Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, V session, sitting of the plenary assembly
Wednesday, 17.03.2021, 14:00

Edited

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 8. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Jaak Valge, palun!

14:00 Jaak Valge

Aitäh! Austatud kolleegid! Mul on au anda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu, mille heakskiitmise korral muudetakse välismaalaste seadust, kõrgharidusseadust ning õppetoetuste ja õppelaenu seadust. See eelnõu on koostatud kolmel eesmärgil. Esiteks selleks, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks, kuna see pärsib tehnoloogilist arengut ja majandusstruktuuri muudatusi ning surub alla meie inimeste palgataset. Teiseks selleks, et peatada Eesti ülikoolide ingliskeelestumine Eesti maksumaksja kulul ja toetada ülikoolide õppekvaliteeti. Ning kolmandaks, täita Eesti põhiseadust, mille kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhiseaduse täitmist ohustab suuremahuline immigratsioon, mille mõistlik reguleerimine ongi selle eelnõu peamine eesmärk. Eelnõu on üle antud virtuaalselt. Tänan tähelepanu eest!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Ma usun siiski, et eelnõu on elektrooniliselt saadetud meie süsteemi. Rohkem soove ei ole. Oleme vastu võtnud ühe eelnõu ja juhatus loomulikult otsustab selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd palun kohaloleku kontroll! 

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11. 


1. 14:02 Tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE) kolmas lugemine

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame tänaste päevakorrapunktide läbiarutamist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 293. Meil on vaja läbi viia kolmas lugemine ja kolmandal lugemisel, nagu ikka, on võimalik läbirääkimiste käigus fraktsioonidel sõna võtta. Kas seda sõnasoovi on? Sõnasoove fraktsioonidel ei ole, saame minna lõpphääletuse juurde. Hea saal, kas te olete päri, kui ma kutsungit rohkem ei lase, kuna me just kohaloleku kontrolli tegime? 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 293. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 


2. 14:04 Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (115 SE) kolmas lugemine

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 115 kolmas lugemine. Ja nüüd on taas fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Esimesena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Kert Kingo, palun!

14:05 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud üle Eesti! Räägin taas psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõust, millega tahetakse võimaldada alaealistel ilma vanema teadmise ja nõusolekuta psühhiaatri vastuvõtule minna. Rõhutan: seaduseelnõu näeb ette võimaldada näiteks ka nelja, seitsme või 11 aasta vanusel lapsel iseseisvalt psühhiaatri juurde minna, otsustada ise meditsiiniliste protseduuride ja ravi üle.

Kui küsisin komisjonis eelnõu toetavatelt spetsialistidelt näiteid psühhiaatri protseduuride kohta, siis ma vastust ei saanud – seda vaatamata korduvale küsimisele. Ka ei vastanud sellele küsimusele eelnõu algatajate ehk sotsiaaldemokraatide esindaja ega seda innukalt toetavad Reformierakonna ja Keskerakonna rahvasaadikud. Aga seaduseelnõusse alaealise õigust ise oma meditsiiniliste protseduuride ja ravi üle otsustada sisse kirjutades pidid nad ju teadma, mida nad täpselt silmas peavad. On ilmne, et mu küsimus oli neile ebameeldiv ja sellele vastata nad lihtsalt ei soovinud – mitte keegi nendest.

Meile surutakse jõuliselt peale Euroopa liberaalseid väärtuseid. Juba on asutud lasteaedades rääkima lastele vales kehas elamisest ja vastassoo riiete kandmisest kui normaalsusest. LGBT teemad uputavad internetti ja on sätitud igas vanuses laste õppematerjalidesse. Seda pressitakse meie kodudesse lasteaedade ja koolide kaudu, tihti vanemate teadmata. Nii tekitatakse peredesse lõhed, sest lastele surutakse peale eas, mil nad on vastuvõtlikud ja ebakindlad, teemasid, millest nad aru ei saa ning mis võivad olla vastuolus nende pere väärtustega ja nende enda tundmustega. Kasutatakse ära nende võimalikku emotsionaalset segadust. Selle kõige tagajärjel pole imestada, et kannatab laste vaimne tervis. Ja siis ilmub välja grupp poliitikuid ja ametnikke, kes räägivad kalkide silmadega suurest hoolivusest ja murest laste vaimse tervise pärast – murest selle pärast, mille nad ise on oma ideoloogia pealesurumisega lastele tekitanud.

Olukorras, kus lapsed ei saa iseseisvalt otsustada, kas klassipildile tohib minna, leitakse, et psühhiaatri juurde mineku, meditsiiniliste protseduuride ja ravi üle võivad needsamad lapsed ise otsustada. Kas pole mitte silmakirjalik? 

Ma toetan väga mõtet, et nendele lastele, kes on sattunud seksuaalse ärakasutamise ohvriks või kellel pole hoolivaid ja armastavaid vanemaid, tuleb võimaldada vajaduse ilmnemisel ilma vanema nõusolekuta psühhiaatri vastuvõtule minna. Õnneks on sellised juhtumid pigem haruldased ja valdavalt lapsevanemad ikka armastavad oma lapsi, pakuvad neile turvatunnet, suunavad neid ning on neile tugisambaks.

Selle seadusemuudatusega ei soovita abi vajavaid lapsi aidata, vaid oma liberaalset ideoloogiat ja poliitikat ellu viia. Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre on kirjutanud: "Teenusele peaksid ligi pääsema ka alla 18-aastased "transsoolised inimesed". Siinkohal on oluline mainida, et teenustele ligipääs ei kätke kirurgilist sekkumist, vaid juriidiliste andmete muutmist ja soovi korral puberteediblokkerite kasutamist." Täpsustan, et teenusena peetakse siin silmas soo muutmist.

Masendav ja õudu tekitav jutt mõtleva ja hooliva täiskasvanu jaoks. Selle asemel, et olla toetav täiskasvanu ja kuulata ära, milles on tegelik probleem, asutakse kohe ravima ja protseduure tegema. Mul on väga kahju, et need asjad nii on, ning häbi nende kolleegide pärast, kes sellist tegevust laste kallal toetavad. Kõige selle tõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta. Kutsun üles ka teiste erakondade fraktsioonide liikmeid leidma üles oma südametunnistus ja seda seadusemuudatust mitte toetama. Tänan!

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

14:09 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Viiruse leviku ja vaktsineerimise kõrval kerkis eelmisel nädalal päevakorrale veel üks tuline teema: kas seksuaalse enesemääratluse iga tuleb tõsta? Kehavärinaid tekitanud uudis tuli avalikuks, kui üks noor naine otsustas avalikult rääkida sellest, et tal algasid 14-aastaselt seksuaalsuhted mehega, kes oli temast 40 aastat vanem. Politsei ja prokuratuur uurivad juhtumi asjaolusid ning annavad kindlasti oma hinnangu. Mina aga tahan vaadata toimunule teise nurga alt.

Näen selgelt, et paljudel lastel ja noorukitel on meie ühiskonnas oht sattuda olukorda, mis võib kahjustada nii nende füüsilist kui ka vaimset tervist. Eeskätt on tegemist nende lastega, kellel ei ole usalduslikke suhteid oma vanemate, lähedaste või eestkostjaga. Lühidalt öeldes: lapsel, kelle eest piisavalt ei hoolitseta, on suurem risk sattuda olukorda, kus tal ... (Ühendus hakib.) ... Kust selline laps peab abi otsima? Kas ta peab ootama seni, kuni ta saab täisealiseks? Kas ta peab ootama nii kaua, kuni ... muutuvad pöördumatuks? Tänase hääletusega saame anda selge vastuse nendele küsimustele.

Oletame, et mõned meie hulgast võiksid noores eas vajada sellist abi väljastpoolt pereringi. Täna lausa peame tagama piiratud teovõimega inimestele ja alaealistele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse. Praegune kord, kui ... ja kaalutlusvõimelisel alla 18-aastasel noorel ei ole võimalik saada psühhiaatrilist abi ilma tema seadusliku esindaja nõusoleku või kohtu loata, ei ole normaalne. Tuletan meelde, et praegu on psühhiaatrilist abi vajavate laste ja noorte arv kuni 19-aastaste hulgas üle 10 000 aastas. On raske hinnata, kui suur oleks see arv, kui kõik abivajajad sõltumata vanemate nõusolekust psühhiaatri vastuvõtule pääseksid.

On ilmselge, et distantsõpe toob kaasa mitte ainult uusi kogemusi, vaid võib põhjustada ka psüühilist ja emotsionaalset pinget, ärevust ning isegi suitsiidimõtteid. Kui keskmiselt on Eestis aasta jooksul registreeritud laste seas 30 suitsiidikatset, siis tänavu oli juba kahe esimese kuu jooksul 20 sellist juhtumit.

Eesti Keskerakond väärtustab peresid. Turvaline, majanduslikult stabiilne ja ühte hoidev pere, kus kõik liikmed tunnevad end hoituna ja turvaliselt, on meie ühiskonna suurim väärtus. Seisame selle eest, et selliseid peresid, kus lastele on tagatud parim kasvu- ja arenemiskeskkond, oleks meil üha rohkem. Usun, et sellises peres on ka väiksem risk, et last tabab psühhiaatriline haigus.

Spetsialistid väidavad, et vanemate ja muude lähedaste tugi psühhiaatrilise ravi jooksul on väga oluline. Nende toetusel on areng kiirem ja efektiivsem. Senine kogemus on aga näidanud, et esineb juhtumeid, kui lapsel ei ole võimalik kaasata vanemaid oma probleemide lahendamisse. Siis on vaja sõltumatu professionaalse spetsialisti tuge ning seda enam peab küpsel ja kaalutlusvõimelisel noorel olema võimalus saada abi nii kiiresti kui võimalik. Igal lapsel ja noorel inimesel peab olema kindel teadmine, et ta ei pea üksinda oma probleemidega hakkama saama.

Psühhiaatrilise abi seadus on Riigikogu menetluses olnud pikalt. Ma loodan, et tänase hääletusega muutub seadus ajakohaseks ja võimaldab piiratud teovõimega isikul tema omal soovil ravi saada. Selleks hindab raviarst lapse kaalutlusvõimet, selgitab lapsele raviga kaasnevat ja peab ravi kohta saama ka lapse nõusoleku. Kui alaealine ei ole arsti hinnangul piisavalt kaalutlusvõimeline, et ise oma ravi üle otsustada, tuleb lapse nõusolekul kaasata lapsevanem või muu isik, keda alaealine usaldab. Eesmärk on saada lapsele parim ravitulem.

Eesti Keskerakond seisab selle eest, et psühhiaatriline abi oleks inimestele kättesaadav olenemata nende vanusest, soost ja rahalistest võimalustest, ning seda mõistlikus ajaraamis. Selle seaduse näol on tegemist mõistliku kompromissiga, kus on arvestatud kõiki asjalikke ettepanekuid ja soovitusi. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena kõneleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt. Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

14:14 Helmen Kütt

Lugupeetud eesistujad! Head ametikaaslased! Täna loodetavasti seaduseks saav psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu ehk 115 SE on vajalik eelnõu. Vormilt väike, kuid sisult suur muutus annab võimaluse edaspidi piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele alla 18-aastasele noorele – rõhutan veel kord: piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele alla 18-aastasele noorele – saada psühhiaatrilist abi ilma tema seadusliku esindaja nõusoleku või kohtu loata.

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Praegu kehtiv psühhiaatrilise abi seadus, mis jätab teismelise lapse ilma võimalusest ravi saada, on põhiseadusvastane.

Kõik õnnelikud perekonnad on üksteisega sarnased, iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu. See mõte pärineb Lev Tolstoilt. Seda seadusemuudatust ei vaja need pered, kus suhted laste ja vanemate vahel on korras, kus lapsed kuulatakse ära ja võetakse neid ka kuulda, kus valitseb armastus ja usaldus. See muudatus ei puuduta neid perekondasid, kus laste rõõmud on kogu pere rõõmud ja kus muredele otsitakse koos lahendusi. Sellistes peredes kasvavad lapsed, kes reeglina astuvad täiskasvanuellu turvatundega ja kes oskavad seda edaspidi pakkuda ka oma lastele.

Kaugeltki mitte kõik lapsed ei sirgu aga sellistes peredes. Olen hariduselt sotsiaaltöötaja ja teinud enam kui 20 aastat erialast tööd Viljandi linnas. Töö viis mind paraku kahjuks kokku just nende peredega, kus suhted olid vanemate vahel, aga tihti ka vanemate ja laste vahel kas halvad või väga halvad. Nii mõneski kodus valitses lähisuhtevägivald.

Ma puutusin kokku vanemliku hoolitsuseta lastega ja seksuaalselt ärakasutatud lastega. Ja siis olid veel need nn pangakaardilapsed. Tegu oli lastega, kellel ei olnud majanduslikke probleeme, aga nende emad-isad töötasid enamasti välismaal ja vahel tuli vanematel lastel olla noorematele kasvatajaks. Kui hästi läks, siis olid olemas lisaks ka vanavanemad. Neil lastel puudus aga kõige olulisem: õnnelik lapsepõlv koos turvalise koduga, mis annab kindluse ja teadmise, et murede ja raskuste korral on vajalik abi olemas.

See seadusemuudatus ei likvideeri lapsele vajalikku ja olulist toetusvõrgustikku. Otse vastupidi! Noortele avaneb veel üks võimalus abi otsida ja saada ka siis, kui tema vanemad seda vajalikuks ei pea või kui vanemad on ise raskustes ja lapsed vanemliku hooleta.

Mõistagi küsib psühhiaater alati põhjust, miks noor vanemaid kaasata ei soovi, ja selgitab, miks vanemate teavitamine on vajalik. Väga sageli õnnestubki psühhiaatril veenda vanemaid kaasama. Aga võib ka selguda, et vanemate teavitamine ei ole lapse parimates huvides. Näiteks võib tuua olukorrad, kus lapsed on väärkohtlemise või perevägivalla ohvrid.

Oponendid on välja toonud selle, et meil napib psühhiaatreid. See seadusemuudatus ei ole imevits, see ei lahenda kõiki probleeme, nagu ka vajalike spetsialistide, sh psühhiaatrite nappust. Nende probleemide ja muredega tuleb jätkuvalt tegeleda. Samas ei jagu meil ju ka piisavalt õpetajaid, perearste ja õdesid, kuid me ei ole otsustanud, et üks earühm kas lastest, eakatest või tööealistest jääb arstiabi või hariduseta.

Lastekaitsetöötajad, koolide sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, erinevad nõustamiskeskused toimivad praegu hea koostöövõrgustikuna. Sellesse meeskonda lisandub nüüd ka psühhiaater, kui noor on valinud, et usaldab oma mure just talle.

Erinevad vanemlust toetavad ja positiivset vanemlust propageerivad programmid ja koolitused tuleb teha vanematele kättesaadavaks, sest inimene, kes otsib abi, ei ole nõrk, vaid hoopis tugev.

Selle eelnõu menetlusel osales enam kui 40 organisatsiooni ja suur hulk oma ala parimaid spetsialiste. Enam kui 20 korral oli see teema sotsiaalkomisjonis arutlusel, aga osal nendest kordadest see ametlikult päevakorda ei jõudnud. Kõik need sotsiaalkomisjoni arutelud olid väga sisukad ja nendel osalejad toetasid seadusemuudatust. Suur tänu neile! Nende abi ja valitsuse vahetus on meid toonud tänasesse päeva, kus psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu läheb lõpphääletusele ja loodetavasti saab seaduseks.

Lõpetuseks. Kui ma kõne alguses tsiteerisin Lev Tolstoi mõtet, siis lõpetada tahan hoopis Isamaa saadiku Tarmo Kruusimäe kõnes eelnõu teise lugemisel tooduga. Ametikaaslane meenutas oma tormilist noorust, kuhu mahtusid lähikondsete ja sõprade enesetapukatsed, ja ka see, mida ta koges pikaajalise alaealiste asjade komisjoni liikmena. Vahel peitubki noorte hädade põhjus perekonnas. Tsiteerin: "Aitame neid lapsi koos, neid muserdatud inimhingi! Usaldame neid! Ma arvan, et ka neil on õigus õnnelikule elule." 

Head ametikaaslased, loodan, et annate oma toetushääle seaduseelnõu 115 seaduseks saamisel. Aitäh! 

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

14:20 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vaimsest tervisest sõltub, kas inimene suudab luua peret, sotsiaalseid suhteid, õppida, mitte laskuda probleemsetesse suhetesse ega minna kuritegevuse teele. On oluline mõista, et vaimne tervis määrab inimese terve elu ja kui see saab lapsepõlves riivatud, mõjutab see meid elu lõpuni.

On tähtis, et abi vajavad lapsed saaksid psühhiaatrilist abi, ja saaksid seda kiiresti, ilma bürokraatlike takistusteta. Reformierakonna fraktsioon toetab psühhiaatrilise abi seaduse muutmist, sest see on vajalik muudatus. Tänu sellele saavad alaealised edaspidi õiguse saada psühhiaatrilist abi, kui nad seda soovivad. Seni polnud see võimalik ilma lapsevanema nõusolekuta.

Selle eelnõu puhul on oluline mõista, et vanemat ei hoita eemale, vaid antakse võimalus ravi saada ka neile lastele, kes vanema tõttu võivad abist ilma jääda. Eelnõus on ette nähtud ka võimalus, et vajaduse korral võib vanema asemel kaasata protsessi mõnda teist täiskasvanut, inimest, keda laps usaldab, näiteks vanavanemat, tädi, onu, vanemat õde-venda või mõnda muud sugulast.

Head kolleegid! Kaua oodatud muudatus on vajalik, sest see tõstab abi vajavate laste ja noorte elukvaliteeti, ja seda kogu nende eluks. Kutsun teid seda eelnõu toetama. Aitäh!

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Priit Sibul, palun!

14:22 Priit Sibul

Aitäh! Austatud kolleegid! Isamaa toetab seda eelnõu. Juba siis, kui see eelnõu sotsiaaldemokraatide algatusel komisjonis hoo sisse sai, tekkis küsimus, kas üldse ja kui, siis kuidas kaasatakse vanemaid. Osa meist kardab ja omistab sellele eelnõule mõju, mida sellel pole. Teadupärast on praegu psühhiaatri poole võimalik pöörduda igaühel. Aga küsimus on vastupidi selles, et psühhiaatril ei ole võimalik noori aidata, sest seadus seda siiamaani ei ole lubanud. Ja kui on neid õnnetuid noori, kes mingil põhjusel otsivad üles  esimese inimesena just psühhiaatri, kes neid aitaks, siis selle eelnõu vastuvõtmise korral on psühhiaatril võimalik seda teha. Nii et meie seda eelnõu toetame. Tänan tähelepanu eest!

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd oleme fraktsioonide kõnesoovid ära kuulanud ja saame minna lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 115. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 73 Riigikogu liiget, vastu oli 17, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:25 Liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE) kolmas lugemine

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 299 kolmas lugemine. Fraktsioonidel on võimalus sõna võtta. Seda soovi ma ei näe.

Austatud Riigikogu, kuna meil just oli lõpphääletus, kas te olete nõus hääletama ilma saalikutsungita? Vastuväiteid ei näe.

Hea Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ... Vabandust! Helle-Moonika Helmel on protseduuriline küsimus.

14:26 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Kas te kuulete mind?

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, me kuuleme. 

14:26 Helle-Moonika Helme

Meil juhtus eelmise hääletusega niimoodi, et Siim Pohlak tahtis hääletada, aga tal nupp kogu aeg liikus ... Siim tahab vist ise seda selgitada. Kas saaks äkki midagi ette võtta? Kas võiks olla mingi juhis, mida teha? 

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma eeldan, et Siim Pohlak tahab midagi samasugust küsida. Ma lasen tal protseduurilise ära küsida ja siis vastan. Palun, Siim Pohlak! Meil ei õnnestu praegu Siim Pohlakuga ühendust saada. Proovime korraks uuesti, vaatame, kas õnnestub. Ei õnnestu kahjuks Siim Pohlakuga ühendust saada, aga ma eeldan, et küsimus on sama, mis oli Helle-Moonika Helmel. Kalle Grünthal, palun!

14:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et me ei saa edasi minna, sest praegu on kahel inimesel olnud protseduuriline küsimus, mis puudutab minu arusaamise järgi seda eelmist hääletust. Me peaksime ikkagi üritama praegu ühendust saada nende inimestega, et saada teada, mis nende arvates valesti on läinud. Teatavasti Riigikogu kodu- ja töökorra seadus annab teatud protestimisvõimalused ja seda peab tegema kohe, mitte hiljem.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Küsimused on kõik sarnased, nagu ma aru saan. Samas on kodukord selline, et kui istungi juhataja on hääletuse lõppenuks kuulutanud, hääletus on läbi viidud, siis hääletustulemus kehtib. Ja kui Riigikogu liige on vajutanud poolt- või vastunuppu enda arvates valesti ja pärast selle järelduseni jõudnud, siis see ei muuda hääletustulemust. Ja Siim Pohlaku hääl ei oleks praegu kuidagi hääletustulemust mõjutanud.

Paul Puustusmaa, palun teie küsimus!

14:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Ma saan nendest selgitustest aru, aga Siimu puhul on see ikkagi väga oluline. Praegusel juhul see küll ei mõjuta hääletustulemust, aga protseduuriliselt on see väga oluline, mis hääl kirja läks. See on igatpidi, nii personaalse kui ka Riigikogu hääletussüsteemi renomee küsimus. Praegusel juhul Siim Pohlaku hääletustulemus läks vastupidiseks, kuigi ta üldse ei hääletanud. Tal polnudki nuppe, mille peale vajutada. Nii et see probleem vajab ikkagi lahendamist.

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii palju kui mina olen aru saanud, süsteem registreeris tema hääle, millest tulenevalt võib eeldada, et ta ühte nuppu ka vajutas. Ja tõesti, § 85 kodukorraseaduses ütleb seda, et hääletamistulemused teeb istungi juhataja teatavaks, kinnitades neid haamrilöögiga, ja pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. Martin Helme, palun!

14:29 Martin Helme

Aitäh! Siim Pohlak ei saa praegu ühendust ja ta ütleb meile saadetud sõnumiga, et ta ei saanud hääletada, et masin andis tema eest pooltvastuse. Ma seega protestin selle viimase hääletuse ja palun eelnõu hääletuse uuesti korraldada, kui me oleme hääletussüsteemi korda saanud. Meie kodukord ei reguleeri tegelikult elektroonilist hääletust selliselt, nagu me oleme siin viimasel ajal harrastanud. Ja selle tõttu me peame asja loominguliselt vaatama ning kui tõepoolest see masin hääletab kellegi eest valesti, nii nagu inimene praegu kinnitab, siis me peame uue hääletuse korraldama ja enne seda kontrollima, kas hääletus töötab. 

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nagu ma ütlesin, meile ei ole teada, et masin oleks hääletanud kellegi eest. Kõik signaalid on tulnud inimeste arvutitest, nii nagu meile teada on. Kalle Grünthal, palun!

14:30 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma päris hästi ei nõustu teie seisukohaga, et sellega on kogu see lugulaul lõppenud. Nimelt, § 84 esimene lõige kodu- ja töökorra seaduses ütleb otseselt ära, et kui hääletamise käigus ei ole Riigikogu liikmel hääletamispuldi tehnilise rikke tõttu võimalik hääletada, katkestab istungi juhataja hääletamise, kinnitades oma otsust haamrilöögiga. Praegu on küsimus selles, et ilmselgelt igasugused teated ei jõua mingisuguse rikke ilmnemisel nõutud ajaga kohale, need tulevad mõningase viivitusega. Ka Riigikogu juhatuse otsus "Kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded ja kord" tegelikult kinnitab täpselt sama asja.

Mina ei näe praegu küll õiguslikku alust lihtsalt jätta kõrvale selle küsimuse lahendamine, kui hääletamisel toimub selline masina hääletus. Mina ei tea praegu, et sellist informatsiooni kuskilt on tulnud. Me ei saa ikkagi enne edasi minna, kui Siim Pohlak on saanud mingisugusel moel oma soovist teada anda. Praegu ei ole küsimus selles, kas see mõjutab seda hääletamist või ei mõjuta, praegu on küsimus kogu selle hääletamise ...

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas teil on küsimus? Prooviks kuidagi küsimuse formuleerida, muidu see kisub nagu sõnavõtuks.

14:32 Kalle Grünthal

Selge, hea küll. Ma katsun seda teha. Tähendab, ma tahan öelda seda, et me ei saa enne edasi minna, kui Siim Pohlak on oma seisukoha teada andnud. Seadus ei luba sellist ülesõitmist.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

14:32 Imre Sooäär

Aitäh, hea istungi juhataja! Möödunud nädalal oli meil üks peaaegu analoogiline olukord ja istungi juhataja tegi ettepaneku, mis on ka igati loogiline ning vastab kodu- ja töökorra seadusele, et inimene, kellel kaugistungil olles on tehniline probleem, saab saata hääletuse kohta meili virgatsile aadressil virgats@riigikogu.ee. Siis võetakse tema hääletus ka sel juhul arvesse, kui millegipärast tehniline süsteem tõrkus. Miks me ei võiks täna samast juhisest lähtuda? Oleks olukord lahendatud. Miks me raiskame praegu aega ega lähe edasi? 

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Konkreetse hääletuse puhul lihtsalt juba tulemus kuulutati välja, hääletus oli lõppenud ning ma hääletuse ajal ei näinud ühtegi protseduurilise küsimuse soovi. Mul oleks olnud põhjus hääletus katkestada, nii nagu härra Grünthal viitas. Paragrahv 84 ütleb, et kui hääletuse ajal keegi annab märku sellest, et pult ei tööta, ja hääletus katkestatakse. Ja alati on Riigikogu liikmel, kui me oleme praegu kaugistungil, ka helistada. Jüri Jaanson, palun!

14:33 Jüri Jaanson

Tere päevast! Kui ma õigesti aru saan, siis käib siin diskussioon hääletamistulemuse protestimise üle. Selle kohta saan öelda oma kogemusest, et eelmise aasta detsembris Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse hääletamisel jäi mul tehnilise tõrke tõttu hääletamata. Pöördusin juhatuse poole palvega, et minu häält arvestataks. Ja sain juhatuselt Henn Põlluaasa allkirjaga vastuse, millest tsiteerin kahte lauset: "Hääletamisprotseduur algab hetkest, mil istungi juhataja on küsimuse hääletamisele pannud, seda haamrilöögiga kinnitanud, ning lõpeb hääletustulemuse teatavaks tegemisega, mida istungi juhataja kinnitab samuti haamrilöögiga. Riigikogu liikmetel on õigus esitada proteste ja anda istungi juhatajale märku asjaolust, et tehnilise rikke tõttu ei ole võimalik hääletada üksnes kuni hääletamistulemuse haamrilöögiga kinnitamiseni." Minu hääl tookord arvesse ei läinud ja ma arvan, et kuni mängureegleid ei ole muudetud, pole siin millegi üle vaielda.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, Jüri Jaanson! Ma usun, et tõesti see juhatuse seisukoht, millele Henn Põlluaas on alla kirjutanud, kehtib ka täna. Martin Helme, palun!

14:35 Martin Helme

Aitäh! No see on muidugi eriti andekas: kuna mulle tehti nii, siis tuleb kõigile teha. Aga meil on kaks probleemi. Üks probleem on see, et me ei saa ju edasi minna järgmiste hääletustega, kui meile teada fakt, et hääletussüsteem ise hääletab saadikute eest. Me ei saa ju järgmisi hääletusi niimoodi ka teha.

Teine probleem on, et protest esitati esimesel võimalusel: niipea kui hääletustabloo oli näidanud, et Siim Pohlaku hääl läks kirja, ilma et ta oleks saanud hääletada, ta üritas ühendust võtta, aga sa olid enne jõudnud juba haamriga koputada. Siim Pohlak ei taha, et tema hääl jääks stenogrammi valesti. See on üks probleem, mille võiks ära lahendada. Ja minu meelest Imre Sooääre ettepanek on täiesti mõistlik. Seda hääletustulemust me keegi ju ei vaidlusta. See seadus hakkab kehtima, kas üks hääl on nii- või naapidi. Aga Siim Pohlaku hääl peaks õigesti kirja saama.

Ja teine asi on see, et meil on vaja aru saada, et me järgmistel hääletustel saame hääletussüsteemi usaldada. Mis me teeme nüüd nende kahe probleemiga? Ma palun veel kord: ma protestin selle hääletuse vastu sellisel kujul, nagu ta oli. Protest esitati esimesel võimalusel, sisuliselt vahetult pärast hääletust.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Tõepoolest on nii, et hääletamise protseduur, nii nagu ka Jüri Jaanson teile ette luges, tuleneb puhtalt §-st 85 kodu- ja töökorras ja selle järgi me käitusime. Ja me tõepoolest palusime IT-l veel korra üle vaadata ja meile neilt tulnud signaal ütleb, et tõepoolest Siim Pohlak on vajutanud pooltnuppu. See signaal on jõudnud arvutisüsteemi. Kert Kingo, palun!   

14:37 Kert Kingo

Aitäh! Mind väga huvitab, kuidas on IT-meeskonnal olnud võimalik tuvastada, et Siim Pohlak üldse ise hääletas. Kuidas on võimalik tuvastada, et hääletussüsteem kajastas tema tõelist ja tegelikku tahet, nii lühikese aja jooksul? See on täiesti ebaloogiline. Ja lisaks siin on erinev situatsioon võrreldes sellega, mis Jüri Jaanson välja tõi. Temal oli mure, et tema ei jõudnud hääletada ja tema hääl ei läinud arvesse, aga Siim Pohlaku puhul kajastati hoopis vastupidist hääletustulemust, kuigi tegelikult Siim Pohlak ei hääletanudki. 

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan! Kui see protest Siim Pohlakult tuleb, siis ta saab iseenesest tõesti § 74 lõike 1 alusel protesti esitada. Aga hääletustulemust see ei muuda, hääletustulemused ma kinnitasin haamrilöögiga ja hääletustulemused näitasid, et see eelnõu on seadusena vastu võetud. Mart Helme, palun! Härra Helme, palun!

14:38 Mart Helme

Jaa, ma saan aru, et mulle on sõna antud, aga ma ei kuulnud, et mulle sõna anti. See iseloomustab kogu seda meie kaugistungit. Ma protestin täiesti resoluutselt selle tankiga ülesõitmise meetodi vastu, mida juhataja kasutab. Ma protestin täielikult ka Jüri Jaansoni sõnade vastu, sest tõenäoliselt detsembris, kui tema häälega oli mingi probleem, ei olnud meil tegemist kaugistungiga.

Meil on praegu tegemist kaugistungiga, kus on pidevad tehnilised probleemid, lakkamatud tehnilised probleemid. Ja ma tuletan meelde, et eelmisel nädalal – või oli see üle-eelmisel nädalal – oli ka minul nii, et minu arvuti ekraanil pidevalt need nupud ujusid, sõitsid ringi ja ma ei saanudki hääletada. Ja ka mitmed teised ei saanud hääletada. Ja siis tehti süsteem korda.

Tõenäoliselt on Siim Pohlakul praegu samasugune lugu. Ja kui Siim Pohlak ütleb, et ta ei saanud hääletada ja et ta ei oleks hääletanud nii, nagu masin on registreerinud, siis mis meil nüüd siis on? Inimese sõna, elav inimene on nagu täiesti tähtsusetu olevus võrreldes masinaga. Kuulge, tulge mõistusele! Ma protestin juhataja käitumise vastu. Nii ei saa meil asjad käia!

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

14:39 Rene Kokk

Aitäh! On mind kuulda?

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, on küll.

14:39 Rene Kokk

Ma ei jaura siin praegu lihtsalt jauramise pärast. Tõesti see juhataja hinnang, et kui hääletaja ei anna sellel hetkel märku, kui ta internetiühendus temast olenematutel põhjustel katkeb, siis pole midagi teha – see ei ole päris adekvaatne jutt. Ma toon eelmise nädala istungist mõned näited, mis minu ekraanile istungi ajal ette viskas. "Midagi läks valesti. Süsteemi kasutamine ei ole hetkel võimalik." Siis on järgmine sõnum, mille viskab ette suvalisel hetkel: "Teie sessioon lõpetati serveri poolt." Selle süsteemiga tuleb midagi ette võtta. See ei ole adekvaatne asi, mis praegu toimub. Siin on mingi tõsine kotermann sees.

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

14:40 Martin Helme

Siim ei saa isegi ühendust, et esitada protseduuriline küsimus. Ta oli võtnud ühendust IT-osakonnaga, saatis meile sõnumi, et võttis ühendust IT-osakonnaga. IT-osakond kinnitab, et tema ühendusega oli mingi probleem. Ma veel kord tulen selle juurde tagasi. Jah, loomulikult Siim Pohlak kirjutab juhatusele protesti ja ma loodan, et ta hääl muudetakse pärast stenogrammis ja hääletussüsteemis ära. Aga mis me teeme? Kuidas me hääletustega edasi läheme, kui meil praegu on näha, et masin hääletab inimese eest?

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Ma usun, et kõik ülejäänud küsimused puudutavad sama olukorda. Me arutasime praegu kiiresti meie abilistega ja võtan vastu järgmise otsuse: ma tühistan eelmise hääletuse. Me korraldame uue hääletuse ja kui kellelgi on järgmise, uuesti läbiviidava hääletuse ajal probleem, palun anda käega märku hääletamise ajal, et me saaksime selle hääletuse jooksul lahendada. Kui ma hääletuse ajal näen, et kellelgi on probleem, siis me kasutame seda võimalust, et anda aadressil virgats@riigikogu.ee teada oma häälest ja nii me saame selle hääletustulemuse ka teada. Kas me oleme selle küsimuse lahendatud või on ikkagi veel küsimusi? Mihhail Stalnuhhin, palun!

14:42 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Siin kõlas saalis selline küsimus, et kuidas on võimalik tuvastada, kas keegi hääletas. Täpselt nii, nagu tuvastatakse sadu tuhandeid hääletamisi elektroonilisel hääletamisel. See ei kutsu esile mingeid tugevaid emotsioone. Huvitav, kui seesama bumerang lendab meie poole või teie poole, miks siis tekib kogu see arutelu? Võib-olla loogilisem oleks olnud alustada elektroonilisest hääletamisest Riigikogu valimistel.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Head Riigikogu liikmed! Kõik need hääled, mis on senimaani meile elektrooniliselt saabunud, on kenasti registreeritud ja kenasti arvesse võetud. Ma väga loodan, et meil ei ole vaja selle protseduurilise küsimusega enam jätkata. Ma ütlesin, et ma tühistasin hääletuse, me viime läbi uue hääletuse. Kõik saavad anda märku, kui on probleem, ja ma hääletuse ajal registreerin selle probleemi ja siis on viie minuti jooksul võimalik nendel, kellel on probleem, anda aadressil virgats@riigikogu.ee oma hääl teada ja me märgime selle protokolli hääletustulemusena. Jüri Jaanson, kas saame minna edasi või on teil ikkagi veel protseduuriline küsimus?

14:43 Jüri Jaanson

Protseduuriline. Mart Helme enne mainis mind ja ma selle peale tsiteerin sellestsamast dokumendist, mida ma enne märkisin, ühte lauset. Nimelt selline lause: "Pöördusite 17. detsembril 2020 Riigikogu juhatuse poole sooviga lisada teie toetushääl eelnõu 122 lõpphääletuse protokolli, tulenevalt asjaolust, et tehnilise probleemi tõttu ei olnud teil võimalik 17. detsembril toimunud Riigikogu kaugosalusega istungil – [kaugosalusega istungil!] selle eelnõu lõpphääletusel osaleda." Selle tahan lihtsalt lisada, et ma praegu loen siit tekstist, et plaanis on uus hääletus. Ma protestin täielikult uue hääletuse vastu senikaua, kuni ei ole juhatuse mängureegleid muudetud. Mängureegleid ei saa muuta puhtalt selle soovil, kes kõvemini karjub. 

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, Jüri Jaanson! See oli minu otsus istungi juhatajana praegu see hääletus uuesti läbi viia. Me oleme pidanud tõepoolest nende viimaste kuude jooksul natuke loovamalt suhtuma ka hääletuse katkestamisse. Annan teile ka teada, et enne kui ma löön haamrilöögi pärast järgmist hääletust, ma võtan veidi rahulikuma tempo, et aru saada, kas kellelgi on olnud hääletamise ajal probleeme. Sooviksin nüüd minna hääletuse juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

14:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Mul on ainult üks küsimus. Te korduvalt rõhutasite, et selle hääletuse aja jooksul vajutage kätt, kui teil on mingid probleemid. Vabandust, kui meil on internetiga probleeme või üldse selle süsteemiga probleeme, siis me ei saa ju ka seda kätt vajutada. Me oleme täiesti abitud, meil ei ole ühendust. Siimul konkreetselt oli täpselt samasugune probleem, tal need hääletusnupud liikusid, nii et tal ei olnud võimalik neile pihta saada. Ta ei saa ka praegu ühendust. Nii et noh, ma ei tea, see ei tööta, et me hakkame siin käega märku andma. Me lihtsalt ei saa. Kui me oleme süsteemist väljas, siis ei ole abi käest ega mitte millestki. Kuidas me selle olukorra ikkagi lahendame?

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Senimaani on kõikidel teistel Riigikogu liikmetel ühendus kenasti toiminud. Riigikogu-poolne ühendus on olemas. Me oleme seda korduvalt rääkinud, et kaugosalusega istungi puhul on eelkõige vaja vaadata, et Riigikogu-poolne IT-süsteem toimib. Vahest on kellelgi soovi tulla saali, nii nagu on teinud kümmekond Riigikogu liiget või natuke vähem. Loen kokku: kaks, neli, kuus, kaheksa. Kaheksa Riigikogu liiget on hetkel saalis ja on võimalik tulla saali, kui on mingi tehniline probleem. Ja on võimalik kasutada ka 4G-ühendust, kui wifiühendus kodus ei toimi.

Ma nüüd tõesti loodan, et kõik need, kes kenasti liinil on, saavad hääletada. Meil on võimalus osaleda istungil kaugosaluse kaudu, aga alati on võimalik tulla ka saali, nagu te teate. Riho Breivel, palun!

14:46 Riho Breivel

Mul endal oli eelmine nädal vist ka hääletuse ajal selline probleem, et ei jõudnud selle aja jooksul ei nuppu vajutada ega midagi teada anda. Sellepärast, nagu sa ütlesid, võtaks jah natuke rahulikumalt seda protsessi. Selline ettepanek ongi, et teha hääletusprotsess pikemaks, et oleks võimalik vajaduse korral midagi teada anda kas helistades või kuidagi muul moel märku andes. Muud mul ei olnudki.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle märkuse eest! Alar Laneman, palun!

14:47 Alar Laneman

Ma pean kahjuks ümber lükkama, et kõik toimub tõrgeteta. Oli tõsiseid häireid ja ma olin sunnitud arvutile restardi tegema, aga siis tuli teade, et minu seanss kestab. Midagi on meil korrast ära, seda peaks vaatama. Niimoodi see istung ei ole päris edukas.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selleks on võimalik helistada 631 6400 IT-abisse, kui on mingeid tehnilisi probleeme. Rene Kokk, palun!

14:48 Rene Kokk

Ma lihtsalt tahan mainida, et ma olen teinud ka telefoniga pilti nendest olukordadest, et ei jääks mulje, et siin EKRE kuidagi praegu viivitab või segab vett lihtsalt sellepärast, et tahab seda teha. Nagu ma enne ütlesin, ekraanile ilmus näiteks kiri, et teie sessioon lõpetati serveri poolt. Selle kohta on mul istungi ajal tehtud telefoniga pilt kuvarist. Ja ka teine juhtum, kui anti teada, et midagi läks valesti, süsteem katkestas ja ei ole hetkel võimalik ühendada. Nii et see on tõsine probleem, mis ei ole lihtsalt kuskilt laest võetud.

14:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:48 Mart Helme

Ma kiidan esimehe otsuse heaks, aga minu arvates me ei saa enne hääletust läbi viia uuesti, kui on Siim Pohlakuga ühendus tekitatud. Ja minu andmetel seda ühendust praegu ei ole.

14:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Siis on soovitus Siim Pohlakul helistada 631 6400 ja vaadata, kas on probleem tema internetiühenduses või on mingisugune muu mure. Tavaliselt siis tasub vahetada wifi näiteks 4G-ühenduse kasvõi läbi telefoni, mis on meile võimaldatud, ja 4G-ühenduse abil liituda Riigikogu infosüsteemiga. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma tahan ära märkida, et ma olen just sellepärast füüsiliselt kohal, et mul ei ole kodus võimalik seda tööd nii hästi teha, aga see tuleneb pigem sellest interneeduse pakkuja arrogantsest suhtumisest. Me peaksime siiski üle vaatama, kas kõikidele saadikutele on tagatud kaugtöö võimalused. Mul neid ei ole, sellepärast ma töötan lähedal. See on niisugune märkus minu poolt.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmel õigus ja võimalus oma internetiteenuse pakkujat valida. Kalle Grünthal, palun!

14:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei nõustu selle seisukohaga, mida te väljendasite, et kui on probleeme, siis Siim Pohlak peab sellest teada andma. Nimelt, meie kodu- ja töökorra seadus sätestab, § 891 lõige 3 sätestab: "Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui Riigikogu liikmele on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas istungit jälgida, teha istungi toiminguid ..." Jne. Hetkel ei ole see tagatud. Ja ma palun, et juhataja võtaks vaheaja, et see võimalus reaalajas osaleda oleks põhimõtteliselt olemas.

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See võimalus on kõigile tagatud. Siim Pohlak, näete, on isegi praegu ühenduses. Palun, Siim Pohlak! Nii ... Siim Pohlakuga meil jätkuvalt ei õnnestu kahjuks ühendust saada, aga tundub, et see on siiski Siim Pohlaku internetiühenduse küsimus. Kõikide teistega on meil õnnestunud ühendust saada.


4. 14:50 Psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu (115 SE) kolmas lugemine

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, panen, nagu ütlesin, uuesti hääletusele päevakorrapunkti number 2, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu. Aga enne, kuna meil on olnud pikk paus, teen lühikese saalikutsungi. Härra Grünthal, palun, mis küsimus teil on?

14:51 Kalle Grünthal

Ma juhin tähelepanu ikkagi sellele § 891 lõikele 3, kus on öeldud, et kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui on tagatud ... jne. See on obligatoorne nõue. Me ei saa enne edasi minna, kui on tagatud Riigikogu liikme Siim Pohlaku ühendus. Praegu me nägime, et ta oli liinil, aga mitte piuksu sealt ei tule. Me ei saa niimoodi käituda.

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan väga! Riigikogu Kantselei kinnitab meile, et siitpoolt on võimalus tagatud. Veel kord: see, kas Riigikogu liikme arvuti ühendub süsteemiga või mitte, ei ole küsimus, kas see on tagatud. Jah, on tagatud. Ja ma näen jälle, et Siim Pohlak on meil liinil. Palun, kas me Siim Pohlakuga nüüd saame ühendust?

14:52 Siim Pohlak

Proovin uuesti. Panin kõik asjad kinni, brauserid, ja käivitasin uuesti. Kas nüüd on mind kuulda?

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, väga kenasti on teid kuulda. Ja ehk veel kord teen uuesti saalikutsungi, et me saaksime minna lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud psühhiaatrilise abi seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu 115. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 19 Riigikogu liiget. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 14:54 Liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE) kolmas lugemine

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 299 kolmas lugemine. Palun, kas on fraktsioonidel sõnavõtusoove? Ei ole, siis läheme lõpphääletuse juurde. Ma loodan, et saalile sobib, kui me läheme selle juurde kohe ilma saalikutsungita.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 299. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 91 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 14:56 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (302 SE) teine lugemine

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 302 teine lugemine. Keskkonnakomisjoni nimel ettekande teeb keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Palun!

14:56 Yoko Alender

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Kõne all on tõepoolest selle konventsiooni 2010. aasta protokolliga ühinemise seadus ja seda arutas keskkonnakomisjon oma 8. märtsi videoistungil. Osa võtsid kõik komisjoni liikmed. Muudatusettepanekuid peale esimese lugemise lõpetamist, mis oli 17. veebruaril, ei esitatud. Seetõttu tehti komisjoni istungil ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsiks ja kuna tegemist on konventsiooni protokolliga ühinemisega, siis ühtlasi viia läbi ka lõpphääletus. See otsus võeti komisjonis vastu konsensusega. Aitäh!

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile küsimusi ei paista olevat. Aitäh! Nüüd avan läbirääkimised. Sõna saavad kõik Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid, aga nagu ikka, kui võimalik, siis komisjonid ja fraktsioonid kõigepealt. Sõnavõtusoove ei ole. Tegemist on välislepinguga, millest tulenevalt on meil tegemist ka lõpphääletusega ja alustame selle ettevalmistamist. Kas me võime minna hääletuse juurde? 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 302. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 14:59 Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu (342 OE) esimene lugemine

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie viies päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 342. Esimese lugemise ettekande teeb keskkonnakomisjoni nimel komisjoni esimees Yoko Alender. Palun!

14:59 Yoko Alender

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon otsustas oma 25. veebruari istungil esitada otsuse eelnõu, millega  kutsutakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Riigikogu liikmed Merry Aart ja Priit Sibul ning nimetatakse uuteks nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Martin Repinski.

Peale eelnõu esitamist arutasime eelnõu komisjonis 8. märtsil. Selle otsuse eelnõu arutamisel uuris Jevgeni Ossinovski, kes Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukokku parlamendi esindajatena veel jäävad, kui eelnõu vastu võetakse. Vastasin, et nõukogusse jäävad edasi Kalvi Kõva ja Igor Kravtšenko ning kui eelnõu vastu võetakse, siis uuteks liikmeteks saavad Annely Akkermann ja Martin Repinski.

Komisjonis otsustati esitada Riigikogu otsuse eelnõu täiskogule. Selle poolt oli kuus liiget ja vastu kolm liiget. Veel otsutati, et kui juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 17. märtsi istungi päevakorda ja viia ühtlasi läbi ka lõpphääletus. Ka selle poolt oli kuus liiget ja vastu kolm. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati, samamoodi häältega 6 : 3, keskkonnakomisjoni esimees. Aitäh!

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun küsimus!

15:01 Kalle Grünthal

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Päriselus ehk selles elus, mis kuskil väljapool lossimüüre toimub, on ikka asi niimoodi, et kui kedagi kutsutakse tagasi või vahetatakse välja, siis on mingisugune väga tõsine põhjus, näiteks inimene ei saa oma tööga hakkama. Selge see, et siin on tegemist poliitiliste mängudega ja nii edasi. Aga mul on küsimus selle kohta, millal selle maja seltskond hakkab arvestama reaalse eluga, mis toimub väljaspool müüre.

15:02 Yoko Alender

Aitäh! Vaat sellist küsimust komisjon küll ei arutanud.

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Selle otsuse eelnõu puhul meil seisab ees lõpphääletus, aga enne on võimalik fraktsioonidel läbirääkimiste käigus sõna võtta. Head fraktsioonid, kas te soovite seda? Ei soovi. Siis läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 342. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Otsust toetas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 30 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.


8. 15:04 Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu (343 OE) esimene lugemine

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 343 esimene lugemine. Ka siin teeb keskkonnakomisjoni nimel ettekande Yoko Alender. Palun!

15:04 Yoko Alender

Austatud aseesimees! Head kolleegid! See otsuse eelnõu puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeid. 25. veebruaril otsustati RMK nõukogust tagasi kutsuda Riigikogu liige Andres Metsoja ja nimetada uueks nõukogu liikmeks Riigikogu liige Yoko Alender. Selle alusel esitas keskkonnakomisjon otsuse eelnõu, mille Riigikogu juhatus võttis menetlusse.

Komisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 8. märtsil. Siis soovis komisjoni liige Andres Metsoja täpsustust, kas parlamendi teine esindaja RMK nõukogus on Mihhail Korb. Vastasin, et teine esindaja nõukogus on Mihhail Korb. Komisjoni liikme Jevgeni Ossinovski arvates oleks mõistlik Mihhail Korb nõukogust välja arvata, kuni lõpeb tema suhtes algatatud kriminaaluurimine. Jevgeni Ossinovski ütles, et süütuse presumptsioonist lähtuvalt ei saa küll hinnangut anda, kuid RMK ja metsa majandamise teema on suure avaliku tähelepanu all ning nõukogu liikme usaldatavus on väga oluline.

Seejärel otsustas keskkonnakomisjon esitada Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu täiskogule (selle poolt oli viis liiget ja vastu kaks, erapooletuks jäi üks) ja juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni, teha Riigikogu täiskogule ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsiks ja viia läbi lõpphääletus. Ka selle poolt oli viis liiget, vastu kaks ja üks erapooletu. Samade häältega määrati juhtivkomisjoni esindajaks keskkonnakomisjoni esimees. Aitäh!

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe alustab.

15:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Siin vahepeal kõlas justkui, et aseesimees ütles "liikmete". Ma loen, et siin on kirjas "liikme". Kumb ta nüüd on? Ja kuidas see on protseduuriliselt? Kui juhtumisi komisjoni aseesimees astub tagasi, siis tulevad ka komisjoni esimehe valimised. Mulle tunduks mõistlikum, et, ütleme, RMK maine päästmiseks ikkagi mõlemad Riigikogu esindavad liikmed kutsutakse tagasi ja siis üks saab jälle nagu enda mandaadi uues kujunenud olukorras. Kas see tunduks läbipaistvam?

15:07 Yoko Alender

Aitäh! Olles siin komisjoni istungi arutelu tutvustaja, saan ma jagada teiega seda, mis komisjonis toimus. Komisjon otsustas tagasi kutsuda liikme Andres Metsoja ja nimetada uueks nõukogu liikmeks Yoko Alenderi.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

15:08 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus, kuivõrd komisjonis kerkis üles selline küsimus. Kuigi Eesti Vabariigis mõistab õigust kohus ja mingeid otsuseid pole tehtud, on siiski ühe meie hea kolleegi suhtes on kahjuks tekkinud kahtlustus. Ja ta esindab parlamenti Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogus. Kas te komisjonis seda arutasite või on arutanud seda teie fraktsioon või Keskerakonna fraktsioon? On teile teada, miks me peame head kolleegi Korbi seal edasi pidama?

15:08 Yoko Alender

Aitäh, hea küsija! Sel määral me arutasime seda küsimust, nagu ma ette kandsin. Ma andsin komisjonis toimunud arutelu edasi üsna sõna-sõnalt. 

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena palun Urmas Reitelmann! Tarmo Kruusimäe, selle eelnõu puhul on üks küsimus igal Riigikogu liikmel.

15:09 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Nõukogu liikmel teadupärast lasub hoolsuskohustus ja kolleeg Korb on saanud korruptsioonikahtlustuse. Kas te juhtumisi natukenegi, riivamisi arutasite, kui õige on korruptsioonikahtlustuse saanud inimese panemine olukorda, kus tal üksiti lasub ka hoolsuskohustus? Kas see on komisjoni meelest eetiline ja milline on teie isiklik arvamus?

15:09 Yoko Alender

Aitäh, hea küsija! Austatud aseesimees, me arutasime seda täpselt sel määral, nagu ma teile edasi andsin.

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

15:10 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Tundub nii, et ettekandjat põrmugi ei huvita see, et RMK on meil väga suuri summasid liigutav organisatsioon, et RMK kohta on ühiskonnas väga palju kriitikat, kahtlustusi ja nii edasi. Ja panna siin nüüd 2 + 2 kokku ehk kriminaalkahtlustuse saanud inimene, kriminaalkahtlustuse saanud erakond, mida ta esindab, ja kõik need RMK ja metsanduse ümber keerlevad sõlmpuntrad – no siin ilmselgelt on tegemist silma kinni pigistamise ja poliitilise kokkuleppe realiseerimisega. Aga minu küsimus puudutab hoopis ettekandjat ennast: kas teile ei tundu kummaline, et te sisuliselt iseennast määrate RMK-sse?

15:11 Yoko Alender

Aitäh! Austatud aseesimees ja head kolleegid! Hea küsija! Mina järgin oma kohustusi Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe rollis ja täna ma annan edasi keskkonnakomisjoni arutelu. Ja hiljem kasutan oma mandaati hääletades.

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! Vabandust, enne Kalle Grünthalit on Helle-Moonika Helmel protseduuriline küsimus. Palun, Helle-Moonika Helme!

15:11 Helle-Moonika Helme

Vabandust, mul tegelikult on päris küsimus. Ma võtaksin selle protseduurilise maha ja küsiks päris küsimuse. Mul läks kogemata valesti. Aitäh!

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Kalle Grünthal, palun!

15:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete oma vastustes täna ülimalt napisõnaline. Ja kui siin tõstatati teema, et komisjonis on üks korruptsioonikahtlusega isik, aga te seda küsimust detailselt ja põhjalikult ei aruta, siis minule jääb mulje, et lugupeetud komisjon toetab korruptsiooniilmingute ülekandumist ka sellesse valdkonda. See on minu subjektiivne hinnang teie ettekandele. Vastust ei oota.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

15:12 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Te loete kohusetundlikult teile ette antud paberit. Aga küsimus on väga tõsine. Siin on see probleem, miks neid väga olulisi süüdistusi ei arutatud komisjonis. Mis mõte on sellisel komisjonil, kes ei tegele sisuliste küsimustega, ja mis mõte on sellisel ettekandel, kus loetakse tühja paberit ette?

15:13 Yoko Alender

Aitäh! Austatud aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Tühje pabereid kindlasti ette lugeda ei saakski. Keskkonnakomisjoni arutelu andsin edasi täpselt nii, nagu see toimus, ja keskkonnakomisjoni pädevuses kindlasti ei ole kellegi väidetavate süütegude arutamine.

15:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea Yoko! Ma tuleksin tagasi sinu personaalküsimuse juurde. Kas sa ei leia, et sul on praegu ilmselge huvide konflikt? Seega ma küsin: kas sa komisjonis, kui oli sinu määramine nõukogu liikmeks, taandasid ennast hääletuselt ja kas sa taandad ennast ka praegu lõpphääletuselt?

15:14 Yoko Alender

Aitäh! Kuna Riigikogu liige täidab kohustusi hääletades, siis ma ei näe põhjust, miks ma peaksin ennast hääletuselt taandama. Kui ma ei usaldaks ennast, siis oleks enda kandidatuuri ülesseadmine sellele kohale kummaline.

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

15:14 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete tõesti täna väga napisõnaline ja väga formaalne, ei soovi natukenegi avada laiemalt neid konkreetseid küsimusi, mida saadikud on püüdnud lauale tuua. Ma pigem küsin teilt hoopis nii: mis olid need ajendid ja kes üldse tõstis üles just nende konkreetsete saadikute vahetamise? Kes ütles need konkreetsed nimed? Äkki te avaksite natukene seda arutelu, miks just see saadik vahetatakse välja just selle konkreetse saadiku vastu? Tahaks aru saada enne hääletust.

15:15 Yoko Alender

Aitäh! Austatud aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku jätta RMK nõukogu liikmeks nende esindajana Mihhail Korbi ja Reformierakonna fraktsioon esitas siinkõneleja kandidatuuri.

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

15:16 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja Yoko! Me ju saame aru, et uue valitsuse ametisse nimetamisega on Reformierakond soovinud saada RMK nõukogus endale kohta. Aga kui ma nüüd õigesti mäletan, siis on Reformierakonna saadikud viimastel kordadel juhtinud tähelepanu, et sellistes olulistes nõukogudes võiks olla kindlasti poliitiline tasakaalustatus ehk seal võiksid olla ka opositsiooni esindajaid.

Arvestades, milline roll on RMK-l, kui me räägime Eesti metsa tulevikust, mis on ühiskonnas väga oluline debatt ja vajab kindlasti tasakaalustatud diskussiooni, siis kuidas sulle tundub: kas see on tark tegu opositsioon sellest diskussioonist välja jätta? Kas on tark täita RMK nõukogu kohad ainult koalitsiooni esindajatega?

15:17 Yoko Alender

Aitäh! Head kolleegid, austatud küsija! Keskkonnakomisjoni istungil ka seda küsimust me ei arutanud. Oma isikliku seisukoha võin ma heale kolleegile muus formaadis esitada. Kuna tegemist on ka minu kandidatuuriga, siis võin kinnitada, et kindlasti näen ma oma rolli selleski, et komisjoni esimehena kuulata ja anda edasi ka opositsioonisaadikute arvamusi.

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, te olete täna tõesti nii napisõnaline ja püsite väga minimalistlikult komisjonis arutatud informatsiooni piires, kui seda meile siin jagate. Aga kodu- ja töökorra seadus ei keela teil laiemalt avada arutelu või ka mõtteid, mis teil isiklikult selle teemaga seoses on, kui Riigikogu liikmetel selle kohta küsimusi on. Aga te seda ei ole soovinud. Öelge, kas te ei taha või ei julge oma isiklikku seisukohta avaldada või teil see isiklik seisukoht puudub. Või teil siiski on mingisugune isiklik arvamus selles osas, kas korruptsioonikahtlustuse saanud Mihhail Korb peaks jätkama seal nõukogus või mitte? 

15:18 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Kindlasti te oma pika poliitikupraktika tõttu teate väga hästi, et teatud personalivalikuid tehakse koalitsioonis, nii nagu neid tehakse. Ja kui te soovite minu isiklikku seisukohta, siis sellest võime kindlasti rääkida mõnel teisel korral.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:19 Paul Puustusmaa

Suur-suur aitäh! Hea Yoko! Mul ikkagi hing ei saa rahu. Kas tõesti seal komisjonis, kui te arutasite personaaliat, see asjaolu, et Korb on kuriteokahtlustuse saanud, nagu kõne alla üldse ei tulnud? Kas sellele üldse tähelepanu ei pööratud? Kas keegi seal mingitki kõhklust või kahtlust ei ilmutanud, et nii ei saa, et kuritegu on ilmne ja silme ees? Kas see jäigi tähelepanuta?

15:19 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Seda infot oli vähe ja siis võib-olla oli seda raske kuidagi käsitleda. Veel kord: me arutasime seda täpselt sel määral, nagu ma ette kandsin.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:20 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on ka küsimus. Nii Reformierakond kui ka Keskerakond on rääkinud siin päris tihti, et õigusriik ja õigusriik. Ja nüüd te väidate, et te komisjonis üldse ei arutanud asja põhjalikumalt, kui seadsite nõukogu liikme kandidaadiks isiku, kelle puhul ei ole selgust, kas ta on selle korruptsioonikuriteo toime pannud või mitte. RMK on ju niigi palju emotsioone tekitanud. Mis te ise arvate, kuidas see õigusriigi valguses mõjub inimestele ja nende õiglustundele, kui RMK nõukogu liikmeks määratakse sellise taustaga inimene? Kui tõsiselt võetavad Riigikogu komisjonide töö ja Riigikogu otsused on? 

15:20 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Selle otsuse eelnõu kohaselt nõukogusse määratud inimesel mingisuguseid kahtlustusi ei lasu.

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:21 Peeter Ernits

Jah, mida ma küsin, aga küsin, kui peab küsima Yokolt. Vaata, videokoosolekul on hoopis teine formaat. Seal ei tõstatanud küsimust kolleeg Mihhail Korbi võimalikust väljavahetamisest mitte ainult Jevgeni Ossinovski, vaid ka mina väljendasin seda muret. Aga sealne atmosfäär oli umbes selline – minule jäi selline mulje –, et võtame ühe asja korraga ja küll me järgmine kord jõuame ka Korbini. Mul ei ole seda protokolli ees, aga ma osalesin sellel koosolekul.

15:22 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea Peeter, kolleeg keskkonnakomisjonist! Tõepoolest, Peeter Ernitsal on õigus. See eelnõu Mihhail Korbi nõukogusse kuulumist ei puuduta.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

15:22 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea komisjoni esimees Yoko! Lihtsalt selle arutelu huvides ma komisjoni aseesimehena kinnitan, et siiski komisjon arutas selles diskussioonis ka härra Korbi temaatikat. Seal lausa kõlas selge ettepanek, et võiks arutada komisjoni tasakaalu küsimust. Ja minu meelest keegi isegi tegi ettepaneku – ma üldse ei taha enda isikut tähtsustada –, et võib-olla oleks tõesti mõistlik, et keskkonnakomisjoni esimees ja aseesimees mõlemad oleksid kaasatud selle nõukogu töös. Nii et siiski see arutelu oli täiesti olemas, aga võib-olla tõesti e-vahendite tõttu see jäi inimestele natukene kaugeks. Aga keskkonnakomisjoni esimehe kaasatus RMK nõukogus on minu arvates mõistlik.

15:23 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea Andres, samuti hea kolleeg keskkonnakomisjonist! Ma kinnitan Andrese juttu. See küll ei kajastu komisjoni protokollis, aga minu meelest oli see Jevgeni Ossinovski, kes väitis, et Andres Metsoja oleks väga hea kandidaat nõukogus jätkama. Ja seda võib välja lugeda ka hääletustulemustest. Tõepoolest, Jevgeni Ossinovski oli selle vastu, et härra Metsoja tagasi kutsuti. Vastab tõele.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Sibul, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:24 Indrek Saar

Aitäh! Ma palun, aseesimees, et te kinnitaksite, et meie ees on tõesti see särav naiskolleeg Yoko Alender, nagu me teda teame, mitte rikki läinud plaadimasin, kes täna lihtsalt ei taha meie sisulistele küsimustele vastata.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle küsimuse eest! Raivo Tamm jätkab. Palun!

15:24 Raivo Tamm

Lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et Riigikogu enamiku jaoks ei ole korruptsioon murekoht. Aga kas on teada, mida RMK ise arvab sellest, et selline korruptsiooniga seotud kriminaalkahtlustuse saanud isik on nõukogus?

15:25 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Kahjuks keskkonnakomisjoni arutelu ajal seda küsimust ei arutatud. Aga tänase päevani on teie fraktsioonikaaslane nõukogu töös osalenud ja kindlasti on tal olnud võimalik sellekohaseid kahtlusi või muresid edasi anda.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Sester, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:25 Sven Sester

Jaa, aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Vaadates seda praegust debatti, on mul küsimus juhatajale. Kas sellist debatti üldse on vaja tegelikult pidada, kui komisjoni esimees konkreetse ettekandjana sisuliselt ei räägi ühtegi sõna rohkem kui komisjoni protokoll? Ma saan aru, et komisjoni protokoll tegelikult ei kajasta tervikuna komisjonis läbi viidud arutelu. Võib-olla oleks lihtsam saata Riigikogu liikmetele see protokoll ja jätta need debatid ära? Tundub, et küsijatel on küsimusi, aga vastajal on kuidagi piinlik olla. Milleks seda debatti üldse vaja on? Pange see protokoll lihtsalt Riigikogu liikmetele lauale ja jätke need debatid üldse ära. Praegu tundub küll nii.

15:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! No väga protseduuriline see ei olnud, aga nii palju ma ütlen, et nagu siit on alati läbi kõlanud, küsijal on võimalus küsida ja vastajal on võimalus vastata oma parima äranägemise järgi. Jaak Valge, palun!

15:26 Jaak Valge

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on küll sisuline küsimus, ja nimelt: kas kõne all olev töö on tasuline ja kui vastus on jah, siis kui suur on see töötasu. Ja kui see on tasuline, kas siis ei ole tegemist huvide konfliktiga? 

15:27 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Minu informatsiooni kohaselt see ametikoht on tõepoolest tasustatud. Kui suur see tasu on, selle vastuse ma jään võlgu. See peaks olema avalik info, selle saab Riigikogu liige kindlasti järele uurida. 

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:27 Henn Põlluaas

Mul on ees üks väga huvitav dokument, mille koostamises on Reformierakond osalenud: see on Riigikogu liikme hea tava. Ma loen sealt natukene.

"Tunnetades oma vastutust Eesti elu korraldamise ja ühise hüvangu eest, teadvustades vastutust rahva kui kõrgeima võimu kandja ees ja kohustust tegutseda avalikes huvides, arvestades vajadust tagada rahvaesinduse usaldusväärsus, /---/ Riigikogu liige lähtub otsuste tegemisel rahva ja riigi huvidest. Riigikogu liige hoidub kahjustamast Eesti ja Riigikogu mainet. Riigikogu liige ei võta endale kohustusi ega langeta otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe ning riigi ja rahva huvide teenimise. Riigikogu liige väldib olukordi, kus võib kahtluse alla sattuda tema otsuste erapooletus ja tekkida erahuvide teenimise mulje." Ja nii edasi, ja nii edasi.

Väga ilus dokument. Miks teie ja Reformierakond ja terve koalitsioon ei järgi Riigikogu liikme head tava? 

15:28 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea vastaja! Me järgime head tava. 

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Lotman, kas protseduuriline küsimus?

15:29 Mihhail Lotman

Jah. Stenogrammi huvides ma pean vajalikuks fikseerida, et see tekst, mis meile ette loeti, ei olnud üksnes sisutühi, vaid ka eksitav, nagu me kolleegide Metsoja ja Ernitsa repliikidest aru saime.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kokk, Aivar, palun! (Vaikus.) Aivar Kokk, te olete levis. (Aivar Kokk: "Kas mind on kuulda?") Jaa, aga olge ühe koha peal, siis on paremini kuulda. (Vaikus, seejärel Aivar Kokk: "Kas nüüd on kuulda või?") Me kuuleme teid katkendlikult, aga proovime nii, et ... (Aivar Kokk: "Kas nüüd on kuulda?") ... Jaa, no proovime, alustame rääkimist, siis saame aru. (Vaikus.) Kahjuks peame tunnistama, et teie internetiühendus on natukene kehvapoolne. (Aivar Kokk: "Nüüd on kuulda?") No proovime uuesti. Nii, võtame Aivar Koka kohe uuesti. Vaatame, kas õnnestub.

15:30 Aivar Kokk

Mul on, hea juhataja ja ettekandja, üks küsimus. Protokoll ei kajasta istungi tegelikku kulgu. Võib-olla te ikkagi räägiksite, mis seal komisjonis toimus ja mis küsimused üleval olid.

15:30 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Tänase arutelu tulemusel olete saanud väga põhjaliku ülevaate sellest, mida selle päevakorrapunkti all keskkonnakomisjon arutas.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun!

15:31 Üllar Saaremäe

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Võib-olla te ikkagi nimetaksite need Metsoja nõrgad küljed, mille tõttu ta sinna RMK nõukogusse enam kuuluda ei saa? Me siis oma fraktsioonis ka teaksime, mis küljed on Metsojal tugevad ja mis ikkagi nõrgad.

15:31 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Hea küsija! Andres Metsoja on kindlasti mitmekülgselt tugevate oskustega inimene.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

15:31 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan sealt, kus kolleeg Jaak Valgel pooleli jäi. Ta küsis teie käest, kui suur on nõukogu liikmete tasu, ja te ei vastanud tema konkreetsele küsimusele. Aga siin on ju tegu sellega, et te sisuliselt määrate iseendale selle hüve, kui suur ta siis ka pole. Kas te sellega enda kui komisjoni juhi hoolsuskohustust ikka täidate korralikult? Lisaks on veel see Korbi probleem, mis siin ka esile tõsteti.

15:32 Yoko Alender

Hea aseesimees! Head kolleegid! Mina võtan võimalikku RMK nõukogu liikmeks saamist eelkõige suure vastutusena.

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhin tähelepanu, head kolleegid, et igaühel on võimalik küsida üks küsimus. Paul Puustumaa on oma küsimuse juba küsinud. Mart Helme, kas on protseduuriline või sisuline küsimus?

15:33 Mart Helme

Eelnõu esitleja on süstemaatiliselt jätnud küsimustele vastamata, on süstemaatiliselt püüdnud jätta komisjoni koosolekust väära muljet ja on selgelt maha vaikinud oma hoolsuskohustuse ja huvide konflikti iseenda määramisel RMK nõukogusse. 

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem teile küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt soovib Isamaa fraktsiooni nimel sõna Tarmo Kruusimäe. Palun!

15:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin saalis ja need, kes osalevad interneti vahendusel, aga loomulikult ka kõik Eesti inimesed, kes arvavad, et Eesti mets on meile tähtis, nii metsa vaenlased kui ka metsa sõbrad! Tegelikult on meie maailm mustvalgeks jaotunud: ühed armastavad metsa, teised, kes nii palavalt seda ei tee, on loomulikult vaenlased.

RMK nõukogus on mul olnud au olla kaks hooaega. Ja need olid minu jaoks äärmiselt huvitavad. Paljud võivad küsida, mida linnapoiss seal ka korda saatis. Sai saadetud küll, aga see ei ole praegu mitte see, millest ma tahan rääkida. Ma tahan rääkida seda, et Riigimetsa Majandamise Keskus on jäänud väga tugeva surve alla. Igaüks, kes suudab mobiiltelefoniga pilti teha, nimelt arvab, et kui mõni puu on kuskil külili, siis on juba lägaraie ja see tuleks peatada. Me elame sellises keskkonnas, kus igaüks on dendroloog ja inimesed teavad täpselt, mida kus peaks tegema.

Sellises olukorras on äärmiselt kehv, et meie Riigikoguna saadame sinna end esindama kaks inimest. Ma ei räägi mitte sellest, kas kaks on vähe või palju. Aga me kõik ülejäänud peame oma valijatele selgitama, miks meie valik on täna selline.

Jah, see ei ole üldse mingi suur saladus, et me saame panna võrdusmärgi: Porto Franco = RMK. Ja see ei ole ka suur saladus, et selles valguses oleks koalitsiooninõukogus Isamaa raudselt seadnud küsimärgi alla, kas Mihhail Korb saab sellises olukorras nõukogus jätkata. Aga näed, Jüri Ratas tegutses kiiremini: viuhti, ja saatis valitsuse laiali. Kas see tähendab siis, et Korbile see vari nagu ei lange?

Täna tegelikult vaadatakse meie kõigi peale, ükskõik, mis fraktsioonis me oleme, et see ongi siis praegune Riigikogu tase. RMK nõukogu teised liikmed küsivad: kuulge, Riigikogu, kas see ongi kõik, mida te suudate täna välja panna? Kas te ei mõelnud kordagi, et te kahjustate RMK mainet? Kas ongi Keskerakonna fraktsioonist valida ainult üks inimene ja Reformierakonnast üks inimene? 

Ma olin alguses võib-olla isegi natukene optimistlikum, aga kui siin ettekandja sisuliselt määrab iseennast palgalisele kohale ja selles huvide konflikti ei näe, siis mulle meenub, et ongi räägitud, et sel erakonnal on suur plaan. Me küsime, kus see suur plaan on. Seda suurt plaani lihtsalt ei ole, sest teine plaan ei näe ette, mis ajal tuleb see päris suur plaan välja käia.

Mulle meenub veel aasta 2013, kui me Isamaaga läksime KOV-ide valimistele. Yoko rääkis kogu aeg, et on üks väga hea plaan Tallinnas: innovaatiline keskkond. Ja me küsisime, et näeks selle kohta ühte A4-gi, aga seda ei tulnud. Tallinna linn tegi veel innovatsioonikomisjoni, ent ega sellest ka mingit tolku ei olnud. Üks keskerakondlane seal oli ja nad seda vedasid ja vedasid, nelja aasta pärast said midagi kokku. Vaat nii on siis, kui plaan puudub.

Aga, Mihhail Korb, ma ütlen sulle ausalt, et sinul on teeneid võimalik kuskil mujal teha. Täna hea fraktsioonijuht näriks selle kiirelt läbi ja ütleks, et see ei ole hea ei Riigikogu mainele ega ka erakondade mainele. Aga sellist head fraktsioonijuhti praegusel hetkel ei ole. Isegi kui see probleem tuua siia saali, värvida kollaseks või punaseks või siniseks või roheliseks, seda ikkagi ei nähtaks. Ja see seab meid raskesse olukorda.

Mina, kes ma olen kaks korda olnud RMK nõukogus ja olen saanud vastu päid ja jalgu selle eest, mis seal kõik toimub, pean nüüd selgitama, et jaa, see ongi meie Riigikogu tegelik tänane tase, armsad metsaarmastajad. Jaa, paremat me ei suutnud, me ponnistasime, aga tõesti, pink on nii lühike. Pink on nii lühike! Isamaa ei nõustu sellega ja Isamaa hääletab vastu.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

15:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Natuke imelik kuulata seda arutelu. Olen minagi RMK nõukogus olnud. Ma ei tahakski sisust rääkida.

Kõigepealt ma ütlen Yoko Alenderi kaitseks, et komisjoni juhina on ta avatud, innovaatiline, ja mulle meeldib. Ega kõik komisjoni esimehed sellised ei ole olnud. Seda esiteks. 

Ent siin on mitmeid agasid. Jah, tõepoolest, Yoko ütles komisjoni esimehena, kui arutati algul KIK-i nõukogu liikmeid ja pärast RMK omasid: "Jah, Reformierakonna poolt olen mina." Kuigi samas hea kolleeg, endine keskkonnaminister Heiki Kranich istub laua taga ja endine Keila abilinnapea Timo Suslov ka. Muidugi see oli virtuaalne laud. Oluline on see, et sellel keskkonnakomisjoni arutelul oli kõik virtuaalne – neid pilke ja muud, mis tavalisel komisjoni istungil on, paraku ei olnud. Ja selle tõttu on ka protokoll puudulik, tugevalt puudulik. Ja mitte ainult see protokoll.

Aga tõepoolest, nagu Tarmo Kruusimäe tähelepanu juhtis: on huvide konflikt – kas öelda pehmelt või mitte pehmelt –, kui komisjoni esimees seab üles iseennast. Selle taga oli kindlasti ka erakond ja see on palgaline koht. Ma ei mäleta, kui suur see palk oli, aga igal juhul on see palgaline koht. Seega on see endale tasu määramine. Päris ilus see ei ole.

Ja kui vaataks nüüd, milline see RMK nõukogu välja näeb. Seltskond istub aeg-ajalt, neli korda aastas kinniste uste taga, saab kokku, söögid-joogid enne ja pärast seda, arutatakse asju. Üllar Saaremäe siin juhtis tähelepanu, et korruptsioon nagu ei oleks üldse probleem. Mina juhin tähelepanu sellele, et tegelikult ei ole probleem ka vähene kompetents. Ma tuletan meelde RMK nõukogu koosseisu: seal on olnud ka laevakapteneid, kes tunnevad merd, aga mitte metsa. Nii see on. Keda partei saadab, see läheb. 

Selle koha pealt ma kaitsen Yokot. Ju siis partei usaldas nimelt teda, aga mitte Heiki Kranichit või Timo Suslovit komisjoni liikmetest või ülejäänud teisi. Ja küllap siis Keskerakond usaldab Mihhail Korbi, kes hiljuti oli peasekretär ja kellel on nüüd see korruptsioonikahtlustus seljas. Nii lihtsalt on. See on poliitiline loogika, millest on lähtutud. Sellega ei pruugi nõus olla ja see mulle kohe üldse ei meeldi, et kompetents pole oluline ja olgu või korruptsioonikahtlustus – see pole ka oluline.

Aga ma tuletan meelde, et me sellel virtuaalsel koosolekul tõesti arutasime seda. Ja atmosfäär oli küll selline, et tegelikult võinuks sellesama otsusega, mida lugupeetud Yoko Alender praegu esitleb, käsitleda ka Mihhail Korbi küsimust, personaaliat, ja lahendada kaks asja korraga. Aga ettekujutus või vähemalt atmosfäär komisjonis oli selline, et võtame ühe asja korraga. Praegu on lihtsalt partei esitanud tema kandidatuuri ja lahendame ära selle, et koristame Andres Metsoja sealt ära, kuna poliitiline loogika on selline. Ja küsimus pole mitte selles, kas Andres Metsoja metsast jagab midagi. Ta lihtsalt ei ole praegu õiges parteis, kuna praegu on koalitsioonis teised erakonnad.

Nii lihtne see oligi tegelikult. Arutati küll ja päris palju – nii palju, kui virtuaalsel istungil on võimalik, aga protokollis see kahjuks ei kajastu. Aitäh!

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline mure?

15:43 Kalle Grünthal

Jaa! Aitäh! Tähendab, minu meelest praegu on siin saalis kõlama jäänud see teema, et on huvide konflikt. Ja Eesti Vabariigi iga kodaniku kohus on sekkuda kohe õigusrikkumisse ja anda õigusrikkumisest teada. Mis puudutab huvide konflikti, siis korruptsioonivastase seaduse § 11 lõige 1 ütleb: "Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;" Ja vastutus niisuguse asja eest on selline, et toimingupiirangu rikkumise korral on menetlejaks politseiasutus või Kaitsepolitseiamet. Küsin: kuna praegu tuvastati see asjaolu, siis kas Riigikogu istungi juhataja praegu on valmis informeerima politseiasutust või kaitsepolitseid toimingupiirangu rikkumisest?

15:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan, aga see ei olnud protseduuriline küsimus. Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:44 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma alustan sellega, et ühes sõnavõtus käidi välja mõte, et RMK on väga suure surve all, kuna paljud inimesed pildistavad raielanke ja seal tekivad probleemid. Ma täpsustaks: RMK-le ei avalda survet inimesed, kes raielanke pildistavad, vaid surve RMK-le tuleneb valitsuse ja Riigikogu otsustest, millega määratakse RMK-le dividenditootlus. Ja sealt tulevad ka raielangid. Selles mõttes tuleb probleemi ikkagi niimoodi lahendada.

Selles, et keskkonnakomisjoni esimees RMK nõukokku kuulub, mina isiklikult otsest huvide konflikti ei näe. Pigem ma ootan, et keskkonnakomisjoni esimees hakkaks selle küsimusega tegelema ja me kuuleks uue riigieelarve puhul seda, et dividendide võtmist vähendatakse. Siis reaalselt maadeldakse selle probleemiga.

Aga nüüd konkreetsest eelnõust. Siiski on raske sellele toetust avaldada. Seesama teema, mis siin saalis pikemat aega üleval on olnud: kui inimene, kes on saanud korruptsioonikahtluse, ikkagi sinna nõukokku tahetakse alles jätta, siis ma arvan, et me ei peaks seda toetama. Vaatame üldist pilti! Ja nüüd ma tegelikult vaatan lugupeetud Reformierakonna ja lugupeetud peaminister Kaja Kallase poole. Üldine pilt korruptsiooni, sh poliitilise korruptsiooni likvideerimisel ei räägi tegudes seda keelt, mida lugupeetud peaminister ja Reformierakond meile kogu aeg on rääkinud.

Mõtleme järgmisele päevakorrapunktile: koalitsioon soovib uurimiskomisjoni, mis kõiki selliseid asju võiks uurida, maha hääletada. Ja kuigi valitsus kiitis heaks korruptsioonivastase tegevuse kava, siis – oh üllatust! – poliitilise korruptsiooniga tegelemist seal ei ole. Seda ei ole seal! Lihtsalt öeldakse, et ei olnud aega, pidime selle kava kiiresti ära esitama. Ma ei tea, kes oli see, kes seda survet avaldas peale valitsuse enda.

Me kuuleme, et justiitsminister kavatseb tegeleda poliitilise korruptsiooni küsimustega. Kõlab jutt, et tuleb kaasata eri osapooli, tuleb arutada, tuleb moodustada töörühmad, komisjonid ja jumal teab mis muud arutelud teha. Me ju kõik teame, mida see tähendab. See tähendab seda, et kahe aasta pärast jõuab kätte olukord, kus on valimised, ja oi, ei jõudnudki nende asjadega tegeleda.

Väga kurb! Mul on üldse tekkinud küsimus, milliseid osapooli erakondi puudutava seaduse puhul siis kaasata proovitakse: kas neid, kes võiksid olla rahastajad, või neid, kes on raha vastuvõtjad? Neid me ju ka võiks teada.  

Võib-olla see eelnõu oleks hoopis teistmoodi mõistetav, kui see kontekst ei oleks üldiselt selline. Kontekst on aga selline, et sõnades räägitakse ühte, tegudes tehakse teist. Ja see on põhjus, miks sotsiaaldemokraadid ei saa selle poolt hääletada.

Ja loomulikult ma toon ka teise olulise põhjuse. Meil on olnud tava, et RMK nõukokku kuuluvad lisaks koalitsiooni esindajatele ka opositsiooni esindajad. Nüüd ei ole mitte ühtegi opositsiooni esindajat! Pole mitte mingisugust tahet seda kuidagi tasakaalus hoida. Aga kui me mõtleme Riigimetsa Majandamise Keskusele, kui me mõtleme Eesti metsale ja sellele, kui palju teemasid selle ümber üleval on, siis ma arvan, et tasakaalustamise mõttes oleks väga oluline, et oleks nii opositsioon kui ka koalitsioon RMK nõukogus esindatud. Siis oleks ühelt poolt ühine vastutus ja teiselt poolt oleks seda päris keerulist küsimust ühiskonnana palju kergem lahendada.

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoovi ei ole. Saame minna lõpphääletuse juurde. Mart Helme, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

15:49 Mart Helme

Ma teen ettepaneku selle eelnõu hääletamist mitte läbi viia, kuna Yoko Alenderil on selge huvide konflikt. Ta hakkab nõukogu liikmena saama 1000 eurot kuus, aga ta ei taandanud ennast komisjonis hääletamiselt ega kavatse ennast hääletamiselt taandada ka praegu. Minu hinnangul on siin täiesti korruptiivsed elemendid olemas ja ma teen ettepaneku praegu seda eelnõu mitte hääletada. Kindlasti kaalume fraktsioonis ka politsei poole pöördumist, kuna tegemist on korruptsiooniga.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 343 lõpphääletus. Ja seda me ette valmistama asume.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 343. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Otsuse eelnõu toetas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 39. Otsus on vastu võetud.


9. 15:53 Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete otstarbekuse, tõhususe ning meetmete rakendamisel toimunud võimaliku korruptsiooni uurimiseks" eelnõu (319 OE) esimene lugemine

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie seitsmes päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete otstarbekuse, tõhususe ning meetmete rakendamisel toimunud võimaliku korruptsiooni uurimiseks" eelnõu numbriga 319. Algatajate ettekande teeb esimesel lugemisel Riigikogu liige Lauri Läänemets. Palun!

15:53 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koroonaviiruse kriis on tähendanud tuhandetele Eesti inimestele töökoha ja sissetulekute kaotust ning ebakindlust. Terved majandussektorid on kandnud suuri kahjusid ja ettevõtjad on kaotanud aastate jooksul üles ehitatud ettevõtted ning loodud väärtuse. Selles valguses on ühiskonna õiglustunnet erakordselt riivav, et on alust kõrgetes poliitilistes ametites olevaid inimesi kahtlustada selles, et kriisi leevendamiseks mõeldud vahendeid on püütud kasutada isiklikes huvides või ka erakonna kohalike valimiste kampaania rahastamiseks. Õiguskaitseorganid uurivad konkreetseid kaasuseid. Riigikogu ülesanne on aga vaadata tervikpilti ja kõiki valitsuse otsuseid avalike vahendite kasutamiseks.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks eraldati toetusteks ja meetmeteks 827,6 miljonit eurot. Ja nagu me teame, siis uus lisaeelarve, mis jätkuva kriisi leevendamiseks esitatakse peagi Riigikogule, on 641 miljonit eurot. Me sisuliselt ei räägi mitte ainult miljonitest, vaid rohkem kui miljardist eurost. Ja olgu mainitud, et seda kõike ei tehta või ei ole vähemalt kevade poole tehtud sellises tavalises rahulikus eelarve koostamise rütmis ja erinevate meetmete koostamise rütmis, vaid seda on tehtud kriisiolukorras, mis tähendab kiirustamist, mis tähendab palju vähem kaasamist, mis tähendab palju vähem avalikustamist ja mis võib tekitada ka palju rohkem erinevaid küsimusi ja võimalusi selle raha väärkasutamiseks.

Kahtlused kriisimeetmete raames Porto Franco kinnisvaraarendusele 39,4 miljoni euro suuruse laenu andmise asjaolude suhtes on osutunud tõsiseks. Endisele Keskerakonna peasekretärile Mihhail Korbile ja ka endise rahandusministri nõunikule Kersti Krachtile ja ühele ettevõtjale ning veel mitmele inimesele on esitatud kahtlustus korruptsioonikuritegudes. Samuti Keskerakonnale. Me teame, et kogu maailmas on kõiksugu erinevaid kriisimeetmeid. Sellised kriisipaketid on alati olnud selliseks ohukohaks, kus keegi võib neid mitteavalike eesmärkide saavutamiseks ära kasutada. Ehk siis võidakse minna korruptiivset teed.

Meie uurimiskomisjoni ettepanek konkreetsemalt on selline, et sellesse uurimiskomisjoni kaasatakse kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajad. See uurimiskomisjon peaks välja selgitama rakendatud toetusmeetmete otstarbekuse ning tõhususe, toetuse andmise või finantsinstrumendi rakendamise otsuse tegemise protsessi mõjutanud isikute ringi ning nende mõju otsuse kujunemisele. Ta peab vaatama ka toetuse saajaid ning nendega seotud isikute annetusi ja muid soodustusi erakondadele ning nende juhtorganite liikmetele ning nendega seotud isikutele. Me näeme ette, et Riigikogu ootab komisjonilt võimaliku korruptsiooni analüüsimist ning järeldusi seda soodustanud asjaolude kohta, samuti ettepanekuid selle kohta, milliseid muudatusi oleks vaja teha selleks, et tulevikus vältida analoogseid korruptsioonivõimalusi ja tagada avaliku sektori vahendite seaduslik ning tulemuslik kasutamine.

Ma juhin kohe ette tähelepanu teemale, mis ka tõstatus põhiseaduskomisjonis selle eelnõu arutamisel. Küsimus sellest, et meil on juba olemas kaks komisjoni: riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon, kes nagu  võiksid katta neid teemasid, mida see komisjon peaks tegema, aga nii see ei ole. See ei ole kindlasti niimoodi. Need komisjonid on küll uurinud või on seal räägitud sellest, et plaanitakse uurida, aga sellist eesmärki [neil pole] ja sellist tervikpilti nad ei vaata. Lisaks nad ei analüüsi selle raha kasutamist ka sisulise poole pealt, et kui mõistlikud need asjad riigile on olnud. Alati ei pea olema küsimus selles, kas tegemist on raha kuritarvitamisega – jah, praegu on mitmed kahtlused üleval –, vaid küsimus on selles, kas üldse need otsused olid mõistlikud, et me parlamendina, et ka valitsus, tulevased valitsused saaksid teha palju paremat ja sisulisemat tööd. Need ülesanded kindlasti neile komisjonidele ei laiene.

Ja uurimiskomisjoni ülesandeid ei saa panna juba tegutsevatele Riigikogu komisjonidele ka seetõttu, et vaid uurimiskomisjoni ette põhjuseta ilmumata jätmine, andmete või dokumentide esitamata jätmine või selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumine, on seaduse järgi karistatav. Ma juhin tähelepanu sellele, et uurimiskomisjon on ainukene, kes seaduse järgi üldse selliseid karistamisvõimalusi või siis n-ö sunnivõimalusi rakendada saab. Teised komisjonid, mis võiks otsapidi kriisimeetmeid uurida, need seda seaduse järgi teha ei saa. Nad saavad esitada palve, et tulge kohale, tulge rääkige, aga rohkem nad kahjuks teha ei saa.

Ma loodan, et seda oli esialgu piisavalt. Olen hea meelega nõus vastama teie küsimustele.

15:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, aitäh! Tõepoolest, teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

16:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ühise raha kuritarvitamine ja kasutamine, rehepappide tasku libisemine, sellega ei saa, ma arvan, keegi meist nõus olla. Vähemalt mina ei saa sellega nõus olla. Ja kui raha kiiresti tuleb – no pandeemia puhul tõesti on kiiresti vaja kulutada jne –, siis on see risk, korruptsioonioht kindlasti väga suur. Ja ma tean, et pädevad organid tegelevad sellega laial rindel.

Aga minu küsimus sulle. Mulle iseenesest selliste uurimiskomisjonide tegemine meeldib, ütlen otse välja. Tallinna Sadama puhul olen ise osalenud seal, kuigi see on nagu lössi vajunud. On sul andmeid, kes seal kõige rohkem rehepapid on olnud? Kas Keskerakonna taskusse on raha läinud või temaga seotutele või on sotsiaaldemokraatidel kõva noos? Kellel on rohkem?

16:02 Lauri Läänemets

Aitäh! Minule ja ka meie fraktsioonile on teada täpselt nii palju, kui ma arvan, et me kõik teame ja oleme avalikkusest kuulnud. Aga ma arvan, et sellest, mida me oleme avalikkuses kuulnud ja näinud, mida õiguskaitseorganid on välja öelnud, peaks piisama, et saada aru, et siin on probleeme. Ja ma arvan, et peaks ka piisama rahvusvahelisest kogemusest, et selliste suurte ja kiirete kriisiabimeetmete või selliste erandkorras rahaliste otsuste meetmete väljatöötamise juures tekib mõnikord selliseid muresid. Ma arvan, et ka sellest peaks piisama.

Loomulikult ma arvan, et ei tohiks olla meil kellelgi – mitte kellelgi, mitte ühelgi fraktsioonil ega Riigikogu liikmel – selle vastu mitte midagi, kui seda asja vaadatakse lähemalt, kui sellest tehakse pädevad järeldused ja kui me tänu sellele saame edaspidi neid kriisiküsimusi paremini lahendada või rahalisi otsuseid paremini teha. 

16:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eduard Odinets, palun!

16:03 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea Lauri! Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena loomulikult olen ma suure huviga jälginud seda debatti ja eriti [seda, mis toimus] põhiseaduskomisjonis selle otsuse eelnõu arutamisel. Nagu sa mainisid, üritatakse korruptsiooni ja otstarbekuse ja muude selliste teemade uurimine veeretada ka sellele komisjonile, mida mina juhin. Ja nagu sa õigesti märkisid, on erikomisjonil ja uurimiskomisjonil väga erinevad pädevused. Korruptsioonivastasel erikomisjonil on õigus paluda tulla kohale ja paluda dokumente. Uurimiskomisjonil on õigus nõuda, kohustada ja ka sundida neid dokumente esitama ja [isikuid] kohale ilmuma. Kui me siia juurde paneme ka selle, et üritatakse nende komisjonide koosseisu täiendavate koalitsiooni liikmete võrra suurendada, et koalitsioon oleks seal enamuses, siis kas sulle ei tundu, et nende sammudega – selle uurimiskomisjoni mittetekitamine ja erikomisjonide koosseisude muutmine –, üritab koalitsioon summutada kogu seda uurimist, et mitte anda tegelikult võimalust teostada parlamentaarset kontrolli nende kriisimeetmete üle?

16:04 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Ma arvan, et on õige näha siin seda probleemi. Kui seda küsimust praegu asuks antud eelnõu järgi arutama ja uurima uurimiskomisjon, siis oleks seal tõesti igast erakonnast üks inimene. Nagu me teame, on koalitsioon praegu andnud menetlusse eelnõud nende samade kahe erikomisjoni koosseisu muutmiseks, et saavutada koalitsiooni enamus. Mis loomulikult tähendab seda, et kui sul on enamus, siis sa mitte ei vaigista seal, vaid sa lihtsalt hääletad maha need võimalused üldse uurima hakata. Ja see on tõsine probleem ja minu arvates see on ohumärk. Ja see on ka põhjus, miks on väga keeruline uskuda Kaja Kallast ja Reformierakonda, et poliitilise korruptsiooni väljajuurimisega ja ennetamisega üldse sisuliselt tahetakse tegeleda.

Ma pean ära mainima ka selle, et põhiseaduskomisjonis räägiti, toodi argumendiks see, et riigieelarve kontrolli erikomisjonil ja korruptsioonivastasel erikomisjonil, neil mõlemal on [see] tööplaanis ja nad nagunii tegelevad selle asjaga. Uurisin ja see ei vasta tõele. Lugupeetud koalitsioonisaadikud, see ei vasta tõele, mis on teie põhiargument sellele eelnõule vastuolemisel. Tegelikkuses on niimoodi, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on seda küsimust korra arutanud, neil ei ole mitte ühtegi otsust, mitte ühtegi otsust, et seda küsimust arutatakse või vaadatakse veel. Jah, kui mõni koalitsioonisaadik kavatseb selle seal tõstatada, siis jah, aga otsuseid ei ole tehtud. Loodetavasti nad vaatavad, aga selle peale loota ja nüüd öelda, et seda uurimiskomisjoni pole vaja, sellega argumenteerida ei saa. Korruptsioonivastasel erikomisjonil on põhimõtteline otsus, et seda tuleks uurida. Kuidas, mismoodi, seda me ei tea. Ja kui vahepeal kiidetakse siin saalis heaks need kaks koalitsiooni eelnõu, et enamus on koalitsiooni käes selles komisjonis, siis ei pruugi sellest sisulist uurimist üldse tulla. Me ei tea seda, mis sellest tuleb.

Ma nüüd korra puudutan ka seda küsimust, mis põhiseaduskomisjonis välja toodi. Nimelt ma tean, et järgmine komisjoni ettekandja räägib, et üldse vahet ei ole, milline komisjon on, sellepärast et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 23 järgi, mis võimaldab sellel uurimiskomisjonil kutsuda inimesi komisjoni ette ja rakendada erinevaid meetmeid, näiteks trahvi tegemist, pole seda võimalik rakendada, kuna seaduses pole seda rakendamist täpselt ja piisavalt hästi lahti kirjutatud.

Kõigepealt ma ütleksin selle peale kommentaari, et uskumatu. Uskumatu! See muide on muster! See on muster selles mõttes, et nii on ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni puhul. Seal on ka seaduses paragrahvid ja komisjon saab teha ühte-teist-kolmandat, aga kuidas, seda pole sisse kirjutatud ja [neid asju] komisjon sisuliselt teha ei saa. Nüüd selgub, et meil on Riigikogus ainuke komisjon, kellel seaduse järgi oleks õigus sundi rakendada või erinevaid meetmeid kasutusele võtta, aga öeldakse, et ei ole võimalik. Mis mõttes? Ma tegin komisjonis ettepaneku, et põhiseaduskomisjon viivitamatult peab selle asjaga tegelema. Aga tegelikult meile räägiti ka seda, mida põhiseaduskomisjonis varem sellel teemal on arutatud ja ma ütlen, et on olemas võimalus küll. Selles mõttes see, et seda täna ei ole seal, ei tähenda seda, et vahepeal – meil on ettepanek, et uurimiskomisjon teeks tööd aasta aega vähemalt, vähemalt aasta aega, võib-olla rohkem, kui Riigikogu peab vajalikuks –, selle aja jooksul me ei suudaks neid vigu seaduses ära parandada. Nii et kui on tahe, siis see ei ole mitte mingi argument täna öelda, et ei, me seda uurimiskomisjoni teha ei saa.

Ja nii nagu meile komisjonis tutvustati, põhiseaduskomisjon on varem seda küsimust arutanud ja tegelikult on võimalik trahvi määramise õigus küll nagu kehtestada, seal tuleb muuta näiteks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust ja samuti näha ette, et uurimiskomisjonil on õigus anda trahviotsus sundtäitmiseks ja sellised asjad. Need ideed on olemas, mingeid probleeme rakendamiseks ei ole. Selles mõttes oleks see ainukene reaalne võimalus teha tõesti head tööd selle asja uurimiseks. Kui me ütleme, et las teised komisjonid tegelevad, siis neil nii palju võimalusi ei ole, nende võimalusi sellisel kujul ei saa ka laiendada. Ei ole seal võib-olla ka loogikat täna, on ju. See peaks olema see ainuke koht.

16:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tunnustan teid selle optimismi eest, aga mina küll aru ei saa, et näiteks Eesti rahvale oleks korruptsioon suur probleem. Tuletan meelde, et 2017. aastal KOV-ide valimistel läks Isamaa küsima rahva käest mandaati, et kas Tallinna linnas on korruptsioon suur probleem. Me arvasime, et korruptsioon on suur probleem, aga rahvas arvas, et ei ole, ja meie mandaat on viis saadikut. Võib-olla ongi see multikultuurilisus toonud meid täna siia, et korruptsioon on lahutamatu ärikultuuri osa. See annabki inimestele võimaluse enda keskpärastele või alla keskpärastele ideedele saada – tänu raha toele – liidripositsiooni superheade ja geniaalsete ideede ees. Kas me ei võta sellega ära võimalust, et meie keskpärane maailm muutub äkki värvikirevamaks, kui me keelame korruptsiooni?

16:10 Lauri Läänemets

Aitäh! Esiteks, mina arvan, et Eesti inimeste jaoks korruptsioon on probleem. Ma mäletan tegelikult uuringuid, vähemalt uuringuid, mitte valimistulemusi. Võib-olla see valimistel ei ole nii suur ja tähtis teema, seal on ka teisi olulisi asju. Uuringute järgi inimesed mõistavad selle hukka, neile see ei meeldi. Aga ma arvan, et need, kes peaksid kindlasti arvama nii, et korruptsioon on suur probleem, ja mõistma selle seoseid ka demokraatiaga ja inimeste toimetulekuga – kui nende raha valesse kohta läheb, siis jäävad mingid olulised toetused tegemata –, need inimesed on siin saalis. Ma arvan, et parlamendiliikmed peavad aru saama, et korruptsioon on suur probleem, olema eeskujuks, ükstapuha, mida üks või teine inimene arvab. Ma arvan, et see on meie kohustus. Ja see tegelikult kohustaks mõnes mõttes Riigikogu kindlasti neid küsimusi uurima ja analüüsima.

Ma rõhutan veel kord, et antud komisjon ei ole mingisugune karistuskomisjon, vaid ta peaks selgeks tegema nii toimunud rikkumised kui ka vaatama seda, kas kuskil oleks saanud midagi paremini teha, et meil oleks õppetunnid tulevikuks. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks peaks sellisele mõttele keegi vastu olema.

16:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

16:11 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma võiks sellele mõttele vastu olla sellepärast, et sa oled siin veerand tundi valetanud, väites, et riigieelarve kontrolli erikomisjon ei ole teemat arutanud. Ta on seda arutanud palju kordi peale selle ühe korra. Et Eduard Odinets ei tea, mida on teinud teine komisjon, on arusaadav. Aga sul oli võimalik kontrollida, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on korduvalt ja pidevalt jälginud meetmete otstarbekust ja raha kasutamist. Ja mittehääletamise loomulik põhjus on see, et opositsioon on seal vähemuses olnud. Palun ütle nüüd Riigikogule, kust sa kontrollisid seda, et erikomisjonis ei ole huvi selle temaatikaga tegeleda! 

16:12 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Jürgen Ligi! Jah, ma pean kõigi ees ütlema, et Jürgen Ligil on täiesti õigus. Võib-olla lihtsalt kostis valesti või poolikult, mida ma ütlesin. Ma ütlesin ka seda just siinsamas puldis, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on neid küsimusi arutanud. Aga see väide, mida põhiseaduskomisjonis koalitsioon ütles, et arutatakse veel edasi ja analüüsitakse ning sellepärast pole vaja komisjoni moodustada – vaat see väide ei pea paika. Ma uurisin seda veel täna üle komisjoni ametnikelt, kas on olemas mingisugune tööplaan – ma räägin tulevikust, mida nüüd edasi tehakse. Ei, ei ole tööplaani, ei ole selle komisjoni ühtegi otsust, et seda tehtaks.

Ma arvan, et me keegi ei kahtle, et riigieelarve kontrolli erikomisjon veel vaatab neid asju. Mina pean ütlema Jürgen Ligi tunnustuseks, et ma arvan, et Jürgen Ligi selle komisjoni esimehena varem tegi neis küsimustes head tööd. Ja minu arvates praegu ütles oma küsimuses lugupeetud Ligi välja ka selle, et kahjuks kõiki asju ei saanud niimoodi teha, nagu oleks tahtnud, sellepärast et koalitsioonil oli ülekaal. Ma saan aru, et täpselt sama proovib praegu uus koalitsioon teha nende komisjonidega. Selles mõttes uurimiskomisjoni moodustamine on igati põhjendatud.

16:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

16:13 Raivo Tamm

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Nagu me siin just eelmise hääletusega nägime, siis korruptsioon ei ole Riigikogu enamusele murekoht. Nüüd me räägime järgmisest uurimiskomisjoni moodustamisest jälle võimaliku korruptsiooni uurimiseks, kus on kõikide Riigikogu erakondade esindajad, ka korruptsioonikahtlustuse saanud erakonna esindaja. Kui hea see on? Milline see kasutegur on, kui komisjonis on ka n-ö oma mees Havannas? Ehk siis ükskõik, kes sellest erakonnast sinna määratakse, terve erakond on saanud ju kriminaalkahtlustuse. Milline see kasutegur on selles komisjonis?

16:15 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma arvan, et ühtegi parlamendierakonda, kui me loome Riigikogu uurimiskomisjoni, ei ole mõtet sealt kõrvale jätta. Me ei taha moodustada siin mingit karistuskomisjoni, kus näitame kellegi peale näpuga, et sina väidetavalt oled nüüd pahateo teinud ja me siin teise pundiga koguneme sind karistama. Ei.

Ma arvan, et igal erakonnal peab olema võimalus komisjonis kaasa rääkida, tõstatada teemasid, sest, juhin tähelepanu, sama põhimõte kehtib ju põhimõtteliselt ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonis, kus on iga parlamendierakonna esindaja. Sama küsimuse võiks ju küsida. Aga mõnikord võib juhtuda, et see erakond, kellel äkki mõni liige või erakond ise on mõne rikkumise juhuslikult või mittejuhuslikult toime pannud, ja seda küsimust arutatakse, siis jah, selle küsimuse juures on tal oma huvid mängus, aga mõnikord ta teab midagi ka kellegi teise kohta öelda või küsida. Nii et ma arvan, et ta tasakaalustab ja tegelikult viib pigem edasi, sellepärast et eeldus on see, et vähemalt teistel komisjoni liikmetel, teiste erakondade esindajatel ei ole mingisugust huvi seal selle ühe erakonna eest neid asju kuidagi kinni katta.

16:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma kasutan lihtsalt praegu seda võimalust, et pidada debatti, sest põhiseaduskomisjon arvab, et teist lugemist ei tule. Ja siis seda ei tulegi, eelnõu hääletatakse maha ja see debatt jääbki viimaseks, mis sealt meil stenogrammi huvides on. Mina küsin, kas me ei peaks äkki vaatama raamist välja. Me tahame seda korruptsiooni mingil määral reguleerida, noh, me tahaksime reguleerida ka poliitilist prostitutsiooni, aga võib-olla peaks laskma kõik vabaks, iseminemise teed. Võib-olla tuleb jälle meil kauboikapitalism, toonela mesilased hakkavad lendama, võib-olla saab asja selgemaks, meil on ilusad vaatamisväärsused ja me olemegi jõudnud tagasi sinna aega, kus me tõesti oleme nõus kätest kinni hoidma ja sööma kartulikoori, selleks et Eesti saaks vabaks. Aga samas maailma nihukesed kaks vanimat ametit – korruptsioon ja prostitutsioon –, neid me ei saa ju likvideerida. Või me peaksime raudselt suruma läbi seina, et äkki me saame korruptsiooni ohjes hoida?

16:17 Lauri Läänemets

Ma arvan, et me korruptsiooni ei peaks reguleerima, me peaks tegema nii, et seda ei olekski. Reguleeritud korruptsioon vist ei ole see, mida meist keegi tahab. Või see võibki olla täpselt sellise ühiskonna tagajärg, muideks, kus meil ühtegi reeglit ei ole, seal hakkab keegi ise seda korruptsiooni reguleerima. Aga ma arvan, et meie siht peaks olema siiski see, et ennetada korruptsiooni. See on ju kõige olulisem asi. Ja mida vähem on korruptsiooni, seda õiglasem oma olemuselt on ka ühiskond. Nagu ma ütlesin, tegelikult ju sama näite võib Porto Franco kaasuse puhul tuua. Näiteks kui see laen 40 miljonit ei oleks läinud Porto Francole, siis võib-olla selle raha eest oleks toetatud või aidatud kedagi teist. Ja selles mõttes on korruptsioonil väga otsene mõju inimeste toimetulekule. See on üks oluline asi, mida me silmas peame pidama.

16:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

16:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma usun, et teie elus paljunäinud silmad polnud näinud sellist vaatepilti, nagu oli komisjoni istungil, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik võitleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi esitatud otsuse eest nagu lõvi.

Asi on selles, et te puudutasite seal istungil [olnud] Porto Franco [küsimust], aga minu meelest on see teema palju laiem. Ja asi puudutab ikkagi ka, ütleme, vaktsiine näiteks. See on see, mis on välja ujunud. Ehk siis vaktsiine jaotatakse väljaspool järjekorda valitud isikutele, kõrgetel ametikohtadel olevatele isikutele. Kas te nõustute minu seisukohaga, et seda komisjoni ei tahetud sellepärast moodustada, et sellised korruptiivsed elemendid ujuks muidu välja?

16:19 Lauri Läänemets

Aitäh! Seda, mis põhjusel koalitsioon seda komisjoni moodustada ei taha, oskab koalitsioon ise kõige paremini öelda. Aga selles ma olen täiesti veendunud, et ka vaktsineerimine, vaktsineerimise rahastamine peaks olema selle komisjoni üks tegevusi, mida see komisjon vaatab ja hindab, sellepärast et see läheb sinna samasse kriisimeetmete paketti.

Ja tõesti, ka minule on see hämmingut tekitanud. Ma arvan, et seda teemat, vaktsineerimise teemat on siin puldis ja saalis väga palju arutatud, aga olukord, kus minuvanused ja nooremad inimesed kirjutavad perearstile ja ütlevad, et teate, kui teil vaktsiini on, siis võite mind kutsuda süstima, ja seepeale üks saab kolme päeva pärast süsti ja teine saab nädala pärast omale aja, siis,  noh ... Minu isiklikust elust ja meie kõigi teiste kogemustest lähtudes on väga palju küsitavusi just selle vaktsineerimise süsteemi korralduse ja läbiviimisega. Nii nagu alati, küsimus on selles, kuidas seda protsessi on juhitud.

Ja ma arvan, et võib-olla võiks seal ääre peal olla ka see küsimus, mida see komisjon võiks vaadata. Kas see juhtimisprotsess on tõesti olnud läbimõeldud, kas õigel ajal on tehtud õigeid otsuseid ja kas seal on olnud kellelgi mingisugune üks või teine või kolmas huvi. Jah, see komisjon võib tõesti seda asja ka vaadata. Ja kui kellelgi on midagi murettegevat, ei taha, et see tuleks päevavalgele, siis loomulikult ei taha selle poolt olla. Aga kas või kus midagi on, seda ma ei tea. 

16:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

16:21 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme siin natuke laiali valgunud, eelnõu puudutab ikkagi eelkõige COVID-it. Olles olnud valitsuses ja olles olnud ka Riigikogus ja näinud, kui suurt raha kulutatakse COVID-i vastu võitlemiseks, küll vaktsiinide peale, küll toetuste peale, küll palgakompensatsioonide peale, küll haiguspäevade peale – need on hiiglaslikud summad Eesti riigi eelarve raames. Siin on tõepoolest äärmiselt asjakohane moodustada kontrollgrupp, nimetame seda komisjoniks või milleks iganes, mis võtaks vaatluse alla kõik, mis on kulutatud viimase aasta jooksul.

Ma ei taha siin ka eelmist valitsust kuidagi fookusest välja viia, need summad on olnud ju ikkagi kokkuvõttes sadades ja sadades miljonites. Kui me näeme, et meil samal ajal on väga suur kaos nii vaktsineerimises kui ka muudes valdkondades, siis ilmselgelt on vaja mingisugust kontrolli. Selles suhtes ma tahan öelda – mul ei olegi küsimust –, et me kindlasti toetame seda.

16:22 Lauri Läänemets

Suur tänu, väga mõistlik! 

16:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

16:22 Raivo Tamm

Aitäh mulle uuesti sõna andmast! Ma pigem tahan õiendada oma eelmist küsimust, et võib-olla see kõlas [valesti] või saadi natuke valesti aru. Ma ei mõelnud, et ma nüüd keelan ära mõne erakonna kuulumise kuhugi komisjoni, eriti korruptsioonikomisjoni. Kindlasti kõikide erakondade liikmed, kõikide erakondade esindajad peavad seal komisjonis olema. Kuid pigem võib-olla tõesti sellise tingimisi karistuse ajal kahtlustuse saanud erakond võiks lihtsalt laiali minna. Ma usun, et Isamaa Erakond on nõus võtma kõik need toredad poliitikud käenduse all enda erakonda, et [nad] ümber kasvatada.

16:23 Lauri Läänemets

Aitäh!

16:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, kas protseduuriline [küsimus]?

16:23 Tarmo Kruusimäe

Jaa, protseduuriline. Hea aseesimees, oskate te öelda, kuidas on see täna võimalik, et kui koalitsiooni liige kannab ette eelnõu, siis on talle võimalik esitada üks küsimus, aga kui opositsiooni esindaja, siis on võimalik kaks? Kas sellel on ka mingi seos?

16:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole. Sellist seost, nagu te mõtlete, ei ole. Need on erinevad päevakorrapunktid. Kodu- ja töökorra seadusest ja Riigikogu juhatuse otsustest tulenevalt, kuidas üht või teist päevakorrapunkti menetletakse, on võimalus Riigikogu liikmetel ühes päevakorrapunktis võrdselt küsimusi esitada, sõltumata sellest, kas on tegemist opositsiooni liikmega või koalitsiooni liikmega.

Riina Sikkut, palun! Riina Sikkut! Praegu ei kuule. Kas meil ei ole ühendust? Riina Sikkut, me ei kuule teid. Raimond Kaljulaid, palun!

16:25 Raimond Kaljulaid

Jaa. Ma loodan, et Riina Sikkuti ühendus taastub ja ta saab peale mind samuti küsida. Ja muidugi ma tänan EKRE poliitikuid seda eelnõu toetamast. Muu hulgas tunnustan: väga muljet avaldav kaktus on Mart Helme foonil.

Aga sisuliselt, mis ma tahtsin küsida, on see, et Porto Franco kohta info hankimisel on olnud küllalt suuri takistusi, ma sellest hiljem ka räägin. Valitsus kahjuks on keeldunud Riigikoguga jagamast infot Porto Franco tehingu kohta ja küllap ka teiste tehingute kohta. Kas selle uurimiskomisjoni moodustamine aitaks sellest pudelikaelast mööda saada? Kas uurimiskomisjonil on võimalik saada valitsuselt kätte muu hulgas näiteks Porto Franco laenu kõik tingimused ja valitsuskabinetile edastatud materjalid jne?

16:25 Lauri Läänemets

Aitäh, härra Kaljulaid! Tõsi, ma kogu meie seletuskirja, mis selle eelnõu juurde käib, ette ei lugenud. Aga selles eelnõus üks põhjustest on ka seesama asi, millele Raimond Kaljulaid just viitas. Nimelt oleme soovinud härra Kaljulaidi isikus saada toonaselt peaministrilt Jüri Rataselt infot Porto Franco kinnisvaraarenduse rahastamise otsuste kohta: kuidas need otsused tehti, mis olid, kes olid. Ja tuleb tunnistada, seda ei ole parlamendi liikmetele kahjuks saadetud. 

Seal on üldse tegelikult küsimusi. Kui põhiseaduskomisjonis arutasime seda teemat ja  küsisime – KredExi esindaja oli ka üks nendest, kes oli kutsutud –, kust tuli see otsus, et selliste suurte laenude puhul valitsus peaks otsuseid tegema, kas see oli KredExi enda ettepanek, siis vastuseks saime, et KredExi ettepanek see ei olnud, see oli poliitiline otsus.

Arvestades seda, mida KredEx ütleb, et poliitiliselt otsustati see, et väga suurte summade juures langetavad otsuseid poliitikud, mitte selleks mõeldud süsteem ja pädevad inimesed vastavates asutustes, ja arvestades seda, et neid dokumente pole tahetud Riigikogu liikmetele tutvustada, ja arvestades seda, et politsei on algatanud menetluse Porto Franco laenu uurimiseks, siis seal on arvatavasti päris palju, mida see uurimiskomisjon võiks ja tegelikult mida ta peaks vaatama. Sellepärast et mitte ainult Riigikogu liikmed, vaid ka Eesti inimesed tahavad saada vastuseid.

16:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

16:28 Riina Sikkut

Tere! Tänan, juhataja! Hea Lauri! Kas mind on kuulda?

16:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, kõik on kuulda ja näha.

16:28 Riina Sikkut

Aitäh! Kui praegune valitsus ametisse astus, siis olukorras, kus üks koalitsioonipartner on erakonnana uurimise all, püsib see korruptsiooniteema niikaua, kui on tehtud jõulisi samme selle väljajuurimiseks meie poliitilisest elust. Olukorras, kus me mõnikümmend minutit tagasi otsustasime ikkagi jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukokku kriminaaluurimise all oleva saadiku, homme valime Riigikogu esimeheks kriminaaluurimise all oleva erakonna juhi, aga ERJK eelnõu ei ole leidnud valitsuse toetust, uurimiskomisjoni ei soovita moodustada: Lauri, kas sa oskad nimetada midagi, mida valitsus on teinud selleks, et poliitilist korruptsiooni välja juurida?

16:29 Lauri Läänemets

Aitäh, hea küsimus! Mina pean ütlema – tõesti mitte paha pärast, võib-olla mul on mälu kehv –, et mulle kohe ei meenu, mida on tehtud selle jaoks peale sõnade. Tegusid mulle ei meenu. Kindlasti on võimalik mõnel koalitsioonisaadikul kohe esitada küsimus ja küsimuse vormis sellele ka vastata, et ei jääks võib-olla kuidagi ebaõiglaselt ühepoolseks see minu sõnavõtt. Aga kui ma meenutan, tõesti, need küsimused, mida Riina Sikkut just üles luges, ja see, mis puudutab ERJK õiguste ja võimaluste laiendamist – teatavasti sotsiaaldemokraadid on vastava eelnõu Riigikogule esitanud ja valitsuse hinnang, arvamus selle eelnõu kohta on olemas. Ja arvamus on selline, ma saan aru, et antud juhul pole seda vaja ja et seal on vaja arutada ja mõelda ja küsida. No ma ei saa aru, mis asju on vaja veel mõelda, kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon ja õiguskantsler on mitu korda Riigikogu poole pöördunud ja öelnud, et näete, teate, meil on siin seaduses kirjas, et me võime kinni pidada erakondadele riigi poolt eraldatavat toetusraha, kui on toimunud rikkumised, aga kuidas seda täpselt teha, seda ei ole seaduses kirjas, palun lahendage probleem ära. Ma küsin, et kui me oleme esitanud eelnõu ja seal on selle probleemi lahendus ilusti kirjas, siis võib-olla võib ühe koma või teise koma üle arutada, kuidas seda paremini teha. Aga mida seal veel arutada on, sellest ma aru ei saa. Arutada saab ju põhimõtteliselt seda, kas me teeme selle ära või ei tee. Neid küsimusi tegelikult on, ma olen sellega täiesti nõus.

Mina isiklikult siiamaani, alates selle valitsuse ametisse astumise hetkest ei ole peale ilusate sõnade eriti märganud, et eelkõige Reformierakond sooviks tegeleda poliitilise korruptsiooni ennetamise, väljajuurimise ja tagajärgedega – mitte ühtegi tegu. Ja ma kardan, et need teod ei pruugi meieni sellisel kujul, nagu neid päriselt oleks vaja, jõudagi. Sellepärast, et kui me vaatame, et ... Ministri nõunike küsimustega, jaa, võib öelda, et ministri nõunike küsimustega tegeletakse. See eelnõu, tuli meelde, on meie poole ilusti teel või isegi juba jõudnud Riigikokku. See ettepanek on tehtud, jah, nii et saab ühe asja ikkagi kirja panna. Ma saan aru, et ka lobistamise küsimusega, lobiorganisatsioonide või -gruppidega ja nende registrisse või seadusesse panemisega tegeletakse. Aga ma tahaksin rõhutada, et kuigi need on ka väga olulised asjad, ei ole need n-ö poliitilise korruptsiooni koha pealt kõige olulisemad puudused, millega peaks kõige esimesena tegelema. Ma kuulasin siin korruptsioonivastase erikomisjoni viimast istungit, mis oli avalik. Ka ERJK esindajad ütlesid, et kui need puudused, mis seal kirjas on, lahendataks ära praegu, siis oleks neil võimalik palju paremini ja tõhusamalt oma tööd teha ja uurida näiteks neid küsimusi, mis neil laua peal on ja millest enamik – vabandust, ma ei saa öelda, et enamik, ma ei tea, mis neil laua peal on –, aga millest paljudki on seotud Keskerakonnaga. Ja kui siit hakata mõtet edasi veeretama, siis võib tunduda, et lihtsalt pole tahet. Tahet ei ole! Reformierakonnal ei ole tahet, Keskerakonnal ei ole tahet. Aga võiks olla. Sellepärast et vahet ei ole, kas oled koalitsioonis või mitte või mis erakonda sa kuulud või milline on su maailmavaade – ma arvan, et selles küsimuses võiks meil kõigil olla üks arusaamine, üks tahe.

16:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eduard Odinets, palun!

16:33 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea Lauri! Tõepoolest, need valitsuse algatused, mis on, on need, et lobitööjuhend on tulemas, kõrgemate riigiametnike huvide konflikti vältimise juhend on tulemas, teavitajate kaitse seadus on tulemas ja juba on kinnitatud korruptsioonivastane tegevuskava. Aga nagu sa enne mainisid, selles tegevuskavas ainukene osa, mis puudub, on erakondade rahastamise temaatika. Täiesti puudub. Ja see näitab praeguse valitsuse suhtumist sellesse küsimusse. Nagu sa mainisid, avalikul istungil on ikkagi kõlama jäänud ja ka Korruptsioonivaba Eesti ettekandes võeti ette esimese teemana poliitiline korruptsioon, erakondade rahastamine. See on väga tõsine ja see ei näita valitsuse normaalset suhtumist sellesse küsimusse.

Aga sinu käest ma küsin praegu seda. Ma ikkagi ei saanud aru, et kui tavalisel erikomisjonil on õigus kutsuda inimesi ja nõuda dokumente, siis neil, keda kutsutakse ja kelle käest nõutakse, ei ole just nagu kohustust kohale tulla või dokumente esitada. Uurimiskomisjoni puhul on see kohustus seadusesse sisse kirjutatud. Kas koalitsioonisaadikud põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludes on kuidagimoodi selgitanud, mismoodi neid korruptsioonijuhtumeid on võimalik uurida, kui õigusi ja kohustusi ei ole?

16:35 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Odinets! Otseselt sellist selgitust ei ole antud, mismoodi on võimalik uurida. Põhimõtteliselt komisjonis – eks me saame komisjoni ettekandjalt seda kuulda, aga mul on ka protokoll siin ilusti ees olemas – öeldi, et meie oleme siin selles otsuse eelnõus ka ühe olulise argumendina toonud välja selle sama, mis sa just ütlesid: et on võimalik uurimiskomisjonil kutsuda inimesi välja, küsida erinevaid andmeid, ja kui neid ei anta, rakendada erinevaid meetmeid selle jaoks. Nii et seal piirduti ainult sellega, et no näete, seaduses tegelikult on natukene lahendamata need detailid, kuidas seda lõplikult teha saab, ja järelikult teha ei saa. Argumendid olid ka need, et las need teised komisjonid, mis meil on, teevad, sest nemad nagunii tegelevad, see on nagunii neil plaanis. Ja nagu ma ütlesin, see ei ole sellisel kujul neil plaanis, ei ole pooltki sellisel kujul plaanis, nagu see uurimiskomisjon võiks asju vaadata ja asjadega tegeleda.

Nii nagu ma enne ka välja tõin, aasta aega – nii on praegune ettepanek – võiks see komisjon tegutseda ja rahulikult neid asju vaadata. Aasta aega on piisavalt pikk aeg. Kui meil tõesti on selle sunni rakendamise probleem seal seaduses ja kui meil on vähegi tahet, siis on võimalik see päris kiiresti enne jaanipäeva juba siit saalist läbi lasta ja võib-olla ära otsustada. Kui mitte enne jaanipäeva, siis sügisel. Aga seda on võimalik teha.

Ja kui me nüüd mõtleme sellele, milline inimene Riigikogu loodud uurimiskomisjoni ette ei tahaks tulla. Kas mõni tuntud Eesti ettevõtja juhuslikult, keda tahetakse küsitleda? Ma arvan, et ta tuleb. Või mõni poliitik ei taha tulla? Ma arvan, et ta tuleb, vähemalt võiks seda eeldada. Seda on päris keeruline põhjendada, miks sa ühel korral, teisel korral, kolmandal korral uurimiskomisjoni ette tulla ei saa või andmeid esitada ei saa.

Jaa, mina ei välistaks ka seda varianti, et tegelikult see uurimiskomisjon asuks tööle ja kui tõesti tekib selline olukord, et kellelegi öeldakse, et tulge, aga ta ei tule ja komisjon teeb otsuse, et vaadake, see inimene peab saama kas rahatrahvi või peab juhtuma midagi muud, siis seadus on kirjas. Küll ei ole, nagu meile komisjonis tutvustati, kohtuvälist menetlejat kirjas, aga see ülesanne on pandud kohtule. Siis tuleb üks selline suuremat sorti õiguslik arutelu. Aga mina ei kardaks ka seda teed minna.

Ühesõnaga, lõppkokkuvõttes on küsimus ju selles: tahtes. See tähendab, kas tahetakse asja uurida, kas tahetakse poliitilise korruptsiooniga tegeleda. Ja mitte ainult poliitilise korruptsiooniga, sest, ma rõhutan, see eelnõu on ju ka selle mõttega esitatud, et me saaksime parema kogemuse, me saaksime teadmised, me saaksime riigina, Riigikoguna, valitsusena erinevate ametitena tulevikus paremini selliseid küsimusi lahendada. Et me saaksime teha seadusemuudatusi või tulevikus võimalikke probleeme vältida. See ei ole kellegi karistamise komisjon. See on komisjon selleks, et kõigil oleks selgust ja meil kõigil läheks paremini ning kui juhuslikult tõesti selgub, et kuskil on sikku tehtud, siis ka need asjad ei jääks tähelepanuta.

16:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi. Nüüd ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi.

16:38 Marko Torm

Hea istungi juhataja, kas mind on kuulda?

16:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

On kuulda.

16:39 Marko Torm

Väga hea! Austatud istungi juhataja ja lugupeetud kolleegid! Kõigepealt tänan Laurit ettekande ja eelnõu algatajaid teema olulisuse rõhutamise eest. Vastavalt k.a 9. märtsil Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmetelt konsensusega  saadud volitustele on mul võimalus kirjeldada komisjonis arutluse all olnut. Püüan olla korrektne ja eristada seejuures enda isiklikke vaateid komisjoni ja selle liikmete seisukohtadest.

Põhiseaduskomisjoni istungi tehnilise poole pealt saan ära märkida kohal olnud komisjoni liikmed ja kutsutud isikud. Komisjoni liikmetest viibisid kohal Kalle Grünthal, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, Mart Võrklaev ja mina. Külalistest võtsid osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna finantsinstrumentide ekspert Henrik Kutberg, Sihtasutuse KredEx juhatuse esimees Ivo Kuldmäe, juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, lisaks ka Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk koos praktikant Pillemari Lilleoruga. Juba eelnevalt märgitud konsensusele ettekandja isiku suhtes otsustati konsensusega ka eelnõu 319 täiskogu päevakorda võtmine 17. märtsil 2021.

Nüüd aga sisu poole pealt. Eelnõu algatuse tausta on eelkõneleja juba paljuski ära toonud, aga ma luban endale komisjonis toimunud arutelu ilmestamiseks väljavõtteid komisjoni istungi protokollist ja algatajate eelnõu tekstist ning selle seletuskirjast. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel soovitakse moodustada uurimiskomisjon COVID-19 kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ettenähtud toetusmeetmete otstarbekuse, tõhususe ning meetmete rakendamisel toimunud võimaliku korruptsiooni uurimiseks.

Kokkuvõtvalt olid eelnõu algatajatel uue komisjoni vajaduse ja põhjendatuse osas järgmised argumendid. Punkt üks: vaja on välja selgitada rakendatud toetusmeetmete otstarbekus ja tõhusus. Punkt kaks: vaja on välja selgitada toetuse saajate ring, nendega seotud annetused ja muud soodustused erakondadele ning protsesse mõjutanud isikute ring ning nende mõju otsusele või otsustele. Punkt kolm: analüüsida võimalikku korruptsiooni ning esitada ettepanekud tulevikus korruptsiooni vältimiseks ning avaliku sektori vahendite seaduslikuks ja tulemuslikuks kasutamiseks.

Lisaks märkis põhiseaduskomisjoni liige, aseesimees Lauri Läänemets juba mainitud komisjoni istungil uurimiskomisjoni loomise olulise põhjendusena seda, et uurimiskomisjoni ette põhjuseta ilmumata jätmine, andmete või dokumentide esitamata jätmine ning selgituste andmisest või küsimustele vastamisest keeldumine on karistatav. Eeldan, et silmas on peetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 23. Aga sellest veel hiljem. Eeltoodust tulenevalt on uurimiskomisjoni tegutsemine tõhusam kui olemasolevad Riigikogu komisjonid, sh korruptsioonivastane erikomisjon ning riigieelarve kontrolli erikomisjon, on komisjoni aseesimees veel lisanud.

Olulise seisukoha täiendusena saab ära tuua komisjoni liikme Kalle Grünthali põhjenduse eraldi komisjoni vajadusest, mis seisnes selles, et eraldi komisjoni puhul saab teemaga süvitsi tegeleda ning tulemus võib olla efektiivsem. Seda seisukohta toetas ka komisjoni liige Paul Puustusmaa. Komisjoni liige Urmas Reinsalu märkis, et kriisimeetmete küsimus on piisavalt oluline, et selle uurimiseks moodustada eraldi uurimiskomisjon. Tsiteerin: "Uurimiskomisjonil on enda käsutuses olevate tõe tuvastamise vahenditega võimalik välja selgitada, mis tegelikult juhtus. Uurimiskomisjoni moodustamine suurendab ühiskonnas usaldusväärsust parlamendi vastu ning näitab, et parlament on huvitatud tõest." Komisjoni liige Kalle Grünthal lisas, et kõnealune komisjon ei tegeleks mitte üksnes Porto Franco kriminaalasja uurimisega, vaid ka muude kriisimeetmete rakendamisega seotud korruptsioonijuhtumitega, kasvõi näiteks koroonaviiruse vaktsiini jaotamisega seotud juhtumitega.

Peale kõikide osapoolte, sh kutsutud isikute ärakuulamist ning konstruktiivse arutelu järel pani komisjoni esimees Toomas Kivimägi hääletusele ettepaneku eelnõu esimese lugemise lõpetamiseks. Häältega 5 : 4 ei leidnud ettepanek toetust. Esimese lugemise lõpetamise poolt olid Kalle Grünthal, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu, vastu olid Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm ja Mart Võrklaev, erapooletuid ei olnud. Järgmisena pani komisjoni esimees hääletusele ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Häältega 5 : 4 leidis ettepanek toetust. Poolt olid Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm ja Mart Võrklaev, vastu olid Kalle Grünthal, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa, Urmas Reinsalu, erapooletuid ei olnud.

Ja nüüd põhjendused, mis viisid põhiseaduskomisjonis otsuseni, mille kohaselt märgitud teemadega peab tegelema, kuid eraldi komisjoni loomist vajalikuks ei peetud.

Punkt üks. Kõnealused teemad, milleks uurimiskomisjoni luua soovitakse, on juba kahe Riigikogu erikomisjoni tööplaanis käsitlust leidnud või tegevusena kirjeldatud. Konkreetselt, Urmas Reinsalu juhitav riigieelarve kontrolli erikomisjon ning Eduard Odinetsi juhitav korruptsioonivastane erikomisjon. Need teemad on jätkuvalt [neis] komisjonides aktuaalsed ja parlamentaarsest heast tavast lähtudes juhivad kõnealuseid komisjone opositsioonierakondade esindajad, tugevad valdkonnajuhid. Ma olen päris kindel, et täiendava komisjoni loomist mitte toetanud põhiseaduskomisjoni liikmed ei soovinud Riigikogu töö dubleerimist, ammugi mitte signaali saatmist, nagu juba mainitud komisjonijuhid ei saaks oma tööga nende teemade käsitlemisel hakkama. Härra Reinsalust ja härra Odinetsist peetakse väga lugu ja neil on meie usaldus nende komisjonide juhtimisel ja teemade käsitlemisel. Lisaks pean isiklikult märkima, et väite, nagu eraldi komisjonis on töö efektiivsem ja keskendumine suurem, ebakõla on selles, et komisjoni liikmetena rakenduvad ju suuresti needsamad rahvasaadikud. Uue komisjoniga ei saabu lisaannus töötahet ja energiat. Töö tuleb ära teha samade inimestega, lihtsalt riigi kulu ja asjaajamiskoormus kasvab.

Punkt kaks. Kuna lisakomisjoni loomist toetanud põhiseaduskomisjoni liikmete argumentatsioon oli mõneti vastukäiv, sealhulgas Porto Franco suhtes, siis pean oluliseks märkida, et õigusvastaste tegevuste väljaselgitamise ning kohtueelse juurdlusega tegelevad õiguskaitseorganid: politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuur. Riigikogu ei pea looma paralleeluurimist, et selgitada välja tõde. Me usaldame oma riiklikke institutsioone ja laseme asjatundjatel teha oma tööd. Tegeleme faktide ja väljaselgitatud tõega, mitte spekulatsioonidega.

Punkt kolm. Kõnealused teemad on paljuski soovitud kujul juba analüüsi läbinud. Riigikontroll ühe põhiseadusliku institutsioonina on teinud ülevaated nii Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldatud vahendite kasutusest, KredExi toetustest ja käendustest ning Vabariigi Valitsuse erakorralise reservi kasutamisest COVID-19 eriolukorrast tingituna. Need materjalid, hinnangud ja püstitatud küsimused on kõik olemas – mul siin laua peal, ära markeeritud. Puhas kuld.

Minu isiklik hinnang. Meil on kõik vajalikud instrumendid juba olemas, olgu siis erikomisjonide ja Riigikontrolli või õiguskaitseorganite näol. Kasutame ära asjalike inimeste panuse ja teeme omad järeldused nende töö pinnalt. Kas tõesti peame Riigikontrolli väljatoodus kahtlema või taas kord seadma kahtluse alla meie endi erikomisjonide võimekuse?

Punkt neli. Komisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa viidatud, ja ma julgen väita, et üks põhiargument uurimiskomisjoni sanktsioneerimisõigusest, ei pea tegelikkuses paika. Toetudes põhiseaduskomisjoni juriidilisele teenistusele, saab väita, et viidatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 23 lõige 1 ehk ilmumata jätmise sanktsioneerimine on tõepoolest praktikas rakendamatu tulenevalt seaduses määramata kohtuvälisest menetlejast. Sätte muutmiseni ei ole põhiseaduskomisjon siiamaani jõudnud, kuigi seda on arutatud korduvalt.

Nii. Ja peaasjalikult nendest argumentidest tulenevalt ja võimalik, et hinnates ka lisakomisjoni loomisega kaasnevat survet maksumaksjale, on komisjoni otsus – mittekonsensuslik, kuid häälteenamusega langetatud – toetada märgitud teemadega tegelemist olemasolevate töövormide piires. Eraldi komisjoni loomist vajalikuks ei peetud.

Lisamärkena. Mulle teadaolevalt on ühe taolise komisjoni aastane kulu ligi 100 000 eurot, millest umbes kolm neljandikku on personalikulu ja ülejäänud komisjoni töö korraldamisega seotud kulu. Ehk, austatud kolleegid, kordan üle: küsimus ei ole mitte selles, kas tegeleda toetuste tulemuslikkuse hindamisega või mitte, vaid kas selleks tegevuseks on vaja veel ühte komisjoni või saab tööd teha olemasolevate komisjonide abil.

Mina tänan! Ja kui on juhtumisi mõni küsimus, siis olen oma teadmiste ja arusaama pinnalt valmis vastama. Aitäh teile!

16:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest on küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

16:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui teie praegune koalitsioon kokku sai, siis teie valitsuserakonna juht Kaja Kallas ütles, et me asume kõikide vahenditega võitlema korruptsiooni vastu. See oli väga sihukene selge lubadus. Ja ka Raimond Kaljulaid, tähendab, küsis vist minu meelest Lauri Läänemetsa käest, kas ta teab nimetada mõnda asja, mida on Reformierakond võitluses korruptsiooniga ette võtnud. Lauri kurtis, et talle äkki ei meenu, et võib-olla on midagi mäluga viga. No ma loodan, et kogu Riigikogu ei ole tabanud totaalne mälukaotus, peale selle te olete nagu selle valitsuse erakonna liige. Nimetage need toimingud, mida Reformierakond, mille juht on Kaja Kallas, on ette võtnud korruptsiooniga võitlemiseks.

16:51 Marko Torm

Aitäh, austatud küsija! Ma jääksin praegu muidugi päevakorras oleva kõnealuse küsimuse juurde. Ka siin eelnevalt, ma saan aru, ka heale kolleegile Laurile vastates, tulid välja päris mitmed algatused, mida juba selle pooleteise või kahe kuu jooksul on uus valitsus seaduseelnõudena menetlemas. Nii et need, ma usun, peaks praeguseks hetkeks, arvestades ka COVID-i tingimusi, olema juba päris hea algatus.

16:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

16:52 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees. Hea komisjoni ettekandja! Mul on küsimus, kui palju te komisjonis arutasite seda, mida teistes komisjonides tehakse. Ma olen korruptsiooni uurimise komisjoni liige ja me kinnitasime selle aasta töökava ning meil küll kahjuks ei ole plaanis neid teemasid uurida. Selles mõttes öelda, et uurimise dubleerimine kuidagi toimuks, ei saa. Aga ei Odinetsi ega Reinsalu juhtimisoskuste kohta mul tõesti pole midagi öelda. Millele te tuginesite, kui kirjeldasite, et komisjon väga usaldab neid, peab neid oma ala ekspertideks, headeks juhtideks ja väga usaldab? Mis arutelu põhjal te selliseid järeldusi teete? Mis arutelu see oli? Seda oleks põnev ka teistel saadikutel kuulata.

16:53 Marko Torm

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Tõepoolest, 9. märtsi komisjoni istungil oli see teema päris mitmel juhul käsitlusel ja puudutas seda nii komisjoni esimees kui ka teised võtsid teadmiseks, vähemalt ei vaielnud keegi komisjonis vastu. See oli üldine arusaam, et see sellisel kujul tõepoolest toimub. Ja nagu eelnevalt oli siin kolleeg Jürgen Ligi ja kolleeg Lauri vahel diskussioon ja arutelu, siis ma sain aru, et need väited tõepoolest peavad paika.

16:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun!

16:53 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Minu küsimus on selline, et kui ma püüdsin saada Porto Franco kohta valitsuselt infot ja materjale selle tehingu kohta, siis neid mulle ei edastatud, viidates ärisaladusele. Ja ma palusin õiguskantsleril hinnata neid asjaolusid. Õiguskantsler jõudis järeldusele, et ärisaladusele viidates ei saa keelduda Riigikogule infot andmast. Minu teada on ta ka teie komisjoni poole pöördunud selles küsimuses, et tõenäoliselt on tarvis Riigikogu õigusi selles küsimuses täpsustada. Kas ka see kuidagi komisjoni aruteludes tuli jutuks, et Riigikogu liikmetel ei ole olnud võimalik siiamaani Porto Franco tehingu asjaoludega tutvuda? Ja kas siis vähemalt liigutakse edasi sellega, et tulevikus ärisaladuse taha pugedes ei oleks võimalik valitsusel keelduda Riigikogule infot edastamast?

16:54 Marko Torm

Aitäh, hea küsija! Mulle konkreetselt ärisaladuse temaatikat ei meenu, vähemalt mitte viimasest põhiseaduskomisjoni istungist. Küll aga loomulikult puudutati Porto Francoga seonduvat piisavalt palju ja mitmel juhul, eeskätt ka seetõttu, et juhtiv riigiprokurör oli meil külalisena istungil kohal. Aga nagu isegi võite mõista, et toimuva ja jätkuvalt käiva kriminaalmenetluse tõttu juhtiv riigiprokurör Taavi Pern liiga sõnaohtralt ei esinenud ja jäi ainult nende väidete ja info juurde, mis on ka meedias kajastust leidnud. Nii et tõesti, ma ei mäleta, et sellises kontekstis oleks seda teemat püstitatud.

16:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Selle päevakorrapunkti juures on võimalik igal Riigikogu liikmel esitada kaks küsimust. Raivo Tamm ja kõik teised, kahe küsimusega peame piirduma.

Sven Sester, palun!

16:55 Sven Sester

Hea ettekandja! Kuna mul ei ole hiljem võimalik läbirääkimisvoorus Riigikogu liikmena esineda, siis tahan teile lihtsalt mainida, et täna suhteliselt lühikese aja jooksul on olnud kaks komisjoni ettekannet ja need on olnud kui päev ja öö, kuigi mõlemad ühest ja samast erakonnast. Ma tänan teid selle eest, et te andsite väga põhjaliku ülevaate. Mulle ei pruugi meeldida komisjoni enamuse arvamus, aga tahtsin teile lihtsalt mainida, et väga põhjalik oli see ettekanne ja ka teie vastused küsimustele, võrreldes just varem Yoko Alenderi tehtud sooritusega. Aitäh teile!

16:56 Marko Torm

Aitäh!

16:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun! Riina Sikkutil on teine küsimus, ta ei saanud esimesel katsel küsida. Palun, Riina Sikkut!

16:56 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Küsin kahe asja kohta. Kui sellise uurimiskomisjoni moodustamine koalitsiooni toetust ei leia, kuidas teie näete, et oleks võimalik kriisi vältel erakorraliselt suurte rahaliste vahendite tihtipeale kiiresti ja lihtsustatud korras väljajagamise puhul tagada läbipaistvus ja usaldus ning järelevalve olemasolu? Kuidas Riigikogu saab sellist järelevalve rolli täita, kui tõesti erikomisjonide tööplaanis seda ei ole ja nende käed on selle lahendamiseks mõnevõrra lühemad? Laiemalt sellist usaldust poliitikute vastu me peame ju ise ehitama. Kui kriisimeetmetest ja konkreetsest uurimiskomisjonist kaugemale vaadata, milline on Reformierakonna plaan poliitilise korruptsiooni riskide vähendamiseks Eestis?

16:58 Marko Torm

Aitäh, austatud küsija, hea Riina! Tegelikult me puudutasime ka viimasel juba mainitud komisjoni istungil sedasama teemat. Ja see oli minu mälu järgi minu enda küsimus Taavi Pernile või vähemalt diskussioon selles küsimuses. Ja juhtiva riigiprokuröri seisukoht vähemalt oli see – ma püüan peast meenutada –, et mida rohkem on kõik protsessid kirjeldatud, taasesitatavad, seda väiksem on tõenäosus, et oma võimupiire ületatakse ja toimuvad kuritarvitused.

Aga midagi teha ei ole. Kui me vaatame kasvõi möödunud aastaringi, siis selge on see, et sellise kriisi laadset kogemust, julgen väita, praktiliselt ei ole ühelgi valitsuse liikmel, olgu see siis eelmine või praegune valitsus. Võrreldes 2009. aasta kriisiga on praegune väga erinev. Ja valitsejate kiiret sekkumist on see kriis nõudnud. Midagi teha ei ole.

Kui me räägime siin ka majanduse päästmisest, siis teatud kaalutlusotsus tõenäoliselt väga paljudes riikides taoliste otsuste puhul tuleb sisse ja alati mingisugune maailmavaateline küsimus jääb ka vastavalt sellele, milline erakondlik jõud on parasjagu võimul. Lähtuvalt sellest otsuseid tehakse.

Mina, kes ma ise olen politseilise taustaga ja oma karjääri alustanud kriminaalpolitseis, usun, et ega kõiki riske me nulli iialgi ühegi otsustusprotsessi puhul viia ei saa. Küll aga täpselt nii, nagu juba mainitud, me saame luua keskkonna, kus nende võimalike kuritarvituste avastamine on õiguskaitseorganitele lihtsam. Ehk taas kord: taasesitatavad vormid, protokollimised. Ja mida rohkem taolisi asju tuleb välja, kui nii võib öelda, siis tegelikult seda parem meile kõikidele. See mõjub hoiatava näitena teistele võimalikele kuritarvitajatele ja sisendab kindlustunnet, et süsteemid toimivad. Eks ta nii ole. 

17:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, kas protseduuriline küsimus?

17:00 Raivo Tamm

Jah. Ma tänan, istungi juhataja! Ma tahaks käivitada sellise protseduuri, et äkki võiks selle korruptsiooniga seoses aja maha võtta. Ma näen, kui õnnetu ja kurb on selle tõttu praegu ettekandja. Äsja me nägime hääletusega, et Riigikogu enamuse jaoks ei ole korruptsioon probleem, aga nüüd me tahame järjekordset komisjoni siin püsti panna. Võtaks õige selle korruptsiooniga seoses aja maha, nii nagu inimesed räägivad spordi puhul, et ei ole ju puhast sporti, niikuinii kõik tarvitavad dopingut ja milleks üldse neid dopingukütte palgata. Äkki laseks selle korruptsiooni ka nüüd vabalangusesse?

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Korruptsiooniga võiks aja maha küll võtta, aga see ettepanek ... 

17:01 Marko Torm

Nüüd ma ei saanud täpselt aru, kas eeldatakse vastust või mitte. Aga tegelikult kolleeg Riinale sai ka vastatud, et kunagi me riske nulli viia ei saa. Mida rohkem taolisi asju avastatakse, ükskõik millises ühiskonna ühiskonnagrupis või millisel tasemel, seda selgemalt on näha, et meie demokraatia toimib ja meie õiguskaitseorganid teevad head tööd.

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See protseduuriline küsimus oli juhatajale mõeldud. Ma pean vastama Raivo Tammele, et see protseduuriline ettepanek pigem ei ole kooskõlas kodu- ja töökorraga, seda me ei saa arvestada. Indrek Saar, palun!

17:02 Indrek Saar

Aitäh, istungi juhataja, sõna andmast! Lugupeetud ettekandja, hea Marko! Sa argumenteerisid seda, et ei ole mõtet täiendavat administratiivset ressurssi raisata, kui meil on olemas juba kaks komisjoni, kes saavad seda tööd teha. Samal ajal sa ilmselt väga hästi tead, et selle kahe komisjoni puhul on teine põhiseaduskomisjoni liige ja sinu fraktsiooni esimees esitanud seaduseelnõu, mis kärbib nende komisjonide tiibu, viies proportsiooni selliseks, et koalitsioon saab selge ülekaalu nendes komisjonides. Kas selles kontekstis on plaan Mart Võrklaeva esitatud ettepanek tagasi võtta? Või kuidas sa selgitaksid avalikkusele, et Reformierakonnal on ka tegelikult soov poliitilisele korruptsioonile päitsed pähe panna, nagu peaminister Kaja Kallas on meile lubanud?

17:03 Marko Torm

Aitäh, hea küsija, hea Indrek! Minu teada ei ole hetkeseisuga plaanis eelnõu tagasi võtta. Ja ma arvan, kõik sellised väited, et keegi hakkab kellegi tiibu kärpima, on vast ülekohtused. Me tegeleme praegu spekulatsiooniga. Minul on küll täisveendumus, et vähemalt meie fraktsiooni inimesed annavad endast küll maksimumi, et taolisi intsidente, mis on siin ka meediast tulnud viimastel kuudel välja, tulevikus neid ei oleks, või kui neid juhtub olema, siis need avastatakse ja nendega vastavalt tegeletakse.

17:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

17:03 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja ja ettekandja! Kuulan ja mõtlen selle dubleerimise peale. Isegi juriidilised ühingud me ehitame üles sellise topeltkontrolli peale, kus on siseaudiitorid, välisaudiitorid, eraldi revisjonikomisjonid omavalitsustes, veel täiendavalt auditeerimiskohustused, erikontrollid. Mulle jääb ikkagi arusaamatuks, miks parlament siinkohal seda probleemi käsitledes ei võiks seda teravdatult vaadata. Ma ei saa sellest teie dubleerimise vältimise loogikast antud hetkel aru. Kas te veel kord selgitaksite, milles te seda probleemi näete?

17:04 Marko Torm

Aitäh küsijale! Hea Andres! Loomulikult! Ma omast arust püüdsin väljendada vähemalt enamiku komisjoni liikmete seisukohta, lisades sinna juurde ka isiklikku tunnetust. Tõepoolest, see dubleerimise vältimine ja kogu ressursi võimalikult otstarbekas kasutamine on minu meelest mitte ainult Riigikogus, vaid ka eraettevõtluses ja mujal avalikus sektoris igati asjakohane. Kui meil on olemas antud juhul kaks nimetatud komisjoni, mis võivad täiesti pidurdamatult ja omatahtsi nende teemadega hästi ja heal tasemel süvitsi tegeleda, siis ma jätkuvalt ei pea mõistlikuks lisauurimiskomisjoni loomist, kui tegelikult kõik instrumendid meile nende teemadega tegelemiseks on juba Riigikogus parlamentaarselt olemas ja loodud.

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eduard Odinets, kas protseduuriline küsimus?

17:05 Eduard Odinets

Jaa, seoses nime mainimisega. Minu nime vähemalt kümme korda mainiti viimase poole tunni jooksul. Ma tahaksin ...

17:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jah, aga õiguse repliigiks saab vastavalt kodu- ja töökorrale siis, kui seda tehakse läbirääkimiste käigus. Läbirääkimised ei ole veel alanud. Kui läbirääkimiste käigus teie nime mainitakse, siis teil on õigus repliigiks, praegu mitte. Nii, tundub et rohkem küsimusi ei ole. Siis aitäh ettekandjale!

Läheme edasi läbirääkimiste juurde. Õigus läbirääkimistel osaleda on fraktsioonidel. Peeter Ernits, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

17:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulates kogu seda juttu, tuli mulle meelde 2015. aasta sügis. Ma vaatasin järele, 27. oktoobril lõime me Riigikogus erikomisjoni Tallinna Sadama korruptsiooni uurimiseks. Mul oli õnn seal olla ja näha kogu seda asja oma silmadega, nende inimeste kehakeelt, kes tulid [komisjoni ette]. Ja tõesti, uurimiskomisjonil on oma pädevus ja inimesed ning ametnikud, keda sinna kutsutakse, nad ka peavad tulema. Sundtoomist ei pidanud rakendama, kuigi mõne inimesega seal oli [probleeme], ühe praeguse aukodanikuga. Aga see oli toona, ja toona oli juttu kusagil 4 miljonist ja parteilise toiduahela ühest sellisest osast.

Aga praegu, nüüd, 2020/2021, kui see suur koroonaasi meile peale tuli, on tegelikult kiire kõigil, keegi täpselt ei tea, mida teha. Aga raha on tunduvalt suurem, tunduvalt suurem, tegemist on ju sadade miljonitega, kui toona oli ainult 4 miljonit. Ja on ju vana asi, et sogasest veest ujuvad igasugused rehepapid välja ja seal on väga hea kala püüda. Ja risk, see on paratamatu risk, et kui ootamatutes olukordades, kus aega on vähe, regulatsioon on nõrk või olematu, [seda] pole välja töötatud, tekivadki need ahvatlused, ja alati siis tuleb just see rehepappide seltskond välja.

Loomulikult, poliitikud juhivad struktuure ja annavad endast parima, ja ma arvan, et nii ongi see olnud, ka meie valitsuse ja ministrite puhul. Aga nende varjus askeldavad ametnikud. Ühel päeval esitab [üks ametnik] ühe paberi, mida oleks vaja näiteks saada kiiresti. Teisel päeval mõni teine ametnik [teise paberi]. Kuna kogu aeg on pöörane kiirus ja kõik saavad aru, et tegemist on tõesti väga olulise asjaga, siis rahakoti rauad, maksumaksja omad, lähevad ka kergesti lahti. Kui nimetada mõningaid asju, olgu need siis nende testide või vaktsineerimiste või kampaaniate või näiteks mingite firmade kasutamine, Synlabi kasutamine jne, jne – kõike on tehtud imekiiresti. Ja need summad iseenesest ei pruugi olla ju suured. Kampaania, mis praegu hakkab peale, 150 000 – noh, see on nagu kommiraha või isegi väiksem võrreldes kõikide nende summadega.

Mida ma tahan öelda? Taolisi asju sogases vees, kiires olukorras on tekkinud väga-väga palju. Ja riske, et raha püütakse vasakule keerata, on tegelikult väga-väga palju. Ma tean, et praegu tegelevad sellega innukalt kõik meie jõustruktuurid, nii Keskkriminaalpolitsei kui ka kapo, ja ma hoian neile pöialt, et nad tooksid selguse majja. Aga see ei tähenda, et parlamendis ei peaks olema meie komisjoni, uurimiskomisjoni, analoogset, nagu oli 2015. aastal parlamendis loodud Tallinna Sadama korruptsiooni uurimise erikomisjon. Ja neil on hoopis teised võimalused ja ülesanded. Loomulikult ei ole sel parlamendikomisjonil jälitamise õigusi ja muid asju. Aga parlamendi komisjonil on oma roll ja see oleks hädavajalik. Ma tuletan meelde, et on olemas ka COVID-i laenud, mida on külvatud siin sadu miljoneid, aga mille saajad nii mõnigi kord sõidavad Bentleyte ja Porschedega ringi või ostavad peale laenu saamist endale uhke uue džiibi jne.

Nii et tegelikult see koalitsiooni ettepanek, et pole seda vaja, meil on teised komisjonid, kes teevad, eks ju, see on täpselt sama, see on nagu déjà-vu mulle, kes ma olin 2015. aasta sügisel parlamendis. Hoiame raha kokku siin, saame 100 000 kokku hoida ja küll teised komisjonid teevad töö ära. See ei ole [nii], see on läbitud etapp, kes veel mäletab seda. Ainuõige asi oleks praegu selline komisjon luua ja me toetame selle komisjoni loomist. See heidaks valgust ja oleks kasulik ka meile ja Eesti rahvale. Sest praegu pole lennanud mitte mõni miljon, vaid [on lennanud] sajad miljonid. Ja [selle] võiks läbi valgustada ja vaadata paralleelselt nii kaitsepolitsei kui ka Keskkriminaalpolitsei Riigikontrolli ja teiste institutsioonidega. Nii et ma loodan, et koalitsioon samuti toetab seda väga head ettepanekut. Aitäh!

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Urmas Reinsalu, Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

17:12 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit, palun!

17:12 Urmas Reinsalu

Kallid kaimud! Praeguses olukorras, kus valitsus, peaminister on tagasi astunud korruptsioonisüüdistuse tõttu – vähemalt põhjenduselt –, mis on seotud nimetatud tehioludega uurimiskomisjoni moodustamiseks, mis näoga parlament ei moodusta seda komisjoni? Meil ei ole mõtet ajada häma detailide ümber – see, kas saab kutsuda või ei saa kutsuda. Samasugune õiguslik olukord, kui on moodustatud teisi uurimiskomisjone, on kehtinud ja kehtib ka täna. See, mis puudutab parlamendi otsust, on parlamendi signaali andmine, et see juhtum on nii tõsine, et väärib parlamendi erilist tähelepanu. See ongi selle asja raam. Ja see ongi see lähtekoht, mille puhul otsust langetada.

Öeldakse, et selle asjaga tegelevad õiguskaitseasutused. Jah, see on õige. Õiguskaitseasutused tegelevad sellega, kasutades kriminaalmenetluse vahendeid ja jäädes ka kriminaalmenetluse raamidesse. Kuid vaadake, meil põhiseaduskomisjonis kerkis üles veel üks täiendav ja minu jaoks äärmiselt kaalukas argument selle komisjoni moodustamiseks. Nimelt, Riigiprokuratuuri esindaja teatas, et kriminaalmenetlus käib mõjuvõimu mõjutamise osas ning teatud ametiisikuid KredExis on mõjutatud mingeid seisukohti [võtma] ja otsuseid tegema. Minu küsimus oli selle kohta, et kui neid on mõjutatud otsuseid tegema ja nad tegid mõjutuse all seda, mida nad muidu ei oleks teinud, siis sellisel juhul on oluline teada, kas need isikud jätkavad KredExis. Praegu on tegelikkuses ju valitsus võtnud vastu otsuse uute sadade miljonite eurode kasutamiseks KredExi kaudu. Ja, panete tähele, Riigiprokuratuuri esindaja vastas mulle: osa jätkab, osa ei jätka. Ta ütles, et nende mõjutatud isikute puhul, kelle otsused ei oleks olnud sellised, kui neid ei oleks mõjutatud, nende puhul ei ole alust algatada kriminaalmenetlust, et neid lugeda kahtlustatavateks.

Aga see olukord, kahtlemata, kuidas tehioludes need otsused kujunevad, kes on mõjutatud isikud, ei puuduta niivõrd hoolsuskohustust prokuratuuri puhul, kes raamistab ennast karistusõiguslikus, menetlusõiguslikus kontekstis, vaid see on just nimelt parlamendi, parlamentaarse järelevalve ülesanne. See, et otsuseid on langetatud kiiresti, on elu reaalsus ja paratamatus. See ei tähenda seda, et see oleks õigustus, et parlament oma erilist tähelepanu sellele juhtumile ei rakendaks kõigi tema käsutuses olevate abinõudega. 

Meil on tõepoolest olemas erikomisjonid, meil on olemas valdkondlikud komisjonid – rahanduskomisjon, majanduskomisjon – ja kindlasti nemad vaatlevad seda oma fookusest ja peavad seda tegema ja on asjakohane sellega tegeleda. Aga signaal selle kohta, kui parlament praegu lükkab tagasi, ei soovi seda komisjoni  moodustada, on minu hinnangul absoluutselt vale ja vildakas. Vägisi jääb mulje, et on mingeid põhjuseid, sisulisi, mingeid telgitaguseid põhjuseid, miks seda komisjoni siis sellisel juhul ei soovita asutada. Ja selle komisjoni võimalik menetlus või selle komisjoni võimalikud järeldused, mis võivad seal ilmneda, on kellelegi ebamugav.

Minu ja Isamaa fraktsiooni hinnang on selline, et parlamendil lasub elementaarne hoolsuskohustus praeguses olukorras see komisjon moodustada. Selle komisjoni ülesannete ja uurimise fookust saab lihvida rahulikult kahe lugemise vahel. Kuid see signaal, kui me selle praegu tagasi lükkamine, kui koalitsiooni esindajad survestavad, on ühene ja selge: parlament ei soovi sellist tüüpi kõrgkorruptsiooni riski küsimusega ja esitatud süüdistustega tegeleda. Ja see tähendab seda, otsekui kõrgkorruptsiooniga me koroonakriisis ei tegele – see on koroonakriisi, viirusekriisi paratamatu kaaslane. Absoluutselt ei saa selle käitumise, selle mõttekäiguga nõustuda nii udustel ja ähmastel põhjendustel, mis ei ole tegelikult takistanud ju varasemate koosseisude ajal erinevaid uurimiskomisjone moodustada.

Mina olen oma sõnavõtu lõpetanud. Tervet mõistust hääletamisel!

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Volitus on jõudnud, siin on kirjas, et kõnelete Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

17:17 Raimond Kaljulaid

Nii see on. Kui tohib, austatud istungi juhataja, palun ka lisaaega. 

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

5 + 3 minutit, palun!

17:17 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tihti ma nõustun Sir Humphreyga seriaalist "Jah, härra peaminister", et kõige parem on, kui kaalukaid riigi- ja ühiskonnaelu mõjutavaid otsuseid teevad inimesed, kellel on selleks vastav pädevus, vastavad teadmised, vastavad kogemused ja oskused. Mõistagi ei pea ma selle all silmas Riigikogu liikmeid ja valitsusliikmeid, kellel üldjuhul neid oskusi, pädevusi ja teadmisi ei ole. Poliitikud tõepoolest vahel püüavad riiklike otsuste langetamisse sekkuda ja vahel see neil ka õnnestub. Üldjuhul on selle tulemuseks selline kaos või korruptsioon, nagu näiteks seesama Porto Franco juhtum. Nii et mida vähem nad seda teevad, seda parem kindlasti.

Selle uurimiskomisjoni puhul ma arvan, et kolleeg Kalle Grünthalil on õigus: me räägime muidugi märksa laiemas pildis kui laenuotsus Porto Francole. Aga me räägime ligi miljardi euro kulutamise õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollist. Muidugi, meil on siin hea kolleeg Eduard Odinets, kelle juhitav komisjon kindlasti neid asjaolusid ka vaatab, aga need on olnud erakordsed otsused ja ma arvan, et nende kontroll nõuab ka erilist uurimiskomisjoni.

Jah, küsimus on laiem kui ainult Porto Franco. Aga laenuotsus Porto Francole on, ma arvan, siin selle arutelu juures võtmetähtsusega küsimus. Ja seda tuleks silmas pidada ka hääletusel, mis meil ees seisab. Küsimus on selles, kuidas saavad Eesti ühiskond ja Eesti inimesed, aga ka meie ettevõtjad olla kindlad, et Porto Franco laenu otsus oli ainus küsitav otsus, mis kriisi ajal tehtud. Ja selle kindluse saab Eesti inimestele anda ikkagi kõigi valitsuse kiirelt langetatud otsuste üksikasjalik uurimine Riigikogus.

Porto Franco juhtum iseenesest oli küsitav kohe algusest peale. Valitsuse argumendid, miks üldse otsustati luksuskinnisvara arendamist Tallinna südalinnas, mis iseenesest on väga tulus ja kasumlik tegevus, riiklikult toetada, ei kannatanud mingisugust kriitikat. Ma toon teile ühe näite. Toonane peaminister Jüri Ratas on oma kirjalikus vastuses minu kirjalikule küsimusele põhjendanud Porto Franco rahastamist muu hulgas järgmiselt. Tsiteerin: "Pikemas perspektiivis ehk projekti valmimisel loovad rentnikud täiendavalt 770 töökohta kaubanduses ja 50 hotellinduses." Tsitaadi lõpp. Küllap siis selliseid andmeid valitsusele esitati. Ma rõhutan veel kord sõna "täiendavalt" peaministri vastuses. Rentnikud loovad täiendavalt 770 töökohta.

Kas ärikinnisvara ja kaubanduspindade lisandumine loob täiendavaid töökohti automaatselt? No kujutame ette näiteks seda, et Porto Franco meelitab endale rentnikuks mõne olemasoleva riigiasutuse. Ametnikud, kes töötavad näiteks mõnel riigile kuuluval pinnal, jätkavad oma tööd uues asukohas. Muutub ainult riigiasutuse aadress, mitte koosseis. Kui palju täiendavaid töökohti sellega loodi?

Porto Franco otsusega seoses on küsitav nii selle otsuse langetamise viis kui ka näiteks see, kuidas riik on arvestanud tagatise väärtust või õigemini, kuidas valitsus on aktsepteerinud seda, mil viisil tagatise väärtust on arvutatud. Omamoodi naljakas oli kuulata hea kolleegi Urmas Reinsalu nõudmist neid otsuseid uurida. Huvitav, et minu mälu järgi oli ta seal laua taga, kui neid selgelt kaheldavaid otsuseid tehti, ja ta aktsepteeris neid.

Muide, selle laenu täpsed tingimused on Riigikogule teadmata. Eelmine peaminister kaks korda keeldus neid edastamast. Esimesel korral ta viitas ärisaladusele. Pärast seda ma pöördusin õiguskantsleri poole, õiguskantsler analüüsis seda põhjalikult, saatis kirjaliku seisukoha, et ärisaladusele viidates ei saa teabe andmisest keelduda. Edastasin selle seisukoha peaminister Jüri Ratasele. Aga arvake ise, kas ma olen tänaseks saanud Porto Franco laenu otsuse asjaoludega tutvuda? Kindlasti pöördun uuesti selles küsimuses ka Kaja Kallase poole, ja loodan, et uus peaminister mulle siiski need dokumendid edastab.

Kuidas me selles valguses saame olla kindlad selles, et see laenuotsus oli ainus omataoline? Ei saa olla kindlad! Muide, ma ei pea absoluutselt usutavaks seda, et selle laenuotsuse langetamisel ei mänginud mingit rolli Hillar Tederi annetused valitsuserakondadele. Isegi kui käimasoleva politseiuurimise raames nähakse seost ainult eelmise valitsuse rahandusministri Martin Helme nõuniku tegevusega, siis toona valitsust juhtinud erakonna peasekretäri avalikud selgitused Tederi annetuste ja Porto Franco otsuste ajastuse kokkulangevuse kohta olid äärmiselt ebausutavad.

Aga me ei otsusta muidugi täna siin selle üle, kas Hillar Teder on aus inimene, või ka seda, kas Keskerakond või EKRE või nende erakondadega seotud isikud on rikkunud seadust. Neid otsuseid langetab kohus. Aga me peame kujundama seisukoha, kas ka ülejäänud kriisiaegsed rahastusotsused väärivad analüüsi.

Ma usun, et kõik mõistlikud inimesed väljaspool Toompea lossi pakse müüre asuksid seisukohale, et muidugi tuleb selline komisjon luua. Aga on teada, et kõik erakonnad ja kolleegid nii ei arva. Miks nad nii ei arva? Veel enne, kui sai avalikuks politseiuurimine Porto Franco küsimuses, olid needsamad kummalised annetused Keskerakonnale, millele ma eelnevalt viitasin. Ja tol ajal avaldati ülevaade Tederi tehtud annetustest pikema aja jooksul. Eesti Rahvusringhäälingu portaalis ilmus uudis, mille kohaselt Hillar Teder on annetanud erakondadele 2013. aastast tänaseni üle miljoni euro, mis on üsna arvestatav summa. Ja see on summa, mis kajastub erakondade ametlikes aruannetes. Mis on need tegelikud numbrid, me ei tea. Enim on härra Teder annetanud Reformierakonnale: 651 000 eurot,  aga seda siis sel ajal, kui Reformierakond oli valitsuses. Pärast seda, kui Reformierakond valitsusest välja kukkus, muutusid need summad palju tagasihoidlikumaks. Siis on teiseks enim raha saanud Isamaa, kolmandal kohal Keskerakond. Kusjuures need annetused Keskerakonnale näiteks on toimunud just sel ajal, kui Keskerakond on valitsuses. Erakonnad armastavad rõhutada, et annetused on ju maailmavaatelised. Tuleb välja, et härra Teder oli mõnda aega tagasi veendunud liberaal, siis otsustas, et temast on saanud veendunud tsentrist, ja kogu see aeg on ta olnud veendunud konservatiiv.

Eesti inimesi tabasid kriisi ajal pretsedenditud raskused, tuhanded haigestunud, me oleme kaotanud elusid. Inimeste töökohad, sissetulekud, aastaid või aastakümneid ehitatud ettevõtted on läinud alla veepiiri. Ja selle kõige juures on vähemalt kolm siin saalis esindatud erakonda teinud otsuseid, mis riigi huvides kindlasti ei olnud. Küsimus on selles, kelle huvides need olid. Ja seda tulebki loomulikult uurida.

Vahel öeldakse nii, et otsused peavad mitte ainult olema ausad, vaid nägema ka ausad välja. Kui me seda komisjon ei moodusta, siis see mitte ainult ei näe aus välja, vaid see tegelikult ka ei ole aus. Aitäh teile! 

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas Urmas Reinsalu soovib repliigiks sõna, kuna tema nime mainiti?

17:25 Urmas Reinsalu

Jaa! Raimond! Selle sõnumi peale, et on imelik, et kuigi ma ise olin otsustamise laua taga, ma ütlen, et valitsusel tuleb see komisjon tingimata moodustada – ei, see ei ole imelik. Vastupidi, mina olen esimene mees, kes tahab selles asjas selgust saada. Ma tegin selle ettepaneku ka valitsuse liikmena. Kui tuli uudis selle kriminaalmenetluse kohta, siis minu ettepanekul anti ka ülesanne riigisekretärile koos ametkondade esindajatega viia läbi menetlus, mis puudutas selle otsuse langetamist. Minu parema teadmise järgi, nii nagu valitsus neid otsuseid langetas nendele ettevõtetele laenude andmise peale, need kõik tulid konkreetselt KredExi ettepaneku alusel ja olid sellisel moel vormistatud. Valitsuse otsuse õiguspärasust ei vaidlustanud ka prokuratuuri esindajad.

Aga mis motiivid ja asjaolud võisid seal selle ettevalmistamise taga olla, millel ka kriminaalmenetlus peatub, siis siin olen ma kindlasti ülimalt huvitatud, nagu kogu avalikkus ja kogu ühiskond, selguse saamisest. See on vähim, mis on meie ülesanded selles küsimuses.

17:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu kõrv kuulis läbirääkimistel Martin Helme nime, mitte Mart Helme nime. Mart Helme, kas protseduuriline küsimus? Martin Helme saaks sõna repliigiks.

17:27 Mart Helme

Kas Martin on meil siin praegu kuskil juhtme otsas? Kuna ta ei ole märku andnud, siis ma mõtlesin, et ma ise õiendan ära selle, et Raimond Kaljulaid tegeles siin väga selgelt ühe kaasusega, see on Porto Franco, ja püüdis jätta muljet, nagu oleks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saanud Hillar Tederilt ka toetust. Ma kinnitan, Hillar Tederilt ei ole meie toetust saanud, ei ole toetust küsinud ja kui oleks pakutud, ei oleks vastu võtnud, nii nagu me ei ole küsinud ega vastu võtnud üheltki teiselt ärimehelt raha. Nii et sellised vihjed ...

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg!

17:27 Mart Helme

... ja poliitiline häma Riigikogu kõnetoolist ei ole korrektsed. Ja millele ma tahaksin samuti tähelepanu juhtida ... 

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg!

17:27 Mart Helme

... ka meie toetame selle komisjoni moodustamist. Aga palju suurem probleem on n-ö COVID‑i raha liikumine, mis on käinud läbi Sotsiaalministeeriumi. Aitäh!

17:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, hea kolleeg! Aga see oli nüüd küll kodukorraväline sõnavõtt, sellepärast et protseduurilised küsimused on käemärgiga, kui [küsimusi] on. Raimond Kaljulaid, palun, protseduuriline küsimus!

17:28 Raimond Kaljulaid

Austatud istungi juhataja, mul on tõesti protseduuriline küsimus. Kui ma ise olen läbirääkimistel osalenud, aga pärast seda mind mainitakse, kas siis mul on õigus repliigiks või seda õigust enam ei ole?

17:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole. Ainult läbirääkimistel puldist, kui nime mainitakse, on õigus repliigiks. Läheme edasi läbirääkimistega. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

17:28 Jürgen Ligi

Aitäh! Ka minul, pean tunnistama, oli lõbus kuulata, kuidas eelmise koalitsiooni liikmed lubasid tuliselt uurida iseenda tegevust Riigikogu komisjoni moodustamise teel. Pean ütlema, et minu erakonnal oleks erakordselt kasulik seda teemat sellisel moel pidevalt hekseldada ja saada näiteks teada, mida tähendas see, et Kersti Krachti peost sõi eelmine rahandusminster. Aga meil on natukene rikkumata südametunnistus ja me siiski oleme üle aastate argumenteerinud selliste lisakomisjonide loomise vastu. 

Minul on sellest ajaloost kindlasti pikem kogemus kui siin saalis või ruumis kellelgi teisel. Ma julgelt liigitaks nad praktiliselt kõik dubleerijateks või siis mingisuguste poliitiliste intriigide ülessoojendajateks, sest mingisuguseid väga suuri edulugusid tegelikult ei ole. Tegelikult on nad pigem kinnitanud seda, mida on suutnud palju täpsemalt tõestada ametlik uurimine või Riigikontroll. Heldimusega mina ei meenuta ühtegi. Jah, vandenõuteooriaid on küll olnud, aga mitte häid tulemusi.

Küll on olnud hea endale lõpuks viidata. Kui jälle mõni ennast või oma erakonda määriv skandaal välja tuleb, siis saab osutada, et näete, uuriti muu hulgas ka erikomisjonis või uurimiskomisjonis ja tulemus oli tegelikult õigeksmõistev.

Ma palun lisaaega ka!

17:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kolm minutit lisaaega, palun.

17:30 Jürgen Ligi

Ma nüüd osutaks siiski ka sotsidele. Olles ise riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees olnud opositsiooni ajal, on mulle äärmiselt solvav, kui eelnõu esitaja väidab, et seda on komisjon ainult ühe korra käsitlenud ja pole midagi hääletanud. See komisjon ei hääletagi, seal on selline tava. Ja pealegi oli seal opositsioon vähemuses, mistõttu meil suure tõenäosusega ei olnud võimalust ka mingisuguseid selliseid kriitilisi otsuseid vastu võtta. Koalitsioon oleks need ära blokeerinud. Küll aga pean sotsidele ütlema, ja isiklikult härra Läänemetsale, et palun kontrolli üle, kui mitu korda sinu erakonna esindaja seal osales, kui mitu korda ta sõna võttis ja kas ta üldse tahtis seal olla.

Erikomisjon arutas tegelikult neid COVID-i meetmeid praktiliselt kaks korda kuus, kord kuus igal juhul, tippude tasemel. Ainus inimene, kes keeldus kohale tulemast, on meil olnud rahandusminister, aga ühe teise teema puhul. Eelmine rahandusminister. Me oleme muidu kõik inimesed [kohale] saanud, me oleme kõik dokumendid saanud, nii et ei maksa muud väita.

Teiselt poolt, mitte miski ei takista korruptsiooni erikomisjonis .... (Ühendus hakib.) ... enda juhtimisel seda asja ajada. Eduard Odinets ei tea seda. Aga kindlasti teab seda Lauri Läänemets, kes on ka üks ... (Ühendus hakib.) ... Riigikogu liikmeid. Ja veel paremini teavad sotsid. Mida tegi Katri Raik? Kui palju ta uuris? Kas tal jäi midagi tegemata? Mina pean Katri Raigist lugu. Kui on mingisugused lüngad, siis kindlasti korruptsioonivastases erikomisjonis saab need lüngad edukalt täita.

Ja kokkuvõttes ma pakun tõesti nendele inimestele, kes siin tuliselt sõna võtavad, et moodustage mitteformaalseid gruppe, toetusgruppe ja tegelege sellega, küsimata riigi käest palka. Mis on ikka tegelikult ... (Ühendus hakib.) ... kuidas riik saab kulud ja inimesed saavad endale tribüüni, aga ... (Ühendus hakib.) ... Praegused erikomisjonid on, mis seal salata, põhiseaduskomisjon, majanduskomisjon, on suutelised kõiki neid teemasid piisava sügavusega arutama. Ja nad tegelikult on arutanud. Ärge tehke neile liiga ja hoidke kokku riigi ressurssi ... (Ühendus hakib.)  Aitäh!

17:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Eduard Odinets, kas repliigiks sõna? Teie nime mainiti läbirääkimistel. Palun!

17:33 Eduard Odinets

Aitäh! Jaa, korduvalt mainiti ka läbirääkimiste käigus minu nime. Ma kõigepealt võib-olla erikomisjoni esimehena tänaksin selle usalduse eest, mis siin koalitsioonierakondade esindajate suust on korduvalt kõlanud. Me kindlasti saame sellega hakkama. Ma usun komisjoni koosseisu ja sekretariaadi võimekusse, et ka seda korruptsiooni uurida, mis on seotud kriisimeetmetega.

Aga samas ma näen siin mitut probleemi, mida tahaks õiendada ja täpsustada. Kõigepealt ikkagi see, et nii eelnõu esitaja kui ka mina isiklikult, me teame väga hästi ja oleme vaadanud, kuidas riigieelarve kontrolli erikomisjon ja korruptsioonivastane erikomisjon on sügisistungjärgul korduvalt neid teemasid käsitlenud ja vaadanud ja tähelepanu all hoidnud. See, millest rääkis kolleeg Läänemets, puudutas kevadistungjärku, kus ta uuris ja üritas aru saada, kas need teemad on jätkuvalt päevakorras. Ja nii nagu kolleeg Ligi, peame meiegi väga Katri Raigist lugu. See oli natuke ülekohtune meie suhtes.

Tõepoolest, võin rääkida korruptsioonivastase erikomisjoni eest, et konkreetset plaani uurida kriisimeetmeid meil kuupäevadega ja tegevuskavaga ei ole. Meil on ühes protokollis ära mainitud, et see on teema, mis väärib meie tähelepanu ja millele me tahaksime tähelepanu pöörata. Samas möönan jätkuvalt, et meil on erinevad õigused võrreldes uurimiskomisjoniga. 

Ja viimaseks, mida ma tahaksin mainida, on see, et mind teeb väga murelikuks koalitsiooni plaan komisjoni koosseisu muuta. Nagu me täna kuulsime, koalitsioonil ei ole plaani seda eelnõu tagasi kutsuda. See tähendab seda, et meile tulevad koalitsioonist lisaliikmed. Aga ma tahaksin väga loota, et need ei tule Keskerakonna juhatuse liikmete seast, sest sellises olukorras oleks üsna keeruline uurida näiteks Porto Francot või ka muid asju, kuhu on segatud üks valitsuserakond. Aitäh!

17:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 319 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 319 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on tänane seitsmes päevakorrapunkt menetletud.


10. 17:39 Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (318 SE) esimene lugemine

17:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 318 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo!

17:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tervist! Ma kõigepealt, hea juhataja, kontrollin, kas side on olemas nii helis kui ka pildis.

17:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

On olemas nii helis kui ka pildis.

17:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Austatav aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed, endised kolleegid! Ma tutvustan teile Eesti ja Moldova vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu muudatust. See on peamiselt tingitud asjaolust, et 2015. aasta töövõimereform Eestis muutis mõningaid aspekte. Aga enne veel, kui ma tulen kõnealuse lepingu muudatuste juurde, annan natukene üldisema pildi.

Eestis on tänaseks sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingud kuue riigiga. Need on Moldova, Venemaa, Kanada, Ukraina, Austraalia ja Valgevene ja soov on avada Eesti inimeste kaitseks läbirääkimised veel ka Ameerika Ühendriikidega. Neli esimest [lepingut] on sõlmitud enne töövõimereformi ja kaetud on sellised sotsiaalkindlustusriskid nagu vanadus, toitjakaotus ja töövõimetus. Sellised riskid on traditsioonilised ja moodustavad riikides üldjuhul ka pensionisüsteemi. Töövõimereformi tagajärjel kaotati Eestis töövõimetuspension ehk üks osa seni pensionisüsteemi kuulunud maksest. Selle asemel makstakse töövõimetoetust ja hoopis teistel alustel, mistõttu uuemates lepingutes, näiteks Austraalia ja Valgevenega [sõlmitutes], töövõimetusrisk enam kaetud ei ole. Teine osa lepingutest räägib sotsiaalmaksu topeltmaksustamise vältimisest. Need on lepingud Valgevene, Ukraina, Austraalia ja Kanadaga. See on oluline ettevõtjate jaoks, kui nad lähetavad teenuse osutamise raames oma töötajad teise riiki. 

Töövõimereform on põhjus, mille pärast me avasime Moldovaga läbirääkimised, ja eelmise aasta 2. detsembril viidi ka need läbirääkimised lõpule. Täna on mul hea võimalus teile tutvustada neid muudatusi, milles kokku lepiti, ja neid sisulisi muudatusi ei ole tegelikult kuigi palju.

Kõigepealt on kohaldamisalast välja võetud töövõimetuspensionid. Need on ka peamised muutuse vajaduse tekitajad. Mida me jätkuvalt teeme, on Eestis elavate inimeste terviseandmete edastamine Moldovale, et nende töövõimetuspensioni oleks võimalik Moldovas määrata. See aitab inimesi, et koormus ei langeks inimesele endale, vaid riik saaks seda sotsiaalset kaitset ikkagi pakkuda. Meie pääseme kõnealuse muudatusega omalt poolt töövõimetusriski katmisest. Me peame ka tunnistama, et lepingu kaheksa kehtivusaasta jooksul me pole seni ühtegi töövõimetusriski [kompensatsiooni] tegelikult Moldova suunal rakendanud. Nüüd luua süsteemi selleks, et võib-olla järgnevatel aastatel tekib inimene, kes seda töövõimetusriski kompensatsiooni vajaks, oleks liigne kulu riigile, kuivõrd see eeldab, et töötukassa töötaks selleks välja spetsiaalsed IT-lahendused. See on esimene ja peamine muudatus, mis selle eelnõuga lepingusse sisse viiakse.

Teine, samamoodi oluline muudatus on isikuandmete kaitsega seotud sätete muutmine. Eeskätt on seal Euroopa Liidu uute andmekaitse standarditega kooskõlla viimine. Kolmas lepingumuudatus puudutab küll Eestit vähem, aga on Moldova jaoks oluline. Lepingu keel on muudetud moldova keele asemel rumeenia keeleks.

Natukene ka mõjudest. Muudatus aitab meie poolt lõpule viia töövõimereformi. Ma pean mainima, et läbirääkimised algasid tegelikult kohe 2015. aastal, kui me töövõimereformi ise siinpool valmis saime. See on võtnud lihtsalt aega. Teiste riikide puhul me ei ole veel muudatuste ja kokkulepeteni jõudnud. Eestil ei teki tulevikus kohustust maksta töövõimetuspensione. Lihtsalt lisainfoks: inimesi, keda kogu see Moldova ja Eesti vaheline sotsiaalkindlustusleping puudutab, on praegu kaheksa. Nii et see mõju on igas mõttes Eesti riigile väike, aga nende kaheksa inimese jaoks on see kindlasti oluline.

Olen valmis teie küsimustele vastama, kui neid peaks olema. Aitäh!

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, teile küsimusi ei ole. Läheme edasi. Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka!

17:45 Siret Kotka

Hallo? 

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, on kuulda.

17:45 Siret Kotka

Kas mind on kuulda?

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

On kuulda ja on näha ka.

17:45 Siret Kotka

Aitäh, väga hea! 

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas k.a 15. veebruaril Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 318. Eelnõu tutvustas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes andis teile just ka siinsamas väga põhjaliku ülevaate ja seetõttu ma ei hakka seda üle kordama. Nii nagu Riigikogu liikmetel ei olnud ka komisjoni liikmetel ministrile küsimusi. Komisjon toetas seadusest tulenevat kümne tööpäeva määramist muudatusettepanekute esitamiseks. Tehti järgnevad otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. märtsil 2021 (kõik üheksa sotsiaalkomisjoni liiget hääletasid konsensuslikult poolt), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samamoodi konsensuslik otsus) ja kolmas otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka (samuti konsensus). Aitäh!

17:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et mil moel siis arvestatakse inimeste hulka, et otsustada, kust maalt on see teema oluline ja millal ta ei ole oluline. Mul on hea meel, kui kaheksa inimese probleem saab lahendatud. Ma proovin siin vahel esitada mõningaid probleeme, mille taga on 10 000 või 20 000 inimest, aga need ei ole olulised. Oskate selgitada? Ilmselgelt ma saan aru, et ma olen täiesti valel teel, aga mis võiks olla see võtmemoment, kuidas võiks näiteks Sotsiaalministeeriumit kõnetada 27 000 inimese probleem, et see jõuaks positiivse kajastuseni ja ka minister seda toetaks? 

17:47 Siret Kotka

Aitäh, Tarmo Kruusimäe! Ma arvan, et iga inimene on Eesti riigi jaoks väga tähtis. Kuidas nüüd kõik need Eesti inimesed kõnetavad Sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkaitseministrit, selle küsimuse oleks te pidanud kindlasti esitama ministrile. Aga sotsiaalkomisjonile on kõik Eesti Vabariigis elavad inimesed ühtemoodi väga kallid ja tähtsad ja ma usun, et Sotsiaalministeeriumile ja ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole samamoodi.

17:48 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 318 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märtsi kell 17.15.


11. 17:49 Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) esimene lugemine

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 311 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse!

17:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mis puudutab 1. juulil 2021 Euroopa Liidu riikides jõustuvat muudatust, mille järgi selle aasta 1. juulist kaob ära kuni 22-euroste saadetiste, postipakkide käibemaksuvabastus ning kõik pakid ja saadetised tuleb alates sellest kuupäevast Euroopa Liidu riikides registreerida. Me räägime kolmandatest riikidest tulevatest pakkidest.

Praegu on regulatsioon selline, et tuleb esitada tollideklaratsioon siis, kui saadetise väärtus on üle 22 euro, ja seda saab teha alles pärast paki Eestisse saabumist. Selleks, et need väikese väärtusega, alla 22-eurosed pakid saaks ka edaspidi saajale kiiresti kätte toimetada, on üks osa muudatuse sisust see, et lubada tolliseaduse muudatusega tollideklaratsioon esitada juba enne saadetise saabumist. Peale seda, kui pakk on saabunud, aktsepteeritakse deklaratsioon ja paki võib kohe kätte saada. Tollideklaratsiooni esitamisega arvutatakse kohe deklaratsioonil ka maksud. See tähendab, et inimesel tuleb, juhul kui ta soovib seda lihtsustust kasutada, kanda maksusumma otse Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole. Juhul, kui ta on selle kande teinud, saab tollideklaratsiooni aktsepteerida kohe, kui pakk või saadetis on saabunud. Maksusummale lisandub ka 7% valuutakursi kõikumise katteks, kuna väikesaadetiste, väikeste pakkide rahvusvaheline logistika võib kuni kuu aega aega võtta. Ennetades küsimust, kuidas selle 7%-ni jõuti, [ütlen kohe, et] arvutati välja perioodi keskmine kõikumise määr, mille võrra olulisemad valuutakursid kõikusid, ja sealt on tulnud see 7%. Summa, mida ei ole vaja kasutada kõikumiste katteks, jääb kas ettemaksukontole või võib inimene selle tagasi taotleda, nii nagu maksukorralduse seadus ette näeb.

Selle eelnõu teine muudatus puudutab sularahakontrolli. Jällegi, selle aasta juunis hakkab kehtima uus Euroopa Liidu sularahakontrolli määrus ja selles on reguleeritud ka sularaha deklareerimise kord, mis on praegu veel sätestatud liikmesriigi enda õigusaktiga. See muudatus tähendab, et me tunnistame tolliseaduse vastavad sätted kehtetuks, kuna Euroopa Liidu määrus hakkab kehtima. Edaspidi reguleeritakse tolliseaduses ainult sularaha tolli poolt kinnipidamise õigust. Kui varasemalt oli see õigus 48 tundi, siis nüüd me sätestame kinnipidamise ajaks kuni kolm tööpäeva. Kusjuures võib-olla on hea või oluline teada, et Euroopa Liidu sularahakontrolli määruse kohaselt võib selleks ajaks tegelikult olla kuni 30 päeva. Eesti rakendab ja kasutab praegu ettepaneku kohaselt kolme tööpäeva. Ma arvan, et see on sissejuhatuseks kõik. Aitäh ja palun seda eelnõu toetada!

17:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See 7% kõlab ju hästi tegelikult, aga praktikast me teame, et mis hundi käes, see hundi oma. See tähendab, et sealt ju midagi eriti kätte ei saa. Kõigub ta, mis ta kõigub, arvestades kõiki plusse, kokku tuleb miinus ja see summa jääb nii või teisiti nulliks. Kas te olete selle peale ka mõelnud, et inimestel, kes võib-olla ei ole arvutamises kõige tugevamad, tekib õigustatud ootus saada see 7% tagasi? Võib-olla inimesed, kes juba suuremas koguses, kauplemiseesmärkidel, midagi endale tellivad, teevad valearvestuse juba äriplaani kokku pannes. Kas te olete arvestanud ka nende nn kahjudega, kui keegi lähebki pankrotti sellepärast, et ta loodab selle 7% peale, aga nagu me praktikast teame, seda raha sealt tagasi ei saa?

17:54 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No ilmselt on oluline veel üle öelda, et me siin räägime eraisikute tellitud pakkidest. Ma ei oska äriplaani poolt kommenteerida, kui palju tal eraisikuna see alla 22-eurose paki tellimine on äriplaani osa või mitte. Lihtsalt see summa, millest me räägime 7% puhul on suurusjärguna küll üsna väike. Nii et me oleme arvestanud selle 7% sisse just nimelt selleks, et ei tekiks ebameeldivat üllatust sel hetkel, kui pakk kohal on. Kõik see, mis automaatselt valuutakursi muutuste tõttu arvesse ei lähe, on võimalik inimesel kas jätta järgmise paki tellimiseks ettemaksukontole või taotleda tagasi. Seda on ka öeldud ja see seadusest tulenev võimalus ja õigus on kõigil.

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun! 

17:55 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Küsimus on selline. Üks osa sellest eelnõust, mida sa esitlesid, oli Euroopa direktiivi ülevõtmine – see oli see sularaha käsitsemise teema. Aga esimene osa, see väikepakkide osa, kas see on üleeuroopaline muudatus või on see Eesti oma initsiatiiv?

17:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsijale! Ma oma sissejuhatuses sellest ka alustasin: see jõustub kõikides Euroopa Liidu riikides 2021. aasta suvel. See ei ole kuidagi ainult Eestit puudutav, vaid puudutab ühtviisi kõiki Euroopa Liidu riike. 

17:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma olen natukene muidugi imestunud, et kas siis eraisik ei tohigi Eestis äri ajada või? Toome lihtsa näite. Meil on laulu- ja tantsupidu tulemas ning [oletame, et] kõik laulu- ja tantsupeolised iga päev tellivad endale ühe mingi toote, mida nad tahavad võib-olla heategevusliku kampaania korras maha müüa, ja loomulikult keegi nutikas arvutab juba ette ka selle 7%, mis [selle pealt maksta tuleb]. Või see [eelnõu] reguleerib ära, et üks pere või üks pereliige võib tellida ühes ööpäevas ühe toote, või mil moel [seda piiratakse]? Mina näen küll, et siin suuremad organisatsioonid saavad kasutada ära seda, et neil on väga palju liikmeid. Mil moel seda piiratakse, kui eesmärk on ju tegelikult üllas, näiteks laulu- ja tantsupeokultuuri edendamine? Selleks nad tahavadki teha sellist väikest põlve otsas äri kümnete tuhandete liikmetega.

17:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei, see eelnõu ei piira kuidagi seda, kui mitu pakki keegi kolmandatest, mitte Euroopa Liidu riikidest võiks tellida. See eelnõu puudutab kuni 22-euroste väikeste pakkide tellimist. Ja nagu öeldud, alates 1. juulist 2021 see regulatsioon, et kõik väikesed pakid, mis kolmandatest riikidest tellitakse, on maksustatud käibemaksuga, on kõikides Euroopa Liidu riikides edaspidi ühesugune. Tõesti, seda ei piira küll ükski seadus ega määrus, mitu pakki keegi endale tellida võib. Ikka nii, kuidas vajadus ja huvi on.

17:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni!

17:59 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid siin- ja sealpool ekraane! K.a 11. jaanuaril algatati tolliseaduse muutmise eelnõu 311. 12. jaanuaril võeti eelnõu menetlusse ning määrati vastutavaks komisjoniks majanduskomisjon. Komisjon otsustas k.a 9. veebruari istungil määrata ettekandjaks siinkõneleja ja see otsus võeti vastu konsensuslikult: Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja allakirjutanu, kõik olid poolt.

Kuna minister juba eelnõu tutvustas, siis ma arvan, et ma ei hakka seda uuesti tutvustama, vaid lähen kohe komisjonis küsitud küsimuste juurde. Kuna muudatus puudutab ju eelkõige eraisikuid, kes tellivad, ja eraisikud võivad tellida ka suurema maksumusega pakke kui 150 eurot, siis ma küsisin, kas ka üle 150‑eurose maksumusega saadetisi saab eeldeklaratsiooniga deklareerida. Minister vastas, et saadetiste, mille maksumus on vähemalt 150 eurot, deklareerimisele eelnõu muudatusi kaasa ei too. See tähendab, et nende kohta saab deklaratsiooni esitada ikkagi siis, kui saadetis on riiki saabunud, ning seni on saadetis vaheladustamisel.

Sven Sester küsis, kas turuosalistelt laekus eelnõu menetluse käigus arvamusi. Minister vastas, et turuosalised märkusi ei teinud, ja nentis, et see võib olla seotud asjaoluga, et eelnõu on algatatud tolliseaduse Euroopa Liidu õigusega vastavusse viimiseks. Tõepoolest, need on neli määrust ja direktiivi, mis puudutavad tolliseadust, sularaha käsitsemist ja ka käibemaksuseadust, mille me siin hiljuti kooskõlla viisime ja 10. veebruaril vastu võtsime.

Siinkõneleja mainis, et tõenäoliselt e-kaubanduse ettevõtted ja ka teised kaubandusettevõtted tervitavad seda eelnõu, sest üle Euroopa Liidu on just e-kaubanduse ettevõtted olnud turumoonutusega ja konkurentsi rikkumisega kimpus, sest väikese maksumusega saadetistelt ei tasutud käibemaksu ja see annab Eestis 20%-lise hinnaeelise. Jaekaubanduses on see väga suur eelis.

Vahepeal on komisjon saatnud kirja ettevõtlusorganisatsioonidele, et juhtida nende tähelepanu sellele eelnõule, millest me praegu kõneleme. Mulle teadaolevalt valmistab Eesti E-kaubanduse Liit majanduskomisjonile ette kirja oma arvamusega.

Sven Sester palus täpsustada, kas kohustus deklareerida Eestisse toodavat või siit välja viidavat sularaha üle 10 000 euro väärtuses jääb endiselt kehtima, läheb muudesse seadustesse või kaotatakse ära. Minister Pentus-Rosimannus vastas, et sularaha deklareerimise kohustus ära ei kao, vaid protseduurid, sh deklaratsioonivormid, ühtlustatakse üle Euroopa.

Komisjoni sekretariaadi juhataja Kaido Rosin küsis veel, kas 7%-line reserv valuutakursi kõikumise katteks ei ole pisut kohmakas, kas vajalikud IT-süsteemi muudatused valmivad õigeks ajaks ja kas see eelnõu vajab ikka koosseisu häälteenamust, nagu seletuskirjas märgitakse. Ministriga kaasas olnud Marek Uusküla arvas, et seoses saadetise maksumuse piiranguga (kuni 150 eurot) ei tule maksta ju ettemaksukontole mitte 7% sellest 150 eurost, vaid ikkagi sellelt 20%-lt ehk deklareeritavalt maksult. Maksimaalselt saab see 7%-line intressi kõikumise kate olla 2 eurot ja 10 senti. Nii et 2 eurot ja 10 senti on tegelikult vastus kolleeg Kruusimäe küsimusele. Kui kurss on soodne, siis see raha jääb deklarandi ettemaksukontole alles. Ma arvan, et meil pole kellelgi seda kogemust, et me ei saaks ettemaksukontolt raha tagasi arvelduskontole kanda, kui me oleksime selle taotluse maksuametile teinud. Samuti teatas Marek Uusküla, et Maksu- ja Tolliamet on kinnitanud, et IT-süsteemi muudatused valmivad õigel ajal. Hiljem kirja teel täpsustas Rahandusministeerium, et eelnõu vastuvõtmiseks piisab poolthäälteenamusest.

Lõpuks võttis komisjon vastu menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 17. märtsiks, ja teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult. Istungil osalesid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja. See on minu poolt kõik. 

18:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

18:05 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean teile tunnistama, et tõenäoliselt olen ma kogemata seda puldi nuppu puudutanud, nii et mul tegelikult küsimust ei ole. Ma väga vabandan oma eksimuse pärast!

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei ole hullu!

18:06 Annely Akkermann

Ei, sellest ei ole midagi.

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun! Ka kogemata? Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 311 esimene lugemine lõpetada ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märtsi kell 17.15. 


12. 18:06 Audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE) esimene lugemine

18:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 313 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse!

18:07 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Eelnõu algatamine on seotud Euroopa Liidu algatatud kahe rikkumismenetlusega, mis puudutavad raamatupidamisdirektiivi ülevõtmist Eesti õigusesse. Iseenesest on Eesti juba 2016. aastal raamatupidamisdirektiivi üle võtnud, aga Euroopa Komisjoni üsna värske hinnangu kohaselt näeb komisjon mõnede artiklite ülevõtmisel siiski puudusi. Selle eelnõuga, mis teie ees on, tehakse vastavad parandused. 

Selle eelnõuga lähevad muutmisele audiitortegevuse seadus ja raamatupidamise seadus. Kõigepealt, praegu kehtiva audiitortegevuse seaduse puhul on audiitor kohustatud auditi käigus kontrollima raamatupidamise aastaaruandega avaldatava info vastavust raamatupidamisaruandele ja selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud avaldamise nõuetele. Praegu kehtiv regulatsioon on selline, et kui audiitorettevõtja ei tuvasta mingeid eksimusi, väärkajastusi, siis ei ole tal kohustust auditiaruandes selle kohta eraldi mingit avaldust teha. Muudatus näeb ette, et edaspidi peab audiitorettevõtja vandeaudiitori aruandes avaldama esiteks selle, kas tegevusaruanne on kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ja seaduse nõuetega, ja teiseks selle, kas vandeaudiitor on tegevusaruandes kindlaks teinud olulised vääresitused. Mõlemal puhul, ka siis, kui neid ei esine, peab see sellegipoolest edaspidi aruandes sisalduma. Seda nõuet kohaldatakse keskmise suurusega ettevõtete ja suurettevõtete auditite tegemisel ning avaliku huvi üksustest keskmise suurusega ettevõtete ja suurettevõtete auditite tegemisel.

Teine osa muudatustest on raamatupidamise seaduse kohta. Kehtiva raamatupidamise seaduse järgi peab avaliku huvi üksusest suurettevõtja, kelle töötajate arv on suurem kui 500, tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursside juhtimist, inimõiguste järgimist ja korruptsioonivastast võitlust ning kõiki neid valdkondi käsitlevat riskijuhtimist, ka selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad. Selle eelnõuga, mis teie ees on, lisatakse eespool loetletule mõned lisanõuded. Esiteks, aruandlus peab olema ulatuses, mis võimaldab saada ülevaate ettevõtja arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust. Teiseks, see peab sisaldama asjakohasel juhul täiendavaid selgitusi või viiteid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud informatsioonile. Kolmandaks peavad olema kirjeldatud peamised riskid, sealhulgas ärisuhted, pakutavad kaubad-teenused, mille olemusest või ulatusest tulenevalt on tõenäoline, et nendega kaasneb negatiivne mõju. Kui ettevõtja rakendab oma tegevuses mõnda hoolsuskohustuse standardit, siis peab tegevusaruanne viitama sellele standardile ja selle täitmist kirjeldama.

Nagu öeldud, kõik need muudatused on seotud direktiivi ülevõtmisega ja tulenevad sellest.

18:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, teile küsimusi ei ole.

18:11 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh!

18:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni!

18:11 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au ette kanda Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 313, mida Riigikogu majanduskomisjon arutas 9. märtsil sel aastal oma komisjoni istungil.

Eelnõu sisu minister just tutvustas. Komisjoni aruteludes tekkisid ka mõned küsimused. Kõigepealt täpsustati selle eelnõu jõustumise aega. Eelnõus on märgitud 1. märts, aga see on möödas. Nüüd see täpsustub muudatusettepanekuga esimese ja teise lugemise vahel. Siis küsiti veel selle kohta, kas on põhiseaduspärane, et tagantjärele nõutakse andmete [avalikuks] tegemist. Aga audiitorid teevad seda majandusaasta aruandes ja lihtsalt andmed võetakse tagantpoolt, nii et tegelikult siin mingit olulist tagasiulatuvat mõju ei ole. Siis tunti veel huvi, kas see muudatus võib ettevõtetele palju bürokraatiat kaasa tuua. Seda see oluliselt ei suurenda. Samas toodi välja, et audiitorkogu on selle muudatuse pärast päris murelik olnud, tulenevalt nendest märkustest, mis nad on eelnõu kohta teinud. Tuleb märkida, et nendest märkustest osa on ka arvestatud. Nende huvi on just see, kas siit tuleb oluliselt tööd juurde, ja soov oleks võimalikult palju kitsendada sätet, mis määrab ära, mida nad peavad konkreetselt kontrollima. Aga kitsendada me ei saa, sellepärast et siis see läheks vastuollu kehtestatava direktiivi nõuetega ja tekitaks jälle rikkumismenetluse.

Sellega olid küsimused ammendatud ja komisjonis otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 17. märtsiks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused tehti konsensuslikult. Kusagil varasemas protokollis on ka kirjas minu komandeerimine siia pulti kõike seda ette kandma. Kui ma õigesti mäletan, siis see oli vist ka konsensuslik otsus.

18:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 313 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märtsi kell 17.15. Ma tänan kõiki! Austatud kolleegid, istung on lõppenud.

18:15 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee