Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Meil on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Esimesena on palunud sõna Tarmo Kruusimäe. Palun!

14:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Mul on suur au Isamaa fraktsiooni nimel üle anda teoorjuse lõpetamise eelnõu, mis käsitleb selle koormise või kohustuse eemaldamist, mille on kohalikud omavalitsused pannud koduomanike õlule. Eesti riigina me oleme arenenud, me juba abistame maailmas abivajajaid, aga me oleme riigina unustanud teha vigade paranduse, väikese auditi, kas kõik meie seadused ikkagi toimivad ja kas nad on tänases ajas [sobivad]. Isamaa fraktsioon leiab, et aastal 2021 ei ole enam kohane panna koduomanikele kohustust kohaliku omavalitsuse tänavaid hooldada. Seda enam, et nii kohalikke omavalitsusi kui ka koduomanikke tuleb võrdselt kohelda. Täna on selline olukord, et mõni kohalik omavalitsus teeb juba selle töö ära ja samas teine kohalik omavalitsus paneb selle [ülesande] koduomanikele. Veel hullem on kuulata seda, kui kohalik omavalitsus arvab, et kui koduomanik on jäänud eakaks ja ta ei suuda enam ilma rahata kohaliku omavalitsuse tänavaid hooldada ja korras hoida, tuleb kodu maha müüa. Teeme nii, et meil ei oleks enam ebavõrdset kohtlemist, et mõni omavalitsus hoolib ja teine koorib. Lõpetame koorimise! Aitäh!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et rohkem eelnõusid ja arupärimisi ei ole. Seega olen ühe eelnõu vastu võtnud ja juhatus loomulikult otsustab edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, hetkel puudub 17.

Head kolleegid! Päevakorra täpsustamine. Peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda Riigikogu homsel, 8. aprilli istungil poliitilise avaldusega. Kodu- ja töökorra seaduse alusel on Riigikogu esimees täiendanud seetõttu homse istungi päevakorda ja lisanud peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse esimeseks päevakorrapunktiks.

Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus?

14:04 Tarmo Kruusimäe

Mul on, jaa, protseduuriline küsimus. Ma olen homme teises päevakorrapunktis õiguskomisjoni ettekandja. Kui nüüd peaminister esineb poliitilise avaldusega ja sealt edasi saab sõna kultuuriminister Anneli Ott, siis ma ei näe võimalust, et me jõuaksime mõistlikult menetleda seaduseelnõu 215 teist lugemist. Mismoodi juhatus seda otsustab?

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Seda me näeme homme. Enne ei oska midagi täpsemalt öelda. Kui me homme seda ei jõua menetleda, siis see lükkub järgmisse nädalasse.


1. 14:05 Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) teine lugemine

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 357 teine lugemine. Kõnetooli on oodatud rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar. Palun!

14:05 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamise raames k.a 25., 26. ja 31. märtsil ning 5. aprillil.

Komisjoni 26. märtsi istungil osalesid ka mitu ministrit: keskkonnaminister Tõnis Mölder, ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Sutt, maaeluminister Urmas Kruuse, kultuuriminister Anneli Ott, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja riigihalduse minister Jaak Aab. Ministrid andsid hea ülevaate oma valdkonna lisaeelarvest ning edastasid kirjalikult ka toetusmeetmete määruste kavandid või jaotusvõtmed ning neilt küsitud täiendava info meetmete kohta. Ülejäänud neli ministrit, kellele on samuti antud lisaeelarvega uusi vahendeid, andsid oma ülevaate juba enne esimest lugemist Riigikogu täiskogus.

Meeldetuletuseks nii palju, et lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on mõeldud Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haiguspäevade hüvitise maksmise jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele ja kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. märtsil kella 17.15-ks laekus 11 muudatusettepanekut, sh üks Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, viis Isamaa fraktsioonilt, neli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja üks Riigikogu liikmelt Imre Sooäärelt, kes võttis menetluse käigus oma ettepaneku tagasi. Muudatuste selgitused on esitatud muudatusettepanekute loetelus.

Valitsus esitatud muudatusettepanekuid ei toetanud ning komisjon jättis laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Peamised põhjused, miks see nii läks, olid järgmised. Lisaeelarve koostamise eesmärk on kitsalt keskenduda hädavajalikele piirangutest tulenevatele toetusmeetmetele ja otseselt pandeemiast tingitud kuludele. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide, sh baasfinantseerimise, uurimistoetuste ning riigi teadus- ja arendusasutuste rahastamiseks on 2021. aasta riigieelarves planeeritud 109,3 miljonit eurot, sh täiendavalt eraldatud vahendeid 2021. aastaks 43 miljoni euro jagu. Lisavahenditest on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumile 22,4 miljonit eurot. Nende vahendite piires on olnud võimalik eelarves tegevusi prioriseerida ja vajalikud kulud katta. Spordivaldkonnale on lisaeelarves ette nähtud toetusmeetmeid 4,2 miljoni euro ulatuses. Toetusmeetmetes kajastub muu hulgas ka spordialaliitudele kavandatud 0,6 miljoni euro suurune meede omatulu teenimise katteks ja piirangute leevendamiseks. Lisaeelarve tekstiparagrahvid aga ei ole õige koht eelarvekulude kokkuhoiu suuniste andmiseks. Riigieelarve seaduse § 28 lõike 2 kohaselt esitatakse iga-aastases riigieelarve seaduses sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. 

Arutelu lõpuks jõudis komisjon konsensusele järgmistes menetlusotsustes: täna siin suures saalis võiks teise lugemise lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. aprilli kell 12 ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis komisjoni ettepanek on võtta eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus täiskogu päevakorda 14. aprilliks. Aitäh!

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, teile on ka küsimusi. Helmen Kütt alustab. Palun!

14:11 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Te tõite väga kenasti välja, et esitati ka muudatusettepanekuid. Kahetsusväärselt, ma sain aru, ei võtnud komisjon ühtegi nendest muudatusettepanekutest arvesse ja ka valitsus ei pidanud vajalikuks neid arvestada. Eks hea tava on, et kui kriisis oleme koos, siis koos otsime lahendusi. Kas tõepoolest nendest 11 esitatud muudatusettepanekust, näiteks kroonviirust põdevatele ja nende lähikontaktsetele esimesest haiguspäevast alates hüvitise maksmine või siis kiirtestide [suurem rahastamine], kas tõepoolest need ei väärinud sellist arutelu, et neid oleks ka arvestatud ja toetatud? 

14:12 Erki Savisaar

Aitäh! Kahtlemata kõik teemad, millele muudatusettepanekutega tähelepanu juhiti, on äärmiselt olulised. Aga nende lahendused peaksid tulema sellel aastal juba olemasolevate vahendite kaudu ja edaspidi on see juba järgmise aasta riigieelarve küsimus või ka laiemalt riigi eelarvestrateegia küsimus. Kui me räägime siin testimise ja vaktsineerimise [rahastamisest] ja muudest toetusmeetmetest, siis nende jaoks on riigieelarves juba piisavalt vahendeid olemas, lisaeelarvega neid lisandub. Lisaks sellele on üsna märkimisväärne summa pandud ka Vabariigi Valitsuse reservi, millega Vabariigi Valitsusel on samuti võimalik lisakulutusi katta, kui need peaksid tekkima. 

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

14:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Lisaeelarvega antakse 12 miljonit eurot Haridus- ja Teadusministeeriumile suvelaagrite korraldamiseks, et tasandada distantsõppe ajal tekkinud õpilünki. Aga kui haridus- ja teadusminister Liina Kersna käis komisjonis meile seda kava tutvustamas, siis ta ütles, et selle meetme maksumuseks saab olema 6 miljonit eurot. Minu küsimus on, et kust see 12 miljonit nüüd tuli, kui Haridus- ja Teadusministeerium oli maksumuseks arvutanud 6 miljonit, ja millised olid Haridus- ja Teadusministeeriumi põhjendused. Kui me arvestame, et suvel tegelikult võib meil koroonaolukord olla veel selline, et me selliseid laagreid, kus kõik lapsed on väga lähedalt ja tihedalt koos, korraldada ei saa ja kui siis selgub, et see raha jääb kasutamata, siis kas on ka mingi plaan olemas, mis lisaeelarvega selles osas saab?

14:14 Erki Savisaar

Aitäh! Kui eelarves mingid vahendid jäävad kasutamata, siis teatud ulatuses on neid võimalik ju edasi kanda järgmisesse aastasse või siis jäävadki need kasutamata ja järgmistel aastatel on võib-olla selle võrra rohkem vahendeid võimalik eelarvesse planeerida.

Nüüd, kui võtta see Haridus- ja Teadusministeeriumi küsimus lahti, siis ega seal ei ole ju kogu raha mõeldud ainult ühe meetme peale. Seal on mitmeid tegevusi, mida toetatakse. Ma püüan siit kirjeldustest üles leida, kus mul see detailsem selgitus oligi. Tõesti, laste- ja noortelaagreid on planeeritud teha, aga eks need on mõeldud pigem koolitööväliselt sellise huvitegevuse raames, kus nad vajaduse korral kõigi muude lõbusate tegevuste kõrval saavad korrata ka neid teadmisi, mis juba koolipingist peaksid selged olema. See kindlasti ei ole mingisugune kohustuslik üritus, kuhu kõik Eestimaa lapsed peavad kohale minema.

Peale selle on nende vahendite raames [ette nähtud] raha ka näiteks arvutite ostmiseks nendele lastele, kellel seda võimalust ei ole olnud. Neist [arvutitest] mingi osa õnnestub kätte saada juba kevadperioodil, aga midagi jääb kindlasti ka sügiseks. Täiendavalt on vahendeid ka näiteks kiirtestide ostmiseks jne. Nii et neid meetmeid, mida Haridus- ja Teadusministeerium planeerib, on mitmesuguseid.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

14:16 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Suuremale osale nendest muudatusettepanekutest, mida rahanduskomisjon menetles, oli katteallikaks märgitud Vabariigi Valitsuse reserv. Ma sain nende arutelude ajal aru, et põhieelarves oli Vabariigi Valitsuse reservis jaanuari lõpus 33,9 miljonit eurot ja siis natuke tuli veel ülekantavat raha juurde, aga see oli jaanuari lõpuks suures osas juba kohustustega kaetud. Nii et sellest tulenes see, et lisaeelarvega suurendati Vabariigi Valitsuse reservi. Ma küsingi, mis seis selle valitsuse reserviga on. Kas see valitsuse reserv on sihtotstarbeliselt juba ära täidetud ja kas üldse on Vabariigi Valitsuse reservis ruumi selleks, et seda seada muudatusettepanekute katteallikaks? 

14:18 Erki Savisaar

Aitäh! Nendes lisavahendites, mis nüüd lisaeelarvega Vabariigi Valitsuse reservi suunatakse, on kindlasti vabu vahendeid, mida valitsus saab kasutada vastavalt tekkivatele vajadustele. Eelbroneering on seal ju sisuliselt ainult ühele summale, sellele, mis puudutab teise pensionisamba maksete peatamise kompenseerimist neile, kes otsustavad või otsustasid sel aastal teisest pensionisambast lahkuda. Kõik ülejäänud reservis olevad vahendid ootavad ikka edasisi otsuseid ja midagi enne eelarve vastuvõtmist kellelegi ära lubatud ei ole. 

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Lisaeelarves on ilusasti ette nähtud pensionireformi käivitumisega seotud kulutused, 117 miljonit eurot, aga ei ole sentigi tulude poolt sisse pandud. See on väga kummaline. Rahandusminister põhjendas, et valitsus ei pannud seda sisse sellepärast, et ei teadnud täpset prognoosi, mis muidugi ei ole üldse usutav. Ma kahtlustan, et Rahandusministeerium on oma võimekuse üldse minetanud. Eelarve baasseadus näeb ette, et kõik seadusest tulenevad ja teadaolevad tulud ja kulud peavad eelarves kajastuma. See on teada, et seadus käivitub, kulupool on sees. Tänaseks on majandusprognoosi tulemusena teada ka usaldusväärne tulupool, 300 miljonit eurot. Ma küsin, kas komisjonis ei olnud arutelul, et nüüd peaks ja saaks ka tulude poole menetluse käigus sisse lülitada. Milline on teie seisukoht? Nüüd ju saaks tulud lülitada komisjoni menetluses sisse ja me viiks selle lisaeelarve baasseadusega kooskõlla.

14:20 Erki Savisaar

Aitäh! Komisjonis toimus tõesti kevadprognoosi arutelu, kus me saime ülevaate nii selle pensionisamba mõjudest tulude ja kulude poole pealt kui ka teistest mõjudest, mis meie majanduses on, ning trendidest järgneva aasta ja pikema perioodi jooksul. Kuid meil on eelarve Riigikogus menetlemise kord tehtud niimoodi, et me selliseid muudatusi siin Riigikogus enam sisse viia kahjuks ei saa. Eks kõik need rõõmud ja mured kajastuvad järgmise aasta eelarves.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

14:20 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Hea ettekandja! Küsiksin natuke täpsemalt selle kaheksanda muudatusettepaneku kohta, mille härra Sooäär esitas. Miks ta selle tagasi võttis? Mis see põhjendus oli? Kas oli mingi huvide konflikt õhus, et kuna ta ise maaturismi valdkonnas toimetab, siis sellepärast ei peetud kohaseks, et ta selle ettepaneku esitab? Või mis oli täpselt põhjus, miks see maaturismi hooajalise toetuse ettepanek tagasi võeti? 

14:21 Erki Savisaar

Imre Sooäär saatis rahanduskomisjonile kirja, kus ta ütles, et kuna valitsus on moodustanud möödunud nädala neljapäeval vastava töörühma, et selle teemaga tegeleda ja hooajalisusest tulenev kriisiabi probleem, mida töötukassa tol hetkel kavandatav toetusmeede ei võimaldanud, maaturismi sektoris lahendada, siis palus ta oma muudatusettepaneku loetelust välja võtta. Ootame valitsuse ja komisjoni lahendust sellele küsimusele. Ja kui valitsuse tasandil lahendust ei tule, siis on meil kolmanda lugemise raames võimalik eelarvesse veel muudatusi teha.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

14:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tänan teid, hea ettekandja, selle vastuse eest! Aga sellest tõukuvalt ma siiski märgiksin ära, et kõik need põhjendused, mida te ette lugesite, käisid meil ka lugupeetud haridusministri ettekandest läbi, mille peale tema pakkus arvestuslikult 6 miljonit eurot. Nüüd me näeme, et lisaeelarvesse on 6 miljoni asemel täpselt nendesamade asjade peale tekkinud 12 miljonit eurot. Okei, ma saan aru, et teil on väga raske põhjendada, kust siis järsku 6-miljonilise lisa järele vajadus tekkis.

Aga minul on ka teine küsimus. Ma tegin ettepaneku maksta õpetajatele koroonapandeemiast tingitud lisatööülesannete täitmise ja distantsõppe eduka ühildamise eest ühe kuupalga ulatuses preemiat. Selle [ettepaneku] lükkas komisjon tagasi. Öelge nüüd, kas komisjon ei pidanud sellist asja vajalikuks? Kas nad ei tahtnud tunnustada meie õpetajaid selle suure ja tänuväärse töö eest? Või oli põhjuseks see, kust ma tahtsin selle raha võtta?

14:23 Erki Savisaar

Aitäh! Rääkides sellest 12 miljonist eurost, siis laias laastus saab selle jagada kaheks osaks. Esimene 6 miljonit eurot on suvistele laagritele eesmärgiga pakkuda lastele-noortele nii vaimset tervist tugevdavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui ka õpilünkade tasandamist. Teise 6 miljoni euroga on plaanis toetada erahuvihariduse ja -huvitegevuse ning erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pikaajalise kriisi mõjude leevendamist. On kaks sellist suurt plokki.

Nüüd, jah, tõesti oli muudatusettepanek maksta õpetajatele preemiat tulenevalt sellest keerulisemast tööst, mida on tulnud teha kriisi ajal. Loomulikult olid kõik seda meelt, et õpetajad vajavad toetust ja väärivad toetust, aga seda toetust tegelikult väärivad ka paljude teiste elualade esindajad, olgu need meditsiinitöötajad või päästetöötajad. Kokkuvõttes me oleme kõik selles kriisis ühiselt olnud ja kogu Eesti rahvas vajaks mingisugust preemiat. Komisjon ei näinud võimalust ühte huvigruppi niimoodi esile tõsta. See küsimus tuleks lahendada kuidagi teisiti.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt komisjoni esimees! Ma tunnustan teid, et te värske komisjoni esimehena olete seadusega juba nii kursis ja teate, et lihtsalt tulude poolt siin menetluse käigus niimoodi suurendada ei saa. Aga kas komisjonis sai selgeks ja kas komisjon tundis huvi või komisjon tõesti ei tundnud huvi, miks Vabariigi Valitsus esitas lisaeelarve ilma tulupooleta? Miks ta otsustas 300 miljonit eurot varjata, ei soovinud seda tulupoolel näidata? See oleks ju vastanud ka nendele küsimustele, mida siin esitatakse, et [kas võiks maksta] õpetajatele ühekordset toetust ja võib-olla ka meditsiini- ja päästetöötajatele jne. Kui tulupoolele oleks 300 miljonit juurde lisatud, siis selle varal oleks saanud ka teha kulutusi. Miks Vabariigi Valitsus otsustas neid tulusid varjata, teades, et need ju tegelikult sellel aastal laekuvad? 

14:26 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt, seda ei saa öelda, et lisaeelarves ei ole tulupoolt kajastatud. Eelarve kulude pool on 641 miljonit eurot, aga mõju eelarvepositsioonile on üle 400 miljoni euro, circa 200 miljoni jagu on tulusid juurde arvestatud. Aga minister oma tutvustuses põhjendas teise pensionisamba tulupoole puudumist sellega, et tolleks hetkeks ei olnud veel selge, kui palju inimesi avalduse esitab ja milliseks see tulude pool kujuneb. Lisaeelarvega sooviti kiiresti Riigikogusse tulla, et need toetusmeetmed, mis siin lisaeelarves on ette nähtud, jõuaksid võimalikult kiiresti abivajajateni. See oli ministeeriumi põhjendus. 

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

14:27 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh, juhataja, sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Vastusena Helmen Küti küsimusele te muu hulgas rääkisite sellest, et need vahendid, mis tuleks ette näha, need juba on eelarves või siis need tuleks järgmise aasta eelarves ette näha, aga see ei vasta kuidagi tegelikult sellele küsimusele, mida Helmen Kütt küsis. Sotsiaaldemokraadid esitasid muudatusettepaneku 8,5 miljoni euro leidmiseks selle jaoks, et haiguspäevad saaks hüvitatud. See on muu hulgas see asi, mida toetavad lisaks sotsiaaldemokraatidele ja terviseekspertidele ka Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsioon ja ametiühingud. Seda ei ole kindlasti selle aasta eelarves, kuigi see moodustaks ainult 1,3% kogu lisaeelarve mahust. Kas rahanduskomisjon arutas seda, miks neid täiendavaid vahendeid sinna ei leitud? 

14:28 Erki Savisaar

Aitäh! Haiguspäevade hüvitamiseks on kahtlemata riigieelarves vahendid olemas. Need vahendid on seal olemas, et hüvitada haiguspäevad alates teisest haiguspäevast, ja seda teisest haiguspäevast hüvitamist pikendatakse vähemalt aasta lõpuni.

Nüüd, tõesti, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas muudatusettepaneku hüvitada haiguspäevi alates esimesest haiguspäevast ja selles osas me komisjonis üksmeelele ei jõudnud, kas see on kõige parem meede. Võimalust hüvitada haiguspäevi alates esimesest tööpäevast saavad kasutada tööandjad ka vabatahtlikult. Seda saavad teha ka omavalitsused. Ma tean, et näiteks Tallinn kasutab seda võimalust oma inimeste toetamiseks. Kogu toetus ei pea sugugi alati tulema riigieelarvest ja seetõttu jäi see muudatus ka arvestamata. 

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

14:29 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea Erki! Ma ei hakka teist küsimust registreerima, aga mul on kaks küsimust, nii et küsin korraga ära. Esimene asi. Me ei ole esimest päeva siin Riigikogus ja me teame väga täpselt, kuidas riigieelarve menetlemine käib. Kunagine rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles väga lihtsalt, et kuulge, sõbrad, teise lugemise eelne muudatusettepanekute esitamine on ideede korje ja küll me komisjoni ... (Ühendus hakib.) Nii ütlesid ka sina, et tõenäoliselt Imre tehtud turismi [puudutav ettepanek] saab enne kolmandat lugemist muudatusettepanekuks. Ütle, mis asjad siis sinna veel tulevad nendest muudatusettepanekutest, mis täna laual on. 

Ja teine küsimus. Sa ütlesid, et haiguspäevade hüvitamine esimesest haiguspäevast alates ei ole leidnud konsensust. Mille taha see jäi? Kas te arvate, et see ei vähenda haiguse levikut?

14:30 Erki Savisaar

Aitäh! Kindlasti mingisuguseid muudatusi nendes esialgsetes plaanides tuleb. Küsimus on lihtsalt selles, kas see muudatus puudutab ministri määrust, seda jagamisvõtit, kuidas see meede ellu rakendub, või tõesti peab selle jaoks nägema ette eraldi vahendeid eraldi rea peal lisaeelarves. Ma usun küll, et see maaturismiküsimus leiab lahenduse. Ja teiseks tundub, et meil on eelarves üks kalandust puudutav toetusmeede, mis vist oleks mõistlik sealt maha tõmmata, sest ma ei näe põhjust, miks sellisel moel need ettevõtjad seda toetust vajaksid. Ma arvan, et sellel sektoril ei tohiks Eesti turul kalade müümisega probleemi olla ja kui nad sellega aktiivselt tegeleksid juba täna ja ei ootaks seda, millal mõned rahvusvahelised piirid avanevad, siis õnnestuks neil täiesti mõistliku hinnaga need kalad ise ära turustada, ilma et riik peaks kuidagi logistiliselt või muude meetmetega appi tulema.

Nüüd, mis puudutab haiguspäevi, siis see meede, et haiguspäevi hüvitatakse alates teisest haiguspäevast, on kindlasti toiminud ja vähendanud viiruse levikut. Kindlasti oleks positiivne mõju ka sellel, kui esimese haiguspäeva koormus töövõtjale või töötajale ei oleks niivõrd suur. Kuid nagu ma ütlesin, üksmeelt selles ei leitud ja seetõttu jäi antud hetkel see muudatusettepanek arvestamata.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:32 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Kõige kiiremini suudame epideemia seljatada siis, kui ettevõtjad, töötajad ja riik tegutsevad ühiselt. Me teame, et ettevõtjad teevad suuri pingutusi, takistamaks COVID-19 levikut töökeskkonnas. On selge, et hoolimata mitmesugustest abimeetmetest, ei saa täielikult kõiki viirusekoldeid töökohtades ennetada ilma vaktsineerimata. Kui me ei suuda hetkel vajalikus tempos vaktsineerida, siis miks me ei rakenda kiirteste? Eelarves on kiirtestide jaoks vaid 850 000 eurot ja seda vaid koolidele. Sellest jätkub koolidele vaid mõneks kuuks. Aga ettevõtted? Inimestele testimise laialdaselt kättesaadavaks ja mugavaks muutmine aitab tõkestada viiruse levikut, mistõttu tuleb kiirtestid võtta kasutusele senisest suuremas mahus. Meil oli parandusettepanek kiirtestidele investeeringuid juurde panna. Mis sa arvad, kas võiks seda toetada? 

14:34 Erki Savisaar

Aitäh! Nagu sa ka ise ütlesid, on lisaeelarves vahendid kiirtestide ostmiseks juba ette nähtud, ja kindlasti tekib kiirtestide ostmise võimalus ka eraettevõtjatel, kes soovivad neid kasutada. Kahtlemata on hetkel teadaolevalt kõige parem moodus selle viirusega võitlemiseks vaktsineerimine, seda [tuleb teha] võimalikult kiiresti. See eelarve on ikkagi koostatud selles usus, et kevadsuvisel perioodil õnnestub Eesti elanikkonnast piisav hulk ära vaktsineerida, et vaktsiinikaitse oleks olemas, ja loodetavasti saame sügisesse minna juba ilma piiranguteta.

Kui me nüüd räägime nende kiirtestide kasutamise võimalustest, siis ma ei välista seda, et kui me hakkame nüüd kevadisel perioodil piiranguid leevendama, siis võib-olla tasub kaaluda ka seda, et kiirtestide abil lühendada karantiiniperioodi, mis praegu on kümme päeva. Võib-olla nende kiirtestidega saab seda lühendada. Aga arutelud käivad ja ma usun, et raha taha see asi kindlasti ei jää. Nagu ma ütlesin, Vabariigi Valitsuse reservis on samuti täiendavaid vahendeid, kui nõudlus peaks tekkima. 

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

14:35 Andres Metsoja

(Kaugiühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Erki! Ma saan aru, et komisjon paljuski keskendus tulevikupildi tundmatutega võitlusele, kuhu me siis läheme kriisiolukorras või mida toob järgmine aasta seoses pensionireformi temaatikaga. Härra Seedrile te vastasite, et rõõmud ja mured, mis kaasnevad pensionireformiga, saavad kajastuse ilmselt järgmise aasta eelarve kontekstis. Äkki natuke valgustate, mis need rõõmud siis võiks olla ja kui suured need mured on?

14:36 Erki Savisaar

Aitäh! Rahanduskomisjon keskendus lisaeelarve menetlemisele, muudeks kõrvaltegevusteks meil seal väga aega ei olnud. Küll aga, jah, oli võimalus ära kuulata kevadine majandusprognoos. Kui me räägime nüüd mõjudest järgmise aasta eelarvele, siis üks osa puudutab muidugi seda suurenevat ühekordset tulumaksu laekumist, mis tekib. Teiseks, sotsiaalmaksu laekumine kindlasti paraneb ja see omakorda loodetavasti võimaldab ka pensione tõsta kiiremas korras, kui seda nägid ette varasemad eelarvestrateegiad.

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

14:37 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates te rääkisite ja tõite näiteid kõige muu, mitte aga haiguspäevade kohta, ja keskendusite teemale, et teisest haiguspäevast 70% ulatuses hüvitamist pikendati kuni aasta lõpuni. Kas te komisjonis tegelikult saite aru, et sotsiaaldemokraatide ettepanek puudutas ainult kroonviiruse haigeid ja lähikontaktseid? See ei puudutanud neid, kes jala katki kukuvad, ja see ei ole vastand olemasolevale ettepanekule pikendada aasta lõpuni 70% [ulatuses toetuse saamist]. See puudutas konkreetselt selle haigusega toimetulekut, viiruse ohjeldamist ja keskendumist selle haigusega seotud tegevusele. Laenu võtame kõik rõõmsalt ühe riigina, aga nagu te näitena tõite, sõltub omavalitsustest see, kas [haigestunu või lähikontaktne] saab toetust või ei. Kas sellest saadi aru, millise ettepaneku sotsiaaldemokraadid tegelikult tegid?

14:38 Erki Savisaar

Aitäh! Ma usun, et kõik rahanduskomisjoni liikmed said väga hästi aru, millise ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi.

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:38 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Minu abikaasa küsimusele vastates te ütlesite, et ei ole mõeldav, et hakatakse eri gruppe kuidagi välja tooma. No see ei vasta tõele. Te olete toonud eri gruppe välja selles lisaeelarves, turismiettevõtjad olete toonud välja ja ka mitu teist gruppi. Nii et õpetajate väljatoomine eraldi grupina on täiesti õigustatud. Muu hulgas olete välja toonud ka mingisugused kalakasvatajad omaette nähtusena ja toetuse saajatena, nii et siin on grupeerimist piisavalt. Aga põhjus, miks ma selle teema üles võtan, on ikkagi see, et [hoolimata sellest, et] selles lisaeelarves ei ole õpetajate lisatasustamist eraldi välja toodud, on kõigile meile ju selge, et praeguses olukorras langeb õpetajatele erakordselt keeruline ülesanne kaugõppe tingimustes õppetööga toime tulla ning see kindlasti väärib tähelepanemist ja lisatasustamist. Ma küsin, kas riigi eelarvestrateegia aruteludel on plaanis õpetajate lisatasustamist kaaluda.

14:39 Erki Savisaar

Aitäh! Nagu korduvalt on öeldud, lisaeelarve eesmärk on leevendada kriisi mõjusid, mitte kedagi premeerida. [Eesmärk on] vähendada seda tulude vähenemist, mis kriisi mõjul on tulnud, ja korvata otsest kahju. Nüüd see väide, et õpetajatel on väga keeruline. Kahtlemata, uute oludega kohanemine ongi keeruline. Aga mitu õpetajat, kellega mina olen suhelnud, on jälle väga rahul selle kaugõppe korraldusega ja leiavad, et niimoodi on märksa mõnusam õpet läbi viia ja nii on mugavam kui koolikeskkonnas. Arvamused on kahtlemata erinevad ja samamoodi on see ka õpilaste hulgas. On neid, kellele väga meeldib see koduõppe või kaugõppe võimalus, õpitulemused on paranenud, aga on muidugi ka vastupidiseid näiteid. Nii et ma usun, et nüüd, kui suvel on rohkem aega, siis kindlasti õpetajad saavad teha omad järeldused, kuidas edaspidi tavaoludes õpet korraldada, nii et kontaktõpet ja kaugõpet kombineerides saavutataks maksimaalne tulemus. 

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:41 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Haiguspäevade kohta küsin ka mina. Te vastasite kolleegi küsimusele, et rahanduskomisjoni liikmed ei olnud veendunud, et esimesest päevast 100% ulatuses kompenseerimine oleks tõhus meede nakkuse leviku vähendamiseks. Minu teada ainus spetsialist selles valdkonnas teie komisjonis on Riina Sikkut, minu hea pinginaaber tavaajal. Tema küll väga toetab seda ettepanekut ja usub, et see on väga tõhus ja hädavajalik meede. Tegelikult enamik tervishoiuspetsialiste usub samamoodi, õigupoolest on isegi üllatunud selle üle, et Eestis ei ole koroonapositiivseks tunnistatud inimesel võimalik jääda koju niimoodi, et ta palgas ei kaotaks. Me teame juhtumeid, kui inimene on kaotanud peaaegu poole palgast selle tõttu, et on koroonasse jäänud. Mis asi see on, et koalitsioon ei taha seda lihtsat asja ära lahendada? Kas see on mingisugune ilmavaateline kius või mis jama on, Erki?

14:42 Erki Savisaar

Aitäh! Ma kindlasti ei öelnud, et see ei oleks tõhus meede. Ma ütlesin, et kahtlemata on sellel meetmel positiivne mõju ehk viiruse leviku aeglustumisele kahtlemata ta kaasa aitab, ja ma ütlesin, et ei jõutud üksmeelele. Nagu sa, Jevgeni, väga hästi tead, siis koalitsioonides me püüame ikkagi liikuda edasi konsensusega ja kui me üksmeelt ei leia, siis kahjuks seda otsust teha ei saa. Eks need otsingud parimate lahenduste leidmiseks jätkuvad. Eelarves on ka omavalitsustele täiendavaid vahendeid ette nähtud, nii et ma julgustan ka omavalitsusi kaaluma seda võimalust oma inimeste toetamisel ja teisest küljest [julgustan] ka ettevõtjaid, kes samuti saavad seda võimalust pakkuda. 

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun! 

14:43 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus vaktsiinide ostmisega seotud kulude kohta. Lisaeelarves on selleks ette nähtud 24 miljonit eurot lisaraha. Lisaeelarve esimesel lugemisel kõlas sõnavõtus, kusjuures selle esitas eelmine rahandusminister, et see on topeltraha küsimine, sest see raha on just nagu põhieelarves olemas. Eelmine rahandusminister peaks tundma kõige paremini seda põhieelarvet, tema selle koostas. Ma tsiteerin, mul on stenogramm ees. Ta ütles, et mitu kulurida, mis on näha siin eelnõus, on tegelikult juba varasemalt välja makstud või kinni makstud, näiteks seesama vaktsiiniraha uuesti küsimine on täiesti arusaamatu. Minu küsimus ongi, et kuidas siis on. Kas teie erakonnakaaslane minister Kiik küsib topeltraha vaktsiinide ostmiseks või informeeriti meid siin esimese lugemise sõnavõttudes valesti?

14:44 Erki Savisaar

Aitäh! Nii palju kui mina tean, ei ole rahalisi makseid sellisel kujul tehtud. Tõsi, oli broneering vaktsiinide ostmiseks piisavas koguses kogu Eesti elanikkonna vaktsineerimiseks, aga see raha oli ette nähtud Euroopa REACT-EU rahastust, mille rakendamine on hetkel pisut viibinud. Teiseks, ka need kogused, mida tellitakse, on oluliselt suurenenud. Me teame, et selle kogusega, mis telliti sügisel, on teatavad tarneraskused ja uute hangetega on püütud teistelt tootjatelt saada lisadoose, mida oleks võimalik Eestis kasutada. Sealt ka need täiendavad kulutused.Aitäh! 

14:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:45 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina sooviksin natuke selgust saada selle pensionireformi tulemusena riigi tuludesse laekuva 300 miljoni euro kohta. Ma olen kuulnud ministri eri argumente erinevates intervjuudes ja ka teie toodud argumenti ja põhjendust, miks seda selles lisaeelarves ei ole. Selleks, et istungit veebi vahendusel jälgivad inimesed ka ilusti aru saaksid, ma küsin üle ja sooviksin konkreetset vastust. Kus ja kunas eelarves seda 300 miljonit eurot kajastada kavatsetakse?

14:46 Erki Savisaar

Aitäh! Lisaeelarves seda tulupoolt ei ole sellepärast, et valitsusest tulnud lisaeelarve eelnõus seda rida lihtsalt ei olnud. Riigikogul ei ole seaduse järgi õigust selliseid ridu sinna juurde lisada. Kõik lisatulud, mis riigile laekuvad, kajastuvad järgmise aasta eelarves.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:46 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh! Auväärne ettekandja! Minu küsimus lähtub sellest tõsiasjast, et komisjon, kus on enamuses valitsuserakondade liikmed, jättis arvestamata kõik opositsiooni muudatusettepanekud. Palun selgitage, kas see, et need ettepanekud, mida ei arvestatud, kattuvad opositsiooni ettepanekutega, on puhtjuhuslik kokkusattumus või siis ongi tegemist uue valitsuse ametliku poliitikaga, et opositsiooni ettepanekuid ei arvestata ja et valitsusel oleks üldse kergem tööd teha, kui opositsioon hoiaks oma suu kinni.

14:47 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, meil sellist arutelu komisjonis ei olnud. Muudatusettepanekud jäid peamiselt arvestamata seepärast, et nende sisu ei vastanud lisaeelarve eesmärkidele.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

14:47 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ka mina räägin loomulikult haiguspäevadest ja minule tundub pisut küüniline see teie väide, et maksku [esimese haiguspäeva eest] siis oma töötajatele ettevõtjad, kellel, me teame, on niigi raske ja keda me lisaeelarve teiste summadega toetame ja eeldame, et nad maksavad sellest rahast oma töötajate haiguspäevi. Teiselt poolt [viitate sellele, et] las tublimad ja rikkamad omavalitsused maksavad kinni – ühelt poolt anname neile toetusraha, et kriisiga hakkama saada, teiselt poolt ütleme, et maksku sellest rahast oma inimestele haiguspäevad kinni. Ja siis omakorda koalitsioon toob selle esile oma teenena, et vaadake, me tegime hea sammu, maksame teisest päevast haiguspäevad ise kinni 70% ulatuses. Kus siin loogika on? Miks me ühelt poolt anname raha ja teiselt poolt ise ütleme, kuhu see suunata? Miks me ei leia seda 1,3% kogu sellest lisaeelarvest, et seda piskut pakkuda?

14:48 Erki Savisaar

Aitäh! Hea töökeskkonna loomine on kahtlemata üks tööandja peamisi ülesandeid selleks, et inimesed tahaksid selle tööandja juures töötada, töötaksid rõõmuga ja nende produktiivsus oleks maksimaalne. Ma arvan, et ettevõtjad rakendavad kõiki meetmeid, et maksimaalselt oma töötajaid motiveerida. Üks motiveerimise meede on see, et näiteks haiguspäevi kompenseeritakse rohkem, kui on seaduses ette nähtud miinimum. Loomulikult võiks leida ka teistsuguseid lahendusi, aga ma ei arva, et kõigi haiguspäevade hüvitamine peaks olema ainult riigi kohustus.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

14:49 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Minu küsimus lähtub Mart Helme küsimusest, mis puudutab pedagooge. Me teame, et kas või meie kandis Ida-Virumaal on probleemiks see, et paljud koolid on rikkad laste poolest, kelle kodune keel on vene keel. Korduvalt on pöördutud ka valitsuse poole, et saada lisavahendeid selleks, et palgata juurde või maksta õpetajatele, kes aitaksid järele neid õpilasi, kelle eesti keel on problemaatiline. Siit lähtuvalt: kas te tõesti arvate, et see ei ole koroonameede, kui need lapsed peavad täna kodus õppima ja nad ei saa nii palju tuge, kui nad vajavad? Kas ei peaks ikkagi neid pedagooge toetama? 

14:50 Erki Savisaar

Aitäh! Ma usun, et selles kriisis tuleb toetada kõiki Eesti inimesi, sh pedagooge. Aga ma ei näe küll, kuidas see keeleprobleem oleks süvenenud sellega, et õpe toimub kaugõppe vormis. Õpetajad saavad ikka ühtmoodi hästi oma õpilastega tegeleda. 

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

14:51 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Siin paar küsimust tagasi kolleeg Sõerd küsis, kuidas nende vaktsiinirahadega on. Mulle tundub, et jätkatakse udu ajamist, et jah, [see raha] oli eelarves broneeritud. Eelarve puhul nii ongi, et kui on broneeritud, siis on eelarves miinus kirja pandud, ja see broneering oli tehtud valitsuse reservist. Kui lisaeelarvega antakse valitsuse reservist otse raha vaktsiinide ostmiseks, kusjuures osa sellest rahast kaetakse pärast Euroopa Liidu REACT-EU-st, nii nagu õigesti öeldi, siis sellega vabastatakse valitsuse reservis arvestatav summa. Ehk siis tegelikult suurendas valitsus praegu oma reservis puhvrit sellega, et ta tuli meilt küsima vaktsiinide jaoks lisaraha, mis juba tegelikult on eelarves ette nähtud. Küsimust mul ei ole, ma tahtsin lihtsalt selgitada.

14:52 Erki Savisaar

Aitäh sulle selgituse eest! 

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma küsin veel kord, sest aina segasemaks see jutt läheb. Haiguspäevade teemal sa räägid sama juttu, mida siin valitsuse esindajad on rääkinud. Kangesti kõlab, nagu me räägiks rahuaja vaidlustest, kui suur peaks olema inimese omaosalus, ja et ettevõtjad võiksid pingutada oma töökeskkonna parandamise nimel. Meil on pandeemia, kallid sõbrad! Pandeemia on! See, et inimene on haige, jäänud koroonasse, ei ole tema süü. Aga on meie kõikide üldine ja ülekaalukas huvi, et sellisel juhul inimene jääks koju, et tal ei tekiks poole palga ulatuses sanktsiooni, mis loomulikult töötab vastupidise motivaatorina. Me räägime ju piiratud ajast ja kindla diagnoosiga inimeste grupist, kelle puhul on ülekaalukas avalik huvi, et nad jääksid koju. Kuidas te põhjendate seda, et ei ole leitud neid mõnda miljonit selles lisaeelarves sellesama suhteliselt suure reservi arvel selleks, et see asi ära teha ja selle tulemusena tegelikult nakkust vähemaks saada?

14:53 Erki Savisaar

Aitäh! Poole palga kaotamine on kahtlemata liialdus. Nii palju nende haiguspäevade tõttu kindlasti kaduma ei lähe. Aga nagu ma varem ütlesin, selles küsimuses ei jõutud konsensusele.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

14:53 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 6. Raha on alati vähe ja vajadused on alati suured. See ettepanek ütleb, et ERR-ile ei pruugiks anda teavituskampaaniaks raha juurde. Te ütlesite, et see muudatusettepanek jäeti arvestamata. Kas teil on teada, missugused on need lisateavitustegevused, milleks on vaja ERR-ile lisaks põhieelarvele raha juurde anda? 

14:54 Erki Savisaar

Aitäh! See ERR-i lisaraha puudutab vabalevi. Selle aasta eelarvet koostades arvestati, et kehva kvaliteediga digilevi, SD-levi lõppeb 1. juulist ära, kui ma õigesti mäletan. Kui see levi ära lõpetada, siis teatud hulk inimesi jääb ilma telepildist, mis vabalevis liigub. Selle lisarahaga pikendatakse selle kehva kvaliteediga digilevi kättesaadavust selle aasta lõpuni. 

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

14:54 Indrek Saar

Tänan! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma ütlen korraks lihtsalt, et siin äsja kõlas väide, et peaaegu poolt [sissetulekut] ei ole võimalik kaotada. On ikka küll. Kui sa kaks korda järjest oled lähikontaktne või oled ühe korra lähikontaktne ja siis haigusega kodus, siis sa võid oma kuupalgast peaaegu poole kaotada. 1000-eurose palga puhul on see 400 eurot ja kui see juhtub veel näiteks pere mõlema palgateenijaga, siis tekib ikkagi märkimisväärne auk. Selles kontekstis on mul küsimus. Ma tegelikult saan nendest vastustest, mis sa andnud oled, aru nii, et sa põhimõtteliselt ei vaidle vastu, et see [esimese haiguspäeva hüvitamine] võiks olla efektiivne meede, aga sa ütled, et on vaja leida konsensus. Ütle nüüd ausalt ära, mis häda Reformierakonnal sellega on. Miks nad ei luba seda muudatust lisaeelarves teha?

14:56 Erki Savisaar

Aitäh! Kui inimene on kaks korda lähikontaktne, siis tõesti tekib kaks nullpäeva, mis on umbes 10% tööpäevadest. Kui sa tõid 1000 euro näite, siis on [kadu] ikkagi 100 eurot, mitte 500 eurot. Edasised päevad on 70% ulatuses kaetud, nii et sealt pool palka kindlasti ära ei kao. Aga tõesti, vähenemine on, seda ei saa salata. Mina olen seda meelt, et haiguspäevade süsteem võiks üldse olla väheke teistsugune. Aga koalitsioonis me konsensusele ei jõudnud ja seega jätkame selle valemiga, mis praegu kehtib.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

 Imre Sooäär, palun!

14:57 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus lähtub hea kolleegi Kalvi Kõva küsimusest, mis oli maaturismi teemal. Ma tõepoolest võtsin oma muudatusettepaneku tagasi, kuna valitsus moodustas töögrupi, mis maaturismi probleemiga tegeleb. Ma tean, et maaturismi ühendus on ka otse komisjoni poole pöördunud, ja ma tahan sind tänada, et sa isiklikult oled selle teema oma südameasjaks võtnud. Kas ma saan õigesti aru, et kui valitsus on mingi lahenduse leidnud, ükskõik kas läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse on võimalik see probleem lahendada või läbi riigieelarve, siis on komisjon nõus selle teemaga teise ja kolmanda lugemise vahel edasi tegelema? Sest probleem endiselt jääb, kuna maaturismi ettevõtted on valdavalt hooajalised ja hooaja alguses paar-kolm kuud piiranguid mõjutab väga rängalt nende kogu aasta tulemusi. Kas ma sain õigesti aru, et see teema on jätkuvalt jõus ja te tegelete sellega?

14:58 Erki Savisaar

Aitäh! Jah, see hooajalise maaturismi küsimus on endiselt üleval, sellega tegeldakse. Minu teada täna ka töötukassa arutas, kas saab seda meedet, mis nad on välja töötanud, kuidagi kohendada, nii et maaturismi ettevõtted sealt samuti saaks abi küsida. Ma väga loodan, et enne, kui me jõuame selle eelarvega kolmandale lugemisele, on see maaturismi küsimus lahendatud.

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

14:58 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Mina jätkan haiguspäevade teemal. Praeguseks on juba kõlanud ju see, et muudatusettepanekud ei leidnud toetust, sest nad pole eelarve eesmärkidega kooskõlas. See ju haiguspäevade kohta ei kehti. [See on] selgelt kriisimeede, suunatud nakkuse leviku kontrolli alla saamisele. Te ütlesite ka ilusti välja, et kahtlemata on haiguspäevade heldemal hüvitamisel positiivne mõju, ning nentisite kiirtestide küsimusele vastates, et reservis raha on ja raha taha kriisi lahendamine ei jää. No ma väga kahtlen selles, kas ettevõtjatele, kes isikukaitsevahenditega ja asendajate leidmisega tegelevad, peaks ikka nakkuse leviku kontrollimiseks selle võrra suurema koormuse panema. Kalanduse meetme kohta nentisite, et see tuleb üle vaadata. Nüüd ma küsingi, et kui raha on olemas, meede on tõhus ja ettevõtete koormust tõsta ei ole vaja,  siis võib-olla vaataks lisaks kalanduse meetmele ka haiguspäevade otsuse üle?

14:59 Erki Savisaar

Aitäh! Hea Riina, ma olen sinuga nõus. Ma arvan, et ettevõtjatele ei peaks seda kohustust sunni korras panema, aga kui ettevõtjad soovivad seda [hüvitist maksta] – ma usun, et nii mitugi ettevõtjat kasutab seda võimalust oma töötajate motiveerimiseks –, siis ei saa me seda ju neile keelata. Kui me nüüd tuleme tagasi selle arutelu juurde, mis meil komisjonis oli haiguspäevade teemal, siis valitsuse seisukoht oli ju see, et valitsus peab haigushüvitise meedet väga oluliseks. See toetusskeem, mille alusel hüvitatakse teisest haiguspäevast alates, on avaldanud mõju ning seda jätkatakse. 

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:00 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Tänan! Hea Erki! Vastusena Ruuben Kaalepile ütlesid, et opositsiooni ettepanekuid ei jäetud arvestamata mitte poliitilistel põhjustel, vaid seetõttu, et need ei kattunud lisaeelarve eesmärgiga. Vastavalt seletuskirjale on lisaeelarve eesmärk anda lisaraha tervishoiusüsteemile viirusega toimetulekuks, suurendada tööturuteenuseid ja -toetusi, leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid jne ehk vähendada otseselt mõjutatud sektorites [pandeemia] mõjusid ning kiirendada kriisist väljatulekut. Sellisel juhul on minul küsimus: kuidas sa selgitad muudatusettepaneku nr 2 arvestamata jätmist? Selle tegi EKRE ja sellega soovime suurendada õpetajate tasu koroonapandeemiast tingitud lisatööülesannete täitmise eest, kontakt- ja distantsõppe ühendamise eest. Me räägime ühest kuupalgast. 

15:01 Erki Savisaar

Aitäh! Lisaeelarve koostamise eesmärk on kitsalt keskenduda hädavajalikule, piirangutest tulenevatele toetusmeetmetele ja otseselt pandeemiast tingitud kuludele. Valitsus kindlasti hindab õpetajate panust, nagu ka kõigi teiste inimeste panust, kes on viimase aasta jooksul pidanud olukorrast tingitult täiendavat koormust kandma lisaülesannete, ümberkorralduste või muude põhjuste tõttu, et tagada kodanikele toimiv teenus. Lisameetmena on koostöös Tartu ja Tallinna Ülikooliga käivitatud õpetajate töökoormuse leevendamiseks programm, kaasamaks koolidesse õpetaja abideks näiteks õpetajakoolituse üliõpilasi. 

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

15:02 Eduard Odinets

Aitäh! Seekord ei räägi ma haiguspäevadest, kuigi ma pean komisjoni sellist käitumist täiesti ebaõiglaseks nende inimeste suhtes, kes on sunnitud tööl käima, kuna nad ei saa kaugtööle jääda, või kes haigestuvad seetõttu, et nende kolleegid varjavad oma haigust, et mitte raha kaotada. Ma küsin õpetajate kohta. Siiamaani on haridus- ja teadusminister Liina Kersna nii kultuurikomisjonis kui ka siin Riigikogu saalis korduvalt toonitanud oma siirast soovi, et kõik õpetajad saaksid lisatasu umbes 30 miljoni ulatuses sellel aastal, n-ö 13. palga. Minister oli väga veendunud selle meetme vajalikkuses ja selle meetme kasulikkuses. Nagu ma olen aru saanud teie tänase ettekande põhjal, siis valitsus lükkas selle ettepaneku tagasi ja selle lükkas tagasi ka komisjon. Kas tähendab see seda, et minister Kersna on oma seisukohta muutnud ja on nõus selle ettepaneku mittearvestamisega?

15:04 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt ma pean ütlema seda, et kui inimene on haiguslehel ehk inimene on haige, siis haiguslehel olemise ajal kindlasti ei tohiks tööd teha, vaid peaks keskenduma oma tervisele, et see maksimaalselt taastuks. Teiseks, ma usun, et see kriis on meid kõiki mõjutanud ja preemia on ära teeninud kõik, mitte ainult õpetajad, vaid kõigi ametite esindajad, kes on selle pandeemia vältel pidanud neid lisaraskusi kannatama.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:04 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmisel korral me menetlesime sellist suurt kobareelnõu, millega me võtsime väikeettevõtjatelt ja ka teistelt ettevõtjatelt kohustuse teavitada sellest, kui firma on pankroti äärel. Praegu ma vaatan, et väikeettevõtjatele, keda on ikkagi suurem osa, enamik ettevõtlusest on nende käes, neile ei tule mitte ühtegi meedet. Mis on valitsuse sõnum? Et minge pankrotti ja vaadake pärast seda, võib-olla alustate ettevõtlusega uuesti, praegusel hetkel te ei ole meie prioriteet?

15:05 Erki Savisaar

Aitäh! See on kindlasti vale väide, et ettevõtjatele toetusi ei tule. Ettevõtluse toetuseks on lisaeelarves üle 40 miljoni, millele lisanduvad ka tööturumeetmed, mida on üle 100 miljoni. Lisaks sellele on valitsuse reservi kaudu valitsusel võimalus nende meetmete mahtu ka suurendada, selleks on [lisaeelarves] tööturu jaoks circa 50 miljonit ja teise rea peal veelgi enam. 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:06 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea Erki! Lähtudes saadud vastustest, küsin, millisel moel on tervisekriisiga seotud lisaeelarvega keskkonnateadlikkuse suurendamisele suunatud vahendid.

15:06 Erki Savisaar

Aitäh! Eks see on seotud sellega, et need asutused, kes neid keskkonnaalaseid koolitusi on pidanud läbi viima, ei ole saanud seda pandeemiaoludes teha ja nende omatulud on vähenenud. Selleks, et nad kriisi möödudes suudaksid seda teenust edasi pakkuda, on mõistlik panna riigil õlg alla. 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:06 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et COVID-19 pandeemia põhjustas 2020. aasta alguses olulist reisijate ja kaubaveo vähenemist veeteedel ning Eesti sadamates. Olukord mõjutas kõiki reedereid ja sadamapidajaid, sest teenindusmahud ja käive vähenesid suures mahus. 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veetasu maksmisest. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkamist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu, tuleks leida lisaeelarves vahendid selle meetme pikendamiseks vähemalt 1. septembrini ja sealt edasi [nõuda veetasu] 50% ulatuses maksmist. See ei oleks kulu, vaid majanduse elavdamine, mille kaudu laekuks riigieelarvesse maksu.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg!

15:08 Aivar Kokk

Miks me ei toeta selliseid parandusettepanekuid, mis ühtpidi toetavad ettevõtlust ja teistpidi toovad maksudena selle raha tagasi?

15:08 Erki Savisaar

Aitäh! Eesti riik kahtlemata toetab laevandust ja nimetatud veetasudele kehtib sel aastal 50%-line soodustus. Minu teada majandusministeerium konsulteeris ka täiendavalt sektoriga ning sektori hinnangul on see piisav toetusmeede. 

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

15:08 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Tänan taas! Jätkan endisest kohast. (Ühendus katkeb.)

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, hea Riina, te kadusite ...

15:08 Riina Sikkut

... seotud kahju ja otseselt pandeemiast tingitud kulud, siis praegune haiguspäevade hüvitamise skeem ju ei kata pandeemiast tingitud kulusid tööandjate jaoks ega lähikontaktsena koju jäävate ja seetõttu sissetulekus kaotavate inimeste jaoks. Kui see on täiendav või uus info komisjoni esimehe või komisjoni liikmete jaoks, siis kas oleks võimalik ikkagi haiguspäevade heldema hüvitamise teemaga edasi minna? Kui kalanduse meede, ma saan aru, vaadatakse üle, siis see tähendab, et on teatud tüüpi info, mis ikkagi põhjustab selle, et komisjon on valmis valitsuse tehtud otsuseid [muutma]. Mida on haiguspäevade kohta vaja, et komisjon oleks valmis selle otsuse üle vaatama? 

15:09 Erki Savisaar

Aitäh! Vastab tõele, et riigieelarvest ei kaeta kõiki haiguspäevadega tekkivaid kulusid, ja ma arvan, et kõigi kulude katmine riigieelarvest ei ole ka kuidagi mõistlik. Kuid selleks, et toimuksid mingisugused muutused, struktuursed muutused haiguspäevade hüvitamise korras või muus korras, peavad valitsuskoalitsioonis olevad erakonnad jõudma konsensusele. Alles siis need muutused sünnivad. 

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna Indrek Saar. Palun!

15:10 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Opositsiooni esindajana ei peaks ma muretsema selle pärast, et koalitsioon leiaks konsensuse, aga kuulates komisjoni esimehe ettekannet, elan ma järjest enam kaasa sellele, et koalitsioon leiaks konsensuse küsimuses, millest sotsiaaldemokraadid on sisuliselt rääkinud juba eelmise aasta sügise hakust peale. Ja ei ole me sellest rääkinud üksi. Sellest on rääkinud väga paljud terviseeksperdid, sellest on järjepidevalt rääkinud ametiühingud, sellest on järjest rohkem rääkinud ka tööandjad. Alles täna kohtusime Eesti väikeettevõtjate assotsiatsiooniga, kes muretseb täpselt samamoodi koos meiega, et selles lisaeelarves on üks väga oluline auk.

See auk on loomulikult haiguspäevade hüvitamine. Kõigepealt tervise argumendid, neid on toodud loendamatult. Aga veel kord, võib ette kujutada, et üldjuhul on Eesti töökultuuris levinud arvamus, et kui on väike nohu, väike köha, siis lähed ikka tööle – ei vea kolleege alt, lähed tööle. Ja sellele lisandub veel teadmine, et kui sa tööle ei lähe, vaid jääd koju ja võtad haiguslehe, siis sa kaotad oluliselt oma sissetulekus. Kui sul on väiksem sissetulek, siis on see kaotus toimetuleku mõttes kindlasti päris ränk. Kuigi numbrite mõttes on suuremapalgalistel see kaotus suurem, siis toimetuleku mõttes, mida väiksem on palk, seda suurem on risk, et sa ei suuda kuu lõpus oma arveid ära klattida.

Nagu me siin korduvalt oleme rääkinud, see võib tähendada inimese jaoks, kui ta näiteks kahe järjestikuse lähikontaktsena kodus viibimise või siis ka koroonapositiivse testi tegemise tõttu on isolatsioonis  pidanud viibima, tegelikult väga märkimisväärset kaotust ehk üle 40% kuupalgast. Kujutan ette, mida peab tegema inimene, kellel on 1000-eurone sissetulek ja tal jääb 400 eurot kuu lõpus saamata.

See on täiendav surve, et inimene vaataks läbi sõrmede oma terviseseisundile. Me kõik teame, et tänasel hetkel see maksab kätte talle endale, tema kaastöötajatele ja lõpuks ka tema tööandjale. Kõigil inimestel sugugi ei ole võimalus valida, kõigil ei ole võimalust teha kaugtööd. Ja sellest tulenevalt ei ole nendel tihtipeale ka võimalik endast sõltuvalt väga palju teha selleks, et nakatumist kindlasti vältida.

Siin on kõlanud ka argument, et inimesel peaks olema omavastutus, motivatsioon vältida nakatumist. Siis võiks öelda, et vaadakem siin saalis ringi, mõelgem oma kolleegide peale, vaadakem Eesti Vabariigi valitsuse poole – ka seal on inimesed nakatunud, aga me ju ometi usume, et need inimesed on püüdnud teha kõik selle jaoks, et mitte nakatuda, vältida kontakte. Ikkagi nakatutakse. Nii et see ei ole argument.

Mõelgem nende inimeste peale, kelle me surve alla paneme, ja nende dilemmade peale, mis inimeste ette selles kontekstis kerkivad. Aga mõelgem ka nende tööandjate peale, kes, nagu täna toodi näide, on selle aasta märtsikuus pidanud kulutama haiguspäevade hüvitamiseks viis korda rohkem kui tavapäraselt. See võib paratamatult tekitada situatsiooni, kus paljude sektorite jaoks niigi keerulises majandusolukorras pannakse täiendavalt töökohti kinni või minnakse palkasid vähendama või ollakse sunnitud oma ettevõtlus üleüldse lõpetama.

Ma palun juhatajalt lisaaega!

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

15:15 Indrek Saar

See paratamatult hakkab sööma ja halvama meie ettevõtlust, meie majandust.

Kui me räägime kulust, mida see riigieelarvele tähendab, siis lisaeelarve kontekstis on see vaid 1,3% lisaeelarvest. Lisaeelarve üldiselt ju sisaldab vajalikke kulusid, kindlasti on need asjad, mida tulebki teha. Aga selle 1,3% ehk 8,5 miljoni juurde leidmine ei ole küll kindlasti rahaline probleem selles kontekstis, kus Arenguseire Keskus on arvutanud, et Eesti on kaotanud juba vähemalt 1,6 miljardit selle tervisekriisi tõttu. Me teame, et tänaseks on need numbrid kindlasti juba suuremad, need kasvavad kogu aeg.

Ja me näeme, et meie nakatumisnumbrid on jätkuvalt väga kõrged, olgugi et me loodame, et näeme esimesi märke ka sellest, et need numbrid siiski mõnevõrra langevad. Aga selle jaoks, et need numbrid langeksid võimalikult kiiresti, selle jaoks, et meil ei tekiks kolmandat lainet või kui see tekib, siis oleks see võimalikult väikeste kaotustega, selleks oleks vaja teha riigil kõik, et inimesed töökohakollete kaudu ei levitaks koroonaviirust. Vähim, mida me selle nimel teha saame, on aidata veenda valitsuskoalitsiooni leidma seda nii vajalikku konsensust haiguspäevade küsimuses.

Ma väga loodan, et valitsuskoalitsioon võtab ennast kokku ja leiab selle konsensuse enda seest ja tuleb sellega vastu ka sotsiaaldemokraatidele, kes tahaksid selle teema puhul kindlasti olla konstruktiivne opositsioon. Me väga tahame seda lisaeelarvet toetada, kui vaid see hädavajalik muudatus, nagu on kõigi haiguspäevade hüvitamine, sellesse lisaeelarvesse lõpuks sisse jõuaks.

Seega palun teid toetada sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, ja mõelda veel kord järele, mis on meie jaoks suurem kulu: kas see, et haigus levib, või 8,5 täiendavat miljonit riigi lisaeelarvest. Tänan tähelepanu eest!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Mihhail Lotman, palun!

15:18 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma alustan seda oma lühikest kõnet mitte nii, nagu ma plaanisin. Mind inspireeris selleks härra Erki Savisaar ja ma tahan toetada EKRE ettepanekut, mis puudutab õpetajate olukorra parandamist. Austatud komisjoni esimees ütles, et see kriis ja kaugõpe mõjub erinevatele õpetajatele erineval moel ja mõni võib-olla isegi rohkem tšillib sellel ajal.

Ma ei tea, millised andmed on austatud kolleegil. Ma olen pidevalt kontaktis õpetajaskonnaga, mul on peres õpetajaid, ma ise õpetan kõrgkoolis. Ma tean omast kogemusest, et kaugõppeloenguks ettevalmistamine võtab umbes kaks korda rohkem aega kui tavaliselt. Kooliõpetajal vist nii hull see asi ei ole, aga igal juhul see on suurem koormus, palju rohkem individuaalset tööd tuleb teha jne. Seega ma ütlen, et Isamaa fraktsioon toetab EKRE fraktsiooni ettepanekut.

Aga minu põhiline valu on seotud teadusega. Tahan öelda, et see pandeemiaga seotud kriis ühiskonnas lööb väga valusalt ka teaduse ja eriti noorte teadlaste pihta. Ja siin on praegu langenud kokku mitu halba kriisi. See, mida majanduses nimetatakse mustaks luigeks.

Praegu on selline oht, et selline must luik tekib ka teaduse rahastamises. Tuletan meelde, et see aasta ETA kulutab uute grantide rahastamiseks peaaegu kolm korda vähem raha kui möödunud aastal. Ja see on eriti kurb, et esiteks see langeb kokku teiste kriisidega, ja teiseks sellepärast, et möödunud valitsus, mille liige olite ka teie, eraldas 56 miljonit lisa teadusele, ja nüüd leida see minimaalne 9,2 miljonit on täiesti, tundub, valitsuse poolt võimatu.

Me oleme mitu korda kuulnud ka täna, et lisaeelarve eesmärk on leevendada kriisi mõjusid ja mingisuguse muu jamaga see ei tegele. No tegelikult see ei vasta tõele. Me teame, et üle 100 miljoni läheb pensioni teise sambaga seotud kuludele. Raha läheb ka ERR-ile levi parandamiseks, mis ei ole kuidagi seotud pandeemiaga. Seal on veel mitu sellist väiksemat asja.

Me saime vist eile teada, et loovinimesed saavad lisatoetust. Ma ei ole kade loovinimeste peale, mul on nende pärast väga hea meel ja mul on väga hea meel, et valitsuses leidus selline minister, kes seisab oma valitsusalas inimeste eest. Paraku valitsuses ei leidunud ministrit, kes seisab Eesti teaduse tuleviku eest. Ja sellepärast ma pöördun Riigikogu poole, eriti koalitsioonisaadikute poole ...

Ma palun lisaaega!

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:23 Mihhail Lotman

... et päästke, palun, selle valitsuse nägu. Ma ei taha, et see valitsus läheb ajalukku kui Eesti teaduse no kui mitte hävitaja, siis vähemalt õõnestaja. Pealegi me mäletame, et peaministrikandidaat oma kõnes pidevalt rõhutas, et see valitsus on teaduspõhine. Ma muidugi saan aru, et palju kergem on olla teaduspõhine, kui teadust ei ole. Aga siiski ma loodan, et selline loogika on vildakas.

Meie asi ei ole otsida katteallikaid. Otsige seda kas või 56 miljonist, mis sai möödunud aastal eraldatud teadusele, või sellest 300 miljonist, mis tulevad pensionisambaga seotud tuludest. Härra Savisaar lahkelt lubas, et see läheb järgmise aasta eelarvesse. Aga seda võib kulutada ka sellel aastal. Ja sellega me võime leevendada mitu väga suurt probleemi. Nii et veel kord: ma kutsun üles hääletama selle kolmanda parandusettepaneku poolt, õigemini kolmanda ja ka teiste poolt. Aitäh! 

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena saab sõna Kersti Sarapuu. Palun!

15:24 Kersti Sarapuu

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja videoülekande vaatajad! COVID-19 kriis on kestnud rohkem kui aasta ning soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel tunnustada praegust valitsust, kes otsustas ka sel aastal lisaeelarve koostada. Hea on tõdeda, et kõik ministeeriumid eesotsas oma ministriga on suutnud välja töötada toetusmeetmete esialgsed kavad, mis on juba jõudnud rahanduskomisjoni ning mille mõju ulatub tuhandete ettevõtjateni ning seeläbi sadade tuhandete inimesteni. Siin saavad meie saadikud pöörata tähelepanu meetmete paindlikkusele, et abi jõuaks kõikide sihtrühmadeni võrdse kohtlemise printsiibil.

Lisaeelarve maht on ligi 641 miljonit eurot. Mõistetavalt suunatakse suur osa sellest Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, kuhu eraldatakse üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ning haiglate ja teiste tervishoiuasutuste toetused, samuti vaktsineerimise ja testimise kulud, mille hulgas taastatakse ka vahendid plaaniliste haigete ravimise tarbeks. Praeguses kriisis langeb põhiraskus meie haiglatele. Lisaeelarvega suunatakse tervishoidu täiendavalt enam kui 150 miljonit eurot ning on tänuväärne, et haiglate, kiirabi ja teiste raviasutuste erakorraliste kulude katteks on ette nähtud 52 miljonit eurot.

Meie haiglapersonal töötab enneolematult suure koormuse all ning seetõttu on oluline, et personali nappusega kimpus olevatel haiglatel on lisaraha toel võimalik jätkata COVID-i osakondades töötavatele töötajatele kuni 1,5-kordse tasu maksmist.

Tervishoiutöötajate väärtustamine on praeguses olukorras väga vajalik ja seepärast tunnustamegi kõiki arstitudengeid ja teisi tervishoiu valdkonna inimesi, kes on keerulistel aegadel just haiglatele appi tulnud. On ju meditsiinitudengid pidanud kurnavate koroonaosakondade töövahetuste kõrval leidma aega ka õppimiseks. Praegune kogemus annab kindlasti mõtteainet, kuidas tulevikus veelgi rohkem ühtlustada kõrgkoolide ja meditsiiniasutuste vahelist koostööd.

On ka hea meel, et nakatumisnäitajad hakkavad liikuma langustrendi ja vaktsineerimistempo on üha tõusnud. See annab alust mõõduka optimismiga tulevikku vaadata. Stardipositsioon on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üpris soodne. Eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus kardetust väiksem: 2,9%. Kahanemine oli kaks korda tagasihoidlikum kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siinkohal on aus tunnustavalt meenutada Jüri Ratase valitsuse langetatud julgeid, ent samas ka paindlikke otsuseid.

Sel nädalal avalikustatud Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis seisab, et riigisisesed piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele olid 2020. aasta keskmisena Eestis Euroopa Liiduga võrdluses kõige leebemad. Suur abi ettevõtetele kriisi alguskuudel oli kevadisest töötasu hüvitisest.

Olulist tuge said eelmisel aastal ja saavad ka tänavu kohalikud omavalitsused. Seekord toetatakse omavalitsusi 46 miljoni euroga. 30 miljonit sellest on investeeringutoetus ja 16 miljonit toetusfond, mis jaotatakse baassummana ja elanike arvu järgi. Ida-Virumaale, kus negatiivsed mõjud omavalitsuste tuludele on olnud suuremad, arvestatakse toetus elaniku kohta 1,5-kordselt.

Oluline on ära märkida, et 1 miljon eurot on mõeldud õpilaste kodudes internetiühenduse ja digiõppematerjalide kättesaadavuse parandamiseks distantsõppe perioodil, et oleks tagatud õpilaste võrdne ligipääs haridusele.

Tähelepanuväärne on ka see, et kultuuri- ja spordivaldkonna tugipaketi maht on 42 miljonit, mis aitab katta vältimatuid kulutusi, milleks mõeldud sissetulekuid polnud piirangute tõttu võimalik teenida. Lisaeelarves on ette nähtud 4 miljonit eurot kommertsbussiliinidele saamata jäänud piletitulu kompenseerimiseks ja Siseministeerium saab 1 miljoni lisaeuro abil tõhustada võitlust koroonakriisi ja selle järelmõjude vastu.

Keskerakonna fraktsioon toetab lisaeelarve vastuvõtmist ja soovitan seda teha ka kõikidel teistel saadikutel. Suur tänu!

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:29 Aivar Kokk

(Kaugühendus) 

Härra juhataja! Head kolleegid. Ma loodan, et mind on kuulda. Eelarve eesmärk peaks eelkõige olema eraldada vajalikud vahendid, et leevendada Eesti elanikele, ettevõtetele, ühiskonnale ning tervishoiusüsteemile vajalikest piirangutest ja viirusest tulenevaid kahjusid. Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasutoetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu vähenes, haigushüvitiste maksmiseks alates teisest haiguspäevast, samuti lisaraha tervishoiuks, erihoolekandeks ja rehabilitatsiooniks, ravimite ja vaktsineerimise eest tasumiseks, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ... (Kõne  hakib, pikk lõik ei ole arusaadav.)  

Ettevõtjad teevad suuri pingutusi, takistamaks COVID-19 levikut töökeskkonnas. On selge, et hoolimata erinevatest abimeetmetest ei saa täielikult kõiki viiruskoldeid töökohtades ennetada ilma vaktsineerimiseta. Eriti keeruline on olukord tootmisettevõtetes ja töökohtadel, kus ei ole võimalik teha kaugtööd. Seetõttu aitab kiirem ja efektiivsem vaktsineerimine tagada töötajate jätkuva hea tervise, ettevõtete töö jätkumise ja majanduse toimimise.

Kui me ei suuda hetkel vajalikus tempos vaktsineerida, siis miks me ei rakenda kiirteste? Eelarves on kiirtestide jaoks vaid 850 000 eurot, seda vaid koolidele. Sellest jätkub koolidele vaid mõneks kuuks. Aga ettevõtted?

Me teame, et COVID-19 pandeemia on 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate ja kaubaveo languse meie veeteedel ja Eesti sadamates. Olukord on mõjutanud kõiki reedereid ja sadamapidajaid. Teenindatavast mahust sõltuv käive on vähenenud suures ulatuses. 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenenud laevad veeteetasu maksmisest. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelist meretransporti Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu tuleks leida lisaeelarves vahendeid selle meetme pikendamiseks vähemalt 1. septembrini ja siis edasi 50% ulatuses tasu maksmiseks. See ei ole kulu, vaid majanduse elavdamine, selle kaudu laekuvad maksud riigieelarvesse.

Samuti tuleb taunida valitsuse soovi hakata niigi keerulises seisus ettevõtjailt nõudma eneseisolatsiooni jäänud töötajatele karantiini jäämise hüvitiste maksmist. See raha peaks tulema riigi lisaeelarvest, et mitte panna ettevõtteid kriisiolukorras veelgi keerulisemasse olukorda. Karantiinipäevade hüvitamine tööandja poolt võrdselt haiguspäevade hüvitamisega toob tööandjatele kaasa prognoosimatud ning paljudele üle jõu käivad kulud, mis omakorda võib põhjustada paljude ettevõtete maksejõuetuse.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni teise samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses. Me ju teame, et eelmise aasta lisaeelarvega peatati riigipoolsed teise pensioni sissemaksed. Riik kasutas seda raha muude kulude katteks. Seda teeb ta ka sellel aastal kuni 1. septembrini. See ei tohiks olla kellelegi üllatus. Tänaseks on teisest pensionisambast lahkunud suur hulk pensionäre ja välja makstud summalt on tasutud ka 10% tulumaksu. Sama juhtub ka septembris, kui üle 170 000 teise pensionisambaga liitunutest lahkub teisest pensionisambast. Ka sellelt summalt tasutakse tulumaks, samuti tasutakse tulumaks lisaeelarves arvestatud riigipoolse teise samba kompenseerimise rahasummade pealt. Miks ei suudeta selgelt öelda, et tulumaksust laekuv summa on ligi 300 miljonit eurot? 

Ja lõpetuseks. Samuti pole lisaeelarvega ette nähtud ühtegi võimalust avaliku sektori kulutuste vähendamiseks. Riik peab jälgima keerulises majanduslikus olukorras hoolikalt, et ei tehtaks üle jõu käivaid kulutusi ilma tulusid arvestamata. Usun, et enamik riigiasutusi leiaks võimalusi kokku hoida nii majanduskuludes kui ka üldkuludes. Tehkem siis seda!

Ja kui veel lisada, et KredExis on üle 300 miljoni kasutamata vahendeid, siis oleks saanud lisaeelarves ette nähtud kulud katta ka eelarve vahenditest.

Kokkuvõtteks. Lisaeelarvet tuleb menetleda kiires tempos, kuid seda ei tohi teha salastades ja riigi tulusid varjates. Riigikogul peab olema suurem ambitsioon kui valitsusel. Me peame astuma selgeid samme majanduse elavdamiseks ja pingutama selle nimel, et Eesti kriisist edukalt väljuks. Aitäh!

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

15:34 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lisaeelarve puhul teevad mulle muret kaks teemat. Esiteks, õpetajate palgad. Kaja Kallase juhitud valitsus on olnud tänaseks võimul juba kaks ja pool kuud. Selle aja jooksul ei ole haridusminister ega ka peaminister suutnud selgelt öelda, et eelmise valitsuse otsus külmutada õpetajate palgad neljaks aastaks oli viga ja et uue valitsuse jaoks on oluline, et õpetajate palgad tõuseksid vähemalt ühes rütmis riigi keskmise palgaga. Ei, seda sõnumit, mida õpetajad väga ootavad, ei ole ikka veel tulnud. Veelgi enam, ka meie ees olevas lisaeelarves on valitsus õpetajad paraku unustanud.

Koroonaepideemiaaegne distantsõpe on pannud õpetajatele väga suure koormuse. Nii väärivad meie tublid õpetajad preemiat. Head opositsioonikaaslased on teinud muudatusettepaneku, mis võimaldaks maksta õpetajatele 13. palga. Valitsusliit ei ole aga seda toetanud ega teinud ka omapoolset ettepanekut, kuigi haridusminister Kersna on seda korduvalt õpetajatele lubanud.

Kui Kaja Kallas või Liina Kersna soovivad veel õpetajatele häbenemata silma vaadata, tuleb valitsusliidul teha ise vastav muudatusettepanek eelarve kolmandaks lugemiseks. Kui tervet rehnungit ei jõua, siis tehke vähemalt pool, makstes õpetajatele ühekordset preemiat, näiteks 800 või 1000 eurot. Lisaeelarve mahu juures ei ole see väga suur kulu, aga see otsus näitaks, et riik väärtustab õpetajate tööd raskel ajal ka muuga kui ainult ilusate sõnadega.

Teine osa minu kriitikast käsitleb teemat, mis puudutab Eestis kõiki. See on haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast – seda ajutise kriisimeetmena. Koroona kurvad numbrid vähenevad paraku visalt. Epideemia jätkub ja üheks peamiseks levikukohaks on töökollektiivid. Inimesed lähevad paraku haigena tööle, sest iga päev palgata on pere rahakotile väga valus.

Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku hüvitada epideemia ajal koroonahaigetele ja lähikontaksetele kodus oldud aeg juba alates esimesest päevast. Mitme riigi, ka näiteks meie põhjanaabrite soomlaste kogemus näitab, et see hoiab haiged inimesed kodus ning pidurdab kurja viiruse levikut. See on väga efektiivne meede. Reformierakond ja Keskerakond, kes täna võimul, ei ole aga seda väga vajalikku sammu paraku toetanud.

Ma ei mõista valitsusliidu parteide jonni, nagu ma ei mõista ka neid EKRE poliitikuid, kes on öelnud, et haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast on sotsialistlik algatus ja meede. No tule taevas appi! Inimesed, kes jäävad haigeks ning kaotavad palgas, ootavad, et riik ulataks neile abikäe. Neid ei huvita, kas see raha tuleb vasakpoolse või parempoolse algatuse tulemusena. Ka ei saa seda kohustust panna praeguses majanduskriisis meie tööandjatele, kes ise riigi toetust vajavad. Praegu on ülioluline toetada iga head ettepanekut, mis aitab pidurdada viiruse levikut ning hoiab meie ühiskonna võimalikult avatuna.

Head kolleegid nii koalitsioonist kui ka opositsioonist! Toetage palun haiguspäevade hüvitamist alates esimesest päevast! Eesti vajab seda otsust. Aitäh!

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

15:38 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Selle lisaeelarve esimesel lugemisel oli küsimus, miks pole sellega koos esitatud makromajanduslikku prognoosi. Prognoosid  valmivad nii nagu ka varasematel aastatel ja sellel nädalal tutvustati meile uut prognoosi. Eelmise aasta majanduslangus oli eeldatust oluliselt väiksem ja seda tänu teiste riikidega võrreldes leebematele piirangutele, samuti  tänu meie põhiliste kaubanduspartnerite majanduse tugevusele ja lisaks olid abiks ka riigi toetusmeetmed. Tänavuseks aastaks lubab prognoos mõõdukat majanduskasvu ja majanduse kiiremat taastumist alates aasta teisest poolest. Valitsussektori nominaalne eelarvedefitsiit jääb ka koos lisaeelarve mõjudega veidi väiksemaks, kui esialgses põhieelarves eeldatud.

Eelmise aasta sügisene majandusprognoos lähtus eeldusest, et pandeemia mõjud hakkavad taanduma. Tegelikkuses aga läks nakatumine juba alates eelmise aasta novembrist tõusuteele. Nakatumise hüppelise tõusu ja uute piirangutega tänavune esialgne riigieelarve ei arvestanud, mistõttu tuligi koostada käesolev lisaeelarve.

Lisaeelarvega tuleb eraldada raha tervishoiusüsteemile, toetada tööturgu, leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid. Ja põhimõte lisaeelarve koostamisel on, kordan veel kord üle, et see peab olema lühiajaline, otseselt seotud kriisiga, kiiret mõju avaldav ja mitte püsivalt kulusid paisutav. Eelkõige on lisaeelarve suunatud tööturuteenustele, toetustele, piirangutest tingitud kahjude leevendamisele nendest piirangutest otseselt mõjutatud sektorites ning eesmärgile kiirendada kriisist väljatulemist.

Riigikogust laekus üsna vähe muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjonis need toetust ei leidnud. Suur osa nendest polnud ka otseselt kriisiga seotud ega saaks avaldada kriisist tingitud piirangutega toimetulekuks kiiret mõju. Näiteks oli tehtud muudatusettepanek suunata raha põlevkivikaevandusalade varingutega seotud uurimistööde tegemiseks ja mahajäetud korrastamata karjääride projektide koostamiseks. Eespool juba sai mainitud lisaraha teadusgrantide suurendamiseks, mis olevat vähenenud juba 2019. aastast alates. No ma küsin: miks siis kahes viimases eelarves olid teadusgrantide summad vähenenud? Seega need muudatusettepanekud ei olnud lisaeelarve põhieesmärkidega seotud. Jah, need võivad olla vajalikud asjad, aga need oleksid pidanud olema juba põhieelarves.

Muudatusettepanekutest veel. Deklaratiivne ja ka sisustamata oli muudatusettepanek lisada teksti paragrahv, mis seaks valitsusele ülesande esitada eelarve kokkuhoiu ülesanne. Selline ülesandepüstitus oleks pidanud olema juba põhieelarvet koostades. Ja selle ettepaneku esitaja ei ole ka selgitanud, milline on kokkuhoiumeetmete sisu, mis valdkondi, milliste ministeeriumide valitsemisalasid selline üldsõnaline ja deklaratiivne kokkuhoiuvisioon puudutaks.

Suure osa muudatusettepanekute katteallikaks oli märgitud valitsuse reservfond. Aga lisaeelarvega eraldatakse täiendavad vahendid reservfondi kindla sihtotstarbega: viiruse leviku tõrjumiseks, kahjude leevendamiseks, ettenägematute kulude katteks. Selline valmisolek peab olema. Ja siinkohal veel seda, et minule teadaolevalt oli valitsuse reservi seis selline.

Palun lisaaega kolm minutit!

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

15:43 Aivar Sõerd

Jaanuari lõpus oli seis selline, et reservis oli 33,9 miljonit eurot ja midagi kandus üle ka eelmisest aastast. Aga jaanuari lõpuks oli reservist kohustustega kaetud juba 40 miljonit eurot – minule teadaolevalt nii oli – ja seal olid ka vaktsiinide ostmise kulud ning ka muud kohustused, mis tuli üle võtta. Need olid näiteks testimise kulud, koroonaviiruse ravimi ostmise kulud, aga ka haiglate ja kiirabi lisarahavajaduse kulud.

Aga edasi veel seda, et kriisi mõjud eri majandussektoritele on olnud väga erinevad. Enim on kannatada saanud teenuste, turismi ja transpordi valdkond – HoReCa – ja nendel tegevusaladel paraku süveneb ja jätkub langus. Samas, enne lisaeelarvet sai turismisektori toetusmeetmete puhul arvestada vaid 9,7 miljoni euroga ja sellesse summasse 9,7 miljonit, mis üheks meetmeks koondati, toodi raha üle eelmisest aastast: ülejäänud osa varasemast renditoetuse meetmest ja osaliselt valitsuse reservist. Tegelikult põhieelarve ridadel ei olnud sellist turismisektori riigipoolse meetme kulu. Ja nüüd ongi niimoodi, et lisaeelarvega eraldatakse turismisektorile eraldi tugipaketina 25 miljonit eurot ja lisaks on ette nähtud ka ettevõtluse toetuspaketina 19 miljonit eurot.

Ma ütlen veel seda, et lisaeelarve menetlemise ajal esimese ja teise lugemise vahel on tegeletud ka lisaeelarve rakendamiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamisega ja rahanduskomisjon on saanud juba nende rakendusaktide projektid. Üks nendest näiteks on valitsuse määruse projekt, millega eraldatakse lisaraha investeeringuteks kohalikele omavalitsustele. Siinkohal tuleb muidugi mainida seda, et seda raha tuleks muidugi kasutada peamiselt ikkagi COVID-19 olukorra järgselt majandusolukorra taastamiseks, aga eelkõige kiireloomuliste investeeringutena kohalikele omavalitsustele kuuluvate siseruumide ventilatsiooni parandamiseks.

Ja kokkuvõtlikult. Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab käesolevat lisaeelarvet, soovib selle kiiret menetlemist, selleks et lisaeelarve abimeetmed jõuaksid kiiresti piirangute ja COVID-i kriisi tõttu kannatanud inimeste ja ettevõteteni. Tänan tähelepanu eest! 

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:46 Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees! Head kõik töökaaslased, kes te peamiselt interneti vahendusel jälgite, ja ka need üksikud, kes kohapeal on, sellepärast et kohapeal kõne pidamine on tunduvalt väärikam kui kabinetis! Nii arvan mina isiklikult.

Sellest eelarvest ma arvaksin rohkemat ja heamat, aga me mingil määral ei suuda õppida kujunenud olukorrast ja eelmise valitsuse tehtud üksikutest vigadest – või mitmetest, kuidas keegi tahab öelda. 

Ma puudutaksin ikkagi väikeettevõtjaid. Valdav enamik on meil ikkagi väikeettevõtjad ja need palgameetmed, mis öeldakse, et sealt saate seda toetust ... Kui sul ikka ettevõtlust ei ole, kui su vähenegi raha läheb selleks, et lihtsalt maksud ära maksta – Eesti inimesed on väga maksukuulekad inimesed –, siis ei ole ka ime, et palka ei tulegi. Ja siis kuskilt mingit toetust ju ei saa.

Me võiksime vaadata, millisel moel see ikkagi võiks olla. Kõikidel ei ole võimalik ju kaugtööd teha, osale sektoritele isegi ei võimaldata kontaktivaba tööd ja e-kaubandust, sellepärast et seadus on meil selline. Sai pöördutud õiguskantsleri ja ka eelmise peaministri poole. Kõik ütlesid, jaa-jaa, teeme, aga nüüd on valitsus vahetunud. Nüüd on meil teine laine, Prantsusmaal ja Saksamaal tuleb juba kolmas laine, aga muutusi kui selliseid ei ole.

Ühte ma tahaksin teile aga panna südamele ja öelda siit puldist ära, kasutades seda võimalust, et me oleme saatana sindrinaha purgist välja lasknud. Nimelt juhtus eelmisel kevadel see, et kui firmad taotlesid töötukassa kaudu seda palgameedet, siis lendasid pankurihärrad kõikidele nendele töötajatele peale, et paluks teie laenule täiendavat tagatist, sellepärast et teie ettevõttel ei lähe hästi, sellepärast et teie ettevõte võttis vastu selle palgatoetuse.

Siin on tegelikult küsimuse koht. Riigikoguna me tahame enda kõige paremas teadmises inimestele appi tulla, aga seda kasutab ära hoopis pank, et nõuda lisatagatisi. Vaat see on küll äärmiselt kurjast ja see tuleks kiiremas korras korda teha. Ei ole mõtet inimesi ruineerida ja väikeettevõtjad ikkagi ootavad mingit päris lahendust.

Me enne naistepäeva saime ju ilusti aru, et kui lillepoed pandi kinni, aga lemmikloomapoed jäid lahti, siis ma soovitasin kõigile lemmikloomapoe omanikele, et müüge lilli. Meil kõigil on ju kass ajanud vahel lillevaasi ümber või koer mõne tulbisibula välja kraapinud. Lillede müümine on äärmiselt adekvaatne tegevus lemmikloomapoes. Eesti inimene on olnud nutikas, et olukorrast välja tulla.

Ja ma eeldan, et ka Riigikogu on sama nutikas ja ta leiab ikkagi Eesti inimestele lahenduse, kuidas enne seda kolmandat lainet mingilgi määral, võib-olla korraks, hetkekski nokk üles tõsta, et saaks endale maksta vähemalt miinimumpalka. Aitäh!

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

15:50 Eduard Odinets

Härra juhataja! Head kolleegid! Ka mina, nii nagu minu pinginaaber Jaak Juske, räägin kahest teemast, mis meie laua peal oleva lisaeelarve puhul muret teevad. 

Esimene teema on õpetajad ja õpetajate lisatasu. Rahanduskomisjoni esimees ütles, et on palju teisi sihtrühmi, kes toetust vajavad. Kindlasti on ja kindlasti tahaks võimalikult paljusid aidata. Aga nagu täna siin kõlas, me tegelikult lisaeelarvega ja ka muude riiklike meetmetega toetame päris paljusid sihtrühmi päris paljudes valdkondades. Ka haridus on see valdkond, mis vajab lisatoetust ja hariduses tööd tegevad inimesed vajavad lisatoetust.

Rahanduskomisjoni esimees mainis, et uute oludega kohanemine on keeruline. Jah, on keeruline. Aga sellistes oludes aasta aega töötamine on oluliselt keerulisem. Ilmselt paljud õpetajad ei kohanegi sellega. Ühe Riigikogu liikme sõnul on päris paljudele õpetajatele distantsõpe mõnus ja mugav tööviis. Ma ei tea, kellega tema suhtleb. Minu tutvusringkonnas kõik õpetajad ütlevad, et see pole kaugeltki mõnus ega mugav tööviis, kui peab distantsilt lastega tegelema.

Õpetajad on teinud pingutusi, nad on teinud rohkem, kui neilt nõutakse. Ilmselgelt on nad teinud lisatööd ja öötööd. Me võiksime avaldada neile ka Riigikogu poolt lisaeelarvega tunnustust. Ka haridus- ja teadusminister on sama meelt, vähemalt veel hiljuti oli. Aga vaadates komisjonis toimunud hääletust ja parlamendi meelsust, võib arvata, et see lisatöötasu jääb unistuseks. Ei tea, kas jääb unistuseks ka lubatud palgatõus. Eks varsti näeme. Aga igal juhul ma kutsun siit puldist toetama opositsioonikaaslase ettepanekut ja eraldama lisavahendeid õpetajate lisatasustamiseks.

Teine teema, mis on minule kui sotsiaaldemokraadile äärmiselt oluline, on haiguspäevade täiendav hüvitamine. Tuletan meelde, et sotsiaaldemokraatide ettepanek on hüvitada 100% ja alates esimesest haigestumise päevast koroona puhul.

Väga imelik oli täna kuulda, kui seesama ettepanek pandi ühte patta koos kõigi teiste ettepanekutega ja öeldi, et aga vaadakem järgmise aasta eelarvet. No ei ole meil siin midagi järgmise aasta eelarvet vaadata. Täiendav haiguspäevade hüvitamine on meede, mis vajab otsustust nüüd, täna ja praegu.

Nagu mantrat kordavad koalitsioonisaadikud, et toetagu neid inimesi omavalitsused, toetagu neid inimesi tööandjad. Miks me paneme selle koorma täiendavalt omavalitsustele? Miks me paneme selle koorma täiendavalt tööandjatele? Siin on täna juba räägitud, et ka ettevõtjad on selle meetme poolt, ja on räägitud, et ametiühingud on selle meetme poolt. Paljud inimesed – ma usun, et enamik inimesi – on selle meetme poolt. Siin on ka kõlanud erinevad numbrid, kui palju see inimesele maksab, kui ta haigena koju jääb.

Palun lisaaega! 

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:54 Eduard Odinets

Aitäh! Kujutame ette, et sa oled suures kollektiivis töötaja, kellel ei ole võimalik jääda kaugtööle, kes jääb järjest mitu korda lähikontaktsena koju, sest kolleegid haigestuvad. Kui sa lõpuks oled ise haige ja kui sinu elukaaslane, kes on juba eelnevalt olnud mitu korda lähikontaktne, jääb ka sinuga koju lähikontaktsena ja lõpuks haigestub, siis haigestub laps näiteks ning taas jääb kogu perekond lähikontaktsena koju. Iga selline asjaolu tähendab üle 30% sissetuleku kaotamist ja seda sõltumata sissetulekust. Aga loomulikult neid, kellel on sissetulek niigi kasin, lööb see kõige valusamalt. See on nendele väga ränk hoop. Me peame mõtlema nende inimeste peale, kellel ei ole valikut, kas jääda haigeks või mitte.

Ja mis omavastutuse jutt see siin on?! Milles on need inimesed süüdi? Nad ei saa kaugtööle jääda, nad ei saa valida oma kolleege, nad ei saa vaielda oma tööandjatega, kes iga hinna eest üritavad lähikontaktseid varjata, et ettevõtet mitte päris kinni panna. Kus on siin koalitsiooni loogika? 

Nad riputavad endale ordeni rinda ja ütlevad, et vaadake, me maksame nüüd 70% teisest päevast kõikidele. Jube uhked oleme selle üle. See ei ole asi, mille eest orden endale rinda panna. Me võiksime kõik ordeni rinda panna, kui me teeksime seda esimesest päevast ja 100%.

Ja ma ei usu, et selle sihtrühma puhul võib öelda nagu ka õpetajate puhul: on ka teisi sihtrühmi, keda on vaja toetada. Ei ole! See on kogu meie Eesti rahvas, need on kõik meie tööl käivad inimesed ja nad väärivad Riigikogu tähelepanu ja vajavad seda toetust.

Sellepärast kutsun teid, kallid kolleegid, üles toetama sotsiaaldemokraatide ettepanekut hüvitada lisaeelarvest täiendavalt COVID-iga seonduvalt koju jäänud inimestele esimesest päevast 100% saamata jäänud töötasu. Mõelgem: see on kõigest 1,3% lisaeelarve mahust. See on tühine summa võrreldes selle kasuga, et me saame inimesi toetada, et nad saaksid jääda koju ja rahulikult ravida seda hirmsat haigust ning me kõik saaksime sellest ühel päeval üle. Aitäh!

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

15:57 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma arvan, et hinges me tahame kõik, et me ei peaks praegu seda lisaeelarvet arutama. Ja tagantjärgi tunnistades oleks meil võib-olla olnud selleks võimalus. Sotsiaaldemokraadid juba oktoobrikuus, kui teine laine alles algas, ütlesid kohe, et haiguspäevade hüvitamine on meede, millega saab ära hoida plahvatuslikku levikut, nagu see täna meil on. See oli siis, kui Ida-Virumaal esimesed haigusjuhud ilmnesid ja see suurte töökollektiivide kaudu üle Eestimaa kandus.

Nii nagu ikka, aga eriti kriisi ajal on kriisi juhtimisel ja otsuste tegemisel kaks väga olulist tegurit: see, et tehakse õigeid otsuseid, ja see, et neid otsuseid tehakse õigel ajal. Hea, et valitsus nagu pool rehnutit nüüd lõpuks ära tegi, aga aeg on ikkagi juba väga-väga vale.

Sotsiaaldemokraadid on teinud selle lisaeelarve kohta ettepaneku maksta 100% haigushüvitist alates esimesest päevast. Head sõbrad, see on väga tõhus meede. Ma olen küsinud nii ministrite kui ka Riigikogu liikmete käest, kes seda mõtet ei toetanud: mispärast ometi? Kas teie arvates ei ole see õiglane? Kas teie arvates on see väga kallis? Või on see ebatõhus viiruse leviku peatamiseks? Kui päris ausalt ütelda, siis mitte ühelegi küsimusele vastust ei kuule.

Ja tundub, et ka praegune valitsus on võtnud sellise positsiooni, et kui keegi opositsioonist mingi muudatusettepaneku teeb, ega seda ometi toetada ei saa, mis sest, et viirus levib edasi.

Nii et, head sõbrad, võtke täna julgus kokku! Muudatusettepanek nr 1, haiguspäevade hüvitamine ja kontaktsete inimeste kodus olemise hüvitamine alates esimesest päevast 100% on see õige meede, mis tagab, et meil oleks suvi. Ja seda tuleks ka arvestada, et nagu me oleme kuulnud, kole kolmas laine on juba Euroopas ringi käimas. Meil tuleks seda asja meeles  pidada ja teada, et see on üks meede, mis on tõhus ja aitab haigusest jagu saada.

Nii et muudatusettepanek nr 1 – oleme kõik poolt! Siis on minu süda rahul ja ma võin seda eelarvet toetada. Selles on vaieldamatult väga palju õigeid abinõusid selles väga koledas haigussituatsioonis. Aitäh!

16:01 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun! Kolm minutit lisaaega, palun.

16:01 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin rääkida päris elust Järvamaal ja lisaeelarvest –näidete varal, kuidas me saaksime Eesti inimest toetada, aidata. Jah, aidata, mitte temast kõrvale vaadata.

Jutt käib haiguspäevade hüvitamisest, sellest, et täna peab inimene koju jääma kas isolatsiooni tõttu või haigena ning ta peab maksma esimese päeva ise kodus olles. Ja sel perioodil, kui ta kodus on, saab ta oma palgast kätte 30% vähem. Lihtne näide: 1000-eurose palga puhul sisuliselt 50 eurot maksad sa ise – 50 eurost jääd ilma – ja pluss kaks nädalat näiteks kodus isolatsioonis olles läheb veel 150 eurot maha.  200 eurot läheb 1000 eurost vähemaks, 800 on sinu töötasu. Hea küll, võib-olla saab kuidagi hakkama, aga tegelikult on väga raske, ma ütlen teile.

Nüüd näited, kuidas päris elu on. Inimene Järvamaalt, naisterahvas, töötab suures suures kollektiivis. Ta läks tööle, määrati isolatsiooni, oli kaks nädalat kodus. Istus kaks nädalat kodus ära, tuli tagasi tööle. Ühe päeva sai tööl käia, määrati isolatsiooni, jälle kaks nädalat kodus. Arvutus selle kohta, kuidas see tema töötasu, sissetulekut mõjutas, on järgmine. Kaks korda 50 eurot, see on 100 eurot. Tema palk oli seal umbes 1000 eurot. Siis 100 eurot maha, pluss mõlema kahe nädala eest 150 pluss 150 eurot, kokku 300 eurot. Seega inimene 1000 euro asemel sai kätte 600 eurot.

Teine näide. Naisterahvas, üksikema, kaks last, väga tubli, töökas. Jäi koroonaviirusesse, jäi koju. Oli kolm nädalat kodus. Kolm nädalat! Tema palk on umbes 1200 eurot ja ta jäi ilma kõigepealt 50 eurost. Tema puhul arvutus on keerulisem selles mõttes, et tema eelmise aasta keskmine sissetulek, millest 30% vähem peaks saama, ei olnud mitte see, mida ta praegu saab, vaid juhtumisi oli ta varasemalt koondatud. Ja ta ei saanud eelmisel aastal kätte mitte mingi – mis ta palk võiks olla, 1000 euro kandis – keskmiselt 1000 eurot, vaid töötuskindlustushüvitisena põhimõtteliselt poole vähem, 500 euro kanti. See tähendab, et see inimene lõppkokkuvõttes oma 1200-eurosest palgast sai kätte 580 eurot. 580 eurot! Rohkem kui poole palgast ta kaotas. Ja ta läks tööle mitte sellepärast, et ta oli terve ja sai tööle minna, vaid ta lihtsalt ei saanud enam kodus istuda. Lihtsalt ei olnud võimalik peret ära toita, majandada, kommunaalkulusid maksta, süüa osta. Ta läks tööle. Ta käib tööl niimoodi, et kaks päeva jõuab järjest tööl käia ja siis peab puhkama. Kaks päeva! Sa lihtsalt füüsiliselt ei jõua, see haigus on selline.

See on päris elu. Päris elu on see, et kui sa tõesti saad palka 1000 eurot või 800 eurot, siis pead sa loobuma 200 eurost või 150 eurost. Aga see on mõne inimese jaoks väga oluline sissetulek. Mõni inimene on pere ainuke toetaja, toitja.

Ja need on tegelikult põhjused, miks osa inimesi lõppkokkuvõttes ei saa täita seda palvet, mida peaminister, mida me kõik oleme proovinud esitada: olge head, kui olete haige, jääge koju, kui teid on määratud isolatsiooni, olge head, jääge koju. Nad ei saa seda teha. Mitte et nad ei taha seda teha, vaid nad ei saa seda teha.

Ja nüüd mõtleme sellele, et kui praegune valitsus, peaminister ja teised ministrid on öelnud, et inimesel peab mingi enda vastutus säilima, siis ma küsiks: kuidas saab inimene vastutada selle eest, kui tema kollektiivis töötab keegi haige ja nakatab teda või siis lihtsalt on tema lähedal tema teadmata? Tema määratakse isolatsiooni, tema jääb sissetulekust ilma. Kuidas see inimese enda vastutus on? Kuidas me võime öelda Eesti inimestele niimoodi, et vastutage ise, teil peab mingi vastutus selle eest olema? Ei saa! See on riigi vastutus, see on ühiskonna vastutus.

Kui meil teatud osa inimesi jääb oma sissetulekust ilma selle nimel, et me saaksime sellest viirusest jagu, et me saaksime sellest kriisist üle, siis ühiskonnana me ei tohi neid jätta üksi, jätta märkamata. Me peame ühiskonnana tagama, et nende toimetulek säiliks.

See on riigi kohustus, see on valitsuse kohustus, see on Riigikogu kohustus. Ja see on üldse tegelikult riigi mõte. Miks meil seda riiki on vaja, kui me kõik jätame inimeste kanda ja tegeleme selle kasinuspoliitikaga, millega siin praegu riigieelarve juures tegeldakse?

Tõesti, vaid 1,6% võtaks esimesest päevast alates 100% haiguspäevade hüvitamine sellest lisaeelarvest. 8,5 miljonit  nendest sadadest miljonitest. Aga millegipärast on ikkagi see olukord, et me loeme raha ja nende pealt, kes kõige rohkem kannatavad, me hoiame raha kõige rohkem kokku. Kõige rohkem nende pealt, kes kannatavad! Ma tean, et need, kellel on suur palk, võib-olla me siin Riigikogus ei tunneta seda, võib-olla valitsuses ei tunnetata seda. Selle palga juures vahet ei ole, kas sa kaotad 30%või 40%. Sa saad ikka väga hästi hakkama, suudad oma kommunaalkulud maksta, suudad oma toidu osta ja jääb isegi lõbutsemiseks raha arvatavasti paljudel üle. Aga need inimesed, kes abi vajavad – neid peaks aitama.

Ehk siis minu palve ja üleskutse teile, lugupeetud Riigikogu liikmed, eriti Keskerakonna ja Reformierakonna saadikud, kes te räägite omavastutusest, on: mitte ainult tavalistel inimesel ei pea olema oma vastutusala, vaid ka riigil ja teil.

Minu ettepanek on toetada sotsiaaldemokraatide ettepanekut haiguspäevad hüvitada esimesest päevast alates ja 100%.  See on kriisimeede. See kehtiks ainult selle viiruse korral  ja siis, kui sa pead koju jääma kas haigena või sind on määratud lähikontaktseks. Seda ei saa kuidagi nimetada raha külvamiseks. See on kõige elementaarsem asi, mida riik üldse oma inimeste jaoks teha saab: nende eest hoolitseda. Aitäh! 

16:08 Riina Sikkut

Hea juhataja! Head kolleegid! Väga hea, et Lauri Läänemets tegi siin sellise matemaatikatunni läbi, et me tõesti saaksime reaalsete näidete abil aru, milline on mõju, kui inimene näiteks lähikontaktsena jääb ühe korra või kaks korda kuus koju: milline on sissetuleku kaotus, mida ta seejärel kannab.

Aga nüüd eelarve eesmärgist, sellest, et piirangutega seotud kahju hüvitatakse ja pandeemiast tingitud kulud kaetakse. See on väga loogiline, see on väga õige. Sotsiaaldemokraadid toetavad kiiret menetlust ja seetõttu tegigi fraktsioon lisaeelarve muutmiseks ainult ühe ettepaneku. Me oleme konstruktiivsed. Me arvestame sellega, et lisaeelarves on väga palju asju, mille kiire rakendamine on inimeste ja ettevõtete toimetuleku jaoks vajalik. Ja ma rõhutan, et meie ettepanek on nakkuse leviku piiramise meede. See, et esimesest päevast hüvitada koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele haiguspäevad 100% ulatuses, on väga selge fookusega ja kriisi lahendamisele suunatud. See on suunatud sellele, et me saaksime piirangute leevendamise järel ikkagi nii palju kui võimalik normaalse elu juurde tagasi pöörduda. Sellist selget fookuse hoidmist soovitan teistelegi.

Ja nüüd vastan lühidalt kõigele sellele, mis täna ja eelmiste arutelude puhul on kõlanud. See, et ettevõtja võib ise esimesi haiguspäevi hüvitada ja olla heldem, kui seadus ette näeb – seesama ettevõtja, sageli väikeettevõtja, kes juba kannab isikukaitsevahenditega seotud kulud, kes leiab haigestunud inimestele asendaja, maksab asendajale tasu või tema värbamisega seotud kulud ja maksab samal ajal ka haiguslehe või karantiinilehe kulud.

Teine ettepanek on, et kohalik omavalitsus võib seda hüvitada. Jah, muidugi teoreetiliselt võib, aga minu meelest on väga küüniline viidata ühele toetusnumbrile, mis on lisaeelarvesse sisse pandud, ja soovitada, et kohalikud omavalitsused maksaksid sellest õpetajate lisatasu, investeeriksid koolide ventilatsiooni parandamisse ja sellestsamast toetusest maksaks ka haigushüvitist oma omavalitsuse elanikele. Tegelikult on see üks suhteliselt napp toetus, aga kõik poevad selle taha, et kohalik omavalitsus võib ise otsustada selle rahaga teha kõike seda head, mida valitsus lisaeelarvest teha ei soovi.

Tuuakse ka ettekäändeks, et vaja on sotsiaalpartnerite kokkulepet, et haiguspäevi heldemalt hüvitada. Ausalt öeldes ma tahaks sellist pühendumist sotsiaalpartnerlusele näha ka teiste sotsiaalvaldkonna ümberkorralduste puhul. See on kahtlemata õige, aga nii väikeettevõtjad kui ka ametiühingud on juba avaldanud toetust sellele, et haiguspäevade osas võiks praeguse hüvitamisskeemi üle vaadata.

Veel räägitakse palju inimese omavastutusest. Ma kinnitan, et kõik inimesed on ise haiged ja kõik inimesed peavad ise isolatsioonis püsima. Seda vastutust ei saa neilt keegi ära võtta ja see on see, mida me eeldame või mida me soovime, et inimesed teeksid. Selle osas, kas keegi oma toimetuleku löögi alla paneb, ma jään küll rahanduskomisjoni esimehe ja valitsusega eri meelt. Kui me räägime kriisi lahendamisest, nakkuse leviku kontrollimisest, siis ma arvan, et omavastutus isolatsioonis püsimise näol võiks olla see, mis jääb inimese enda kanda. Aga valitsuse reservist saab haiguspäevi hüvitada.

Me kuulsime ka seda, et rahanduskomisjoni esimees kinnitas, et haiguspäevade heldem hüvitamine on positiivse mõjuga meede. Ta kinnitas ka seda, et reservis on vahendeid näiteks kolmanda laine jaoks vajalike muudatuste tegemiseks. Ta kinnitas, et ettevõtjate koormust tõsta ei soovita, aga nakkuse levikut piirata muidugi soovitakse. Mina kinnitan komisjoni esimehele, et rahanduskomisjonil on võimalik lisaeelarves muudatusi teha, sealjuures haiguspäevade heldemaks hüvitamiseks.

Palun kolm lisaminutit!

16:13 Aseesimees Martin Helme

Kolm lisaminutit, palun.

16:13 Riina Sikkut

Olgu, kui me räägiksime tõesti ainult ühe- või kahekuulisest eriolukorrast, siis jah – kriisis peavad kõik pingutama, kõik peavad ennast kokku võtma, elame selle kuu aega üle. Aga meil on juba aasta täis ja lõppu ei paista. Ja olgem ausad, kui me soovime piiranguid leevendada ja sügise poole vaatame, siis ainus asi, mis meil võimaldab tavaellu naasta, on väga korralik track and trace: see, et kõik haigustunnustega inimesed läheksid testima, see, et kõik positiivse testitulemusega inimesed ja lähikontaktsed jääksid koju isolatsiooni, see, et kellelgi ei oleks huvi testimist vältida või nakatumist peita või lähikontaktsena ennast mitte üles anda. Kui me ei suuda seda kindlustada, siis läheb nakkuse levik kontrollimatuks.

Meil on väga sihitud, hea fookusega tõhus meede, mis kindlustab selle, et just suuremates kollektiivides ja väiksema palgaga inimesed saaksid meie kõigi jaoks olulist ülesannet täita ja isolatsioonis püsida. Tõesti ma palun toetada seda kõige tähtsamat ja lisaeelarve eesmärgiga kooskõlas olevat muudatusettepanekut nr 1. Kõige tähtsam pannakse ikka esimeseks ja ma olen sellega täiesti nõus. Nii et kolleegid, palun toetage seda kõige tähtsamat muudatusettepanekut nr 1! Aitäh!

16:15 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:15 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lisaeelarve on loomulikult riigielu juhtimisel üks olulisemaid momente ja hoobasid. Ja selle vastuvõtmine, eriti tänases olukorras, kus me oleme väga kimpus koroonapandeemiaga, on väga hädavajalik. Aga ometigi me näeme selle menetlemise juures väga negatiivseid momente.

Peaminister on küll pidevalt rõhutanud ja kutsunud opositsiooni kaasa mõtlema ja koos tegutsema, aga kahjuks peame taas kord tõdema seda, et tegelikult need on vaid sõnad, tühjad sõnad. Mitte ühtegi opositsiooni ettepanekut ei ole võetud tõsiselt, need on lihtsalt tuima kalanäoga tagasi lükatud.

Ja olulisemad tagasilükkamise ja nendega mittearvestamise põhjused on ka välja toodud. Esimene, kohe kõige olulisem nendest on: lisaeelarve koostamise eesmärk on kitsalt keskenduda hädavajalikele, piirangutest tulenevatele toetusmeetmetele ja otseselt pandeemiast tingitud kuludele. Ja loomulikult alati tuuakse ettekäändeks raha vähesus ja selle puudumine valitsuse reservfondis jne, jne. Aga see ei ole tõsi. Me teame ju kõik, et pensionireformist tingituna vabaneb 300 miljonit eurot, mida tegelikult valitsus eelarves mingil põhjusel tulupoolel varjab. See on täiesti arusaamatu, täiesti põhjendamatu ja ma ütleks ka, et tänast olukorda vaadates lausa pahatahtlik.

Opositsioon on esitanud lisaeelarve kohta terve rea muudatusettepanekuid ja nendest on siin täna väga palju räägitud. Kõik erakonnad on välja toonud need muudatusettepanekud, kogu selle lisaeelarve plussid ja miinused. Mina seetõttu ei hakka eraldi neid välja tooma. Ma ei hakka eraldi siin oma kõnes välja tooma ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepanekuid, mis täpselt samamoodi nagu kõikide teiste opositsioonierakondade ettepanekud on väga sisulised ja väga põhjendatud.

Ja et mitte meie kõikide ühist aega väga pikalt siin raisata, teen üleskutse koalitsioonile, nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna saadikutele: näidake üles riigimehelikkust! Näidake, et tõepoolest te mitte ainult sõnades ei soovi opositsiooniga koostööd teha, vaid ka tegudes! Sest tegelikult kate kõikide nende muudatusettepanekute jaoks on olemas. Ma kutsun üles kõiki opositsiooni muudatusettepanekuid toetama. Aitäh!

16:19 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja saame asuda muudatusettepanekute juurde. Meile on laekunud kokku kümme muudatusettepanekut ja hakkame nendega ükshaaval minema.

Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

16:19 Kalvi Kõva

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ka toetada, sest see on väga hea muudatusettepanek.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Selge. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda hääletada. Enne kui me hääletamise juurde läheme, teeme saalikutsungi. Enne hääletamise juurde minemist on Erki Savisaarel protseduuriline küsimus.

16:22 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Üks saadik on siin teada andnud, et arvuti viskas pildi eest ära, ja palub, kas oleks võimalus natukene lisaaega anda, et ta uuesti arvuti käima saaks.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ma oleksin enne hääletuse juurde minemist nagunii korraks veel meelde tuletanud, kuidas meil see kord on. Vastavalt juhatuses kehtestatud elektroonilise istungi korrale on niimoodi, et kui mõnes fraktsioonis on inimene, kellel elektroonilise hääletuse süsteem tõrgub, siis peaks ta sellest teada andma oma fraktsioonikaaslasele, kes on saalis, ja see fraktsioonikaaslane annab märku tõrkest enne, kui hääletus on kuulutatud haamrikoputusega lõppenuks. Sellisel juhul ma katkestan hääletuse ja me teeme selle protseduuri niimoodi, et me saame ka meili teel hääled ära lugeda. Aga ootame siis, ma ei tea, võtan kaheminutise vaheaja.

V a h e a e g

 

16:25 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on niimoodi, et vaheaeg sai läbi. Ma teeksin kõigepealt kohaloleku kontrolli, et kontrollida, kas kõik saavad ennast kohalolijaks registreerida. Ja siis me näeme ühtlasi, kas see inimene, kellel probleem oli, on saanud ühendust. Teeme kohaloleku kontrolli, palun!

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 93 inimest, 8 on puudu. Ja see inimene, kes ühendust ei saanud, on ka nende puuduolijate hulgas, nii et järelikult ühendust ei ole tekkinud. Nüüd me peaksime korra järgi tegema nõnda, et kuulutame välja hääletuse ja enne, kui ma hääletuse tulemuse välja kuulutan, saavad inimesed saata ka e-kirja teel oma hääle. Nad peaksid siis ära täpsustama kõigepealt eelnõu numbri ja antud juhul siis ka parandusettepaneku numbri ja selle, kas nad on poolt, vastu või erapooletud. Seda peaks tegema kolme minuti jooksul alates hääletuse väljakuulutamisest. Ja me peame ühtlasi tegema igast fraktsioonist ühe liikme esindajaga ka häältelugemiskomisjoni, kes meil e-kirjad üle loevad. Nii et palun igast fraktsioonist üks inimene siia juhatuse juurde saata. Hakkame siis hääletusi läbi viima.

Panen hääletusele eelnõu 357 esimese muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole toetanud. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

16:28 Aseesimees Martin Helme

Kas on fraktsioonidest tulnud signaal, et kellelgi ei olnud võimalik hääletada? Ühtegi protesti ei ole tulnud, ka see, kellel enne oli häda, on saanud hääletada. Nii et hääletustulemuse saan välja kuulutada: ettepaneku poolt oli 30 saadikut, vastu oli 60 saadikut.  Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:28 Henn Põlluaas

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub selle muudatusettepaneku hääletusele panemist. See puudutab õpetajatele preemia maksmist täiendavate tööülesannete tõttu, mis on tingitud koroonast. Ma palun kõiki seda toetada.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on otsustanud jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:29 Aseesimees Martin Helme

Ma kuskilt appikarjeid ei näe. Nii et kuulutan hääletuse tulemuse välja. Ettepaneku poolt on 37 saadikut, vastu on 57 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme muudatusettepaneku nr 3 juurde. Selle esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda Eesti teadust toetavat muudatusettepanekut toetada!

16:30 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitaja on Isamaa fraktsioon. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

16:30 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 36 rahvasaadikut, vastu oli 59. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:31 Henn Põlluaas

Palun fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja samas kutsun üles kõiki seda toetama. 

16:31 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:31 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut nr 4 toetas 19 saadikut, vastu on 70. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme muudatusettepaneku nr 5 juurde. Selle esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:32 Henn Põlluaas

Palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja taas palun kõiki seda toetada!

16:33 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:33 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 19 saadikut, ettepaneku vastu oli 72 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi muudatusettepaneku nr 6 juurde. Selle esitaja on samuti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:34 Henn Põlluaas

Aitäh! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond palub seda muudatusettepanekut hääletada. Tegemist on ettepanekuga ära jätta 200 000 suurune toetus ERR-ile teavituse tegemiseks, sest need summad on juba eelarves ette nähtud. Ja palun kõiki seda toetada!

16:34 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

16:34 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 75 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi muudatusettepaneku nt 7 juurde. Selle esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:35 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda Eesti sporti toetavat muudatusettepanekut hääletada ja ka toetada!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille esitaja on Isamaa fraktsioon. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 35 saadikut, ettepaneku vastu oli 57, 1 saadik on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 8, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:36 Helir-Valdor Seeder

Palun seda muudatusettepanekut, mis on mõeldud kiirtestide täiendavaks soetamiseks, hääletada ja loomulikult toetada!

16:36 Aseesimees Martin Helme

Läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille esitaja on Isamaa fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 37 saadikut, ettepaneku vastu on 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 9, mille esitaja on samuti Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda Eesti merendust toetavat muudatusettepanekut hääletada ja toetada!

16:38 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille esitaja on Isamaa fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:38 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 30 saadikut, vastu on 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek number 10, esitaja Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda liigset laristamist lõpetavat ja mõistlikku kokkuhoidu soosivat muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult toetada!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Kui nii on soov, siis paneme hääletusele. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, esitajaks Isamaa fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 28 saadikut, vastu on 67 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on meil muudatusettepanekud lisaeelarve kohta läbi vaadatud. Ühtlasi on teine lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. aprilli kell 12.


2. 16:40 Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) teine lugemine

16:40 Aseesimees Martin Helme

Läheme oma päevakorraga edasi. Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284 teine lugemine. Kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni.

16:40 Annely Akkermann

Tere päevast, head kolleegid! Ma vabandan ette, et minu kõne tutvustus ei tule kuigi lühike, sest materjalid on mahukad. Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 9. novembril. Riigikogu võttis eelnõu 284 menetlusse 10. novembril. 16. novembril määrati majanduskomisjoni otsusega ettekandjaks Kalev Kallo. 17. novembril määrati ettekandjaks Mihhail Korb ja 16. veebruaril k.a määrati eelnõu ettekandjaks siinkõneleja.

Eelnõuga muudetakse nelja seadust. Need on meresõiduohutuse seadus, sadamaseadus, kaubandusliku meresõidu seadus ja riigilõivuseadus. Eelnõuga lisatakse eelloetletud seadustesse uusi mõisteid, loobutakse kaheksast tegevusloa nõudest ja kahel juhul asendatakse tegevusluba majandustegevusteatega. Uusi tegevusloa nõudeid ei lisata. Leevendatakse kohalikus rannasõidus sõitvate laevade ja riigisiseseid parvlaevaliine teenindavate sadamate turvanõudeid. See puudutab kokku umbes 30 laeva.

Meremeeste tervisekontrolli tegija kvaliteedisüsteem peab alates 1. jaanuarist 2022 vastama rahvusvahelise STCW  konventsiooni nõuetele. See konventsioon käsitleb meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluseid. Edaspidi hakkab meremeeste tervisekontrolli tulemuste vaidlustusi lahendama tervishoiuteenuse osutaja. Siiani sai vaide esitada Terviseametile.

Eelnõu kohaselt luuakse uusi ja laiendatakse olemasolevaid registreid. Need on meremeeste register, hüdrograafia infosüsteem ja navigatsioonimärkide andmekogu. Eelnõu näeb ette tunnustada Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi väljaantud väikelaeva juhi ning raadiosideoperaatori tunnistusi. Transpordiamet nimetatakse pädevaks asutuseks ja saab hakata välja andma reederitele tunnistusi vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele: Hongkongi konventsioon laevade ohutu ringlussevõtmise kohta, Nairobi konventsioon laevavrakkide eemaldamise kohta – see oli äsja siin saalis arutusel – ja ballastvee konventsioon, mis käsitleb ballastvee ja setete käitlemise nõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse, millised laevad on kohustuslikust lootsimisest vabastatud ja arvestatakse merelootsi ja vanemmerelootsi kutsetunnistuste väljaandmise kriteeriume. Eelnõu jõustumisel hakkab sadama akvatooriumi määrama Vabariigi Valitsuse asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Loobutakse sadama turvaülema Transpordiameti poolt atesteerimise nõudest ja sadamarajatiste korralist turvaülevaatust tehakse kord viie aasta jooksul senise iga aasta asemel. Eelnõuga täpsustatakse riigilõivude suurusi ja määratakse riigilõivud lisanduvate dokumenditaotluste menetlemise eest.

Esimene lugemine toimus siin saalis 25. novembril eelmisel aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. detsembriks ei laekunud eelnõu kohta Riigikogust ühtegi ettepanekut. Kuna eelnõu oli juba algselt mahukas, teavitas komisjon 26. novembril eelnõu menetlusest Riigikogus Eesti Laevaomanike Liitu, Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut, TTÜ Eesti Mereakadeemiat, Eesti Laevajuhtide Liitu, Eesti Väikesadamate Liitu, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni, AS-i Eesti Loots, Eesti Sadamate Liitu, Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi, Eesti Kaugpüüdjate Liitu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Oma arvamused ja ettepanekud läkitasid komisjonile Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevaomanike Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Tutvustan esimesena Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni pöördumist majanduskomisjoni poole. Nimelt, eelnõu kohaselt kaotatakse loakohustus laevade agenteerimisega tegelevatele äriühingutele. Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni arvates ei ole see õige, pigem vastupidi, loa väljastamist tuleks karmistada. Laevaagendi töö on laevakülastusega seotud info esitamine elektroonilisse mereinfosüsteemi, mida haldab Transpordiamet, kuid laevaomanike tasud sadamatele, lootsimise ja pukseerimise eest ja nii edasi on ka laeva agenteerimise töökoosseisus. Suurte laevade sadamakülastuste eest laevaagendile tasutav summa võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse, mille laevaomanik tasub ettemaksuna. Eriti välismaa laevaomanikel on agenteerimisega tegelevate äriühingute tausta keeruline kontrollida. Seetõttu peaks seda tegema riik loakohustuse kaudu. Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni arvates tuleks kehtestada laevaagendile 100 000-eurone tagatise nõue.

Eesti Sadamate Liit tegi oma pöördumises ettepaneku meresõiduohutuse seaduse või kaubandusliku meresõidu seaduse muutmiseks nii, et Eesti territoriaalvetes väljaspool sadamaid ei tohiks reeder või prahtija osutada oma laevalt lastimisteenust teisele reederile või prahtijale. Need on STS- ehk ship-to-ship operatsioonid, millest ajakirjanduses on hiljuti ka palju juttu olnud. Samuti sooviti lisada, et lastimisteenust sadama akvatooriumis või väljaspool seda korraldab sadama pidaja. Seega sisuliselt soovitakse keelata merel laevalt laevale lastimine omaalgatuslikult, mitte sadamateenusena. Ettepaneku kohaselt saaks sadamapidaja korraldada lastimist ka väljaspool sadamat ja sadama akvatooriumi.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon pöördus majanduskomisjoni poole veel teisegi kirjaga. Esiteks taotletakse meresõiduohutuse seaduse muutmist nii, et lootsita sõidu eksamit saaks teha ka inglise keeles. Eesti lipu all sõitva laeva kapten võib olla ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna kodanik. Seetõttu tuleks võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes võimaldada neil lootsita sõidu eksamit sooritada inglise keeles. Paljudes riikides see ammu kehtib.

Teiseks tehti ettepanek vabastada lootsimisest kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500 või pikkusega alla 90 meetri. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis majanduskomisjonile toetuskirja, kus toetab Eesti Laevaomanike Liidu ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ettepanekut lubada lootsita sõidu eksami sooritamist ka inglise keeles. Kirjas toodi ka välja, et Soomes ja Rootsis on võimalik teha lootsita sõidu eksamit mitmes keeles ja Riia sadamas võib saada lootsita sõidu loa läti keelt oskamata.

Ka Eesti Laevaomanike Liit pöördus veel kord majanduskomisjoni poole taotlusega lubada lootsita sõidu eksamit inglise keeles. Leitakse, et eesti keele piirang on vastuolus Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise poliitikaga, mis eeldab rahvusvahelist laevandust ja avatust. Transpordiamet tegeleb juba üle poole aasta rahvusvaheliste laevade kutsumisega Eesti lipu alla, milleks on kahtlemata vajalik dokumentide inglise keelde tõlkimine ning laevaomanike nõustamine ja teenindamine inglise keeles. Selles kontekstis ei ole nõue, et lootsita sõidu eksam tuleb teha kindlasti eesti keeles, tõsiselt võetav.

Majanduskomisjon arutas laevade agenteerimise tegevusloa küsimust 22. märtsil toimunud istungil, kus osalesid peale komisjoni liikmete Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ning ministeeriumi esindajad Katrin Andre ja Liisa Surva, Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse direktor Marek Rauk ja meremeeste diplomeerimise osakonna juhataja Raul Tell. Samuti olid kohal Terviseameti õigusnõunik Agne Ojassaar, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ja sama osakonna peaspetsialist Mare Toompuu. Eesti Laevaomanike Liidu esindajad olid Indra Kaunis ja Peeter Ojasaar, Eesti lootsi esindas Peeter Sepp ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni esindasid Ants Ratas ja Andres Valgerist.

Istungil oli eesmärk kuulata ära kaasamise käigus kõige teravamalt tõusetunud küsimused seoses ettepanekutega võimaldada lootsita sõidu eksamit sooritada lisaks eesti keelele ka ingliskeelsena, samuti ettepanek karmistada nõudeid laevade agenteerimisega tegelevatele ettevõtetele. Lisaks arutati küsimust seoses nn meremeeste tervisekontrolli otsuse vaidlustamise korraga, mida kommenteerisid peale istungil osalenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate ka Sotsiaalministeeriumi spetsialistid. Kuulati ära turuosaliste arvamused.

Otsused kujundati järgmisel päeval, 23. märtsil toimunud istungil. Konsensuslikult jõuti arusaamisele, et eelnõu menetluse raames turuosalistelt laekunud ettepanekuid selle eelnõu juurde muudatusettepanekutena ei sõnastata, kuna nende mõjude analüüs ja kõigi osapoolte kaasamine nõuaks täiendavat aega ja ressurssi ning pikendaks märksa eelnõu menetlemise aega. Nimelt Eesti Loots teenindab, pakub lootsiteenust ja nende hinnangul kuni kaks kolmandikku lootsiteenusest osutatakse sellistele laevadele, mis käivad Eesti sadamates regulaarselt ja kui kaptenitel ja tüürimeestel oleks võimalik teha lootsita sõidu eksam, siis nad lootsi ei vajaks ja see mõjutaks oluliselt Eesti Lootsi tegevust.

Ja teine põhjus oli veel: need tagatised 100 000 eurot laevade agenteerimisega tegelevatele äriühingutele on turuosalistega läbi rääkimata ja võivad olla väiksematele turuosalistele liiga suured.

Seetõttu otsustati võtta aega ja paluda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostada käesoleva aasta 1. septembriks mõjude analüüs, kui lootsita sõidu eksami saaks sooritada inglise keeles. Ja täpselt samamoodi 1. septembriks paluti koostada analüüs selle kohta, milline võiks olla laevade agenteerimisega tegelevatele isikutele kohustusliku vastutuskindlustuse kohaldamise vajadus, ning hinnata seda muu maailma kontekstis. Põhjus, miks seda arutatakse, on ikkagi petmise võimalus. Kui Transpordiamet vaatab laevade agenteerimise kohustusi sellest vaatevinklist, et laevaagent annab info laevade liikumise kohta nende mereinfosüsteemi, siis laevaagent võtab ettemaksuna laevadelt rahalisi kohustusi, mida ta täidab Eesti ettevõtete ees, kelleks on sadamad ja riik. Need on veetasud ja erinevad maksud.

Meremeeste tervisekontroll tõi kaasa hulka arutelu. Meremeeste tervisekontrolli vaidlustamise korrast rääkides  kinnitasid algataja esindajad, et olemasolev sõnastus on kahe ministeeriumi poolt ühiselt välja pakutud kompromiss. Komisjonis jäi ebaselgeks vaidlustamise õigust omava isiku määratlus. Arutelu tulemusena paluti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil 5. aprilliks 2021 § 262 sõnastus üle vaadata ja vajadusel esitada täiendav ettepanek täpsustamiseks.

17. märtsil saabus majanduskomisjonile majandusminister Taavi Aasa kiri eelnõu 284 muutmiseks ja täiendamiseks. See saadeti esitatud muudatusettepanekute muutmiseks ja seal oli 37 leheküljel kaheksa punkti ja 85 alapunkti, millest suur osa oli sõnastatud eelnõu teise lugemise ettevalmistamise käigus eelnõu autorite ja juhtivkomisjoni esindajate vahel toimunud arutelu tulemusena. Mõni esialgu eelnõus olnud muudatus jäi ära ja mõn lisandusid või laienes. Majandusministeeriumi esitatud ettepanekud kombineeris 29-ks komisjoni muudatusettepanekuks komisjoni ametnik Piia Schults ja need muudatused on nüüd teie ette toodud. Kõigi laekunud arvamuste ja ettepanekutega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil.

23. märtsi istungil jätkas majanduskomisjon arutelu eelnõu teisele lugemisele saatmiseks. Arutelu käigus jõuti konsensusega arvamusele, et käesoleva eelnõu menetluse raames turuosalistelt laekunud ettepanekuid arvesse ei võeta. Majandusministeerium oli samuti saatnud oma arvamuse neid mitte arvestada.

Pikemat käsitlemist leidis komisjoni istungile esitatud ettepanekute suur maht. Sellel esimesel komisjoni istungil, kus arutati eelnõu esimesele lugemisele saatmist, küsis Kristen Michal eelnõu tutvustajate käest, kas see eelnõu on ka turuosalistega kooskõlastatud. Katrin Andre vastas, et eelnõu on läbinud kooskõlastussüsteemi ja selle sisu on läbi räägitud ka ettevõtlusorganisatsioonidega. Aga kuna need muudatused on nii mahukad, siis komisjon langetas istungil menetluslikud otsused. Selle käigus toimus pikem arutelu, kas sellise muudatuste mahu juures oleks otstarbekas eelnõu teine lugemine lõpetada, arvesse võttes asjaolu, et vahepeal on istungivaba nädal, kui turuosalised saaksid komisjonis hääletatud muudatustega tutvuda. Aga arutelu käigus jõuti ühisele seisukohale, et kõige korrektsem lahendus on siiski eelnõu teine lugemine katkestada, et kõigil huvilistel oleks võimalus seejärel eelnõu ametliku tekstiga tutvuda.

Kuna eelnõu algataja esindajate sõnul on käesoleva merenduspaketi näol tegemist ajakriitilise eelnõuga, siis leidis komisjon, et on põhjendatud paluda juhatusel muudatusettepanekute esitamiseks määrata lühendatud tähtaeg. Ja kuna mõne muudatusettepaneku sõnastus vajas täiendamist ja kaalumist, otsustas komisjon arutelu jätkata peale Riigikogu istungivaba nädalat.

5. aprilli istungil jätkas majanduskomisjon eelnõu muudatusettepanekute arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate osavõtul. Vaadati üle kahe muudatusettepaneku alapunktide sõnastused, need puudutasid peamiselt jõustumistähtaegu. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 7. aprilliks ja eelnõu teine lugemine katkestada. Ja kuna eelnõu seadusena jõustumise kavandatud tähtaeg on 1. juuni, siis tehti ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5 tööpäeva ehk 14. aprill kell 17.15. Kõik otsused olid konsensuslikud.

See on lühike kokkuvõte sellest pikast loost. Suur tänu kuulamast!

16:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh. Ettekandjale on küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsin nüüd selguse huvides, kas enam ei saa olla sellist jura, mis praegusel hetkel on, et kaks välismaist laeva lihtsalt otsustavad, et mere peal lastivad, tõstavad ühelt laevalt teisele asju ja Eesti riigi järelevalvet selle üle ei ole ja selle eest ei maksta. Sain ma õigesti aru?

16:59 Annely Akkermann

Selle üle Eesti riigil on järelevalve ja on ka olemas kord, kuidas laevad, kes tahavad lastida ühelt laevalt teisele, teatavad sellest Politsei- ja Piirivalveametile ja Keskkonnaametile. Selleks on vastavad korrad ette nähtud, see tegevus oma olemuselt ei ole ebaseaduslik. Aga seda võib sooritada ebaseaduslikult. Ja praegu on uuesti kooskõlastusringil määrus, mis keelab laevalt laevale lastimise teatud looduskaitseliselt olulistes piirkondades. See kitsendab neid alasid, kus võib laevalt laevale lastida.  

17:00 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

17:00 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Tänan selle ettekande eest! Mul on lühike täpsustav küsimus. Kas see eelnõu on läbi räägitud ka töötajatega ehk Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga ja kui on, siis mis oli nende seisukoht?

17:01 Annely Akkermann

Jaa, majanduskomisjon saatis ka meremeeste ametiühingule teate, et selline eelnõu on menetluses, aga me ei saanud nende käest refleksiooni või kirja või pöördumist, et midagi tuleks selle eelnõu menetlemisel muuta.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun! Ei saanud ühendust. Võtame enne Tarmo Kruusimäe, proovime siis Renega uuesti. Rene, kui sa kuuled, pane ennast uuesti järjekorda. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Esmaspäeval käsitles keskkonnakomisjon merereostuse temaatikat. Ma küsin, kas küsiti arvamust ka majanduskomisjonilt.

17:02 Annely Akkermann

Te mõtlete seda laevalt laevale laadimise küsimust? Ei, majanduskomisjonilt ei ole arvamust küsitud, aga ma tean, et sellega tegeldakse. Ja kui osapooled jõuavad ühistele arusaamadele, siis kindlasti majanduskomisjon arutab seda samuti.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Püüame uuesti. Rene Kokk, palun! Ei ole kuulda, tegelikult sul aeg jookseb, aga kuulda ei ole. Meil on järgmine küsimus, katkestame sinuga praegu ära. Andres Metsoja, palun!

17:03 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, merelt laevalt laevale laadimise temaatika on tekkinud kõrgendatud huvi. Ma saan aru, et see küll ei olnud konkreetselt selle istungi objekt, aga võimalik, et ikkagi teemat käsitleti ka selles kontekstis, et kui ikkagi looduskaitsealade lähedal on selline ala, kus seda tegevust saab läbi viia, siis ilmselgelt oleks vaja selle ala kontekstis läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Me teame, et tegelikult keskkond on tähtis ja ... on sellele erilist tähelepanu pööratud. (Ühendus hakib.) ... ja need mõjud võivad ilmselged olla. Kas te seda arutasite ja mida te sellest arvate?

17:04 Annely Akkermann

Selle eelnõu kontekstis majanduskomisjon seda teemat ei arutanud, kuid majandusministeerium on meid kursis hoidnud aruteludega, mis praegu selles küsimuses toimuvad. Keskkonnaminister kutsus 10. veebruaril kokku ümarlaua, kus osalesid Eesti Sadamate Liidu, Eesti Laevaomanike Liidu, Transiidi ja Logistika Assotsiatsiooni, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnaameti, Transpordiameti ja agenteerimisfirma Navest Agency LLC esindajad ja mereõiguse ekspert. MKM andis kirjalikult teada, et pooldab ohtliku lasti ümberpumpamist sadamates. Ma lugesin täiesti sihilikult teile ette selle laia ringi, kes on tegelikult merel lastimise korraldamise osas ohutuse eest vastutavad institutsioonid.

Pärast seda ümarlaua arutelu koostas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muudatused ja esitas need 17. veebruaril ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium eelnõu ei kooskõlastanud, majandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid märkustega. Arutelud ja konsultatsioonid alles käivad ja ma ennatlikult ei julge oma isiklikku arvamust avaldada, seda enam, et majanduskomisjon ei ole seda arutanud. Teema on keerukas, aga meile hästi teada.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Nii, proovime uuesti Rene Kokaga ühendust saada. Rene Kokk, palun! 

17:06 Rene Kokk

Kas nüüd on mind kuulda? Väga tore! 

Lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjon arutas ka selle eelnõu raames, mis saab, kui me anname lootsimise õiguse kaptenitele või sissesõiduõiguse põhimõtteliselt kõigile kaptenitele, kes sadamatesse sisse sõitma hakkavad? Nagu te nimetasite, kaks kolmandikku käib pidevalt Eesti sadamates, aga see üks kolmandik, kes väga harva käib, ei pruugi kuhugi väga harva sõidetavasse sadamasse sisenemise olusid tunda. Kas me ei tekita suuremat riski sattuda õnnetusse, nii laevaõnnetusse kui ka keskkonnaõnnetusse, kui meil ei ole enam kohustuslikku lootsi, kelle töö on iga päev laevu sadamatesse tuua? Kas te arutasite ka selle nurga alt seda küsimust?

17:07 Annely Akkermann

Jah, ohutuse küsimus. Sedasama, kas me mitte ei kaota ohutuses, küsiti. Sadamate liit kinnitas, et ohutust see kindlasti ei mõjuta.

Ma proovin selgitada. Selleks et pääseda lootsita sõidu eksamile, peab kapten konkreetsesse sadamasse siseminna nema vähemalt kümme korda koos lootsiga ja siis ta saab õiguse minna lootsita sõidu eksamile. Kui ta selle ära teeb, siis ta saab edaspidi sõita konkreetsesse sadamasse ilma lootsita.

Ja suur hulk sadamates käivaid laevu käib neis regulaarselt. Mõni teeb aastas 20 reisi, mõni teeb 40 reisi. Aga ühed ja samad kaptenid võivad sõita nendesse sadamatesse aastaid. Võib-olla mõni Läti või Soome või Rootsi kapten sõidab juba kahesajandat korda sellesse sadamasse ja tal on see ammugi selge. Lootsi pardal olek navigeerimisohutust tema jaoks enam ei tõsta.

Aga mida üldse lootsimine tähendab? See tähendab seda, et sadamas on lootsikaater, mis võtab pardale lootsi. Lootsikaatril on kapten ja lootsikaatril on mehaanik. Kolm inimest sõidavad sinna reidile, kus lootsimine peab algama, vastu, toovad laeva sadamasse. Ärasaatmisel on jälle kord seesama ehk kolm inimest teevad kaks korda tööd, mida õigupoolest ohutuse seisukohalt ei peaks tegema, kui need kaptenid saaksid lootsita sõidu eksami teha inglise keeles, sest eesti keelt nad ei valda.

Aga nende laevade kaptenid, kes käivad sadamates harva, või on uued inimesed, peavad need kümme korda koos lootsiga sadamat külastama niikuinii. Neile lootsimise kohustuslikkus ei vähene. Aga kuna regulaarselt sadamatesse sõitvate aluste arv on suur, siis oleks nii, et kui neil kaptenitel võimaldada teha lootsita sõidu eksam inglise keeles, siis tellimus Eesti lootsile väheneks drastiliselt. See muudaks Eesti lootsiteenuse majandusliku osutamise võimalikkust. Ja see on küll koht, kus tuleb arvutada, kuidas need tasud muutuvad ja kuidas koosseisud muutuvad ja mis hakkab lootsimine maksma nendele laevadele, kellel lootsita sõidu õigust ei ole.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

17:10 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et nüüd on üks muudatus see, et edaspidi hakkab valitsuse asemel sadama akvatooriumi või selle määratlemise üle otsustama majandusministeerium. Ma küll sisuliselt ei saa aru, mis vahe seal on, aga ma lootsin, et kui sa juba nimetad majandusministeeriumi, siis sa ütled, et võetakse ka Keskkonnaministeerium kampa. Akvatooriumi määratlemine võib samamoodi olla keskkonnatundlik teema. 

Mis puudutab seda lootsi asja, siis sa lõpuks ise jõudsid ka selleni, et probleemil on ka majanduslik külg, mitte ainult see, et kolm inimest sõidavad asjata paadiga mööda merd ringi. Mina kunagise Eesti Lootsi nõukogu liikmena loodan küll, et Eesti Lootsile jääb sissetulek ikka alles ja et me seda  väga suurelt ja väga järsult ära ei näpista.

17:11 Annely Akkermann

Eelnõu algatajad arvasid, et sadama akvatooriumi määramisel on õige institutsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja et see ei peaks olema valitsuse ülesanne. Ma ei oska kuidagi sellele ettepanekule vastu vaielda.

Aga mis puudutab lootsimist, siis Eesti Loots on Eesti riigiettevõte, kes pakub Eesti riigis lootsimisteenuseid, ja seal on ametis päris palju inimesi. Tühjale laevale läheb vastu kolm inimest ja ühte laeva saadab ära kolm inimest ning kõik need kolm inimest on väga kõrge kvalifikatsiooniga, merendusvaldkonna laevaohvitserid. Aga me teame, et laevaohvitseridest on tööturul väga suur puudus. Ma ei ole kindel, kas me ikka peame saatma kolm inimest sinna lootsi pealemineku alale vastu, kas need  kolm inimest peavad saatma kaptenit, kes võib-olla siseneb sadamasse kahesajandat korda. See on minu arvates selline töö teesklemine ja rahvamajanduslikus mõttes on kindlasti kahju, et väga kõrge kvalifikatsiooniga inimesed teevad tööd, mida õigupoolest ei ole vaja teha.

Lootsitasu ja Eesti Lootsi jätkusuutlikkus on muidugi teemad, mis tuleb läbi kalkuleerida. Tasusid on merenduses rohkemgi, veeteetasud ja sadamasse sissesõidu tasud. Võib-olla need võiksid siis suuremad olla ja lootsiteenus kallim nendele laevadele, mis tegelikult lootsi vajavad. Või siis võiks see olla subsideeritud kõrgemate veeteetasude arvel. Need on minu mõtted, kust võiks tulla katteallikas, mis kompenseerib Eesti Lootsi tulude vähenemist. Ma arvan, et siiski on mõtet otsida katteallikaid, selle asemel et teha kõrgelt haritud meremeestega tööd, mida tegelikult ei ole vaja teha.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:14 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Ma lülitasin oma kaamera välja, tundub, et ühendus on väga katkendlikuks läinud. Ma loodan, et mind on kuulda. Mu küsimus puudutab sedasama lootsimise temaatikat. Annely kindlasti on ka väga hästi kursis Pärnu lahes, Liivi lahes toimuvaga. Tegelikult need olukorrad ei ole harvad, kus laeva sissesõit sadamasse toob kaasa selle, et kaldutakse laevateelt kõrvale. Sellel on tihti sellised tagajärjed, et sõidetakse puruks rannakalurite püünised. Praegu on olnud võimalus pöörduda sel juhul Eesti riigi poole, aga juhul kui lootsimine sissesõidul ei ole vajalik, kuidas siis hakkab asi välja nägema? Kui kahju on tekitatud, kas rannakalur peab pöörduma lipuriigi poole või kuidas see hakkab välja nägema? 

17:15 Annely Akkermann

Kahju tekkimise korral tuleb pöörduda kahju tekitaja poole. Merenduses on nii, et põhimõtteliselt kõik operatsioonid merel on kaetud vastutuskindlustusega, kuna merel opereerimisel on operaatori käes ikkagi inimelud, rääkimata kallitest laevadest ja kaupadest.

Aga ma tunnen oma praktikast Pärnu lahte üsna hästi ja olles seal ka töötanud, ma ei tea, kas tõesti lootsitav laev on sõitnud laevatee pealt välja rannakalurite võrkudesse. Võib-olla on, aga ma ei ole kuulnud. Küll sõidavad laevatee pealt välja ja mõnikord ka rannakalurite püünistesse väiksemad harrastusalused ja puhkealused, kelle süvis on madalam. Neil on võimalik siit- ja sealt otseteed sõita ja pimedas võib-olla ei pane tähele võrgupüügijadade tähistusi. Neid sissesõite rannakalurite võrkudesse on küll olnud. Aga ma ei ole kuulnud, et Pärnu lootside lootsitav laev sõidaks laevatee pealt välja ja rannakalurite võrkudesse. Võib-olla on seda siiski juhtunud.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Palun, Tarmo Kruusimäe!

17:17 Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te jälgite meid sealt turvalisemalt kaugemalt, ja loomulikult kõik head kamraadid, kellega koos kunagi purjetatud sai ja kes te nüüd muidugi sõidate suurematel alustel. Mina lihtsalt ulbin elumere lainetel oma palgiga, mida ma nimetan võib-olla parveks. Aga see selleks.

Alati on hea kuulata Annely Akkermanni merenduse teemadel rääkimas, ta räägib hästi malbe ja vaikse häälega. Ma üldse ei saa aru, kuidas ta seal hakkama sai, sest mere peal peab olema hea selge kõva hääl.

Aga ma tahan rääkida ühest sihukesest olemuslikust probleemist, mida ma olen arutanud enda kamraadidega, keda tegelikult üllatas keskkonnakomisjoni pressiteade, mis oli hästi kummaline. Lihtsalt öeldes nemad ei saanud aru, kuidas kuivamaarotid merevärki arutavad. Jutt on just sellest lastimisest seal merel. Oleks tunduvalt turvalisem tuua see ikkagi sadamaterritooriumile, kus juhul, kui tekib mingi reostus, on kohe kõik need poomid ja skannerid olemas, reostus tõmmatakse kiirelt sinna. Praegu on nii, et kui mere peal toimub mingi reostus, siis hakatakse abi välja kutsuma, aga vahepealse ajaga reostus liigub ju kuskile laialt edasi.

Võib-olla on see teema, mida peaks arutama Riigikogu juhatus. Sest merendus on äärmiselt spetsiifiline. Me oleme erakondadeüleselt heaks kiitnud mõtte laevad Eesti lipu alla, tuua. See on hea. Praegu on kogu see kompetents kogunenud majandusministeeriumi. Me siinsamas saalis olime kõik äärmiselt nõudlikud ja nüüd ongi vastava ala asekantsler merendusalase haridusega. Üks asi on kuivamaajuura ja teine on merejuura ning seal on ikkagi päris suur vahe, ma arvan. Samamoodi on see võib-olla militaarstruktuurides hoopis teine asi.

Mina ei usu, et näiteks merenduse toetusrühmal on kõige suurem pädevus, kuigi seal on väga palju inimesi. Paneme käe südame peale: täna võib igaüks teha mingi toetusrühma ja öelda, et tal on sellel alal pädevus. Võib-olla kedagi huvitavad näiteks missivalimiste trikoovoorud ja siis me teemegi missivalimiste trikoovooru toetusrühma ja väidame, et meil on see pädevus olemas.

Seega ma arvan, et Riigikogu juhatus võiks asja arutada –täpselt nii, nagu toimub komisjonide arvamuse andmine ELAK-ile. Selliste spetsiifiliste teemade puhul võiks ikkagi teada, et kui meil on üks suur eesmärk laevad Eesti lipu alla saada, siis see kompetents on kogunenud majanduskomisjoni ja neid võiks alati nendes asjades kaasata.

See oligi minu lihtne mõtte. Üllatus-üllatus, aga komisjonide pressiteateid inimesed loevad ja vahel, kui seal on mõni ebakõlad, siis nad ärrituvad. Minu kriitika, ma loodan, oli ikkagi positiivne ja ma usun, et järgmised korrad, kui mingi eelnõu puudutab merendust, siis ikka kaasatakse ka majanduskomisjoni. Suur tänu! Aga eelnõu kohta: vinks-vonks! Toetan.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

17:21 Andres Metsoja

Aitäh veel kord! Mind ajendas sõna võtma teema, mis puudutab konkreetselt ilma lootsiteenuseta laevade sõitu sadamasse. Minu kui keskkonnakomisjoni liikme poole on pöördutud ka varem, kui on olnud juhtumeid, kus kaugsõidulaev on laevateelt kõrvale kaldunud ja sõitnud puruks rannakalurite püünised. Ühel konkreetsel juhul mitte nakkevõrgud, vaid mõrrad.

Ja minu käest on küsitud, mida sellisel juhul teha. Vastus on tihti kõlanud nii, et isegi kui loots on laeva peal olemas, ei vastuta selle kõrvalekalde, laevateelt väljasõitmise eest loots, vaid ikkagi vastutab ettevõte, kellele laev konkreetselt kuulub. Tõepoolest, kindlustused on olemas, aga ühel rannakaluril võib olla ülimalt keerukas saada kätte kuskil kaugel asuva ettevõtte käest hüvitist või kulude katmist.

Minu soovitus selle eelnõu edasisel menetlemisel võiks kõlada nii, et vaadata korra otsa ka sellele, et meie inimesed, kes siin vetes toimetavad, saaksid kahju korral seaduse alusel kas riigi abiga või riigi sekkumisega tekitatud kahju  hüvitise kätte. Ma ei tea, kas see võiks olla lootsimisteenuse kaudu või kuidagi teisiti, aga see aken iseenesest peaks nende jaoks olemas olema.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

17:23 Annely Akkermann

Kiire repliigina ütlen, et kui keegi veel härra Metsoja poole pöördub, siis võiks soovitada tal pöörduda laevaagentide poole, kes põhimõtteliselt esindavad neid laevu kõikides küsimustes. Need on juba Eesti firmad, nendega saab kergesti kontakti.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et läbirääkimised on lõppenud. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanekuid on 29. Muudatusettepanek nr 1, mille esitaja on majanduskomisjon ise ja juhtivkomisjon on omaenda ettepanekut arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanek  nr 2, mille esitaja on majanduskomisjon ja mida arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon ise ja juhtivkomisjon on seda ka täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon, kes enda ettepanekut on täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks majanduskomisjon, ka seda on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, taas esitajaks majanduskomisjon ja on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 15, esitajaks majanduskomisjon, arvestanud ise täielikult. Muudatusettepanek nr 16, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 17, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 18, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 19, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 20, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek  nr 21, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 22, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 23, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 24, esitajaks majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 25, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 26, esitajaks majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 27, esitajaks jälle majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 28, esitajaks majanduskomisjon ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 29, ka selle on esitanud majanduskomisjon ja on seda arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni otsus on eelnõu 284 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. aprilli kell 17. 15.


3. 17:28 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) esimene lugemine

17:28 Aseesimees Martin Helme

Läheme päevakorraga edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327 esimene lugemine. Ettekandjaks on kultuuriminister Anneli Ott.

17:29 Kultuuriminister Anneli Ott

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja ekraani taga! Toon teieni meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamine eesmärk on võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste uuendatud direktiiv number 2018/1808, mis jõustus 2018. aastal. See direktiiv on ka varem Eesti siseriiklikku õigusse üle võetud meediateenuste seadusega, mistõttu ka muudatused puudutavad peamiselt just seda seadust.

Direktiivi üldine eesmärk on tagada audiovisuaalsete sisuteenuste turul aus konkurents ja võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele. Samuti on seaduse uuendamise üks peasiht kogu valdkonna regulatsiooni ajakohastamine ja uuendamine, aga ka paremini toimiva mehhanismi loomine Eesti huvide kaitseks piiriüleste meediateenuste puhul, kus edaspidi saame tõhusamalt Eesti inforuumi ja ühiskonda inforünnete puhul kaitsta.

Nii audiovisuaalmeedia turg ja tarbimine kui ka tehnoloogia on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud televisiooni ja tellitava audiovisuaalmeedia ning internetiteenuste sulandumine. Tarbijad kasutavad üha rohkem teenuseid kõikvõimalikest seadmetest ning ringhäälinguorganisatsioonid laiendavad oma tegevust veebi. Sealjuures on audiovisuaalmeedia teenustest järjest suuremat tähtsust omandamas uut liiki sisu, mida ei loo enam ainult professionaalsed teenuse osutajad, vaid ka kasutajad mitmesuguste videojagamisplatvormide, näiteks YouTube'i, aga ka eri sotsiaalmeediakanalite kaudu.

Ka meediapädevus muutub üha olulisemaks, just muutunud meediamaastiku tõttu. Tänu sotsiaalmeediale levivad kõikvõimalikud sõnumid kiiremini kui iial varem. Meediasisu kõrval, mille üle on tagatud professionaalne toimetusvastutus, on suur hulk kasutajate endi loodud sisu. Sellises keskkonnas on äärmiselt oluline, et inimesed oskaksid nendeni jõudvat infovoogu kriitiliselt hinnata. Meediapädevuse eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.

Nagu mainitud, puudutab enamik muudatusi just meediateenuste seadust, kuid vähemal määral muudetakse ka Eesti Rahvusringhäälingu seadust, elektroonilise side seadust, reklaamiseadust ja riigilõivuseadust.

Kokkuvõtlikult peamistest muudatustest Eesti õigussüsteemis. Edaspidi hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse ka videoplatvormi pidajad. Kui näiteks televisiooni ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuste pakkujad konkureerivad sama publiku tähelepanu nimel, on neile kohandunud regulatsioon olnud seni ebaühtlane ja näiteks videojagamisplatvormide puhul on regulatsioon sootuks puudunud. Üks tuntumaid videojagamisplatvorme on YouTube, samuti mitmesugused sotsiaalmeediakanalid, millest suurem osa küll Eesti õigusruumi ei kuulu. Seadus, sh tegevuslubade süsteem, kohandatakse uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. Seejuures uute teenuste all peetakse silmas näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevat veebitelevisiooni. Praegu kehtiva korra kohaselt veebitelevisioon justkui ei olegi meediateenus, kuna ei vasta ühele või teisele seaduses sätestatud tingimusele. Samas on tegemist ju tegelikult n-ö klassikalise televisiooniteenusega konkureeriva teenusega.

Ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavale audiovisuaalmeedia teenusele kohaldatavaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Varem olid need tellitava teenuse osutajate suhtes leebemad ja andsid neile võrreldes televisiooniteenuse osutajaga konkurentsieelise. Tuntuimad tellitavad audiovisuaalmeedia teenused on Netflix, Amazon Prime Video, iTunes ja HBO, aga ka kodumaised videolaenutused.

Tele- ja reklaamimahu piiranguid leevendatakse ja muudetakse paindlikumaks. Nimelt ei ole mitu telereklaamile seatud ranget piirangut enam ajakohased, kuna need ei võimalda televisiooniteenuse osutajal reklaamituru muutumise tõttu teenida oodatud määral tulu. See omakorda pärsib uute audiovisuaalsete teoste tootmise toetamist. Reklaamiturg on fragmenteeritud telekanalite, võrgumeedia ja sotsiaalmeedia vahel, seega paindlikkuse andmine on õigustatud.

Audiovisuaalmeedia teenuse osutajale pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur. Seda selleks, et meediatarbijatel oleks vajalik taustteave ja oskused konkreetse meediasisu kriitiliseks hindamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium määratakse meediapädevuse edendamise eest vastutajaks riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames. Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks ei ole sisuliselt tegu uue ülesandega, vaid kõnealuse teema senisest paremini esiletõstmise ja vastutuse selge määratlemisega.

Nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute huvide paremaks kaitseks pikendatakse televisioonis või raadios esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega seniselt 20 päevalt 30 päevani. Eelnõus on täiendatud vihakõnekeeluga seonduvaid sätteid, lisades vihkamise õhutamise keelule ka vägivallale õhutamise keelu ja täpsustades nende aluseid.

Puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu parandamiseks kohustatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid. Kõnealuse meetme mõju ja tulemuslikkust hindab Kultuuriministeerium 2024. aastal ning töötab hindamistulemuste põhjal järgnevaks aastaks välja täpsed ligipääsetavuse nõuded, mis kehtestatakse kultuuriministri määrusega.

Euroopas audiovisuaalsete teenuste loomise elavdamiseks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis on vähemalt 30% programmi kataloogist. Tagamaks vajalik meedia mitmekesisus ja meediavabadus, rõhutatakse vajadust tagada seaduses direktiiviga nõutavas ulatuses meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatus ja ülesannete täitmiseks vajalik võimekus ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, näiteks pikendades muu hulgas saadete salvestiste säilitamise tähtaegu sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist 20 päevalt 30–90 päevani.

Eelnõu väljatöötamisse kaasati teemaga puutumust omavad ja valdkonna huve kaitsvad esindusorganisatsioonid: Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Meediaettevõtete Liit, samuti tol hetkel tegevusluba omanud või majandustegevuse teate esitanud audiovisuaalmeedia teenuste osutajad. Lisaks kaasati ka Ekspress Meedia AS, kelle hallatav Eesti suurimaid uudisteportaale Delfi võib oma Delfi TV-ga kvalifitseeruda audiovisuaalmeedia teenuseks meediateenuste seaduse tähenduses, samuti Postimees Grupp AS.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatusi tutvustati kaasatutele 2019. aasta septembris ning nende põhjal valminud seaduseelnõu kohta koguti kirjalikku tagasisidet 2020. aasta veebruaris. Huvirühmad tegid ettepanekuid näiteks selle kohta, kuidas paremini kaitsta alaealisi neile sobimatu meediasisu eest, aga ka puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu ning tele- ja raadioreklaami puudutavates küsimustes. Tänaseks on varem kaasatud sihtrühmade täiendav kaasamisring läbitud ka Riigikogu kultuurikomisjoni eestvedamisel. Selle raames on esitanud eelnõu kohta oma ettepanekud Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Ringhäälingute Liit – neist esimene meediateenuste ligipääsetavusega seotud küsimustele veelgi jõulisemaks esiletõstmiseks ning teine näiteks uudistesaadetes kohustusliku miinimummahtu ja tegevuslubade kehtivusaega puudutavate regulatsioonide kohandamiseks. Arutelud nende ettepanekute üle veel tulevad.

Kõnealust seaduseelnõu on seostatud ka sõnavabaduse rikkumisega. Eristada tuleb aga sõnavabaduse riivet ja sõnavabaduse rikkumist. Sõnavabadus ei ole absoluutne õigus, sest sellega kaasnevad alati ka kohustused ja vastutus. Iseasi, kas need ikkagi kitsendavad kellegi sõnavabadust. Sõnavabaduse riive on igasugune sekkumine sõnavabaduse kasutamisse. Selline sekkumine võib olla õiguspärane ehk lubatud riive või õigusvastane ehk sõnavabaduse rikkumine. Meediateenuste seaduses peetakse silmas teiste inimeste õiguste kaitset. See on kooskõlas nii Euroopa põhiõiguste hartaga kui ka näiteks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Eesti põhiseadusega. Iga piirangu proportsionaalsust hinnatakse igal üksikul juhul eraldi, kui vägivalla ja vihkamise õhutamise keeldu rakendatakse. Seega ei tähenda audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmine ja rakendamine Eesti õigusruumis sugugi seda, et automaatselt on osa väljendusvabadusest piiratud või kadunud.

Sellega mina tutvustuse lõpetan. Tänan teid ja olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

17:40 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On küll küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

17:40 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud minister! Teie rääkisite praegu sõnavabaduse riivest ja mainisite, et riive ei ole piiramine. Samal ajal on selle eelnõu üks autoreid Siim Rohtla "Aktuaalses kaameras" öelnud, et meediateenuste seadusega kindlasti piiratakse sõnavabadust, aga seda tehakse parema ja turvalisema ühiskonna nimel. Kas teie vaidlete talle vastu, et sõnavabadust piiratakse? Kui jah, siis millest tulenevad need erinevad tõlgendused? Kas eelnõu üks autoreid ise ei saa aru, millise eelnõu ta on kirjutanud?

17:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Antud juhul on tegu Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega Eesti seadusandlusesse. Ma ei oska kommenteerida seda, kuidas on ametnikud kuskil meedias oma panust ja tööd kommenteerinud, kuid siin me räägime sellest, et on lisatud täiendav selgitus sellele, kuidas tohib meedias ennast väljendada. Me räägime sellest, et ei tohi õhutada vihkamist ja vägivalda. Riive ei ole rikkumine. Riive ei ole ka piiramine. Selles suhtes me räägime konkreetselt direktiivi ülevõtmisest, mis on tegelikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja väga suures osas ka Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis ütleb selgelt, et lubatud ei ole diskrimineerimine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Seda, mida keegi on avalikus ruumis kommenteerinud, ei oska mina kommenteerida. Mina räägin siin muudetud direktiivi ülevõtmisest meie seadusesse.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:43 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Kas te palun täpsustaksite veel korra ja nimetaksite mõned asutused ning teemad, mis hetkel seaduse alla ei kuulu, aga pärast seda ...

17:43 Aseesimees Martin Helme

Rene, me ei kuule sind. Sul ei tööta mikrofon, vähemalt mitte see mikrofon, mis sul pea küljes on. Nüüd ei kuule üldse. Proovime uuesti. 

17:43 Rene Kokk

Kuidas nüüd on?

17:43 Aseesimees Martin Helme

Kuuleb hästi. Hakka otsast peale. 

17:43 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Palun, kas te saaksite täpsustada veel korra ja nimetada mõne asutuse ning teema, mis hetkel seaduse alla ei kuulu, aga pärast seda, kui eelnõu on seaduseks saanud, hakkavad kuuluma?

17:44 Kultuuriminister Anneli Ott

Ma väga vabandan! Mõne asutuse või ... Korra läks mul nagu kaduma. (Saalist täpsustatakse.) Teemad, mis ei kuulu seaduse alla. Seda, millised asutused või teemad kuuluvad seaduse alla, seda hakkab reguleerima TTJA, ja tema pädevus on see, millised asutused vastavalt sellele, kuidas ...

17:44 Aseesimees Martin Helme

Proua minister, ma korra katkestan. Proovime, äkki saab Rene uuesti küsida, sest mulle tundus ka, et see küsimus jäi [poolikuks] ... Anname Renele uuesti sõna, palun!

17:44 Rene Kokk

Aitäh! Mis kehvasti, see uuesti. Kas te nüüd kuulete mind?

17:45 Rene Kokk

Küsimus oli selles, kas minister võiks täpsustada ja nimetada mõne asutuse või teema , mis hetkel kehtiva seaduse alla ei kuulu, aga pärast seda, kui see eelnõu on seaduseks saanud, hakkab kuuluma. [Küsin sellepärast,] et kõik aru saaksid, mida see meile endaga kaasa toob.

17:45 Kultuuriminister Anneli Ott

Meie praegune meediateenuste direktiiv täpselt sama õigusruumi juba reguleerib. Mina ei oska seda öelda, millised ametid või millised ettevõtted täpselt hakkavad [selle seaduse alla] kuuluma, kuid direktiivi ülevõtmine reguleerib kogu Euroopa Liidu meediaruumi. Põhimõte on selles, et me oleksime ühes meediaruumis, me oleksime sarnaselt kaitstud nii siin Eestis kui ka Euroopas laiemalt. See on selle direktiivi selline laiapõhjaline ülevõtmise mõte.

Millised asutused täpselt hakkavad kuuluma, see sõltub sellest, kuidas nad vastavad nendele tingimustele, mille alusel näiteks videoplatvormid praegu kehtiva seaduse kohaldamisalasse kuuluvad. Ma tõesti neid üles lugeda ei oska, aga oma kõnes ma siin mõningad välja tõin, mis need võiksid olla. Võtame näiteks YouTube'i. YouTube vastab juba täna tegelikult kõikidele nendele tingimustele, ta rakendab isegi palju rangemaid nõudeid, kui see direktiiv ette näeb. Audiovisuaalmeedia teenustest näiteks Netflix ja Amazon Prime Video läheksid samuti selle [seaduse] alla.

Teema on selles, et nii need ettevõtted, mis on Eestis registreeritud, kui ka need, mis ei ole Eestis registreeritud, aga jagavad enda materjali või teenust või sisu Eesti inimestele, nende suhtes saab Eesti rakendada järelevalvemenetlust, aga seda loomulikult koos selle riigiga, kus ettevõte on registreeritud. Või vastupidi, Eesti saab rakendada järelevalvemenetlust, kui me leiame, et meie suhtes on tõlgendatav seadusest tulenev keeld. Nii et selles suhtes see laieneb üle kogu Euroopa Liidu ja see tagab ühtlase õigusruumi kogu meediamaastikul laiemalt.

Kahjuks neid ettevõtteid mina siin esitada ei oska. Eks seda saab menetluse käigus võib-olla komisjonis küsida, kes need oleksid. Aga ma võin nimetada neid, kellega läbi räägiti ja kes tõenäoliselt hakkavad selle seaduse alla kuuluma: näiteks Ekspress Meedia, kelle hallata on uudisteportaal Delfi koos Delfi TV-ga, ja Postimees Grupp, kes pakub samamoodi teleülekandeid. Need on tõenäoliselt meediateenuse seaduse tähenduses olevad [meediateenuste pakkujatest] ettevõtted. Aga need on seletuskirjas kindlasti olemas. Praegu ma teile peast neid niimoodi täpsemalt ette lugeda rohkem ei oska.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:48 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea minister! Suurest pildist või üleeuroopalisest pildist te juba rääkisite, mina küsin kitsamalt Eesti kohta. Iga seaduse puhul peaks olema ju ka konkreetne vajadus selle seaduse järele, et me lihtsalt ei toodaks bürokraatiat või ei teeks ettevõtjate ja inimeste elu keerulisemaks. Ma tahangi küsida, kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida täpselt selle regulatsiooniga nüüd lahendatakse ja mida olemasoleva seaduse raames lahendada ei saa. Palun sellele küsimusele vastust.

17:49 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Teatavasti on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik ja liikmesriigina oleme me leppinud kokku teatud reeglites. Me oleme sarnase direktiivi ka varem oma õigusruumi üle võtnud, aga kuna meediamaastik praegu väga kiiresti muutub, meil lisandub mitmesuguseid võimalusi, kuidas inimesed meediateenust tarbida saavad, siis on ka seda juba kehtivat direktiivi uuendatud. Need arutelud on kestnud paar aastat ja ka Eesti on loomulikult oma panuse nendesse aruteludesse andnud.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli tegelikult eelmise aasta 19. september, nii et Eesti poliitikud on seda päris pikalt arutanud. Kuid siin tuleb silmas pidada seda, et Euroopa Liidu direktiivi tuleb üle võtta otse meie seadustesse, ning me peame täpselt selgitama, milliste seaduste puhul seda direktiivi Eesti õigusruumis kohaldatakse. Me oleme ühiselt kokku leppinud, et me Euroopa Liidus niimoodi toimetame. See [seaduseelnõu] on juba olemasoleva direktiivi ajakohastamine vastavalt sellele, kuidas meediateenuste maastik on muutunud.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme. Moonika, sul on sõna!

17:51 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul siin, vabandust, pult läks natukene segamini. Hea minister! Mul on küsimus selle kohta, et teatavasti selles seaduseelnõus on omaette peatükina käsitletud ka meediapädevust, mille [edendamise] strateegia väljatöötamine on HTM-i haldusalas. Samas selgus, et Euroopa Komisjon, kes hakkab kontrollima selle seaduse toimimist, pole  meediapädevuse kohta juhiste väljatöötamist veel alustanud. Kuidas me saame praegu selle eelnõu seadusena vastu võtta, kui selles sisaldub üks osa, mille järelevalve kriteeriume ja ka sanktsioone me veel ei tea? Me anname Euroopa Komisjonile n-ö blankoveksli ka nende kriteeriumide ja sanktsioonide suhtes. See ei ole hea seadusloome. Kuidas teie sellesse suhtute?

17:52 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur aitäh küsimuse eest! Meediapädevuse teema on kindlasti väga oluline. Selles, et Haridus- ja Teadusministeerium selle ülesande saab, ei ole nende jaoks midagi uut – nad on sellega tegelenud varem ja tegelevad ka edaspidi. Nüüd, selle direktiiviga seoses [meediateenuste] seadusesse täpsustavate punktide sissetoomisest: kui me mingit seadust välja töötame, siis ei ole ju alati niimoodi, et kõik on meie õigusruumis juba täpselt olemas. Loomulikult hakkab Haridus- ja Teadusministeerium vastavalt direktiivile seda teemat arendama ja teeb ka teatud ajal sellest kokkuvõtteid ja ülevaateid.

Mina isiklikult pean meediapädevuse arendamise teemat äärmiselt oluliseks, eriti just noorte puhul, kes täna väga kirjul meediamaastikul peavad orienteeruma. Ei taha siin väga karme näiteid tuua, aga me oleme näinud ka selliseid väga kaasahaaravaid mänge, kus noored inimesed saadetakse väga ekstreemseid tegusid tegema ja nende hulk, kes seda teevad, ei ole mitte väike. Nii et selles suhtes vastutus meediapädevuse arendamisega tegeleda on kindlasti väga oluline. Ma arvan, et see, kas Euroopa Komisjon seda kuidagi kontrollib või täiendab, ei olegi selles mõttes lõpuni oluline. Pigem on oluline see, et meie inimesed suudaksid sellel kirjul meediamaastikul orienteeruda ning et nad mõistaksid, mis on nende jaoks oluline, et nad mõistaksid, kes seda sisu toodab, mis on selle sisu tegelik tagamõte ja mis on selle sisu tegelik väärtus.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun! 

17:54 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Soovin teada, mille põhjal otsustati, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on pädev tegelema diskrimineerimise või viha õhutamise järelevalvega. Missuguseid juhtumeid on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet varem lahendanud, et on tekkinud veendumus, justkui tal oleks olemas sellealane kogemus?

17:54 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Teatavasti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juba varemgi meediateemadega tegelenud ja see ei ole nende jaoks uus asi. Ka komisjoni aruteludes – mida teile pärast tutvustatakse, ma ei hakka siin täpsemalt rääkima – seda teemat käsitleti ja seal toodi välja täpselt need momendid, mida on seni tulnud menetleda. Loomulikult tulevad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selle direktiivi ülevõtmisega seoses täiendavad ülesanded, aga need ülesanded on selle eelnõu raames. Sellest tulenevalt on arvesse võetud ka kohustusi, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil oleks tehniline võimekus ülesandeid täita. 

Järelevalveotsuseid saab alati vaidlustada, selleks on meil kohtusüsteem. Kui need ei peaks olema meediateenuse pakkuja arvates kas pädevad või õiglased, siis saab neid kohtus vaidlustada. Kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jaoks sisuliselt selle direktiivi kohaldamisega midagi väga ei muutu. Tegelikult on see teema nende laual olnud juba 2013. aastast, kui nad hakkasid meedias toimuva üle järelevalvet tegema.

17:56 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun! Heli, Uno!

17:56 Uno Kaskpeit

(Kaugühendus)

Kas mind on kuulda?

17:56 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on. 

17:56 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kes on need inimesed, kes hakkavad otsustama, kas mõnes saates õhutatakse viha või ei õhutata? Missugused hakkavad olema nende tööreeglid, mille alusel hakatakse seda mõõtma?

17:57 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Nagu ma juba ka mainisin, on selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning nende ametnikud, kes on 2013. aastast selle teemaga tegelenud. Me räägime siin ju tegelikult sellest, et meil on sõnavabadus, meil on vabadus pidada kindlasti poliitilist debatti, avaldada oma arvamusi. Me räägime sellest, kui meediateenuse pakkuja teenuse kaudu see teenus, mida avalikult levitatakse, õhutab üles kasutama vägivalda või viha teiste suhtes, nii et teised inimesed peavad olema selle eest kaitstud. Ma ei tea, kas te tahate teada, kes on täpselt need inimesed, kes hakkavad otsustama, kas mõnes saates õhutatakse viha või ei õhutata. Mina seda kahjuks täna öelda ei oska. Need inimesed tõenäoliselt kõik veel selles ametis tööl ei ole, aga ma olen kindel, et need saavad olema väga kompetentsed ja professionaalsed inimesed.

Kui me räägime nüüd sellest menetlusest, siis ma ei oska öelda, kas siin on taga ka mingi konkreetne hirm, et nüüd hakatakse väga suurt tsensuuri sõnavabaduse suhtes kasutama. Seda kindlasti ei ole. Ja selle ma tahaksin siin puldis kohe kindlasti ka selgeks rääkida, et me räägime siin väga mitmest etapist enne, kui me jõuame konkreetsete sammudeni, mis tähendab kas sunniraha rakendamist või meediakanali ajutist sulgemist. Praeguste kogemuste põhjal, mida ka TTJA on kirjeldanud, eelneb sellele väga pikk protsess, mil teenusepakkujaga vesteldakse, toimub kirjavahetus. Kui viha õhutamine osutub ikkagi väga süsteemseks, pikaajaliseks ja pidevaks, siis tuleb kasutusele võtta juba täiendavad meetmed, et meediaruumi ja meie ühiskonda laiemalt kaitsta. Aga selles mõttes debatt eriarvamuste vahel ei ole kindlasti see, millest me selle direktiivi ülevõtmise puhul räägime. Me räägime ikkagi sellest, et viha ja vägivalla õhutamine teiste suhtes ei ole lubatud.

18:00 Esimees Jüri Ratas

Läheme nüüd edasi mõnusa tempoga. Mart Helme, palun!

18:00 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te eksitate Riigikogu, te eksitate avalikkust – aluslepingutes ja liitumislepingus ei ole mitte midagi sellest kirjas, ja kõik sõnavabadusse puutuv on iga liikmesriigi enda pädevus. Nii et direktiivi ülevõtmine on tõepoolest üks niisugune töövorm Euroopa Liidu liikmesriikide ja komisjoni vahelises suhtluses. Aga see ei tähenda seda, et me peame sisse viima tsensuuri. Ja minu küsimus on selline. Minu koduerakond on aastate vältel talunud vihakõnet, laimamist, valetamist. Meil on tohutult hea meel, kui me selle eelnõu vastu võtame, sest järgmises valitsuses, kus me oleme, me kasutame seda kindlasti endavastase vihakõne likvideerimiseks ja nende meediaväljaannete sulgemiseks, mis meievastast vihakõnet produtseerivad. Kas te olete nõus, et selle eelnõu eesmärk on see, et oleks võimalik poliitilisi vastaseid likvideerida, elimineerida?

18:01 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Selle direktiivi ülevõtmisega meediateenuste seadusesse peetakse ikkagi silmas teiste inimeste õiguste kaitset – olla kaitstud viha ja vägivalla õhutamise eest. Ja seda jälgib sõltumatu järelevalveasutus. Seal on kindlasti olemas professionaalsed inimesed, kes oskavad seda hinnata. Siinkohal on kõigil võrdne võimalus seda direktiivi kasutada. Kui järelevalveasutus leiab, et tegu on direktiivis välja toodud rikkumisega, siis sellega järelevalveasutus peaks ka tegelema.

Nagu ma ka varem vastasin, on Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik kokku leppinud, et meie oma ühist meediaruumi kaitseme, me teeme selleks koostööd, oleme selleks välja töötanud direktiivi ja selle esialgse variandi juba ka üle võtnud. 2018. aastal leppisime kokku, et meediateenuse maastiku muutumise tõttu võtame üle ka selle uue direktiivi.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun! 

18:03 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Suur aitäh, härra Riigikogu esimees! Proua minister! Selle direktiivi automaatne ülevõtmine on väga halb mõte. Kogu see direktiiv iseenesest on väga küürakas. Kogu selle ettevõtmise taga on ikkagi liberaalsete erakondade soov kehtestada tsensuur. Ja eks ta ole ka üks pusletükk sellest suurest võtmest politseiriigi tekitamisel.

Aga te mainisite, et see direktiiv hüpoteetiliselt kaitseb inforünde eest. Ühele tundub asi ründena, teisele objektiivse informatsioonina. Mida te käsitlete inforünde all? Mulle millegipärast tundub, et umbes kaks nädalat võtaks aega, et portaal Objektiiv selle klausli järgi kinni panna. 

18:04 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Ma pean vabandama, ma kindlasti ei ole see ekspert, kes oskaks seda öelda. Ma arvan, et meil on Eestis selleks seadusandlikud asutused ja ka väga professionaalsed julgeolekuasutused, kes oskavad öelda, kui Eesti riigile peaks väljastpoolt selline inforünne tulema. See on üks teema, mida ma mainisin väga paljude teemade hulgas. Ma usun küll, et ükski Eesti meediakanal ei ole selline oht, et me saaksime selle puhul rääkida Eesti turvalisusest ja inforündest.

See oli üks näide, mille ma tõin just seoses sellega, et see on Euroopa Liidu direktiiv, mis tähendab seda, et me oleme üle Euroopa ühises inforuumis. Tänaseks on 15 riiki selle direktiivi üle võtnud ja 12 on seda veel menetlemas, sh Eesti. See direktiiv annab meile kõigile ühistel alustel toimiva meediaruumi, kus me saame üksteist toetada, kui me leiame, et meediateenuste pakkuja või tarbija, kes on seal ise sisu looja, kasutab seda [ruumi] vaenulikult.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Teile on veel palju-palju küsimusi, austatud minister. Me läheme siit edasi mõnusa tempoga. Paul Puustusmaa, palun!

18:05 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea kultuuriminister! Ma lähen oma viites natukene Mart Helme sõnade juurde ja Urmas Reitelmanni sõnade juurde, milles oli hoiatus. Nagu hiinlased ütlevad: iga kepp on kahe otsaga. See, mida te praegu tahate ellu viia, võib väga valusa tagasilöögi anda. Üldsus peab teadma seda, millega me praegu tegeleme.

Kui me räägime direktiivist, siis ei ole nii, et see on käsk ja kohustus. Direktiiv, erinevalt Euroopa Liidu määrusest, on õigusakt, mis annab meile suunise, mille järgi me saame ise otsustada, kuidas me selle kehtestame. Aga praegu on see nagu Brežnevi pakike, millega me võtame vastu meeletu piiramise, keelustamise, takistamise, tsensuuri. Mind huvitab, mis sunnib teid varjatult sisse viima nn vihakõne regulatsiooni meedia tasandil, ja miks te püüate Eestis ellu kutsuda laialdast meediatsensuuri nn meediavabaduse hägusa sildi all.

18:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole olemasoleva direktiivi täiendamise puhul tegu tsensuuri kehtestamisega. Keelatud on vägivalla ja vihkamise õhutamine. Direktiivis seati vägivalla ja vihkamise õhutamise keeld õigusselguse huvide eesmärgiks selliselt, et lisati Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel need tunnused, mille järgi saab hinnata seda, kas meie inimesed on kaitstud ja kas neil on turvaline. Ei saa olla niimoodi, et nende omaduste alusel, mis on põhiõiguste hartas välja toodud, saab kellegi suhtes õhutada viha või vägivalda. Aga ma ei tea, kas ma hakkan neid ette lugema. Need on meile kõigile teada.

18:08 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

18:08 Merry Aart

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea eesistuja! Hea minister! Siin on palju juttu olnud põhiõiguste hartast ja määrustest ja direktiividest ja kõigest sellisest. Põhiõiguste harta artikkel 21 ütleb, et keelatud on igasugune diskrimineerimine. Me võtame üle, aga me võtame üle valikuliselt. Eelnõus on suletud nimekiri nendest tunnustest, mille alusel on diskrimineerimine keelatud. Aga harta järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine. Miks me selle välja jätame? Igasugune selline tõlgendamine, viha õhutamine, vaenu õhutamine – kellele alluvad need inimesed, kes hakkavad hinnanguid andma neutraalselt ilma ideoloogilise kallutatuseta? Minul on väga suur hirm. Iga selline asi annab negatiivse tulemuse ja tõlgendamisvõimalusi on väga palju. Palun selgitage.

18:09 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Euroopa Liidu põhiõiguste harta puhul, millele ma tõesti olen juba mitu korda osutanud, me räägime artiklist 21 ja see sätestab tõesti diskrimineerimiskeelu ja osutab ka järgmistele alustele. Ma siiski loen need ette, sest mulle tundub, et selles suhtes tekib nagu arutelu. Need on sugu, rass, nahavärvus, etniline või sotsiaalne päritolu, geneetilised omadused, keel, usutunnistus või veendumused, poliitilised või muud arvamused, rahvusvähemusse kuulumine, varaline seisund, sünnipära, puue, vanus, seksuaalne sättumus ja kodakondsus.

Miks on see loetelu hartast siia eelnõusse tõstetud? Tegelikult direktiiv ei näe ette seda kuidagi kitsendada, ja nende väljatoodud aluste puhul on tegu ajalooliselt väga pika praktikaga, mille alusel on tänaseks selge, et siia alla on võimalik kõik need ohumomendid paigutada, ja selle loetelu alusel me saame tagada selle, et kõik inimesed oleksid kaitstud. Kui tekib selliseid momente, kus me ei oska öelda, kas [mingi juhtum] siia selle loetelu alla mahub, siis tuleb meile appi ka Eesti põhiseadus, mis ütleb, et mitte kellegi suhtes ei tohi vihkamist ja vägivalda õhutada.

Praegu me räägime direktiivi ülevõtmisest, milles on osutatud sellele harta artiklile, ja seda on ka Eesti teinud. Tava on, et direktiivi ülevõtmisel me ei laienda seda, vaid me võtame selle direktiivi otseselt üle. Lugupeetud Riigikogu saab seda eelnõu alati täiendada, kui ta peab seda vajalikuks, see on austusväärse kogu võimalus. Praegu selle seaduseelnõu ettevalmistamise käigus on lähtutud direktiivis välja toodud nõudest ja ka see harta artikkel on siia lisatud. Kahjuks seda üldisemalt lisada ei saa, sest see on meil kõigil Euroopa Liidu tasandil nii kokku lepitud.

18:12 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

18:12 Ruuben Kaalep

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister! Väga segane olukord on tekkinud. Eelnõu autor ütleb, et sõnavabadust piiratakse, teie ütlete, et sõnavabadust ei piirata. Samal ajal te räägite sellest, kuidas keelatakse ära viha õhutamine. Ja vaadake, see on ülimalt mitmetähenduslik ja hägune terminoloogia, mille kasutamine ei taga kuidagi sõnavabaduse püsimist. Ma toon lihtsa näite. Kui ma ütlen, et Eesti on eestlaste riik, siis see võib kellegi arust olla viha õhutamine vähemusrahvuste vastu. Palun selgitage, kuidas on sellisel juhul tagatud sõnavabaduse säilimine.

18:13 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Ma päris hästi ei oska seda seaduse, kuidas te seda nimetasitegi, koostaja kommentaari kommenteerida. Seaduse on Riigikokku toonud Kultuuriministeerium ja ma tõesti ei oska neid varasemaid kommentaare kuskil avalikus ruumis, ma saan aru teie küsimusest nii, kommenteerida. 

Sõnavabaduse või selle näite kohta ma olen toonud välja selle, et meil on sõltumatu järelevalveamet, kes hindab seda, kas meediaväljaanne või meediateenuse pakkuja on direktiivi rikkunud. Nagu ma teile selgitasin, siis direktiiv ei riku sõnavabadust. Ja kui on teatatud direktiivi rikkumisest, siis selleks ei ole kohe ju mingisuguseid karistusi planeeritud või arvestatud. Sellele, nagu kindlasti ka lugupeetud komisjoni liige saab pärast teile selgitada – komisjonis samuti seda teemat arutati – eelneb pikk protsess. Kui peaks tekkima erimeelsusi, siis kindlasti see, kelle suhtes on küsimus tekkinud, saab enda seisukohti selgitada ja kaitsta. Ja kui järelevalveameti otsus ei ole meediateenuse pakkujale siiski vastuvõetav, siis saab ta alati pöörduda ka kohtusse.

18:15 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kahtlemata olete te äärmiselt tark naisterahvas, ja seda täiesti ilma irooniata. Te räägite kogu aeg vihakõnest ja ka sellest, et on vastavad instantsid, kes hakkavad seda kõike hindama. Küsimus on selles, et tavakodaniku jaoks peaks olema ikkagi selge, kust jookseb vihakõne ja sõnavabaduse piir. Et ei oleks niimoodi, et inimene satub tahtmatult sellesse gruppi, kelle öeldut klassifitseeritakse vihakõnena. Liikluses on ju kõik väga lihtne: kui põleb punane tuli, siis me ei lähe üle tänava, aga kui roheline tuli, siis läheme üle tänava. Öelge mulle palun sellist asja, kus on need piirid sõnavabaduse ja vihakõne vahel, et inimene saaks sellest ise aru ilma politsei sekkumiseta.

18:16 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Kõnealune direktiiv räägib meediateenustest ja meediateenuste pakkujatest. Me ei räägi siin inimestest tänava peal, me räägime juriidilisest isikust, kes meediateenust pakub. Tema vastutab selle eest, et tema platvormil ei tekiks olukorda, kus õhutatakse viha ja vägivalda ning ollakse teiste inimeste suhtes vaenulik, mille tagajärjel see protsess võib laieneda millekski enamaks. Kõigepealt vastutab selle eest loomulikult selle platvormi, kus viha õhutada saab, pidaja, selle keskkonna looja.

Toon ühe konkreetse näite. Kui on mingisugune kanal, mis vahendab enda saateid YouTube'i kaudu, siis [tema puhul need piirangud juba kehtivad, sest] YouTube juba rakendab kõiki neid piiranguid, mis praegu siin direktiivis on. On täiesti selge, et ka Eestis praegu toimivad platvormid on selle direktiivi ülevõtmise protsessi olnud kaasatud. Ja mitte ühegi meediateenuse pakkuja tagasisides ei ole olnud seni ühtegi viidet selle kohta, et nad näeksid ohtu, et nad ei saa edaspidi ennast enam piisavalt vabalt väljendada nendel kanalitel, mille nad on loonud. Direktiiv on loodud selleks, et kaitsta meid kõiki. Kaitsta meie ühiskonda ja kaitsta ka Euroopa Liitu laiemalt.

Ma arvan, et sellised tänava peal kuuldud eraisiku arvamusavaldused – kui ma lugupeetud küsijast nüüd valesti aru ei saanud – ei ole need teemad, mida me siin selle direktiivi ülevõtmise kontekstis arutame.

18:18 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

18:18 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Austatud minister! Mul on huvitav näide aastast 2003, Euroopa Liiduga liitumise kampaania ajast, kui tarbijakaitse käskis Tallinna tänavatel maha võtta MTÜ Ei Euroopa Liidule plakatid. Samal ajal jäid linna üles Euroopa Liiduga liitumist pooldavad plakatid, sest nendega olevat olnud kõik korras. Kuidas te tõestate, et tänane Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on pädev tegelema diskrimineerimise või vihale õhutamise järelevalvega ja ei alga samasugune kummijoonlauaga ühe poliitilise vaate tagakiusamine?

18:19 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Nagu ma juba mainisin, ma ei hakka uuesti neid harta aluseid üles lugema, kuid seal on kindlasti nimetatud poliitilised arvamused ja veendumused. Poliitiliste debattide pidamine on ka siin kindlasti paindlikum, sest alati peab opositsioon saama oma arvamust ja seisukohti koalitsiooni tegevuse kohta avaldada. Ja see on demokraatlikus ühiskonnas kindlasti väga suur väärtus.

Ma rõhutan uuesti, et ka sõltumatu järelevalveasutus ei ole selles suhtes lõpliku otsuse tegija, alati on võimalus pöörduda kohtu poole, kui menetlusprotsessi raames ei ole jõutud kokkuleppele. Ja tõesti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pidanud minema kas siis meediakanali ajutise sulgemise teed või rakendama teisi meetmeid selleks, et seda ohtu, mida on leitud, et mõni meediakanal on levitanud, ära hoida. Ma olen kindel selles, et alati on võimalik kohtu kaudu neid vaidlusi menetleda. Senine kogemus praeguse direktiivi ja praegu kehtiva meediateenuste seadusega näitab seda, et neid menetlusi on olnud väga vähe ja need kõik on lahendatud mõlema osalise selgituste ja täiendavate küsimuste küsimise ja ettepanekute arvestamisega.

Kõik need tähelepanekud on siin kindlasti äärmiselt olulised, väga oluline on need kõik selle direktiivi ülevõtmise raames läbi ja selgeks vaielda. Kuid pikemas perspektiivis me näeme seda, et me oleme Euroopa Liidu tasandil ühiselt kokkulepitud meediateenuste ruumis ja seetõttu saame ka kõik väga selgelt aru, et see on tegelikult kaitse nii meile kui ka meie lastele.

18:21 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

18:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite sissejuhatuses, et selles seaduses sisalduvad ka teatud vihakõneseaduse elemendid. Aga miks on sellesse seadusesse vaja sisse viia vihakõneseaduse elemente ja veel sellises vormis? Te ütlesite ka seda, et see seadus hakkab reguleerima vägivalla ja viha õhutamist. Ma tuletan teile meelde, et see kõik on ka praegu karistusseadustiku kohaselt reguleeritud ja karistatav. Ja kus on – äkki te täpsustaksite ikkagi üle – Eesti ühiskonnas see probleem, mida uue regulatsiooniga soovitakse lahendada ning mida kehtiva seaduse alusel või kehtivate teiste seaduste alusel siiani lahendada ei saanud?

18:22 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Kõigepealt, kriminaalkaristusest räägime ikkagi siis, kui vihakõne menetletakse karistusseadustiku alusel. Seevastu meediateenuste seaduses kriminaalkaristust ette ei nähta. Siin me räägime sellest, et meediateenuste osutamisel on vägivalla või vihkamise õhutamise korral võimalik meediateenuste osutajale määrata kas väärteokaristus, kohaldada  rikkumise lõpetamiseks haldussundi, meediakanal ajutiselt sulgeda või teha ettekirjutus, määrata sunniraha. See on see erisus, et me ei räägi siin mingist kriminaalmenetlusest.

Ma väga vabandan, mul läks küsimuse teine pool nüüd natuke lendu. Mis see teine pool oligi, kas võiksite korrata?

18:23 Esimees Jüri Ratas

Kodu- ja töökorra seaduse järgi ei või korrata, meil ei ole sellist võimalust, aga ma loodan, et nüüd keegi ei protesti, kõik saavad aru. Ma tõesti palun, Helle-Moonika Helme, väga lühidalt korrake, nagu minister palub. Aga muidu meil ei ole sellist võimalust. Palun, Helle-Moonika Helmele mikrofon!

18:23 Kultuuriminister Anneli Ott

Vabandust! Ma pean hakkama üles kirjutama.

18:23 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh, ma väga tänan! Mu lühike küsimus oligi, et kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida uue regulatsiooniga soovitakse lahendada ning mida kehtiva meediateenuste seaduse või teiste seaduste alusel siiani lahendada ei saanud.

18:24 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, võimaluse eest täpsustada küsimust! Tegelikult ma alguses ka oma kõnes mainisin – vabandust, et ma kordan ennast! –, et me räägime siin sellise direktiivi kohaldamisest, mis tegelikult on meil seadusesse juba üle võetud. Me ainult täpsustame seda, me toome välja meediaruumis toimunud muutused ja laiendame nende tingimusi või siis ühtlustame neid nõudeid, mida meediateenuse pakkuja peab arvestama.

Täiendamine seisneb selles, et kui varem oli ainult vägivalla teema, siis nüüd on ka vihkamise õhutamise teema sisse toodud. Me ei tohi vihkamist õhutada ja see keeld on mõeldud tegelikult kogu ühiskonna kaitseks. Tundub, et praegu teeb muret just see teema ja see võib-olla ei olegi seotud sellest seadusest tulenevate praktikatega. Meediateenuste seaduse rikkumist ei ole ju praeguse praktika põhjal olnud TTJA tagasiside alusel väga palju. Seda me komisjonis arutasime. Nii et ma ei oska kommenteerida seda küsimust selles suhtes, mis tulevikus teistmoodi peaks olema. Lihtsalt vägivalla ja viha õhutamine nii, et see teeb kellelegi kurja või aktiveerib ühiskonnas teatud protsesse, ei ole lubatud. Ja selleks me rakendamegi seda direktiivi ja kasutame sõltumatut järelevalveasutust, kes saab selle täitmist hinnata.

18:26 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

18:26 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Kas te võiksite palun tuua mõne reaalse näite Eesti lähiminevikus meedias kajastamist leidnud teemast, mida võiks selle eelnõu kohaselt nimetada vägivalla või viha õhutamiseks? Siis me kõik saaksime juba aimu, mis meid pärast selle eelnõu seadusena vastuvõtmist tulevikus ees ootab.

18:26 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Mina saan toetuda nendele aruteludele, mis toimusid kultuurikomisjoni lugupeetud liikmete vahel selle seaduseelnõu esitlemise ajal. Seal oli kohal ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja, kes tõi välja selle, et tegelikult on praegu nende praktikas selliseid juhtumeid olnud väga vähe. Need menetlused on lõppenud sellega, et on saadud kokkuleppele ja ei ole pidanud minema väga karmide meetmete rakendamise teed. Nii et see annab sõnumi, et pigem me ei saa täna neid näiteid tuua, kus me oleksime pidanud rakendama seaduses või direktiivis välja toodud viha ja vägivalla õhutamise vältimise jaoks ette nähtud meetmeid.

18:28 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

18:28 Martin Helme

Aitäh! Kui meie olime valitsuses, siis me ei olnud nõus, et seda seaduseelnõu hakatakse menetlema. Te küll meile korduvalt räägite, et me ei kehtesta siin tsensuuri selle seadusega, aga samas te ütlete, et luuakse järelevalveamet, kes hakkab kontrollima arvamusi, arvamuse avaldamisi, ja tal on õigus, kui need arvamuse avaldamised ei ole sobilikud, võtta ära litsentsi, panna kinni väljaandeid, teha ettekirjutusi, teha trahve ja menetleda lõputult. Ja siis te ütlesite veel ühes teises lauses, et me kaitseme inimeste õigust mitte saada solvatud või halvustatud. Ehk teisisõnu, me loome õigusliku raamistiku selle kohta, et inimesed saavad öelda, et mulle ei meeldi see jutt, mida räägitakse. Ja see ongi tsensuuri kehtestamine.

See seadus konkreetselt on vihakõneseaduse kaksikvend, mis loob tsensuuri juriidilistele isikutele, füüsilistele isikutele on teil järgmine soolas. Aga komisjonis, kui seda asja arutati, oli juttu ka sellest, et neid ametnikke saab olema kaks ja nad hakkavad tegutsema siis, kui tuleb kaebus. Kas me loomegi praegu pealekaebamisühiskonda?

18:29 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Tegemist ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jaoks uue ülesandega. Näiteks kehtib meediateenuste seaduses vihkamisele õhutamise keeld ka praegu. Ka praeguses seaduses see keeld kehtib.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sellega ka senimaani tegelenud ja on teinud selle üle riiklikku järelevalvet ning olnud väärtegude kohtuväline menetleja. Ametil on kvalifitseeritud personal, juristid, kes on võimelised hindama väljendusvabaduse piirangute põhiseaduspärasust ja meediasisu hindamise kogemus on neil kindlasti olemas. Nii et selles suhtes, nagu ma olen ka öelnud, on otsuste üle tagatud kohtulik kontroll, nii nagu on õigusriigile kohane. Ja kõigil neil, kelle suhtes menetlus algatatakse, on ka võimalus see kohtus vaidlustada.

18:30 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

18:30 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Üks esimesi küsimusi teile oli, et mida see seadus Eesti ühiskonnas lahendaks. Ma olen tähelepanelikult kuulanud neid vastuseid ja neid jutte. Arvestades seda, et enamus asju on vanade seadustega reguleeritud, siis saan ma aru, et direktiivi ülevõtmine on teatud mõttes teie eesmärk. Kas saaksite sõnastada väga lihtsalt, selgelt ja lühidalt, mis on siis ikkagi see, mida me selle seadusega just Eesti ühiskonnas lahendame? Lähtudes sellest seadusest, kuidas me ikkagi säilitame oma kultuuri ja oma kombeid ja oma rahvuslust, et see kõik selle tagajärjel kannatada ei saaks?

18:31 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Loomulikult olen ka mina seda meelt, et Eesti kultuuri säilitamine on väga oluline. Aga ma usun, et ka see direktiiv kindlasti aitab seda teha.

Ma alustan jälle sellest, et Eesti on Euroopa Liidu liige varsti juba 17 aastat. Selles ühenduses oleme me teatud tegutsemisvormid omavahel kokku leppinud. Me oleme ka selle direktiivi suhtes kokku leppinud. See direktiiv on juba varem, 2018. aastal meie õigusruumi üle võetud. Ka selle direktiivi, millest me praegu räägime, on Euroopa Liidu liikmesriigid, sh Eesti, heaks kiitnud, selle ülevõtmises kokku leppinud. Ülevõtmise tähtaeg oli 2020. aasta septembris.

Nagu enne siin auväärt rahvasaadik juba mainis, olid varasemad poliitilised arutelud sellised, et õigel ajal see direktiiv siia saali ei jõudnud. Täna on see siin saalis. Me oleme praegu 12 riigi hulgas, kes ei ole veel jõudnud seda direktiivi üle võtta. Ma loen need riigid ette, et teil oleks teada, mis seisus Eesti hetkel on. Need, kes ei ole seda veel üle võtnud, on Sloveenia, Slovakkia, Poola, Tšehhi, Horvaatia, Iirimaa, Belgia, Rumeenia, Hispaania, Küpros, Itaalia ja Eesti. See on, ma arvan, paari nädala tagune või nädalatagune info, võib-olla tänaseks on mõni neist riikidest selle juba üle võtnud, sest protsess nendes 12 riigis pidevalt käib.

Peab tunnistama, et Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus. Eesti on vastanud Euroopa Komisjonile, et 2021. aasta esimeses poolaastas me selle direktiivi oma õigusruumi üle võtame. Ja siin me praegu sellega oleme. Minu vastus on, et Eestile kui Euroopa Liidu liikmesriigile tagab direktiiv selle, et me oleme ühises meediaruumis. Me kasutame seda ühistel alustel ja austame neid aluseid, milles me Euroopa Liidu põhiõiguste hartas oleme kokku leppinud.

18:34 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Vabandust, kui ma võtan mõnevõrra patroneeriva hoiaku, aga mina mäletan aega, kus praktiliselt kõik mittemeeldivad seisukohad oli võimalik tembeldada nõukogudevastaseks tegevuseks või nõukogudevastaseks hoiakuks. Ja see kõik oli karistatav, see kõik oli taunitav. Kui ei karistatud vanglaga või muul moel, siis oli võimalik töölt lahti lasta, oli võimalik muid repressioone kasutada. See, mida teie meile praegu pakute, on täpselt seesama. See on täpselt seesama! Ja kui te petate ennast ja kui teie erakonnakaaslased ja koalitsioonikaaslased ennast petavad, siis mind nad sellega ei peta. Ja ma teen ainult ühe järelduse teie korduvast korrutamisest, et see on Euroopa Liit ja me oleme kokku leppinud. Esiteks, me ei ole seda kokku leppinud. Ja teiseks, kui see on Euroopa Liit, mis nõuab meilt enda sandistamist, enda tsenseerimist, siis ma teen ühe järelduse: Euroopa Liidust on vaja kiiresti lahkuda ja ma olen üsna veendunud, et ma algatan sellekohase toetusrühma siin Riigikogus.

18:35 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Kas see oli küsimus?

18:35 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, palun, teil on võimalus vastata, on võimalus vaikida.

18:36 Kultuuriminister Anneli Ott

Ma täpsustaksin lihtsalt ühte kommentaari osa, kui tohib. Me siiski oleme selles kokku leppinud, kui direktiiv on ... (Hüüe saalist.) ... (Juhataja helistab kellukest.) Direktiiv kui selline on välja töötatud kõigi liikmesriikidega koos. Ma ei hakka seda Euroopa Liidu protsessi siin välja tooma, kindlasti lugupeetud rahvasaadik seda ka teab. Aga loomulikult on kõigil rahvasaadikutel õigus pidada debatti siin saalis selle üle, seaduse menetlemise ajal oma seisukohti avaldada ja see on ainult tervitatav.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:36 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud kultuuriminister! Ma olen väga suures segaduses ja tundub, et me peaksime suisa Euroopa Liidust äkki lahkuma, sest et Euroopa Liidust on saanud meile juba üha kasvav probleem, mitte probleemide lahendaja. Ja nii tundub. Nõustun teiega täiesti, et vaatluse all olev regulatsioon meil juba kehtib. Tegemist on seega selgelt tühja, mittevajaliku ja bürokraatiat süvendava euroakti ülevõtmisega. Ja te olete ise selle õigusakti ülevõtmist põhjendanud siin saalis täna korduvalt viidetega Euroopa põhiõiguste hartale. Aga muideks, Euroopa põhiõiguste hartas pole mitte ühtegi korda mainitud sõna "viha" või "vägivald" või "õhutamine" või sõnu, seal pole ka sõnu "meedia" või "meediateenus", neid seal ei eksisteeri. Küll aga toetab Euroopa põhiõiguste harta olemasolevate väärtuste säilitamist ja arendamist. Euroopa põhiõiguste harta ei räägi viha või vägivalla või meediateenuste reguleerimise vajadusest. Samas, ta räägib ... (Juhataja helistab kellukest.) ... diskrimineerimise keelust ja see on meil põhiseaduse §-s 12 juba kõik olemas. Küsimus on siis selles, millist reaalset, mitte formaalset ...

18:38 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, palun küsimus!

18:38 Paul Puustusmaa

... vaid reaalset vajadust, probleemi me püüame sellega reguleerida.

18:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Palun!

18:38 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Siin on kaks teemat. Üks on see, et selle direktiivi puhul on liikmesriikidel kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate pakutav audiovisuaalmeediateenus ei sisaldaks vägivallale ja vihkamisele õhutamist, mis oleks suunatud isikute rühma ja selle rühma liikmete vastu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alustel. Me oleme siin need artiklis esitatud alused juba välja toonud. Siin on nagu kaks osa. Üks on see direktiivi osa, ja teine on see täpsustav osa, see, mida direktiiv kirjeldab, see on harta. Sellepärast ma olen seda ka siin mitu korda maininud.

Kordan siis veel kord üle selle, et direktiivi ülevõtmise puhul on tegu kõigile asjaosalistele ühtsetel alustel keskkonna loomisega, et terves Euroopa Liidus kogu meediasektor areneks ühtsetel alustel ja meil oleks liikmesriigina võimalus ennast kaitsta. Kui see sisu, mis tuleb Eesti tarbijale Eestist väljastpoolt, ei vasta meie riigi ja meie tarbija huvidele – seesama punkt, millest ma rääkisin –, siis on meil võimalus see vaidlustada. Eesti riigil on võimalus see vaidlustada, kui see tuleb väljastpoolt. Nii et [direktiivi ülevõtmisega] me kaitseme ka oma kogukonda, Eesti elanikkonda laiemalt.

18:40 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:40 Kalle Grünthal

Aitäh! Te räägite ühtsetest alustest. Mulle meenus kolhoosiaja naljanumber selle kohta, kuidas kolhoosis tõmbab traktor magamamineku ajaks kõigile ühiselt teki peale. Aga küsimus ei ole praegu selles. Te ei vastanud minu küsimusele, et kust jooksevad need piirid, viidates sellele, et inimesi tänavalt see seaduseelnõu ei puuduta. Puudutab küll, sest meediaettevõtete pakkujad ongi need inimesed tänavalt. Ja kui te tahate nüüd öelda, et ainukene kontrollorgan on need paar-kolm inimest seal järelevalves, siis see ongi seesama tsensuur, mille rääkis eelnevalt lahti Martin Helme. Küsimus on praegu selles, et te viitasite, et kui on probleeme, siis minge kohtusse. Aga miks ma pean kohtusse minema, kui puudub isik või isikute grupp, kelle õigusi on rikutud? Sisuliselt on tegemist teiepoolse tsensuuriga ja ka valeväidete esitamisega, mis puudutab Euroopa hartat.

18:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma ei oska öelda, mis on see Euroopa harta [kohta esitatud] valeväide. Ma lihtsalt lugesin selle siin ette ja loodan, et ma üheski sõnas ei eksinud. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et see diskussioon on siin poliitilise arutelu võimalikkuse üle meediakanalites. Tegelikult ju seesama harta alus ütleb, et poliitiliste või muude arvamuste alusel ei või vägivalda ja vihkamist õhutada. Nii et selles suhtes me oleme kõik siin võrdsed ja poliitiliste arvamusavalduste jaoks on need väljendusvabaduse piirid veel kõige avaramad.

18:42 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

18:42 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Te räägite aina inimeste kaitsmisest. Mille või kelle eest te meid vägisi kaitsta tahate? Põhjust ju tegelikult pole, te olete seda ka ise tunnistanud. Juba praegu "kaitsevad" meid näiteks Facebook ja YouTube, ilma et keegi arugi saaks, miks ja mille eest. Fakt on aga see, et meid tahetakse kaitsta normaalsuse ja aastatuhandete jooksul välja kujunenud eetika- ja moraalinormide eest ja meediaväljaannete eest, kes neid seisukohti kaitsevad. Juba täna karistatakse mitmes lääneriigis inimesi ja väljaandeid, kui nad julgevad oma sõnavabadust rakendada suunas, mis vasakliberaalidele ei meeldi. Teie tahate seda ideoloogilist diktatuuri meile peale suruda mingi hüpoteetilise ja defineerimata vihaõhutamise sildi all. Miks valitsus tahab meid viia tagasi tsensuuri ja totalitaarsesse režiimi? Me oleme sellises ühiskonnas elanud ja me ei ole nõus sinna tagasi minema.

18:43 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt tsensuuri ei ole ja ei tule. Aga tsensuurikeeld ei tähenda, et riigil on keelatud väljendusvabaduse kasutamist hinnata ning tarviduse korral alustada selle suhtes menetlust. Ma arvan, et õpetame kõigile lastele seda, et igal teol on tagajärg ja iga tegu nõuab vastutust. Täpselt samamoodi on ka sõnavabadusega. Sõnavabaduse ja vastutuse vahel on võrdusmärk ning sellega peab arvestama.

Ma seda sõnastust ei mäleta ja võib-olla ma lihtsalt tõlgendasin midagi valesti, aga tegu on ikkagi ühe liikmesriigi, Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kokkuleppega ja direktiivi ülevõtmine on kohustus. Me oleme Euroopa Liidu liige. Me oleme kokku leppinud, et kujundame oma meediaruumi ühiselt. Selleks on see direktiiv välja töötatud, olemasolevat täiendatud. Ja kui siin on arutelu selle üle, kas on põhjust [see heaks kiita], siis [olgu öeldud, et] selle direktiivi puhul on ka väga palju teisi muudatusi ja täiendusi, millest ma rääkisin.

Meediamaastik on väga kiiresti arenev, väga kiiresti muutuv. Meile on kättesaadavad väga paljud kanalid, mis võib-olla praegu ei tundugi veel ohuna, ja me keskendume Eesti-sisesele. Aga ma arvan, et selle direktiivi suur väärtus on ka see, et me saame oma ühiskonda kaitsta selle eest, mis Eesti inimesteni jõuab väljastpoolt. Kindlasti on neid teenusepakkujaid, kelle sisuloome ei toimu Euroopa Liidu riigis, kuid kes on registreeritud Euroopa Liidu riigis. See [direktiiv] tagab ka Eestile võimaluse sekkuda direktiivi alusel [probleemse] teenuse seadusega vastavusse viimisesse.

18:46 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:46 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Esmalt klaariks ära selle, et te väitsite, et TTJA on pädev ja varem meediaga tegelenud. Ma täpsustan, et TTJA ei ole tegelenud sisulise hinnangu andmisega, vaid on mõõtnud reklaami sekundeid ja näiteks seda, et signaal ei oleks lubatust võimsam.

Aga minu küsimus on selle kohta, et kui te siin kogu aeg rõhutate vägivalla või viha õhutamist, siis kas on täpselt kindlaks määratud, mis on need sõnad, mille puhul saab meediateenuse osutaja olla kindel, et kui ta neid sõnu kasutab, siis seda tõlgendatakse vägivalla või viha õhutamisena. Meediateenuse ettevõte peab ju täpselt teadma, mis on need piirid – mida tohib öelda, mida ei tohi –, sest teatavasti on tõlgendus subjektiivne. Ei tohiks tekkida sellist olukorda, et kellelegi ei meeldi mingisugune arvamus ja sellepärast rakendatakse seda seadust. Kas on välja toodud konkreetsed sõnad, et meediaettevõte täpselt teaks, mida tohib ja mida ei tohi kasutada?

18:47 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Me peame mõistma, et selle direktiivi puhul me räägime ikkagi sotsiaalse vaenu õhutamisest, mis võib areneda või kasvada reaalseks ründeks. Ja nagu ma varasemalt mainisin, poliitiline debatt või arutelu on lubatud palju laiapõhjalisemalt, selle puhul on väljendusvabadus palju paindlikum, palju avaram. Kindlasti ei ole siin ette antud ühtegi sõna, ja nagu ma ütlesin, seda kindlasti ka ei tule.

Aga sellega ma päris nõus ei ole, et TTJA ei ole tegelenud sisuga. Minule teadaolevalt on ka praegune meediateenuste seadus 2013. aastast selle asutuse järelevalve all ja sarnaselt siin direktiivis või nendes täiendustes tooduga on TTJA sellest ajast alates tegelenud ka sisuliselt nende teemade hindamisega.

18:49 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Sotsiaalse viha õhutamine. Mulle meenub, et 2013 üritas ka YouTube korrastada oma ridu, ja ennäe, võluväel kadus umbes 20% Eesti muusikute loomingust. Kahju oli muidugi sellest, et väga paljud olid kuskilt saanud rariteetset materjali, selle üles pannud ja see ongi nüüd läinud. See on kaduv osa Eesti kultuurist, seda enam [tagasi] ei saa. Aga ma küsin, kui mitu Eesti punkbändi üldse jääks eetrikõlbulikuks, kui me paneme [otsustama] võib-olla verisulis noored inimesed, kelle huumorisoon on nii pikk ja kes ei taha konteksti [teada] ega oska ridade vahelt [lugeda], vaid kes lihtsalt vaatavad. Punk oma olemuselt ongi kuri ja vihane protest, väga sarkastilise, väga terava tekstiga. Oskate te öelda mõne autori, kes läbiks selle kadalipu?

18:50 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma väga loodan, et selle direktiivi ülevõtmine ühtegi muusikalist kollektiivi ei ohusta. Me räägime siin ikkagi konkreetselt viha õhutamisest ja selle reaalseks ründeks kasvamise ohust. Tegelikult on nii, et TTJA on ka seni nende teemadega tegelenud ja saab öelda, et meil ei ole neid juhtumeid. See on ju näide sellest, et me räägime siia õigusruumi ülevõetavast direktiivist kui võimaluse loomisest tulevikuks, kui peaks juhtuma, et meil on tarvidus kaitsta meie ühiskonda selliste ohtude eest. Aga selleks peab see õhutamine olema suunatud n-ö ühiskonna sisse. Väljendusvabadus, kultuur, poliitiline väljendusvabadus – need ei ole selle direktiivi puhul ohustatud.

18:51 Esimees Jüri Ratas

Ma sain sellest küsimusest inspiratsiooni, et ulatame nüüd kõik üksteisele käe ja läheme edasi. Jüri Jaanson, palun!

18:51 Jüri Jaanson

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud minister! Räägime nüüd vägivalla asemel natuke ka ligipääsetavusest. Mul on väga hea meel, et see meediaseaduste eelnõu pika ootamise järel Riigikokku jõudis. Selle järgi peaksid audiovisuaalmeedia teenuse pakkujad koostama ligipääsetavuse tegevuskava ja siis proportsionaalselt muutma selle ligipääsetavaks. Mul on küsimus selle kohta, et täpsemad juhised ajakava kohta peaks minister selle eelnõu järgi määrusega kinnitama. Ma küsingi: kas see määruse projekt on teil valmis ja kas see on ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ja meediaorganisatsioonide esindajatega läbi räägitud?

18:52 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Direktiivi uuendamisel on tõesti oluliseks sihiks seatud puuetega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu parandamine. Teenuseosutajad peavad hakkama välja töötama tegevuskavasid ja andma nende täitmise kohta TTJA‑le ka ülevaateid. Seda, milline on puuetega inimeste ligipääsu puudutavate sätete mõju, hindab Kultuuriministeerium 2024. aastal.

Määruse projekti hetkel veel ei ole. Sellega töötatakse need täpsemad tingimused välja siis, kui meediateenuse pakkujad on oma tegevuskavad esitanud. Kultuuriministeerium hindab nende mõju ja selle mõjuhinnangu põhjal koostataksegi määrus, et mis tingimustel ja kuidas peaksid tulevikus meediateenuste pakkujad oma teenust kohandama, et ka puuetega inimestel oleks võimalik seda tarbida.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun! 

18:54 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Anneli! Meie õigussüsteemi juured lähevad teatavasti tagasi Vana-Rooma õigussüsteemi ja sealt tuleb selline põhimõte nagu nullum poena sine lege, mille kohaselt kedagi saab karistada vaid seaduses sõnaselgelt kirja pandud rikkumise toimepanemise eest, kusjuures laiendav tõlgendus või analoogia kohaldamine on keelatud. Toon näite: meil on kuritegu inimese tapmine, aga sääse või kärbse tapmine ei ole. See põhimõte on jõudnud kõigi tsiviliseeritud õigusriikide karistusseadustikesse ja õigusruumi. Seadusi kehtestavad ainult parlamendid, Eestis meie siin Riigikogus. Aga kas me selle seaduseelnõuga ei taha anda seda sisustamisõigust isegi mitte täitevvõimule, vaid ühele ametile ehk TTJA-le, kes ise hakkab sisustama vihakõne ja diskrimineerimise mõisteid, mis on täiesti laialivalguvad?

18:55 Kultuuriminister Anneli Ott

Ei, ma ei arva, et me annaksime tõlgendamise võimaluse suvaliselt ühele allasutusele. Eesti on õigusriik, kus on tagatud selgepiiriline võimude lahusus. Seadusi võtab vastu Riigikogu, kes annab täitevvõimule konkreetsed ülesanded ning määratleb selge korra ja vastutuse seaduse kohaldamiseks. Nii et jah, ma ei arva, et siin oleks ühel asutusel selline isetegevuse võimalus.

18:56 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

18:56 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Te väitsite korduvalt, et te olete kindel selles, et kavandatavaid muudatusi ei kuritarvitata. Minu küsimus ongi selle kohta, et millel põhineb teie veendumus isiklikus plaanis, sest te väitsite, et te isiklikult olete kindel, ja väärikate inimeste seltskonnas oma sõnade taga alati ka seistakse. Sellepärast ma küsingi. Kuidas te isiklikult saate olla kindel selles, et me tulevikus ei näe kuritarvitusi?

18:56 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen siin ka varem vist juba vastanud, et kui meil on järelevalveasutus, kes peab menetlema kaebusi selle kohta, et mõnel meediateenuse platvormil jagatakse sellist informatsiooni või arvamust, mis õhutab ühiskonnas viha, vihkamist, ja see menetlus jõuab sinnamaale, et tehakse otsused, mis on meediateenuse pakkuja kahjuks, siis meil kui õigusriigis on siiski kohus see, kes lõpliku otsuse teeb. Mina usun meie õigusriiki ja ma usun, et need otsused saavad olema õiglased. Mina ei saa siin puldis garanteerida neid juhtumeid ja tõlgendusi, aga ma olen kindel, et kui osapool, kelle suhtes on algatatud menetlus, ei ole sellega nõus, siis on Eesti riigi kohtusüsteem see, mis õigluse tagab. Ja see annab ka minule usu, et seda direktiivi rakendatakse ainult sellistel põhimõtetel, et kaitsta meie ühiskonda ja mitte lubada õhutada siin vägivalda või vihkamist kellegi vastu.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe!

18:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Seal on ka teisi termineid, näiteks meelsuse ja geneetiliste asjadega seonduvaid. Ja ma saan aru, et ka ansamblit Pertti Kurikan Nimipäivät ja Eesti noorteansamblit ei võiks näidata, sellepärast et inimestel on erinevad arvamused. Paljudele ei meeldi ka see, et "Aktuaalses kaameras" iga päev koroonauudiste taustaks näidatakse muudkui aga süstimist. Inimesed on erinevad, nende jaoks on see võib‑olla vägivaldne. Ja see meelsus: lihtsameelsus, kurvameelsus, raskemeelsus – kõik need on ju meelsuse eri vormid, ka need võivad ju kedagi kuskil häirida.

Te saate aru, filoloogiliselt me kõik mõistame, kui palju meil annaks keerutada. Aga see õigus, et teos võetakse maha ja öeldakse, et hiljem võid kohtu kaudu [loa tagasi] saada – kunstnikud on hellahingelised, need panevad sageli ennem käe endale külge, kui hakkavad uuesti kaklema. Meie siin oleme võib-olla võitlejad. Ma küsin, et kui suur see trahv meil oleks. Maksaksime selle trahvi ära ja ütleksime, et eesti keel on nii rikkalik, me oleme nii paljude erisuguste väljendusvormidega. Maksame parem trahvi ja jätame sõnavabaduse.

19:00 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Sisuliselt direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi ei loo täiendavaid piiranguid. Meediaruumi on meediateenuste seaduse alusel TTJA kontrollinud 2013. aastast ja nende tagasiside meile on selline, et nad ei ole pidanud menetlema selliseid väga rangeid juhtumeid. Need [siinsed] arutelud on väga head, neid peab pidama, ma olen selles täiesti veendunud, kuid me räägime siiski viha ja vägivalla õhutamisest. Me ei räägi kellegi poliitilistest seisukohtadest, me ei räägi kellegi veendumuste avaldamisest. Me räägime ühiskonnas viha õhutamisest ja sellele järgneda võivast reaktsioonist. Me kaitseme n-ö vaenu õhutamise eest.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

19:01 Jüri Jaanson

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud minister! Kas ma sain teie eelmisest vastusest õigesti aru, et ministri määrus ajakava kohta tuleb peale Kultuuriministeeriumi analüüsi 2024. aastal? Ma küsin veel seda, et meediateenuste direktiivi ülevõtmine on viibinud, aga aasta pärast, nimelt 2022. aasta juunikuuks tuleb meil üle võtta järgmine direktiiv, mis sätestab toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded. Tunnen huvi, kas ministeeriumil on selle direktiivi ülevõtmine riigisisesesse õigusse praegu ajakavas. Kas jõuame selle järgmiseks aastaks õigeaegselt siin läbi menetleda?

19:02 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Jah, ma enne vastasin, et Kultuuriministeerium töötab mõjuhinnangu põhjal määruse välja 2024. aastal. Selle teise direktiivi ministeeriumis menetlemise kohta ma kahjuks hetkel ei oska kohe vastata, aga ma lasen teile selle vastuse kirjalikult saata. Ma täpsustan selle ministeeriumis üle ja lasen teile saata kirjalikult, kui nii sobib.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

19:03 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja, sõna andmast! Hea minister! Küsimusi on olnud palju, säänseid ja määnseid, ning neist mõnegi puhul võib aru saada, et on tekkinud hirme, mistõttu oletustega minnakse väga kaugele ja jõutakse väga teoreetiliste juhtumite kirjeldamiseni. Selleks, et me siin teie ettekande lõpetuseks taas asja juurde tagasi jõuaksime ja aru saaksime, millest me ikkagi räägime, kas te ütleksite lõpetuseks, miks Euroopa Liidu kontekstis ja miks Eestil Euroopa Liidu liikmena, arvestades meie geograafilist positsiooni, tegelikult neid muudatusi, mida see seadus kirjeldab, vaja on?

19:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Just nimelt. Just nimelt arvestades meie asukohta Euroopa Liidus. Tänaseks, nagu ma mainisin, on 15 riiki selle direktiivi üle võtnud. 12 riiki, sh Eesti, on need, kelle suhtes on alustatud rikkumismenetlust. Ma ka nimetasin neid. Eesti on lubanud selle direktiivi üle võtta selle aasta esimeses pooles. Oluline moment on siin see, et kui see direktiiv saab kõikide liikmesriikide riigisisesesse õigusruumi üle võetud, siis saab kõigi nende meediaruumi ühtsetel alustel tõlgendada ja reguleerida. See annab Eestile võimaluse: kui väljaspool Eesti riiki, Eesti ühiskonda asuvad meediakanalid jagavad siin informatsiooni, mis õhutab viha ja vihkamist selles direktiivis välja toodud alustel ega ole kuidagi kooskõlas Eesti ühiskonna turvalisuse ja stabiilsuse tagamisega, siis sellisel juhul on Eestil võimalik pöörduda Eestist väljaspool asuva teenusepakkuja poole ja alustada rikkumismenetlust.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

19:05 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin veel. Te rääkisite, et siis, kui kõik riigid on selle direktiivi vastu võtnud, on meil nagu üks ühine mõõdupuu kogu Euroopa jaoks. Olete te kindel, et see ikka hea on? Võib-olla millegi peale pahane kreeklane või bulgaarlane on oluliselt kirglikuma väljenduslaadiga kui põhjamaine inimene, eestlane või soomlane, kes millegi peale vihastades läheb lihtsalt sauna taha ja lööb rusikaga vastu seina ja on omaette. Nendest kultuurilistest erinevustest tulenevad käitumisviisi ja temperamendi eripärad, nii et võib-olla ei ole ikkagi mõistlik kogu Euroopa Liitu ühe vitsaga lüüa ja ühe joonlauaga mõõta.

19:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et see, et Euroopa Liidu kultuuriruum on nii erinev, rikastab meid kõiki. Selle kultuuriruumi kaitsmiseks on kindlasti oluline see direktiiv vastu võtta. See kindlasti ei riku kultuuriruumi, vaid annab võimaluse kõigil ohutult ennast väljendada ja kaitseb meid selle eest, et keegi ei kuritarvitaks seda vabadust, vaid võtaks enda väljendusvabaduse eest ka vastutuse.

19:07 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!  

19:07 Indrek Saar

Aitäh! Minister, te olite nii diplomaatiline oma väljenduslaadis, ma saan teist aru. Aga ma püüan öelda kuidagi otsesõnu ja äkki te saate siis kinnitada, kas ma sain teie vastusest minu küsimusele õigesti aru. Tulenevalt sellest, et meil on idanaaber, kelle propagandakanalid tihtipeale registreerivad [end mujale], vanasti nad registreerisid ennast igal juhul pidevalt Londonisse kuskile postkasti, ja edastavad programmi, mida kontrollitakse meie suhtes mittesõbralikust riigist, on meil tänaste seaduste alusel tõsine probleem see, kuidas me suudaksime reguleerida sisu, mida nad edastavad. Just nimel selliste olukordade puhul me räägime vihkamise ja vaenu õhutamisest, mitte mingite muude teoreetiliste juhtumite puhul. See on see põhjus, miks Eestil, nii nagu ka meie mõttekaaslastel, on selle direktiivi jõustamist vaja. See annab meile oluliselt parema kaitse võimaliku propagandarünnaku eest. Rääkimata sellest, et ...

19:08 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija! Ma väga vabandan, aga teie aeg on otsas. Palun, minister!

19:08 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse ja täpsustuse eest! Lugupeetud küsija vist tol hetkel ei olnud siin, kui ma seda ühes vastuses selgitasin. Need riigid, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed ja kes võivad Eesti suhtes olla huvitatud sellest, et meie ühiskonnas leviksid meediakanalid, mis ei ole [meie suhtes] sõbraliku sisuga ja mis ei ole registreeritud Euroopa Liidus – see direktiiv annab Eestile võimaluse sekkuda ja alustada nende kanalite suhtes menetlust. Just nii.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on siiski veel mõni küsimus, aga mu tänu on siiras. Läheme siit mõnusasti edasi, vähemalt üks küsimus on veel. Urmas Reinsalu, palun!

19:09 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Aitäh! Anneli, minu hinnangul on internetis ja sotsiaalmeedias sõnavabadus äärmiselt olulise kaitsealaga põhiõigus. Minu küsimus on selles, et jah, Euroopas peaks arutama meediateenuste regulatsiooni üle, aga minu meelest peaks see olema vastupidise suunaga: kuidas takistada platvormide omanike selektiivset tsensuuri ja sõnavabaduse tõkestamist. See on probleem, millega tegeleda. Miks selles seaduseelnõus puuduvad sõnavabaduse kaitseala põhimõtted ja klauslid, mis meediateenuste puhul inimesi kaitseksid? On ilmselge, et ka selles valdkonnas tuleb Euroopa riikidel koostööd teha, sest need korporatsioonid on ülemaailmse mõjuga ja meie õiguse ulatuvushaardest väljas. Anneli, teeme sellest asjast ikka asja, mis asi on! Ärme tegeleme vale asjaga.

19:10 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle ettepaneku eest! Meediaplatvormidel on omanikud ja omanikud on ka ju mingisuguste veendumuste esindajad. Kõik, kes kasutavad meediaplatvormi antavat võimalust enda sõnumit ühiskonnas edastada, peavad arvestama sellega, et sõnavabaduse teine pool on vastutus. Aga seda valikut, milline on omaniku mõttes võimalik leviv kanal – ma räägin siin väiksematest meediakanalitest, seal kindlasti on omaniku mõju suurem. Kui me räägime YouTube'i-sarnastest suurtest platvormidest, siis nendes kanalites on tihtipeale ju sisuloojateks tarbijad, kes ise seda sisu sinna loovad, ja seal ei ole väga tihti enam võimalik seda erisust rakendada.

Auväärt Riigikogul on seaduseelnõu raames võimalik neid teemasid arutada. Kõik asjakohased muudatused selles praeguses seaduseelnõus on otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega ja sellega seonduvate muudatustega. Hea tava näeb ette, et muid muudatusi direktiivi ülevõtmisel seaduseelnõus ei tehta. Kuid lugupeetud Riigikogu liikmed saavad alati siin oma arvamust avaldada ja ka neid muudatusi teha.

19:12 Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, palun!

19:12 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Ma arvan, et selles eelnõus on mitu asja, mis on mõistlikud, aga see Brežnevi pakikene, mis puudutab tegelikult ju teatud meelsuskontrolli kehtestamist äärmiselt hägusatel alustel, ei ole okei. Aga minu küsimus sulle on, et kumb on olulisem väärtus. Sa ütlesid, et direktiiv tegeleb n-ö sõnavabaduse ohjesse saamisega, aga ei tegele selle sõnavabaduse kaitsega, mis puudutab globaalseid korporatsioone. Kumb on sinu meelest olulisem, kas sõnavabadust sotsiaalmeedias kaitsta või seda ohjeldada? Paraku kaitsest ei kõnele see valitsuse esitatud tekst mitte sendi eestki.

19:13 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Sõnavabaduse teema ei ole selle direktiivi küsimus. Küsimus on vihkamisele ja vägivallale õhutav tegevus. Ja sõnavabadus ei ole mingisugune lõputu vabadus, vaid sel on ka teine pool ja see on vastutus. Ma tõesti usun, et kõik mõistavad, et see [vastutus] on võrdne vabadusega. On äärmiselt oluline, et meil kõigil oleks võimalus ennast vabalt väljendada, aga meil kõigil peab olema ka vastutus ühiskonna ees, et see vabalt väljendatu ei õhutaks ühiskonnas viha ega vihkamist ja et meile kõigile oleks tagatud turvaline ühiskond.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

19:14 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Mul on Riigikogu esimehele protseduuriline märkus selle kohta, et me kõneleme, et kõik peavad vastutama, ja parlamendi loogikas see tõepoolest nii on, et vastutusvaba ruumi ei tohi olla. Sellest tulenevalt on minu küsimus Riigikogu esimehele, et kuidas vastutavad need globaalsed korporatsioonid, mis võrdlemisi subjektiivsetel alustel mingeid materjale kõrvaldavad, või ka üleeuroopalised korporatsioonid, kes hakkavad materjale kõrvaldama. Kuidas nende vastutus realiseerub Eesti õiguskeskkonnas? See on ju tegelikult tuumküsimus. Vastutus ja õigused peavad olema tasakaalus. Aga kuidas nad sellises mudelis on tasakaalus, kui seda vabaduse kaitse osa selles eelnõus minu hinnangul sees ei ole?

19:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga ma ei loe seda küsimust protseduuriliseks küsimuseks, vaid kindlasti sisuliseks. Peeter Ernits, palun!

19:15 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Jah, aitäh! Minul ei ole protseduuriline küsimus. Ma kuulasin, hea Anneli, su vastamist. [See oli] suurepärane, aga kadus igasugune soov küsida. Ma küsin, et kas sa ise ka usud seda, mida sa räägid. Urmas ütles õigesti, et tegemist on sellise Brežnevi pakikesega – kes veel mäletab, kes oli Brežnev. Kas sa ei ole mõelnud, et puhastada Brežnevi pakike "Väikesest maast", mis sinna on juurde pandud? [Ilma selleta] on see eelnõu täitsa okei. Kas sa ei ole arutanud oma fraktsioonis, et äkki peaks võtma kätte ja puhastama seda Brežnevi pakikest?

19:16 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Lugupeetud Riigikogul ja kõigil fraktsioonidel on kindlasti võimalik arutada selles eelnõus esitatud punktide üle ning seda vastavalt ka menetleda ja teha täiendavaid ettepanekuid.

19:16 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

19:16 Mart Helme

Jah, härra eesistuja, mul on tõesti protseduuriline küsimus. Kas meil ongi nüüd Eesti Vabariigi Riigikogus niimoodi, et kõik need arutelud on mõeldud pro forma auru väljalaskmiseks ja tank sõidab üle ja tegelikult ei ole sel arutelul, mida me oleme siin mitu tundi pidanud, mingit mõtet?

19:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina olen veendunud, et kõikidel aruteludel on Riigikogus mõte, ka eelnõul 327. Me oleme esimese lugemise juures ja teame, et kui see eelnõu läheb siit edasi, on vaja ka teist ja kolmandat lugemist. Nii et kindlasti on mõte.

Mida ma küll palun nii endalt kui ka ametikaaslastelt, on see, et hoiame eesti keelt. See ei puuduta üldse viimast protseduurilist küsimust, vaid siin mõnikord käis läbi see "okei". Hoiame eesti keelt puhtana, ma arvan, et see on oluline.

Nii, minister, nüüd ma tänan teid. Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni aseesimehe Jaak Valge, palun!

19:18 Jaak Valge

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Hüva tehniline personal! Ma olen muidugi ise igati selle vastu, et see eelnõu siin esimesel lugemisel heaks kiidetaks, kuna see devalveerib parlamendi rolli ja kitsendab sõnavabadust. Aga juhtivkomisjoni esindajana olen ma siia kutsutud ja seatud olema teises rollis ning katsun senisest komisjonis toimunud menetlemise käigust anda võimalikult objektiivse ülevaate. Aga puhtalt refereerida ei saa ma lihtsalt ajapuuduse tõttu.

See eelnõu oli kultuurikomisjonis arutusel neljal koosolekul ja kokku, ma arvan, umbes kolm tundi. Küllap see aeg iseenesest peegeldab seda, et need arutelud ei olnud lihtsad. Teisest küljest võin hea meelega öelda, et need olid väga sisulised ja kirglikud arutelud, aga siiski viisakad. Sellest arutelust lõviosa, vist 90–95%, hõlmas see osa, mille üheks osapooleks olid ministrid, nimelt kultuuriminister ja haridus- ja teadusminister, ja terve vägi ametnikke ning teisel pool peamiselt EKRE liikmed. Arutelus osalesid ka teised kultuurikomisjoni liikmed, aga ma lihtsalt ei jõua kõiki nende vastuseid ja küsimusi refereerida. Loomulikult ei refereeri ma ka kõiki EKRE liikmete teemapüstitusi. Ja mitte sellepärast, et ma midagi tühistada tahaksin, vaid olemasoleva aja piires refereerin ainult seda, mis jäi diskussiooni fookusesse või tormisilma, nagu öeldakse, või mis moodustas raskuspunkti.

Ma hälbin selle ülevaate andmisel ka kronoloogilisest printsiibist, mida te minult kui ajaloolaselt täiesti õigusega võiksite oodata. Teen nii, et kui üks ja sama teema oli mitmel koosolekul kõneks, siis käsitlen neid koos. Aga ma kindlasti ei hälbi Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, mille kohaselt eelnõu esimesel lugemisel toimub üldpõhimõtete arutelu ja seda ma kajastama hakkangi. Jätan ajapuudusel ära juhtivmenetleja ettekande tavaosa ega hakka üles lugema kõiki neid ametnikke ja teisi inimesi, kes on nendel koosolekutel osalenud. Ma arvan, et see võtaks hea mitu minutit. Ma keskendun ainult sisulistele küsimustele.

Ma vaatan oma õppejõukogemuse põhjal, et aega on ikkagi vähe, ja küsin, teades, et tegelikult praktika on olnud pigem keelduv, aga ikkagi, viidates Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 67, mille kohaselt istungi juhataja võib kokkuleppel ettekandjaga ettekandeks antavat aega pikendada: kas juhataja oleks mulle nõus andma mõne minuti lisaks, kui vaja peaks olema?

19:21 Esimees Jüri Ratas

Ma kindlasti lähtun meie kodu- ja töökorra seadusest, seal on § 67. Austatud Riigikogu liige Jaak Valge, kui te näete, et tõesti selle 20 minuti jooksul jääb oluline info andmata, siis tuleme selle aja möödudes selle küsimuse juurde tagasi ja ma usun, et leiame lahenduse.

19:22 Jaak Valge

Tore, väga kena kuulda!

Võtame siis härjal sarvist. Sisuline arutelu algas 9. märtsil. Kõigepealt selgitas kultuuriminister Anneli Ott eelnõu eesmärki ning üks eelnõu autoreid, Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla tutvustas komisjonile eelnõust tõukuvaid põhimuudatusi ja direktiivi eesmärki. Mina märkisin selle peale, et eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt ei tohi üheski saates õhutada vägivalda ja vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste jne alustel, ja küsisin, miks see loetelu ikkagi selline on. Kirjas on "geneetilised omadused", aga lisaks on ka eraldi välja toodud mitu geneetilist omadust, nagu sugu, rass ja nahavärv. Teine küsimus oli see, kas siis meediateenuseid osutades võib saadetes õhutada vägivalda kõikide nende tunnuste järgi, mida § 19 lõikes 1 mainitud ei ole. Eelnõu kaasautor, Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Karin Ligi vastas, et sugu, nahavärvus ja rass on tõesti geneetilised tunnused, aga lõikes 1 esitatud loetelu pärineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, kus on samuti selline loetelu. Selle peale jäin mina ikka endale kindlaks ja tegin järelduse, et kõikide teiste tunnuste puhul võib selle seaduseelnõu alusel viha õhutada nii palju, kui kulub. Pealegi on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas [kasutatud sõna] "sealhulgas" ja alles siis tuleb tunnuste loetelu. See tähendab, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on keelatud viha õhutamine eespool nimetatud tunnustel [koos täpsustusega "sealhulgas"], aga eelnõus on ainult kinnine loetelu.

Sama teema arutelu jätkus 15. märtsil, kui ma viitasin direktiivile, mis tuli üle võtta ja mille kohaselt tuli arvestada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 või seda alust. Ma küsisin, kas seda harta artiklis esitatud loetelu on käsitletud korrektselt, kui eelnõus on toodud välja ainult teatud tunnused. Ma ütlesin seda, et on väga suur vahe, kas keelatud on viha õhutamine, diskrimineerimine jne loetletud tunnuste alusel või sealhulgas loetletud tunnuste alusel. Karin Ligi tunnistas selle vahe olemasolu, aga teatas, et lähtutud on sellest, mis teadaolevalt oli direktiivi sõnastamisel selle konkreetse sätte eesmärk. Mina ütlesin, et kinnises loetelus pole märgitud, et viha õhutamine näiteks elukutse või elukoha või mis iganes teise tunnuse põhjal oleks keelatud, ja küsisin, kas viha tohiks õhutada kõikide Tartus elavate ajaloolaste vastu. Nüüd sekkus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meediateenuste nõunik Peeter Sookruus ja vastas, et direktiivi uuendamise läbirääkimistel ja triloogidel oli see tuliste debattide objektiks ja sealt pärineb viide harta artiklile 21. Mina ütlesin jälle, et jääb arusaamatuks, miks harta artiklit 21 täielikult ja sisuliselt ei ole üle võetud, et ka eelnõus oleks formuleering "sealhulgas loetletud tunnuste alusel".

Martin Helme küsis, kuidas puutub meediateenuste reguleerimine Euroopa Liidu pädevusse. Subsidiaarsuse kohaselt ei ole see Euroopa Liidu asi. Karin Ligi vastas, et meediateenustel on piiriülene iseloom, ja Peeter Sookruus täiendas, et kultuur kui selline on konkreetses regulatsioonis liikmesriikide pädevuses, aga meedia- ja sisuteenused on suuresti seotud siseturu toimimisega. Ta lisas, et Eesti on otseselt osalenud direktiivi väljatöötamise protsessis ning kõik eelnõu seisukohad on põhjalikult ja mitme valitsuse eestvedamisel läbi arutatud ja heaks kiidetud. Ta kinnitas ka seda, et eelnõul on laiapõhjaline toetus.

Martin Helme sõnas, et seaduseelnõu tegeleb väga selgelt meedia sisu reguleerimisega, see on aga vastuolus põhiseadusega. Sõnavabadus on Eesti põhiseaduse alusväärtus. Peeter Sookruus väitis vastu, et eelnõus ei ole tegemist sõnavabaduse piiramisega. Kõik [need normid] on toiminud üle 20 aasta ja Eestis ei ole ühtegi näidet selle kohta, et oleks piiratud sõnavabadust või sekkutud meediavabadusse ning vabasse infoliikumisse. Midagi uut juurde ei tule, kinnitas Sookruus, välja arvatud see, et vihakõne normide alused veidi laienevad. Praegu on meie seaduses ainult vihkamisele õhutamise keeld, aga nüüd lisandub ka vägivallale ja terroristlikele tegudele õhutamise keeld. Tema väitel võimaldab see tagada ühiskonna stabiilsust paremini. Need normid on kehtinud üle 20 aasta, toiminud ladusalt ja ühtegi konflikti ei oska keegi välja tuua.

Martin Helme küsis, miks on sellisel juhul üldse uut seadust vaja, kui Eesti seadustes on olemas kõik normid ja Eesti on ratifitseerinud ka piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni. Karin Ligi vastas, et direktiivi ülevõtmisel on kohustus näidata, millistes riigisisestes normides need direktiivi sätted on. Sätet, mis vastaks täpselt konkreetsele direktiivi sättele, Eesti õiguses hetkel ei ole, väitis Karin Ligi. Eestis tulenevad need põhimõtted mitmest rahvusvahelisest lepingust ja kas või põhiseadusest, aga ettekirjutust nende alusel teha ei saa. Kui Eesti soovib takistada reaalset vägivalla ja vihkamise õhutamist, siis selleks peab olemas olema seaduslik alus.

Martin Helme sõnas, et seaduseelnõu annab loetelu selle kohta, mis on diskrimineerimine, aga tegemist on lõdva sõnastusega ja võimatu on öelda, mida tegelikult keelatakse. Nüüd ütlesin ka mina, et Peeter Sookruus väidab, et eelnõu ei puuduta sõnavabadust, ja viitasin selle autorile Siim Rohtlale, kes oli "Aktuaalses kaameras" k.a 15. veebruaril öelnud, et meediateenuste seadusega kindlasti piiratakse sõnavabadust, aga seda tehakse parema ja turvalisema ühiskonna nimel. Ma küsisin, kas eelnõu kaitsjate arvates piiratakse sõnavabadust või ikkagi ei piirata. Peeter Sookruus kordas jälle, et üle 20 aasta on selles valdkonnas need normid üldjoontes toiminud ja probleeme olnud ei ole.

Martin Helme ütles, et peamine probleem on selles, et kuskil mingid inimesed otsustavad, kas on või ei ole sõnavabadust. Direktiiv ütleb, et liikmesriigid peavad selle üle võtma ja piiranguid kehtestama. Tegemist on meediat suukorvistava seadusega. Ta küsis, kuidas see menetlemise protseduur käib ja mis on sanktsioonid, kui näiteks Eesti Raadio saate peale kaebab Soome või Rootsi, ja mis saab edasi, kui Eesti sanktsioone ei kehtesta. Karin Ligi kinnitas, et eelnõuga kindlasti sõnavabadust ei rikuta. Tsensuur on põhiseaduse järgi keelatud ja mingit tsensuuri ei kehtestata. Ei vasta tõele, et teised riigid võivad kaevata ja sellega peab tegelema. Martin Helme avaldas arvamust, et on ametniku diskretsioon, kas alustada menetlust, mis ongi karistus – menetlus on karistus. Peeter Sookruus vastas, et kogu regulatsioon piiriüleste teenuste puhul tugineb ühele kesksele põhimõttele, milleks on päritolumaa põhimõte.

15. märtsil jätkati samal teemal ja Martin Helme küsis, millised on järelevalve praktikad. Peeter Sookruus vastas, et ühtegi juhtumit, mida võiks liigitada vihkamisele õhutamise keelu või vihakõne keelu rikkumise alla, ei ole olnud. Kõigil meediateenuste osutajatel on tänaseks välja töötatud vastavad tarkvarad. Need süsteemid toimivad hästi ja seaduserikkumist enam ei ole. Martin Helme vastas, et diskrimineerimist ja viha õhutamist nii lihtsasti küll ei mõõda ja ka arvutitarkvara seda ei lahenda. Helme küsis, kes on need inimesed ja mis hakkavad olema nende tööreeglid, mille alusel hakatakse mõõtma võimalikku diskrimineerimist kellegi suhtes. Peeter Sookruus vastas, et uusi teemasid juurde ei tule, juurde tuleb ainult see, et vihkamise õhutamise keelule lisandub vägivallale ja terrorismitegudele õhutamise keeld. Aga uudiste- ja arvamusportaalid Objektiiv ja Uued Uudised tervikuna ilmselt ei hakka kuuluma meediateenuste seaduse kohaldamisalasse. Ilmselt ei hakka. Eelnõu käsitleb eelkõige audiovisuaalmeediat, väitis Sookruus.

Martin Helme juhtis tähelepanu sellele, et TTJA-l ei ole pädevust tegeleda diskrimineerimise või viha õhutamise järelevalve protsessiga, ja küsis, kuidas TTJA selle järelevalvega tegelema hakkab. Peeter Sookruus vastas, et TTJA, varem ka Kultuuriministeerium, on pädev asutus sellega tegelema, kuid seni ei ole olnud juhtumeid. Martin Helme küsis, mis järgneb sellele, kui toimub seaduse rikkumine. Kuidas see protseduur välja nägema hakkab? Peeter Sookruus vastas, et kui on tegemist seaduserikkumisega, siis TTJA algatab vastava menetluse, tutvub olukorraga ja annab hinnangu. Sanktsioonid on kehtivas seaduses juba olemas ja põhimõttelisi muudatusi juurde tulemas ei ole. TTJA peadirektor Kaur Kajak selgitas, et meediaregulaatorit Eestis juhib Peeter Sookruus, lisaks on sideosakonna juhataja ja kaks menetlejat. Kui keegi annab ametile vihje või amet ise avastab rikkumise, siis vaadatakse kaebus üle ja viiakse läbi küsitlusi, mis võib kesta kuid. Kaur Kajak täiendas, et Läti ja Leedu regulaatorasutuses töötab vastavalt 17 ja 27 inimest, Eesti asutuses on ainult kolm inimest.

Nüüd küsis Martin Helme, et millised on sanktsioonid, ja Kaur Kajak vastas, et tegu on haldussunniga. Sunniraha ülempiir on 32 000 eurot. Teine võimalus on ettekirjutusega keelata saate edastamine ja see sõltub asjaoludest. Helme küsis, kas TTJA võib ära võtta ka kogu kanali loa. Peeter Sookruus vastas, et on võimalik jõuda ka selleni, et tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks. Kaur Kajak lisas, et TTJA ei ole veel jõudnud haldussunni kohaldamiseni.

Mina küsisin, et kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida selle uue õigusaktiga soovitakse lahendada ja mida kehtiva seaduse alusel lahendada ei saanud. Helme palus täpsustada neid asutusi ja teemasid, mis kehtiva seaduse alla ei kuulunud, aga nüüd [selle seaduseelnõu alusel hakkaksid] kuuluma. Karin Ligi vastas, et eelnõus on muudatusi palju. Nende eesmärk on viia Eesti õigusruum muutunud turuoludele vastavaks. Mina küsisin, kas vahepeal on Eesti meediapädevus muutunud halvemaks või tekkinud video jagamise portaalides viha õhutamise probleem, mida seni ei ole olnud. Karin Ligi vastas, et meediapädevuse teema muutub järjest olulisemaks ja see, et Eestis varasema praktika kohaselt äärmuslikke juhtumeid ei ole olnud, ei tähenda, et neid ei võiks edaspidi tulla.

Martin Helme viitas, et uus seadus nõuab selgemini välja toodavat ja kontrollitavat omandistruktuuri. Ta küsis, mida sellega taotletakse. Karin Ligi vastas, et see konkreetne säte direktiivis oli vabatahtlik. Nõue, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad avalikustaksid enda omandistruktuuri, ei olnud kohustus, vaid see oli eelmise ministri tahe. Martin Helme küsis, mida omandistruktuur üldse tähendab, ja Karin Ligi vastas, et see tähendab samu andmeid, mida praegu avaldatakse äriregistris, aga edaspidi muutuksid need soovijatele kergemini kättesaadavaks.

Nüüd hakkan lõpu poole jõudma. 22. märtsil jätkati põhiliselt meediapädevuse teemal. Aga juba 9. märtsi koosolekul olin mina juhtinud tähelepanu sellele, et seoses eelnõuga tuleb Eestis hakata edendama meediapädevust, mis omakorda annab TTJA-le rolli vaadata, kuidas ministeerium meediapädevust edendab. Küsisin 9. märtsil, kuidas hajutatakse muret, et meediapädevus võiks tähendada seda, et kodanikke õpetatakse allikakriitika asemel eelistama teatavaid ideoloogiaid. Karin Ligi teatas selle peale, et ei vasta tõele, et TTJA saab rolli kontrollida, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium meediapädevust edendab. Üks riigiasutus teise üle riiklikku järelevalvet ei tee. Peeter Sookruus kinnitas, et topeltjärelevalve rolli Haridus-ja Teadusministeeriumi üle ei ole ega tule. Aga TTJA-l ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on töine kontakt kooliprogrammide osas, kuidas meediat kriitiliselt tarbida ja kuidas ise valikuid teha.

Mina viitasin eelnõu peatükile "Meediapädevuse edendamine", kus on konkreetselt öeldud, et käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Karin Ligi sõnul see, et üks halduse kandja ei tee riiklikku järelevalvet teise halduse kandja üle, tuleneb teistest seadustest.

22. märtsil tõin ma välja meediakajastuse monitooringu statistika, mis tõestas, et Eesti Rahvusringhääling on väga tuntavalt ühiskonna hoiakute suhtes tasakaalust väljas, ning küsisin haridus- ja teadusministri käest, kuidas ministeerium tagab, et meediapädevusealane koolitamine, selle edendamine ei muutuks nendes tingimustes ideoloogiliseks ajupesuks.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Austatud härra Valge, me peame teiega ühe keskustelu maha pidama. Te soovisite kõne alguses teada, kas on võimalik [etteantud aega] pikendada. Nagu te tutvustasite, on neljal korral, ma saan aru, juhtivkomisjon seda teemat arutanud, ja ma ütlesin, et ju me leiame lahenduse. Kui palju te soovite aega juurde?

19:37 Jaak Valge

No ma arvan, et umbes kolm minutit.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii, teil on kolm minutit olemas. Palun!

19:37 Jaak Valge

Aitäh!

Nii, haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas, et meediapädevuse arendamine ei suuna inimest ühes või teises suunas, vaid annab inimestele vabaduse teha teadlikke valikuid. Liina Kersna sõnul paneb seaduseelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile kohustuse esitada Euroopa Komisjonile audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruanne meediapädevuse edendamise kohta. Ta ütles, et hetkel ei ole teada, milline see aruanne olema saab, aga Euroopa Komisjon on välja töötamas meediakirjaoskuse suuniseid. Ministeeriumis on toimunud alles esimesed arutelud, kuidas seda meediapädevuse strateegiat kokku panna. Mina ütlesin, et kuidas saab kultuurikomisjon heaks kiita eelnõu, mille ühe osa sisu kohta puudub teadmine.

Helle-Moonika Helme küsis, kui iseseisvalt saab HTM hakata strateegiat välja töötama, kui meediapädevuse suuniste väljatöötaja on hoopis Euroopa Komisjon. Liina Kersna vastas, et Euroopas on ühtne arusaam sellest, mida meediapädevus tähendab – see on allikakriitilisus, oskus eraldada olulist ebaolulisest, eristada tõest infot väärinfost –, nii et suuri erimeelsusi tekkida ei saa. Ütleme nii, et umbes samas vaimus läks see diskussioon sel koosolekul ka edasi.

Ma teen praegu kiire lõpu. Komisjoni esimees Aadu Must tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprilliks ehk tänaseks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Toimus hääletus: 8 komisjoni liiget toetasid ettepanekut esimene lugemine lõpetada ning mina ja Helle-Moonika Helme olime vastu.

Tänan tähelepanu eest! Ma usun, et saingi 23 minutiga hakkama.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Jaa, te saite isegi 22 minutiga hakkama, ei tulnud sedagi täis. Nii et aitäh! Aga teile on ka küsimusi. Ma usun, et te olete lahkesti nõus neile vastama. Merry Aart, palun!

19:40 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Oleme siin diskuteerinud juba päris mitu tundi ja kasutanud väga palju termineid, näiteks "vägivald" ja "viha". Ma ei saa alati aru nende terminite sisust. Oleme rääkinud ka põhiõiguste hartast ja ülevõetavast direktiivist. Ma vaatasin seda hartat ja neid teisi dokumente, seal on [kasutatud selliseid termineid nagu] "sõnavabadus", "teabevabadus", "teabevahetus", "diskrimineerimine", "tööõigus", "sotsiaalne tõrjutus", "vaesus", "õigus esitada petitsioone", "süütuse presumptsioon" ja palju muid, aga mitte termineid "vägivald" ja "viha". Minu küsimus on selline. Meil on väga palju seadusi, nii neid, mis abistavad, kui ka neid, mis segavad normaalset elu. Suure kogemusega ajaloolasena, palju teadva, laia silmaringiga inimesena ole hea ja ütle, mis selle seaduseelnõu sisu võiks olla. Kas ta on edaspidi pigem abistav või segav?

19:41 Jaak Valge

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt vastan niimoodi, et ma ikkagi väga loodan, et sellisel kujul see eelnõu seaduseks üldse ei saa. Aga juhul, kui see tõesti peaks saama, siis ma kahjuks pean vastama küll nii, et see oleks pigem segadust tekitav.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:41 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jaak! Kas sa oled ise ka lugenud seda direktiivi, mille ülevõtmiseks see eelnõu üldse kokku on pandud? Kui oled, siis kas seda saaks üle võtta ka nii, et neid suuri ja olulisi probleeme, millest me oleme siin kogu see aeg rääkinud, ei tekiks?

19:42 Jaak Valge

Aitäh, Leo! Kunagi ütles Vladimir Žirinovski sihukese klassikalise lause, et minu isa on jurist, aga ema on lihtne venelane. Mina ei ole jurist, vaid olen selline lihtne ajaloolane, aga direktiivi olen vaadanud küll. Tegelikult ei ole küsimus selles, kas see direktiiv üle võtta või mitte üle võtta [ja kui võtta, siis just sellisel kujul], nagu see meile esitatud on – et kas võtame direktiivi üle sellisena, nagu see eelnõu praegu ette näeb, või siis lükkame selle tagasi. Tegelikult on ju ka kolmas variant, see, kuidas direktiiv üle võtta. Selles mõttes oli see väga täpne küsimus. Minu vastus on, et jah, selle direktiivi me saaksime ka ilma probleemideta üle võtta. Viha õhutamise keelust on direktiivis räägitud kahes artiklis – 45 ja 47 – ning kusagil ei ole nõutud, et selle osa Eesti õigusesse ülevõtmine peaks toimuma just sellisel kombel, nagu seda praegu on tehtud, seades osa ühiskonnagruppe teiste ees eelisseisundisse.

19:43 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

19:43 Uno Kaskpeit

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Refereerisid siin, et kõik eelnõu seisukohad on põhjalikult mitme valitsuse eestvedamisel läbi arutatud ja heaks kiidetud. Kas ka eelmine valitsus on eelnõu heaks kiitnud?

19:44 Jaak Valge

Aitäh, Uno! Vastus on konkreetne: ei, ei ole. See eelnõu oli Kultuuriministeeriumis küll valminud, aga mitte eelmiselt valitsuselt heakskiitu saanud. Kui valitsus oleks selle heaks kiitnud, siis oleks see eelnõu ka menetlusse tulnud. Aga siis oli EKRE vastu ja juhin tähelepanu, et ka toonane kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud käesoleva aasta veebruaris, et selles peitub teatud oht sõnavabadusele.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

19:44 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus sinule kui ajaloolasele. Ma olen lugenud seda eurodirektiivi, mille alusel nüüd see möll käib, ja nägin seal ka ühte ajaloole viitavat sätet. See tegi mind väga murelikuks. Ehk kas ei või sellise sätte alusel hakata meile "õiget" ajalookäsitlust peale suruma? Kui ohtlikuks võib minna mõne TTJA ametniku silmis see, kui me hakkame Punaarmee saavutusi kahandama? Kas sulle jäi ka selline ajalootsensuuri moment silma?

19:45 Jaak Valge

Eks tsensuuri on ju ajaloos olnud küll ühel, küll teisel kujul. Ütleme nii, et ega siis mitte kusagil, ka autoritaarriikides minu teada mitte, ei ole olnud nii, et põhiseaduses oleks fikseeritud, et meil on tsensuur, meil ei ole sõnavabadust. Seda niimoodi kusagil ei tehta. Vaadake, isegi Eesti NSV konstitutsioonis (1978) on fikseeritud, et sõnavabadus on olemas. Nii et eelnõu autorite väide, et sõnavabadust ei rikuta, kuna meil on põhiseaduses see kirjas, ausalt öeldes ei maksa mitte midagi. Toon veel teisegi näite: 1938. aasta autoritaarse Eesti põhiseaduses on selgelt kirjas, et tsensuuri ei ole, ometi [tsensuur] oli ja sõnavabadust ei olnud. Nii et jah, ütleme nii, et kui ajaloolasena vastata, siis tuleb nendes küsimustes olla väga ettevaatlik.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

19:47 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Aitäh! Ajalooline kõrvalepõige on tegelikult õige võrdlus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hakkab järjest enam meenutama selle uue eelnõu kohaselt riigi propagandateenistust. Aga meil on elus olnud seda nii Vene okupatsiooni kui ka Pätsi ainuvalitsuse ajal, küll elame nüüdki üle. Aga mind teeb murelikuks just see Peeter Sookruusi väide, et Objektiivi ja Uute Uudiste laadseid väljaandeid see uus direktiiv ei puuduta. Arvan, et just neid see puudutabki. Ma arvan, et sõnavabadus on äärmiselt tõsiselt ohtu seatud. Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et n-ö viha õhutamise ja vaenuliku propaganda sildi all on teoreetiliselt võimalik lõpetada ära kõikide Vene telekanalite edastamine Eesti Telekomi firmade poolt?

19:48 Jaak Valge

Aitäh! Minu mäletamist mööda komisjonis sellest juttu ei olnud.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:48 Martin Helme

Aitäh! Minu mäletamist mööda öeldi, et see ei aita sellele kaasa. Aga mul on küsimus, mida ma küsisin ka ministrilt, kuid head vastust ei saanud. Ma üritasin komisjoni arutelude käigus saada mingisugustki ettekujutust, kuidas see järelevalve toimima hakkab – kes on need inimesed, mis on nende tööjuhised, mille peale nad reageerivad. Ja mina sain küll komisjonis niimoodi aru, et peamiselt hakkab TTJA ametnikkond reageerima kaebuste peale, muu hulgas piiri tagant tulevate kaebuste peale. Küsimus oli ka selles, kuidas ta hakkab karistama või mismoodi ta hakkab reguleerima neid suuri netihiiglasi. Ma ikka tuleks uuesti selle teema juurde, äkki saaks sellele vastuse. Mis mõõdupuud need on, mille järgi hakkavad kaks ametnikku ehk, nagu meile siin öeldi, sõltumatut inimest otsustama, millal on või millal ei ole vaja rakendada tsensuuri?

19:49 Jaak Valge

Aitäh! Võib-olla tõesti oli ka Vene meediast korra juttu, aga sel juhul nii põgusalt, et see jäi raskuspunktist kõrvale. Ja nende arutelude protokolle on tõesti terve patakas pabereid, võib‑olla mul jäi see osa kahe silma vahele.

Aga sellele küsimusele pean ma vastama samamoodi, et komisjonis me sellele selget vastust ei saanud. Me proovisime uurida, kas oleks võimalik vihakõne definitsiooni selgemaks muuta ja missugused tööreeglid peaksid olema sellel meediaregulaatoril ja miks just TTJA peaks see olema. Aga jah, selget pilti me sellest ei saanud.

19:50 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

19:50 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea Jaak! Ajaloost veel, kuna sa ajaloolane oled. Kas ajaloost on teada selliseid, kuidas öelda, lähenemisi, nagu me praegu seda seaduseparandust ja seadust teeme, et see on mingitele riikidele probleeme tekitanud või mingeid vabadusi piiranud? Karin Ligi kinnitas, et eelnõuga sõnavabadust ei rikuta ja et tsensuur on põhiseaduse kohaselt keelatud jne, me räägime siin palju tsensuurist. Aga kuidas on see olnud autoritaarsetes riikides, näiteks Nõukogude Liidus ja Pätsi ajal peale riigipööret? Nendes riikides ju samuti räägiti ausalt, et mingit sõnavabaduse piiramist ei ole, tsensuuri ei rakendata. Kuidas sina kui ajaloolane seda näed?

19:51 Jaak Valge

Jah, eks see vastus ongi selline, et kui defineerida riike selle järgi, kas nende põhiseaduses on sätestatud sõnavabadus või mitte, siis ma oletan, et umbes 95% riikidest oleks selles mõttes demokraatlikud ja enamjaolt kõik autoritaarsed riigid tuleks tegelikult defineerida demokraatlikeks. Iseenesest need loosunglikud deklaratsioonid põhiseadustes või kus iganes ei pruugi tähendada mitte midagi.

Sõnavabadust ja demokraatiat saab ju piirata mitmel moel. Me oleme harjunud sellega, et on riigipööre ja siis on justkui [korraga] kõik kruvid kinni, aga tegelikult on seda võimalik ju ka järk-järgult teha. Võib-olla meie endi autoritaarrežiim 1930. aastatel tegi seda suhteliselt kiiresti, aga siiski ka umbes poole aasta jooksul. Nii et vastus on selline, et on ühtesid ja on teisi juhtumeid. Kindlasti peame sõnavabaduse eest kogu aeg valvel olema. Isegi kui ei ole riigipööret, peame ometi iga sammu, mis läheb sõnavabaduse piiramise poole, kaaluma ülitähelepanelikult.

19:53 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:53 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! [Praeguse meediateenuste seaduse] §‑s 19 on juba kirjas, et ei tohi õhutada viha soo, rassi, etnilise kuuluvuse, veendumuste ega usu alusel. Nüüd tahetakse sinna pookida ka nahavärv, mis on samuti rassiga teatud viisil seotud, ning seksuaalne sättumus ja sotsiaalne päritolu. Ja kui me seda ei tee, ähvardab meid rikkumismenetlus, trahv. Minu küsimus sulle on järgmine: kui me ei poogi sellele §‑le 19 juurde nahavärvi ja seksuaalset sättumust (oled sa gei või keegi teine) või sotsiaalset päritolu (oled sa miljonäri või kehviku poeg), siis mitu eurot me peame Brüsselile trahvi maksma? Kaaluks neid võimalusi.

19:54 Jaak Valge

Aitäh, Peeter! Tegelikult ma natukene juhin su küsimuse raskuspunkti mujale. Ma vastan niimoodi, et tegelikult me ju ei pea seda direktiivi üldse sellisel moel üle võtma. Me saame selle direktiivi võtta üle intelligentselt, mitte sõnavabadust piirates ja trahvi makstes.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

19:55 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea Jaak! Kuulasin seda debatti siin, käisin korraks ära, tulin tagasi ja mõtlesin, et sa esined EKRE fraktsiooni sõnavõtuga. Aga siis tuli välja, et sa oled komisjoni ettekandja. Sa ajaloolasena tead, et kui aastate pärast ajaloolased hakkavad mõtlema selle komisjoni meelsuse üle, mida sina komisjoni ettekandjana peaksid siin saalis justkui kajastama, siis on nad tõenäoliselt väga segaduses, sest ma komisjoni meelsust sinu ettekandest küll ei kuule. Ole hea, Jaak, ütle meile mõne lausega, milline oli komisjoni meelsus selle seaduseelnõu suhtes. Ma sain hääletustulemustest aru, et kaks oli vastu ja kõik ülejäänud olid selle seaduseelnõu poolt. Milline selle komisjoni meelsus oli?

19:55 Jaak Valge

Aitäh, Kalvi! Nagu ma enne ütlesin, üritan ma komisjoni diskussioone kajastada võimalikult objektiivselt ja seda ma enda arvates olen ka teinud. Komisjoni meelsust väljendades rääkisingi niimoodi, et põhiliselt oli diskussioon EKRE liikmete ning ametnike ja ministrite vahel. Ülejäänud komisjoni liikmed ütlesid väga harva sõna sekka. 

Mis puudutab, Kalvi, sinu etteheidet, et ma justkui pean praegu EKRE fraktsiooni sõnavõttu, siis seda ma kindlasti ei tee. Ma vastan küsimustele, aga kui küsimused on esitatud nii, et küsitakse minu kui ajaloolase käest või minu isiklikku arvamust, siis ma ei saa ju komisjoni nimel vastata. Aga EKRE fraktsiooni nimel pean ma sõnavõttu loodetavasti mõne aja pärast.

19:56 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas!

19:57 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja, komisjoni esindaja! Viha ja vaenu õhutamine on meil juba kriminaliseeritud, see on keelatud. Ka ministri sõnavõtust tuli välja, et tegelikult meil sellega mitte mingisuguseid probleeme ei ole. Nii et sisuliselt vajadus selle eelnõu või seaduse järele puudub täielikult. Aga mulle tundub, et selles vihakõne kontseptsioonis on mingisuguseid vanu tendentse ja ka uusi. Ma tahangi sinult kui ajaloolaselt küsida, kust kohast selline vihakõne kontseptsioon, millele käesolev eelnõu toetub, ikkagi alguse sai. Mulle tundub, et selle tagant paistavad mingisugused marksistlikud juured ja kõrvad. Kas ma olen õigel teel? Millist tegelikku eesmärki see seadus või eelnõu kannab?

19:58 Jaak Valge

Aitäh selle küsimuse eest! See, kas tal on marksistlikud juured või mitte, sõltub tegelikult sellest, kas me peame Nõukogude Liidu režiimi marksistlikule ideoloogiale tuginevaks või mitte. Nimelt, see vihakõne ja diskrimineerimise kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust, juba Stalini ajast. Nõukogude juhid, jah, ise väitsid küll, et nad tuginevad marksistlikule ideoloogiale, aga tänapäeva ajaloolased vaidlevad selle üle ja küllap vaidlevad ka sotsiaalteadlased, kas nõukogude režiim oli ikka nii väga marksistlik.

Aga vihakõne kontseptsiooni päritolu kohta on ka ilmavõrgus üks väga hea selge artikkel, see on Melbourne'i Avalike Suhete Instituudi poliitikadirektori Chris Bergi artikkel. Igaüks võib seda vaadata, see on selle instituudi kodulehel olemas. Autor kirjeldab, kuidas Nõukogude Liit proovis seda kontseptsiooni sisse suruda juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 1948. aastal, aga siis see ei õnnestunud. Seda prooviti sisse suruda just sellepärast, et sõnavabadust nullida. Stalini ajal see ei õnnestunud, aga 1966. aastal, kui oli võimul Brežnev, õnnestus see sisse suruda ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti.

Järeldus on selline, et igatahes selle [kontseptsiooni], kuidas öelda, sünd ei olnud suunatud vähemuste vabastamisele, nagu väidavad tänapäeva inimõiguslased, kelle sõnul vihakõne on hea selleks, et vähemused ennast paremini tunneksid, vaid tegelikult sündis see ikkagi demokraatide ohjeldamiseks.

20:00 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Marko Šorin, palun!

20:00 Marko Šorin

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! Mul on küsimus, tõepoolest. Kas teie hinnangul peaks komisjoni ettekandja rääkima seda, mida räägiti komisjonis, ja vastama kui komisjoni esindaja, mitte nii, nagu praegu on välja tulnud, et vastavalt haridusele võib küsida tema kui ajaloolase käest? Järgmisena tulevad ihtüoloogid, melioraatorid ja arhitektid. Palun vastake sellele. Kas peaks rääkima seda, mida komisjonis räägiti, või vastavalt oma haridusele?

20:01 Esimees Jüri Ratas

Komisjoni esindaja peab rääkima seda, mida komisjonis [räägiti], nii nagu see keskustelu on olnud. Härra Valge püüab seda teha parimal võimalikul viisil. See, kuidas keegi küsija temalt küsib või teda nimetab, on Riigikogu liikme enda otsus. Aga loomulikult, komisjoni esindaja peab kirjeldama komisjonis toimunut. Üllar Saaremäe, palun!

20:01 Üllar Saaremäe

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina viibisin kultuurikomisjoni ühel istungil, kus seda teemat arutati ja läks kohe ka hääletuseks. Küsingi teie kui komisjoni esindaja käest, et kuidas oli lavastuslike aspektidega, te ei puudutanud eriti seda teemat. Me kõik saame aru, mida tähendab viha õhutamine, kui seda tehakse otse ja veendunult. Aga [mida teha] teoste puhul? Näiteks William Shakespeare on kirjutanud ühe näidendi, kus mustanahaline mees vihast, armukadedusest kägistab ära ühe valge naise, ja sõltuvalt sellest, kuidas seda lavastada, võib seda lõpuks hakata tõlgendama ka viha õhutamisena. Kas oli teemaks ka see, mismoodi see seadus hakkab mõjutama meid kui teatritegijaid või filmilavastajaid?

20:02 Jaak Valge

Nüüd ma pean hästi konkreetselt vastama, ei tohi ju [komisjonis räägitust kõrvale kalduda]. Räägiks hea meelega oma arvamusest, aga ma pean komisjoni diskussiooni kajastama ja paraku mulle ei tule meelde, et seal oleks juttu olnud meie n-ö tühistamiskultuurist või täpsemalt tühistamiskultuuritusest.

20:03 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Henn Põlluaas!

20:03 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma täpsustaksin komisjoni ettekandja vastuseid ja seda, mida ta tegema peab. Ta peab tõepoolest ette kandma seda, mis komisjonis toimus, mida seal küsiti ja mida seal vastati, ning seda tegi Jaak Valge täiesti objektiivselt ja ammendavalt. Aga kui talle esitatakse küsimusi selle kohta, mis meelt on tema ühes või teises asjas, siis on tal täielik õigus vastata ka nendele küsimustele. See ei ole mitte kuskil keelatud, meie kodu- ja töökorra seaduse järgi on see täiesti aktsepteeritav. Nii et selles suhtes on minu meelest kõik need etteheited ja pahameeleavaldused siin täiesti kohatud.

20:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme küsimustega edasi. Martin Repinski!

20:04 Martin Repinski

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Olete päris palju rääkinud enda isiklikust arvamusest sel teemal, aga mina ikkagi ei ole lõpuni aru saanud teie mõtlemisviisist selles küsimuses ja seetõttu küsin konkreetse näite põhjal. Mis te arvate sellest, kui keegi nimetab ühte neljandikku Eestis elavatest inimestest parasiteerivateks tibladeks – kas see on normaalne või kuidas sellesse suhtuda? Kas teie arvates peaks sellele järgnema konkreetne kriminaalmenetlus ja karistus või mitte?

20:05 Jaak Valge

Kui minu käest küsida, siis mu vastus on, et ei peaks. See on keelepruugi küsimus, seda ei tuleks reguleerida vihakõnega.

20:05 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär!

20:05 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mind ajendas küsima kolleeg Henn Põlluaasa sõnavõtt, kui ta ütles, et ministri sõnavõtust jäi selline mulje, et Eestis on kõik korras, ei ole mingit vihakõnet ja midagi ei olegi vaja muuta. Minule küll sellist muljet ministri sõnavõtust ei jäänud. Ma tahangi küsida, kas komisjon võttis vastu mingisuguse otsuse või tuli järeldusele, et Eestis on kõik 100% korras ja mitte mingit vihakõnet meil ei ole ja ei olegi vaja midagi muuta, või jõudis komisjon järeldusele, et üht-teist oleks siiski vaja muuta ja sellepärast on meie ees täna ka see eelnõu, mida me arutame. Mis oli komisjoni seisukoht? Ma ei küsi mitte kellegi teise interpretatsioone, vaid seda, milline oli komisjoni kokkuvõte selle eelnõu kohta ja kas järeldati, et mingit vihakõnet Eestis ei olegi.

20:06 Jaak Valge

Aitäh! Komisjonis niimoodi küsimust ei püstitatud. Komisjonis ei püstitatud küsimust, kas tuleb midagi muuta või ei tule muuta. Komisjonis otsustati häälteenamusega saata eelnõu esimesele lugemisele. Nii palju, kui seda teemat komisjonis puudutati, ja nii palju, kui ma refereerin, siis nagu ma juba enne ütlesin, ametnikud üldjuhul vastasid, et meil tõesti probleeme ei ole. Või ütleme nii, et vähemalt selline järeldus tuli välja nende vastustest, et senimaani mingeid karistusi kehtestatud ei ole.

20:07 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun! (Heli ei ole.) Austatud Alar Laneman, teid ei ole kuulda. Me saime päeval [probleemi lahendatud] nii – kui te mind kuulete –, et te panete korraks oma Chrome'i kinni ja siis teete selle uuesti lahti. Kas te saaksite selle väikese protseduuri läbi teha? (Heli ei ole.) Härra Laneman, teid ei ole kuulda. Ma teen ettepaneku, et annan praegu sõna Martin Repinskile ja siis tuleme härra Lanemani juurde tagasi. Ma loodan, et te nüüd kuulete mind, härra Laneman. Mul on palve, et äkki te saate korraks oma Chrome'i kinni panna ja seejärel uuesti avada. Ma usun, et siis tekib ühendus ja ka teie häält on kuulda, hetkel see nii ei ole. Martin Repinski, palun!

20:08 Martin Repinski

(Kaugühendus)

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma ütleksin, et siin ongi probleem. Mulle tundub, et me vaatame seda asja erinevalt. Mina näiteks arvan, et sellisel juhul, nagu ma enne ütlesin nende parasiteerivate tiblade kohta, peaks järgnema kriminaalmenetlus ja karistus. Ma tahangi küsida teie kui ajaloolase käest, et teie ajaloolasena peaksite tegelikult teadma, et sellistest asjadest on sündinud reaalseid probleeme konkreetsetes riikides ja et viha õhutamisest konkreetsete rasside või rahvuste vastu on tekkinud suurimat sorti pahandusi, ütleme niimoodi. Kas te võiksite selle kohta näiteid tuua või teile tundub, et seda ei ole mitte kunagi juhtunud?

20:09 Jaak Valge

Aitäh! Ma tõesti pean vastama, et ma ei tea, et Eestis oleks olnud konkreetset põhjuslikku seost kellegi väljaütlemise ja mingi konkreetse kuriteo vahel. Tõenäoliselt on see võimalik kusagil teistes riikides. Aga ajaloolasena vastan hea meelega nii, et selliste põhjuslike seoste ahelate kindlakstegemine on üleüldse väga keeruline asi ja ma ei lihtsustaks seda. Teades, et Eestis selliseid juhtumeid pole olnud ja et me elame Eesti kultuuriruumis, ei näe ma esialgu mingit vajadust juba etteruttavalt meie regulatsioone rangemaks muuta. Selle tagajärjel võib tekkida asjatu hirmuõhkkond, kus inimesed enam üldse ei tea, mida nad tohivad rääkida ja mida ei tohi. Probleem on selles, et vihakõne definitsioon on iseenesest laialivalguv.

20:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma teen uue katse. Riigikogu liige Alar Laneman, palun! Proovime uuesti teiega ühendust luua. Alar Laneman, palun lülitage oma sõnavõtusoov sisse! Palun, sõna ja mikrofon Alar Lanemanile!

20:10 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka sellistest laiematest, kuid selle võrra tõsisematest seosest juttu, et see on sellise kurva lõpuga tee algus? Tsensuur. Vahepeal tulevad muud õiguste piiramised, riigi sisemine nõrgenemine ja kodanikkonna riigist võõrandumine ning tihti on lõpuks selle tagajärg riigi kadumine. Kas sellest ka komisjonis juttu oli?

20:11 Jaak Valge

Aitäh! Komisjonis konkreetselt sellest juttu ei olnud, niipalju kui ma mäletan. Aga küllap vähemalt osa komisjoni liikmeid mõtles selle peale, mina kaasa arvatud, et tegelikult ei pruugi sõnavabaduse piiramine käia nii, et enne võisime rääkida kõike ja nüüd on kõik kruvid kinni. Sõnavabaduse piiramine käibki just niimoodi, nagu praegu tehakse, järk-järgult.

20:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun! 

20:12 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te oma kahes viimases vastuses, mille andsite heale kolleegile Martin Repinskile ja mulle, jõudsite lõpuks küsimuse tuumani. Te ise ütlesite, et küsimus pole mitte selles, et Eestis ei ole sellega probleeme, vaid, ma tsiteerin, te ütlesite, et kedagi ei ole karistatud. Põhjus on see, et karistusseadustikus on säte, mis ütleb, et [karistamiseks] peab olema tuvastatud otsene oht elule. Aga seda ei ole tuvastatud ja siin on asja tuum. Nüüd on mul teile küsimus: kui keegi ütleks, et EKRE Riigikogu fraktsiooni poliitikud tuleks elusalt põletada, siis kas see on vihakõne või mitte? Minu arvates on see vihakõne ja sellised ütlejad tuleks panna vangi. Mis on teie arvamus?

20:13 Jaak Valge

Minu arvamus on, et kui te seda tõsiselt mõtlete, siis te olete väga ebaviisakas ja jõhker inimene. Aga ma tean, et te seda tõsiselt ei mõtle. Ja ma arvan jätkuvalt seda, et see ei ole koht, kus vihakõne regulatsiooni tugevdamine – vähemalt mitte sellisel kujul, nagu  selles eelnõus on tehtud – aitaks mingilgi määral parandada meie viisakust ja eetikat. See võib mõjuda vastupidi, inimesed võivad hakata kodus rääkima hoopis räigemalt ja siis hakkavad levima anekdoodid jne.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun!

20:14 Üllar Saaremäe

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te vastasite konkreetselt, et ühegi teksti või näitemängu ärajätmist või keelamist te ei arutanud. Aga kas oli varasematel kordadel, siis, kui mind kohal ei olnud, juttu ka loomevabadusest või selle piiramisest? Kas teil oli juttu sellest, kuidas võib see hakata pärssima ühe või teise lavastaja või režissööri käekirja?

20:14 Jaak Valge

Jälle, mulle tundub, et komisjonis sellest eraldi juttu ei olnud – ma taas ütlen selle lause ette ära, et keegi ei ütleks, et ma ei kajasta komisjoni arutelu. Küll aga on ju iseenesest selge, et kui reguleeritakse sisuliselt meediaplatvormidel pakutavat sisu, siis see kindlasti piirab igasugust loomingut. Ilma kahtluseta.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Esimesena saab sõna Mihhail Lotman, palun!

20:15 Mihhail Lotman

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Selles eelnõus on palju positiivset. Sellegipoolest olen ma Isamaa fraktsiooni nimel kategooriliselt selle vastuvõtmise vastu ja teen ettepaneku see tagasi lükata. Ma ei taha hakata lahmima. Tõepoolest, selle vastuvõtmisega on seotud palju plusse. Sellest on minister korduvalt rääkinud, et oleme siis Euroopa Liiduga samas, ma ei tea, ruumis, käime samal sammul jne. Kuid head kavatsused ei pruugi tuua häid tulemusi.

Õigusriigi puhul on väga oluline, et kui me võtame mingi seadusliku regulatsiooni vastu, siis me kaalume ja propageerime mitte seda head, mida see võib tuua, vaid vaatame neid ohte, mida selle vastuvõtmine võib endaga kaasa tuua. Ja ohtusid on palju, need on reaalsed. Ma ei hakka siin neid kordama, siit minu poolt vaadates paremast saaliosast on neid täna juba väljendatud. Need on reaalsed ohud, siin ei saa mitte midagi öelda.

Kui me vaatame neid plusse ja miinuseid, siis ma olen veendunud, et see seadus ei lahenda ühtegi tõsist probleemi Eesti ühiskonnas, vaid toob juurde uusi ohte ja ebamäärasust. Ma luban ka endale ühe ajaloolise remargi. Prantsuse revolutsiooni terrori tipus oli selline praktika, et kui giljotiini alla saadeti mingi rühm inimesi, siis vahel nimetati neid komplektiks. Selles komplektis võis olla Saksa spioon, rahvavaenlane, prostituut, spekulant, preester või ükskõik kes, aga igal juhul oli seal rahvavaenlane, ta pidi olema seal sees. Kui me loeme nüüd seda [eelnõus esitatud] komplekti, siis siin on tohutu õudseid asju. Rassism. No kes on meil rassismi poolt? Loomulikult, hea inimene ei ole rassismi poolt. Rassism, nahavärvus jne. Aga siis on sinna nagu muuseas sisse poetatud ka veendumused ning poliitilised ja muud arvamused. Sellega võikski piirduda, et muude arvamuste puhul võib seda rakendada, sest kõik arvamused on ühtaegu ka muud arvamused.

Siin esitati küsimus, kes otsustab, ja ministri vastus oli, et [otsustavad] kompetentsed inimesed, meil on õigusriik jne. Vaat õigusriigis ei ole niimoodi. Õigusriigis on täpselt teada, kes mida teeb. Ja kui meil on põhiseaduses fikseeritud sõnavabadus ja tsensuuri puudumine, siis need peavad olema tagatud ka teiste seadustega. Me ei saa teha nii, nagu tehti juba korduvalt mainitud Nõukogude Liidus. Sealses viimases, Brežnevi konstitutsioonis oli sõnavabaduse kohta spetsiaalne rubriik [ja oli öeldud, et] kriitika eest ei tohi karistada. Mida me aga nägime? Sõnavabadust ei olnud ja kriitika eest karistati, sellepärast et olid ka teised seadused. Me ei tohi õõnestada sõnavabadust, mis on inimõiguste hulgas tavaliselt esikohal.

Ma palun lisaaega.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.  

20:20 Mihhail Lotman

Millised on siin ohud? Vihakõne ja üleskutse vägivallale on võrdsustatud mingisuguste teiste kõneaktidega. See ongi põhiline oht. Ja kui on öeldud, et Euroopa Liidus see kuidagi ei pärsi sõnavabadust, siis vastupidi, ma ütlen, et vägagi pärsib. Näiteid on seinast seina. Põhiline oht on see, mis on reaalselt ka fikseeritud, et ei vaadata inimese kõne eesmärki. Kui ta kasutab näiteks n‑sõna, siis see ongi juba vihakõne – isegi kui ta ütleb, et n‑sõna kasutada ei tohi, sest see on vihakõne. Me näeme, kuidas inimesi ja kanaleid on selle eest [karistatud].

Meid on rahustatud, et Eesti on õigusriik ja siin saab kohtus kõik asjad lahendatud. No suurepärane! Valimiskampaania ajal te ütlete midagi näiteks oma oponentide kohta, seda interpreteeritakse aga vihakõnena ja kanal pannakse kinni. Pärast valimisi kohus siiski otsustab, et tegelikult seda poleks olnud vaja teha. Jah. See ei ole piisavalt hea. Mis on siin sisu? Ma tsiteerin Ameerika publitsisti ja kirjanikku Glenn Greenwaldi: see on tühistamise kultuur riigi tasandil. See ei ole lihtsalt internetikiusamine. Kui kanalid pannakse kinni, siis sa oled tühistatud. See ei ole lihtsalt see, et kaitstakse kedagi.

Ma lõpetan klassikute tsitaadiga. Me saame väga hästi aru, miks EKRE liikmed siin nii ärevil olid. Kui vaatame Eesti meediat, siis seoses vihakõnega mainitakse tavaliselt EKRE‑t, nii vihakõne subjektina kui ka vihakõne objektina. Kui EKRE liige midagi ütleb, siis seda võib kvalifitseerida vihakõneks. Aga samas, kui vaatame nende enda sotsiaalmeediat, siis kogu aeg on, et president ütles midagi ja see on vihakõne. See on selline solvumise kultuur, solvumise ja solvamise kultuur. See ei ole tervele ühiskonnale omane. Kord, kui president oli midagi EKRE kohta öelnud ja pärast seda EKRE teda kritiseerinud, tuli president siia pusaga, millele oli kirjutatud "Sõna on vaba". Toetame presidenti, et sõna peab olema vaba.

On öeldud, et [kui me seda eelnõu heaks ei kiida,] siis me jääme ainult Rumeeniaga koos [kõrvale] – aga selgus, et mitte ainult Rumeeniaga, seal on veel terve rida riike. Aga siis, kui me seisame õige asja eest ja vale asja vastu, võime olla ka Rumeeniaga koos või kas või üksinda, see ei ole oluline. Oluline on see, kas me oleme õige või vale asja poolt. Aitäh!

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena palun Aadu Must!

20:23 Aadu Must

(Kaugühendus)

Head kolleegid! Jutuks olev direktiiv sai siin saalis üsna palju kriitikat ja just eelkõige küsimuste voorus. Kriitika seisnes ühelt poolt selles, et direktiivi sisu on meie seadustes juba sees, mistõttu poleks sellist seadust nagu vaja. Ja teiselt poolt, sama veendunult räägiti hirmudest, et me ühineme millegi väga koledaga, millegi sellisega, mis muudab meie elu ja mille üle meil puudub kontroll.

Meie diskussioonis küsiti ka teiste riikide kogemuse kohta ja meid võrreldi ikka ja jälle – millise riigiga? – selle riigiga, kust me tuleme, Nõukogude Liiduga. Ma olen vaadanud ka teiste riikide kogemust ja tuleb välja, et peale Nõukogude Liidu on teisigi riike, mille kogemusest võiks midagi õppida, mille poole püüelda. Olen vahel vaadanud, nüüd tuleb mängu sõna "ajaloolane", ajaloolise lõtkuga, aga vahel ka üsna reaalajas teiste riikide parlamentide tööd, eelkõige Beneluxi – Belgia, Hollandi, Luksemburgi – ja Põhjamaade kontekstis. Kasutasin juhust ja diskuteerisin nendega selle üle, sellesama meediadirektiivi üle, ja tekitasin teatud elevust. Meil on praegu see komme, et me telesilla vahendusel muudkui kohtume, eks ole. Tekitasin elevust ja minu käest küsiti: "Härra Must, kas te olete Euroopa Liidus külaline, liige või pealtvaataja?" Küsimus on selles, et Euroopa Liidus usaldatakse parlamentarismi, Euroopa parlamentarismi.

Veel üks omapära, mida just sellessamas rahvusvahelises võrdluses võib esile tuua, on see, et meie parlamentarismi omapära on see, et meil on oletus vestluses argumendina oluliselt olulisem kui teiste Euroopa riikide parlamentides. Mõeldakse välja vaenlane, mõeldakse välja hirmusituatsioon ja siis selle vastu edukalt ka võideldakse ja kutsutakse kõiki üles lippude alla.

Minister mainis olulist asja. Ühiskonnas teatakse, et on vabadused. Üsna hästi seda Eestis teatakse. Seda, et ühiskonnas on ka vastutus ja kohustused, teatakse vähem. Siin toodi mitu inimlikku näidet. Ma mäletan, kuidas lapsepõlves naabripoiss rääkis mulle, et teda petetakse. Kuidas? Tema oli veendunud, et naabrionu küülikud oskavad inimkeeli rääkida, aga on vait ainult siis, kui tema juures on, ja tahavad teda petta. Ma saan aru, et siin tekkis täpselt sama paralleel siis, kui räägiti, et eurodirektiivid ongi just selleks, et meid ahistada, orjastada, sõltuvusse viia. Iga arvamus, iga hinnang kirjeldab kahte asja: natukene kirjeldatavat objekti, aga päris palju ka hindajat ennast. Ütleksin, et probleemiks ei ole üks või teine direktiivi element, vaid eelkõige see, kas me usaldame Euroopa Liitu ja ka Eesti riiki või arvame, et kusagile on pommid alla pandud, mis kohe peavad meid õhku laskma.

Üks tähelepanek veel. Nõukogude ajal oli üks mentaliteedi põhireegleid: viimse võitluse maale, nüüd tehakse midagi ära ja kõik otsustatakse. Kui võtame vastu ühe seaduse, siis lahendab see kõik probleemid. Tuletan teile meelde ühte asja, panin seda täna mitu korda diskussioonis tähele. Parlament ei tegele ühe seaduse loomisega, vaid parlament tegeleb seadusandluse kui süsteemiga. Siit ka sellised huvitavad probleemid, et kas komisjonis ühest või teisest asjast oli juttu. Komisjonis, kultuurikomisjonis, on sellest problemaatikast pidevalt juttu, see ongi meie tööväli. Aga see, et iga kord kõike ühe eelnõu juures, kogu paketi ulatuses uuesti nagu aabitsat algusest lõpuni läbi ei loeta, see on ka enesestmõistetav. Minu arusaamist mööda moodustab meie kohalikud kontrollimehhanismid ja täidab meie enda õigusruumi ikkagi Eesti seadusandja, Eesti parlament. Ja kui midagi ei vääri usaldust, siis tuleb see tagasi kutsuda.

Nõukogude ajal oli mõnes mõttes lihtsam, aga väga kummalisest aspektist. Siis võis öelda, et keegi on kuskil süüdi, Moskva on süüdi, seal on lollpead, kes teevad meievastaseid seadusi. Tänapäeval on natuke raskem, sest niipea, kui hakkad rääkima, et keegi on kuskil süüdi, pead hakkama peeglisse vaatama, sest inimeste arvates Toompeal luuakse meie õigusruumi.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Must, kas te vajate lisaaega?

20:29 Aadu Must

Selles mõttes tuleb käised üles käärida, tööd teha ja edasi töötada. Ajaloost oli palju juttu, ka mind puudutas see.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Must, kas te vajate lisaaega?

20:29 Aadu Must

Ütlen ainult lihtsa ajaloolise tõe.

Palun kolm minutit lisaaega!

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, palun! Kolm minutit lisaaega.

20:29 Aadu Must

Aitäh!

Ajaloolased üldiselt teavad paremini kui mitteajaloolased, et ajaloost saab ja peab õppima. Hoidku jumal, kui me seda ei tee, sest siis läheme uppi. Aga ajaloos ei saa elada, tuleb edasi minna. Või kuhu kultuuriruumi me ikka peaksime kuuluma? Kes hindab meie käitumismalle? Mina arvan ka, et kui muusikat hakatakse hindama, siis soovitan pigem Tarmo Kruusimäed kui ennast. Me ei mõtle küll ühtemoodi, aga selles valdkonnas ma tean, et Tarmo kaitseb muusikuid, kaitseb noori ja on seal oma koha peal. Mul oli hea meel, kui kuulasin küsimusi, seda, kuidas Jüri Jaanson küsis sisu kohta, seaduse toimemehhanismi kohta. Mulle meeldis väga, kui Leo Kunnas küsis ja tuletas meelde Rooma õigust, mis on praeguse Euroopa õigusruumi vundament. Hea, et me seda mõistame.

Euroopa Liidus me püüdleme ühtse õigusruumi poole. Me peame olema vastu siis, kui arvame, et me ei mahu Euroopa õigusruumi ja Euroopa kultuuriruumi. Minu arvates me mahume. Direktiiv väärib menetlemist. Meie töö on parandada meie seadusandlust, luua õigusruum, kus üks või teine ohukoht ei pääseks domineerima ega keeraks meie elu pahupidi. Aitäh!

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Jaak Valge, palun! Saate kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa.

20:31 Jaak Valge

Hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Hüva tehniline personal! Nagu ma juba komisjoni ettekandes ütlesin, olen ma igati vastu, et see eelnõu siin esimesel lugemisel heaks kiidetaks.

Alustan natuke üldisemalt. Vaadake, sõnavabadus on demokraatia üks olulisimaid elemente. Kui ei ole sõnavabadust, siis ei ole demokraatiat, ja vastupidi. Ma kardan, et te ei leia ka hea otsimise korral maailmas ühtegi autoritaarset režiimi, kus kehtiks sõnavabadus. Põhjus on lihtsalt see, et sõnavabadus lõhub autokraatlikud režiimid ära, vähemalt siis, kui individualiseerumine on ühiskonnaliikmete seas jõudnud teatavale tasemele, nii nagu avalikustamine lõhkus ära Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi.

Nagu te teate ja nagu siin diskussioonis juba jutuks on olnud, saab sõnavabadust piirata paljudel erisugustel viisidel. Autoritaarrežiimide puhul piiratakse sõnavabadust otse, ajakirjanduses eel- või järeltsensuuriga. Aga poolautoritaarsetes režiimides piisab ka sellest, kui tekitada hirm tagajärgede ees, et takistada inimestel ja ajakirjanikel oma mõtete väljendamise õigust kasutada. Meedia sõnavabadust saab piirata ka lihtsalt nõude kaudu olla poliitkorrektne. Viha õhutamise mõiste tarvitamine tähendabki just hirmu tekitamist tagajärgede ees, sest tegemist on ebaselge, laiu tõlgendusraame jätva mõistega. Toonitan veel, et see kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust ja seda mõistet tuleks meie seadustes tarvitada nii vähe kui võimalik, parem kui üldse mitte, vähemalt nii kaua, kuni see pole üheselt ja väga-väga selgelt defineeritud.

Teine põhjus, miks selle eelnõu vastu olla, on see, et eelnõus on jõutud selle mõiste rakendamisega ummikusse, kuna on esitatud kinnine loetelu tunnustest, mille kandjate vastu ei tohi viha õhutada. Hoolimata sellest, et eelnõu autorid väidavad, et ükskõik kelle vastu viha õhutamine on keelatud. Teistes seadustes tähendab see ikkagi nüüd seda, et teatud tunnustega inimesed või inimeste grupid on seatud eelisolukorda. Eelnõu autorid on väitnud, et need tunnused on üle võetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartast. See sisuliselt ei pea paika. Põhiõiguste hartas on nimetatud need tunnused teiste seas, aga eelnõus on kinnine loetelu. Ja kinnine loetelu ehk ühtede tunnustega inimeste gruppide eelisseisundisse seadmine, näiteks Nõukogude Liidus seati eelisseisundisse kõige eesrindlikum klass, proletariaat, tähendab seda, et üritatakse muuta ühiskondlikku teadvust ja vastandada ühtesid inimesi teistele. See on meile, konservatiividele täiesti vastuvõetamatu, meile, kes me näeme ühiskonda kui orgaanilist tervikut. Ja mitte ainult meile, see peaks olema vastumeelne ka kõikidele teistele demokraatlikult mõtlevatele inimestele ja poliitikutele, kes tunnustavad inimeste võrdsust.

Kolmandaks on meile vastuvõetamatu see, et seaduse rakendajaks ehk ühtlasi tsensoriks on ette nähtud TTJA, mille tegevusvaldkond on lai, alates raudteeohutuse järelevalvest ja lõpetades tarbijavaidluste lahendamisega. Seal on 120 töötajat ja neist ühe ametinimetus on tõesti meediateenuste ekspert. On väga kaheldav, isegi kui meil oleksid selged definitsioonid, et see amet suudaks selles asjas pädevaid otsuseid teha, selliseid otsuseid, mis tõukuksid meie ühiskonnast, see tähendab Eesti ajaloost, kultuurist ja identiteedist.

Neljandaks on meile vastuvõetamatu see, et TTJA on eelnõu kohaselt selles küsimuses Eesti Vabariigist eraldiseisev. Seega on amet sõltumatu meie kodanike demokraatlikest valikutest, kõigi meie valikutest, head kolleegid, ja see hälbib demokraatiast. See-eest on amet kohustatud järgima Euroopa Komisjoni suuniseid. Aga me ei toeta pädevuse üleandmist Euroopa Liidule ehk Euroopa Liidu föderaliseerumist ehk meie kodanike võimust võõrandumist. Me ei toeta seda, see pole demokraatlik.

Igaüks neist neljast põhjusest on piisav, et eelnõu tagasi lükata. Ent on veel viieski põhjus. Nimelt see, et eelnõu heakskiitmisega kiidaksime heaks sisu, mida me veel ei tea. Need suunised, mis selgitavad meediapädevuse edendamise olemust, peavad Euroopa Komisjonist alles tulema. Ma küsin, et kas ei ole see alandav, kui meie, kes me oleme valitud seadusandjaks, käitume hoopis blankovekslite andjatena.

Nii et jah, sõnavabadus, teised kodanikuõigused ja parlamendi pädevus kaob kõik ühekorraga käest siis, kui toimub autoritaarne riigipööre. Mina ei taha siin dramatiseerida ega kuidagi väita, et see nii oleks. Küll aga on see samm täiesti vales suunas. Kutsun üles selle eelnõu vastu hääletama, sest see peaks olema meile kõikidele vastumeelne, hoolimata sellest, missugust maailmavaadet me omame. Võib-olla ainult vana kooli natsionaalsotsialistid ja kommunistid, kes ei ole demokraadid, võiksid sõnavabaduse piiramist põhimõtteliselt toetada. Ärme teeme seda, ka mitte taktikalistel kaalutlustel. Direktiivi ülevõtmine on kindlasti võimalik ka ilma meie sõnavabadust kahjustamata.

Asi ei ole Euroopa Liidu usaldamises või mitteusaldamises. Ja siin ei peaks olema ka veelahet valitsuse ja opositsiooni vahel. Lõpetan kahe tsitaadiga selle tõestamiseks. Tsiteerin Helle-Moonika Helmet, kultuurikomisjoni liiget: "See seadus on nagu nõukogude ajast tuttav Brežnevi pakike, mis sisaldas mõningaid vajalikke asju ja siis ülejäänu oli rämps." Jaanus Karilaid, õiguskomisjoni esimees, on öelnud: "Pakun välja, et suurema üksmeele huvides võiks kaaluda näiteks eelnõu tagasivõtmist ja esitada see peale kriisi adekvaatsemalt sõnastatud kujul."

EKRE fraktsioon seda eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun nüüd Reformierakonna fraktsiooni nimel Heidy Purga.

20:38 Heidy Purga

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ääremärkus, mida ma pean vajalikuks kultuurikomisjoni liikmena ja ühtlasi Riigikogu liikmena siin mainida. Ma olen väga üllatunud ning taunival seisukohal, et komisjoni ettekanded sisaldavad ohtralt isiklikke seisukohti ning üksnes vähesel määral kultuurikomisjoni omi. Ajaloolasena peaks ettekandja teadma, et arvestada tuleb kõiki allikaid. Nüüd on see öeldud ja ma asun oma kõne juurde.

Alustuseks tahan öelda, et nii nagu selles seaduseelnõus käsitletakse meediapädevuse teemat ja allikakriitikat, head kolleegid, peame ka meie vahet tegema asjadel, mis selles eelnõus on olulised, ja asjadel, mida tahetakse vägisi oluliseks muuta, kuigi nad seda ei ole. Käesoleva seadusemuudatuse peamine sisu ning fookus on ju hoopis mujal kui neis kohtades, mida täna siin saalis on väga tugevalt üle võimendatud.

Esiteks peame mõistma, et teeme karuteene Eesti meediasektorile ja selle arengule, kui jätame ainsa liikmesriigina seaduse uuendamata, ükskõik millisel määral või millisel kujul. Sellel on kohe omad tagajärjed. Esiteks, see valdkond jääks kinni vanade kohmakate reeglite raamistikku. Teiseks, me ei arvestaks digitaalsete sisuteenuste kiire arenguga, vaid takistaks seda. Kolmandaks, me satuksime enda tekitatud isolatsiooni, sest seaduse muutmata jätmise korral kehtiksid meil teistsugused reeglid kui mujal Euroopa Liidus. Lisaks takistaks see meie audiovisuaalmeedia teenuste ja ka uute digiplatvormide teenuste piiriülest levi mujal Euroopas, sest teenuste vaba liikumise eelduseks EL-i ühtsel turul on liidus ühiselt kokku lepitud reeglite järgimine. Neid reegleid ajakohastab Euroopa Liidu uuendatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mille on juba üle võtnud paljud liikmesriigid ja ülejäänud riikides on see töö lõppjärgus. Kõik liikmesriigid peavad oma seaduse uuendamist ja selle ühildamist kogu EL-is kehtivate reeglitega vajalikuks, tagamaks oma sisuteenustele soodne tegevus- ja arengukeskkond, vaba levi Euroopa Liidu ühtsel turul ning konkurentsivõime laiemalt.

Teiseks, need olulised täiendused lepiti Euroopa Liidus kokku audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel just Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus 2017. aastal. Kui me ei võtaks oma seadusesse üle uuendatud direktiivis olevaid paremaid võimalusi oma inforuumi ja riigi julgeoleku kaitseks piiriüleste meediateenuste vallas, siis jääks meil endiselt kasutada vana, aegunud ja väga kohmakas mehhanism ning saaksime tegutseda vaid suhteliselt avara tähendusega "vihkamisele õhutamise keelu" korduva rikkumise korral, kuid ei saaks asuda teisest riigist pärit meediakanali levi tõkestama vägivallale õhutamise ning riigi julgeoleku ja ühiskonna stabiilsuse tõsise ohustamise korral. Selline taandareng poleks kindlasti Eesti huvides.

Pean ära märkima, et kindlasti on siin Reformierakonna fraktsiooni arvates vajadus huvigruppide värske arvamuse järele, sest selle seaduse tekst on üsna mahukas ning nagu täna siin saalis näha ja kuulda oli, [kaasneb] sellega mitu suhteliselt subjektiivset suunavõtmist. Meie meediasektor ootab seda seadusemuudatust, et tegutseda võrdsetel alustel. Uued platvormid on seni olnud reguleerimata ning annavad hulgaliselt uusi võimalusi edukaks tegutsemiseks, muu hulgas reklaamipiirangute paindlikumaks muutmine, alaealiste kaitse, puuetega inimeste parem juurdepääs teenustele.

Kokkuvõtteks, mulle tundub – ja mitte ainult ei tundu, vaid ma olen kindlal veendumusel –, et on äärmiselt ohtlik muuta see meediateenuste seaduse debatt millekski muuks, mis ei ole selle seaduse peamiseks fookuseks. Palun sellega mitte kaasa minna! Aitäh!

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme kõnesoovid ammendanud, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga meile on saabunud Isamaa fraktsiooni ja EKRE fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Isamaa fraktsiooni ja EKRE fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 327. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 61, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. aprilli kell 17.15.


4. 20:46 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE) esimene lugemine

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 350. Vabariigi Valitsuse nimel teeb esimese lugemise ettekande majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

20:46 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu jaguneb oma sisult kolmeks, sisaldades lisaks riigi keskse tegevusvaru moodustamise sätetele ka sätteid kriisijuhtimise üleviimise kohta Siseministeeriumist Riigikantseleisse ning Päästeameti pädevuse laiendamise kohta evakuatsiooni korraldades.

Kui rääkida eelnõu sellest osast, mis puudutab varude moodustamist, siis praeguse töökorralduse järgi koostab iga ministeerium riskianalüüse vastavalt oma vastutusala teadmistele ning taotleb toimepidevuse tagamiseks ja varude moodustamiseks rahastust iseseisvalt, mistõttu valdkondlikud võimekused on haldusalades väga erinevad. Varu moodustamise kohustuse täitmine sõltub igal aastal riigieelarve rahastamise võimalusest. Olukorras, kus varu järele akuutset vajadust pikalt ei esine, toob praegu kehtiv lahendus kaasa kohustuste täitmise marginaliseerumise.

Ka seaduseelnõu aluseks olnud väline analüüs kinnitas, et vastutus eri ametkondade vahel on killustunud ja puudub selge arusaam, mis eesmärgil, kui palju ja millist varu tuleb tagada. Puudub terviklahendus nii varude kasutusele võtmiseks kui ka pikaajaline stabiilne rahastamine. Seega, praegune hajutatud vastutus on tinginud olukorra, kus varu ei ole piisavalt.

Hädaolukorras oleme keskendunud varu moodustaja määramisele ja varu olemasolu tagamisele, kulutades varu moodustamiseks oluliselt suuremas mahus aega ja rahalisi vahendeid. Ka ettevõtjad toimetavad karmides konkurentsitingimustes ja optimeerivad oma kulud. Sellest tingituna võib juhtuda, et kriitiliselt vajalikke kaupu jätkub laos vaid mõneks päevaks. Ettevõtjad ei valmistu juhtudeks, mis võivad ilmneda kord 20 aasta jooksul. Seda ei saa neile konkurentsitingimustes loomulikult ka pahaks panna.

Koroonaviiruse puhang ainult võimendas meie varustuskindluse puudusi, sest piiriülene liikumine on piiratud, kuid kaitsta tuleb oma inimesi ja tagada nende toit. Riigil peavad olema igal ajal olemas kasutamata varud, et meil ei tekiks olukorda, kus isikukaitsevahendid lõpevad liiga ruttu otsa, toidukaupluste riiulid on tühjad, piirid on kinni või nõudlus turul ületab kordades pakkumist. Seetõttu on mõistlik ja vajalik riigi tegevusvarude moodustamine tuua kokku ühte asutusse. Selleks annabki aluse käesolev hädaolukorra seaduse eelnõu, mis täpsustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise aluseid ning vastutuse jagunemist varude haldaja, ministeeriumide ja Vabariigi Valitsuse vahel.

Eelnõuga lisame hädaolukorra seadusesse riigi tegevusvarude peatüki, et oleks selge alus varude moodustamise ja haldamise tsentraliseerimiseks. Valitsuse kabinetiarutelu käigus jõuti kokkuleppele, et keskseks riigi tegevusvarude moodustajaks saab täielikult riigile kuuluv äriühing AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, kellel on 15 aasta pikkune vedelkütusevaru moodustamise ja hoidmise kogemus.

Pärast hädaolukorra seaduse muudatuste jõustumist laiendame riigi äriühingu ülesandeid ja anname talle uue nime AS Eesti Varude Keskus. Eesti Varude Keskus hakkab tegelema lisaks kütusevaru haldamisele ka muude riigile vajalike tegevusvarude, näiteks toidu, ravimite, isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedi kontrollimise, uuendamise ja kasutuselevõtu logistika korraldamisega, samuti riigi varu seisukohalt oluliste ettevõtete toimepidevuse tagamise ja igapäevase koostööga.

Varu moodustamise maht, ajakava ja moodustamise viis lepitakse kokku valitsuse tasemel riigikaitse tegevuskava lisade kaudu ja riigieelarve protsessis, eraldades selleks Eesti Varude Keskusele ka vahendid.

Ettevõte on aruandekohuslane riigi ees, avaldades vähemalt kaks korda aastas detailse aruande varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade ja asukoha kohta. Varu moodustab AS Eesti Varude Keskus, lähtudes Eesti Vabariigi valitsuse otsustest, valdkondlikest seadustest, varu moodustamist käsitlevatest ministeeriumide ja nende allasutuste riskianalüüsidest ja riigi kaitsetegevuse kavast saadud sisendist.

Lisaks moodustatakse ettevõtte juurde valdkondlikud töörühmad, kus osalevad nii riigi kui ka ettevõtjate esindajad. Just ettevõtjaid on mõistlik edaspidi võimalikult suures mahus kaasata riigi varustuskindluse ülesehitusse, et saaksime arvestada nende igapäevaste kogemuste, nõrkuste ja tugevustega. Töörühmade eesmärk on muu hulgas leida lahendusi ettevõtete toimepidevuse suurendamiseks ja tarneraskuste väljakutsetega toimetulekuks, teha koostööd teenuste toimepidevuse tõstmiseks ning õppuste ja teavituskampaaniate läbiviimiseks.

Üldjuhul on varude keskusel mõistlik sõlmida ettevõtjatega delegeeritud varude lepingud. See tähendab, et ettevõtetel on kokkulepitud kogus varu igal ajal olemas, see on kvaliteetne ja Eesti Varude Keskusel on igal ajal selle ostmiseks eelisostuõigus.

Kokkuvõtvalt on varude keskuse peamine ülesanne varud moodustada, neid hoida, uuendada ja tagada nende kiire kasutuselevõtt. Varu nomenklatuur ja koosseis otsustatakse ametkondade ja varude keskuse koostöös vastavalt valdkondlikele kriisiplaanidele. Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.

Mis puudutab kriisireguleerimise poliitika kujundamise üleviimist Siseministeeriumist Riigikantseleisse, siis praegu kehtiva korra kohaselt valmistutakse julgeolekualasteks kriisideks Riigikantselei juhtimisel. Riigikantselei pädevus on laiapõhjalise riigikaitse planeerimise juhtimine. Siseministeeriumi pädevuses on samal ajal kriisideks valmistumine ja kõik sellega seonduv. Eelnõu eesmärk on tuua julgeolekukriiside ja tsiviilkriiside juhtimine ühte kohta kokku, Riigikantseleisse, et kriisideks valmistumisele ja lahendamisele oleks tervikvaade.

Muudatus annab võimaluse eri tegevusi ühtlustada, vähendada dubleerimist ja ressursside hajutatust asutuste vahel. Koondades erinevad kriisideks valmistumise tegevused ühe asutuse alla, väheneb ka võimalus, et riigikaitselisteks kriisideks ja hädaolukordadeks valmistumise vahele jäävad sündmused, mis jäävad märkamata või nendeks sündmusteks ei valmistuta. Kui kriisireguleerimise kui valitsusaladeülese valdkonna koordineerimise ülesanne on Riigikantseleil, siis toob see kaasa ka vastavate eelnõude väljatöötamise vajaduse. Samas, õigusloomepädevuse andmine ei tähenda, et Riigikantselei hakkab valdkonna poliitikat ellu viima. Valdkondlikku poliitikat jäävad kujundama ja ellu viima ikkagi ministeeriumid.

Muudatuste kohta ulatusliku evakuatsiooni korralduses saan öelda, et kehtiva hädaolukorra seaduse kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet. Muudatuse kohaselt hakkab evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldama edaspidi Päästeamet ehk põhivastutus liigub Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. See tähendab, et sisuliselt jääb edaspidi Päästeameti vastutada evakuatsiooni üldine korraldus: selle juhtimine, elanike teavitus, evakuatsioonikohtade töökorraldus jms. Lisaks sellele peab Päästeamet edaspidi korraldama ka evakuatsiooniks valmistumist, sealhulgas koostama evakuatsiooniplaanid, ja koostöös kohalike omavalitsustega valmistama ette evakuatsiooni kohad. Politsei- ja Piirivalveamet jääb Päästeametit evakuatsiooni läbiviimisel edaspidi toetama, seda näiteks liikluse korraldamises, ohuala piiramises avaliku korra tagamiseks jne.

See muudatus tehti mitmel põhjusel. Elanike ja omavalitsuste kriisideks valmisoleku koordineerimine ja toetamine on juba praegu üks Päästeameti ülesanne. Kuna omavalitsustel on kohustus aidata kaasa evakuatsiooni korraldamisele, on mõistlik anda evakuatsiooni korraldamise kohustus Päästeametile, kes oleks vajalikuks kontaktiks ja aitaks omavalitsusi sellega seotud küsimustes. Mõistlik on koondada ka elanikkonna evakuatsiooni ja varjumise korraldamine ühele ja samale asutusele ehk Päästeametile. See soodustab ressursside paremat planeerimist ja vähendab dubleerimist. Samuti on küsimus Politsei- ja Piirivalveameti ressursis. Mõistlik on hädaolukordade lahendamisel ja riigikaitselistes tegevustes ressurssi jagada Päästeametiga.

Palun teie heakskiitu hädaolukorra seaduse eelnõu menetlemisel, et pärast koroonakriisi oleks ka meie elanikkonnakaitse planeerimine ja riigi tegevusvaru tagamine senisest paremini korraldatud ning uutele kriisidele läheksime vastu senisest süsteemsema ja tugevamana. Tänan teid tähelepanu eest ja palun teil eelnõu toetada!

20:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra minister, teile on ka küsimusi. Aga enne, kui me küsimuste juurde läheme, härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus või soovite sisuküsimust?

20:56 Peeter Ernits

Mul on nii üks kui teine, aga minu küsimus on, miks lugupeetud ministrihärra peitub vööri taha. Me oleme kokku leppinud, et see hea toon ei ole.

20:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, kui vähegi võimalik, äkki härra minister saab kaamera sisse lülitada. Riigikogu liikmetel on parem teiega suhelda. Aga kui internetiühendus on natukene kehvakene, siis ...  Näed, pilt on täitsa olemas! Nii et minister on täie elu ja tervise juures. Aga nüüd läheme küsimuste juurde.

20:57 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Ma väga vabandan! 

20:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole hullu. Urmas Reinsalu küsib esimesena.

20:57 Urmas Reinsalu

Aitäh, hea minister, niisuguse põhjaliku ülevaatuse eest! Küsimus on Päästeametile antavates erimeetmetes, mida on vajalik rakendada. Päästeamet tegeleb arusaadavate ülesannetega. Nüüd on valitsusel plaanis Päästeametile anda õigus erimeetmeteks, nagu läbiotsimine, vallasasjade läbivaatus, vallasasjade hoiule võtmine, isikute läbivaatus, turvakontroll, isikute kinnipidamine, sõidukite peatamine. Kuid jutt käib tegelikult ju hoopis inimeste evakueerimisest, inimeste aitamisest. Millega on põhjendatud selline pakett jõu kasutamise pädevusi päästeametnikele?

20:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt juhin tähelepanu, et Päästeamet rakendab erimeetmeid ikkagi ainult eriolukorras ehk siis, kui on vajalik inimeste evakuatsioon ja juhul, kui mingil põhjusel mingil hetkel politsei ei saa neid meetmeid rakendada. Reeglina ikkagi erimeetmete rakendamine jääb politsei pädevusse.

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:58 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Praeguses hädaolukorra seaduses ei ole täpselt määratletud hädaolukorra väljakuulutamise alused ja tingimused ja selle lõpetamise erisused. Ja nüüd, kui on hädaolukorra seadus n-ö avatud ja te hakkate sinna muudatusi sisse viima, kas te olete mõelnud sellele, et äkki täpsustaks seaduses konkreetselt ära, nii nagu on selles seaduses eriolukorra tingimused kõik täpsustatud, ka hädaolukorra hõlmatavad olukorrad? Näiteks kuidas ja mis tingimustel seda välja kuulutatakse, millele see peab vastama, kuidas seda lõpetatakse ja alustatakse.

20:59 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kindlasti on seda parlamentaarse debati käigus võimalik läbi arutada. Majandus- ja taristuministrina saan eelkõige rääkida sellest, mis puudutab varude moodustamist. Selles, mis puudutab muid olukordi, on kindlasti minust pädevamaid inimesi. Aga ma arvan, et parlamentaarse debati käigus saab ka neid küsimusi küsida ja nendele küsimustele vastuse.

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Härra minister! Tegelikult ma mõtlesin sedasama asja, mida kolleeg Kingo. Omal ajal ma olin põhiseaduskomisjonis selle eelnõu küpsetamise juures pikalt ja seal on päris palju asju, selliseid lahtisi otsi, mida võiks kohendada. Aga sa vastasid juba ära, et nüüd majandusministeeriumi puhul muutub see varude keskus. Sa oled öelnud, et praegu me kulutame oluliselt rohkem raha ja aega ning varude keskusega me hoiame kõvasti kokku. Täpsusta palun, kui palju on see oluliselt rohkem raha, mida me selle varude keskuse puhul kokku hoiame. On sul mingit arvestust?

21:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Kindlasti on selliseid täpseid arvestusi raske välja tuua. Aga kui vaadata seda olukorda, kuhu me sattusime möödunud kevadel, siis näiteks kaitsevahendite hankimine oleks olnud oluliselt soodsam, kui meil oleks olnud kõigepealt nende teatud varu. Nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, eesmärk tegelikult ei ole kõiki neid varusid hoida kuskil laos kuhjas, vaid sõlmida lepingud ettevõtjatega, et ettevõtjad vajaduse korral hoiustaks neid enda juures või siis teine variant, mis minu meelest on veelgi parem variant, oleksid valmis neid riigile vajaduse korral tootma. Kui meil oleks olnud varem selline olukord, kus meil oleks olnud näiteks lepingud isikukaitsevahendite võimalike tootjatega, siis ei oleks meil olnud vajadust hakata neid vahendeid tooma lennukiga Hiinast. Ja kindlasti oleksid riigile sellised eellepingud olnud märgatavalt soodsamad.

21:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Paljud inimesed küsivad, mis häda meil selle hädaolukorraga on, et seda välja kuulutada ei taheta. Praegu meil on ju riiklik nihilism: meil on sisuliselt eriolukord, aga päriselt tegelikult ei ole. Ja nüüd me sisustame seda hädaolukorda, mida keeldutakse tegelikult rakendamast. Eelmises valitsuses, ma saan aru, ei olnud nii tuntavat Y-kromosoomi defitsiiti, aga ikkagi võiks ju ära otsustada. Siis me saaksime aru, kas meil on midagi vajaka. Praegusel hetkel laveeritakse, külg ees. Minu küsimus on: mis häda selle hädaolukorra seaduse sisustamisega ikkagi on, et seda ei taheta rakendada?

21:03 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et igasuguste eriolukordade ja hädaolukordade väljakuulutamine peab olema väga selgelt põhjendatud. Nii kaua kui on võimalik kriisi hallata ilma selliste otsusteta, on seda mõistlik ka niimoodi teha. Möödunud kevadel me olime mõnevõrra teistsuguses olukorras, mõnevõrra suuremas teadmatuses ja mõnevõrra ka juriidiliselt teises olukorras. Selleks et kriisi tsentraalselt juhtida, oli vaja eriolukord välja kuulutada. Täna meil seda vajadust ei ole. Me oleme ka ilma eriolukorrata võimelised kriisi juhtima, kriisi haldama. Praegu omaks hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamine pigem sellist psühholoogilist mõju.

Vaadates seda, kuidas on nüüd kevadel tervisekriis arenenud, võib öelda, et praegused positiivsed suunad õnneks näitavad seda, et saab kriisi saab juhtida ka ilma eri- või hädaolukorda välja kuulutamata.

21:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

21:04 Urmas Reinsalu

Hea majandusminister! Ma jääksin küll eriarvamusele. Saab küll juhtida, aga ei pruugita juhtida, nagu praktika näitab. Seda tohuvabohu on väga palju ja sellel tohuvabohul minu meelest on oht selle seaduseelnõu mõjul võimenduda. Nimelt, niisugusest selgelt ainuvastutuse loogikast kriiside lahendamisel, reguleerimisel ja kriisireguleerimispoliitika  kujundamisel me liigume tegelikult seltskondliku tegevuse loogika poole. Siin öeldakse hoopis nii, seaduseelnõus lauale pandud ettepanekus on nii, et riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist juhib valitsus. See on väga ilus loosung – seltskondlik, kollektiivne töö. Kes on selle seaduseelnõu mõtte järgi see inimene – ma ei leia siit selle inimese ametinimetust –, kes tegelikult kriiside lahendamise eest selle hädaolukorra seaduse muudatuse kohaselt poliitilises mõttes vastutust hakkab kandma?  

21:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu seal on kirjas, valitsus juhib. Valitsust juhib peaminister ja peaminister on ka see, kes kannab lõplikku poliitilist vastutust.

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

21:06 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea minister! Olles saanud tõuke otseselt Urmas Reinsalu küsimusest, ma tõesti tahaksin teada, kas nüüd on oodata, et päästeametnikke hakatakse süvendatult koolitama ja andma neile erimeetmete rakendamine oskusi, et neil oleks analoogselt Siseministeeriumi töötajatega oskused vahistamiste ja läbiotsimiste läbiviimiseks, erinevate vahendite võõrandamiseks ja muud sellised oskused, mis on vajalikud ka eriolukorra meetmete elluviimiseks ning jõu rakendamiseks.

21:06 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Nii palju kui ma tean, kriisiolukorras või eriliste juhtumite puhul päästjad reguleerivad liiklust ja peatavad sõidukeid, et olukorda kohapeal lahendada. Paljudes ülesannetes ei ole nende jaoks midagi uut. Ja veel: sellises olukorras, evakuatsiooni korraldamisel on Päästeametil teatud hetkedel mõnevõrra suuremad volitused, aga see ei tähenda seda, et see oleks asi, mida iga päev hakatakse rakendama. See on ikkagi eriolukord, evakuatsiooni korraldamine ja kehtib sisuliselt ikkagi siis, kui on vaja mingil põhjusel politseid asendada. Reeglina ikkagi on kogu sellesuunaline tegevus politsei ülesanne.

21:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

21:07 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab varude soetamist ja hoidmist. Me nüüd moodustame uue riikliku aktsiaseltsi. Ma tuletan meelde, et riigivarusid on varem ka hoitud ja aktsiaseltsides need on kaduma läinud. Tõsi küll, mitte alati riigi osalusega aktsiaseltsides. Kas sellises laias spektris varude soetamine-hoidmine on ikka kõige mõistlikum lahendus? Ja kas sellistel aktsiaseltsidel tekib pädevus tegeleda, ma ei tea, ravimite, toiduainete, kütuse ja kõige muuga? 

Te ise tõite näite, et oleks eelmisel kevadel maskidega tegelenud selline aktsiaselts, oleks võib-olla varustatus tunduvalt parem olnud. Kas seega võib väita, et testide ja vaktsiinidega varustatuse oleks ka sellise aktsiaseltsi olemasolu teie arvates paremini taganud? Ja kas teie nägemuse kohaselt ja valitsuse eelnõu kohaselt peaks niisuguste spetsiifiliste varude soetamisega ka tegelema see äriühing?

21:08 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma alustan sellest, et uut äriühingut ei moodustata. Kogu varudega seotud tegevus antakse juba olemasolevale riigi äriühingule, kes on, nagu ma ka oma tutvustuses ütlesin, tegelenud kütusevaruga 15 aastat. Nii palju kui on tänaseks teada, ei ole selle 15 aasta jooksul – vähemalt minu teada – seal probleeme olnud. Et kütus oleks kas kadunud või midagi sellist.

Ja nagu ma ütlesin, tegelikult ei ole eesmärk ju see, et selles aktsiaseltsis oleks need varud kuskil laos hunnikus või kuhugi mujale koondatud. Pigem on eesmärk see, et oleksid lepingud nende võimalike varude hoidjate või varude tootjatega ning seeläbi oleks tegevus majanduslikult mõistlikum.

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

21:10 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma vaatan seda eelnõu ja mul on tõsine hirm. Mispärast te olete sellise eelnõu koostanud? Kas tahate Eesti riigi lükata hävingusse? Praegu toimiva hädaolukorra seaduse § 4 järgi moodustab Vabariigi Valitsus kriisikomisjoni, kus on omad spetsialistid olemas. Nende juhtimisülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses. Sisuliselt on tegemist toimiva süsteemiga. Teie muudatus ütleb niimoodi – § 4 –, et riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist juhib Vabariigi Valitsus. Tänases infotunnis, kui ma Kaja Kallase käest küsisin, millised on vaktsiinide kõrvaltoimed, ta ütles: "Mina ei ole meditsiinitöötaja, mina olen jurist." Ja nüüd te tahate anda spetsialistide käest kriisiolukorra reguleerimise üle inimestele, kes mitte midagi asjast ei tea. Miks?

21:11 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Mul on väga kahju, kui selline mulje sellest eelnõust jääb. Ka seni on ju olukord kogu selle kriisi vältel olnud selline, et valitsust on nõustanud oma eriala spetsialistid ja nende nõustamise järgi on valitsus teinud otsuseid. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see peaks olema kuidagi teisiti. Ja nagu ka öeldud, kriisiplaanide koostamine ja varude plaanide koostamine – kõik see jääb jätkuvalt ministeeriumidele. Lihtsalt lõpliku otsuse teeb valitsus.

21:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

21:12 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud minister! Teie vastustest võiks aru saada, et selles olukorras otsuste eest ja selle poliitika läbiviimise eest vastutab peaminister, aga seaduseelnõus ma näen hoopis ohtlikumat tendentsi. Seal on väga suur võim antud Riigikantseleile, s.t organile, mille puhul me hästi ei tea, kuidas see toimib. Seda ei ole keegi valinud ja ta on poolanonüümne. Ma spetsiaalselt praegu avasin Riigikantselei kodulehekülje ja sealt ma ei leidnud ühtegi nime. Tõesti, sealt leheküljelt vaatasid vastu kahe suurepärase härrasmehe portreed, need olid Jüri Uluots ja Ado Birk. Mul on suur kahtlus, et nemad hakkavad vastutama hädaolukorra eest Eestis.

21:13 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Riigikantseleile antakse sisuliselt koordineeriv tegevus, otsused langetab ikkagi Vabariigi Valitsus ja seda juhib peaminister. Seetõttu ma ütlesin ka seda, et lõplik vastutus, nii nagu ka praegu erinevates valitsuse küsimustes, on ikkagi peaministril. Praeguses kriisis on Riigikantselei koordineeriva asutusena valitsusele kriisi lahendamisel abiks olnud ja ma arvan, et see on töötanud väga hästi.

Selle aasta jooksul, nii palju kui mina olen Riigikantselei tööga kokku puutunud, saan ma nende tuge valitsusele, nende toetust, nende koordineerimistööd valitsuse otsuste elluviimisel või ettevalmistamisel ainult kiita. Ma olen nende peale päris kindel. Ma ei taha siinjuures sugugi laita Siseministeeriumi tööd, aga igasuguseks kriisiks valmistumine ja kriisi haldamine on valdkondadeülene ning Riigikantselei roll on kindlasti väga-väga suur.

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

21:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te vastasite minu küsimusele, et väga kahju, et sellest seaduseelnõust jääb selline mulje. Ma olen sunnitud kommenteerima, et muljed tulevad mul pärast puhkusereisi, kui ma räägin seda, mis toimus. Aga siin selles seaduseelnõu §-s 4 vaatab vastu alasti tõde. Tähendab, me tahame anda võimu, ütleme, kriisi reguleerimise inimeste kätte, kellel puudub erialane ettevalmistus, kes ei tea nendest detailidest mitte midagi.

Täna oli meil kohtumine Päästeameti esindajatega. Nad ütlesid, et neil valitseb täielik arusaamatus, miks seda tehakse. Täielikult on lahendamata logistilised küsimused jne, jne. Küsimus on selles, miks te lõhute ära töötava süsteemi ja tahate anda vastutuse ja korralduse diletantide kätte, kes ei ole selle ala spetsialistid.

21:15 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh küsimuse eest! Riigikantseleil on ka praegu koordineeriv rolli. Küsimus on juhtimistoes ja valmistumise koordineerimises. See ei tähenda seda, et Riigikantselei saab endale kriisis konkreetselt operatiivtegutsemise ülesande kuskil sündmuste keerises. Iga sündmusega tegelevad ikkagi ka edaspidi need, kelle eriala see on. Küll aga on igas kriisis väga oluline organiseerimine ja koordineeritud juhtimine. Veel kord: lõplik koordineeritud juhtimine on Vabariigi Valitsuse korraldada, aga valmistumise koordineerimine, kogu valmistumise protsess ja otsuste koordineeritud elluviimise tugi on Riigikantselei pädevuses. 

21:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun! 

21:17 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Nendel muudatustel on väga tugev seos riigikaitse ja riigikaitseseadusega. Kas ei oleks nüüd algusest peale mõistlik neid asju, mis me siia paneme, ka riigikaitseseadusega koordineerida või sünkroniseerida? Sisuliselt on ju tegu Riigikantselei riigikaitseülesannete ümberformuleerimisega ja määratlemisega.

21:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Jaa, teatud muudatused tulevad ka kaitseväe korralduse seaduses ja Kaitseliidu seaduses. See aga puudutab pigem seda, kellega ja kuidas teevad kaitsevägi ja Kaitseliit evakuatsiooni korraldamisel koostööd. Aga see eelnõu ikkagi räägib tsiviilkriisidest, mitte sõjalistest olukordadest.

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

21:18 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Mulle tundub, et selle eelnõuga on juhtunud kahetsusväärne lugu, et kui siin varem planeeriti ainult varude agentuuri, siis nüüd on siia juurde keevitatud jälle mingi Brežnevi pakike ja hakatud ka eriolukorra teemasid lahendama.

Meil oli fraktsioonil sel nädalal kohtumine Päästeametiga ja tuli juttu ka sellestsamast varude agentuurist ja varude jaotamisest. Sai selgeks, et ükskõik mis kriisiolukorras peaks esimene liin, kes hakkab inimestega suhtlema ja ka neid eluks tarvilikke varusid jagama, tõenäoliselt olema Päästeamet. Aga nende jutu järgi ei ole küll keegi selle seaduse planeerimisel või selle varude agentuuri loomisel nendega kuidagigi ühendust võtnud, et nende sisendit saada. Kas see tõesti on võimalik? Ja kas te ei arva, et sellisel juhul on kuidagi jäetud midagi väga kriitilist tegemata ettevalmistustes?

21:19 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kui me räägime varude jaotamisest kriisiolukorras, siis varud on erinevad. Kui me räägime isikukaitsevahenditest, mis on mõeldud näiteks tervishoiusüsteemile, siis see kindlasti ei ole koht, kus Päästeamet peaks tegutsema hakkama ja neid tervishoiusüsteemile jagama. Kui me räägime toiduvarudest, siis on logistiliselt ju õige, et neid varusid jaotatakse läbi kaubandusvõrgu, kui see vähegi on võimalik.

Kogu see logistika nende varude puhul tuleb varude keskusel välja töötada, ja välja töötada nii, et logistika oleks võimalikult lihtne ja kindlasti töötaks ka kriisi tingimustes. Kui on selliseid varusid või selliseid olukordi, kus on vaja kaasata Päästeametit, siis kindlasti tuleb õppuste käigus need stsenaariumid läbi mängida, läbi harjutada ja vajadusel ka Päästeametit kasutada. Aga Päästeamet ei saa kindlasti olla varude puhul see põhiline logistiline üksus, kes hakkab Eesti territooriumil varusid laiali vedama.

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!  

21:22 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Maailmas on palju riike ja analoogseid asutusi on väga palju. Šveitsis on võimalik tagada nendele ettevõtetele, kes hoiavad varusid, madala protsendiga intressid või anda neile maksusoodustusi jne. Aga Soomes see NESA näeb välja selline, et seal on tuhandeid eksperte, kes osalevad, ja nõukogus on minu teada pooled vähemalt erasektorist. Minu küsimus on: kui palju te olete NESA mudelit üle võtnud, kui rääkida ainult Soomest? Ja kui palju te olete sealt maha rookinud, et panna selline mudel püsti? 

21:22 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Alguses vaadati väga erinevate riikide kogemusi. Ja riigid on lahendanud kesksete varude soetamist, hoidmist ja seda logistikat väga erinevalt. On riigiettevõtteid, on riigiameteid, kes sellega tegelevad. See on tõesti väga erinev.

Meie lähtusime sellest, et varude puhul on oluline ka nende ringlus: on teatud varud, mis kindlasti peavad laos olema, aga laos olevaid varusid tuleb aeg-ajalt uuendada. Ehk siis peab toimima ostu-müügiprotsess. Me leidsime, et see on suhteliselt lähedane sellega, millega täna tegeleb vedelkütusevaru agentuur, see riiklik aktsiaselts, mille baasil me seda varude keskust loome.

Mis puudutab eraettevõtluse kaasamist, siis see on kindlasti meie plaan. Ka praegu on selle aktsiaseltsi nõukogus eraettevõtjad, sektori eraettevõtlus esindatud. Täpselt samamoodi on plaanitud, et selle uue varude keskuse nõukogus oleks esindatud eraettevõtjad, samuti valdkondlikult varude moodustamisel ja hoidmisel. Nende plaanide koostamisel kaasatakse konkreetse sektori eraettevõtjaid. Nagu ma ka oma sissejuhatuses ütlesin, neil on teadmised-oskused. Ja koos tuleb kindlasti ka kriisistsenaariumid läbi mängida, viia läbi õppused, et teha selgeks need kohad, mis vajavad parandamist. Seda saabki teha koos konkreetse valdkonna ettevõtjatega, et ka neil oleks kogemus, kuidas hädaolukorras või mingis muus olukorras tegutseda. 

21:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

21:24 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei saa valitsuse loogikast hästi aru. NETS-i puhul te panete politsei Terviseameti ülesandeid täitma, aga nüüd hädaolukorra raames plaanite politsei ülesandeid täitma panna Päästeameti. Äkki seletate mulle selle loogika lahti? Minu jaoks jääb see asi natukene imelikuks ja segaseks.

21:25 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et Päästeamet täidab neid eriülesandeid ainult eriolukorras, erijuhtudel ehk siis olukorras, kus politsei mingil põhjusel ei saa neid ülesandeid teiste ülesannete tõttu täita. Veel kord: ka praegu päästeametnikud korraldavad juhtumi- või õnnetuskohtades liiklust, kui politsei ei ole kohale jõudnud ja kui Päästeamet on sinna jõudnud esimesena ja selle järele on vajadus. Nii et olukorras, kus tuleb läbi viia evakuatsiooni, on päris loogiline, et evakuatsiooni läbiviijal on vajaduse korral võimalus kasutada erivahendeid ja täita eriülesandeid. Aga veel kord: eelnõu mõte ei ole selles, et Päästeamet teeks seda iga päev, see on ikkagi erijuht, eriolukord.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra minister, rohkem teile küsimusi ei ... Siiski, Martin Helme, palun!

21:26 Martin Helme

Mul on küsimus, kas see on põhimõtteliselt poliitilisel tasandil otsustatud asi, et igasugustes kriisiolukordades koondatakse võimalikult palju ressurssi ja otsustusõigust Riigikantselei kätte, või on see nüüd kuidagi kogemata töö käigus juhtunud. Kui see on teadlik otsus, siis kas on ka mingisugunegi ettekujutus, kui suureks meil lõpuks Riigikantselei muutuma peab, kui palju sinna tuleb juurde panna inimesi ja eelarvet?

21:27 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! No kõigepealt, me oleme hea küsijaga ju ühes kriisis koos olnud. Ja ka enne kriisi me ministritena teadsime küllap mõlemad, et julgeolekukriisideks valmistumise koordinatsioon on täna juba Riigikantselei pädevuses. Tsiviilkriisideks valmistumisega nii ei olnud. Aga nagu ma ütlesin, hea küsija, me oleme ju koos selles kriisis olnud, me teame, milline osa selle kriisiga tegelemisel on olnud Riigikantseleil. Sellest johtuvalt ma arvan, et on päris loogiline, kui tsiviilkriisideks valmistumise koordinatsioon on samamoodi Riigikantseleis.

Minu teada on niimoodi, et Siseministeeriumist liigub selle tegevuse üleviimisel Riigikantseleisse viis inimest, nii et tegemist ei ole väga suure hulgaga. Ja kuna Siseministeerium on ka seni tegelenud kriisideks valmistumisega, siis need inimesed on juba olemas, nad on lihtsalt praegu Siseministeeriumis ja liiguvad sealt Riigikantseleisse. Aga eelkõige on selle eelnõu põhjus see, et me oleme sellest kriisist õppinud, ja ma arvan, et kogemust, mis selle kriisiga on tulnud, on mõistlik ära kasutada.

21:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

21:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me teame, et meil on olemas neli kategooriat: kriisiolukord, hädaolukord, eriolukord, sõjaolukord. Aga viimasel ajal kasutatakse väga tihti sellist terminit nagu "meditsiiniline hädaolukord". Sellist asja minu teada pole olemas. Aga Kaja Kallas räägib sellest kogu aeg. Äkki teie oskate öelda, mida ta sellega mõtleb, eriti selle praeguse seaduse kontekstis?

21:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Veel kord: mis puudutab kriise, siis on kindlasti minust palju pädevamaid inimesi nendele küsimustele vastama. Mina olen eelnõu ettekandja seetõttu, et see seadus sai alguse vajadusest varud moodustada. Võimalik, et tegemist ei olegi juriidilise terminiga. Pigem illustreerib see seda olukorda, kus me oleme. Tegemist on ju tervise ja meditsiiniga seotud eri- või hädaolukorraga, ükskõik, kuidas me seda nimetame. Kindlasti see ilmestab seda olukorda, kus me oleme.

21:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra minister, nüüd teile enam tõepoolest küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni nimel teeb ettekande põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu. Palun!

21:31 Urmas Reinsalu

Aitäh! Komisjon otsustas kümme tööpäeva määrata muudatusettepanekute tähtajaks, teie teener Urmas Reinsalu panna juhtivettekandjaks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Komisjonis härra minister esines samasuguse inspireeriva ettekandega nagu täna parlamendisaalis. Lisaks esinesid proua Viola Murd Siseministeeriumist ja riigisekretär Taimar Peterkop.

Küsimused, mis puudutasid komisjoni arutelu käigus käsitletud teemade ringi, olid järgmised. Kas ei peaks tsiviilkriiside reguleerimine olema sarnane sõjaliste kriiside reguleerimisega ja kes selle eest vastutab? Riigisekretär ütles, et väiksema kriisi puhul võib selleks olla konkreetne minister oma valitsemisalas. Kui on tegemist suurema kriisiga, eeldab see peaministri juhtimist. Samuti viitas  riigisekretär juhtimiskorraldust puudutades, et valitsuse tasandil pannakse paika ja lepitakse kokku reeglistik, kuidas kõik asutused peavad kriisideks valmistuma. Praktika näitab seda, et suuremaid kriise juhib peaminister, väiksemad kriisid saab jätta eri asutuste pädevusse.

Küsimus oli komisjonis härra ministrile ka selle kohta, miks koosneb eelnõu mitmest üksteisest erinevast teemaplokist. Härra ministri vastus oli, et eelnõu koosneb erinevatest osutustest seetõttu, et kriisireguleerimine on üks tervik.

Küsimus oli härra ministrile ka selle kohta, kes tegelikult personaalselt niisugust kriisi juhib. Minister vastas, et peavastutus on peaministril ja teatud vastutus on igal ministril oma valdkonnas.

Puudutades varude agentuuri, kerkisid komisjonis üles küsimused selle kohta, kas see peaks olema eelnõus kirjas, mis tüüpi varusid riik seaduse kohaselt moodustab ja mis varusid soetab riik ise, milliste varude puhul sõlmitakse ettevõtetega lepingud. Majandusminister viitas, et mõne varuliigi puhul on praegu tegemisel analüüs, et selgitada välja, mida ja kui palju on edaspidi vaja. Täielikult varuliike seaduses üles lugeda ei ole valitsuse meelest mõistlik. See oli üldjoontes arutelu käik. Aitäh!

21:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas küsib teilt ka.

21:33 Leo Kunnas

Hea Urmas! Kas teil oli komisjonis kõne all küsimus, et võiks riigikaitsekomisjonilt ka arvamust küsida selle kohta? Ja ühtlasi ma selle komisjoni aseesimehena teen selle ettepaneku, et ka meie komisjonilt küsida arvamust selle eelnõu kohta.

21:34 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma kindlasti selle ettepaneku teen ettevalmistamise käigus. Ja ma loodan, et komisjon suhtub sellesse heatahtlikult.

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kuulates seda, mis arutelud teil seal komisjonis on, meenus mulle see lugu, kus mingi suur naeris oli maas ja siis tuli taat ja sikutas. Tema ei saanud kätte ja siis tuli eit ja eidele anti taadi ülesanded. Siis tuli laps, poiss ja siis tuli tütar ja siis tuli koer ja siis tuli kass ja lõpuks tuli hiir.

Kas selle ringmängu moodi on nüüd ka nii, et abipolitseinik saab päästja ülesanded ja siis ma ei tea, mis seal veel on. Lõpuks jõuame selleni, et Odini sõdalastele antakse ka mingid muud funktsioonid. Ja lisaks on meil veel skautlikud organisatsioonid. On meil midagi oodata, mis järgmisena tuleb? Kooliõpilaste esindus võib-olla hakkab täitma meditsiinitöötajate funktsioone. Kas sellest oli juttu põhiseaduskomisjonis?

21:35 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mitte nüüd täpselt teie osutatud vormis, aga enam-vähem taolise mudeli järgi härra majandusminister selle eelnõu loogikat kriiside juhtimisel tutvustas. Et see on tegelikult valitsuse kollegiaalne tegevus, kus siis vastavalt sellele, kas kriis on väike või suur, ad hoc neid kriise seltskondlikul moel püütakse ühisel jõul lahendada.

21:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

21:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutelu selle üle, et me võime küll väga kenasti kuhjata kusagile mingid varud, aga kriisiolukorras peavad need varud jõudma ka abivajajateni? Ja kui on mingisugune massiline hädaolukord, siis on võib-olla neid hädas olijaid sadu tuhandeid inimesi. Kuidas on korraldatud logistika? Kes selle eest vastutab? Niipalju kui mina tean, praegu Päästeamet ei ole piisavalt sellesse kaasatud. Aitäh!

21:36 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, sellest juttu ei olnud ja ka seaduseelnõu ei sisalda varude nimistut. Nagu ka majandusminister ütles, teatud varude osas veel analüüsid ja uurimised käivad. Nii et mis puudutab laialijagamist, logistilist poolt, seda komisjon detailselt ei käsitlenud. 

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

21:36 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Seletuskirjas on öeldud, et selle seaduseelnõu kohaselt antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Ja eesmärk on, et see eelnõu loob eeldused toimivaks logistikaks. Kas komisjonis räägiti lahti ka see, kuidas see praktiliselt teostatav on? Ja ma küsin ka seoses sellega, et härra minister jäi natukene hätta, vastamaks küsimusele, mida tähendab termin "meditsiiniline hädaolukord". Äkki teie oskate selle termini lahti seletada? Miks seda kasutatakse selle seaduseelnõu kontekstis? 

21:37 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mis puutub sellesse konkreetsesse terminisse, siis ma saan aru, et hädaolukorrale võib sõltuvalt hädaolukorra tüübist lõpmatult klammerdada külge valdkonnanimetusi. Ükskõik, on see ökoloogiline hädaolukord või tulekahjuline hädaolukord või tuumakatastroofi hädaolukord.

Aga mis puudutab seda korralduslikku poolt, siis tõepoolest, selle korraldusliku loogika järgi need ettevalmistused, kuidas see skeem toimima hakkab, seisavad riigisekretäri kinnitusel alles ees ja on arutamisel. Nagu aru on saada, tõstetakse, nagu härra minister ütles, ametnikke Siseministeeriumist Riigikantseleisse ümber.

Kindlasti on küsimus selles – see on minu isiklik vaade, mida ma ka komisjonis väljendasin –, et kriis on praegu haripunktis ja kas on päris õige hetk kogu kriisijuhtimismudelit ümber ehitama hakata. Vahest meil oleks mõistlik püüda olemasolevate tööriistadega see kriis lahendada ja siis järelduste najal kriisikorraldust ümber hindama hakata. Praegu minu meelest on akuutsed probleemid hoopis mujal. Minu hinnangul me lahendame praegu ehedat kriisi. Teoreetiliste konstruktsioonide ülesehitamise nõudega nende ametnike aega röövida, kes kriisi lahendamisega peavad tegelema – ma ei arva, et see on kõige ratsionaalsem valik. Aga see on mu isiklik hinnang. 

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun! 

21:38 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Minister oma tutvustuses mainis, et Päästeamet saab endale õiguse liiklust korraldada, kui nad evakuatsiooni läbi viivad. Aga tegelikult tundub, et nende mandaat antakse palju suuremaks politseitööks ja selle ülevõtmiseks – küll läbiotsimisteks ja inimeste kinnipidamiseks jne, jne. Kas ka sellest oli komisjonis juttu?

21:39 Urmas Reinsalu

Eraldi ei olnud, aga seaduseelnõu seletuskiri toob välja täiendavad jõu rakendamise ja võimu kasutamise volitused, mis Päästeamet saab: isikuandmete töötlemine, sõidukite peatamine, isikute kinnipidamine, turvakontroll, isikute läbivaatus, vallasasja hoiule võtmine. Need on päästeametnikele lisanduvad pädevused.

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, kahjuks on punkti arutelu juures meil lubatud kaks küsimust mõlemale ettekandjale kokku. Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, härra Reinsalu! Nüüd avan läbirääkimised. Esimesena palun Isamaa fraktsiooni nimel kõnelema Helir-Valdor Seederi.

21:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Viimasel ajal on meil siin Riigikogus tegemist järjest ja järjest Brežnevi pakikestega, mille puhul on väga keeruline käituda. Mingit osa nagu tahaks toetada, mingi osa on täiesti mõistlik, aga samas on sinna külge poogitud täiesti vastuvõetamatud sätted ja punktid. Lõpptagajärg on see, et tuleb hääletada nii, et ka need head punktid ei leia toetust. 

Ma ei tea, miks valitsus praegu massiliselt selliste eelnõudega välja tuleb. Seni on praktika olnud selline, et jah, erandjuhtudel võib küll nii, aga praegu on meil menetluses neid hulgi: näiteks seesama nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, täna menetletud meediateenuste seadus, nüüd hädaolukorra seaduse muudatus jne.

Selle eelnõu puhul on tegemist ühe poolega, mis räägib varude soetamisest ja hoidmisest. See on täiesti arutatav teema, et see ümber korraldada. Kuigi ka siin on mõningad probleemid, näiteks see, kas nii laia pädevuse andmine ühele aktsiaseltsile, kes tegeleb kõigega kütusest kuni retseptiravimiteni, on õige. Kas ta on pädev seda tegema,  eriti veel niisugusel kujul, nagu minister minu küsimusele vastates ütles, et ega peamine ülesanne ei olegi nende varude hoidmine ja soetamine, vaid pigem lepingute hoidmine ja sõlmimine. No lepingute hoidmise ja sõlmimise pädevus on valdkonnaministeeriumidel kindlasti ka praegu olemas ja see ei ole väga kulukas töö, et selle peaks tingimata koondama ühte riigi äriühingusse. Nii et ka see on arutamist väärt teema. Aga ilmselt seal oma mastaabiefekt on ja see on täiesti mõistlik arutlusobjekt.

Aga Isamaa fraktsiooni jaoks tekitab probleeme seaduse teine pool, mis puudutab pädevuste ümberjagamist või õigemini suurte pädevuste koondamist Riigikantselei juurde. See protsess on ka varem ühesuunaline  olnud ja see jätkub. Nagu me ka täna siin valitsuse esindajalt kuulsime, tegemist saab olema ka kriisijuhtimisel valdavalt kollektiivse vastutusega, kollektiivse koordineerimisega. Minister vältis sõna "juhtimine". Kollektiivne koordineerimine – no sisuliselt on see ju juhtimine, ja selle valitsuse koordineeritud juhtimise tagant paistavad ka peaministri kõrvad.

Tegelikult on see vastutuse hajutamine, juhtimisskeemi hajutamine ja see kindlasti ei ole mõistlik. Ja Riigikantselei juurde nii ulatuslike volituste koondamine ei ole praktiline, seda enam, et ega seda pädevust ei saa ära viia ei Siseministeeriumist, Kaitseministeeriumist ega teistest ministeeriumidest, vaid hakkab toimuma dubleerimine. Nii väikese riigi puhul nagu Eesti ei ole see ka rahalises mõttes kindlasti mõistlik.

Teiseks, Siseministeeriumi pädevuse üleandmine Riigikantseleile. Nagu seletuskirja tekst ütleb: Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel antakse üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. No me kindlasti seda ei toeta.

Ja edasi, mis veel Riigikantseleile antakse ja mis vajab lahtimõtestamist: "sätestatakse õigusaktide väljatöötamise ülesanne Riigikantseleile valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel". No Eesti elus on nii palju asju, mis on mitme valdkonna vahelised või ülesed. Kas tõepoolest kõik selline, mis ei ole isegi kriisiga seotud, nagu ma siit seletuskirjast välja loen, valdkondadeülene seadusandluse väljatöötamine ja selle koordineerimine antakse Riigikantseleile? Ei ole mõistlik ja me ei saa seda toetada.

Küsimuste-vastuste korras on siin juttu olnud juba Päästeametile ulatuslike volituste andmisest, mis on omaette keeruline teema. See, et nüüd päästjad hakkavad tegelema politseinike ülesannetega ja politseinikud meditsiinitöötajate ülesannetega jne, ka väga praktiline ei ole. Sellega me kriisi juhtimise ja kriisi lahendamise kvaliteeti ei tõsta.

Seetõttu, et see eelnõu ei ole küps parlamendis arutamiseks ja piisava kvaliteediga, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku lükata Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 350 tagasi. Aitäh!

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

21:45 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Varude loomine ja varude koordineeritud haldamine, logistikasüsteemi väljatöötamine, erinevate varude kvalifitseerimine vastavalt võimalikule vajadusele, kättesaadavuse tagamine absoluutselt igas Eesti nurgas igale Eesti inimesele – need on kahtlemata väga olulised asjad ja nende küsimuste lahendamise vastu ei ole meil absoluutselt mitte midagi.

Aga ma pean jätkama siin selle koha pealt, kus eelkõneleja lõpetas. Ja see on nimelt Päästeametile erakorraliste volituste andmine. Ma võin kinnitada, et Päästeamet ei ole ei huvitatud ega valmis neid uusi ülesandeid vastu võtma. Miks? Mul oli täna hommikul kohtumine Päästeameti juhtidega. Ja mis olid seal teemadeks? Teemadeks olid päästeametnike pensioneerumine ja sellega seoses päästeametnike ees seisev valik lähemal ajal: kas võtta vastu väljateenitud aastate pension või jätkata tööd. Kahte korraga tulevikus enam ei saa. See võib teoorias valdkonnale tähendada kuni 350 päästeametniku kaotamist. Ja kui meil kokku on umbes 4400 töötajat Päästeametis, siis võite ise ette kujutada, et nii suure hulga inimeste lahkumine või kõrvalejäämine süsteemist on äärmiselt suur probleem.

Seega, palgaküsimuse ja pensioniküsimuse, aga ka töötingimuste küsimuse lahendamine on Päästeametile prioriteetne küsimus. Mitte see, kas nad saavad mingisuguseid erivolitusi või mitte.

Praktika on tõe kriteerium ja praktika näitab meile seda. 2019. aasta sügistorm Kagu-Eestis tõendas must valgel, et ainus amet, kes oli võimeline päästetöid koordineerima ja hädaolukorda likvideerima, oli Päästeamet. Ja Päästeamet on ka praegu regionaalsete koordinatsioonikogude juht, seda siis ka hädaolukorras või siis COVID-i olukorras. Seega, tegelikult Päästeamet juhib juba praegu tegutsemist hädaolukorras, erakorralises olukorras ja kriisiolukorras. Päästeametil on piisavalt ülesandeid ja piisavalt volitusi. Seda esiteks.

Teiseks, kui me koondame kõik selle Riigikantselei alluvusse, sinna kenasse, toredasse Stenbocki majja Toompeal, siis see tähendab seda, et meil tekib tsentraliseeritud vertikaalne süsteem, mis ei hakka kriisiolukorras toimima. Seda me nägime 2019. aasta tormi ajal ja oleme näinud ka praegu COVID-i kriisi ajal.

Riigikantselei ei ole võimeline üksikjuhtumite, üksikregioonide, üksikute omavalitsuste tasandil kõikide probleemidega efektiivselt, kiiresti ja paindlikult toime tulema. See on läbikukkunud süsteemi loomine ja see süsteem tuleb ära muuta, kui me oleme praktikas kogenud, et see ei tööta nii või teisiti. Ärme hakkame katsetama oma inimeste, oma rahakoti ja oma ametnike peal seda, mille kohta praktikud võivad juba praegu öelda, et see ei hakka tööle.

Seetõttu ma toetan täielikult eelkõneleja ja Isamaa fraktsiooni seisukohta, et see on ebaküps ja tegelikult sellisel kujul – ma rõhutan, sellisel kujul, jutt ei ole varudest ega varude agentuurist – ebavajalik seaduseelnõu, mis tuleks ministeeriumil tagasi võtta, uuesti töösse võtta ning parandatud, täiendatud ja realistlikul kujul uuesti Riigikogule üle anda. Aitäh!

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Isamaa fraktsioon palub Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tagasi lükata. See on meil vaja läbi hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamist toetas 27 rahvasaadikut ja vastu oli 58. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme eelnõu 350 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. aprilli kell 17.15.


5. 21:53 Karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE) esimene lugemine

21:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu numbriga 351. Valitsuse nimel tutvustab seda justiitsminister Maris Lauri. Palun!

21:53 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikogu! See eelnõu on üpris lühike ja selle eesmärk on võtta üle üks Euroopa Liidu  direktiiviga seotud muudatus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust, on siis see, mis peaks olema meil täielikult rakendatud. Ülevõtmise tähtaeg on selle aasta mai lõpp.

Nagu öeldud, on selle direktiiviga seotud mittesularahaliste maksevahenditega tehtavad pettused ja võltsimised. Sellisteks vahenditeks võivad olla näiteks pangakaardid tervikuna, kuid ka kaardil olevad andmed eraldiseisvalt, kuna nende abil on võimalik sooritada veebis makseid. Direktiiviga on ette nähtud vastutus nii maksevahendiga seotud pettuste toimepanemise kui ka maksevahendi õigusvastasel teel omandamise ja/või käitlemise eest pettuse toimepanemise eesmärgil.

Eestil on need direktiiviga kehtestatud nõuded suures osas täidetud, kuid on vaja omastamise koosseisu puhul, mis on karistusseadustiku §-s 201, tõsta karistuse ülemmäära ühelt aastalt vangistuselt kahe aastani. See tõstmine võib tekitada küsimuse, mis siis edaspidi juhtub. Üldjuhul alustatakse karistusi Riigikohtu praktika kohaselt n-ö keskmisest punktist ja olenevalt raskusastmest liigutatakse ülespoole või allapoole. Ja kui nüüd tõsta seda ülemist määra, siis võidakse jõuda selleni, et karistused võivad mõnevõrra tõusta. Aga alati tuleb ju kohtul arvestada seda, et määratav karistus oleks proportsionaalne tehtud teoga. Nii et see võimalik tõus ei pruugi olla suur ja võib ka tulemata jääda. See ongi tegelikult eelnõu sisu.

Ja siin on ka üks normitehnilise märkuse lisamine, mis on vajalik juriidilise korrektsuse saavutamiseks. Minu poolt kõik. Aitäh!

21:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo soovib küsida.

21:56 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et jutt on netikuritegudest. Mul on küsimus selle kohta, et karistuse määr on kuni kaks aastat. Kas see sõltub ka näiteks omastatud summa suurusest või see sõltub ainult kohtuniku otsusest? Kas on konkreetselt välja toodud, et mingist summast alates on see määr, näiteks vangistusaeg kaks aastat ja mingi summa puhul on näiteks üks aasta ainult?

21:57 Justiitsminister Maris Lauri

Nagu öeldud, tehakse muudatus üksnes selles, mis puudutab karistuse ülemmäära. Praegusel juhul kehtib üheaastane karistus, muudatuse tegemisel hakkab kehtima kaheaastane maksimumkaristus. Muid muudatusi kehtivas seaduses ei tule.

21:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Õiguskomisjoni esindajana tutvustab eelnõu Anti Poolamets. Palun!

21:57 Anti Poolamets

(Kaugühendus, algul heli ei ole.)

... teiseks lugemiseks ettevalmistamine 25. märtsil. Peale seitsme komisjoni liikme ja justiitsministri viibis komisjonis ka Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr. Komisjon kuulas ära justiitsminister Maris Lauri ettekande. Tema ettekande sisu ma siin põhjalikult käsitlema ei hakka, sest ta siin just esitas samu seiukohti.   

Ühe asja siiski ütlen. Ta tõi välja, et teise variandina oleks olnud võimalus täiendada karistusseadustikku uue erikoosseisuga, mis oleks puudutanud üksnes mittesularahalisi maksevahendeid, aga see ei tundunud mõistlik, kuna see tooks kaasa põhjendamatu vahetegemise mittesularahaliste maksevahendite ja muu vara suhtes toime pandud süütegude eest mõistetud karistustel.

Komisjoni liige Urve Tiidus küsis justiitsministrilt, kas on informatsiooni, kui palju on varem kantud vähem karmi karistust mittesularahaliste vahenditega tehtud pettuste pärast. Justiitsministeeriumi nõunik Martin Ziehr selgitas, et eelnõuga tõstetakse karistuse ülemmäära ühe aasta võrra, kuid selle prognoositav mõju on väheoluline. Statistikat konkreetsete maksevahendite kohta Eestis ei ole, sest seda statistikat peetakse üldisel kujul. Martin Ziehr selgitas, et talle teadaolevalt piirdub nende juhtumite arv, kus on toime pandud maksevahendi omastamine, Eestis  pigem kümnetega.

Komisjon tegi istungil järgmised menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprilliks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata siinkõneleja eelnõu tutvustama. Otsused tehti konsensusega. Aitäh!

22:00 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on võimalik küsimusi esitada, aga ma ei näe ühtegi soovi. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 351 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. aprilli kell 16. 


6. 22:01 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE) esimene lugemine

22:01 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 358. Tegemist on esimese lugemisega ja ettekandjaks on kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik. (Vaikus.) Ei ole häält, ei ole häält, Tanel! Härra minister, häält ei ole! Nüüd ei ole pilti ka. No proovime uuesti.

22:01 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Räägib ekraanil, aga midagi ei ole kuulda.)

22:01 Aseesimees Martin Helme

Ei ole häält, Tanel. Härra minister, häält ei ole. Ei ole häält, nüüd ei ole pilti ka. No proovime uuesti. Nüüd töötab. Palun!

22:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kas ma nüüd olen kuulda?

22:02 Aseesimees Martin Helme

Korras kõik. Võid alustada.

22:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust 358. Konkreetse seadusega täiendatakse nakkushaiguste registri andmeid ja täpsustatakse seetõttu ka registri eesmärke. Ühtlasi antakse selge viide, et Terviseametil tuleb tagada oma ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganitele vajalikud andmed, et ülesandeid oleks võimalik ellu viia. Ja Terviseametil tekib õigus edastada lähikontaktsete andmeid tervishoiuteenuse osutajale teatud kindlates olukordades, näiteks hädaolukorra oht, näiteks hädaolukord, näiteks eriolukord – ehk eeskätt siis, kui meil on tõesti tegemist tervishoiu valdkonnas juba tõsise ohuga rahva tervisele.

Maksukorralduse seadusesse lisatakse õigus avaldada Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile töökohaga seotud üldisi andmeid, nagu isiku tööandja ja töökoht. Ma hiljem natuke täpsemalt põhjendan, miks need muudatused on valitsuse hinnangul vajalikud.

Nakkushaiguste registriga seonduv praegune probleem on see, et registrisse kogutakse andmeid ainult nakkushaigete kohta, kuid kriisi lahendamiseks on vajalikud ka negatiivsed testitulemused ja vaktsineeritute lähikontaktsete andmed. Need andmed on tegelikult Terviseameti enda asustusesisestes infosüsteemides olemas, kuid andmehaldus on killustunud. Kriis on näidanud, et selline andmevajadus ei kao, pigem on see vajadus kestev. Seetõttu ei saa seaduses sätestatud põhiülesannete täitmisel tugineda ainult andmetöötluse ameti abile, vaid on asjakohane tagada piisav läbipaistvus ja õigusselgus. Puuduoleva reguleerimiseks on asjakohane koht nakkushaiguste register, kuhu on juba varem koondatud kõik nakkushaigustega seonduv.

Muudatuse kohaselt täiendatakse registri andmeid üksnes epideemilise leviku korral – rõhutan: üksnes epideemilise leviku korral – negatiivse testi andnud isikute, lähikontaktsete ja vaktsineeritute andmetega. Neid andmeid saab Terviseamet kasutada nii epidemioloogilisteks uuringuteks, näiteks mõne nakkuskolde tuvastamiseks, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks kui ka järelevalve teostamiseks.

Lähikontaktsus aitab määrata ohutaset ja hinnata tegelikke riskirühmi ühiskonnas, samuti leviku kiirust ja nakkuse levimise viise eri nakkusgruppides. Samamoodi aitab lähikontaktsete kaardistamine määrata kollete suurust ja hinnata rakendatud meetmete tõhusust. Negatiivse testi tulemusi on oluline teada, et hinnata edasise nakatumise levikut, määrata võimalike lähikontaktsete arvu ja leviku mustreid riigi tasandil, samuti selleks, et hinnata ohu realiseerumist ehk haigestumist konkreetses koldes, ühesõnaga, teha riskianalüüse ning näha ette asjakohaseid tõrjemeetmeid ja abiraha.

Immuniseerimisandmed on olulised, et hinnata eri meetmete tõhusust, näiteks, kui kaua see kaitse püsib, samuti teha mõistlikke otsuseid, kaalutletud otsuseid epideemia korral, et teada vaktsineerimisega hõlmatust ja anda ohuhinnanguid regiooniti konkreetsete sektorite lõikes. Nii et kui me tahame rakendada mis tahes meetmeid, teha mis tahes täiendavaid teavituskampaaniaid, siis me teame, kus on meil murekohad ja kus on vaktsineeritusega hästi. Samamoodi aitab see korraldada seiret ja anda õigeid valdkondlikke juhiseid nakkushaiguse epideemia tõrjel.

Ühtlasi nähakse seadusemuudatusega ette, et Terviseamet tagab tema ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganitele vajalikud andmed samast registrist. Terviseametil on õigus edastada lähikontaktsete andmed tervishoiuteenuse osutajale, mis on teine suurem muudatus. Selle mõte ja probleemi tuum on see, et Terviseamet selgitab praegu küll välja lähikontaktsed, kuid teatavasti ei tegele see asutus haigete raviga, haiguse ennetusega ja tervisealaste suuniste andmisega. Seda tööd saavad teha siiski tervishoiutöötajad. Perearst aga praegu paraku ei ole kursis ega tea, kes on tema nimistust lähikontaktne, kui inimene ise pole talle seda infot edastanud.

Selleks, et tagada isikute teadlikkus nakkushaigusesse haigestumise riskidest, mõistlikust tervisekäitumisest, võimalike terviseuuringute vajadusest ja kahtlemata ka konsulteerimise vajalikkusest, on oluline, et perearstil oleks vajalik info oma nimistu liikmete kohta: kes on haiged, kes on lähikontaktsed. Siis ta saab neile parimal viisil toeks ja abiks olla.

Selle sättega muudetaksegi seadust nii, et Terviseametil on õigus hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra lahendamise korral edastada nakkushaige kontaktse isiku andmeid tervishoiuteenuse osutajale. See ei kehti tavapärasel ajal, see ei kehti mis tahes muude kõikvõimalike viirushaiguste korral, vaid kehtib siis, kui on tegemist epideemilise leviku või epideemilise leviku ohuga või juba sootuks eriolukorraga, mida on seni teatavasti ainult üks kord Eesti ajaloos olnud.

Kolmas suurem teema on töötaja ja tema töökoha andmete töötlemise õiguse andmine, nagu viitasin, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile. Küsimus on selles, et tervishoiutöötajad ei ole praegu kursis, kas isik kuulub riskirühma töökohast tulenevalt või kas isiku tervisemured ja teatud terviseriskid võivad olla seotud töökohaga. Sotsiaalministeeriumil samal ajal puudub võimalus teha immuniseeritute ehk vaktsineeritud inimeste ja töökohtade lõikes statistikat, hinnata ressursivajadust ja kommunikatsiooni sihitatust jms. Kui me teame, et teatud sektorites on suurem nakatumise risk ja samal ajal madalam vaktsineerituse tase, siis on see väga oluline juhtimisinfo, mille alusel edaspidi just nimelt sinna valdkonda, sinna piirkonda või sellesse ametiasutusse täiendavaid vaktsineerimisvõimalusi pakkuda.

Terviseametil puudub praegu ka võimalus määrata kollektiivseid koldeid, et hinnata riski, pandeemia mõju ja suurust ning anda konkreetsetel juhtudel täpseid käitumisjuhiseid, läbi viia epidemioloogilist riskianalüüsi ja riskihindamist nakkushaiguste leviku tendentside kohta.

Need on need murekohad, mis on tulnud välja esimese ja teise laine ajal, töö käigus ametkondadevahelises suhtluses meetmete kehtestamisel, nende üle järelevalve teostamisel ning teavitustöö tegemisel ja sihitatud meetmete elluviimisel, et maksimaalsel määral toetada inimeste tervise hoidmist ja vaktsineerituse hõlmatuse tõstmist.

Selle muudatusega me anname Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile õiguse teatud isikuandmeid registri abil töödelda. Nagu ma viitasin, eeskätt ei ole need terviseandmed, vaid isiku üldandmed, tema tööandja andmed ning ametikoha andmed. See info annab võimaluse oluliselt täpsemalt rakendada nii võimalikke piiranguid, võimalikke meetmeid kui ka eeskätt just toetavaid tegevusi, selleks et viiruseohtu vähendada ja vaktsineeritute hulka eri sektorites suurendada.

See oli lühiülevaade planeeritavatest muudatustest. Hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

22:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi tõepoolest on. Peeter Ernits, palun! 

22:09 Peeter Ernits

Hea juhataja ja härra minister! Meil on olemas hädaolukorra seadus, ja seal on paragrahv, mis tegelikult rahuldaks politseid. Kui on eriolukord välja kuulutatud, siis see kehtib kuupäevast kuupäevani ja poleks kõiki neid praegusi muudatusi, mis puudutavad politsei võimekuse tõstmist, üldse vaja. Kas sa oled seda kaalunud? Sellisel juhul võtaks pinged maha ja oleks ka politsei rahul, sest seadus on olemas. Kuulutame välja eriolukorra, see on kuupäevast kuupäevani, ja rahu majas. Aga muidu, miks mitte. 

22:10 Aseesimees Martin Helme

Heli ei ole. Stopp-stopp, Tanel, heli ei ole.

22:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kas nüüd olen kuulda?

22:10 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on kuulda.

22:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Vabandust! Aitäh ütlemast! Lugupeetud Peeter Ernits, tänan küsimuse eest! Kui me räägime puhtalt epideemiatõrjest, näiteks aktiivse leviku faasis või kasvutrendis, siis kahtlemata on eriolukorra väljakuulutamine ja kasutamine üks järele proovitud ja efektiivne meede selle kontrolli alla saamiseks. Kui me aga räägime praegu pigem pandeemiast väljumisest ja just sellistest lokaalsetest kolletest, nende isoleerimisest, tuvastamisest ja ka laiemalt, nagu viidatud, vaktsineerimisalase hõlmatuse tõstmisest just nimelt sihtrühmade lõikes, siis sel juhul ei ole ju tegelikult eriolukorra väljakuulutamine põhjendatud.

See konkreetne seaduseelnõu just nimelt aitab mitte ainult kriisi haripunktis, vaid ka kriisist väljumise ajal ja ka võimaliku uue epideemilise leviku ennetamise vaates vajaliku andmevahetuse asutuste vahel tagada. See teeb seda väga selgelt ja reglementeeritult: on teada, mis olukordades need õigused on ja mis olukordades neid ei ole. Me ei räägi tavaolukorras tegutsemisest, vaid epideemia ohjamisest ja epideemilise leviku järgsest vaktsineeritute, lähikontaktsete ja negatiivse testi andnute andmete kasutamisest selleks, et tervikuna riiki kiiremini kriisist välja juhtida.

22:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

22:11 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Peeter Ernits tegi väga õige märkuse ja viitas sellele, et meil on siin väga jõuliselt tavaolukorda segaseks aetud. Jah, meil on olemas hädaolukorra ja eriolukorra võimalus, aga neid kuidagi ei taheta rakendada. Ka praegune minister rõhutas, et selle eelnõu mõte on, et neid andmekoguga seotud volitusnorme täiendatakse just viitega hädaolukorrale ja eriolukorrale. Need konkreetsed juhud.

Aga meil on tavapäraseks saanud – sellele on peaminister korduvalt viidanud –, et meil ei ole mitte hädaolukord ega ka tavaolukord, vaid meil on, kuidas see nüüd oli, sisuline eriolukord. Kas seesama tundlike isikuandmete laiendamise teema puudutab ka seda n-ö sisulist eriolukorda või mitte?

22:12 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Tegelikult ei puuduta või õigem oleks öelda, et võib puudutada. Juhul kui riik on parasjagu, nagu viitasin, aktiivses kriisifaasis, mis on võrreldav eriolukorraga, siis loomulikult on valitsuse tasandil võimalik eriolukord välja kuulutada, kui seda  enamik valitsuse liikmeid mõistlikuks peab või tehakse konsensuslik otsus.

Aga see konkreetne seadus aitaks ka siis, kui on juba n-ö kriisi tulipunkt möödas, aga on vaja jätkuvalt tegeleda eri kollete lokaliseerimisega, on vaja tegeleda just nimelt nende haigestunute profiili sektoriaalse jaotuse tuvastamisega, et  võimalikult sihitatult meetmeid rakendada, uusi koldeid ennetada ja viiruse laialdasemat levikut vältida. Täpselt niisamuti on, kui me tegeleme, nagu ma viitasin praegu, immuniseerimise poolega. Ilmselt mõjuks arusaamatult, kui me kuulutame välja eriolukorra, selleks et vaktsineerituse hõlmatust ühes või teises sihtrühmas tõsta.

22:14 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

22:14 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida uue regulatsiooniga soovitakse lahendada ning mida kehtiva seaduse alusel lahendada ei saanud?

22:14 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Probleem on, nagu enne viitasin, andmekogude selges killustatuses. Terviseamet kogub tulenevalt epideemiatõrjest palju erinevaid andmeid, on see siis informatsioon lähikontaktsete kohta või negatiivse testi teinute kohta, aga ei ole tsentraalset lähenemist. Ja ei ole ka õigusselgust, kuidas käib nende andmete töötlemine ja kui kaua neid säilitatakse.

Kui me loome põhjalikuma, selgema seadusandliku baasi ja ka vastavasse registrisse täiendused teeme, siis kõik need registri põhimäärused loomulikult kooskõlastatakse ka Andmekaitse Inspektsiooniga. Vaadatakse üle, et kõik nende andmete säilitamise tingimused oleks nii turvanõuete vaates kui ka tähtaja mõttes põhjendatud, oleks mõistlikud, et kellegi andmeid ei hoitaks kauem kui vaja ja ei oleks ajutisi, arusaamatul alusel, n-ö ad-hoc koostatud andmebaase. On selge tsentraalne lähenemine, mis aitab, nagu öeldud, nii selle kriisi ajal kui tulevaste kriiside ajal operatiivselt reageerida ja edukamalt kohe viirusetõrjeks vajalikke epidemioloogilisi uuringuid ja ka tõkestamise meetmeid kasutusele võtta.

Ja teine pool, nagu viitasin, puudutab kogu seda lähikontaktsete toetamise poolt. Küsimus on selles, et praegu need andmed tervishoiusektori sees paraku ei liigu. Ma olen ennegi viidanud, et Terviseametil on kaasatud suurusjärgus 200–250 oma töötajat ja mõnevõrra täiendavat tööjõudu. Aga meil on olnud hetki, kus lähikontaktseid on Eestis kümneid tuhandeid. Ja need kümned tuhanded inimesed vajavad nõustamist, vajavad teatud konsultatsioone, mida paremini saaks anda nende perearst või pereõde, aga praeguse seaduse alusel ei ole õigust perearstidel seda infot Terviseametilt saada. Nad saavad selle info ainult siis, kui lähikontaktne ise on endast märku andnud. Seetõttu paratamatult saavad inimesed üha vähem vajalikku nõustamist, vähem vajalikku hoolt terviseriskide maandamiseks, kui nad võiksid saada.

Ja nagu ma viitasin, need konkreetsed normid, mis puudutavad perearstidele ja üldse tervishoiuasutustele andmete edastamist, kehtiksid just nimelt hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra ajal. Eeskätt räägime nakkushaigete kontaktsetest ehk tavakeeles lähikontaktsetest.

Need on mõned lüngad, mida praegune seadustik ei ole võimaldanud efektiivselt täita. Need on kohad, mis on tulnud välja selle kriisi käigus. Võib isegi öelda, et eeskätt just nüüd, teise laine ajal, kuna need mahud ja mastaabid on lihtsalt nii palju suuremad.

Ilmselt olete kõik näinud uudiseid ja kuulnud, et vahepeal lihtsalt Terviseamet ei suutnud enam seda tööd teha, seda just inimressursi piiratuse tõttu. Me teame, et üle Eesti töötab perearstide ja pereõdede meeskondades 2000 professionaalset tervishoiutöötajat, kes tunnevad ja teavad oma patsiente. Nende kaudu lähikontaktsete nõustamine, inimeste tervisemuredele ja küsimustele vastamine oleks kindlasti efektiivsem. Terviseameti ametnikud ei ole tegelikult tervishoiutöötajad ja nendel ei ole nii laiapõhjalist pädevust inimeste raviprobleemide lahendamisel. 

22:17 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

22:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulan teie juttu ja hakka või uskuma. Aga üldiselt, nagu öeldakse, saatan peitub detailides. Te räägite hädaolukorrast eriolukorra ajal jne, aga teil on siin ka üks sihukene väga hull fraas sees: "hädaolukorra ohu korral". See on määratlemata õigusmõiste, seda sätet saab absoluutselt igas olukorras kohaldada. Kui siia lisada veel nakkushaiguste tõrje seadus, mille vastu siin Riigikogu ees protesteeritakse, siis andmed lendavad kenasti politseile ja politsei läheb sellesama egiidi all nakkushaigust likvideerima. Paneme siia juurde hädaolukorra seaduse, kust ka analoogsed õigused tulevad, siis veel päästeteenistuse  ja meediateenuste seadus ja vihakõneseadus – meil on tulemas diktatuuririik. Öelge mulle palun, kes on selle eelnõu koostaja ja kes on selleks käsu andnud. Palun nimetage selle inimese nimi!

22:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kalle Grünthal, aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et nii teie, mina kui ka kõik Riigikogu liikmed väga hästi teame, et see eelnõu ei sea neid eesmärke, millele te viitasite, ei taotle neid eesmärke, millele te viitasite. Ei taotle seda praegune valitsus ega praeguses parlamendikoosseisus, julgen öelda, mitte ükski liige. Nii et niisuguseid muresid ja hirme ei ole vaja külvata.

Konkreetne eelnõu, nagu ma viitasin, on koostatud Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös eri ametkondadega – Terviseameti, PPA, Siseministeeriumiga –rohke tervisevaldkonnasisese tagasiside tulemusena: mis on need kohad, mis on selles kriisis hästi lahendatud, ja mis on need kohad, mis oleks võinud olla paremini lahendatud. 

Me teame, et COVID-19 ei kao maailmast kuskile. Me teame, et paratamatult tulevad varem või hiljem taas järgmised pandeemiad ja siis paratamatult küsitakse ka meie kõigi käest, milliseid järeldusi, milliseid vajalikke õigusaktide täiendusi me oleme teinud selleks, et olla valmis paremini, kui olime COVID-19 esimese ja teise laine ajal. Ja see konkreetne seaduseelnõu just nimelt seda eesmärki  silmas peab, et riik tervikuna oleks võimeline operatiivsemalt, teaduspõhisemalt, süsteemsemalt reageerima ja viiruse levikut võimalikult varajases staadiumis efektiivselt tõkestama.

22:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Günthalil on protseduuriline küsimus.

22:20 Kalle Grünthal

Jah, ma sooviksin teada, kas meie kodu- ja töökorra seadus sätestab, mida teha, kui ma küsin konkreetselt inimese nime, aga mulle räägitakse hoopis teist juttu. Kas selline õigus on ministril olemas meie kodu- ja töökorra seaduse järgi?

22:20 Aseesimees Martin Helme

Minister peaks püüdma vastata nii täpselt, kui ta oskab, aga kindlasti on see nimi tuvastatav. Kert Kingo, palun!

22:20 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te rõhutasite siin tutvustades, et eelnõu hõlmab eri- või hädaolukorda. Peaminister on praegust olukorda nimetanud meditsiiniliseks hädaolukorraks. Seadus sellist olukorda ei sätesta ehk me lähtume sellest, et on tavaolukord. Nüüd selle eelnõuga kavatsetakse hakata inimeste terviseandmeid, mis seni olid delikaatsed isikuandmed, jagama epideemiaga võitlemiseks politseile ja ka kohalike omavalitsuste ametnikele, kes hakkavad täitma Terviseameti ülesandeid. Minu küsimus on: kas siis isiku terviseandmed enam ei olegi delikaatsed isikuandmed, et neid nii vabalt ja lõdvalt igale poole jagatakse?

22:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Tervisealane hädaolukord on loomulikult seaduses defineeritud, see mõiste on seal olemas. Terviseametil on õigus seda hinnata ja vajaduse korral teavitada avalikkust, et oleme sinna jõudnud. Ja hetkel me seal olemegi.

Mis puudutab terviseandmeid, siis ma julgen teile kinnitada, et ei ole ühtegi ministeeriumi, kes nende andmete kaitstuse nimel rohkem tööd teeks kui Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna inimesed. Näiteks kui meedias ilmuvad erineva sisuga uudisnupud, siis nõutakse nii meilt kui ka tervishoiutöötajatelt täpset infot ühe või teise isiku tervise kohta, aga neid andmeid ei avaldata, ja just põhjusel, et terviseandmed on pühad, peavad olema kaitstud, on väga delikaatsed. See kehtib ka eri valdkondade vahelise andmete liikumise kohta.

Kõik sellised muudatused on põhjendatud ainult siis, kui me räägime tõesti kas epideemilisest levikust, hädaolukorra ohust, hädaolukorrast või eriolukorrast. Me ei räägi praegu ju terviseandmete edastamisest suurtes kogustes tavaolukorra ajal. Me räägime just nimelt epideemiatõrjest, räägime kriisikeskkonnast, kus nende andmete kiire liikumine eri ametkondade vahel näiteks selleks, et viiruse leviku tõkestamise järelevalvet teostada, on mõistlik ja vajalik suuremate tervisekahjude ärahoidmiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks. See on see kandev mõte, miks me sellised ettepanekud oleme valitsuse tasandil algatanud ja parlamendi ette toonud. 

22:23 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

22:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Siseminister puudutas eelnõu 347 debatis teemat, mis haakub ka selle eelnõuga. Ta kirjeldas olukorda, kus politsei peab saama võimaluse näiteks tungida valdusesse, kus on teada, et on suurem seltskond, kelle hulgas viibib ka kolm koroonapositiivset. Selle näite peale tekkis nii minul ja ma arvan, et ka tuhandetel teistel inimestel küsimus, aga kust politsei seda teab. Vaat nüüd ma näen, et siin selles seaduseelnõus ongi see võti, mis annab politseile teada inimeste terviseandmeid.

Mina aga väidan, et kui me anname politseile üle inimeste terviseandmed, mille alusel nad saavad läbi viia karistusoperatsioone, rikkudes inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, siis me anname nende kahe seaduse koostoimes võimaluse ebaseaduslikuks jälitustegevuseks ja see on juba suur oht demokraatlikule riigikorrale. Kinnitage või lükake ümber!

22:24 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu! Demokraatlik riigikord ei ole ohus. Vastupidi, see, et me väga selgelt seaduse tasandil reguleerime, millises olukorras milliseid andmeid kellel on õigus saada ja kellel ei ole õigust saada, mis ajal on õigus neid andmeid saada ja kasutada – see on mõistlik ja õigusriigile omane. Ei tohi olla mingit andmete või õiguste kuritarvitamist, vaid peab olema väga selgelt reguleeritud, millised on õigused, milline on vastutus ja millised on need olukorrad, kus me eeldame riigiasutustelt väga operatiivset omavahelist koostööd, ka andmete liigutamist, selleks et suuremat kahju ära hoida.

Praegu me räägime natuke läbisegi kahest eelnõust, aga tõsi, need ongi omavahel seotud, absoluutselt, seda ma ei eita. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused ongi mõnes mõttes kompaktsed ehk nende eesmärk on tagada ühest küljest asutustevaheline parem koostöö ja teisest küljest ka nende andmete kättesaadavus. Muudatuste pakett on loomulikult laiem. Nagu ma viitasin, siin on välja toodud erinevad kriisi ajal selgunud kitsaskohad, murekohad. Oleme need parlamendi ette toonud.

Ja kindlasti siin ei maksa näha ühtegi sellist riski. Pigem ma ütleks vastupidi: on õigusselgus. See, et on seadusandlikud raamid, et kõik on paigas, kooskõlastatud eri ministeeriumide vahel ja muude ametiasutuste vahel, sh Andmekaitse Inspektsiooniga, on just mõistlik lähenemine, selleks et vältida mis tahes kuritarvituse riske ja ebaselgeid momente. 

22:26 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

22:26 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Valitsuse visadus ja leidlikkus tervisegestaapo loomisel on muidugi muljet avaldav. Aga üks Eesti tervishoiu kroonilisi hädasid on olnud see, et on palju andmebaase, mis omavahel ei ühildu. Kas nüüd see uus süsteem või uus arhitektuur, mida te tahate luua, eeldab ka seda, et te tulete, käsi pikalt, ja ütlete, et on vaja luua mingisugune uus elektrooniline baas, ja sellel on hinnalipik, no ma ei tea, 50 miljonit?

22:27 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Me ei tule praegu täiendavaid rahalisi vahendeid küsima. Loomulikult, tervishoiutöötajatel on alati hea meel, kui Riigikogu liikmed toetavad inimeste elu ja tervise hoidmist ning suunavad tervishoiu valdkonda lisaressurssi, olgu lisaeelarve või riigieelarve kaudu või muude seaduseelnõude menetluse tulemusena.

Konkreetselt needsamad andmed, nagu viitasin, on paljuski juba praegu kogutavad. Need lihtsalt on eri andmebaasides, mis on kriisi ajal loodud. Sellist pandeemiat, pandeemilist levikut ei ole ju Eesti iseseisvuse perioodil enne ette tulnud. Ehk siis sellise kriisi haldamise kogemust riigil tegelikult pole, eriti just nimelt e-riigi võtmes.

Nüüd oleks mõistlik, et vajalike andmete kogumine ei toimuks sellistes kiirkorras loodud andmebaasides ja ainult ajutiste lahenduste pinnal, vaid info oleks konkreetses nakkushaiguste registris. See on juba olemas olev register, kuhu on kogutud teatud andmeid just nimelt selleks, et teatud terviseriske maandada, inimestele vajalikku nõu ja tuge pakkuda. Needsamad andmed lähikontaktsete kohta ja muu taoline info oleks selles registris ühetaoliselt olemas ja väga selge kuupäevaga, kui kauaks neid kogutakse, kuidas neid säilitatakse, kellel on õigus neile ligi pääseda jne. Pigem me rahalises vaates lisataotlust ei esita, küll aga on pikemas plaanis andmete tsentraalne kogumine turvalisem viis kui mitme killustunud andmebaasi omamine. 

22:28 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

22:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mulle meeldis, et te nimetasite õigusselgust. Mina tahaksin seda õigusselgust saada. Mis olukorras me oleme? Peaminister ütles enne, et me oleme sisuliselt eriolukorras, mis tähendab, et tegelikult on tavaolukord. Nüüd ta räägib, et on meditsiiniline hädaolukord, aga seda ju kehtestab tegelikult Terviseamet. Millist infokandjat peaksid lugema Riigikogu liikmed selleks, et öelda enda valijatele, milline olukord meil praegusel hetkel on? Ja nüüd ma saan aru, et me valmistame ette hädaolukorras tegutsemist, aga mis siis eriolukorras on? Kas eriolukorras neid andmeid enam ei olegi vaja?

22:29 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Praegu oleme tõesti tervisealases hädaolukorras, kuna tegemist on ohtliku nakkushaiguse epideemilise levikuga Eestis. Pandeemilist levikut näeme terves maailmas. Need seadusemuudatused on eeskätt kantud, mis seal salata – see pole kellelegi üllatus –, just nimelt praegusest kriisist, kriisi ajal sündinud kogemustest ja soovist ühiskonnaelu järk-järgult avada võimalikult läbipaistvalt, läbimõeldult. Tahame vältida uute ohtlike kollete teket, tehes samal ajal asutuste vahel aktiivset koostööd, selleks et vaktsineerimise hõlmatust just nimelt riskirühmades, just nimelt potentsiaalselt madalama hõlmatuse ja kõrgema nakkusriskiga sektorites tõsta.

Neid andmeid on kindlasti vaja ja mõistlik praeguses faasis koguda. On see eriolukord, on see hädaolukorra oht – teatud määral tervisevaldkonnaalane koostöö on mõistlik loomulikult aasta ringi, aga tavaolukorra ajal kõik see, mis ma enne nimetasin, näiteks lähikontaktsete andmete edastamine perearstidele ja muudele tervishoiutööajatele ei ole selge sõnaga seaduses ette nähtud, just niimoodi reglementeeritud, et oleks siin ka õigusselgus.

Ja samamoodi, kui me räägime nakkushaiguste registri täiendamisest, siis me räägime epideemilisest levikust. See võib olla COVID-19 haiguse epideemia, see võib olla mõne muu viirushaiguse levik, mis tulevikus võib tulla. See kord ei ole mõeldud tavaolukorras jooksvate tervishoiuküsimuste lahendamiseks.

22:30 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

22:31 Mart Helme

Aitäh, eesistuja! Kallis Tanel, mul tohutu koorem veeres südame pealt maha, kui sa ütlesid, et demokraatlik kord ei ole ohus. Kui sina ütled, siis ilmselt nii on, seda enam, et sa oled ilmselt igavesti tervise- ja tööminister.

Aga kui tõsisemalt rääkida, siis see seaduseelnõu on äärmiselt ebameeldiv näide bürokraatlikust algatusest, mis käsitab inimesi puuhalgudena, mida võib loksutada ühe ministeeriumi kuurist teise, ühe ameti kuurist teise, See, et nad on elavad inimesed oma hingega, oma muredega, oma hädadega, mida nad võib-olla üldse ei soovi, et ka nende kõige lähedasemad teaksid – see pole tähtis. Need on puuhalud, millele me paneme lipikud külge ja loksutame neid ühest ametkonnast teise.

Selline lähenemine on mulle täiesti vastuvõetamatu ja jällegi see meenutab mulle Nõukogude aega, kus KGB samuti koostas kõikvõimalikke andmebaase. Ja praegu ma näen, et koostatakse andmebaasi, kus süvariigil on in corpore võimalik kätte saada andmeid inimeste kohta, kelle kohta nad muidu andmeid kätte ei saa. Kas sul ei ole sellist tunnet, et sa tegeled tegelikult, kuidas ma ütlen, inimeste mahamüümisega süvariigile? 

22:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Mart Helme, aitäh küsimuse eest! Ei ole sellist tunnet, ei ole sellist kahtlustki. Ma tean, kuidas käib taotluste raames andmete liigutamine. Tegelikult aga on andmete jagamine just nimelt läbipaistvuse vaates praegu, võiks öelda, vähem selge, vähem läbipaistev. Tulevikus see muutuks selle seaduse raames selgemaks, reglementeeritumaks, korrektsemaks, kontrollitavamaks ja isikute vaates turvalisemaks. Me tegeleme inimeste terviseandmete, isikuandmete kaitse tõhustamisega, mitte vastupidi.

Sellega ma olen loomulikult hästi nõus, et kui me räägime inimestest, siis me ei räägi puuhalgudest. Selles osas meil ei ole eriarvamusi. Hästi oluline on kogu selle tervisekriisi lahendamise vaates aru saada, et need ettepanekud, need muudatused just nimelt aitavad inimesi. Need aitavad vähendada nakatumist, aitavad suurendada vaktsineerimisega hõlmatust, aitavad lähikontaktsetele ja  haigestunutele tagada paremat professionaalset nõustamist, tervishoiuteenuseid. See on inimkeskne lähenemine, mitte puuhalukeskne lähenemine. 

22:33 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

22:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsisin selle inimese nime, kes on selle seaduseelnõu autor. Te ei öelnud mulle seda. Tuletan meelde ühte väga lihtsat asja: kui puu kasvab kunagi suureks, siis alati algab kõik ühest tegevusest ehk seeme pannakse mulda. Seda saab teha üksainukene isik, mitte keegi muu ei saa seda teha. Ja nüüd ma küsin teie käest, kust teie saite esimest korda teada või kelle käest te saite teada, kui see teie enda idee ei ole, et selline seaduseelnõu tuuakse välja. Ärge vastates rääkige puude istutamisest, ärge rääkige mingit muud juttu! Ma küsin konkreetselt selle inimese nime, kelle käest te esimest korda seda kuulsite või kes tõi selle idee teie lauale või kui te olite ise selle idee autor, siis öelge seda. Ma tahan ainult nime saada, mitte mingit muud vastust.

22:35 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kalle Grünthal, aitäh küsimuse eest! Päris ähvardavalt mõjute ausalt öeldes selle nime küsimisega, pean tunnistama. Aga loodan, et see on juhuslik, mitte taotluslik. Mis puudutab seaduseelnõude algatamist ja nende koostamist, siis see on kollektiivne protsess. See ongi aus vastus. Ei ole ühtegi seaduseelnõu, mis oleks algusest lõpuni ühe inimese kirjutatud, vähemalt mina ei tea sellist. Võib-olla kunagi vabariigi algusaegadel võis see nii olla.

Seaduseelnõusid koostavad ministeeriumid koostöös asjaomaste ametite ja muude asutuste ettepanekute põhjal. Selle konkreetse eelnõu puhul on koostööpartnerite ring loomulikult lai. Minu lauale jõudis see Sotsiaalministeeriumi tavapärasel iganädalasel koosolekul, kus me vaatame tavaliselt üle 5–10, vahel 15–20 õigusakti – need on seaduseelnõu algatused, vastused ametlikele kirjadele, sh Riigikogu liikmete arupärimistele ja kirjalikele küsimustele. See on tavapärane tööprotsess.

Kui te küsite, kas ma tundsin huvi, kes on see inimene, kes esimesena tuli selle peale, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust või maksukorralduse seadust on vaja täiendada, siis sellist küsimust ma ei küsinud. Üldiselt käivad need protsessid kollektiivse tööna, mille käigus lahendatakse  tavapärases või kriisiolukorras ilmnenud muresid.

Minu jaoks on oluline see, kas muutmise ettepanekud on sisuliselt põhjendatud, kas need on kaalutletud, kas on alternatiividele mõeldud, mis on praegused lahendused, mis läheb paremaks, mis on ohukohad. Need on need küsimused, need on need mured, mida iga minister peab arvestama, kui ta mis tahes seaduseelnõu parlamendi ette toob ja enne seda valitsuse ette. Need arutelud, nõupidamised loomulikult meil toimusid. Need olid väga laiapõhjalised, mitme ministeeriumi  ja ka andmekaitse ekspertide vahel. Alles pärast seda jõudis eelnõu valitsusse ja sealt edasi parlamendi ette.

22:36 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

22:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma soovin teada, kas kodu- ja töökorra seadus sätestab ära ka selle, et kui inimesel on nähtav tervisepuue, siis kas ta tohib tulla parlamendi ette rääkima. Ma küsin konkreetselt, et nimetage inimese nimi, aga ta räägib midagi muud. Ma ei saa aru, kas inimesel pole tervis korras või milles on probleem. Kas see seadus sätestab ära, et võib ka haige, ütleme, terviseprobleemidega inimene tulla siia rääkima?

22:37 Aseesimees Martin Helme

Ei, sellist keeldu meil ei ole. Aga ma kinnitan, et hirmu ei ole vaja kellelgi tunda, seda enam, et te asute eri majades. Paul Puustusmaa, palun!

22:37 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hää Tanel! Vaata, see õigusselguse asi, see on üks väga hea asi. Aga meil läheb hetkel see sisuline hädaolukord üha segaolukorralisemaks. Riigikogus on meil menetluses kaks NETS-i korraga, nii et ei meedia ega avalikkus ei saa enam aru, mis toimub ja miks neid kaks on.

Aga nüüd selle seaduseelnõu juurde. Seletuskirjas on öeldud, et see ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Nii on öeldud seletuskirjas. Aga minu teada me oleme liitunud üsna hiljuti GDPR-iga, see on isikuandmete kaitse üldmäärus, mis konkreetselt määratleb, kuidas riigiasutused isikuandmeid töötlevad ja millised kaitsemeetmed on inimeste jaoks loodud. Niisiis, küsin uuesti üle: kas te olete veendunud, et selle Euroopa Liidu aktiga see meie eelnõu, mida me praegu arutame, pole seotud? Ja kas te ei näe mingisugust vastuolu GDPR-iga?

22:38 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult selliseid analüüse ja seletuskirju koostavad eri ministeeriumide õigusosakonnad ja omavahel heas koostöös, vaadates peale nii normitehnilistele küsimustele, meie õigusaktidele kui ka Euroopa Liidu õigusele.

Kui teil on teistsuguseid ettepanekuid, mõtteid, siis loomulikult parlamendi töö käigus on võimalik seda seaduseelnõu täiendada, viia sinna sisse muudatusi, kui neid vajalikuks peetakse. See on siis juba parlamendi täiskogu otsus, kas need on vajalikud ja põhjendatud või mitte. Mina tuginen oma ministeeriumi juristide heale tööle, neile, kes on seda eelnõu koostöös teiste ministeeriumidega, koostöös Terviseameti ja Andmekaitse Inspektsiooniga koostanud ja loomulikult mõelnud ka Euroopa Liidu õiguse küsimustele.

22:39 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

22:39 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea minister! Ühes vastuses te ütlesite, et seda kõike on vaja sellepärast, et paratamatult tulevad üha uued pandeemiad, ehk teisisõnu, teie sõnade, ennustuste kohaselt me saamegi elama  permanentses tervisealases hädaolukorras. Kõik need seadused ... (Kõne hakib.) ... ei ole enam ... muutuvad püsivaks ja meie igapäevast elu mõjutavaks. Mina väidan, et permanentne hädaolukord nende seaduste valguses ei pruugi tõepoolest enam olla demokraatia, vaid sellel saavad olema kõik diktatuuri elemendid. Kuidas kavatsete seda vältida üha uute ja uute pandeemiate valguses, nagu te ütlesite? Ja ärge unustage, et teie hea tahe säilitada demokraatlikku riigikorda kõigest hoolimata ei pruugi kesta igavesti. Ja tulevikus võib see väga kurjasti kätte maksta. Me ju teame seda ütlust, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega.

22:40 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest, hea küsija! Ma arvan, et just nimelt seadusandliku võimu pädevuses on hinnata, kas mis tahes seadusemuudatused aitavad õigusriiki tugevdada või vastupidi. Valitsuse roll on teha ettepanekuid, parlamendi roll on need seadustena vastu võtta või seda mitte teha. Ja loomulikult meie parim teadmine, hinnang on, et see eelnõu aitab just nimelt õigusriigi põhimõtteid tugevdada, isikuandmete liikumist, terviseandmete liikumist selgemalt reglementeerida. Täna kehtib kord, kus pigem kasutatakse ajutisi lahendusi, ja selge õiguslik raam aitab kaasa just nimelt õigusriigi tugevdamisele.

Ma kasutan võimalust ja põikan tagasi eelmise küsimuse juurde. Selle seaduseelnõu seletuskirjas on viidatud, et eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on asjakohane mõjuanalüüs esitatud mõjuhinnangus muude mõjude all,  punkt 6.2. Nii et tegelikult on võimalik sealt selle küsimuse kohta põhjalikumalt lugeda, kellel selle vastu huvi on, nagu üle-eelmisel küsijal oli.

22:42 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

22:42 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Te olete juba mitu korda väitnud, et need isikuandmed on väga ilusti kaitstud ja hoitud, aga tänaseks päevaks on koroonatestimised, lähikontaktsus, koroonasse nakatumine ja vaktsineerimine põhimõtteliselt juba avalikud, täiesti avalikud andmed, kuigi need on isiku terviseandmed ehk siis delikaatsed isikuandmed. Ja sellest ju räägitakse, tööandja teab, haiguslehele pannakse selgitused, et on karantiin. Miks te valetate, et andmed on kaitstud? Need on ju igal pool avalikud – lehtedest loeme, tööandjad teavad, naabrid teavad, kõik teavad. On ju niimoodi?

22:42 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kert Kingo! Minu mõte varasemates vastustes oli selgelt see, et eri registrite andmete säilitamise korrad peavad olema selgelt reguleeritud, sh nende säilitamise tingimused ja ajaline kestvus. Seda just nimelt see seadus aitaks paremini tagada. Kui inimesed ise oma terviseandmeid kellelegi avaldavad või teeb seda nende eest keegi teine, seda loomulikult sada protsenti kunagi välistada ei saa. Isikul endal on alati õigus oma terviseandmeid avaldada, teiste puhul tõesti sõltub  palju konkreetsest olukorrast, aga üldjuhul isikute terviseandmeid teised osapooled avaldama ei peaks. See, millele te viitasite, et kuskil on info kellegi kohta, näiteks vaktsineeritute kohta – ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et mina ei ole küll ühegi inimese terviseandmeid sellisel viisil avalikkusega jaganud, üksnes enda kohta. 

22:43 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun! 

22:43 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väga lugupeetud minister! Mäletan tavaolukorra debatti ajateenistusse võtmise kontekstis. Sotsiaalministeerium oli  siis väga selgelt seisukohal, et see on põhiseaduslik riive, kui kodanik keerab kinni oma terviseandmed ja arstlikule komisjonile ehk riigile, kes soovib võtta teenistusse ühte noort meest või naist, neid andmeid ei näita. Tegelikult ju riik võtab vastutuse kodaniku eest, aga ta päris täpselt ei tea, milline võib olla konkreetse inimese probleem või terviseseisund. Kas see eelnõu annab hädaolukorras riigi toimepidevuse tagamiseks, kui me värbame inimesi riigikaitsesse, arstlikule kolleegiumile võimaluse näha digilugu?

22:44 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Jah, neid debatte-arutlusi on tõesti olnud ja praegu on ikkagi nii, et inimestel on õigus otsustada, kes digiloos nende andmetele ligi saab ja neid näeb. See õigus jääb inimestele ka edaspidi.

See eelnõu ei puuduta muid valdkondi. Eelnõu fookus on väga selgelt epideemilise leviku tõkestamine: just nimelt selles valguses, kriisi valguses, epideemia ajal asutustevahelise koostöö selgem reguleerimine, vajalike seadusemuudatuste tegemine, registri loomine. Me tegeleme puhtalt rahva tervise kaitsega COVID-19 kriisi või mis tahes muu  viirushaiguse ulatusliku leviku korral. Muude küsimustega tegeletakse eraldi valitsuses ja parlamendis debati käigus, aga mitte selle eelnõu raames.

22:45 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eesti rahval on selline vanasõna, et täi mõtleb ikka alati saunale. Kui ma meenutan eelmisel kevadel presidendi tagasi saadetud kobareelnõu, siis ainuke mure oli see, et selles infoliinis, mis seal kirjas oli, hakkavad vabatahtlikud hirmsasti ja koledal kombel terviseandmetes hullama. Teie koalitsioonipartner oli just see, kes kogu aeg selle kohta küsis.

Ma küsin nüüd, kas te olete täheldanud, et teie koalitsioonipartner juba nõutab neid terviseandmeid välja, selleks et, ütleme, ravimifirmadele teatada, kus regioonis mis ravimeid inimesed võiksid vajada, ja tekitada kunstlikku defitsiiti, et saaks ka hinda kergitada. Kas olete täheldanud juba nende andmete väärkasutamist teie koalitsioonipartneri poolt?

22:46 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur aitäh küsimuse eest! Ei, midagi sellist täheldanud ei ole, ei koalitsioonipartneri ega ühegi opositsioonierakonna poolt.

22:46 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

22:47 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! (Kõne hakib.)   

22:47 Aseesimees Martin Helme

Vabandust, vabandust, see ei toimi!

22:47 Mart Helme

... kriiskasid ja ... See on äärmiselt silmakirjalik, kui te räägite seal, et oi, see on seadusandja teha ja teie otsustate ja kui teie vastu võtate, siis nii on ja see on seadusandja tahteavaldus. Te teate väga hästi, et te rammite selle läbi. Te kavatsete selle läbi rammida, aga me muidugi üritame seda takistada. Te teate väga hästi, et arvestatav osa Riigikogu liikmetest on sellele ja ka teisele NETS-i eelnõule vastu. Te teate väga hästi, et juba üle nädala kestavad Riigikogu ees meeleavaldused, sest inimesed ei soovi niisugust enda süvariigile ja politseiriigile allutamist. Ja ometi te teete sellist küüniliselt iroonilist nägu, et see on ju teie otsustada. Ärge palun tehke! 

22:48 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ega siin küsimust väga ei olnud, aga ma julgen teile soovitada, et rohkem võiks olla usku Eesti riiki ja vähem hirmu mis tahes süvariikide ja muude riikide ees. Eesti riik on ikkagi tugev õigusriik ja seda me üheskoos ehitame. 

22:48 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

22:48 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma võin kinnitada, et usku Eesti riiki on ja jääb ülegi, aga usku tänasesse valitsusse ei ole. Valitsus on eepiliselt läbi kukkunud oma tauditõrjemeetmetega. Aga mul on küsimus. Te korjate ja vahetate plaanide kohaselt tulevikus kõiki andmeid. Selle Hiina katku B.1 tüvi on otsaga Rootsis ehk vaktsiinidele resistentne ja poole nakkusohtlikum. Piirid on meil endiselt lahti. Kas valitsus korjab andmeid, kes meie riiki sisse tulevad? Ja kui, siis mil moel on need ühildatavad selle uue loodava andmebaasiga?

22:49 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime praegusest eelnõust, siis me räägime eeskätt Terviseameti igapäevasest tööst ehk kriisi ohjamisest, kogudes andmeid nakkushaigete lähikontaktsete kohta, mida vajavad isikute tervise toetamiseks vajalike toimingute tegemiseks perearstid. 

See ei puuduta niivõrd isikuid, kes välismaalt saabuvad. See on eraldi Politsei- ja Piirivalveameti rida otsustada oma õiguslike pädevuste raames eri andmebaaside moodustamise üle ja nende andmebaaside täitmine nii, nagu seda tehakse riiki sisenejate kohta. Eeskätt me räägime kolmandatest riikidest, me räägime teistest kontrollidest.

See konkreetne eelnõu ei käsitle neid teemasid. See käsitleb eeskätt epideemia vaates vajalike andmete liigutamist nakkuskollete vähendamiseks, vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmiseks ja nakkushaigete lähikontaktsete parema arstliku järelevalve ja toe huvides.

22:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

22:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister Tanel! Ma olen viimaste nädalate jooksul väga-väga paljude inimestega isiklikult suhelnud, eriti meilide teel. Inimesed on väga mures, et sinu valitsus ehitab politseiriiki. Olen seda teinud täna hommikuni, täna lõunani välja. Ja need inimesed ei ole n-ö lamemaalased. Need on hästi haritud noored keskealised inimesed. Ütle mulle nende rahustamiseks – jah, eelkõige nende rahustamiseks –, et nad ei saa üldse asjast aru. Aga miks valitsus või kes saatis nii palju politseinikke täna Toompead piirama? Ma ei ole kaua aega seda näinud. Milleks seda vaja oli? Keda te kardate? Või sina võib-olla ei karda.

22:51 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur aitäh küsimuse eest! Ei karda kindlasti Eesti inimesi –  miks peaks? Eesti inimesed on mõistlikud, vastutustundlikud ja tahavad üldjuhul head. Mis puudutab Riigikogu ees toimunud meeleavaldusi ning Politsei- ja Piirivalveameti tööd inimeste turvatunde tagamisel, siis neid küsimusi oskab kindlasti paremini kommenteerida politseiameti juht, siseminister. Tervise- ja tööminister tõesti ei tegele meeleavaldustel vajaliku turvalisuse tagamisega.

22:52 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

22:52 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mis seos saab sel uuel andmebaasil või -kogul olema TIS-iga? Ja kas analoogselt tervishoiu infosüsteemiga tekib ka seal inimestel võimalus piirata juurdepääsu oma isikuandmetele, nii nagu see TIS-is on? Kolleeg Andres tõi meile hea näite sellest, et Kaitseväe arstid ei pääse juurde nende ajateenijate andmetele, kes neil väeosas teenivad. 

22:53 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Leo Kunnas, aitäh küsimuste eest! Tervise infosüsteem ei ole seotud selle eelnõuga ega nakkushaiguste registriga. Kõik, mis puudutab viidatud Kaitseväe valdkonda ja laiemalt tervise infosüsteemides oma andmetele ligipääsu piiramist või võimaldamist – need on eraldi asjad. Nakkushaiguste register on Terviseameti andmekogu ja seal on tõesti nii, et need andmed, mida sinna kogutakse, tehakse kättesaadavaks vastavalt vajadusele, nagu viidatud, epideemilise leviku korral või muudes, enne viidatud olukordades. Inimeste andmed säilitatakse seal teatud aja. Inimene ise seal konkreetselt valida ei saa. Kui ta on nakkushaige või lähikontaktne, siis loomulikult see info peab seal olemas olema ja teada, nii nagu see praegugi on andmebaasis olemas, et valitsusel oleks võimalik tagada korralduste täitmise järelevalve. Tuleb püüda tagada, et inimene püsib eneseisolatsioonis, ei nakata teisi ja ka ta enda tervis ja elu on seeläbi paremini kaitstud, kui ta mõistliku aja, tavapäraselt siis kümme päeva, kodus veedab ja veendub, et tal ei ole haigussümptomeid. Pärast seda saab tavapärase elu juurde naasta. 

22:54 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

22:54 Oudekki Loone

Aitäh, härra minister, selle väga põhjaliku ettekande ning rahulike ja kindlate vastuste eest! Ma olen kindel, et see rahustab kõiki inimesi, kes jälgivad murega selle eelnõu menetlemist. 

Aga ma natukene jätkan eelküsija teemat. Palun teilt samasugust selgitust ühele murele, mida mitu inimest on tõstatanud. Vaatleme sellist hüpoteetilist olukorda, kus riigis on kehtestatud maski kandmise kohustus avalikus ruumis, politsei näeb ühte inimest, kes maski ei kanna, astub juurde ja tuletab talle seda kohustust meelde. Inimene ütleb, et ta oma tervisliku seisundi tõttu maski kanda ei saa. Kui me selle seaduse vastu võtame, kas politseil tekib kuidagi õigus pääseda ligi inimese terviseandmetele, et näha, mis seisund see täpselt on? Või ta peab nagu praegu inimest uskuma või maksimaalse võimalusena küsima mingit paberil tõendit?

22:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Tavapärast inimese terviseandmetele mingit täiendavat ligipääsu selle eelnõuga ei teki. Selle eelnõu puhul me räägime eriti ohtlike nakkushaiguste puhul haige lähikontaktse staatusest ja nakatunu staatusest. Me ei räägi mingitest muudest diagnoosidest, mingitest muudest tervisemuredest, mis inimestel võivad olla, mis on tõesti infosüsteemis ja mujal andmebaasides olemas, aga neile ligipääsu sellega ei võimaldata.

Mis puudutab konkreetset küsimust maski kandmise kohustuse kohta, antud juhul siis nina katmise kohustuse kohta, siis  praegu on tõesti nii, et ei ole inimesel vaja seda mittekandmist muul viisil põhjendada, kui selgitada ära, et tal on konkreetne tervisest tulenev või muu veenev põhjus. Kedagi selle eest ei sanktsioneerita.

See, kas kunagi tulevikus otsustab valitsus kehtestada täiendavaid viiruse tõkestamise ettevaatusabinõusid, sõltub juba valitsuse võimalikest otsustest. Siis tuleb loomulikult selle konkreetse otsuse raames paika panna, mis juhtub olukorras, kus inimene ütleb, et tal on mõni tervisealane või muu veenev põhjus maski mitte kanda. 

Igal juhul ma isiklikult toetan heas mõttes liberaalset lähenemist, mille puhul me eeskätt arvestame inimeste tervemõistuslike valikute ja käitumisega. Ka Politsei- ja Piirivalveamet on kinnitanud, et valdav osa Eesti elanikest täidab juhiseid ning kannab maski just nimelt seetõttu, et omaenda ja lähedaste tervist kaitsta.

Mis tahes selliste tõendite kogumine ja väljastamine pole minu arvates asjakohane. Ega maski kandmise mõte ei ole ju inimeste vabadusi kuidagimoodi piirata. Vastupidi, peame püüdma üheskoos kriisist kiiremini välja tulla ja igaühe tervist hoida.

22:57 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

22:57 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Minule on jäänud siiski väga arusaamatuks need põhjused, miks on tuldud siia Riigikokku kahe eraldi eelnõuga. Kui meil üks NETS on juba valitsuse poolt esitatud, siis miks ei oleks saanud seda eelnõu sinna juurde liita? Miks me peame neid eraldi käsitlema? Äkki oskate mingi mõistliku selgituse sellele anda?

22:58 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Igati arusaadav küsimus. Tegelikult on neid muudatusi palju. Kui me vaatame 347 SE-d, siis seal on ka erinevad haiguslehtede hüvitamise küsimused, karantiini küsimused. Toona me valitsuses arutasime tegelikult ka võimalust algatada kõik need muudatused ühe paketina, aga kuna teatud küsimused just nimelt selle 358 puhul vajasid täpsemat arutelu Andmekaitse Inspektsiooni ja Õiguskantsleri Kantseleiga, just nimelt veendumaks, et kõik need riskid oleksid maksimaalselt maandatud, et õigusselgus oleks tagatud, siis algatati 347 SE praegusel kujul mõnevõrra varem ja anti ka parlamendile varem üle.

Loomulikult parlamendil on õigus ja võimalus töö käigus eelnõud omavahel siduda või muul viisil nende menetluse üle otsustada. Väga selgelt on need seotud ja seda ma enne ka viitasin, et selles vaates võib kindlasti neid koos käsitleda. Aga teemade ring kahe eelnõu peale on päris suur. Siin on sees tõesti haiguslehtede küsimused, karantiinilehtede küsimused, järelevalve küsimused, eri andmekogude temaatika ja ka vajalikud jooksvad tehnilised muudatused.

22:59 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun! 

22:59 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite oma ühes vastuses, et mõnda aega need andmed seal andmekogus püsivad. Ma küsin siis niipidi: kuidas sätestatakse see aeg, kui kaua need seal püsivad? Ja kuidas ikkagi see andmekogu suhtleb teiste andmekogudega? 

Kolleeg Oudekki Loone küsis maski kandmise kohta, aga seal on veel sugemeid, näiteks see, kas inimene on vaktsineeritud. See tingib info andmekogus püsimise ja selle andmekogu kasutamise kuni sinnamaani välja, et on tööandja käest saadav info, kas inimene saab tööl osaleda või peab ta olema mõnda aega töölt eemal – kuni lähikontaktsete ringini välja. Kas see on eraldi sätestamise teema? Äkki natukene selgitate seda poolt ka.  

23:00 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh, väga arusaadav küsimus! Tõesti, kui me räägime nakkushaiguste registrist, mis on, nagu öeldud, Terviseameti andmebaas, siis eraldi õigusaktiga määrataksegi nii andmekoosseisud, nende säilitamise tähtajad, nagu üldse riigi andmekogude puhul tavaks on. Andmekogu põhimäärus kooskõlastatakse ka Andmekaitse Inspektsiooniga, et oleks täidetud kõigi Eesti ja  rahvusvaheliste seadustega ettenähtud normid. Milliseid andmeid kogutakse, kui kaua kogutakse, kellel on õigus neile ligi saada – kõik sellised küsimused.

Kui me räägime nakkushaiguste registrist, siis nagu ma viitasin, soov on sinna täiendavalt lisaks nakkushaigetele koguda just nimelt neid andmeid, mis puudutavad ka negatiivse testi andnud inimesi ja vaktsineeritud lähikontaktseid. Nii on terviklik ülevaade, mis on vajalik viiruse leviku tõkestamiseks ja ka nii praegu kehtivate valitsuse korralduste kui ka võimalike uute täitmise kontrolliks.

23:01 Aseesimees Martin Helme

Nõndaks. Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kutsun sotsiaalkomisjoni ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka.

23:01 Siret Kotka

(Kaugühendus)

Halloo!

23:02 Aseesimees Martin Helme

Me kuuleme ja näeme ka.

23:02 Siret Kotka

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil käsitleti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 358 tänavu 22. märtsil. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas eelnõu sisu ja eesmärki, mida ta tegi ka täna väga südikalt, ja seetõttu ma ei hakka seda teile ümber jutustama. Muidugi vastas ta ka komisjoni liikmete täiendavatele küsimustele.

Küsimused, mida komisjoni liikmed küsisid, olid sellised. Kuna ka perearstidele on tänu haiguslehtede väljastamisele lähikontaktsed teada, siis küsiti, kas nüüd hakkavad perearstid saama täiendavat informatsiooni. Selle peale minister vastas, et perearstid saavad hetkel informatsiooni ainult nende lähikontaktsete kohta, kes ise arsti poole haiguslehe saamiseks pöörduvad. Edaspidi on eriolukorra ajal võimalik perearstikeskustele edastada nimekiri inimestest, kes nende nimistust on lähikontaktsed. Seejärel saab perearst ise patsiendiga ühendust võtta ja vajalikud juhised anda.

Veel küsiti sellesama asja kohta, millele Andres Metsoja siin juba viitas: kas siis, kui mõni inimene paneb oma digiloos oma haigusloo kinni, muutuvad need andmed ikkagi kättesaadavaks. Minister ütles nagu ka siin sellele küsimusele vastates, et nii see ei ole. Küll aga saab perearst patsiendiga endiselt ühendust võtta, sest nakkushaiguste registri kaudu tuleb teade, kui keegi on lähikontaktne, ja perearst saab siis sellele inimesele anda vajalikke juhiseid ja muud informatsiooni.

Tunti ka huvi, kas Andmekaitse Inspektsiooniga on eelnõu kooskõlastatud. Seda kinnitasid nii minister kui ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud, et Andmekaitse Inspektsiooniga on eelnõu kooskõlastatud ja inspektsioon on selle heaks kiitnud.

Pärast seda tehti alljärgnevad konsensuslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprilliks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka ning vastavalt kodu- ja töökorrale määrata muudatuste esitamise tähtajaks kümme tööpäeva.   Aitäh!

23:05 Aseesimees Martin Helme

Ei näe ettekandjale küsimusi. Avan läbirääkimised. Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun! 

23:05 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse  eelnõu seletuskirjas on toodud peamine eesmärk, et selle seadusega tahetakse toetada Eestis kehtestatud tervishoiualase hädaolukorra lahendamist. Sellesse eelnõusse sisse vaadates ja seda põhjalikumalt analüüsides näeme aga, et lisaks isikute terviseandmete kogumise ulatuse laiendamisele – ma pean silmas järjest detailsemate ja spetsiifilisemate andmete kogumist – plaanitakse seadusesse lisada ka punkt, mille kohaselt Terviseamet tagab tema ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganile vajalikud andmed registrist. Silmas peetakse neidsamu andmeid, mida kogutakse inimeste kohta tervise infosüsteemi.

See tähendab seda, et kui paralleelselt Riigikogus menetluses oleva eelnõuga 347 nähakse ette anda politseile õigus täita Terviseameti ülesandeid ja sellega seoses ka õigus kasutada isikute suhtes erinevaid sunnivahendeid ning korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid, plaanitakse selle eelnõuga anda politseile juurdepääs ka isikute terviseandmetele.

Seega soovitakse valitsuse initsiatiivil koroonaepideemiaga võitlemisel visata kõrvale meie põhiseaduses sätestatud õigused: igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, kodu on puutumatu. Samas ütles peaminister täna infotunnis, et riiki sissesõitjate puhul ollakse kohustatud järgima meie põhiseadust. Silmakirjalik selektiivsus, kas pole?

Samuti on justkui unustatud termin "delikaatsed isikuandmed", nende kaitse ja selle olulisus. Sujuvalt on muutunud näiteks koroonatesti tulemus, lähikontaktsus või vaktsineerimine tööandja, naabri või koolikaaslase jaoks avalikuks ja lausa kohustuslikult edastatavaks infoks. Enam nagu ei olekski inimese terviseandmed delikaatsed isikuandmed, mida senini kõrvalistele isikutele edastada ei tohtinud, kuigi alles nad seda olid.

Koroonaga võitlemise ehk nagu eelnõu seletuskirjas on toodud, Eestis kehtestatud tervishoiualase hädaolukorra lahendamise toetamise nimetuse all püüab praegune valitsus salaja ja alatult rikkuda meie inimeste põhiseaduslikke õigusi, tehes seda teiste seaduste kaudu, rääkides silma pilgutamata samal ajal õigusriigist ja sellesse uskumisest. Selline tegevus ja käitumine ei ole kohe kindlasti kohane õigusriigile – õigusriigile, nagu enamik rahvast seda mõistab.

Selle eelnõuga ei saa kuidagi nõus olla ja seda toetada. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu 358 tagasi lükata. Tagasilükkamise ettepanek on esitatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt. Tänan!

23:08 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ma ei näe. Meile on laekunud tagasilükkamise ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Läheme selle hääletamise juurde. Enne seda saalikutsung.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 358. Tuletan teile meelde, et kui elektroonilises süsteemis ei saa hääletada, siis tuleb enne hääletustulemuste väljakuulutamist sellest märku anda, muidu ei ole võimalik meili teel häält saata. Panen hääletusele ettepaneku eelnõu 358 tagasi lükata. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

23:11 Aseesimees Martin Helme

Ei ole kusagilt tulnud proteste. Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. aprilli kell 17.15.


7. 23:12 Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (352 SE) esimene lugemine

23:12 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi päevakorrapunkti nr 7 juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu‑ ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 352 esimene lugemine. Meil on ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

23:13 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks just etteloetud pika nimega lepingu muutmise protokolli ehk Eesti ja Saksamaa vahel 1996. aastal sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli. Selle protokolli sõlmimise peamine ajend on olnud vajadus viia leping kooskõlla OECD-s väljatöötatud miinimumstandardiga, et vähendada võimalusi maksubaasi kahandamiseks ja kasumi ümberpaigutamiseks rahvusvahelisel tasandil.

Maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks lisatakse lepingusse üldine kuritarvitustevastane reegel. See reegel võimaldab maksuhalduril jätta maksulepingus ettenähtud soodustused kohaldamata, kui asjaolude põhjal saab järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu üks peamistest eesmärkidest.

Teie ees oleva protokolliga muudetakse ka lepingu preambulit ja pealkirja. Pealkirja lisatakse viide sellele samale eesmärgile: tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Preambulis täpsustatakse ka, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on maksulepingu eesmärk tagada, et maksupettuste tõttu ei jääks ükski tulu maksustamata.

Lisaks nimetatud muudatustele täiendatakse protokolliga lepingu artikleid 9, 10 ja 13. Artiklisse 9, seotud isikute artiklisse, lisatakse uus lõige, mis sätestab ühes riigis siirdehindade korrigeerimisel vastukorrigeerimise tegemise kohustuse teises riigis. Dividendide artiklis, mis on artikkel 10, täpsustatakse tuluallikariigis soodsama tulumaksumäära rakendamise tingimusi dividendide väljamaksmisel. Ja artiklisse 13, vara võõrandamisest saadava kasu artiklisse, lisatakse uus lõige, mille kohaselt kinnisvara asukoha riigil on esmaõigus maksustada sellise osaluse võõrandamisest saadav kasu, mille väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50% ulatuses otseselt või kaudselt kinnisvarast. Ma palun seda kahtlusteta väga olulist eelnõu toetada. Aitäh!

23:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimus. Palun, Dmitri Dmitrijev!

23:16 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Parema selguse huvides küsin protokolli 4. artikli kohta, millega muudetakse lepingu artiklit 10, mis puudutab dividendide maksustamist. Siinkohal küsin, kas ja kuivõrd Saksamaaga sõlmitud leping üldse mõjutab nii mitteresidendist füüsilisele isikule kui ka mitteresidendist äriühingule makstava dividendi maksustamist.

23:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! See on hea küsimus. Vastus on, et see ei mõjuta seda. Saksamaaga sõlmitud leping ei mõjuta mitteresidendist füüsilisele isikule makstava dividendi maksustamist ja see konkreetne leping ei mõjuta ka äriühingule makstava dividendi maksustamist. Need varasemalt kehtivad regulatsioonid jäävad paika ka pärast selle protokolli ratifitseerimist.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ma ei näe. Aitäh! Läheme kaasettekande juurde. Kaasettekandjaks on rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev.

23:17 Dmitri Dmitrijev

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 23. märtsil. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis meile ülevaate eelnõu sisust ja eesmärgist. Ülevaade oli piisavalt detailne ja komisjoni liikmetel ei tekkinud eriti sisulisi küsimusi. Seega, komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 7. aprilliks, esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtajaks määrata 10 tööpäeva, st kolmapäev, 21. aprill kell 17.15. Aitäh!

23:18 Aseesimees Martin Helme

Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

23:18 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja ettekandja! Mul on selline küsimus. Taolisi eelnõusid on siin küll olnud. Kas on üldse võimalik sellisele eelnõule vastu olla?

23:18 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, hea kolleeg! Praktika näitab, et igale eelnõule on võimalik vastu hääletada, aga mina, nii nagu tegi rahandusminister, kutsun üles ikkagi seda eelnõu toetama.

23:18 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Ei näe fraktsioonidel ka läbirääkimiste soovi. Sellisel juhul, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku 352 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. aprilli kell 17.15.


8. 23:19 Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu (353 OE) esimene lugemine

23:19 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra viimase punkti juurde. Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu (353 OE) esimene lugemine. Ettekandja on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

23:20 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Hea asespiiker! Austatud Riigikogu, ma tänan selle võimaluse eest hoolimata hilisest õhtutunnist sellel olulisel teemal parlamendis arutelu pidada.

Möödunud aasta juulis, loetud kuud pärast masendava mastaabiga tervisekriisi Euroopasse jõudmist, leppisid Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid kokku erakordse paketi Euroopa Liidu poliitikate rahastamiseks aastatel 2021–2027. Oli selge, et sügav tervisekriis, millega kaasnes ka järsk majanduslangus, nõudis kiiret ja jõulist käitumist, nõudis ühiseid samme.

750 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu taaskäivitamise kava loomise tähtsus on suur, tegelikult mitte ainult koroonaviirusest ülesaamise kontekstis. Tegu on olulise märgilise nihkega päriselt koos ja ühtselt tegutseva Euroopa suunas, Euroopa Liidu suunas.

Pole mingi saladus ega üllatus, et Eesti jaoks on Euroopa Liidu püsimine ja toimimine, kosumine ja uus kasv eksistentsiaalne huvi. Selline killustunud Euroopa Liit, kus igaüks võitleks ainult iseenda eest ja hoiaks küüned enda poole, oleks meie jaoks, Eesti jaoks hukutav, ükskõik, kas siis majanduse, julgeoleku või ka inimeste igapäevase eluolu ja igapäevaelu vaates. 

Taaskäivitamise kava, mis aitab kriisijärgses olukorras või tegelikult veel kestvas kriisis just neid riike, kes endast sõltumatutel põhjustel kõige rohkem haiget on saanud, kõige rohkem pihta on saanud, ja kogu see rahastu, mida rahastatakse ühiselt, teeb kindlasti Euroopa Liitu tugevamaks ja teeb ka tuleviku kindlamaks. See eelmise aasta südasuvel tehtud otsus on, võib julgelt öelda, ka otseselt Eesti huvides.

Taaskäivitamise kavast 390 miljardit eurot suunatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu toetustena liikmesriikidele, selleks et liikmesriikide ja Euroopa Liidu majandus tervikuna kasvaks ja tuleks kriisist välja tugevana. Sisuliselt otsustati lühiajaliselt ühise laenamise abil võimendada Euroopa Liidu eelarvet rohkem kui kolmandiku ulatuses, et mitte ainult liikmesriikide, vaid ka Euroopa Liidu enda tervikeelarve reageeriks tekkinud surutisele vastutsükliliselt.

Peaaegu kümme kuud tagasi, 15. juunil 2020. aastal andis ka tollane valitsusjuht, peaminister, parlamendile põhjaliku ülevaate taaskäivitamise kavast ja selle rahastamisest. Nii et see arutelu on parlamendisaalis juba õige mitu aega tagasi peetud. Praegu tuleb öelda, et 2021. aasta esimene veerand on läbi, kriis on jätkuvalt meiega, aga mida Euroopa Liidu kodanikud paraku ikka veel ei näe, on lubatud Euroopa taaskäivitamise raha. Just sellepärast ka see tänane arutelu toimub ja see eelnõu teile esitatud on.

Euroopa Komisjon ei saa Euroopa Liidu nimel turult taaskäivitamisraha laenata enne, kui tõesti kõik liikmesriigid on lõpetanud enda siseriiklikud toimingud omavahendite otsuse heakskiitmisel. Esimesed selle ühise laenu arvel rahastatava kava maksed oleks kavas riikidele teha suvel, eeldusel, et kõik liikmesriigid on selleks ajaks selle otsuse heaks kiitnud. Tänase seisuga on otsuse ratifitseerinud 13 liikmesriiki ja on teada, et enamus liikmesriike plaanivad selle otsuseni jõuda mai lõpuks. Arusaadavalt on Riigikogu mandaat samamoodi vajalik. Ilma Riigikogu heakskiiduta ei saa Euroopa Liidu taaskäivitamise kava ellu rakendada ega rakenduda.

Euroopa Liidu taaskäivitamise kava on iseenesest ka hea tõestus või märk Euroopa Liidu solidaarsusest, sellest, et tuge saavad rohkem need riigid, kes kriisis kõige rohkem pihta on saanud, kes kõige rohkem kriisis on kannatanud ja kannatavad siiamaani. Samal ajal sõltub laenu tagasimaksmise koormus ikkagi peamiselt liikmesriigi jõukusest. Mida suurem on riigi osa Euroopa Liidu rahvuslikus kogutulus, seda suurem on selle konkreetse riigi koormus laenu tagasimaksmisel.

Eesti saab taaskäivitamise kavast tuge suurusjärgus kuni 0,8% SKP‑st kuue aasta jooksul. See on praeguste teadmiste ja arvutuste järgi kokku orienteerivalt 1,5 miljardit eurot. Eestile antav tugi on 0,39% Euroopa Liidu taaskäivitamise paketi toetuste kogumahust, samal ajal kui meie keskmine tagasimaksmise koormus saab olema orienteerivalt 0,26%.

Miks ma neid numbreid rõhutan või välja toon? Kui keegi, ütleme, selles võtmes küüniliselt proovib läheneda või arvutusi teha, siis [tuleb arvestada, et] taaskäivitamise kava on lisaks sellele, et Euroopa Liit saab ühiselt kasu, Eestile ka eraldi vaadates sõna otseses mõttes tulus. Meile jõudev tugi on ligikaudu 48% suurem, kui me pika aja jooksul tagasi maksame.

Väga oluline on teadvustada ka seda, et ühine on see laenamine ainult selles tähenduses, et Euroopa Komisjonil tekib õigus emiteerida liidu nimel võlakirju ühiste poliitikate elluviimiseks. Teisisõnu, ükski liikmesriik ei garanteeri teise riigi tagasimaksekohustust, iga riik vastutab oma tagasimakseosa eest ise. Kui liikmesriik peaks otsustama võtta Euroopa Liidu taakäivitamise kava laenuinstrumendist lisaks laenu – kokku on see võimalus Euroopa Liidu taasterahastu kaudu kuni 360 miljardit eurot üle Euroopa Liidu –, siis need laenud, mida liikmesriik otsustab ise võtta, ei käi loomulikult läbi Euroopa Liidu eelarve ega puutu üldse teistesse liikmesriikidesse.

Euroopa Liidu eelarve kulupoliitikate 390 miljardi võrra suurendamiseks võetava laenu tagasimaksmine toimub rohkem kui 30 aasta jooksul ühtlase graafiku alusel ja see toimub Euroopa Liidu eelarve sissemaksu kaudu. Soodsast intressikeskkonnast kasu lõikav pikk laenugraafik võimaldab jaotada tagasimakse väga pikale ajale ja laenu teenindamise kulu saab olema keskmiselt tõenäoliselt alla 5% Euroopa Liidu eelarvekuludest.

Hea Riigikogu! Omavahendite otsus, mis teie ees on, sisaldab ka ühte teist olulist muudatust, mida ma tutvustada soovin. Esmakordselt juurutatakse Eesti liitumise järgsel ajal Euroopa Liidu eelarve finantseerimiseks ka uus tuluallikas, uus omavahend, mis on ringlusse võtmata jäänud plastpakendite kogusel põhinev omavahend. Uute tuluallikate debatt ise on kindlasti kõigile silma jäänud, see kestab juba pikka aega, kestab juba aastaid. Järjest tugevamaks on muutunud ka Euroopa Parlamendi hääl ja roll uute omavahendite eest seismisel.

Miks sellist asja üldse vaja teha on või miks see vajalik on? Kokkuvõtlikult saab öelda, et tegu on muu hulgas sooviga stimuleerida või motiveerida Euroopa Liidu tulude kogumise kaudu Euroopa Liidu ühiste poliitikaeesmärkide täitmist. Igal juhul on Euroopa Liidu üks olulisi eesmärke ka looduse-, keskkonna- ja kliimahoid. Samal ajal on plastpakenditest, mida ei võeta ringlusse, vaid mis jõuavad otsapidi kas loodusesse või prügimäele, saamas tegelikult üks suuremaid üleilmseid keskkonnaprobleeme. See on teema, mis kindlasti vajab sekkumist nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasemel.

Andmed pakendite ringlussevõtu kohta vajavad kindlasti kriitilist korrastamist. Praeguse teadmise järgi tekkis Eestis 2018. aastal, s.o viimane aasta, mille kohta meil praegu andmed olemas on, üle 55 000 tonni plastpakendijäätmeid ja 35 000 tonni nendest jäätmetest jäi ringlusse võtmata ehk ligi 60% on see osa, mida Eesti ringlusse võtta ei suutnud. Tuleb tunnistada, et praeguse seisuga me oleme oma ringlussevõtu suutlikkuselt Euroopa Liidus keskmisest nõrgem. Võrdluseks: Euroopa Liidu keskmine on umbes 42%, see oli 2018. aastal umbes 42%, aga Eestis oli see protsent sel aastal umbes 38. See on kindlasti seda tüüpi probleem, mis eelkõige vajab üsna otsustavat ja laia käitumise muutust. Uus Euroopa Liidu omavahend, mille suurus ja ka riigi poolt Euroopa Liidu eelarvesse makstav summa sõltub ikkagi konkreetselt liikmesriigis ringlusse võetud plastpakendite kogusest, on täiendav motivaator, mis omal moel sunnib praktilistel, rahalistel põhjustel liikmesriike kiiremini leidma töötavaid lahendusi ühe suure keskkonnaprobleemi jaoks.

Pakendipõhine uus omavahend iseenesest suurendab praeguse seisuga Eesti sissemakset Euroopa Liidu eelarvesse. Hinnanguliselt on neidsamu 2018. aasta andmeid aluseks võttes see suurenemine umbes 11 miljonit eurot aastas. Aga muidugi on tõsi, et mida ambitsioonikamad me oleme, mida suutlikumad me oleme pakendijäätmete ringlusse võtmisel, seda vähem ka meie sissemakse kasvab. Nii et tegu peaks olema loodetavasti ajas kahaneva ja keskkonnale olulist kasu toova omavahendi ja tuluallikaga, mis paneb liikmesriike kiiremini ja efektiivsemalt tegutsema.

Austatud Riigikogu liikmed, ma palun teil teie ees olevat eelnõu toetada. Ka sellest otsusest sõltub, kui kiiresti meil on taastekava ja taasterahastut võimalik kasutusele võtta. Aitäh! 

23:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Urmas Reitelmann, palun!

23:34 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Tänan, härra eesistuja! Proua minister! Päris armas on kuulata, kuidas te uut maksu defineerite, nimetades seda omavahendiks. Aga ma tuletan meelde, et maks jääb maksuks, nimetame seda kuidas tahes. Eelmisel reedel sisuliselt võeti Saksamaal Bundespräsident'i näppude vahelt ära sulepea, millega ta pidi sellesama laenulepingu allkirjastama. Asi on Saksamaa põhiseaduskohtus ja venib teadmata kui pikalt. Ka väga paljud põhiseadusjuristid Euroopa ülikoolidest väidavad, et selline ühise laenu võtmine on räiges vastuolus Euroopa Liidu alusdokumentidega. Euroopa Liidu tegutsemislepingu §‑des 310 ja 311 on täiesti must valgel kirjas, et Euroopa Liit ei tohi võtta laenu rahaturgudelt. See on must valgel kirjas, seal ei olegi üldse teist võimalust. Euroopa Liit on muutumise faasis ja ohtlikus muutumise faasis. Kas meil on, kas teil ministrina on või Rahandusministeeriumi ametnikel on lootust, et see äärmiselt kahjulik ideoloogiline laen läheb meist mööda?

23:36 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Siin oli palju väiteid, millega võiks muidugi pikalt vaielda. Kõigepealt ei ole teie ees olevas eelnõus ühelgi kombel mingisugust uut maksu sees. Kui te just oma fraktsiooniga ei taha tulla uue maksu kehtestamise ettepanekuga välja, siis ei ole sellist ettepanekut Eestis keegi, ka mitte keegi parlamendierakondadest teinud.

Ja Saksamaa viide. Saksamaa konstitutsioonikohtus olev vaidlus on teada. Seda, millal see Saksamaal olev tupikseis täpselt laheneb, keegi praegu täpselt kindlasti öelda ei oska. Aga Saksamaa valitsus on optimistlik. Sellele saan mina ja saame me kõik viidata, ega meil muud teadmist selles asjas ei ole, mis puudutab Saksamaal käimas olevat vaidlust.

Aga nüüd teie viide Euroopa Liidu toimimise lepingule ja artiklile 311. Muidugi on see ilmselt omapärane tõlgendus. Tegelikult ütleb artikkel 311 muu hulgas, et liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega. Kogu seda õiguslikku poolt on muidugi päris põhjalikult analüüsinud nõukogu juriidiline teenistus, kõikide liikmesriikide juriidilised teenistused. Eelmisel aastal tellis tollane Eesti valitsus Tartu Ülikoolilt õigusliku analüüsi ja seesama tollase valitsuse tellitud õiguslik analüüs ütleb, et mingit vastuolu aluslepingutega ei ole. Nii et sellele on meil võimalik tugineda.

23:38 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

23:38 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Head lähenevat keskööd, proua minister ja hea juhataja! Mõnus on siin südaöö eel rääkida suurest rahast. Aga konkreetne küsimus on, et kui makse ei tule, nagu te meile kinnitate, aga võlg on ikka võõra oma, siis kui palju me peame hakkama tagasi maksma ja kui mitu aastat me peame sellega arvestama, lugupeetud proua minister.

23:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Selle laenu põhiosa tagasimaksed algavad 2027. aastal ja need kestaksid ühtselt jaotunult kuni aastani 2058, nii et pisut üle 30 aasta. Eesti osa sellest tagasimaksest on ligikaudu 34 miljonit aastas ja see tähendab, et meie SKP‑st on see tagasimakse umbes 0,13%. See protsendiosa muidugi arusaadavalt väheneb, sest eeldatavasti hakkab meie SKP siiski jõudsalt kosuma pärast seda, kui kriis läbi saab. Ootame juba selle aasta teisest poolest majanduse uut kiiret kasvu.

23:40 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

23:40 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Meie majandus on tõepoolest päris kõvasti kannatada saanud. Ma usun, et me oleme suutnud ja suudame ka jätkuvalt üsna täpselt defineerida, kus on need kõige suuremad valukohad ja kus on kõige suurem vajadus selle raha järele või järeleaitamise järele üldse. Aga mina küsin, kas te suudate mõelda ka selle võimaluse peale, kui me äkki ise võtaksime endale vajalikus määras laenu ega osaleks selles Euroopa Komisjoni poolt, Euroopa Liidu poolt kaasapandud kasutusjuhendiga tugevalt ära määratud ja selles mõttes ka meie suveräänsust rikkuvas ühislaenus. Äkki me saaksime palju rohkem oma taaste-eesmärke täita ja teha seda nii, et me saaksime suunata toetusi sektoritesse, mis on tõepoolest meie riiklikes ja rahvusliku majanduse huvides. Ma küsin veel, kuidas see otsus on kooskõlas meie 2003. aasta referendumi mandaadiga, mis lubas liituda riikide liiduga, aga nüüd me oleme jõudnud Euroopa ühendriikideni, kus kooslusel on oma maksud, oma võlg, oma eelarve.

23:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Oma eelarve on Euroopa Liidul olnud küll õnneks pikalt ja see on kindlasti võimaldanud sellistel riikidel, kus inimeste elatustase on ikka veel alla Euroopa Liidu keskmise, nende hulgas on ka Eesti, oluliselt kiiremini oma majandust arendada, oluliselt kiiremini teha reforme, mis on kokkuvõttes aidanud nii inimeste sissetulekuid kasvatada kui ka hoida ja luua töökohti. See taaskäivitamise kava tervikuna, taaskäivitamise rahastu, on kindlasti väga suur võimalus selleks, et me saaksime teha reforme ja aidata kriisist just nimelt tugevamana välja neid sektoreid, kus sellist täiendavat hoogu väga vaja on. Taaskäivitamise rahastu kaudu on meil võimalik suunata suurusjärgus miljard eurot (lõplik suurusjärk, nagu me teame, sõltub sellest, kui kiiresti meie majandus kriisist taastub, sest kui taastumine on kiirem, siis ka täiendav tugi, mida me vajame, on väiksem), praeguse teadmise järgi saame suurusjärgus miljardi suunata digihüppesse, uutesse tehnoloogiatesse, aga ka tervishoiuvaldkonda, mis kindlasti tuge vajab. Meil on sellesama taaskäivitamise kava kaudu võimalik muu hulgas suunata lisaraha maaelu arengu fondi. Õiglase ülemineku fond, mis aitab kindlasti Ida-Virumaad väga oluliselt, saab selle kaudu täiendavalt 199 miljonit eurot tuge. See on väga oluline täiendav tugi, mida meil on võimalik kasutada tänu taaskäivitamise rahastule ja taaskäivitamise kavale. Ma arvan, et seda on igal juhul mõistlik ja tark meil endal kasutada. Lisaks on kindlasti Eesti jaoks ülioluline see, et Euroopa Liidu liikmesriikide majandused, Euroopa Liit tervikuna ei jääks vinduma pikka majanduskriisi, sest meie enda majandus on Euroopa Liidu teiste liikmesriikide majandustega sedavõrd läbi põimunud, et kui see vindumine üle Euroopa oleks pikaajaline, siis meie kannataksime selle tõttu päris kindlasti. Seetõttu ma arvan, et selle taastekava puhul on oluline vaadata mitte ainult otseselt Eesti enda rahalist kasu, vaid ka seda mõju, mida taaskäivitamise rahastu kogu Euroopa majanduse uuesti käima aitamisele avaldab.

23:44 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

23:44 Jevgeni Ossinovski

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Kui ma seletuskirjast õigesti aru sain, siis plastiomavahend toob Eestile kaasa arvestuslikult 11 miljonit eurot suurema makse, seda tulenevalt sellest, nagu te õigesti märkisite, et meil on plastijäätmetega olukord kehvakene. Ma olen täitsa nõus teiega, et see omavahend võiks suurendada liikmesriikide motivatsiooni vähendada plastijäätmete teket ja suurendada nende ringlussevõttu. Teil on ainulaadne kogemus. Te olete olnud keskkonnaminister, kes teab neid korralduslikke probleeme sealtpoolt, nüüd olete rahandusminister ja teate seda tööd, mis Rahandusministeeriumis on tehtud, mis puudutab pakendiaktsiisi ja tootjavastutusorganisatsioonide mittetoimimist. Sellest tulenevalt on minu küsimus, millisel viisil motiveerib see teid ja teie osalusega valitsust ja millistele sammudele-reformidele, selleks et see 11 miljonit eurot märkimisväärselt väiksemaks jääks.

23:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Jälle väga hea küsimus. Lisaks on mul kogemus tarbijana ja ma pean ütlema, et see kogemus ei kinnita seda, nagu alati oleks plastpakendite või üldse pakendite äraandmise võimalused igal pool ühtlaselt üle Eesti väga mugavad. Ma arvan, et see on ka üks olulisi asju, mida tuleb parandada. Inimestel, kes, ma väidan, on Eestis järjest keskkonnateadlikumad ja ka järjest rohkem valmis ise sorteerima ja on huvitatud sellesse panustamisest, et oleks võimalik ressurssi uuesti ringlusse võtta, peaks olema päriselt ka mugav seda teha ja oma pakendeid ära anda.

Koos keskkonnaministriga, aga mitte ainult keskkonnaministriga, tegelikult ka parlamendi keskkonnakomisjoniga on ju parasjagu käimas päris mitu analüüsi ja arutelu selle üle, kuidas esiteks muuta seda süsteemi nii, et kogumine oleks tõhusam ja mõistlikum. Teiseks on ikkagi pakendite puhul kindlasti oluline nende tekke vähendamine, see, et pakendeid oleks üldse vähem, plastpakendeid oleks vähem, et ka sealtkaudu pakendite turule laskmist ja lõputut juurdetootmist vähendada. Ka see töö parlamendikomisjoni juhtimisel käib.

23:47 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

23:47 Uno Kaskpeit

(Kaugühendus)

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on, mis saab, kui mõni riik ei suuda või ei taha oma osa tagasi maksta. Kes siis maksab?

23:48 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Nagu öeldud, siis iga liikmesriik vastutab ikkagi oma osa eest ise. Juhul kui tõesti peaks olema olukord, kus mõni liikmesriik jääb ajutiselt või mis iganes põhjustel hätta konkreetse makse tegemisega, siis see vastutus ei kao kuskile. Vastutus oma makse ühel hetkel tegemise eest püsib sellel konkreetsel liikmesriigil. Kui selle tegemata jäänud makse tõttu peab Euroopa Komisjon ajutiselt teiste riikide käest proportsionaalselt seda tegemata jäänud makset küsima, siis tehakse hiljem selle oma kohustuste täitmata jätnud maksjaga tasaarveldus. Aga ma arvan, et jälle tuleb rõhutada seda, et see iseenesest ei ole lahendusena midagi uut, see ei teki selle praeguse otsusega. Selline õigus vajaduse korral kohustuste täitmiseks liikmesriikidelt sellist katet, raha küsida, on juba varasemalt olemas. Samamoodi on juba varasemalt olnud õigus teistelt liikmesriikidelt ühe liikmesriigi maksmata osa katmiseks katet küsida. Seda ei ole mitte kunagi olnud vaja kasutada. Mitte ükski liikmesriik tegelikult ei ole enda kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees täitmata jätnud. Usutavasti on see ka edaspidi nii.

23:50 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

23:50 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus kordab pisut Uno Kaskpeiti küsimust, aga ma natukene võib-olla selgitan. Euroopa Liit loodi riikide liiduna, nii nagu siin ka juttu oli, ja tema eesmärk oli üksteist toetada ja kindlustada toiduainetega. Nüüd on toiduainete üleküllus, seda vajadust enam pole. Nüüd on meil ühine raha, me liigume liitriigi poole, on ühised laenud. Ka mind huvitab tegelikult, millised on need maksumäärad ja kuidas neid määratakse. Kui näiteks mõni liikmesriik astub välja, mis siis saab? Artikkel 311 ütleb, et eelarvet rahastatakse omavahenditest, samas artikkel 125 ütleb, et liikmesriik ei võta vastutust teiste liikmesriikide kohustuste eest. Meil on juba praegu neid liikmesriike, näiteks nagu Kreeka, kes ei suudagi seda raha tagasi maksta. Ma ei ole kuulnud, et ükski riik läheks pankrotti või et pankrotihaldur nõuaks seda raha tagasi. Kes seda raha siis ikkagi hakkab tagasi maksma või kuidas sellest olukorrast välja tullakse sellisel juhul?

23:51 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Kreeka on muidugi teinud, hoolimata vahepealsetest väga suurtest hädadest, üsna tublisti neid reforme, mida Euroopa Liidu teised liikmesriigid ja vastav kava ette nägid. Tempo ei ole olnud küll selline, nagu ilmselt kõik lootsid, aga sellegipoolest on tehtud olulisi otsuseid ka Kreekas. Veel kord, ma ütlen, et see on ka praegu nii, et kui mõnel liikmesriigil peaks tekkima olukord, kus ta ei täida oma kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees, siis õigus Euroopa Liidu kohustuste katteks teistelt liikmesriikidelt proportsionaalselt täiendavaid vahendeid küsida on kehtiv süsteem ja see on juba mõnda aega kehtiv süsteem olnud. Seda ei ole mitte kunagi vaja läinud, sest oma kohustused on kõik liikmesriigid Euroopa Liidu eelarve ees täitnud sellisel kujul, et seda ei ole kunagi vaja rakendada olnud.

Aga kui rääkida Euroopa Liidu tähtsusest ja Euroopa Liidu olulisusest, siis kindlasti ei ole see enam jah toiduainetega varustamisega seotud või sellele taandatav. Nagu ma ka oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, Eesti seisukohast vaadates on Euroopa Liidu toimimine mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka julgeoleku mõttes Eesti jaoks absoluutselt eksistentsiaalselt vajalik ja oluline. Kui meil oleks täielikult killustunud, lagunev, omavahel kisklev Euroopa Liit, kas te siis kujutaksite ette, et Eestil oleks võimalik oma inimeste eluolu praegusega võrreldes kuidagi paremini arendada ja me oleksime paremal järjel? Olukord oleks täpselt vastupidine. Igal juhul on see meie huvides ka, et Euroopa Liit tuleks tervikuna kriisist välja ja toimiks hästi.

23:53 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

23:53 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud minister! Kõigepealt julgen oponeerida. Just nimelt see Euroopa Liidu poolne võimu kaaperdamine viiski Euroopa Liidu kriisi ja peletas britid eemale. Nii et võimu kaaperdamine ongi see probleem, mis kogu aeg asja hullemaks teeb. Euroopa Liit on kuulus selle poolest, et ta halle tsoone täidab sellega, mis talle pähe tuleb. Antud juhul oleme jälle sellises olukorras. Kas ei ole olnud debatti aluslepingute täiendamise teemal? Tegu on ju nii suure, nii mastaapse nähtusega, mis viib meid samm-sammult Euroopa Liidu ühise eelarve, ühiste maksude juurde. Kui palju on teie andmetel praegu aluslepingute avamisest ja muutmisest räägitud? Kas teie peaksite seda õigeks?

23:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Hea endine kolleeg väliskomisjonist! Meie erinev vaade Euroopa Liidule on teada. Me oleme ka Euroopa Liidu olulisuse ja rolli suhtes olnud varem eri meelt. Ka erakond, mida te esindate, on Euroopa Liidu, tugeva Euroopa Liidu suhtes olnud arusaadavalt ja teadaolevalt väga teisel meelel või väga skeptiline, pehmelt öeldes. Kindlasti on ka neid poliitilisi jõude Euroopa Liidus, kes aluslepingute avamise teemat tõstatavad, on teinud seda varem ja küllap teevad seda ka edasi, aga hetkel ja selle eelnõuga seotult seda debatti küll suuremalt käimas ei ole.

23:56 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

23:56 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Ausalt öeldes on see päris kohutav, mida ma kuulen. Te väidate, et see on meie huvides. Aga esiteks ei saa ma aru, kuhu on jäänud Eesti varasemate valitsuste seisukohad ja lubadused, et Eesti ei nõustu enam uute üleeuroopaliste maksude kehtestamisega. See on just nagu kadunud. Nüüd te ütlete, et meile lisandub juurdemaksena ainult 34 miljonit, see on siis arvestuses 750 miljardi korral. Aga me ju teame, et see ei ole ainus koormis, sellepärast et sellele 750 miljardile lisandub veel 560 miljardit kriisimeetmete osa. Vikerraadios öeldi, et tegelikult hakkab kogu euroliidu päästepaketi suurus olema 2,4 triljonit. 2014–2020 me maksime Euroopa Liidu eelarvesse tagasi keskmiselt 230 miljonit aastas. Nüüd, 2021–2027 maksame 350 miljonit aastas. Ma lisan veel 34 miljonit 750 miljardi pealt. Aga kui see saab olema 2,4 triljonit? Kas siin kuskil mingit piiri ette ei tule?

23:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Jaa, huvitav, ma ei ole märganud väga tõsist debatti selle üle, et näiteks Eesti enda võetava laenu teenindamiseks minevad summad on viimastel aastatel kasvanud. 2018. aastal oli laenu teenindamiseks makstav summa veel 17 miljonit, praeguseks, 2021. aastaks on see tõusnud 499 miljonini, ja suurem osa sellest tõusust tuli paari viimase aasta jooksul, aga ma ei ole märganud, et see oleks teid kuidagi väga murelikuks teinud või te oleksite olnud väga kriitiline selle tõttu, et need maksed sellises tempos ja mahus kasvasid. Ma olen täiesti veendunud selles, et Euroopa Liitu kuulumisest ja Euroopa Liidu toel tehtud investeeringutest on Eesti inimesed väga palju võitnud ja ma olen ... (Ühendus katkes.)

23:58 Aseesimees Martin Helme

Meil on tekkinud tehniline tõrge. Meil on pilt tagasi. Kas heli ka?

23:59 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Minul vist tuli tagasi. Ma isegi ei oska öelda, mis hetkel see ära kadus.

23:59 Aseesimees Martin Helme

No üks pool minutit tagasi. Saame jätkata. Kas ma võtan järgmise küsimuse või sa tahad veel midagi lisada?

23:59 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Kuna ma ei tea, kus mu vastus katkes, siis ma lihtsalt kordan võib-olla üle selle,  et ma tõepoolest olen täiesti veendunud, et ilma Euroopa Liitu kuulumiseta oleks meie Eesti inimeste elujärg oluliselt kehvem. Me kindlasti oleme Euroopa Liitu kuulumisest võitnud.

23:59 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

23:59 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Meil oli põgusalt juttu siin sellest, et Saksamaa konstitutsioonikohus on antud teemat arutamas. Miks me ei võiks ära oodata seda tulemust? Miks me peame selle just nüüd ja kohe ära ratifitseerima?

00:00 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Aga meie seisukohad on ju kujundatud ikkagi Eesti positsioonide järgi. Meie ka eelmise aasta suvel antud heakskiit, mille peaminister tollase valitsuse nimel sellele andis, sellest ei muutu. Nii et ma arvan, et me saame kujundada oma seisukoha enda teadmistele ja analüüsile tuginedes ja need on meil olemas juba praegu. Ei ole mingit põhjust sellega venitada.

00:00 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

00:00 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Teatavasti on tänase valitsuse Euroopa Liidu poliitika kõigega nõusolemise poliitika, ükskõik, kas see on meile kasulik või mitte. Ehk nagu välisminister Liimets ütles, aktiivne jah-poliitika. Euroopa Liidus on terve rida riike, kelle laenukoormus on üle 100% või peaaegu 200%. Mis ikkagi juhtub, kui mõni neist lahkub või taastekava laenuosa tagasi ei maksa? See koormus langeb teistele riikidele. Mäletatavasti oli Eesti krooni kattevaraks Eesti mets. Ega midagi muud meil polegi, sest tänane valitsus kavatseb sulgeda põlevkivikaevandused, elektrijaamad, põlevkivikeemiatööstuse jne. Kas kavatsete tõesti võõra võla tagasimaksmiseks võtta maha kogu Eesti metsa? Isegi kui mittemaksnud riigilt kunagi raha kätte saadakse, siis metsa meil ikkagi enam pole. Kas see tõesti parandab meie eluolu?

00:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Henn Põlluaas! Praegune valitsus erinevalt eelmisest valitsusest kavandab raiesurvet Eesti metsale vähendada. Sellel küsimusel, mida te küsisite, tuleb küll öelda, et eelnõuga erilist seost ei ole, aga kuna te küsisite, siis olgu see siinkohal öeldud.

00:02 Esimees Jüri Ratas

Oudekki Loone.

00:02 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Aitäh, proua minister, selle tutvustuse eest! Mul on väga hea meel näha, et eelmisest kriisist alates on kogu Euroopas õpitud ja mõistetud, et Gatesil oli laias laastus siiski õigus. Samas, see taaskäivitamise kava ei ole sugugi mitte ainus reaktsioon pandeemiaga seotud majandusraskustele. Väga jõuliselt reageeris ka Euroopa Keskpank oma suure varaostuprogrammiga. See viimane võimaldab liikmesriikidel väljastada riigivõlga, et kasutada raha, kunas tahavad, milleks tahavad, sõltumata Euroopa Komisjoni bürokraatide prioriteetidest või reeglitest. Rääkimata sellest, et kui taaskäivitamisfondi raha tuleb meil tõepoolest teatud viisil tagasi maksta, siis riigivõla puhul on meie kuluks põhimõtteliselt intressid, mis praegu ei olegi Eestil väga kõrged. Kas teile selles olukorras ei tundu, et see taaskäivitamise kava tegelikult ei ole ei Eestile ega teistele liikmesriikidele kõige mõistlikum viis majanduse elavdamiseks? Parem ju olla poliitikas vaba ja seda tasuta kui käsist seotud ja selle eest peale maksta.

00:03 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Ükski laen ei ole kunagi tasuta ja kõik laenud tuleb alati tagasi maksta. Taaskäivitamise kava, nagu ma paarile eelnevale küsijale ka vastasin, on tugi kriisist väljatulemisel. Nii taaskäivitamise kava tervikuna, nii taaskäivitamise rahastu, otseselt kriisiabi REACT-EU, mis väga oluliselt aitab meie tervishoiusüsteemil praeguse kriisiga toime tulla, kui ka ülejäänud võimalused on kindlasti oluline tugi ja abi selleks, et kriisist uue hooga välja tulla. Ma ka varasemalt rõhutasin, et kogu seda praegust kriisiolukorda ja tuge, mis kriisist väljatulemisele taaskäivitamise kava kaudu tuleb, ei tohiks minu meelest vaadata ainult ühe riigi, ainult ühe liikmesriigi, Eesti keskselt. Meie jaoks on oluline, et Euroopa Liit tervikuna sellest võimalikult kiiresti ja võimalikult väikeste kadudega välja tuleks. Sellele aitab taaskäivitamise kava kindlasti kaasa.

00:04 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

00:04 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Ma paluks teha ministrile märkuse. Me oleme siin näinud küll, kuidas keerutatakse ja küsimustele ei vastata. Aga niivõrd nahaalset väidet, justkui mu küsimus ei oleks puudutanud käesolevat teemat ja seetõttu ta ei vasta – sellist praktikat ma ei ole küll varem kohanud. Mu küsimus puudutas otseselt seda laual olevat eelnõu ja puudutas seda, kust siis sellisel juhul, kui mõni liikmesriik ei maksa seda laenu tagasi, Eesti võtab selle raha, et võõrast võlga tagasi maksta. Ma palun ja ma lausa nõuan, et minister mulle vastaks.

00:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Põlluaas! Kindlasti läheb see ka stenogrammi kirja. Me lähme nüüd küsimustega edasi. Peeter Ernits, palun!

00:05 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja minister! Räägime sellest plastikumaksust. Mõni kolleeg ütleb, et pole see mingi maks. No eks ta präänik-piits-maks ole. Aga keskkonnakomisjoni liikmena ma olen seda jama näinud juba ajast, kui Rainer Vakra oli keskkonnakomisjoni esimees. Me seda 18 kuud menetlesime. Nüüd on veel kaks aastat läinud ja pilt ei ole, ütlen ausalt, kuigi roosiline. Ma küsin teilt: präänik-piits-maks sõltub sellest, kui palju me suudame plastikut taaskasutada. See läheb väga visalt. Kui madalale me suudame selle viia sellest 11 miljonist, reaalselt teie arvates?

00:06 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Kui nüüd lugupeetud Riigikogu esimees ei pahanda, siis ma kaldun pisut kõrvale härra Ernitsa esitatud küsimusest ja kõigepealt vastan Henn Põlluaasa küll nagu protseduurilisele küsimusele. Aga kuna kodukord ei võimaldanud mul kohe vastata, siis ma lihtsalt kasutan seda võimalust. Kui sellest võis nii aru saada, siis ma vabandan. Kuna Henn Põlluaasa küsimus oli, kas me kavatseme maha võtta kogu Eesti metsa, selleks et laenu tagasi maksta, siis sellele oli ka minu vastus, et vastupidi, me kavatseme raiesurvet kindlasti vähendada ja sellel ei ole selles mõttes mingit seost selle konkreetse eelnõuga. Tõepoolest, metsaküsimused sellesse eelnõusse ei puutu.

Aga kui küsimus oli laenu tagasimaksete kohta, siis nagu öeldud, need on praeguse seisuga, praeguse SKP tasemega Eestis umbes 0,13% meie SKP‑st. Suurusjärguna on see 34 miljonit eurot aastas, mis suhtena SKP‑sse kindlasti oluliselt väheneb. Nagu ma ka korduvalt ütlesin, sellist olukorda, kus mõni liikmesriik oma kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees ei täida, ei ole varem olnud. Kuigi praegu on ja ka varem on olnud selline õigus, et kui mõni riik peaks hätta jääma, siis proportsionaalselt on õigus teistelt liikmesriikidelt ajutiselt seda makse kandmist küsida. Kui see peaks juhtuma, siis see tähendab, et proportsionaalselt saab ka Eesti osa olema pisut suurem. Ei ole mingit põhjust arvata, et see nii läheks, kui see ei ole varem kunagi realiseerunud. See on siis selline puhas õiguslik pool või raamistik.

Aga veel kord: on lihtsalt kummaline, et kui Eesti enda võetava võla tagasimaksmise või, ütleme, teenindamise summad on kasvanud viimase paari aasta jooksul pööraselt kiiresti, siis keegi nendest tänastest küsijatest, kes on mures praeguse 34-miljonilise tagasimakse pärast, ei ole muretsenud selle pärast, et meie tagasimaksed ja võla teenindamine sel aastal küündivad peaaegu 500 miljonini. Nii on Eesti enda võla puhul. Kui te päriselt selle pärast mures oleksite, siis te oleksite muretsenud viimasel paaril aastal ilmselt ka selle suurusjärgu võrra suurema laenuteenindamise koormuse pärast. Ainult 34 miljonisse ja 0,13% SKP‑st takerdumine ei tundu lihtsalt kuidagi väga usutav.

Peeter Ernitsa küsimuse juurde minnes: loomulikult oleks ideaalne, kui selle 11 miljoni asemel oleks null, et me suudaksime oma plastpakendite ringlussevõtu eesmärgid täita. Ma vist ka Jevgeni Ossinovski küsimusele vastates ütlesin, et lisaks kogumissüsteemi motiveerimisele on üks viis ikkagi seda arvu allapoole tuua see, et meil on järjest vähem pakendit, mis üldse turule tuleb. Lisaks tuleb tegeleda ka motivatsiooniga järjest plastpakendeid asendada või üldse pakendamist vähendada. Näitena tuues: kaupmeeste liit on oma liikmete hulgas teinud päris head tööd, selleks et anda soovitusi, kuidas just nimelt pakendite kasutusele võtmist vähendada. Ma arvan, et see on meil päris algusjärgus veel ja seal on minna vähemalt niisama pikk tee kui kogumise enda soodsamaks ja mugavamaks muutmisel.

00:11 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

00:11 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Proua minister! Te siin viitasite, et seni on kõik riigid Euroopa Liidus oma laenud tagasi maksnud. Selle süsteemi või laenu kriitikud ütlevadki, et nüüd võib tekkida kiusatus, et laename ennast lõhki ja lahkume Euroopa Liidust, küll Saksamaa võlad ära maksab. Aga see selleks.

Te viitasite ka sellele, et Tartu Ülikooli analüüs ütles, et kõik on väga hea ja me võime selle lepinguga nõustuda. See ei olnud päris nii. Analüüs ütles, et teatud tingimustel sellega siiski nõus ei olda. Aga kui nüüd vaadata uuesti seda Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 310, siis seal on jällegi must valgel öeldud, et tulud ja kulud peavad olema Euroopa Liidus tasakaalus. –750 miljardit. Mina ei ole küll nii loominguliselt rahasse suhtunud kui teie, aga mina näen siin 750‑miljardilist auku.

00:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! See teie viidatu on õigusekspertidel läbi analüüsitud ja on leitud, et siin ei ole vastuolu aluslepinguga.

00:12 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

00:12 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma kommenteerin kõigepealt teie ühte vastust, kus te väitsite, et see taastepakett toob meile palju raha ja tulu ja kasu, et 199 miljonit Ida-Virumaale on mingi õudselt suur raha, mille üle me peaks kohutavalt õnnelikud olema. Aga me paneme seal kinni õlitehase, mis teeniks 400 miljonit eurot tulu ja annaks ainuüksi riigikassasse 100 miljonit maksutulu. Kogu kaevandussektoris ja energeetikasektoris jääb töötuks tuhandeid inimesi. Sellest 190 miljonist ei piisa isegi ümberõppeks.

Aga minu küsimus on selle kohta, et me teame, et see taastepakett on väga selgelt Euroopa Liidu poolt viimasel ajal seotud õigusriigi põhimõtete järgimisega. Meil on juba praegu olemas kaks riiki, kelle suunal on Euroopa Liit ähvardanud, et nad võivad sellest rahast üldse ilma jääda. Minu küsimus on, kuidas on sellisel juhul reguleeritud see, et kas need Euroopa Liidu riigid, kes väidetavate väärtusruumi rikkumiste pärast raha ei saa, ikkagi peavad ka osalema tagasimaksmises või kuidas see saab nende puhul olema.

00:14 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija, ma vabandan, teie aeg!

00:14 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Kõigepealt, 199 miljonit on täiendav raha, mis puhtalt selle taaskäivitamise kava kaudu õiglase ülemineku fondi lisandub. Kokku on see summa siiski üle 350 miljoni euro. See on puhtalt ja ainult õiglase ülemineku fondist, sellele lisandub ülejäänud Euroopa Liidu fondidest veel mitu korda sama palju juurde, kui me räägime Ida-Virumaast. Nii et ka Ida-Virumaa on iseenesest üks hea näide selle kohta, kuidas just nimelt Euroopa Liidu toel on võimalik teha väga suuri muutusi, väga suuri investeeringuid, mida Eesti enda maksumaksja rahast, Eesti enda eelarvest me teeksime aastakümneid. See ei puuduta ka mitte enam ainult praegust õiglase ülemineku fondi, vaid ka varasemaid investeeringuid, mis Ida-Virumaale on tehtud, näiteks veeinfrastruktuuri või suurtesse keskkonnapuhastusprojektidesse. Lihtsalt meie enda eelarve ei oleks võimaldanud seda kindlasti nii kiiresti ja sellises mahus teha.

Mis puudutab vaidlusi, millele te viitasite, siis praegu ei ole teada, et need liikmesriigid, kellel on olnud või kellel on praegu vaidlus Euroopa Komisjoniga, Euroopa Liiduga pooleli, kuidagi seoksid taastekava jõustumise või rakendamise selle käimasoleva vaidlusega. Sellist infot küll praegu ei ole. Tagasimakses osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, mis puudutab selle ühiselt võetava laenu tagasimakset Euroopa Liidu eelarvesse.

00:16 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe.

00:16 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan! Ma peaksin ütlema, et ei ole eriti hea, kui hakata siin jälle rääkima, et teie ja meie. Praeguses kriisis me peame kõik ühiselt koos välja tulema, siin selle vahe tegemine ... Aga nende Euroopa tõmbetuultega seoses meenub mulle esimene Rock Summer, kui välismaalastega sai räägitud ja nad ütlesid, et küll teil on ikka väga ökokeskkond, teil on klaastaara ja asjad pakitakse paberi sisse. No mis sa ütled, me ei olnud lihtsalt veel jõudnud plastikuajastusse. Tuleb välja, et tegelikult, kui me oleksime jäänud täpselt samasse kohta, mitte nende muutustega kaasa läinud, siis me oleksime täna ju erivars hipsterriik. Minu küsimus on: millised on need kiiremad sammud? Klaastaara tagasi, kolmeliitrisest klaaspurgist õlle joomine, see on täiesti normaalne, ei igasugusele plastikule – on mõte?

00:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

No hilisel õhtutunnil kindlasti huvitav mõte, aga ma soovitaks pigem kasutada korduvkasutatavat pakendit ka joogitopsidena.

00:17 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets.

00:17 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Valitsus kinnitas oma 4. märtsi kabinetiotsusega taaste‑ ja vastupidavusrahastu toetuse jaotuse. Selle järgi ei ole ühtegi senti ette nähtud loome‑ ja kultuurisektorile, mis on kriisi ajal väga kõvasti kannatada saanud. Ometigi töötab selles sektoris üle 30 000 inimese ja see moodustab 3% meie SKP‑st. Euroopa Parlament on vastu võtnud resolutsiooni, milles ta tungivalt soovitab kõikidel liikmesriikidel vähemalt 2% sellest rahast suunata loome‑ ja kultuurisektori taastamisse. Selle tulemus on, et valitsus ei ole taaskäivitamisfondist sentigi eraldanud. Kultuuri‑ ja loomesektorile taotleb Kultuuriministeerium riigieelarvest ligi 22 miljonit eurot sektori taastamiseks kriisist väljumisel. Minu küsimus on: miks valitsus ei leidnud võimalusi toetada taastefondist kultuuri‑ ja loomesektorit ja nüüd minnakse riigieelarve kallale?

00:18 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Kui me räägime praegu ainult taastefondist, n‑ö RRF‑ist, taaste‑ ja vastupidavusrahastust, siis majanduse ja ettevõtluse toetused ei ole kuidagi välistanud seda, et ka loomemajandus võiks sealt toetust saada ja peaks saama. Seal oli just üks osa sellest, et sooviti suuri ja põhimõttelisi pöördeid toetavaid rahastuid ja võimalusi avada ikkagi väga erinevatele valdkondadele, sh kultuurile. Seesama kehtib ka struktuurifondide ehk Euroopa Liidu ülejäänud pikaajaliste rahastamisvõimaluste kohta. Olen ka ise kultuuriorganisatsioonidega, kultuurivaldkonna esindajatega sel teemal kohtunud ja rääkinud ning selgitanud tausta. Igal juhul on need kindlasti ka loomemajandusele avatud.

00:19 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

00:19 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on samamoodi selle kava kohta, mille valitsus on juba heaks kiitnud. Kui seda kava vaadata, siis on siin näha väga palju õigeid ja häid asju, mis jagunevad üle Eesti. Aga siin on ka 380 miljonit Tallinnasse uue haiglahoone ehitamiseks. Minu küsimus teile on kahes osas. Kuidas koroonaviirusest, kogu sellest kriisiolukorrast taastumisega just haiglahoone ehitamine seotud on? Me just kuulsime, et kultuuriinimestele raha ei ole leitud, aga haigla ehitamiseks leitakse. Kuidas siis jälle on niimoodi, et üle Eesti pudistatakse kõigile natukene, aga Tallinn saab jälle ühe suure osa?

00:20 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Tallinna Haigla nime all tuntud terviselinnak kindlasti parandab nii tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti kui ka meie meditsiinitöötajate töötingimusi ja patsientide terviseabi saamise tingimusi mitte ainult Tallinnas, vaid tegelikult kogu Põhja-Eestis. See oleks Tallinnast palju kaugemale ulatuva mõjuga. Kui te Tallinna haiglate keskmist vanust vaatate, vaatate nende hoonete seisukorda ja mõtlete, millistes tingimustes patsiendid abi saavad ja arstid töötavad, siis näete, et see investeering on kindlasti oluline. Lisaks, sellise linnaku loomine aitab parandada ka efektiivsust. See tähendab, et seda raha, mida kasutatakse kohati väga nadis seisus olevate hoonete ülalpidamiseks, oleks võimalik uues moodsas haiglas kasutada mitte enam hoonete ülalpidamiseks, vaid juba otse inimeste heaks, mida te sageli rõhutada armastate ja vajalikuks peate. Nii et see on üks projekte, mis oma sisult kindlasti tooks päris olulise kvaliteedihüppe.

Aga selle projekti kõige suurem küsimärk on seotud sellega, et kogu taasterahastu käivitamine või kogu taasterahastu raha kasutamine on ajaliselt seotud esiteks ülijäiga ja teiseks väga ambitsioonika ajaraamiga Euroopa Komisjoni poole pealt. See tähendab seda, et 2023. aasta lõpuks peavad olema kõik taastekavas sisalduvate projektide lepingud täismahus sõlmitud. 2023. aasta lõpuni ei ole jäänud enam kahte aastatki. Kõik, kes teavad selliste väga suurte projektide hangete läbiviimise keerukusi, mõistavad, et see on väga ambitsioonikas ja teeb kogu selle väga suure projekti teostatavuse ... No ütleme, et ka Euroopa Komisjoni poole pealt on see kõige suurem kriitika või küsimus olnud, kas Tallinna linn on veendunud, et sellisest ajakavast on võimalik kinni pidada nii, et kõik hanked on läbi viidud, kõik lepingud on sõlmitud ja on ka reaalselt võimalik ehitus väga tempokalt läbi viia. Praegu me saame viidata Tallinna linna vastusele, et jah, Tallinna linn on selleks suutlik. Need läbirääkimised komisjoniga praegu veel käivad. Eks see eelkõige sõltub sellest, kas Tallinna linn on piisavalt veenev ja suudab komisjoni veenda.

00:24 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun! Austatud, Riina Sikkut, teid ei ole kuulda. Palun proovige korra uuesti ühendust luua. Teeme nii, et läheme praegu järgmise küsimuse juurde ja proovime Riina Sikkutiga ühendust luua peale seda. Martin Helme, palun!

00:24 Martin Helme

Aitäh! Väga kerge on siin ära eksida nendesse suurtesse rahanumbritesse ja arutada, mida me küll teeksime Tallinnas või Ida-Virumaal. Aga kõige tähtsam ei ole mitte see rahanumber. Kõige tähtsamad on riiklikud alusprintsiibid ja neid on puudutatud siin mitmes küsimuses. Kahjuks ei ole mina saanud või kuulnud veel korralikku vastust.

Esiteks see, mis puudutab Euroopa Liidu enda aluslepingute põhimõttelist rikkumist. Keelatud on ennast rahastada laenuga. Keelatud on, et riigid võtavad üksteise laenusid ise kanda. Neid punkte rikutakse selle otsusega selgelt. Teiseks see, mis on Eesti rahva, kõrgeima võimu mandaat. Kui me 2003. aastal Euroopa Liitu astusime, siis lubati, et suurem osa poliitikaid jääb meie enda kontrolli alla, ja nüüd me näeme, kuidas tegelikult läheb ära eelarve‑ ja maksusuveräänsus. See plastikumaksu kallal jauramine ei ole ju niisama jauramine. Aga ikkagi, minu küsimus, mis on seotud ka selle Saksamaa teemaga: miks me ei või oodata, kuni saabub selgus Saksamaa põhiseaduskohtust, miks me tegeleme selle ratifitseerimisega praegu?

00:25 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! Selle otsuse eelnõuga ei võta riigid üksteise laene kanda. Iga liikmesriik, kes otsustab kasutada taaskäivitamise kava laenuvõimalust, teeb seda ise ja kannab ise vastutust oma laenu tagasimakse eest. Mis puudutab maksusuveräänsust, siis ühelgi kombel see meie ees olev otsus maksusuveräänsuse põhimõtteid ei riiva ega muuda. Nagu teie sellest suurepäraselt aru saate, siis ühtegi uut maksu selle eelnõuga ei kehtestata. Küllap see oli ka põhjus, miks eelmise aasta suvel, kui see kokkulepe lõpuks juulikuus pärast ikkagi päris tõsiseid arutelusid sündis, ka teie valitsuse osapoolena olite valmis seda sel hetkel toetama. Ma saan aru, et üks oluline osa sellest oli ka täiendav kompensatsioon just nimelt selle omavahendimakse jaoks liikmesriikidele, kelle SKP on alla Euroopa Liidu keskmist, ja Eesti on nende hulgas. Eesti makse vähenes selle kokkuleppe tulemusel 4 miljonit eurot, mis puudutab seda omavahendimakset.

Ja veel kord, Saksamaa ja iga teine liikmesriik vaidleb oma sisemised vaidlused ise. Meie otsus on meie teha. Seetõttu ma veel kord ütlen, et ei ole mingit põhjust, miks me oma otsusega peaksime kuidagi venitama. Taasterahastu käivitamise kava rakendamine sõltub sellest, et kõik liikmesriigid oleksid oma sisemised protseduurid läbi viinud. Eesti on üks nendest, kes seda teha saab. Ma arvan, et on mõistlik, kui me selle oma sisemise protseduuri ka lõpule viime.

00:28 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, proovime uuesti teiega ühendust luua. See jätkuvalt ... Palun, Riina!

00:28 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Oi, tere! Tänan, hea juhataja! 

00:28 Esimees Jüri Ratas

Tere-tere!

00:28 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Lugupeetud minister! Mina kõigepealt kiidaksin head seletuskirja. Tõesti, selle läbilugemine annab vastuse paljudele küsimustele, mis siin täna õhtul on esitatud, paneb paika selle perspektiivi, kui suur on Euroopa Liidu eelarve liikmesriikide eelarvetega võrreldes, ja üldiselt võtab muret vähemaks. Nii et soovitan ka kolleegidele. Aga minul on rõõm tõdeda, et Eesti ei toeta mitte ainult algatusi, mis on vaid konkreetselt majanduslikult kasulikud, vaid need algatused tegelikult aitavad suuremaid eesmärke täita, näiteks plastijäätmetel põhinev maks. Aga seletuskirjas on viidatud sellele, et esimese poolaasta jooksul tullakse välja digimaksu ja süsinikumaksu algatusega. Kas nendega ollakse graafikus? 

00:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Loodame, et ollakse graafikus. Mis puudutab digilõivu, siis Euroopa Liit ootab praegu OECD tasandil käivate läbirääkimiste tulemust. Juuni keskpaigaks on lootust. Praegune prognoos on, et OECD peaks siis oma töö tulemuse avalikuks tegema ja selle pinnalt saaks ka Euroopa Liit oma ettepanekutega või oma sisemise lahendusega edasi minna. Kui OECD‑s peaks see mitte õnnestuma, siis muidugi on uus olukord. Praegu me arvestame ja loodame, et see lahendus sealt tuleb ja et siis on võimalik ka digilõivuga edasi minna. Samamoodi ootab süsiniku piiriülene maks praegu Euroopa Komisjoni ettepanekut.

Igaks juhuks rõhutan ka selle üle, et mõlemad näited eeldavad enne nendega edasiliikumist või enne nende rakendamist seda, et kõik liikmesriigid lahenduse ka heaks kiidavad. Praegu me ei tea, mis ettepanek komisjonilt tuleb, nii et heakskiitmisest on veel vara rääkida. Me ootame aasta esimese poole jooksul neid komisjoni ettepanekuid.

00:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi mõnusa tempoga. Paul Puustusmaa, palun!

00:31 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Tegelikult ma oma eelmisele küsimusele vastust ei saanud. Küsimus oli selles, kuhu on jäänud Eesti varasemad lubadused, et Eesti ei nõustu enam üleeuroopaliste maksudega. See oli esimene küsimus. Aga teine küsimus on hoopis selle kohta, et kui me oleme ausad, siis ega ju me hoolimata põhiseadusest tulenevast eelarve sõltumatusest enam ammu ei kontrolli suurt osa oma riigi rahapoliitikast, rahavoogudest. Ja planeeritav finantsauk või euroliidu päästepaketi suurus on 750 miljardit, selle kogu paketi suurus on ilmselt oluliselt suurem, võib-olla 1,3 miljardit, võib-olla 1,3 triljonit, jah, 2,4 triljonit. Ja kui varem oli Eesti sissemakse suurus ... (Ühendus katkes.)

00:31 Esimees Jüri Ratas

Austatud Paul Puustusmaa, hallo! Ma väga vabandan, aga kas saaks kerida tagasi 20 sekundit, sest teie hääl kadus vahepeal täiesti ära. Äkki tulete tagasi oma mõtte juurde, mis oli 20 sekundit tagasi, ja kordate seda uuesti? Südamest tänulik teile!

00:32 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Okei. Kordan. Suur aitäh! Ma ütlesin seda, et kui varem oli Eesti sissemakse euroliidu eelarvesse keskmiselt 230 miljonit eurot aastas, siis 2021–2027 planeeritakse 350 miljonit aastas, ja ma sain aru, et sellele lisandub 34 miljonit, mis on seotud selle päästepaketiga. Aga kui see päästepakett läheb kaks-kolm korda suuremaks, siis võib see olla ka 100 miljonit lisaeurot aastas. Minu küsimus on selles, et kui suur peaks olema Eesti rahaline kohustus aastas [maksta] euroliidu eelarvesse, et te hakkaksite kaaluma, kas Eesti kuulumine euroliitu olemasolevatel tingimustel on mõistlik või mitte.

00:33 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

No kust te küll need numbrid võtate? See taaskäivitamise kava ettepanek on ka numbriliselt praegu kõigil laua peal. See ei räägi mitte nendest suurusjärkudest ja numbritest, mida te siin ette lugesite. Selliseid, ma isegi ei oska öelda, kust võetud numbreid on väga keeruline kommenteerida. Me saame ikkagi rääkida sellest, mis on reaalne ettepanek ja mis meil reaalselt otsustamisel on. Igasuguste selliste ulmeliste numbrite üle, millel konkreetse taastekavaga seost ei ole, võib arutada ilmselt mingis muus foorumis, aga parlamendi ees oleva ettepaneku ja eelnõuga need küll paraku ei haaku.

00:34 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun! 

00:34 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Kui me nüüd vaatame, mis legitiimsus on Euroopa Komisjonil, siis tal ei ole mitte mingit muud legitiimsust peale selle, et ta jagab raha. Kahetsusväärselt on praegune valitsus valmis peenraha eest loovutama järjekordseid tükke Eesti suveräänsusest Euroopa Komisjonile. Vot siin ongi põhimõtteline erinevus meie ja teie vahel. Meie soovime, et Eestil oleks oma tugev majandus, mis toodaks nii palju lisatulu, et Eesti oleks ka finantsiliselt sõltumatu ja võiks võib-olla isegi teisi riike aidata. Teie soovite, et Eesti oleks Euroopa Liidu väike provints, ja teie ei ole mitte rahandusminister, vaid rahandusosakonna juhataja. See on põhimõtteline erinevus ja seetõttu me ei saa toetada kogu seda paketti, millest siin juttu on. Küsimust mul ei olegi, sest tegelikult teil mulle vastuseid anda ka ei ole.

00:35 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, kas soovite vastata?

00:35 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea parlamendiliige! Jaa, see põhimõtteline erinevus on selles, et ega teie ei ole ju kunagi varjanud seda, nagu te ka praegu kirjeldasite, et Eesti üksi toimetamine on see, mida teie õigeks peate. Vastuväited sellele, vastukirjelduse, mis juhtub, kui Eesti üksi jääb, annab meile ajalugu ja ajaloo tundmine. Me oleme seda pidanud oma ajaloos läbi elama, kui Euroopa oli killustunud, kui just nimelt sellist ühtset tegutsemist ja ühtseid huvisid ei nähtud ega nende eest seistud.

See on põhjus, miks olen mina tõepoolest veendunud, et kui ajalugu sellisel kujul peaks korduma ja me jõuame taas sinna, et me oleme Eestiga üksi isolatsioonis, siis see on asi, mida me ilmselt mitte keegi ei tahaks uuesti läbi elada. Euroopa Liit on meie jaoks nii majanduslikus kui ka julgeoleku mõttes ülioluline ja Euroopa Liidu toimimine, tugeva Euroopa Liidu toimimine on otseselt Eesti huvides. See vahe kindlasti meie nägemustel on. 

00:36 Esimees Jüri Ratas

Olete te, minister, rääkinud?

00:36 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Jah. Aitäh!

00:36 Esimees Jüri Ratas

Selge. Henn Põlluaas, palun!

00:36 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tahaksin ikkagi saada vastust oma küsimusele. Te olete siin meile äärmiselt vastuolulisi seisukohti edastanud. Kord olete öelnud, et riigid vastutavad ise oma võla eest, siis jälle tunnistanud, et tõepoolest, kui ei vastuta, siis peavad teised selle kinni maksma. Ma tahangi teada, kust valitsus kavatseb võtta selle raha võõraste võlgade kinnimaksmiseks olukorras, kus te olete kinni pannud kaevandused, põlevkivikeemiatööstuse, elektrijaamad jne, ning tekitanud Eestisse kolossaalse sotsiaalse ja majandusliku kriisi. Jutt on ju tegelikult miljarditest, kui me räägime ikkagi sellest suurest võlast, teiste riikide võlgadest. Või on teil täiesti ükskõik, põhimõttel, et peale seda valitsust tulgu või veeuputus?

00:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! Meil on mitte ainult eesmärk, vaid ka kava hakata Eesti enda laenukoormust uuesti vähendama ja mitte kasutada neid maksimaalseid laenuvõtmise määrasid, milleks praegu kehtiv, näiteks selleks aastaks kehtiv riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve võimaluse annab. Nii et meie soov on riigi rahanduse pool korda panna ja distsipliin ka kulutuste planeerimisel ja tegemisel seal uuesti taastada. Veel kord: kui me räägime sellesama praegu meie ees oleva ettepaneku puhul liikmesriikide kohustusest, siis, nagu korduvalt öeldud, iga liikmesriik on ise Euroopa Liidu eelarve ees enda kohustuste täitmise eest vastutav. See põhimõte ei muutu ka selle teie ees oleva eelnõuga.

00:39 Esimees Jüri Ratas

Oudekki Loone, palun!

00:39 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Aitäh! Proua minister! Tuletan meelde: riigid üldjuhul ei maksa laene tagasi, täpsemalt, maksavad, aga tagasimaksmiseks võtavad turult uue laenu. Olukorras, kus Euroopa Keskpangal on suur varaostuprogramm, olukorras, kus intressimäärad on olematud, on siililegi selge, et just liikmesriikide individuaalne laen on kõige paindlikum viis omaenda majanduse turgutamiseks omaenda valitud viisil. Eriti muidugi Eestil, kelle laenupositsioon on suurepärane. Seega ma julgustan ikka ka edaspidi laenu võtma, see on meie majandusele ainult kasulik, teeb töökohti juurde ja paneb majanduse kasvama. Aga seda olukorda vaadates ei paista otseselt majanduslikult ega rahanduslikult seda taaskäivitamise kava mõtet kuskilt välja. Seega, sellel peab mingisugune muu mõte olema. Miks me tegeleme majanduslikult ja rahanduslikult ebamõistliku bürokraatliku instrumendiga, kui meil on sellessamas Euroopa skeemis märgatavalt parem ja paindlikum instrument?

00:40 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Ma arvan, et Euroopa taaskäivitamise kava instrumente ei ole isegi vaja omavahel kuidagi vastandada. On erinevad võimalused, mida see taaskäivitamise kava pakub, et teha ja toetada olulisi reforme selleks, et kriisis mitte paisutada kas võlakoormust või lihtsalt kulutusi, vaid teha investeeringuid just nimelt sihiga ära teha suured muudatused, mis hiljem aitavad majandusel konkurentsivõimelisem olla. See on igal juhul üks oluline osa sellest taaskäivitamise kavast ja igal juhul mõistlik osa, mida kasutada.

Digitaliseerimisest ja võimalusest Euroopa Liidus tervikuna digireform täiesti uutele alustele panna – see on üks osa sellest taastefondist. Näiteks, eelmise aasta teises pooles tehtud McKenzie analüüs ütleb, et selline digihüpe, digitaliseerimisreform Euroopa Liidus liigub seitse aastat varasemaks tänu sellele, et praegune kriis on üle Euroopa hästi teravalt teadvustanud, kui oluline on digivõimaluste kasutamine nii majanduse ja riikide toimimise mõttes kui ka järgmisteks kriisideks valmisoleku mõttes. Sellele digihüppele ja digireformi läbiviimisele Euroopa Liidus annab ka seesama taaskäivitamise kava, taaskäivitamise rahastu väga olulise rahasüsti. Ma küll väga loodan ja hoian pöialt, et mitte ainult Eesti, vaid ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid kasutavad seda just nimelt selleks, et me järgmiseks kriisiks paremini valmis oleksime, et me saaksime majandusele tänu digitaliseerimise võimaluste kasutamisele sisse päris hea uue hoo.

00:42 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

00:42 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Tulen tagasi RRF‑i toetuste jaotuse juurde, mille valitsus kinnitas 4. märtsil s.a. Minu küsimus on selles, kuidas toimus selle otsuse puhul laiem kaasamine, kuidas kaasati laiemat avalikkust, huvirühmi, kohalikke omavalitsusi, kas ja kuidas oli kaasatud Riigikogu ja millise siseriikliku õigusakti alusel, millise seaduse alusel hakatakse reaalseid toetusi lähitulevikus jagama, millistel tingimustel ja kes need tingimused kinnitab.

00:43 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Jaa, ma nüüd olen natukene teistsuguses rollis. Nii taaste‑ ja vastupidavusrahastu kui ka näiteks REACT-EU ja tegelikult õiglase ülemineku fondi ja üldse pikaajalise Euroopa Liidu rahastuse ettevalmistus on käinud juba ikkagi pikalt, oluliselt pikemalt kui kaks ja pool kuud, kui mina valitsuse liige olen olnud. Ka juba ettevalmistuse käigus eri osapooltelt sisendi küsimine on eelkõige käinud vastavate ministeeriumide kaudu ... (Ühendus katkes.)

00:44 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, nüüd me ei kuule teid. See tähendab, et härra Odinetsile tuleks teil kindlasti uuesti vastata, sest muidu jääb meil oluline ja huvitav informatsioon saamata. Proovime selle ühenduse teiega uuesti luua. Austatud minister, kas te olete nüüd kuuldel?

00:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Mina olen kuuldel.

00:45 Esimees Jüri Ratas

Suurepärane! Meie kuuleme teid ja me näeme teid, pilt tuleb ilusasti läbi, hääl on ilusasti kuulda. Härra Odinetsi küsimus oli vist täielikult arusaadav ja kuuldav teile, oli see nii?

00:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Jaa, ma juba jõudsin poole küsimusest ära vastata, aga see vist ei pruukinud jõuda küsijani, mulle tundub.

00:45 Esimees Jüri Ratas

Mulle tundub, et pool jõudis, aga sellest poolest edasi enam ei jõudnud. Nii et kui te võtate sealt poole pealt edasi, siis mul oleks suur palve, et te saaksite edasi härra Odinetsi küsimusele vastata. Palun, sõna on teil, austatud minister!

00:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud spiiker! Proovime seda teha. Ühesõnaga, maikuu on tõenäoliselt see kuu, kui me saame Euroopa Komisjonilt saadud tagasiside ja konsultatsioonide tulemusena korrigeeritud kava esitada. Loomulikult, teie küsimus puudutas juba detailseid raha jagamise meetme määrusi ja detailset raha jagamise korda pärast seda, kui me oleme saanud läbirääkimistega nii kaugele, et me selle kava saame sisuliselt ikkagi lukku lüüa ja komisjonile esitada. Pärast seda jätkuvad üsna detailsed arutelud ka iga valdkonna puhul, ütleme, asjasse puutuvate organisatsioonidega, mõne koha peal ettevõtjatega, ka omavalitsustega. Ikka sellel eesmärgil, et selle kava rakendus ise oleks selline, et oleks võimalik päriselus seda võimalikult kiiresti ja võimalikult sujuvalt rakendada ning tingimused arvestaksid reaalseid vajadusi ja seda, et see raha tõesti jõuaks sinna, kus ta suure muutuse kaasa toob. Meetme määrused ise kinnitab lõpuks valitsus, nagu see Euroopa Liidu raha puhul ka muidu on olnud.

00:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Saime sellest murest üle ja läheme edasi. Lauri Läänemets, palun!

00:47 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Inimarengu aruanne ja Rahandusministeeriumi enda tehtud regionaalarengu strateegia seirearuanne ütlevad mõlemad seda, et regionaalne ebavõrdsus Eestis suureneb ja selle üks olulisemaid põhjuseid on euroraha vale jaotamine ehk üleriiklikud toetusmeetmed. Lõpuks kuhjub raha ikka rohkem Harjumaale ja Tallinnasse, sest siin on lihtsalt võimekamad taotlejad, ja niimoodi võimendatakse ebavõrdsust. Sellest loogikast lähtuvalt peaks kõigis uutes eurorahakavades olema kohe spetsiaalselt ette nähtud raha, mis läheb väljapoole Tallinna kuldset ringi. Aga kui vaadata, siis me näeme hoopis vastupidist: kõik raha jaguneb jälle vana skeemi järgi üle Eesti ja Tallinn saab 380 miljonit. Voh! Öelge, miks see nii on. Miks seda regionaalset mõõdet seal sees ei ole?

00:48 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma ei tea, millega see Tallinna terviselinnak on teie pahameele ära teeninud. See on tõepoolest projekt, mis aitaks väga suure osa Põhja-Eesti inimeste tervishoiukvaliteeti oluliselt parandada. Aga sellega olen ma väga nõus, et toetusmeetmete otsustamise või jagamise puhul on regionaalne printsiip hästi oluline. Ja ei ole sugugi nii, et kui ei ole erinevate toetusmeetmete puhul mõne konkreetse piirkonna nime sisse kirjutatud, siis see tähendab automaatselt, et suurem osa sellest rahast või kogu programmi raha jõuaks toetusena Tallinna piirkonda või Põhja-Eestisse.

Üks viis seda tagada on muu hulgas näiteks see, et sisuliselt need toetuspaketid või ‑meetmed jagatakse taotlemise hetkel mitmesse osasse. Seda on ka varem tehtud, nii et ühe osa peale on võimalik projekte esitada Tallinnal ja Põhja-Eesti piirkonnal ja ülejäänute peale teistel piirkondadel. See on muu hulgas just selleks, et vältida teie kirjeldatud olukorda, kus lihtsalt kõige osavamad projektikirjutajad tulevad ühest piirkonnast ja seetõttu ülejäänud ei pääse löögile. Muidugi tahaks, et ikkagi Euroopa Liidu raha suunamisel oleks see, mis päriselt loeb, idee, mitte lihtsalt filigraanne suutlikkus pabereid vormistada.

Teine pool on see, et ka Euroopa Liidu raha puhul on toetusmeetmeid, kus tõepoolest väljaspool Tallinna olevatele piirkondadele on koefitsiendid kõrgemad või on omaosaluse määr diferentseeritud selliselt, et just nimelt ka teised piirkonnad kindlasti sellest tuge saaksid. Nii et on läbiv põhimõte, et Euroopa Liidu toetustest peavad saama tuge erinevad Eesti piirkonnad ja konkurentsivõime peab paranema. See läbib üldiselt ikkagi kogu kava. Ei ole sugugi nii, et see jaotus on regionaalselt väga ebaühtlane, vastupidi, seda on silmas peetud.

00:51 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

00:51 Martin Helme

Vaat kui huvitav jutt meil siin on! Kogu aeg olete kinnitanud, et ei, meie maksusuveräänsus ei ole kuidagi ohus, aga samal ajal hakkate rääkima, kuidas te pikisilmi ootate, et OECD ja Euroopa Liit meie eest otsustaks ära digilõivu, mis on tegelikult ju maks. Ja mingid CO maksud, mis tulevad kuskilt mujalt – see ongi ju see maksusuveräänsuse kadu, kui kuskil keegi teine otsustab meie eest ära, mis maksud meil on või mis need maksumäärad meil on. Ja kui te sellest aru ei saa, siis on halvasti. Ja kui te sellest aru saate ja parlamendile pada ajate, siis on veel halvemini.

Aga ma ikkagi tuleks tagasi küsimuse juurde, millele te kuidagi vastata ei taha. Euroopa Liit võtab võla, komisjon võtab võla 750 miljardit. Kelle oma see võlg siis on? See on liikmesriikide võlg, seda maksavad ju tagasi liikmesriigid, ükskõik, mis trikiga, kas lisamaksudega, lisaomavahenditega, kuidas iganes. Kunagi varem ei ole me pidanud maksma kellegi teise eest, kui keegi jätab maksmata, seetõttu me ei ole ka kunagi pidanud selle pärast muretsema. Aga nüüd me peame. Mis siis saab, kui näiteks Itaalia enam ei maksa?

00:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma ei tea, kas teile tundub, et kui Euroopa Liit midagi otsustab, siis see ei ole meie. Minu arvates on see täpselt samamoodi meie. Nagu me väga hästi teame, siis nii omavahendite kui ka maksuküsimused on Euroopa Liidus ühehäälselt otsustatavad. Seda ei ole võimalik otsustada ilma selleta, et meie oma kas heakskiidu või mitteheakskiidu nendele ettepanekutele anname. Nii et ma ei aseta Eestit ei OECD‑st ega ka Euroopa Liidust väljapoole. Sellepärast käsitlen meid, Eestit, nende otsusetegijate ühe olulise osana.

Ja veel kord, ei tea mitmes kord öelduna: iga liikmesriik vastutab oma kohustuste eest, Euroopa Liidu eelarvet puudutavate kohustuste eest ise. Kohustused tuleb kanda igal liikmesriigil endal. Seesama taaskäivitamise kava ise jaguneb kaheks. On 390 miljonit, mis on sisuliselt toetuste või, ütleme, kulupool, ja 350 miljonit, mis on täiendav võimalus liikmesriikidele, kes soovivad kasutada võimalust võtta laenu sellesama 350 miljoni ulatuses. Kui mõni liikmesriik otsustab seda laenu sellisel kujul võtta, seda võimalust kasutada, siis oma võetud laenu maksab ta tagasi puhtalt ise, mitte keegi teine seda koormust ei jaga.

Ülejäänud osa, mis puudutab täiendavat toetust kulupoliitikatele, on laen, mis makstakse tagasi Euroopa Liidu eelarvesse sissemaksete tegemise kaudu. Seal on, nagu ka selles teie ees olevas eelnõus kirjas on, konkreetsed ülempiirid, konkreetsed piirid, mis iga liikmesriigi osa puudutavad. Nagu öeldud, kui ka praegu kehtivate reeglite järgi peaks tekkima olukord, kus ajutiselt või mingil põhjusel ühel konkreetsel hetkel ... (Ühendus katkes.)

00:55 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister!

00:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

... liikmesriigil oma kohustusi ...

00:55 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ühendus katkes 25 sekundit tagasi. Kui saaksite uuesti korrata, oleksin tänulik. Palun!

00:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Ma pean hakkama ilmselt kellaga igaks juhuks järge pidama, et ma suudaks täpselt tuvastada.

00:55 Esimees Jüri Ratas

No võtke sealt, mis oli kõige põnevam koht. Seal see asi katkes.

00:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Põnevus on eri inimeste jaoks, ma olen aru saanud, väga erinev. Aga ühesõnaga, kui tekib olukord, kus üks liikmesriik mingil hetkel oma kohustusi Euroopa Liidu eelarve ees ei täida, siis teoreetiliselt on õigus teiste liikmesriikide vahel ilma kehtestatud ülempiiri ületamata nende täitmata kohustuste täitmise [jagamist] küsida. Nagu korduvalt öeldud, see ei ole muudatus, vaid see võimalus on ka praegu samamoodi kehtiv, ja ei ole olnud olukorda, kus liikmesriigid Euroopa Liidu eelarve ees oma kohustusi ei ole täitnud. See ei ole mingi muudatus selles mõttes. On pisut üllatav, et seda sellisel kujul kuidagi selle eelnõuga seotakse. See on ka varem nii olnud. Aga nagu öeldud, ühtegi sellist olukorda ei ole varem olnud.

Ma tulen korraks tagasi Martin Helme eelmise küsimuse juurde, mis puudutas Saksamaa olukorda. Kasutan seda võimalust, et juhtida tähelepanu, et Saksamaa parlament on ratifitseerinud sellesama otsuse. Nii et kui meie Riigikogu peab oluliseks Saksamaa parlamendi seisukohaga arvestamist, siis Saksamaa parlament on selle ratifitseerinud.

00:57 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

00:57 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Tänan, hea juhataja! Tänan ministrit kannatliku korduva selgitamise eest. Aeg on hiline, ma küsin hoopis sellise mõttemängulise küsimuse. Me teame, et umbes pool Eesti elanikest elab Tallinnas ja kuldses ringis. Sealne SKP ületab Euroopa Liidu keskmist, on jõudnud umbes 110%‑ni, ülejäänud Eesti ja pool Eesti inimestest rühivad 2/3 poole Euroopa Liidu keskmisest. Kui me vaatame kõiki taaskäivitamise kava vahendeid ja ka järgmise perioodi eelarvet, siis milline teie meelest oleks õiglane nende vahendite jagunemine, mis võiks olla Eesti eesmärk, mis on see, mida me proovime selle erakordselt suure rahahulgaga saavutada, ja mis on need printsiibid, millest lähtudes võiks seda jagamist korraldada?

00:58 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! See eesmärk väga lühidalt kokku võetult on see, et inimeste elujärg paraneks ja et meie inimeste, Eesti inimeste elujärg jõuaks ikkagi järjest lähemale Euroopa jõukamate riikide inimeste elujärjele. Aga muidugi on see Euroopa Liidu raha kasutamine täiesti unikaalne võimalus kasutada praegu sellises mahus raha nende muudatuste tegemiseks, mis ühest küljest on paratamatud, aga teisest küljest aitaksid meid ka majanduse mõttes, riigi mõttes tervikuna täiesti uuele konkurentsivõime tasemele. See puudutab igal juhul rohepööret, võimalust uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, selleks et elukvaliteet paraneks, et oleks võimalik uute tehnoloogiate abil ka uusi töökohti luua ja majanduses suuremat lisandväärtust toota. Igal juhul puudutab see ka digitaliseerimist, mille puhul meil on olnud harjumus mõelda, et me oleme väga paljudest Euroopa Liidu riikidest oma digilahendustega ees. Paraku tuleb öelda, et kui me vaatame ettevõtluses digilahenduste kasutamist, siis seal me ei ole Euroopa Liidu esimeste hulgas. Euroopa Liidu uus rahastamisperiood ja ka taaskäivitamise kava annab ettevõtetele võimaluse jõuda digilahendustes täiesti uuele tasemele. Nii et suured pöörded, mille tegemiseks enda eelarvevahenditega läheks meil aega väga pikalt, aastakümneid, on nüüd võimalik Euroopa Liidu toel teha palju-palju kiiremini ja meie inimeste elujärg palju paremale järjele aidata.

01:00 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

01:00 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! No küll on tore, et te ise usute ka seda juttu, mida te räägite. Meil kogu aeg side katkeb, aga te räägite meie toredatest digilahendustest. Väga vahva! See on samasugune usk nagu see, et me oleme 15 aastaga viie rikkaima riigi hulgas.

Oma eelmisele repliigile vastuseks sain ma piinlikult banaalset demagoogiat. Kui Eesti Vabariigi minister ei mõista, et suveräänsus ei tähenda automaatselt üksiolemist, siis ta ei kvalifitseeru ministriks. Palun mõelge selle üle järele! Ja nüüd ma väidan midagi: see raha, mis jaotub ära viie aasta peale Ida-Virumaal, valmistab sisuliselt ette võimalust Krimmi stsenaariumi kordumiseks. Kas te selle peale olete mõelnud? Kas te võtate selle valitsusega selle vastutuse enda peale, kui seal tõepoolest peaks midagi taolist juhtuma? See raha on ju naeruväärselt väike.

01:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Eks digilahendustesse tulebki sellepärast investeerida, et selliseid katkestusi ei juhtuks.

Me kavatseme teha kõik selleks, et need stsenaariumid, mida te ennustate, mitte kunagi Eestis teoks ei saaks.

01:02 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

01:02 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et see eelnõu on Eestile hea. Siin pole mingit kahtlust, seda tuleb toetada. Ei ole ka mingit kahtlust, nagu opositsioonil on, et see oleks mingi suveräänsuse äraandmise küsimus. Aga ma lugesin need alusdokumendid läbi, mis selle otsuse juurde käivad, ka sellesama nõukogu otsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi, kus on väga palju pikki keerukaid valemeid, koefitsiente jne. Minu küsimus on: milline on meie võimalus seda kõike auditeerida, et meid koheldaks võrdselt? Ei ole ju kaugel need ajad, kui Kreeka bluffis kõik oma numbrid üles ja tegelikult teiste kulul tõmbas endale suuremaid vahendeid Euroopa Liidust. Kas seal on mingi võimalus meie kontrollikoja esindajal Juhan Partsil sekkuda? Milline on meie võimalus auditeerida kõiki neid koefitsiente ja valemeid, mis siia sisse on pandud? Kas sa oled päris kindel, et juhtohjad on meie enda käes ja me ei pea pärast pettuma?

01:03 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Eks see sõltub lõpuks meie enda võimekusest. Kindlasti on Juhan Parts, keda te nimetasite, üks väga võimekas esindaja, kes saab tähelepanelikult kogu sellel kaval silma peal hoida. Aga mitte ainult, ma arvan, et ka parlament ja kindlasti valitsuse pool ja meie esindajad niikuinii [seda teevad]. Nii et praegu ma küll ei arva, et oleks siin põhjust umbusaldada neid esitatud või esitatavaid andmeid. Aga muidugi tuleb olla tähelepanelik ja loomulikult tuleb vajaduse korral, nagu te nimetasite, auditeerida, et andmed oleksid korrektsed ja õiged.

01:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Nüüd ma annan selles punktis sõna rahanduskomisjoni esimehele Erki Savisaarele. Palun!

01:04 Erki Savisaar

(Kaugühendus)

Tundub, et nüüd vist on kuuldavus olemas. 

01:04 Esimees Jüri Ratas

Kuuldavus on olemas, pilt on olemas, hetkel asi töötab. Palun!

01:04 Erki Savisaar

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 353 k.a 23. märtsil. Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu tutvustasid istungil rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning ministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Pille Pruunsild ja nõunik Erik Marksoo. Ministri tutvustuse järel vastas ta koos ametnikega ka küsimustele. Aga kuna see tutvustus siin saalis hetk tagasi oli isegi põhjalikum kui komisjonis ja samuti kõik need komisjonis esitatud küsimused kõlasid ka siin suures saalis, siis ma ei hakka seda üle kordama. Rahanduskomisjonis valitses konsensus. Tehti ettepanekud selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. aprill kell 17.15. Aitäh!

01:06 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu väga põhjaliku ülevaate eest! Tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh teile! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada päevakorrapunktis nr 8 läbirääkimisi eelnõu 353 üle? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun! Lisaaega juurde, see teeb kokku kaheksa minutit.

01:06 Martin Helme

Aitäh, austatud spiiker! Head kolleegid! Meie ees on pealtnäha lihtne ja ohutu Riigikogu otsuse eelnõu, mis viitab kenasti ka ühele põhiseaduse paragrahvile. See paragrahv ütleb niimoodi – § 65 lõige 10 –, et Riigikogu otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise. Meile üritati siin jätta muljet, et Euroopa Liidu taastefond on midagi, mis meile raha toob. Tegelikult on täpselt vastupidi. See on oluliselt suurema, mitu korda suurema mahuga kohustuste võtmine võrreldes näiteks Euroopa stabiliseerimismehhanismiga, ESM‑iga. Me osaleme 750 miljardi euroses ühisvõlas, mida hakkavad jagama 27 Euroopa riiki. Seda ei saa toetada neljal põhjusel.

Esiteks on see selges ja karjuvas vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega. Euroopa Liidu aluslepingu artikkel 310 ütleb, et Euroopa Liidu kulud ja tulud peavad olema tasakaalus. 750 miljardi suurune laen ei mahu selle nõude sisse. Artikkel 311 ütleb, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest. Laen ei ole omavahend. Artikkel 125 ütleb, et liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide valitsuste kohustusi. Nagu me ka praeguses arutelus väga selgelt teada saime, täpselt seda aga kõik liikmesriigid üksteise eest praegu tegema hakkavad.

Teiseks ei luba Eesti põhiseadus ära anda eelarve‑ ja maksupoliitikat. Euroopa Liidus ei tehta aga mingit saladust sellest, et taastefond on murranguline samm euroliidu enda eelarve ja maksude tekitamiseks liikmesriikide maksu‑ ja eelarvesuveräänsuse arvel. See on lepitamatus vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega. Kui Eesti valija ei saa enam valimistel suunata maksu‑ ja eelarvepoliitikat, sest suur osa meie maksupoliitikast ja eelarvevahenditest määratakse tegelikult ära Saksamaal või Prantsusmaal valimiste tulemuste tagajärjel paika pandud Euroopa Liidu komisjonis, siis pole Eestis valimistel enam suurt mõtet. See tähendab, et meie valimised muutuvad sisutuks, meie rahva võimalus suunata enda elu ja enda raha muutub kas väga väikeseks või pea olematuks.

Kolmandaks ei ole taastefondi loomisega toimuvad põhimõttelised muutused Euroopa Liidu ülesehituses ehk suur hüpe Euroopa ühendriikide suunas kooskõlas kõrgeima võimu kandja ehk rahva mandaadiga 2003. aasta referendumil. See mandaat lubas meil kuuluda liikmesriikide liitu, kusjuures tol ajal kinnitati meile kindlalt, et maksud, eelarve, immigratsioon, sotsiaal‑ või tervishoiupoliitika jäävad igal juhul meile endile. Aga ei ole jäänud ja nüüd jäävad veel vähem.

Neljandaks on taastefondi puhul näha, et kokkulepetest, mis sõlmiti vähem kui aasta tagasi, ei peeta enam kinni. 2020. aasta suvel nõustusid liikmesriigid pika hambaga taastefondiga tingimusel, et tagasimaksjale ei hakka euroliit kehtestama uusi makse. Seda lubadust rikutakse juba täna. Lepiti kokku, et fondi ei seota riikide sisepoliitikaga ehk ei kasutata poliitilise malakana. Seda on Poola ja Ungari puhul juba rikutud. Lepiti kokku, et lahendus on ühekordne ja ajutine ning ei muuda euroliidu toimimist. Ka seda kokkulepet on rikutud, sest juba räägitakse – kuigi minister seda eitas – Brüsselis selgelt vajadusest muuta aluslepinguid eesmärgiga muuta kogu see asi püsivaks, ka seaduslikuks.

Euroliidus räägitakse lõputult õigusriigist ja reeglitepõhisest klubist. Tegelikult ei peeta kokkulepetest kinni ja väänatakse või tuimalt eiratakse omaenda aluslepinguid, kui seda peetakse vajalikuks Euroopa projekti ehk võimu tsentraliseerimise huvides.

Kogu see asi, kogu see taastefond, kõik see on pettuse, valede ja lepingute rikkumisega meile pakutav marss ebademokraatliku Euroopa ühendriikide suunas. Eesti suveräänsuse ja demokraatia püsimise nimel peame me sellele plaanile kategooriliselt ei ütlema. Meie fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

01:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja. Lauri Läänemets, palun!

01:12 Lauri Läänemets

Palun kolm minutit!

01:12 Esimees Jüri Ratas

Kokku kolm minutit või kokku kaheksa minutit?

01:12 Lauri Läänemets

Kaheksa minutit.

01:12 Esimees Jüri Ratas

Selge. Siis kolm minutit juurde. Palun, kokku kaheksa minutit.

01:12 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Olgu kõigepealt ära öeldud, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu. Aga kui me räägime Euroopa Liidu vahenditest, nende kasutamisest ja nende jagamisest Eesti sees, siis me peame rääkima ühest olulisest asjast, millest siiamaani mööda on vaadatud. See on see, et Euroopa Liidu vahenditega on loodud järjest ja järjest regionaalset ebavõrdsust Eesti-siseselt. Seda ütleb viimane inimarengu aruanne 2019/2020, seda ütleb Rahandusministeeriumi koostatud regionaalpoliitika seirearuanne aastal 2018 ja päris mitu teist aruannet veel.

Ja kuidas see tekib? Tekib kahjuks väga lihtsalt. Kui on üleriiklikud taotlusvoorud, peavad ettevõtted, omavalitsused või vabaühendused sellele eurorahale konkureerima samadel tingimustel. Tihti läheb niimoodi, et parema projekti kirjutab pigem Harjumaa või Tallinna ettevõte, mitte see ettevõte, kes toimetab kuskil Valga‑ või Põlvamaal. Seda sellepärast, et Tallinnas on ressursse rohkem, nad suudavad ressursse rohkem kokku kraapida ja nii koondub tegelikult liiga palju raha Harjumaale. See on loonud Eestis ebavõrdsust. Kui ma õigesti mäletan, siis Harjumaa vist annab Eesti SKP‑st ligi 64%. Ja me võimendame seda.

Vaatame regionaalarengule eraldatavaid Euroopa Liidu vahendeid üldiselt. Ma nüüd ei räägi ainult selle taasterahastu kontekstis, vaid kogu Euroopa Liidu vahendite kontekstis. Lõppenud perioodil oli 255 miljonit eurot. Mida ütlevad jälle uuringud, mida riik ka ise on tellinud? Ütlevad, et 255 miljonit ei saa vastu sellele, kui ülejäänud miljardid lähevad valesti. Kui me vaatame ka uue perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastamisplaani, siis seal on regionaalpoliitikale olukorras, kus regionaalne ebavõrdsus suureneb, ja selle põhjustajaks on ka eurotoetused, 25 miljonit vähem. Kui me vaatame taasterahastu rahastamiskava, siis me näeme, et jah, ülejäänud Eesti peab konkureerima, tulevad meetmed, kõik saavad sealt küsida ja võib-olla läheb täpselt nii, nagu siiamaani on läinud. Aga üks erand on, see erand on Tallinna linn, kes saab haigla ehitamiseks 380 miljonit eurot. Seal, ma saan aru, pole valitsusel mitte mingisugust omavahelist erimeelsust olnud. Mitte et Tallinna linn ei pea seda raha saama, jumala eest peab saama. Küsimus on selles, et kui me tahame tegelikult õiglast riigijuhtimist ka regionaalses mõttes, et igas Eesti piirkonnas oleks päriselt elu, siis juhul kui Tallinnasse tuleb 380 miljonit, peaks vähemalt samas suurusjärgus olema nendest plaanidest näha ka see, kuidas euroraha liigub sellest kuldsest ringist väljapoole, et ei oleks ebavõrdset konkurentsi, mis tegelikult tõestabki seda, et turg ei suuda ennast õiglaselt reguleerida ja on alati ebaõiglane ja alati ebaõiglane nende vastu, kes on nõrgemad. Kahjuks elavad need inimesed Eesti maapiirkondades.

Kui me mõtleme maapiirkondadest lahkumise peamisele põhjusele, siis nr 1 põhjus on töökohad, kas seal on liiga madala palgaga töökohad või oskustele vastavat tööd seal piirkonnas ei leidu. Sellele järgnevad elukohamured ja siis, alles siis tulevad kõiksugu teenused. Esimene põhjus, miks kolitakse maapiirkondadest ära – peamiselt toimub ränne Tallinnasse – on töökohad. Ränne on Statistikaameti prognoosi järgi aastas 2000 inimest, aastaks 2035 on see üle 30 000 inimese, väga palju.

Mõtleme veel ühele probleemile, kus on ka tegelikult lahendus peidus. Mida ütlevad täpselt needsamad uuringud, mille tegemist me oleme siin Riigikogus soovinud, või siis valitsus on soovinud, et neid tehtaks? Nad ütlevad seda, et kohapeal on olemas head mõtted, kuidas asju teha, aga vaadake, enamik eurotoetuse meetmeid on tehtud niimoodi, et kohapealseid vajadusi ei arvestata. Kohapealseid eripärasid ei suuda üleriiklikud toetusmeetmed arvestada. See, mida on vaja Harjumaal, ei pruugi sobida Võrumaale ja vastupidi. Selles on väga suur probleem. Lahendus, mida jälle soovitatakse ja mida me minu arvates peaksime tegema, et õiglaselt neid toetusi jagada, on see, et me ütleme, et selline summa euroraha läheb Eesti piirkondadesse kohapeale otsustamiseks. Olemasolevad strateegiad seisavad seal täna tühja. Jah, tõesti seadus ütleb, et tehke strateegiaid, aga neid arengustrateegiaid pole võimalik ellu viia, sest meie maksusüsteem, meie riigi toimimise süsteem ei võimalda lihtsalt seda teha kohapeal. Omavalitsustel pole raha, mille eest seda teha.

Mida me tegema peaksime, mida me tahaksime näha nendes rahastamiskavades, kõigis rahastamiskavades, on see, et me võtame vähemalt sama suure summa, kui me paneme Tallinna haigla jaoks, ja ütleme, et teie kohapeal saate öelda, millised tulevad meetmed, millised on teie vajadused, selleks et luua töökohti, selleks et pidurdada inimeste rännet pealinna, võib-olla Eestist väljapoole, selleks et Eestis tegelikult elu õiglaselt areneks. Siiamaani on enamiku asjade puhul, peab kahjuks tunnistama, regionaalpoliitiliselt võib-olla ilusad sõnad olnud, aga mõju, kui me vaatame uuringuid, on olnud väga vähe. Aitäh!

01:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Siim Kallase. Palun!

01:19 Siim Kallas

Auväärt esimees! Lugupeetud kolleegid, kes te siin mõnusal öisel ajal veel vastu peate! Ma küsin igaks juhuks ka kolm minutit lisaks.

01:19 Esimees Jüri Ratas

Jaa, loomulikult, palun, kaheksa minutit kokku. Meil on aega palju.

01:19 Siim Kallas

Jah, meil on aega palju. Võib-olla mul nii palju vaja ei lähegi, aga igaks juhuks.

Muidugi, esiteks ma teen ettepaneku seda kõnealust seaduseelnõu toetada. Oleks üsna rumal mitte toetada otsust, millega antakse rikkamate riikide arvel Eestile 1,4–1,5 miljardit eurot abiraha, mille peame kinni maksma alles 2058. aastaks. Ma hea meelega vaidleks juba siit saalist lahkunud endise rahandusministri Martin Helmega. Kohustused, mis meie saame, on ikkagi väiksemad kui see raha, mis me saame. Põhimõtteliselt on ikkagi küsimus, kas meil on seda raha vaja, kas Euroopal on seda taasterahastut vaja, ja nagu lugupeetud sotsiaaldemokraatide esindaja ütles, et palju rohkem on igasugusteks vajadusteks vaja ja ei piisa. Samasugune hoiak on ju ka Euroopas, et ühel pool on need, kes tahavad igasugusteks vajadusteks rohkem kulutusi, ja teisel pool on need maksjad. Selle otsuse, mille üle me arutleme, on minu andmetel heaks kiitnud juba 19 liikmesriiki, sh Prantsusmaa. Aga tõepoolest on väga tõsine asi, et suurtest maksjatest pole heakskiiduprotseduuri lõpule viinud veel Saksamaa ja Holland.

Auväärt minister rääkis, millisesse konteksti see rahasaadetis satub, mis on tema mõju Eesti majandusele ja kuidas aitab ta meil jagu saada sellest neetud viirusest. Aga sooviksin siin jagada kolleegidega mõtteid Euroopa Liidu vajaduste rahastamise ja tema eelarve kokkupaneku kohta üldiselt, et natukene tausta avada.

Eelarveraamistik 2021.–2027. aastaks kiideti põhijoontes liikmesriikide poolt heaks 2020. aasta suvel. See oli väga hea saavutus, sest 2013. aastal tuli heaks kiita seitsmeaastane eelarveraamistik aastateks 2014–2020 ja sellega saadi hakkama alles 2013. aasta lõpus, mille tagajärjel tekkisid suured probleemid rakendusaktide valmimisel. Tolleaegne komisjoni president José Barroso ennustas, et järgmist eelarveraamistikku samal viisil ei õnnestugi vastu võtta. Ometi saadi tänu koroonale ja Ühendkuningriigi lahkumisele sellega kenasti hakkama.

Milles on probleem? Probleem on selle eelarve kokkupaneku korralduses. Kui siin kolleegid väitsid, et meil tekib nüüd Euroopa ühine eelarve, siis Euroopa ühine eelarve tekkis juba Euroopa Liidu eelkäijal Euroopa Söe‑ ja Teraseühendusel 1950. aastal. See on alati ja kogu aeg olemas olnud, aga tema kokkupanek on oluliselt muutunud. Alguses olid lihtsalt kulud, need jagati ära ja maksti kinni. Aga edasi on see kogu aeg muutunud ja nüüd moodustuvad eelarve tulud nn rahvatulupõhisest sissemaksest ja omavahenditest, mille hulka selle otsusega ilmus ka see laen. Eelarve on väga palju muutunud, rahvatulupõhine osa on umbes 70% ja omavahendite osa ilma laenuta umbes 30%. Kuigi see nn rahvatulupõhine sissemakse arvutatakse keerulise valemi põhjal, on see siiski üsna poliitiline sissemakse. Omatulud kujunevad automaatselt.

Mida aeg edasi, seda raskem on Saksamaal ja Hollandil sellele poliitilise sissemaksele oma parlamendis toetust saada. Seni, kuni Eesti on rahasaaja rollis, ei puuduta see probleem meid palju. Me saame rohkem, kui sisse maksame. Aga ajad muutuvad. Poliitiliselt on parem, kui eelarvetuludes oleks suurem osa automaatselt laekuvatel omavahenditel, tollituludel, käibemaksueraldistel ja muudel tuludel. Vanasti nii oligi. Rahvatulu komponent tekkis alles 1978. aastal ja 1988. aastal oli selle osa Euroopa Liidu eelarves vaid 10%. Selles kontekstis on see plastpakendipõhine omavahendite komponent – ma olen nõus, et see on suurepärane nimi – hea idee, see lubab tegelikult vähendada seda poliitilist sissemakset, keskkonnaefektist rääkimata. 11 miljonit eurot Eesti arvestuses pole palju, aga ikkagi.

Aga viirusekriis lükkas edasi vajaduse silmi lahti teha. Rahalaev, mis Euroopast tuleb, on suur ja kopsakas. 2021. aasta riigieelarve seletuskirjas on, et oma maksutuludega katame kõigest 71% oma vajadustest. Euroopa rahalaeva abiga tõuseb meie sisemajanduse kogutoodang osalt tegelikult, osalt näiliselt. Osaliselt tänu Euroopa Liidu toetustele võime ennast pidada heaoluriigiks, aga see teeb meid ka mugavaks. Tulevik ei tarvitse olla muredest vaba. Koroonakriisi sõnumid on, et tervishoid vajab tõsiselt lisaraha, samamoodi kõrgharidus, teadus, ilmselt ka riigikaitse. Ka keskmine pension on ideaalist veel väga kaugel. Viirusekriis lõpeb kord ja siis tuleb paljudele väljakutsetele uuesti otsa vaadata. Vaatamata heale elule vajame jätkusuutlikku majanduskasvu ka ilma Euroopa abirahata.

Väga palju oli juttu maksetest ja maksudest. Tahaks siiski öelda, et me liitusime Euroopa Liiduga 2003 ja kiitsime siis heaks, et käibemaksureeglid on Euroopa omad, tollimaksudega pole meil üldse mingit pistmist, aktsiisid on Euroopa omad. Mille vastu võitlesime siis ja võitleme edasi, on otsesed maksud. See on tõepoolest see vahend, mis peab jääma igal juhul riikide kätte. Ma siiski laiemale avalikkusele ütleksin, ma olen seda alati öelnud, et teed Euroopa kui föderaalse riigi poole ei tule. Lõppkokkuvõttes otsustavad kõik asjad ikkagi liikmesriigid, nii nagu nad otsustasid selle taasterahastu. Nii et veel kord, kutsun seda eelnõu toetama ja siis saame osaleda selles taasterahastus. Aitäh!

01:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vaatan, et on juhtunud nii, et kõnesoove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 353 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud ka teine ettepanek ja teine ettepanek on järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu 353 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me alustame selle hääletamise ettevalmistamist, loomulikult, nii nagu traditsiooniks on saanud, peale protseduurilist küsimust Kalle Grünthalilt. Palun!

01:26 Kalle Grünthal

Aitäh! Austatud peaminister, ärge väga pikalt kella laske, muidu ajate mõne ülesse.

01:27 Esimees Jüri Ratas

Kindlasti me saadame siit tervitusi Kaja Kallasele. (Saalikutsung.) Tulles kaasa selle ettepanekuga, mille Riigikogu liige tegi, ma küsin: kas me võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Selge. Siis kutsume edasi veel ühe minuti. (Saalikutsung.)

Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 353 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

01:30 Esimees Jüri Ratas

Nii. Tundub, et kõik said protseduuri ära teha. Tulemusega poolt 17 ja vastu 55 ei leidnud ettepanek toetust.

Nüüd tuleb meil tagasi tulla ikkagi, midagi ei ole teha, juhtivkomisjoni ettepaneku juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. aprilli kell 17.15. Eelnõu 353 esimene lugemine on lõpetatud. Kaheksanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Head Riigikogu liikmed, kohtume täna mõne tunni pärast, kell 10, kui hakkab järgmine istung. Rohkem sõnavõtte ei ole, istung on lõppenud. Turvalist koduteed!

01:30 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee