Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu ja valitsuse liikmed! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Kõigepealt kontrollime üle, kes osalevad. Kohaloleku kontroll.

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 39 Riigikogu liiget, puudub 62.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, maaeluminister Urmas Kruuse ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Taavi Aas osaleb meil täna interneti vahendusel. Nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse küsida eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed, nemad saavad ka õiguse täpsustavaks küsimuseks, ja siis saalist üks küsimus veel. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:02 Tervisekriis

12:02 Esimees Henn Põlluaas

Tänase esimese küsimuse esitab Indrek Saar ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:02 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Küsin ikka sellel kõige aktuaalsemal teemal ehk tervisekriisi teemal. Möödunud aastal oli Riigikogus erinevaid arutelusid ja diskussioone tervisekriisi teemadel. Ja möödunud aasta lõpus oled sa muu hulgas Riigikogus öelnud, et sügisel alguse saanud koroonapuhang on tänaseks kontrolli alt väljas ja Eesti vajab lähimateks kuudeks plaani, kuidas koroona nakatumiskõver murda ja seejärel hoida viirus sellisel tasemel, et ühiskonna kõige vajalikumad teenused saaks lahti hoida. Me teame, et nakatumisnäitajad ei ole läinud selle ajaga paremaks. Paraku näitab viimase nädala reoveeseireuuring, et meil on põhjust karta seda, et olukord võib suisa drastiliselt halveneda, võrreldes selle tasemega, kus nakatumisnäitajad viimased kuud on olnud. Selles kontekstis ongi minu küsimus, et kuidas ja millal ja millisel kujul see plaan peaks valmima, sest ma saan aru, et uut plaani ei ole see valitsus ühiskonnale ju esitlenud. Küllap te olete selle peale mõelnud ja küllap teil on oma töökava selle jaoks, aga palun, kas sa valgustaksid ka meid sellest, millal ja mis kujul see plaan valmib?

12:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, tõepoolest, teil on õigus, et need numbrid on minemas hullemaks. Tänased andmed on sellised, et tehti 798 positiivset testi ja meil on haiglaravil 449 patsienti, neist 15 on juhitaval hingamisel. Kõik numbrid näitavad, et olukord pole sugugi hea. Nüüd, halb on see, et uuringute järgi on inimeste ohutaju samal ajal läinud alla ehk inimesed tegelikult ei tunne, et see oht on nii suur. Ja kui inimesed ei tunne, et see oht on suur, siis nad ei käitu vastutustundlikult, ei kanna siseruumides maske ja puutuvad teiste inimestega rohkem kokku. Samas teadlased ütlevad, et kõige paremini aitab viirust kontrolli all hoida enesedistsipliin, see, et me hoiame üksteisest eemale ja seda viirust edasi ei kanna.

Loomulikult me arutame seda tervisekriisi valitsuses iga nädal – iga nädal isegi kaks korda, teisipäeval ja neljapäeval. Maailma praktika näitab seda, et piirangute pealekeeramine mõjub siis, kui panna kõik täielikult kinni. Aga sellel on ka teine pool ja see teine pool on need nähtamatud ohvrid, keda me tegelikult ei näe, kes kaotavad töö, kellel on vaimse tervise häired ja nii edasi. Täieliku piiramise korral on võimalik korraks need numbrid alla saada, aga niipea kui kõik tehakse lahti, lähevad numbrid jälle üles ja seda just sellepärast, et inimesed ei käitu vastutustundlikult.

Mis on sõnum? Sõnum on tegelikult kõikidele, ka ettevõtlusorganisatsioonidele ja koolidele, et selleks, et me saaksime need numbrid kontrolli alla, peavad inimesed ise rohkem kinni pidama nendest lihtsatest soovitustest, mis on antud. Nagu ma ütlesin, ohutaju on läinud alla, inimesed on kriisist väsinud, on piirangutest väsinud ja seetõttu nad neid ei järgi. Ometi on see ainuke viis, kuidas saada numbrid alla. Seda näitab ka näiteks Soome praktika, seal on numbrid palju paremad kui meil.

12:07 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

12:07 Indrek Saar

Jaa, aga ma siiski tuleksin selle juurde tagasi. Ma siin tsiteerisin sind, sest sa ise oled väga selget plaani küsinud. See, et inimesed peaksid käituma vastutustundlikult ja mure on sellega, et ohutunne on läinud alla, on kõik arusaadav ja ka oluline asi, millele tähelepanu juhtida. Aga tulen uuesti selle juurde, et midagi ei ole läinud paremaks, ehk tsiteerides sind, asi on tegelikult kontrolli alt väljas. Kui me sellest lähtume, siis millal ja kuidas me jõuame sellise plaanini, et ühiskond sellest aru saab? Sa viitasid Soomele. Võib-olla üks olulisi põhjuseid, miks Soomes on nakatumisnäitajad juba pikemat aega oluliselt madalamad kui Eestis, ongi see, et Soome rääkis ühiskonnas väga selgelt läbi, mis need näitajad on, mille alusel üldse piiranguid kehtestama hakatakse, ja kuidas regionaalseid piiranguid tehakse. Tehti erinevad stsenaariumid, võeti aega selle jaoks, et ühiskond mõistaks seda, aktsepteeriks seda ja selle järgi käituti. Aga see tähendas plaani.

See tähendas sedasama plaani, mida sina oled eelmiselt valitsuselt küsinud. Mina küsin sinult, sest see on sinu valitsus, ja siiralt loodan, et teil on see plaan. Kuidas ja millal see kava valmib? Muu hulgas huvitab mind näiteks ka see, milline on vaktsineerimise plaan. Me teame, et vaktsiinitarned ei ole läinud nii hästi, nagu me lootsime. Ja teiselt poolt huvitab mind ka see, keda millal vaktsineeritakse. Kust ma saan teada, millal mind vaktsineeritakse, ja mis on need erandid, mida tehakse, kuni eliitvaktsineerimiseni välja, mis tekitab sügavat ebaõigluse tunnet ja vähendab usku sellesse, et riigis käivad asjad mingite kokkulepitud stsenaariumite ja plaanide järgi? Ehk minu küsimus on järgmine: millal ja mis kujul me võime oodata valitsuse plaani?

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! On lühike plaan ja on pikem plaan. Tegelikult me liigume sellises rütmis, et me vaatame lühikest perspektiivi ehk seda, mis puudutab järgmist nädalat. Aga iga kahe nädala tagant me vaatame üle selle suurema plaani, kuhu me liigume, ja see ei ole kuidagi salajane. See plaan on täiesti avalik. See valitsus on olnud ametis kolm nädalat ja selle aja jooksul me oleme tegelenud sellega, mis parasjagu kohe kiirelt kätte tuleb, ehk teatud piirangute lõppemisega. Neid piiranguid tuleb kas pikendada või tuleb need lõpetada. Aga me oleme kogu aeg vaadanud ka seda pikka plaani ja neid numbreid, mida sihtida. Praegu me sihime seda, et saada see number, nakatumisnäitaja ühiskonnas, 500 peale. Aga me ei liigu selles suunas, et seda 500 peale saada.

Nüüd, teie küsimus vaktsineerimise kohta. Meil on vaktsineerimise juhtkomisjon, kus on eksperdid, kes arutavad pidevalt läbi vaktsineerimise plaani. Me nägime eelmise valitsuse puhul, kuidas meil tekkisid poliitilised viroloogid, ja me püüame vältida ka poliitiliste immunoloogide teket. Seetõttu on minu arvates ekspertidega arutamine oluline. Kui vaadata vaktsineerimisplaani, siis nii Eestis kui ka teistes riikides on vaktsineerimisplaan pidevas muutumises. Mul on ka teiste riikide näiteid, aga Eestis on samamoodi. Alguses oli plaan, et kõigepealt on eesliinitöötajad, siis tellis vaidlus selle üle, kes eesliinitöötajad on. Nüüd me teame, et väga oluline oleks see, et koolid saaksid olla lahti ehk õpetajad ei haigestuks ja koolid ei läheks seetõttu kinni. Sellest tulenevalt seesama juhtkomisjon arvas, et eesliinitöötajad võiksid olla ka õpetajad ja politseinikud. Nüüd on meil tekkinud lisaks teema, mis puudutab seda, kui vaktsiini jääb üle, nii et tekib see kuues doos viaalist. Keda siis ette kutsuda? Politseinikud, kes liiguvad ringi, neid saaks kiiremini ette võtta, kui see kava ette näeb. Eesmärk on võimalikult kiiresti saada inimesed vaktsineeritud. Loomulikult oleme me sõltuvad vaktsiinitarnetest, mis paraku Euroopas on pisut takerdunud.

12:12 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun!

12:12 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Küsin nn eliitvaktsineerimise kohta. Kas teil on mingit uut infot lisaks juba avalikuks tulnud kantsler Priske juhtumile riigi kõrgema ametkonna või ka riigi juhtkonna seas avalikkuse eest varjatult teostatud vaktsineerimise kohta? Kas on veel selliseid tõenäoliselt avalikkuse õiglustunnet riivavaid juhtumeid, nagu eelnevalt mainitud kantsleri juhtum? Ma võib-olla igaks juhuks küsin veel konkreetsemalt: kas teile teadaolevalt on vaktsineeritud veel mõni ministeeriumi kantsler või Vabariigi Valitsuse liige või koguni president?

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõik ministeeriumid pidid tegema ka oma eesliinitöötajate kaardistuse, teatama, kes sinna n-ö eesliini kuuluvad. See kaardistus on tehtud 22. jaanuari seisuga nende kohta, kes erinevates haldusalades [eesliinitöötajad] on. Mis puudutab neid konkreetseid vaktsineerimisi, millele te tähelepanu juhtisite, siis igal haiglal, kes vaktsineerimist korraldab, on küsimus just selles, keda kutsuda vaktsineerima siis, kui see kuues doos jääb üle. Kes on võimelised siis kiiresti kohale tulema? Oluline on see suunis, mis on antud, et kõik sellised asjad dokumenteeritaks ja oleks võimalik põhjendada, miks just see inimene kutsuti n-ö järgmisest liinist, mis vaktsineerimisele peaks minema. Ma loodan, et õige pea meil on vaktsineeritud tervishoiutöötajad, seejärel ka teised eesliinitöötajad. See tähendab seda, et tuleb rohkem vaktsiine, ja kui tuleb rohkem vaktsiine, siis saab minna vaktsineerimisega edasi perearstikeskustes, nii et see vaktsiin jõuab kõikideni ja neid küsimusi üldse ei tule.

Teie küsimus puudutas konkreetselt näiteks presidenti. Ma ei tea, et ta oleks vaktsineeritud. Aga see on ka küsimus vaktsineerimise eksperdikomisjonile, et kas meil on ka selline strateegiline eesliin, näiteks Kaitseväe juhataja, kelle terve olek on väga oluline riigi toimepidevuse tagamisel, ja kas sellised inimesed peaksid saama vaktsiini, nii et riik saaks edasi toimida. See on küsimus vaktsineerimise eksperdikomisjonile.

Mis on selle vaktsineerimise puhul erakordne, on see, et tavaliselt, kui me räägime vaktsineerimisest, me räägime alati lastest ja nende puhul selliseid küsimusi üldse ei tekigi. Aga seekordne haigus puudutab eelkõige vanemaid inimesi, mistõttu alustatakse vaktsineerimist vanemast elanikkonnast, ja seetõttu on tekkinud kõik need küsimused ja segadused. Aga see pole nii mitte ainult Eestis, vaid tegelikult kõikides riikides, kes selle pandeemiaga maadlevad.

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Erasektori ja riigi koostöö

12:15 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsija on Priit Sibul ja talle vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

12:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on küsimus riigiettevõtete omanduse või osaluse võõrandamise kohta. Kahjuks koalitsioonileping selle kohta meile väga palju ei räägi või õigemini ei ole seal seda üldse kirjas. Äkki te siiski paotate veidi ust ja räägite, milles koalitsiooniläbirääkimiste käigus kokku lepiti. Koalitsioonilepingusse on võetud üks lause eelmisest koalitsioonilepingust, kus me olime koos, ja see viitab sellele, milliseid ettevõtteid ei kavatseta võõrandada. Eelmises koalitsioonileppes olid [kirjas] konkreetsed ettevõtted. Teie ise ühe inimesena vedasite eest ja viisite läbi Eesti Teede erastamise. Kahjuks küll ei jõutud Operaili ja Enefit Greeni osaluste võõrandamiseni, aga need olid konkreetselt kirjas. Need on nüüd koalitsioonilepingus asendatud lausega, mis põhimõttel on valitsusel plaanis ettevõtluse ja vara revisjon läbi viia. Kas on võimalik öelda, mida koalitsioonikõnelustel konkreetselt räägiti? Miks [ei ole mainitud] näiteks neid ettevõtteid, mis olid läbi arutatud ja mida varasemalt, ma saan aru, oldi valmis võõrandama, kuid mingitel põhjustel jäi see tegemata? Miks neid ei ole? Mis plaan nendega on või millised ettevõtted on veel nimekirjas?

12:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma loodan, et mind on kuulda. Tere kõigile! Austatud juhataja! Austatud peaminister ja Riigikogu liikmed! Hea küsija! Eelmine valitsus tõepoolest oli otsustanud kolme ettevõtte erastamise või börsile viimise ja üks nendest ettevõtetest ka erastatud sai. Ma arvan, et erastamine läks meil päris hästi ja on riigile väga kasulik. Nendel koalitsioonikõnelustel me tõepoolest rääkisime, et kindlasti on veel ettevõtteid, mida on võimalik erastada, viia börsile. Me leppisime kokku, et me vaatame tervikpaketti, ei jää kinni ainult mõnedesse konkreetsetesse ettevõtetesse. Aga tõepoolest, teeme revisjoni ja siis otsustame.

Küll aga kindlasti nende ettevõtete puhul, kellest oli juttu juba eelmises valitsuses, ma ei näe ühtegi põhjust, miks siin ei saaks edasi liikuda. Operailiga on jõutud nii kaugele, et ettepanekud erastamiseks ja selleks, kuidas seda läbi viia, on valmis. Ma usun, et me lähiajal saame sellega tulla valitsuskabinetti ja valitsusse, et teha ära otsused selle kohta, mil moel erastamine toimub. Mis puudutab Enefit Greeni, siis ma arvan, et ka siin ei ole ühtegi põhjust börsile minekust taganeda. Ma arvan, et ka väga suurel osal Eesti rahvast on huvi omada Enefit Greeni aktsiaid. Tegemist on väga perspektiivika ettevõtlusvaldkonnaga, ärivaldkonnaga. Aga kindlasti väga palju sõltub ka sellest, milliseks kujuneb Eesti Energia majandusolukord, kuidas kujuneb olukord Enefit Greenis. Ma arvan, et siin on mõistlik edasi minna, aga mitte liigselt kiirustades.

12:19 Esimees Henn Põlluaas

Priit Sibul, täpsustav küsimus, palun!

12:19 Priit Sibul

Aitäh! Ma olen teiega nõus ja loodan tõesti, et need ettevõtted lähevad [erastamisele]. Enefit Greeni IPO puhul on räägitud sellest, millal see õige aeg on. Kindlasti ei ole mina võimeline teid nõustama selles, millal see õige aeg on, et IPO oleks õige, aga kui me vaatame, mis aktsiaturgudel toimub, siis tahaksin loota, et õige aeg pole veel möödas ja te lähiajal jõuate. Mul on küsimus ja ma loodan, et te mõistate minu muret või skepsist selle pärast, et teie koduerakond on olnud pigem n-ö munitsipaal- ja riigiettevõtluse ihaluses, vaadates Tallinna volikogu otsust, et Tallinna Vesi tahetakse tagasi osta. Me mäletame, et viimati, kui Vabariigi Valitsus koosnes Reformierakonnast ja Keskerakonnast, 2007 osteti Eesti Raudtee riigile tagasi. Eelmise nädala uudiste järgi tagantjärele vaadates – aga tagantjärele tark olla ongi palju lihtsam – see tõenäoliselt ei olnud kuigi mõistlik. Mul on küsimus: kas või millal te ütlete, et Operail on valmis? Kas te oskate öelda, mis kuus te plaanite selle küsimusega valitsusse minna, samamoodi Enefit Greeni puhul? Kas või millal on valitsuse tööplaanis täpne revisjoni aeg, et ma ei peaks vahepeal uuesti küsima, vaid ootaks ära selle hetke, kui te olete nende töödega valmis saanud ja saan neid lugeda?

12:21 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, valitsuse tööplaani ajagraafik on hetkel koostamisel. Ma usun, et me saame sellel neljapäeval vastu võtta saja päeva plaani ja sealt edasi liikuda terviktööplaaniga. Ma ei tahaks siin ette kiirustada ja öelda enne, kui otsused on tehtud, mis toimub ühel või teisel kuupäeval või millal üks või teine asi valmis on. Aga Operaili puhul tõesti julgen kinnitada, et tõenäoliselt järgmisel kuul oleks võimalik see kabinetiarutelu ära pidada, teha otsus selle kohta, mil viisil ja kui palju sellest ettevõttest erastatakse, ja sealt juba edasi liikuda. Selles osas tõesti me oleme praktiliselt valmis.

12:22 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, palun!

12:22 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tuleksin erasektori ja riigi koostöö kontekstis sellise temaatika juurde nagu merendus. Vaadates just sõlmitud koalitsioonilepingut, ma ei näe tegelikult osutusi Eestile kui mereriigile. Me oleme päris mitmeid aastaid tegelenud majanduskomisjonis just selle temaatikaga, et laevad Eesti lipu alla tuleksid – erinevad tegevused, muudatused seadustes, maksunduslikud muudatused. Me soovime, et inimkoosseisus tuleks MKM-ile täiendavat ressurssi juurde asekantsleri näol. Siit ka minu küsimused. Kas te olete tänaseks partneritega sisuliselt kokku leppinud ja milliseid samme te lähiajal olete tegemas selleks, et Eesti kui mereriigi staatus ja maine taastuks? Kas on mingeid kokkuleppeid rahalise poole pealt, milles RES-is sisuliselt on varasemalt kokku lepitud? Kuidas asekantsleriga on, on ta juba paigas? Kas on veel mingid sammud, mida te teete selleks, et tõesti see siiamaani, ma arvan, aktiivne suund, mida ma olen mitu aastat hoidnud, nüüd rappa ei läheks? Koalitsioonilepingust ma küll midagi selle kohta välja ei suutnud lugeda. Olge nii kena, valgustage meid!

12:23 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Minu teada koalitsioonilepingus peaks olema ka punkt, mis räägib Eestist kui mereriigist. Igal juhul oli see teema väga selgelt kõne all ja selles ei ole koalitsioonipartnerid küll eri meelt, et Eesti peaks taastama oma staatuse mereriigina.

Nüüd konkreetsetest asjadest. Asekantsleri konkurss on hetkel käimas. Ma loodan, et lähiajal saab asekantsler paika ja seejärel hakkab kogu see valdkond ministeeriumis tööle palju paremal moel ja palju laiemalt kui täna. Meil kindlasti seisavad ees teatud muudatused seadustes ja kindlasti, nii nagu te viitasite, ka läbirääkimised RES-is seoses merendusvaldkonnaga ja meie tugisüsteemide võimekusega, ehk siis kõik see, mis puudutab jäämurdmise võimekust, ja teiselt poolt ka kõik see, mis puudutab laevade Eesti lipu alla toomist. Ühelt poolt [tuleb tegelda] turundusega ja teiselt poolt, nagu ma ütlesin, asekantsler saab paika ja seejärel ka kõik see, mis puudutab seadusandlikku poolt, et laevasid Eesti lipu alla tuua. Loomulikult seisab meil ees ka diskussioon selle üle, kuidas me jätkame reisilaevadega, sest ka siin on tegelikult võimalik see, et tuua Eesti lipu alla laevu, mis sõidavad siinsamas meie lähivetes. Seda huvi on jätkuvalt. Ja kindlasti tuleb RES-i puhul selgeks rääkida, millised on majanduslikud võimalused. Aga kinnitan teile, et laevade Eesti lipu alla toomise osas ei ole Vabariigi Valitsuse kurss muutunud.

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:25 Eelarve

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Martin Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:25 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud peaminister! Nii teie kui ka uus rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on nüüd süstemaatiliselt mitu nädalat käinud ringi ja rääkinud sellest, kuidas Eesti riigi rahandus on kuidagi hukas, käest lastud ja distsipliini ei ole. Mina isiklikult ei ole sellega absoluutselt nõus, minu meelest on see lihtsalt laimujutt. Ja ma ütleksin mõned numbrid siia juurde. Kui me tegime koroonakriisi ajal aprillikuus lisaeelarve, siis oli Rahandusministeeriumi prognoos, et majanduslangus tuleb 8%. Eesti Pank rääkis umbes 10% majanduslangusest. Praegu me teame, et tegelik majanduslangus 2020. aastal jääb 2% ja 2,5% vahele. Ja põhjus, miks see nii on, on meie lisaeelarve stimuleerimispakett. Need on need miljardid, mis eelmine valitsus laenas, et toetada majandust. Meil oli vaidlus sel teemal siinsamas saalis teie erakonnakaaslastega. Jürgen Ligi juhtis korduvalt tähelepanu sellele, et mul pole mingit tõestust, et see majanduse stimuleerimine kuidagigi majandust aitab. Ma võin isegi stenogrammist välja võtta need kohad, kus ta väitis, et seda pole võimalik mõõta. Minu vastus talle oli, et kui majanduslangus on kas või poole võrra väiksem kui 8%, siis see ongi tõestus meie stimuleerimise [kasust].

Mis on jutu mõte? Tänu majanduse stimuleerimisele laekub praktiliselt kõiki makse rohkem. Võrreldes lisaeelarvega on meil ülelaekumine selgelt üle 700 miljoni praktiliselt kõikide maksuliikide puhul ja osa maksuliikide puhul läheb eelarvelaekumine kokku isegi päris eelarvega, 2020. aasta eelarvega. Nüüd see jutt, mida räägitakse, et meil ei ole eelarvedistsipliini, ei ole mitte jutt sellest, et meil ei ole eelarvedistsipliini, vaid on eriarvamus sellest, mille peale eelmine valitsus kulutas. Meil on poliitiline eriarvamus sellest, mille peale kulutatakse. Ja mul on tunne, et kogu see jutt halvast eelarveseisust on tegelikult ettevalmistus selleks, et teie kavatsete tõsta meil makse. Lükake palun ümber minu kahtlus, et teil on plaanis ühel või teisel moel halva eelarveseisu põhjendusega hakata makse tõstma.

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Esiteks, te ajate oma jutus sassi kaks asja: üks on eelarve seis ja teine on majanduse olukord. Majanduslangus, majanduskasv tõepoolest olid need numbrid, millest teie räägite. Aga kui me räägime eelarvest, siis võrreldes 2019. aastal vastuvõetud eelarvega laekus 2020. aasta eelarvesse planeeritust vähem 528 miljonit. Selles suhtes see on päris korralik seis.

Nüüd see, millest meie räägime, on see, et eelarve on väga halvas seisus. Me oleme saanud ka teadlikuks sellest, et näiteks 2022. aastaks, 2023. aastaks, 2024. aastaks on eelarvesse sisse kirjutatud vastavalt –260, –258 ja –460 miljonit eelarvekärbet. See eelarvekärbe on sisustamata, nagu te ise väga hästi teate, olles eelmine rahandusminister. Ehk siis tegelikult ka see on tühi. Ja kui me räägime eelarve tasakaalust, siis kui eelarve kulud ületavad nii suurelt eelarve tulusid, siis ei saa kuidagi öelda, et see eelarve oleks tasakaalus.

See stimuleerimispakett ei näita kuidagi eelarve seisu. See, et majandust stimuleerivad kõik riigid, et tulla kriisist välja, on arusaadav, selle jaoks on võetud ka laenu. Küsimus on selles, milleks seda laenu kasutatakse: kas see laen kulutatakse ära jooksvateks kuludeks või see laen kasutatakse ära suurteks investeeringuteks, mis tulevikus toovad majandusele kasu tagasi? Selles olen ma teiega nõus, et see eelarve probleem ei ole alanud selle kriisiga. Eelarve miinus on tõesti kasvanud jõudsalt üle aastate, juba õige mitu aastat on kasvanud kulud rohkem, kui eelarve tulud oleksid seda võimaldanud. Nii et need on kaks eraldi seisvat asja.

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:30 Martin Helme

Aitäh! Ma küll küsisin ka küsimuse, kas te saate lükata ümber mu mure, et te plaanite tegelikult kas otseseid või kaudseid maksutõuse selle eelarve keerulise seisu jutuga. Aga ausalt öeldes ahastusega pean tõdema, et küsimus ei olegi mitte niivõrd teie või Keit Pentus-Rosimannuse poliitilises retoorikas, vaid asi on selles, et te ei saa aru ei eelarvest ega majandusest. Kui te tulete lagedale väitega, et eelarve seis ja majandus ei ole omavahel seotud, siis tõesti ei tea, kas nutta või naerda. Loomulikult on seotud! Seesama 520 miljonit miinust võrreldes 2020. aasta eelarvega, mille te välja tõite, on poole väiksem, kui algselt arvati koroonakriisi tõttu miinust tekkivat. Algselt arvati, et tuleb üle miljardiline auk, tegelikult tuli poole väiksem. Miks ta tuli poole väiksem? Sellepärast, et me võtsime riigina laenu ja elavdasime majandust. Selle tulemusena ei tekkinud meil tohutut tööpuuduse kasvu, mistõttu laekusid edasi tööjõumaksud. Need on otseselt seotud! See on absoluutne kirjaoskamatus tulla rääkima, et eelarve ja majandus ei ole omavahel seotud.

Nüüd, eelarvekärped. Ma lükkan kategooriliselt ümber selle jutu, et nad on sisustamata. Nad vajavad poliitilist tahet. Eelarvekärped on võimalik ära teha, kui on poliitilist tahet. Ja ma tunnistan, et eelmises valitsuses minul ei olnud jõudu, et seda poliitilist tahet koalitsiooni peale kokku saada. Aga selleks on ainult otsustust vaja. Kui te tahate need kärped ära teha, siis tehke need ära. Võimalused, variandid, mismoodi teha ja kust võtta, on kõik välja töötatud. Te teate seda väga hästi. Aga kui teil seda tahet ei ole, siis muidugi võib rääkida, et need on sisustamata. Mul on niisugune tunne, et teil ei ole mingit tahet kärpida. 

Ja kolmandaks ma tahan öelda, et RES-is, riigi eelarvestrateegias kirjas olevad numbrid muutuvad kaks korda aastas: muutuvad märtsis ja muutuvad augusti lõpus. Kui mina sain rahandusministriks, pandi mulle laua peale paber, kus oli öeldud, et meil on miljard puudu. Tegelikult ei olnud miljard puudu, tulid järgmised prognoosid ja need numbrid olid hoopis väiksemad. Nende numbrite najal ei ole mõtet mind nahutada. Aga ma küsin uuesti maksutõusude kohta.

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei öelnud seda, et majandus ja eelarve ei ole omavahel seotud. Ma ei öelnud seda. Küll aga ma ütlesin seda, et see eelarveauk on üks asi, ja seda, et eelarves on auk, te ju möönate ise ka. Te ütlesite praegu siin küsides, et eelarveauk on poole väiksem, kui oleks oodanud. Järelikult eelarveauk on! Järelikult see, mis ma räägin, et riigi tulud ei kata riigi kulusid, on täiesti adekvaatne jutt. Sellega te olete ka täiesti nõus. Selles mõttes eelarve ja majandus loomulikult on omavahel seotud.

Nüüd sellest, et need kärped on sisustamata. Jällegi, te ise möönate, et need kärped on sisustamata. Te teate väga hästi, et sinna on lihtsalt numbrid sisse kirjutatud. Te ütlete, et selleks, et neid kärpeid sisustada, on vaja poliitilist tahet ja seda poliitilist tahet valitsuses, kus teie olite rahandusminister, ei olnud. Ehk siis te möönate, et need kärped on tühjad ja sisustamata ja selle võrra on eelarveauk suurem.

Mis puudutab tahet, siis meil on väga selge poliitiline tahe saada eelarve paremasse seisu, kui ta oli. Ja sellega me pidevalt tegeleme, ka selles osas, et leida neid kohti, kust riiki kokku tõmmata, et need kulud ei oleks nii suured. Tulles teie küsimuse juurde, mis puudutab maksutõuse, siis me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et meil on maksurahu ja me makse tõstma ei lähe. Me katsume eelarve miinusega tegeleda riigieelarve raames. Me katsume seda eelarve miinust vähendada, aga ma möönan, et seda ei ole võimalik teha ühe aastaga, mitte ka kahe aastaga. Eelarvet tasakaalu me selle kahe aasta lõpuks paraku kindlasti ei saa.

12:34 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

12:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ajaloolasena ma ei saa mööda minna varasematest kogemustest. Üks varasematest kogemustest pärineb ajast, kui pärast Napoleon I kukutamist tulid võimule uuesti Bourbonid. Ja siis öeldi nende kohta: nad ei ole mitte midagi unustanud, aga nad ei ole ka mitte midagi õppinud. See käib ka teie kohta, see käib ka Reformierakonna kohta – te ei ole mitte midagi unustanud, aga te ei ole ka mitte midagi õppinud. Ma kuulan teie juttu ja te olete nii kastis-mõtlemisega, te olete stampväljenditega, et lihtsalt kahju hakkab.

Mis puutub nende kärbete sisustamisse ja sellesse, et ei olnud poliitilist tahet, siis selle poliitilise tahtega sisustatud kokkulepped me oleksime kindlasti saavutanud, kui ei oleks toimunud riigipööret. Kui ei oleks toimunud riigipööret. Ma ei nimeta teisiti seda valitsuse vahetumist. See on selge, prokuratuuri läbiviidud riigipööre. Teid lihtsalt kasutatakse selle juures sellise toreda etturikesena. Aga noh, muidugi ma saan aru, et te olete selle juures õnnelik. Soovin teile õnne, sest teil saab olema raske. Aga mind ei veena teie jutt sellest, et maksutõuse ei tule. Juba on räägitud automaksust, juba on räägitud muude maksude tõstmisest. Lükake siis veel kord kategooriliselt ümber, [öelge], et maksutõuse ei tule.

Aga minu tegelik küsimus, mida ma planeerisin, on seotud hoopiski meie valitsuse läbiviidud pensionireformiga, mille kohta on samuti teie valitsuse liikmed öelnud – ma ei mäleta, kas teie ise või rahandusminister –, et see reform tuleb tagasi pöörata. Kas see on tõepoolest kavas? Ja kui see on kavas, siis kuidas te kavatsete selle ligemale 100 000 juba pensionifondist raha välja võtnud inimese osas seda reformi tagasi pöörata?

12:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu jutt võib olla igav, aga see vähemalt baseerub mingitel numbritel ja faktidel. Teie jutt on muidugi väga värvikas ja ma kindlasti huviga kuulaksin teie ajalooloengut. Mis puudutab riigipööret – te kasutasite sellist väljendit –, siis riigipööre ei ole see, kui demokraatlikul teel valimised võitnud erakond saab võimaluse moodustada valitsus täpselt sellesama Riigikogu koosseisu põhjal, kes on demokraatlikult valitud. See ei ole mitte riigipööre, vaid see on demokraatliku protsessi loomulik osa.

Küsimus maksudest, uuesti kordan üle: me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et maksud ei tõuse, meil on maksurahu. Mis puudutab pensionireformi, siis pensionireformi me tagasi keerama ei lähe. Selle kohta on olemas Riigikogu otsus ja pärast seda ka Riigikohtu otsus, mis jättis selle Riigikogu otsuse jõusse. Inimestel on tekkinud selle põhjal ootused, protsessid on juba käima läinud. Küll aga me tegeleme kindlasti sellega, et leida võimalusi olukorras, kus meil on vananev ühiskond, [mõelda välja,] kust me saame inimestele inimväärse pensioni maksmiseks tulevikus vahendeid, ja leida lahendusi. See võib olla inimeste enda [raha]kogumine või soodustamine, et inimesed saaksid pensioniks vara koguda, või on see siis tööandjate pensioni soodustamine, et inimestel tekiks rohkem sääste selleks, et pensionipõlve edukalt pidada.

12:38 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:38 12 miljoni eurose erakorralise toetuse kasutamine

12:38 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Ivari Padar ja talle vastab maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

12:38 Ivari Padar

Tänud! Lugupeetud härra minister, edu teile teie töös! Te olete oma eelkäijatelt, eelmiselt valitsuselt saanud lahendamiseks mitmeid probleeme, mis on pikalt vindunud. Üks nendest teemadest on eelmise aasta lisaeelarvega kinnitatud 12 miljonit erakorralisi toetusi, millelaadseid toetusi on meie naaberriikides juba suve lõpul ja sügise alguses rakendatud märksa suuremates määrades. Ja nüüd see meie pakett seisab. Oleme ka siin Riigikogu liikmetena saanud selle paketi kohta teravat tagasisidet, näiteks õiguskantslerilt. Põllumehed on ootel, mis toimub, kunas see võimalus avaneb. Kas teil on midagi selle asja kohta ütelda?

12:39 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige Ivari Padar! Tõepoolest, 12 miljoni pakett oli minu töölaual esimesest päevast saati. Ja põhjus, nagu te isegi korrektselt viitasite, oli seotud sellega, et kui see meede, see seadus oli siin vastu võetud, siis hakati seda Maaeluministeeriumis sisustama vastavalt valdkondadele – see tähendab seda, et mismoodi võiksid jaguneda ühikumäärad vastavate sektorite kaupa. See läks kooskõlastusringile ja tuli tagasi üsna suure kriitikaga. Te ise väga kenasti mainisite seda, et üks osa oli seotud õiguskantsleri tehtud viidetega ja need viited olid üsna mitmetahulised. Osa nendest viidetest oli seotud sellega, kas ja kuidas on õigustatud see, et kui ettevõte, kes tegelikult kriisiabi vajab, ei ole taotlenud näiteks pindalatoetusi PRIA kaudu, siis miks tema välistatakse selle toetuse saajate ringist. Teine küsimus oli seotud näiteks seakasvatusega, et kas on õigustatud see, et nii väheste ettevõtjate vahel jagatakse ära suur osa toetusest. Kolmas teema, mis sai Euroopa Komisjoni abil lahenduse, mida me ootasime, oli seotud võimalike riigiabi reeglite pikendamise ja laiendamisega. Kui te mäletate, siis esialgne teadmine nii Riigikogul kui ka valitsusel oli see, et riigiabi reegleid järgides saab neid meetmeid rakendada selle aasta juunini. Nüüd seda pikendati aasta lõpuni, aga lisaks sellele tõsteti ka nn riigiabi määra ettevõtja kohta, mis täna koos vähese tähtsusega abiga moodustab 225 000. Kõik need aspektid olid laua peal ja selle tõttu on selle määruse allkirjastamine viibinud.

12:42 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, täpsustav küsimus, palun!

12:42 Ivari Padar

Aitäh! Teadupärast, kui me seda 12 miljoni paketti siin eelmisel aastal hääletasime, siis me hääletasime sisse küllalt detailsed piirangud kas või seakasvatuse puhul, kuidas seda saab kasutada. Kas sellest võib eeldada, et me peame tegema seadusemuudatuse, mis puudutab eelmise aasta lisaeelarvet? Ja teine asi, mis ma tahaksin küsida: kas praegusel juhul on üleval ka teema, et seda 12 miljoni suurust summat suurendada? Sest kui võrrelda naaberriikidega, siis on see väga väike summa olnud ja seda ei ole kindlasti sellel määral, nagu vaja oleks.

12:42 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest, te viitasite teemale, millele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler. Õiguskantsler oma kirjas on öelnud selle kohta, mil kombel seda parlamendis menetleti, et nii sisuline jaotus tema hinnangul ei ole seaduse osa, vaid on seletuskirja osa ja seda ei peaks ministeerium käsitlema kui konkreetselt ettekirjutatud jaotust. Ka seda teemat oleme me oma majas arutanud ja suhtunud sellesse üsna tõsiselt. See tähendab, et selle tõttu me kohtusime ka sektori esindajatega, selleks et veel kord avada tausta. Mitte ainult õiguskantsler ei olnud kriitiline, vaid ka teatud sektori osad ise olid kriitilised selle jaotuse suhtes. Vastab ka tõele, et meil on olnud tahe saada täiendavaid vahendeid 3,3 miljoni ulatuses. Aga kas seda on seaduslikult võimalik saada, arvestades seda, et see on vastu võetud eelmisel aastal, siis täna, konkreetselt sellel hetkel, kui ma teile vastan, seda teadmist ei ole. Kui lähipäevadel või ‑nädalal selgub, et meil seda võimalust ei ole, siis läheb määrus kohe sõna otseses mõttes allkirjastamisele ja rakendamisele. Ja see esialgne plaan, mis ka eelmisel maaeluministril oli, oli ju see, et taotluste vastuvõtmine võiks alata märtsi keskel.

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Merry Aart, palun!

12:44 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Kuna sead on meil põhjustanud päris palju probleeme ka eelnevatel maaelukomisjoni istungitel, siis ma küsiks korra veel üle, kuidas nende sigadega on. Kas praegu on mingid seisukohad muutunud, kas [toetuste määramise] aluseks on ikkagi jõudluskontrolli alused emised või on lootust, et ka teised sead? Ja teine küsimus on see: kas te olete arutanud ka linnu[kasvatuse toetamist]? Tegelikult meil on väga vähe vuttisid. Ka neid võiks toetada mingil moel, et nad Eestist päris ära ei likvideeruks. Kas selliseid mõtteid on olnud?

12:45 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud küsija, lubage mul kõigepealt õnnitleda teid uue ametikoha puhul ja hea koostöö ja tuleviku nimel, te olete nüüd maaelukomisjoni aseesimees. Aga tõepoolest, kui me vaatame seakasvatust tervikuna, siis see probleem, mis on tingitud globaalsest murest ehk Aafrika seakatku jõudmisest Saksamaale ja selle tõttu ka Saksamaa ekspordi vähenemisest Hiina suunal, on tekitanud sealiha hinna languse. See on tõesti fakt ja sõltuvalt nende kasvatajate ärimudelist, kas nad omavad ainult kitsast osa sellest ärimudelist või valmistavad ka ise tooteid, on need mõjud väga erinevad. Kui me vaatame seda 12 miljoni paketti ja seda jaotust, mis meil täna laua peal on, siis osakaalude mõistes, vaadates ka sektori terviksuurust, kindlasti seakasvatusele see 3,2 miljonit, mis täna on selle määruse järgi eraldatud, on piisavalt suur võrreldes teiste jaotusallikatega. Võrreldes kas või näiteks piimandussektoriga, kus piimalehmade otsene toetusmeede on 2,6 miljonit.

Aga õiguskantsleri viide sellele probleemile oli just seotud sellega, et kas nii kitsalt võetuna, mis puudutab jõudluskontrolli all olevaid emiseid, on see jaotus seaduspärane ja põhiseadusega kooskõlas ja õiget konkurentsi tagav. Selle tõttu me oleme arutanud ka seda, kas võtta nn põhikarja säilitamise nimel toetusmeetme alla kõik emised, kes on meie ettevõtjatel Eestis olemas, ja siis, kui riigiabi reeglitest lähtuvalt jääb mingi osa üle, jagada see kõikide põrsaste vahel. See teema tõepoolest on laual. Aga see peab olema kooskõlas sellega, kas meil tekib võimalus täiendavaid vahendeid juurde maksta. Selle tõttu lõplikku seisukohta ei ole. Kui otseselt lihtsalt järgida õiguskantsleri ettepanekut, siis võiks öelda, et peaks kindlasti rakendama laiemat baasi nn võimalike kahjude minimeerimiseks või osaliseks korvamiseks.

12:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 12:47 Eesti välispoliitika

12:47 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Urmas Reinsalu ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:47 Urmas Reinsalu

No tere valitsuse perele sellel kargel talveilmal! Minu küsimused puudutavad poliitilisi repressioone Venemaa Föderatsioonis seonduvalt Aleksei Navalnõi vahistamisega ja rahumeelsete protestijate kinnipidamisega. Küsimused on konkreetsed. Kas Eesti on valmis kehtestama riiklikud sanktsioonid, muu hulgas ka Euroopa Liidu terviklike sanktsioonide survestamiseks, nii nagu Balti riigid kehtestasid Valgevenega seoses? Teiseks, kas valitsus toetab Riho Terrase algatatud 81 Euroopa Parlamendi liikme initsiatiivi teha Josep Borrellile ettepanek tagasi astuda? Ja kolmandaks: milline on teie valitsuse seisukoht Yana Toomi laupäeval avaldatud seisukoha kohta, et need protestid, mis leiavad aset Venemaal, on võrreldavad pronksiöö mahasurumisega 2007. aastal?

12:48 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt õnnitlen teid, et peale välisministri kohalt lahkumist te olete leidnud uuestisünni Euroopa Parlamendi saadiku näol, kes teie tööd seal jätkab. Esimene küsimus: kas Eestil on plaanis kehtestada riiklikud sanktsioonid? Mina olen seda usku, et Eesti üksi on väike ja me peame tegema eelkõige koostööd teiste Euroopa riikidega. Sanktsioonidel on mõju, kui need on kehtestatud kõikide poolt, Euroopa Liidu poolt, ja sellisel juhul need kannavad ka vilja. Ma olen väga seda meelt ja olen sellest rääkinud ka oma Euroopa kolleegidega. Kõikides kõnedes, mis on olnud, on olnud jutuks ka sanktsioonid Venemaale.

Mis puudutab Borrelli visiiti, siis minu arvates tema pea nõudmine selle visiidi eest viib fookuse valesse kohta. Kõik vaatavad, kuidas eurooplased omavahel kisklevad, aga tegelikult peaks pilk olema suunatud Venemaale, sellele, et need sanktsioonid kehtestada. Seetõttu mina seda [Riho Terrase initsiatiivi] ei toeta. Ma ütlen, et Borrell ise on ju ka möönnud, et see käik oli ebaõnnestunud, seda nägid kõik. Venemaa alandas Euroopa esindajat, alandas Euroopat. Ma usun, et see võtab igasuguse jõu ära nendelt, kes naiivselt lootsid, et Venemaaga on võimalik mingit dialoogi pidada. Venemaa selgelt mingit dialoogi pidada ei soovi ja sellest tulebki lähtuda. Selle asja positiivne pool on see, et ka Euroopa Liidu kõrge esindaja ja muu hulgas mõned liikmesriigid lõuna pool Euroopas said aru, et Venemaa seda dialoogi ei suuda pidada ja soovib hoopis Euroopat alandada. Ja seetõttu sanktsioonide üle läbirääkimine on ka lihtsam.

12:50 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

12:50 Urmas Reinsalu

Aitäh! Te ei maininud oma hinnangut valitsuse nimel Yana Toomi avaldusele. Aga minu küsimus puudutab ka välispoliitika konteksti, kuna teatavasti meie naaberriik Venemaa on vägagi häälekalt küsimuses, mis puudutab üldhariduskoolides eestikeelsele haridusele üleminekut, sõna võtnud. Teie seisukoht on olnud, et Reformierakonna valitsus läheb üldhariduskoolides üle eestikeelsele haridusele – see on selge ja arusaadav poliitiline liin. Samas loen ma Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juhi Jaak Aabi 28. jaanuari avaldust Facebookis, ma tsiteerin: "Olin läbirääkimiste laua taga ning tean, millest räägiti ja milles kokku lepiti. /.../ Selles tekstis pole ühtegi sõna üleminekust. See tähendab, et praegusel valitsusel ei ole kavas muuta valdkonda puudutavat seadusandlust ega venekeelseid koole sulgeda. Me toetame praegust süsteemi." Talle sekundeerib 28. jaanuaril millegipärast venekeelses Delfis ainult Mailis Reps: "Перехода не будет, утверждает центриcткa." Samamoodi jätkab ajalehes Stolitsa oma selge seisukohaga Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, tsiteerin: "Kоалиционный договор этого не предусматривает." Milline on selles tundlikus küsimuses Vabariigi Valitsuse selge liin, kuna tõepoolest need seisukohad on olnud vägagi vastaka iseloomuga?

12:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt vabandan, mul jäi see üks küsimus, mis puudutas Yana Toomi, eelmises vastuses märkimata. Ei, ma ei jaga seda seisukohta, mida Yana Toom on väljendanud, ja ei nõustu sellega, et pronksiöö käigus tegutses riik kuidagi valesti.

Mis puudutab eestikeelset haridust, siis meil on selgelt kokku lepitud see, et me käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava. On öeldud ka seda, et saaks lasteaedades-koolides teha õppeprotsessi eesti keeles. Mida see tähendab? See tähendab seda, et me alustame lasteaedadest, ja just selleks, et kui lapsed omandavad lasteaias eesti keele piisavalt heal tasemel, siis on neil palju lihtsam saada hakkama eestikeelses koolis. Selles suhtes see süsteem siiski muutub. Meie oleme seisukohal, et Eesti ei suuda üleval pidada kahte haridussüsteemi võrdsel tasemel. Seda näitavad ka numbrid, et venekeelsetes koolides lapsed saavad kehvema hariduse, PISA-testide ja riigieksamite tulemused on seal kehvemad. Meie soov on, et kõik Eestis elavad inimesed oskaksid hästi eesti keelt ja saaksid seeläbi osaleda ühiskonnaelus, saaksid osa nii ühiskonnast, töökohtadest kui ka kõigest muust. Meil on kavas sellel nädalal valitsuskabinetis arutada ka valitsuse saja päeva tegevuskava ja seal on juba esimesed sammud selle jaoks, et lasteaedadesse lisada õpetajaid, kes aitaksid õppeprotsessi eesti keelele üle viia. Nii et liigume sellega edasi.

12:54 Esimees Henn Põlluaas

Mart Helme, palun!

12:54 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul on hirmus hea meel, et teie valitsus on võtnud praktiliselt sellesama poliitika üle, mis oli eelmisel valitsusel, mis puudutab eestikeelset haridust. Ehk on tuldud realistlikule positsioonile, mis selgelt erineb sellest, mis siin saalis mõned kuud tagasi oli, kui Reformierakond jõuga tahtis läbi rammida totaalset eestikeelsele haridusele üleminekut, ilma selleks ettevalmistusi tegemata. Nii et tõde tõuseb, vale vajub, nagu alati.

Aga küsimus on mul seotud ikkagi välispoliitikaga ja on seotud sellega, et teie valitsuse ministrid ja ka teie ise olete korduvalt rõhutanud, kuidas tööjõupuuduse taha ei saa asjad Eestis seisma jääda, mis tähendab seda, et te olete valmis avama Eesti piirid tööjõule. See on asi, mille vastu meie võitlesime ja võitlesime väga pragmaatiliselt, mitte välistades tööjõu saabumist Eestisse, vaid soovides seda kontrollida, maksustada jne. Aga ma puudutan selle kõige juures eelkõige julgeolekuaspekti. Me ju teame, et see tööjõud tuleb meile valdavalt slaavi riikidest. Kas te ei näe venekeelse, slaavi kogukonna kasvus julgeolekuohtu, arvestades, et töörändurite hulka on väga kerge sokutada kõikvõimalikke eriteenistuste käsilasi, ütleme nii?

12:56 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Kõigepealt teie sissejuhatuse kohta. Jääb mulje, justkui teie ei toetaks eestikeelset haridust. See on mõnevõrra üllatav, ausalt öeldes. EKRE on tavaliselt [vastupidist] öelnud. Aga tõepoolest räägitakse seda, et te üritate kuidagi minna Keskerakonna valijatele järele. Tehke seda ikkagi nii, et hoiate oma liini.

Teiseks, see küsimus või õigemini see, mida te ütlesite, justkui meie avaksime piirid piiramatule massilisele tööjõu tulekule, see ei vasta tõele. Me oleme rääkinud sellest, et tõepoolest on Eesti majanduse toimimiseks teatud valdkondades vaja täiendavat tööjõudu. Need on valdkonnad, kus Eestis on tööjõupuudus. Seetõttu me olemegi kokku leppinud, et täiendava tööjõu kaasamine peaks olema seotud tööturu olukorraga. Nendes sektorites, kus on väike tööjõupuudus ja pigem valitseb tööpuudus, peavad ettevõtjad leidma töötajad kohapealt. Nendes sektorites, kus seda tööjõudu kohapealt pole võimalik leida, peaks olema võimalik kaasata täiendavat tööjõudu, et see töö ei jääks tegemata ja majandus seeläbi ei kannataks.

Nüüd, teie küsimus puudutas ka slaavi kogukonna kasvu. Kas me ei karda, et slaavi kogukonna kasv on hirmutav? Esiteks on oluline see, et kõik inimesed, kes Eestis on, õpiksid ära eesti keele ja peaksid meile olulisi printsiipe ka ise tähtsaks. Mis puudutab täiendavat tööjõudu, siis selle jaoks on ikkagi väga selged piirid. Kui me räägime näiteks hooajatööst, siis need inimesed on siin piiratud aega ja pärast seda, kui töö on tehtud, peavad lahkuma. Ma ei usu, et seeläbi slaavi kogukond Eestis kasvab. Aga kui need inimesed tahavad Eestisse jääda, siis peab tegelema sellega, et nad õpiksid ära eesti keele ja peaksid oluliseks eesti keelt ja kultuuri.

12:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:59 Sidus ühiskond ja praeguse valitsuse mainekujundus

12:59 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Helle-Moonika Helme ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

12:59 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister Kaja Kallas! Eelmise peaministri Jüri Ratase üks enim kasutatud väljendeid oli "sidus Eesti". Ka teie olete väljendanud soovi liikuda sidusa Eesti poole ning olete korduvalt ka oma sõnavõttudes öelnud, et ärme lahterdame inimesi. Ometi on teie valitsuse rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ametisse astumise esimestel päevadel andnud intervjuu Eesti Rahvusringhäälingule ja otse-eetris öelnud, et EKRE-vaba valitsus on väärtus omaette. Seega on rahandusminister oma väljaütlemisega väljendanud soovi tühistada umbes 100 000 Eesti kodaniku demokraatlikel valimistel tehtud legitiimne valik ja nad ühiskonnast välja tõugata – ehk öelnud, et 100 000 Eesti inimese valiku kõrvaletõrjumine on väärtus omaette. Kas järgmisena võime mõnes intervjuus kuulda, et EKRE-vaba riik on väärtus omaette? Kindlasti meeldiks see teie Euroopa emaparteile ALDE-le, aga selline sõnamäng, EKRE-frei, ei ole kohane ei siin ega Euroopas. Ma saan aru, et te pole opositsioonipoliitiku rollist veel välja tulnud ning ei suuda talitseda oma maailmavaatelist viha, aga tuletan teile meelde, et peaministrina pole te nüüd enam mitte lihtsalt ühe erakonna esimees, vaid kogu Eesti peaminister. Te peate empaatiliselt suutma peegeldada kogu ühiskonna vajadusi ja arvamusi. Kas suudate siin, täna ja praegu tunnistada, et see oli teie rahandusministri poolt äärmiselt ebaõnnestunud väljaütlemine?

13:00 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh küsimuse eest! Ma vabandan austatud peaministri ees, aga meil on siit saalist üks protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

13:00 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma mõtlen selle infotunni protseduuri peale. Kuulan seda arutelu – nii olulised teemad libisevad tegelikult mööda, jäävad õhku, näiteks see eestikeelse hariduse küsimus. Mina ülemineku kohta vastust ei saanud. Kui oli üks liin, siis üleminek. Kolm koalitsiooni teise partneri esindajat on aga öelnud, et ei ole üleminekut. Asjad jäävad kuidagi tühjusesse ja ma arvan, et see ei ole selguse mõttes ühiskonnas mõistlik. Mul on ettepanek Riigikogu juhatusele: Riigikogu juhatus võiks arutada, kuidas muuta infotunni töö dünaamilisemaks. Mulle tuli meelde sõjaeelse Eesti parlamendi traditsioon, mille korral arutelud lõppesid n-ö üleminekuvormeli formuleeringuga. See oleks minu ettepanek Riigikogu juhatusele protseduuri dünaamilisemaks muutmiseks.

13:01 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kahjuks küsimust ei tulnud, tuli ettepanek. Aga infotund toimub vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Selle muutmise kohta ettepanekute tegemine on kõikide Riigikogu liikmete kätes. Aga nüüd ma palun peaministril vastata Helle-Moonika Helme küsimusele.

13:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siis kui astus ametisse EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus, ütles teie abikaasa "Aktuaalses kaameras", et Reformierakonna valitsusest väljajätmine on väärtus omaette. Tol hetkel olime meie valimised võitnud, Reformierakond võitis need valimised. Korduvalt on üle korranud nii EKRE liikmed kui ka Isamaa esindaja, et Reformierakonna valitsusest väljas hoidmine on justkui mingi väärtus omaette. Selliseid seisukohti olete teie palju väljendanud. EKRE-l oli võimalus olla valitsuses kaks aastat. Selle kahe aasta jooksul me nägime, et tegelikult valitsemiskompetentsi võib-olla napib. See ei tähenda seda, et valitsus saaks EKRE valijate vastu olla hoolimatu. Ei saa! Loomulikult mitte! Need inimesed ei hakka kunagi mind valima, tõenäoliselt ei hakka, nad valivad endiselt teid. Ja see ongi demokraatliku protsessi loomulik osa. Inimestel on erinevad valikud ja inimesed, kes valituks osutuvad, vaidlevad selle üle, kuidas ühiskonnaelu peaks olema korraldatud ja kuidas saada kokkuleppele. Nii nagu teie olite valitsuses, oleme nüüd meie valitsuses, aga vähemalt meie ei arva, et me saaksime olla EKRE valijate suhtes hoolimatud.

13:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Helme, kas on protseduuriline küsimus?

13:03 Mart Helme

Jaa. Ma palun eesistujat kutsuda peaministrit korrale, et ta ei levitaks valeväiteid, antud juhul seoses sellega, nagu meil oleks valitsuses puudunud kompetents. Meil oli valitsuses kompetents täiesti olemas. Ja suurem osa eelmise valitsuse edusammudest maksulangetuste osas, pensionireformi osas ...

13:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kahjuks ei ole tegemist protseduurilise küsimusega.

13:04 Mart Helme

... kaitsekulude suurendamise osas oli tänu meile ja meie kompetentsile. Nii et palun kutsuda peaministrit korrale, et ta ei levitaks valeväiteid.

13:04 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, valeväidete esitamine siin saalis ei ole ilus, samamoodi – nagu Urmas Reinsalu tõi esile – ka sisuliste vastuste mitteandmine. Aga paraku on kõik vabad küsima ja ministrid vabad vastama. Palun nüüd Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus!

13:04 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Nagu oligi arvata, tuli kohe sealt vastus meie suunal meie vanade väljaütlemiste kohta. Aga ka edaspidise huvides, et te ei hakkaks neid jälle siin üle kordama, ütlen teie enda sõnadega, et see kõik on mullune lumi ja keegi peale teie ei taha nendest enam rääkida.

Aga räägime teie enda väljaöeldust ja see on sama värske lumi kui see, mis praegu väljas sajab. Andsite The Guardianile väikese intervjuu ja see artikkel sisaldas sõna otseses mõttes laimu. Seal öeldi, et EKRE on igasuguse sisserände vastu ja on ajanud natside majanduspoliitikat. See artikkel on teiega otseselt seostatav ja üleval ka teie Facebooki lehel ning peaministrina te kindlasti saate aru, et teie sõnadel ja teiega seostatud väljaütlemistel on kaal. Mistõttu, kui te jagate selles artiklis kirjutatut, palun põhjendage neid väljaütlemisi. Tooge palun konkreetsed näited seaduseelnõude kohta, millega EKRE tahtis täielikult keelata igasuguse sisserände. Ja palun, kuna te ilmselt teate natside majanduspoliitikast kordi rohkem kui meie, siis äkki tooksite ka konkreetsed näited eelmise valitsuse majanduspoliitiliste otsuste ja sammude kohta, mis oleks seostatavad natside majanduspoliitikaga.

13:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna võib-olla kõik meie kuulajad The Guardiani ei loe, siis täpsustan, et see artikkel ilmus 2019. aastal. Mina ei ole mitte kunagi öelnud, et EKRE ajab natside majanduspoliitikat. Palun minule neid sõnu mitte omistada! Mina ei tea, kes on seda öelnud sellele ajakirjanikule, kes sellise artikli üllitas, ilmselt oli tal allikaid väga palju. Jah, ta tegi intervjuu ka minuga, aga minu sõnad selles The Guardiani artiklis on igati korrektsed ja mitte kuidagi ei saa minule omistada seda, mida teie praegu siin ette loete. See ei vasta lihtsalt tõele.

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof. Vabandust! Mart Helme, kas on protseduuriline küsimus?

13:06 Mart Helme

Jaa. Ma ei tea, kuidas Eesti Vabariigis seda protseduuri kehtestada, aga äkki president siis vabandaks Kaja Kallase vildakate väljaütlemiste eest välispressis.

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

13:06 Heljo Pikhof

Aitäh! Oleme siin EKRE personaalküsimust tükk aega arutanud, läheks nüüd asja juurde. Austatud peaminister! Seoses viirusepuhanguga on mitmed Eestis toimuma pidanud messid ära jäänud või edasi lükatud. See on avaldanud suurt majanduslikku mõju nii messidel osalema pidanud ettevõtetele ja korraldajatele kui ka messi teenindavatele ettevõtetele. Maamees on Eesti suurim mess, kus on valdkondadena esindatud põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja loomad. 2020. aastal jäi Maamess ära. Järgmine Maamess on planeeritud toimuma 15.–17. aprillini 2021. Messide eripäraks on see, et nad toimuvad sesoonselt ning nende ettevalmistamine võtab peaaegu aasta. Maamessi puhul ongi see peaaegu aasta. Kui vaatame Euroopa praktikat, siis seal on messid eraldatud teistest avalikest üritustes ning neile on kohaldatud kaubanduskeskustele seatud tingimusi, mille järgi suurel territooriumil võivad inimesed koos olla, kui nad on hajutatud. Näiteks Maamessi puhul on kasutusel 70 000 ruutmeetrit välispinda ja 6500 ruutmeetrit sisepinda. Ja nüüd küsimus: kas Eesti Vabariigi valitsus on valmis kaaluma eriloa andmist selliste regionaalselt tähtsate suursündmuste nagu Maamess korraldamiseks? Toon võib-olla veel mõne arvu. Näiteks AS Tartu Näitused tellis 2017. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudilt Maamessi kohta regionaalse majandusliku mõju uuringu. Selle kohaselt oli Maamessi majanduslik mõju piirkonnale toona 3,9 miljonit eurot. Ootan vastust küsimusele.

13:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Enne vastuse kuulamist on Urmas Reinsalul protseduuriline küsimus. Palun!

13:09 Urmas Reinsalu

Aitäh! Nüüd ma tõesti esitan teile konkreetse küsimuse. Ma olen regulaarne The Guardiani lugeja, selle elektrooniline väljaanne on tasuta kättesaadav, erinevalt paljudest teistest Briti lehtedest. Ma pean tunnistama, et seda konkreetset artiklit, mille üle poleemika käis, ma pole sattunud lugema. Aga ma arvan, et praegu me kindlasti peaksime võtma maha igasugused valeväited ühiskonnas ...

13:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, härra Reinsalu!

13:09 Urmas Reinsalu

Mu küsimus istungi juhatajale on järgmine: kas istungi juhataja on seda artiklit lugenud ja suudab objektiivselt anda hinnangu, mis väiteid seal esitati ja mis väiteid ei esitatud? Siis me saame aruteluga edasi minna.

13:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kahjuks ei ole see protseduuriline küsimus. Me võime seda hiljem arutada. Helle-Moonika Helme, palun, kas teil on protseduuriline küsimus?

13:09 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma loodan, et see kvalifitseerub protseduuriliseks küsimuseks. Proua peaminister valetas, kuna ta ütles, et see artikkel on aastast 2019, aga tema enda lehel on üleval: "Andsin intervjuu briti lehele Guardian, millest on näha, kuidas paistab valitsusevahetus Eestist väljapoole." Pealkiri on tõesti tänapäevane: Eesti esimene naispeaminiser jne. Nii et hea Kaja Kallas, te valetasite. (Kaja Kallas ütleb vahele, et ta ei valetanud.)  

13:10 Esimees Henn Põlluaas

Valetamine on ääretult inetu igas mõttes, aga kahjuks ei ole see protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

13:10 Kalle Grünthal

Aitäh, hea istungi juhataja! Minul on protseduuriline küsimus viitega Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Nimelt sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 146 lõige 8 sellise asjaolu, et kui istungi juhataja leiab, et valitsusliige on Riigikogu liikme küsimusele andnud piisava vastuse, lõpetab ta selle küsimuse käsitlemise. Praegu on tekkinud saalis olukord, kus enamik saalisolijad ei ole rahul vastusega, mille on andnud peaminister Kaja Kallas selle artikli kohta. Seaduses on konkreetne viide just teie kaalutlusotsusele. Mul on küsimus: kas teie leiate, et Riigikogu liikme küsimustele on antud piisav vastus?

13:11 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, see on tõesti protseduuriline küsimus! See puudutab meie kodu- ja töökorra seadust. Paraku tõepoolest ei ole mul võimalik pikendada ministri ega ka peaministri vastamise aega, sellepärast et töö- ja kodukorra seadus näeb täpselt ette protseduurireeglid. Küsimuse jaoks on ette nähtud kaks minutit, vastuse jaoks kolm minutit. Sellest ma üle minna ei saa. Teie mainitud paragrahvi järgi oleks mul tõepoolest teoreetiline võimalus [küsimuse käsitlemine lõpetada], kui minister annab suurepärase vastuse ühe minutiga. Selle peale võiksin ma teatada, et nüüd ma katkestan, kuna me oleme saanud vastuse, mida ootasime. Aga ma arvan, et see ei ole eriti põhjendatud. Küllap suudaks minister anda kolme minutiga veelgi parema vastuse. Ma soovin tõesti, et kõik vastaksid piisavalt, sisuliselt ja ausalt.

Heljo Pikhofil on samuti protseduuriline küsimus. Palun!

13:12 Heljo Pikhof

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Austatud Riigikogu juhataja! Kõik need küsimused, mis siin enne olid – mina neid protseduurilisteks ei pea ja mul on väga kahju, kui peaminister hakkab vastama nendele süüdistustele või nendele ütelustele, mis siin on esitatud. Minu küsimus oli, et kas Eesti Vabariigi valitsus on valmis kaaluma eriloa andmist selliste regionaalselt tähtsate suursündmuste nagu Maamess korraldamiseks. Ma palun peaministrilt sellele küsimusele vastust.

13:13 Esimees Henn Põlluaas

Jah, loomulikult, ta vastabki sellele. Protseduurilised küsimused on suunatud eesistujale. Urmas Reinsalu käsi on üleval. Kas on protseduuriline küsimus?

13:13 Urmas Reinsalu

Jaa, aitäh! Ma lihtsalt tahaksin istungi juhatajalt paluda selgitust § 146 lõike 8 kohta, kuna tegelikult ei ole kodu- ja töökorra seaduses täpsustatud lisaküsimuste mahtu mingis küsimuses ja sellekohast praktikat on kujundatud erinevalt. Seaduses on öeldud, et istungi juhatajal on võimalus anda küsijale õigus esitada täpsustavaid küsimusi ning kui istungi juhataja lõike 8 järgi leiab, et antud vastus on piisav, siis lõpetatakse küsimuse käsitlemine. Kas seda sätet tuleks tõlgendada nõnda, et kui vastus on piisav, näiteks eestikeelse hariduse küsimuses on saadud valitsuse liinis selgust, siis lõpetatakse küsimuse käsitlemine, küsijad on rahuldunud, või me eeldame, et piisav vastus tähendab üksnes seda, et kolme minuti jooksul on saadud väljendada oma seisukohta parlamendi täiskogu saalis?

13:14 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See on üsna keeruline teema, tõepoolest, ja väga hea küsimus. Aga istungi juhataja ei pea lähtuma mitte ainult sellest, kas konkreetne Riigikogu liige on saanud enda arvates piisava vastuse või mitte. Meil on ees nimekiri, milles on terve rida Riigikogu liikmete esitatud küsimusi, mis on registreeritud enne infotundi. Me peame arvestama, et võimalikult paljud Riigikogu liikmed saaksid oma küsimused esitatud ja saaksid nendele vastuse, sest vastasel juhul, kui anda lõpmatult võimalusi lisaküsimuste esitamiseks, võiksimegi piirduda ainult ühe küsimusega. Ei ole kahtlustki, et jätkuks küsijaid ja küsimusi. Paraku siin ongi alati lähtutud sellisest kuldsest keskteest, et võimalikult paljud Riigikogu liikmed saaksid oma küsimuse esitada.

Helle‑Moonika Helme, kas on protseduuriline küsimus?

13:15 Helle-Moonika Helme

Seekord on täiesti protseduuriline küsimus. Ma tuletan meelde, et minu registreeritud küsimuse puhul, mille ma lugupeetud peaministrile esitasin, oli teemaks "Sidus ühiskond ja praeguse valitsuse mainekujundus". Ühesõnaga, § 144 ütleb, et kui Riigikogu liige soovib esitada küsimuse, siis määrab ta [taotluses] ära ka sellega seotud valitsemisala või avaliku elu valdkonna temaatika. Aga lugupeetud Heljo Pikhof esitas lisaküsimuse, mis ei olnud tegelikult üldse selle valdkonna kohta. Tema küsimus on 15., ta on registreeritud, ja see puudutab tervisekriisi. Äkki ta oleks võinud ikkagi ära oodata oma korra ja mitte sõita minu temaatikasse sisse täiesti teise temaatikaga?

13:16 Esimees Henn Põlluaas

Jah, see on täiesti põhjendatud märkus, sellepärast et vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele võib valitsusliige vastamisest põhjendatult keelduda, kui küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi või on seotud riigisaladusega või kui sellele vastamine kahjustaks riigi julgeolekut. Kuna see küsimus ei puuduta taotluses märgitud probleemi, siis on valitsusliikmel ehk praegu konkreetselt peaministril võimalik sellele vastamisest keelduda. Heljo Pikhof, palun, kui on protseduuriline küsimus!

13:17 Heljo Pikhof

Aitäh! Tegelikult on asi ikka nii, et kes mida mainekujunduse all mõtleb. Päris kindlasti on messid ja nende korraldamine valitsuse mainekujunduse teema.

13:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

13:17 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma lähen sealt edasi, kus Helle-Moonika Helme selle küsimuse temaatikaga seoses pooleli jäi. Mul on siin selline tark raamat, see on Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, milles on ka kommentaarid. Siin on § 146, "Küsimustele vastamise kord", kommentaarides punkti 1 all märgitud järgmist: "Infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi [---] ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitelu lõpetada [---]. Mõlema asjaolu tuvastamisel on istungi juhatajal kaalutlusõigus." See tähendab tegelikult seda, et teie õigus on hoida küsimustele vastamist kitsal rajal.

13:18 Esimees Henn Põlluaas

Nii nagu ma Urmas Reinsalule juba vastasin, tuleb kaalutlusõigusest lähtudes paraku arvestada ka teiste Riigikogu liikmete võimalust saada oma küsimused esitada. Kindlasti tekitaks väga palju paksu verd, kui ma jääks ühe küsimuse juurde kogu infotunniks. Mart Helme, palun!

13:19 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Kuna meil on tähelepanu läinud siin juba protseduuride peale ning juttu on olnud kaalutlusõigusest ja kohustusest vastata küsimustele ammendavalt, siis on mul teile selline küsimus: kas me ei peaks praegu seda infotundi katkestama, kuna peaminister on ilmutanud selgelt ebakompetentsust vastamisel ja saadikutele valetanud?

13:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See on väga huvitav ettepanek, aga kahjuks minul seda voli ei ole. Tundub, et protseduurilisi küsimusi rohkem ei ole. Peaministril on võimalus vastata.

13:19 Peaminister Kaja Kallas

Ma kõigepealt vastan Heljo Pikhofi küsimusele. Tõepoolest, Maamess on võimas üritus, ma olen ise seal käinud ja see on väga imposantne. Aga me oleme selles olukorras, kus me praegu oleme. Meile teatati täna 789 positiivsest koroonaproovist, meil on 444 inimest haiglavoodis ja 15 neist on juhitaval hingamisel. Seetõttu peame olema väga ettevaatlikud suurüritustega, kus viirus võib paremini levida. Nagu ma enne ütlesin, inimeste ohutaju on alanenud ja iga kord, kui me võtame mingi piirangu maha, näiteks ütleme, et sellised suured üritused on lubatud, anname inimestele signaali, justkui oht oleks möödas. Oht ei ole tegelikult möödas ja need numbrid ei näita paranemise märke. Seetõttu olen ma pigem seisukohal, et me ei saa sellist suurüritust eraldi lubada, kuna viiruseoht on nii suur. Aga me kindlasti arutame seda valitsuses tulevastel nädalatel, kui vaatame piiranguid üle.

Nüüd, ma siiski pean üht-teist korrigeerima, kuivõrd Helle-Moonika Helme süüdistab mind valetamises. Ma palusin endale saata need kaks artiklit, The Guardianis on kaks artiklit. Ja see, millele ta viitab, et EKRE on tegelenud natsimajandusega – need on ajakirjaniku sõnad, see ei ole minu tsitaat. Mina ei ole mitte midagi sellist väitnud. Minu tsitaadid on seal muud. 2019. aastal on seesama ajakirjanik kirjutanud pärast valimisi Eesti kohta ja uue valitsuse moodustamise kohta. Tuli kõigile üllatusena, et erakond, kes tol korral võitis valimised, ei saanud valitsust moodustada, vaid valitsus moodustati hoopis erakonnaga, kelle kohta peaminister [Jüri Ratas] oli enne ütelnud, et nendega ta kindlasti koalitsiooni ei moodusta. Nii et need väited, justkui mina oleksin öelnud midagi sellist, nagu Helle-Moonika siin praegu ütles, ei vasta lihtsalt tõele. Kõik, kes inglise keelt valdavad, saavad neid artikleid ise lugeda ja seal on tõestus olemas. Mind palun mitte selles süüdistada!

13:22 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:22 Karusloomafarmide keelustamise ajakava

13:22 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Jevgeni Ossinovski ja talle vastab maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

13:22 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud maaeluminister! Ma vabandan, aga ma lugesin ka selle The Guardiani artikli läbi, kui EKRE siin infotundi trollis, ja selgub, et hoopis Jaak Madison on kiitnud natsimajandust. Ajakirjanik küsis Jaak Madisonilt, miks ta seda teeb, ja Jaak Madison ütles, et aga tol ajal Saksamaal läksidki majanduses asjad ju päris hästi, kui natsid võimul olid. Nii et selles mõttes peaksid austatud kolleegid oma Euroopa Parlamendis olevalt parteikaaslaselt üle küsima, milline nende erakonna nägemus majanduse arendamisest ikkagi on.

Aga härra maaeluministrile on mul küsimus, mis puudutab meile mõlemale südamelähedast teemat, karusloomafarme. Nagu sa hästi tead, on Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu, mis selle tegevusala Eestis lõpetaks. Pikka aega on see teema olnud arutelu all. Kui sa eelmine kord minister olid, siis arutasime seda küsimust ja põhiline vastuargument oli see, et tegemist on suure majandusharuga. Nagu me teame, täna ta seda eri põhjustel enam ei ole ning tegelikult nüüd on just õige aeg see väärtusotsus ära teha ja see julm majandustegevuse haru viisakalt, kenasti lõpetada. Minu küsimus on, et kuidas sina maaeluministrina näed, millises ajaperspektiivis, missuguste üleminekuaegadega, milliste toetusmehhanismide ja muude asjadega oleks vaja täitevvõimul seda otsust toetada, et me parlamendis saaksime selle kenasti ära teha. Ja millal see võiks juhtuda?

13:24 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, väga auväärne küsija! Tõepoolest, tegemist on 23 Riigikogu liikme algatatud seaduseelnõuga, mis esitati eelmise aasta 18. juunil. Kui me räägime eri ministeeriumide seisukohtadest selle eelnõu puhul, siis nii Keskkonnaministeerium kui ka Maaeluministeerium on oma seisukohad saatnud. Keskkonnaministeerium lähtub oma vastuses sellest loogikast, et võõrliigid ei satuks vabasse loodusesse, ja Maaeluministeerium on tõepoolest lähtunud pigem sellest loogikast, mis puudutab maaettevõtlust, töökohti ja võimalust erinevate tegevusvaldkondadega tegeleda.

Aus vastus on ka see, kui te küsite, kas see teema on olnud esimestel töönädalatel maaeluministri laua peal, et tegelikult ei ole. Ja põhjus, miks ta ei ole sellisel kombel laua peal olnud, on see, et me oleme arusaamal, et osa parlamendi liikmeid on võtnud initsiatiivi ja selle initsiatiiviga minnakse edasi. Te oma seadusemuudatuses viitate ju tegelikult sellele, et [karusloomafarmide tegevuse] peaks lõpetama sellisel juhul, kui aretuse ja kasvatusega tegeletakse peaasjalikult karusnaha tootmise eesmärgil. Juriidilises mõttes tähendab see seda, et kui see ei ole võrreldav näiteks põllumajanduses toidu kasvatamise eesmärgiga, siis tegelikult ei oleks mõistlik sellega jätkata. Selle on tinginud minu arvates kaks asjaolu. Üks asjaolu on seotud meie turgudega ehk tarbija käitumise muutumisega ja teine asjaolu on see, et ühiskond on jõudmas lähemale sellele punktile, kus teatud tegevusi ei peaks enam tolereerima.

Aga millise ajakavaga parlament seda menetleb? Minul isiklikult on nii ministrina kui ka ministeeriumi esindajana seda keeruline hetkel öelda. Ma ise eeldan, et tegelikult selle aruteluga minnakse lähiajal edasi. Praegu on valitud ka uued komisjoni liikmed, uued esimehed ja aseesimehed, nii et sellega võiks ja saaks edasi minna. Küsimus tähtaegadest – kui ma nüüd õigesti neid arutelusid mäletan, milles ma ise olen saanud parlamendiliikmena osaleda, siis eelnõu esitajad on ka tähtaegade suhtes näidanud üles paindlikkuse võimalust.

13:27 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun! Vabandust! Jevgeni Ossinovskil on täpsustav küsimus. Palun!

13:27 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! On täiesti mõistetav, et see ei ole kuulunud uue ministri esimeste nädalate prioriteetide hulka. Ja loomulikult ka mina arvan, et selle parlamendis algatatud parteideülese initsiatiiviga peaks edasi liikuma. Küll oli, nagu sa hästi tead, eelmise valitsuse ajal nii, et ehkki parlamendi enamuse seas tunnetuslikult oli toetus sellele eelnõule olemas, siis eelmine maaeluminister ja tema erakond olid need, kes ministeeriumis tegelikult pigem hoidsid tagasi seda, et pakutaks konstruktiivseid lahendusi selle kohta, millisel viisil tööstusega kompromiss leida. Sellest tulenevalt on suured lootused, et nüüd, muutunud olukorras me leiame Maaeluministeeriumis partneri, et võimalikke alternatiive koos läbi töötada ja jõuda kokkuleppele, et karusloomafarmide värk Eestis ära lõpetada. Seda ühtepidi. Ja teistpidi oleks siis ka sektoril arusaam, millisel viisil see toimub. Kui peaks olema vajadus, eks Maaeluministeerium oskab seda hinnata, saaks kuskilt mingisuguseid toetusrahakesi sinna kompensatsiooniks pakkuda. See on samuti teie kompetents, mida me kindlasti vajame, et selle eelnõuga edasi minna. Ma küsimuse sõnastan nii: kas me võime nüüd uues olukorras oodata Maaeluministeeriumilt konstruktiivset partnerlust, et selle eelnõuga lõpuni minna?

13:28 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Ma püüan vastata sellele teie markeeritud teemale mitmes osas. Esimene osa on seotud sellega, et kui me vaatame Maaeluministeeriumi varasemaid tegevusi, siis meil on kogemusi erinevates kriisides teatud toetusmeetmete ehk leevendusmeetmete väljatöötamiseks, kaasa arvatud see, et väljuda ühest sektorist ja siseneda teise sektorisse. Näiteks 2015.–2016. aasta põllumajanduskriisis, kui mitmed sektorid sattusid löögi alla, me töötasime välja meetmed, mis andsid võimaluse näiteks piimandus- või seakasvatussektorist väljuda ja valida ettevõtjal enda jaoks sobivam või riskivabam ettevõtlusvorm. Seetõttu ma võin öelda, et kui parlamendis toimub arutelu ja vajatakse nõu selle kohta, millised võiksid need leevendus- ja kompensatsioonimeetmed olla, juhul kui parlament jõuab üksmeelsele otsusele, et [karusloomafarmide tegevus] tuleks mingist aastast lõpetada, siis siin me oleme kindlasti partnerid. See ei ole üldse küsimus, see kogemus on meil olemas.

Te viitasite oma küsimuses tegelikult ka sellele, et Maaeluministeerium on mingil ajal kaitsnud positsiooni, et [karusloomafarmides] on väga palju töökohti ja see tööstusharu on suur. Ma tahaksin seda natukene laiendada. See võis tollel hetkel nii välja paista. Aga küsimus ei ole ju täna tegelikult ainult selles, kas selles sektoris tegeleb üks, kaks või sada ettevõtjat ja kas farmis on kaks, kolm, 2000 või 200 isendit, vaid küsimus on ka selles, kas me selles väärtusruumis, mida me justkui ideaalis näeme, oleme valmis selle sektoriga jätkama. Ka minu vaade, ütleme, nende inimeste suhtes, kes on selles sektoris toimetanud, peaks olema lugupidav. Lugupidav just selles võtmes, et kui parlament jõuab sellele järeldusele, [et karusloomafarmid sulgeda,] siis me leiame võimalikke kompensatsioonimehhanisme ja arutame nende üle. Me ei ütle lihtsalt sedasi, et me täna siin võtsime otsuse vastu ja paneme teie uksed kinni, vaadake ise, kuidas hakkama saate.

13:31 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun!

13:31 Martin Helme

Aitäh! Ma pean muidugi ütlema, et ma ei ole kunagi aru saanud sotside fetišist selle majandusharu keelustamisel. Ma ei ole aru saanud nende põlgusest ning mingisuguse abiraha puistamisest inimestele, kes tegelikult saavad iseendaga hästi hakkama ja teevad täiesti väärikat tööd. Ma tahan lihtsalt öelda, et see ei ole universaalne fetiš. Ja kui me räägime väärtusruumist, siis väärtusruum on see, et meil on tegevusvabadus, majandustegevuse vabadus, ja inimesed ise valivad. Inimesed on tähtsamad kui loomad, ka see on üks väga oluline väärtusruumi osa. Nii et ma lihtsalt tahan öelda, et see ei ole mingi universaalne surve siit saalist, et kindlasti paneme mingi tööstusharu täna kinni, sest võite kindlad olla, et sotsidel on homme mingi järgmine seltskond sihikule võetud, keda nad manavad ja maatasa teevad. Aga see oli rohkem kommentaariks.

Ma tegelikult tahtsin tulla tagasi neljanda küsimuse juurde, milles me rääkisime sigadele eraldatavast rahast. Mulle jäi väga segaseks, kuidas see 3,2 miljonit eurot jaotub. Seal on valikud. Me teame, et kogu seda 3,2 miljonit ei ole võimalik anda ainult nendele sigadele, kes on jõudluskontrolli all. Aga see [ülejäänud] raha jääb sellisel juhul lihtsalt seisma. Kas te olete mõelnud, et kui minna seda teed, et anda raha ainult jõudluskontrolli all olevatele sigadele, siis kuhu see ülejäänud raha läheb? Seda on umbes 2 miljonit. Või antakse see raha ikkagi ülejäänud seakasvatajatele? Ma enne vastust ei kuulnud.

13:32 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud Riigikogu liige! Ma jätan kasutamata võimaluse, mida auväärt istungi juhataja pakkus, et kui küsimus ei vasta teemale, siis võib sellele vastamata jätta. Teie küsimus ei ole tegelikult selle teemaga seotud. Aga ma tahan teile vastata sellepärast, et täpsustada, et see materjal, mis oli eelmisest valitsusest laua peal, kuna olid ka kooskõlastusringid, oli selline, et seakasvatusele oli eraldatud 3,2 miljonit eurot, mis jagunes umbes niimoodi, et ligi 2 miljonit läks jõudluskontrolli all olevatele sigadele ja see, mis sellest üle jäi – ehk lahutatuna see, mis oli emistele ära jagatud –, taheti jagada kõigi ülejäänud sigade vahel. See oleks rahalises väärtuses tähendanud umbes viit eurot isendi kohta.

See, millele õiguskantsler viitas, oli tegelikult see, et kas nii väikesele grupile nii suure summa eraldamine võrreldes kogusummaga on õigustatud ja põhjendatud – kas see mitte ei riiva konkurentsi ja on põhiseadusega kooskõlas? Meie sisemine soov oli, et enne, kui läheme selle meile etteantud määrusega edasi ja teeme seal teatud valikud, me tahaksime läbi arutada, kas meil on võimalik täiendavalt panustada. Kui me vaatame kogu kahju, siis võib öelda, et kindlasti oleks toetusvajadus selles konkreetses valdkonnas suurem. Nii et seetõttu ma püüdsin vastata eri aspekte arvestades, sest kriitika on olnud nii aianduse, seakasvatuse kui ka piimanduse kohta natukene erineva aktsendiga.

13:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:34 Eesti välispoliitika

13:34 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Raivo Tamm ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:34 Raivo Tamm

Tere tulemast minu tagasihoidlikku tarekesse, austatud peaminister! Kõrgetasemelise korruptsiooni ja sellega seotud ümberkorralduste tõttu mina küll enam väliskomisjoni liige ei ole, aga huvi välispoliitika vastu ei ole mul kuhugi kadunud. Eile toimus välisminister Liimetsa osalusel 17 + 1 tippkohtumine Hiinaga. Ma eeldan, et sellel osalusel oli olemas ka teie heakskiit. 22. juulil ütlesite ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast": "See on kohutav, mis Hiina teeb uiguuridega. Kõik need paralleelid, mis tekivad Natsi-Saksamaa ja juutidega, on väga hirmutavad." 2. veebruaril ilmus ka BBC veebilehel väga põhjalik artikkel uiguuride kohtlemisest Hiinas, selles anti ülevaade süstemaatilisest vägistamisest ja väärkohtlemisest ja piinamisest. Kuidas te suudate lepitada Eesti osalemist sellel tippkohtumisel ja enda varasemaid kommentaare? Kas teie suhtumine inimõigustesse ja vabadustesse on kardinaalselt muutunud või on peaminister Kaja Kallas ja opositsioonierakonda juhtinud Kaja Kallas kaks erinevat inimest?

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, ei ole kaks erinevat inimest. Esimest korda osales Eesti Vabariik sellel tippkohtumisel välisministri tasemel. Selles valitsuses, selles koalitsioonis, kus teie olite, osaleti peaministri tasemel. Mina isiklikult sellel kohtumisel ei osalenud. Ma toetan väga seda, et Eesti suhtleks Hiinaga 27 + 1 formaadis. See 17 + 1 formaat on praegu olemas, aga valitsus peabki analüüsima Eesti Aasia-strateegiat suuremalt, et kuidas me üldse Aasia riikidega suhestume, sealhulgas loomulikult ka Hiinaga, ja millistes formaatides kohtumistel me ikkagi osaleme. Meie huvi on ju olnud Hiinaga häid suhteid hoida, aga see ei tähenda seda, et me ei tauniks sealset olukorda. Nii nagu te ka ise välja tõite, on inimõigused meile väga olulised ja Euroopale täpselt samamoodi.

13:37 Esimees Henn Põlluaas

Raivo Tamm, täpsustav küsimus, palun!

13:37 Raivo Tamm

Jaa. Ka meie endine välisminister, minu erakonnakaaslane Urmas Reinsalu on öelnud, et tema eelistaks 27 + 1 varianti. Kas võiksite natukene täpsustada, milline on Reformierakonna ja Keskerakonna loodud valitsuse Hiina-poliitika?

13:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See valitsus on olnud ametis kolm nädalat. Eesti rahvas ütleb, et andke aega atra seada. Meil läheb aega, et seda strateegiat koostada. Ma juhin tähelepanu, et eelmine välisminister oli ametis väga pikalt ja ei tulnud välja ühegi sellise strateegiaga, mis puudutaks Eesti Aasia-suunalist toimetamist ja mis puudutaks eri formaadis kohtumisi, millel me osaleme. Me toimetame nii kiiresti, kui saame. Eelmises kabinetis me põgusalt arutasime seda ja tegime Välisministeeriumile ülesandeks tulla välja tervikliku analüüsi ja plaaniga. Me kindlasti informeerime sellest ka Riigikogu väliskomisjoni ja Riigikogu, kaasame teid aruteludesse selle üle, milline peaks olema Eesti Aasia-strateegia, milline peaks olema Eesti kaasatus eri formaatides kohtumistel, mida me soovime sealt saada ja mis on meie välispoliitika eesmärk.

13:39 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

13:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Eelmine välisminister Reinsalu oli tõepoolest silmatorkavalt aktiivne. Tema aktiviteedid panid küll tihtipeale kas kukalt kratsima või olid lausa hirmutavad, aga aktiivsuse vähesuses teda kindlasti süüdistada ei saanud. Uue valitsuse välispoliitiline toimetamine on siiani olnud teistsuguse käekirjaga, aga tõsi ta on, et valitsuse n-ö sissetöötamine on alles algusjärgus. Sellest tulenevalt nii mõnigi rahvusvahelise poliitika sündmus, mis maailma mastaabis on oluline, ei ole Eesti valitsuselt vähemasti minule teadaolevalt mingit hinnangut saanud. Üks sellistest sündmustest on riigipööre Myanmaris, see oli tegelikult ju üks eelmise nädala suurimaid geopoliitilisi sündmusi maailmas. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik, aga ka ÜRO Julgeolekunõukogu liige. Ja üllataval kombel ei ole mina kuulnud Eesti valitsuselt mingit seisukohta selles küsimuses. Sellest tulenevalt on mul küsimus, et milliseid samme on Eesti astunud või plaanib astuda Julgeolekunõukogu formaadis ja Euroopa Liidu formaatides küsimuses, mis puudutab inimõiguste ja demokraatia kaitset Myanmari Liidu Vabariigis.

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult kõik, mis toimub maailmas, mõjutab kokkuvõttes ka Eesti välispoliitikat ja Eesti suhtumist erinevatesse sündmustesse. Loomulikult me jälgime seda, mis Myanmaris toimub, aga me tõepoolest ei ole teinud mingeid eraldi avaldusi selle kohta. Ma ei tea, kas on alati vaja neid teha. Loomulikult, kui küsitakse, siis me vastame. Ma arvan, et üldine printsiip, millest Eesti on lähtunud, on see, et meie jaoks on inimõigused väga olulised ja samamoodi on meie jaoks demokraatlik riigikorraldus väga oluline. Me nüüd jälgime neid sündmusi, mis Myanmaris toimuvad, et kas tõepoolest toimuvad seal demokraatlikud valimised, nagu on öeldud, ja võim antakse demokraatlikel valimistel saadud mandaadi järgi üle või arenevad sealsed sündmused muus suunas. Mis puudutab ÜRO Julgeolekunõukogu, siis loomulikult need teemad tulevad seal arutlusele ja me suhtleme ka oma liitlastega, et kujundada ühine positsioon.

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:42 Õigusriik

13:42 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Kert Kingo ja talle vastab peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:42 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! 25. jaanuaril pidasite siinsamas Riigikogu puldis värske peaministrina kõne, milles ütlesite: "Poliitika on vaidlus selle üle, kuidas me ühiskonnas oma elu korraldame ja kuidas ressursse jagame." Lisaks ütlesite te: "See toob mind neljanda kriisini, kuhu oleme sattunud ja mis kahjuks ei luba sellel koalitsioonil puhta põllega alustada. Jutt on korruptsioonikriisist. Ma olen elukutselt advokaat ning minu maailmavaade ja tõekspidamised on seotud usuga õigusriiki, seetõttu ma nii kirglikult selle eest võitlengi." Korruptsioonist rääkides ütlesite veel: "Kui selles vallas järele anda, hävitatakse mitte ainult ühe erakonna või valitsuse, vaid kogu riigi usaldusväärsus oma kodanike silmis." [Lisasite, et] uus valitsus tahab olla korruptsiooniga võitlemisel järjekindlam. 

Minu küsimus on järgmine. Kuni tänaseni pole te avaldanud oma hukkamõistu avalikuks tulnud eliitvaktsineerimise kohta, sh Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske eelisvaktsineerimise kohta. Ometi on tegemist korruptsiooniga, seekord meditsiinikorruptsiooniga. Öelge palun, kuidas ja kes võtavad selle eest vastutuse. Ja järgmised küsimused. Mis te arvate, kuidas mõjutab selline tippametnike käitumine kodanike usku meie riigi usaldusväärsusesse, Eestisse kui õigusriiki? Kas see ongi teie nägemus ja teie arusaam meie õigusriigist?

13:44 Peaminister Kaja Kallas

Korruptsiooniga tegelevad õiguskaitseorganid ja see on tõepoolest Eesti riigis karistatav. Minu jaoks on väga positiivne see, et õiguskaitseorganid saavad väga paljudele korruptsioonijuhtudele jälile ja need asjad tulevad avalikuks. Ma arvan, et see on oluline. Mis puudutab vaktsineerimist, siis ma eelnevalt juba vastasin, et vaktsineerimise korraldus peab olema väga selge ja arusaadav. Mis olukorrad on tekkinud? On tekkinud olukorrad, kus viaalis jääb kuues doos üle. Nüüd, haiglad, tervishoiuasutused saavad kiiresti kutsuda inimesi vaktsineerima ja selle kuuenda doosi ära kasutada. See, keda nad kutsuvad, on nende enda otsustada. Loomulikult on neile antud suunised, millest lähtuvalt nad peavad tegutsema. Ja nende kaasustega, millest te räägite, tegelevad ju haiglad ise. Kui on kaalumisel, kas kasutada ära kuues doos ja kas kasutada see ära inimese peal, kes selles haiglas igapäevaselt viibib või käib seal tihti ja puutub kokku selle haiguse tekitajatega, siis on haigla otsus tema peal seda vaktsiini kasutada. Aga ma rõhutan veel kord: vaktsineerimine peab olema korraldatud selgelt ja arusaadavalt, et ei tekiks mingeid arusaamatusi ja inimestel sellega seoses ebaõiglustunnet.

13:46 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun!

13:46 Kert Kingo

Aitäh veel kord! Ma ei kuulnud teie vastuses sellise käitumise hukkamõistu. Lisaks pean vajalikuks täpsustada, et vaktsineerimiskavas on väga selgelt ja konkreetselt välja toodud, kes on need grupid ja kes on need inimesed, kes peaksid esmajärjekorras vaktsineeritud saama. Lisaks on välja toodud ka see teine aste – need, kes peaksid saama vaktsiini siis, kui mingi doos jääb üle. Ma väga kahtlen selles, et ei olnud võimalik kätte saada mõnda politsei või päästeteenistuse töötajat ja et kantsler oli kõige kättesaadavam isik.

Aga teine küsimus on mul selline. Sellessamas 25. jaanuaril peetud kõnes te nimetasite viiendaks kriisiks Eesti rahvusvahelise maine kriisi. Kuidas teie hinnangul mõjub Eesti riigi mainele Euroopa Liidu vahendusel jao pärast saadud vaktsiinide riigisisene korruptiivne sahkerdamine kõrgemate ametnike vahel? Ja endiselt sooviksin teie hukkamõistu kantsleri eelisvaktsineerimise ja üldse nende eliitvaktsineerimiste kohta.

13:47 Peaminister Kaja Kallas

Ma võtsin välja selle suunise, mis vaktsineerijatele on antud. Suunise järgi on vaktsiinikao vältimiseks mõistlik pidada varunimekirja inimestest, kes oleks kiiresti, lühikese etteteatamistähtajaga valmis vaktsineerima tulema juhul, kui päeva lõpus on avatud viaalis kasutamata doose ning on oht, et vaktsiin läheb mahakandmisele. Soovitus on moodustada varunimekiri parajasti vaktsineeritavast sihtrühmast. Kui sealt kedagi ei leita, siis tuleb leida keegi järgmisest sihtrühmast, ja kui sealt ei leita, siis võib kutsuda ka mõne muu soovija. Oluline on see, et vaktsineerija sellise erandi dokumenteeriks ja oleks võimeline oma otsust vajaduse korral ka veenvalt põhjendama.

See on küsimus haiglale, kuidas nad seda otsust põhjendavad ja kuidas neil vaktsineerimisnimekirjad on tehtud. See peab olema piisavalt dokumenteeritud. Ma arvan, et on positiivne, et see teema jõudis ka avalikkuse ette. Nii nagu mina aru saan, on haigla põhjendanud seda sellega, et tegemist oli inimesega, kes peab pidevalt seal haiglas kohal käima ja kes oli kohe kiiresti võimeline kohale tulema ja selle vaktsiini saama. Minu arvates on oluline vaadata edasi, et me saaksime neid vaktsiine piisavalt ja et meil ei tekiks enam selliseid olukordi ja et kogu elanikkond saaks vaktsineeritud, nii nagu on kokku lepitud. Alates vanematest inimestest ja eesliini töötajatest, samuti õpetajad, päästjad ja politseinikud – kõik, kes selle viirusega rohkem kokku puutuvad.

13:49 Esimees Henn Põlluaas

Martin Helme, palun!

13:49 Martin Helme

Aitäh! No aga ei ole ju veenvalt põhjendatud. Mingit veenvat põhjust, miks peaks kantsler saama vaktsiini, ei ole ju kuuldud. Jutt sellest, et ta käib palju haiglas – andke andeks, ta on nõukogu liige, nõukogu koosolekud toimuvad parimal juhul kord kuus ja tihtilugu kaugteel. Enamik nõukogusid ei saa kokku rohkem kui kord kvartalis. Nii et mingit veenvat põhjust ei ole.

Ma tulen tagasi kahe teema juurde, esiteks korruptsiooni teema juurde ja teiseks omade hoidmise teema juurde. Minu meelest on täiesti põhjendatud küsida, kas uuritakse võimalikku mõjuvõimuga kauplemist, kas uuritakse, et võib-olla oli see vaktsiin osa mingist altkäemaksutehingust. Lõppkokkuvõttes on Sotsiaalministeerium see, mis valitseb haiglate üle, ja kui kantslerile tehakse eelisjärjekorras süst, siis peaks uurima, kas keegi on kellelegi lubanud mingisugust eeliskohtlemist selles süsteemis või mitte.

Minu meelest ei ole kuidagi sobilik pugeda siin suuniste või plaanide taha. Plaan on väga selge, plaan on kinnitatud valitsuses. See ei ole lihtsalt niisama mingisugune paber, vaid seal on väga selge järjekord, kuidas vaktsineerimisi teha tuleb. Kui te tahate selle plaani ära muuta, siis hea küll, muutke see plaan ära. Aga praegu seda plaani rikutakse. Ja mulle tundub, et rikutakse sellel põhjusel, et on omad ja on mingid teised inimesed – kantsler Priske on oma või on minister Kiik oma – ning omasid võib vaktsineerida väljaspool saba.

See on moraali küsimus. Te olete väga selgelt võtnud seisukoha korruptsiooni ja moraali küsimuses. Meil ei ole mõtet pugeda siin mingisuguste uurimisorganite taha, me küsime ikkagi moraalset hinnangut sellele, kes vastutab. Kas vastutab Kiik või vastutate teie või vastutab kantsler? See on olemuslikult ametiseisundi kuritarvitamine. Ma tean, et Kiik oli eelmises valitsuses inimene, kellele ei saanud mitte midagi teha, sellepärast et ta oli eriline ja teda ei tohtinud puudutada. Kas nüüd on samamoodi, et te ei tohi Kiike puudutada?

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, küsimus mõjuvõimuga kauplemise kohta. Mõjuvõimuga kauplemine on karistusseadustikus keelatud ja sellega tegelevad õiguskaitseorganid. Kui teil on vastavad kahtlused, saate pöörduda õiguskaitseorganite poole, kes seda uurivad. Mina ei ole siin õiguskaitseorganite pädevuses, et öelda, et üks või teine asi on [mõjuvõimuga kauplemine].

Nüüd, kes vastutab, oli küsimus. Vastutab see, kes selle vaktsiinidoosi süstis. Haigla vastutab ja, nagu ma ütlesin, nende suuniste järgi. Neile on ette nähtud suunised, kuidas nad peavad suutma seda põhjendada. Nemad on seda põhjendanud ilmselt Sotsiaalministeeriumile, et mis on need põhjendused, millega nad seda õigustavad.

Loomulikult, ma olen seda öelnud ka varem, et mina ei pea õigeks, et sellest järjekorrast kuidagi mööda minnakse. Aga igal juhul tuleb ka vaktsiinid võimalikult hästi ära kasutada. Ma olen öelnud sedagi, et vaktsineerimise eksperdikomisjon peaks arutama, et meil on lisaks muule eesliinile ka strateegiline eesliin. Need on inimesed, kellest sõltub riigi toimepidevus, näiteks kaitseväe juhataja – kes iganes, kes selles nimekirjas peaksid olema, et riik toimiks ja midagi ei jääks sellepärast tegemata. Aga seda arutab vaktsineerimise eksperdikomisjon.

13:52 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:53 Haridustöötajate vaktsineerimine

13:53 Esimees Henn Põlluaas

Järgmise küsimuse esitab Kalvi Kõva ja vastajaks on peaminister Kaja Kallas. Palun!

13:53 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Mul on rõõm, et infotund sai taas oma jätku ja me protseduurikast edasi liikusime. Ma ei küsi pikalt, hea peaminister. Küsimus on haridustöötajate vaktsineerimise kohta. Kui koroonalained siia tulid, siis viimased, keda me soovisime koju distantsõppele saata, olid lasteaialapsed. Inimesed pidid tööle minema, lapsed oli tarvis hoida ja kasvatada ning lasteaiad olid need viimased, mida me soovisime kinni panna. Tänasel päeval me eriti ei kuule lasteaiaõpetajate vaktsineerimisest. Hea peaminister, kuidas sellega on?

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, küsimus haridustöötajate vaktsineerimisest tõusetus just sellepärast, et me tahame hoida koole lahti. Ja selleks, et hoida koole lahti, peavad õpetajad olema terved, sest niipea, kui üks õpetaja jääb haigeks, peab kogu kool või vähemalt üks klass jääma distantsõppele. Seetõttu me arutasimegi, kas õpetajad peaks samuti lugema eesliinitöötajate hulka. Ettepanekud selle kohta, kes on eesliinitöötajad, tegid eri valdkonnad vaktsineerimise eksperdikomisjonile, teiste hulgas Haridus- ja Teadusministeerium. Põhimõtteliselt oli seal 53 haridusvaldkonna organisatsiooni – alushariduse, üldhariduse, kutsekoolide, aineühenduste, koolijuhtide esindajad – ja nad toetasid õpetajate vaktsineerimist eelisjärjekorras.

Nüüd, teie küsimus puudutas just lasteaedu. Meie oleme rääkinud praegu eelkõige koolidest, sest lasteaedades ei ole seni olnud suureks probleemiks, et see haigus kuidagi leviks. Rühmad on väga eraldi hoitud. Koolides on probleem suurem, sest lapsed käivad omavahel väga palju läbi ja puutuvad väljaspool kooli väga paljude inimestega kokku. Seetõttu on kindlasti koolis see risk suurem. Aga ma võtan selle teadmise kaasa. Ma igaks juhuks küsin selle haridus- ja teadusministrilt üle. Ma ei usu, et lasteaiaõpetajad on kuidagi välja jäetud. Kui ma praegu neid numbreid vaatan, siis siin on kirjas 8000 lasteaiaõpetajat, kes peaksid samamoodi olema kaetud. Lasteaiaõpetajaid on 8000, üldhariduskoolide õpetajaid 16 000 ja kutsekoolide õpetajaid 2000. Aga ma igaks juhuks kontrollin üle, kas lasteaiaõpetajad on ikka selle hulga sees.

13:56 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna aeg saab kohe otsa, siis palun Kalvi Kõval esitada hästi kiiresti täpsustav küsimus. Küsimus üks minut ja vastus üks minut.

13:56 Kalvi Kõva

Aitäh! Teen kiiresti. Hea Kaja! Väga hea, et sa võtad lasteaedade teema kaasa. Palun võta ka üks teine teema kaasa: pääste, [täpsemalt] vabatahtlikud päästjad. Ei ole tulnud mitte mingisugustki teavet, kunas neid vaktsineeritakse. Ei ole sellist juttu [kuulda olnud]. Näiteks mina vabatahtliku päästjana käisin eelmisel aastal kolm korda eakat inimest kiirabiautoga transportimas, see oli vabatahtliku päästetöö raames. Mõned vabatahtlikud päästjad tuleks samuti vaktsineerida. Palun võta ka see teema kaasa!

13:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastan hästi kiiresti. See teema käis läbi, siseminister on teinud ettepaneku, et ka päästjad oleks [eelisvaktsineeritavate] hulgas. Ma ei tea, kas nende hulgas on ka vabatahtlikud päästjad. Igal juhul võtan selle info teadmiseks ja kui me seda arutame, siis see tuleb ka kindlasti [jutuks].

13:57 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tänan küsijaid ja tänan vastajaid. Kahjuks on aeg läbi ja rohkem küsimusi esitada ei saa. Infotund on lõppenud ja järgneb saalikutsung.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee