Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 12. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Viie sotsiaaldemokraadi nimel annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Arupärimine puudutab valget raamatut ja diskrimineerimist. Tänaseks on tervisekriis kestnud pea aasta ja isegi üle. Vaktsineerimisest loodetakse lõppu piirangutele ja võimalust naasta viiruse-eelsesse aega. Seega on arusaadav, et valitsuse ja avalikkuse tähelepanu vaktsiinide kättesaadavusele ja vaktsineerimisele on suur. Eestis on samuti eesmärk vaktsineerida 70% täiskasvanutest suve lõpuks. Riigid töötavad välja vaktsineerimissertifikaate ja loomulikuna võetakse rahvusvaheliste lennuliinide kehtestatavaid piiranguid lennureisijatele.

Riigikogu infotunnis ja poliitilise avalduse tegemisel ütles peaminister, et riik ei hakka sekkuma sellesse, kuidas erasektor nõudeid kehtestab. Meie küsimused puudutavadki terviseandmeid, need on delikaatsed isikuandmed, samuti vaktsineerimist, kuidas ja kellel on õigus [andmeid] töödelda, kellel on õigus küsida inimeste sertifikaate vaktsineerimise kohta, aga ka seda, et kui iga kohvik, spordisaal, pank ja kaubanduskeskus otsustab, kas ta teenindab vaktsineeritud/vaktsineerimata inimesi, siis kuidas on tagatud inimeste võrdne kohtlemine ja ligipääs eluks vajalikele teenustele. Põhiseaduse § 12 ei luba kedagi diskrimineerida.

Samuti tahame teada, kes ja kuidas lahendab juhtumeid, kus inimesi diskrimineeritakse vaktsineerimisstaatuse alusel. Meil on kaheksa küsimust ja me väga loodame, et peaminister neile kiiresti vastab – kui mitte maikuu esimesel nädalal, siis ehk on see võimalik teisel nädalal. Suur tänu teile!

Vahepeal oli justkui veel [eelnõude ja arupärimiste üleandmise] soovijaid, aga nüüd on nad kõik ära kadunud. Olen vastu võtnud ühe arupärimise, eelnõusid täna ei tulnud.

Läheme kohaloleku kontrolli juurde, palun!

Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget.

Tänases päevakorras on meil üks punkt: Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Rene Koka, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Leo Kunnase, Helle-Moonika Helme, Merry Aarti, Paul Puustusmaa, Riho Breiveli, Sven Sesteri, Ruuben Kaalepi, Peeter Ernitsa, Jaak Valge, Kert Kingo, Alar Lanemani, Martin Helme, Kalle Grünthali, Mihhail Lotmani, Jüri Luige, Helir-Valdor Seederi, Tarmo Kruusimäe, Helmen Küti, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Raivo Tamme, Raimond Kaljulaidi, Eerik-Niiles Krossi, Erkki Keldo ja Lauri Läänemetsa esitatud Riigikogu pöördumine "Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunna poole" eelnõu 322. Sellel eelnõul on ainult üks lugemine ja sellega me peaksime täna ühele poole saama. Kutsun ettekandjaks Riigikogu liikme Urmas Reinsalu.

Austatud istungi juhataja! Hea rahvaesindus! Pöördumised teiste riikide parlamentide poole ei ole parlamenditöös sugugi tavatud. Minu mälu järgi on meie praegune pöördumine vabanenud Eestis Riigikogu pöördumisena üldse teine. Esimene tehti NATO liikmesriikide parlamentide poole seoses Eesti integratsioonisooviga NATO-sse. Selle pöördumise tuum peitub tõsises humanitaarkriisis. See puudutab neid tuhandeid ja tuhandeid Eesti inimesi, kes on Eesti elanikud, aga kes töötavad Soomes. Juba kolm kuud on nende inimeste liikumine töö ja kodu vahel blokeeritud seoses Soome riigi otsusega sulgeda riigipiir isikutele, kes ei kuulu kitsastesse elutähtsate teenuste osutamise gruppidesse või ei ole Soome püsielanikud ega Soome kodanikud. Selline olukord on väldanud juba kolm kuud. Kolm kuud! 

Riigikogu 28 liikmega esitasime me selle otsuse eelnõu 27. jaanuaril, st samal päeval, kui Soome need piirangud kehtestas. Kahetsusväärselt on see eelnõu nüüd kolm kuud oma saatust oodanud, kuid selle aja jooksul ei ole situatsioon mitte kuidagi lahenenud. Soome on erinevatel tähtpäevadel oma piiranguid pikendanud. Viimase seisuga peaksid piirangud kehtima aprilli lõpuni, aga eeldada võib ka nende edasist võimalikku pikendamist.

Pöördumine Eduskunna poole on kantud soovist tõstatada see probleem kõrgeimal tasemel, mida parlamentaarses riigis kehastavad parlamendid. Kõrgemat pöördumisvormi ühe riigi nimel teise riigi poole parlamentaarsetes riikides ei ole. Selle pöördumise üldine loogika rõhutab loomulikult nii meie kahe naaberriigi ja rahva lähedust ajaloolises perspektiivis kui ka neid praktilisi ja usaldusel rajanevaid koostöösamme, mida me oleme viimase aasta jooksul koroonaviiruse tõrjumisel teinud.

Sarnased probleemid kerkisid esile ka möödunud kevadel, kui me mäletame. 20. märtsil oli mul kohtumine Soome välisministriga ja me leppisime kokku erilise töövormi: me moodustasime kahe riigi esindajatest koostöökomisjoni, mille ülesanne oligi arutada esiteks praktilist koostööd, mida mõlemad riigid teevad oma riigisiseses tegevuses viirusetõrjel, aga teiseks ka piiriülese liikumise küsimusi, muu hulgas kaupade ja transiidi liikumise võimalusi. Eelmisel kevadel oli probleem, kui Soome sulges töörändajatele riigipiiri – sarnaselt, nagu see praegu on –, aga pärast tõsiseid läbirääkimisi leidsime me olukorras, kus viirus oli taandumisfaasis, lahenduse ja võimaluse töörände taastamiseks.

Võrreldes eelmise kevadega on põhimõtteline erinevus praegu selles, et eelmise aasta sügisel võttis Euroopa Liidu ministrite nõukogu vastu riikidevahelise piiriülese liikumise soovitused, mida eelmisel kevadel veel ei olnud. Ja need soovitused, millega ühinesid eranditult kõik riigid, nägid ette paar olulist põhimõtet. Esiteks, riigid väldivad absoluutseid sisenemiskeelde, st nad ei kohalda absoluutseid sisenemiskeelde, ja viirusetõrjemeetmetena riigid rakendavad kas karantiini, eneseisolatsiooni või testimist. Teiseks, erilise võtmetähtsusega on loomulikult isikute liikumine, kes on seotud kaupade transiidiga, ja pendeltöötajate liikumine üle piiride. Sellele ministrite nõukogu otsusele väljendasid oma toetust nii Soome kui ka Eesti.

Praeguses olukorras me kindlasti ei sea kahtluse alla riikide suveräänsust, loomulikult ka mitte Soome suveräänsust oma riigi territooriumil viirusetõrjet enda parimal arusaamisel üles ehitada ja korraldada. Kuid olulised on meie, st eelnõu pöördumise esitajate vaates sellised venitusteta läbirääkimised, mis viiksid kokkuleppele, kus usaldusmeetmeid rakendades ja viirusetõrje abinõusid rakendades on võimalik vältida viiruse piiriülest levikut, kuid samas säilitada pendeltöötajate liikumine kodu ja töö vahel.

Meil on Eestis praegu suurusjärguna mitukümmend tuhat inimest, kes annavad kindlasti ka oma panuse Soome majandusse. Meil on mitukümmend tuhat Eesti inimest, kes on juba kolme kuu jooksul pidanud langetama inimlikus mõttes väga dramaatilise otsuse: kas valida töö ja jääda nendeks kuudeks Soome – teadmisega, et koju naasmine tähendab seda, et ajutiselt tööle ei ole võimalik minna –, või valida kodu ja oma lähedased inimesed. Sellest tulenev olukord on selline, et neil inimestel ei ole olnud võimalik juba kolm kuud tööd teha ega endale elatist teenida.

Seda, kui dramaatiline see olukord on, näitab ka Riigikogule edastatud 1002 inimese pöördumine, kus kutsutakse üles just nimelt Riigikogu seda küsimust arutama ja leidma mõistlik lahendus. Pöördumise esitajad pakuvad lahendusena välja ülduniversaalse testimise, mida tehtaks Eestis, et tagada turvalisus piiriüleses liikumises. Veebruarist on Soome juba kehtestanud üldise testimise põhimõtte, sh Soome kodanikele, kes riiki tulevad. Seda on teinud ka teised meie regiooni riigid. Eesti ei ole vaatamata meie tervisenõukoja soovitustele üldise testimise põhimõtet rakendanud. Ma arvan, et see on üks näide sellest, eriti just muteerunud viirusetüvede leviku olukorras, et kui me riikidevahelises koostöös ei rakenda sarnaseid usaldusabinõusid ja usaldusmeetmeid, siis selle tagajärjed võivad olla sellise iseloomuga, et nad takistavad riikidevahelises koostöös leidmast ühelt ja samalt usaldusmeetmete rakendamise platvormilt lahendusi.

Riigikogu väliskomisjonis arutati seda eelnõu. Kujunes välja arutelu ja arutelul väljendasid parlamendiliikmed kõhklust, kas Riigikogul on viisakas pöörduda Eduskunna poole. Ma arvan, et see on meie kohustus. Meid on siia valinud Eesti inimesed ja meie peame Eesti inimeste murede eest seisma. Me peame, just nimelt näidates, kui tõsine see mure on, seda ka Soome parlamendile adresseerima. Väliskomisjon taotles ka eraldi kohtumist Soome Eduskunna väliskomisjoniga. See kahjuks ei ole aset leidnud. Aga minu arvates peaksime me kindlasti kasutama kõiki vorme lisaks kahe riigi ametnike koostöökomisjonile, et probleemile lahendusi leida.

Mida on Eesti teinud selle kriisiaja jooksul nende inimeste aitamiseks? Eesti on ühepoolselt kehtestanud Soomest tulijatele rangemad meetmed. Ma pean tunnistama, et see uudis, kui ma seda kuulsin, tegi mind küll nõutuks. Kui vaadata viiruse leviku numbreid, siis selles olukorras on Eesti huvi see, et meie inimesed pääseksid liikuma. Nii et ma arvan, et see kindlasti asetas kogu olukorra hoopis kummalisemasse konteksti, kuivõrd meie kehtestasime rangemad meetmed Soomest tulijatele. Ma olen veendunud, et meie eluline ja praktiline huvi on taotleda praeguses olukorras, just nimelt kahepoolses koostöös, selliseid usaldusmeetmeid, mis võimaldaksid ennekõike pendeltöötajatel edasi-tagasi liikuda. Kindlasti on võimalik testimist kasutades ja liigsete kontaktide vältimise reegleid järgides – liikudes kodumaal vaid hädavajalikes kohtades ja naastes seejärel Soome töökohale – minimeerida see risk, et need inimesed, kes Eesti ja Soome vahel liiguvad, võiksid olla kuidagi rohkem viiruse levitajad.

Eelmisel kevadel, kui loodi Balti mulli, oli minul Soome riigi esindajatele ettepanek, et me püüaksime luua piiriülesel liikumisel mudeli, mille järgi meil kehtiksid välisriikidest tulevatele isikutele sarnased reeglid, selleks et tagada maksimaalselt vaba liikumine kahe riigi vahel. Balti riikidega see Eesti pakutud koostööprojekt viiruse madala leviku tingimustes funktsioneeris, aga Soome valis oma tee, Euroopa kontekstis kindlasti rangema tee, ja viirusetõrjemeetmena  kontrolli just nimelt oma riigi välispiiridel. Kuid praeguses olukorras olen ma veendunud, et Eesti ametiasutused ja Eesti valitsus on valmis ka Soome pakutud võimalikke usaldusmeetmeid kehtestama, kui me jõuaksime selles arutelus sellisele meetodile ja lahendusele selle pöördumise vastuvõtmise järel. Sest ka pöördumise esitajate, pendeltöötajate endi ja nende pereliikmete ehk allakirjutajate üleskutse on see, et nad on valmis igasuguseid usaldusmeetmeid rakendama, sh näiteks oma kulu ja kirjadega teste tegema. Praegu on meie reegel selline, et testimine on Eesti elanikele tasuta.

Selle eelnõu tekst on muutunud. Väliskomisjon pidas seda asjakohaseks ja pöördumise algatajad ei olnud ka kuidagi vastu, seega on seda eelnõu sõnastuslikult kohendatud. Aga pöördumise tuum, et rõhutada probleemi, väljendada head koostöövaimu ja Eesti riigi nimel tõdeda, et me oleme valmis otsima mõistlikke lahendusi, kus inimestel oleks võimalik venitusteta liikuda kodu ja töö vahel, on jäänud samaks.

Ma loodan, head parlamendiliikmed, et parlament toetab seda erilise tähendusega dokumenti nagu ühe riigi parlamendi pöördumine teise riigi parlamendi poole. Ma usun, et edasises suhtluses väliskomisjon on selle pöördumise ajendil kindlasti võimeline ka Eduskunna vastavate kogudega suhtlema. Ja ma usun, et Eduskunna sõnum või hoiak on ka selline, mis viib, nagu me eeldame, arutelule ja dialoogile Soome vastavate täidesaatvate riigiasutustega, et leida nendele küsimustele venitusteta lahendus. Sest olukord on kestnud kolm kuud ja see võib veelgi pikeneda. Aitäh!

Aitäh! Meie menetluskorra järgi on võimalik igal Riigikogu liikmel esitada mõlemale ettekandjale üks küsimus. Ja on tõepoolest küsimusi. Mati Raidma, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, juhataja! Küsimus on selline. Sissejuhatavates lausetes sa konstateerisid, et Eestis on humanitaarkriis. See on väga jõuline avaldus. Kas tegemist oli sõnavääratusega või tõepoolest soovid laiendada seda rahvusvahelist mõiste definitsiooni?

Ei, ma mõtlesin seda ikkagi konkreetse juhtumi tähenduses, kui tõsine olukord on. See on kahtlemata humanitaarse iseloomuga, aga ma ei pidanud silmas üldist rahvusvahelise kriisi definitsiooni selles tähenduses. Kahtlemata on tegemist väga-väga tõsise olukorraga ja sellest on ka tingitud see eriline pöördumismudel, mida eelnõu algatajad välja pakuvad. Inimesed ei ole kolme kuu jooksul saanud naasta koju. See on niisugune ebainimlik olukord, mis asjaolude kokkusattumisel selles viiruse olukorras on nendele inimestele kaasnenud. Ma usun, et me peame parlamendina tegema kõik selleks, et nende inimeste mure ei jääks kõigi muude kriisist tulenevate asjade kontekstis kuidagi tähelepanuta.

Mihhail Lotman, palun! 

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Kas on mingeid andmeid selle kohta, milline on olukord Soomes ja Rootsis? Minu meelest Rootsis on epidemioloogiline olukord umbes nagu Eestis. Kas rootslasi ja soomlasi, kes sõidavad Rootsi või Soome ja tagasi, käsitletakse samamoodi kui Eesti elanikke?

Mis puudutab neid reegleid ja seda, kas me saame öelda, et on Rootsi ja Soome vahel liikumine on kuidagi erinev võrreldes Eesti ja Soome vahel pendeltöötajatega, siis nii ei ole. Ütleme, Soome‑Rootsi maismaapiiril, kus asuvad n-ö kaksikasumid, kaksiklinnad, on loomulikult nii, et kui näiteks haigla töötaja töötab ühes riigis ja elab teises riigis, siis on maismaal tehtud leevendavaid erandeid. Aga mis puudutab üldpõhimõtteid kolmandatest riikidest ja Euroopa Liidu teistest riikidest tulevatele inimestele, siis need on Soome rakendanud universaalsed.

Urmas Reinsalule rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Väliskomisjoni ettekandjaks kutsun Marko Mihkelsoni.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Teema on muidugi tõesti äärmiselt oluline, arvestades asjaolu, et praegune koroonakriis ja pandeemia on tekitanud palju küsimusi – mitte ainult Eesti ja Soome suhetes või üldse siin regioonis –, kuidas me koos saame, ühtaegu võideldes selle väga ohtliku ja piire ületava tervishoiuprobleemiga, teha selliselt, et meil oleks võimalik kiiresti taastada normaalne elurütm nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Ma usun, et kõik, kes panustavad sellesse, nii siin Eestis eri tasanditel, Soomes kui ka teistes riikides – mul ei ole vähimatki kahtlust, et nende peamine eesmärk on tagada tervishoiu süsteemi toimimine, inimestele arstiabi andmise võimalus ja see, et pandeemia võimalikult kiiresti taanduks sellisel viisil, et me suudaksime oma normaalse elu taastada, samuti muuta ära need piiravad meetmed, mis on tekitanud probleeme piiriüleses töörändes.

Riigikogu väliskomisjon on sellel kevadel kuuel komisjoni istungil käsitlenud Eesti ja Soome vahelise pendelrände ehk töörände temaatikat, lähtuvalt 29 Riigikogu liikme tehtud pöördumise eelnõust. Aga samuti on komisjoni päevakorras olnud nendel istungitel ka meie kodanike, enam kui 1000 kodaniku pöördumine palvega Riigikogul seda probleemi käsitleda ja leida võimaluse korral viise, kuidas poliitiliselt oma sõnumit teatavaks teha ning kui vaja, ka rahvusvaheliselt Soome kolleegidega seda küsimust arutada.

Aga enne kui lähen konkreetselt nende istungite ja seal tehtud otsuste juurde, tahan ära õiendada ühe väikese ajaloolise momendi. Urmas Reinsalu ennist täiesti õigustatult ütles, et sellist vormi Riigikogu arvamuse väljendamiseks nagu pöördumine on viimase 30 aasta jooksul rakendatud tõesti vaid ühe korra. Aga see ei olnud mitte seotud meie NATO liikmesusega, vaid hoopiski 22. veebruaril 1994. aastal siinsamas Riigikogus vastu võetud pöördumisega ÜRO liikmesriikide parlamentide poole, kus taotleti, et Venemaa mõistaks hukka Nõukogude Liidu agressiooni Eesti Vabariigi vastu, Eesti õigusvastase okupeerimise ja annekteerimise, samuti sellega kaasnenud genotsiidi Eesti rahva vastu. Tookord paluti toetada Eesti Vabariiki nii poliitiliselt kui ka majanduslikult nende inimeste abistamisel, kes soovivad tagasi pöörduda oma kodumaale. Täna me arutame alles teist sarnast dokumenti, ehk sellel on omaette tõsine kaal. Ma ütleksin, et see on olnud üks põhjusi, miks on väliskomisjon olnud oma aruteludes nii põhjalik ja toonud selle Riigikogu ette tänasel istungil.

Üks [põhjusi], miks on meie arutelud komisjonis olnud väga põhjalikud, on ikkagi lähtunud üldisest soovist, et kui me teeme sellise kaaluga rahvusvaheliselt suunatud avalduse pöördumise vormis praegu Soome Vabariigi Eduskunna poole, siis kindlasti oleks sellisel pöördumisel suurem kaal, kui seda toetaksid kõik parlamendis esindatud poliitilised jõud. See oleks antud juhul ainult 29 parlamendiliikme, kes on algatanud selle pöördumise eelnõu, tahe. Ma pean ütlema, et need arutelud, mis komisjonis nende kuue istungi jooksul toimusid, viisid selleni, et me täna siin arutame eelnõu teksti, mille on konsensuslikult heaks kiitnud väliskomisjon. Väliskomisjonis andsid kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid sellele oma heakskiidu.

Esimest korda arutas Riigikogu väliskomisjon seda pöördumise eelnõu 15. märtsil. Algatajate esindaja Urmas Reinsalu andis ülevaate pöördumise mõttest ja sisust. Samal koosolekul oli komisjoni liikmetel võimalus kuulata ka meie suursaadikut Soomes, Sven Sakkovit, kes andis ülevaate sellest, milline oli tollel hetkel COVID-19 pandeemia olukord Soomes ja mis olid need peamised põhjendused, miks Soome valitsus oli sellised piirangud kehtestanud. 

Komisjonis 23. märtsil arutelu jätkus ja sellel istungil tegi komisjoni aseesimees Jüri Luik algatajate nimel ettepaneku pöördumise tekstiga edasi töötada ning koostada suurema konsensuse saavutamiseks muudetud kujul uus tekst. Komisjonis toimunud arutelu tulemusena otsustati eelnõu täiskogu päevakorda lisamise otsus tol hetkel edasi lükata. Ma tuletan meelde, et eelnõude menetlemisel on meil kodu- ja töökorra seaduse kohaselt ette nähtud nõue, et eelnõud peaksid olema seitsme töönädala jooksul jõudnud suurde saali vähemalt esimesele lugemisele. 

Aga põhjuse selleks edasilükkamiseks andis 1002 kodaniku pöördumine, mis on Riigikogule üle antud. Tsiteerin: "Teeme ära! Anname ehituses ja kõikides valdkondades Soomes töötavatele Eesti inimestele võimaluse täita oma tööülesandeid ja tulla kasvõi korraks koju nende algatajate esindajate ärakuulamiseks." See ärakuulamine toimus 6. aprillil väliskomisjoni istungil, kuhu olid kutsutud kollektiivse pöördumise algatajate esindajana Viktoria Solomina, Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Märt Volmer, kes ühtlasi on ka Eesti ja Soome vahelise töörühma kaasesimees, ning Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Natalia Kerbo.

Sellel komisjoni istungil rääkis kollektiivse pöördumise algatajate esindaja Viktoria Solomina sellest, kuidas see pöördumine sündis. Ja loomulikult peamine oli põhjus, mis tõepoolest eeskätt eksisteerib nende tuhandete, võib öelda täiesti, inimeste hulgas, kes töötavad Soomes heast tahtest töölepingu alusel, aga kellel ei ole Soomes alalist elamisluba. Ma rõhutan, et tegelikult Soome ei ole täielikult töörännet piiranud, on tehtud tõesti üksikuid erandeid Soome valitsuse kontekstis olulisemates eluvaldkondades töötavatele inimestele. Nii nagu me Märt Volmerilt uurides teada saime, on need piirangud sarnaselt kehtestatud kõigi naaberriikide suhtes. Arvestuslikult on aga Eestist Soome töörändes olevate inimeste arv ilmselt suurim võrreldes teiste Soome naabritega, seega on täiesti mõistetav selle küsimuse tõstatamine.

Õiguskomisjonis me oleme olnud, nagu Urmas Reinsalu juba mainis, ühenduses ka Soome parlamendi väliskomisjoniga. Tõepoolest oli meil ka soov pidada nendega ühisistung, aga kuna Soome parlamendi väliskomisjon ei tegele töörändeküsimustega ja nendel ei olnud sellekohast täiendavat informatsiooni, siis me otsustasime, et vastava informatsiooni, ka meil parlamendis olemasolevast menetlusprotsessist ja sellest pöördumise eelnõust, annab Soome kolleegile edasi meie parlamendi esimees Jüri Ratas oma telefonikõnes.

Nüüd, meie kohtumisel nii Eesti-Soome töörühma juhi Märt Volmeri kui ka Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõuniku Natalia Kerboga jäi küll kindlalt kõlama arvamus, et esiteks on Eesti pool teinud pidevalt kõik meist sõltuva selleks, et leida neid usaldusmeetmeid, mille kaudu oleks võimalik töörännet taastada, kas või osaliselt, tõesti ajutiselt pereliikmetel kohtumiseks. Teisest küljest on loomulikult kõigi nende kahe või kolme kuu kõige kriitilisem probleem olnud ikkagi see, et Eesti nakatumisnäitaja on olnud pidevalt mitu korda kõrgem kui Soome oma. Ma tuletan meelde, et kui me Soomes resideeruva Eesti suursaadiku Sven Sakkoviga nendel teemadel rääkisime, siis oli täiesti selgelt ja üheselt arusaadav: seni, kuni Eestis ei ole nakatumisnäitaja oluliselt langenud ja muutunud kas või võrreldavaks Soome näitajaga, ei ole piirangutes olulisi leevendusi oodata. Praegu, nagu me teame, tõesti piirangud kehtivad kuni 30. aprillini. Ei saa ka välistada praeguste näitajate juures, et neid võidakse pikendada. Soome valitsuse liikmed on siiani andnud teada, et võib-olla maikuus tuleb võimalusi olukorra leevendamiseks.

Väliskomisjon vaatas 13. aprillil toimunud istungil läbi komisjoni esimehe ja aseesimehe esitatud uue teksti ning otsustas (konsensusega) teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 322 Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 22. aprilliks ja nimetada juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu esimesel lugemisel väliskomisjoni esimehe. Keeletoimetaja ettepanekul on täpsustatud eelnõu pealkirja ning on tehtud ka keelelisi parandusi eelnõu tekstis. Väliskomisjon, loomulikult, tehes muudatusi või pakkudes välja muudetud kujul teksti, küsis ka algatajatelt ja algatajate esindajatelt, kas selline lähenemine on vastuvõetav, ja me saime sellele heakskiitva vastuse.

Väliskomisjon 19. aprillil toimunud istungil kinnitas jällegi (taas konsensusega) pöördumise eelnõu teksti muudetud kujul ja ka komisjoni seletuskirja. Nüüd me oleme tänaseks jõudnud siiani, et see pöördumise eelnõu heaks kiita. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole ettekandjale. Meil ei ole ka muudatusettepanekuid, mida läbi vaadata, nii et saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistest saavad osa võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Kõigepealt kutsun Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonnast.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu saadikud! Keskerakond peab nii poliitilisi kui ka majanduslikke suhteid ning isiklikku läbikäimist Eesti ja Soome vahel väga oluliseks. Loomulikult toetab ka Keskerakond Soome parlamendile suunatud pöördumist. Loodetavasti taastub tööränne kahe riigi vahel nii kiiresti kui võimalik. Usutavasti teevad osapooled kõik endast oleneva, et panna paika usaldusmeetmed, mis vähendavat viiruste levikut.

Eelmisel aastal taastus tööränne Eesti ja Soome vahel 14. mail. Nakatumisnäitajate suhteliselt kiire languse taustal tuleks tugevasti pingutada selle nimel, et töörändega saaks kas või osaliselt algust teha mai esimestel päevadel. Kui piiriülene liikumine pole lähitulevikus täielikult võimalik, tuleks kahepoolses koostöös leida ajutine režiim, mis võimaldaks külastada perekondi.

Praegune olukord, kus paljudel Soomes töötavatel Eesti inimestel tuli valida, kas jääda teadmata ajaks kodumaale või minna tööle, on olnud äärmiselt stressirohke nii tuhandetele töötajatele kui ka nende peredele. Me ei taha kuidagi ohustada Soome rahva tervist, aga peame proovima aidata neid inimesi, et nad taas näeksid oma lähedasi.

Usun, et töörände taastamine oleks kasulik mõlemale poolele ka majanduslikus võtmes. Soome on Eesti peamine ekspordi- ja impordipartner. Kui Eesti panustab hooajatöödes valdavalt Ida-Euroopa tööjõule, siis Eesti inimestele on saanud harjumuseks Soomes lisatööd teha ning ka rahvusvahelisi kogemusi hankida.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku luua roheline digitõend, et hõlbustada Euroopa Liidus kodanike turvalist vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal. Roheline digitõend toimiks digitaalse tõendusena, et inimene on COVID-19 vastu vaktsineeritud, saanud negatiivse testitulemuse või COVID-19 läbi põdenud. Tõend on tasuta ja ligipääsetav digitaalselt või paberkujul. Peaksime toetama digitaalse vaktsineerimistõendi kiiret menetlemist ja kasutuselevõtmist, et normaalsusesse naasta. See on ka üks võimalus, kuidas kiiremas korras tööränne taastada.

Veel soovin rõhutada, et Eesti ja Soome ei ole pelgalt kaks naaberriiki. Ilmselt nõustute minuga, kui ütlen, et oleme põhjanaabritega järjest rohkem kokku kasvanud. Jah, meid lahutab Soome laht, kuid Tallinna ja Helsingit võib julgelt nimetada unikaalseks kaksiklinnaks. Üha julgemalt kasutatakse meie ühtsuse rõhutamiseks sõna Talsingi. Ühiseid koostööprojekte on meil mitu ja küll me kunagi ka tunneli ehitamine. Suur aitäh tähelepanu eest! 

Aitäh! Helmen Kütt, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Eile avalikustas ÜRO maailma kõige õnnelikumate riikide loetelu. 90 riigi seas on Soome juba neljandat aastat maailma kõige õnnelikum riik. Soome püstijalakoomik Jukka Lindström lausus selle kohta üllatunult, et neli korda järjest tundub liiga palju, eriti olukorras, kus Soomes on iga päev samasugune ilm nagu Londonis aasta kõige halvemal päeval.

Eesti on 90 riigi seas 28. kohal. Meie enesetunnet parandab ehk see, et võrreldes varasemate aastatega oleme 13 koha võrra tõusnud, ja kindlasti ka see, et Leedu on 29. ja Läti 34. kohal. Vaatamata sellele, et Soome on maailma kõige õnnelikum riik, on meie inimestele, kes Soomes töötavad, väga oluline töörände võimalus Eesti ja Soome vahel. Kodu ja seal elavad armsad inimesed, lapsed, vanemad ja vanavanemad on need, kes annavad nii elule kui ka tööle mõtte ning kogu perekonnale lootuse ja elujõu.

Tuhanded inimesed on probleemi ees. Nad peavad otsustama, kas tulla koju Eestisse ja riskida sellega, et enam Soome tööle ei pääse, või jääda Soome tööle ja olla vaid telesilla kaudu ühenduses oma lähedastega. Aeg aga läheb, lapsed kasvavad ja vanemad vananevad ning kõik see, mis ka võõrsil töötades annab elule eesmärgi, tekitab rohkem muret kui rõõmu. On suur oht vaimse tervise halvenemisele ja sellele, et peresuhted halvenevad. Vaid õnnelik inimene töötab tulemuslikult ja tunneb ka rõõmu oma tööst.

Tänane Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunna poole on just selleks, et leida riikidevahelises koostöös sellised usaldusmeetmed, mis vähendaksid viiruse levikut piiriülesel liikumisel, kuid võimaldaksid taastada piiriüleste töötajate liikumise meie riikide vahel. Seda kas või esialgu ajutise lahendusena, mis võimaldaks visiite pere juurde ja tagasisõitu töökohta. On selge, et iga riik kehtestab ise reeglid ning seisab eelkõige oma riigi ja rahva turvalisuse eest. Seda Eesti riik austab. Kuid koostöö ja ühised arutelud on kindlasti olulised.

Eile ütles Soome peaminister Sanna Marin, et valitsus kiitis heaks suunised piirangute leevendamiseks, kuid neid täpsustatakse kahe nädala vältel vastavalt koroonaolukorrale ja selle muutumisele. Siseminister Maria Ohisalo kinnitas, et piiriülese transpordi avamisel on lootust edasi liikuda ka pendelrändega, nii et inimesed saavad üle Euroopa Liidu sisepiiri peresid ja sugulasi külastada.

Loodame südamest, et Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunna poole on abiks pendelrände kiiremate turvaliste lahenduste leidmisel. Soome ja Eesti suhted valitsuste, parlamentide ja inimeste vahel on olnud väga head. Eesti-Soome parlamendirühma juhina saan kinnitada, et meie suhted Soome suursaadiku ja kolleegidega Soome Eduskunnas samuti. Juba ajalooliselt oleme sugulusrahvana ikka ja jälle rasketel hetkedel naabritele appi tõtanud ja ka rõõmustanud naabrite edu üle, kas või selle üle, et nad on maailma kõige õnnelikum riik.

Sotsiaaldemokraadid toetavad esitatud pöördumist ja loodavad, et juba väga varsti taastub normaalne töö- ja elukorraldus ka nende perede jaoks, kelle kodu ja lähedased on Eestis, kuid töö Soomes. Suur tänu!

Jüri Luik, Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel toetan pöördumist Soome parlamendi poole. Meie jaoks on see teema ülioluline ja oleme selle teema fookuses hoidmisel mänginud aktiivset rolli. Mul on hea meel, et tänaseks oleme väliskomisjoni töö tulemusena jõudnud tekstini, mis loodetavasti leiab laiapindset toetust.

Koroonaviirus on löönud segi paljude inimeste elu. Eriti keeruliseks on ta muutnud nende inimeste olukorra, kes töötavad Soomes ja kelle pere elab Eestis. Võimetus oma pere juures käia on suur probleem ja on täiesti loomulik, et riigivõim peab selle teemaga tõsiselt tegelema. Inimesed on lõpuks need, kelle muresid me siin esindame. Riigikogu poole pöördusid viimases hädas ka Soomes töötajate omaksed, avaldusega, millel oli üle tuhande allkirja. Väliskomisjon kohtus nendega ja toimus tõsine arutelu. Usume, et sellest pöördumisest tulenev poliitiline tõuge parlamentide omavahelises suhtlemises aitab selle probleemi lahendamisele kaasa. Lahendamisest on kindlasti huvitatud nii Eesti kui ka Soome, arvestades meie tihedaid seoseid ja seda, et need inimesed, kes käivad Soomes tööl, annavad panuse nii Eesti kui ka Soome majandusse. Loomulikult peame arvestama Soome soovi ja õigust võidelda kõigi mõeldavate vahenditega koroona vastu. Kurb fakt on ka see, et meie kahe maa koroonanumbrid on erinevad. Aga ma usun, et me leiame koostöös sobiva tasakaalu selle võitluse ja majanduse tegutsemise vahel. Samuti arvestame inimlikku mõõdet – õigust külastada oma pereliikmeid.

Isamaa fraktsiooni nimel kutsun kõiki üles seda pöördumist toetama. Aitäh!

Henn Põlluaas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Kas mind on kuulda? 

On kuulda. Räägi, palun! Tundub, et meid ei ole kuulda, aga palun räägi.

Vist on ühendusega mingi probleem.

See probleem on küll ainult ühesuunaline. Ma ei tea, kuidas me saame talle märku anda.

Aa. Kui mind on kuulda, siis on hea. Mul on endal küll siin kõik jäätunud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ma tervitan seda meie Riigikogu pöördumist Soome poole. Terve maailm on väga eepilises ja kriitilises olukorras pandeemia tõttu. Kahtlemata mõjutab see kõiki riike ja ka naaberriike, nagu me Soomega oleme, kahjuks negatiivses suunas. Meie kontaktid ja ühendused on häiritud, tööl käimine on häiritud. Kuigi Eestis ja Soomes nakatumine on erinev – teine laine on n-ö tapnud meid, Eestit, väga rängalt, Soomet õnneks mitte –, on ikkagi arusaadav, et me üritame luua sildu, kuidas seda läbikäimist teatud tingimustel taastada, et inimestel oleks võimalik käia seal tööl ja käia ka vahepeal kodus. Loomulikult tuleb seda teha austades teisi riike, nende soove ja nende reegleid. Aga kuna Eesti olukord on siiski nüüd täiesti selgelt teel normaalsuse poole, siis ma tõepoolest usun ja väga loodan, et koos oma heade Soome sõprade ja kolleegidega parlamendis, samuti ka valitsuste vahel me suudame kokku leppida ning leida need võimalused, et meie läbikäimine ja liikumine kahe riigi vahel selles olukorras võimalikult normaalsuse lähedaks viia, kuni lõpuks kaovad kõikvõimalikud piirangud.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab seda pöördumist ning kahe riigi parlamentide vahelist arutelu ja dispuuti. Ma olen kindel, et see on viljakas, sest oleme me ju hõimurahvad ja väga lähedased naabrid, teineteisega seotud. Need sidemed on meil siiski tihedamad kui ükskõik millise muu rahvaga. Nii et meie tõstame kõik käe selle poolt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nagu öeldud, muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Kuna tegemist on pöördumise eelnõuga ja seda menetletakse ainult ühel lugemisel, siis me viime läbi lõpphääletuse. Lõpphääletusel on pöördumine vastu võetud siis, kui selle poolt on Riigikogu koosseisu häälteenamus. Läheme hääletuse kutsungi juurde.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu pöördumise "Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Soome Vabariigi Eduskunna poole" eelnõu 322. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Pöördumise poolt on 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud. Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud.