja vastan hea meelega küsimustele.

17:12 Aseesimees Martin Helme

On küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei taha nüüd uskuda, et põhiseaduskomisjon ainult jälgib seda, kas on tegu põhiseaduse riivega. Selleks on meil ju tegelikult õiguskantsler. Aga üllatav on küll see, et ei ole arutatud. No kui ei arutata, siis ei arutata. Aga täna on siin saalis välja toodud mitugi probleemset kohta. Seda on ka toonitatud, et teil ei ole tegelikult nagu täit lahendust. Kas meil on ikka praegu väga kiire selle nn kompromissiga, mis on nüüd siis sündinud? Me näeme, et selle kompromissi tagajärjel tekivad töökorralduslikult ikkagi mitmed probleemid. Kuhu on praegu nii kiire? Kas see seadus on nüüd nii vajalik, et mis sest, et võib olla see on tööõnnetus, aga peaasi et oleks vastu võetud? Kuhu on kiire? Aitäh!

17:13 Mart Võrklaev

Kindlasti ei ole tegemist tööõnnetusega ja kindlasti ei ole seda kiirustades tehtud. Kui esmane eelnõu sai üle antud 15. veebruaril ja seda arutati põhiseaduskomisjonis 23. veebruaril, siis tekkis arusaam, et fraktsioonide vahel on väga tugevad eriarvamused. Siis sai ühiselt kokku lepitud, et hakkame otsima kompromissi. Ja nüüd on ikkagi leitud viie fraktsiooni vahel sisuline kompromiss, et selline opositsiooni ja koalitsiooni võrdse esindatuse printsiip on mõistlik ja rakendatav. Ma erilisi probleeme ei näe.

Ja võib-olla ma selgitan veel seda, et kui siin oli mure Riigikogu liikmete pärast, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni, siis ka praegu kehtivas Riigikogu otsuses, millega on erikomisjonid moodustatud, on kirjas, et komisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige. Nii et uus otsus kuidagi ei halvenda kehtivat otsust. Ka praegu peab olema igast fraktsioonist üks liige. Fraktsiooni mitte kuuluv saadik peab olema ennast määratlenud kuskile fraktsiooni ja kui fraktsioon tema määramise ettepaneku teeb, siis peaks ka selge olema, kuhupoole see inimene kuulub, kas ta on opositsioonis või koalitsioonis. Ma arvan, et siin väga suurt muudatust tegelikult ei tule.

17:15 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe uuesti, palun!

17:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loodan, et põhiseaduskomisjonis võib-olla sellele juhitakse tähelepanu. Aga mul läks lambike põlema, kui te ütlesite, et saavutati sisuline kompromiss. Mida see päriselt tähendab? Me teame, et peaministri arvates meil on sisuliselt eriolukord, aga tavaolukord tegelikult ikkagi jätkub. Kuidas te ise tõlgendaksite seda lahti, et on sisuline kompromiss? Mina ütleksin jälle nii: peaasi, et koalitsiooni huvid oleksid kaitstud, mitte kompromiss. Aga mida tähendab sisuline kompromiss? 

17:16 Mart Võrklaev

Jaa. Ma ei tea, kuidas need koalitsiooni huvid siin on kaitstud. Ma ütlen veel, et 2003. aastast on erikomisjonide koosseisudes Riigikogus olnud tasakaal. Erikomisjonides on olnud opositsioonil ja koalitsioonil võrdne arv esindajaid ja kenasti on saanud see töö tehtud. See ongi tähendanud seda, et opositsioon peab arvestama koalitsiooniga ja koalitsioon opositsiooniga.

Esimest korda pärast 2003. aastat muudeti seda tava 2019. aastal ehk selle koosseisu alguses. Seda tegi koalitsioon ja  erikomisjonides sai suuremad õigused koalitsioon opositsiooni ees. Nüüd me oleme praeguse koalitsiooni algatusel jõudnud tulemuseni, kus me oleme kõikide Riigikogu fraktsioonide puhul saavutanud sisulise kokkuleppe. Sisuline kokkulepe tähendab seda, et me mõistame seda muudatust ühtemoodi, saame aru, kuidas tulevikus tegutseda, ja me oleme sellega nõus. Ja see kokkulepe on see, et komisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Ehk minu meelest meil siin saalis ei ole just liiga tihti konsensust või ühtset arusaama kas seaduseelnõudest või otsustest. Aga nende kolme otsuse eelnõu puhul minul on küll tunne, et see ühtne arusaam on olemas. Põhiseaduskomisjonis on toetus ka sellele muudetud eelnõule olemas.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun sõna võtma põhiseaduskomisjoni esindaja Oudekki Loone!

17:17 Oudekki Loone

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ka see eelnõu on olnud põhiseaduskomisjoni istungi päevakorras kahel korral, 23. veebruaril ja 20. aprillil. Nii nagu ma ütlesin ka enne, erikomisjone me arutasime põhiseaduskomisjonis põhimõtteliselt sisuliselt ühtemoodi, sest need tuleb lahendada ühtemoodi. Leidsime 23. veebruaril, et see eelnõu vajab veel arutelu, sest meile on väga oluline, et kõik Riigikogus esindatud erakonnad oleksid erikomisjonide moodustamise printsiibiga ja töötamisprintsiibiga nõus, et me oleksime n-ö ühel lehel. Seetõttu lükkasime arutelu edasi, et me saaksime omavahel sellest kõneleda.

Need kõnelused jõudsid eduka lõpuni aprillis. 20. aprillil me tegime põhiseaduskomisjonis ka selle eelnõu kohta otsused, sisulist arutelu eraldi ei avanud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai kell 16, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone ja esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Kõik need otsused tehti konsensusega. Riigikogu juhatus otsustas päevakorra mõistlikuma jaotuse huvides arvata eelnõu Riigikogu tänase, 3. mai istungi päevakorda. Aitäh!

17:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka Oudekki Loonele on võimalik küsimusi esitada, aga paistab, et ei ole küsimusi. Aitäh, Oudekki! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 337 ... Vabandust! Läbirääkimistest sõitsin üle. On võimalik ka läbi rääkida. Seda huvi praegu ei ole. Läheme siis edasi selle juurde, millest ma enne hooga pihta hakkasin. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 337 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. mai kell 16. Sellega on see päevakorrapunkt ammendatud.


5. 17:20 Arupärimine KUMU-s avatud näituse „Erinevuste esteetika“ kohta (nr 60)

17:20 Aseesimees Martin Helme

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Me oleme jõudnud arupärimisteni. Esimesena võtame ette Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kert Kingo, Merry Aarti, Rene Koka, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Ruuben Kaalepi, Anti Poolametsa, Paul Puustusmaa, Riho Breiveli, Siim Pohlaku ja Peeter Ernitsa 11. märtsil 2021 esitatud arupärimise KUMU-s avatud näituse "Erinevuste esteetika" kohta (nr 60). Arupärijate esindajana on sõna Riigikogu liikmel Jaak Valgel.

17:21 Jaak Valge

Tervist! Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid ja auväärt tehniline personal! Tegemist on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisega Eesti Vabariigi kultuuriministrile ja see on esitatud seoses Kumu kunstimuuseumis 17. veebruaril k.a avatud näitusega "Erinevuste esteetika". Nimelt, selle korraldajad-kuraatorid, on asunud muutma kunstiteostele nende autorite pandud ja nendele ajalooliselt kinnistunud nimetusi. Meie arvamuse kohaselt pole kunstiteoste nimetuste muutmine kohane vaba demokraatliku Eesti kultuuriruumile ja tegelikult pole omane ühegi vaba ühiskonna kultuuriruumile. Lisaks samastub meil Eestis selliste võõraste ja üleideologiseeritud kampaaniate jäljendamine teravalt omaaegsete okupatsioonivõimude läbiviidud repressiivse sekkumisega kunstiellu. Seoses sellega ongi meil viis küsimust kultuuriministrile. Mina ei hakka neid aja kokkuhoidmiseks ette lugema, vaid piirdun mõne lühikese või üldise mõttekäiguga.

Põhimõtteliselt jah, ühe näituse puhul mõni selline provokatiivne otsus ei ole ju iseenesest mingi katastroof, eriti sellises tähelepanujanus ühiskonnas, kus me elame ja kus osa kunstiinimesi on nõus endale nime tegemiseks igasuguseid ekstravagantsusi ette võtma. Aga see juhtum siiski pälvib tähelepanu ja tekitab muret seetõttu, et kujutab endast nn tühistamiskultuuri esimesi võrseid Eestis. Näituse kuraator, Ameerika Ühendriikides Marylandi ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Bart Pushaw kinnitab, et Eesti kuulub Euroopas kunstiteoste ümbernimetamise teerajajate hulka. Tsiteerin: "... sest paljudes maades ei ole selline protsess veel alanudki."

Tõesti, see tühistamiskultuur on pärit Ameerika Ühendriikidest ja täpsemalt peegeldab Ameerika Ühendriikide sisekonflikti, millega meil on väga vähe pistmist. Tühistamiskultuur astub tegelikult sammu edasi sellisest vasakliberaalsest poliitkorrektsuse kontseptsioonist, mis ei luba teatavat sõnapruuki, misjuures selline taunitav kõne ei ole seadusega pahuksis. Tühistamiskultuuri näol on tegemist sellise poliitkorrektsuse võimendusega, mis on suunatud suuremale isikute ringile, ulatub kaugemale minevikku ja tagajärjed on ka siis olnud karmimad.

Tühistamiskultuur peaks olema meile vastuvõtmatu kahel põhjusel. Esiteks ei ole see demokraatlik. Objektiks saanud isiku saatuse üle otsustab tegelikult agressiivne, häälekas vähemus, aga enamuse suhtumist me üldreeglina ei tea. Küll aga teame näiteks seda, et eelmisel suvel, kui Ameerika Ühendriikides oli selline monumentide eemaldamise kulminatsioon, siis ei toetanud 74% Ameerika Ühendriikide kodanikest nende kujude eemaldamist. Demokraatlikus riigis on hukkamõistmiseks seadused ning kui kehtivad seadused on ajast maha jäänud, tuleb neid muuta, aga demokraatlikule riigile kohases korras. Ja teiseks on tühistamiskultuuris pahatihti patustatud selle printsiibi vastu, mille kohaselt ei saa hukka mõista süütegude eest, mis teo toimepanemise hetkel ei olnud karistatavad. Kui me seda põhimõtet ei järgi, siis me võiksime hukka mõista kohe terveid põlvkondi. Ja kolmandaks, mis minule isiklikult on valus küsimus, on see patustamine ajaloo vastu, mis pealegi tänapäeva kuidagi paremaks ei tee. Kui ajaloos on midagi sellist, mis meie väärtushinnangutega ei klapi, siis tuleb seda analüüsida, mitte varjata.

Ja mina nüüd möönan, kui teie, proua minister, ka möönate, et selle näituse provokatsioon on üle piiri läinud – mida ma loodan, et te teete –, et ega teie ise ministrina ei saagi konkreetselt nende ümbernimetamiste või selle tühistamiskultuuri eest vastutust kanda. Küll aga tahame teada teie hoiakut. Seega, see meie mure peaks olema siin praegu arusaadav. Aitäh!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Arupärimisele vastab kultuuriminister Anneli Ott. Palun!

17:26 Kultuuriminister Anneli Ott

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud küsijad! Head kolleegid! Lubage mul kõigepealt ette lugeda need küsimused. Või, tähendab, ma loen kõigepealt küsimuse ja siis kohe jooksvalt ka vastan sellele küsimusele.

Esimene küsimus: "Kas uued nimetused, mis kolme kuraatori poolt omistati (algsete nimetuste kõrval) väljapandud töödele, jäävadki nüüdsest neile töödele kehtima?" Ma võib-olla natukene taustaks selgitan ka laiemalt, millisest näitusest me praegu räägime. Näituse nimetus on "Erinevuste esteetika" ja see on selline ajutine projektiruum Kumu uues püsiekspositsioonis "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945". Rõhutan, et see on selline väike nurk. Ja ütlen kohe ära, et ma ise seal käinud veel ei ole, ainult veebituuril, aga te kindlasti olete huvi tekitanud ja võimaluse korral ma seda külastan. Aga see on selline n‑ö projektiruum, kus ka tavapäraselt selliseid intrigeerivaid näituseid saab teha. Ja see ongi eksperimentaalne pind, kus saab läbi mängida kunstiajaloo alateemasid ja küsida aktuaalseid küsimusi. Tõden siin seda, et kuna minule kui ministrile on need küsimused esitatud, siis tõenäoliselt on see ühiskonnas teema, mis on huvi tekitanud, ja selles osas on ta oma rolli täitnud.

Kunstiajaloolane Bart Pushaw, kes seda "Erinevuste esteetikat" kureerib, käsitleb rassilisi stereotüüpe ja koloniaalteemasid Eesti 20. sajandi alguse kunstis. See vastukaja, mis on tekkinud, näitab, et tõesti see debatt on meil vajalik. Ja tegelikult see debatt on toimumas maailma muuseumides laiemalt, sh Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Eesti Rahvuskomitees.

Nüüd, need kunstiteoste nimed, eriti just selle vanema kunsti puhul, ongi ajas muutuvad. Siin ei ole niimoodi, et kui see nimetus selle näituse jaoks muudetakse, siis see jääbki nii, eelnevad kaovad ära ja see on nüüd see õige, vaid see genees säilib. Tegelikult kõik näituste, kunstiteoste erinevad nimetused selles infosüsteemis ka säilitatakse. Nii et siin info kadumist selles osas nagu ei toimu. See näitus hõlmab tegelikult väga väikest valikut Eesti kunstist ja siin on konkreetsed teosed kuraatori poolt välja pakutud ning neutraalsed pealkirjad jäävad andmebaasidesse ka eelnevate pealkirjaga kõrvuti. Seda on kinnitatud. See oleks minu vastus esimesele küsimusele.

Teine küsimus: "Kas Teie kultuuriministrina peate võimalikuks eelpoolviidatud n.-ö. kultuurikomissarlikku tegevust, sisuliselt tsensuuri Eesti kunstipärandi kallal?" Ma pean ütlema, et kuna siin on tõesti projektiruum, mis on mõeldud eksperimentaalseks pinnaks, siis see kindlasti ei ole selline üldine kultuuriruumi teema, vaid me saame seda näitust käsitleda projektinäitusena. Kindlasti ei ole tegu tsensuuriga. Tegelikult on sellel näitusel välja toodud tööd, mida muuseum ei ole varem eksponeerinud ja publitseerinud, ning kuraator on välja toonud ja näidanud nende tööde mitmeti nimetamise võimalikkust. Lisan võib-olla siia veel täienduseks, et tegelikult on ka selliseid töid, millel kunstniku pandud nime otseselt ei olegi. Mina ei ole küll selle ala ekspert, aga usaldan valdkonna spetsialiste, kes on seda selgitanud. Kuraatorid on mitte ainult selle näituse puhul, vaid ka varasemalt neid sobivaid pealkirju leidnud.

Kolmas küsimus: "Kas ja kuidas on niisuguse tegevuse puhul kaitstud kunstiteoste autorsus, kunstnike autoriõigused, mida hoitakse tänapäeval niihästi riiklikult kui ka rahvusvaheliselt juriidilise järelvalve all?" Enamik vanemate kunstiteoste pealkirjadest, nagu ma ka ütlesin, ei olegi autori pandud, st see ei ole autori tahteavaldus, vaid see on muuseumide pandud või museoloogilise protsessi tulemus. Ja juhul, kui kunstnik ei ole teosele pealkirja kirjutanud, siis võib ka selline asi olla, näiteks graafika puhul, et ühe ja sama [teose] tõmmistel on erinevad nimetused. Kes täpsemalt tahab teada, siis sellest on ka Kumu ajaveebis sisulisemaid kirjutisi. Pealkirjadega on ka nii, et need ei olegi alati lahutamatu osa kunstiteosest, vaid eelkõige on see just vanema kunsti puhul selline kokkuleppeline konstruktsioon, konkreetselt siis selle näituse kuraatori ja kataloogi koostaja vahel.

Neljas küsimus: "Kas peame KUMU näitusel ilmnevat jõulist, imporditud survet ajaloo revideerimiseks mõistma Kultuuriministeeriumi ja praeguse valitsuse sisulise poliitikana? Kui see on nii, siis kuidas see on kooskõlas põhiseadusliku imperatiiviga tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade?" Siin võin küll vastata, et kindlasti ei ole tegu ei Kultuuriministeeriumi ega valitsuse poliitikaga. Valitsus ei ole ka see, kes tegelikult seda näitust korraldab ja kontrollib või jälgib seda, milliseid näitusi täpsemalt näiteks Kumus esitatakse. See on ikkagi selle asutuse ja kuraatori omavaheline töö.

Ja tõesti, ma ütleksin siin ka, et tuleb usaldada valdkonna spetsialiste, kes seda jälgivad. Kultuuriministeeriumil ei ole kindlasti põhjust muuseumidele ette ütelda, millist näitust korraldada võib ja millist ei tohi. Ma arvan, et sellest ajastust, kust me tuleme, on need kogemused meil selles osas olemas. Peame oluliseks vabadust korraldada näitusi ja rääkida erinevatel teemadel, mis ühiskonda kõnetavad. Ja kui ajaloos või, ütleme, mingi aja jooksul on mõne töö puhul selgunud, lihtsalt teaduslikult tõestatud mõne kunstiteose tegelik taust, siis sellise ebamäärase nimetuse [asemel] võib [teos] saada ka konkreetsemalt kas isiku nime või siis täpsema selgituse, millega tegu. Aga see ei ole otseselt seotud mingisuguse valitsuse poliitikaga või tsensuuriga.

"Milliseid samme peate Te ministrina võimalikuks astuda Eesti kultuuriavalikkuse rahustamiseks ja küünilise poliitkorrigeeriva tühistamis-isetegevuse ärahoidmiseks?" Head küsijad, ma olen kindel, et me ei pea siin muretsema selle pärast, et oleks tegemist poliitkorrigeeriva tühistamise ja isetegevusega. Me räägime, nagu ma ka alustasin, siiski ajutisest eksperimentaalsest näitusest, kus kuraator on esitanud oma nägemuse. Loomulikult saab iga külastaja seda hinnata ja teha sellest oma järeldused. Aga siin laiemalt sellist poliitilist soovi muuta kunstiteoste nimetusi kindlasti taga ei ole. Suur tänu!

17:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:37 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan! Ma ei tea, millest see nüüd juhtunud on, aga pilti ees mul ei ole praegusel hetkel. Kas mu häält on kuulda?

17:37 Aseesimees Martin Helme

Kuuleme sind.

17:37 Tarmo Kruusimäe

Aa, kuulen, kuulen, televiisorist tuleb. Hea ettekandja, ma tahtsin öelda, et selline kellegi teise arvamus, et sihukest nime või midagi ei tohiks olla, ei ole üldse mingi uudis. Tuletan meelde, et Hollandi bändi Disneyland After Dark nime keelas Disneyland ära ja nüüd on see D.A.D, aga kõik teavad ikkagi tänu sellele, et räägitakse sinna juurde stoori. See tähendab, et mälestus jääb. Samas, näiteks S.O.D., mis oli lühend Speak English or Die, sellele ei hakanud Inglismaa vastu plõksima ja see nimetus ikkagi jäi. Ma arvan, et kuraator on siin oskuslikult kasutanud ära just selle, et ta tekitab lihtsalt kõmu. Mis on teie arvamus, kui kõik teised tahaksid sarnaselt olla edukad, et nad saaksid kajastust, kas siin ei ole mitte tegu lolluse propageerimisega?

17:38 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Nagu ma ka küsimustele vastates ütlesin, kindlasti ei ole Kultuuriministeerium see, kes hakkab näituste puhul tsensuuri rakendama või vaatama, millist näitust üks või teine muuseum plaanib. Siin on kindlasti selleks pädevad inimesed olemas. Ja kui need näitused ei ole Eestis kehtivate seadustega kooskõlas, siis meil on selleks institutsioonid, kes sellega tegelevad, aga see ei ole Kultuuriministeerium.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:38 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kunstiteoste ümbernimetamist kaitsnud uusmarksistlike ideede maaletooja Aro Velmet on väitnud, et see, et eestlased ei kanna mingit vastutust kolonialismi eest, on müüt. Soome vasakliberaalid on leidnud, et soomlastel on süü kolonialismi pärast olemas, kuna Soomes toodetud tõrva kasutati ka nende laevade tõrvamiseks, millega veeti orje Aafrikast Ameerikasse. Kas ka teie arvates kannavad Eesti ja eestlased süüd kolonialismi pärast?

17:39 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Täna mina kultuuriministrina tulin siia pulti vastama arupärimisele, mis on seotud Kumus oleva ajutise projektiruumi näitusega "Erinevuste esteetika" ja seal kuraatori valitud tööde ekspositsiooni ja nende nimetuste muutmisega. Nii et muudele ajaloolistele käsitlustele täna siin ma kahjuks ei saa vastata.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin saadikute tähelepanu sellele, et arupärimise puhul saab ainult ühe küsimuse küsida. Järgmiseks Merry Aart, palun!

17:40 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus natukene tõukub sellest eelmisest. Võib-olla võiks seda natukene ehk naljana võtta esialgu, aga võib-olla ka mitte. Vaadates neid trende meie käitumises ja seda, mida me kõik kaasa võtame ja kuhu me jõuda tahame, siis mulle praegu tundub küll, et me muudkui koogutame-noogutame kuskile poole, võib-olla varsti ei tohi enam sirge seljaga kõndidagi. Aga ma küsin sellise küsimuse. Mul on kodus päris mitmeid kunstiraamatuid ja seal on nii Wiiralti "Neegripead", Laikmaa "Abessiinlane" kui ka Evald Okase "Neegertantsijanna". Kui me niimoodi edasi läheme, siis kas ma ikka võin oma järglastele need raamatud edasi pärandada või peaksin nad kuskile ära panema või kinni kleepima? See tundub võib-olla naljakas praegusel hetkel, aga vaadates neid trende, mul on tõsine mure. Ma väga tänan selgituse eest!

17:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Trendide hinnangu või tunnetuse kohta ma ei oska siin kommentaare jagada ja kindlasti ajalooteaduse diskussioonid on alati ühiskonnas väga põnevad ja vajalikud. Selle näituse raames me räägime siiski, nagu ma ka olen varem öelnud, eksperimentaalpinnal ajutisest projektist, kus kuraator näitab enda nägemust sellest, mismoodi on neid rassilisi ja koloniaalteemasid Eestis 20. sajandi alguse kunstis esitletud. Ja siin, nagu ma ka rõhutasin, ei ole kindlasti [tegemist] Kultuuriministeeriumi või laiemalt ühiskonna mingisuguse sooviga hakata kunstiteoste nimetusi muutma või mingit tsensuuri rakendama.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:42 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud minister! Mina tulen kõrge kunsti juurest natuke lihtsamatele radadele, aga teema on ikkagi sellega seotud, nii et ma loodan, et te vastate. Ma olen perekondlikel põhjustel viimasel ajal päris tihti lugenud Pipi Pikksuka raamatut, mis on Euroopas saanud tsensuuri üheks kõige suuremaks objektiks raamatute seas. Sealt tsenseeritakse välja neegrikuningat, neegrilapsi ja kes seal Kurrunurruvutisaarel kõik elasid. Võib-olla te hakkate ka ütlema, et te ei taha seda kommenteerida, see pole teemaga seotud, aga vastake siis vähemalt kui inimene, kui Anneli Ott, mis teie arvate sellisest tsensuurist, kus lasteraamatuid ja aastakümneid või pikalt käibel olnud teoseid hakatakse niimoodi kärpima ja korrigeerima. Kas Eestis tuleks ka seda teha või ei tuleks? Kui te ei taha vastata kui minister, äkki vastate siis vähemalt kui inimene. Mis te arvate, kas sellist tsensuuri on ka Eestis oodata näiteks sellesama Pipi Pikksuka raamatu puhul?

17:43 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma kõigepealt vastan, nii nagu ma olen ka varem vastanud, et kultuuriministrina, Kultuuriministeeriumis, valitsuses meil ei ole selliseid teemasid, ei ole selliseid soove. Ja kui ma vastan nüüd Anneli Otina, nagu te soovisite, siis ma ütlen seda, et meil on Eestis põhiseadus ja põhiseadus ütleb, et tsensuuri ei ole, ja ma arvan, et see on väga õige, et me niimoodi oleme seni toimetanud. Põhiseadus annab meile selleks õigusruumi, nii et ma arvan, et see on õige.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

17:44 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Me teame, et kõik sellised küsimused on väärtusteküsimused, kuidas inimesed suhtuvad, kuidas öelda, teiste töösse ja juba valmis toodetud kunsti ja samuti heliteostesse. Aga ma sooviksin teada, kas te ütleksite oma isikliku seisukoha. Te olete rääkinud, mis Kultuuriministeerium arvab, ja et see on kõik selline, kuidas öelda, mitte valitsuse ega Kultuuriministeeriumi seisukoht. Aga kuidas on teie isikliku seisukohaga, kas te toetate selliseid tegevusi isiklikult või ei?

17:45 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Kui me võtame selle konkreetse näituse, siis ma tegelikult ka alguses ütlesin, et ma otseselt seal käinud ei ole, ma olen küll arvustusi lugenud ja n‑ö veebituuril käinud, aga kohapeal ei ole käinud, kuid ma kindlasti seda teen. Aga ma arvan, et kui me räägime selle kuraatori nägemusest, siis seda tulebki niimoodi võtta, et inimene, kes on väljastpoolt Eestit, esitles oma nägemuse ja tema taust ja arusaamised ka seal kajastuvad. Mil määral nüüd seal on sellist valulikkust või tundlikkust nendes teemades, kuidas Eesti kunstnikud on sellel ajahetkel ennast väljendanud, no sinna me tagasi minna ei saa ja ega me lõplikult ju ei tea, mida nemad mõtlesid ja soovisid ühiskonda edasi anda. Me saame seda tõlgendada oma kogemuste baasil. Aga ma arvan, et selliseid erinevusi ei tohi karta ja neid tuleb osata näha ja tõlgendada. Aga üldises osas on Eesti kultuur väga oluline ja põhiseadus seda ka meile ütleb. Täpselt samamoodi ütleb ka seda, et tsensuuri ei ole. Nii et ma arvan, et selles osas on meil kõik hästi.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Arupärimises on kirjas sihukene huvitav lause, et korraldajad on asunud muutma muuseumi hoidlates säilitatavatele kunstiteostele autorite pandud, neile ajalooliselt kinnistunud nimetusi. Minu jaoks on see küsimus väga kummaline, sest meil kehtiv autoriõiguse seadus sätestab autorile spetsiifilise õiguse ehk siis autoriõiguse kaitse oma töö tulemustele. Ja § 12, isiklikud õigused, sätestab ära ilusti, et autor võib teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi. See on autoriõigus, mida keegi ei ole ära võtnud. Ma küsin: öelge palun mulle see seadusesäte, mis lubab seda teha. Ja kui te seda sätet ei leia, kas te annate patendiametile, kes teostab riiklikku järelevalvet, korralduse seda rikkumist uurida ja menetleda?

17:48 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Nagu ma siin varem juba olen öelnud teile, siis tegelikult ei ole ühtegi kunstiteose nime muudetud. Nende hulgas, mida eri näitused on erinevate nimetustega pealkirjastanud, on ka neid kunstiteoseid, millele tegelikult autor ise ei olegi nime pannud. Nii et seda kindlasti ei saa üheselt väita, et alati on autoriõigusega tegu, vaid kunstnikud on andnud oma tööd n-ö muuseumidele, kes siis on pannud nendele teostele nimed.

Me räägime siin tõesti autoritest, kes on juba väga pikki aastaid tagasi siit ilmast lahkunud. Ja nagu ma siin enne välja tõin, mitme töö puhul on võib-olla ajaloo või selle perioodi jooksul tulnud teadustöödest välja [uut teavet], me oleme teada saanud, mis olukorraga on tegu, ja me saame panna sinna kõrvale ka teise nimetuse. Aga see ei tähenda, et see algne nimetus ära kaob. Muuseumi registris on kõik need nimetused alles ja eri perioodidel saab neid erinevalt tõlgendada. Praegu selle konkreetse näituse raames, nagu ma ka nimetasin, on see kuraatori nägemus nendest töödest ja tema tõlgendus. Aga see ei tähenda, et need kunstiteoste nimed n-ö igavesest ajast igavesti ära muudetakse, vaid selle näituse raames nendele kunstiteostele pandud nimed säilitatakse ajalooarhiivis. Aga see on selle näituse kontekstis, mis on sinna juurde toodud, et tekitada ühiskonnas seda diskussiooni.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

17:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb täna arusaamatuks, mis siin saalis toimub. Keskerakonna esinejad ei suuda vastata vägagi konkreetsetele küsimustele. Kas on midagi juhtunud nendega siin vaba nädala jooksul, et ma ei saa juba teist korda oma küsimusele vastust? Kas see asi on lubatud kodu‑ ja töökorra järgi?

17:50 Aseesimees Martin Helme

Kodu‑ ja töökorra järgi peaks vastama küsimusele. Eks kuidas keegi aru saab või kuidas keegi sellest küsimusest aru saab, mina siia sekkuda ei saa. Paul Puustusmaa, palun!

17:50 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Vaata, hea Anneli, siin sa nüüd natukene püüad meid eksitada. Sellepärast, et esimene küsimus, mis kohe tekib nende sinu sõnade peale, et pealkirja pole muudetud, et see on ühe kunstinäituse raames, siis minul tekib küll küsimus, et kuidas ministeerium kavatseb kaitsta sõna- ja autoriõigusi. Sest kui me võtame kas või sellesama kuraatori, Bart Pushaw', kes tuli siia kureerima seda näitust. Ta ütles, et tegi seda sellepärast, et tema, õppides Chicago ülikoolis, nägi seda kohutavat segregeerimist lähedalt ja ta tahtis tuua selle saadud emotsiooni Eestisse, sest teda erutas väga see mõte, kuidas on ikkagi Eesti kunst seotud kohaliku orjuse ja koloniaalajastuga. Siin on tegemist ikka tõsise kultuuri moonutamisega. Ning mina küsiksin veel kord seda: kas kellegagi autoritest või autorite järeltulijatest – olgu see Andrus Johani –, kas nende sugulastega võeti ühendust, kui kavatseti pealkirju muuta, nimetusi muuta, või ei tehtud seda?

17:51 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, nagu te ise ka, hea küsija, juba mainisite, siis tõesti kuraator on tulnud Eestisse, et kajastada Eesti kunstnike poolt kõnealuste, 20. sajandi alguses Eesti kunstis olnud teemade [kujutamist]. Ja see nägemus, mis temal on, nii nagu ma ühes vastuses juba ütlesin, on tõesti tema enda kogemuse pealt – kindlasti Eesti ühiskonna kogemus on erinev – tema tõlgendus nendele maalidele, nendele teostele. Need algsed pealkirjad on säilinud ja selles mõttes ei ole me nagu selles juhtumis kannatanud. Siin on lihtsalt kuraator pakkunud välja enda nägemuse, mis on ka n‑ö füüsiliselt sellisel pinnal muuseumis, kuhu ongi mõeldud sellised eksperimenteerimise näitused. Igati otseselt on ka ühiskonnale antud sõnum, et see on eksperiment, see on kellegi kõrval oleva inimese nägemus, kes seda meie 20. sajandi alguse kunsti kaudu meile esitab.

Loomulikult on see siis Eesti ühiskonna hinnata, kas see tema nägemus vastab ka meie omale, kas me leiame sealt mingisugust erutavat teemat enda jaoks ja kuidas võisid meie kunstnikud püüda enda loomingut tegelikult esitada. Need [nägemused] võivad ju olla täiesti erinevad, aga see ei tähenda, et siin oleks keegi kannatanud või ohtu seatud, vaid see ongi ühe kuraatori nägemus, mida on meile esitletud. Igaüks saab juba tänasest seda näitust külastades väga täpselt hinnata, kui suur on see võimalus, et kellelegi on seal liiga tehtud. Ma võin kinnitada, et seal ei ole n-ö kannatanut praegusel hetkel, ja need inimesed on tõesti juba väga-väga pikalt, väga pikki aastaid meie seast ära.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:54 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus on: kas see kõnealune nn eksperimentaalne näitus on Eestis esimene halvasti varjatud samm sellel teel, et ka meil hakatakse nüüd süstemaatiliselt ümber nimetama teoste pealkirju ja nimesid, välja vahetama näidendite ja raamatute tegelasi ning muutma filmide, raamatute ja laulude tekste?

17:55 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Olen ka varem juba vastanud sellele küsimusele ja öelnud, et ei Kultuuriministeeriumil ega ka valitsusel ei ole sellist kavatsust. Tõesti, praegu on tegu ühe näituse raames sihukese eksperimentaalse esitlusega ja see ei ole mingisugune laiem suundumus Eesti ühiskonnas.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:55 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pean tunnistama, et mul on teist kahju. Te kangekaelselt püüate musta valgeks rääkida või vastupidi, valget mustaks rääkida, oleneb, mis nurga alt me vaatame. Sisuliselt te ju tunnistate, et meil on esimene näide läänest imporditud tühistamiskultuurist. Ja siis te ütlete, et valitsusel ei ole kavatsust tühistamiskultuuri Eestis viljelema hakata. Samal ajal te kaitsete kangekaelselt õigust tühistamiskultuuri Eestis viljeleda. Kas te ei arva, et see on vastuoluline sõnum, mida te meile edastate?

17:56 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et ma olen siin oma sõnumites olnud üsna selge, ja ma ei oska öelda, kuidas seda saab tõlgendada, aga kindlasti on selleks erinevaid võimalusi. Ütlen veel korra, et arvestades seda, milline on meie ajalugu, kust me tuleme – jah, võib-olla ma isiklikult ei tunnetanud seda nii palju sellel hetkel, aga kes rohkem, kes vähem –, siis kindlasti on oluline, et meil ei oleks kunstis sellist tsensuuri, kus Kultuuriministeerium sekkub sellesse, millist näitust võib korraldada ja millist ei või. Kui see tegevus läheb seaduse piirest välja, kui see läheb ühiskonnale ohtlikuks, kui ta ei ole seadustega kooskõlas, siis selleks ei ole Kultuuriministeerium, selleks on teised asutused Eestis, kes sel juhul nende tegevustega tegelevad. Ja loomulikult ma usun, et teevad seda hästi.

17:57 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:57 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Te õigustasite kunsti ümbernimetamist Kumus. Samad barbaarsused on maailmas tabanud ka muid valdkondi, näiteks kirjandust. Raamatukois on müügil 1931. aastal avaldatud Carl van Vechteni romaan "Neegrite taevas". Selle tutvustuses öeldakse, et "Neegrite taevas" on kirjaniku parim töö ja parim romaan kõigist neegrite elu kirjeldavaist, olgu siis autoriteks valged või neegrid ise. Autor ei lase neegreid erineda valgeist ja laseb neil asetseda samal tasemel kui teisigi rasse. Mina ei leia siin midagi halba. Sõnal "neeger" ei ole Eestis kunagi negatiivset tähendust olnud, kuigi seda püütakse meile peale suruda. Kui raamatukogud peaks samuti hakkama kirjandusteoseid ümber nimetama, kas te õigustaksite ka seda ja milliste seadustega üleüldse on võõraste kunstiteoste ümbernimetamine kooskõlas?

17:58 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Selle küsimuse tonaalsus võib-olla oli natukene erinev sellest teemast, millest me praegu räägime. Tegelikult ei ole tühistatud nende praeguste kunstiteoste nimetusi, vaid, nagu ma ka mainisin, kuraator esitab enda nägemuse enda kogemuse pealt. Need teosed on väljas ja nende algsed pealkirjad on säilinud. Selle eksperimentaalnäituse tõttu seal Kumu väikses ruumis ei ole üheltki kunstiteoselt algset nimetust ära võetud, vaid ka need on täiesti säilinud ja need teosed on väljas. Nii et sellist tõlgendust siia tuua ei saa.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

17:59 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selliste juhtumite puhul on ilmselge, et ollakse kindlad, et kõik sellised asjad toimuvad Brüsselist saabuvate ettekirjutuste ajel või tõukel. Kas on teada, kas Kumu või kultuuriminister või Eesti riik on saanud selle näituse ja selle teo eest Brüsselilt mingit tunnustust? Või kas on Eestis olnud mingisugustelt ühiskonnagruppidelt mingit tagasisidet ja positiivset meeleolu selle puhul, et see näitus just nõnda on korraldatud?

18:00 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Kuna praegu on olnud päris piiranguterohke aeg, siis ma ei oska öelda, kui suur n‑ö kriitiline mass on jõudnud päriselt seda eksperimentaalnäitust külastada ja sellega tutvuda kas veebituuriga või siis kohapeal. Nii et seda ma ei oska öelda. Aga kindlasti on meie kuraatoritel olemas loomevabadus ja meil kõigil on vabadus anda hinnanguid, anda hinnanguid ka teostele.

Millised on olnud kas otseselt rahvusvahelised või Eesti-sisesed tunnustused? Eks need tunnustused tulevad, kui nad tulevad, võib-olla selle näituse lõppedes. Aga hetkel ma pean ministeeriumist täpsemalt järele küsima, siis saame teile kirjalikult vastata, kas neid on tänaseks juba ka tehtud. Aga nagu me näeme siin tänaste küsimuste põhjal, teema on ühiskonda kõnetav ja nendest teemadest tuleb rääkida. Nii et selles osas on ju tagasiside juba olemas.

18:02 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

18:02 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Meie viimase aja ühiskondlikes aruteludes ja ka mõnes Riigikogus ringlevas eelnõus on aimata sellist hiilivat tsenseerimist või katset tsenseerida. Siin on näiteks ka meediateenistuse seadus, kus tahetakse mingitele inimestele anda õigus otsustada, mis on ühiskonnale õige ning mida võib rääkida ja mida ei tohi. Kas me peaks tegema ka Kultuuriministeeriumi juurde töögrupi, kes hakkab jälgima, et kultuurivaldkonnas ei hakataks tsenseerima ei sõna- ega loominguvabadust? Mida te plaanite teha selles suunas, et sellist tsenseerimist ei tuleks? Viimasel ajal on väga populaarne luua igasuguseid töögruppe, kes jälgivad, sest muidu võib juhtuda küll see, et ühel hetkel saavad meil sellised asjad, millest me siin praegu rääkinud oleme, normiks. Tundub vägisi, et sellised nn eksperimenteerivad kuraatorid on hiilivad meelsuse kujundajad, ja see ei ole päris hea suund, kuhu me liigume.

18:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et see on väga hea probleemipüstitus ja küsimus. Nagu ma juba mainisin, kindlasti on oluline, et meie muuseumid saaksid vabalt oma näitusi korraldada, saaksid kutsuda erinevaid kuraatoreid neid näitusi tegema. Kindlasti on oluline säilitada kuraatorite loomevabadus. Sellega olen täiesti nõus, et tsensuuri tekitamine Kultuuriministeeriumi poolt ei oleks õige. Ja kui peaks tekkima seadusega pahuksis olevaid tegevusi näituste või sõnumi edastamise kaudu, siis kindlasti on Eestis selleks vastavad institutsioonid, kes seda jälgivad ja sellele tähelepanu pööravad. Aga ma olen teiega täiesti nõus, et Kultuuriministeeriumi poolt sellist tsensuuri kehtestamist ei tohiks olla ja seda ei olegi, sellega tõesti Kultuuriministeerium täna ei tegele, selle näituse puhul täpselt samamoodi.

18:04 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

18:04 Leo Kunnas

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Anneli! Minu küsimus puudutab Ants Laikmaa maali "Abessiinlane". Lihtsalt näitena. Abessiinia on teatavasti Etioopia ajalooline nimetus, nii nagu Pärsia on Iraani ajalooline nimetus. Ma ei saa muidugi rääkida Ants Laikmaa nimel, aga ma oletan, et kui ta tegi selle maali 1903. aastal, siis inspireeris teda 1896. aastal aset leidnud Itaalia-Abessiinia sõda, kus abessiinlased liialdamata kangelaslikult lõid tagasi Itaalia katse seda riiki vallutada. Ja selles sõjas kahtlemata nagu mina, nii oli oletatavasti ka Ants Laikmaa, abessiinlaste poolt. Ma küsingi, et mida annab selle maali nimetuse muutmine. Mis mõte sellel on?

18:05 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Siin me räägimegi n‑ö kuraatori loomevabadusest ja [vabadusest] näha seda teemat ka teisipidi. Kindlasti aja jooksul, nagu hea küsija ka ütles, on võimalik kunstniku tehtud teost väga erinevalt tõlgendada. Me saame arvata, mida ta tahtis sellega öelda. Näiteks, kui võtame laias laastus, kas pildi peal on, ma ei tea, Nõukogude sportlane või töötaja või tööline, aga me tänaseks teame, kellega tegu on, siis võib-olla on huvitav ka seda külge näidata. Tollel hetkel oli ta anonüümne, aga täna võib-olla saab tuua siia ka täiendava ja täpsustava pealkirja juurde, mis räägib otseselt konkreetsest persoonist, nii nagu ka teie näite puhul. Ma ei oska ministrina tõesti konkreetselt kuraatori üksikuid valikuid kommenteerida, peab võib-olla tema poole pöörduma, aga kui me räägime laiast kontekstist, siis ma kordan veel kord, et tsensuuri kuraatorite loomevabadusele Kultuuriministeerium ei taotle ja ei tee.

18:07 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

18:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tuletaksin meelde, et kuraator on ametnik, mitte loomeinimene. Aga kuraatorid on väitnud, et selle näituse eesmärk oli muuta senist narratiivi, mille kohaselt me peame Eesti ajalugu võtma tagasi eestlastele. Nende kuraatorite väitel sellest kinnihoidmine pole mõistlik, sest me elame ju tänapäeval mitmekultuurilises globaliseerunud maailmas. Kas see ei ole natuke silmakirjalik? Näiteks vaatame ida poole, kui Putin laseb Venemaa ajalugu ümber kirjutada, siis me saame ju aru, eks ole, et see ei meeldi meile kellelegi. Aga kas teie arvates on ajaloo ümberkirjutamine tänapäeva peavooluideoloogiast lähtudes mõistlik ka kunstielus?

18:08 Kultuuriminister Anneli Ott

Kõigepealt aitäh selle küsimuse eest! Nüüd, kuraatori puhul ma jääksin siin eriarvamusele. Kuraator ei ole siiski ametnik. Antud juhul on tegu muuseumi vabakutselise koostööpartneriga, kes seda näitust tegi. Ma jääksin ikkagi selle seisukoha juurde, et sellise erineva vaate esitlemise võimalus Eesti ühiskonnas peab olema. Me ei tohiks tekitada tsensuuri, kus me ei luba eri seisukohtadel ühiskonnas ennast avada. See, kuidas me laiemalt seda tõlgendame, on ühiskonnast tulenev vastukaja. Aga tsensuuri tekitamine meie ajaloost tuleneva kogemuse baasil on kindlasti see, kuhu me tagasi jõuda ei taha ja siin me peaksime seda endale ka praeguses diskussioonis natukene meenutama.

18:10 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Aitäh! Avame läbirääkimised ja kõige esimesena saab sõna arupärijate esindaja Jaak Valge. Palun!

18:10 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kuulajad! Auväärt tehniline personal! Kahjuks me siin väga konkreetseid vastuseid just ei saanud, aga olgu minister selle ürituse eest ikkagi tänatud. Küsimus ei ole ju tegelikult infokaos, küsimus on kunstiteoste ümbernimetamises. Kui kunstiteose originaalnimetus jääb ainult andmebaasi, aga eksponeerimisel ei kajastu, siis on see ikka sama kui nõukogude ajal erifondi loomine. Ja teiseks, mina küll kusagilt pole välja lugenud, et see oleks eksperiment. Vastupidi, see kuraator on öelnud oma intervjuus, et me oleme teerajajad tervele Euroopale.

Nüüd, kuna konkreetseid vastuseid oli vähevõitu, siis ega mul ei jää muud üle kui pidada arupärijate nimel kõne. Ja kuna mul ei ole eriti millegi muuga haakuda, siis ma räägin teemast Eesti ajaloo ja kultuuri kontekstis.

Nagu siin juba on öeldud, rõhutab üks näituse kuraatoritest, et näituse eesmärgiks on minevikupildi ümberkujundamine. Mina ajaloolasena julgen jälle väita seda, et minevikupilt peaks kujunema korrektsele metoodikale tuginevate ajaloouurimuste põhjal ja ajaloo disainimine tänapäeva vajadustest lähtudes tähendab ajaloo taandamist ideoloogiaks. Eriti oludes, juhin tähelepanu, proua minister, kus Eesti rahvusteaduste, sh ajaloo uurimiseks on vahendeid endiselt ülivähe. Eelmise valitsuse ajal püüti olukorda kuigivõrdki muuta ja Kultuuriministeeriumi haldusalas oli algatatud rahvuskultuuri ja teaduse finantseerimiseks teadus- ja arendusprogramm. Süsteem selle raha eraldamiseks oli detailideni läbi mõeldud ja Eesti Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonnaga kooskõlastatud. Ent nüüd saan aru, et uus valitsus pole seda vajalikuks pidanud. See olukord, mis tekib, on eriti groteskne. Selle asemel, et Eesti ajalugu uurida, püüame seda kuidagi mingil moel väänata mujalt ettekirjutatud raamidesse.

Teine näituse kuraator, Bart Pushaw kinnitab, et kunstiteoste ümbernimetamise näol on tegemist väga progressiivse sammuga. Progressiivsuse mõiste kasutamine tähendab seda, et tulevikuühiskonna sisu või vähemalt sootsiumi muutumise suund on üheselt teada, sest kuidas muud moodi meil on võimalik üht või teist muutust progressiivseks nimetada, kui me seda suunda või sihti ei tea. Selle puhul on tegemist tegelikult marksistliku mõtteviisiga, millest lähtumine lubab seal horisondil terendava teadaoleva helge tuleviku nimel hälbimist kodanike demokraatlikust valikust. Öeldakse, et progressiivne ja kõik, mida siin enam ikka valida. Ja mina ei tea, kas selle mõtteviisi autoritaarseid juuri teadvustatakse, ma ei oska seda öelda, see on nagu iseküsimus. Igatahes on ülimalt kaheldav, kas paljudes maades, mida kuraator väidab Eestile järele tulevat, kui Eesti on eesrindlik, selline protsess ikkagi üldse algab. Ja kui algab, kas käima läheb ja kas selle tänase tühistamiskultuuri lõpptulemus on ikkagi väga teadmata. Julgen arvata, et viie aasta pärast on tänastel aktivistidel seda häbi meenutada.

Igal juhul puudub Eestil sarnane sisekonflikt nagu Ameerika Ühendriikidel, mis on tühistamiskultuuri sünnimaa. Bart Pushaw' väitel on Eesti kunstnike teoste ümbernimetamise peapõhjus austuse näitamine mustanahaliste inimeste vastu. New Yorgi Ülikoolis doktorikraadi saanud Aro Velmet leiab, et väide, et me ei kanna vastutust kolonialismi eest, on müüt. Ta toob tõestuseks, et näitusel eksponeeritud Aafrikast pärit kujud annetasid Eesti Rahva Muuseumile arstid, kes osalesid Prantsuse koloniaalmisjonil ja olid selle vahendusel ka Belgia teenistuses.

Kolm minutit, palun!

18:14 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:15 Jaak Valge

Ta leiab, et seosed kolonialismiga on Eestil ka tänapäeval olemas, kuna osaleme Prantsuse missioonidel Aafrikas ja võtsime osa USA sissetungist Iraaki. No arstina aafriklasi aitamas käimine, kui seda isegi koloniaalvõimudega koostöös tehakse, ei tohiks küll meile kolonialismi eest mingit vastutust panna. Tegemist on veelgi karikatuursema argumendiga, kui see orjalaevatõrv, millest siin juttu oli. Ja Eesti sõdurite missioonidel osalemine on hoopis teine teema, mis tõenäoliselt vajab küll tõsist arutelu, aga hoopis teises kontekstis. Igatahes, kui pidada missioonidel osalemist negatiivseks kolonialismi ilminguks, siis oma mineviku korrigeerimisega pole seda küll kuidagi võimalik kompenseerida. Austust mustanahaliste vastu, mida Pushaw nõuab, võib näidata mitmel moel. Küllap on austuse demonstreerimine ka see, kui näidata selgelt, et Eestil ei ole kolonialismiga pistmist, või siis see, et sõnal "neeger" ei ole siin negatiivset tähendust. Küll aga näitab teoste ümbernimetamine täielikku austuse puudust Eesti kunstnike, Eesti ajaloo, kultuuri ja identiteedi vastu.

Veel üheks argumendiks on olnud see, et ümbernimetamisi ja monumentide eemaldamisi on Eestis olnud palju. Aga tuletan jälle meelde, et küsimus ei ole kunagi olnud meie enda, Eesti ühiskonna vabalt loodud kultuuripärandi ja ajaloo tühistamises või ümberhindamises. Selles mõttes meil puudub igasugune sarnasus Ameerika Ühendriikide tühistamiskultuuri põhjustega. Aga see, mille esimesi võrseid me praegu näeme, see on siis meie enda kultuuripärandi tühistamine. Seda võib ka pidada kultuuriliseks okupatsiooniks, tegelikult sellekssamaks kolonialismiks, mille vastu näituse kuraatorid väidavad end võitlevat, ehk kultuurituseks. Aitäh!

18:17 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te nüüd jätkuvalt meie istungit jälgite ja pärast järelvaatamises või mis ta nüüd on seal, vaatate! Siin tundub, et ühel pool on Kultuuriministeerium, kes ütleb, et kõige tähtsam on kuraatori eneseteostus ja tema nägemus, ja teisel pool on siis võib-olla EKRE, kes näeb, et minnakse meie kunsti ja kultuuri alusjuurte kallale ja seda üsna meelevaldselt. Aga mina näen, et tegemist on lihtsalt provokatsiooniga, ja see ongi provokatsioon. Kõige lihtsamal kujul provokatsioon selleks, et see müüks. Kuraator saab öelda: "Ma tekitasin diskussiooni." Ja siis me räägime, et kuraatoril on õigus seda teha. Jah, Ken Saan näiteks tegi ju ka Soomes filmi Mannerheimist, mis tekitas hästi palju diskussiooni. Aga kui öeldi, kui palju on neid Romeoid ja Juliaid tehtud sellistena, kus ongi kõik näitlejad neegrid, siis sellel hetkel see ei ole nagu diskussioon. Kõik sõltub sellest, kuidas me vaatame.

Me ei tahaks minna sinna aega tagasi, aga ma meenutan lihtsalt, et aastal 1982 esinesid Kreuksi kultuuripalees kolm bändi: Illegaalne Büroo, Verine Pühapäev ja Kuupuhastus, ning leiti, et need ei ole head nimed. Siis oligi nii, et esinevad ansamblid Büroo, Puhastus ja Pühapäev. Ega ei teadnud küll kohale minna, et mis üritus või mis see seal selline on. See, et see nimetus jääb kuskile arhiivi, aga mina olen selle enda lühikese aja jooksul juba näinudki, kus arhiivis olev informatsioon on jäänud arhailiseks.

Kuidas suretati ilusat eesti keelt, mida me täna naudime võib-olla pagulaskirjanduses, aga mida meil juba siis tegelikult siin toodeti. Selle peale oligi see nali, et mees läheb raamatupoodi ja küsib, et ega teil Vildet ei ole. Ei, aga meil on Mats Traati. Ega ma nüüd nii mats ka ei ole, et ma tulen raamatupoodi traati ostma. Väga paljud omadussõnad likvideeriti, neid lihtsalt enam ei kasutatud ja nad on kasutusest välja langenud. Sellega me keel muutus vaesemaks, ja siis, kui me vahel meenutame neid sõnu, siis öeldakse: ah, see on nii arhailine. Aga see on tegelikult just meile omane.

Nüüd see ütelus, et me saame võib-olla ise suunda mudida, siis mul on esimene asi, [mis meelde tuleb,] Maarjamäel seisab impotendi mälestusmärk, eks ju. Kõik see rahvas teab, aga see on nagu folkloor. Aga kui tulla praegusel hetkel välja ühiskonnas [millegagi], mis tekitaks probleemi – ma ei taha siin tuua mitte ühtegi väga provokatiivset mõtet, sellepärast et igale lollusele on järgijaid ja ilmselgelt seesama kuraator käiks teiste suunamudijate üritustel rääkimas, kuidas tuleb teha õiget kunsti niimoodi, et see jõuaks igasse meediumisse.

Lihtsalt üks väike mõttekäik. Kunagi oli Pikris "Mutionu pidu" ja siis analüüsiti seda. "Elas metsas mutionu". Huvitav, kõik nõukogude inimesed tegelikult elavad ju linnades. Aga miks ta metsas on? Ahaa, tööpõlgur, asotsiaal. "Keset kuuski noori, vanu." Mis mõttes? Metsa niimoodi ei aretata, et on mingid noored või on vanad. "Kutsus kokku külalisi" – ilmselgelt mingi jooma läheb seal lahti. "Karvaseid ja sulelisi". No karvaseid, me teame kohvik Moskva eest, need on need hevikad ja punkarid, ja sulelised, noh, linnukesed, eks nad prostituudid ole. Ja niimoodi siis lapati tegelikult kogu see jutt läbi.

Me võime öelda seda ka, et mis mõttes Eesti rahvajutt on "Kaval-Ants ja Vanapagan". Esiteks ei tohi olla ealist diskrimineerimist ehk siis vana jääb ära, on "Kaval-Ants ja pagan". Oot-oot-oot, mis mõttes kaval? Kas teised ei olegi siis nagu kavalad? Võtame ära! Jääb "Ants ja pagan". Aga Eestis on tegelikult ju usuvabadus. Miks me peaksime seda ... "Ants ja"! "Ants ja" on see raamat, mis räägib sellest. Me ei saa aktsepteerida provokatsioone, mis on lihtsalt selleks, et lüüa kellukest ja saada lihtsalt meedia tähelepanu. Sellele me tahaksime juhtida ministri tähelepanu. Ja meie õiglustunnet riivab see, kui minnakse ikkagi meie nn juurte juurde, nende teoste juurde, mida me oleme teadnud. Nüüd eesti rahvas ütleb lihtsalt: "Lolliks olete läinud seal või?" Aitäh!

18:22 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

18:22 Mart Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleegid, kes te kõik olete kusagile maskeerunud, kes maski taha, kes ekraani taha! Ma kohapeal mõtlesin, et millest ma alustan, ja mul oli kaks algust. Ma kasutan mõlemad ära. Esimene algus oli tsiteerida futuristlikku luuletajat Vladimir Majakovskit, kes on tänapäeva põlvkondadele kindlasti unustatud, asendades seal tema surematus luuletuses ühe sõna. Tema luuletus algab: sind hundina pureksin, bürokratism. Mina vahetan ära sõna "bürokratism" ja ütlen: sind hundina pureksin, liberalism. Sest liberalism on toonud lääne kultuuriruumi totaalse hullumise, mille üheks kõige hullemaks variandiks on iseenda närimine – iseenda närimine tühistamiskultuuri näol. See on ju iseenda söömine, see on vähkkasvaja. Teine algus oli mul meenutada kaugeid repressiivseid nõukogude aegu, kui ma olin noor. Ja kui tuli lavale ansambel Ruja ja kadunud Urmas Alender laulis: sest neeger viksima peab kingi ja ajalehti hõikama. Mis me siis nüüd teeme? Tühistame selle, sõna "neeger" on sees, see on rassism, see on õudukas. Tegelikult oli see laul ju suunatud just nimelt rassismi hukkamõistmiseks.

Vaat see on see vähkkasvaja. Ega vähkkasvaja ei küsi, kuhu ta oma siirde ajab, missugusesse elutähtsasse organisse ta oma siirde ajab. Kas ta lõpuks jõuab ajusse või jõuab ta maksa või jõuab ta makku – vähkkasvaja tapab ikka. Ma soovitan, olen korduvalt soovitanud eri vaidlusfoorumites võtta kätte eesti keeleski ilmunud Arnold Toynbee ajalooesseede kogumik ja lugeda kahte – see on meile praeguses ajahetkes ülioluline – kahte käsitlust, kahte esseed: tsivilisatsioonide murdumine ja kultuuride murdumine. Ta annab seal täpse diagnoosi sellele, mis praegu toimub. Kuidas kultuurid vähkkasvajana iseennast hävitavad. Me oleme selle hävitusfaasi alguses ja nüüd liberalism toob selle vähkkasvaja ka Eestisse. Põhjendused, et need inimesed on surnud ja seetõttu nende teostega võib ümber käia, nagu meile tänapäeval tundub mõistlikum, ei ole ju mingi põhjendus.

See ei ole ju põhjendus, et inimene on surnud, ta ei saa ennast enam kaitsta ja me võime tema laipa ja tema loomingut mõnitada. See on ebaeetiline! Ma olen täiesti nõus Tarmoga, kes ütles, et see on provokatsioon. See on ilmselgelt provokatsioon, aga sellele provokatsioonile annab tausta ja õigustuse see vähkkasvaja elik liberalism, mis tapab praegu euroopalikku kultuuriruumi. See on esimene pääsuke. See on selline test. Kas läheb läbi või ei lähe läbi? Kui suur vastuseis tekib? Kui tõsine see vastuseis on, mis tasemel see vastuseis on? Kas see vastuseis on kogu rahvast kuidagi ärritav ja erutav või jääb see ainult siia saali või jääb see mingitele friikide ringkondadele turtsumiseks? See on test, see provokatsioon ongi test, et näha, kas Kultuuriministeerium oma bürokraatidega võib anda sellele õnnistuse ja öelda, et nii, aga järgmisena me läheme ja kisume maha Barclay de Tolly kuju Tartu südalinnas, sest ta teenis tsaristlikku režiimi, ta oli ekspluataatorliku klassi esindaja, ta oli sõjaväelane, tema sõjakäikude ajal hukkus ...

Palun lisaaega!

18:27 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:27 Mart Helme

... kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, rüüstati talusid, linnu, mida iganes. Repressioonide elluviija, repressioonide initsiaator – hävitame! Põhjenduse leiab ju alati. Stalinil oli õigus: andke mulle ainult inimene, paragrahvi me leiame. Täpselt sama on tühistamiskultuuriga. Andke meile see, keda tühistada, keda porri tallata, keda ajaloost välja kiskuda, ja me leiame põhjenduse. See on põrgutee, mis on sillutatud heade kavatsustega – mõne poolt ilmselt heade kavatsustega, aga mõne poolt ilmselt ka väga kurjade kavatsustega. Me päris kindlalt võime öelda siin saalis, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond igal juhul tõstab üles võitluse niisuguse tühistamiskultuuri vastu. See, mis toimub Ameerikas, on nende ajalugu ja nad peavad selle ära klaarima. Meil ei ole mingit vajadust selle importimiseks Eestisse ja selle jaburat, provokatiivset, neomarksistlikku, kuritegelikku, meie rahvuslikku ajalugu, meie surnud kultuuritegelaste mälestusi mõnitavat koopiat teha. Pöördun lugupeetud ministri poole: taltsutage oma ametkonda ja taltsutage oma ametkonna alluvuses olevaid asutusi, et nad selliste asjadega ei jätkaks! Aitäh!

18:28 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:28 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Hea minister! Räägin teile ühe elulise juhtumi ja siis teise elulise juhtumi [teemal], mida siin täna käsitletakse. Öelge, mis on nende vahe.

Aasta on 1986, Paide restoran on puupüsti rahvast täis, sest peetakse nääripidu. Väga kihvt õhtu, õhtut juhib Margus Lepa. Margus Lepa muidugi teeb seda väga hästi ja ta esitab sellise tuntud laulukese: "Kes elab metsa sees? Seal elab päkapikk. Mis teeb see päkapikk? Ta saiu küpsetab." Siiamaani on kõik normaalne, kõik on autoripärane. Ja siis läheb edasi Margus Lepa omalooming: "Aga kust tema jahu sai? Eks kuskilt üle jäi. Aga kuidas ta kätte sai? Eks tuttav autojuht tõi. Kust tema bensiini sai? Eks kuskilt üle jäi." Põhimõtteliselt on selle näite puhul see, kus autoriõigust kasutati ühekordselt ja meelelahutuslikel eesmärkidel. See ei toonud kaasa mingisuguseid muutusi selle laulu sisus ja mõttes.

Teine näide siitsamast elust. Mingisugused kuraatorid on asunud muutma muuseumi hoidlates säilitatavate kunstiteoste autorite pandud ja ajalooliselt kinnistunud nimesid. Kas me saame võrrelda neid kahte asja, lugupeetud minister? Ma arvan, et ei saa. Üks on see, mida kasutatakse loomingulise inspiratsioonina. Teine on see, mida pannakse jäädavalt püsima.

Ma küsisin siin teie käest küsimuse. Mismoodi me tagame seaduse alusel autorite isiklikud õigused, kellel on õigus lubada muuta ja kasutada oma teose pealkirja, sisu ja kõiki muid asju? Te ei vastanud mu küsimusele. Kas meil Eesti Vabariigis siis ei kehti enam seadused ja lubatakse mingisugustel kuraatoritel otsustada oma suva järgi teha kõike, mis nemad tahavad? Mina arvan, et ei saa. 

Austatud minister! Autoriõigust kontrollib Patendiamet. Võtke kätte ja andke korraldus [uurida], kas nad käituvad õigesti või nad käituvad seadusevastaselt. See produktsioon, mis tuleb ja millest Mart Helme praegu suurepäraselt rääkis, tulenebki ju läänest, kus tambitakse maha meie mõtteviis, meie olemus, meie käitumine. Me oleme Eesti Vabariik, me oleme iseseisev riik. Ja sõna "neeger", ma ei näe selles midagi halba. Tuletame meelde filmi "Brat" – "Brat 1" oli vist, jah – see ütleb väga ilusti ära: venelane on venelane, hiinlane on hiinlane, neeger on neeger. See on liigitus, mis on kestnud läbi sajandite, ja selles sõnas "neeger" pole mitte midagi halba, et me hakkame kunstiteoseid teistpidi panema. Aga minu tõsine palve teile, lugupeetud minister: tegelege selle küsimusega, et meie vaimuvaramu jääks selliseks, nagu ta on olnud läbi aastakümnete, ka edaspidiseks. See on teie kohus praegu. Aitäh!

18:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ministril on võimalik ka vastusõnavõtt. Ei taha. Antud päevakorrapunkt on ammendatud. Meil on veel kaks arupärimist ees, aga enne, kui me nende juurde läheme, ma teen neljaminutilise juhataja vaheaja.

V a h e a e g

 

18:36 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Jätkame tööd. Meil oli siin ka üks väike tehniline probleem. Palun teeme kohaloleku kontrolli! Siis, kui on kohaloleku kontroll tehtud ja keegi ei saa sisse, palun andke meile sellest märku. 

Kohaloleku kontroll, palun!

18:37 Aseesimees Martin Helme

Hetkel on ennast kohalolijaks registreerinud 16 inimest ja ei ole tulnud protesti, et ei ole saanud ennast kohalolijaks registreerida, nii et läheme päevakorraga edasi.


6. 18:38 Arupärimine kaasava õppetöö mudeli kohta (nr 63)

18:38 Aseesimees Martin Helme

Päevakorrapunkt nr 6 on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge 24. märtsil esitatud arupärimine kaasava õppetöö mudeli kohta (nr 63). Arupärijate nimel Helle‑Moonika Helme, palun!

18:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid siin saalis ja lugupeetud minister ekraani taga, nagu ma aru saan! Nagu öeldud, EKRE fraktsiooni liikmed Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge esitasid 24. märtsil haridus- ja teadusminister Liina Kersnale arupärimise kaasava õppetöö mudeli kohta.

Arupärimises me soovime saada vastuseid, millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad selle kohta, kuidas on mõeldud lahendada kaasava haridusega seonduv. Eesti hariduselu pikka aega kujundanud, kuid praeguseks juba sügavaid probleeme põhjustanud kaasav haridus on ilmutanud teatavaid äraelamismärke. Samas on meil päevakorral õpetajate järelkasvu kriis. Sellele oli eelmisel sügisel pühendatud ka olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu siinsamas Riigikogus. Nüüd me tahamegi teada, kui tõsiselt ministeerium seda teemat võtab ja kas ministeerium näeb põhjuse‑tagajärje seoseid kaasava hariduse ning õpetajate läbipõlemise ja koolist lahkumise vahel.

Sügisel toimunud õpetajate järelkasvu arutelus toodi selgelt esile ka seda, et õpetajatel puudub sisuliselt karjäärimudel. Me tahame teada, milliseid muutusi Haridus- ja Teadusministeerium kavandab. Samuti on õpetajate aineühendused korduvalt viidanud sellele, et Haridus- ja Teadusministeerium ei rakenda kaasamise häid tavasid. Küsime, milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi edasine tegevuskava selles vallas. Kas te ministrina näete, et Haridus- ja Teadusministeerium peaks ilmutama siin avatumat meelt ja laiemat ärakuulamisoskust? Tänan tähelepanu eest! Jääme ootama minister Liina Kersna vastuseid.

18:40 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Arupärimisele vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

18:40 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsijad, suur tänu selle väga olulise teema tõstatamise eest, et saame Riigikogu suures saalis arutada kaasava hariduse rakendamise üle! Püüan vastata teie küsimustele.

Esimene küsimus. "Kas Eestis eksperimendi korras juba aastaid viljeletav, õpilasi ja õpetajaid sügavalt frustreeriv nn kaasava õppetöö mudel on Teie meelest jätkusuutlik?" Hariduse põhiõiguse tagamiseks on Riigikogu loonud õigusliku raamistiku. 2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestati Eesti hariduskorralduse läbivaks põhimõtteks kaasava hariduse rakendamine. Kümne aasta jooksul on erikooliõpilaste arv vähenenud rohkem kui 500 õpilase võrra, samal ajal kui õpilaste koguarv üldhariduses on 10 000 võrra kasvanud. Igal vanemal on õigus panna oma laps elukohajärgsesse kooli. Samas, keerulisemate probleemide ja diagnooside korral, näiteks intellektipuude või liitpuude puhul, võivad lapse vajadused saada parimal viisil rahuldatud erikoolis, just seetõttu, et mujal vajalik kompetents puudub. Milline kool on lapsele kõige sobilikum, sõltub tema erivajadusest. Ja selle valiku teeb lapsevanem.

Üldhariduskoolides õpib praegu 9397 haridusliku erivajadusega last, need on tõhustatud tuge või erituge saavad lapsed. Neist valdav osa on tavakoolis. Umbes kolmandik kõigist erivajadustega õpilastest õpib erikoolis, kolmandik tavakooli eriklassis ja kolmandik tavakooli tavaklassis. Ehk siis viimaseid on suurusjärguna 3000. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et kaasav hariduskorraldus suurendab võimalusi eakaaslastega suhtluseks ning sõprussuhete tekkimiseks erivajadustega ja erivajadusteta laste vahel ning kaasamine parandab erivajadustega laste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut. Kaasav hariduskorraldus suurendab erivajadustega inimeste tõenäosust osaleda tööhõives ning olla majanduslikult iseseisev, omada sotsiaalset võrgustikku ning sõprussuhteid täiskasvanueas. Samuti näitas Eestis 2016. aastal tehtud uuring tavakooli kaasatud erivajadustega õpilaste kõrgemat edasiõppimise määra ja tööturul suuremat rakendumist võrreldes erikooli lõpetanutega.

Kaasavat haridussüsteemi on võimalik luua üksnes siis, kui tavakoolid muutuvad kaasavamaks, teisisõnu, kui nad muutuvad paremaks kõigi laste õpetamisel oma kogukonnas. Sel eesmärgil muutis Riigikogu 2017. aastal põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, millega loodi koolidele ja koolipidajatele senisest suuremad võimalused õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ning tugisüsteemide rakendamiseks. Seadusemuudatuse tulemusena on alates 2018. aastast riigi rahastuse toel suurenenud nii tugiteenuste rakendamine kui ka tugispetsialistide arv ja tugispetsialistide ametikohtade arv. Aga me teame, et see kindlasti ei ole veel piisav. Hariduslike erivajadustega laste tööks vajalike pädevuste omandamine on olnud aastaid õpetajate täiendusõppe prioriteet. TALIS-e tulemuste kohaselt on just erivajadustega õpilaste õppimist toetavates koolitustes osalemine viimastel aastatel kõige enam tõusnud. Pädevus märgata ja arvestada õppijate erinevaid huvisid, võimeid ja vajadusi, sh hariduslikke erivajadusi, ning õpetada kaasava hariduse põhimõtteid järgides, on õpetajakutse saamise tingimus ning seega ka tasemeõppe vältimatu osa.

Me teame, et uuringute järgi ütlevad väga paljud õpetajad, et neil puuduvad piisavad oskused erivajadustega laste õpetamiseks. Just nendele õpetajatele mõeldes algab sel aastal nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis ühise õppekavaga kaasava hariduse magistriõppekava, milles saab paindlikult osaleda just tööd tegev õpetaja. Kaasav haridus on kahtlemata kompleksne ja väljakutseid pakkuv lähenemine. Peamine kaasava haridusega seotud risk on see, et seda rakendatakse ainult osaliselt. Kaasava hariduse õnnestumiseks on vaja oluliselt enamat, kui panna haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassi ja siis loota parimat. Õpilase integreerimine tavaklassi ilma vajaliku toeta on kahjulik nii konkreetsele õpilasele, kaasõpilastele kui ka õpetajatele, kelle õlule jääb kogu toe võimaldamine. See ei ole päriselt kaasav haridus. Samas, kui kaasavat haridust nõuetekohaselt rakendatakse, võib see tuua nii akadeemilises kui ka sotsiaalses vaates kasu kõigile õpilastele ning laiemas mõttes kogu ühiskonnale, sest see vähendab oluliselt hilisemat koormust näiteks hoolekandesüsteemile.

Teine küsimus: "Sügisel toimunud õpetajate järelkasvu arutelus toodi selgelt esile, et õpetajatel puudub sisuliselt karjäärimudel. Missuguseid muutusi selles kavandate? Missuguseid vahendeid kavatsete selleks ministeeriumis eraldada?" Õpetajate karjäärimudeli temaatika moodustab olulise osa kogu õpetajate järelkasvu käsitlusest. Tegevuste analüüsiks moodustati õpetajahariduse järelkasvu ja õpetajaameti atraktiivsusega tegelevatest partneritest töörühm, mis sõnastas peamised juurprobleemid. Partnerite hinnangul on üks probleem vähesed karjäärivõimalused ja isiklik areng, nii nagu te ka küsimuses viitasite. Juba praegu on koolijuhtidele antud võimalus leppida kokku õpetajaga tööülesanded, mis toetavad õpetaja motivatsiooni, võimaldavad eneseteostust ja toetavad saavutusvajadust. Lisaks kehtib õpetaja professionaalse arengu toetamiseks kutsestandard. Alates 2014. aastast saavad õpetajad taotleda kutset kas õpetaja, vanemõpetaja või meisterõpetaja tasemel. Ootust kutsetasemetel põhinevate karjäärimudelite väljatöötamiseks ja palgaga sidumiseks on väljendanud erinevad huvigrupid ning see on võetud haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üheks sihiks. 

Käivitamisel on uus tõukefondide periood, mille toel on muu hulgas eesmärk töötada välja õpetajate karjäärimudel koostöös koolide ja koolipidajatega ning seda piloteerida. Samuti on meil plaan suurendada ülikoolide võimekust õpetajate ja haridusjuhtide koolituseks ning teadustööks haridusteaduste valdkonnas. Meil ministeeriumis on selle töörühma töö põhjal valmimas ka õpetajate järelkasvu tegevuskava ja ka seal on õpetajate karjäärimudel olulisel kohal.

Kolmas küsimus: "Õpetajate aineühendused on korduvalt viidanud sellele, et Haridus- ja Teadusministeerium ei rakenda kaasamise häid tavasid. Kas te tunnistate seda ning kuidas kavatsete selle hea tava taasjuurutada? Kas näete ette konkreetseid ülesandeid endale ja ministeeriumi juhtkonnale?" Ma nüüd väga loodan, et sellist kurtmist on ette tulnud varem, mitte viimase kolme kuu jooksul. Mina olen kolme kuu jooksul ise aineühenduste esindajatega kohtunud kahel korral. Need kohtumised on olnud väga koostöised ja konstruktiivsed. Aga selleks, et kaasamine oleks tõhus ja arvestaks eri osapoolte huve, on ministeeriumis kinnitatud kord, millega määratakse ja kinnitatakse strateegilised partnerid kolmeaastaseks perioodiks. Strateegiliste partneritena nähakse ühendusi, kelle tegevus aitab kaasa ministeeriumi valdkondade eesmärkide saavutamisele vastavalt strateegilistes arengudokumentides sätestatud suundadele. Alates 2019. aastast on õpetajate aineühendused, kes seda soovivad, olnud ministeeriumi partneriks MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoja kui katusorganisatsiooni kaudu ning nad on kaasatud erinevate teemade arutamisse. Praegu kuulub sinna katusorganisatsiooni 22 õpetajate ja tugispetsialistide ühendust.

Me oleme õpetajate aineühendusi kaasanud nii haridus- kui ka keelevaldkonna arengukavade väljatöötamisse. Seda kinnitavad ka ühendused Õpetajate Ühenduste Koostöökojale esitatud tegevuste sisearuannetes. Lisaks on ministeerium õpetajate ühendusi kaasanud näiteks distantsõppe läbiviimiseks koolidele kriisijuhendite, samuti kriisist väljumise kava koostamisel, eelnõude väljatöötamisel ja õppekirjanduse määruse uuendamisel. Sealjuures on õpetajate ühenduste esindajad ka retsensendid loodavale õppekirjandusele, samuti osalevad nad haridusteenuste osutamisel ning e-koolikoti ja riiklike õppekavade arendamisel jne. Kindlasti peame oluliseks ühenduste kaasamist. Uuendame ka järgmise partnerlusperioodi strateegiat, et kaasatus oleks suurem ja läbipaistvam ning arusaadavam ka ühenduse üksikutele esindajatele. Aitäh!

18:50 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ministrile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

18:50 Jaak Valge

(Kaugühendus)

Jaa, aitäh võimaluse eest! Tänan kõigepealt ministrit vastuste eest! Mina olen ülikooli õppejõuna tõepoolest tuvastanud aastate vältel järjest enam seda, et koolilõpetanute teadmised on langenud. Ja vähe sellest, ma tõesti julgen arvata, et te ei leia ühtegi sellise pikema töökogemusega õppejõudu, kes ei oleks sellega nõus. Nüüd küsin mina teie käest, kas teie olete nõus, et üks põhjus võib olla just nimelt seesama kaasav õpe ehk erivajadustega laste lausintegreerimine üldisesse haridussüsteemi, nii et seetõttu on kannatanud ülejäänute õppimisvõimalused. Ja teine küsimus: milliseid muudatusi olete te ette näinud meie haridust ähvardava edasise kvaliteedi languse ärahoidmiseks? 

18:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Muidugi selline tagasiside tekitab muret. Üldiselt mina ei ole näinud selliseid teaduslikke uuringuid, mis näitaksid, et meie laste haridustase oleks kuidagi langenud. Pigem me oleme näinud seda, et näiteks meie õpilaste PISA testide tulemused on läinud aasta-aastalt paremaks. Aga eks kõik oleneb ka sellest, mida täpselt mõõdetakse.

Kindlasti on meie haridussüsteemi strateegiline murekoht õpetajad ja õpetajate kvalifikatsioon. Me teame, et meil on õpetajate puudus. Eriti on meil puudus loodus- ja täppisteaduste õpetajatest. Mõnes koolis õpetavad lapsi kvalifikatsioonile mitte vastavad õpetajad. Õpetajate järelkasvu probleem on selline teema, millega peab tegelema ja kuhu peab investeerima. See on tõesti oluline. Ütleme nii, et me ministeeriumis koostame õpetajate järelkasvu tegevuskava, õigemini see ongi peaaegu valmis. Juba sel ajal, kui Riigikogu arutas riiklikult tähtsa küsimusena õpetajate järelkasvu temaatikat, kultuurikomisjon pidas väga põhjalikke ärakuulamisi ja kutsus komisjoni organisatsioonide esindajaid – ma ise olin ka tol ajal Riigikogus, ja see oligi suurepärane töö, mida tehti –, käis ministeeriumis paralleelselt sellesama teema arutelu ja oli ka töörühm. Tänaseks on see töörühm oma töö lõpetanud ja oma ettepanekud teinud.

Ilmselgelt on need kõik – õpetajate koormus, koolijuhtimise kvaliteet, seesama õpetajate karjäärimudel ja kindlasti ka palk – olulised teemad, millega peab tegelema, selleks et meil oleks koolides jätkuvalt kõrge kvalifikatsiooniga head õpetajad.

18:54 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

18:54 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister, aitäh vastuste eest! Ma tahaksin aga küsida teie käest sellise täiendava küsimuse: milline on olnud kaasava hariduse rakendamise mõju õppijate õppetöö tulemuslikkusele ja kas selle kohta on tehtud ka mingeid mõjuanalüüse, mingeid uuringuid või mingeid küsitlusi?

18:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma oma vastustes viitasin, tehti 2016. aastal uuring erivajadustega õpilaste edasijõudmise kohta tavakoolis. See näitas, et just erivajadustega lapsed said koolis kõrgemaid tulemusi kui erikoolis olnud lapsed. Aga eks seda, kuidas läheb teistel lastel, me näeme ju üldistest mõõtmistulemustest. Meil tehakse tasemetöid, eksameid jne. Vähemalt minuni ei ole jõudnud sellist informatsiooni, et õppetase oleks kuidagi langenud. Loomulikult ootan ma südamevärinal õpilaste teadmiste mõõtmisi nüüd pärast distantsõppe perioodi, eksamite ja uue õppeaasta alguses tehtavate diagnostiliste testide baasil. Aga seda, et meie laste õppimise tase oleks langenud kaasava hariduse rakendamise tõttu, mina ei tea, et oleks teaduslikult mõõdetud.

18:56 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

18:56 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Hea minister, aitäh nende vastuste eest! Te ütlesite oma algses vastuses, et erivajadustega laste integreerimine tavaellu käibki kõige paremal viisil tavakoolis. Aga kas on mõeldud ka sellele, et erivajadusega lapsele endale ei sobi tavakool ning ta tunneks end palju paremini keskkonnas, mis on spetsiaalselt tema vajadustele kohandatud ja kus lapsega tegelevad selleks vastava koolituse omandanud õpetajad ja kasvatajad? Seda küsivad just erivajadustega laste endi murelikud ja hädas vanemad.

18:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, tõesti, meil on lapsed jaotunud n-ö kolmandik-kolmandik-kolmandik. Üks kolmandik erivajadustega lastest on erivajadustega laste koolis, üks kolmandik on tavakoolis eriklassis ja üks kolmandik on tavakoolis tavaklassis.

Tegelikult me näeme näiteks Tartus Masingu kooli puhul, mis on erivajadustega laste kool ja väga populaarne, seda, et sinna viiakse oma lapsi hea meelega ja tõesti nii lapsed kui ka perekonnad tunnevad, et nendega tegeldakse professionaalselt. Sellepärast ma rõhutasingi, et kaasavat haridust saab rakendada sel juhul, kui koolis on vajalik tugipersonal ja õpetajad, kes oskavad erivajadustega lapsi õpetada. Siin ongi oluline, et lapsevanem saaks piisavalt hästi nõustatud, et teada, milline kool on konkreetsele lapsele kõige parem.

Ma väga loodan, et ühel päeval me jõuame selleni, kus meil üldiselt koolis on piisavalt palju tugipersonali – sest me teame, et praegu seda ei ole piisavalt – ja teisalt on ka meie õpetajate oskused sellised, et nad saavad hakkama erivajadustega laste toetamisega. Aga jah, praegu saab lapsevanem tõesti valida, millisesse kooli ta oma lapse paneb ja kus ta tunneb, et laps saab kõige paremini toetatud.

18:58 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun! (Vaikus.) Uno, meil ei ole ühendust sinuga. Proovime natukese aja pärast tagasi tulla. Anti Poolamets, palun!

18:58 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Praegu on kaasava hariduse puhul vaja arvestada õpetajate pidevalt kasvanud ja üha kasvavat koormust. Tundides ja väljaspool tunde peavad nad pühendama väga palju tähelepanu just erivajadustega lastele. Võib öelda, et kohalikes omavalitsustes, väljaspool Tallinna vähemasti, on pidevalt puudu kõikvõimalikest eripedagoogidest. See on pidev, krooniline puudus. Ja õpetajate enda oskused jätavad vägagi soovida selles valdkonnas. Kust saaks  teie arvates leida lisavahendeid seoses õpetajate koormuse pideva kasvuga ja seoses kaasava haridusega? Mida teha tavaõpetajate üha suurema psüühilise surve ärahoidmiseks, mis sellega kaasneb, ja mida teha selleks, et õpetajad ei põleks läbi?

19:00 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma hiljuti just kohtusin ka eri piirkondade koolijuhtidega ja ka seal üks koolijuht rääkis, et ta peab iga aastaga aina enam tegema väikeklasse, sest lapsi, kes vajavad erikohtlemist, tuleb aina juurde. See on mure. Ja tõesti, seda üldised arvud näitavad, et hariduslike erivajadustega laste arv aina kasvab.

Mida me saame teha? Me oleme suurendanud eripedagoogide, logopeedide koolitustellimust, et neid spetsialiste tuleks rohkem juurde. Sest mida kohalikud omavalitsused kui peamised koolipidajad eelkõige ütlevad? Nad ütlevad seda, et meil on küll spetsialistide palkamiseks raha, aga meil ei ole neid spetsialiste, keda palgata. See on eelkõige probleem, ja mitte ainult väikestes maapiirkondades, vaid ka linnades.

Kuidas on seda olukorda lahendatud? Näiteks on Viljandis, aga ka Saaremaal ja Tartus moodustatud selliseid hariduslike tugiteenuste keskusi, kuhu koondatakse tugipersonali ametid, näiteks eripedagoog, logopeed, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, ja need spetsialistid katavad piirkonna koole. Kuna igal koolil ei ole oma spetsialisti, siis neid jagatakse. Sellel on kindlasti omad plussid ja miinused. Ühtepidi ta justkui annab võimaluse ikkagi spetsialisti tuge saada, kui on vaja, aga teistpidi oleks muidugi ideaalne see, kui ühes koolis oleks oma spetsialist, keda saab hästi operatiivselt appi kutsuda, kui on vaja, või saab temaga nõu pidada. Aga sellises inimeste või spetsialistide nappuse keskkonnas on selline tugikeskuste süsteem, ma arvan, meie tulevik.

19:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, proovime uuesti ühendust saada. Palun!

19:02 Uno Kaskpeit

(Kaugühendus)

Kas mind on kuulda?

19:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd on kuulda. Palun!

19:02 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mul on järgmine küsimus: Kas Eesti plaanib kurssi muuta, st loobuda kaasavast haridusest sellisel kujul, nagu see praegu toimub? Kas on teada, kus on kaasavast haridusest loobutud ja miks?

19:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Kindlasti me ei loobu põhimõttest, et laps peab saama hariduse oma kodulähedases koolis. Üldiselt peab kodulähedane kool suutma pakkuda lapsele haridusteel sellist tuge, nagu ta vajab. Samas ei ole ma sugugi seda meelt, et me peaksime näiteks ära kaotama erikoolid. Kindlasti on need vajalikud. Ma arvan, et riik peab omalt poolt pingutama ja tagama selle, et erivajadustega lapsed saaksid Eesti eri piirkondades ühtlase kvaliteediga head haridust.

19:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

19:03 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Viitan, mitte küll nimeliselt, ühele õpetajale, kes käis välja mõtte, et kõikvõimalikud kaasava hariduse propageerimisega tegelevad töötajad peaksid andma ise koolis tunde, kas või üks-kaks tundi nädalas, et saada aru tegelikult toimuvast. Nad ei tohiks õpetada õpetajaid ainult teooria baasil, kuidas hariduslike erivajadustega lastega käituda, kui neil endil puudub koolielu peamise osa ehk õppetundidega tegelik seos. Kas olete ka sellist sisendit saanud õpetajatelt või nende esindusorganisatsioonidelt kaasamise käigus? Kui ei ole, siis kas seda mõtet võiks rakendada? Sest midagi on vaja muuta. Nii palju kui mina olen õpetajate ja koolijuhtidega suhtlema juhtunud, olen ma kuulnud ainult rahulolematust praeguse kaasava haridussüsteemiga.

19:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

(Algust ei ole kuulda.) ... õpetaja, kellel puuduvad oskused nende olukordade lahendamiseks ja erivajadustega laste õpetamiseks. Ja see ei ole üldse etteheide. Lihtsalt meil on ka koolides väga palju selliseid õpetajaid, kes läbisid oma õppe sel ajal, kui erivajadustest ja nendega arvestamisest haridussüsteemis ei räägitudki, veel vähem loomulikult seda õpetati. Ongi hästi oluline, et me ei jätaks neid õpetajaid klassiruumi üksinda hätta. Nii nagu ma ka enne oma vastustes ütlesin, tõesti on kõik kannatajad – on see erivajadusega laps kannataja, on tema kaasõpilased kannatajad ja on ka õpetaja kannataja.

Me peame pingutama selle nimel, et tugisüsteem oleks olemas. Tegelikult on kaks varianti: koolipidaja võib kas palgata klassi abiõpetaja, kes saab rohkem tähelepanu pöörata erivajadusega lapsele, või teha tavakooli juurde väikeklasse, kus on väljaõpetatud õpetaja, kes saab lastega hakkama. Sest meie eesmärk on ju see, et kõik lapsed saaksid võimetekohase hariduse. Ja ma usun, et mitte keegi selle vastu ei võitle.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

19:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pean mõne asja ära korrigeerima. Minu pedagoogiline tegevus lõppes aastal 2014 ja ma võin kinnitada, et pikkade aastate vältel mul õnnestus kogeda, et õpilaste ja üliõpilaste teadmiste tase on muutunud kehvemaks. Nii et igasugused testid võivad küll näidata teile teistsuguseid andmeid, aga vahetu kogemus kinnitab, et tase on muutunud kehvemaks.

Nüüd teine asi. Olen ise olnud lapsena klassis, kus oli tänapäeva mõistes erivajadustega laps. Ta oli pideva kiusamise objekt, tal oli väga raske seal klassis hakkama saada ja väga raske oli hakkama saada ka teistel. Ja siit minu küsimus. Te ütlesite, et erivajadustega laste tase on tõusnud kaasavas koolis. Mis on aga juhtunud ilma erivajadusteta laste tasemega? Palun ka sellele vastust!

19:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Vaat, selleni me kaasava haridusega tahaksimegi jõuda, et erivajadustega inimesi, sh lapsi, ei kiusataks. Erivajadustega inimesed meie ümber on loomulik osa ühiskonnast. Nagu ma enne ütlesin, mõõtmistulemused, meie laste teadmiste mõõtmise tulemused näitavad, et teadmistes ei ole tekkinud tagasilangust. Kõik PISA testid näitavad tulemuste paranemist. Mul küll mingit spetsiifilist uuringut ei ole võtta siia kõrvale, aga korralised teadmiste mõõtmised ei ole tuvastanud tagasilangust.

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

19:08 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma viiksin selle kaasava hariduse üldse laiemale pinnale. Olen ise endine koolijuht. Me koolijuhtidega Ida-Virumaal käime ikka koos ja arutame asju. Üks küsimus on see, millega me oleme pöördunud korduvalt-korduvalt ka haridusministrite poole ja ka Ida-Virumaa toetusrühm on selles küsimuses pöördunud, nimelt, meie koolides, kus muukeelsed lapsed õpivad ühes klassis eestikeelsete lastega, on alati probleemiks, et üks pedagoog ei jõua kõikide lastega toime tulla. Me oleme palunud ja nõudnud ja pöördunud, et rahastataks seda probleemi, aga nüüd uues RES-is ma ei näe jälle kuskil, et see oleks lahendatud. Kuidas sellega on?

19:09 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Jaa, minu meelest on see ka äärmiselt oluline teemapüstitus. Olen ise ka käinud Ida-Virumaal ja kohtunud Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste esindajatega. Tõesti, sellele probleemile on pikka aega soovitud lahendust, aga seni ei ole seda pakutud.

Meie oleme ministeeriumis välja töötanud toetusmeetme just nendele eestikeelsetele haridusasutustele, kus juba õpib märkimisväärsel hulgal venekeelseid või muukeelseid lapsi, et pakkuda nendele koolidele võimalust õpetada neid lapsi väiksemates gruppides, nii et nad paremini kohaneksid eestikeelse haridussüsteemiga ja jõuaksid ka õppimises paremini edasi. Seda me kavatseme piloteerida selle aasta sügisest. Ehk uue õppeaasta algusest saavad koolid taotleda seda toetust ja vaatame siis, kuidas see toimib, kas see aitab neid eestikeelseid haridusasutusi, kus on päris palju muukeelseid lapsi.

See on eelkõige Ida-Virumaa teema, see on natukene otsapidi ka näiteks Valgamaa teema, kus on ka mõnes lasteaias 50% lapsi eestikeelsed ja 50% muukeelsed. Aga ka näiteks Valga põhikoolis on 20% lastest muukeelsed. Me näeme seda tendentsi juba mitmeid aastaid järjest, et aina enam muukeelsete laste pered panevad oma lapsed eestikeelsesse haridusasutusse. Seega, eestikeelsete haridusasutuste laste arv kasvab, aga venekeelsete koolide laste arv kahaneb.

Nii et jaa, see probleemitõstatus on väga õige. Sel aastal me püüame oma vahenditega hakkama saada, et koole toetada.

19:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:11 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas teile ei tundu, et praegu valdavalt rakendatav kaasav haridus ehk kaasav õpe ei pruugi olla kaugeltki kõige ökonoomsem? Rääkimata sisukusest. Kui ta oleks seda, siis oleks ta üldse spetsialiseeritud kool, st vajalikult koolitatud ja motiveeritud õpetajatega.

19:11 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Haridusökonoomia mõttes tõesti oleks tõenäoliselt odavam erivajadustega lapsed kokku panna ja neid seal siis õpetada. Aga tegelikult see ei ole ju see, mida me tahame. Me ei taha, et need lapsed oleksid eristatud. Me tahame, et iga laps, hoolimata oma erivajadusest, saaks kodulähedases koolis võimalikult hea hariduse. Küsimus lihtsalt on selles, kas ta saab kodulähedases koolis võimalikult hea hariduse. Meil on olnud selliseid markantseid juhtumeid, kus tõesti erivajadustega laps ongi jäänud märkamata ja toetamata ning tema areng on seetõttu kahjustatud. Aga need on olnud siiski erandid. Aga jah, ma arvan, et me haridusvaldkonnas ei saa vaadata ainult haridusökonoomia seisukohalt. Muidu me võiksime ju teha väga suured koolid ja mitte pidada 1.–6. klassini eelkõige kodulähedasi koole.

19:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:13 Eduard Odinets

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Mina isiklikult väga toetan kaasavat haridust ja väga toetan ka huvirühmade kaasamist. Teie just vastates arupärimisele kiitsite ministeeriumi viimase kolme kuu kaasamisprotsesse, väites, et te olete väga hea kaasamissüsteemi üles ehitanud, tehes koostööd õpetajatega ja haridusvaldkonna huvirühmadega. Eelmisel nädalal vapustas Eesti haridusmaailma teie otsus suurendada 3% võrra õpetajate palkasid selle arvel, et  50% võrra vähendatakse huvihariduse raha. See lööb tõsiselt pihta ka nendelesamadele õpetajatele, kes huvihariduses töötavad, kuna nemad saavad väga suure osa sellest huvihariduse rahast. Ja küsimus ongi kaasamise kohta. Kas, keda ja mil moel te olete kaasanud haridusvaldkonnas, et teha sellised haridusvaenulikke otsuseid, mis puudutab huviharidust? 

19:14 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! See ei lähe küll arupärimise teemaga kokku, aga ma siiski selgitan. Esiteks, ma olen vaadanud kohalike omavalitsuste panustamist huviharidusse. Ja tõesti, huvihariduse tagamine oma lastele on kohaliku omavalitsuse seaduses etteantud ülesanne. Ma pean kiitma kohalikke omavalitsusi, nad on võtnud seda ülesannet väga tõsiselt ja panustanud huvihariduse tagamisse. Kui vaadata näiteks lastesporti, noorsootööd ja huvitegevust, siis üle 100 miljoni euro on kohalikud omavalitsused panustanud lisaks riigi toetusele.

Kui te ütlete, et selle riigi toetusega on just huvihariduse õpetajaid toetatud, siis tõesti on neid piirkondi, kus on ka huvihariduse õpetajaid toetatud, aga see ei ole sugugi olnud laialdaselt niimoodi. Üldiselt ikkagi on seda raha kasutatud huvialaringide mitmekesistamiseks, ligi 70% sellest rahast on läinud sinna, ja üle 11% oli ligipääsetavuse tagamiseks. Samas on näiteid sellest, kuidas riigi raha on jagatud lausaliselt kõigile, kes ainult küsivad, ja peaaegu iga laps saab huvihariduse ringi tasuta. See on olnud kohalikes omavalitsustes väga erinev. 

Ma tahan sellega öelda seda, et kui riigi toetus väheneb 7,2 miljonile eurole, mis on ka suur raha, siis ma arvan, et just seda raha võiksid kohalikud omavalitsused kasutada huvitegevuse ja huvihariduse õpetajate palga toetamiseks. Minu meelest oleks see mõistlik. Aga mai keskel me arutame seda teemat kohaliku omavalitsuse esindajatega. 

19:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Helle-Moonika Helme, palun! Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa!

19:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea minister! Lugupeetud eesistuja! Eelmisel sügisel, kui arutati kultuurikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena väga tõsist ja olulist aspekti Eesti koolihariduse jätkusuutlikkuse tagamisel, nimelt õpetajate järelkasvu temaatikat, olin ma ainus, kes puudutas õpetajate ühte suurimat muret, mis paneb nad tihti oma armastatud eriala jätma. See on kaasava hariduse ideoloogia, mis aastatel, kui meie haridussüsteemi reformiti, imporditi võõrsilt suure hurraaga sisse. Jah, see tundus esialgu nii hooliv, inimlik ja edumeelne. Pärast nõukogude aega, kui erivajadustega ja puuetega lapsi polnud justkui olemas – neid häbeneti, nad ei kuulunud tavaelu mõistes normaalsesse maailmapilti, nad olid pagendatud erikoolidesse ja neid varjati ülejäänud ühiskonna eest, et nad ei segaks –, tuli korraga kogu selline arusaam ümber mõtestada.

Kahjuks juhtus algse hea kavatsusega nii nagu alati, kui midagi tehakse kiirustades, maha kopeerides oludest, kus eeldused ja motivatsioon millegi sisseviimisel oli olnud hoopis teine kui meil. Ehk pikalt mingis suunas arenenud riikides suhteliselt edukalt toiminud süsteem võeti lihtsalt üle. Selle asemel et vaadata, ehk oleks olnud ka meie enda oludes ja senistes meetodites midagi head ja õiget, millega edasi minna, visati kõik üle parda ja astuti ühe sammuga uude maailma, paremasse tulevikku.

Praeguseks me muidugi teame, et õilsate eesmärkide taha peitudes üritati lahendada ära riigi seisukohalt palju suurem probleem. Põhjus oli proosaline nagu ikka. See põhjus peitus väheses rahas ja kokkuhoiuvajaduses. Senine tava- ja erikoolide süsteem oli riigile rahaliselt koormav ning hoolivuse sildile lisaks sai kaasava hariduse reformile külge riputada ka kulude optimeerimise aspekti. Exceli tabelile see mõte kahtlemata meeldis. Paneme kõik lapsed ühte kooli kokku, küll nad hakkama saavad. Kui siiani oli latt seatud tugevamate järgi, siis nüüd tuli see seada nõrgemate järgi. Mis seal ikka!

Algul ei tundunudki see nii hull. Eks koolides on selliseid natuke suurema järeleaitamisvajadusega lapsi ikka olnud. Kunagine süsteem lubas neid ka klassikursust kordama jätta ja lõpuks said kõik oma tunnistused kätte. Õpetajatel oli veel autoriteet ning õpetaja-õpilase suhe oli meistri ja õpilase suhe. Aga siis kõik vaikselt muutus. Õpetajast sai tasapisi klienditeenindaja ja õpilasest klient, omavalitsusest koolipidaja, kes opereeris riigi antud pearahaga, ja iga pea tuli kooli vastu võtta, et ikka õpetajatele palgaraha oleks või et üldse kooli oleks. Klassidesse tuli vastu võtta kõik lapsed, kes selles piirkonnas koolikohustuse alla käisid. 

Kuna erilised lapsed ei saanud enam erilistesse koolidesse minna, sest neid koole enam praktiliselt ei olnudki, ja kontseptsioon nägi ette, et tolerantsi ja sallivuse kasvatamisel on oluline, et kasvav põlvkond peab nägema elu kogu oma mitmekesisuses, siis pandi õpetajatele kaasava hariduse raames tasapisi selga koorem, mida nad ilmselgelt ei olnud mingil hetkel võimelised kandma. Nagu ikka, kui midagi on pähe võetud ja mingit rada käima hakatud, siis isegi kui see on osutunud üle jõu käivaks ja valeks, jumala eest, maha sellelt teelt ei astu, vigu ei tunnista, teist suunda ei vali. Kus sa sellega! 

Kui õpetaja ei tule uute ülesannete ja kohustustega toime või ei oska, no siis saadame koolitusele. Kui õpetaja ei saa teatud õpilastega hakkama, palkame lisatugiisikuid ja abiõpetajaid. Peaasi, et me saaksime kunagi juurutama hakatud ja seadusandlikku ämblikuvõrku mähitud süsteemiga edasi minna. Isegi kui algne kontseptsioon kokkuhoiust on asendumas juba mitu korda suuremate kuludega, järjest suureneva vajadusega tavakoolis tugiisikutele, abiõpetajatele, psühholoogidele, logopeedidele – eks kindlameelsus vale rada käia maksabki ja mitte vähe. Hulk ametnikke ja haridusspetsialiste, kes kogu seda süsteemi on aastate jooksul ministeeriumis üles ehitanud, eks nemadki peavad oma olemasolu jätkuvalt õigustama ja leiva lauale saama.

Siis ühel ilusal päeval avastame, et meie koolidesse ei ole enam õpetajaid peale tulemas. Või õigemini, neid on. Statistiliselt pole neid noori, kes tunnevad oma südames kutsumust ja missiooni omandada õpetajakutse ning minna pedagoogilisele tööle, sugugi vähemaks jäänud. See mõte, et õppida ja minna edasi andma oma teadmisi, kannustab jätkuvalt paljusid noori. Jumal tänatud! Aga selle asemel et võimaldada neil noortel särasilmsetel inimestel teha seda, milleks nad on kooli tulnud, õpetada oma ainet maksimaalselt tulemuslikult, avastavad need noored inimesed, et lisaks peavad nad olema sotsiaaltöötajad, psühholoogid, korrakaitsjad ja teenindajad. Kui me kohe ses osas midagi ette ei võta, süsteemi ei muuda ja nüri järjekindlusega ikka edasi läheme, siis ma ennustan, et õpetajate järelkasvu meil ei ole ega tule.

Aga lastest ka. Kindlasti on erivajadusega lapsi, keda saab mõistlikult motiveerides tavakoolis igati edukalt õpetada, kes tulevad toime ja kelle enesehinnang seeläbi ainult tõuseb. Aga paraku on kaasava hariduse üks varjukülgedest, millest ei räägita, see, et erilised lapsed vajavad turvalist kasvu- ja õpikeskkonda. Sunnituna tavakooli kaotavad nad selle vähesegi enesehinnangu ja rõõmsa meele, mis neil muidu on. Lapsed paratamatult võrdlevad end teistega. Ja nii kurb kui see ka pole, tavakoolis nad aduvad siiski täie selgusega, et nad pole nagu teised. Ükskõik kui püüdlikult me ei üritaks neile rääkida, et oled-oled, nad muutuvad ärevaks. Neil on raske, õpetajatel on raske ja ka nende koolikaaslastel on raske, sest neile omakorda ei jätku enam õpetaja tähelepanu.

Tuleks märkida sedagi, et meil on olemas suur hulk üliandekaid lapsi. Neilegi ei ole praeguses kaasavas haridussüsteemis jagunud küllaldaselt tähelepanu ega õpetajate-kasvatajate pühendumist. Peaksime püüdma sedagi meie vaimset rikkust senisest paremini väärindada. Senine kaasava hariduse eksperiment tuleks tunnistada suures osas läbikukkunuks. Tuleb hakata nägema selles põhjust paljudele tagajärgedele, mida on hakatud täiesti valest otsast lahendama ja mis seetõttu ei anna mingit lahendust, vaid viivad meie koolielu veelgi suuremasse probleemide sasipuntrasse. Meie lapsed, meie õpetajad ja meie hea hariduse tulevik ootavad uusi lahendusi. Aitäh!

19:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Oleme läbirääkimised lõpetanud. Küsin siiski veel, kas proua minister soovib lõppsõna. Ei soovi. Siis oleme kuuenda päevakorrapunkti lõpetanud. Enne kui me läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, head arupärijad ja austatud minister, palun teie ees vabandust, me peame väikesed tehnilised probleemid kõrvaldama. Võtan juhataja vaheaja 15 minutit.

V a h e a e g 


7. 19:28 Arupärimine korra- ja seadusrikkumiste kohta Haridus- ja Teadusministeeriumis (nr 64)

19:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Loodetavasti oleme tehnilised tõrked kõrvaldanud ja saame minna seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge esitatud arupärimine korra‑ ja seaduserikkumiste kohta Haridus- ja Teadusministeeriumis. Palun, arupärijate esindaja Helle-Moonika Helme!

19:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes on praegusel hilisel õhtutunnil veel oma tööarvutite juures, ja ka üks hea kolleeg, kes on siin saalis! 

Niisiis, Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Helle-Moonika Helme andsid 23. märtsil sisse arupärimise haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Selle arupärimise sisu oli see, et me sooviksime teada laiemat tagapõhja korra- ja seadusrikkumisest Haridus- ja Teadusministeeriumis. Juba arupärimist sisse andes me tegelikult sedastasime, et see arupärimine puudutab eelmist ministrit, kelle ajal toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumis praeguseks selgeks saanud ja avalikkuses ka suurt vastukaja leidnud korruptsioonijuhtumid, millega praegu tegelevad õiguskaitseorganid.  

Me teame, et minister Mailis Repsi ametiaegadel Haridus- ja Teadusministeeriumis toimunud korra- ja seadusrikkumiste ilmsikstuleku järel kinnitas ministeeriumi juhtkond avalikkusele, et analoogiliste väärnähtuste edaspidiseks vältimiseks tuli teha mõningaid täpsustusi majasisestes regulatsioonides, näiteks ametiauto kasutamise kohta jms. Sellega võeti olukord kontrolli alla sedavõrd kindlalt, et tulevikus ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumis senised ametialased kuritarvitused enam võimalikud.

Sellega seoses sooviksimegi teada, kas võite uue ministrina olla kindel, et Haridus- ja Teadusministeeriumis ei tööta siiani neid ametnikke, kes hoolimata oma ametikirjelduses esitatud tööülesannetest tegelesid juba 2016. aastal regulaarselt või koguni iga päev ministri erasfääri kuuluvate perekondlike asjaajamistega, sh lastega tegelemisega.

Kas olete palunud endale sellekohast informatsiooni isikutelt ministeeriumi juhtkonnas, kelle ülesannete hulka on kuulunud või kuulub kontroll ministeeriumi töötajate, sh mittekoosseisuliste spetsialistide ametikirjelduste ja nende reaalse tööalase tegevuse vastavuse üle? Missuguseid konkreetseid õigusakte olete muutnud, et kõiki seesuguseid juhtumeid ning riigivara kuritahtlikku ja omakasupüüdlikku kasutamist nii ministri kui ka ministeeriumi juhtkonna poolt edaspidi välistada? Kas ministeeriumis on korraldatud sisejuurdlus kõigi süüdistusega seotud isikute ja asjaolude väljaselgitamiseks? Kui on, siis missuguseid tulemusi see andis ning kas sellega seoses võeti distsiplinaarkorras keegi vastutusele? Ja veel selline küsimus: kas kohvimasin Jura, mis väidetavalt maksis 3000 eurot, on ministeeriumile tagastatud? 

Nüüdseks on selgunud ka uusi asjaolusid seoses minister Repsi käsutuses olnud Mercedese väikebussiga, mis tema ametisoleku ajal ministeeriumile osteti, mida kasutas minister ja mis peale ministri vahetumist ei leidnudki ministeeriumis enam otstarbekat kasutust, mistõttu anti see ministeeriumi sõnul lihtsalt ära ühele koolile, kus õpivad erivajadusega lapsed. See on muidugi tore. Aga teised koolid, miks neile Haridus- ja Teadusministeeriumist busse ei jagu?

Me saame aru, et need küsimused on praegusele ministrile võib-olla ebamugavad, aga kontroll ministeeriumi haldusalas toimuva üle on tema üks tööülesandeid ja seetõttu ootame ministrilt konkreetseid ja asjalikke vastuseid. Ette tänades.

19:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd saab võimaluse vastata haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

19:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Hea istungi juhataja! Austatud küsijad! Tõesti, kohe algatuseks palun vabandust võrdlemisi nappide vastuste eest, sest ütlen nii palju, kui oskan öelda, ja vaatame siis, kas jääb ka mõni küsimus õhku või mitte. Aga ma püüan. Kuna proua Helme luges küsimused ette, siis ma vast neidsamu küsimusi ise uuesti ette lugema ei hakka, vaid räägin nendele küsimustele vastuseks.

Esimene küsimus. Mul on tõesti raske anda hinnangut minevikule, sest mina sel ajal selles majas ei töötanud ja tõesti uurimine praegu käib. Samas võin öelda, et kõik ametnikud, kelle tööd ma iga päev näen, täidavad oma ametijuhendis ette nähtud ülesandeid. Nad teevad oma tööd pühendumusega, südamega, ja olen neile selle eest väga tänulik.  

Teine küsimus. Jah, ma olen ministeeriumi juhtkonna liikmetega teie kirja alguses osundatud probleeme arutanud ja infot selle kohta ka küsinud. Töötaja vahetu juhi ülesanne on jälgida, et tööülesandeid täidetaks korrektselt, samuti töötajat tööülesannete täitmisel toetada. Loomulikult on ülevaadet tööülesannetest võimalik ka dokumendihaldussüsteemi vahendusel jälgida. Ametisolev valitsus on heaks kiitnud eetikapõhimõtete kogumi ministritele ja nende nõunikele. Ehk on olemas huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele. Juhiste kohaselt hindab minister nõuniku värbamisel tema võimalikku huvide konflikti riski, samuti tema vastavust avaliku teenistuse eetilistele ja professionaalsetele standarditele. Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri nõuniku töölepingusse on lisatud ka kohustus järgida avaliku teenistuse eetika ja huvide konflikti vältimise juhiste reegleid ning vältida korruptsiooniohtlike olukordade ja huvide konflikti tekkimist.

Kolmandale küsimusele vastus. Jah, Haridus- ja Teadusministeeriumi ametiautode kasutamise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korda on muudetud. Analüüsitud on ka ministeeriumi juhtimis- ja kontrollimeetmeid, mis reguleerivad töötajate käitumist, riigivara kasutamist, majandustehingute kontrollimist, otsustusprotsesse jms. On ka Haridus- ja Teadusministeeriumi sisekord, raamatupidamise sise-eeskiri jms. Jaanuaris määrasime korruptsioonivastase tegevuse koordinaatoriks ministeeriumis siseauditi osakonna juhataja, kes allub ministrile. Tema eestvedamisel on koostatud tegevuskava, mille eesmärk on suurendada teadlikkust korruptsioonist ning kasvatada otsuste ja tegevuste läbipaistvust. Tegevuskava on asutud ka ellu viima. Toimunud ja toimumas on ministeeriumi infopäevad, kus analüüsitakse ministeeriumi haldusala asutuste juhtimis- ja kontrollimeetmeid ning hinnatakse võimalikke korruptsiooniriske.

Neljas küsimus, sisejuurdluse kohta. Olukorras, kus teemaga tegelevad uurimisorganid, ei ole ministeeriumil põhjust seda rohkem uurida.

Ja viies küsimus, mis puudutab kohvimasinat. Kõik ministeeriumile ostetud kohvimasinad on kasutusel ministeeriumi hoonetes. Aitäh!

19:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

19:47 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen seisukohal, et kuna te olete nüüd päris pikka aega juba selles ametis olnud, siis te olete selle maja n-ö hingeeluga tuttavaks saanud. Selge on see, et arupärimises tõstatatud teemad on ka selles majas kindlasti päevakorral olnud ja sellest on räägitud, kas või kohvinurgas või suitsunurgas. Mulle jäi väga arusaamatuks see teema, et asja alles uuritakse, kuigi sellest on möödas juba päris palju aega – see oli vist möödunud aasta novembris või detsembris, kui see esimest korda avalikustati. Aga kuna te olete nüüd sellesse majja sisse elanud, siis mind huvitaks, kuidas see protsess sisemiselt käib. Asi puudutab Mercedes‑Benzi bussi kasutusele võtmist jne. Millistele hoobadele tuleb vajutada, et see protsess saaks tegelikult toimuda?

19:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Ma nüüd päris täpselt ei saanudki küsimusest aru. Kui te mõtlete nüüd selle ministeeriumi kasutuses olnud bussi üleandmist kahele erivajadustega laste koolile ja seda protsessi, siis tõesti, koroona tingimustes oli näha, et sellel bussil ei ole piisavalt kasutust. Samal ajal olid kaks erivajadustega laste kooli, Hiie kool ja Emajõe kool, mis on ühe juhtimise all, kuulutanud välja hanke ja andnud teada, et nad soovivad bussi. Siis me nägime võimalust ja otsustasime, et kuna meil praegu buss seisab, siis me anname selle üle sellele koolile kasutamiseks. Seal on sellel kindlasti kasutust ja koolipere on selle üle väga rõõmus. 

19:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:48 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Haridus- ja Teadusministeerium ostis minister Repsi jaoks bussi, mida ministeerium ise ei vajanud. Ministeeriumi palgal olnud autojuht ei sõidutanud mitte ministrit, nagu tema peamine tööülesanne ette nägi, vaid ministri lapsi. Ühtegi neist tegevustest ei saanud teha ilma kantsleri teadmata. Need asjad toimusid kantsleri teadmisel ja kaasabil, muud moodi polnud võimalik. Millisel viisil kannab kantsler nüüd vastutust korruptiivsele käitumisele kaasa aitamise eest ja mida on selles suhtes ette võetud?

19:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, praegu uurimine käib. Kui me oleme saanud uurimise tulemustest teada, eks me siis saame teha ministeeriumis omad järeldused ja vajaduse korral ka otsused.

19:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

19:49 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Lubage, ma kõigepealt aitan teid. Te ei saanud Kalle Grünthali küsimusest aru. Kalle Grünthalil ei olnud midagi selle vastu, et erivajadustega laste kool sai bussi, selle üle on kõik õnnelikud. Tema küsimus oli, miks teised ka bussi ei saa. Aga see, mis oli eelnev küsimus, on minu meelest asja tuum. Nii palju kui mina jõudsin olla ministriametis, tuli ka ette lähetusi või üritusi. Kui mul ei oleks olnud väga korrektset referenti, majandusosakonda ja kantslerit, kes ütlesid, et nii saab teha ja nii ei ole meie sisekorraga kooskõlas teha, see asi tuleb sul endal maksta ja selle asja me saame panna ministeeriumi kuludesse, siis väga võimalik, et ka mul oleks mingeid apse sisse tulnud, aga ei tulnud. Kogu selle jutu mõte on see: tegelikult hoolitseb ametnikkond selle eest, et kõik rahalised otsused oleksid korrektsed. Ei ole võimalik, et ametnikud midagi ei märganud. Missugune osa sellest ametnikkonnast on missugust vastutust kandnud?

19:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Just sellele teie küsimusele peabki vastama uurimine, mis praegu käib. Mis puudutab seda, miks teised koolid bussi ei saa, siis nagu  ma ütlesin, Hiie ja Emajõe kool olid just välja kuulutamas hanget bussi hankimiseks. Minu teada teised koolid ei ole seda teinud.

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

19:51 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Lugupeetud minister! Nüüd me oleme siin kuulnud põhimõtteliselt ainult halba Mailis Repsist. Ma ei taha kuidagi pisendada seda, mis võib olla juhtunud ministeeriumis, aga ma tahan natukene rääkida oma kogemusest. Mina olen Mailis Repsiga koos käinud välisvisiidil ja näinud seda, kui kompetentselt ja suure entusiasmiga ta on seal Eesti haridussüsteemi kiitnud ja sellest rääkinud, nii palju kui tal on teadmisi olnud. Ma tahaksin tegelikult, et sina kui minister nüüd vaadates eelmise ministri tööd sisuliselt haridusministeeriumi ja hariduse valdkonnas, ütled, kas sellest on ka mingi positiivne jälg jäänud. Võiksid sa natukene seda külge valgustada, et meile ei jääks ainult selline ühekülgne pilt Mailis Repsist kui sellisest inimesest, kes mitte midagi head kunagi teinud ei ole?

19:52 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Loomulikult on haridusminister Mailis Reps teinud sisuliselt väga head tööd mitmes valdkonnas. Mida ma olen nüüd selles ametis olles kõrvalt näinud ja ka rohkem hinnata oskan? Esiteks, tõesti, nagu ka teie välja tõite oma küsimuses, Mailis Reps on suurepärase välissuhtlejana ja Eesti hariduse eduloo müüjana teinud väga head tööd. 

Väga raske ülesanne, mille Mailis jõudis ära teha, on suure haridus- ja noorteameti loomine. See koosneb mitmest organisatsioonikultuuriga asutusest, riigiametitest ja sihtasutustest. See oli väga keeruline protsess, aga see sai tehtud. Ja see on väga suur samm edasi. 

Kindlasti on hästi oluline see, et Mailis Repsi ajal jõuti kokkuleppeni, et me panustame 1% teadus- ja arendustegevusse. Ja seda jätkab ka praegune valitsus. 

Veel tooksin esile selle, mida ma olen ise nüüd oma töös näinud, nimelt, minu meelest on tehtud väga olulised ja õiged järeldused kevadisest distantsõppeperioodist. Näiteks on see, et erivajadustega lapsed saaksid jätkata kontaktõppel, minu meelest väga oluline õppetund, mida me kevadest kaasa võtsime ja mis sai sõnastatud juba Mailis Repsi ajal. See on paindlikum suhtumine distantsõppesse. Nii et minu meelest on loomulikult mitmeid sisulisi asju väga hästi tehtud.  

19:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:54 Eduard Odinets

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Korruptsioonivastane erikomisjon on ka käsitlenud seda teemat, mis on toimunud haridusministeeriumis. Üks järeldus, mis mina olen sellest arutelust teinud, on ikkagi see, et päris pikka aega on päris mitu inimest haridusministeeriumist näinud pealt väidetavaid seaduserikkumisi. Alles siis, kui esimene neist pöördus õiguskaitseorganite poole ja meediasse, hakkasid ka kõik teised rääkima. Ja siis hakkasidki välja tulema need juhtumid, mis on hetkel küll kahtlustuse faasis, aga ilmselt jõuavad varsti ka süüdistusteni. Kuidas teile tundub, kas selline rikkumistest teavitamise kultuur on ka haridusministeeriumi ametnike seas muutunud? Te küll ütlesite, et ametnikud on kõik väga head ja täidavad oma ametijuhendit, aga kas nad nüüd teie näiteks libastumiste puhul julgeksid pöörduda õiguskaitseorganite poole? Kuidas selle vilepuhumisega nüüd on haridusministeeriumis?

19:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

(Kaugühendus)

Aitäh! Esiteks, ma ütlen, et mina kindlasti ei hakka kellegi üle kohut mõistma, seda teevad meil Eesti riigis vastavad organid. Ma saan tõesti rääkida ainult sellest, mida ma isiklikult olen kogenud. Ja mina olen pigem kogenud üliettevaatlikkust, et kõik oleks täpselt nii, nagu peab olema. Tegelikult ma olen ka ametnikele öelnud: ma olen selle eest tänulik, et ollakse pigem üliettevaatlik kui et lastakse teha mul teadmatusest näiteks mingisuguseid valesid otsuseid või käike. 

19:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd aga asume läbirääkimiste juurde ja sõna soovib Helle-Moonika Helme. Palun! Kolm minutit, palun, ka lisaaega! Kokku kaheksa.

19:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh heale eesistujale! Aitäh ka ministrile, et ta andis meile vastuseid, tegelikult, nagu ma ka seda arupärimist sisse juhatades ütlesin, tema jaoks suhteliselt ebamugavatele küsimustele! 

See on omamoodi kõnekas, et me peame kolm kümnendit peale iseseisvumist ikka veel rääkima korruptsioonist sellisel kujul, nagu me nägime mõni kuu tagasi Haridus- ja Teadusministeeriumis. See oli ka põhjus, miks mina ja Jaak Valge küll kahekesi, aga tegelikult kogu EKRE fraktsiooni nimel andsime sisse arupärimise, mis puudutas juhtunut Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Tegelikult on see miski, millest me ideaalis ei peaks isegi enam rääkima ja mis peaks olema ammu unustatud. Meie ühiskond peaks olema juba ammu nii arenenud selles suunas, et valitud, kutsutud ja seatud eliidil ei tuleks pähe midagi sellist teha ega tuleks pähe millelegi sellisele isegi mõelda. Isegi kui, siis peaks olema elementaarne, et niimoodi mõtleja annaks piltlikult öeldes juba sellise tekkinud mõttepojakese peale eos endale vastu näppe ja ütleks: "Ei, sa ei tee seda." Ja sama loomulik peaks olema seega kõigile ümbritsevatele, kõigile ministriga koos töötavatele ametnikele: kui nad näevad, et ülemus mitte ainult ei mõtle, vaid ka tegutseb kahtlases suunas, siis nad võtavad endale selle julguse ja vastutuse, et öelda kõva häälega välja: "Lugupeetud minister, selline mõte ja käitumine ei ole kuidagi teie positsiooni ja staatusega kooskõlas. Palun ärge tehke nii! See ei heida varju mitte ainult teile, vaid heidab varju kogu ametkonnale, meile kõigile."

Miks me selle arupärimise esitasime? Olukorras, kus peale ministri tegude avalikuks tulemist minister astus tagasi, temaga tegelevad edasi õiguskaitseorganid ning see teema peaks seega olema ju lõpetatud. Aga just nimelt sellepärast, et kogu see aastatepikkune, tasapisi kujunenud olukord, kus ministril läksid sassi eraelulised ja töised vajadused, eraelulised ja riiklikud vahendid, eraraha ja maksumaksja raha, ei juhtunud ju vaakumis. Ega ilmaasjata öelda "Kus tegijaid, seal nägijaid". Kui miski asi kestab kauem, siis kus tegijaid, seal ka kaastegijaid, kaasamõtlejaid, abistajaid ja õigustajaid.

Korruptsioon ei ole kunagi asi iseeneses ega ole seotud vaid ühe inimesega. Korruptsioon on võrgustik, selles on tegijad, nägijad, kaasaaitajad, kaasanoogutajad ja õigustajad. Peale korruptandi enda on tavaliselt mitmeid teisi kasusaajaid, mistõttu korruptiivsed teod tulevadki välja alles pärast seda, kui need on kestnud pikemat aega, isegi aastaid. Kasusaajate ring on paisunud järjest suuremaks, tegevus on läinud järjest küünilisemaks ja nahaalsemaks ning kõikidel osalistel on tekkinud karistamatuse tunne.

Meie arupärimise sisu oligi palju laiemalt välja selgitada, kas kogu see ametnike võrgustik, kes olid teadlikud ja ka osalesid eelmise haridusministri Mailis Repsi korruptiivsetes tegudes – sest nagu ma ütlesin, minister ei tegutsenud ju ometigi vaakumis –, on aru saanud oma valest, piinlikust ning, ma ütleksin, isegi samamoodi seadusevastasest käitumisest. Kas nad on, piltlikult öeldes, mingidki vitsad saanud? Ma loodan, et ametkondliku juurdluse käigus saab välja selgitatud, kes vaatasid kõrvale ning kes tegid – kas naiivsusest, hirmust või isiklikust kasust tingituna – aastaid ministriga koostööd, mis võimaldas tal kaasata ministeeriumi autojuhti, sõidutamaks oma suurt perekonda, käima ministri eest poes ja lastega trennis, kaasama reisidele nõunikku lapsehoidjana või siis, kui minister oli ise reisil, kasutama kodus oma nõunikke samal ajal lapsehoidjatena. See kõik on olnud ju tegelikult avalik saladus ministeeriumis ja jõudnud kuuldustega ka väljapoole.

Korruptsioon sellisel kujul riivab avalikkuse õiglustunnet väga sügavalt ning, mis veel kurvem, see madaldab terve meie ühiskonna korruptsiooni tajumise nivood tasemele, mida me näeme riikides, kus peetakse loomulikuks, et valitsejad varastavad, ning kus prevaleerivad hoiakud, et kui sa oled kõrgel positsioonil ning ei kasuta seda oskuslikult ja kavalalt oma hüvanguks ära, siis sa pole ka seda positsiooni väärt, sest sa ei oska ju elada. Me ise käime neid riike õpetamas, kuidas korruptsiooni välja juurida. Kahetsusväärselt aga teeme ise samal ajal sedasama, mille kohta ütleme teistele, et see pole ilus, see pole demokraatlik ja see pole õigusriigile kohane.

Sestap ongi meie arupärimise sisu väga sügav ja väga põhimõtteline. Kas eelmist ministrit ümbritsenud inimeste, ministeeriumi ametnikega on räägitud? Kas nad on aru saanud, mis oli aastaid valesti ja mida ka nemad tegid valesti? Kas nad tajuvad laiemat pilti ja seda, mis sõnumi see saatis ühiskonnale?

Ma loodan, et uus minister plaanib ka mingeid struktuurimuudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumi personalis ning teeb midagi, et need inimesed saaksid vähemalt noomitud, et nad teaksid: neil hoitakse silm peal. Ja mitte ainult meil, vaid kogu ühiskonnal peaks olema sügav sellekohane mure. Kas uus minister on oma kollektiivile väga selgesõnaliselt indoktrineerinud, et see, mida nad tegid, ei ole normaalne, see ei ole õige?

Ma loodan, et kogu see eelmise ministri korruptiivsete tegudega hõlmatud ametnike võrgustik saab välja selgitatud ja et uus minister on ennast selles mõttes kehtestanud, et tema ajal midagi sellist enam ei juhtuks. Ja mitte ainult tema ajal, vaid et seesugune mõtteviis oleks välja juuritud ka edaspidiseks, et mitte öelda igavesest ajast igavesti. Sest meie riik ja meie kõik oleme seda väärt. Aitäh!

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib reageerida? Ei näe sellist soovi. Seega oleme seitsmenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja meie tänased päevakorras olnud punktid on ammendatud.


8. 20:03 Vaba mikrofon

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Nagu ikka esmaspäeval on võimalik pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Palun! Vabas mikrofonis keegi sõnasoovi ei esitanud, järelikult on tänane istung lõppenud. Kohtume homme kell 10. Head õhtut!

20:04 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee