Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Jevgeni Ossinovski, kas teil on enne istungi rakendamist protseduuriline küsimus?

10:00 Jevgeni Ossinovski

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kuna kümme tundi on möödas eelmise istungi lõpust, siis juhatus on kindlasti vahepealsel ajal ka arutanud, kuidas lahendada seda muret, mis puudutab sotsiaaldemokraatide menetluslike õiguste piiramist seoses eelnõuga 355. Kas te olete uuesti mõelnud sellele juhatuses, et [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] § 107 alusel võiks juhatus katkestada selle eelnõu teise lugemise? 

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme istungi rakendamisega edasi ja praegu on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõude ja arupärimiste [üleandmise] soovi ma ei näe. Enne, kui me läheme kohaloleku kontrolli juurde, härra Grünthal, ma ei saa teile sõna anda, sellepärast et meil on veel eilsest härra Poolametsal ja härra Ernitsal protseduurilised küsimused üleval ja kui need on meil lahendamata, siis me ei saa teiste juurde minna. Aga nüüd kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, hetkel puudub 17.


1. 10:02 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (355 SE) teine lugemine

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame kõigepealt päevakorra täpsustamisega. Nimelt, eile jäi meil Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 teine lugemine läbirääkimiste etapis pooleli. Tuletan meelde, et järjekorras on need, kellel jäi eile sõna saamata, need on Riho Breivel, Rene Kokk ja Andres Metsoja, kes on kenasti praegu ka kõnedeks registreerunud. Nii et kõigepealt Riho Breivel, teie kõne, palun!

10:02 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Kas on kuulda?

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, kenasti. Palun! 

10:03 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Kas te kuulete mind?

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, palun!

10:03 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Eile jäi meil pooleli tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 355 arutelu. Selles küsimuses on jõutud päris piinliku momendini, sest seda küsimust on arutatud väga pikalt, pool eilset päeva. Väga palju esitati komisjoni esindajale küsimusi ja kui me vaatame, mis olid vastused, siis näeme, et väga palju oli vastuseid, et seda ei arutatud, kuigi kui me vaatame esitatud küsimusi, siis need olid ikka üldjuhul sisulised. Ei olnud palju selliseid küsimusi, mis oleksid olnud lihtsalt venitamise eesmärgil küsitud. Sellepärast ma just tahtsin ka sõna võtta, et me peame vaatama selliste tähtsate küsimuste puhul väga täpselt, kuidas me asja lahendame.

Tervishoiuteenuste seaduse muutmise seadus on tegelikult ju väga vajalik ja seda pidasid vajalikuks nii opositsiooni- kui ka koalitsioonikõnelejad. See, kui lükatakse kõrvale opositsiooni asjalikud ettepanekud, on äärmiselt taunitav. Ma tahaksin tuua näitena sotsiaaldemokraatide ettepaneku, mis puudutab [haiguspäevade] esimesest päevast hüvitamist. Mulle meeldis kolleeg Odinetsi sõnavõtt, kes pikalt-laialt seda asja seletas, ja idavirumaalasena on mul väga hea meel, et ta pööras tähelepanu just sellele küsimusele, mis puudutab meie kanti. Me räägime, et meil on viirus Ida-Virumaal küllaltki tugevalt sees. Aga millest see on? See on just sellest, et meie tööstus ja inimesed, kes töötavad tööstuses, ei saa sealt niisama lihtsalt kaugtööle minna. See on füüsilise kontaktiga tootmine. See tähendab seda, et kui inimene peab töölt kõrvale jääma, siis ta kaotab ju palgas. Mis see teeb? See teeb seda, et lõppude lõpuks nendel inimestel, kes on halvemas positsioonis, tekib ka trots kõigi meie vastuvõetud ja edasiste otsuste vastu. Siit me näeme ka, et inimesed hakkavad tänavale tulema ja hakkavad tegema tänavapoliitikat ja siis me toome siia juurde meie jõustruktuurid ja hakkame sellega veel asja suuremaks puhuma.

Kas seda kõike on vaja ja kas me tahame tõesti saada täpselt sama olukorda, nagu on Euroopa suurtes riikides? Meie Politsei- ja Piirivalveamet, keda praegu on rahvas väga tugevalt usaldanud, võib lõpuks kaotada populaarsuse, kaotada usalduse ja kaotab ka riik usalduse. Kuhu me sedasi jõuame? Sedasi me jõuame tõesti sinna, kuhu me ei taha jõuda – politseiriiki. Me tahame ikkagi, et meie jõustruktuurid oleks rahva hulgas hinnatud, ja sellepärast võtame seaduseid ja seaduseparandusi vastu niimoodi, et need annaksid meie inimestele jõudu, tahtmist ja võimalust teha oma tööd arukalt, hästi ja ilma piiranguteta. Aitäh!

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

10:07 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kas te kuulete mind? 

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuuleme kenasti.

10:08 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Viimasel ajal räägitakse meil palju kurjusest ja kurjadest jõududest. Varem nimetatud meeleavaldusel osalejaid ja oma muret väljendavaid inimesi nimetatakse küll Kremli käsilasteks, küll lamemaalasteks, küll Natšnoi Dazori käsilasteks jne. Muudkui sildistame ja naeruvääristame. Kui see ei toimi, siis toome välja jõustruktuuride esindajad, et inimesi sellega hirmutada.

Siinkohal mul ei ole etteheiteid nendele politseinikele, kes oma ülemuste käsul on tänavale saadetud, aga see ei ole kuidagi hea tava. Kuidagi vägisi tuleb meelde ütlus, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Siinkohal on küll headele koalitsiooniliikmetele ettepanek: võtke see eelnõu tagasi, menetleme selle kenasti hea seadusloome tava järgi läbi ja me peaksime rohkem kasutama printsiipi "üheksa korda mõõda, üks kord lõika".

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:09 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! On selline ütlus, et üksi saab kiiremini, aga koos jõuab kaugemale. See kriis, see pandeemia on meid kõiki omamoodi väsitanud, nii meid siin parlamendisaalis kui ka inimesi väljaspool seda maja, terves Eestis ja ka globaalselt, laiemalt. Kogu seda menetlust vaadates on tõepoolest oluline osutada just nimelt sellele, et sellest kriisist saab tulla välja koos. Aga üks oluline nüanss seisneb ju tegelikult selles, et strateegiline plaan, kuidas me liigume, milliseid eelnõusid menetleme, millised oleksid need lõpplahendused, peaks olema arusaadav kõigile, vähemalt 101 [Riigikogu] liikmele, siis on võimalik seda kommunikeerida ka väljaspool.

Eelmisel nädalal oli siinsamas saalis raamatu esitlus. Me taas kord ei hakanud rääkima sisust, vaid ütlesime, et nüüd on see raamat teie ees, lugege ja siis hiljem koos arutame. Meil on menetluses kaks sarnast eelnõu. Üks puudutab isikuandmeid, uut teatud mõttes andmekogu nakkushaiguste kontekstis ning teine siis selle ohjamist ja teatud leevendusmeetmeid. Sellel nädalal on ka saalis keskkonnakomisjoni esitatav jäätmetemaatika ja Eesti on selle jäätmeteemaga samamoodi jooksnud aegade jooksul umbe. Aga ometi, kui me komisjonis räägime, räägime kas või Euroopa direktiivide ülevõtmisest, siis me räägime ka jätkuplaanist. Me räägime, kuidas me soovime Eestis astuda järgmisi samme, ja me arutame nii opositsiooni kui ka koalitsiooniga seda ühist kava. Ausalt öelda, väga üllatav on kuulata, et sotsiaalkomisjonis tegelikult ei leita seda väärikat momenti arutada ühiselt läbi see strateegia, et kui me täna ütleme A, siis millal me ütleme B. Sest uskuge mind, see kooskõla saab ju ikkagi jõuda läbi fraktsioonide töö erinevate erakondadeni, erinevate parlamendiliikmeteni, et siin saalis väärikalt käituda.

Mulle tundub, et tänase menetluse tulemus on peenhäälestuse peenhäälestus, mille korral eelnõu menetlemisel on strateegiline siht, see, kuhu me peaks lõpuks välja jõudma, pilla-palla ehk tegelikult seda ei ole. Ilmselt ei ole seda ka koalitsioonil. Kui seda pilti ei ole, on opositsioonil veelgi keerukam aru saada ja tekib ilmselt ka selline kambavaim panna mõlemad jalad mõlema jala taha ehk lõpuks oleme kõik käpuli. Kurb, et just sellest viirusest võitusaamise kontekstis me võib-olla väljapoole kommunikeerime parlamenti taas käpardlikult. Siin on mõtlemiskoht, et ärme teeme nii, et kui üks poliitiline jõud või mitu poliitilist jõudu on esitanud muudatusettepaneku, kuidas teha asju paremini või vähemalt arutada selle üle, kuidas teha paremini, siis tapame ideed nende eostamise faasis. Ärme nii teeme, sest Eesti rahvas on rohkem väärt ja kahtlemata [on rohkem väärt] ka parlament. Ka mina olen seda meelt, et praegusel hetkel paraku tuleb minna alguspunkti tagasi ja teema katkestada. Aitäh!

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

10:13 Jaak Valge

(Kaugühendus)

Lugupeetud kolleegid! Ma ütleksin hea meelega mõned mõtted, mis puudutavad käesolevat eelnõu tõsi küll, pigem kaudselt. Ja palun igaks juhuks veel kolm minutit juurde. Mulle aja raiskamine ei meeldi ja kellele ikka meeldiks selline ebasisuline parlamenditöö. See ebasisulisus on aktsepteeritav vaid erandlikel juhtudel, siis, kui protesteeritakse millegi vastu, mis on tegelikult veel vähem aktsepteeritav. Praegusel juhul protesteeritakse selle vastu, mis ohustab parlamentarismi ja demokraatiat. Ma kordan üle meie fraktsiooni esimehe eilse avalduse. 

Meie läbiviidav töötakistus on suunatud valitsuse poolt läbiviidava põhiseadusvastase, meie kodaniku- ja poliitilisi õigusi piirava poliitika vastu. See valitsuse poliitika väljendub katsetes piirata sõnavabadust ja teisi kodanikuvabadusi. Samuti protesteerime ebaproportsionaalse jõudemonstratsiooni vastu, millega valitsus püüab hirmutada rahumeelseid meeleavaldajaid, kes kasutavad oma põhiseaduslikke õigusi. Nii kaua, kui valitsus ei ole tõestanud, et ta soovib järgida Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, ei näe Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teist võimalust kui obstruktsioon parlamendis.

Aga ma räägin veel pisut. Teate, demokraatia on valitsemismeetod, mille puhul peamisi poliitilisi otsuseid teeb kodanikkond kas valitud esindajate kaudu või rahvahääletustel. See viimane meetod ehk rahvahääletused ehitavad ühtlasi kodanikkonna ühtsustunnet, kus kodanikud ise ka vastutavad oma otsuse ja oma riigi eest. See on nii nagu perekonnas, kus üksteisest hoolitakse, arutatakse valikud läbi ja siis otsustatakse koos. Loomulikult on ka eriarvamusi ja mõnikord jäävad vähemusse ühed, mõnikord teised pereliikmed, aga vähemusse jäänud mõistavad selle perekonna kui terviku huvide ülimuslikkust. Koos otsustamine tugevdab vastutust ja ühist identiteeti ja – nüüd toonitan – raamistab ja kontrollib esinduskogu otsuseid.

Nüüd edasi. Mis meisse endisse puutub, siis tuleb ikkagi üha enam teha see järeldus, et me oleme küll väga suure kampaaniakäraga valitud rahvaesindajad, aga tegelikult oleme järk-järgult muutunud sellisteks statistideks suures masinavärgis, mille peamisteks mõjutajateks või vunkratasteks on Euroopa Liit ja meie oma ametnikkond. Väga paljuski on need kokku kasvanud, ma mõtlen Euroopa Liitu ja meie oma ametnikkonda. Ja meie, st parlamendiliikmete otsustuspädevus on hoopis õhukeseks lihvitud nende kahe vahe. Muide, sellest on ka kodanikud aru saanud. Ka meie nn konstruktiivseid diskussioone jälgitakse väga vähe. Me võime küll tähtsalt ette kujutada, et meist väga hoolitakse, tegelikult aga vaatab meie tegevust siin koos järelvaatamisega keskeltläbi vaid 1000–2000 silmapaari. Võrdluseks näiteks mõnda Mart Helme videosalvestust vaatab 60 000.

Asjakohasest rääkides, me ju ei tegele sisuliste küsimustega. Me oleme imepisikese aja kulutanud sellistele fundamentaalsetele probleemidele, mis meie tsivilisatsiooni ohustavad, noh näiteks sellele, et meie sündimus on Eestis 10–20% alla taastetaset ja Euroopa päritolu rahvastikul on see keskeltläbi veel madalam ja pole kahtlust, et kui nii jätkub, siis Euroopa päritolu rahvastik hääbub. Vähe sellest, üha rohkem uuringuid tõestavad ja üha usaldusväärsemalt, et küsimus ei ole ainult meie tsivilisatsiooni füüsilises allakäigus, vaid toimub ka vaimne allakäik. Varem täheldatud IQ taseme tõus, ligi 3 IQ punkti iga kümne aasta kohta, on nüüd pöördunud ja tõenäoliselt alates sellest põlvkonnast, mis sündis 1970. aastate keskpaigas. Üks värske uuring näitab, et sellest ajast on keskmine IQ kahanenud 7 punkti iga põlvkonna kohta.

Meenutan siinkohal omaaegset kahe maailmasõja vahelist demokraatia aja parlamenti. Ma ei taha seda kuidagi idealiseerida, sest toona oli ka rumalusi ja rumalaid parlamendiliikmeid küll ja küll, aga võrreldes praegusega käis siis parlamendis tõeline sisuline ajurünnak. See oli tõeline mõtete tulevärk. Ja nagu öeldud, asi polnud selles, et toonased parlamendiliikmed oleksid olnud ilmtingimata targemad, vaid selles, et nende otsustel oli erinevalt meie omadest sisuline kaal. Jah, kui võrrelda toonase parlamendi kodukorda praegusega, siis omaaegsetel parlamendiliikmetel oli hoopis rohkem sisulise diskussiooni võimalusi. Riigikogu liige võis sõna saada piiramatu arv kordi, esimesel korral oli kõneaeg limiteerimata, järgmistel kordadel kuni 15 minutit. Ainsaks piiranguks oli nõue kõnelda antud eelnõu teemal.

No küsime: mis siis teha? Muidugi mingeid imevahendeid ei ole. Aga mulle tundub, et kõige olulisem ja efektiivsem võiks olla ikkagi see, et me muudame põhiseadust nii, et kodanikel oleks võimalik algatada siduvaid rahvahääletusi. See kutsub ka parlamenti ehk meid korrale, sest siis poleks mõtet esitada selliseid demokraatiavastased eelnõusid, mille vastu meie EKRE-ga nüüd protesteerime, sest need nullitaks kohe nagunii rahvahääletustel ära. Siis poleks mõtet ka tänavapoliitikal, mis meie inimesed omavahel tülli ajab, sest meie kodanikel oleks konstruktiivne väljund. Tänan tähelepanu eest!

10:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets saab nüüd vastusõnavõtuks sõna, kuna härra Breivel teda mainis. Palun!

10:20 Eduard Odinets

(Kaugühendus)

Aitäh, härra istungi juhataja! Tõepoolest, üks eelkõnelejatest mainis minu nime ja tahaksin [öeldut] täpsustada. Ma tõepoolest rääkisin eile kaevandustöölistest, kellel ei ole võimalik kaugtööle jääda ja kellel ei ole võimalik koju jääda, et nad ei puutuks kokku haigete inimestega või lähikontaktsetega, kes veel ei tea, et nad [haiged või lähikontaktsed] on. Seetõttu ongi see suur pahameel ja sellest tulebki see sotsiaaldemokraatide ettepanek, millest koalitsioon praegu teerulliga üle sõidab. See räägib esimesest haiguspäevast ja 100%-lisest toetusest. Ma ei ole nõus sellega, millega seostas minu kõne kolleeg Breivel, politseiriigi ja Tallinna tänavatel toimuvaga. Loomulikult, kõiki asju võib omavahel siduda, aga mina oma kõnes eile selliseid seoseid välja ei toonud. Sotsiaaldemokraadid sügavalt muretsevad selle pärast, kuidas meie riik selle kriisiga hakkama saab, ja me oleme kindlad, et üks meetmetest, kuidas kriisist üle saada, on inimestele täiendava toe pakkumine haigena koju jäämisel, sest üle 30%, ligi 40% sissetulekust kaotada, see on väga oluline [summa] Ida-Virumaa tingimustes, kus väga tihti ongi ainult üks inimene perekonnas see, kes kord kuus raha koju toob. See on väga-väga suur ja ränk hoop peredele ja perede toimetulekule selles kriisis. 

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun! Palun, kolm minutit juurde, kaheksa minutit kokku.

10:22 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud kolleegid! Kahetsusväärselt me peame rääkima tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu puhul siin rohkem kodukorrast ja protseduurikast kui selle seaduse sisust. See on kahetsusväärselt tingitud koalitsiooni käitumisest – sellest, mis toimus sotsiaalkomisjonis. See ei olnud intellektuaalselt kuigi suurt pingutust nõudev tegevus, mida koalitsioon seal tegi, vaid see oli lihtsalt väga räme põhiseaduse mõtte ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse mõtte rikkumine jokk-skeemi kaudu.

Ka eelmine koalitsioon, muide, arutas sellist võimalust mitme eelnõu puhul, kuid me leidsime, et me kordagi seda ei kasuta, ei tee komisjonis nii, et tõsta komisjoni ettepanekuna pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaja lõppemist oma üks muudatusettepanek [teise eelnõusse] ümber ja jätta kõik ülejäänud muudatused, sh opositsiooni muudatused, põhieelnõusse ja võib-olla jätta see eelnõu üldse riiulisse ja võtta niiviisi opositsioonilt võimalus oma põhiseaduslikku mandaati realiseerida, võtta võimalus siin Riigikogus oma muudatusettepanekuid kaitsta ja hääletada. Sellise tasemeni, lugupeetud Reformierakond ja Keskerakond, EKRE eelmises koalitsioonis ei laskunud, aga praegu me oleme selle fakti tõendajaks.

See on ka põhjus, miks peetakse kõnesid. Tundub, et praeguse valitsuse sõnavabaduse piiramise eesmärk on siiski laiem ja see ei ole piirdunud mitte ainult sõnavabaduse piiramisega vihakõne seaduse eelnõu esitamise kaudu, vaid samasuguste tegevuste kaudu siin parlamendisaalis, kus parlamendiliikmetelt võetakse sõna- ja ettepanekute menetlemise vabadus.

Me oleme nüüd mitu päeva kuulanud siin kõnesid ja saanud ülevaate ka Riigikogu liikmete kõnekunstist ja -võimest. Kes on tsiteerinud klassikuid, kes on esitanud oma loomingut. Eile vist Ossinovski tsiteeris siin ka Churchillit. Mul tuleb meelde, et Churchill on ka kõnede kohta arvamust avaldanud ja see oli midagi taolist, et tema arvates on üks hea kõne nagu naisterahva seelik – parajalt lühike, et huvi tekitada, aga piisavalt pikk, et teemat katta. Nii et ma kutsun üles ka kõnesid pidama sellest heast vaimust lähtudes, et oleks ka selle definitsiooni järgi hea kõne.

Jaak Valge tuletas meelde ennesõjaaegse Eesti Vabariigi parlamendi tööd, et siis olid arutelud sisukamad ja ka kõned sisukamad. Võib-olla. Võib-olla see tõesti nii oli. Kui on parlamendil suurem mõju ja otsustamisõigus, siis loomulikult on ka sõnavõttude ja otsuste tähendus suurem. Aga tuletan meelde, et Eesti Vabariigi parlamendi kõnerekord kuulub 1929. aastast ühele Mulgimaa mehele, Märt Martinsonile. See kõne kestis üle 11 tunni. Nii et kõigest mõned minutid vähem kui Martin Kleini kuulus maadlusmatš, millega ta tõi Eestile esimese olümpiamedali. Hiljem kodukorda muudeti ja nii pikki kõnesid enam pidada ei saanud. Ka praegune kodukord on selline, et enam nii pikki kõnesid pidada ei saa, aga loodetavasti on need kõned meil ikkagi sisukad. Püüame kasutada iga Riigikogu liikme individuaalseid tugevusi siin saalis. Näiteks härra Grünthali tugevus on kindlasti protseduurilised küsimused. Kasutame seda potentsiaali siis maksimaalselt ära.

Nüüd obstruktsioonist kui sellisest. Me nägime, mis juhtus eilse päeva jooksul, kui sotsiaaldemokraadid ja EKRE lõid seljad kokku ja otsustasid üheskoos obstruktsiooni rakendada. Näete, ka see on võimalik. Aga see on kõik käkitegu, kui Isamaa hakkab obstruktsiooni rakendama. Meie kogemus on hiiglama suur ja ma võin öelda koalitsioonile, et kui te nii nürimeelseid võtteid kasutate nagu sotsiaalkomisjonis, siis meil on varuks küll ja küll võimalusi kodukorraga mängida. Ärge lootkegi, et kodukorra muudatuste kaudu on võimalik opositsioonist üle sõita.

Kodukord sisaldab endas ammendamatuid võimalusi. Lisaks sellele lihtsale juntimisele ehk vaheaegade võtmisele, saab obstruktsiooni kaudu parlamendi töö ikka väga raskeks teha, olgu see siis komisjonidest alustatud töö, seal iga muudatusettepaneku põhjalik arutamine, sadade muudatusettepanekute esitamine, kõikides komisjonides hääletamine, siis komisjonide aseesimeeste tagasiastumised ja uuesti valimised, milleks tuleb koguneda. Ei ole mingi keerukus igal opositsioonifraktsioonil iga päev esitada ministrile näiteks kümme arupärimist, millele nad vastavad siin igal nädalal nii esmaspäeval kui ka teisipäeval, või muudatusettepanekute esitamine kõikide eelnõude kohta, mida siin esitletakse, või kõnede pidamine eelarve teisel lugemisel, mis on lubatud kõikidele Riigikogu liikmetele, lisaks kümnete vaheaegade võtmine jne.

Kui on ootus või mõte, et me kõik selle kodukorras ära muudame ja kõik need relvad opositsioonilt ära võtame, siis [olgu öeldud, et] ilmselt seda ei tehta. Sellega lülitatakse parlament üldse tasa. Nii et ainus võimalus on ikkagi mõistusepärane menetlemine ja Riigikogus konsensuse otsimine teatud küsimustes. Või anda opositsioonile vähemalt võimalus oma põhiseaduslikku mandaati realiseerida, esitada ja menetleda oma muudatusettepanekuid. Küll opositsioon aktsepteerib siis ka parlamendi enamuse käitumist. Aga see, mis juhtus selle arutletava eelnõuga sotsiaalkomisjonis, on häbiväärne. Ma loodan, et see enam ei kordu. Aitäh!

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

10:29 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma reserveeriksin endale igaks juhuks ka kolm täiendavat minutit, palun.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

See on võimalik. Kaheksa minutit, palun!

10:29 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh! Tõepoolest ei tahaks seda seitsmendat või kaheksandat tundi, mida me praegu selle eelnõu arutamise peale siin Riigikogu suures saalis kulutame, ju kulutada. Aga paraku oleme sellesse situatsiooni vägivaldselt pandud nende otsustega, mis koalitsioon sotsiaalkomisjonis tegi. Opositsioonilt võeti ära võimalus hääletada enda sisulist muudatusettepanekut, mis oli tehtud seoses haiguspäevadega. Sotsiaaldemokraadid ei ole salanud ja on alates septembrikuust ka esitanud mitu eelnõu, et näidata, et me peame väga oluliseks tervisekriisi leevendamisel ja nakkuse levimise kontrolli alla saamisel haiguspäevade õiglast hüvitamist, nii et neid hüvitataks esimesest päevast ja et inimestel oleks minimaalne materiaalne motivatsioon minna haigena või lähikontaktsena tööle.

Me oleme ka aru saanud, et mingil kummalisel kombel, kuigi me ei ole saanud sisulisi põhjendusi, praegune valitsuskoalitsioon seda muudatust sisse viia ei taha. Kuigi me seda sisuliselt ei mõista, siis formaalselt see on ... (Ühendus hakib.) Ma saan aru, et valitsusliidul, kui neil on hääled koos, on võimalus meie muudatusettepanek maha hääletada. Aga see, et meilt on parlamentaarse viguriga võetud ära võimalus üldse seda diskussiooni selle muudatusettepaneku üle pidada, diskussiooni, mis lõppeks selge hääletusega, kus nii koalitsioon kui ka opositsioon, kõik Riigikogu liikmed saaksid selgelt näidata, mida nad sellest muudatusettepanekust ja sellest lähenemisest arvavad, on paraku meilt võtnud võimaluse teha oma tööd opositsioonis. Milline iganes oleks hääletustulemus, see oleks oluline ka tulevaste diskussioonide jaoks.

Tulles selle asja olemuse ja sisu juurde, siis situatsioonikeskuse, mis saadab oma raporteid Riigikogu liikmetele, eilne raport näitas [nagu] tavaliselt, et üle 70% haiguskolletest on praegu töökohakolded. Selles kontekstis ei ole küsimust, kas on oluline rajada süsteem, mis oleks piisavalt õiglane ja piisavalt motiveeriv selle jaoks, et kõik inimesed saaksid jääda koju, kui nende koroonatest on positiivne või neil on koroonakahtlus ja nad on lähikontaktsed. Ehk siis need n-ö karantiinilehed tuleks kõigile 100% ulatuses hüvitada ja seda tuleks teha loomulikult riigieelarvest. Selleks see ühine rahakott ju ongi, et kriisisituatsioonis seda võimalikult mõistlikult kasutada.

Me tellisime hiljuti ka ühe esindusliku valimiga küsitluse, mis näitas, et viimase aasta jooksul on vähemalt iga neljas inimene pannud tähele, et keegi tema kolleegidest tuleb haigena tööle. 84% küsitlusele vastanud inimestest ütles, et nad usuvad, et heldem haiguspäevade hüvitamine vähendaks inimeste haigena tööle tulemist. Ometi see valitsusliitu ei veena. Siis võiks vaadata natukene ümberringi. Meie naabrid Soome ja Läti, aga ka näiteks sealt järgmised naabrid, Rootsi ja Leedu, kõik hüvitavad haiguspäevi esimesest päevast. Miks meie ujume vastuvoolu? Ka sellele ei ole valitsusliit paraku ühtegi vastust andnud.

Üritasime eile tulutult seaduseelnõu komisjonipoolselt ettekandjalt Õnne Pillakult saada sisulisi vastuseid. Ta küll möönis, et komisjonis on sellel teemal sisulisi arutelusid peetud, aga vastust, mis on need põhilised argumendid, miks mitte esimesest päevast hüvitamist ette võtta, me paraku ei saanud. Küll tsiteeris ta kontekstist väljavõetuna Eesti Ametiühingute Keskliidu esimeest Peep Petersoni, kes ühel komisjoni istungil viitas tööturu osapoolte vahelisele leppele, ja ilmselt puudutas asi seda, et need vahendid tuleb leida täiendavalt töötukassa eelarvest. See seisukoht vajab õiendamist, sest EAKL-i esimees Peep Peterson on 29. märtsil koos ... (Ühendus hakib.) ... struktuuriorganiga, kelleks on EVEA ehk Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, saatnud Riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonile, samamoodi Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile kirja, mille lõpetuseks öeldakse järgmist: "Kõige kiiremini suudame epideemia seljatada siis, kui ettevõtjad, töötajaid ja riik tegutsevad ühiselt. Seetõttu paluvad allakirjutanud, et ettevõtete püsimajäämise ja töökohtade säilitamise soodustamiseks leiaks riik võimaluse kriisimeetmena katta lisaeelarvest karantiinilehtede hüvitamise kulu esimesest päevast ning et vastav seadusemuudatus jõustuks nii pea kui võimalik." Nii, ka see asi on nüüd siis ära õiendatud.

Lõpetuseks ka rahast. Mis see kõik maksab? Alati võib öelda, et raha ei ole. Arvutuslikult maksaks kuni selle aasta lõpuni koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele esimesest päevast 100% [ulatuses] haigushüvitise maksmine, nii et need esimesed päevad oleks kaetud riigieelarvest ja seda kulu ei lükataks tööandjate õlgadele, natukene üle kaheksa miljoni euro. Kui me loeme värsket uudist Eesti Rahvusringhäälingust, siis erinevad arvutused näitavad, et Eestile läheb iga päev koroonapiiranguid maksma 7–19 miljonit. Ehk siis üks päev maksab vähemalt sama palju nagu aasta lõpuni kõigi haiguspäevade hüvitamine meie pakutud skeemi järgi. Ka selles valguses on valitsusliidu käitumine täiesti arusaamatu ja irratsionaalne. Seepärast palun ma teil kõigil hääletada selle poolt, et selle seaduseelnõu teine lugemine katkestada, et viia sisse vajalik muudatus, et me saaksime seda hääletada ja tulla esimesel võimalusel selle seaduseelnõu menetlemise juurde tagasi. Kinnitan, et sotsiaaldemokraadid on alati valmis leidma aega täiendavateks istungiteks, kui seda peaks tarvis minema ja ajaline raam sellise surve meile paneb. Tänan tähelepanu eest!

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Enne kui me läheme esitatud ettepanekute juurde, on meil läbi vaja vaadata muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on selle eelnõu kohta üks, selle on esitanud juhtivkomisjon ja sotsiaalkomisjon juhtivkomisjonina on teinud ettepaneku seda arvestada täielikult. Kas Peeter Ernitsal on protseduuriline küsimus?

10:38 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Jaa, lugupeetud juhataja! Te enne mainisite, et õhtust on üleval protseduurilised küsimused, aga ma vaatasin, et need on ära ununenud. Toona oli mul teine protseduuriline küsimus, aga praegu ma juhin kolleegide tähelepanu sellele, et meid täna hommikust enam Toompea lossi piiranud metallaiad ja märulipolitsei ja koerad ei kaitse. Seda võib võtta nii- ja naapidi.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud küll protseduuriline [küsimus] ja ma kohe istungi alguses märkisin, et meil on [eilsest] need [protseduurilised küsimused] üleval, aga selleks oleks pidanud tõesti ka seda nuppu vajutama, et mikrofon aktiveerida. Helle-Moonika Helme, palun!

10:38 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Ma ei tea, kas ma nüüd natukene kiirustasin, aga kuna me läheme nüüd muudatusettepanekute juurde, siis seda muudatusettepanekut, mis sisaldub selles eelnõus, ma paluksin hääletada ja ma võtaksin ka kümme minutit vaheaega.

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Tuletan meelde, et arutame eelnõu 355. Muudatusettepanekute läbivaatamine. Hetkel käsil muudatusettepanek nr 1 ja meil on vaja see läbi hääletada. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku arvestada seda täielikult. Panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Muudatusettepanekut toetas 65 Riigikogu liiget, vastu oli 27, erapooletuid 2. Muudatusettepanek leidis toetust.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, aga Riigikogu juhatusele on tulnud veel kaks ettepanekut. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on mõlemad teinud ettepaneku tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada ja see on meil vaja läbi hääletada. Proua Helme, palun!

10:51 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Ma võtaksin ka siin enne hääletamist kümme minutit vaheaega.

10:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 56 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Sellega oleme eelnõu 355 teise lugemise lõpetanud.


2. 11:02 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (356 SE) teine lugemine

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 356 teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare.

11:02 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 356 teiseks lugemiseks ette k.a 8. aprillil. Eelnõu sisu meeldetuletuseks nii palju, et riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga tehakse muudatused, mis seonduvad riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse rakendamisega. Esiteks laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvel riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusega asutatud sihtasutustele. Teiseks täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 7. aprilliks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahanduskomisjon täiendas eelnõu sättega, mis võimaldab seadusel jõustuda Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval ehk samas rütmis 2021. aasta lisaeelarvega. Komisjon langetas järgmised konsensuslikult otsused: eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine ja lõpphääletus läbi kolmapäeval, 14. aprillil. Aitäh!

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on ka vähemalt üks küsimus. Juba kaks. Kalle Grünthal alustab.

11:04 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles eelnõus räägitakse kriisi leevendamisest seoses COVID‑19 viiruse levikuga. Minu valduses on praegu Viini halduskohtu 24. märtsi kohtuotsus, mis ütleb, et PCR‑testi puhul, mille alusel kõik need piirangud kehtestatakse, ei ole ilma kliiniliste tunnusteta nende [testide] alusel kehtestatud piirangud põhjendatud, sellepärast et need ei vasta teaduslikele alustele. Muuseas, samasugusele otsusele on jõudnud ka Belgia halduskohus. Taani terviseministeerium on teinud samasugused järeldused. Küsimus: kui nüüd leiab samasugune asjaolu kinnitust ka Eestis, kas neid meetmeid on siis vaja?

11:05 Erki Savisaar

Aitäh! Seda küsimust rahanduskomisjon ei arutanud.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

11:06 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd meenutada, et meie eelmise päevakorrapunkti juures kerkis üles väga mitmesuguseid küsimusi, mis puudutasid selle eelnõu menetluskäigu eetilist poolt ja Riigikogu head tava ning laiemalt Riigikogu funktsioneerimist ja koalitsiooni ja opositsiooni vahelist dünaamikat, siis kas mingisuguseid selliseid küsimusi kerkis komisjonis üles ka selle eelnõuga seoses ja kas te saaksite kirjeldada, mis olid Riigikogu saadikute arvamused ja seisukohad selles küsimuses?

11:06 Erki Savisaar

Aitäh! Selle eelnõu menetlemisel valitses enne teist lugemist rahanduskomisjonis konsensus ja selliseid küsimusi ei kerkinud. 

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:07 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Mul on väga lihtne küsimus. Kuna menetlus käib nii ülejala ja kiiresti, siis andke palun vähemalt mõnelauseline ülevaade, millega konkreetselt on põhjendatud niisugune kiirustamine, millega konkreetselt see eelnõu vähendab COVID-i ... (Ühendus katkeb.)

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, te kadusite küll ära, aga ma usun, et ettekandja sai küsimuse sisust aru, et anda lühike ülevaade.

11:07 Erki Savisaar

Jaa, aitäh! Ma sain aru, et küsimus on selles, miks seda seadust menetletakse pisut kiiremini, kui on Riigikogu hea tava. Põhjus seisneb selles, et see eelnõu on otseselt seotud 2021. aasta lisaeelarvest vahendite eraldamisega ehk siis kogu selle 641 miljoni euro rakendamisega, mida me võib-olla saame homme arutada. Kui seda seadust ei ole vastu võetud, siis mitte ühtegi senti sellest lisaeelarvest kasutada ei saa. Neid vahendeid kriisi leevendamiseks ootavad ja vajavad kõik ettevõtjad, kõik inimesed, nii nagu need meetmed on lisaeelarve raames välja töötatud. Selles suhtes on äärmiselt oluline, et me võtaksime selle seaduse vastu enne käesoleva aasta lisaeelarvet. 

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:08 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Eelküsija Mart Helme napsas minu küsimuse ära, aga väga hea, mul on võimalus seda siis natukene laiendada. Selle lisaeelarve vastuvõtmisega ja selle kiirega on põhjendatud ju ka teiste eelnõude sellist Riigikogu head tava ja protseduurireegleid rikkuvat menetlemist ja kiirustamist ja ka seda, et need teised ja kolmandad lugemised on pandud kõik ühte nädalasse. Palun kirjeldage, mis oleks siis hullusti või halvasti, kui Riigikogu oleks järginud seda normaalset protseduurikat ja ajakava ning need kolmandad lugemised oleks hoopistükkis järgmisel nädalal. Kõik oleks ju okei ja korras ja kõik oleks jõudnud õigeaegselt ära menetleda. Mis oleks hullu olnud?

11:09 Erki Savisaar

Aitäh! No ma usun, et inimestele ja ettevõtjatele on iga päev äärmiselt oluline ja iga päev, mis Riigikogu viivitab lisaeelarve vastuvõtmisega, vähendab meie inimeste vastupanuvõimet kriisiolukorras ja seda tempot, millega majandus peale kriisi suudab taastuda. 

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:10 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea juhataja! Loeme seletuskirjast, et eelnõu esimene lugemine toimus 5. aprillil, rahanduskomisjon arutas eelnõu 8. aprillil, muudatusettepanekute tähtaeg oli 7. aprillil, igal pool oli üks-kaks päeva vahet. Kas ma saan [õigesti] aru, et Keskerakonna plaan on ka edaspidi toetada sellist lähenemist, mille korral seadusi menetletakse ühe-kahepäevaste vahedega ja see kõik on nii normaalne, et see peakski saama meie tavaks?

11:10 Erki Savisaar

Aitäh! Keskerakond on alati tavaolukorras toetanud seaduste menetlemisel heade tavade järgimist, kuid kriisiolukorras on vaja kasutada vahel ka teistsugust lähenemist. 

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete täna kahel korral viidanud sellele, et te eirate väljakujunenud tavasid ja kombeid, mis on seotud eelnõude menetlemisega. On selge, et on olemas kodifitseeritud õigusallikad: põhiseadus, seadus, määrus, korraldus, otsus, sisekorraeeskirjad jne. Aga peale nende on olemas ka kodifitseerimata õigusallikad, mida rakendatakse täpselt samamoodi nagu kodifitseeritud õigusallikaid. Kodifitseerimata õigusallikate hulka kuuluvad ka tavad ja kombed. Sisuliselt on need sama kategooria õigusallikad [nagu kodifitseeritud õigusallikad]. Kuna te ütlesite, et te praegu kaldute nendest tavadest kõrvale, siis ma küsin: millised on need kriteeriumid, mille puhul te leiate, et võib kõrvale kalduda õigusallikates sätestatust?

11:12 Erki Savisaar

Aitäh! Ma olen selgelt seda meelt, et kui meil on tegemist kriisiolukorraga, siis tuleks see lahendada võimalikult operatiivselt, sellest on tulenenud ka kõnealuse eelnõu ja lisaeelarve ja teiste lisaeelarvega seotud eelnõude tavapärasest kiirem menetlemine.

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:12 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud eelnõu esitaja! Me just lõpetasime ühe ülejala tehtud ja ... (Ühendus hakib.)

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, kas te saaksite mikrofonile lähemal rääkida või kasutada klappe?

11:12 Mart Helme

(Kaugühendus)

... no see suruti koalitsiooni häältega läbi, teine lugemine lõpetati. Teie erakonnakaaslane, töö- ja tervishoiuminister Tanel Kiik on öelnud, et me hakkamegi elama järjestikuste pandeemiate tingimustes. Kas see tähendab seda, et meil hakkabki olema siis pidevalt politsei tänavatel ja meil hakkabki seaduste menetlemine olema kriisitingimustes, nagu te ütlete, ülejala, kogu aeg kiirustades, menetlusnorme väänates, kobareelnõudeks kokku sidudes jne? Meil ei ole selle konkreetse eelnõu sisu vastu midagi, aga nagu ...

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg!

11:13 Mart Helme

(Kaugühendus)

... te olete aru saanud, opositsiooniliikmed on võtnud väga selge hoiaku, et see ei saa muutuda reegliks. Mis te nüüd ütlete koalitsiooni poolt vaadatuna, kas see muutub reegliks või see ei muutu reegliks?

11:13 Erki Savisaar

Aitäh! Ma olen veendunud, et teie kirjeldatud stsenaarium ei rakendu. Vähemalt täna valitsev valitsus seisab selle eest, et nii ei juhtuks.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ruuben Kaalep, palun!

11:13 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te palun saaksite selgitada, millised on need eelnõud ja seadused, mida tuleb menetleda kriisiolukorras kiirkorras, headest tavadest mööda minnes, ja milliste seadustega ei tohiks seda teha, sest hea tava riive oleks liiga suur? 

11:14 Erki Savisaar

Aitäh! Mina olen seisukohal, et kiirkorras tuleb menetleda neid eelnõusid, millega tõesti on kiire, mille korral iga viivitatud päev maksab kurjalt kätte meie inimeste tervisele ja toimetulekule. 

11:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

11:14 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme tervisekriisis kõik koos, mitte igaüks eraldi. Ei levita seda viirust ei koalitsioon, opositsioon ega isegi mitte valitsus, see levib ikka lihtsalt inimeste vahel. Hästi palju on kasutatud seda väljendit, et otsime koos lahendusi, võitleme viiruse vastu koos. No eks esimeseks ettepanekute tähtajaks esitas ka opositsioon oma ettepanekud, mida tegelikult ei ole arvestatud. Mitte ühtegi. Kas teie meelest on see selline hea tava, kui te ütlesite, et teatud hetkedel tuleb kiireid otsuseid teha? Väga nõus, tulebki teha, et saada selle kiirusega viirusest võitu, aga kas tõepoolest kõikidest nendest ettepanekutest, mida opositsiooni esindajad on esitanud, ükski ei väärinud [arvestamist]? Et arvestada kas või mõndagi?

11:15 Erki Savisaar

Aitäh! Eelnõu 356 kohta ei esitanud ükski fraktsioon muudatusettepanekuid.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:15 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Mind tegi praegu tähelepanelikuks see, et hea kolleeg Helmen Kütt ütles, et tehti muudatusettepanekuid, ja Erkilt tuli väide, et ühtegi muudatusettepanekut ei tehtud. Kus see tõde nüüd on?

11:16 Erki Savisaar

Aitäh! Tõde on see, et eelnõu 356 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. 

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:16 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja ettekandja! Mul on siin ees meie kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu juhatus võttis 9. veebruaril 2012, kümme aastat tagasi, need head tavad [vastu] ja seal on 10. punkt, et samale töönädalale [eelnõu teist ja kolmandat lugemist] ei kavandata. Sissejuhatuses on öeldud, et niisugused kõrvalekalded soovitatud menetluspraktikast peaksid jääma põhjendatud eranditeks. Minu küsimus sulle on, et palun saada mulle või meile ülevaade, kui palju selle ligi kümne aasta jooksul on neid erandeid olnud ja milliseid eelnõusid see puudutas. Edasi võib vaadata, kui palju need põhjendatud olid. Nii et palun, ma ootan sellist ülevaadet alates 2012. aastast.

11:17 Erki Savisaar

Aitäh! Mina ei ole küll pädev isik sellele küsimusele vastama. Austatud Riigikogu liikmel on kindlasti võimalus vastav küsimus esitada Riigikogu Kantseleile ja ma usun, et nad leiavad kogu vajaliku info üles.

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:17 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu poole on pöördunud väga paljud muusikud ja näitlejad ja neil on kõigil üks ja sama mure, et kui nad on loonud endale osaühingu, siis nad ei kvalifitseeru mitte ühegi meetme saajaks, sest kõikvõimalikud rahad, mis nad on saanud, on läinud maksudeks. Nad ei ole saanud endale palka maksta ja nüüd nad ongi nn lõhkise küna ees. Kas riigieelarves on mingil määral selle peale mõeldud? Ma saan aru, et seda komisjonis ei arutatud, aga sina oled vähemalt inimene, kes annab meile vastuseid, millest on võimalik aru saada ja mida enda valijatele ka siis edastada. Suur tänu ette, kui sa vastad sisuliselt.

11:18 Erki Savisaar

Aitäh! Eelarve detailide üle, ma usun, me saame diskuteerida homsel istungil. 

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi ei ole. Enne kui me läheme edasi, lahendame ära Mart Helme protseduurilise küsimuse. Mart Helme, palun!

11:18 Mart Helme

(Kaugühendus)

Lugupeetud eesistuja! Kas tõepoolest eelnõu esitlev komisjoni esimees saab talle suunatud küsimuse lükata kantselei kraesse?

11:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! See oli komisjoni esimehe vastus. Teid oli küll väga halvasti kuulda, aga ma siiski registreerisin selle sõnavõtu. Nii et see oli komisjoni esimehe vastus, aga ma arvan, et ta vastas oma parima teadmise kohaselt, et seda infot võiks saada Riigikogu Kantseleist.

Aitäh! Sellega oleme küsimuste küsimise lõpetanud. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Meile on juhtivkomisjonilt tulnud üks muudatusettepanek. Helle-Moonika Helme, palun! 

11:19 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul ilmselt ei reageerinud süsteem nii ruttu, kui oleks pidanud. Ma tahaksin teha meie fraktsiooni nimel ettepaneku selle eelnõu [teine] lugemine praegu katkestada. Põhjus ei ole mitte sisuline, vaid põhjus on ikkagi see menetlusprotsess, sest me näeme, et koos paha COVID-19 viirusega levib siin Riigikogus ka selline halva seaduseelnõude menetlemise tava viirus. Seetõttu teen ettepaneku [teine lugemine] katkestada ja vaatame, mis selle eelnõuga siis saab. 

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Järelikult on meil vaja see ettepanek ka läbi hääletada.

Head kolleegid, enne kui me läheme katkestamise ettepaneku juurde, jäi meil pooleli see, et rahanduskomisjoni muudatusettepanekut nr 1 on rahanduskomisjon arvestanud täielikult. Helle‑Moonika Helme!

11:21 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma paluksin seda muudatusettepanekut hääletada ja võtaks 10 minutit vaheaega. 

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele eelnõu 356 muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Head Riigikogu liikmed, meile on tulnud ühelt Riigikogu liikmelt signaal, et ta ei saanud hetkel hääletada, aga ta jõudis hääletamiseks antud aja jooksul saata virgatsile oma hääletustulemuse. Nüüd oleks meil vaja igast fraktsioonist ühte inimest, et see ka üle kontrollida. Härra Odinets? Keegi EKRE-st? Kas me saame, härra Lotman, teid paluda? Kas me saame teid paluda korraks, et te saaksite üle kontrollida ühe hääle, mis jõudis hääletuse ajal meile elektrooniliselt?

Head kolleegid! Ettepanekut toetas 76 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust.

Nüüd on meil vaja läbi hääletada ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek katkestada riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 356 [teine lugemine]. Helle-Moonika Helme, palun!

11:34 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma paluks ka enne selle hääletamise ... (Ühendus katkeb.)

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Te kadusite ära. Kas te saaksite palun korrata, kas te soovisite kümme minutit või vähem vaheaega?

11:35 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Kas te nüüd kuulete?

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd kuuleme.

11:35 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Ma soovisin kümme minutit vaheaega, nagu kord ette näeb.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Vaheaeg. 11.45 jätkame.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 356 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 16 [rahvasaadikut], vastu oli 62, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme eelnõu 356 teise lugemise lõpetanud.


3. 11:46 Arupärimine perede diskrimineerimise kohta (nr 50)

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie tänase päevakorra kolmanda punkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Heljo Pikhofi, Eduard Odinetsi, Lauri Läänemetsa, Jaak Juske ja Helmen Küti esitatud arupärimine perede diskrimineerimise kohta. Arupärijate esindajana saab soovi korral sõna Eduard Odinets. Palun!

11:47 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Minul on au esitada sotsiaaldemokraatide nimel arupärimine kultuuriminister Anneli Otile. Kuigi ausalt öeldes tunnen ennast keset tervise- ja majanduskriisi päris imelikult rääkides sellest, kuidas tagada sissepääs muuseumidesse võrdsetel alustel täiskasvanutele ja lastele ilma lisapiiranguteta olukorras, kus muuseumid on kinni. Aga selline on meie arupärimiste esitamise eripära.

Konkreetselt see arupärimine on näiteks võtnud kaks kuud, et kultuuriminister tuleks siia ja sellele vastaks. Kui me arupärimise tegime, siis muuseumid olid täiesti lahti ja sissepääsu teemal, mis puudutab täiskasvanuid ja lapsi koos nendega, käis arutelu meie meedias. Peaminister eelmisel nädalal innustas meid korduvalt esitama võimalikult palju arupärimisi. Aga kui nendele vastamine võtab aega kaks kuud, mis on küll seadusega kooskõlas, siis mõnikord ei tundu see teema enam nii aktuaalne. Siiski, see teema on oluline, sellel teemal tuleb mõelda ja sellepärast sotsiaaldemokraadid on esitanud sellise arupärimise.

Arupärimise ajendiks oli meedias avaldatud teave, kuidas ühes riigimuuseumis, täpsemalt Tartu Kunstimuuseumis, ei müüdud nn perepiletit emale, kes tuli sinna oma lastega. Ja seda põhjendati sellega, et vastavalt korrale peab koos lastega olema kaks lapsevanemat. Antud juhul oli üks ja perepiletit perekond ei saanud. Seal toimus sõnavahetus, nii et lõpuks pidi sekkuma lausa võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinik. Sekkuma pidi ka Kultuuriministeerium. Samal päeval muudeti Tartu Kunstimuuseumis reegleid korduvalt ja kahjuks taas mitte õigeks, mitte selliseks, nagu seadus nõuab. Lõpuks saadi need korda ja sai kirja, et selle nn perepileti saavad soetada kuni kaks täiskasvanut ja nendega kaasas olevad lapsed. Samal päeval tunnistas ka Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik, et on täitsa võimalik, et ka mõni teine muuseum tõlgendab seda muuseumiseaduse sätet valesti.

Selle loo taustal olemegi otsustanud esitada kultuuriministrile arupärimise, et natukene seda teemat – perede, täiskasvanute ja nendega koos olevate laste soodsam juurdepääs meie kultuuripärandile – põhjalikumalt siin arutada. Oleme küsinud kultuuriministrilt, millise sõnumi on andnud Tartu Kunstimuuseumi kui riigimuuseumi selline käitumine ja nende toonane piletipoliitika nendele peredele, kus ei ole kahte vanemat või üks vanem on näiteks välismaal tööl või teda ei olegi lihtsalt. Miks neid peresid ei peetud piisavalt vääriliseks, et nendele perepiletit müüa? Ja järgmisena soovisime kultuuriministrilt teada saada, millised meetmed on Kultuuriministeerium kasutusele võtnud selleks, et taolisi juhtumeid, mis on ilmselgelt seaduserikkumised, vältida ka teistes riigimuuseumides. Ehk mida ministeerium on ette võtnud ja mida ministeerium on sellest olukorrast õppinud? Aitäh!

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimustele vastab kultuuriminister Anneli Ott. Palun, proua minister!

11:51 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud küsija! Lugupeetud kolleegid! Tõesti, Tartu Kunstimuuseumis toimunud vahejuhtum on väga kahetsusväärne, aga Kultuuriministeeriumi poolt vaadatuna on see tõesti üksikjuhtum, varem selliseid kaebusi meile esitatud ei ole. Ja tõesti, selle juhtumi valguses Kultuuriministeerium ... (Ühendus hakib.) ... märgukirjad ja palusime üle vaadata, millised on need reeglid, kuidas nad on sooduspiletit defineerinud. Sest tõesti seadus näeb ette, et eraldi pilet on kuni kahele täiskasvanule, mitte kahele täiskasvanule, ja ühele kuni mitmele lapsele. See täiskasvanu ei pea olema pereliige, ta võib olla keegi tuttav. Põhimõte on see, et lastel oleks turvaline ja järelevalve oleks tagatud. Nii et see, kui üks pereliige on kuskil ära, kindlasti ei tohi olla takistuseks.

Me saime muuseumidelt tagasisidet, kus tõesti oli erinevat tõlgendamist, kuid tänaseks me saame kinnitada, et me oleme muuseumidega dialoogi pidanud, selle seadusesätte tõlgendamist on neile selgitatud ja me peame väga oluliseks, et võrdse kohtlemise printsiipi kõik meie muuseumid järgiksid. See nõue ei kehti ainult neile muuseumidele, mis on riigimuuseumid, vaid see kehtib ka halduslepingu alusel riigile kuuluvate muuseumide kogudele, näiteks Narva Muuseumile, millest me räägime kui linnamuuseumist.

Ma arvan, et see probleemitõstatus on tegelikult väga oluline. Vaatamata sellele, et meil praegu kehtivad piirangud, siis tõenäoliselt varsti, kui ühiskonnas viirusenäitajad langevad, saavad muuseumid teatud tingimustel oma tööd siiski jätkata. Selgus perepilet suhtes on väga oluline ja ma tänan arupärimise esitajaid, et me saame seda teemat arutada. See sõnum läheb siit ka ühiskonda laiemalt ja pered saavad paremini informeeritud, millised on nendele ettenähtud soodustused, tingimused, et perekonnad saaksid muuseumit külastada.

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun küsimused! Eduard Odinets.

11:55 Eduard Odinets

Aitäh, proua minister, selle vastuse eest! Parandan teid: Narva Muuseum ei ole linnamuuseum. Narva Muuseum on linna ja riigi ühiselt asutatud sihtasutus, riigi osalusega sihtasutus. Ja selliseid sihtasutusi on meil aina rohkem seal, kus on riik ainuasutaja või kus on riik teiste organisatsioonidega või omavalitsustega asutaja. See seadusesäte, millest me täna kõneleme, räägib tegelikult ainult riigimuuseumidest, mida meil on jäänud käputäis, kuna riiklik poliitika on olnud selline, et teha nendest sihtasutused. Kas te olete kaalunud ministeeriumis või kas te ise olete mõelnud selle peale, et laiendada seda seadusest tulenevat nõuet nii, et see ei kehtiks mitte ainult riigimuuseumidele, vaid ka riigi osalusega sihtasutustele? Seda selleks, et oleks tagatud võrdne kohtlemine täiskasvanutele, kes soovivad kultuuripärandit nautida koos lastega, või pigem lastele, kes sooviksid seda teha koos täiskasvanutega.

11:56 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! See nõue kehtib ka neile muuseumidele, mis ei ole riigimuuseumid, aga mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Sellepärast ma rääkisin Narva Muuseumist, mis kuulub linnale – võib-olla sõnastus oli natukene segane. Nõude laiendamist eramuuseumidele meie ei ole praegu arutanud. 

Aga tõesti need muuseumid, mis on halduslepingu alusel riigile kuuluvate muuseumikogudega, nende suhtes ka see seadusesäte tegelikult praegu kehtib, ja meie huvi on see, et lapsed saaksid võimalikult palju muuseume külastada. Selleks on ministeerium välja töötamas kultuuriranitsa meedet, mille alusel me taotleme põhikooliõpilastele võimalust saada tasuta pileteid nii muuseumidesse, teatritesse kui ka kontsertidele, aasta jooksul 1–3 külastust. Siin oleks vaja teha koostööd kohalike omavalitsuste ja koolidega, et meie õpilastele võimalikult palju võimaldada muuseumide külastusi riigi toetuse abil.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Vaadates küsimuste hulka ja ka seda, et on soovi veel läbirääkimistel rääkida, teen ettepaneku hääletada Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut pikendada tänast istungit, et me jõuaksime kindlasti arupärimistega edasi liikuda. Ettepanek ametlikult on kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me kõik mõistame, et päevakord on piisavalt pikk, nii et ettepanek on pikendada istungit kella 14-ni. Panen selle ettevalmistuseks ka väikese kutsungi.

Kas me võime minna hääletuse juurde? Vastuväiteid ei näe. Enne hääletust on Helle-Moonika Helmel veel protseduuriline küsimus. Palun!

11:59 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma pidin kasutama protseduurilise küsimuse võimalust, sest muidu ma oleksin oma ettepanekuga liikunud sinna kusagile küsimuste tagaotsa. Minul on praegu ettepanek võtta enne hääletust 10 minutit vaheaega.

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on istungi pikendamise hääletus. Korraks konsulteerin, kas meil selle ees on vaheaja võtmise võimalus, sellepärast et tegemist ei ole ... Jaa, EKRE fraktsiooni palvel on kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

12:10 Aseesimees Martin Helme

(Juhataja mikrofon ei ole sisse lülitatud.)

12:13 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Mulle tundub, et teie mikrofon ei tööta, ma absoluutselt ei kuule.

12:13 Aseesimees Martin Helme

Ahah, teil on õigus. Kas ma pean uuesti rääkima, mis ma siin rääkisin? Meil oli istungi pikendamise hääletus. Istungi pikendamise ettepaneku tegi Keskerakonna fraktsioon. Istungi pikendamise poolt oli 56 rahvasaadikut ja istungi pikendamise vastu oli 17 rahvasaadikut. Ettepanek leidis toetust, nii et me jätkame täna tööd kella 14-ni.

Meil on pooleli praegu kultuuriminister Anneli Oti vastamine arupärimisele nr 50. Ja ma näen, et on veel üks protseduuriline küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:14 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Tegelikult ei kuulnud rahvasaadikud ka seda, et te kutsusite inimesi hääletama peale vaheaega, aga nüüd on see hääletus toimunud. Meil kõigil oli täisvaikus.

12:14 Aseesimees Martin Helme

Väga vabandan selle pärast! Ma nüüd ei saa seda hääletust uuesti teha. Oli näha vast hääletustabloolt, mida me hääletasime. Heljo Pikhof, palun! Heljo Pikhof, protseduuriline küsimus.

12:14 Heljo Pikhof

(Kaugühendus)

Tegelikult mul protseduurilist küsimust enam ei olegi. Nihutasite mind tahapoole sõnavõtus. Tahtsin lihtsalt öelda, et ma olen olemas, aga ma ei kuulnud midagi, mis te rääkisite.

12:14 Aseesimees Martin Helme

Selge. Ruuben Kaalep, palun! Protseduuriline küsimus.

12:14 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Kuna suurem osa rahvasaadikuid ilmselt ei kuulnud seda küsimust, mis pandi hääletusele, siis kas ei oleks õige korraldada kordushääletus?

12:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kahjuks ei saa seda teha. Hääletus kuulutati välja enne vaheaega ja oli ka näha nii tablool kui ekraanidel, mille üle me hääletame, ja suurem osa rahvasaadikuid hääletas lõppkokkuvõttes. Nii on. Hääletustulemus on välja kuulutatud, ma ei saa selle tulemusega midagi enam peale hakata. Kalle Grünthal, palun!

12:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul oli sama probleem – kõike ei kuulnud, äkki on võimalik korrata.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Kahjuks meie kodukord ei luba seda peale haamrikolksu. Kui hääletustulemus on välja kuulutatud, siis nii on. Jätkame küsimustega. Heljo Pikhof, palun!

12:15 Heljo Pikhof

(Kaugühendus)

Aitäh! Väga tänan kultuuriministrit, kui see selgitustöö on tehtud tema valdkonnas olevatele muuseumijuhtidele. Aga ikkagi üks küsimus on. Kui me täna vaatame seadust, siis seadus ütleb, et kuni kaks täiskasvanut ja lapsed, aga nimetus on perepilet. Tegelikult me täna räägime ju tööperest, kooliperest, lasteaiaperest. Kui on nimetus perepilet, siis tekibki küsimus, et kui näiteks õpetaja läheb klassitäie õpilastega muuseumi, on üks täiskasvanu ja klassitäis õpilasi – pole ju öeldud, mitu last võib olla täiskasvanuga kaasas –, siis õpetaja võiks vaidlustada, et meil on tegu klassiperega. Tahaks ka siin väikest selgitust.

Samamoodi tekib küsimus, kas on muuseumi töötajatele või muuseumi juhtidele ka seda selgitatud, et näiteks kui vanaema läheb koos täisealise lapselapsega ja nooremate lastelastega, siis kas tema ikka lastakse selle n-ö perepiletiga sisse. Ja muidugi ka samast soost pere ja lapsed, kui on näiteks kaks meest või kaks naist ja lapsed ...

12:17 Aseesimees Martin Helme

 Heljo Pikhof, aeg!

12:17 Heljo Pikhof

..., siis kas nendel on ka sissepääs perepiletiga.

12:17 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu selle täpsustava küsimuse eest! Vastuseks heale küsijale on see, et me tõesti oleme selgitanud seda seadusesätet. Seadus näeb ette, et kuni kaks täiskasvanut, me kedagi ei diskrimineeri. Ja lapsi võib olla rohkem, lapsi võib olla nii palju, kui palju seal peres neid lapsi on. Klassidele loomulikult on teised pakkumised. Siin me ju eeldame ka seda, et muuseumikülastaja neid kehtestatud reegleid järgib ega kuritarvita neid. Tegelikult laste arv ei ole määratud, aga loomulikult me saame ju aru, et kogu klassi jagu lapsi perekonnas, ma arvan, et selliseid peresid väga palju ei ole, kui me ei võta just väikseid maakoole, kus on tõesti väga väiksed klassid. Nii et selles suhtes see seadus on ikkagi mõeldud selleks, et me kedagi ei diskrimineeriks.

Nagu ka küsija tõi välja, siis meil on väga palju neid peresid, kus on üksikvanemad, ja siin kindlasti täiskasvanute arv ei saa olla takistuseks. Ehk kui tuleb ema üksinda, isa üksinda või vanaema üksinda oma lastega, siis neile kindlasti perepilet on võimaldatud. Me oleme muuseumeid sellest ka informeerinud, tagasisidet küsinud ja probleemi kerkimise järel on see diskussioon muuseumidega olnud. Me saime ka võrdse kohtlemise nõunikult Liisa Pakostalt tagasisidet, et tema jaoks selline reageerimine ja probleemi lahendamine oli positiivne, ta jäi sellega rahule.

Võib-olla lisan ka seda, et tegelikult meil ju üldiselt selliseid probleeme muuseumides ei ole olnud. See oli, ma väga loodan, erandjuhtum. Selliseid kaebusi varem niimoodi esitatud ei ole. Tõenäoliselt, kui on olnud erimeelsusi, on need siiski suudetud kohapeal rahulikult lahendada. Ja ka selle konkreetse juhtumi puhul tuli muuseum perekonnale vastu ja küsimus sai kenasti lahendatud.

12:20 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun! Ja rahvasaadikud, palun hoiame kinni ühe minuti reeglist!

12:20 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus teile on järgmine: milline on teie seisukoht, kas samasugune kord, mis reguleerib perepiletite müümist muuseumides, peaks kehtima ka kõikvõimalikes teistes asutustes, mis samuti tegelevad perepiletite müümisega, olgu need siis igasugused näitused või loomaaiad või kasvõi veepargid?

12:21 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu selle küsimuse eest! Kindlasti, kui me räägime nüüd erasektori ettevõtetest, siis seal me ei saa otseselt mingeid reegleid kehtestada, aga me saame kindlasti soovitada ja märkida ära selle, millised on riigipoolne lähenemine. Näitustega on täpselt samamoodi, need ongi muuseumid. Ma ei oska öelda, mis te selle all täpsemalt mõtlesite, missugused teised asutused? Kui loomaaiad, siis seda ma Kultuuriministeeriumi poole pealt ei oska otseselt kommenteerida. Kuid minu teada selline piletite süsteem on väga paljudes asutustes olemas ja perede toetamine, ma arvan, on meie ühiskonnas täiesti normaalne ja paljud seda ka rakendavad.

12:22 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

12:22 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kirjeldan teile nüüd ühte sellist näidet. Kui kaks sõbrannat lähevad muuseumi, mõlemal on oma lapsed kaasas, aga nad taotlevad perepiletit, siis kas neil on samuti võimalik perepiletit osta? Heljo Pikhofi küsimuses ja teie vastuses talle on see võimalus ju sees.

12:22 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Tõesti, kui on kaks täiskasvanut ja lapsed, siis on võimalus ka neil perepilet osta. Kui need lapsed on alaealised, see märge võib-olla juurde siia.

12:23 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

12:23 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! No näete, head seaduseloojad, milline suur segadus! Ja miks kaks sõbrannat, aga mitte kolm sõbrannat või neli sõpra lastega? Või äkki 15 sõpra lastega? Nii võiks ju ka. Varem meil ei olnud nagu segadusi. Ei tekitanud segadust ei perekond ega abielu. Kuskil segadust ei olnud. Nüüd aga ainuüksi perepilet tekitab meile suurt segadust ja ekslikku arusaama. Ma pean ütlema, et need liberalismi viljastavad tingimused on väga hästi jutumärkides mõjunud meie ühiskonnale, ja tekitavad igasuguseid segadusi järjest rohkem ja rohkem. Nii et sügavalt võib vist tänada. Ilmselt tuleb tänada liberaale väga sügavalt suurte segaduste eest, mis meil ühiskonnas on.

Aga siit nüüd mõiste "perepilet" juurde. Äkki meil oleks mõistlik selgem definitsioon luua ja üleüldse asendada sõna "perepilet" mingi muu sõna või mõistega, mis tekitaks vähem küsimusi ja oleks ühtlasi selgemini mõistetavam ja arusaadavam? Näiteks "sõprade pilet" või "seltskonnapilet" või mingi "ühiskonnapilet" või midagi taolist?

12:24 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma enne ütlesin, siis küsimus oli tõstatatud perepileti kohta. Aga tegelikult tõesti me räägime ikkagi ju ühest sooduspileti võimalusest ja selles puhul võib kasutada erisuguseid nimetusi – kas ta on grupipilet, ühispilet või midagi muud. Põhimõte on ikkagi see, et me eelkõige soodustame peresid, kus on kuni kaks täiskasvanut – siin seda segadust nüüd ei ole, kui palju neid võib olla – alaealiste lastega. Põhimõtteliselt ongi tegu sooduspiletiga. Ja kui selle pileti nimetus on kas perepilet, grupipilet või ühispilet, siis põhimõte on ikkagi üks: võimaldada perekondadel soodushinna alusel muuseume külastada.

12:25 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

12:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teile on esitatud arupärimine intsidendi kohta 24. jaanuaril, mis toimus  perepiletite raames. Aeg teeb meeletuid samme ja olukorrad muutuvad, ja ma olen sunnitud küsima teie käest tänase päeva olukorra kohta. Diskrimineerimise keeld, millest on siin räägitud, tuleneb ikkagi lastekaitseseaduse §-st 5 ja selle mõtteks on laste õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted. Kusjuures lastekaitseseaduse § 6, "Ennetamine", lõige 1 sätestab, et laste õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja  arengut ohustavaid riske. Meeleavaldusel võeti ema kinni lapse silme all, laps nuttis. Kas te kavatsete algatada nende politseinike suhtes karistusseadustikus sätestatud kuriteo- või väärteoteate alusel menetluse?

12:26 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu selle küsimuse eest! Kuidas edasi on läinud, kuna see juhtum oli tõesti juba mõnda aega tagasi Tartus, siis ma enne ühele küsimusele vastasin, et Kultuuriministeerium on välja töötamas kultuuriranitsa paketti või meedet, mille alusel põhikooli õpilased saaksid koostöös kohalike omavalitsuste ja koolidega aasta jooksul kasutada ühte kuni kolme võimalust külastada kas kino, teatrit või muuseumi. Selles osas Kultuuriministeerium kindlasti teeb tööd, et ka muuseumid oleksid seal hulgas meie lastele kättesaadavad ja need külastused toetaksid hariduslikel eesmärkidel õpilaste arengut. 

Nüüd, intsident meeleavaldusel, millest te räägite, ei kuulu kindlasti Kultuuriministeeriumi valdkonda. Mina usaldan Eesti politseid. Ja need otsused, mis seal kohapeal tehti, ei ole kindlasti minu kommenteerida, sest ma ei ole nendega kursis. Ma ei oska kahjuks täpsemaid asjaolusid kommenteerida ega hinnanguid neile anda, kuid ma usun, et Eesti politsei on toimetanud nii, nagu meie seadused ette näevad.

12:28 Aseesimees Martin Helme

Head Riigikogu liikmed! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 68 lõikele 3 saab iga Riigikogu liige arupärimise korral esitada ühe suulise küsimuse. Mul siin näitab, et mitu inimest tahab teist küsimust küsida – ma ei saa seda võimaldada. Nii et liigume edasi. Henn Põlluaas, palun!

12:28 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Minul on küsimus, mis läheb küll natukene sellest tänasest teemast mööda, aga on täiesti selgelt kultuuriministri teema. Mõni aasta tagasi käisin ühe suurema seltskonnaga Narvas munitsipaalmuuseumis – bastionimuuseumis –, mis oli väga-väga huvitav. Aga giid, kes oli täiesti umbkeelne, eesti keelt ei osanud sõnagi ja oma jutus Narva ajaloo kohta tegelikult täiesti selgelt võltsis ja valetas. Ta väitis, et Narva kunagi pärlina eksisteerinud vanalinna purustasid sakslased, kuigi me teame kõik, et selle pommitas sodiks Nõukogude armee. Küsisin toonaselt sotsist kultuuriministrilt Indrek Saarelt, kuidas see võimalik on. Ta ütles, et see ongi täiesti tavaline ja normaalne. Kas teie peate ka ajaloo võltsimist Eesti muuseumides normaalseks?

12:30 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Kahjuks ei ole ma selle täpsema problemaatikaga kokku puutunud, minuni sellised juhtumid ei ole jõudnud. Kindlasti muuseumides antav ülevaade või külastajatele jagatav informatsioon peab olema kooskõlas sellega, kuidas need programmid on kinnitatud. Nii et ma ei oska seda üksikjuhtumit tõesti kuidagi täpsemalt selgitada. Eks siis saab seda teha tulevikus, kui see küsimus jäi paari aasta tagusel arupärimisel vastamata.

12:31 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

12:31 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mõni aasta tagasi olid represseeritutele loomaaedades odavamad piletid. Teie vist loomaaiaga ei tegele. Aga kuidas selle asjaga on kunsti- ja igasugustes muudes muuseumites? Kas ei oleks võimalik represseeritutele rohkem mingeid soodustusi teha, sest inimesed on kannatanud? Ega neile palju soodustusi ei eksisteeri.

12:31 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu selle küsimuse eest! Täna on samuti riigimuuseumides nendele inimestele soodustus ette nähtud. 

12:32 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

12:32 Jaak Valge

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tegelikult ei kadesta teid. Eelmisel kolmapäeval kaitsesite siin meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille mõjusse te, ma julgen arvata, süveneda ei tahtnud või ei jõudnud. Tegelikult ma ka ei imesta, kui ei jõudnud, kuna te peate tegelema selliste detailidega nagu ka praegu. Aga no kui te nii ehk naa tegelete, siis küsin järgmiselt. Nimelt ütlesite, et sooduspileti saab pere, kus on üks kuni mitu last. Aga muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkt 2 kõlab järgmiselt: "Muuseumipileti hinna määramisel tuleb kehtestada eraldi hind piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega." Kordan: alaealiste lastega. Ehk siis mitme lapsega. Üks laps ei ole mitu last. Küsingi siis, kas ma olen millestki valesti aru saanud, et ikkagi ametnike salakeeles on mitmus hoopis ühtlasi ka ainsus. Või olete teie millestki valesti aru saanud? (Juhataja helistab kella.) Või kui jutt on ikka mitmest lapsest, kas siis ei ole see ühelapseliste perede diskrimineerimine, mis tuleks ilmtingimata seaduses ruttu ära klaarida?

12:33 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

12:33 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu! Kindlasti ei ole siin mõeldud seda, et me sooviksime kedagi diskrimineerida. Sooduspilet, antud juhul perepilet, on kindlasti võimalik ka perekonnal, kes tuleb muuseumisse ühe lapsega või kui tuleb kaks vanemat ühe lapsega või kui tuleb üks vanem ühe lapsega. Kui see pilet on ette nähtud, siis seda on võimalik ka soetada. Ei ole nii, et peab olema mitu last. Samamoodi kehtib perepileti soodustus ka ühelapselise pere puhul.

12:34 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

12:34 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Lugesin rahvusringhäälingu portaalist uudist, et kunagises okupatsioonide muuseumis, nüüd kultuurirevolutsiooni üle elanud Vabamu nime kandvas asutuses toimub täna äärmusfeministide loeng tütarlastele esimesest suguühtest. Vabamust kui okupatsioonimuuseumist rääkida enam ei saa. Küll aga on kogu seda ideoloogilist ajupesu rahastatud Kultuuriministeeriumi kaudu. Minu küsimus teile on see: milline on teie isiklik ja teie erakonna seisukoht, miks peab Eesti maksumaksja maksma kinni feministlikke loenguid teemal "Esimene suguühe"?

12:35 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Muuseumide toetus on tegevustoetus. See on üldine tegevustoetus, siin ministeerium sisuloomesse üksikjuhtumite põhjal ei sekku. Ma kahjuks ei oska tõesti kommenteerida seda, milline on seal täna toimuva ürituse täpsem sisu. Teie kirjeldatu põhjal ma kindlasti ei arva, et see oleks midagi ebavajalikku noortele tütarlastele. Mis vormis ja millise tonaalsusega see on, seda ma tõesti ei tea. Aga Kultuuriministeerium iga muuseumi üksikusse tegevusse, sisuloomesse selles mõttes ei sekku – me ei kooskõlasta muuseumides tehtavaid üritusi.

Toome näite: täpselt samamoodi on ka teatritel tegevustoetus ja teatrid oma repertuaari valivad ikkagi ise. Ministeerium ei kirjuta ette, millised on tegevustoetuse tingimused, näiteks milliseid etendusi võib korraldada. Samamoodi ei tsenseeri me muuseume, milliseid näitusi või milliseid tegevusi nad võivad planeerida.

12:37 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

12:37 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Juba praegu on muuseumid pakkumas digitaalseid tuure ja tulevikus ilmselt saab see veel rohkem olema igapäevaelu üks osa. Arvestades, et meil Eestis on palju kärgperesid, kus ema, isa, lapsed, kõik võivad olla eri nimega, siis mul on küsimus: kas on juba praegu mõeldud sellise lahenduse peale, kuidas sellised eri nimesid kasutavad pered saaksid digitaalselt tõestada seda, et nad on pere, et nad saaksid peresoodustuse?

12:38 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu! Tõesti, see kriis on välja toonud uusi vajadusi ja ka lahendusi selleks, kuidas kultuuri meie inimesteni viia, sh muuseume, aga ka kontserte ja teatrietendusi. Nagu kontserdikorraldajad samuti ütlevad, siis eks siin digiplatvorme kasutades me peamegi arvestama sellega, et me ei saa tulla kontrollima kaamera taha, kui palju seal neid inimesi on ja mitu piletit on ostetud. Selle tegevuse kohta on tagasisidet Kultuuriministeeriumile selle perioodi jooksul praegu juba mõnevõrra laekunud.

Iseenesest meie jaoks on põhimõtted samad, mis on ka tavapiletite ostmisel. Kultuuriministeerium ei ole edaspidi siin kindlasti kuidagi erilises olukorras. Me peame leidma ja arendama neid võimalusi, kuidas pakkuda inimestele laienevaid võimalusi nii muuseumite, teatrite kui ka kontsertide külastamiseks, aga samal ajal leidma ka lahendusi selleks, kuidas neid külastusi niimoodi pakkuda, et ka teatrid, kontserdid, muuseumid saaksid arvestatava piletitulu, millest seda teenust arendada ja inimesteni viia. Nii et siin, ma arvan, on kaks märksõna: ühelt poolt usaldus ja teiselt poolt arendustegevused nende digiplatvormide väljatöötamisel.

12:40 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saarel on protseduuriline küsimus, palun!

12:40 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Jaa! Kuna Henn Põlluaas oma viimases sõnavõtus mind mainis, siis ma palun võimalust sellele vastata.

12:41 Aseesimees Martin Helme

Seda saab teha läbirääkimiste ajal. Palun! Nii on, aga läbirääkimiste ajal. Tarmo Kruusimäe, palun!

12:41 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Noh, ütleme, et perede kõrval diskrimineeritakse suisa linnaosi. Kristiine linnaosas elab praegu 32 000 inimest, aga seal puudub tegelikult ju raamatukogu. Rahvaraamatukogu seadusest ma loen erinevaid numbreid: kuni 10 000 elanikuga linnas [vähemalt üks raamatukogu] ja [suuremas linnas iga] 15 000 elaniku kohta [vähemalt üks raamatukogu]. Noh, päris kolme raamatukogu meil ei oleks vaja. Aga ma olen kuulnud, et raamatukoguseadus on ministeeriumis tuunimisel. Minu küsimus ongi, kummale poole seda seal tuunitakse – kas seda arvu viiakse allapoole? Küsimuse teine pool on see, millal võiks oodata seda, et Tšehhi ja Prantsusmaa lõpetavad vägikaikavedamise ja me saaksime digiraamatute käibemaksu 9% peale? 

12:42 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Raamatukogude teema on Kultuuriministeeriumile kindlasti väga oluline. Ja tõesti töötame praegu välja raamatukogu seadust. Kultuuriministeerium küsis ka kolm nädalat tagasi, kui ma ei eksi, kõigilt kohalikelt omavalitsustelt tagasisidet, milline on nende nägemus raamatukogude arendamisest, raamatukogude võrgu arendamisest ja milliste probleemidega nad on kokku puutunud.

Tänaseks on meile laekunud umbes 40 vastust omavalitsustelt. Väga tänan neid, kes on vastanud! Kultuuriministeerium vaatab kõik need vastused üle, me teeme nendest ka kokkuvõtted, millised on peamised probleemid ja kuidas raamatukogude edasist arengut nähakse. Kindlasti üks teema on digivaldkond, kuid siin peab täpselt sama palju rõhutama ka seda, et raamatukogud on ka äärmiselt olulised kogukonnakeskused, inimeste kooskäimise kohad ja raamatukogu kui selline ei ole kindlasti täna ainult raamatute vahetamise punkt, vaid see on palju enamat. Ja sel on väga suured hariduslikud eesmärgid.

Nii et selles osas, et see võrk oleks võimalikult tasakaalustatud, teeb ministeerium tööd. Mina isiklikult kindlasti ei poolda, et me võimalikult palju läheme üle digitaalsetele lahendustele, samal ajal raamatukogusid füüsiliselt kaotades ja raamatukogu teenust vähendades. Need otsused peavad olema väga läbikaalutud ja kui digilahendused on odavamad, siis see ei tähenda seda, et raamatukogusid kui füüsilisi kohti võiks vähemaks jääda.

Kriisi ajal on loomulikult erinevaid lahendusi leitud ja neid lahendusi tuleb ka edasi arendada. Siin me räägime digitaalsetest raamatukogu kappidest, mida on võimalik raamatukogu sulgemise ajal teenuse jätkamiseks kasutada. Kuid see ei saa olla kindlasti viis, kuidas me laiemalt raamatukogusid arendame. See on lihtsalt üks abimeede, et teha teenus kättesaadavamaks.

Raamatukogu seadust praegu tõesti, nagu hea küsija ütles, Kultuuriministeerium välja töötab. Ja loodetavasti selle aasta jooksul me saame seda Riigikogule tutvustada, mis on täpsemalt need nägemused, kuidas raamatukogu teenuse laiem käsitlemine tulevikus Eestis peaks välja nägema.

12:45 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

12:45 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima teie vastus heale kolleegile Urmas Reitelmannile. See, mis toimub Vabamus, viis minu mõtted tagasi Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööprotokollile. Ja see koostööprotokoll, nagu me teame, on üks tellis müüris, millega kindlustatakse Venemaa presidendi ja Venemaa välispoliitika propagandat välismaal. Nüüd me näeme, et okupatsioonimuuseum on asunud tegelema teemadega, mis aitavad unustada meie riigi ja meie rahva elus väga keerulist perioodi. Minu küsimus teile on, kas siin on mingi seos. Kas sellel, et Vabamu on okupatsiooniteemade meenutamisest läinud eemale, on mingi seos Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööprotokolliga?

12:46 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! Nagu ma varem ka kommenteerisin, siis Kultuuriministeeriumil on tegevustoetused muuseumidele ja tegevustoetuste juures me ei kooskõlasta neid programme, millega muuseumid täpsemalt tegelevad. Antud koolitus või seminar – ma täpsemalt ei tea, mis seal täna toimub – kindlasti ei ole see tasand, kuhu Kultuuriministeerium sekkub.

Nüüd, see seos, mis te lõite, seda kindlasti ma  siinkohal ei näe. Demokraatlikule riigile kohaselt on muuseumidel võimalik enda programme ise koostada. Kui seal peaks olema mingisuguseid tegevusi või märke sellest, mis ei ole Eesti riigi demokraatia säilimise koha pealt õiged, siis selleks on meil hoopis teised asutused riigis, kes sellega tegelevad ja seda ka jälgivad. Kultuuriministeerium ei ole see asutus, kes muuseumide programmide sisu ja Eesti julgeolekut kontrolliks.

12:48 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

12:48 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Anneli! Kas võiks ka praegu muuseumides kehtivate perepiletite süsteemi laiendada riigi ja kohalike omavalitsuste omanduses olevatele spordiasutustele? Ma pean silmas siin tasulisi üritusi, mida seal korraldatakse – võistlusi ja muud sellist.

12:48 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Sooduspilet, perepilet – seda on kindlasti ka paljudes kohalikes omavalitsustes rakendatud. Me võime seda soovitada, aga ma ka vist päris alguses juba ütlesin, et see põhimõte tegelikult kehtib väga paljude teenuste juures, kus nii peredele kui ka erinevatele ühiskonnagruppidele, vanusegruppidele kehtivad erihinnaga piletid, sh lastele ja peredele. Ja kindlasti on nende soodustuste hulgas ka sellised spordiüritused – näiteks spordiüritused, kus on mudilaste stardid –, mis on päris tasuta. 

Nii et kohalikud omavalitsused korraldavad palju üritusi, mis on kõigile tasuta: tervisepäevi, rahvaspordiüritusi. Need on kohalike omavalitsuste iseseisvad otsused ja siin meie saame ainult jagada soovitusi. Aga ma usun, et siinkohal on ka kohalikel omavalitsustel täiesti selge soov neid võimalusi pakkuda kõigile soovijatele ja selleks ka erinevaid osalemise võimalusi välja töötatakse, sh sooduspileteid.

12:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:50 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Ma olin kunagi muuseumidirektor. Ma kuulan seda arutelu siin ja ausalt öeldes ma tahaks öelda, et kuul pähe, mida me siin arutame. Omal ajal muuseumiseaduse puhul ei olnud seda § 20 või oli sisu teine, ja kuna muuseumid allusid eri ministeeriumidele, siis minister oma määrusega kehtestas [reeglid]. Praegu on selleks muuseumiseaduse § 20 mingi lõige. Minu küsimus sulle on see, et kas siis selle õnnetu Tartu Kunstimuuseumi näitel peaks minister kirjutama muuseumidele ette, milline see perepilet peaks olema või mismoodi see välja peaks nägema. Või on nii, et iga muuseum vaatab ise, kuidas terve mõistus võidaks?

12:51 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma arvan, et praegune seadus annab tegelikult võimaluse sooduspiletit rakendada. See Tartu näide on tegelikult väga üksik näide. Ma usun, et Riigikogul seaduse muudatusteks vajadust ei ole. Kui see Tartu juhtum tuli avalikuks, kui see probleem tõstatus, siis Kultuuriministeerium saatis ka kõigile teistele muuseumidele selgitava meeldetuletuskirja, mida selle seadusepunkti all on täpsemalt mõeldud. Ja tegelikult muuseumid on ka seda niimoodi rakendanud. See üksikjuhtum praegu kindlasti ei ole midagi, mida me peaksime üldistama ja mille pealt tuleks seadust muuta. Pigem on ikkagi selle praeguse seadusepunkti eesmärk parem ligipääsetavus ka nendele inimestele, kelle jaoks ei ole neid võimalusi nii palju.

Ma ei tea, mis segadust või probleemi te siin silmas peate. Kuid tõesti selle üksikjuhtumi laiendamine kogu piletisüsteemile või muuseumide toimimise süsteemile, ma arvan, ei ole vajalik. Praegu ministeerium on muuseumidega olnud suhtluses ja ma usun, et me oleme saanud selle ebakõla või arusaamatuse edukalt lahendatud. Ma arvan, et edaspidi on täpselt samamoodi, et kui peaks juhtuma arusaamatusi, siis need on väga üksikud ja erandlikud juhtumid, täpselt nagu see, millest me täna siin räägime.

12:54 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

12:54 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Ma mõistan, et need ei ole kerged küsimused, aga ma tuletan meelde, et Keskerakond ise andis 13. jaanuaril perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu sisse. Nii et te peate seda konti närima ehk olukord saab olema tõesti väga segane. Ja ma kujutan ette, et kui keegi hakkab seal kahte sõbrannat, kes tulevad lastega ja nõuavad perepiletit, kontrollima, siis võidakse neid ma ei tea millise vihakõne alusel süüdistada. Äkki peaks neile siis mingisuguse seltsingu vormistama. Nii kurb kui see ka ei ole, siis selliseid pähkleid peate te nüüd omaenda töö viljadena hakkama purema.

12:55 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Nagu ma varem olen selgitanud, siis seadusepunkti mõte on võimaldada seda teenust võimalikult paljudele inimestele, ja see, kuidas seda nimetame – kas see on sooduspilet, ühispilet, perepilet –, see ei ole põhiprobleem. Eesmärk on anda soodusvõimalus kuni kahele täiskasvanule ja alaealistele lastele. Seaduses ei ole otseselt  perepiletist juttu. Aga kindlasti on see kõigile pileti ostmisel abiks, kui perega minnakse muuseumisse ja sellist pileti nimetamist on kindlasti lihtsam mõista. Neid kasutajaid, kes selle pileti soetavad, on tänu sellele tõenäoliselt rohkem, kui sellist väga selgelt sõnastatud võimalust sooduspileti ostmiseks pakutakse. See on kõige levinum termin, mida selle sooduspileti pakkumisel on kasutatud ja mis on ühiskonnas teada.

12:56 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

12:56 Uno Kaskpeit

(Kaugühendus)

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kui ministeerium ei sekku muuseumi sisusse, siis miks kadus Alfred Rosenbergi ekspositsioon?

12:57 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma kahjuks ei oska täpselt sellele küsimusele vastata. Kui see on nüüd minu ministriks oleku ajal juhtunud, siis ma väga vabandan. Aga minu lauale ei ole varem sellist küsimust sattunud ja seetõttu ma ka ei oska täiendavalt seda küsimust siin praegu kommenteerida.

12:57 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

12:57 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on ka natuke teisest teemast küsimus: mõnda aega tagasi võisime lugeda meediast, et Kumu otsustas muuta pealkirjasid neutraalsemaks, eemaldades neist rassi rõhutavad sõnad. Kuidas sellega on? Kas Kultuuriministeeriumil on mingi plaan, kuidas hakata pealkirju muutma? Teadupärast on Agatha Christiel ka üks krimiromaan, mis räägib kümnest väikesest ühe rassi esindajast. Kas on plaan tulevikus kõik sellised pealkirjad üle vaadata ja ära keelustada? 

12:58 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Tegu on tõesti ühe näitusega. Kultuuriministeerium ei hakka neid pealkirju muutma. Minu teada olid seal kõrvuti erinevad pealkirjad või pealkirjade võimalused. Otseselt Kultuuriministeerium kunstinäitusel olevate ekspositsioonide pealkirju ei muuda.

12:59 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

12:59 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab väikseid maamuuseume, mis tihtipeale on ka kohalike omavalitsuste hallata ja finantseerida. Kuidas nemad siis peaksid praegu selles pandeemiaolukorras hakkama saama? Ja missugused ressursid on valitsus plaaninud nende toetamiseks suunata?

13:00 Kultuuriminister Anneli Ott

(Kaugühendus)

Suur tänu! Need muuseumid, mis kuuluvad kohalikele omavalitsustele, on täpselt samamoodi Kultuuriministeeriumi toetusmeetmest abikõlblikud, see on kultuurikorraldajate toetusmeede. Esimesel võimalusel Kultuuriministeerium selle meetme ka avab, kui lisaeelarve on vastu võetud ja me saame määruseid rakendada.

Määruse laiem sisu on see, et seal saab toetust küsida nii võlaõiguslepingu alusel töötavatele kultuurikorraldajatele, aga ka kultuuriasutustele, kellel piletitulu on jäänud saamata, kuid vaatamata sellele on kulud, mida tuleb katta. Nende kulude kompenseerimiseks on võimalik ka nendel muuseumidel, mis kohalike omavalitsuste alla kuuluvad, toetust küsida.

Samuti saab lisaeelarvest, kui Riigikogu selle heaks kiidab, toetust ka kohalik omavalitsus otse. Minu teada on see 15 miljonit, mis on koroonakriisist tingitud mõjude kompenseerimiseks. Seal juba kohalik omavalitsus ise otsustab, millised on need tegevused, mis on kõige rohkem abi vajavad selle kohaliku omavalitsuse raames. Nii et kaks sellist meedet on täna olemas ja see on ka Kultuuriministeeriumil väljatöötamisel esmajärjekorras. Me peame oluliseks, et kultuurikorraldajatele võimalikult kiiresti neid toetusi välja hakata maksma.

13:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, lugupeetud kultuuriminister, rohkem teile küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste käigus on võimalik sõnavõttudega esineda arupärijatel või arupärijate esindajal ning seejärel saavad arvamusega esineda ka kõik Riigikogu liikmed, komisjonide või fraktsioonide esindajad. Kõne saab teha kas puldist 5 + 3 minutit või sõnavõtu saab teha kohapealt kaheminutilise, ja kui minister soovib, siis ta saab läbirääkimiste lõpus veel kord sõnavõtuga esineda. Ja kõige esimesena siis ... Ahaa, kõigepealt on protseduuriline küsimus. Anti Poolamets!

13:02 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Ma loodan, et on kuulda.

13:03 Aseesimees Martin Helme

Nüüd kuuleme, jah.

13:03 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Ma tahan selle varasema hääletuse kohta, mis puudutas istungi pikendamist, teha ühe märkuse. Täna mängiti meile ette üks olukord, mida praegune elektrooniline istungi pidamise kord ei reguleeri. Ehk rahvasaadikud, kes olid juhtme otsas, nad võib-olla arvasid, et neil endal on sideprobleemid, aga selline olukord, kus juhatajal endal on sideprobleemid, võib tekitada meil mõningatel hääletustel juba väga tõsiseid tagajärgi. Täna me hääletasime ainult pikendamist, aga homme hääletame kriisiseadusi ja miljardilisi investeeringuid. Selle tõttu on mul palve, et te selle juhtumi viiksite Riigikogu juhatuse ette ja arutaksite läbi, kuidas sellisel juhul kordushääletust korraldada. Ma tegin ka natukene tunde järgi. Ma sain hakkama selle hääletusega, aga siiski see ei ole korrektne ja on omamoodi ohtlik.

13:04 Aseesimees Martin Helme

Selle info võtan kaasa. Aitäh! Aga läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt arupärijate nimel Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

13:04 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Tänan Anneli Otti vastuse eest meie arupärimisele ja loomulikult tänan ka nende arvukate lisakommentaaride eest, mida ta tegi lisaküsimustele vastates. Kui alguses ministrit kuulates tundus, et kõik on selge, kõik mured lahendatud, üksikjuhtum samal päeval korda aetud, rohkem küsimusi sellel teemal ei ole, siis minu täpsustavale küsimusele, kuidas on sihtasutustega, tuli vastus, et nõue pakkuda soodsamaid pileteid kuni kahele täiskasvanule ja temaga koos olevatele alaealistele lastele, laieneb ka sihtasutustele – ma jäin väga-väga rahule. Aga edasine diskussioon pani mind väga muretsema. Ja mida rohkem ma kuulasin ministrit, seda rohkem ma segadusse sattusin.

Ilmselt suurt segadust tekitab selles küsimuses nimetus "perepilet", mis on minu andmetel eranditult kõikides muuseumides kasutusel. Minister oma vastuses mainis, et see on väga hea võimalus perekondadele. Vastates järgmisele küsimusele, ütles ta, et see ei ole kuidagimoodi perekondadega seotud ja nimetagem seda piletit kuidas iganes. Fakt on see, et enamik muuseume kasutab seda perepiletina. Ja tegelikult me ei tea, kuidas inimesed, kes muuseumisse tulevad, ja kuidas muuseumide kassapidajad seda sätet tõlgendavad. Sest olgem ausad, inimesed, tavakülastajad ilmselt ei teagi, et seadus ei räägi mitte sõnagi perekonnast, mitte sõnagi perepiletist. Seadus räägib kuni kahest täiskasvanust ja temaga koos olevatest lastest. Toonitan ka seda, et seadus ei ütle, et nad peavad olema [nende] lapsed. Lapsed ei pea olema nende täiskasvanute lapsed. See viib meid veel kaugemale sellest mõttest, et see on peredele mõeldud soodustus. Kaks varianti: kas seaduses on see halvasti kirjutatud või me peame lõpetama selle pileti perepiletiks nimetamise ja ütlema, et see on soodustus, mis võimaldab lastel koos täiskasvanuga tulla. Olgu need täiskasvanud onud-tädid, naabrinaised, vanaemad või lihtsalt sõbrannad, nagu täna siin kõlas.

Minister väidab, et see on erandjuhtum ja kõik need juhtumid on lahendatud. Minule tundub, et nii see ei ole. Väga kiire ja põgus sissevaade riigimuuseumide ja, nii nagu minister ütles, ka riigi asutatud sihtasutuste piletihindadele näitab meile väga kummalist pilti. Näiteks Hiiumaa Muuseum ütleb, et see pilet on mõeldud kuni kahele lapsevanemale. Ma ei tea, kas on mõeldud lapsevanemaid üleüldiselt või mõeldud nende konkreetsete laste lapsevanemaid, kes on kaasas. Näiteks Vabaõhumuuseum ütleb, et need lapsed peavad olema kuni 19‑aastased. Antud juhul on olukord isegi soodsam, kui seadus seda ette näeb. Arhitektuurimuuseum ütleb, et see pilet on mõeldud kuni kahele vanemale. Jälle käib jutt vanematest. Ja siin tekibki küsimus, kuidas kassapidaja ja kuidas see vanem või perekond või täiskasvanud inimesed, kes tulevad, seda asja tõlgendavad.

Palun täiendavalt aega kuni kolm minutit!

13:08 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit juurde!

13:08 Eduard Odinets

Segadus aina süveneb. Ja nagu me teame sellest Tartu Kunstimuuseumi juhtumist, sai kõik alguse sellest õnnetust, esimesi päevi tööl olnud piletimüüjast, kes sõna-sõnalt luges talle ette antud hinnakirja. Pärast tuli välja, et tegelikult mõeldi hoopis midagi muud, tegelik praktika muuseumis on midagi muud. Kui palju selliseid algajaid piletimüüjaid on veel, kui need muuseumid lahti lähevad, kes sõna-sõnalt tõlgendavad neidsamu hinnakirju, mida ma tsiteerin?

Võtame näiteks Palamuse muuseumi. See ütleb, et sooduspilet on kuni kahele täiskasvanule ja kuni kolmele lapsele. Kuni kolmele lapsele! Siin on konkreetselt laste arv piiratud. Seadus ei räägi laste arvust midagi, nagu ütles meile ka minister. Loodusmuuseum ütleb meile lausa kuni neli last – veel parem, aga ikkagi ja jätkuvalt seadusevastane. Haapsalu ja Läänemaa muuseumid räägivad sellest, et sooduspilet on kuni kahele täiskasvanule ja nende lastele. Jälle tekib küsimus, mismoodi see tõendamine käib. Kuidas teha selgeks, kas nad on nende lapsed või nad ei ole nende lapsed? Kunstimuuseum ütleb, et kuni kaks täiskasvanut ja pere lapsed. Jälle perekond mängu toodud. Ei vasta see sõnastus seaduse paragrahvile. Juba täna mainitud Narva Muuseum räägib kahest täiskasvanust ja nende lastest. Tervisemuuseum räägib konkreetselt kahest täiskasvanust, mitte kuni kaks täiskasvanut. Meremuuseum räägib taas kahest täiskasvanust ja nende lastest.

Igal juhul mina ei saa kuidagimoodi ministri optimismi jagada ja öelda, see oli üksikjuhtum, erandjuhtum ja kõik on korras. Ei ole korras, lugupeetud kultuuriminister! See, et need juhtumid ei ole avalikkuse ette tulnud, ei näita mitte seda, et asjad on korras, vaid seda, et inimesed ei tunne oma õigusi. Seadus ütleb konkreetselt: kuni kaks täiskasvanut koos alaealiste lastega. Ei ole mainitud, kelle lapsed need on, ei ole mainitud, mis sidemed on nende täiskasvanute vahel. Asjad tuleb ikka kõikides muuseumides korda teha.

Ja igaks juhuks, et ma ei peaks uusi arupärimisi tegema, juhin teie tähelepanu sellele, et eri muuseumide hinnakirjades on ka teisi mittevastavusi seaduse paragrahvile. See, mis puudutab kuni 8-aastaseid lapsi, on näiteks meil Sõjamuuseum, mis räägib eelkooliealistest lastest. Seadus ütleb "kuni 8-aastane laps", Sõjamuuseum räägib eelkooliealistest lastest, mis jälle ei vasta seadusele. On ka puuetega inimeste probleeme. Need, mis puudutavad kuni 16‑aastaseid puudega inimesi. Lugupeetud minister, kontrollige palun, mis toimub teie haldusalas muuseumide hinnakirjadega, et ükski inimene, kes soovib kultuuripärandit nautida, ei jääks ukse taha või ei jätaks kasutamata talle seadusega ettenähtud soodustust. Aitäh!

13:12 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun, Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast!

13:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ma arvan, et see arupärimine, mis on täna tõstatatud, on väga aktuaalne, ja see puudutab perede diskrimineerimist. Põhjus oli see, et ajakirjanduse vahendusel on saanud teatavaks, et 24. jaanuaril keelduti kahe lapsega emale Tartu Kunstimuuseumis müümast perepiletit. See arupärimine esitati 10. veebruaril, aga sellest ajast on juba hulk vett merre voolanud ning see diskrimineerimine on avaldunud juba mitmetes teistes vormides, kandudes üle ka juba tänapäeva ning ka eilsesse ja üleeilsesse päeva.

Selge on see, et lapsi tuleb kaitsta diskrimineerimise eest ja säästa neid igasugusest emotsionaalsest negatiivsest elamusest. Aga kahjuks on tekkinud olukord, kus meeleavaldajad, kes on rahumeelselt Vabaduse väljaku platsi peal, nende vanemate, ema suhtes kasutatakse laste nähes, ma ei nimeta nüüd vägivalda otseselt, aga küllaltki diskrimineerivat tegevust, mis on lapse emotsionaalse seisukoha mõttes äärmiselt kuritahtlik. Kui me tahame, et lapsed on elus-terved, saavad edasi areneda, siis tuleb neid olukordi vältida.

Ja natuke ma olen häiritud ka meie kultuuriministri Anneli Oti vastusest, kui ma küsisin, kas sellistel puhkudel olete valmis ka pöörduma  õiguskaitseorganite poole, et laste sellist diskrimineerimist enam ei toimuks. Ma juhin tähelepanu sellele, et tegemist on ikkagi ministriga, valitsuse koosseisus oleva isikuga, kes peaks neid ülesandeid täitma, vaatamata sellele, et see ei kuulu tema haldusalasse. Lapsed on meie tulevik ja me peame neid hoidma, kaitsma negatiivsete emotsioonide eest.

Aga mida ma veel tahan öelda? Tundub, et diskrimineerimine on juba saanud osaks meie ühiskonnast ja mitte ainult tavakodanike suhtes, vaid isegi Riigikogu liikmete suhtes. Kelle poolt? Eks ikka politsei poolt. Politsei teostab meie üle totaalset kontrolli, hoolimata seadustest, mis peaksid kehtima kõigile. Aga noh, mis see tühipaljas Riigikogu liige ikka on, ja muidugi eriti Riigikogu liikmed, kes kuuluvad Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Täna hommikul oli selline juhtum, et ...

Palun kolm minutit lisaaega!

13:15 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit lisaaega.

13:15 Kalle Grünthal

... Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Kert Kingo tuli tööle autoga, sõitis lossi poole mäest üles ja kiriku ees asus sooritama pööret vasakule, et pääseda lossiplatsile. Ühel hetkel seisis kõpsti tema kõrval sinises mundris politseinik. Ma eeldan, et tegemist võis olla valitsusasutuste julgeoleku tagamise töötajaga, kes teatas talle esimese asjana, et miks te rikute liikluseeskirju, siit ei tohi sõita. Kujutate ette, siit ei tohi sõita! Ei mingit sellist tavalist tegevust, mis kaasneb rutiinse liiklusjärelevalve kontrolliga, kus politseinik peatab sõiduki, kõigepealt tutvustab ennast, esitab oma nime, ametinimetuse ja siis selgitab, milles on peatamise põhjus. Praegu käis kõik teistmoodi. Miks te rikute liikluseeskirju? Ei ühtegi sellist asja, kes ma olen või mis ma olen. See on liiklusjärelevalve väga ränk rikkumine. Mind ei huvita see, et tegemist võib olla mingisuguse eriüksuslasega või siis valitsusasutuste julgeoleku tagamise töötajaga. Kui nad asuvad teostama liiklusjärelevalvet, siis nad peavad ennast esitlema. Ja meil on õigus teada, kes on see ametiisik, kellele me peame vastuseid andma.

Aga kõige kurioossem on muidugi hoopis see, et lugupeetud kontrolli teostaja, kes eiras jämedalt liiklusjärelevalve korda, ei ole oma liiklusalaseid teadmisi endale selgeks teinud. Asi on selles, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik Kert Kingo ei rikkunud ühtegi liikluseeskirja. Nimelt seisab enne kirikut selline liiklusmärk, kohustusmärk nr 413 "Kohustuslik pööre paremale". Ehk siis suunatakse liiklus ümber Vene Õigeusu Kiriku. Kuid selle kohustusliku märgi all on lisatahvel "Välja arvatud Riigikogu Kantselei lubadega". See tähendab, et Kert Kingol puudus igasugunegi vajadus ja kohustus teha ringi ümber kiriku. See on asja üks pool. Ja ma olen veendunud selles, et see, kes asus teostama ebaseaduslikku liikluskontrolli, pidi nägema ka seda, et Kert Kingo võttis välja oma loa, millega tal on õigus siseneda Riigikogu territooriumile, aga vaatamata sellele asus ta teda ründama liikluseeskirjade rikkumise egiidi all.

See on asja, ütleme, formaaljuriidiline pool. Tegelikult on küsimus selles, et minu hinnangul praegu see märk ei kehti isegi mitte tavakodanikele. Põhjus on selles, et teatavasti on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Liiklusmärkidele on omad nõuded, parameetrid, milline on tema diameeter, millised on tema mõõtmed ja märgistus. See märk, mis kohustab sõitma paremale, ei vasta nendele standarditele. Tegemist on kehtetu liiklusmärgiga. Ja nüüd kasutame me võimalust, et rünnata ikkagi ainult EKRE inimesi, sest vahetult enne Kert Kingot tegi samasuguse manöövri ka üks teine auto. Teda ei torgitud. Kui see ei ole diskrimineerimine politsei tasandil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete suhtes, siis ma küsin, mis asi see on, lugupeetud siseminister. Aitäh!

13:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kuna mainiti Kert Kingot läbirääkimiste käigus, siis on Kert Kingol on õigus vastulauseks. Palun, Kert Kingo!

13:20 Kert Kingo

Aitäh sõna andmast! Ma pean tunnistama, et tõesti, Kalle Grünthali välja toodud situatsioon leidis täna hommikul aset. Ja ma pean tunnistama, et see minu poole pöördumine oli verbaalne jõhkrutsemine, see ei puutunud kokku kuidagi tavaolukorras oodatava politsei käitumisega või mis iganes, ja see oli kindlasti äärmiselt ebameeldiv.

Mis puutub diskrimineerimisse, siis ma tunnustan sotsiaaldemokraate selle eest, et nad sellise ühe väikese killukese diskrimineerimisest siia saali tõid. Aga meil on diskrimineerimine, nagu me täna kuulsime, ka igal sammul, igal minutil, igal pool ja eri inimeste suhtes. Ja sellega peab tegelema. Hiljutine diskrimineerimine toimus siinsamas Riigikogu platsil, kui rahumeelseid inimesi, kes oma meelsust väljendasid, tuldi takistama hambuni relvastatud eriüksuslastega. Sama toimus ka Vabaduse väljakul. Ma loodan väga, et me edaspidi ei hakka üksikuid grupikesi siin kaitsma ja nende eest seisma, vaid meie ülesanne on tegeleda kõikidega ja tagada kõikide inimeste õigused ja kaitse diskrimineerimise eest.

13:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

13:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei tahaks praegu rääkida maailmavalust, eks kõigil on see, aga hakatuseks ma pean ütlema, et ka mina sõitsin täna siit märgi alt vasakpööret tehes. Ja mind ei diskrimineerinud mitte keegi, kuigi ma olen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Ma tervitasin neid politseinikke sõbralikult, nad noogutasid ja keerasin vasakule. Aga ma ei tahaks tõesti sellest rääkida, ma tahaks rääkida arupärimisest.

Ma olen olnud Eesti ühe suurema muuseumi direktor aastaid ja ka muuseumiühingu juht. See oli küll aastaid tagasi, aga kuulates praegu seda arupärimist – noh, piinlik on. Me kulutame juba teist tundi väärtuslikku aega ühe üksikjuhtumi käsitlemiseks. Ja samas oleme väga olulistest asjadest siin ööpimeduses ülepeakaela – ja mitte ainult ööpimeduses või komisjonide suletud uste taga – libisenud üle teerullina. Asjad on proportsioonist kapitaalselt väljas.

Kõik see, mis Tartu Kunstimuuseumis juhtus sel jaanuaripäeval, on perversne üksikjuhtum. Tuletan meelde, et Tartu Kunstimuuseumiga on neid probleeme ennegi olnud, aga see on terve mõistuse küsimus. Kui mina olin muuseumidirektor ja minu kolleegid juhtisid muuseume, oli see arusaadavalt muuseumidirektorite pärusmaa öelda, milliseid erandeid jne on võimalik teha ja nii ka tehti. Ja ei ole oluline, kas see on riigimuuseum. Toona muuseumiseadus kehtis ja seal, nagu ma enne ütlesin, vastava ministri määrusega anti need piirid. Praegu on muuseumiseaduse § 20 mingi lõige.

Aga kõik sõltub sellest, kes juhib ühte-teist-kolmandat muuseumi ja kui arrogantne ta on ja kas ta saab aru, et Eesti praegustes tingimustes on iga laps, iga pere, ükskõik milline, on ta kärgpere või mingisugune muu, kurgpere või kuidas me nimetame, kullahinnaline, ja nende ligipääs kultuuriväärtustele, ükskõik millised nad siis on, on need kunstiteosed või topised või mingid loomad loomaaias või ürikud, on hädavajalik, me peame tagama selle. Kõige lihtsam on see – ja ma arvan, et nii ka toimib enamikes kohtades –, kui on normaalsed muuseumijuhid, kes kehtestavad vastavad reeglid. Ja on olemas arrogantsed, ebapädevad juhid, kes ei saa aru, mis tööd nad teevad.

Loomulikult on ka kassapidajad. Ka mul olid kassatädid, kes istusid seal, toredad tädikesed, eks ju. Mõnikord nad tulid ja küsisid, et Peeter, mis me sellega teeme nüüd siin? Ma ütlesin, et lase sisse, kogu moos. Nii et see ei olene ainult muuseumidirektorist, võib olla ka lihtsalt selline tädi, või on ta noorem, mingisugune neiukene Tartu Kunstimuuseumis – ma tean küll, kes seal istuvad tavaliselt, need ei olegi päris tädid. Nii et see on üksikjuhtum.

Ma arvan, et meil ei ole vaja hakata siin mingit seadust muutma, öelda, milline see pere peaks olema, millist dokumenti on vaja küsida. Lapsed ja demograafiline olukord Eestis on katastroofiline ja me peame tagama selle, et tehakse kõik võimalik, et lapsed ja nende pered saaksid ka kultuuriväärtustele juurde. Punkt. Ja ei ole vaja hakata siin seadust muutma või midagi muud, eks ju. See on minu sõnum. Me peaksime vaatama ka peeglisse. Kulutada aega, väärtuslikku aega siin ühe sellise perversse üksikjuhtumi kirjeldamiseks ja arutamiseks, samas kui ülioluliste riiklike küsimuste jaoks meil aega pole või tegutseme öö varjus siin ülepeakaela või komisjonide piires, kordan taas üle. Aitäh!

13:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

13:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head bibliofiiliahuvilised! Niimoodi ma alustasin kunagi Tallinna Linnavolikogus olnud istungeid siis, kui meil oli juttu miskist korruptsioonimaigulisest, sest seal ikka juhtus nii, et nad rääkisid raamatutest ja siis oli hea tsiteerida: "Vihma sajab, hulluks ajab mind see öö, ma ju tean. Lugema ohjeldamatult kõike, mis kätte mul satub, pean." Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Eelkõneleja rääkis siin mingitest perverssustest. No jään tõsiselt eriarvamusele, sellepärast et nendest üksikjuhtumitest tegelikult kujunevadki erandid ja kui need juba kuskil ära markeeritakse, siis saab sellest võib-olla norm või normatiiv. Iga kett on täpselt nii tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli.

Ma võin meenutada siin ka niisugust olukorda ajast, kui ma olin tudeng. Jah, ma ei läinud tudengiks siis, kui olin 18-aastane, vaid olin vähe vanem. Läksin Maarjamäele Levadia ja Flora mängu vaatama, võtsin enda ISIC-kaardi välja, niimoodi uhkelt, ja siis turvamees teatas, et üliõpilane on kuni 18 eluaastat. No mis ma vaidlen? Selge see, et sellise turvamehega ei ole mõtet eriti seal niimoodi väga vaielda.

Aga kõik see, kuidas ja mil moel me midagi käsitleme. Seaduses võiks olla esmatähtis see eesmärk ja ülesanne. Seaduse mõte on ju see, et perekond veedaks koos kvaliteetaega. Võib-olla minu põlvkond on see, kes on käinud kõikides muuseumides. Mina olin kohe eriline sihuke muuseumimarakratt. Ajaloomuuseum ja sellised olid need, kus ikka [sai käidud]. Ei pandud mingit uut ekspositsioon sinna, aga ikka ma leidsin selle aja, et veeta seal tunde ja tunde.

Meenub üks selline vahva juhtum. Olime vist 9. klassis, kui võeti väike naps ja klassiõed läksid omavahel vaidlema, kes on rohkem muuseumis käinud. Ma mäletan, hästi värvikas oli see: "... Ja siis selle ambulantsi kõrval see väike kohvik, mis on nüüd Sõpruse juures, vaat seal muuseumis ka ... No mis selle muuseumi nimi on? See on teatri- ja muusikamuuseum." Ehk siis seda, mille üle rammu katsuda või kes on nutikam ja parem, me alati leiame.

Seaduse eesmärk on see, et perekond veedaks kvaliteetaega. Ja kui siin üks ütles, et kui on kaks sõbrannat, siis nad on nagu pere – no ei ole pere. Sel juhul me võime öelda: "Tere, kõik see Eesti suusapere, kes te nüüd Tartu maratonile ei saanud minna!" Ja nad tulevad sisse. Või kes on Pere Leib jne. Ärme ikka hägusta seda mõistet. Eesmärk on, et lapsevanemad või lapsevanem ja lapsed või laps veedaksid koos kvaliteetaega. See on minu sõnum.

Nüüd, selle raamatukoguseaduse juurde tagasi tulles, siis jah, meil on mitmeid hästi huvitavaid projekte – on raamatukogubuss, mis on heaks kiidetud ja mis toimib täiesti. Ja ütleme, on ka palju raamatuid, mille on kool soovituslikuks-kohustuslikuks kirjutanud. Kui nüüd tavapärasest raamatukogust ei saa, siis mitte keegi ei tea raamatukogubussist. Raamatuid võiks jaotada tegelikult ka meie mererandades, kus inimesed tunnevad selle vastu huvi, kuigi raamat peaks olema siis võib-olla mingist teisest materjalist tehtud.

Kui nüüd juttu lõbusamaks viia, siis minister rääkis, et on sihukesed digitaalsed kastid, kuhu saab panna raamatu. No laias laastus on raamatule siiamaani ikkagi see tavaline kast, ei mingit digi. Või siis teine on see, kus sa saad lasta raamatu postkasti august sisse. Mulle meenub Mel Brooksi film "Young Frankenstein" ehk "Noor Frankenstein", kus oli vaja Frankensteinile ajusid ja selleks oli ajude laenutus. Ja seal oli siis silt, et juhul kui me oleme kinni, laske ajud postkasti. Seal oli sihuke väike pilu. Aga selle sama filmi järgi sai muideks Soome ansambel Eppu Normaali endale nime. Ehk siis seal filmis oli professor, kelle kõrval oli Abby Normal, mis oli tõlgitud soome keelde Eppu Normaali ehk "ebanormaalne". Ärme tee pere mõistest mingit ebanormaalset kooslust, vaid ikkagi nii, et laps ja vanemad saaksid koos minna ja veeta kvaliteetaega. Aitäh!

13:32 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

13:32 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid!

13:32 Aseesimees Martin Helme

Oot-oot-oot, natuke heliga on häda. Kõrval on mingi kõlar, mis kõnesse sisse tuleb.

13:32 Mart Helme

(Kaugühendus)

Jaa. Ma püüan seda ... (Ühendus hakib.) ... jõudnud praegu väga selge kultuurisõja järgmise rindejooneni. Ja nädala algul oli meil siin ju minister tutvustamas meediateenuste seadust, kus need keskenduti ... (Ühendus hakib.) ...selgelt sellele, et ...

13:33 Aseesimees Martin Helme

Vabandust, me ei kuule midagi. Ei kuule.

13:33 Mart Helme

(Kaugühendus)

Loomulikult ma ...

13:33 Aseesimees Martin Helme

Mart, me ei kuule mitte midagi.

13:33 Mart Helme

(Kaugühendus)

... koalitsiooni poolt, ametnike poolt. Aga tegelikult on ju see tsensuuri eelnõu. Nüüd me oleme siis täna siin kultuurisõja teisel rindelõigul lahinguid pidamas ja selle rindelõigu nimi on, kas meil on pered, kus on kaks ühest soost vanemat ja lapsed. Ei, need ei ole pered. Need on sotsiaalsed kooslused, ükskõik mis nime me neile anname, aga need ei ole pered. Ja mind sügavalt solvab see, kui niisugusi inimesi ja niisugusi kooslusi nimetatakse peredeks. Pere on see, kus on mees, naine ja lapsed, kus mees kannab mehe vastutust, isa vastutust, naine kannab ema vastutust, ema kohustusi, annab oma, naiseliku vaatenurga, kogemused ja oskused üle nii poegadele kui tütardele. Mees, isa, teeb seda oma oskuste võimete ...

13:34 Aseesimees Martin Helme

Mart, me ei kuule sind üldse.

13:34 Mart Helme

(Kaugühendus)

... me näeme, kuidas mehi mõnitatakse, mehed on joodikud, vägivallatsejad. Pere on Eestis kõige ohtlikum koht, seal saab peksa, seal tapetakse, sealt lapsed põgenevad, see on kultuurisõja rindelõik.

Ja nüüd on see kultuurisõja rindelõik meil ka siin saalis. Selle asemel, et me räägiksime tõsistest kultuurikatkestuse probleemidest, millega on välja tulnud neomarksistid Lääne-Euroopas, tühistamiskultuurist, mis küsimärgistab kõiki Euroopa, euroopaliku, kristliku kultuuri suuri saavutusi, selle asemel räägime me sellest, kas kaks naist võivad ennast lastega koos pereks nimetada või kaks meest võivad ennast lastega koos pereks nimetada. Kujutad ette, neid diskrimineeritakse, neile ei anta perepiletit! Kas tõesti perepileti maksumus, see vahe, mõneeurone vahe, mis seal on, on nii kriitilise tähtsusega küsimus, et seda meie euroopaliku tsivilisatsiooni suursaavutuste tühistamise kõrval peab siin saalis arutama? Ma julgen öelda, et ega ikka ei ole küll. See on perverteeritava kristliku kultuuri, euroopaliku kultuuri, kultuurisõja üks kindel õis, mis tegelikult sobitub pusletükina suurepäraselt selle tühistamiskultuuri laiemasse konteksti. Ja seetõttu ma ütlen, et see on normaalsetele inimestele lihtsalt vastuvõetamatu. Ja enamik inimesi on normaalsed inimesed.

Mis ma tahan veel öelda? Ma tahan veel öelda, et selle asemel, et me sel teemal üldse räägiksime, peaksime me rääkima oma kultuuripärandi äärmiselt halvast seisundist. Selle kultuuripärandi halb seisund on aastakümneid ... (Ühendus hakib.) ... väärtusliku kultuuriobjekti omanik, isegi mitme omanik, tean ma väga hästi, kui hävituslik on kultuuriobjektide säilitamisele meie praegune muinsuskaitseseadus. Ja tean ka seda, et meil on täiesti hoolimatult suhtutud meie kultuuri suurkujude mälestuse ja pärandi jäädvustamisse. Ma toon ühe näite. On olemas selline mõis nagu Varangu mõis. Varangu mõisa kõrval on, vähemalt oli, ma ei ole seal päris pikka aega seal käinud, valitsejamaja, milles on sündinud Eduard Wiiralt.

13:37 Aseesimees Martin Helme

Kas esineja soovib kolm minutit lisaaega? Anname kolm minutit lisaaega.

13:37 Mart Helme

(Kaugühendus)

... üks kõige silmapaistvamaid ... Selle asemel, et Eesti riik selle maja korras hoiaks, teeks sellest Wiiralti personaalmuuseumi, säilitaks sellega üht meie kultuuripärandi märkimisväärset saavutust ... (Ühendus hakib.) ... Võime tuua veel hulgaliselt-hulgaliselt sarnaseid näiteid, aga ei ole mõtet. Piirdun selle ühe näitega.

Teine näide, Patarei vangla, millel on nii mitmekihiline sotsiaalse, ajaloolise pärandi pitser – see läks erakätesse. Ja praegu, nagu me teame, on pandud jällegi seal suured plaanid pausile. Suurte plaanide pausilepanek on ühelt poolt loomulikult seotud meie pandeemia või epideemia olukorraga, aga teiselt poolt on see ka väga kõnekas. Riik ei ole suutnud aastakümnete jooksul – riik, valitsused, sest riik on valitsused – mitte midagi märkimisväärset selle hiiglasliku ja võimsa monumentaalse objektiga ette võtta ja ei suuda ka praegu oma abistavat kätt anda objekti eraomanikust haldajale. Ja see on väga kõnekas. Samal ajal kulutame me meeletult raha bürokraatia laiendamise peale, täiesti tarbetute igasuguste projektide ja projektikeste peale. Riigi raha raiskamine on epideemiline. See, kui palju sealt ladestub kultuuri, on lihtsalt naeruväärne. On lihtsalt naeruväärne. Tegelesin turismiga pikki aastaid ja võin öelda, et niisugused suurepärased Eesti kultuuri esindajad nagu Mart Saar, tema majamuuseum on äärmiselt haletsusväärses olukorras. Ja me võime seesuguseid näiteid tuua jällegi ridamisi. See on peenraha, mis tihtipeale oleks vaja nendele objektidele eraldada. Aga seda peenraha ei leita.

Ja siis me räägime sellest, kuidas diskrimineeritakse peresid! Lõpetame selle ebanormaalsuse propaganda ja hakkame tegelema tegelike probleemidega. Hakkame lahendama oma kultuuripärandi haletsusväärse seisundi tegeliku parandamise küsimusi. Hakkame ükshaaval pihta! Hakkame sellestsamast Wiiraltist, sellestsamast Mart Saarest, oma laulupeotraditsioonist ja millest iganes. Aga jumala eest, jätame selle ebanormaalse targutamise ja sulgeme kultuurisõja ühe rinde. Aitäh!

13:40 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ruuben Kaalepil on protseduuriline küsimus.

13:40 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Mul on tekkinud üks väga oluline protseduuriline küsimus, mis puudutab meie selle nädala päevakorra täitmist ja vastavust Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Praegu on tekkinud olukord, kus me ka tänase päeva jooksul ei jõua selle punktini, kus oleks esmaspäeval pidanud toimuma vaba mikrofon. Isegi kui me jõuaksime selleni, siis vaba mikrofon saaks olla ainult esmaspäeval. Kas siin ei ole vastuolu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 55 lõikega 3, mis ütleb, et Riigikogu ei või päevakorrast välja arvata küsimusi, mida Riigikogu peab arutama vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele või käesolevale seadusele? Vaba mikrofon peab toimuma vastavalt kodu- ja töökorra seaduse §-le 47. Siin ei ole tegu lihtsalt formaalsuse või hea tavaga, sellepärast et vaba mikrofon garanteerib Riigikogu liikmete fundamentaalse demokraatliku õiguse tõstatada olulisi ja kiireloomulisi küsimusi väljaspool päevakorrapunkte ja juhtida tähelepanu ühiskonnas käimasolevatele protsessidele. Kas te ei leia, et siin on tegemist tõsise kodu- ja töökorra seaduse rikkumisega ja Riigikogu liikmete põhiõiguste takistamisega? Kuidas saaks seda lahendada? Kas tuleks näiteks korraldada uus päevakorra hääletus?

13:42 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Eile oli juhatuse koosolekul sellest juttu ja tõepoolest siin on võimalik tõlgendada erinevaid paragrahve. Juhatuse vaade asjale oli selline, et vaba mikrofon on ainult esmaspäeval, ainult pärast päevakorra lõppu, ja kui vaba mikrofoni jaoks ei avane võimalust enne südaööd, siis järgmine vaba mikrofoni võimalus on järgmisel esmaspäeval. Ehk siis vaba mikrofon ei ole selline päevakorrapunkt, mis lükkuks edasi koos kogu päevakorra edasi nihkumisega, vaid tal on oma kindel aeg nagu ka näiteks infotunnil. Meie ei suutnud eile tuvastada, et meil oleks kodukorra rikkumist, kui vabaks mikrofoniks muu päevakorra arvelt aega ei jää.

Läheme edasi läbirääkimistega. Aadu Must, palun!

13:43 Aadu Must

(Kaugühendus)

Tere, head kolleegid! Ma tulen tagasi kultuuri poole, sest arupärimine käsitles kultuuriküsimusi ja oli sihitud kultuuriministrile. Ma olen väga õnnelik, kui räägitakse kultuurist ja selle kättesaadavusest, aga ma olen veidi õnnetu, kui Riigikogu keskendub asjadele, mis on riiklikult mõtlevale inimesele mõeldes nagu teemad kaks korrust allpool Riigikogu taset. Mulle meeldis eelkõnelejatest hea kolleegi Peeter Ernitsa sõnavõtt, kes tõusis piletikontrolli kontrollija tasemelt juba muuseumidirektori tasemele.

Muuseumidega, nagu me kõik teame, on üsna nutune lugu. See nutune lugu ei ole seotud mitte pileti kontrollimisega või isegi sooduspiletiga, vaid muuseumide rahastamisega üldse. Ja see on juba Riigikogu tasand. Ikka ja jälle omatulu. Ilma piletituluta toime ei tulda. Muuseumidele öeldakse: palka tahate juurde saada, teenige ka omatulu. Aga sedasama piletitulu tahaks veel kuidagi kärpida või sellega kedagi teist samuti rõõmustada. Nii et päris keeruline olukord.

Kultuuriline ja hariduslik tegevus võiks ühes haritud riigi nimele pretendeerivas riigis olla tasuta. Vaatame peeglisse: õpilased võiks käia muuseumis tasuta, täpselt sama tasuta nagu kooliski, sest mis see muu on kui nende arendamine, harimine, koolitamine – tõsi, veidi teises vormis. Ka õpetajad võiksid nautida privileege ja ma tunnen iseennast privilegeeritud inimesena, kui ma käin näiteks Prantsusmaal, lähen Orsay muuseumisse, näitan oma kooliõpetaja kaarti ja ei ole mingit sooduspiletit, vaid ma lihtsalt lähen muuseumisse.

Mõni võib-olla oleks nõus isegi selle jutuga, et selle piletitega sebimise asemel on äkki isegi turistile võimalik tasuta muuseumi sissepääs või mingi muuseumide turistipass, ükskõik kuidas seda teha. Aga, nojah, nähtavasti saaks ka mõni eramuuseum, mis on orienteeritud kommertstulule, olla tõepoolest ka piletiga muuseum ja siis Kultuuriministeerium nende jaoks juba rakendab mingeid ranitsaprojekte ja kõike muud, mis viib ka noore inimese isegi sinna tasulisse muuseumisse. Või meeldib meile rohkem raamatupidamist mängida, piletikontrolle kontrollida.

Ma teen ettepaneku Riigikogu täiskogule tõusta korraks kaks korrust kõrgemale, kui me oma juttudes tavaliselt siin oleme, ning jõuda kokkuleppele, et muuseumidel on piisav rahastus, neil on oluline koht meie haridus- ja kultuurisüsteemis ja riik leiab selle raha, mis neil eluspüsimiseks puudu jääb, ka ilma piletituluta. See oleks ikka võimas algatus ja siis ei ole vaja rääkida, kas sellele tädile tehti liiga või tollele onule pakuti kommi. Võtame asju Riigikogu tasemel! Fraktsioonid, vaatame kõigepealt peeglisse, kas me oleme sellega nõus või tahame juuksekarva ikka lõhki ajada. Aga mis puutub Tartu Kunstimuuseumisse, siis see on tõepoolest väga sümpaatne muuseum, mul on sealt palju positiivseid kogemusi, sõbralik ja abivalmis suhtumine. See on olnud nauditav. Igal pool võib olla mõni erand.

Siin enne keegi rääkis raamatukogude digikastide kohta ja arvas, et peavad ikka tavakastid olema. Head sõbrad, need raamatukogude, ka rahvusraamatukogu digikastid on suurepärane lahendus, kuidas kirjandus on kättesaadav ka epideemia ajal, ja aitäh sellele, kes need välja mõtles. Need on midagi sellist, mis kuuluvad selle raamatukogu juurde, kust me saame teavet, mitte ainult seda, kus on ka kohvik ja kus on muidu tore käia. Head sõbrad, tõuskem Riigikogu tasandile ja lõpetagem see kirbutsirkus, et me oleme piletikontrolli kontrolli kontrollid ja mõne asja võiks sel tasemel paremini teha. Läheme kvalitatiivselt edasi. Aitäh!

13:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Helmen Küti sõnavõtt kohapealt, aga enne seda Raimond Kaljulaidi protseduuriline küsimus. Palun!

13:47 Raimond Kaljulaid

(Kaugühendus)

Tervist! Austatud istungi juhataja, hea aseesimees! Kui ma vaatan kella, siis ma näen, et tõenäoliselt jõuame me selle arupärimise ehk lõpuni käsitleda, aga järgmise arupärimisega jõuame vaevu alustada. Seepärast ma soovin teha teile ettepaneku, et kui me oleme selle arupärimise lõpetanud ja siis, kui kodu- ja töökorra seadus seda lubab, võib-olla teil on võimalik võtta juhataja vaheaeg ja me saaksime alustada homme uue arupärimisega algusest ja see arutelu ei poolituks kahe päeva peale. Ma arvan, et see oleks praeguses olukorras päris mõistlik lahendus, kui loomulikult seadus seda lubab. Tänan teid!

13:48 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaa, juhataja saab võtta kuni 30 minutit vaheaega ja see on mõistlik lahendus küll. Aga Helmen Kütt, palun!

13:48 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased, ja kahtlemata ka minister, kui ta seda arutelu veel jälgib! Ma kuulasin pikalt-pikalt heade ametikaaslaste sõnavõtte ja ka küsimusi ning vahepeal mul tekkis nagu tunne, et pahandatakse arupärijatega esitatud küsimuse pärast, et miks me sellise tühja asjaga tegeleme. Me esitasime enam kui kaks kuud tagasi selle arupärimise ja ma arvan, et arupärimise esitamine oli väga põhjendatud. Kahtlemata on sõnavõtud ju kõigile vabad, igaüks võib öelda, mida ta sellest arvab. Aga ärge arupärijaid süüdistage selles, et miks te sellisel teemal üldse aru pärite. See oli meie erakonna jaoks oluline, me tahtsime küsimused esitada ministrile, ja kahtlemata, kui minister oleks ka veidi varem tulnud neile vastama, oleks see olnud parem. Aga aitäh, et nüüd tuli, ja me saime ju väga palju probleeme selgemaks või ülevaate sellest, mida plaanitakse. Ma siiski usun, et ka kõik need kõned, mis siin puldis on peetud või läbi telesilla peetud, olid ka ministrile vajalikud, et teatud muudatusi ja ühtlustamisi ja ühtselt käitumist siiski ka selles sektoris tagada. Aga veel kord: ärge arupärijaid süüdistage. Meie küsisime seda, mis meid huvitab. Igaüks, iga Riigikogu liige, iga fraktsioon saab esitada oma arupärimised ja nii see lihtsalt on. Aitäh!

13:50 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Minister ei soovi, ma saan aru, esineda? Sellega on arupärimine nr 50 menetletud. Tõepoolest, meil seisab ees veel terve rida arupärimisi, aga menetlusökonoomika huvides ma olen nõus, et on mõistlik alustada homme algusest peale. Kuulutan välja juhataja vaheaja kümme minutit ja kui see lõppeb, on ka tänane istung lõppenud.

V a h e a e g

13:51 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee