Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lõpetanud valitsuse koosseis tegi Eesti riigile palju halba, aga üks hea asi oli siiski ka. Nimelt saab tervitada seda initsiatiivi, mis võeti selleks, et Eesti lapsed saaksid Eesti kodakondsuse. Tõepoolest, eelmise koalitsiooni ajal võeti vastu seadusemuudatus, kui te mäletate, mille kohaselt [algselt] oleks pidanud 1500 last saama Eesti kodanikuks. Nüüd, sellise arusaamatu kiusliku paindumatuse tõttu, mida siin menetluse käigus ilmutati, tõmbus see sihtrühm paraku 1500 pealt kokku niimoodi, et tegelikult neid reaalselt kodakondsuse saada võivaid lapsi jäi alles ainult 130. See kahtlematult ei olnud õige. Aga nagu öeldud, tollase valitsuse paindumatu hoiak ei võimaldanud seda ka muuta. Nüüd on meil palju lootusrikkam olukord, uus valitsus, ja me loodame, et selle õnnetu laste üle irvitamise saab ära parandada. See muudatus on kehtinud umbes aasta ja tegelikult ei ole Eesti kodanikuks selle muudatuse tulemusel saanud mitte 130 last, isegi mitte 30 last, vaid ainult kolm. Ma arvan, et see ei ole Eesti riigist väärikas. Meil on võimalik nendele lastele reaalselt kodakondsus anda, kui tühistame selle piirava rumala sätte, mis nõuab varasemast kodakondsusest loobumist isegi olukorras, kus seda pole võimalik teha. Ja just seda meie menetlusse antav eelnõu ette paneb. Loodame sellele toetust. Aitäh!

Kert Kingo, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Head kolleegid! Jaanuarikuu viimastel päevadel tulid avalikuks meditsiinikorruptsioonina kvalifitseeruvad tegevused: haiglajuhtide tuttavad, haiglate nõukogude liikmed, Venemaa Narva peakonsul ja Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske said vaktsineerimiskava eirates ja ennast eelisseisundisse seades koroonavaktsiini. Nii 2020. aasta 15. detsembril kui ka 2021. aasta 19. jaanuaril valitsuse kinnitatud vaktsineerimiskava kohaselt ei kuulu haiglajuhid, haiglate nõukogude liikmed, nende sõbrad-tuttavad, diplomaatilise korpuse töötajad ega ministeeriumi kantsler Marika Priske esmajärjekorras vaktsiinisaajate hulka. Seega on nimetatud isikute puhul tegemist eelisvaktsineerimisega, mis sai võimalikuks nende isikute ametipositsioonist ja sellega kaasnevast mõjuvõimust tulenevalt. Sellega seoses esitan EKRE fraktsiooni liikmete nimel tervise- ja tööminister Tanel Kiigele arupärimise, millega soovime saada vastuseid meil tekkinud küsimustele.

Järgmisena palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esimeseks, korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse (GRECO soovituste täitmine ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Maris Lauri. Teiseks, kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Kalle Laanet. Kolmandaks, konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister Jaak Aab. Neljandaks, Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Viiendaks, meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister Anneli Ott. Ja kuuendaks, välismaalaste seaduse muutmise seaduse (viisavaide otsuse kohtukaebeõigus) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Kristian Jaani. Kõik need kuus eelnõu on edastatud elektrooniliselt Riigikogule. Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, kas on protseduuriline küsimus?

Jaa, mul on protseduuriline küsimus. Teadaolevalt on Riigikogu juhatus alates homsest määranud Riigikogu kaugistungitele. Meil on ette nähtud, et selleks peavad olema väga kaalukad põhjused. Missugustel kaalukatel põhjustel selline otsus sündis?

Vastavalt praegusele koroonasituatsioonile Riigikogu juhatus arutas seda ja leidis nii, kuna meil on niivõrd suurepärane võimalus teha kaugtööd ja osaleda selle kaudu kõikidel istungitel ja protseduuridel. Seetõttu tehti selline otsus. Moonika Helme, kas on veel mõni protseduuriline küsimus?

Mu protseduuriline küsimus jätkub. Kaalukate põhjustega on tegemist siis, kui vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust või vähemalt üks fraktsioon ei saa objektiivselt põhjendatud takistuse tõttu tulla Riigikogu istungi toimumise kohta. Kas teil on olemas mingisugune arv rahvasaadikuid, kes ei saa kohale tulla, sest nad on haigestunud või määratud eneseisolatsiooni? Kui suur see arv on?

Juhatusel on kaalutlusõigus ja juhatus kasutas seda õigust. Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus?

Jah, protseduuriline küsimus. Ma vaatan kolleege, read on sirged. Ainult kindral Laaneotsa ees on üks pesa, tühi pesa. Kui palju meie kolleege siis on selle kurja haiguse käes või on see teenindav seltskond?

Minul oleva informatsiooni järgi hetkel Riigikogu liikmetest keegi haige ei ole. Aitäh! Läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde tagasi. Urmas Reinsalu, palun!

Armas Riigikogu! Isamaa fraktsioon annab üle seaduseelnõu, mille eesmärk on takistusteta võimaldada piiriülesel liikumisel kehtestada üldine testimise kohustus kas enne riiki sisenemist või vahetult pärast riiki sisenemist. Praegu on meie nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse loogika selline, et kõigepealt tuleks nõuda nakkushaiguse diagnoosimist ja siis, kui isik sellest keeldub, tuleks mõjutusvahendina kasutada karantiini, mille eest on ette nähtud ka tervisehüvitis. Aga tegelikult toimib süsteem meil täna tagurpidi. Meil on riiki sisenemisel ette nähtud hüvitisega tasustamata eneseisolatsioon ja selle alternatiiviks on testimine. Võttes arvesse praegust koroonaviiruse mutatsioonide ulatuslikku levikut üle piiride ning meie regiooni riikide käitumispraktikat, sealhulgas Soome kavatsust seada lähiajal sisse üldine kohustuslik testimine, samamoodi seda, et Rootsi on seda teinud, on mõistlik anda Vabariigi Valitsusele täiendav tööriist. See seaduseelnõu ei näe ette [kehtestada testimise nõue] seadusandja poolt kohustuslikuna, vaid anda just nimelt valitsusele täiendav tööriist üle riigipiiride liikumisel koroonaviiruse tõkestamiseks. Me peame mõistlikuks see õiguslünk likvideerida. Ja ma võin rõhutada seda, et ka teadusnõukoja liikmed on soovitanud, et muteerunud viirusevormide tõrjumiseks kasutataks üldist testimist vahetult riiki sisenemise järel või enne riiki sisenemist. Kui isikud ei pea mingitel kaalutlustel võimalikuks seda teha, siis on neil alternatiivina valida karantiin vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud põhimõttele.

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ja ühe arupärimise ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

Katkestan kohaloleku kontrolli. Kalvi Kõva kaart on kuskile kadunud. Aitäh! Tundub, et see väike probleem on lahendatud. Viime kohaloleku kontrolli uuesti läbi, palun!

Kohal on 98 Riigikogu liiget ja puudub 3.

Nüüd, austatud kolleegid, läheme selle nädala päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja viies ja kuues päevakorrapunkt: "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" ning "Eesti keele arengukava 2021–2035" arutelu. Peeter Ernits, kas on protseduuriline küsimus?

Jaa. See on juba teine kord, kui kaks sellist kaua küpsetatud kakukest lähevad laualt ära. Kas nad ei ole siis ikka nii küpsed või?

No võib-olla tõepoolest need kakukesed ei ole nii küpsed. Seda peab küsima kultuurikomisjonilt, miks tehti otsus jätta need istungi päevakorrast välja. Aga selline ettepanek meile tuli. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 95 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei ole ja 4 Riigikogu liiget on erapooletud. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Läheme Riigikogu aseesimeeste erakorralise valimise juurde, mis on tänase, esmaspäevase päeva ainukene päevakorrapunkt. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 6 lõikele 2 on meil täna päevakorras Riigikogu aseesimeeste erakorralised valimised. Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas astus 28. jaanuaril tagasi. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast kaks aseesimeest. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest.

Enne valimistoimingute juurde asumist lubage mul lühidalt teile tutvustada Riigikogu aseesimeeste valimisega seonduvat. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuste kohta viivitamatult pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist.

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi seni kõneldu kohta? Ei ole. Aitäh! Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Selleks on vajalik kirjalik esildis. Mart Võrklaev, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan Reformierakonna fraktsiooni nimel Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Hanno Pevkuri. Hanno on pikaaegne Riigikogu liige ja kogenud poliitik, ta on ka enne Riigikogu juhatuses olnud. Usun, et Hanno on Riigikogu aseesimehe kohale suurepärane kandidaat, kes oma kogemuse ja tasakaalukusega suudab ehitada siin saalis sildu koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Kutsun üles teda toetama. Aitäh!

Aitäh! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Esitan Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel kandidaadiks Helir-Valdor Seederi, kuna meile teadaolevalt tema erinevalt Siim Kallasest ei soovi kuhugi tagasi astuda, vaid ikka edasi minna. Aitäh!

Aitäh! Hanno Pevkur, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale? Palun andke oma nõusolek ka kirjalikult.

Jah.

Helir-Valdor Seeder, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale? 

Jah.

Palun andke oma nõusolek ka kirjalikult. Aitäh!

Tundub, et rohkem ettepanekuid ei ole. Sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja ja kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.

V a h e a e g

Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste erakorralist valmist. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskaste ja sulgevad need turvaplommidega. Kastid on plommitud.

Austatud Riigikogu! Lubage mul tutvustada hääletamise korda. Valimiseks on ette valmistatud kuus hääletamisala. Esimene asub Riigikogu peahoone esimese korruse vestibüülis, teine lõunatiiva teise korruse nõupidamisruumis L240 (Otto Strandmani ruum), kolmas lõunatiiva teisel korrusel Riigikogu kunstisaalis, neljas Riigikogu peahoone teisel korrusel Kalevipoja saalis, viies lõunatiiva kolmanda korruse galeriis ehk näitusesaalis ja kuues Riigikogu siseõues. Iga Riigikogu liige hääletab sellel hääletamisalal, mille nimekirjas ta on. Palume Riigikogu liikmetel mitte minna hääletama samaaegselt, vaid lähtuda nimekirja tähestikulisest järjekorrast, see tähendab, et neil, kes on nimekirja keskel ja lõpus, tuleks minna hääletama vastavalt hiljem. Hääletamisalale palume siseneda ühekaupa ja järgida hääletamise korraldajate suuniseid. Oodates hääletamisalale sisenemist, palume hoida omavahel vähemalt kahemeetrilist distantsi.

Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli. Palun Riigikogu liikmetel hääletamissedeli saamiseks näidata valimiskomisjonile oma isikut tõendavat dokumenti (Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba). Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja ja seejärel võtab laualt hääletamissedeli. Allkirja andmiseks ja sedeli täitmiseks palume kasutada kas isiklikku või hääletamisruumis olevaid ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirjutusvahendeid. Hääletamissedel täidetakse hääletamissirmi taga. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

Pärast hääletamissedeli täitmist murrate hääletamissedeli kokku, suundute hääletamiskasti juurde ja lasete oma hääletamissedeli isiklikult hääletuskasti. Kui olete hääletamissedeli täitmisel eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Hääletamise ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit hääletamise algusest. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kell on praegu 15.35. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga.

Kas Riigikogu liikmetel on eelneva kohta küsimusi? Ei ole. Siis kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste erakorralisel valimisel. Algab vaheaeg, mis kestab kuni 16.05.

V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste erakorralistel valimistel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskastid saali. Vahepeal, kui kaste tuuakse, küsin, kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste. Ei ole. Aitäh!

Kõigepealt palun kontrollida hääletamiskaste ja seda, et turvaplommid hääletamiskastidel ei oleks rikutud. Palun! Tundub, et kõik on korras. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.) Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled üle ka avalikult.

Austatud Riigikogu! Ma loen siin teie ees avalikult üle, kas esialgsed hääletamistulemused vastavad tegelikkusele. Loen ette Riigikogu aseesimehe kandidaatide nimed ja neile antud hääled.

Hanno Pevkur: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60.

Helir-Valdor Seeder: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40.

Kehtetuid sedeleid ei olnud.

Aitäh! Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada hääletamistulemuste kohta protokoll.

Loen ette Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuste kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel Tallinnas 8. veebruaril 2021. aastal. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud: nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101, hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 100, hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 100, kehtetute hääletamissedelite arv – 0. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Riigikogu aseesimehe kandidaadi Hanno Pevkuri poolt antud häälte arv – 60, Riigikogu aseesimehe kandidaadi Helir-Valdor Seederi poolt antud häälte arv – 40. Alla on kirjutanud Oliver Kask, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Kas on proteste? Proteste ei ole. Siis palun Vabariigi Valimiskomisjonil vormistada otsus.

Loen ette Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse. Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemise otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. Valimiskomisjon on otsustanud tunnistada Hanno Pevkur valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja tunnistada Helir-Valdor Seeder valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. Otsus jõustub allakirjutamisel ja alla on kirjutanud valimiskomisjoni esimees Oliver Kask.

Austatud kolleegid! Uued aseesimehed on valitud. Palju õnne, Hanno Pevkur! Palju õnne, Helir-Valdor Seeder! Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid ja Vabariigi Valimiskomisjoni! Aseesimeeste valimised on lõppenud. (Aplaus.)

Aga meie tänane istung ei ole veel lõppenud. Kõigil soovijail on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Aga kõnesoove ei ole, istung on lõppenud. Head kolleegid, teil on võimalus õnnitleda vastseid aseesimehi.

Kalle Grünthalil on kõnesoov! Istung ei ole lõppenud, tühistan selle. Palun, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahaksin täna rääkida kahest omavahel seotud sündmusest, mis on leidnud meedias väga suurt kajastust.

Kõigepealt esimene sündmus. Eesti patrioot ja Eesti Vabariigi eest sõjaväelasena jala kaotanud koroonapiirangutevastane aktivist Andrei Vesterinen teeb telefonikõne meie teadusnõukoja ühele juhile Irja Lutsarile ja soovib teada saada, mispärast teadusnõukoda ei protokolli oma tegevust, et [oleks võimalik] teada saada, mis on need alused, mille põhjal piiranguid seatakse, ja kust nad saavad informatsiooni piirangute kohta. Irja Lutsar muidugi avameelse ja siira inimesena räägib, et jah, me saame teavet mitmetest ajakirjadest, teadusväljaannetest, internetist jne. Kuid Andrei Vesterinen ei jää sellega rahule ja soovib avalikku väitlust sel teemal, sest piirangud panevad ju seisma tohutu hulga ettevõtteid, tekitavad majanduslikku ja sotsiaalset kahju jne. See video jõuab interneti kaudu avalikkuse ette ja pärast seda toimub meeletu nõiajaht Andrei Vesterinenile, kuigi Andrei ei küsinud mitte midagi sellist, mis oleks puudutanud Irja Lutsari isiklikku elu, vaid rääkis avalikkust puudutavatest probleemidest.

Ma leian samuti, et oleks äärmiselt loogiline, et teadusnõukoja otsused ja muud asjad ikkagi protokollitaks, sest ka Riigikogus on protokollid, komisjonides on protokollid ja MTÜ-des on protokollid, et oleks näha, mis on otsuse taga. Aga teadusnõukojas nii ei ole. Tegemist on põhimõtteliselt sellise huvitava kooslusega, mida võib võrrelda Bilderbergi grupiga, mille kohtumistel tehtud otsused jäävad saladuseks ning avalikkusele antakse teada vaid n-ö soovitused, mida peaks tegema. Muidugi, sellele kõigele järgnes Eesti teadlaste vihane reageering, eesotsas Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere avaldusega, et see on otsene Lutsari ähvardamine ja teadlik rünnak kogu Eesti riigi vastu. Kas pole hämmastavalt sarnane, muide, 16. sajandil toimunud sündmusega, kui Giordano Bruno väitis, et Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber universumi keskmes asuva Päikese? Inkvisitsioon põletas ta elusalt süüdistatuna ketserluses, sest Bruno ei olnud valmis oma vaadetest loobuma. Sarnasus on olemas. Aga tegelikult ei peaks käskima suud kinni panna, vaid pinged tuleks maha võtta avaliku debatiga.

Teine sündmus, rünnak Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarsti doktor Peep Talvingu vastu, kes kallati üle uriiniga. Ma ei väida, et seda sündmust pole olnud. Aga see, mis järgnes, on minu hinnangul, kes ma olen kokku puutunud ka tõendite uurimisega, natukene kahtlane. Kõigepealt räägib Talving "Ringvaates" lähemalt, et ta ei oodanud ära politseid, tegi sündmuskohast fotod, võttis kaasa kanistri, milles oli veel alles tema pihta visatud uriini, ja lasi seda regionaalhaiglas testida. TV3 saadab teate selle kohta, et on olemas kaks videokaamerate salvestust, aga kahjuks on nendel erinevad isikud. Videokaamerad salvestavad päevasel ajal, aga sündmus toimus õhtul kell 19. Kuidagi ei taha väita, et rünnakut pole olnud, kuid traagelniidid viitavad vägagi sarnasele Mary Krossi juhtumile, mille korral väidetavalt EKRE jopesid kandvad mehed olid inimesi kividega loopinud. Juba järgmisel päeval teatab Kaja Kallas avalduses, et kui sallime sellist käitumist sotsiaalmeedias, ilmub see ka tänavatele. Millegipärast, ilma ühegi faktilise ja loogilise põhjenduseta, teab Kaja Kallas täpselt, et see kõik sai alguse vihakõnest sotsiaalmeedias, ei millestki muust. Mulle tundub, et see kõik on eelmäng vihakõneseadusele, mida kavatsetakse siin Riigikogus varsti menetlema hakata. Keskaegsed tuleriidad on kadunud, kuid võtted on muutunud rafineeritumaks.

Aitäh! Rohkem sõnasoovi ei ole. Tänane istung on lõppenud.