Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:02 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Ja kõigepealt, palun, eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Ruuben Kaalep, palun!

15:02 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Sel nädalavahetusel vapustas Eesti avalikkust teade, et Keskkonnaministeerium kustutas avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast 28 järve, millest suurem osa on hävinud kinnikasvamise või soostumise tõttu. Samal ajal on Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv seadnud eesmärgiks kaitsta ja parandada veeökosüsteemide seisundit ja hiljemalt 2015. aastaks pidid kõik pinnaveekogud olema heas ökoloogilises seisundis. Nende puhul, kus eranditena ei jõutud saavutada head seisundit, pidi olema saavutatud ökoloogilise seisundi paranemine. Hiljem pikendati selle eesmärgi saavutamist kuni käesoleva aastani.

Järved katavad Eestis 4,8% riigi pindalast ja selle proportsiooni järgi on Eesti neljandal kohal Euroopas. Järved moodustavad Eesti looduses fundamentaalse niši, ilma milleta ei saa ette kujutada Eestit kui tervikut. Järvede roll eesti kultuuris, eesti rahvaluules ja Eesti ajaloos on hindamatu. Sellest lähtuvalt esitan ma arupärimise keskkonnaministrile seitsme küsimusega, mis puudutavad Eesti järvede ökoloogilist seisundit. Aitäh!

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

15:04 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 19 ning julgeolekuasutuste seaduse §-le 36 esitavad Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioon  Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Komisjoni koosseisu saab moodustada lähtuvalt kahest printsiibist, kas pariteetsuse või proportsionaalsuse printsiibist ja esitajad soovivad muuta selle komisjoni koosseisu moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseis lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist.

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel annan üle ka Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti keele õppe arengu probleemkomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Selle eelnõu sisu on samuti komisjoni koosseisu moodustamise printsiibi muutmine, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest.

Annan üle ka Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, mille sisuks on samuti erikomisjoni koosseisu moodustamise muutmine, lähtudes  proportsionaalsuse printsiibist.

Lisaks annan Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu, mille sisuks on samuti erikomisjoni koosseisu moodustamise muutmine, lähtudes proportsionaalsuse printsiibist.

Ja veel annan Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Riigikogu otsus "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" võeti vastu 30. mail 2019. Probleemkomisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riigikogu alatised komisjonid, peamiselt küll sotsiaalkomisjon, tegelevad paralleelselt rahvastikuga seonduvate küsimustega. Nende teemadega tegelevad ka Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium, kes kujundavad rahvastikupoliitikat ja jätkusuutlikku perepoliitikat. Siseministeeriumi juhtimisel on 2020. aasta sügisel alustatud rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamist, mille eesmärgid on muu hulgas pere- ja lapsesõbralik elukeskkond, suuremat sündimust, tervist ja regionaalarengut toetav ning kaasa aitav Eesti.

Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib Riigikogu sotsiaal- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal-, sise-, haridus- ja välisministeeriumi tööd. Seetõttu pole probleemkomisjoni olemasolu vajalik, mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas, kuna komisjoni töö nõuab märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Olukorras, kus riigi eesmärk on avaliku sektori kulutuste kärpimine, on Riigikogus kokkuhoiukohtade leidmine vajalik eeskuju.

2021. aasta jaanuaris kaotati rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse, kus nende poliitikatega varem tegeleti. Ettepanek on lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda nende sisuteemadega edasi nii Riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis, kui ka sotsiaal-, sise-, kultuuri- ja välisministeeriumis. Kokku annan menetlusse viis eelnõu. Tänan!

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Ma tänan! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd, head kolleegid, viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:09 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 92 Riigikogu liiget ja puudub 9.

Ja nüüd läheme selle nädala päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Kalle Grünthal, kas on protseduuriline küsimus?

15:10 Kalle Grünthal

Jah, mul on protseduuriline küsimus, mis seondub Riigikogu töövõime säilimisega. Eelmisel nädalal juhtus selline asi, et meie asespiiker Hanno Pevkur võttis siin istungisaalis oma kohal, seal spiikri toolis istudes maski eest ära. Ja kui ma küsisin, kas Hanno Pevkur ei karda teisi liikmeid nakatada, siis selle peale kostis saalist naer. Võib-olla mõni võttis seda naljana, aga mina mõtlen tõsiselt. Asjas puudub vaidlus selles mõttes, et 27. jaanuaril teatas Hanno Pevkur, et ta on nakatunud koroonaviirusesse ja tal on sümptomid. See tähendab seda, et ta ei oleks tohtinud esmaspäeval, 8. veebruaril siin Riigikogu saalis olla, eriti kui ta ei olnud mitte lähikontaktne, vaid nakatunu. Ometi ta oli siin. Aga see nakatumisest teatamine tõi kaasa hulga saadikute eneseisolatsiooni jäämise, põhiliselt olid need Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud. Mul on selline küsimus: kas Riigikogu juhatus on kontrollinud, kas Hanno Pevkur tegelikult oli haige või ta ei olnud haige? 

15:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See ei ole tegelikult protseduuriline küsimus, aga kuna see puudutas seda kuupäeva, kui meil olid valimised, siis tõepoolest panen kõikidele südamele: nendel, kes on saanud positiivse testitulemuse või on lähikontaktsed, palun nendest reeglitest kinni pidada. Kuigi samas, Riigikogu liikmete saadikupuutumatus ei luba teha otsust neid mitte lasta Riigikogu ruumidesse. Ja selleks, et lähikontakte vältida, meil oligi üks valimispunkt tehtud hoovi peale. Hanno Pevkur, palun! Kas protseduuriline küsimus?

15:12 Hanno Pevkur

Jaa, minu nime mainiti. Hea Kalle, ma ütlesin sulle istungit juhatades ja ütlen ka praegu hea meelega, et nii Terviseameti kui arstidega suheldes sain kinnitust, et minu viimane isolatsioonipäev oli 7. veebruar. See on digiloos fikseeritud, kõik on kontrollitud ja korrektne. Nii nagu ma olen siin kogu aeg maski kandnud, soovitan ka sul kanda maski ja hoolitseda selle eest, et sul endal oleks mask ees. Ei tasu minu tervise pärast muretseda. Kui ma tunnen ennast haiglaselt, jään loomulikult koju. Ja tegelikult ma tegin ettepaneku, mida me loodetavasti hakkame kohe arutama, et Riigikogu suur saal töötaks sellel nädalal ja järgmisel nädalal kaugosaluse vormis.

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

15:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh selgituse eest, Hanno Pevkur! Aga minu jaoks jääb üks asi kummaliseks. Kui mind määrati sinu teate peale eneseisolatsiooni, siis isolatsiooni määrati need, kes me põhiseaduskomisjonis olime: Anti Poolamets, Kalle Grünthal. Ja samas ei määratud sinu esitatud andmete põhjal isolatsiooni Igor Kravtšenkot, ei määratud Lauri Läänemetsa, ei määratud kahte põhiseaduskomisjoni töötajat, ei määratud ühte Riigikogu Kantselei ametnikku. Ja kõige hullem on veel see, et Kert Kingo kohta sa andsid Terviseametile valed andmed, väites, et sa istud Kert Kingo läheduses.

15:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, Kalle Grünthal! Väga tõsine teema, aga kahjuks ei ole see protseduuriline küsimus. 

15:14 Kalle Grünthal

Kogu küsimus taandub sellele, austatud Riigikogu juhatus, et praegu käivad eneseisolatsiooni määramised valikuliselt ja seetõttu ... (Juhataja: Kalle Grünthal, palun, ma kutsun teid korrale!) ... tuleks esitada konkreetne arstitõend selle kohta, et ta oli haige, millal määrati, millal testiti teda. Ei tohi lubada seda, et ... (Juhataja: "Kalle Grünthal, kolmas hoiatus, me paneme mikrofoni kinni!") ... et selline koroonaviirusega mängimine muutub poliitilise ...

15:15 Esimees Henn Põlluaas

Ma saan teie tõsistest pretensioonidest aru, aga meil saalis on kord ja kui seda nii rängalt rikutakse, siis tõepoolest, ma ei ole seda veel mitte kordagi oma juhatajatöö jooksul teinud, ei ole mikrofoni laudadel kinni lasknud panna, aga niimoodi ei saa edasi minna. Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus?

15:15 Peeter Ernits

Jaa, mul on protseduuriline küsimus, aga kasutan vähem sõnu.  Seesama juhtum, kui kolleeg Pevkur teatas, et ta on raskelt tõbine. Mulle helistas Terviseameti detektiiv ja arutas minuga, kas mina peaks ka minema isolatsiooni. Teema oli, kas ma olen saadik Pevkurist kahe meetri kaugusel ja rohkem kui veerand tundi. See oli vabal nädalal ja ma ei teadnud vastata, ei osanud mõõta. Aga kas kuidagi ei peaks siin sektorid välja joonistama, kus koha peal keegi peaks olema? Ma hulk aega olin kõhkleval positsioonil, kas ma jään isolatsiooni või jää, sest saadik Pevkur võib olla kahe meetri kaugusel või lähemal.

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tegelikult see ei ole taas protseduuriline küsimus, aga ka mina nõustun nende etteheidetega, sest Hanno Pevkur andis ka minu üles kui lähikontaktse. Me olevat kohtunud teisipäeval, kui meil oli kaugistung ja ma üldse siin ei käinud. Ja kolmapäeval ma olin ainult siin. Nii et tegelikult, Hanno, vaata peeglisse ja mõtle, mis eesmärgil sa paljud inimesed üles andsid. Viktor Vassiljev, palun!

15:17 Viktor Vassiljev

Mul on selline protseduuriline märkus, et Terviseamet ütleb, et kaks meetrit peab distants olema. Ja see, kes juhib istungit või kes räägib puldist – no võiks ju mõõdulindiga ära mõõta, aga minu meelest seal on kaks meetrit. Nii et täitsa vabalt võib istungi juhataja ka ilma maskita olla. Ei juhtu mitte midagi. 

15:17 Esimees Henn Põlluaas

Meil on väga palju olnud juttu eeskuju andmisest ja seda ma püüangi kõige paremal viisil teha. Hanno Pevkur, palun!

15:17 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma tänan, et minu personaalteema on siin nii pikalt arutluse all olnud, aga ma võin teile kinnitada, et nii nagu Isamaa fraktsiooni puhul, nii ka minu juhtumi puhul Terviseamet võttis ette Riigikogu saali kaardi ja hakkas sellest lähtuvalt vaatama, kes on ühe või teise inimese lähedal. Vähemalt nii selgitasid mulle needsamad detektiivid, kes sullegi helistasid. Ja Terviseamet tegi oma tööd minu hinnangul täie pühendumusega, just nii, nagu nad peavad selles olukorras tegema. Ma arvan, et me võiksime selle debati nüüd lõpetada ja minna Riigikogu istungi juurde. 

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Madis Milling, palun! Kas protseduuriline küsimus?  

15:18 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Hetk tagasi te mainisite isiklikku eeskuju. Öelge palun, millist isiklikku eeskuju annavad need Riigikogu liikmed, kes siin saalis ilma maskita on!

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nad ei anna sugugi mitte head eeskuju, ma olen täiesti sama meelt. Aga ma usun, et nüüd me saame oma istungiga edasi minna. Teemaks oli päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja teine punkt, milleks on keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele avamere vesiviljeluse mahu määramiseks" eelnõu 316 esimene lugemine.

Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Priit Sibul, kas on protseduuriline küsimus?

15:19 Priit Sibul

Jaa, aitäh! Mul on küsimus. Isamaa fraktsioon saatis teile kirja, see on ka EMS-is ja ma olen aru saanud, et te olete seda lugenud. Mul on selline küsimus. Hanno ütles, et me hakkame kohe arutama, kas me läheme oma töös üle kaugistungile või jääme kontaktistungile. Kui me siin juba oma naba imetlemise ja töö korraldamisega tegeleme, siis tegelikult tahaks peaministri suu läbi ülevaadet, kuhu valitsus jõudnud on. Kas te olete jõudnud peaministriga rääkida? Kuna te ei teinud ettepanekut, et tema ülevaade on selle nädala päevakorras, siis millal peaminister saab meie ette tulla?

15:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, see avaldus jõudis minuni. Kindlasti jõudis ka peaministrini kutse Riigikokku tulla ja teha meile poliitilise avalduse vormis ülevaade koroonaolukorrast ning juba rakendatud ja plaanitavatest meetmetest. Siiamaani ei ole aga Toompealt mitte mingisugust vastust tulnud. Aga isiklikult ma täiesti toetan seda ettepanekut. Ja kuna poliitilise avalduse lisamine päevakorda võib toimuda ka väljaspool nädala päevakorda, siis mina olen valmis selle sinna panema kas või hommepäev, kui peaministrilt nõusolek tuleb. Ja kindlasti, mida rutem see tuleb, seda parem. Urmas Reinsalu, palun! Kas on protseduuriline küsimus?

15:21 Urmas Reinsalu

Ei ole. Me tegeleme praegu ettepanekutega päevakorra kohta, eks ole, päevakorra kinnitamisega. Minu ettepanek on selline. Meil on olukord, kus teadusnõukoja liikmetelt on tulnud väga selged osutused, mis puudutavad viiruse ulatuslikku levikut. Ja on ka signaalid, et uus valitsus kavandab omapoolseid tegevusi selles vallas. Oleks vajalik, et parlament saaks venituseta, kohe valitsusjuhi ülevaate, milline on uue valitsuse positsioon seoses teadusnõukoja antud sisendiga võimalike viirust tõkestavate abinõude süsteemse kohaldamise kohta riigis.

Ma pean mõistlikuks, et me lülitame peaministri sellekohase ettekande selle töönädala päevakorda venituseta. Kui olukord on selline, et meil ei ole informatsiooni või tagasisidet peaministrilt, siis on mul ettepanek võtta juhataja vaheaeg ja saada peaministrilt see tagasiside. Ma arvan, et praegu ei ole olulisemat küsimust, millega ka rahvaesindus peaks tegelema, kui on viirusevastane võitlus, võitlus kõigi nende tagajärgedega, mida see viirus ühiskonnale kaasa toob.

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kindlasti, niipea kui peaminister on nõus oma ettekande tegema, me lülitame selle päevakorda. Selles ei ole kahtlustki. Aga kõik päevakorra täiendused on võimalikud ainult sellisel juhul, kui kõik fraktsioonid Riigikogu saalis on sellega nõus. Kui mõni fraktsioon ei ole nõus, siis see täiendus hääletusele ei lähe. Nii et ma küsin, kas kõik on nõus. Milline on fraktsioonide seisukoht? Kas te olete nõus selle ettepanekuga? Tundub, et vastuväiteid ei ole. Siis lülitame peaministri poliitilise avalduse ... Hanno Pevkur!

15:23 Hanno Pevkur

Vabandust! Ma ei saa nüüd härra esimehest kuidagi aru. Kuidas me saame lülitada midagi päevakorda, kui meil ei ole ettekandjat? Kui peaministrile on ettepanek tehtud ja tal on võimalik siia meie ette tulla, siis ta kindlasti annab sellest märku. See on alati nii olnud. Ma ei mäleta täpselt, millal, aga mitu kuud tagasi oli sama seis. Riigikogu esimehena te ise ütlesite, et kui peaminister saab tulla, siis ta loomulikult tuleb siia ja me lisame selle päevakorda. Niimoodi ei saa ju panna ühtegi asja päevakorda, et keegi teeb siit saalist lihtsalt ettepaneku, et paneme neljapäevaks ühe punkti juurde. Juhatus ei ole seda üldse arutanudki ja nüüd sa paned selle asja hääletusele. Ei saa! Või sa tahad ilma hääletuseta midagi sisse panna? Niimoodi need asjad ju ei käi. Sa tead ise väga hästi, kuidas kodukord reguleerib ühe või teise punkti lisamist.

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Jah, selle oleks lisanud ainult põhimõtteliselt, kuna ükski fraktsioon ei olnud ju vastu. Ongi nii, et kui esmaspäeval tuleb mõni fraktsioon ettepanekuga lülitada mingi küsimus päevakorda ja teised fraktsioonid ei ole sellega nõus, isegi kui ainult üks fraktsioon on vastu, siis seda ei lülitata päevakorda. Urmas Reinsalu, palun!

15:25 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et viirusevastaste tegevuste kavandamisel on valitsuse ja parlamendi dialoog väga oluline. Ma väidan, et parlamentaarses riigis sellele alternatiivi ei ole. Mis puudutab kodukorraseaduse tõlgendamist, millele härra aseesimees tähelepanu juhtis, siis kahtlemata parlament kinnitab selle töönädala päevakorra. On tulnud konkreetne ettepanek täiendada selle töönädala päevakorda peaministri poliitilise ettekandega, millele peaksid järgnema läbirääkimised ja ka võimalus esitada küsimusi, mis puudutavad olukorda koroonaviiruse tõrjel riigis ja kavandatavaid meetmeid.

Mis puudutab seda, milline päev proua peaministrile võiks sobida, mis ajal seda teha, siis minu ettepanek oligi, et istungi juhataja, härra Riigikogu esimees, võtaks juhataja vaheaja, kontakteeruks ettekande tegijaga ja saaks anda meile tagasisidet, milline selle töönädala päev kõige paremini sobib. Nii et minu ettepanek on võtta praegu 30 minutit juhataja vaheaega, võtta ühendust peaministriga ja saada tagasisidet selle kohta, milline päev on sobiv. Nagu Riigikogu esimees õigustatult osutas: ükski fraktsioon selle ettekande vajadust kahtluse alla ei seadnud.

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, loomulikult on täiesti arusaadav, et Riigikogu vajab sellist ülevaadet, selles ei ole üldse kahtlustki. Ja mida kiiremini, seda parem. Ma mäletan, eelmine kord tõesti oli nii, et kui selline kutse esitati Jüri Ratasele reedel ja ta esmaspäeval ei teinud seda poliitilist avaldust, siis pahameel oli väga suur. Ta tegi selle teisipäeval. Ja ma loodan, et ka praegune peaminister võimalikult kiiresti reageerib sellele.

Aga olukorra selgituseks ma loen ette meie kodu- ja töökorra seaduse § 155 punkti 1: "Vabariigi Presidendil, peaministril ja ministritel on õigus esineda Riigikogu istungil poliitilise avaldusega. Teised ametiisikud esinevad Riigikogu istungil Eesti Vabariigi põhiseaduses või seaduses ettenähtud ettekannete või ülevaadetega." Nii et meil ei ole kahjuks õigust teda kohustada siin poliitilise avaldusega esinema, aga me saame selle ettepaneku teha ja selle olulisust väga tungivalt rõhutada. Mart Võrklaev, palun!

15:28 Mart Võrklaev

Aitäh! Praegu, kui te lugesite ette kodu- ja töökorra seaduse punkti, siis te tegelikult ütlesite ka välja selle, mida Hanno Pevkur samuti selgitas: et peaminister Kaja Kallas on täna saanud kutse tulla Riigikogu ette. Minu teada oli see kella 10 ja 12 vahel. Selge on see, et peaministri tööpäev on tihe ja ta võib olla hõivatud. Aga ma usun, et esimesel võimalusel tuleb ka vastus. Ja nii nagu kodu- ja töökord ütleb, peaministril on õigus siia tulla. Kutse on talle esitatud. Ja ma arvan, et Riigikogu võtab iga kell peaministri soovi vastu, kui ta avaldab soovi siia tulla. Küll ei saa me päevakorda panna punkti, et mingil konkreetsel hetkel ta peab siia tulema. Paindlikkus on olemas, Riigikogu on avatud peaministrit kuulama, on selle kutse esitanud. Minu ettepanek on liikuda edasi ettevalmistatud päevakorraga. Ettepanekut kuidagi teistmoodi lisada päevakorda midagi, mis ei ole kokku lepitud, Reformierakonna fraktsioon kindlasti ei toeta. 

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

15:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Me oleme arutelus jõudnud sinnamaale, et mõnele erakonnale on asi oluline, mõnele ei ole. Minu meelest ei ole eetiline täna arutada ja otsustada selle üle, kas Riigikogu läheks kaugtööle, kui me näeksime, et ükski rahvasaadik ei ole haigestunud. Meil puudub praegu informatsioon, milline olukord on. Ma ütlen enda valijatele, et me läksime kaugtööle sellepärast, et me arvasime, et nii on parem. See probleem ei ole tegelikult oluline, sest Reformierakond ei näinud selles probleemi ja isegi peaministri jaoks ei ole see asi oluline. Me tahame olla online ja teada, milline olukord on. Kuidas me ikkagi hääletame kaugtöö suhtes? 

15:30 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Selle juurde me tuleme. Me ei ole sinna veel jõudnud. Urmas Reinsalu, palun!

15:30 Urmas Reinsalu

Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde või õigemini ettepaneku juurde päevakorda täiendada. Loomulikult, päevakorda saab parlament täiendada, kui sellega on nõus kõik saadikurühmad, ja selles olukorras on mul väga hea meel, et härra Võrklaev osutas sellele, et parlament on avatud. See on väga tähtis lähtekoht sellele küsimusele lahenduse leidmisel.  Parlament on avatud ja soovib kuulata peaministri ülevaadet, mis puudutab kõige akuutsemat küsimust riigis.

Nüüd on küsimus selles, et see on parlamendi ettepanek ja üleskutse, aga millisel päeval võiks selle ettekande teha. Arusaadavalt peaminister on hõivatud ja see, milline päev sellel nädalal võiks proua peaministrile sobida, sõltub tema töögraafikust. Kuid ma pean mõistlikuks, et me siiski parlamendi tööaega kavandades saaksime anda selle päevakorra kinnitamisega selge signaali, et rahvaesindus peab seda küsimust nii oluliseks, et peab vajalikuks lülitada see selle töönädala täiskogu päevakorda. Ja selleks, et saada selgus, mis päeval ja kas üldse ta on valmis tulema valitsuse nimel seda ettekannet tegema, ma palungi istungi juhatajal kuulutada välja vaheaeg, et võtta ühendust peaministriga.  Pärast tagasiside saamist me saaksime selle ettekande korrektselt planeerida täiskogu päevakorda, nii nagu kodukorraseadus seda võimaldab.

15:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nii nagu ka teie, austatud Urmas Reinsalu, märkisite, Reformierakonnalt tuli juba seisukoht, et nemad ei ole ühegi sellise täiendamisega nõus. Nii et säärane päevakorra täpsustamine hääletamisele ei saa minna. Aga ma loodan, et peaminister võimalikult ruttu vastab. Ma võtan veel isiklikult, kui minu juhatamise aeg siin otsa saab, temaga ühendust ja siis on meil juba pilt selge. Ja nagu siin mitmel korral kõlas, ma olen iga hetk valmis andma peaministrile selleks ettekandeks võimaluse – ükskõik, mis päeval. Ma loodan, et see toimub juba homme. Hanno Pevkur, palun! 

15:33 Hanno Pevkur

Jaa, kiire repliik. Hea juhataja, ma aitan võib-olla kolleeg Reinsalu. Ma saan aru, et tal on palju küsimusi peaministrile, aga selleks on täiesti formaat olemas. Meil on kolmapäeval infotund ja seal saab väga kiiresti kõikidele küsimustele kenasti vastused ja saab isegi debatti pidada peaministriga, mida poliitilise avalduse käigus võib-olla ei saaks teha. Nii et, hea Urmas, ma arvan, et sulle pika parlamendikogemuse juures meenub ka, kuidas Riigikogu juhatus Riigikogu suurele saalile päevakorda ette valmistab. Ja sellist korda pole tõesti varem olnud, et ühe fraktsiooni hommikuse kirja peale pärastlõunal parlamendi suur saal muudab täiskogu päevakorda. Nii et ma usun, Urmas, et ei ole mõtet seda poliitilist vaidlust siin edasi pidada. Läheme päevakorra kinnitamise juurde!

15:34 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reinsalu, palun!

15:34 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma võin kolleeg härra Võrklaeva osutuse peale öelda, et tõepoolest, kodukorraseadus on nüansseeritud. See näeb ette ka erijuhud, mille puhul fraktsioonide vetoõigus päevakorra täiendamise puhul ei kehti. Valitsusliikmete poliitilised avaldused ja nendele järgnevad läbirääkimised on nimelt üks juhtudest. Neid asju on veelgi. Küllap me töö korras kindlasti omandame teadmisi selles valdkonnas juurde.

Nüüd küsimus, mis puudutab minu konkreetset ettepanekut. See oli lihtne ja selge. Ma saan aru härra Pevkuri käsitlusest. Ta ütleb, et palun, meil on infotund. Aga parlamendi jaoks on oluline – vähemalt osa parlamendiliikmete jaoks – selle küsimuse menetlemine sellel töönädalal. Loomulikult, ma olen nõus kodukorraseaduse loogikaga, et see eeldab peaministri valmisolekut parlamendi ette tulla, tahet seda teha. Keegi ei saa teda sundida. Meil juriidiliselt puudub õigus otsustada see küsimus peaministri tahet eirates.

Ja et meil oleks võimalik tuvastada peaministri tahe ja valmidus mingil talle sobival selle töönädala päeval tulla parlamendi ette ettekandega, ongi mõistlik võtta, härra Riigikogu esimees, vaheaeg. Ma kordan oma ettepanekut. See ei ole pisiküsimus. Lähipäevadel kavandatavad piirangud puudutavad kogu ühiskonna toimimist lähikuudel. Ma arvan, et on mõistlik võtta see mõni minut, katkestada istung ja küsida peaministri tahet. Kui see tahe on olemas, on meil võimalik see küsimus päevakorda lülitada. Sellele ei laiene kellegi vetoõigus, nagu kodukorraseadus ette näeb. Nii saame istungi rakendamisega edasi minna. 

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täiesti mainisite õigesti, et poliitilise avalduse tegemise soovile, kui see peaministrilt tuleb, ei saa vetot seada ükski fraktsioon. Ja seda soovi ei ole mina täna siin saalis näinud. Vastupidi, tegelikult on kõik osapooled leidnud, et see on vajalik. Kui eelmist samasugust poliitilist avaldust oodati peaminister Jüri Rataselt, siis kuulutasin ma välja vaheaja, et seda arutada. Lähtudes analoogiast ma täpselt samamoodi kuulutan praegu välja vaheaja 20 minutit, et kõik Riigikogu liikmed saaksid võimalikult kiirelt vastuse sellele küsimusele. Ma võtan peaministriga ühendust. Vaheaeg 20 minutit.

V a h e a e g

15:57 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Ma informeerin teid, et kahjuks ei õnnestunud mul peaministriga kontakti saada. Tema nõunikud lubasid peaministrit otsida, temaga ühendust saada, ja lubati esimesel võimalusel see vastus saata. Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus?

15:57 Peeter Ernits

Paraku lugupeetud juhataja diskrimineeris mind enne vaheaega. Aga ma tahtsin edasi öelda ja nüüd on praegu õige koht seda öelda, et mu kolleeg siin üle vahekäigu pakkus enne, et see on nii oluline küsimus, et võiks kaks tundi vaheaega võtta. Aga seda ettepanekut ei võetud arvesse. Nii et ma toetan Signe Kivi ettepanekut võtta kaks tundi vaheaega. Ta ise ei öelnud seda.

15:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma arvan, et las Signe Kivi teeb ise selle ettepaneku, kui tal on soovi. Signe Kivi, palun!

15:58 Signe Kivi

Seda ettepanekut ma ei ole teinud. Aitäh!

15:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tarmo Kruusimäe.

15:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Mulle meenub kohe 13. veebruar aastal 2019, kui me ka ju soovisime peaministri seisukohta. Ja siis me ootasime peaministri seisukohta kolm tundi, kui ta jaotas seal šokolaadi. Me ei tea, mida praegu jaotatakse, aga ootaks ikkagi peaministri seisukoha ära.

15:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

15:59 Urmas Reinsalu

Aitäh! Härra Riigikogu esimees, äkki te kirjeldaksite edasist käiku. Ma tunnustan, et te võtsite vaheaja ja püüdsite saada kontakti proua peaministriga. See on igati loogiline. Küsimus: kuidas me saaksime selle küsimuse menetlemisega edasi minna, et saada peaministri tagasisidet ja langetada otsuse päevakorra kohta?

15:59 Esimees Henn Põlluaas

Tema büroost lubati esimesel võimalusel see tagasiside saata. Aadu Must, kas protseduuriline küsimus?

15:59 Aadu Must

Eesti ajaloos, Eesti parlamentarismi ajaloos oli selline asi nagu lehmakauplemine. Pärast tuli välja, et lehma ei olnud, raha ei olnud, aga kaubeldi ikka. Tänapäeva inimesed ei tea, mida see endast tähendab. Nähtavasti me teeme ajalugu. Pärast tänast on sõnal "lehmakauplemine" parlamendis uus sisu. Aga võib-olla läheks siiski edasi.

15:59 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Vaevalt see lehmakauplemise mõistele uue sisu annab, seda on siin toimunud ka lähiajal. Mart Võrklaev, palun!

16:00 Mart Võrklaev

Aitäh! Toetan kolleeg Aadu Musta seisukohta ja teen samuti ettepaneku minna päevakorra rakendamisega edasi. Kolleeg Reinsalule vastuseks, et mitte miski ei takista praegu Riigikogul oma tööga edasi minna. Peaminister on ju saanud täna ennelõunal selle sõnumi kätte, et teatud fraktsioonid paluvad ta siia viiruse põhjustatud olukorrast rääkima. Peaministril on võimalik see ettepanek rahulikult läbi mõelda ja nii, nagu te kodu- ja töökorda enne tsiteerisite, anda oma otsusest Riigikogule teada.

Me oleme täna kinnitanud, et meil on valmidus peaminister siin kenasti vastu võtta. Me ei pea selle arutelu peale rohkem aega kulutama, seda enam, et me ei ole täna kaugistungil, me oleme siin kohapeal. Viiruseolukord on riigis tõsine ja mida kauem me siin saalis koos istume, seda suuremat ohtu me võime tegelikult üksteisele kujutada. Seda enam, et osa meist ei kanna jätkuvalt maski. Ehk minu konkreetne ettepanek: liigume istungi rakendamisega edasi ja läheme tänase päevakorra juurde!

16:01 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Helme, kas on protseduuriline küsimus?

16:01 Mart Helme

Ma teen protseduurilise ettepaneku. Kuna näib, et rahvasaadikud on pidurdamatus kõnehoos, siis ma teen ettepaneku asuda praegu, kuni me ootame peaministri büroo vastust, vaba mikrofoni vooru juurde.

16:01 Esimees Henn Põlluaas

See on küll väga vahva ettepanek, aga kahjuks meie protseduurireeglid seda ei võimalda. Peeter Ernits, palun!

16:01 Peeter Ernits

Ma kuulsin siin sellist ärevust tekitavat repliiki. Tokyo olümpiamängude juht taandati sellepärast, et ta ütles, et naised liiga palju räägivad. Ja nüüd kolleeg Must rääkis peaministriga seoses lehmast. Kas ma sain õigesti aru või mis kauplemine siin käib?

16:02 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mis ma oskan selle kohta öelda? Aadu Must, palun! Või Mihhail Stalnuhhin.

16:02 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Siin tekib tahes-tahtmata selline tunne, et suur osa parlamendist venitab aega, selleks et Euroopa Liidu ühtsus ei saaks lõppude lõpuks saavutatud, et mitte tegeleda selle avaldusega, mis meil siin päevakorras on. Kas on nii või?

16:02 Esimees Henn Põlluaas

Ei oska mina siin Euroopa Liidu ühtsuse kohta küll midagi öelda ja vaevalt see meie protseduurilistes küsimustes kinni on. Urmas Reinsalu, palun!

16:02 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma kuulsin Reformierakonna fraktsiooni juhi osutust selle kohta, et peaminister sai teate kätte. Ma kuulsin Riigikogu esimehe sõnumit, et ta ei ole peaministriga ühendust saanud. Mul on küsimus, kas siis peaminister on selle taotluse kätte saanud ja kui on, siis milline on tema tagasiside. See on mulle tegelikult hetkel selgusetu.

Mis puudutab seda, et läheme venituseta päevakorraga edasi, siis ma täiesti ühinen kõigi nende ettepanekutega, mis siin kõlasid. Me peamegi minema venituseta selle juurde, et kinnitada päevakord, mis tegeleb kõige olulisemate küsimustega, millega seadusandja sellel nädalal peaks tegelema. Ebaolulisega tegeleme ka, aga enne tegeleme olulisega. See oli kogu minu ettepaneku mõte, millele ma päevakorra kinnitamisel tähelepanu juhtisin. Minu ettepanek on selline. Ma palun Riigikogu esimehel formuleerida ettepanek – kui ikka kõik parlamendi saadikurühmad ühinevad sellega –, et proua peaminister esineks sellel nädalal poliitilise ettekandega koroonaviirusest põhjustatud olukorrast riigis. See on tema õigus, mitte kohustus. Sellisel juhul on meil võimalik liikuda edasi.

16:04 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kindlasti on proua peaminister selle pöördumise kätte saanud. See on läinud ametlikke teid mööda Stenbocki majja. Ja on ka minu allkirjaga kiri seoses sellega, et Isamaa fraktsioonilt tuli selline ettepanek. Ma toetan seda ja olen valmis esimesel võimalusel andma peaministrile võimaluse tulla siia saali olukorda tutvustama – ka see on edastatud. Ma ei ole teda telefoni teel kahjuks kätte saanud, telefonile ei vastatud, aga nõunikud lubasid esimesel võimalusel vastuse saata. Ma usun ja loodan, et peaminister tuleb siia esimesel võimalusel, sest küsimus on väga oluline, väga pakiline ja igasugune venitamine oleks väga arusaamatu. Peeter Ernits, palun!

16:05 Peeter Ernits

Ma olen ikkagi mures selle pärast, mis siin kolleegilt Keskerakonnast kõlas. Tunnen huvi, kes see lehm on siin selles mängus?

16:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mina ei oska seda öelda. Eks see peab olema igaühe enese äratundmishetk, kelleks ta ennast tunnistab. Aga ma arvan, et tegelikult ei ole meil siin Riigikogus mitte ühtegi lehma, vaid on Riigikogu liikmed. Aga mulle tundub, et nüüd me oleme saanud nende küsimustega ühele poole ja läheme päevakorra kinnitamise juurde. Tuletan teile meelde, et keskkonnakomisjon tegi ettepaneku jätta kolmapäevasest istungi päevakorrast välja teine punkt ehk Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele avamere vesiviljeluse mahu määramiseks" eelnõu ... Urmas Reinsalu, kas on protseduuriline küsimus?

16:06 Urmas Reinsalu

Ei ole protseduuriline. On lihtsalt päevakorraga seoses märkus. Ma arvan, et päevakorra parlament peab kinnitama, aga ma tahan väljendada lootust, et tõepoolest Riigikogu kõik fraktsioonid toetavad seda ettepanekut, et peaminister sellel nädalal esineks sellekohase ettekandega, ja me saame päevakorra juurde minna.

16:07 Esimees Henn Põlluaas

Ma väga loodan sedasama. Tõepoolest, teistpidi oleks veidi kummaline. Aga nagu ma enne ette lugesin meie kodu- ja töökorra seadusest, sooviavaldus peab tulema peaministrilt, ja mina kahtlemata annan selleks võimaluse nii ruttu kui võimalik.

Ja nüüd siis koos selle ette loetud muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:08 Esimees Henn Põlluaas

Päevakorra kinnitamise poolt on 64 Riigikogu liiget, vastu 13 ja erapooletuid 2. Päevakord on kinnitatud. 

Läheme edasi. Austatud Riigikogu, meil on vaja läbi viia veel üks hääletus. Nimelt juhatus arutas, kas viia täiskogu istungid sellel töönädalal läbi tavavormis või kaugosalusega istungi vormis, kuid konsensust ei saavutatud. Seetõttu soovib juhatuse liige Hanno Pevkur panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel hääletusele. Selgituseks enne hääletust nii palju, et kuna tänane istung on alanud, siis seda me jooksvalt kaugosalusega istungiks ümber kujundada ei saa. Vastavalt kodukorraseadusele kestab tänane istung kuni päevakorra ammendumiseni. Seega me saame hääletada kaugosalusega istungi toimumist alates homsest ehk siis ajavahemikus 16.–18. veebruar. Tarmo Kruusimäe, kas on protseduuriline küsimus? Palun!

16:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Noh, ma saan aru, et täna peaminister siia ei tule ja homme räägib peaminister siin tühjale saalile, sest me oleme üle läinud kaugosalusele. Kas see kaugosalus on ikka praegu oluline? Põhimõtteliselt me võime ju vaadata ka AK-st, mida peaminister ütleb. Me tahame ikkagi, et toimuks parlamentaarne debatt. Kui ohtlik meie olukord siin ikkagi on ja kas on võimalik ka saali kohale tulla? 

16:10 Esimees Henn Põlluaas

Jah, see on väga hea küsimus ja nüüd sõltub kõik sellest, kuidas Riigikogu hääletab: kas hääletatakse Hanno Pevkuri ettepaneku poolt minna homsest üle sel nädalal kaugosalusega istungitele või jätkame tavavormis. Ja kui me läheme kaugistungitele üle, siis tõepoolest kõikidel austatud Riigikogu liikmetel on valikuvõimalus, kas jälgida peaministri ülevaadet siin saalis või interneti vahendusel. Nii et kõik sõltub sellest hääletustulemusest. Paul Puustusmaa, palun!

16:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea juhataja, kas mul on võimalik saada teada põhjusi, miks me peaksime üle minema kaugosalusele?

16:11 Esimees Henn Põlluaas

Hanno Pevkur viitas epidemioloogilisele olukorrale Eestis. Nakatunute arv on meil kahetsusväärselt väga suur. Tema põhjendus oli, et siin tihedalt koos istudes on viiruse leviku oht suur ja seetõttu võiksime üle minna kaugistungile. Mina esitasin vastuväite. Viimati, kui juhatus otsustas üle minna kaugistungile, oli otsuse tegemise hetkel Riigikogu liikmete seas üks nakatunu ja terve hulk rahvasaadikuid oli eneseisolatsiooni määratud. Praegu meil sellist olukorda ei ole. Kaugistungile üleminek nõuab kehtestatud korra järgi kaalukaid põhjusi ja kuna olukord on parem, kui viimati oli, siis ei pidanud mina vajalikuks kaugtööle üle minna. Niisugune selgitus siis. Ma loodan, et Hanno Pevkur nõustub, et ma üsnagi täpselt andsin asja sisu edasi. Hanno Pevkur, palun!

16:13 Hanno Pevkur

Aitäh! Head kolleegid, tõepoolest, kui juhatuse arutelu hästi kiiresti kokku võtta, siis minu ettepanek oli, arvestades epidemioloogilist olukorda ja ka vajadust, et Riigikogu näitaks eeskuju, teha selle nädala ja ka järgmise nädala istungid kaugosalusega. Praegu on minule teadaolevalt Keskerakonna fraktsioonis üks lähikontaktne, kes on määratud koju, ja Isamaa fraktsioonis on üks lähikontaktse kahtlus, mille põhjendatus selgub homme hommikul. Tuleks välistada kõiki riske, mis siin saalis koos istumisega on. On isegi kurjast, et me nii kaua siin täna oleme olnud. Tegelikult oleks mõistlik see hääletus läbi viia ilma täiendavate küsimusteta ja asi  ära otsustada. Ja mõistlik oleks teha see nii selle nädala kui järgmise nädala kohta. Ei paista, et epidemioloogiline olukord läheb kahe nädalaga oluliselt paremaks. 

16:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Järgmise nädala küsimust me ei saa siin hääletusele panna, sellepärast et seda me ei arutanud juhatuses. Me ei saanud juhatuses konsensust selle nädala küsimuses ja seetõttu me seda siin suures saalis arutamegi. Samas ei saa mitte ühelegi Riigikogu liikmele keelata küsimusi esitada. Kalle Grünthal, palun!

16:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma mõistan muidugi hea kolleegi Hanno Pevkuri muret selle pärast, et Eesti Vabariigis on nakatumine väga suur. Aga nagu me oleme tähele pannud, on regiooniti kehtestatud erinevad koroonapiirangud. Ja kui tulla sellesse keskkonda, kus meie praegu asume, siis olukord väga hirmutav ei ole. Ja need isikud, kes on sattunud lähikontakti või on selle kahtlusega, on juba eneseisolatsioonis. Ehk siis võib öelda, et praegu puuduvad kaalukad põhjused minna üle kaugistungile. Ühtegi objektiivset põhjust selleks pole. 

16:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, tõepoolest, ka varem on tulnud fraktsioonidelt avaldusi minna objektiivsetel põhjustel üle kaugtööle, kuid juhatus ei ole neid aktsepteerinud. Meie kord näeb ette kaalukate põhjuste esitamist ja juhatusel on siis otsuse tegemisel kaalutlusõigus. Mailis Reps, palun!

16:16 Mailis Reps

Aitäh! Tahan lihtsalt märkida, et jah, tõesti, meie fraktsioonis on lähikondne, ta ei saa Riigikogu töös osaleda. Aga siin on ka põhimõtteline küsimus, mitu Riigikogu liiget siis peab olema kõrval oma mandaadi kasutamisest. Kõigil, kes soovivad saali tulla, on jätkuvalt see võimalus. Inimesel, kellel ei ole lubatud oma kodust välja tulla, ei ole seda võimalust, välja arvatud, kui me teeme selle kaugistungi hääletuse. Seega on kõigil, kes soovivad, ka neil, kes käisid volikogu istungil ilma maskita, võimalus siia saali tulla. Aga kõik need, kes ei soovi temaga olla samas saalis, saavad osaleda distantsilt.

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Jah, tõepoolest, nii see on. Ka neil, kes on isolatsioonis, lubab põhimõtteliselt nende saadikupuutumatus siia kohale tulla. Aga samas on sellised olukorrad, kus meil üks rahvasaadik või kaks või isegi päris mitu Riigikogu liiget on mingisugusel põhjusel istungilt puudunud, tegelikult ju üsnagi tavapärased. Ja meie kaugosalusega istungite läbiviimise kord näeb ette just seda, et selleks peab olema kaalukas põhjus, kui näiteks terve fraktsioon puudub jne. Nii et see on mõttekoht. Juhatus ongi siiamaani iga nädal, vaadates olukorrale otsa, eraldi otsuse teinud. Ja tavaliselt me oleme konsensusele jõudnud, seekord mitte. Ja nüüd on see siin suures saalis arutelul. Martin Helme, palun!

16:18 Martin Helme

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et kui me tegime kodukorras koroonapandeemia alguses muudatuse, siis küsimus sellest, et kaugistungit ei hakatakse kuritarvitama, oli väga oluline teema. Ja sellepärast pandi paika teatud parameetrid, kust maalt alates on vaja kaugistungile minna. Ja need parameetrid olid: vähemalt viiendik Riigikogu liikmetest ei saa osaleda – mitte üks-kaks inimest või igast fraktsioonist üks-kaks inimest, vaid vähemalt viiendik ehk 20 või 21 Riigikogu liiget või üks terve fraktsioon.

Meil ei ole sellist olukorda. Me kuuleme, et meil on ühes fraktsioonis üks kontaktne inimene, mis tähendab seda, et tegelikult isegi ei ole teada, kas ta on nakatunud või mitte. Ja praegu me ei ole võimelised selgeks tegema, kui kaua ta eneseisolatsioonis on või millal tal see selgub. See, et Riigikogu istungilt mõni inimene puudub – ka meie fraktsioonis on üks inimene muul põhjusel täna siit istungilt puudu –, on Riigikogu töös täiesti tavapärane. See ei ole põhjus kaugistungi korraldamiseks.

Ja kui me räägime siin eeskujust, siis andke andeks, aga need 101 inimest, kelle rahvas on Riigikokku valinud, kellel on saadikupuutumatus, kellel on kuluhüvitised ja muud asjad – no me saame sajal viisil näidata eeskuju, aga mitte sellega, et me ei viitsi tööle tulla.

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Nii see on. Meie kord näeb ette teatud olukorra selleks, et kaugtööle minna. See ei tohi muutuda tavapäraseks praktikaks. Peeter Ernits, palun!

16:19 Peeter Ernits

Aitäh! Enne ma rääkisin, kuidas ma pidin kolleeg Pevkuri pärast hulk aega praadima, kas olen lähikontaktne või mitte. Ja nüüd ma kuulsin kolleeg Pevkuri käest, et keegi Isamaa kolleegidest on ka kahtlusalune. Kas see äkki ei ole siin minust meetri kaugusel olev Helir-Valdor Seeder või kahe meetri kaugusel istuv kolleeg Sester? On sul täpsemaid andmeid?

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Jah, üks nimi nendest tabas täkkesse, aga ta on igaks juhuks kodus, ei tule siia. Ja mitte ta ise ei ole haige või nakatunud, vaid lihtsalt keegi tema lähedastest. Tema proovi, testi tulemus peaks selguma, ma täpselt ei tea, kas täna või siis homme hommikuks. Aga küsimus ei ole hetke teadmise kohaselt nakatunud inimeses. Mailis Reps, palun!

16:20 Mailis Reps

Aitäh! Martin Helmel on selles osas, mida me arutasime tol hetkel, kui kevadel seda eelnõu menetleti nii Riigikogus kui ka Vabariigi Valitsuses, suur õigus. Siis me pidime oma arvamuse andma. Aga arutelu käis põhimõtteliselt veidi teise asja ümber ja see oli, mis saab, kui inimesed hakkavad seda kuritarvitama näiteks välislähetusteajal või muudel põhjustel.

Ma tõin näited täiesti teisest olukorrast: kui riik keelab inimesel kodust välja minna, sest ta on eneseisolatsioonis või tal on COVID-19. See on absoluutselt teine olukord. Siis ta ei saa mandaati rakendada, välja arvatud juhul, kui on mindud kaugistungile. Kusjuures, ma veel kord ütlen: kõikidel, kes soovivad saali tulla, on see võimalus. Need, kes on kaugistungil ettevaatlikkusest, saavadki osaleda kaugistungil.

Ma veel kord tuletan teile meelde, et me oleme hetkel Euroopa viie kõige kõrgema nakatumisnäitajaga riigi hulgas. Meie värv on tumepunane, mis tähendab, et meid peetakse Euroopas eriti ohtlikuks riigiks. Mille üle me üldse arutame?! Milliseid objektiivseid põhjusi me veel vajame?! 

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Jah, aitäh! See kõik on õige, välja arvatud üks väike nüanss: Riigikogu liiget ei saa takistada siia saali tulemast, ükskõik, kas on kaugistung või tavapärane istung või me viime siin läbi mingisuguseid hääletusi. Riigikogu liikmel on õigus kohale tulla, ükskõik, kas tal on koroonatest positiivne või negatiivne. Aga ma väga loodan, et mitte keegi ei kuritarvita seda võimalust. Mart Helme, palun!

16:22 Mart Helme

Aitäh! Mulle tundub, et teatud rahvasaadikute eestvedamisel tahetakse meie parlamenti viie kõige rumalama Euroopa parlamendi hulka vedada. Meil on näide, kuidas Isamaa fraktsioonist terve hulk inimesi põdes haiguse läbi ja oli eneseisolatsioonis. Nad on praegu siin saalis ja ei ole mingit katastroofi.

Minu väga selge veendumuse kohaselt on kogu see koroona ja kaugistung muudetud poliitilise mängurluse instrumendiks. Ma võin seda tõendada ka sellega, et kui mulle helistati Terviseametist seoses kolleeg Pevkuriga, siis selgus – ma küsisin seda spetsiaalselt –, et kolleeg Pevkur oma fraktsiooni liikmeid ei olnud üles andnud. Nii mulle öeldi. Nii mulle öeldi! Ma küsisin päris mitme inimese kohta, muu hulgas sinu pinginaabri kohta, ja mulle öeldi: ei, teda minu nimekirjas ei ole. Võib-olla ta oli mõne teise nimekirjas. Aga miks EKRE fraktsioon poolest saadik oli?  Jah, aja sõrm püsti, sa oled koroona maaletooja juba kevadest, me kõik teame seda. Nii et see on puhas poliitiline mängurlus, millega siin praegu tegeldakse, ja mul on tõsine ettepanek see poliitiline mängurlus lõpetada.

16:24 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, koroona ärakasutamine ükskõik millistel eesmärkidel, eriti poliitilistel eesmärkidel, on väga inetu ja lubamatu. Aga Hanno Pevkur, palun!

16:24 Hanno Pevkur

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma lükkan kategooriliselt ümber Mart Helme valed siin saalis. Sellist asja pole olnud! Terviseametiga sai väga pikalt räägitud sellest, kes võiksid olla need inimesed, kellega mul siin kokkupuuted nende ühe-kahe päeva jooksul olid. Ja Terviseametist helistavad erinevad inimesed. Ma arvan, et Riigikogu esimehel tuleks see jant siin tõepoolest praegu lõpetada ja arutada seda kusagil omavahel, kui keegi soovib, aga praegu me peaksime ära hääletama, kas me läheme üle kaugosalusega istungile või mitte, ja alustama oma tööd. 

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Peeter Ernits, palun!

16:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma pean siiski praegu kolleeg Pevkurile vastu vaidlema. Kui mulle Terviseameti detektiiv helistas, siis ta ütles, et kolleeg Pevkur andis mind üles. Aga mul õnnestus läbirääkimiste tulemusena mitte eneseisolatsiooni minna, kuna öeldi, et ju siis ei ole vaja.

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ka minuga oli sama lugu. Selgitasin ära, et ma ei ole temaga kontaktis olnud, ja siis öeldi, et tõepoolest teie ei pea minema isolatsiooni. Hele Everaus, palun!

16:25 Hele Everaus

Härra eesistuja, suur aitäh! Räägiks sisust. Nagu siin juba öeldi, me oleme praegu tõusnud Euroopas nakatumise tippu. Ka nooremate inimeste suremus kasvab. Meil on suhtarvuna neli korda rohkem nakatunuid kui Skandinaaviamaades. Ja kui rääkida teiste maade parlamentidest – mul on päris palju kontakte –, siis seal kasutatakse seda võimalust, mida me täna arutame, juba ammu. Ikka selleks, et vältida riski, kui vähegi võimalik. 

Me istume siin saalis tunde. Meil ei ole kahemeetriseid vahesid –kaugel sellest! – ja terve rida inimesi teistega ei arvesta ja maski ei kanna. Sellistes tingimustes peaks olema kõigil õigus valida, kas ma tulen siia saali või mitte – see on elementaarne õigus. Ja kui te ütlete, et võivad tulla ka positiivse testi andnud inimesed saali, siis ma väga palun, et me ei läheks niisama edasi ja ei vaidleks asjade üle, mis ei ole sisulised, ja asuksime hääletama.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

16:27 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kõigepealt teen küll üleskutse pingiridadeüleselt, et me hoiduksime osutamast konkreetsetele inimestele, kes on viirusega kokku puutunud, olgu nad ükskõik mis poliitilisest jõust. Ma arvan, et selles ei ole midagi häbiväärset. Inimesed on olnud haiged või lähikontaktsed. Ma arvan, et meil ei ole mõtet kiskuda seda poliitilise võitluse tallermaale.

Teine küsimus: ma toetan ettepanekut minna üle hübriidistungile eespool kõlanud argumentidest lähtudes. Kuid ma arvan, et me ei peaks seda otsustama pikemaks ajaks, see peaks jääma nädalapõhiseks, töönädalapõhiseks otsuseks. Samas peame arvestama sellega, et otsustades praeguste epidemioloogiliste näitajate järgi on tõenäoline, et me langetame otsuse sellest kõigest lähtudes pigem kuuks-kaheks, kui mitte kolmeks. Loodetavasti õnnestub viirus selle aja jooksul tõhusamalt kontrolli alla saada.

Ja kolmas asi, mis on äärmiselt oluline. Me peaksime lähtuma sellest – ka härra istungi juhataja viitas sellele ja ma pean tähtsaks seda stenogrammi huvides rõhutada –, et küsimus ei ole mitte selles, kas mõni konkreetne parlamendiliige saab istungil osaleda või mitte. Me kõneleme praegu usaldusmeetmest selleks, et vältida nakatumist tõenäosuslikkuse alusel: lihtsalt, kui nii suur hulk inimesi viibib ühes ruumis, siis keegi võib olla viirusekandja.

Nii et me langetame otsuse, lähtudes üldisest viiruse levikust riigis, mitte sellest, kas üks konkreetne inimene saab osaleda või mitte. Kui me läheme sellise tõlgenduspraktika peale, siis ma ühinen Riigikogu esimehega: alati on keegi, kes mingitel muudel inimlikel või endast sõltumatutel asjaoludel ei saa istungil osaleda. Kas me siis muudame kogu seda parlamendi loogikat, mis ütleb, et parlament peab istungeid Toompea lossis? Kas me muudame selle hoopis teistsuguseks? Ma arvan, et see läheb meie põhimõtetega vastuollu.

Minu ettepanek on kiita heaks need otsused nädalate kaupa ja püüda Riigikogu juhatuses ja vajadusel ka vanematekoguga arutades nendes küsimustes konsensust leida. Eesti rahvas ootab meilt, et me tegeleme koroonaviirusega Eesti riigis, mitte n-ö oma asutuses. Oma organisatsioonis, ma arvan, me saame sellega loodetavasti konsensusega hakkama.

16:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Juhatus ongi siiamaani lähtunud praktikast, et iga nädal oleme selle otsuse eraldi teinud. Hanno Pevkur, palun!

16:29 Hanno Pevkur

Sellest viimasest sõnasabast ja ka Urmase öeldust kinni haarates on mul hästi kiire ettepanek. Võib-olla siiski oleks tark – ma täna hommikul kirjutasin selle juhatuse listi ka – teha see otsus selleks ja järgmiseks nädalaks. Siis on kuni istungivaba nädalani otsus tehtud ja saame töötada.

16:29 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna see ettepanek ei olnud meil juhatuses arutelul, siis me seda kahjuks niimoodi laiendada ei saa. Küll aga saame võtta hääletusel vastu otsuse selle nädala kohta ja edasist praktikat juhatuses uuesti arutada. Mailis Reps, palun!

16:30 Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Kas te võiksite selgitada, miks ei või teha kaheks nädalaks otsust, kui selleks on mitme fraktsiooni ettepanek teile juba teada?

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Juhatuses arutatakse konkreetseid küsimusi, konkreetseid otsuseid, ja otsused tehakse konsensuse alusel. Kui seda konsensust ei leita, siis konkreetne küsimus läheb suurde saali otsustamisele. Just see, mille puhul oli eriarvamus, mitte teised ega selle küsimuse laiendused. Indrek Saar, palun!

16:31 Indrek Saar

Aitäh! Ma ühinen kõigi nende kolleegidega, kes on juhtinud tähelepanu sellele, et kui meil on praeguses pandeemiaolukorras võimalik vähendada nakatumisriski ka siin Riigikogus, siis on väga mõistlik seda teha.

Ja ma tuletan kolleegidele, kes selle vastu on, meelde ka seda, et Riigikogul võiks olla ja varemalt ongi olnud teatav eeskuju roll. Kui me paneme kogu ühiskonnale südamele, et kui teil vähegi on võimalik, siis palun tehke kaugtööd, siis Riigikogu võiks ka niimoodi käituda ja näidata eeskuju. Kui meil on võimalik nakatumisriski vähendada, tehes nii palju kui võimalik kaugtööd, siis palun teeme seda selles olukorras, kus nakatumisnäitajad on kõige kõrgemad kogu selle pandeemia jooksul, kus Eesti nakatumisnäitajad kasvavad ja me paraku oleme jõudnud Euroopa tippu.

16:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kõigil rahvasaadikutel ongi kohe, kui küsimused lõpevad, võimalus sellel teemal hääletada. Mailis Reps, palun!

16:32 Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu spiiker! Siinkohal teen teile ettepaneku võtta vaheaeg ja asja arutada. Kindlasti pole väga otstarbekas igal esmaspäeval tund või poolteist sellele teemale uuesti pühendada. Võib-olla oleks otstarbekas täna otsus kahe nädala kohta ära teha. Seetõttu võiks juhataja võtta vaheaja, saada mittekonsensuslik otsus kätte ja siis me hääletaksime saalis juba kahte nädalat. 

16:32 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Me ikkagi hääletame siin viimase juhatuse istungi otsust. Mart Helme, palun!

16:33 Mart Helme

Aitäh, härra esimees! No selle diskussiooni käigus saab üha selgemaks, et praegune koalitsioon soovib ebamugavat opositsiooni vältida ja sisuliselt Riigikogu töö halvata. Ja kui tehakse juba ettepanekuid, et miks me ei võiks mitme nädala kaupa hakata siin midagi heaks kiitma, siis järgmisena me võime ilmselt oodata, et koalitsioonisaadikud teevad ettepaneku koroonale viidates parlament ajutiselt laiali saata. See, mida te siin teete, lugupeetud koalitsioonisaadikud, on absoluutselt mõistusevastane. Vabandage nii avameelset juttu, aga see on mõistusevastane.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma loodan, et parlamendi laialisaatmiseni me ei jõua. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma ei küll ei nõustu hea töökaaslase Indrek Saare selle väljendiga, et kasutame seda võimalust ära. Ega me ei ole nagu Charlie šokolaaditehases. Ma tahan öelda seda, et kuidas meil ikkagi ei ole selle pooleteise tunni jooksul olnud võimalik teada saada, kas siia tuleb mõni valitsuse esindaja, kes ütleb meile: head rahvasaadikud, olukord on praegu selline ja selline. Ma kuulen lihtsalt enda töökaaslaste juttu, kes ajalehtede põhjal ütlevad, et olukord on selline. Ilmselgelt on valitsuse liikmed tunduvalt paremini informeeritud ja seda infot ma tahakski nende käest teada saada. Kuidas ma muidu lähen valijatele ütlema, et meil seal räägiti, et olukord on jube kehv, sellepärast läksime kaugtööle. Ja nüüd ma küsin: kas keegi valitsuse esindaja ka seda on öelnud? Praeguseks juba pooleteise tunni jooksul ei ole üheltki valitsuse esindajalt vastust tulnud. Kas on võimalik leida mõnda valitsuse esindajat, kes meile midagi ütleks? 

16:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kontrollisin praegu teie küsimuse ajal oma telefonist järele. Mulle ei ole tulnud peaministrilt ei sõnumit, ei meili ega ole ta ka mulle tagasi helistanud. Kahjuks. Paul Puustusmaa, palun!

16:35 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea eesistuja! Praegu olen ma juba ärevaks muutunud, et kas meie peaminister ikka on tervise juures või on midagi ...

16:35 Esimees Henn Põlluaas

Kahjuks ei tea. Mulle tundub, et küsimused on otsa saanud ja me saame minna hääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Hanno Pevkuri ettepaneku viia täiskogu istungid ajavahemikus 16.–18. veebruar läbi kaugosalusega istungi vormis. Mart Helme, kas teil on küsimus?

16:35 Mart Helme

Veel ei olnud signaali, paluks seekord signaali vähemalt.

16:36 Esimees Henn Põlluaas

Jaa, signaal tuleb. Austatud kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen hääletusele juhatuse liikme Hanno Pevkuri ettepaneku viia täiskogu istungid ajavahemikus 16.–18. veebruar läbi kaugosalusega istungi vormis. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 72, vastu 17, erapooletuid 1. Ettepanek on vastu võetud. Alates homsest ehk siis 16. kuupäevast kuni 18-ndani toimuvad meil istungid kaugosalusega vormis. Ja juhatus otsustab siis edasise praktika.


1. 16:39 Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (332 OE) esimene lugemine

16:39 Esimees Henn Põlluaas

Nii, läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 332 esimene lugemine. Palun siia ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare!

16:39 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head rahvasaadikud! Rahanduskomisjon arutas otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu oma 9. veebruari erakorralisel istungil. Eelnõuga nimetatakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks Andres Suti asemel Riigikogu liige Jürgen Ligi. Jürgen Ligi on esitanud kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele, ja on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Eesti Panga Nõukogu liikmeks. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: võtta eelnõu tänaseks täiskogu päevakorda, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja määrata esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi läbirääkimisteks? Läbirääkimiste soovi ei ole. Seega, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 332 lõpphääletus ja see hääletus on salajane. Nüüd tuleb saalikutsung.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 332. Tegemist on lõpphääletusega ning vastavalt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 79 lõike 2 punktile 6 on see salajane. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:44 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid 1 ja erapooletuid 1. Otsuse eelnõu on vastu võetud.


2. 16:45 Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal" eelnõu (333 AE) esimene lugemine

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal" eelnõu 333 esimene lugemine. Tuletan teile meelde protseduurireegleid. Eelnõu esitajate esindaja ettekanne on kuni 20 minutit, juhtivkomisjoni esindaja ettekanne samuti kuni 20 minutit. Kokku võib iga Riigikogu liige esitada kummalegi ühe suulise küsimuse, mille pikkus on üks minut. Siis tulevad läbirääkimised, milles võivad osaleda fraktsioonide ja komisjonide esindajad, ning sellele järgnevad muudatusettepanekute läbivaatamine ja lõpphääletus. Palun siia kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni. Palun!

16:46 Marko Mihkelson

Lugupeetud kolleegid! Käesoleva avalduse eelnõu algatasid eelmisel nädalal 57 Riigikogu liiget kõigist meie parlamendis esindatud erakondadest, et juhtida tähelepanu Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ühele olulisimale teemale: kuidas tagada meie lääneliitlaste ühtsus oma sise- ja välispoliitikas üha agressiivsemaks muutuva Venemaa naabruses? Meie avalduses, nagu ütleb ka pealkiri, on fookus kahel peamisel küsimusel. Need mõlemad – Euroopa Liidu ühtse välispoliitika hetkeseis ja Venemaa jõustruktuuride repressiivne käitumine oma kodanike vabaduste allasurumisel – omavad kriitilist tähendust nii Eesti, meie vahetu naabruse kui ka laiemalt kogu läänemaailma julgeolekule.

Avalduse koostamise tingisid korraga kaks asjaolu. Esiteks ei saa demokraatlik läänemaailm jääda ükskõikseks Euroopa Nõukogu liikmesriigis – Venemaa on liige olnud juba aastast 1996 – kodanikuvabaduste mahasurumise suhtes, milleks kasutatakse süstemaatilist ja laialdast repressiivset jõudu. Viimaste kuude dramaatilised sündmused said alguse eelmise aasta augustis, kui Venemaa eriteenistused mürgitasid Tomskis opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi. Tänu lennukipilootidele ja Tomski arstidele suudeti Navalnõi elu päästa. Pärast pikka ravikuuri Berliinis naasis Navalnõi läinud kuul kodumaale, kuid võimud vahistasid ta veel enne ametlikku piiriületust. Navalnõi vahistamine, hoolimata Euroopa Inimõiguste Kohtu varasemast otsusest, ning talle reaalse vangistuse määramine ja uute süüdistuste esitamine kutsusid esile spontaansed protestimeeleavaldused paljudes linnades üle Venemaa. 23. ja 31. jaanuaril toimunud rahumeelsete protestiaktsioonide laiali ajamise käigus vahistasid võimud üle 10 000 inimese. Nende kinnipidamise viis ja vahistatute edasine saatus näitasid, et jõustruktuurid töötasid ühe kindla eesmärgi nimel: hirmutada inimesi vabatahtlikult loobuma Venemaa enda põhiseadusega tagatud kodanikuvabaduste nõudmisest.

Euroopa Nõukogu loodi 1949. aastal teise maailmasõja varemetele, et uute katastroofide vältimiseks kaitsta Euroopas inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid. Just nende kriteeriumide alusel ja sellekohaseid kohustusi võttes on Euroopa riigid ühinenud demokraatlike väärtuste ja oma kodanike vabaduste kaitseks. Euroopa Nõukogus on praegu 47 liikmesriiki, kus elab kokku 820 miljonit inimest. Kahjuks tehti 1996. aastal Venemaale väga suuri mööndusi Euroopa Nõukogu liikmeks saamisel. Ma juhin tähelepanu, et juba 17. veebruaril 1994. aastal ütles toonane Eesti välisminister ja meie hea kolleeg Jüri Luik siitsamast kõnetoolist järgmist: "On lubamatu, et riik, mis pretendeerib Euroopa Nõukogu liikme staatusele ning üritab demokratiseerida oma ühiskonda, rajab oma välispoliitika doktriinile, mille järgi maailm on jagatud tema ja teiste riikide mõjusfäärideks. Selline maailmakäsitlus kuulub teise maailmasõja eelsesse totalitaarriikide aega ja mõtteviisi." 

Seda on oluline meenutada, kui mõelda, et siis ei teadnud maailmas veel mitte keegi, kes on Vladimir Putin või Sergei Lavrov. Paljud Euroopas lootsid, et Venemaa integreerimine Euroopa Nõukogu õiguskriteeriumidega ja inimõiguste kohtu kaitse aitavad Venemaad tema keerukal teel vaba ja demokraatliku ühiskonna ehitamisel. Kahjuks on hilisemad aastad olnud tunnistajaks vastupidisele arengule: erinevalt Venemaa enda põhiseaduse klauslitele kodanikuvabadustest lugupidamise kohta on riik taandunud üha enam autoritaarsusesse, õigusetusesse. Tšekistlikest repressioonidest alguse saanud ja Tšetšeenia sõdadega jõuliselt taaselustatud võimude karistamatuse sündroom on hävitanud tänaseks need vähesedki võrsed, mis tekkisid pärast Nõukogude impeeriumi lagunemist. Venemaal tugevnev autoritaarsus on vahetult mõjutanud ka riigi välispoliitika muutumist üha agressiivsemaks ja läänevaenulikumaks, kuigi ilmingud selleks olid olemas juba 1990. aastate alguses. Selle peamiseks põhjuseks on sügav ideoloogiline konflikt demokraatliku maailmaga. On täiesti arusaadav, miks Venemaa võimud on väga närviliselt reageerinud igale demokraatlikule revolutsioonile Gruusias, Ukrainas või Valgevenes, pidades neid lääne luureteenistuste sepitsusteks. Kremlis teatakse hästi, et demokraatia võrsumine neis riikides, mis kunagi olid sunnitud olema Vene impeeriumi koosseisus, sillutab teed autoritaarsuse krahhile ka Venemaal.

Head kolleegid! Venemaa tuleviku otsustavad Venemaa kodanikud. Pole meie asi öelda, milline on nende valik. Kuid me ei saa ega tohi jääda ükskõikseks, kui Euroopa Nõukogu liikmesriigina on Venemaa järjekindlalt eiranud rahvusvahelisi kohustusi omaenda kodanike vabaduste ja õiguste tagamisel, liiati veel siis, kui sellega on kaasnenud kasvav agressiivsus välispoliitikas ja näiline kõikelubatavus diplomaatias. Seda sai kõige ehedamal moel tunda Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, kes hea tahte visiidil Moskvasse pidi taluma diplomaatilist alandamist. Ma ei usu, et Borrelli visiit ebaõnnestus üksnes vähese ettevalmistuse või naiivse pettekujutelma tõttu. Jah, läänes on Venemaad sageli alahinnatud või allutud soovmõtlemisele, kuid Venemaa avalikku nii jõhkrat käitumist poleks ka paljud kogenud diplomaadid osanud ette näha. Borrell varises selle surve all ning ei suutnud kaitsta iseennast ega ka Euroopa ühiseid huvisid. Kuid küsimus pole mitte selles, mida Borrell Moskvas tegi või tegemata jättis. Hoopis olulisem küsimus on lääneriikide, sh Euroopa Liidu poliitika tulemuslikkus Venemaa agressiivsele välispoliitikale vastu seismisel. See ongi meie tänase avalduse teiseks oluliseks võtmeteguriks.

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on hetkel oma ajaloolises madalpunktis. Alates 1993. aastast, kui Maastrichti lepingu järgselt loodi Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika esimesed struktuurid, pole Brüsseli ja Moskva vahel olnud kunagi nii kriitilist olukorda. Venemaa välisminister Sergei Lavrov jõudis paari päeva eest koguni nii kaugele, et ähvardas Euroopa Liiduga suhted katkestada. Sellise retoorika taga on ilmne soov mõjutada Euroopa Liidu liikmesriike loobuma karmimate sanktsioonide kehtestamisest.

Moskva püüab jätta muljet, et nemad on lääne ülekohtuse surve ja rünnaku all, unustades teadlikult, mis on Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide sanktsioonide tegelikeks põhjusteks või ajenditeks. Gruusia territooriumi osaline okupeerimine, Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukrainas agressiooni jätkamine, samuti keemiarelva Novitšok kasutamine 2018. aastal Ühendkuningriigis nn Skripalide juhtumis, sekkumised lääneriikide valimistesse, küberrünnakud lääneriikide institutsioonide vastu ning agressiivse iseloomuga sõjaväeõppuste pidev korraldamine on kõik ühes pikas ahelas mõjutanud negatiivselt lääneriikide ja Venemaa suhteid. Euroopa Liit on jäänud Venemaa agressiivse välispoliitika heidutamisel pigem reageerivaks, lootes nii väiksema valuga mõjutada Moskva käitumist. See on ka loomulik, sest Euroopa Liidu ühtse välispoliitika aluseks on liikmesriikide kokkuleppe ruum ja tase. Ühine nimetaja on nii paljude ja erinevate riikide ühisosa tekitamise juures paraku alati madalam, kui seda nõuaks välispoliitiline olukord.

Riigikogu avalduse algatajad on veendunud, et nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide huvid globaalsetes sõlmküsimustes on paremini kaitstud, kui Euroopa Liit järgib ühtse välispoliitika kujundamisel tugeva konsensuse põhimõtet ja lähtub ühenduse alustaladeks olevatest demokraatlikest väärtustest. Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik juhib õigustatult tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suunal pole olemuslikult muutunud 1990. aastatest saadik, kui eeldati, et Venemaa on teel demokraatlikuks õigusriigiks saamise suunas.

Kui me soovime, et meie pikaajaline strateegia suhetes Venemaaga võimaldaks ka tegelikkuses konstruktiivse dialoogi kasutamist ja probleemidele lahenduste leidmist, siis peab Euroopa Liidu ühtne välispoliitika sisaldama kõiki neid komponente, mis meid selle eesmärgini ka viiks. Seetõttu kutsume oma avalduses Euroopa Liidu liikmesriike üles ajakohastama Venemaa-suunalist poliitikat, võttes arvesse viimaste aastate autoritaarseid arenguid Venemaal ja tema agressiivseid välispoliitilisi suundumusi. Seejuures on väga oluline tihe koostöö Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste demokraatliku läänemaailma riikidega. Aeg Venemaa poliitika uuendamiseks on küps.

Aitäh tähelepanu eest! Ma kutsun kõiki kolleege üles hääletama Riigikogu avalduse poolt.

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

16:56 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tahtsin küsida, kui tõsiselt me peame suhtuma Venemaa välisministri Sergei Lavrovi väljaütlemisse, et Venemaa on valmis katkestama suhted Euroopa Liiduga. Ja lisaküsimus: kas sa ei arva, et sellise avalduse vastuvõtmine just praegusel hetkel muudab Venemaa ja Euroopa Liidu suhted veelgi pingelisemaks?

16:57 Marko Mihkelson

Aitäh, hea Maria! Need on kindlasti väga olulised küsimused. Kõigepealt sellest, mis puudutab seda retoorikat, millele sa viitad – Venemaa välisministri mõtteavaldus läinud nädalavahetusest, kui ta ühes usutluses mängis mõttega, et kui Euroopa Liit peaks kehtestama Venemaa suhtes sektoriaalsed majandussanktsioonid, siis Venemaa võiks sellele vastuseks suhted Euroopa Liiduga katkestada. Ma ütleksin, et võib-olla veelgi tõsisem vihje sellise lühikese lausena oli see, mis järgnes: kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Võib öelda, et sellised sõnumid on nagu sõnakõlksud, aga tegelikult, olgem ausad, nagu ma enne ka ettekandes mainisin, siis tõesti, selle peaaegu 30 aasta jooksul – Euroopa Liidu ühtne välispoliitika on varsti saamas alles 30-aastaseks – ei ole suhted Venemaa ja Euroopa Liidu vahel olnud nii keerulised ja eriarvamused nii põhimõttelised, nagu need on praegu. Näib, et räägitakse täiesti eri keelt, kusjuures tõlke vahel pole ja teineteisest justkui aru ei saada.

Tõepoolest, kui me Venemaa puhul vaatame kas või nende endi seletust sellele, miks Euroopa Liit on kriitiline ja miks Euroopa Liit räägib sanktsioonidest või täiendavatest piirangutest, siis üheski Venemaa-poolses arutluses ei ole teemaks Krimmi okupeerimist ja annekteerimist, samamoodi ei räägita jätkuvast agressioonist Ida-Ukrainas. Ma juhin tähelepanu tõsiasjale, et ainuüksi eelmisel aastal kaotas Ida-Ukraina rindel elu 50 Ukraina ohvitseri ja sõdurit ning üle 300 sai haavata. Olgugi et justkui on vaherahu, aga lahingutegevus ikkagi jätkub. See on ju peamine põhjus, miks Euroopa Liidu ja Venemaa suhted viimase seitsme aasta jooksul on liikunud allamäge. Nii et selles suhtes ma olen teiega nõus, et sellistesse avaldustesse tuleb suhtuda tõsiselt.

Samas tuleb aru saada, mis on Venemaa välispoliitika n-ö taktikaliste sammude mõte või tagamõte. Lavrov ei kasuta esimest korda suhete katkestamise ähvardust, esimest korda – vähemalt lähiajaloos – tegi ta seda eelmise aasta 13. oktoobril, kui peale Navalnõi mürgitamist rääkisid Euroopa Liidu liidrid uutest piirangutest ja võimalikest sanktsioonidest. Nüüd on muidugi see tase jõudnud veidi kõrgemale. Arvestades seda, kui ilmekas oli Borrelli visiit Moskvasse, pidid kõigi silmad selle käigus Euroopas paremini avanema – pean silmas seda diplomaatilist alandust, mille Euroopa Liidu välispoliitika juht pidi läbi elama. Ma tuletan meelde, et samal päeval, kui ta Moskvas kohtus oma kolleegi, Venemaa välisministriga, otsustas ju Venemaa saata riigist välja kolme Euroopa riigi diplomaadid – Saksamaa, Rootsi ja Poola diplomaadid –, kusjuures nendele diplomaatidele Viini konventsiooni rikkuva tegevuse inkrimineerimine oli selge vale.

Aga veel kord, eks Venemaa väljaöeldu on tõenäoliselt suunatud ka sellele, et mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide otsustajate otsustavust uute sanktsioonide kehtestamisel. Nagu me täna väliskomisjoni koosolekul välisminister Liimetsalt kuulsime, peaksid eeloleval esmaspäeval ehk järgmisel nädalal välisministrid jõudma kokkuleppele, millised võiksid olla täiendavad piirangud sõltuvalt praegusest olukorrast.

Kui sa küsid, kas meie tänane avaldus olukorda veelgi ei pingesta, siis ma ütlen niiviisi, et see oleks tõenäoliselt Venemaa huvides, kui me loodaks, et kui me oma põhimõtteid ei kaitse, siis on Venemaa võib-olla taltsam ning valmis sisuliseks ja konstruktiivseks dialoogiks. Siis me käituks samamoodi nagu Josep Borrell Moskvasse minnes ja lootes, et hea tahtega on võimalik probleemidele lahendusi otsida. Kahjuks õpetab ajalugu, sealhulgas ka Venemaa suhete ajalugu, et Venemaale on vaja aeg-ajalt meelde tuletada, et need, kes oma põhimõtete eest kindlalt seisavad, suudavad suhetes Venemaaga ka oma huvisid kaitsta.

17:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

17:02 Oudekki Loone

Aitäh! Hea ettekandja! Eelnõu kutsub üles karmistama sanktsioone Venemaa vastu ja seletuskirjas kõneldakse vajadusest ühiselt kujundada efektiivne sanktsioonipoliitika. See viimane sõnapaar on kindlasti oksüümoron. Toon näiteid. Rahvasteliidu sanktsioonid Itaalia vastu 1935. aastal seoses Etioopiasse tungimisega. Tulemus: Itaalia vallutas Etioopia ja sõlmis Saksamaaga teraspakti. Vaatame Põhja-Koreale kehtestatud sanktsioone tuumaprogrammiga seoses. Tulemus: Põhja-Korea on tugev tuumariik. Sanktsioonid Iraani vastu – Iraan püsib kallutamatult valitud kursil. Sanktsioonid või isegi majanduslik blokaad sotsialistliku Kuuba vastu – Kuuba on üks kõige tugevamaid ja kõige pikemalt püsinud sotsialistlikke riike maailmas. Seega, härra rahvaesindaja Mihkelson, arvestades seda ajaloolist kogemust, mis on nende teie soovitud Venemaa-vastaste sanktsioonide reaalne, käegakatsutav mõju ja tagajärjed, sealhulgas Eestile ja Euroopa Liidule? Kas teie eesmärk on kallutada Venemaad natsionalistlikusse enesessetõmbumise suunda?

17:04 Marko Mihkelson

Aitäh, kolleeg Loone! Ma ei ole siin pelgalt rahvaesindaja Mihkelson, kes tahaks ühte, teist või kolmandat. Ma esindan siin 57 Riigikogu liiget, kes on algatanud selle avalduse eelnõu. Ma tuletan meelde meil siin viimase paari aasta jooksul algatatud välispoliitilisi avaldusi: Ukrainas Kertši väinas toimunud intsidendiga, Venemaa Ukraina-vastase agressiooniga seotud avaldus, ajaloomälu ja ajaloovõltsingute teemaline avaldus aasta tagasi, samuti eelmise aasta augustis vastu võetud Valgevene demokraatiat toetav avaldus, mille poolt hääletas minu teada rekordiliselt 92 Riigikogu liiget. Nende avalduste puhul, kaasa arvatud selle avalduse ettevalmistamisel, töötasid kõigi viie fraktsiooni esindajad teksti kallal, et väljendada võimalikult laia ühisosa kujunenud olukorras, mida me oleme näinud nii naaberriigis toimuvate sündmuste pinnal kui ka selles osas, mida tõi kaasa või milliseid probleeme tõi esile Josep Borrelli visiit Moskvasse. Me teame väga hästi ja rõhutame ka avalduses, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on seda edukam, mida ühtsemalt me suudame liitlaste abil rahvusvaheliste väljakutsetega tegeleda, kaasa arvatud Venemaa agressiooni ja agressiivse poliitika suhtes oma seisukohti kujundada.

Jah, tõepoolest, sanktsioonid on teema, mille suhtes võib olla kriitiline ja peabki olema kriitiline. Võib ju küsida näiteks 2014. aastal kehtestatud sanktsioonide kohta, neid on hiljem täiendatud, mis puudutab füüsilisi isikuid või ka juriidilisi isikuid, kes on vastutavad Krimmi okupeerimise ja annekteerimise eest või agressiooni algatamise ja jätkamise eest Ida-Ukrainas, aga ka inimõiguste problemaatikaga seotud sanktsioonide kohta, kui mõtleme näiteks Magnitski nimekirja peale. Ja kahtlemata, nagu ma kõnes välja tõin, on Venemaa puhul ju eriline moment ka see, et tegemist on Euroopa Nõukogu liikmesriigiga. Ta on riik, kes on ise võtnud endale kohustuse ja isegi põhiseaduses kenasti ära maininud, et tema kodanikel on täpselt samasugused õigused, nagu on teistes demokraatlikes riikides. Kahjuks tegelik elu on hoopis teistsugune.

Millised on siis need diplomaatilised sammud ja võimalused anda märku, et me ei ole sellise käitumisega nõus? Loomulikult on võimalik Euroopa Nõukogu tasandil rääkida sellest, et Parlamentaarses Assamblees võiks selle riigi delegatsioonil mitte olla hääleõigust, või koguni seada küsimuse alla, kas selline riik üldse peaks kuuluma Euroopa Nõukokku. Aga teisest küljest, lõpuks ma usun, et ka teie eesmärk on see, et meil oleks oma suure naaberriigiga võimalikult konstruktiivsed suhted, et olemasolevaid probleeme lahendada diplomaatiliselt – mitte ähvarduste kaudu, nagu me oleme siin kahjuks viimastel päevadel kuulnud, vaid sisulise ja konstruktiivse koostöö ning dialoogi kaudu. Nii et selles suhtes ma arvan, et on kindlasti [oluline] avalduses väljendatud soov mitte ainult sanktsioone karmistada, vaid ka reaalselt ajakohastada Venemaa-suunalist poliitikat, et me ühel päeval jõuaks dialoogini. Täna kahjuks, nagu me näeme, ütleb Venemaa, et Euroopa Liit ei ole usaldusväärne partner. Me näeme, et suhetes on väga suur defitsiit ja seda tuleb kuidagi mõjutada. Need on need vahendid, mille abil on võimalik ka välispoliitikas mõju esile kutsuda, aga need töötavad ainult siis, kui me oleme võimalikud ühtsed.

17:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Raivo Tamm, palun!

17:09 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tahan küsida, et kui me võtame vastu avalduse ühtse välispoliitika toetuseks ja viimased uudised Venemaalt on sellised, et nemad hakkavad Euroopa Liidu asemel tegema koostööd Euroopa Liidu üksikute riikidega, siis milline on meie tulevik? Kui ühtsed me oleme ja mida me loodame?

17:09 Marko Mihkelson

Aitäh! Väga oluline, väga hea küsimus! Tegelikult Venemaa sellise retoorikaga ju mõnes mõttes reedab, mis nende jaoks väga häiriv on. Venemaa on alati soovinud Euroopa Liitu lõhestada, on alati soovinud töötada kahepoolselt peamiselt Euroopa suurriikidega. See on ajalooliselt nii olnud, siin midagi uut ei ole. Ka Euroopa Liidu kontekstis suhtlevad riigid kahepoolselt, sama on ju ka Eesti puhul. Aga see näitab, et Venemaad häirib see, kui Euroopa Liidu liikmesriigid, lääneriigid suudavad ühiselt kujundada sanktsioonipoliitikat või kasutada muid meetmeid, mis Venemaale mõjuvad. Nii et kui Venemaa välisminister ütleb, et teda väga häirivad majandussanktsioonid, siis loeme sellest välja, et järelikult selleks, et mõjutada Venemaad oma poliitikat muutma, peame tõsiselt mõtlema majandussanktsioonide peale. Nord Stream 2 on räägitud aastaid. See on olnud teema, mis on tekitanud liitlaste vahel, partnerite vahel vaidlusi, ja sellepärast me ka oma avalduses tegelikult rõhutame, et kui tahame saavutada selliste sanktsioonide kehtestamisel reaalset edu, siis on hästi oluline Euroopa Liidul töötada koos Ameerika Ühendriikidega, aga ka Ühendkuningriigiga, kes praegu enam Euroopa Liidu koosseisus pole. Nii et eks neid sõnumeid tuleb osata lugeda ja kindlasti mitte heituda sellest, mida me Venemaalt täna kuuleme.

17:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Selle avalduse eelnõu menetlemisel on meil võimalus ära kuulata ka väliskomisjoni ettekanne, mille teeb aseesimees Jüri Luik. Palun!

17:11 Jüri Luik

Austatud koosoleku juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! 8. veebruaril arutas väliskomisjon kõrge esindaja Josep Borrelli visiiti Moskvasse. Sellel nõupidamisel otsustati komisjoni esimehe ettepanekul koostada Riigikogu ühine avaldus. 9. veebruaril kuulati ära fraktsioonide seisukohad ja selle põhjal koostati tekst, mis ka konsensuslikult heaks kiideti. Teksti puhul me otsisime võimalikult laia toetajate ringi ja nagu näitab algatajate arv, siis ma usun, et olime selles edukad.

Ma võib-olla kahe sõnaga ütlen, miks minu arvates see avaldus on erakordselt oluline. Vahel on inimesed väga kriitilised ja ütlevad, et noh, jälle üks avaldus, jälle teine avaldus. Ma arvan, et kui me mõtleme tagasi sellele ajale, kui meil endal oli probleeme nõukogude võimuga, kui pehmelt öelda, siis me lugesime piinliku täpsusega iga avaldust rahvusvahelisel areenil – iga väiksemat, iga suuremat. Ühe demokraatliku rahvaesinduse avaldus omab väga suurt kaalu. Teiseks, see [avaldus] demonstreerib konsensuslikku toetust Eesti Venemaa-poliitikale. See näitab, et ükskõik millised on valitsused praegu või tulevikus, laias laastus toetatakse ikka ühte lähenemist. Ja kolmandaks, ka diplomaadi vaatevinklist väga praktiline küsimus – ma usun, et diplomaadid nõustuvad sellega – on see, et me anname valitsusele teatavat läbirääkimis- ja manööverdamisruumi, millega osavad diplomaadid saavad palju ära teha.

Siin oli veel küsimus sanktsioonidest. Minu arvates on sanktsioonide põhieesmärk see, et igal rahvusvahelise õiguse rikkumisel oleks oma hind. Loomulikult ei saa me loota, et sanktsioonid tooksid kaasa Venemaa või Põhja-Korea või Iraani käitumise järsu muutumise. Ülesanne on kõige hullemat ära hoida. Ma meenutan, et Putin soovis ju võtta ära sisuliselt pool Ukrainat, nimetas seda Novorossijaks. Seda siiski ei toimunud. Ja ma arvan, et oma osa selles oli ka rahvusvahelistel sanktsioonidel, aga loomulikult ka Ukraina armee võitlusel.

10. veebruaril esitati avaldus Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks 57 allkirjaga menetlusse. Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks väliskomisjoni, kes määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks neljapäeva, 11. veebruari kell 12. Samal päeval toimus ka väliskomisjoni istung. Muudatusettepanekuid ei olnud ja väliskomisjon tegi Riigikogu juhatusele konsensusliku ettepaneku võtta avaldatud eelnõu 15. veebruari täiskogu päevakorda. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati mind. Aitäh!

17:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:15 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa oled väga informeeritud inimene tänu oma endistele töökohtadele. Siin avalduses on mainitud kahte nime: üks on Josep Borrell ja teine Aleksei Navalnõi. Ma leiaksin ühe minutiga internetist pilte sellest, kuidas teine teie mainitud isik, Aleksei Navalnõi, juhatab natside miitingut. Ma leiaks tema ütlusi, äärmiselt antisemiitlikke, ma leiaks materjale ja selgitaks ära, milles seisnes metsaafäär Belgorodi oblastis ja milles oli Yves Rocher' asi. Tähendab, ta on kriminaal. Miks te otsustasite sellise inimese sellesse avaldusse panna? Ta ei ole üldse Venemaa demokraatia peegel.

17:16 Jüri Luik

Ma olen sunnitud vastama 57 algataja nimel sellele küsimusele. Ja minu hinnang, mida, ma usun, algatajad jagavad, on see, et Aleksei Navalnõi on praegu selgelt Venemaa demokraatliku opositsiooni juht nii poliitiku, inimese kui ka väga olulise sümbolina. Venemaa võimude käitumine temaga demonstreerib seda kõige paremini. Me ei räägi ju mitte ainult sellest, et ta on praegu arreteeritud, vaid teda prooviti ka tappa. Selle kohta on meie väga tugevad liitlased, suured liitlased väga selgelt oma arvamust avaldanud. Kui me vaatame Navalnõi poliitikuteed, siis me kindlasti leiame sealt asju, mis meile ei meeldi, nagu tõenäoliselt iga teise Venemaa poliitiku puhul nii valitsuse kui ka opositsiooni ridadest. Aga ma arvan, et praegune kontekst ja põhiosa Navalnõi tegevusest räägib siiski sellest, et talle on väga olulised demokraatlikud väärtused ja ta on Venemaa opositsiooni juht, nagu ma ütlesin, nii inimesena kui ka sümbolina.

17:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Stalnuhhin! Avalduse eelnõu puhul on Riigikogu liikmel ettekandjale üks küsimus. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis täname väliskomisjoni ettekandjat ja läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste puhul tuletan meelde, et sõna on võimalik võtta fraktsioonidel ja komisjoni esindajatel. Esimesena Reformierakonna fraktsiooni nimel Eerik-Niiles Kross, palun!

17:18 Eerik-Niiles Kross

Hea istungi juhataja! Hea Riigikogu! Ütlen kohe, et meie tänane avaldus, mis tõenäoliselt siin peatselt vastu võetakse, arvatavasti ei too endaga kaasa ühtse välispoliitika teket Euroopa Liidus. Tõenäoliselt ei too see kaasa ka Josep Borrelli ametist lahkumist ega isegi mitte tema korralekutsumist, mida paljud on soovinud. Ometi ei ole meie avaldus vähetähtis. Vastupidi, see on üle pika aja selline positiivne, tegelik samm Riigikogu poolt.

Kui mõelda viimase paari aasta peale, siis jah, me oleme siin saalis ja eriti väliskomisjonis korduvalt rõhutanud, et välispoliitikas valitseb Riigikogus erakondadeülene konsensus, välispoliitikat ei kasutata sisepoliitilise malakana ja välispoliitilistes põhihoiakutes seisavad kõik parlamendierakonnad üksmeelselt Eesti huvide eest. Kahjuks, nagu me teame, praktikas – ja viimasel ajal vist isegi kasvaval määral – ei ole see alati nõnda olnud. Selle tõttu on tänasel avaldusel lisaks välispoliitilisele tähtsusele minu arvates ka selline kena sisepoliitiline tähendus. Üle pika aja on tehtud erakondade vahel vaherahu ja ehk võiks isegi öelda, et kõigile on kohale jõudnud arusaam – Navalnõiga toimuv ja Borrelli visiit on sellele mõneti kaasa aidanud –, et omavahelised kaklused pisiasjade üle tuleb kõrvale lükata, kui maailmakord käriseb meie ümber ja Eesti põhilised huvid on ohus.

Nii et tõepoolest, me suutsime väliskomisjonis ilma eriliste vaidlusteta kokku leppida selle avalduse tekstis. Sellele olid nõus käe alla panema kõikide Riigikogu erakondade liikmed ja loodetavasti kohe hääletab ka valdav enamik Riigikogu liikmeid selle poolt. Sellisena esindab see avaldus tõepoolest kõigi Eesti kodanike arvamust. Just sellisena on sel dokumendil rakenduslikult ehk väike kaal, aga moraalselt äärmiselt suur kaal.

Puhtformaalselt võib muidugi öelda, et ei meie valitsus, diplomaadid ega Euroopa Parlamendi liikmed ole selle avaldusega seotud, aga moraalselt on selle avalduse vaimus tegutsemine, just ühiselt esitatud seisukohtade järgimine isegi nende põhiseaduslik kohus. Just sellepärast, et tegelikult esitatakse siin Eesti kodanikkonna seisukoht nende esindajate kaudu. See ongi, võiks öelda, see palju oodatud otsedemokraatia. Sellisel moel otsedemokraatia toimib. Nii et me loodame, et Vabariigi Valitsuse ministrid ja diplomaadid leiavad sellest avaldusest vajalikku tuge ja vajaduse korral ka kaitset, et Eesti seisukohti julgelt ja selgelt Brüsselis, Berliinis, Pariisis ja teisteski pealinnades selgitada ja kaitsta.

Aga me ei tohi teha endale illusiooni, et selle avaldusega on meie töö nüüd tehtud. Tegelikult me peame iga päev ka edaspidi ja loodetavasti üha rohkem arutlema Euroopa Liidu välispoliitika ühtsuse üle, idanaabri kodanikuühiskonna probleemide üle, nende protsesside üle, mis lämmatavad seal demokraatlikku opositsiooni, ja loomulikult ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhete madalseisu üle. Ma olen kindel, et me peaksime jätkama arutelu ka küsimuse üle, kuidas tegelikult ikkagi saavutada senisest ühtsemat Euroopa välis- ja julgeolekupoliitikat. Sest tegelikult, olles selle avalduse ...

Kas tohib kolm minutit lisaaega? 

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Tohib. Kolm minutit lisaaega.

17:23 Eerik-Niiles Kross

Meie avalduses, vaatamata sellele, et ma olen selle avalduse kaasautor ja tulihingeline toetaja, sisaldub üks paratamatu vastuolu. Ma tahan selle ära markeerida, et mitte seda diskussiooni avada. See on küsimus selle kohta, kuidas on võimalik saavutada ühtsemat Euroopa välispoliitikat või üldse mingisugust ühtsemat Euroopa poliitikat, kui me samal ajal tahame iga hinna eest säilitada Euroopa poliitilist fragmenteeritust liikmesriikide oma huvide eelistamisega. Me üha enam räägime sellest, et tuleb tähtsustada erinevusi, ja halvustame Euroopa ühisosa. Erinevused on loomulikult olulised ja kindlasti vajavad erinevused kaitset. Aga erinevused on väärtuslikud ikkagi siis, kui nad ühishuve rikastavad, neile midagi lisavad, mitte siis, kui nad neid ahendavad. Kui erihuvid muutuvad nii domineerivaks, et ühishuvi enam üldse järele ei jää, siis on erihuvid lausa kahjulikud. Tänane avaldus näitab, et ühishuvi on ikkagi võimalik leida, ja see on tore.

Nii et vastus sellele, kuidas me võiksime saavutada ka tegelikult Euroopa ühtsemat välispoliitikat, on sama, milleni me jõudsime selle avalduse koostamisel: erinevuste rõhutamisest olulisem on ühisosa otsimine ja leidmine ning Euroopa ühise väärtusruumi laiendamine, mõnikord ka väikeste sisepoliitiliste punktikeste võtmisest loobumise hinnaga. Loodan neid arutelusid jätkata väliskomisjonis ja siin saalis ka edaspidi. Aga täna kutsun Reformierakonna fraktsiooni nimel kõiki Riigikogu liikmeid andma häält meie avaldusele. Aitäh!

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena saab sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Ruuben Kaalep. Palun!

17:25 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu. Ühelt poolt oleks ju kerge viidata sellele – nagu kindlasti teevad paljud nendest, kes toetavad Moskva režiimi –, et tegemist võib olla ühe suveräänse riigi siseasjadesse sekkumisega, või rõhuda pluralismile, maailmanägemuste paljususele ja riigivormide mitmekesisusele. Need kõik on väärtused, mida austada. Aga Venemaa Föderatsiooni ja Moskva režiimi puhul need argumendid ei päde vähemalt kahel põhjusel.

Esiteks on selge, et Venemaa Föderatsioon ei täida rahvusvahelisi kohustusi, mis ta on ise endale võtnud, liitudes näiteks Euroopa Nõukoguga. Ja teiseks, Venemaa Föderatsiooni tegevus on selgelt olemuslikuks ohuks nii tema naaberriikidele kui ka rahvastele Venemaa piiride sees ja neist väljaspool. Venemaa on riik, mis on algusest peale üles ehitatud põlisrahvaste allasurumisele, nende maa röövimisele ja selle kaudu oma impeeriumi laiendamisele. Seda näitab ka Venemaa viimastel aastatel järjest jõhkramaks muutunud poliitika meie soome-ugri sugulasrahvaste rahvusidentiteedi vastu, mis on mõnes aspektis võrreldav Puna-Hiina kultuurilise genotsiidiga uiguuride vastu. Samasse mustrisse läheb Venemaa agressioon naaberriikide vastu, millest me kõige paremini tunneme Ukrainat ja Gruusiat. Ja täpselt samasse mustrisse läheb korruptsioonivastase aktivisti Aleksei Navalnõi vangistamine ja protestide vägivaldne mahasurumine.

Eesti on seni oma lootused ja ootused, mis puudutavad suhteid Venemaaga, asetanud naiivselt lääneriikidele ja Euroopa Liidu välispoliitikale. Me oleme lähtunud sellest, et Euroopa Liidu välispoliitika peaks moodustuma liikmesriikide rahvuslike huvide summast. See peaks kaitsma kõigi liikmesriikide suveräänsust ja iseseisvust. Ja see peaks viima kõigile rahvusvahelistele välispoliitika tasanditele, nii ülemistele kui ka alumistele, selge signaali, et ka väikeriikide huvid on kaitstud. Paraku, jälgides kõrge esindaja Borrelli visiiti Moskvasse, tõi see pigem meelde väga negatiivsed kogemused ajaloost, nagu Molotovi-Ribbentropi pakti või Teherani ja Jalta konverentsi – meenutused ajaloolistest sündmustest, mis sisuliselt tähendasid meie mahamüümist Moskvale. See kergitab üles küsimuse, kas meil sellises olukorras on üldse kasu Euroopa Liidu välispoliitikast või kas juhtub nii, et väärtused taas kord taanduvad lühiajalise majandusliku kasu ees, nagu võime näha Nord Streami gaasijuhtme puhul.

Seega on väga tervitatav, et kõik Riigikogu fraktsioonid on jõudnud ühele nõule, et meil tuleb saata Euroopa Liidule tugev signaal selle kohta, et Euroopa Liidu kõrge esindaja käitumine Moskvas ei olnud ühelgi juhul sobilik ning et suhetes Venemaa Föderatsiooniga nõuame me selgust, põhimõttekindlust ja meie rahvuslike huvide austamist. Aitäh!

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskfraktsiooni nimel Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

17:29 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mul on suur au avaldada arvamust Riigikogu avalduse eelnõu kohta Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Tuleb tunnistada, et viimasel ajal on suhted Euroopa Liidu ja Venemaa vahel muutunud eriti pingeliseks ning muret tekitavaks. Põhjusi on selleks mitu, ei hakka siin neid uuesti loetlema. Küll aga tasub mainida Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli visiiti Moskvasse, mis on selgelt näidanud, et lugupidav ja konstruktiivne dialoog Euroopa Liidu ning Venemaa vahel kahjuks välja ei tule, vaatamata sellele, et mõlemad partnerid rõhutavad selle tähtsust.

Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal" puhul on tegemist reaktsiooniga Josep Borrelli visiidile. Laialt levinud arvamus on see, et visiidi käigus ei olnud Euroopa Liidu huvid esindatud, vaid neid lausa alandati. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes peab olema koordineeritud ja lähtuma meie kõigi huvidest. Samas on Eesti peamiseks prioriteediks tagada riigi julgeolek ning seista inimeste heaolu ja turvalisuse eest.

Viimasel ajal on ajakirjanikud ja kodanikud minu käest tihti küsinud, mis on poliitiliste avalduste mõte. Nende kasutegur olevat tagasihoidlik. Viimaste sündmuste näitel saame öelda, et avaldustel on suur mõju – positiivne või negatiivne, see jäägu igaühe otsustada. Eesti peaks antud juhul tegutsema nutikalt ning hoolikalt valima aja, kui soovime avaldada oma kriitilist meelt, taunida ning kutsuda üles teist riiki konkreetsetele tegevustele, mida peame ainuõigeks ja õiguspäraseks.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi avaldusega Venemaa valmisoleku kohta katkestada suhted Euroopa Liiduga muutusid kahepoolsed suhted veelgi pingelisemaks. Arvan, et Sergei Lavrovi avaldusse tuleb suhtuda tõsiselt ja mitte vaadata seda kui üksnes katset ähvardada. Me ei tohi välistada võimalust, et Venemaa on tõepoolest valmis katkestama dialoogi, kuigi see näib ebatõenäoline. Ilmselgelt mõjutab suhete katkestamine negatiivselt nii Venemaad kui ka Euroopa Liitu. Arutletakse, kes kannab suuremat kahju. Suhete katkestamine mõjutab kindlasti negatiivselt kodanikuühiskonna väljavaateid Venemaal, kuna meie idanaaber loobub siis rahvusvahelistest kohustustest kaitsta inimõigusi. Poliitiliste erimeelsuste lahendamisel ei tohi kannatajaks jääda lihtsad inimesed. Mida toob kaasa suhete katkestamine kaubanduse, turismi, hariduse ja diplomaatia valdkonnas? Vastuseid sellele küsimusele hetkel ei ole. Kuid Venemaa välisministri väljaütlemised stiilis "kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks" peavad meid tegema väga ärevaks.

22. veebruaril toimub Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrite istung Brüsselis, kus muu hulgas arutatakse ka võimalikke piiravaid meetmeid Venemaa suhtes. Seni ei ole täpset teavet, kas hakatakse arutama ka täiendavaid majanduslikke sanktsioone või piirdutakse üksnes sanktsioonidega isikute suhtes, kes on seotud Aleksei Navalnõi mürgitamise ja vangistamisega. Seega saame juba järgmisel nädalal teada, kas Sergei Lavrovi sõnad valmisolekust katkestada suhted Euroopa Liiduga oli ähvardus või ütles välisminister välja otsuse, mis on juba heaks kiidetud. Viimane ei ole meie huvides.

Keskerakonna fraktsiooni liikmed on käesoleva avalduse suhtes eri seisukohal. Selge on see, et Venemaaga suhete katkestamine ja dialoogist täielikult loobumine võib viia ettearvamatute tagajärgedeni. Peame oluliseks heanaaberlike suhete säilitamist, kuid samuti peame tähtsaks, et Venemaa täidaks endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Aitäh!

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman, palun!

17:33 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Küll on raske kuuldeaparaadi ja maskiga olla, eriti veel kui on prillid. Alustan kohe sellest, et ka Isamaa fraktsioon toetab seda avaldust ja kutsub üles selle poolt hääletama.

Nüüd mõned põhjendused. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi eduloos mängib tähtsat rolli välispoliitiline järjepidevus. Koalitsioonid vahetuvad, valitsused muutuvad, aga välispoliitika põhimõtted on erakondadeülesed. Kui räägime meie välispoliitilistest konstantidest – suhted Euroopa Liidu ja NATO‑ga, transatlantilised suhted –, siis me loomulikult teame, et oleme ainult üks väga paljudest riikidest, kes osaleb nendes koalitsioonides. Kui me räägime konkreetselt Euroopa Liidust, siis liikmesriikidel on erisugused prioriteedid, erisugused huvid ja ka välispoliitikas on teatud erinevused. Aga Euroopa Liidu välispoliitiline üldvektor, n-ö vektorite summa, sõltub kõikidest riikidest, kes Euroopa Liidus on. Seega sõltub ka meist.

Eesti on olnud viimastel aastatel väga proaktiivne. Oleme eestvedaja olnud Ukraina ja eriti Valgevene küsimuses ning mõjutanud üldist Euroopa poliitikat. Selles mõttes oli mul kurb näha, kui uus valitsus alustas sellest, et Navalnõi kohtuprotsessis osalesid saadikud ja diplomaadid kümnest riigist, sh kahest Balti riigist, Rootsist ja Poolast, need on olnud meie pidevad liitlased Euroopa Liidus, aga Eestit ei olnud. Õnneks tegi välisminister sellest omad järeldused ja järgmisel Navalnõi protsessil olid esindatud juba ka Eesti diplomaadid.

On küsitud sanktsioonide efektiivsuse kohta. Siin on kaks arvamust ja mõlemad on küsitavad. Esimene lähtub sellest, et sanktsioonid peavad mõjuma otsekohe ja kui nad otsekohe ei mõju, siis järelikult neist ei ole kasu. Me näeme, et sanktsioonid mõjuvad. Sanktsioonide eesmärk ei ole kedagi põlvili suruda. Ma luban endale praegu tsiteerida nõukogudeaegset kriminaalfilosoofiat: asi ei ole karistuse ranguses, vaid selle vältimatuses. Riik, kes käitub agressiivselt oma naabritega, riik, kes rikub jämedalt oma kodanikkude inimõigusi, peab arvestama sellega, et tagajärjed on vältimatud. Ja seda, et tagajärjed mõjuvad, me nägime härra Lavrovi väga närvilisest reaktsioonist.

Ma palun lisaaega!

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit lisaaega.

17:38 Mihhail Lotman

Kui esimeste sanktsioonide puhul rääkisid Vene propagandistid stiilis "ärge ajage naerma minu Iskandereid", siis praegu enam keegi ei naera. Vastupidi, Lavrov päris nutuse häälega ütles, et need [sanktsioonid] on väga sensitiivsed ja mõjuvad väga valusasti.

Kui ma räägin sanktsioonidest, siis ma ei tea, milliseid sanktsioone tuleb rakendada, aga neid tuleb rakendada. Nad ei pea olema väga tugevad, aga nad peavad olema vältimatud. Ja peab olema täiesti selge, mille eest need on. Magnitski nimekiri toimib, samamoodi peab toimima ka Navalnõi nimekiri. Meil ei tohi olla selliseid illusioone, mis olid härra Borrellil. Ma kujutan ette, et ta läks Venemaale kõige paremas usus, et suhteid tuleb hoida ja parandada. Milliseid tulemusi me näeme? Suhted on halvenenud, sest Venemaa ei pea lugu nõrkadest.

Ma tahaks nüüd peatuda mõnel väitel, mis kõlasid siin saalis. Esiteks, Kuuba ja Korea tohutu edulugu. No vabandage, Koreast isegi ei taha ma rääkida, inimesed söövad seal rohtu sõna otseses mõttes. Aga mul on palju tuttavaid Kuubas, kaasa arvatud üks tuntud semiootik, kahjuks juba surnud, Desiderio Navarro. Ta kogu aeg imestas: Kuuba, see oli ju tubakaparadiis, see oli puuviljade paradiis, ja kuhu kõik on kadunud? Ma rääkisin talle anekdoodi selle kohta, mis juhtuks siis, kui Saharas hakataks ehitama sotsialismi – Nõukogude ajal populaarne anekdoot. Alguses ei juhtuks mitte midagi, aga natukese aja pärast tuleksid raskused liivaga. Nii et isoleeritud majandus ei ole sugugi väga hea.

On kuuldud, ja seda kasutab väga aktiivselt Kremli propaganda, et no kuulge, see Navalnõi on ju jube tüüp, fašist, natsionalist, ta toetas Krimmi annekteerimist, ta rääkis halvasti Gruusiast, ta on antisemiit. Jah. Aga kas teda mürgitati sellepärast, et ta on fašist? Kas ta on kohtu all sellepärast, et rääkis halvasti Gruusiast, või sellepärast, et on antisemiit? Ei, tema üle peetakse kohut ja teda taheti tappa, kaks korda muuseas, sellepärast, et ta on Kremli kleptokraatlikule režiimile ohtlik.

Aitäh! Ja veel kord, ma palun, hääletage selle avalduse poolt!

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Indrek Saar, palun!

17:41 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ei hakka neid sisulisi argumente, miks me täna siin oleme, taas üle kordama. Ühinen algatajana sellega, millest rääkis Marko, ja väliskomisjoni liikmena sellega, millest rääkis Jüri väliskomisjoni esindajana.

Aga rõhutan siiski ühte aspekti selle kõige kõrval, millest juba on räägitud. Ka sellele juhtis tegelikult Eerik-Niiles Kross tähelepanu. Ma arvan, et see on üks väga oluline ja tihtipeale viimastel aastatel kaduma kippuv printsiip, mis nendel turbulentsetel aegadel, kus me välispoliitiliselt ja globaalselt oleme, on väikese Eesti jaoks oluline. Me oleme suutnud välispoliitiliselt olla alati suuremad, kui me oma rahvaarvult või SKT-lt või mis iganes näitajalt oleme olnud. Seda tänu sellele, et läbi pikkade aastate on suudetud hoida välispoliitilist konsensust, hoolimata äärmuspopulismi esiletõusust. Ja seda [äärmuspopulismi] ei ole paraku esindanud sugugi mitte ainult need jõud, keda me alati esimese hooga populistideks või äärmuspopulistideks liigitame. Ka paraku meil Eestis on hakanud üha tihedamini juhtuma just nimelt seda, et välispoliitiline konsensus tuuakse ohvriks oma lühiajalistele sisepoliitilistele ambitsioonidele.

Selles kontekstis on see tänane avaldus kindlasti hea näide ja ma väga loodan, et sugugi mitte viimane. Ma isegi julgen avaldada lootust, et ehk siit edasi me naaseme selle juurde, mis ühele väikesele demokraatiat hindavale ja oma vabaduse nende printsiipide eest seismisele võlgnevale riigile on väga oluline. [Ma loodan,] et me suudame seda konsensust hoida, nii nagu me suutsime selle avalduse koostamise puhul. Tuleb muidugi öelda, et selle teema käsitlemise äärealadel oli teatavaid võbelusi, aga me saime nendest üle. Ja mul on väga hea meel, et see avaldus konsensuslikult sündis. Seepärast saan ma siiralt ja puhta südamega kutsuda teid üles selle avalduse poolt hääletama. Tänan!

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme kõikide fraktsioonide arvamused ära kuulanud. Kuna juhtivkomisjonilt on tulnud ettepanek viia läbi lõpphääletus ja muudatusettepanekuid selle avalduse kohta esitatud ei ole, siis saame minna hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Riigikogu avalduse "Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 3 Riigikogu liiget ja 1 kolleeg jäi erapooletuks. Seega on Riigikogu avaldus vastu võetud.


3. 17:48 Vaba mikrofon

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Sellega ei ole meie tänane päevakord veel ammendunud. Nimelt oleme jõudnud vaba mikrofonini. Kui kellelgi on sõnasoovi, siis palun anda märku. Nii, esimesena on kõnepulti oodatud Hele Everaus. Palun!

17:48 Hele Everaus

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Teen lühidalt. Viin tähelepanu täiesti teisele asjale, aga mitte vähem olulisele. Oli aasta 1994. Viieaastane Katja Narvast oli juba aasta võidelnud tõsise haigusega, rahvakeeles verevähiga. Asjad ei läinud nii, nagu me tahtsime, asjad olid väga keerulised. Ometi oli vaja edasi minna ja püüda. 1994 oli ka see aasta, et kui tuli võtta risk – see oli minu esimene luuüdi siirdamine lapsele. 1993 olin ma teinud esimese siirdamise täiskasvanule, [see oli esimene] nii Eestis kui ka Baltikumis. Katja on täna olemas, 1994. aastast on saanud 2021.

Miks ma seda räägin? Täna on rahvusvaheline vähihaigete laste päev. Vähk ei ole ainult suurte, vähk on kõikide inimeste haigus, paraku. Mõtleme täna selle peale ja katsume tulevikus teha nii, et need päevad ja kuud, mida need pered ja lapsed läbi peavad elama – iga päev on siin tähtis. Täna on tulemused nii palju [paremad]. Kui omal ajal minu õpetaja Pariisis ütles, et jah, need lapsed saavad terveks, siis mõeldi, et vanamees on peast rumalaks jäänud. Tookord sai terveks 50%, täna on neid 80%. Nii et me oleme rahvusvaheliselt igal tasemel teinud väga head tööd. Meil on vaja seda jätkata nii oma tervisesüsteemi kui ka sotsiaalsüsteemi kaudu. Mõtleme nendele peredele ja toetame neid ning tunneme rõõmu, et meie peredes on terved lapsed ja lapselapsed. Mis saaks olla veel suurem rikkus! Aitäh!

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Täna hommikul täpselt kell 7.33 anti avalik-õigusliku meediakanali ETV hommikuprogrammis teada märgilise tähendusega uudis, mis minul pani igatahes mõtted igatpidi jooksma. Nimelt teatas hommikuprogrammi diktor, et Ameerika Ühendriikide Montana ja Iowa osariigi teadlased jõudsid järeldusele, et maski kandmise kohustuslikuks muutmine koroona tõrje eesmärgil oli viga.

Saate aru, üle neljamiljonilise elanikkonnaga osariigi teadlased leidsid, et see on viga! Mina ei tea, milliseid emotsioone tekitab teis sellise uudise kuulmine, aga mind hakkas igatahes huvitama, et mis on need tegurid, mille põhjal kaks Ameerika Ühendriikide osariiki jõudsid sellisele järeldusele. Ma ei tea, aga ma arvan, et ka teil võib olla selle asja vastu huvi. Minu esimene võimalus informatsiooni saada oli tänane Euroopa Liidu komisjoni istung, kus ma pöördusin haridus- ja teadusminister Liina Kersna poole järgmise küsimusega: kas ministeeriumi nõunike kaudu on võimalik saada täpsemat informatsiooni, mis on sellise drakoonilise otsuse taga, et loobutakse kohustuslikust maski kandmisest? Maski kandmine on nende otsuse põhjal vabatahtlik.

Kui nüüd tõmmata paralleele möödunud aasta Eesti nakatumisega, siis kes viitsib, võib vaadata ja näha, et kui tuli koroona esimene laine, siis alates märtsist läks näitaja üles ja seejärel tuli alla tagasi, suvekuudel nakatumist praktiliselt ei olnud. Siis hakkas näitaja tasapisi jälle tõusma ja tegi drastilise hüppe pärast seda, kui oktoobri lõpus Vabariigi Valitsus andis välja korralduse, et maski kandmine on kohustuslik. Pärast seda jooksis see kõver lakke ja praegu ei ole me põhimõtteliselt mitte viie rikkama riigi hulgas, vaid me oleme viie Euroopa riigi hulgas, kes on nakatumise poolest kõige kõrgema näitajaga.

Tahaksin tuua veel ühe võrdluse sellest perioodist, nimelt Leedu kohta. Leedul oli alates pandeemia väljakuulutamisest ainult üks kuu maskivaba, see oli juunikuu. Pärast seda läksid nad jälle maski kandmisele üle. Minu andmete järgi on igatahes küsimus praegu selles, et maski kandmisele üleminek tõi tegelikult kaasa Leedu haigestumisnäitaja ülisuure kasvu. Seetõttu on mul palve nii meie valitsusele kui ka teadusnõukojale, kes on andnud soovituse, et maski kandmine on kohustuslik igas olukorras: uurida põhjalikult välja, millistel motiividel, millistel alustel on need kaks Ameerika Ühendriikide osariiki jõudnud järeldusele, et maski kandmine koroona tõrje eesmärgil on olnud viga. Ma arvan, et see on väga oluline küsimus.

Ma olin ette valmistanud pikema kõne, analüüsimaks ka muid tegureid, mis kaasnevad selle [maski kandmisega] nii testimisele kui ka mujale, kuid praegusel hetkel mu selle [ettekandmiseks] enam võimalust ei ole. Aga kogu meie ühiskonna huvides, meie inimeste huvides, kes kõik võib-olla ei talu maski kandmist, oleks märgiline teha selgeks need asjaolud, mispärast on neljamiljonilise elanikkonnaga osariikide arstide, teadlaste ja liidrite arvamus, et koroonaviiruse tõrjumise meetmena on maski kandmine viga. Aitäh!

17:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Rohkem sõnasoove ei ole. Oleme tänase päevakorra edukalt läbinud. Soovin teile ilusat õhtut ja kohtume homme hommikul kell 10!

17:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee