Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu 21. aprilli infotundi taas kaugistungi korras. Paljud tahavad juba kokku saada, on tulnud mulle infot, paljud tervitavad. Aga läheme see nädal selliselt edasi. Tänases infotunnis viime läbi kõigepealt kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kohaolijaks registreerus 31 Riigikogu liiget, puudub 70. Meil on tänases infotunnis peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse ja siseminister Kristian Jaani. Kõigil palun pidada kinni sellest, et küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Kuna on päris palju küsimusi juba ette registreeritud, siis on palve, et esitame iga põhiküsimuse korral ühe täpsustava küsimuse ja ühe lisaküsimuse.


1. 12:01 Tervisekriis

12:01 Esimees Jüri Ratas

Ja hakkame pihta. Esimene küsimus, Riigikogu liige Indrek Saar. Talle vastab valitsuse liige, peaminister Kaja Kallas, teema on tervisekriis. Indrek Saar, palun!

12:02 Indrek Saar

Aitäh, austatud juhataja, sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Tervisekriis on arenenud omasoodu. Riigi juhtimisel on selles olnud oma roll. Me kuulsime äsja valitsuse kavasid sellest, kuidas hakata järk-järgult piiranguid leevendama. Põhiliselt puudutab see 3. maid. 

Mäletatavasti, kui teie juhitav valitsus ametisse astus, siis üsna peatselt võtsite te ette piirangute leevendamise. Te tegite seda olukorras, kus võis ju aru saada, et te tahtsite tuua positiivset sõnumit, aga te tegite seda olukorras, kus niigi oli nakatumise foon lubamatult kõrgeks lastud. Ja see otsus valas veelgi õli tulle.

Ka nüüd, kui te olete piirangute leevendamise välja kuulutanud, on teadusnõukoja liikmed reageerinud sellele üsna kriitiliselt. Nad on öelnud, et nad ootasid, et te olete varasematest vigadest õppinud. Nende arvates olete te liiga tormakalt hakanud piiranguid leevendama. Ma palun teie kommentaari sellele, kui palju te teadusnõukoda kuulda võtsite. 

Ja teiselt poolt huvitab meid nende piirangute leevendamise puhul, kuidas see kõik saab seotud olema valge raamatu protsessiga. Kas valges raamatus saab olema pikemas perspektiivis täpsemini kirjeldatud, milliseid piirangute leevendamisi milliste nakatumisnäitajate korral võib tulevikus eeldada?

12:04 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kena kevadpäeva! Väga ilus ilm on täna väljas, kui keegi satub väljas käima.

Nüüd aga piirangutest. Põhiline arutelu, mis meil eile oli, oli selle üle, kas lubada välisõhus tegevusi. Kommunikatsiooni mõttes on kaks võimalust: kas öelda seda, et piirangud pikenevad 3. maini, või öelda seda, et piirangud leevenevad 3. maist.

Praegused piirangud kehtivad 25. aprillini, see tähendab, et valitsus pidi igal juhul tegema otsuse. Teadusnõukoja ettepanek oli lasta 1.– 4. klass kooli 26. aprillil. See oli nende ettepanek. Aga valitsuskabineti arutelude käigus tundus, et see on liiga vara, sellepärast et näitajad ei ole sugugi head.

Jah, teadusnõukoja esitatud ettekannetes on prognoosid, kuhu me siis erinevate stsenaariumide järgi jõuame, kui madalale tasemele jõuame. Ja nende alusel siiski valitsuskabinet otsustas, et lapsed 26. aprillil peale koolivaheaega kooli ei lähe. See puhver tuleb hoida, sest inimesed on käinud ka reisidel, sõitnud mööda Eestit ringi ja seetõttu me peame riski, et viirus uuesti levima hakkab, viima miinimumini.

Nii et tegelikult, kui te tahate öelda, et piirangud kehtivad, siis võib ka seda öelda, et me pikendasime piiranguid 3. maini, välja arvatud välisõhus sportimine. Inimesed seda niikuinii teevad kümnestes gruppides ja seda piirata oleks praegu kummaline, eriti kui me tahame soodustada välisõhus tegevust.

Nüüd valgest raamatust. Nagu korduvalt öeldud, valge raamat ei ole piirangute leevendamise ettepanek. Valge raamat annab need suunised ja tõenäoliselt hakkab see tööle pigem sügisel. Et kuidas inimesed ühe või teise ohutaseme puhul hakkavad käituma või peaksid käituma. Meil on valge raamatu küljes ka riskimaatriks, kus on erinevad riskitasemed. Ja vähemalt valitsuses me jälgime selle mummu liikumist tabelis punase poolt oranži poole ja oranži poolt kollase poole ka eri piirkondade lõikes.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd üks täpsustav küsimus. Indrek Saar, palun!

12:06 Indrek Saar

Tänan vastuse eest! Mul on hea meel, et valge raamat siiski millalgi sisu omandab. Jah, me kõik saame aru, et see oleks võinud juba aasta tagasi sündida, siis oleks meil täna võib-olla millelegi toetuda. Aga ma viitan veel kord sellele, et teadusnõukoja liikmed on kritiseerinud valitsust liiga tormaka piirangute leevendamise eest ja juhtinud tähelepanu sellele, et nemad soovitasid pigem teha kõik selleks, et koolilapsed saaksid kooli, et koolilapsed saaksid väljas organiseeritult tegutseda. Valitsus on pigem eelistanud kõrtse ja kaubanduskeskusi. Minu küsimus oligi, miks te arvate teistmoodi kui teadusnõukoda.

Aga ma tahan teilt küsida ühe väga konkreetse asja kohta, mis puudutab vaktsineerimiskava. Me oleme siin nädalate jooksul sellest korduvalt rääkinud, aga mul ei ole paraku õnnestunud äratada teis empaatiat nende inimeste suhtes, kes on sunnitud oma tööd tegema töökohal, kes ei saa kaugtööd teha. Kui me räägime haiguspäevadest, siis nad nende ajal saavad ebaõiglaselt karistada väiksema palgaga, kui nad ei saa tööle minna. Mul on küsimus: nüüd, kui saabub suurem kogus vaktsiine, kas me saaksime vähemalt vaktsineerimiskavas avada neile prioriteetse liini? Need inimesed, kes saavad kaugtööd teha, võib-olla saavad mõne nädala kauem oodata, aga need inimesed, kes peavad minema tööle tootmisesse, teenindusse, kes ei saa kaugtööle jääda, ehk saaksid prioriteetsena vaktsineeritud. Kas sellest on valitsuses juttu olnud? Kas te oleksite valmis seda kaaluma, et selline prioriteetsus luua lisaks neile konkreetsetele eesliini töötajatele, kes on juba välja sõelutud?

12:08 Esimees Jüri Ratas

Proua Kaja Kallas, palun!

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teadusnõukoda annab valitsusele nõu ja loomulikult seda nõu valitsus kuulab ja küsib ka küsimusi. Lihtsalt see nõu on väga varieeruv. Jaanuarikuus öeldi, et nakkus läheb alla, niipea kui me paneme koolid kinni. Ja kui midagi ei juhtunud, siis öeldi, et ega ei pidanudki juhtuma. Kui me küsisime pidevalt Briti tüve leviku kohta, siis öeldi, et see levik ei ole tegelikult nii ulatuslik. Aga hiljem selgus, et see levik siiski on.

Aga teadusnõukoda oma soovituste eest kuidagi ei vastuta. Valitsus aga vastutab nende otsuste eest, mida ta teeb. Loomulikult on võimalik kritiseerida neid otsuseid. Aga ma rõhutan veel kord: teadusnõukoja ettepanek oli avada koolid 26. aprillil igal pool üle Eesti, kuigi Tallinnas ja Ida-Virumaal on nakatumisnäitaja praegu veel väga kõrge. Valitsuse otsus oli seda riski mitte võtta ja avada koolid alles 3. mail.

Te ütlete, et me eelistame kõrtse. Ei eelista ju. Kõik otsused, mida me teeme, peavad olema põhjendatud. Ja me oleme põhjendanud seda sellega, mida ka teadusnõukoda ütleb, et välitingimustes viirus nii ei levi. Seetõttu 3. maist ei ole toitlustusasutustel võimalik oma ruume avada, vaid on võimalik välitingimustes inimesi teenindada. See tähendab, et toitlustuskohad ei lähe päris lahti, nagu teie ütlete, kõrtse ei avata.

Teie teine küsimus puudutas vaktsineerimist. Aga seal on üks eeldus, mis kahjuks ei vasta tõele. See eeldus on see, et meil on vaktsiine piisavalt. Nimelt, kui me vaatame praegu vaktsiinitarneid, siis paraku AstraZeneca tarned on pidevalt väiksemad, kui on lubatud. Näiteks järgmisel nädalal pidi tulema 50 846 doosi, aga tuleb 2400 doosi. Ehk siis meil on endiselt vaktsiinide defitsiit. Ja sellistes tingimustes me lähme edasi vanemate inimeste vaktsineerimisega perearstide juures ja seda just sellepärast, et neil on oht seda haigust põdeda kõige raskemalt, sattuda haiglasse. Aga selle kõrval me lähme ilmselt edasi ka eesliinitöötajate vaktsineerimisega osakaalus üks kolmandik ja kaks kolmandikku. Ent seda me otsustame neljapäeval.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja! Mul on ainult üks lihtne küsimus: kust sa, lilleke, siia said?

12:12 Peaminister Kaja Kallas

(Vaikib.)

12:12 Esimees Jüri Ratas

Nii. Indrek Saar registreeris küsimuse tervisekriisi kohta. Ma saan aru, et kui peaminister püsti ei tõuse, siis ei soovi ta teie küsimusele vastata. See ei haaku teemaga. Nii et liigume edasi. Esimesele küsimusele on vastatud.


2. 12:12 Tsiviilkontroll

12:12 Esimees Jüri Ratas

Teine küsimus. Selle küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on tsiviilkontroll. Helle-Moonika Helme, palun!

12:12 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kohtumisel meie fraktsioonis te ütlesite, et teie ei tegelenud üle nädala kestnud meeleavaldustega ja politsei tegutses seal omapead, lähtuvalt nende koostatud ohuhinnangust. Sedasama on meile kinnitanud siseminister Jaani. Teame ka, et üks politsei keskastme juhte Valdo Põder on kinnitanud, et otsus kasutada märulipolitseid, kiirreageerijaid ja verekoeri oli tema otsus. Tagatipuks on Elmar Vaher väitnud, et kapo hinnangul eksisteeris oht põhiseaduslikule korrale, kuid et sellekohane analüüs on väidetavalt salastatud. Kapo pole nimetatud analüüsi olemasolu ei kinnitanud ega ümber lükanud. Kõigest eeltoodust lähtuvalt on mul teile küsimus: kas meil politsei tegutseb täiesti omal käel ja omavoliliselt? Sellisel juhul puudub meil politsei kui jõustruktuuri üle tsiviilkontroll. Tsiviilkontrolli puudumine omakorda tähendab, et meil on põhiseaduslik kriis. Kuidas te kommenteerite?

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti elanikest 92% usaldab Eesti politseid. Mina ei tea, kelle huvides on see, et teie politsei usaldusväärsust pidevalt õõnestate. Te kasutate selliseid märgilise tähendusega sõnu, et saavutada nagu hästi negatiivset konnotatsiooni. Verekoerad! Need on teenistuskoerad. Aga loomulikult, te saate seda teha, see on teie stiil ja seda te olete kogu aeg harrastanud.

Nüüd, ma ei ole öelnud, et ma ei ole teadlik sellest, mida politsei teeb. Mulle iga päev antakse ülevaateid, raporteid sellest, mida politsei teeb, kuidas politsei käitub, milliseid käike nad meeleavalduste ohjeldamiseks teevad ja millised on ohuhinnangud. Loomulikult, seda informatsiooni antakse. Aga politsei tegevuse ulatus ja alused on sätestatud seaduses. Kõigepealt põhiseaduses, aga ka Politsei- ja Piirivalveameti seaduses ja korrakaitseseaduses. 

Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, mida te ilmselt väga hästi teate. Amet on aruandekohustuslik oma valdkonna ministri ees ja see minister suunab ja koordineerib ameti tegevust. Nii et politsei lähtub oma otsustes ohuhinnangutest, mis nad teevad.

Kui me vaatame eelmise nädala tegevust, siis politsei käitus väga rahumeelselt, jagas selgitusi, et hajutamisnõudeid tuleb täita ja miks sellised piirangud on kehtestatud. Väga palju oli seal siiski ka provokaatoreid, kes soovisid, et see meeleavaldus läheks käest ära, kes soovisid saada videoid, et näidata, kuidas politsei läheb oma rahva vastu. Aga politsei ei ole Eesti rahva vastu, politsei on Eesti rahva poolt. 92% Eesti inimesi teab ja usub seda.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Nüüd esimene täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Me ei ole kordagi suunanud oma küsimusi, ütleme, reapolitsei suunas. Me oleme öelnud, et need, kes selle käsu andsid, need isikud on ise põhimõtteliselt õõnestanud seda usaldusväärsust, seda 92 või isegi rohkemat protsenti, mis siiani on Eesti politsei toetust iseloomustanud.

Aga ma jätkan kogu Eestit vapustanud sündmustega ikkagi. Pühapäevasel täiesti rahumeelsel meeleavaldusel, milleks oli kõikidel inimestel põhiseaduslik õigus olemas, tegelikult ikkagi veeti täiesti otsitud põhjustel ja mitte millegi eest inimesi politseibussi menetlustoimingutele. Ei märatsenud seal keegi. Ei põletanud keegi autosid, ei rüüstanud poode ega kohvikuid, ei rikkunud linnavara. Mingi ohuhinnang ei ole siiani kinnitanud põhjust, miks saadeti selline hulk politseijõude sel päeval välja täisvarustuses koos relvade ja koertega. Aga selle väljaselgitamisega nagunii praegu tegeldakse.

Sellelsamal pühapäevasel meeleavaldusel osales ka tippmuusik ja tšellist, nelja lapse ema Silvia Ilves, kellel oli samuti põhiseaduslik õigus seal viibida ja kes hoolimata täiesti ebaproportsionaalsest politseinike, eriüksuslaste hulgast, kes olid tulnud sinna ilmselgelt rahvast hirmutama, haaras tšello ja mängis vabadussõja risti all Eesti hümni. Tema vastas seisid müürina tursked politseinikud, kes kogu aeg survestasid teda mängimist lõpetama ja endaga politseibussi kaasa tulema. Nad olid valmis konfiskeerima tema tšello kui riigi julgeolekule ohtliku eseme. Ja kui politsei lõpuks mingi käsu peale taganes, siis Silvia Ilves hakkas suurest närvivapustusest ja vabanemistundest lihtsalt nutma. Seda kõike nägi pealt ka tema väike poeg. 

Kas teie kui naine ja kui samuti väikese poja ema kiidate Silvia Ilvese vastase jõudemonstratsiooni heaks? Ja kas te toetate Silvia Ilvese vastu algatatud repressioone kultuuriringkondade ja tööandja poolt?

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie kirjeldusest tundub, nagu te oleksite seal kõrval seisnud. Mina ei seisnud. Kas te seisite seal kõrval? Noogutate, et seisite kõrval. Ühesõnaga, Helle-Moonika Helme seisis seal kõrval, Kaja Kallas ei seisnud seal kõrval. Mina ei seisnud seal kõrval, seetõttu ma ei saa kinnitada ega ümber lükata seda kirjeldust, mis te praegu esitasite, väites, et see kõik juhtus.

Kui kellelegi on tehtud liiga, siis ta saab pöörduda õiguskaitseorganite poole, kes lahendavad neid juhtumeid vastavalt seadustele. Ja kui on ületatud oma võimupädevust, siis need inimesed saavad karistada. Selle jaoks on meil seadused olemas, me elame õigusriigis. Nii et kui midagi on, siis küll see välja selgitatakse.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:18 Helle-Moonika Helme

Ma ütleksin vastu, et meil on ju e-riik ja meie tehnoloogia võimaldab asjadest osa saada ilma seal juures olemata. Seal oli kümneid inimesi, kes filmisid seda kõike, ja see kõik on avalikult kättesaadav ja nähtav, mis seal tegelikult toimus. Oleksite võinud seda vaadata.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd palun lisaküsimus, Siim Pohlak.

12:19 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan teemal, mida olen ka eelmistel kolmapäevadel teie käest küsinud. Ma küsin taas olukorra kohta piiril. Millist koroonakontrolli piiripunktides rakendatakse? Kuidas ja kui põhjalikult jälgitakse Eestisse saabujate karantiinist kinnipidamist? 

Eelmisel nädalal käis meediast läbi uudis isikust, kes tõi Eestisse Lõuna-Aafrika Vabariigi tüve ja levitas seda mööda riiki. Samuti on teateid, et vaktsiinid ei kaitse mitme eksootilisema tüve vastu. Terviseamet ütleb, et kasvama ongi hakanud välismaalt toodud haigusjuhtude osakaal, kusjuures iga kolmas välismaalt toodud haigusjuht pärineb Egiptusest.

Kordan taas oma mõtet, et kui meil Eestis on ranged piirangud, kui teie valitsus soovib olukorda kontrolli alla võtta, tegutseda selle nimel, et suvi oleks piiranguteta, siis on täiesti mõistetamatu, kuidas lastakse rahulikult Türki, Egiptusesse ja mujale tuhandete kaupa puhkama sõita. Minu küsimus ongi: kuidas teie arvates sellise eesmärgistamata juhtimisega on võimalik koroonakriis Eestis üldse lahendada ja mida te plaanite ette võtta? Kas te olete arutanud teadusnõukojaga neid uusi tüvesid puudutavaid aspekte?

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga palju küsimusi. Kõigepealt ma rõhutan uuesti üle: Eesti Vabariik peab laskma koju need inimesed, kes Eestis elavad. Ehk siis, kui Eesti inimesed lähevad reisima, siis nad peavad saama koju tagasi tulla.

Kui me vaatame nüüd bilanssi sisse toodud versus kohalikud juhud, siis eelmisel nädalal 2904 juhtu olid kohalikud ja 111 olid sisse toodud juhud. Teil on täiesti õigus, et Egiptusest oli 45 juhtu, ja ka see on õige, et 3,7% kõikidest juhtudest on sisse toodud. 

Loomulikult me jälgime Lõuna-Aafrika tüve levikut ja küsime selle kohta teadusnõukojalt pidevalt, ka sekveneerimise kohta. Proove on järjest sekveneeritud ja me praegu näeme, et 4288 proovist 45 on Lõuna-Aafrika tüvega. Need juhud, mis eelmine nädal tuvastati, need seitse juhtu, olid kõik kohalikud juhud, ainult üks oli neist sisse toodud.

Teie küsimus puudutas ka seda, kuidas tagatakse see, et isolatsioonikohustust rikkunud inimene saab karistuse. Meil oli valitsuskabinetis juttu, et seda järelevalvet tuleb suurendada. Need inimesed, kes tulevad tagasi, peavad isolatsioonikohustusest kinni pidama.

Võib-olla huvitav informatsioon on veel see, et kui eelmisel koolivaheajal, mis oli veebruaris, reisis üle 30 000 inimese, siis sellel kevadisel vaheajal 5700 inimest. Inimesed on ka ise aru saanud, et reisimine ei ole mõistlik. Praegusel juhul ka Terviseamet ja Välisministeerium on andnud soovitusi, et ärge minge teistesse riikidesse, eriti sellistesse riikidesse, mille puhul me tegelikult ei tea, kuidas nakkus levib. Nad ei tee piisavalt teste ja numbrid, mida nad avalikustavad, võivad olla väikesed, aga ei pruugi peegeldada kogu olukorda. Samuti ei ole meditsiinisüsteem teistes riikides alati sellel tasemel, millega me oleme harjunud Eestis, kus haigustega paremini toime tullakse.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:23 Kriisi juhtimine

12:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on kriisi juhtimine. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:23 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab tõesti kriisi juhtimist. Valitsus esitas Riigikogule nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, mis tõi piketid tänavale ja politsei Riigikogu ümber ja on tekitanud suurt poleemikat ja vastasseisu. Teie valitsuse liikmed ja koalitsiooni Riigikogu saadikud on aktiivselt kaitsnud selle seaduseelnõu ettepanekuid anda erivolitused ametkondadele alaliselt, muuta kehtivat seadust alaliselt.

Nüüd Riigikogu menetluse käigus vist me jõuame sisuliselt Isamaa ettepanekuni, et need erivolitused kehtiksid ainult eriolukorras ja hädaolukorras. Minu arvates ka see hädaolukorra küsimus vajab veel lahtiharutamist, piisaks ainult eriolukorrast. Aga me jõuame enam-vähem selle tulemuseni ja valitsuse ettepanekul seadus muutub väga põhimõtteliselt.

Öelge palun, kas valitsus võtab selle eelnõu tagasi või nõustub nende väga põhimõtteliste ja oluliste muudatustega, et selliseid volitusi alaliselt ametkondadele ei antagi. Ja kas te olete jätkuvalt teist meelt kui nüüd Riigikogus saavutatav lõpptulemus, jääte enda juurde ja valitsus on endiselt seisukohal, et selliseid volitusi Eestis ametkonnad vajavad alaliselt?

12:24 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Valitsusel ei ole kunagi olnud eesmärki kasutada Terviseametit ja politseiametit muudel juhtudel, kui nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjumiseks vaja on eriolukorras ja hädaolukorras. Ega muud mõtet pole olnud. Kui EKRE ja ilmselt siis ka Isamaa soov, teie ühine soov on need kaks sõna sinna juurde lisada, siis see ei muuda selle muudatuse põhimõtet. See on täpselt see, mida ka valitsus on mõelnud: kui meil on hädaolukord, kui meil on eriolukord ning meil on vaja kontrollida, kas piirangutest peetakse kinni, siis politseil peab olema õigus neid asju ise menetleda, mitte ainult koostöös Terviseametiga. See bürokraatlik ahel oleks lühem. See täpselt on eesmärk. Ühe sõna lisamine, mis teeb teid õnnelikuks, suurt pilti ei muuda. Ja kui me saame kõik sellega nõus olla, siis ma arvan, et see on ainult positiivne.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Nüüd esimene täpsustav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mulle jääbki arusaamatuks, milleks siis selline suur vaidlus. Miks te tõrkusite nii pikalt just nimelt nende lühikeste täienduste seadusesse panemise vastu? Te esitasite siia muudatused, mis kehtiksid alaliselt Eesti seadustikus. Volitused oleksid alalised. Meil oli siin Riigikogus nädalaid tegemist, et seda muuta, ja nüüd te ütlete, et aga me olemegi seda soovinud. No väga hea! Ma usun, et mitte ainult meie ei ole õnnelikud, vaid ka teie olete õnnelikud selle lõpptulemuse üle.

Aga mu teine küsimus on hädaolukorra seaduse kohta, mis samuti käsitleb kriisi juhtimist ja milles toimuvad päris olulised volituste ümbertõstmised eri ametkondadelt peaministrile ja valitsusele ja Riigikantseleile. Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi valitsemisalast võetakse ära just kriisi juhtimise volitused ja isegi seadusandluse koordineerimise teatud ülesanded. Need koondatakse kõik Riigikantseleisse. Tänaseks on Riigikantselei oma koosseisult juba suurem kui mõni ministeerium. Kas see tähendab ka pädevuste dubleerimist? Ja kui ära viiakse volitused, siis kas selleks on vaja ära viia ka volitatud inimesed? Milleks selline ümbertõstmine kriisi kõrghetkel? Kas ei ole mõistlik, et me neid juhtimisskeeme ei muuda kriisi kõrghetkel, vaid tuleme selle küsimuse juurde tagasi pärast kriisi ja mõtleme rahulikult läbi, mida Eestis on vaja muuta ja mida mitte? Praegu on segadust parlamendis, on segadust ühiskonnas, aga kiirkorras me kriisi kõrghetkel korraldame kriisi juhtimist ümber. Mulle ei tundu see mõistlik. Kuidas teile?

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ministeeriumide, ametkondade, kohalike omavalitsuste valmisolek kriisidega toime tulla on tegelikult väga ebaühtlane. Seda näitas ka kevadine eriolukord. Eriolukord oli vajalik kehtestada just selleks, et saaks kriisi juhtimist koondada. Praegu on kriisi juhtimine Siseministeeriumi all, seal on kriisikomisjon, Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon. Aga sellel pole piisavalt poliitilist kaalu ega juhtimisinstrumente, et igasuguseid otsuseid vastu võtta.

See arusaamine on aastaid olnud, ka 2018. aastal juhtis Riigikontroll sellele tähelepanu. Mul on käepärast Riigikontrolli soovitus riigisekretärile: "Koostöös kaitse- ja siseministriga kaaluda, kas ühendada omavahel kaks protsessi: sisejulgeolekut ohustavate hädaolukordade riskide analüüsimine, mida tehakse hädaolukorra seaduse alusel, ning sisejulgeolekut ohustavate riskide hindamine, mida tehakse riigikaitseseaduse ja julgeolekuasutuste seaduse alusel. Lisaks tuleb analüüsida võimalust ühendada sisejulgeolekut ohustavateks hädaolukordadeks valmistumise ja laiapõhjalise riigikaitseprotsessi juhtimine, tuues kogu selle protsessi koordineerimise ülesande Riigikantseleisse. Soovitus aitab vähendada riski, et riskide maandamise meetmete rakendamine jääb asutuste igapäevategevuses tähelepanuta."

See on Riigikontrolli soovitus 2018. aastal. Pärast 2018. aastat oleme me kogenud koroonakriisi ja sellest tulenevaid probleeme, mis kriisi juhtimisel on olnud, ja sellest lähtuvalt on ka ettepanekud teha see juhtimiskorraldus selgemaks. Arusaadavalt on praeguse kriisi tipphetk selleks ajaks möödas, kui need muudatused saavad vastu võetud, aga igas kriisis tulebki valmistuda ka järgmiseks kriisiks ja ma arvan, et see on ka õppetund, mis on kevadest kaasas.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

12:30 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Mind ajendas küsima see, et siin on juba pikka aega, kaasa arvatud tänases infotunnis, jutt käinud sellest, et praegune valitsus ei oska asju ajada, ei oska kehtestada piiranguid, ei oska lõdvendada piiranguid, ei oska vaktsineerida, ei oska strateegiaid kavandada ega kehtestada, ei oska valgeid raamatuid teha – mitte midagi ei oska. Eelmine valitsus nagu tegi kõike suurepäraselt.

Samas eelmise valitsuse liige Martin Helme ütles 7. veebruaril TV3 "Seitsmestes uudistes" nädala kokkuvõttes – mis on teatavasti üks paremaid, kui mitte kõige parem poliitilise debati saate formaat Eestis –, et eelmisel valitsusel vaktsineerimise strateegiat tegelikult ei olnudki. Võeti seakatkuga võitlemise strateegia, vahetati sellel nimi ära ja lupsti! oligi uus strateegia valmis, vana tolmust puhtaks löödud. Iseenesest see seakatkuga võitlemise strateegia nägi aga ette, et nakatunud sead põhimõtteliselt likvideeriti. Ma loodan, et Martin Helme dramatiseeris veidi üle, aga kindel ei saa olla, mis seal oli või ei olnud.

Teie olete olnud varsti kolm kuud peaminister. Äkki te olete saanud visata pilgu peale ka varem kehtinud strateegiatele, plaanidele, ka tehtud ja tegemata jäänud asjadele. Kuidas teie kommenteerite Martin Helme väidet, et eelmisel valitsusel vaktsineerimisstrateegia puudus?

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mulle meeldib Henry Fordi ütlus, et ära otsi süüdlasi, vaid otsi lahendusi. Praegu me oleme keset vaktsineerimisprotsessi ja tahame jõuda selleni, et 70% elanikkonnast vaktsineeritud saaks. Seda tingimustes, kus meil on vaktsiinide defitsiit. Seetõttu on mul hea meel, et eile tervise- ja tööminister Tanel Kiik valitsuskabinetis esitles vaktsineerimise plaani kuni juunikuuni. Ja loomulikult tuleb sealt ka edasi minna. Peavad olema selged juhtimisahelad, selged suunised ka selles osas, kuidas me vaktsineerimisega edasi liigume. Loomulikult mulle oleks ka meeldinud, kui sellega oleks tegeldud varem ja sellega ei oleks pidanud tegelema keset kriisi. Aga ma usun, et siit me saame edasi minna ainult paremini.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:33 Koroonakriis

12:33 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, vastab Vabariigi Valitsuse liige peaminister Kaja Kallas. Teemaks on koroonakriis. Jevgeni Ossinovski, palun!

12:33 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimuse teema ei üllata teid. See puudutab vanemaealiste inimeste vaktsiiniga hõlmatust. Oma kuu aega ma olen sellest rääkinud, et Eestis on vanuses 80+ inimeste vaktsiiniga hõlmatus uskumatult väike. See tähendab meile haiglate patsientuuri osas suuremat koormust ja selle tõttu on ka surnud ja sureb veel edaspidi kümneid inimesi. Need surmad oleksid vaktsiiniga ärahoitavad, aga suremus ja hospitaliseerimise risk just selles vanuserühmas kasvab hüppeliselt.

Paar nädalat tagasi me arutasime siin saalis seda küsimust ka teiega. Ja tõepoolest tundus, et valitsus on selle teema paremini teadvustanud ja sellega positiivses mõttes edasi liikunud. Tänaseks, tõepoolest, on hõlmatus ka selles vanuserühmas kasvanud võrreldes paari nädala taguse ajaga, aga me oleme selles jätkuvasti Euroopa Liidu kõige kehvemaid: napilt üle 50% on meil hõlmatust selles vanuserühmas. Suur osa riike on juba jõudnud tükk aega tagasi üle 90%.

Ma võtsin Terviseameti statistikast välja eelmise nädala vaktsineerimised – siis peatati eesliin ja öeldi, et nüüd hakkame vanemaealistega tõsiselt tegelema – ja vaatasin, kellele on läinud esimesed doosid. Ainult 8% nendest on läinud tegelikult 80+ vanuserühmale. Valdav osa vaktsiinidoosidest läks ka eelmisel nädalal ikka noorematele.

Sellest tulenevalt ma ei teagi, kuidas seda küsida. Mis toimub? See on vist kõige lihtsamal viisil esitatud küsimus. Aga kui natukene laiendada, siis: milliseid samme on valitsus astunud selleks, et vanemaealiste hõlmatust tõsta? Ja mida veel oleks vaja teha? Kuidas on niimoodi juhtunud, et me nõnda sabas sörgime ja olukord kuidagi väga visalt paraneb, kui üldse?

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie räägite ainult vanuses 80+ inimestest, aga kui me vaatame seda, kes vajavad haiglaravi, kui nad selle haiguse saavad, siis 70–79‑aastastest 25,1% vajab haiglaravi ja 60–69‑aastastest 11,4% vajab haiglaravi, kusjuures intensiivravi vajab üle 70‑aastastest 2,26%. Üle 80‑aastaste puhul on see protsent tegelikult madalam: 1,42. Tõsi, surmade osakaal on tõesti üle 80-aastaste seas palju suurem, 10%, samas kui üle 70-aastaste puhul on see protsent 4,37.

Meil oli plaan eelmisel nädalal kasutada 2400 Janssen Pharmaceutica vaktsiini doosi. See on teatavasti ühe doosiga või ühe süstiga vaktsiin ja sobib hästi vanemaealistele ehk vanuses 80+ inimestele, kes elavad kodus. Need on inimesed, kes ei saa kodunt välja tulla, ja siis sõidetakse nende juurde. Paraku selle vaktsiini kasutamine peatati, mis tähendab seda, et meie ka seda kasutada ei saanud.

Praegu on 54,11% üle 80-aastastest vaktsineeritud, üle 70-aastastest on vaktsineeritud juba 60%. Nagu ma ütlesin, ka nemad on väga suure riski rühmas.

Meil on perearstide nimistutes üle Eesti eri vanuste osakaal väga erinev. Ja eri perearstidel on erinevad mured, kuidas vanemaealisi kätte saada. Selles mõttes Jansseni vaktsiini kasutamise peatamine oli väga halb, üks osa meie strateegiast peatus.

Aga me liigume ka vanemaealiste vaktsineerimisega edasi. Kui me vaatame, siis meie tase üle 70-aastaste puhul on umbes sama kui teistes riikides, näiteks Taanis ja ka Leedus. Just sellepärast, nagu ma ütlesin, et ka selle vanuserühma risk on väga kõrge.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Jevgeni Ossinovski!

12:38 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Eelmise nädala esimestest doosidest üle 70-aastastele, kui te tahate teisest vanuserühmast rääkida, läks ikka ainult kolmandik. Kaks kolmandikku esimestest doosidest läks alla 70-aastastele, kus hospitaliseerimise risk langeb märkimisväärselt. Tõsi, kahtlematult on Jansseni kasutamise peatumine mure. Loodetavasti pärast eilset Euroopa Ravimiameti otsust see taastub, sest tegelikult üks näitaja, mida me üldiselt ei jälgi, on see, et 90+ vanuserühma vaktsineerimisega hõlmatus on meil veel madalam kui 80+ vanuserühma hõlmatus. Viimati, kui ma seda vaatasin, oli see alla 40% isegi. Tõenäoliselt on küsimus selles, et nende inimesteni tuleb jõuda, mitte eeldada, et nad ise kuidagi vaktsineerimiskohta tulevad.

Terviseminister ütles eelmisel esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjonis, et esimeseks mainädalaks saavutatakse 80% hõlmatus 80-aastaste seas. No praegu on see 54%. Valitsus on öelnud, teie ka vist olete öelnud, et järgmise nädala lõpuks on plaan 70%-ni jõuda. Tõepoolest, on erinevaid põhjuseid – kus on perearst haige, kus ta on puhkusel ja kus ei saadud kedagi kätte ja mis iganes need põhjused on. Loomulikult, kuna perearste on palju, siis igasuguseid logistilisi küsimusi on hulgi. Aga fakt on see, et kõrge hõlmatus ühtlaselt üle Eesti on meie ühine eesmärk, mitte konkreetse perearsti oma.

Sellest tulenevalt on mul selline küsimus. Igasuguseid seletusi, miks meil on halvasti läinud, on loomulikult võimalik leida ja neid tundide kaupa siin esitada, aga mida praktiliselt ja päriselt valitsus kavatseb teha senisest teistmoodi, aktiivsemalt, paremini, selleks et me tegelikult jõuaksime 80% hõlmatuseni lähima kahe nädalaga?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Peamine põhjus, miks ei ole kõikides vanuserühmades vaktsineeritus kasvanud, on see, et meil on vähe vaktsiine. Tuletan lihtsalt meelde, et AstraZeneca tarned, mida me nüüd kasutame üle 60-stel, on olnud väga hektilised. Näiteks pidi seda tulema pärast 15. aprilli nädala jooksul üle 10 000 doosi, tuli 4800. Sellel nädalal pidi tulema 17 805 doosi, tuli tunduvalt vähem. Selle hulgas tuleb arvestada ka teiste doosidega, mille aeg hakkab nüüd kätte jõudma.

Kuna me soovisime siiski võimalikult paljudele inimestele seda katet anda, siis me kõik doosid, mis tulid, suunasime esimesteks süstideks, lootuses, et tarnegraafikud peavad ja seda vaktsiini tuleb piisavalt peale. Aga paraku need tarnegraafikud ei ole pidanud, mis tähendab seda, et meil praegu on vaja teisteks doosideks 20 000 doosi, aga meil ei ole tegelikult neid 20 000 doosi ja me peame praegu osa kõrvale panema. Seetõttu tempo aeglustub. See on selge.

Mida me siis oleme teinud, et vanemaid inimesi kätte saada, ja mida me teeme edasi? Kohalike omavalitsustega oleme suhelnud, et sotsiaaltöötajad leiaksid need inimesed üles. Nendel on kõige parem side inimestega ja nad teavad, kuidas vaktsineerimist korraldada.

Maakonnad ja omavalitsused on aga erinevad ja side rahvaga ka on väga erinev. Kindlasti väiksemates maakondades on meil hõlmatus väga suur. Kolmes maakonnas on 80+ vanusegrupi hõlmatus üle 70% ja viies maakonnas 70–79 vanusegrupi hõlmatus samuti üle 70%. Neljas maakonnas on 80+ vanusegrupi hõlmatus üle 65%. Need on väiksemad maakonnad, kus inimesi on kergem kätte saada. Aga kõik ettepanekud, mis teil on, kogu kriitika ma võtan kaasa. Kui teil on ettepanekuid, kuidas seda paremini korraldada, siis nende osas me oleme kindlasti avatud. Eesmärk on ju kiiremini vajalik hõlmatus saavutada.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus, Indrek Saar, palun!

12:42 Indrek Saar

Aitäh! Ma kasutan seda suurepärast võimalust, et mul on võimalik täpsustada veel kord seda diskussiooni, mis meil omavahel oli. Esiteks: kõrtsid versus laste kooliminek. Selle dilemma on sisse toonud teadusnõukoda ise. Ja ma paraku kaldun küll arvama, et kõrtsi väliterrass jääb ikka kõrtsiks, see ei ole mingisugune teistsugune rekreatsiooniala. Kui kõrtsi väliterrass avatakse, siis avatakse lihtsalt kõrtsi teistsuguses ruumis paiknev osa. Sisuliselt ei ole sel ju vahet, me saame aru. Aga tervise seisukohast, kas ollakse siseruumides või väljas, seal on tõestatult vahe olemas.

Aga ma tulen selle juurde, mida teadusnõukoja juht on öelnud. Tsiteerin tänast Postimeest. Irja Lutsarit pani nördima, et kuigi algklassid saavad tagasi koolimajja, lükatakse poodide ja meelelahutusasutuste avamisega edasi vanemate klasside pääsu klassiruumi. "Kui nüüd algklassid lähevad 3. mail, siis millal teised klassid lähevad?" küsis Lutsar.

Mina küsin ka nii. Mis oli teie kaalutud valik, kui teadusnõukoda soovitas kõigepealt saata nooremad lapsed kooli, siis vaadata, mis juhtub, ja siis hakata muid piiranguid leevendama, mõeldes eelkõige selle peale, et ka vanemad klassid saaksid võimalikult kiiresti kooli. Miks oli teie valik kooli minek, nagu te ütlesite, teadusnõukoja esialgsest variandist nädal hiljem, lasta algklasside lapsed hiljem kooli, aga samal ajal teha kiiresti leevendusi poodide ja meelelahutuskeskuste osas, nagu ütleb teadusnõukoja juht?

12:44 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teadusnõukoja juht viibis ka ise valitsuskabineti arutelude juures. Ta sai teha märkusi ja öelda oma seisukohti nende ettepanekute osas. Teadusnõukoja soovitus oli saata juba 26. aprillil lapsed kooli. Ent kui me vaatame graafikuid, vaatame muid andmeid, siis iga kord peale vaheaega on tulnud nakatumise tõus. Ja kuna inimesed käivad koolivaheajareisidel, inimesed sõidavad ka mööda Eestimaad ringi, siis meie, olles varasemast kogemusest õppinud, otsustasime, et me lapsi kohe kooli ei saada. Teatud puhver peaks olema. Algkoolilapsed lähevad 3. mail kooli.

Samal ajal me jälgime pidevalt nakatumisnäitajaid ja järk-järgult saame lasta lapsi kooli ka teistes vanuseastmetes. Kui nakatumisnäitajad lubavad, siis viimased koolinädalad on veel jäänud ja järk-järgult seda teha saab.

Aga jah, kõik meie otsused on ikkagi seotud sellega, et välitingimustes tegutsemine ka teadusnõukoja arvates ei suurenda nakatumist. Kõik piirangud peavad olema vältimatult vajalikud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kui te käite Tallinna tänavatel, siis restoranide ees on lihtsalt letid, kus inimesed seisavad samamoodi, nad puutuvad kokku niikuinii. Küsimus on selles, et me ei luba praegu restorane avada, me ei luba praegu avada spaasid ja meelelahutuskeskusi just nendel põhjustel, mis te välja tõite ja mida ka teadusnõukoda meile ütles. Täpselt selle järgi me oleme tegutsenud. 

12:46 Esimees Jüri Ratas

Tänan, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:46 Toidujäätmete ja -kadude teke esmatootmises

12:46 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Merry Aart, vastab valitsuse liige maaeluminister Urmas Kruuse. Teemaks on toidujäätmete ja -kadude teke esmatootmises. Merry Aart, palun!

12:47 Merry Aart

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Lugesin sektori ülevaadet aastast 2020 ja mul on tõesti hea meel, et põllumehed kohanesid kriisiga ja said üldiselt edukalt hakkama. Ent põllumajanduses ja esmatootmises on alati kaod, tulgu need siis ilmastikuoludest või töötlemisest või saagikoristusest. Seda teemat ei ole väga pikalt või väga põhjalikult kunagi arutatud ja siit minu küsimus. Palun, kas te avaksite seda teemat? Kui suur on toidukadu esmatootmises ja kas kriisiga seotud kahjude määratlemisel ka nende kadudega on arvestatud?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

12:47 Maaeluminister Urmas Kruuse

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud hea küsija! Tõepoolest, Euroopa Liidu tasandil on aastal 2015 loodud toidujäätmete ja toidukadude platvorm, mis koondab liikmesriikideüleselt ÜRO kestliku arengu eesmärki vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta.

Eestis on esmakordselt uuritud seda valdkonda vaheetappide kaupa aastail 2016–2020. Seda uuringut tehti, nagu ma mainisin, vaheetappide kaupa ja selles uuringus lepiti kokku, et toidukaona käsitatakse töötlemata või töödeldud toitu, mis oli esialgselt mõeldud inimestele tarbimiseks. Aga uuringu mõte oli saada teada, miks üks või teine toit inimeste lauale ei jõua.

Põllumajandustootmises saab öelda seda, et toidukao ulatus sõltub tegelikult tootmistüübist ja kao tekke põhjusest. Ei ole sellist ühtset, konstantset kao põhjustajat. Need kaod jäävad vahemikku 1–46%. Kui me räägime näiteks aastast 2020, siis mullu moodustas toidukadu piimatootmises, nisu-, maasika- ja kartulikasvatuses kokku 115 000 tonni.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Merry Aart, palun!

12:50 Merry Aart

Aitäh! Keeruline isegi küsida. Natukene üldsõnaliseks jäi vastus, aga aitäh selle eest. Ma tulen korra väga kirgi kütnud teema juurde: maasikakasvatus eelmisel aastal. Ei ole küll suur sektor ja ma tean selle olukorda. Aga kui ma loen siit sektori ülevaatest, et maasikasaak oli 10% ja saagikus 1,2% väiksem eelmise aasta saagist ja ilmastikutingimuste tõttu oli saagikadu suur. Ja siis ma vaatan toidukadude numbreid maaülikooli uuringus, kus öeldakse, et kõikidest ilmastiku- ja muudest kadudest on see kadu umbes 25%, ütleme, 23–28%. Minu küsimus on: kui suur osa sellest 10%-st aedmaasikate saagi kaost võiks olla see toidukadu?

12:50 Esimees Jüri Ratas

 Urmas Kruuse, palun!

12:50 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt küsija! Sellesama uuringu vahearuanne 2020. aastal ütleb, et maasikakasvatuses oli suhteline toidukadu keskmiselt 46,1%. Maaülikooli teadlased tegid katseid ja hindasid ära, kui palju saaki jäi koristamata ja kui suur oli majanduslik kahju. Ja selle suuruseks hinnati 6 või ligi 7 miljonit.

Tõsi on ka see, et kui me räägime üldse põllumajandusest ja aiandussektorist eriti, siis kindlasti on küsimus ka selles, millised on ilmastikutingimused. Ka see võib olla üks väga suur mõjutaja, kui suur on kadu. Aga siinkohal tuleb öelda seda, et kui te räägite konkreetselt maasikakasvatussektorist, siis selle põhiprobleem oli mullu selles, et marjade küpsemise periood oli väga lühike, aga tööjõud ei olnud kättesaadav. Ja siis lisandusid veel nn ilmastikutingimused. See põhjustas tegelikult keskmisest selgelt suurema kao.

12:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:52 Rahvusvaheline olukord

12:52 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle küsib Mihhail Lotman, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on rahvusvaheline olukord. Mihhail Lotman, palun!

12:52 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Ma ei hakka teile rääkima, milline on rahvusvaheline olukord, te teate seda isegi. Te teate, kui palju ja milliseid vägesid on koondatud Ukraina piirile. Te teate, kui kõvasti on edasi arenenud Putini plaan Valgevene sisuliselt annekteerida. Te teate ka seda, kuidas GRU mõrtsukad sooritavad oma tegusid Euroopa Liidu riikides ja ka Venemaal loomulikult. Te teate, millised protsessid on Venemaal ja kuidas seal koheldakse opositsiooni. Te teate relvalao plahvatusest Tšehhis ja sellest poliitilisest kriisist, mille tõttu Tšehhi saatis 18 Vene diplomaati välja ning Venemaa saatis välja 20 Tšehhi oma. Tšehhi palus teistelt Euroopa Liidu riikidelt solidaarsust, et nad saadaksid Venemaa diplomaadid välja. Te teate, millised sanktsioonid on plaanis Venemaa suhtes Ameerika Ühendriikidel. Te teate sellest diskussioonist, mis käib praegu europarlamendis ja ENPA-s. 

Kõige selle taustal tuli täiesti ootamatult meie välisministri järjekordne ettepanek ruttu edasi minna piirilepinguga. Kui te alles olite peaministrikandidaat, siis te kinnitasite mulle, et minu hirmud selle Jedinaja Rossijaga sõlmitud lepingu pärast on täiesti kohatud, et teie ise juhite välispoliitikat. Ma tahangi küsida, kas tõesti Eesti välispoliitika joon on selline.

12:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõik need arengud, millele te tähelepanu juhtisite, ongi väga muret tekitavad. Eriti mis puudutab Ukrainat, sest Ukraina on eestlastele alati väga südamelähedane olnud. Ka mina olen Ukrainaga väga tihedalt kogu aeg koostööd teinud. Kui ma olin Euroopa Parlamendis, siis ma olin Ukraina-delegatsiooni asepresident, käisin seal pidevalt. Ja me tegutseme Ukrainaga koos.

Välisminister käis äsja koos teiste Balti välisministritega Kiievis. See on väga tugev signaal. Ka minul tuleb visiit Ukrainasse. Samuti oli välisministril telefonikõne Vene välisministri Lavroviga Ukraina teemal. Samamoodi on meie tööriistakastis tegevus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ja Euroopa Liidus, kus me neid teemasid pidevalt tõstatame.

Tšehhidega me oleme väljendanud täielikku solidaarsust, me tegutseme nendes küsimustes koos liitlastega. Need ongi kõik väga muret tekitavad arengud ja me saame koos liitlastega nendele asjadele reageerida.

Nüüd teie küsimus, mis puudutas piirilepingut. Minu meelest kõik sellised kriisid näitavad, et meil on just nimelt vaja piirilepingut sellise naabriga, nagu meil on. Euroopa Parlamendis töötades ma nägin, et väga lihtne on infosõjas segadust tekitada. Ja meil ei ole vaja segadust, kust läheb meie piir. See on tehniline dokument ja meil on seda rohkem vaja kui Venemaal. Seetõttu ma arvan, et on positiivne, et üle pikkade aastate välisminister on suhelnud naabri välisministriga ja kombanud, kas on võimalik nende protsessidega edasi minna. Ma arvan, et see, mis maailmas toimub, mõjutab väga selgelt ja otseselt ka meid. Aga jah, meil on seda piirilepingut vaja rohkem, kui seda on vaja Venemaal.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus, Mihhail Lotman, palun!

12:56 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud peaminister, teie vastus teeb mind nõutuks. Arusaam, et piirileping kuidagi kaitseb, on eksitav. Muidugi on hea, kui on olemas piirileping. Ja kaugemas perspektiivis me oleme sellest kindlasti kõik huvitatud. Kuid piirileping ei kaitsnud Gruusiat 2008. aastal, piirileping ei kaitsnud Ukrainat Krimmi kaotamise ajal. Kas tõesti meie valitsus läheb seda teed, mida soovitasid sellised poliitikud nagu Matteo Salvini ja Viktor Orbán, et Venemaaga tuleb hoopis edasi töötada ja suhteid arendada, mitte neid destruktiivseid sanktsioone kehtestada? 

Mis puudutab meie välisministri kõnet Lavroviga, siis ma lugesin ka Vene reaktsioonist sellele. Kiideti selle eest, et välisministri toon oli südamlik, aga väideti: see oli nii sellepärast, et tema sõnum oli täiesti sisutühi. No ma isegi ei tea, kuidas seda kommenteerida.

Ma ei tea, see kõik teeb mind väga kurvaks. Eesti oli alati ka Euroopa Liidus Venemaa-poliitika osas eeskõneleja, aga mitte lõpus sörkija. Kui te räägite, et me peame kõigepealt vaatama, mida meie partnerid teevad, siis millised partnerid? Saksamaa ja Prantsusmaa? Mida nad teevad? Nad eskaleeruvad.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, me oleme, vastupidi, väga aktiivsed olnud Venemaa küsimuses ja Ukraina küsimuses. Me oleme ka Navalnõi kaasuses öelnud seda, et nendele isikutele, kes vastutavad, peavad olema kehtestatud sanktsioonid, samamoodi on Tšehhi puhul. Aga see, et me räägime oma liitlastega läbi, on minu arvates elementaarne.

Nüüd ma tulen selle juurde, mida te küsisite. Te ütlete, et piirileping ise ei kaitse. Loomulikult piirileping ise ei kaitse. Aga mida ma mõtlesin selle kommentaariga, et infosõjas saab piirilepingut ära kasutada? Euroopa Parlamendis ma nägin pidevalt neid debatte. Ukraina ja Gruusia näide ei ole asjakohane, sest nemad ei ole NATO liikmed.

Ütleme, et Venemaa tuleb meile kallale. Meie tahaks öelda, et käivitub artikkel 5, NATO-liitlased, tulge kaitske meid, sest meie piiri on rikutud ja meie põhiseaduslikku korda ohustatakse. Mida siis aga hakatakse tegema? Puhkeb infosõda küsimuses, kust teil see piir ikkagi läheb. Ja kui meil seda tehnilist dokumenti ei ole, siis on võimalik ajada meie liitlaste poliitilised grupeeringud segadusse, sest pole teada, kust piir ikkagi läheb, kas tuldi üle piiri või ei tuldud, kas artiklit 5 saab kasutada või ei saa kasutada. Selles on asi.

Loomulikult peab meil olema korralik kaitse liitlastega koos ja ka meie iseseisev kaitsevõime. See kõik peab olema. Aga mida ma tahan öelda, on see, et piirileping ja juriidiline selgus selles küsimuses on vajalik just selleks, et meil ei tekiks sellise ohuolukorra puhul, nagu oli Ukrainas ja Gruusias, mitte mingisugust segadust, vaid oleks absoluutne selgus, et jah, meil on abi vaja, jah, artiklit 5 tuleb kohaldada.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

13:00 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma põikan siit korraks siiski kõige tähtsamale teemale, koroonaviiruse teemale veel kord. Kerin aja tagasi hetkeni, kus te vastasite minu eelmisele küsimusele. Ma küsisin sisulise küsimuse koroonakontrolli kohta piiril. Teie vastasite kahjuks demagoogiaga, justkui ma sooviksin Eesti inimeste reisidelt koju naasmist takistada. Ei olnud ju midagi sellist. Seejärel lugesite ette hulga numbreid, mis teie lõtva suhtumist piiripunktides toimuvasse justkui toetavad.

Lugupeetud peaminister, kogu austuse juures: kui te soovite riigijuht olla, siis sisulisele küsimusele võiks pädev juht ikkagi vastata sisuliselt, mitte demagoogiavõtet kasutades. Ja kõige tähtsam: kui te soovite riigijuht olla, siis peate suutma fookuse nihutada eneseõigustamiselt ja sündmustele tagantjärele reageerimiselt proaktiivsele tegevusele. Kui horisondile kerkivad tumedad pilved, mida uued vaktsiiniresistentsed viirusetüved kahtlemata on, siis tuleb rakendada ennetavaid meetmeid, mida piiril toimuva kontrollimine ka on.

Teile võib ju tunduda, et see on mingi EKRE jaur. Ei ole! See on minu arvates teie peaministriaja üks kõige tähtsamaid küsimusi, kuidas saab Eesti koroonaviirusega hakkama ning millal me saame riigisisesed piirangud maha võtta. See on see, mida kogu Eesti pikisilmi ootab. Seega, veel kord: millist koroonakontrolli piiril rakendatakse või milliseid uusi meetmeid lähiajal plaanitakse rakendada? Ma vabandan oma terava tooni pärast, aga ootan vastust.

13:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me rakendame ennetavaid meetmeid. Esiteks, esimene asi: me lõpetasime ära Balti mulli, mis võimaldas üle piiri liikuda ilma isolatsiooninõudeta. Meil on piiriületusel isolatsiooninõue või võimalus teha kaks testi, mis isolatsiooninõudest vabastavad. Tähendab, vabastavad siis, kui testi tulemus on negatiivne.

Mis me veel oleme teinud? Terviseamet on andnud välja korralduse, millega nõutakse tervisedeklaratsioonide täitmist enne riiki sisenemist. Need tuleb täita lennuki pardal. Lennufirmad ei tohiks inimesi ilma selleta peale võtta või vähemalt IATA regulatsioonides on see minu teada sees.

Mida me veel oleme teinud? Me oleme suurendanud kontrolle lennujaamas, et need tervisedeklaratsioonid oleksid täidetud, et meil oleks see informatsioon. Inimesed saavad teha teste. Ja nende isolatsiooninõuete täitmist tuleb edasi kontrollida. Juhin veel tähelepanu sellele, et enamikul liinilendudel kehtib kord, et ilma negatiivse testita üldse lennuki pardale inimesi ei lasta.

Loomulikult on meie mure samamoodi, et uusi tüvesid sisse ei toodaks, ja me teeme selleks kõik võimaliku, mida põhiseadus lubab.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:04 Liiklusjärelevalve

13:04 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof ja sellele vastab valitsuse liige siseminister Kristian Jaani. Teemaks on liiklusjärelevalve. Heljo Pikhof, palun!

13:04 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud siseminister! Praegu  sõidab Eesti maanteedel palju sõidukeid, millel puudub tahmafilter. Tahmafilter eemaldatakse, et ei peaks filtri puhastamise eest raha maksma ega mingi aja pärast uut ostma. Ilma tahmafiltrita mootorsõiduk paiskab õhku suurel hulgal kütuse põletamisest järelejäänud tahmaosakesi, saastades keskkonda ja olles kahjulik meie tervisele.

Kui me lööme Google'i otsingumootorisse sisse "tahmafiltri eemaldus", leiame kümneid Eesti autoremonditöökodasid, kes tegelevad selle seadusevastase tegevusega, pakkudes avalikult tahmafiltri eemaldamist. Tahmafiltrita sõiduki juhtimise eest näeb liiklusseadus ette karistuse. Minu küsimus ongi, miks ei ole midagi ette võetud selle seadusevastase tegevuse lõpetamiseks. Ja milline on liiklusjärelevalvet tegevate politseinike võimekus üldse neid rikkumisi avastada?

13:05 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!

13:05 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest, väga hea küsimus! Ja mul on väga hea meel, et see küsimus on täna esitatud. Liiklusohutus ja liiklusjärelevalve on minu jaoks olnud pikka aega väga oluline temaatika. Ja kui me räägime sellest, et keegi autoga manipuleerides ühelt poolt kindlasti saastab õhku, tekitab keskkonnaohtu, siis teistpidi on ka see, kui asjatundmatult autoga manipuleeritakse, otsene risk liiklusohutusele.

Kui me räägime üldse liiklusturvalisusest selles seoses, kui me räägime analoogsetest juhtudest, kus on kas mõni ettevõtja või isehakanud autoärikas läinud auto tehniliste parameetrite muutmise kallale –  üks neist on kindlasti tahmafiltri eemaldamine, aga levinuim selline manipuleerimine on olnud, et keritakse spidomeetri näitu väiksemaks –, siis eri riigiasutused on selle vastu aastate jooksul väga head koostööd teinud. Varasematel aastatel ma olen selles ka ise osalenud.

Aga Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet ja praegune Eesti Autoettevõtjate Liit on teinud väga head koostööd näiteks selliste autode kontrollimisel, mis tuuakse Eestisse kasutatuna. Tehakse kindlaks, kas nende autodega on manipuleeritud või mitte. Nii et koostöö eri ametkondade vahel ka sellesama probleemi puhul, millele te osutasite, tegelikult käib aktiivselt.

Kui me räägime konkreetselt tahmafiltritest, siis seda puudust on n-ö tavapärase igapäevase liiklusjärelevalve käigus liikluspolitseil keeruline tuvastada. See nõuab erilisi seadmeid ja politsei igapäevases varustuses neid ei ole. Politsei tuvastab võimaliku rikkumise siis, kui auto suitseb liiga palju. Ja sel juhul saab politseiametnik auto suunata erakorralisele ülevaatusele.

Kui me räägime konkreetsetest numbritest, siis ainuüksi eelmisel aastal suunas politsei erakorralisele ülevaatusele 173 autot. Tänaval märgati autot, mille puhul tekkis kahtlus, kas see ikka on tehniliselt korras. Seega ühe aasta jooksul suunati 173 autot erakorralisele tehnilisele ülevaatusele. Need ei olnud kõik sellised autod, kus suitsemine oli seotud tahmafiltriga, olid ka küttesüsteemi vead näiteks. Selliseid autosid, mille puhul oli asi tahmafiltri olemasolu kahtluses, oli kuus tükki.

Põhiline sellekohane haldusjärelevalve ülesanne on iseenesest Transpordiametil, aga see teema on olulisena fookuses ka politseil.

13:08 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Heljo Pikhof, palun!

13:08 Heljo Pikhof

Tegelikult ma tahan vastust ka sellele, mida te teete nendega, kes avalikult reklaamivad seda seadusevastast tegevust. Kas teil on plaanis midagi ette võtta? Ma toon ka näite elust enesest. Mul üks hea tuttav ostis värskelt tehnoülevaatuse läbinud auto ja sõitis perereisile Saksamaale, seal aga peatati auto pistelise kontrolli käigus kinni ja teostati pardadiagnostika. Selgus, et autol puudub tahmafilter. Sõiduk eemaldati liiklusest, inimene pidi maksma trahvi ja tal paluti tellida treiler auto äravedamiseks, kuna sellisel määral keskkonda saastava autoga liiklemine on keelatud.

Ja nüüd minu küsimus on: kes peaks sellele heausksele ostjale, kes on usaldanud Eesti tehnoülevaatust, trahvi kinni maksma? Ja palun ka oma eelmisele küsimusele vastust: mida teil on plaanis ette võtta nendega, kes ebaseaduslikku tegevust reklaamivad?

13:10 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!

13:10 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! See Saksamaa näide – ma veel kord tulen selle juurde tagasi, et Eesti politseil selliseid seadmeid ei ole, et see diagnostika kohapeal läbi viia. Aga me teeme koostöös Transpordiametiga ühisreide, tuvastamaks ka seda, et tahmafilter on eemaldatud. Teine variant on see, et politseil on väga hea koostöö ülevaatuspunktidega. Nii et kui ülevaatuspunkt on kuskil lähedal olemas, siis politsei saab koos selle autoga minna ülevaatuspunkti ja seal on võimaldatud kohapeal kiirelt see kontroll ära teha.

Kui esimese küsimuse juurde tagasi tulla, siis politsei koos Transpordiametiga teeb pistelisi kontrolle nende ettevõtjate üle, kes reklaamivad, et on võimalik tahmafiltrit eemaldada. Ma arvan, et seda tehakse kindlasti ka tulevikus. Konkreetset kaasust kommenteerida on mul hetkel keeruline, kuna ma ei tea kõiki asjaolusid. Süüteomenetluses peab hindama, kas omanikul on vajalikud tõendid olemas ja kas seda juhtumit saab menetleda. Aga see on kindlasti hea teema ja ma luban, et võtan selle teemapüstituse endaga täna siit kaasa.

13:11 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus, Tarmo Kruusimäe.

13:11 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mina tahaks ka rääkida sellest mõjutamisest ja sellest tahma üleskeerutamisest. Eelmisel teisipäeval te ajakirjanduses rääkisite, et NETS, see 347 SE ei sisalda mitte midagi sellist, millest räägib opositsioon. Ja kolmapäeval saime kõik lugeda suurt rõõmsat uudist, et tegelikult on valitsus ja EKRE jõudnud kokkuleppele nendes küsimustes, mis, ütleme, probleemsed olid. Minu küsimus on: kuidas on võimalik üldse kokku leppida asjas, mida asi iseenesest ei sisalda? Kas teiepoolne esinemine teisipäeval, päev enne seda, kui kokku lepiti, oli lihtsalt informatsiooniga mõjutamine või siis tahma üleskeerutamine?

13:12 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ei olnud mingisugust tahma üleskeerutamist. Kui me räägime NETS-i eelnõust järelevalve vaates, siis ei ole algusest peale olnud mõtet, et sellest saaks kuidagi n-ö alaline võimalus või ülesanne korrakaitseorganile, antud juhul siis Politsei- ja Piirivalveametile. Tegelikult oli ette nähtud, et see kaasamine saaks olla hädaolukorra ajal. Ja teistpidi ka see, et see kaasamisprotsess peab olema enne läbi tehtud: Terviseamet peab abi küsima ja Politsei- ja Piirivalveamet peab olema sellega nõus. Ja seda peab Politsei- ja Piirivalveamet alati hindama, millised on tema võimalused ja kas ikka on mõistlik konkreetses olukorras appi minna.

Aga jällegi, see, et parlamentaarses vaidluses nende punktide üle vaieldi ja omavahel neid arutati – minu arust on see positiivne. Veel kord, et mul on väga hea meel, et me saame nende seadusemuudatustega edasi minna.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:13 Oht põhiseaduslikule korrale

13:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Mart Helme, vastab valitsuse liige siseminister Kristian Jaani. Teemaks on oht põhiseaduslikule korrale. Mart Helme, palun!

13:13 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Nädal tagasi oli meil fraktsioonis teiega kohtumine ja te lubasite, et te edastate meile dokumendid, mis on koostatud, et anda ohuhinnang viimase paari nädala jooksul Tallinna eri paikades toimunud meeleavaldustele. Me pingsalt ootame, et te need dokumendid meile edastaksite.

Kuna te neid meile edastanud ei ole, aga meil on vahepeal toimunud ka teisi kohtumisi – näiteks täna hommikul toimus kohtumine PPA peadirektori Elmar Vaheriga, aga on olnud ka muid kohtumisi –, siis sooviksin ikkagi täpsustavat informatsiooni selle kohta, kes konkreetselt, millal ja kellele esitas ohuhinnangu, mis väitis, et Eestis eksisteerib nende meeleavaldustega seoses oht põhiseaduslikule korrale. Konkreetselt: kes? Kas Politsei- ja Piirivalveamet, kas kaitsepolitsei, kas Terviseamet, kas Riigikantselei või veel keegi kolmas, neljas, viies, kuues oli see, kes esitas seesuguse ohuhinnangu? Ja missuguseid tasemeid see ohuhinnang valitsuses või ministeeriumides läbis? Ja kes sellest tulenevalt langetas otsuse, mis tõi kaasa politsei ülemäärase jõuga reageerimise?

13:15 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, teiega kohtumine eelmisel nädalal oli väga meeldiv, olid väga huvitavad küsimused, ja ma väga loodan, et minu vastustega said asjad selgemaks. Ma tõepoolest võtsin selle teie küsimuse kaasa ja konkreetselt ütlesin teile, et ma viin selle küsimuse asjaomaste asutusteni ja nemad peavad vaatama, millises ulatuses on võimalik erinevaid ohuhinnanguid näidata.

Kui me räägime ohuhinnangutest, siis me räägime eelkõige ohuhinnangust, mille on andnud Terviseamet lähtuvalt praegusest tervishoiu hädaolukorrast. See on ohuprognoos, mille alusel on ametiabi palve alusel palutud järelevalveks appi ka Politsei- ja Piirivalveamet.

Kui me räägime sellest, mida ja miks Politsei- ja Piirivalveamet tänavatel on teinud, siis see konkreetne Terviseameti ohuprognoos ütles, et kõrgendatud risk on sellisel juhul, kui välistingimustes on koos rohkem kui kümme inimest ja nad ei ole seal hajutatud. Sellest lähtuvalt Politsei- ja Piirivalveamet valis oma taktika: selgitas inimestele koos Terviseametiga, kuidas inimesed peaksid omavahel distantsi hoidma, et ei oleks ohtu, et inimesed saaksid nakkuse. Sellel hetkel ju tegelikult Tallinnas ja mujal Harjumaal oli nakatumisrisk – ja on jätkuvalt võrreldes muu Eestiga – väga kõrge.

Kui me räägime ohust põhiseaduslikule korrale, siis selliseid ohuhinnanguid annab meile Kaitsepolitseiamet ühe julgeolekuasutusena. Need ohuhinnangud on meil seaduse alusel kaitstud, need on salajased ja neid mina siin kommenteerida ei saa.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ... Täpsustav küsimus, Mart Helme, palun! 

13:17 Mart Helme

Aitäh! Vabandust, et ma ei vajutanud kiiremini nupu peale, ma nii tähelepanelikult kuulasin. No ei saa pugeda selle salastatuse taha. Minul isiklikult on ka kõige kõrgema saladuse luba olemas. Meil on siin Riigikogus mitu ruumi, kus on võimalik selliste dokumentidega tutvuda. Nii et see ei ole argument. Palun muretsege need dokumendid, lepime kokku aja ja inimesed, kes nendega vastavates ruumides tutvuvad, aga me tahame kindlasti nende dokumentidega tutvuda.

Nüüd, keegi valetab. Ma ei tea, kes see täpselt on, aga keegi valetab. Me oleme saanud kaitsepolitseilt informatsiooni, et nende ohuhinnang ei ole öelnud, et eksisteerib oht põhiseaduslikule korrale. Ja kui te räägite siin kaks pluss kahest ja kümne inimese kogunemisest, siis niisugused asjad ei saa olla ohuks põhiseaduslikule korrale. Küll saab põhiseaduslikule korrale ohuks olla see, kui riigi kõrgeim poliitiline juhtkond ei ole piisavalt asjaoludega kursis ega ole andnud konkreetseid nõusolekuid, suuniseid ja heakskiite politsei tegevusele. See on tõsine probleem, sest see räägib sellest, et meil puudub tsiviilkontroll jõustruktuuride tegevuse üle.

Põhiseaduslikule korrale on ohuks ka see, kui politsei annab meeleavaldajatele ebaseaduslikke korraldusi. Kui politsei sisuliselt paragrahvi omamata võtab inimesed, viib politseibussi, riietab lahti, konfiskeerib nende muusikavahendeid või ka müra tekitamise vahendeid – mis iganes –, siis see on ebaseaduslike korralduste andmine ja see on oht põhiseaduslikule korrale. Kuidas te kommenteerite seda, et inimesi sel moel kinni peeti ja nende isiklikku vara ajutiselt konfiskeeriti?

13:19 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!

13:19 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Sõltumata sellest, et julgeolekuasutuste ohuhinnangud on salastatud ja tõepoolest ohuhinnangute koostaja näeb ette asutused ja isikud, kes saavad nendega tutvuda, on PPA ülesanne ikkagi tagada avalik kord. Ja antud juhul ikkagi on tõsiasi, et meil on endiselt tervishoiualane hädaolukord ja Terviseamet on palunud Politsei- ja Piirivalveametit appi.

Nüüd, ennetavas vaates on kindlasti kaks aspekti. Kui toimuvad meeleavaldused, siis politsei ülesanne on kindlasti olla ka ennetavalt väljas. Esmane ülesanne on kaitsta neidsamu inimesi, kes osalevad meeleavaldusel, et nende n-ö kogunemisvabadus oleks tagatud, sõnavabadus oleks tagatud. See on iseenesest põhiline ülesanne. Lisaks loomulikult ka see, et tervis oleks kaitstud.

Kui me räägime sellest, kas kellegi suhtes on toime pandud midagi ebaseaduslikku, siis minagi kutsun, nagu peaminister enne tegi, inimesi üles, et kui kellelegi on tehtud liiga või kui kellegi vastu on kasutatud ebaseaduslikult mingisuguseid võtteid, kindlasti võimalust kuhugi pöörduda. Neid võimalusi on mitmeid. Esiteks, võib pöörduda politsei sisekontrolli poole, võib pöörduda prokuratuuri poole, kas või minu poole, Siseministeeriumi poole, kellel on samamoodi järelevalveülesanne. Nii et kutsun igal juhul üles, kui sellised juhtumid on olnud, kuhugi pöörduma ja politsei sisekontroll peab neid juhtumeid hindama.

13:21 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

13:21 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma tahan öelda, et ka nädal aega tagasi olite teie meil saalis, peaministergi oli meil saalis, ja me küsisime, kes, kus, mis. Ja siis meile öeldi, et keegi veel ei tea, aga kõik lähevad sirge seljaga vastuseid otsima. Otsiti neid vastuseid, aga polnudki tegelikult vaja. Me saame ju ajalehtedest teada, mis on need ohuhinnangud ja kõik teised hinnangud. Ilmselt te nõustute, et ajakirjandust tehakse täna rohkem hetke ajendil ja võib-olla fakte väga ei kontrollita. Aga kui mingi väide on ajakirjandusse läinud, siis ta elab seal seda enda elu.

Minu küsimus on, et teil on alati võimalus saata fraktsioonile memo ametkondlikuks kasutamiseks. Et, hea fraktsioon, see on sensitiivne teema, siin on need ja need asjad, sellel puhul me saatsime teile sellise memo ja politsei peab tegutsema vastavalt sellele ja sellele.

Minu küsimus on selle kohta, et saadikutena oleme me kõige viimane käsi üldse selles inforingis. Kui me siin küsime, siis me vastuseid ei saa, peame neid lugema ajalehest – on see nende allikas siis, mis ta on. Minu meelest oleks ikkagi mõistlik suhelda fraktsioonidega sensitiivsete küsimuste korral, tulla kohale. Aga eelmine nädal, kui mitte keegi ei teadnud midagi – see oli keeruline.

Mart Helmele ma aga ütlen, et tõesti, sõnavabadust kaitstigi. Kui ikka keegi läheb sinna mingi asjaga kolistama, kui keegi tahab rääkida, siis see ongi otsene oht sõnavabadusele. Bändi lauljana ma tihti tunnen ka, et bänd mängib liiga kõvasti. See ongi oht sõnavabadusele.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!

13:23 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ma igati pooldan seda mõtet, et tõepoolest tuleb fraktsioonidega suhelda. Olen seda teinud ja olen valmis iga kell uuesti tulema. Aga veel kord, kui me tuleme selle juurde, mis puudutab erinevaid ohuhinnanguid, mida on andnud julgeolekuasutused, siis nemad otsustavad, kes on nende inimeste ringis, kes saavad nendega tutvuda. Muidugi eeldusel, et ka vastavad õigused on antud. Ja seda teemat ma endiselt siin kahjuks kommenteerida ei saa.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:23 Aktsiisid

13:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Aivar Kokk, vastab maaeluminister Urmas Kruuse. Teemaks on aktsiisid. Aivar Kokk, palun!

13:23 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Te rääkisite väga mitmest ettevõtlussektorist. Üks nendest kindlasti on põllumajandus ja toidutootmine. Eelmisel aastal tuli koroonakriis ja eelmine valitsus otsustas langetada aktsiise, ka erimärgistusega diislikütuse aktsiisi. Varem oli see 133 eurot 1000 liitri kohta, nüüd on 100 eurot 1000 liitri kohta. Me teame, et Lätis on aktsiisimäär erimärgistatud diislikütusel vaid 50 eurot 1000 liitri kohta ja Euroopa Liidus lubatakse miinimumina aktsiisi 21 eurot 1000 liitri kohta.

Seega on erimärgistusega diislikütuse aktsiisimäär juba praegu pigem kõrge ning kriisioludes ei ole selle tõstmine põhjendatud. Kuidas teie sellesse suhtute? Kas te RES-i aruteludel tõstate selle teema laua peale, et järgmise aasta 1. maist jätkata madalama aktsiisiga või praegust aktsiisi veelgi langetada?

13:25 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:25 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liige! Nagu me mõlemad teame, eriotstarbelise diislikütuse madaldatud aktsiisimäär põllumajandustootjatele on kindlasti oluline. Ja võib-olla see ongi ühiskonnas väga vähe tähelepanu saanud. Kui me vaatame kriisieelset aastat, siis see soodustus moodustas riigi peale kokku umbes 30 miljonit eurot, mis kindlasti ei ole väike summa.

Te loomulikult märkisite õigesti, kui palju on võimalik seda määra alandada. Aga kui me vaatame seda kaheaastast kokkulepitud alanduse perioodi, siis praegune valitsus kindlasti ei lähe midagi tõstma. See nn tõus ehk endisele tasemele tagasiviimine on juba eelmises valitsuses kokku lepitud. Aga isegi siis, kui aktsiis läheb endisele tasemele, on see soodustus ikkagi märkimisväärne.

Ja kui küsida RES-i läbirääkimiste valguses, kas maaeluminister või Maaeluministeerium on seda teemat tõstatanud, siis me oleme ennekõike jälginud – ja ka mina ministrina –, et põllumajandustootjatele see soodusmäär edasi kehtiks. Seda osa me enam ei löö. Eestis moodustab eriotstarbelise diislikütuse alandatud aktsiisimäär põhimõtteliselt umbes 27% tavalise diislikütuse aktsiisimäärast.

Üks asi aga teeb murelikuks. Eelmise valitsuse esindajad ütlesid ja ka avalikkuses justkui kõlas, et kui seda aktsiisimäära ajutiselt langetatakse, siis see toob kindlasti kaasa kütusehindade alandamise. Aga juba sellel aastal me oleme märganud, et tegelikult on meil kütus kohati kallim kui Lätis. Nii et selles mõttes on murepilvi. Kindlasti on!

13:27 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus, Aivar Kokk, palun!

13:27 Aivar Kokk

Kas ma saan õigesti aru, et hetkel ... (Ühendus hakib.) ... Maaeluministeeriumil ei ole otsustatud või ei ole ... (Ühendus hakib.) ...

13:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud Aivar Kokk! Teid ei ole kuulda, ma väga vabandan! 

13:27 Aivar Kokk

(Ühendus hakib.) ... aktsiisi ehk 100 eurot ... (Ühendus hakib.) ...

13:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud Aivar Kokk, teid ei ole kuulda! Teie hääl on väga katkendlik. Kui te saaksite korraks sellest süsteemist välja minna ja uuesti tagasi tulla, ma annan teile kohe uuesti täpsustava küsimuse. Heli oli nii katkendlik, et võimatu oli aru saada.

Lähme praegu lisaküsimuse juurde. Tarmo Kruusimäe, palun!

13:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mina ei ole selle diislikütuse tarbija ega tea, kui palju selle hind mõjutab leibkonda. Küll aga võib kõrvalt vaadates öelda, et tänu sellele aktsiisilangetusele juhtus ime, et hakkasid hoopis Lätist ja Leedust autod tulema ja Eestis kütust tankima, mis tähendab, et raha laekus meile rohkem. Me teame, et eelmine valitsus sai ajutiselt selle aktsiisi kehtestada ja nüüd see peaks minema tagasi tasemele, kust seda langetati.

Praegusel valitsusel on tegelikult kaalukausil kaks varianti. Üks on see, et aktsiis püsib sellisena ja me ei tee laugemat üleminekut. Või siis leiab valitsus, et kõrgema aktsiisiga võib-olla me korjame rohkem raha kokku. Aga teades, et piirikaubandus sellest elavneb, võiks ehk ikkagi olla eesmärk, et tühja sellest aktsiisist, kui ikkagi Eestist ostetakse rohkem, siis raha tuleb Eestisse rohkem. Kumb tee tundub teile summa summarum õigem: kas madala aktsiisiga jätkata või mitte?

13:29 Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:29 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt küsija! Minule teadaolevatel andmetel konkreetselt kütuseaktsiisist ei laekunud Eesti Vabariigi eelarvesse rohkem raha. Aga siinjuures on oluline märkida, et kui me räägime energiakulust põllumajandussektoris, siis nn vahetarbimise kulu moodustab umbes 10%. Ja kui tõepoolest see kütuseaktsiis läheb oma endise tasemeni tagasi, siis selle mõju ettevõtjale on umbes 0,1%.

Aga ma tahaksin teile, auväärt Riigikogu liige, üht asja meelde tuletada. Ma tahan tsiteerida Aivar Kokka, endist rahanduskomisjoni esimeest. 6. aprillil 2020 ütles ta väga selgelt nii Riigikogule kui ka kogu Eesti rahvale ja põllumeestele: see langetus on kokku lepitud kaheks aastaks. Ja seal oli veel üks lisaklausel: kui majandus kasvab vähemalt 2%, siis tullakse vaikselt aktsiisilangetuse ärajätmise juurde ja hakatakse vaikselt aktsiisi tõstma.

Ma tahan meelde tuletada, et majanduskasvu prognoos käesolevaks aastaks on 2,5% ja järgmiseks aastaks 4,8%. Aga ma rõhutan üle: on oluline, et riik jätkab seda poliitikat, mis puudutab üldiselt alandatud aktsiisimäära, sest sellel on tõepoolest ettevõtlusele suurem mõju kui sellel ajutisel aktsiisi langetusel.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Proovime uuesti ühenduse luua. Aivar Kokk, palun, teie täpsustav küsimus!

13:31 Aivar Kokk

Hea on alati võtta pikast tekstist ühte lauset välja. Tegelikult on ju olnud kogu aeg kokkulepe, et vaadatakse ka, kuidas Lätis ja Leedus aktsiiside tõusud või langused on. Ja seoses sellega, kui oleks eelmine valitsus olnud, oleks selle aasta RES-i arutelul arutatud, kas on võimalik pikendada aktsiiside hoidmist või mitte. Praegu me teame, et kriis kestab. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on pöördunud nii Riigikogu kui valitsuse poole palvega pikendada praeguse aktsiisi kehtimist. Ja see põhimõte on alati olnud, ka minu poolt öelduna, et jälgitakse Lätit ja Leedut ning kahe aasta pärast vaadatakse uuesti üle, millised võimalused on, kas majandust on vaja edasi turgutada. Ja tänase seisuga me näeme, et kindlasti see vajadus on.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Urmas Kruuse, palun!

13:32 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liige, hea küsija! Me kindlasti teiega oleme ühel arvamusel selles osas, et põllumajandussektor on meie riigile oluline ja põllumajandussektor ka Euroopa Liidus on oluline majandusharu. Selle tõttu on ka seal lepitud kokku väga pikaajalised poliitikad.

Aga ma märgin, et needsamad põllumehed, kes teie poole on pöördunud, on öelnud tegelikult ka seda, et neile näiteks selline variant, nagu Lätis on, ei sobi. Seal on lepitud kokku hektari kohta teatud limiidid. See tähendab seda, et meie põllumehed kasutavad seda soodustust hulga mõistlikumalt ja vabamalt, vastavalt konkreetsetele vajadustele, agrotehnilistele võtetele ja ilmastikuoludele.

Loomulikult, ma ei taha kuskilt kontekstist ühtegi lauset välja rebida. Ma viitasin sellele, milline oli kaheaastase kokkulepitud perioodi ajutine aktsiisilangetuse mõte. Aga nagu ma ütlesin, tegelikult nn vahetarbimises – see tähendab siis kõiki tehtud kulutusi toodangu tootmisel –, moodustab see tõus 0,1% kulutuste kasvu.

Ent rõhutan veel kord, et oluline on see, et me jätkame selle nn põhilangetusega, sest sellel on tõepoolest väga suur mõju. Selle määr on ikkagi 27% tavalise diislikütuse aktsiisimäärast. Aga oleks väga tore, kui me oleks tegelikult näinud pidevalt madalamaid hindu kui Lätis. See oli toonase valitsuse ja kogu sektori ootus.

13:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:34 Piirangud ja nende leevendamise võimalused

13:34 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Helmen Kütt, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on piirangud ja nende leevendamise võimalused. Helmen Kütt, palun!

13:34 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma veidikene jätkan sama küsimust, millega hea ametikaaslane Indrek Saar alustas. See puudutab vaktsineerimist. Te tõite välja, et tõepoolest, vaktsiinidest on suur puudus ja et ka järgmise nädala tarnetega, kui ma õigesti mäletan, tuleb 50 000 doosi asemel ainult 2400 doosi. See on tõepoolest väga muret tekitav, seda ka eakate vaktsineerimise seisukohalt.

Aga minu küsimus puudutab eelkõige neid inimesi, kes töötavad selles mõttes eesliinil, et nad ei saa töötada kodukontoris. Nad on kauplustes müüjad, nad on tehastes töölised. Me teame, et esimest haiguspäeva neile riik ei hüvita ja teisest päevast alates jääb see kulu tööandjate kanda. Kindlasti oleks see olnud meede, mis oleks kõiki ettevõtjaid võrdselt kohelnud ja võimaldanud ka asendustöötajaid leida. Millal võiks jõuda vaktsiin nendeni?

Väga paljud kaupluste juhid ja kaubanduskeskuste juhid on mures. Praegu on toidukauplused avatud ja kui nüüd 3. maist avanevad ka muud poed, siis sealsed töötajad on väga suures ohus. Nende vaktsineerimine jääb arvestades nende keskmist vanust ja nähes seda, kuidas hanked hilinevad, tõenäoliselt suure suve peale. Kas on sellest olnud valitsuskabinetis juttu ja millal võiks vaktsineerimise järg jõuda nendeni?

13:36 Esimees Jüri Ratas

Palun, Kaja Kallas!

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu te ise õigesti ütlesite: mul on siin ees vaktsiinide tarnimise graafik ja järgmine nädal, kui pidi tulema 50 846 doosi AstraZenecat, tuleb 2400. Sealjuures, nagu ma ütlesin, hakkab kätte jõudma järjest teiste dooside aeg, mis tähendab seda, et me peame seda vaktsiini hoidma nendeks teisteks doosideks. Samal ajal on seesama mure, mille teie fraktsioon on tõstatanud: vanemaealiste vaktsineerimine. Sellega me peame samuti edasi liikuma, et vanemaealisi vaktsineerida, tuua nad sellest riskist välja, et nad haigeks ei jääks ja et selle tagajärjed ei oleks traagilised. Selle eesmärgiga me toimetame.

Nüüd, defitsiidiolukorras me peame otsustama, kes esimesena vaktsiini saab. Meil on väga palju taotlusi, kes kõik on eesliin. Ma olen teiega nõus, et need ongi kõik väga olulised töökohad. Tahaks öelda kõigile, et te olete olulised ja teie saate selle süsti kiiresti kätte. Paraku, nagu ma ütlesin, seab tarnegraafik piirangud. Praegu oleme eesliini töötajate vaktsineerimise sootuks peatanud just sellepärast, et suunata kõik vaktsiinid perearstidele, et vanemaealised süsti kätte saaksid.

Me arutasime asja teisipäeval ja neljapäeval on meil plaanis uuesti arutada eesliini töötajate vaktsineerimist: kuidas sellega edasi liikuda tingimustes, kus me lootsime aprilli lõpuks jõuda selleni, et meil on piisavalt vaktsiine, aga tegelikult ei ole meil vaktsiini nii palju, kui me oleme arvestanud. Teiste dooside aeg tuleb kätte, aga eesliini töötajad ootavad täpselt samamoodi. Nii et neljapäeval me arutame seda küsimust uuesti valitsuskabinetis.

13:38 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus, Helmen Kütt, palun!

13:38 Helmen Kütt

Suur aitäh teile selle vastuse eest! Tõepoolest, meie erakond on seda teemat – vanemaealiste vaktsineerimine – tõstatanud, aga see ei tähenda, et see oleks üksainus teema. Lihtsalt vanemaealiste vaktsineerimine on olnud teadusnõukoja soovitus, sest nemad on kõige suurem risk ka haiglate ülekoormusele ja suremus on väga suur. Nii nagu üks perearst tabavalt ütles: minu nimistust on lahkunud 20 vanemaealist inimest ja neist mitte keegi ei oleks pidanud surema, kui neid ei oleks tabanud kroonviirus.

Minu teine küsimus puudutab tegelikult piirangute leevendamist. Ja kui kohe, ma mõistan, ei olegi võimalik kõigele vastata, siis ma olen tänulik, kui te vastate kirjalikult. Aga küsimus puudutab saunasid. Ma ei räägi spaadest ja seal olevatest saunadest, ma räägin sellistest valdades ja külades või linnades olevatest nn hügieeniasutustest, saunadest, pesemisvõimalusest. Väga paljudes kohtades elavad inimesed, kellel ei ole kodus vanni või sauna või dušši, ja nad kasutavad ühiskondlikke saunu. Vaatasin ka kriis.ee-s seda teemat ja seal öeldakse, et kohalik omavalitsus võib midagi korraldada. Aga ma ei saanud selgeks, kas kohalik omavalitsus saab korraldada seda, et näiteks lepib kokku saunapidajaga, kui ta seda ise ei ole, ja turvatult kümne inimese kaupa oleks võimalik seal pesta. See hügieeniprobleem varsti muutub probleemiks, sest osal inimestel ei ole paljudes kohtades vettki majas sees. Järsku te saate mind natuke valgustada, kasvõi saates selle kohta materjali, kui kohe ei oska vastata.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma pean tunnistama, et me seda saunade teemat sellisel kujul ei ole arutanud. Me oleme arutanud spaasid, saunad sealhulgas, aga see probleem, millele te tähelepanu juhite – me peame selle sisse vaatama. Ma tõesti praegu ei oska vastata muud, kui et need saunad lähevad nendesamade spaade, basseinide, saunade alla, mis piiranguga on kaetud ja praegu suletud.

Kas seal on võimalik kohalike omavalitsustega kokku leppida? Meie eesmärk on nakkushaiguse leviku tõkestamine. Aga kui inimestel on sellised vajadused, mis puudutavad pesemisvõimalusi, siis tõesti, kuidas seda korraldada nii, et ühelt poolt me ei tekitaks nakkusohtu juurde, aga teiselt poolt inimeste vajadused saaksid rahuldatud? Ma uurin selle järele ja tuleme selle juurde tagasi.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


11. 13:41 Politsei tegevus

13:41 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Kert Kingo, vastab siseminister Kristian Jaani. Teema on politsei tegevus. Kert Kingo, palun!

13:41 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud siseminister! Aprillikuust alates on käinud tavalised Eesti inimesed ja väljendanud oma meelsust Vabaduse väljakul ja ka Riigikogu ees. Nad on seisnud oma põhiseaduslike õiguste eest ja tegutsenud põhiseadusega kooskõlas. Need inimesed on teinud seda rahumeelselt, nad ei ole lõhkunud midagi ega laamendanud, ei ole olnud agressiivsed. Nende seas on olnud lapsed, naised, noored ja vanad. Aga 9. aprillist asusid politseinikud, keda senini peeti eelkõige turvatunde pakkujateks, näitama oma jõudu, relvastust ja võimu.

Ja minu küsimus on: mis põhjusel otsustati kaasata rahva rahumeelse meeleavalduse mahasurumiseks politsei eriüksuslasi ehk kiirreageerijaid? Mis sellise vajaduse tingis?

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kristian Jaani, palun!

13:42 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nii nagu te oma küsimuse alguses ütlesite, Eestis on kõikidel inimestel õigus rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada. Seda reguleerib meil korrakaitseseadus, mis jagab avalikud kogunemised kaheks: üks on avalik üritus ja teine on avalik koosolek. Ja tõesti on nii, et teatud juhtudel avalikust koosolekust ei pea ka teavitama. Kui sa liiklust ümber ei korralda, helitehnikat, näiteks ruuporit, ei kasuta, tribüüne ega lavasid püsti ei pane, siis ei ole tegelikult vaja üritusest teavitada. Ja ma rõhutan, et Eestis kehtib kord, kus teinekord peab ainult teavitama. Avalikuks koosolekuks ei pea küsima luba. See on üks põhiõigustest, et inimene saaks tulla ja meelt avaldada.

Tõepoolest, algfaasis, kui inimesed meelt avaldama hakkasid, algselt Toompeal, oli politseil väga hea kontakt inimestega, kes justkui olid korraldajad. Võeti kuulda politsei sõnumeid ja soovitusi, kuidas tagada tervishoiualases hädaolukorras olukord, kus inimesed oleksid meeleavalduse käigus hajutatud ega saaks nakkust külge. Tegelikult kehtisid siis ju teatavad piirangud. Meelt võis küll avaldada, aga seda sai teha maksimaalselt kümne inimese seltskonnas ja tagades seal hajutatuse. Ja kuna seal ei olnud korraldajate korrapidajat, siis politsei võttiski selle ülesande enda kanda, et tagada avalikul koosolekul kord.

Kui me räägime politsei tegevusest, siis politsei tegevus või teisisõnu politsei taktika on miski, mille politsei peabki ise valima. Selle asja nimetus ongi politsei taktika. Kui me räägime politseinikest, kes nendel üritustel inimeste turvalisust tagasid, siis need on politseiüksused, mis on iga päev Tallinna tänavatel patrullimas.

Siin on räägitud kiirreageerijatest, et kuskilt on need eraldi välja toodud. Ei, need politseiüksused on iga päev Tallinna tänavatel patrullimas. Ja kui me räägime politsei varustusest, politsei vormiriietusest, siis politsei sai aastal 2019 uue vormivarustuse. Enamikul ongi selline politseivorm ja see varustus, mis on vöö peal, on igapäevane politseivarustus.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus, Kert Kingo, palun!

13:45 Kert Kingo

Aitäh! Te mainisite siin politsei taktikat. Politsei taktika peab olema ikkagi vastavuses sellega, kelle vastu hetkel minnakse ehk kes on politsei vastas. Ja seekord ei olnud see agressiivne nugadega, tulirelvadega purjus poksisaali meeste punt. Tegemist oli rahumeelsete inimestega, kes avaldasid oma meelt, ja kus oli naisi, lapsi ja vanureid. Miks oli vaja kasutada erivahendeid ja näiteks koeri ja muljet avaldavat relvastuse arsenali? Mida sellega saavutada loodeti?

13:45 Siseminister Kristian Jaani

Tõepoolest, 99% nendest inimestest olid rahumeelsed ja kasutasid oma õigust rahumeelselt meelt avaldada. Ja see õigus on kõikidel eestimaalastel olemas ja ka teiste riikide inimestel, kes siin viibivad. Aga oli osa inimesi, kes tõepoolest olid meelestatud verbaalses mõttes väga agressiivselt ja kes ei kuulanud enam neid nõuandeid, mida politseinikud neile nendel meeleavaldustel jagasid. Ehk siis tekkis oht, et politsei korraldustest ei peeta kinni. 

Ja politsei peab alati oma taktikas arvestama ka seda, et on oht eskaleerumiseks. Kui on suur hulk inimesi korraga koos ühes kohas ja on mingisugune väiksem seltskond, kes ei võta kuulda politsei nõuandeid, siis alati tekib massipsühhoosi või massiga kaasaminemise oht. On oht, et väike seltskond inimesi, kelle jaoks ei ole kehtestatud reeglid olulised, tõmbavad psühholoogiliselt kaasa ka suurema seltskonna, kes tegelikult on kokku tulnud rahumeelselt meelt avaldama.

Selliseid olukordasid peab politsei ennetama ja valima ka vastava taktika ehk vajaduse korral suurendama oma ressurssi, kui see oht on. Kui seda ohtu ei ole, siis võib oma jõude vähendada. Ja me oleme sellistes olukordades näinud, et kui on inimesi vähem, on väga hästi politsei nõuandeid kuulda võetud. Ja siis on ka politseid automaatselt kohe vähem olnud.

Ehk siis: kui tegevus deeskaleerub, siis politsei tõmbab enda ressursse tagasi. Seda olen ma ka näinud ja viimastel päevadel saab vaid kiidusõnu öelda nendele meeleavaldajatele. Meeleavaldajad ise on väga jõuliselt andnud edasi sõnumit, et oleme hajutatud, peame reeglitest kinni. Ja see on ainult positiivne.

13:47 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Paul Puustusmaa, palun!

13:47 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea siseminister! Täna siin saalis hetk tagasi te kasutasite seda fraasi, täpselt nagu ka 12. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+", kus te ütlesite, ma tsiteerin nüüd: "... kui meil on riigis tervishoiualane hädaolukord välja kuulutatud, ja meie riigis see nii on ..." Siit nüüd küsimus: millal teavitati ja kes teavitas avalikkust tervishoiualasest hädaolukorrast ning kui kaua see kestma peaks?

13:47 Siseminister Kristian Jaani

No hädaolukorda tegelikult ei kuulutata välja. HOS-is on see sellisel kujul kirjas. Eriolukord on see, mis riigis kuulutatakse välja. Hädaolukord n-ö kujuneb välja ja seda nendib Terviseameti peadirektor, aga välja seda ei kuulutata. Sellisena on see seaduses kirjas.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


12. 13:48 Välispoliitika

13:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on 12. Selle on esitanud Riigikogu liige Ruuben Kaalep, vastab Vabariigi Valitsuse liige peaminister Kaja Kallas. Teemaks on välispoliitika. Ruuben Kaalep, palun!

13:48 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmisel nädalal esines siin Riigikogu ees välisminister, kes vastas Riigikogu liikmete arupärimisele, mille küsimused muu hulgas puudutasid Hiina territooriumil elavate põlisrahvaste olukorda. Välisminister tõlgendas enda vastustes rahvaste enesemääramisõigust niimoodi, et rahvaste enesemääramisõigus ei sisalda õigust ise iseseisvuda, vaid puudutab üksnes konkreetse vähemusrahva õigust kultuurilisele autonoomiale suurema riigi koosseisus. Mina tahan küsida, kas see tõlgendus rahvaste enesemääramisõigusest on Vabariigi Valitsuse ametlik seisukoht. Kas ka teie olete seisukohal, et Eestil ei ole seetõttu põhjust ega ka mingit moraalset kohustust toetada nende rahvaste iseseisvuspüüdeid, keda totalitaarsete suuriikide võimud alla suruvad?

13:49 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme ise olnud selles olukorras, kus meil on olnud iseseisvuspüüdlused ja meid on selles küsimuses toetatud. Kui vaadata kogu maailma, siis riigid tekivad samamoodi ja neil rahvastel on samuti enesemääramisõigus.

Nüüd, kui te küsite Hiina kohta, siis Hiinaga seoses on Eesti lähtunud terve taasiseseisvuse aja ühe Hiina poliitikast. Ja diplomaatilised suhted sõlmis Eesti Vabariik Hiina Rahvavabariigiga. See tähendab, et me käsitame rahvusvahelise subjektina Hiina Rahvavabariiki. Seda põhimõtet on ka Euroopa Liidu tasandil järgitud. Arvestades ka seda, et Hiina Rahvavabariik on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja oluline partner erinevate globaalsete küsimuste lahendamisel, ei oleks kindlasti Eesti huvides, et me Hiina Rahvavabariigiga diplomaatilised suhted katkestame.

Ma saan aru, et teie küsimuse sisu oli, kas me tunnustame Hiina Vabariiki ja Taiwani? Ma sain sellest küsimusest aru nii.

13:51 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks täpsustav küsimus, Ruuben Kaalep, palun!

13:51 Ruuben Kaalep

Aitäh! Mu küsimus ei puudutanud mitte üksnes Taiwani, vaid ka näiteks Tiibeti rahvast, uiguure, Sise-Mongoolia põlisrahvast. Küsimus on, kas nendel rahvastel on õigus iseseisvuda juhul, kui valdav osa ühest või teisest rahvast, kes elavad Hiina võimu all, leiab, et Pekingi režiim ei taga neile õigust kultuurilisele eneseväljendusele selle riigi koosseisus, kus nad praegu on. Kas neil on enesemääramise õigus? Kas neil on õigus iseseisvusele?

13:51 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Erinevaid rahvaid on maailmas palju ja erinevaid taotlusi samamoodi. See, mis toimub Hiinas nimetatud rahvastega, on väga muret tekitav. Näiteks te mainisite uiguure ja ma olen teiega selles osas nõus. Aga diplomaatilistes suhetes oleme me Hiina Rahvavabariigiga.

See ei tähenda seda, et Eesti kodanikud ei võiks toetada ühte või teist liikumist, mis ühes või teises riigis toimub, ja loomulikult jälgida kõike seda, mis eri riikides toimub, ja avaldada neile isiklikult toetust. Aga teine pool puudutab diplomaatilisi suhteid riigi tasandil ja diplomaatilised suhted on meil Hiina Rahvavabariigiga.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

13:52 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Minu küsimus on kaheosaline. Üks osa haakub eelmise küsimusega, mis esitati Kristian Jaanile. Kert Kingo rääkis rahumeelsetest demonstrantidest, kelle suhtes politsei tarvitas liigset vägivalda ja mida iganes. Ma tahaksin seda pilti natuke täiendada. Esiteks sellega, et see, et üks politseinik õpetas Kert Kingole, kuidas vasakpööret sooritada, ei ole politseivägivald.

Ja teiseks: needsamad rahumeelsed demonstrandid eelmistel päevadel, enne kui politsei kohale tuli, ähvardasid Riigikogu liikmeid. Nad ähvardasid neid likvideerida, kuule kerre lasta, käisid ringi mingi võllapuuga, kuhu lubasid reeturid oksa tõmmata, ja nii edasi. Mu küsimus on: kas teie arvates see pilt või need sündmused võisid kuidagi mõjutada politsei reageeringut? 

Aga teine küsimus on seotud rahvusvahelise olukorra ja välispoliitikaga. Mõni nädal tagasi EKRE esimees Mart Helme lubas siin Riigikogus, et tema algatab Riigikogus Eesti Euroopa Liidust lahkumise parlamendirühma. Ta seda teinud ei ole – nagu vahel ikka temaga juhtub, et ta lubab, aga ei täida oma lubadusi või ähvardusi. Aga kuidas teie hindate, kas sellise parlamendirühma isegi teoreetiline algatamine või selle algatamise väljahüüdmine tugevdab Eesti julgeolekut või nõrgestab seda või ei muuda mitte midagi?

13:54 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

13:54 Kert Kingo

Aitäh! Ma sooviksin rahvasaadik Randperele meelde tuletada, et ta hetkel ikkagi täiesti teadlikult moonutab minuga toimunu asjaolusid ja seega levitab täiesti valet.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin oli kaks küsimust. Esiteks, mina väga tunnustan politseid, et ta nendes olukordades on käitunud rahumeelselt, selgitanud inimestele hajutatuse nõudeid, piiranguid, kuigi neid pidevalt provotseeriti ja üritati saada selliseid pilte, mis kõiki neid sõnu, et tegemist on pahatahtlikkusega, justkui tõendaks. Nagu siseminister ütles, 99% nendest inimestest, kes meelt avaldasid, olid rahumeelsed, aga nende hulgas oli ka provokaatoreid. Nagu te ise ütlesite: kui saadetakse tapmisähvardusi, see kindlasti ei viita rahumeelsetele kodanikele. Nii et mina usun, et politsei tegutses vastavalt oma ohuhinnangule.

Mis puudutab Euroopa Liidust lahkumist, mida Mart Helme ajab, siis mina ütleksin nii, et kui vähegi Eesti ajalugu teada, siis suures pildis on meil, kes me paikneme selles geograafilises asukohas, kus me paikneme, kaks valikut: kas olla koos Venemaaga või olla koos Euroopaga.

Koos Venemaaga me oleme olnud ja see ei ole õnne meie õuele toonud. Väärtusruumi poolest me kuulume selgelt Euroopasse. Väärtusruumi mõttes on oluline, et me mitte kunagi enam ei oleks üksi, et meil oleksid liitlased, kes jagavad samu põhimõtteid, samu väärtusi, et me oleksime osa Euroopast, nagu seda on Saksamaa või Prantsusmaa, et meie sõna kaaluks Euroopa tasandil täpselt sama palju. Me peame olema Euroopa tasandil aktiivsed. Ja me oleme Euroopas olekust võitnud nii majanduslikult kui ka inimeste vabaduste mõttes. Nii et mina olen kindlasti selle 80% Eesti elanike seas, kes toetavad Euroopa Liitu kuulumist.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest ja tänan kõiki Riigikogu liikmeid aktiivselt küsimuste esitamise eest. Suur tänu! Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

13:57 Mart Helme

Kuna minu nime mainiti ...

13:57 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan. Siin see reegel ei kehti, nime mainimise reegel kehtib läbirääkimistel. Nii et ma väga vabandan, aga seda võimalust kodu- ja töökord ei anna. Infotund on lõppenud. Aitäh teile!

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee