Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:57 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu ja valitsuse esindajad! Alustame oma korralist infotundi. Ja nagu ikka, kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 32 Riigikogu liiget, puudub 69.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas interneti vahendusel, riigihalduse minister Jaak Aab, tema viibib meil saalis, ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus samuti interneti vahendusel. Nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse esitada küsimuse eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, nemad saavad võimaluse ka täiendavaks küsimuseks ja siis on n-ö nobedate näppude voor, üks küsimus saalist. Küsimuse pikkus on kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit.


1. 12:02 Riigi sulgemine COVID-19 olukorras

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Ja lähemegi küsimuste juurde. Esimese küsimuse esitab Helle-Moonika Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun! Helle-Moonika Helme, pilti näeme, aga ei kuule. Kas mikrofon on sees? Helle-Moonika Helme.

Kuna me praegu mingil põhjusel ühendust ei saa, siis ma võtan järgmise küsimuse ja peale seda annan uuesti Helle-Moonika Helmele võimaluse esitada küsimus. Nii et need, kes soovisid just selle küsimuse all täiendavat küsimust esitada, võivad oma nime ära kustutada, aga võivad ka jätta järgmise küsimuse jaoks üles.


2. 12:03 Tervisekriis

12:03 Esimees Henn Põlluaas

Nii. Järgmisena küsib Indrek Saar ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:03 Indrek Saar

Ma loodan, et minu seadmed töötavad ja ma olen vähemasti kuulda, sest mul on tunne, et pilti ei ole näha. Lugupeetud peaminister! Viimased nädalad on olnud väga erinevat informatsiooni täis. Valitsuse otsused on väga kiiresti muutunud, spekulatsioone selle üle, milline on tegelikult meie tervisepilt ja kus me oleme, on olnud väga palju. Seega on mul tunne, et me kõik vajaksime selgust, mis on valitsuse püstitatud eesmärk lähinädalateks, lähikuudeks. Kuhu me tahame oma tervisepildis jõuda? Mis on need prioriteedid, mille valitsus on seadnud ühiskonna ette? Kuhu me peame nende piirangute, nende oluliselt rangemate reeglite järgi, mis on kehtestatud, lähinädalate ja lähikuude jooksul jõudma? Mis on need põhilised eesmärgid, mida me peaksime ühiskonnana taga ajama ja jälgima? Kuidas te olete selle valitsuses peaministrina sõnastanud? Palun püüdke seda ka meiega jagada!

12:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma loodan, et ka mind on kuulda. Need eesmärgid on väga selged, põhimõtteliselt kolm asja. Esiteks on see, et meie meditsiinisüsteem peaks vastu, millist abi selle jaoks on vaja. Teiseks see, et nakkus läheks alla ja nakkusahelad saaksid katki lõigatud. Ja kolmandaks see, et vaktsineerimist suurendada nii palju, et riskirühmi riski alt välja tuua ja järjest enam inimesi sellega kaitsta. Need on kolm põhilist tegevussuunda.

Öeldakse, et meil on sõda selle viirusega, meil on eri kohtades lahingud, mida me selle viirusega peame. Mis on need konkreetsed eesmärgid? Esiteks, loomulikult on eesmärk see, et nakkuskordaja läheks alla. Teiseks on eesmärk see, et me saaksime ikkagi haiglavõrgus koormuse nii alla, et meil ei oleks vaja plaanilist tööd katkestada. Ma ütlen lihtsalt, et järgmised kaks nädalat tõenäoliselt tulevad veel väga keerulised. Praegu me tegeleme sellega, et saada haiglatele juurde tööjõudu ja vahendeid, avada uusi voodikohti, mis avatakse 12. märtsist. Tegeleme ka sellega, et haiglate koormust ühtlasemalt jaotada, sest me teame, et Põhja-Eestis on praegu suurem probleem haiglate täituvusega.

Samal ajal tegeleme ka nende teiste pooltega. Piirangute kehtestamine, selleks et nakkust vähendada ja nakkusahelaid katki lõigata, on olnud vajalik. Miks need piirangud on muutunud? Sellepärast, et kogu see kriis on väga dünaamiline ja kogu aeg tuleb informatsiooni peale. Seaduse järgi ei tohi piirangud olla ulatuslikumad, kui on vaja, et need on vältimatult vajalikud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seetõttu vastavalt muutunud olukorrale me olemegi pidanud neid piiranguid peale keerama, sest varasemad ei ole piisavalt töötanud. Ja eks see kriis on ka edasi dünaamiline, ega midagi teha ei ole. See on kestnud juba aasta aega, aga ikkagi veel on palju tundmatut, tulevad uued viiruse variatsioonid, mis toovad kaasa jällegi uued olukorrad. Nii et selle kõigega me peame järjest tegelema.

12:08 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

12:08 Indrek Saar

Tänan vastuse eest! Ma loodan, et need eesmärgid saavad valitsuse poolt ka kuidagi numbriliselt maha öeldud, milline peaks olema nädalate kaupa see seis, mida me näeme haigestumusega, mida me näeme haiglakohtadega, mis on see, mis tagab meile selle, et meie tervishoiusüsteem peab vastu ja ühiskond saab sellest murest üle. Mul on küsimus ka selle kohta, mis rullus meie ette nädalavahetusel ja nädalavahetuse järel, kui te peaministrina ütlesite, et te olete otsustanud nüüd n-ö riigi lukku panna, sest Briti tüve levik on oluliselt suurem, kui me arvasime, ja rääkisite väga suurtest protsentidest. Mõni hetk hiljem Terviseamet ütles, et see ei ole tegelikult põhiprobleem. Põhiprobleem on see, et nakatumisnumbrid on lastud liiga kõrgeks. Nagu ma saan aru, on arusaamatus sellel teemal, kui palju on seda n-ö Briti tüve ja kui palju see tegelikult olukorda [halvendab], põhiline probleem tänases olukorras teie ja Terviseameti vahel, mis on endiselt lahenduseta. See on minu hinnangul probleem, kui valitsusjuht ja Terviseamet, kes peaks hädaolukorda juhtima, on erinevate lähteandmete juures.

Ja teine pool. Teie uued sõbrad, koalitsioonipartnerid Keskerakonnast – nii endine peaminister kui ka tänane terviseminister, aga ka näiteks eile Riigikogu arutelul värske sotsiaalkomisjoni esimees – kõik arvasid, et piiranguid oleks tulnud teha ammu ja palju rohkem. Milline see valitsuse seisukoht siis ikkagi on? Mis on meil tervisenäitajates praegu kõige suurem ohufaktor, kas see Briti tüvi või kõrged numbrid? Milliseid piiranguid peaks täiendavalt veel rakendama selle jaoks, et olukord kontrolli alla saada?

12:10 Peaminister Kaja Kallas

Te küsisite, mis on põhiline probleem tänases olukorras. Põhiline probleem on see, et see haigus, COVID-19, levib Eesti ühiskonnas väga kiiresti, ja põhiline probleem on see, et me peame selle nakkusega võitlema. See on täpselt sama probleem nii Terviseametil, valitsusel kui ka kõikidel ministritel. Me tegelemegi sellega erinevatel liinidel, nii nagu ma ütlesin. Probleem ei ole selles, mida keegi konkreetselt ütleb või arvab, vaid probleem on selles, et meil on viirust palju. Kuidas panna inimesed käituma nii, et nad üksteisega kontakte vähendaksid?

Ma olen korduvalt teile ka öelnud, siin Riigikogu infotunnis pöördunud kõikide erakondade esimeeste poole, et palun räägime praegu kriisiolukorras kõik ühel keelel. Tehke pöördumisi oma toetajate poole, et nad püsiksid kodus, et nad ei korraldaks pidusid, et nad hoiaksid distantsi, vähendaksid üksteisega kokkupuuteid, kõike selleks, et me seda viirust saaksime alla viia ja see ei leviks enam nii ulatuslikult edasi. Ja endiselt, ma teen veel kord selle pöördumise, sest et ma palusin kontrollida, kas te olete sellise pöördumise oma toetajatele teinud, ja kahjuks minu abilised ei leidnud sellist pöördumist teie poolt. Nii et selle asemel, et süüdistada, et kes ikkagi süüdi on – küll te seda jõuate teha –, aga praegu oleks vaja, et kõik käituksid ühtemoodi ja kõik kutsuksid ka oma toetajaid üles nende juhiste järgi käituma, sest olukord on tõepoolest väga kriitiline.

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, palun! Me ei kuule kahjuks jälle mitte midagi, kas mikrofon on väljas või mingi probleem on. Helle-Moonika, me ei kuule.

Kahjuks ei jää muud üle, võtame järgmise küsija ja selleks on Martin Helme. Palun! Kolmas, nobedate näppude voor, mitte eelregistreeritud.

12:13 Martin Helme

Ma vaatan, et mul on vist mingi mure siin ühendusega, aga mulle on ikkagi sõna antud. Ma muidugi kõigepealt selle jutu peale, et me kõik peame pöörduma oma toetajate poole, ütlen, et me oleme kogu aeg suhelnud oma toetajatega. Mulle tundub, et selle jutu mõte kipub jälle olema see, et keegi teine peab vastutama ja keegi teine peab midagi tegema, peaasi, et mitte valitsusjuht. Ma ikkagi arvan selle hurjutamise kohta, et räägime nüüd ühel keelel, kui mõelda selle peale, kui palju eelmise valitsuse ajal opositsioon andis valitsusele n‑ö usalduskrediiti ja kui palju praegu, et praegune opositsioon on oluliselt leebem selles suhtes kui eelmine opositsioon. Aga mul on konkreetselt küsimused selle tervisekriisi lahendamise kohta. Kas valitsus kavatseb väljaspool Euroopa Liidu hankeid mingi osa vaktsiini hankida omal käel? Ja kas valdkondadeülest koostööd on kaalutud ka sellisel moel, et Kaitseväe poole pöörduda ja vajaduse korral saada sealt meditsiinipersonali ja autosid?

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Siiski ma ütlen, et see on oluline, et me kõik räägiksime ühel keelel. Kui ka enne tõrvikurongkäiku ma tegin teile üleskutse, siis teie, selle asemel et kutsuda oma inimesi üles käituma vastutustundlikult, ütlesite meedias, et liberaalide kiuste me teeme selle ära. Selles mõttes neid kogunemisi ikkagi ei ole vaja teha. 

Aga tulles teie küsimuse juurde, loomulikult valitsus vastutab. Mina juhin seda valitsust ja peaministrina ma tegelen sellega, et seda kriisi lahendada. Ma ei suru ega lükka vastutust mitte kellelegi teisele, ma lihtsalt ütlen, et viirus levib inimeselt inimesele ja ainult niimoodi saab seda viirusahelat katkestada, et inimesed omavahel kokku ei puutuks. Noh, see ongi filosoofia küsimus, et kuidas panna inimesi käituma nii, et me ei teeks ühiskonnale tervikuna haiget. Kui inimesed mõistavad, et see on oluline, sest see sõltub meist kõigist, siis ei oleks meil ju nii ulatuslikke piiranguid vaja. Aga kui on nii, et me räägime kõik erinevat keelt ja selle asemel, et kutsuda inimesi üles käituma vastutustundlikult, te ütlete, et vaat, valitsus vastutab ja me teeme liberaalide kiuste midagi, siis tõepoolest, inimesed ei saagi aru, kuidas nad käituma peavad.

Aga mis puutub Kaitseväe kasutamisse, siis jah, Kaitseväe kasutamine on teema, nii meditsiinipersonali kasutamine kui ka Kaitseväe kasutuses olev tehnika. Nii et see on tõepoolest kõik plaanis.

12:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:16 Kriisijuhtimine

12:16 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Sven Sester ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:16 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Tegelikult tahaks palju küsida, tahaks küsida testimistest, tahaks küsida vaktsineerimisest jne. Aga ma täna kontsentreerin oma küsimused peaasjalikult kriisijuhtimisele ja kommunikatsioonile. Vaadates viimaseid nädalaid, viimast kuud, panen tähele päris mitmeid samme, mis tekitavad hämmeldust ja ka nõutust. Ma vaatan tõesti, alates valitsuse moodustamisest jaanuari lõpus, noh, teie väide oli, et restoranides viirus ei nakka ja lahtiolekuaega tuleb pikendada, otsesed tsitaadid. Pidev mängimine restoranide kellaaegadega. Kiirtestide küsimus, kus Tanel Kiik ühel hetkel ütles – eelmisel neljapäeval –, et kiirteste pole mõtet kasutusele võtta. Nüüd eile haridus- ja teadusminister nentis, et kiirtestide lubamine koolides peaks olema tegelikult meie tulevik. Üleeilne, esmaspäevane fiasko, kus te kirjutasite Facebookis mingeid sõnumeid, millest valitsus polnud teadlik, nentisite seda, et koolid tuleks sulgeda kolmapäeval. Hiljem, valitsuse istungi järgselt tuli välja, et see saab olema neljapäeval. Konflikt Terviseametiga, kus te väidate seda, et viiruse leviku peamiseks põhjuseks on Briti tüvi. Terviseamet lükkas selle ümber, ütles, et see tegelikult nii ei ole. Ka Irja Lutsar kinnitas seda, et tegelikult me oleme piirangutega lihtsalt hiljaks jäänud.

Kõige selle juures on selgelt see kommunikatsiooniteema küsimus. Minu meelest kommunikatsioon on äärmiselt halb. Ja siit ka minu küsimused. Kuidas te ise hindate tagasivaatena seda kommunikatsiooni poolt? Miks see kõik nii on olnud? Ja minu meelest oluline küsimus on ka see, et ma tunnetan, et te ei ole erameediat tegelikult üldse kaasanud elanikkonna informeerimisse ja teavitamisse. Kas te olete valmis seda tegema ja miks te seda pole teinud? Äkki annate tagasisidet kogu selle hullumeelse kommunikatsiooni kohta, mis on viimasel ajal toimunud?

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, nagu ma ütlesin, see kriis on dünaamiline ja paraku on nii, et piiranguid tuleb teha selliselt, et need aitaksid kaasa nakkushaiguse leviku tõkestamisele. Seetõttu minu jaoks on väga oluline alati olnud see, et need piirangud on väga sihitud, et on põhjuslik seos piirangu ja nakatumise vahel. Me ei tee piiranguid lihtsalt sellepärast, et teeme piiranguid, vaid me teeme piiranguid selleks, et me nakkushaigust piiraksime teatud kohtades. Kõik need otsused on olnud ju väga põhjendatud ja läbimõeldud. Lihtsalt olukord muutubki.

Mis puudutab nüüd seda Briti tüve ehk siis viiruse tüve nimega B117, mida rahvakeeli tuntakse Briti tüvena, siis selle info ju Terviseamet lõpuks lükkas ümber. See segadus oli kommunikatsioonist tekkinud. Aga minu meelest see pole tänasel päeval oluline. Oluline on see, et see uus tüvi levib 1,5 korda kiiremini kui teised tüved. Seetõttu varasemad meetmed ei olegi sellele mõjunud selliselt, nagu oleks võinud arvata. Me oleme valitsuses teadusnõukoja ettepanekuid kogu aeg kuulanud ja me oleme arutanud ja need piirangud kehtestanud vastavalt sellele, kuidas vajadus on. Ma juhin lihtsalt tähelepanu, et nende piirangutega saavad väga paljud inimesed haiget, paljud inimesed kaotavad töö, laste kooliharidus kannatab. Seda saame me tunda alles aastate pärast. Ja lisaks [kannatab] inimeste vaimne tervis pidevas kriisi- ja ärevusseisundis elamisest. See on kõik probleem, millega ka tuleb arvestada. Seetõttu ei tohi minna need reeglid kaugemale, kui see on vältimatult vajalik. Seda ütleb ka seadus. Ja täpselt niimoodi me olemegi käitunud.

Jällegi ütlen, kommunikatsioonis on väga oluline loomulikult, et me räägiksime kõik ühel häälel, räägiksime sama juttu. Jah, ma möönan, et siin on olnud segadust, ja seda segadust kindlasti tahame edaspidi vältida ja ühel häälel rääkida. Ma panen rõhuasetuse ka sinna, et samamoodi võiks ju Isamaa oma toetajatega rääkida samas keeles. Need sõnumid on iseenesest väga lihtsad. Nakkus levib väga kiiresti. Selleks, et seda nakkust takistada, tuleb vältida inimestevahelisi kontakte. Kui on võimalik, jääge kaugtööle, kui see ei ole võimalik, siis kasutage maski sisetingimustes, avalikes ruumides kasutage maski, ühistranspordis samuti. Vähendage kontakte, nii palju kui on võimalik, sest ainult niimoodi me lõikame need nakkusahelad läbi. Ja seda ma palun ka teil kommunikeerida, siis me saame selle kommunikatsiooni paika.

12:21 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, täpsustav küsimus, palun!

12:21 Sven Sester

Aitäh! Proua peaminister! Ma kinnitan teile, et me anname oma valijatele, Eesti ühiskonnale, aga ka teile selge signaali: siin kriisijuhtimises on vaja teha selgeid otsuseid. Hea proua peaminister, võtke ja tehke selgeid otsuseid! Ma olen öelnud ka oma erakonna nimel selgelt välja: praegusel hetkel on vaja teha kindlaid otsuseid, arusaadavaid ja põhjendatud otsuseid. Praegune kriisikommunikatsioon paraku selline ei ole.

Nüüd mõned küsimused veel täiendavalt. Ma oma esimeses küsimuste n-ö paketis palusin teil kommenteerida ka erameedia kaasamist. Olge kena, andke selle kohta oma käsitlus, kas te näete vajadust erameedia jõulisemalt valitsuse kommunikatsioonisüsteemi sisse tuua. Sellele te jätsite lihtsalt vastamata.

Ja teine oluline teema, ma olen teile ka arupärimise mõned päevad tagasi sisse andnud, ma loodan, et te võimalikult kiiresti tulete sellele vastama. Aga kasutaksin võimalust juba praegu infotunnis sellele tähelepanu pöörata. Te olete saatnud Riigikogu liikmetele – lõpuks olete hakanud saatma – infot igapäevaselt üldistatud kujul, isikustamata, milline on koroonasituatsioon ja milliseid samme tehakse koroonavastases võitluses. See võttis tükk aega, et selline informatsioon tuleks Riigikogu liikmetele. Tänaseks ta tuleb, kuid on üks oluline tähelepanek võrreldes eelmise aastaga. Nimelt on sellele informatsioonile tekkinud viieaastane salastuskate: 2026. aastani me ei tohiks rääkida ühestki sellest informatsiooniväljast, mis tuli meile eile, tuleb täna ja homme. Seda ei olnud eelmisel aastal koroonakriisi hetkedel. Meil ei ole täna võimalik Riigikogu liikmetena arutada ekspertide ja analüütikutega selle olemasoleva ja, rõhutan, isikustamata informatsiooni üle, teha võib-olla analüüsi tulemusel oma ettepanekuid, sest tegemist on ametkondliku kasutamisega, AK-ga. Kas te kommenteeriksite, palun, miks see nii on? Millest tulenevalt te olete pannud selle viieaastase saladuskatte alla? Ja loomulikult, nagu ma enne mainisin, ka erasektori kaasatus, vastake ka sellele, palun!

12:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, see info jagamine on olnud selline, et eelmine valitsus seda ei teinud. Meie valitsus on nüüd olnud viis või kuus nädalat ametis ja nagu te ütlete, et tükk aega läks aega, enne kui seda hakati tegema. Tõepoolest, tükk aega läks aega, enne kui valitsus vahetus ja me saime seda tegema hakata. Nii et, tõepoolest, me nüüd seda siis teile saadame.

Mis puudutab neid konkreetseid raporteid, siis nendes raportites kajastatakse erinevate riiklike asutuste sünteesitud teavet ja nagu te õigesti nimetasite, on seal isikustamata kujul eriliigiliste isikuandmetena ka isikute terviseandmed. Probleem on see, et see raport näitab nakatunuid väga spetsiifiliselt, ka asukohapõhiselt. Ja kuivõrd Eestis on hajaasustus ja inimesi ei ole kõikjal palju, siis nende numbrite alusel võib-olla nutikamad on suutelised tuvastama konkreetseid inimesi. Tegelikult on see ka inimeste kaitseks, et nende terviseandmed mitte kuidagi ei oleks levitatavad. Ja teine asi, nendes raportites on ka riigile oluline julgeolekuinfo, ning me ei taha, et see jõuaks väljapoole asutusi ja inimesi, kes seda infot peavad saama.

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus.

12:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma nüüd uuesti kontrollin üle, kas mind on kuulda.

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Jaa, praegu on ja järgmisena siis saate teie küsimise võimaluse.

12:26 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma siin olen IT-osakonnaga praegu pikalt toimetanud, nii et andke mulle siis järgmiseks küsimuseks võimalus.

12:26 Esimees Henn Põlluaas

Jah. Kas Sven Sesteril on protseduuriline küsimus?

12:26 Sven Sester

Jaa, aitäh! Ma tahtsin juhtida tähelepanu, et mitu korda Riigikogu liige küsib peaministrilt ühte ja sama küsimust, tegemist oli erameedia kaasamise teemaga, aga mingil põhjusel peaminister selgelt ei soovinud sellele vastata.

12:26 Esimees Henn Põlluaas

Jah. Kalle Grünthal, palun!

12:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minule teadaolevalt peaks olema Eesti Vabariigis vaktsineerimine vabatahtlik. Aga möödunud, õigemini ülemöödunud kuul ehk jaanuaris toimus AS‑is Hoolekandeteenused Valkla Kodu hoolekandeasutuses selline juhtum, kus ühte n‑ö eestkostetavat vaktsineeriti sunniviisiliselt. Ütleme, et selle isiku nimi on Tanel. Ta kurtis oma eestkostjale, et asutuse personal oli talle ja teistele asutuse patsientidele, vaatamata nende ja tema resoluutsele protestile, teinud vägivaldselt süsti, mis pidavat olema COVID-19 vastane vaktsiin. Tanel rääkis, et süsti tegemiseks hoidsid asutuse töötajad teda väevõimuga kinni ja pärast süsti oli tema enesetunne väga halb. Tanel palus siis, et eestkostja teeks kõik endast oleneva, et takistada talle teise süsti tegemist. See eestkostja pöördus õiguskantsleri poole ning tänu sellele pöördumisele läksid kohale õiguskantsleri nõunikud, kes jälgisid, et olukord ei väljuks enam kontrolli alt.

Esmaspäeval küsisin ma Tanel Kiige käest selle kohta informatsiooni. Tanel Kiik ütles selle peale, et tal puuduvad andmed selle kohta. Järgmisel päeval, st eile, küsisin ma Tanel Kiige käest uuesti informatsiooni. Ta ütles, et saatke mulle tõendid selle kohta. Minu jaoks on arusaamatu, kas teie valitsus jätkab inimõiguste, põhiseaduse ja ka Euroopa Komisjoni vaktsineerimisresolutsiooni rikkumist täies ulatuses või saate teie siin osutada abi, et sundvaktsineerimist ei toimuks.

12:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mingit sundvaktsineerimist Eestis ei toimu. Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Aga nagu terviseasutused, arstid-õed on öelnud, et kui teil tekib see võimalus, et teile soovitatakse vaktsineerimist, siis kindlasti kasutage seda võimalust. Sellepärast, et me näeme praegu ka, et vaktsineerimine hooldekodudes on toonud kaasa selle, et haiguspuhanguid seal praktiliselt võrreldes varasema ajaga ei ole, neid on palju vähem. Hooldekodude inimesed ei jää meil enam niimoodi haigeks ja seetõttu, kuigi seal on vanemad inimesed, ei ole seal ka raskemaid haigusjuhte. Samuti on haigestumine vähenenud just 80+ inimeste hulgast. Aga vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Ma nüüd kasutan seda võimalust veel. Ma ei tea, kas Sven Sester on saalis, kuna ma saali ei näe, aga tõesti ma vabandan, et mul see erameedia küsimus [jäi vastamata] ja ma läksin kohe tagumise küsimuse juurde. Erameediat loomulikult me soovime kaasata ja kaasamegi. Meil tuleb ka vaktsineerimise kampaania, et positiivseid sõnumeid levitada, samuti see, mis puudutab praeguseid piiranguid ja mis puudutab inimeste käitumisjuhiseid. Väga suur osa inimesi saab oma informatsiooni just erameedia vahendusel ja kui riik oma sõnumeid nendes kanalites ei esita, siis see ei pruugi kõigini jõuda. Nii et loomulikult me soovime erasektoriga teha koostööd.

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:30 Riigi sulgemine COVID-19 olukorras

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena saab võimaluse küsimuse esitamiseks Helle-Moonika Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:30 Helle-Moonika Helme

Hea peaminister! Ma loodan, et mind nüüd on kuulda.

12:31 Esimees Henn Põlluaas

Jah, nüüd lõpuks on.

12:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Et hea peaminister ei peaks kulutama aega pärast oma vastuses moraali lugemisele, et me kutsuksime üles oma toetajaid praeguses situatsioonis vastutustundlikult käituma, siis ma ütlen kohe etteruttavalt, et me seda kindlasti teeme.

Aga nüüd küsimuse juurde. Selle nädala neljapäevast karmistasite liikumispiiranguid Eestis – no lõpuks ometi! Olete küll eelmisel nädalal kaks korda ühe päeva jooksul valetanud, kõigepealt valitsuse pressikonverentsil ja õhtul "Esimeses stuudios", öeldes, et praegused piirangud on rangemad kui kevadine eriolukord. Selle vale on paljastanud isegi meedia faktikontroll. Aga nagu näha, on teie puhul silmipimestav vale ikkagi kõigest päikesevalitsuse kaunis sillerdus.

Siiski ei suuda avalikkus mõista ning isegi Terviseameti peadirektor oli eile täiesti nõutu otsuse üle mitte piirata piiriülest reisimist ja liikumist. Põhjenduseks on teie valitsus toonud, et selleks peaks kehtestama eriolukorra. Kuulge, kui ikka kiirabi juht Raul Adlas praktiliselt hüüab appi, öeldes, et ööpäevaste väljakutsete arv on kohe ületamas kriitilist piiri, kriisijuhid valmistuvad kõrgeima ohutaseme kehtestamiseks, siis mis veel peaks teie arvates olema see põhjus, et eriolukord kehtestada? Kui palju inimesi peab veel kannatama ja surema? Miks te jonnite ja ei pane piiriülest liikumist kinni? Kevadel oli just see üks oluline meede, millega kiiresti nakatumiste arv praktiliselt nulli saadi. Eile väljendasid absoluutselt kõik spetsialistid meedias seisukohta, et just väljast tulevad meile sisse uued ja eriti ohtlikud viirusetüved, lennureisidelt üle 130 juhtumi nädalas. Tehke ometi see eriolukord ära, nagu soovitavad kõik, kes vähegi asjast midagi teavad!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt aitäh teile, et te teete oma toetajatele ka üleskutse vastutustundlikule käitumisele. Tõepoolest, suur aitäh selle eest! 

Teie küsimuses on küll nii palju valeinfot koos ja erinevaid asju kokku pandud, aga ma alustan sellest eriolukorrast. Kevadel oli olukord teine. Kevadel oli olukord see, et valitsus ei saanud kehtestada liikumispiiranguid, kõikvõimalikke piiranguid, mida me täna saame kehtestada, sest kevadel me muutsime seadust ja kõiki piiranguid me saame praegu kehtestada. Ainuke asi, mida me ei saa teha ilma eriolukorrata, on Kaitseväe kasutamine kauem kui 30 päeva. See on ainuke asi. 30 päeva me saame Kaitseväge ka praegu kasutada. Seetõttu õiguslikult ei ole meil mingit vajadust kehtestada eriolukorda, kõiki neid piiranguid me saame kehtestada.

Mis puudutab piiriülest liikumist, siis piiriülest liikumist on väga-väga vähe. Me näeme ju numbritest, et see viirus on levimas eelkõige riigi sees ja ka need ohtlikumad tüved on levimas riigi sees. SYNLAB-i uuring, mis tuli pühapäeval, näitab, et just nendes kohtades, kus viirus on levimas erakordselt kiiresti, nagu näiteks Harjumaal ja Saaremaal, [on tegemist nende tüvedega]. Saaremaal oli seda B117 tüve isegi 100%. See näitab, et see viirus levib poolteist korda kiiremini ja on märksa agressiivsem. Harjumaal samamoodi. Täpselt need on need kohad, kus probleem on.

Nii et loomulikult me näeme selle olukorra tõsidust ja tegeleme sellega igapäevaselt. Kõiki piiranguid me saame ka täna kehtestada ja praegu ma jään endiselt selle juurde, et piirangud on karmimad, kui nad olid eelmisel kevadel. Toon välja, mis siis täpsemalt. Eelmisel kevadel ei olnud meil maski kandmise kohustust avalikes siseruumides, nüüd on. Meil on koolid distantsõppel, meil on toitlustuskohad kinni, mida ei olnud eelmisel kevadel. Meil on kauplused kinni – kõik kauplused, mitte ainult kaubanduskeskused, vaid ka muud kauplused. Kevadel olid kinni ainult kaubanduskeskused. Toidukauplused on küll lahti. Meil on keelatud sportimine siseruumides.

Meil on tegelikult kõik piirangud, mida on vähegi võimalik kehtestada, aga nüüd me peame ootama, et need piirangud hakkaksid mõjuma. Mida me selleks teeme? Me oleme suurendanud järelevalvet, kolmekordistanud raha, mis läheb selle järelevalve teostamiseks, et inimesed neid piiranguid ka järgiksid, vajadusel siis ka sanktsioneerime neid piiranguid. Vabandust, nüüd mul on aeg üle läinud, aga eks te saate veel küsida.

12:35 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:35 Helle-Moonika Helme

[Algust ei ole kuulda.] ... mis te siin piirangute osas tõite, aga siiski ma tuleksin selle juurde tagasi. Te ise ka ütlesite, et selles, kuidas ma ütlen, praeguses raskes olukorras väga paljud inimesed saavad haiget, ja ikkagi, mida rohkem me pikendame kogu seda olukorda, [mida kauem] seda koera saba jupitame, seda pikemaks muutub see haiget tegev periood.

Aga jätkame piiril toimuva elutegevuse käsitlemisega. Te ju tunnistate ise ka, et meil riigisiseselt on olukord halb, aga eile me kuulsime väga paljudest uudistest ja spetsialistid andsid mõista, et nad on väga mures, et väljastpoolt tuleb seda haigust ikkagi veel sisse. Kui me vaatame, mis meie naabrid on teinud, siis Läti on piiril kehtestanud kõva kontrolli, see kehtib juba pikemat aega, ja nad on sellega nakatumiste arvu kõvasti alla saanud. Samas meie ei tee midagi. Terve Lõuna-Eesti on juba pikemat aega olnud täis poodlevaid Läti kodanikke, kelle tervislikku seisundit meie poolel keegi ei kontrolli. Soome pikendas piiriülese liikumise rangeid piiranguid Eesti kodanikele vahetult enne teie visiiti Soome. Me muidugi teame, mida see diplomaatilises keeles tähendab. Kõik teised seisavad oma riigi inimeste ja meditsiinisüsteemi hakkamasaamise eest, aga mitte teie juhitud Eesti. Mina väidan, et te peate ükskord need piirid sulgema, ja mida kiiremini te seda teete, seda parem meile kõigile.

Aga et teie otsustamatuse tagajärgi veidigi leevendada, siis ma soovitaksin teile vähemalt nii kaua, kuni see piiriülene liikumine kestab, kiiremas korras võtta piiril kasutusele kõigile saabujatele COVID-i kiirtestid. Neid on ammu küsinud inimesed, aga eile küsiti seda ka ajakirjanduses. Saksamaal saab neid osta apteekidest, teised riigid kasutavad neid ka juba haiglates, nad on odavad ja tõhusad. Mis te sellest mõttest arvate?

12:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kahjuks ma teie küsimuse algust ei kuulnud, aga ma usun, et ma sain enam-vähem aimu, mis te tahtsite küsida. Esiteks, väljast tuleb nakkust. Kui me vaatame meie lähiriikide olukorda, siis see on parem kui meil ehk Lätis on nakatumine madalam kui meil. Kui keegi siin kellelegi viirust annab, siis pigem meie neile kui nemad meile – jällegi, keegi seda ju otseselt ei mõõda. Lennujaamades on kohustuslikud testid saabujatele ja kui sa sellest testist keeldunud, siis sa pead olema eneseisolatsioonis. Need piirangud, mis on, peavad olema vältimatult vajalikud selleks, et nakkushaiguse leviku takistada.

Mis puudutab Soomet, siis jällegi, see on ausalt öeldes suhteliselt ebameeldiv, kuidas te kõiki selliseid asju kokku seote, ja teie silm ilmselt ka ei pilgu, aga ma kahjuks ei näe teie videot, kui te räägite. Soome kehtestas piirangud Eestile jaanuari lõpus. Minu visiit sinna oli veebruaris just selleks, et rääkida läbi, millised on võimalused nende piirangute leevendamiseks. Aga tõepoolest, Eesti olukord on palju halvem kui Soomes ja Soome on samuti kehtestanud ulatuslikke piiranguid. Nii et eks me üritame saada kõigepealt Eestis selle nakkushaiguse niivõrd kontrolli alla, et numbrid lähevad paremaks. Praegu meie prioriteet on see, et meie haiglavõrk saaks hakkama, ja kui numbrid lähevad alla, siis me saame arutada ka piirangute leevendamist ja saab uuesti läbi rääkida, millised on võimalused piiriüleseks koostööks. Mis puudutab Soomet, siis Soome on muutmas oma seadust nii, et nad saaksid nõuda negatiivse testi olemasolu piiril. On plaanitud, et see hakkab kehtima 1. aprillist, ja sellisel juhul saab laevadel seda testi ka küsida. Näiteks lennufirmad küsivad samamoodi teste enne pardale minekut.

Teine pool teie küsimusest oli kiirtestid. Kiirteste on ja nende kasutamist kaalutakse koolides ja hooldekodude külastajatel.

12:41 Esimees Henn Põlluaas

Riho Breivel, palun!

12:41 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Mina tahaksin ka öelda, et EKRE ei ole selline ühing, kes toetab seda, et me levitaksime viirust, vaid vastupidi, me teeme ikkagi ka kõik selleks, et seda asja piirata. Mu küsimus on jätkuküsimus selle kohta, et spetsialistid eile väitsid, et tšarterlendudega on meil sisse tulnud mitmeid juhtumeid, kust on viirusepesad laiali läinud. Me küll ütleme, et me paneme eneseisolatsiooni need inimesed, aga see eneseisolatsiooni kontrolli mehhanism on meil ikkagi väga nõrk. Ja sellepärast on iga juhtum, mis me kuskilt sisse toome, ikkagi väga taunitav. Kuidas teha nii, et nende lennureisidega ei tuleks meile sisse kedagi sellist, kes meid võiks veel kurvemasse olukorda panna?

12:42 Peaminister Kaja Kallas

[Räägib, aga ei ole kuulda.]

12:42 Esimees Henn Põlluaas

Me ei kuule.

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Kas nüüd on kuulda? Vabandust! Need on olnud ju Eesti inimesed, kes on läinud reisidele, mitte välismaa kodanikud. On soovitus, mida Välisministeerium on andnud juba pikalt, et palun ärge minge reisima. Eestis põhiseadus ei luba keelata oma kodanikel naasta kodumaale. Seda me teha ei saa ehk siis need inimesed peavad saama koju tulla. Meil on kehtestatud väga selged reeglid:  kui sa tuled välismaalt, siis sa pead tegema testi või jääma kümneks päevaks eneseisolatsiooni. Kui need inimesed seda ei tee, siis tõepoolest on Terviseametil võimalus kehtestada ja ka rakendada sunnimeetmeid. Aga probleem on selles, et see info võib-olla väga ei levi.

Oluline on ka ühiskonna teiste liikmete kontroll. Kui sa ikka tead, et sul naaber on tulnud Tansaaniast, siis võid ka silma peal hoida, et ta oleks isolatsioonis ega läheks kuhugi. On osa riike, kes on tõepoolest piiranud piiriülest liikumist nii, et nad ei lase isegi oma kodanikke koju tagasi. Aga meie põhiseadus seda ei luba.

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:43 Riigieelarve

12:43 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Martin Helme ja talle vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

12:44 Martin Helme

[Algust ei ole kuulda.] ... täpsemalt siis riigieelarve lisaeelarve kohta. Meil oli ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis esmaspäeval kohtumine rahandusministriga ja seal nii selgelt meile keegi ei kommunikeerinud, et plaanis on teha lisaeelarve. Küll aga lugesin ma veidi hiljem samal päeval juba meediast rahandusministri seisukohta, et lisaeelarve kindlasti tuleb. Esiteks on mul küsimus, kas ta tuleb või ei tule ja kui tuleb, siis mis põhjusel ta tuleb. Millised on ettenähtavad kulude suurendamised, mida meil praegu kehtivas eelarves ei ole, või millised kulude vähendamised on planeeritud? Kui palju on planeeritud suurendada defitsiiti, sest ka praegu kehtiv eelarve on ju defitsiidis, ja kui palju on plaanis raha juurde laenata?

12:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Toimunud riigieelarve kontrolli komisjoni istungil oli tegelikult ka päris detailseid küsimusi plaanitava lisaeelarve kohta. Ja kui ma ei eksi, siis ka praeguse küsimuse esitaja oli üks nendest, kes need küsimused esitas. Nii et seal küll meil lisaeelarvest juba oli juttu. Ja tõepoolest, Rahandusministeeriumis oli meil kolm stsenaariumit. Esimene stsenaarium oli selline, mille järgi vastavalt viiruse levikule oleks kehtivad piirangud kehtinud märtsikuu lõpuni. Sellisel juhul oleks lihtsalt eelarvelises ja riigirahanduslikus vaates olnud meil vajalikku tuge pakkuda valitsuse kasutuses olevast reservfondist ja sellest oleks piisanud. Teine stsenaarium oli selline, kus oli prognoos, et viiruseolukord halveneb, seetõttu on vaja pikendada kehtivaid piiranguid kuni aprilli lõpuni. Aga ka see oleks tõenäoliselt võimaldanud meil toime tulla valitsuse reservfondi rahaga. Kolmas stsenaarium oli kõige karmim, mille järgi piirangud majandusele nii karmistuvad kui ka pikenevad ka aprilli lõpuni või ilmselgelt aprillikuusse. Ja see kolmas stsenaarium tõepoolest tähendab, et on vaja hakata ette valmistama lisaeelarvet ja see teha. Seda me oleme nüüd tegemas.

Meil on soov see lisaeelarve tuua parlamendi ette võimalikult tempokalt. Praegune ajakava on selline, et märtsi lõpuks valitsus lisaeelarve eelnõu parlamendile ka esitab. Ja kui te küsisite vajaduse kohta, et kust see vajadus täpselt tuleb, siis kõige suurem vajadus kindlasti on anda ettevõtetele kindlus, et kui ja kuna piirangud puudutavad ka aprillikuud, siis kõige suuremat tuge andva palgatoetuse maksmine jätkub ka aprillikuus. Töötukassal selle jaoks aprillis enam vahendeid ei ole, seda tuleb teha riigieelarvest lisaeelarve abil ja see soov meil on. Lisaks palgatoetusele saavad kõige enam pihta saavad ja kõige väiksema puhvriga kriisi sisenevad valdkonnad samamoodi lisaeelarvest tuge.

12:48 Esimees Henn Põlluaas

Täpsustav küsimus. Martin Helme, palun!

12:48 Martin Helme

Aitäh! Ma küsin kõike seda loomulikult mitte sellepärast, et ma oleksin kategooriliselt vastu võimalikule lisaeelarvele, kui on vaja, siis on vaja. Küsin seda muidugi peamiselt selle tõttu, et eelmisel aastal eelarve tegemise ajal olite just teie ja Reformierakond laiemalt ülikriitiline praegu kehtiva eelarve suhtes, väites, et kriis on juba läbi ja eelarvel on liiga suur miinus planeeritud ja võetakse käesoleval aastal liiga palju võlgu.

Ma juhin tähelepanu, et kehtiva eelarveseaduse prognoosi kohaselt pidi olema 2020. aasta majanduslangus 5,5%, tegelik oli 2,9%. Nii et need eeldused on paremad, kui seaduse vastuvõtmise ajal. Täpselt samamoodi, me planeerisime sinna ju väga suured summad suurusjärgus paarsada miljonit reservi jaoks. Ja me planeerisime võlakoormust kasvatada siis 6,6 miljardini. Mis on need summad, mis puudu jäävad sellest praegusest reservist, mille kehtiv eelarve meile ette näeb ja mille 2020. aasta ülejäägi te just eelmisel nädalal valitsuses üle tõite? Mis selle lisaeelarve vajaduse siis tekitab? Ma ei ole saanud tegelikult mingeid numbreid teilt ja sealsamas riigieelarve kontrolli komisjonis ei olnud sugugi kindlas kõneviisis juttu, oli täpselt sama stsenaariumite jutt, aga mitte mingit sellist ütlemist, et jah, me teeme, ei olnud. Ma tahaks teada ikkagi, mis need summad on, mis praegu reserviga teile eelmisest aastast üle tulid ja kasutada on, ja kui suured on need kulud, mida te näete, et te ei suuda sealt katta?

12:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Valitsuse kasutada on sihtotstarbeta reserv, mis on ette nähtud erakorralisteks kulutusteks. Selle suurus on praegu 33,9 miljonit eurot. Ainuüksi palgatoetus, ühekuine palgatoetus, mis ei arvesta karmistunud piiranguid, on sellest summast suurem. Tõsi, see 33,9 miljonit, mis uuele valitsusele n-ö üle anti reservfondis, sellele lisanduvad eelmiste aastate ministeeriumide valitsemisalade kasutamata jäänud jäägid. Nii et tõenäoliselt on seda summat võimalik suurendada kuni 60 miljonini. Aga ka see, arvestades praegust kriisi sügavust ja tõsidust, ei ole piisav, et katta neid vajadusi, mis kriisiga vältimatult kaasnevad.

Kahjuks tuleb öelda, et eelmise aasta lõpus vastu võetud eelarve on olnud kaunis optimistlik kriisi lõppemise suhtes. Kui me räägime sellistest hädavajalikest, vältimatutest kuludest nagu vaktsineerimine, nagu testimine, aga ka haiglate ja tervishoiusüsteemi toimimise tagamiseks vajalikud kulud, siis neid ei ole kehtivas riigieelarves paraku arvestatud sellises mahus, et nad seda praegust kriisi võimaldaksid katta.

Kui me räägime ka eelmise aasta lisaeelarvega majandusele antud täiendavast stiimulist või toest, siis kindlasti oli väga õige ja hea asi seesama nimetatud palgatoetus. Aga ülejäänu puhul tuleb öelda, et see toetus on olnud väga valikuline ja seetõttu on erinevad majandusvaldkonnad ka väga ebavõrdses seisus, väga erinevas seisus. Kõige värskem analüüs, mida ka riigieelarve kontrolli komisjon nägi, ütleb, et kui näiteks hulgi- ja jaekaubandus tervikuna aasta kokkuvõttes ka nendesamade toetuste abil jõudis siiski 9%-lisse kasumisse aastases võrdluses, siis majutus ja toitlustus tervikuna jäid 188%-lisse miinusesse. See on väga oluline vahe ja ka lisaeelarvet planeerides me kindlasti peame arvestama sellega, millised sektorid olid kõige keerulisemas olukorras juba enne uut kriisilainet ja millised kõige enam tuge vajavad.

12:53 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

12:53 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ei vasta tõele, et eelmine valitsus oli kuidagi optimistlikum. Vastupidi, Reformierakond oli optimistlikum ja väitis siin sügisel, et kriis on läbi, ja tegi sellest lähtuvalt ka seeria rünnakuid eelmise valitsuse vastu. Aga olgu see niisugune selgitus tausta kohta.

Küsimus puudutab seda. Eelmine valitsus tegeles väga süstemaatiliselt sellega, et kokku korjata kõikvõimalikud projektid ja investeerimisvõimalused, et toetada riigipoolsete abipakettide ja investeeringutega majanduse aktiivsuse säilimist ja kodumaiste firmade ellujäämist. Praegu on eksperdid ennustanud, et kriisi jätkudes – ja kriis kindlasti jätkub, sest need piirangud, mis praegu  kehtestatud on, on selgelt ebapiisavad – kaovad tuhanded, ma rõhutan, tuhanded Eesti rahvuslikud firmad. Kas ka praegune valitsus ja Rahandusministeerium arvestavad kohaliku majanduse elavdamise pakettidega ja mis summa ulatuses?

12:54 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud parlamendi esimees! Hea küsija! Riigieelarve praeguse olukorra parandamiseks mõeldud lisaeelarve koostamine on meil alanud. Konkreetsetest detailidest on võimalik rääkida umbes kahe nädala pärast kõige varasemalt. Meie soov ja eesmärk on see, et tugi, mida lisaeelarvest pakkuda, jõuaks võimalikult paljudeni. See on see, mille nimel [me töötame] ja mida me lisaeelarvet kokku pannes igal juhul arvestame. Kõige efektiivsemaks viisiks seda tuge võimalikult paljudele pakkuda on erinevad analüütikud, aga ka ettevõtjad ise nimetanud palgatoetust. Seetõttu me tõesti tahame anda selle kindluse, et palgatoetuse maksmine jätkub, jätkub senikaua, kuni väga karmid piirangud ettevõtluse tegutsemist piiravad. Ja loomulikult, nagu ma ka esimesele küsimusele vastates ütlesin, see soov ja vajadus on just nimelt nendes sektorites, mis praegusesse kriisi sisenesid palju väiksemate puhvritega. Need sektorid, mis ei saanud ka eelmisel aastal reaalset, toimivat tuge, nende sektorite vajadus täiendava toetuse järele on arusaadavalt suur. Nii palju, kui see võimalik on, ja just nimelt nendele kõige valusamalt pihta saanutele soovime seda pakkuda.

Lisaks lisaeelarvele, tegelikult ka lisaks juba valitsuse otsustatud KredExi toe pikendamisele ja lisaks EAS-i otseselt turismile suunatud toetusmeetmele, mis samamoodi on valitsuses praeguseks juba heaks kiidetud, on meil võimalus kasutada Euroopa Liidu kriisiabi raha ja see võimalus peaks avanema loodetavasti üsna kiiresti. Ka sellest kriisiabifondist on meil soov suunata abi kindlasti just nimelt teie viidatud rasketes oludes olevatele ettevõtetele. Eesmärk on läbivalt nii lisaeelarve puhul, nii valitsuse reservfondist kasutatava raha puhul kui ka Euroopa kriisiabi puhul toetada töökohtade säilimist ja lisaks töökohtadele kindlasti toetada meie tervishoiusüsteemi toimimist. Sest see, millise pinge all, millise koormusega töötab praegu tervishoiusüsteem, see on praegu inimvõimete piiril ja seal tekkinud täiendavatele kuludele me soovime samamoodi lisaeelarvest toetust pakkuda.

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:57 Kroonviirus ja kohalikud omavalitsused

12:57 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena esitab küsimuse Helmen Kütt ja talle vastab riigihalduse minister Jaak Aab. Palun!

12:57 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Väga hea on minna selle küsimuse juurde pärast hea ametikaaslase Martin Helme küsimust, mis puudutas lisaeelarvet. Mina küsin teilt kui riigihalduse ministrilt, mida on loota sellest lisaeelarvest kohalikel omavalitsustel, sest ka seal on probleeme ja muresid just nimelt kroonviirusega seoses ja kulusid, aga ka ilmselt väiksemaid laekumisi. Järsku te natuke valgustate. Te olete küll juba üht-teist ka meedia vahendusel kommenteerinud, aga võib-olla te annate väikese ülevaate selleks, et need regionaalsed ääremaad saaksid ikkagi veidikenegi kinnitust ja kindlust, et lisaeelarvega on nende muresid kuulda võetud.

12:58 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud esimees! Hea küsija! Nii nagu te vist ka rahandusministri vastustest saite aru, see lisaeelarve on suhteliselt värske teema. Sellega üritame küll väga kiiresti tegutseda, ka mina tegin kolm-neli nädalat tagasi Rahandusministeeriumile ettepaneku tuua ülevaade reservidest. Meil selgus tõesti, kuna see kriis on süvenenud, on olnud palju rohkem nakatunuid, on palju rohkem inimesi haiglas, on kulunud rohkem teste, juba see pool kuludest hõlmas selle aasta olemasolevast reservist nii suure osa, et oli selge, et me peame mõtlema lisaeelarve peale. Sest jah, laenuvõimalus on ju praegu ka olemas, saame juurde võtta, kui on vaja, aga kui me teeme kulusid, siis peab see olema eelarves kajastatud ja selleks seda lisaeelarvet vaja ongi. Ja reservist ei piisa, nagu ma ütlesin.

Mis puudutab omavalitsusi, siis ühelt poolt on omavalitsuste koondnumbrid, lihtsalt kui vaadata finantsiliselt, päris head. Ma kiidan omavalitsusi. Nad kärpisid ka teatud kulutusi eelmine aasta, panustasid tõesti kriisi lahendamisse. Kindlasti seal oli täiendavaid kulusid, aga kuna meil oli ka kriisiabipakett, siis ka need erinevad lisakulud eelmine aasta olid sellega küll kaetud, et 30 miljonit oli erinevateks täiendavateks kuludeks, 70 miljonit investeeringuteks, 30 miljonit teedele. Ja see koondtulemus, mis oli omavalitsustel, tegelikult oli bilansiliselt isegi positiivsem kui eelmine aasta – juhtus niimoodi. Aga ma ei taha öelda, et selle põhjus on ainult hea maksulaekumine või ka abi, vaid omavalitsused on ka väga vastutustundlikult oma vahendeid kasutanud.

Selle aasta algus näitab, et üksikisiku tulumaks, kui vaadata lihtsalt keskmiselt, on isegi üllatavalt hea. Ma arvan, et see on ikka tänu sellele, et meil majandus on toiminud päris hästi, vaatamata sellele hullule aastale. Esimesed kaks kuud näitasid 3% rohkem kui eelmise aasta esimesed kaks kuud, mis olid ju normaalsed ja kus olid tõesti laekumised väga head. See isegi paneb veidi hämmastama, et see nii hea on. Aga ega me ei saa loota, et see täpselt nii jääb. Kõik need piirangud ja kogu see elu seiskamine kindlasti mõjutab ka omavalitsuste tulusid.

Mina üritan seda paketti lisaeelarvesse esitada täpselt nii, et niisuguste erakorraliste kulude toetamine, mis puudutab ka lisatööjõudu, näiteks sotsiaalvaldkonnas, isikukaitsevahendeid, kogu tööd, isegi koolides ja lasteaedades on tihtipeale lisatööjõudu vaja. Nii et nende täiendavate kulude puhul üritaks siiski teatud määral toetada omavalitsusi. Ja teiselt poolt laekumata jäänud omatulu. Me teame, et piirangute tõttu me oleme erahuviharidust ja erahuvitegevust näiteks toetanud, aga kohalikke omavalitsusi me selle laekumata omatulu [korvamiseks] toetanud ei ole, kuna oli see suur abipakett eelmisel aastal. Aga kindlasti seda peab kaaluma.

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Helmen Kütt, täpsustav küsimus.

13:02 Helmen Kütt

Aitäh, hea minister, selle vastuse eest! Ja väga hea, et te tõite siia ka need teemad, mis puudutavad näiteks hoolekandeasutusi, kus oli kroonviirusest tingitult vaja täiendavaid kulusid. Te olete olnud ka sotsiaalminister, sellepärast, lugedes eilset pressiteadet, ma ei küsi teilt otseselt Sotsiaalministeeriumi teemasid, aga siin on pikk loetelu nendest hoolekandeasutustest, kellele sellist täiendavat toetust pea 260 000 eest makstakse. Eks ma võtan ilmselt ühendust Sotsiaalkindlustusametiga, sest väga kurb on, et sealt on välja jäänud näiteks Sihtasutus Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus, kus 40 töötajast haigestus 25, 76 hoolealusest 68 ja suri, tõsi, osa haiglas, 12 hoolealust. Seda asutust selles loetelus või nimekirjas ei ole, kuigi nad väga õigeaegselt oma pabereid sinna esitasid.

Aga mu küsimus on see. Nii nagu te ühes intervjuus ütlesite, inimeste toetamine on väga oluline, selles omavalitsuses elavate inimeste toetamine. No see ei saa olla ju ainult toimetulekutoetus või maskide jagamine. Eelmisel korral riigi poolt jagatavate maskide puhul oli see probleem, et kõigepealt pidid need olema korduvkasutusega, siis oli seal mingi tõrge, omavalitsused ootasid, siis tulid ühekordse kasutusega – hea, et need jõudsid –, need jagati muidugi kiirelt laiali. Ja täna me küll kuuleme uudiseid sellest, ja siin on tunnustus Tallinna linnale, kes on asunud ise jagama omavahendite arvelt. Aga mitte iga omavalitsus ilmselt omavahendite arvelt jagada seda ei saa. Kas konkreetselt omavalitsustes elavatele inimestele [on ette nähtud toetusi], on see siis mõeldud otsetoetusena, kas või maskid, või midagi muud või lubatakse täiendavaid toimetulekuvahendeid kasutada? Te olete valitsuse laua taga, te olete sotsiaalse närviga minister, töötanud sotsiaalministrina. Kas mingit sellist infot on? [Küsin teilt,] sest täna ei ole meil infotunnis sotsiaalvaldkonna ministreid.

13:04 Riigihalduse minister Jaak Aab

Selge, aitäh! Ma olen nõus vastama kõigile küsimustele, Helmen. See, mis puudutab Lõhaveret, ma pean uurima, ma tõesti ei tea. Selle rahaeralduse päris hiljaaegu me tegime, mis selle loeteluga on ja miks see sinna ei sattunud, ma ei tea. Aga see ei ole esimene rahaeraldus, neid rahaeraldusi oli varem ka. Valitsuses oli otsustatud juba eelmise valitsuse ajal, et seal, kus on kolded või positiivsed haiged sees, need hooldekodud saavad ühelt poolt tööjõu lisakulude katteks raha, ja see on just see summa, mis sa mainisid, see 260 000, mis oli nüüd, aga varasemalt on ka saanud. Ja teiselt poolt, me jagasime neile ka isikukaitsevahendeid, et lihtsalt ka leevendada neid kulusid.

Mis puudutab omavalitsusi, siis alles eelmine nädal tegime otsuse ja minu teada praegu peaks juba sel nädalal hakkama jõudma omavalitsusteni veel miljon ühekordset maski. Suunitlus on vähekindlustatutele jagada ja me arvestasime enam-vähem seal toimetulekupiiril ja natukene sinna peale, sellise valemiga. Me oleme valmis seda kindlasti veelgi toetama. Ja rohkem Sotsiaalministeeriumi käest peaks küsima, kas nad näevad ette ka mingisuguseid erakorralisi toetusi. Noh selge see, paljulapselised, vähekindlustatud, riskirühmad. Ma ei välista, et neid ettepanekuid Sotsiaalministeerium teeb, sest ma olen neist kuulnud, aga kuna see lisaeelarve teema praegu just on ministeeriumides, alles need ettepanekud arutamisel, eks me näeme.

Siin oli juttu mingist teabe liikumisest, et kuidas see on liikunud. Mina kiidan väga omavalitsusi. Eks meid torm õpetas. Ja me tegime selle otsuse ilma seadust muutmata. Sellises hädaolukorras on Päästeamet, kes võtab juhtimise üle, juhul kui näiteks Terviseametil, kes seaduse järgi oleks pidanud üle võtma, ei ole nii palju ressurssi. Käivitusid regionaalsed kriisikomisjonid, sealt liikus info alla omavalitsuse kriisikomisjoni ja probleemid tagasi üles, ja asutused – regionaalsed, Terviseamet, Päästeamet, politsei – olid selle komisjoni juures. See sai väga hästi toimima, kiidan väga Siseministeeriumi, Päästeametit, aga ka omavalitsusi. Ja see väide, et teave saab alati paremini liikuda – muidugi saab. Aga noh, eks me üritasime igatepidi. Näiteks, kui meil oli mingi otsus tehtud valitsuskabinetis, siis ma tean isegi, et peaminister ja sotsiaalminister võib-olla olid kõige kiiremad kirjeldama seda oma Facebookis. Muidugi läks seal tõlkes vahetevahel midagi kaduma, mõni minister ütles võib-olla varakult välja mõne detaili, mis ei klappinud, aga üldiselt me üritasime selle teavitamise suhtes teha ka oma parima. Ja siin oli küsimus, mis nüüd [edasi saab]. Minu teada ka erameediaga praegu me räägime läbi.

Ja üks tõsine teema on vaktsineerimine. Meil on vaja inimestele seda teavet paremini kohale viia, mitte ei kõlaks kogu aeg teatud negatiivne info, riskid ja muud asjad. Meil on seda vaja, et inimesed oleksid selle suhtes positiivsemad, jäädes selle juures negatiivseks.

13:07 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

13:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen oma küsimusega selle teema juurde, mida ma küsisin ka peaminister Kaja Kallaselt, mis puudutab AS‑i Hoolekandeteenused Valkla Kodus toimunud – minu hinnangul – sundvaktsineerimist, kus asutuse personal vägivaldselt süstis sealseid elanikke. Selle küsimusega, juba tegelikult ka faktiliselt tõestatud probleemiga pöördusin ma Tanel Kiige poole, kes esmaspäeval ütles, et ta ei ole kursis, järgmisel päeval vastas, et esitage tõendid. Täna, kui ma küsisin peaminister Kaja Kallase käest, siis tema ütles, et Eestis selle faktilise asjaolu põhjal sundvaktsineerimist ei toimu. Andke andeks, aga mulle tundub, et mõned valitsuse liikmed teie valitsuses on aru kaotanud, kaasa arvatud peaminister. Põhjuseks on see, et kui on olemas faktid, et toimub vägivaldne süstimine, ja selle peale peaminister ütleb, et ei toimu, siis minul rohkem enam küsimusi ei ole selle teema kohta. Aga teades teid kui rahvameest, on mul ainukene lootus praegu teie peale. Kas te olete valmis midagi ette võtma, et see olukord tuua avalikkuse ette, algatada kriminaaluurimine, kui on vaja, kuriteokoosseis teha? Kas te annate selle sõna praegu siin kui valitsuse esindaja, kelle peale veel rahvas natukenegi loodab? Ja kui te olete valmis seda tegema, siis öelge palun, mida te kavatsete teha.

13:09 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Kui see on nii aktuaalne, siis kindlasti peab selgeks tegema. Ma ei oska kommenteerida detaile ega neid vastuseid, mida andis teile peaminister või tervise- ja tööminister, aga kui te selle püstitate, eks ma siis kindlasti uurin ja küsin seda. Kui see peaks vastama mingitele faktidele, siis ma kindlasti ütlen, et seda peab uurima. Minu arust on ka õiguskantsler taolisi situatsioone alati kommenteerinud ja ka kontrollinud. Nii et ma ei tea, kas te õiguskantsleri poole olete pöördunud. Eriti, mis puudutab hooldekodusid – ma tean, et praegune õiguskantsler on olnud selles suhtes väga tubli, et ta on kogu aeg jälginud, mis hoolekandesüsteemis toimub ja et seal ei oleks selliseid sunnimeetodeid.

Võin kinnitada: Eestis ei ole sundvaktsineerimist. Kui keegi on selle vastu eksinud, siis tuleb need asjaolud välja selgitada. Meil on vaktsineerimine täielikult – peab olema! – vabatahtlik. Ja kui on esinenud selliseid episoode, siis peab seda kontrollima, et vältida edaspidi taolisi episoode. Kindlasti kohe.

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


7. 13:10 Koroonakriis

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Urmas Reinsalu ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:10 Urmas Reinsalu

See kriis on praegu katastroofilises faasis. Kui me vaatame selle kriisi juhtimist, siis lisaks tervisekriisile ja sealt edasi rulluvale sotsiaal-majanduslikule kriisile on minu hinnangul meil tegemist ka juhtimiskriisiga. Juhtimine eeldab pädeva hinnangu andmist olukorrale ja relevantsete abinõude kasutusele võtmist ja ka selle hindamist, kui tõsise kriisina me praegu toimuvat käsitleme. Praeguses olukorras hädaolukorra seadus näeb ette rea meetmeid, nakkushaiguste tõrje seadus näeb samuti ette rea meetmeid, kuid arvesse võttes selle kriisi tõsidust, on minu hinnangul põhiseaduspärane tee selle kriisi tõkestamiseks just nimelt teistsuguse riigijuhtimismudeli käivitamine, ja seda võimaldab üksnes eriolukorra kehtestamine. Eriolukorra puhul on kõige kesksem juhtimise muutuse tähendus, et eriolukorra juht võtab selge personaalse vastutuse ja saab ka täielikud võimuvolitused vahetult ja kiirelt otsuste elluviimiseks, mis on vajalikud kriisi lahendamiseks. Proua peaminister, miks valitsus praeguses katastroofilises tervisekriisiolukorras ei ole kuulutanud välja eriolukorda?

13:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, selles on teil õigus, et tegemist on väga keerulise olukorraga. Eks me peame vaatama, kuidas me sellesse olukorda oleme jõudnud. Kui me vaatame seda aega, mis on olnud enne selle valitsuse ametisse astumist, siis millega tegeles eelmine valitsus sügisel? Abielureferendumiga, mitte vaktsineerimise ettevalmistamisega, mitte haiglate ettevalmistamisega, mitte sellega, et ühiskonda sõnumeid edastada, et oht on endiselt olemas. Ja ma usun, et kogu selle abielureferendumi kakluse tõttu inimeste vastupidavus on ka alanenud. Selles suhtes tõepoolest oleks pidanud tegelema nende asjadega, mis on olulised, millele me ka pidevalt siis tähelepanu juhtisime.

Aga tulles nüüd selle eriolukorra juurde. Te olite eelmises valitsuses välisminister, enne seda olete olnud pikalt justiitsminister. Ma tean, et teil on juriidiline kõrgem haridus, te olete väga tunnustatud jurist. Seetõttu te olite kindlasti juures, kui valitsus valmistas ette ja Riigikogu kinnitas seadusemuudatused, mis võimaldavad valitsusel kehtestada kõiki piiranguid, mida varasemalt, jah tõepoolest, kevadel ei olnud võimalik ilma eriolukorda välja kuulutamata teha. Kõik need õigused on praegusel valitsusel olemas, kõiki neid õigusi me ka kasutame.

Loomulikult, seda kriisi juhib valitsus, meil on erinevad tööliinid, erinevad liinid, mille eest eri ministrid vastutavad. Näiteks, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastutab kriisi rahanduse eest, seetõttu ta paneb kokku lisaeelarvet. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastutab vaktsineerimise korralduse ja haiglate eest. Siis meil on ka sotsiaalkaitseminister, kes tegeleb vaimse tervise probleemidega. Meil on ettevõtlusminister, kes vastutab ettevõtluse meetmete ja nende kahjude leevendamise eest. Ja loomulikult, seda valitsust juhib peaminister ja mina vastutan selle valitsuse töö korraldamise eest. Praegu on oluline, et me saaksime need kriisid lahendatud, ja me tegeleme sellega ja juhime seda kriisi. Täpselt nii, nagu eelmisel kevadel oli vajalik eriolukord, täna seda eriolukorda vaja ei ole. Kõiki neid kiireid lahendusi me saame teha ja oleme ka teinud.

13:15 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

13:15 Urmas Reinsalu

[Algust ei ole kuulda.] ... relevantset hinnangut selle kriisi tõsiduse kohta. Ma kordan: see kriis on juhtimiskriis kõigi muude tahkude kõrval. Sellest väljumiseks me vajame just nimelt erilist juhtimismudelit, mida põhiseaduspärane tee eriolukorra kehtestamise kaudu ette näeb. Ja see, proua peaminister, on minu kui juristi, kui kodaniku ja ka poliitiku arvamus.

Vaadake, te ütlete, et on n-ö kollegiaalne juhtimine, igaüks tegeleb oma lõiguga. Kuid juba nädalaid just nimelt sellise juhtimismudeliga valitsus ei ole vaatamata korduvatele tervisenõukoja üleskutsetele ju rakendanud täies mahus ettepandud meetmeid. Kaks meedet on jäetud rakendamata ja ma küsin teilt selgitust, miks ei ole valitsus pidanud neid asjalikuks või asjakohaseks teha. Esimene oli kehtestada ka eraviisilistele kohtumistele kuni kuue inimese kohtumise reegel. Ja teiseks, et takistada just nimelt muteerunud viiruse tüvesid Eestisse jõudmast, on tervisenõukoda nädalaid pannud ette totaalse testimise põhimõtte kehtestamist piiridel, nagu on seda teinud Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu jne. Te ei ole seda pidanud siiski tervisenõukoja ettepanekule vaatamata vajalikuks teha. Mis motiivil, kui te ütlete, et juhtimiskorraldus toimib tõrgeteta, olete te jätnud need abinõud tarvitusele võtmata?

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see viirus levib riigi sees ja riigi sees ta põhiliselt ka jõudu kogub. Seetõttu me oleme kehtestanud need piirangud, mis on vältimatult vajalikud nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Me oleme kehtestanud ka 2 + 2 reegli, mis on vähem inimesi kui kuus inimest. Aga te teate ise ka väga hästi, et kui me teeme mingi reegli, siis me peame ka olema suutelised selle reegli täitmist kontrollima. Kui meil on kuue inimese reegel kodudes, siis kas tõepoolest te tahate sellist olukorda, kus politsei läheb koputama kõikidele ustele ja lugema üle, palju teid seal on? Me tahame ikkagi reegleid, mida me suudame jõustada ja mis vältimatult katkestavad neid nakkusahelaid.

Soomes ei ole siiani see test kuidagi kohustuslik olnud. Eestis, muideks, ise teate ju hästi, sest see on teie ajal kehtestatud, on kohustus teha test piiril, kui sa tuled üle piiri. Kui sa seda testi ei tee, siis sul on kohustus olla eneseisolatsioonis vastavalt reeglitele. Kui sa seda ei tee, siis Terviseamet saab kohaldada sunniraha selleks, et neid inimesi ka korrale kutsuda. Nii et need võimalused on meil olemas, aga veel kord ma kordan üle: viirus levib meil siin riigi sees.

Ma ei tea, miks te seda eriolukorda pidevalt surute. Sellepärast, et eelmisel kevadel oli hoopis teine olukord. Ja ma võiks öelda ka tagantjärele tarkusena, et 27 nakatunu puhul eriolukorra väljakuulutamine võib-olla ei olnud sel hetkel mõistlik. Aga pärast seda, te teate väga hästi, me muutsime seadust. Kõik volitused on valitsusel olemas. Kas te tõesti mõtlete, et see on mõistlik, et peaminister tegeleb kõikide teemavaldkondadega? Meil on väga mitu eri rinnet ja kõikide nende rinnete peal on erinevad vastutajad. Kogumis loomulikult vastutab peaminister kõige selle eest, kuidas kriis lahenduse saab. See on ju kõigile arusaadav, aga kõiki liine ei saa juhtida peaminister, vaid vastutavadki erinevad inimesed. Niimoodi me saame palju paremini töö tehtud, kui me jagame tööülesandeid ja vahetame infot, et teha korrektseid otsuseid.

13:19 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus.

13:19 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Kuulates seda peaministri vastust, millisena ta näeb ette seda kriisi lahendamise mudelit – ja olulisemat küsimust meil praegu riigis ei ole –, ma teen küll teile ettepaneku, just nimelt protseduuriliselt, kutsuda kokku Riigikogu vanematekogu koos Riigikogu juhatusega, kohtuda peaministriga ja arutada seda kriisi lahendamise mudelit vastavalt põhiseadusele. Kui on eriline kriis, nagu proua peaminister osutas, siis vastupidiselt tema käsitlusele, et erinevad inimesed tegelevad kõigega, just nimelt peabki olema üks juht, kelle kätte tuleb kogu juhtimise kaal, mida on võimalik realiseerida kriisi lahendamiseks. See ongi tegelikult kõikide, olgu sõjaliste või tsiviilkriiside lahendamise põhimõtteline põhiseaduspärane loogika, proua peaminister! Härra Riigikogu esimees, kas te olete selle protseduurilise ettepanekuga nõus?

13:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Eile Riigikogu juhatuse koosolekul just arutasimegi täpselt sedasama küsimust, vanematekogu kohtumist peaministriga, ja ma loodan, et see õige pea toimubki. Aga nüüd on võimalus küsida Jevgeni Ossinovskil. Palun!

13:21 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Esiteks ma tahaksin avaldada heameelt selle üle, et Eesti valitsus on lõpuks jõudnud adekvaatse meetmete paketini. Enne kui ma küsin, kaks kommentaari nende asjade kohta, mis te siiani olete öelnud. Õpetatud filosoofina ma tahaksin öelda, et mitte iga keeruline küsimus ei ole ilmtingimata filosoofiline küsimus. See küsimus, millisel viisil panna inimesed kommunikatsiooni kuulama ja sellest tulenevalt käituma, on kindlasti keeruline, aga ei ole filosoofiline.

Teine küsimus või märkus puudutab ühel keelel rääkimist. Ma olen väga nõus sellega, et riik peaks kriisiolukorras võimalikult palju rääkima ühel keelel. Aga ma arvan, et siin süüdistada Indrek Saart või Helir-Valdor Seederit selles, et nad ei ole teinud pöördumisi oma toetajate, valijate poole, ei ole päris õiglane. Sotsiaaldemokraadid on näiteks juba täitsa omaalgatuslikult algatanud vaktsineerimist toetava kampaania oma valijatele ja võiks ju ka küsida, et miks teie seda teinud ei ole. Loomulikult ootavad Eesti inimesed adekvaatset tervisenõu ja käitumisjuhiseid nendelt institutsioonidelt Eesti riigis, kes on selleks ametisse määratud, ja poliitilised erakonnad seda ei ole.

Aga ma olen teiega väga nõus, et süüdlaste otsimine ei ole praegusel hetkel see õige küsimus, küll aga see ei tähenda seda, et neid juhtimisvigu, mis on tehtud, ei peaks analüüsima. Ma arvan, et neid on koheselt vaja analüüsida, selleks et neid tulevikus vältida. Te ütlesite, et piirangud, mida on vaja kehtestada, peavad olema vältimatult vajalikud nende eesmärkide saavutamiseks, mis on püstitatud. Eesmärkideks, te ütlesite, on nakkuse vähenemine ja haiglasüsteemi toimetulek. Objektiivselt me oleme täna olukorras, kus nakkus levib ja haiglasüsteem on kokku kukkumas, nii et tegelikult need mõlemad eesmärgid nende piirangutega, mis on siiani kehtinud, on kahjuks saavutamata. Sellest tulenevalt on valitsuse otsuste läbikukkumine objektiivne fakt. Minu küsimus sellest tulenevalt on: kui teil oleks võimalik otsustada uuesti, siis millised otsused te teeksite teistmoodi vahemikus 26. jaanuar kuni 10. märts?

13:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma pean tulema tagasi Urmas Reinsalu protseduurilise kommentaari juurde ja ütlema seda, et ma tegin veebruaris Riigikogu infotunnis pöördumise, et kutsume kokku vanematekogu, siis kui oli mul ka poliitiline avaldus. Selle kohta tulid küsimused, tegin ettepanekuid seal. 23. veebruaril saatsin ma kirja fraktsioonide juhtidele ja Riigikogu juhatusele ettepanekuga arutada neid vanematekogus. Aga peaminister ei saa kutsuda kokku Riigikogu vanematekogu. Seda saab teha Riigikogu juhatus ja selliste etteheidetega te peate pöörduma eelkõige Riigikogu juhatuse poole, miks seda siiamaani tehtud ei ole.

Nüüd, Jevgeni Ossinovskile. Ma ei süüdista kuidagi erakondade esimehi, ma lihtsalt, vastupidi, esinen palvega ja olen esinenud korduvalt palvega, et ka teie räägiksite sama juttu. See absoluutselt ei võta kuidagi ära meie vastutust või riigi vastutust, valitsuse vastutust ja ametite vastutust ühel keelel rääkida, aga väga abiks oleks, kui ka teie seda teeksite. Nii et ma olen väga tänulik, et te olete seda vaktsineerimiskampaaniat alustanud. Ka riigil tuleb vaktsineerimiskampaania ja ma loodan, et need täiendavad teineteist.

Mis puudutab teie küsimust piirangute kohta, siis me oleme neid piiranguid iga nädal karmistanud ja oleme karmistanud lähtuvalt sellest või tuginedes sellele informatsioonile, mida teadusnõukoda on meile esitanud. See informatsioon on väga kiiresti muutunud, ka haiglate olukord. Kolm nädalat tagasi küsimusele, kas haiglad peavad vastu nendest piirangutest lähtuvalt, oli hinnang, et jah, peavad. Eelkõige sellepärast, et kuna vanemate inimeste hulgas oli nakatumine väga palju vähenenud, siis oli arvamus, et raskeid haigusjuhte tuleb seeläbi vähem, sest nakatumine on just nooremate hulgas, kes põevad seda haigust kergemini.

Loomulikult, tagantjärele me saame analüüsida, mis on tehtud õigesti, mis on tehtud valesti, aga nagu te ka ise ütlesite, me peame siit praegu minema edasi, lahendama need kriisid, mis meil ees seisavad, ja siis analüüsima neid samme hiljem.

13:26 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus.

13:26 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Ma tahaksin nüüd küll protokolli huvides kaitsta proua peaministrit. Härra Riigikogu esimees, kas ka teie saite aru, et minu protseduuriline küsimus oli suunatud just nimelt teile, et vanematekogu võiks peaministriga dialoogi pidada, milline moodus kriisi lahendamiseks selles katastroofilises olukorras on kõige õigem? Minu hinnangus ei peitunud küll kuidagi mingilgi moel süüstavat või kritiseerivat hinnangut proua peaministrile selles küsimuses. Kuidas teile tundus, härra Riigikogu esimees?

13:27 Esimees Henn Põlluaas

Jah, minu meelest oli teie küsimus täiesti õigustatud. Siinkohal ma pean ütlema, et see pöördumine fraktsiooniesimeeste ja juhatuse poole, mida peaminister mainis, ei olnud sugugi selles vormis, et peaminister sooviks kohtuda Riigikoguga, ja ei olnud mingisugust ettepanekut kuupäeva osas. Seal oli öeldud sisuliselt, et selle asemel, et tulla suure saali ette ja kõikide Riigikogu liikmetega jagada olemasolevat informatsiooni ja rääkida plaanitud sammudest ja olukorrast, tema parema meelega räägiks ainult vanematekoguga. Nii et siin on ikkagi väga olemuslik vahe. Selle küsimuse käsitlemise me saame nüüd lõpetada. Aga Valdo Randperel on protseduuriline küsimus. Palun!

13:28 Valdo Randpere

Mul on protseduuriline küsimus ja ettepanek, et äkki raiskaks vähem infotunni aega sellele, et arutada siin Urmas Reinsalu ja Henn Põlluaasa omavahelisi suhteid või mida me teeme nüüd peaministriga, kuhu me ta kutsume. Räägiks nüüd infotunni teemadel, need küsimused on tähtsad, inimesed ootavad vastuseid. Ärme raiskame aega.

13:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma ei ole nõus austatud Riigikogu liikme sellise ettepanekuga, et juhataja peaks hakkama Riigikogu liikmete suid sulgema. Kõikidel Riigikogu liikmetel on õigus esitada protseduurilisi küsimusi ja ka muid küsimusi. Mart Helmel on ka käsi püsti.

13:29 Mart Helme

Aitäh! Ma tahaksin ka sekkuda sellesse protseduurilisse arutellu ja juhtida tähelepanu sellele, et peaminister ei ole paraku meile andnud piisavalt konkreetseid vastuseid ja on oma vastuste hulka sokutanud ka otseseid valesid, nagu näiteks see, et eelmine valitsus ei jaganud kriisi kohta ja COVID-i kohta informatsiooni. No see on otsene vale. Muide, kolleeg Leo Kunnas tõi siia saali praegu kaks paksu kausta, ta võib neid näidata, demonstreerida, kaks paksu kausta, mis on kõik väljaprindid nendest pressikonverentsidest, nendest infotundidest, nendest materjalidest, mida eelmine valitsus, konkreetselt eelmine valitsus COVID-i kohta avalikkusele esitas. Nii et paluks peaministril siiski selliseid ideoloogilisi ja propagandistlikke valesid meile, kes me asja tunneme, mitte esitada.


8. 13:30 Välistööjõud

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde, selle esitab Merry Aart ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Merry Aart, palun!

13:30 Merry Aart

Lugupeetud ... Kas mind on kuulda? Halloo!

13:30 Esimees Henn Põlluaas

Kuuleme hästi.

13:30 Merry Aart

Okei. Lugupeetud peaminister! Eelmisel aastal tekkis ootamatu olukord, tuli koroona. On selge, et ei osatud kohe alguses seisukohti võtta, seisukohti kujundada. Ei teatud, kui pikalt selline olukord kestab, oli keeruline riske maandada. Tolleaegne valitsus oli väga suure surve all ja ka teie ise, lugupeetud peaminister, olite üks survestajatest. Aga see selleks.

Nüüd on aega olnud analüüsida, mõelda, kohaneda. Minu küsimus on selline: millised saavad olema võõrtööjõu sissetoomisega seotud ohtusid vähendavad reeglid? Kas lisaks testimisele võiks näiteks küsida vaktsineerimispassi või midagi muud? Millised on tingimused välistööjõu kasutamiseks sellel aastal? Küsin ka sellest kontekstist lähtuvalt, et kevad on tulemas ja eelmisel aastal olid suvel suured probleemid põllumajanduses, maasikakasvatuses. Sooviksin teada, kas sellel aastal on asjad konkreetsemad ja selgemad.

13:32 Peaminister Kaja Kallas

[Räägib, aga midagi ei ole kuulda.]

13:33 Esimees Henn Põlluaas

Me ei kuule kahjuks. Palun mikrofon sisse lülitada! Austatud peaminister, me ei kuule. Ei kuule endiselt. Ei. Ei kuule. Võib-olla peab restardi tegema. Pilt on olemas igatahes, aga häält ei ole.

Kuna kõik järgmised küsimused on peaminister Kaja Kallasele, siis ma ei saa anda ka kellelegi teisele kahjuks vahepeal sõnavooru. Ootame hetke, äkki ühendus taastub. Võtame kolm minutit vaheaega, et peaministri arvuti saaks korralikult tööle. Kolm minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

13:39 Esimees Henn Põlluaas

Vaheaeg on lõppenud. Ma loodan, et nüüd on ühendus korras. Palun, peaminister Kaja Kallas! 

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Kas te kuulete mind?

13:39 Esimees Henn Põlluaas

Jaa, nüüd kuuleme.

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Okei, selge. Kõigepealt selle eelmise kommentaari juurde. Ma ei saa lubada seda, et valeinfo jääb kõlama. Riigikogu esimees ütles, et peaminister justkui ei tahtnud tulla Riigikogu suure saali ette ja pakkus siis seda Riigikogu vanematekogu kohtumiseks. See lihtsalt ei vasta tõele. 22. veebruaril esinesin ma Riigikogu suure saali ees poliitilise avaldusega ja 23. veebruaril saatsin kirja ettepanekuga, et võiksin tulla ka vanematekogu ette, et edaspidi seda infovahetust parandada. Ja samamoodi varasemalt ütlesin seda infotundides. Nii et see lihtsalt ei vasta tõele, need asjad olid teises järjekorras.

Nüüd tulen selle küsimuse juurde, mis puudutab välistööjõudu. Esiteks, loomulikult, praegu meil on väga keeruline olukord, kus väga paljud inimesed kaotavad või on kaotanud töö – meie tööpuudus on tõusnud üle 8% ja teatud piirkondades on see veelgi kõrgem –, seetõttu esmane peaks olema ikkagi vabanenud töökohtadele kohaliku tööjõu leidmine. Ja seetõttu me olemegi ette näinud ka koalitsioonilepingus selle, et nendes valdkondades, kus ei ole võimalik tööjõudu kohapealt leida, on võimalik kaasata ka välistööjõudu, ja teistes, kus kohapeal on piisavalt tööjõudu ehk on tööpuudus, peaks selle uue töötaja leidma ka kohapealt.

Nüüd, mis puudutab neid välistöötajaid, kui neid on tulemas, siis neile kehtivad täpselt samad reeglid, mis on teistele inimestele, kes Eestisse tulevad. Piiri peal tehakse test, aga kui sa seda testi ei tee, siis on isolatsioonikohustus. See kehtib ka neile.

13:41 Esimees Henn Põlluaas

Merry Aart, täpsustav küsimus, palun!

13:41 Merry Aart

[Algust ei ole kuulda.] ... aga ma tahaksin küsida veel ka seda, et kui me laseme [inimesed] üle piiri sisse, meil on küll reeglid olemas, aga kas on ette näha, milline on õigustega kaasnev vastutus. Kas keegi ka selle eest vastutuse võtab, et siin asjad hullemaks ei lähe, kui nad on? See, et tehakse test ja nad on isolatsioonis, kas seda ei ole natukene liiga vähe?

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Ma väga vabandan, ma ei kuulnud teie küsimuse esimest poolt. Äkki Riigikogu esimees annab õiguse uuesti küsida, sest see heli hakkas alles poole pealt kostma.

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Jah, palun, Merry Aart! 

13:42 Merry Aart

... testid ja isolatsioon on ainukesed vastutuse elemendid. Kas sellest ei ole ...

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Vabandan, et ma segan vahele! Merry Aart, te hakkasite varem rääkima, kui meile signaal jõudis. Palun korrake algusest peale!

13:43 Merry Aart

Ma proovin. Ma tänasin peaministrit vastuse eest ja minu küsimus oli see, et kas test ja isolatsioonis olemine on piisavalt vastutustundlikud, et midagi hullemat ei võiks juhtuda.

13:43 Peaminister Kaja Kallas

Jah, inimesed on inimesed. Lõpuks, kui me üldse ühtegi inimest üle piiri ei lase, siis ei ole ka mingit riski nende inimestega seonduvalt. Aga nagu ma ütlen, kui me räägime praegu piiriületajatest, siis Eesti kodanikel on ju õigus piiri ületada niikuinii ehk siis kõik need reisid, mis on ette võetud, me ei saa takistada oma kodanikke naasmast Eesti riiki. Ja kui nad toovad selle viiruse kaasa, siis tõepoolest, need reeglid on meil kehtestatud. Ülejäänud piirangud on ju põhiseadusvastased. Ja kui me vaatame seda, kui te toote eeskujuks Lätit, ega Läti ka ju ei piira töörännet, Soome ei piira töörännet teatud ametikohtadel. Perekondlikku rännet [ei piirata]. Ma arvan, et iga inimene, kes tuleb üle piiri, suudab mingi perekondliku põhjuse võib-olla leida. Selles mõttes me reeglid saame teha, aga küsimus on selles, kas me suudame nende täitmist ka tagada.

Teine küsimus on see, kas nende piirangute kehtestamine ikkagi toob kaasa selle nakkushaiguse leviku takistamise. Kui me vaatame praegu seda olukorda, siis viiruse levik riigi sees on tunduvalt suurem, kui see on meie naabrite juures. Ehk siis see risk ei tule meile mitte praegu väljast, vaid me peame selle kriisiga siin riigi sees tegelema.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Rene Kokk, palun!

13:45 Rene Kokk

Kas mind on kuulda?

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Jaa, on.

13:45 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea peaminister! Te olete täna siin korduvalt kritiseerinud seoses COVID-iga Riigikogu liikmeid ja erakondi. Samas Tartu maratonile, kus olid tuhanded inimesed, toimumise loa andmise puhul teil mingit kõhklust ei olnud. Aga tundub, et siin tuleb võtta käiku ütlus, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Kahjuks on meil Eestis üks kõrge riigijuht veel, kes viimasel ajal väga-väga palju reisib. Minu küsimus ongi teile: kuidas teie arvates täna Eesti rahvale võiks mõjuda selline eeskuju, et president reisib, nagu mitte midagi poleks juhtunud? Samas te räägite kogu aeg rahvale, et me peame kõik koos pingutama, et sellest välja tulla, mis kahtlemata on õige. Aga kuidas selles valguses presidendi reisimine teile tundub?

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, loa Tartu maratoni toimumiseks andis eelmine valitsus ehk siis EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus. Nii et selles küll kuidagi praegust valitsust süüdistada ei saa. Aga ma jällegi ei ole öelnud, et ma kritiseerin Riigikogu liikmeid. Ma lihtsalt kutsun üles esinema samade sõnumitega. Kui me anname segaseid sõnumeid, öeldes samal ajal, et ei, meie teeme ikkagi oma ürituse, siis väga paljud inimesed mõtlevad samamoodi: las teised piiravad ennast, aga meie tahame ikkagi teha oma, ma ei tea, tõrvikurongkäiku või mida iganes, meie teeme ikka neid kogunemisi. Oluline selle viiruse tõkestamiseks on see, et me kõik tegutseksime ühtsena, ja ma väga loodan, et me seda ka teeme.

Mis puudutab reisimist, siis tõepoolest, Välisministeerium on esinenud üleskutsega, et inimesed ei reisiks praegu Eestist väljapoole. Aga Eesti riik peab ka edasi toimima. Eesti riigile on meie julgeoleku seisukohalt väga olulised liitlassuhted ja ka see, kuidas me oleme esindatud rahvusvahelistes organisatsioonides. Näiteks on ju väga palju läbirääkimisi vaktsiinide teemal, mis on defitsiit igal pool. Et neid vaktsiine paremini kätte saada, neid doose suurendada, on läbirääkimised Euroopas, ja me peame olema nende laudade taga esindatud. Samamoodi küsimused, mis on seotud meie julgeolekuga. Eesti riigi kõrgemad esindajad peavad olema ikkagi nende laudade taga esindatud ja meie hääl peab seal kõlama, et meie julgeolek oleks tagatud ja meie huvid esindatud väljaspool. Nii et ma ei usu seda, et president nüüd niisama reisib, vaid lähtuvalt oma töökohustustest tuleb seda ette.

13:48 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aga meil on siin mõned protseduurilised küsimused. Mart Helme, palun!

13:48 Mart Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma ikkagi juhiks peaministri tähelepanu sellele, et meie poolt kõikide kehtestatud reeglitega vastavuses olnud tõrvikurongkäigu korraldamine ei ole põhjustanud ühtegi teadaolevat koroonajuhtumit. Samal ajal me teame, et reegleid ületanud osaliste arvuga maratonid on kaasa toonud nakatumisjuhtumeid. Palun peaministril olla korrektne ja mitte jätta muljet, nagu meie oleksime pandeemia laienemise ja haigusjuhtude sagenemise ja tõusmise üle kriitilise 1500 või kuskile 1500 kanti põhjustaja ja üles kutsunud inimesi mitte hoolima reeglitest. See ei vasta tõele. See on järjekordne vale ja iseloomustab meie peaministri kogu kommunikatsiooni – valed ja teiste süüdistamine.

13:49 Esimees Henn Põlluaas

Rene Kokk, protseduuriline küsimus.

13:49 Rene Kokk

Ma olen natuke segaduses, kes meil Eesti Vabariiki täna juhib. Kui räägitakse siin, et eelmine valitsus tegi, siis ma ei saa aru, kas praegusel valitsusel, kui ta näeb ohtu ühes või teises ürituses, ei ole hoobasid neid peatada. Kui eelmine valitsus oleks igasse kuusse plaaninud selleks aastaks mingisuguse suure ürituse, ma ei tea, kas või mõned kontserdid, kas siis praegune peaminister tahab väita, et ta ei saa mitte midagi teha, sellepärast et eelmine valitsus otsustas? Ma olen natuke hämmingus. Kes praegu riiki juhib – kas praegu ametis olev valitsus või on veel eelmisest valitsusest mõned ministrid ametis?

13:50 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus.

13:50 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ka minul on stenogrammi jaoks oluline ära märkida, et ei ole võimalik taluda seda demagoogiat, mida peaminister siin vastustes väljendab. Ma ei väljenda siin arvamust, kas Tartu maratoni korraldamine oli õige või ei olnud õige, kas oleks pidanud muutunud olukorras selle otsuse, mille eelmine valitsus langetas, ümber vaatama või mitte, aga see võimalus ja pädevus oli valitsusel olemas. Ja kui praegune valitsusjuht ütleb, et ta ei saanud seda teha sellepärast, et eelmine valitsus tegi, siis kas ei ole uus valitsus veel ametisse astunud või ei lähtu uus valitsus muutuvast olukorrast. See on väga demagoogiline olukord. Kõikides ülejäänud asjades suudab uus valitsus küll langetada mingisuguseid ebamääraseid otsuseid. See lõputu eelmise valitsuse süüdistamine, et me ei saa midagi teha, et eelmine valitsus on langetanud otsuse, ei ole adekvaatne vastus nendele küsimustele, mis siit saalist tulevad.

13:51 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!


9. 13:51 Põlevkivist õli tootmise tulevik

13:51 Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise registreeritud küsimuse juurde. Selle esitab Eduard Odinets ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:51 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Minul oli küll soov täna viia teie mõtted tervisekriisist pisut eemale ja rääkida muudest asjadest ja ma loodan, et te vastate minule sisuliselt ega hakka vastama nendele protseduurilistele küsimustele, mis ei ole suunatud peaministrile.

Mõned nädalad tagasi Ida-Virumaa ühe suurima tööandja Viru Keemia Grupi juhatuse esimees pehmelt öeldes šokeeris Ida-Virumaa elanikke ja päris paljusid oma töötajaid teatega, et ilmselt tuleb õlitehas kinni panna isegi varasemalt, kui seda on valitsus plaaninud, ehk lõpetada õli tootmine põlevkivist. Ta viitab siin süsihappegaasi kvootidele ja hindadele. Kui praegu tasuta kvootide hulk väheneb iga aasta 2,2%, siis tulevikus Euroopa Liit planeerib seda vähendamise sammu 6%-le aastas, mis koos kvoodi hinnaga kergitab oluliselt süsinikumaksu. See kõik võib viia selleni, et uued investeeringud põlevkivi kaevandamisse ja õlitootmisesse ei ole enam tasuvad ja umbes 1600 inimest kaotab oma töö. Ja see kõik juhtub umbes kümme või isegi rohkem aastat enne, kui valitsus on oma reformi mõelnud. Juhatuse esimees süüdistab valitsust, et valitsusel puudub igasugune seisukoht ja arvamus, milline peaks olema see süsinikumaksupoliitika. Kas teil on see seisukoht ja milline see poliitika peaks olema?

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh väga sisulise küsimuse eest! Erasektor toimetabki nii, et ta võtab arvesse kõiki maailmas olevaid trende ja vaatab, kas tema tootel on turgu või ei ole ja mis suunas kogu maailm liigub. Selles suhtes see erasektori ettevõtte otsus näitabki, et tegelikult tuleb tegeleda rohepöördega ja põlevkivi kui fossiilne energiaallikas paratamatult läheb järjest kallimaks kasutada ja sinna edasi investeerida sellisel kujul ei ole mõtet.

Mida me peame vaatama, on see, et me väldiksime sotsiaal-majandusliku probleemi teket Ida-Virumaal, ja selle jaoks siis teeme ka investeeringuid. Meil on Euroopa Liidus õiglase ülemineku fond, kust on 340 miljonit ette nähtud Ida-Virumaale nendeks üleminekuteks. Ja loomulikult me seisame ka Euroopas kliimapoliitika eest selliselt, et võitleme nende kvootide ja pehmendusmeetmete eest, et seda piirkonda ja neid sektoreid aidata. Aga tõsi ta on, et maailm liigub sinnapoole, et teha ja kasutada puhtamaid kütuseid.

13:55 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, täpsustav küsimus, palun!

13:55 Eduard Odinets

Aitäh! Proua peaminister! Küsisin neid asju, kui te ametisse astusite, ja ilmselt jäängi neid küsimusi küsima aeg-ajalt kogu teie valitsemisaja jooksul, kuna see teema väga huvitab Ida-Virumaa inimesi ja mind isiklikult. Aga te kahjuks ei vastanud minu küsimusele, milline on valitsuse seisukoht nende kvootide vähendamise sammude kohta. Mina olen aru saanud, et see on ikkagi liikmesriikide läbirääkimiste teema. Millise sõnumiga läheb Eesti riik nendele läbirääkimistele? Millised need sammud on, kuidas neid kvoote vähendatakse, et me saaksime võimalikult kaua hoida alles neid 1600 töökohta, millest VKG juhatuse esimees räägib?

13:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult me seisame oma ettevõtete ja oma sektorite eest. Mis puudutab CO2, siis kõikjal ju otsitakse neid kulutõhusaid meetmeid, et CO2 kinni püüda. Ja mis puudutab kvoote, siis peab vaatama seda, millisel kujul neid kvoote, mis meil praegu on, edasi kasutada saab. Sellel asjal on sisuliselt kaks otsa. Üks on see pool, et see sektor ei jääks nagu kahe vahele, et ühelt poolt Euroopas üritatakse vähendada CO2, teiselt poolt meil on kvoodid teatud ettevõtetele. Ja teine pool on meetmed, mis sunnivad neid emissioone vähendama. Loomulikult me arutame ja seisame selle eest. Kui tulla konkreetselt teie küsimuse juurde tagasi, siis ma võin vastata teile kirjalikult, mis on need meie seisukohad olnud. Mul ei ole seda praegu täpselt [käepärast].

Aga ma tahaksin ühe asja ära korrigeerida, kuna ma näen, et aeg hakkab otsa saama. Siin Mart Helme ütleb, et tõrvikurongkäigul ei olnud mitte ühtegi teadaolevat nakatumisjuhtumit. Mida me teame praegu? Me teame seda, et 33% nakatumistest toimub nii, et inimesed ei tea, kust kohast nad nakkuse said – see ongi probleem, et kuidas piirangutega sihtida. Tihti öeldakse, et noh, siin ju ei levi.

Rene Kokk küsis selle kohta, justkui me ei saaks piirata asju. Jah, näiteks valitsuse poolt antud Haanja maratoni loa me tühistasime. See oleks toimunud nüüd, aga sellise loa ja selle ürituse me tõepoolest keelasime. Nii et loomulikult, neid otsuseid me saame teha ja me teeme. Aga lihtsalt see valitsus on olnud ametis kuus nädalat. Me järjest neid otsuseid teeme. Tuletan lihtsalt meelde, et eelmine valitsus isegi neli aastat võimul olles ütles ikka, et Reformierakond oli 17 aastat võimul, seda, teist ja kolmandat. Nii et ma arvan, et ei ole põhjust ka öelda, et mingid eelmise valitsuse otsused praegu veel kehtivad, mida me ei ole ümber lükanud. Aga jah, me aegamööda kõige sellega tegeleme. Tõepoolest, on palju kordategemist.

13:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kahjuks aega küsimuste esitamiseks ja vastamiseks ei ole. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest ja tänan kõiki valitsusliikmeid vastuste eest! Infotund on lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee