Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Nagu ikka, kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun siia kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalminister. Aitäh!

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Indrek Saar, palun siia kõnetooli! Vabandust! Seal on käsi üleval, võtame vahepeal ... Kas on protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal? Palun!

15:01 Kalle Grünthal

Ma palun väga vabandust, et ma teid katkestasin, aga siia taha ei ole tõesti mitte midagi kuulda. Kas saaks heli juurde panna?

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Jah, palun tehnikul heli juurde keerata ja hoian ka ise mikrofoni lähemal. Palun, Indrek Saar!

15:01 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud kolleegid! Viimastel päevadel lahtirullunud sündmused panevad meile kõigile kohustuse anda endast maksimumi, et taastada poliitika usaldusväärsus. Seega teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku, andes üle Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete otstarbekuse, tõhususe ning meetmete rakendamisel toimunud võimaliku korruptsiooni uurimiseks" eelnõu. Nii nagu ikka, komisjoni tööl on ka lõpptähtaeg, mis võiks olla hiljemalt 2022. aasta kevadise istungjärgu lõpp. Aga loomulikult võib selle üle Riigikogus pidada arutelu, kas see tähtaeg võiks olla varasem või see võiks olla hilisem. Oluline on see, et Riigikogu omalt poolt teeks kõik selleks, et need kahtlused, mis on tõusnud üles COVID-19 haigust põhjustava viirusega tekkinud kriisimeetmete jagamisel, saaksid põhjaliku vastuse ja et Riigikogu oma parlamentaarse järelevalve raames annaks selge signaali, et sellisel võimalikul poliitilisel korruptsioonil ei saa olla mitte mingit kohta. Tänan!

15:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 99 Riigikogu liiget, puudub 2.

Kas nüüd on taha ridadesse paremini kuulda? On, jah? Tore. Aitäh!  Läheme tänase ja kogu selle nädala päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Arupärimise esitajad võtsid tagasi keskkonnaminister Rain Eplerile esitatud arupärimise nr 46, mis oli kavandatud tänaseks esimeseks päevakorrapunktiks, seega jääb see punkt tänasest päevakorrast välja. Vabariigi President määras k.a 14. jaanuaril oma otsusega nr 689 Kaja Kallase peaministrikandidaadiks ja tegi talle ülesandeks moodustada Vabariigi Valitsus. Põhiseaduse § 89 järgi esitab peaministrikandidaat Riigikogule ettekande tulevase valitsuse aluste kohta. Peaministrikandidaat on avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega tänasel istungil. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile Kaja Kallasele Vabariigi Valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamisega. Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja esimene ja teine päevakorrapunkt, eesti keele arengukava 2021–2035 ja noortevaldkonna arengukava 2021–2035 arutelu. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:06 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:07 Peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmine Vabariigi Valitsuse moodustamiseks

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Nüüd läheme tänase ainukese päevakorrapunkti juurde. See on peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine. Palun siia kõnetooli ettekandjaks peaministrikandidaat Kaja Kallase. Tema ettekanne kestab 20 minutit, peale seda võivad kõik Riigikogu liikmed esitada kuni kaks suulist küsimust, mille pikkus on üks minut, ja läbirääkimisi ei peeta. Seejärel tuleb lõpphääletus. Palun, Kaja Kallas!

15:08 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Austatud Riigikogu liikmed! Seisan siin ... 

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Vabandust, ma segan! Tundub, et Riho Breivelil on protseduuriline küsimus. Ei ole. Aitäh! Vabandust segamise pärast! Nüüd kadus Ernitsa protseduuriline küsimus ära, aga kas on kellelgi teisel veel soovi? Palun siis käega märku anda. Ei ole. Palun, Kaja Kallas! 

15:08 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Seisan siin kõnepuldis teie ees Eesti Vabariigi peaministri kandidaadina teist korda. Olen kahe aasta jagu vanem ja elukogenum, aga veel rohkem on selle kahe aasta jooksul muutunud maailm. Muutunud on ka Eesti – tusasemaks, endassetõmbunumaks. Aga see ei ole ainult COVID‑19, mis on inimeste heaolule ja enesetundele laastavalt mõjunud. See on globaalse kurjuse viirus, mis juba enne koroonat oli asunud ühtsustunnet ja koostööd rahvaste vahel ja rahvaste sees nõrgestama. Ent kui ei ole koostööd, siis ei ole varsti enam ka tööd. Ja kui ei ole tööd, mis tooks leiva lauale, siis ei ole inimväärset elu. Minu jaoks ei ole valikut, mida teha. Tahan anda endast kõik, et Eestis oleks inimestel hea elada – hea mõelda, hea töötada, hea õppida, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit taas naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele – Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga.

Jah, see on COVID-19, mis on praegu kõikide valitsuste prioriteet. Tervisekriis. Isegi kõige suletumad riigid ei ole pääsenud surmavast viirusest. Tervisekriis on andnud valusa löögi majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna, ka Eestis. Ja siit meie väljakutsed algavadki. COVID‑19 teine laine on esimene asi, millega uus valitsus hakkab tegelema. Viimased nakatumisnäitajad on küll stabiliseerumas, aga oht ei ole sugugi kuhugi kadunud. Kui te mind toetate, siis saavad homme kokku valitsuse kriisikomisjon ja teadusnõukoda. Meie eesmärk on hoida Eestit nii lahti kui võimalik, et inimesed saaksid teha tööd, lapsed saaksid käia koolis ja jätkuks ka majandustegevus. Teisest küljest on selge, et kriisi ületamiseks peame viiruse leviku saama piisava kontrolli alla. Valitsus on siin nagu kuristiku kohal köielkõndija, kes peab pidevalt jälgima tasakaalu. Ühele poole kaldudes kaotame viiruse üle kontrolli ja sel juhul läheb nagu mõnes naaberriigis, kus surmade arv ületab tavapärast. Kaldud teisele poole, kaotavad inimesed töö, kasvab ühiskonnas ... (Köhib.) Vabandust! ... nähtamatute ohvrite arv. Sellel peenikesel köiel balansseerides peame edasi liikuma, et jõuda üle kuristiku tagasi normaalsusesse.

Selleks, et saaksime ühiskonna avada ilma, et kaotaksime inimelusid ja riskiksime meditsiinisüsteemi kokkuvarisemisega, on teadlaste sõnul ainult üks tee. See on kriitilise hulga Eesti inimeste vaktsineerimine. Seetõttu seame vaktsineerimise korraldamise järgmisteks kuudeks valitsuse kõige tähtsamaks ülesandeks, kaasame kõige võimekamaid eksperte ja eraldame selleks raha. Peame nii Euroopa tasandil kui ka vaktsiinitootjatega läbi rääkima, et kiirendada vaktsiinidooside hankeid ja vaktsineerimist. Igal inimesel peaks praeguste andmete kohaselt olema teada, millal jõuab vaktsineerimise järjekord temani. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, ometi on mul kõigile Eesti inimestele palve: kui teie arst soovitab vaktsineerida, siis palun tehke seda. Nagu ütles Arnold Schwarzenegger, kui teie maja põleb, kutsuge tuletõrje, mitte ärge asuge otsima internetist vastuseid, kuidas tulekahju kustutada. Me usaldame Eesti arste ja meditsiinisüsteemi, nad tõesti teevad tublit tööd. Usaldame neid siis ka vaktsineerimise küsimuses.

Ma tahan kriisi lahendamisel tegutsemise eest tunnustada ka eelmist valitsust. Jah, on palju asju, mida meie oleksime teinud teisiti ja millele me opositsioonis olles juhtisime tähelepanu, ent suures plaanis on Eesti läinud õiget teed. Ma arvan, et tänaseks on kõik poliitilised jõud aru saanud, et sellest kriisist ei juhi meid välja mitte poliitilised viroloogid, vaid päris teadlased. Me peame nendega koos analüüsima, mida oleks Eesti võinud teha teisiti ja paremini. Praeguses olukorras on ka tagantjärele tarkusel suur väärtus. Ka küsimus, miks on Eestis nakatumisnäitajad ligi kümme korda kõrgemad kui Soomes, vajab vastust. Tahan tänada ka kõiki Eesti inimesi, kes on oma kaasteeliste tervise nimel teinud palju ohverdusi, ent mõistan ka neid, kes on pikaajalisest kriisist väsinud. Võimalik, et ühiskonna ohutunnet ja vajalikku tähelepanu viirusele vähendas ka abielureferendumi teema jäik pealesurumine, mis mitte kuidagi ei aidanud lahendada tervisekriisi, pigem vastupidi. Loodan väga, et suudame ennast taas kokku võtta, veel mõned kuud vastu pidada ja seejärel pöörduda tagasi normaalse elu juurde.

Lugupeetud kolleegid! Teine kriis, millega meil tuleb tegeleda, on väärtuste kriis. Eesti iseseisvuse eest seistes oli meil üks selge eesmärk. Samamoodi oli üks selge eesmärk siis, kui taastasime oma iseseisvuse. Kui aga vabadus ja iseseisvus oli kätte võidetud, selgus, et sellest, kuidas ühiskonnaelu peaks olema korraldatud, on meil täiesti erinevad arusaamad. Aga see ongi normaalses demokraatlikus riigis õige. Poliitika on vaidlus selle üle, kuidas me ühiskonnas oma elu korraldame ja kuidas ressursse jagama. Kuid miks me peame oma vaateid esitades teist inimest solvama, mõnitama? Miks meil on nii palju viha üksteise vastu? Kuhu on kadunud väärikus? Tahame või ei taha, me oleme maailmaga seotud. Isegi tigedus on piiriülene.

Lootust empaatilisema keskkonna taastumiseks annab Ameerika Ühendriikide nädalapäevad tagasi ametisse vannutatud uus president Joe Biden. Tsiteerin: "Ilma ühtsuseta ei ole rahu, on vaid kibedus ja raev." Ka Eesti kohta on arvatud, et oleme lõhestatud rahvas. On see ikka nii? Koalitsioonid võivad minna katki, aga see veel ei tähenda, et ühiskond on katki. Jah, lõhestumise oht on olemas. Jah, leidub poliitikuid, kes püüavad tundlikke teemasid võimendades inimesi üksteise vastu üles ässitada, kõik selleks, et pimeda viha pealt lõigata poliitilist omakasu. Ometi ei ole Eesti ühiskond jaotunud kahte vaenulikku leeri. Ja ma loodan, et seda ei juhtu ka kunagi. Eesti riigi ja rahvuse püsimise seisukohalt tõeliselt olulistes küsimustes on enamik eestlasi jätkuvalt ühel meelel, olgu selleks kas või kuulumine Euroopa Liitu. Äärmuslastel ei ole Eestis arvestatavat kandepinda, neil ei ole rahva nimel rääkija positsiooni.

Kõige halvem, mida ühe valitsuse liige võib Eestile teha, on ise provotseerida ja eskaleerida konflikte. Uus valitsuskabinet seda kindlasti ei tee. Me ei jaga ühiskonda põhimõttel "meie ja nemad". Ka nemad on meie inimesed. Me ei hakka pidama Ümera lahingut Eesti inimeste vastu. Arutu oleks säärast lahingut pidada, sest isegi kui koostöö ühe või teise erakonna poliitikuga on keeruline või lausa võimatu, siis ühegi elanike grupi suhtes ei saa valitsus olla hoolimatu. On aeg loobuda juhtmõttest, et võitja võtab kõik ja kaotajale ei jää midagi. Head mõtted Eesti elu edendamiseks ei saa tulla ainult valitsuselt ja koalitsioonilt. Opositsioon on samuti saanud rahvalt mandaadi. Peame õppima teineteist kuulama. Vaielda tuleb ka, aga ma usun, et me suudame seda teha üksteist respekteerides ning et suuremeelsust jätkub nii koalitsioonil kui ka opositsioonil. Väiklus ei tee ühtki väikeriiki suureks.

Head kuulajad! Kolmas kriis, milles me oleme, on süvenev majanduskriis ja sellest tulenev vaimse tervise kriis. Inimesed on ärevil ja hirmul. Iga päev näeme haigestunute numbreid, mis on kordades suuremad kui kevadel. Oleme kevadega võrreldes kehvemas seisus, sest inimeste vastupanuvõime viirusele on otseses sõltuvuses nende vaimsest tervisest, nende enesetundest. Paljud inimesed on kaotanud töö ja paljud elavad hirmus töö kaotada. Inimeste vaimne tervis on järjest suurema surve all, sest me vajame üksteisega suhtlust ja märkamist, aga seda napib. Emana oli mul väga valus kuulda, et eelmisel aastal võttis endalt elu 14 last. See ei oleks tohtinud juhtuda. Neid lapsi oleks saanud aidata. Seetõttu peame hädavajalikuks aega kaotamata võtta vastu psühhiaatrilise abi seaduse muudatused, mis seda tulevikus väldiks. Samuti loome vaimse tervise võrgustiku, et vaimse tervise muresid varakult märgata ja abi anda.

Kõik inimesed tahavad tunda ennast täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena. Nagu psühholoogid ütlevad, kuuluvuse tunne on üheks heaolu aluseks. Aga töökoht on vajalik ka lihtsalt selleks, et peret toita. Inimeste hirmu kaotada töökoht võtab maha ainult see teadmine, et töökoht ei kao. Seetõttu teeb uus valitsus pingutusi majanduse maksimaalseks võimalikuks käimashoidmiseks ja piirangute alla jäänud sektorite taaskäivitamiseks. Siin on abiks Euroopa Liidu toetused, kuid me peame neid väga targalt kasutama. Raha ärakulutamine ei saa olla eesmärk omaette. Peame võitlema selle eest, et inimestele, kaupadele ja teenustele oleks jälle tagatud vaba liikumine, et Eestisse tuleks investeeringud ning olemasolevad ettevõtted näeksid võimalust oma tegevust siin laiendada. Peame taastama Eesti hea maine ettevõtlussõbraliku maana. See kriis on andnud meile võimaluse korraldada oma tööd paindlikumalt ja ka seadused peaksid sellega kaasas käima. Kaugtöö vajadusega peab kaasas käima ka taristu. Kahjuks on kaugetes Eestimaa paikades töötamine takistatud kehva internetiühenduse tõttu. Lõppeks ei ole see ainult tööhõive küsimus, see on elementaarsete elutingimuste küsimus. Seetõttu investeerime Euroopa Liidu raha kiirete internetiühenduste väljaehitamiseks kõikidesse Eestimaa paikadesse.

Olen seisukohal, et pikaajaline riigi sekkumine pärsib majanduse arengut. Lühiajaliselt tuleb seda paraku teha, et majandust taastada. Riigi raha jagamine toetusteks peab siiski lõppema nii pea kui võimalik, et mitte lämmatada erainitsiatiivi ja konkurentsi. Ja mis on eriti oluline: riigi raha jagamine peab olema ilma eranditeta selge ja läbipaistev.

See toob mind neljanda kriisini, kuhu oleme sattunud ja mis kahjuks ei luba sellel koalitsioonil puhta põllega alustada. Jutt on korruptsioonikriisist. Ma olen elukutselt advokaat ning minu maailmavaade ja tõekspidamised on seotud usuga õigusriiki. Seetõttu ma nii kirglikult selle eest võitlengi. Kokku lepitud reeglitest tuleb kinni pidada. Õigusriigis ei tohi sündida salaraha toel tehtud otsused. Kui selles vallas järele anda, hävitataks see mitte ainult ühe erakonna või valitsuse, vaid kogu riigi usaldusväärsuse oma kodanike silmis. Viimastel päevadel on mitmed kolleegid kiidelnud oma nulltolerantsiga korruptsiooni suhtes. Tegelikkuses on see kahjuks tähendanud selliste algatuste nullimist, mis aitaksid korruptsiooniohtu vähendada. Uus valitsus tahab olla järjekindlam.

Samas arvan, et reeglid, millega reguleerida erakondade rahastamist või parlamendi enda tööd, peaksid olema kehtestatud erakonnaülesel põhimõttel või vähemalt kvalifitseeritud enamuse toel. Eesti poliitikute enim tsiteeritud kirjanik Anton Hansen Tammsaare on Vabariigi algusaegadel öelnud: "Demokraatia vajab enesepiiramist, enesevalitsemist ja kohusetunnet palju suuremal määral kui autokraatia. See ongi, mis teeb selle korra raskeks. Sest paljuke on neid inimesi, kes tahaksid ise oma ihasid ja tegusid piirata? Ei, kõik piiravad aina teisi. Ja kus on need, kes tahaksid iseend taltsutada ja valitseda? Kõik tikuvad ummisjalu teisi taltsutama ja valitsema. Enesekohustamise asemel kohustaksid kõik hea meelega teisi."

Head rahvasaadikud! Viies kriis, mis pidurdab Eesti arengut, on Eesti rahvusvahelise maine kriis. See ei ole kellegi pahatahtlik väljamõeldis või kujutelm. Inimesed, kes esindavad meie riiki välismaal, on seda viimastel aastatel igapäevaselt kogenud. Muide, vaevalt oli informatsioon selle valitsuse kukkumise kohta Eestist välja läinud, kui hakkasin saama meie liitlaste juhtidelt sõnumeid, et Eesti on tagasi. Ametisse astuva valitsuse suurimaid väljakutseid on taastada usalduslikud suhted liitlastega. Eestil on jõudu taas tõusta oma piiridest suuremaks riigiks, mida hinnatakse avatuse ja uuendusliku tehnoloogiapoliitika tõttu. Me tahame elada tulevikku vaatavas riigis, millega arvestatakse nii Euroopas kui ka kogu maailmas. See oli ju ka meie ühine eesmärk siis, kui me saime oma iseseisvuse, ja siis, kui me iseseisvuse taastasime: jääda eestlasteks, aga olla ka eurooplased.

Kuues kriis on tõekriis. Elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. Winston Churchill ütles teise maailmasõja ajal, et vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Tänapäevasee infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu. Hirmutamise eesmärki teenivate valedega on juba jõutud üle ujutada ka alles ametisse asuva valitsuse kavatsused. Valed maksude tõusu, immigrantide massilise sissevoolu, riikliku homonduse jms kohta. Inimesed ei tea enam, mida uskuda ja mida mitte. See seab omakorda löögi alla otsuste usutavuse rahva silmis. Seetõttu oleme võtnud eesmärgiks kõikides valdkondades kaasata teadlasi ja eksperte. Ent samavõrd peab valitsus olema oma otsuste selgitamisel avatud ja veenev.

Oleme küll kriisiolukorras, kuid taibuka tegutsemise korral võime kriisist kujundada oma tuleviku väetise. Kriis võimaldab meil panustada rohkem Eesti digiriiki ning inimeste ja ettevõtete suhtlemist riigiga lihtsustada. Samuti on kriis õige aeg meie tööstuse puhtamaks ja rohelisemaks muutmisel. Targemad töökohad annavad võimaluse maksta inimestele rohkem palka. Erilist tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kuhu tuleb kaasata selliseid investeeringuid, mis vajavad just seal elavate inimeste oskusi.

Kõige eeltoodu realiseerimiseks on vaja raha. Aga rahaga on riigieelarves pehmelt öeldes keeruline. Me ei saa lõputult üle võimalust elada, mistõttu tulude ja kulude tasakaalu saamine muutub ühel hetkel vältimatuks kohustuseks. Anname endale aru, et see ei saa juhtuda üleöö.

Ja nüüd lõpetuseks. Mis on minu oluline eelis mu eelkäija Jüri Ratase ees? Ei, see ei ole see, et ma olen naine, ega ka mitte see, et pooled ministrid valitsuses on naised. Minu eelis on see, et mul on parem koalitsioonipartner. Tõenäoliselt jääb mul selle võrra rohkem aega ja energiat pühenduda riigi teenimisele. Ma tean, et see ei ole üksnes suur au, vaid ka suur vastutus ja usaldus, mille vääriline peaminister peab olema. Ma tean, et peaministri ametisse astumine ei ole veel saavutus. See annab mulle võimaluse vaid tõestada, et valitsus, mille juhiks kandideerin, suudab Eesti riiki hoida ja edendada parimal võimalikul viisil. Annan oma parima. Eesti tuleb tagasi. Aitäh!

15:27 Esimees Henn Põlluaas

Austatud peaministrikandidaat, teile on ka terve hulk küsimusi. Esimesena küsib Peeter Ernits. Palun!

15:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Kaja! Jah, Eesti tuleb tagasi, aga mis hinnaga? Ma ei hakka küsima selle kohta, et sa oled öelnud, et Keskerakonna juht võiks Eesti reeta. Aga ma tsiteerin sulle sinu targa isa pöördumist erakonna poole 2003. aasta 5. märtsil. Ma ei hakka kõike lugema, aga ta ütleb niimoodi:  "Võimalikud koalitsioonipartnerid aga peavad arvestama, et tehes valitsusliidu, on nad automaatselt asunud Keskerakonna kaitsele. Isegi siis, kui kaitsta tahaks, ei tarvitse selleks jõudu jätkuda, igal juhul aga hakkab see protsess kogu valitsuskoalitsiooni tööd tõsiselt häirima." Ja sinu tark isa soovitas 17 või nüüd juba 18 aastat tagasi teha koalitsiooni hoopis Res Publicaga, kuna jamasid tuleb liiga palju. Ja minu küsimus: sa nüüd kiitsid oma koalitsioonipartnerit, aga miks sa praegu oma tarka isa ei kuulanud?

15:28 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Mina tsiteeriksin vastu muidugi teie erakonna esimeest, kes täpselt sellesama Keskerakonnaga soovis 13. jaanuaril edasi koalitsioonis jätkata. Ja ta ütles: "... valitsuse vahetus ei tähenda koalitsiooni vahetumist – need ei ole omavahel automaatselt seotud. Meie ühisosa on ju päris tugev ja ka koostöö on olnud kahe aasta jooksul – mida iganes väljastpoolt on nähtud ja arvatud – töölaua ümber istudes olnud toimiv. Nii et kui niipidi küsida, siis ma arvan, et meie erakonnas on olemas valmisolek proovida leida viis jätkata sellesama koalitsiooniga."

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:29 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Mul on hea meel, et teisel korral saad sa selle ülesandega valitsus moodustada hakkama ja Eesti Vabariigi peaministriks. Kindlasti on sellel sümboolne väärtus, et viis aastat tagasi siinsamas maja ees auvahtkond ütles esimest korda Eesti ajaloos "proua president" ja alates homsest saab Eesti ühiskond harjuda väljendiga "proua peaminister" suur ja oluline asi. Ja mul on hea meel, et sa sellise sümboolse rolli kandja oled. Lisaks sellele kahtlematult on hea meel ka selle pärast, et Eesti rahvas ei pea edaspidi loodetavasti iga hommik ärkama ja muretsema selle pärast, mida lolli on mõni Eesti minister öelnud kas Eesti või välisajakirjandusele. Ja seegi on oluline muutus. Ma arvan, et kõige suurem risk seisneb selles, et siiski loorberitele puhkama jäädakse, aga tähtis on, et neid olulisi probleeme, mis Eesti ühiskonna ees seisavad, ka päriselt lahendatakse. Sellest tulenebki minu küsimus. Mida planeerib sinu juhitav valitsus integratsioonipoliitikas, konkreetselt haridusküsimuses, näiteks? Kas sa võiksid valgustada? Jürgen Ligi ütles, et tulevad eestikeelsed koolid, aga kolleeg Keskerakonnast, Mihhail Kõlvart ütles, et ainult eestikeelseid koole kindlasti ei tule. Milles siis kokku lepiti nii selles küsimuses kui ka teistes integratsiooniküsimustes? 

15:30 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Tõepoolest, seda me arutasime väga pikalt. Ühes me oleme täiesti ühel arusaamisel, see on see, et Eestis on inimestel hea elada ja Eesti ühiskonnas parem toime tulla, kui nad oskavad eesti keelt. Selleks, et Eesti lapsed saaksid juba varakult eestikeelse hariduse, me oleme kokku leppinud, et me käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava. Mida see tähendab? See tähendab seda, et üsna ei pea me paneme kokku selle konkreetse tegevuskava, mis on ikkagi seotud väga selgete kuupäevadega, selleks et arendada eestikeelset haridussüsteemi alates lasteaiast. Kui lapsed käivad juba eestikeelses lasteaias, omandavad seal keele sellisel tasemel, et neil ei ole põhjust minna edasi venekeelsesse kooli, siis on üleminek sujuv.

Mida me selle jaoks veel teeme? Me eraldame raha, et saaks palgata õpetajaid nendesse lasteaedadesse, mis võimaldaksid korraldada seda õppeprotsessi eesti keeles. Selle juures tuleb tagada ka kvaliteetne haridus. Kui laps ikkagi keelt sellisel tasemel ei oska, siis ta ei tohiks jääda teistes ainetes maha. Ja meil on ka teisi punkte. Me oleme pidevalt põrkunud selle vastu, mis on integratsiooni põhiline probleem. See on ikkagi see: inimesed tahavad eesti keelt õppida, et ühiskonnaelus paremini osaleda, aga keeleõppeprogramme pole nii palju ja ka õpetajaid pole nii palju. Selle taha ei tohiks Eestis keeleõpe jääda. Neid detailseid punkte ma võin siit veel otsida, aga selles me põhimõtteliselt leppisime kokku, et tegevuskava koostamisel alustame eestikeelse hariduse teemaga. 

15:32 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, palun!

15:32 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Nagu te ka eelnevale küsimusele vastates mainisite, siis põhimõtteliselt – nii ma tunnetan – te leppisite kokku selles, et hakata kokku leppima. Kindlasti on palju küsimusi, mida tahaks küsida selle koalitsioonilepingu valguses, on see siis perepoliitika, eestikeelne haridus või ka korruptsiooni ohjamine. Aga ma tuleksin ühe teema juurde, mis minu meelest on olnud teile ja teie erakonnale südamelähedane olnud, see on eelarve tasakaal. Sellest oleme alati rääkinud,  söögi alla ja söögi peale. Heitsin ka pilgu peale koalitsioonileppele ja üks asi, mida ma tähele panin, oli natuke üllatav: te ütlesite ühelt poolt, et liigute eelarve tasakaalu suunas – ja see on väga mõistlik, ka eelmine koalitsioon tegi seda –, aga saatan peitub detailides ja teisalt mainisite seda, et te lähtute Euroopa Liidu reeglistikust. Teadupärast on Eestis tunduvalt karmimad reeglid kui Euroopa Liidus. Ma tean seda, et meie partnerid varasemas koalitsioonis on püüdnud neid reegleid natukene lõdvendada, aga me oleme siiamaani hoidnud nendest kinni. Siit ka minu küsimus. Kas te näete lähitulevikus ette lõdvendusi, kuna need on Euroopa reeglistikuga kooskõlas? Või milliseid samme te tahate tegelikult teha selleks, et Euroopa Liidu reeglitest tulenevalt lõdvendusi mitte teha, jääda selle konservatiivse eelarvepoliitika juurde, mis Eestis on olnud ja pigem liikuda tasakaalu suunas võib-olla isegi ambitsioonikamalt, kui eelmine koalitsioon seda tegi?

15:34 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt eestikeelne haridus. Me teeme kindlasti rohkem, kui teie koalitsioon selles seoses tegi. Me teeme väga konkreetsed sammud. Aga mis puudutab riigieelarvet, siis see tasakaalupunkt oli ka teile väga oluline. Minu mälu järgi oli teie erakonna esimees see, kes tahtis seda lausa põhiseadusesse kirjutada. Praegune olukord riigieelarve mõttes on, nagu ma ütlesin, pehmelt öeldes keeruline. Ja seetõttu me seda eelarvet tasakaalu ju kohe järgmine päev ei saa. Mis puudutab neid reegleid, mis on Eestis karmimad kui Euroopas, siis me ei ole leppinud kokku nende reeglite lõdvendamises ja me püüame seda tasakaalu ikkagi samm-sammult saavutada. Aga mida tuleb meeles pidada, on see, et me oleme keset tervisekriisi ja paratamatult on miinus selles eelarves olemas. Aga me teeme oma pingutused ja loodame, et te meid selles toetate. 

15:35 Esimees Henn Põlluaas

Ruuben Kaalep, palun!

15:35 Ruuben Kaalep

Hea ettekandja! Väga rõõmustav oli kuulda, kui te oma ettekandes ütlesite, et me peaksime rohkem teineteist kuulama. Samas, teie tutvustatavas koalitsioonileppes on punkt, mis ütleb: "Oleme Euroopa Liidus eestvedajad väärinfo ja avaliku inforuumi manipuleerimise vastases võitluses." Palun selgitage selle punkti sisu! Täpsemalt, kelle kätte läheb võim, et defineerida, mis on väärinfo? Kuidas määratletakse, mis on avaliku inforuumi manipuleerimine? Ja kuidas te lükkate ümber need väited, et seda punkti saab kasutada teie poliitiliste või maailmavaateliste vastaste suu sulgemiseks?

15:36 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Seda punkti kindlasti ei ole mõeldud kasutada maailmavaateliste konkurentide suu sulgemiseks. Jah, see ongi väga keeruline. Nagu ma ütlesin, valed levivad väga kiiresti. Aga kuidas sellega toime tulla, kui meil on tegelikult infoühiskond? Mida võiks teha, on faktikontroll. Võib‑olla tuleks anda sellele ka mingi ametlikum vorm. Kui inimesed, nagu ma ütlesin, kahtlevad selles, mis on tõde või mis on vale, siis oleks mingi allikas, mille põhjal nad saavad seda tõde testida. Aga see on keeruline. Ma möönan, et see on väga keeruline. Aga samas ma möönan ka, et see probleem on olemas. Nii et minu arvates on oluline, et me oleme selle laua taga, kus neid teemasid arutatakse – ja me teame, et neid teemasid Euroopas arutatakse –, ja lööme nendes aruteludes kaasa just selle kaudu, et meil on tegelikult väga tugev digiühiskonna platvorm. 

15:37 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:37 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat Kaja Kallas! Mul on väga hea meel, et sa saad valitsuse moodustada, ja mul on veel parem meel selle üle, kuidas sa seda teinud oled. Ebavõrdsus ei vähene iseenesest, vaid on vaja eeskuju ja sihipärast tegutsemist. See on väga tähtis. Minu küsimus puudutabki võrdsuspoliitikat. Erinevalt eelmise valitsuse koalitsioonileppest on teie omas tegelikult kirjas soolist võrdõiguslikkust, diskrimineerimise vähendamist ja võrdset kohtlemist puudutav punkt. Mis sina arvad, mida valitsus peaks tegema soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks veel? Kas inimõiguste, ka vähemuste kaitsega ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevad organisatsioonid ei pea muretsema oma jätkuva rahastamise pärast?

15:38 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma alustan sealt tagantpoolt. Tegelikult me räägime neid rahastusküsimused kõik läbi siis, kui me paneme riigi eelarvestrateegiat paika. Aga ma arvan, et kui need ühingud vastavad reeglitele, mis on raha jagamisel ette nähtud, siis ma ei näe küll mingit põhjust kedagi sellepärast diskrimineerida. Kui rääkida soolisest võrdõiguslikkusest, siis minu arvates see tegelikult algab sellest, et me seda üldse märkame, st kas me planeeringutes arvestame seda, et tegelikult on, ma ei tea, tüdrukutel-poistel-meestel-naistel ka erinevad huvid, või me seda ei arvesta. Meil oli muide väga põhjalik vaidlus koalitsiooniläbirääkimistel spordiväljakute üle, nimelt selle üle, mida teevad väljakul tüdrukud ja mida teevad poisid. Sellised spordirajatised peaksid arvestama mõlema huvisid. Tüdrukutele võib-olla ei meeldi nii palju jalgpalli mängida, aga nad tahaksid teha mingit muud sporti. Loomulikult ma tean, et tüdrukute jalgpall on väga arenev ala, aga ma tõin lihtsalt selle näite, et tuleb märgata erinevusi ja neid arvesse võtta mis tahes otsuste tegemisel. Ma arvan, et sellest algab kõik.

15:39 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, palun!

15:39 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! 18. jaanuaril tutvustasite te koalitsioonikokkuleppeid kultuurivaldkonnas. Seal te tõite välja, et järgite rohepöörde eeskuju. Plaanis on sammud, mis muudavad seda valdkonda rohelisemaks, ja eesmärk on jalajälje vähendamine. Palun täpsustage seda sisu, millistes konkreetsetes tegevustes siis selline rohepöörde sisseviimine kultuurivaldkonnas toimub, ja nimetage need tegevused! 

15:40 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus! Need on tegelikult väga konkreetsed, aga väiksed sammud. Kui me võtame näiteks teatrid-etendusasutused, siis tuleb mõelda, kas mängukavad peavad ikka olema paberile trükitud. Või siis asutustes, kus ei ole mitte korduvkasutatavad nõud, vaid on pappnõud jne, saab ka sellist ringlust tekitada. Tuleks suunata ka kultuurivaldkonnas tegutsevaid organisatsioone selle poole, et nad paneksid tähele kõike seda, mis nende tegevusega kaasneb. Jah, seal ei ole ühte sellist suurt asja, aga seal on tegelikult palju väikeseid asju, mida võib silmas pidada.

15:40 Esimees Henn Põlluaas

Kalle Grünthal, palun!

15:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Kui inimene paneb toime ühe kuriteo ja rohkem ei tee, siis see on üksikjuhtum. Kui inimene paneb toime mitu kuritegu, siis – teie kui advokaat teate seda – nimetatakse seda retsidiivsuseks ehk rahvakeeles kutsutakse seda inimest retsiks. Nüüd olete te valmis moodustama ühe retsidiivse organisatsiooniga, mille nimi on Keskerakond, valitsust. Ma küsin väga lihtsa küsimuse. Kuna neil on praegu korruptsiooni kahtlustus, tahaksin teada, mida te kavatsete ette võtta korruptsiooni väljajuurimiseks. Ma eeldan, et teie vastus võiks olla punkthaaval, st esiteks teeme seda, teiseks seda, kolmandaks seda, hästi lühidalt. Kui te hakkate ilukõnet pidama, siis te ei ole selleks valmistunud ning teie ja Keskerakonna vahele võib tõmmata võrdusmärgi.

15:42 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma võib-olla siiski ütlen ja tuletan meelde, et kuigi need olid kurjad sõnad, mis te Keskerakonna kohta ütlesite, olite teie ise 13. jaanuaril valmis nendesamade kurjategijatega, keda te siin niimoodi jõuliselt ründate, koalitsioonis jätkama. Ma võin teile uuesti lugeda ette teie enda erakonna esimehe tsitaadid, ja kogu seda tegevust said kõik ajakirjanduse vahendusel jälgida.

Aga konkreetsed punktid, kuna te küsite. Mida me teeme? Esiteks, kindlasti üks suur koht on see, et ministrite poliitilised nõunikud või õigemini kõik ministrite nõunikud peaksid esitama ka majanduslike huvide deklaratsioone. Kuna nõunikud on need, kes väga palju suhtlevad ja lepivad kokku ministri agendat ja suunavad ministri poliitikat, siis peaks olema teada, mis on nende huvid. Teiseks, me võtame vastu huvide konflikti vältimise juhised ministritele, nende nõunikele, kõrgematele riigiteenistujatele. Siis me täiendame seadusi korruptsiooni ennetamiseks, võtame vastu korruptsioonivastase tegevuskava ja tugevdame ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevust, selleks et nad saaksid uurimisi toime panna. Ja viimaseks mainiksin ära, et loome digitaalse koosloome keskkonna, kus on võimalik jälgida seadusandluse läbipaistvust ja seda, kust on mingid ideed tekkinud, kuidas need on arenenud jne. 

15:43 Esimees Henn Põlluaas

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:43 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaministrikandidaat! Mul on alustuseks teile üks soovitus. Siin on korduvalt küsitud valitsuskoalitsiooni moodustamise käigus ja ka täna saalis korruptsiooni ja Keskerakonna kohta. Te olete läinud sellele libedale teele ja vastanud, et aga teised tegid ka või teised teevad ka. Ma arvan, et see ei ole hea hoiak, eriti kui me räägime uuest algusest ja uue lehekülje keeramisest. Aga see on soovitus. Minu konkreetsem küsimus on koalitsioonilepingu kohta, mis on suhteliselt üldsõnaline ja kus konkreetsete poliitikasuundade kohta vastuseid enamasti ei leia. Mu küsimus puudutab kodakondsuspoliitikat. Nagu me teame, Reformierakond on toetanud topeltkodakondsuse seadustamist. Keskerakond on rääkinud ka halli passi omanikele kodakondsuse saamise võimaluste leevendamisest. Koalitsioonilepingust ei saa väga selgelt välja lugeda, mida selles valdkonnas plaanis on ja kas üldse midagi plaanis on. Kas te saaksite öelda, mida te olete kokku leppinud kodakondsuspoliitika kohta?

15:45 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus! Seda me arutasime pikalt. Me teame, mis on mõlema erakonna seisukohad kodakondsuspoliitikas. Ühe argumendina öeldi ka seda, et olemasolevas koalitsioonis on kodakondsuspoliitikat juba leevendatud Isamaa ja EKRE nõusolekul, st see on justkui juba tehtud. Aga meie ei jõudnud selles osas kokkuleppele. Meie, jah, tõepoolest tahame mitmikkodakondsust, aga Keskerakond tahaks kodakondsusnõuete leevendamist halli passiga elanikele. Kokkulepe oli selline, et me jääme seni kehtiva kodakondsuspoliitika juurde, mis tähendab seda, et kodakondsuse saamise eeldus on eesti keele eksam ja põhiseaduse tundmine.

15:46 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reitelmann, palun!

15:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua Kallas! Me saime põhiseaduskomisjoni kaudu piinlikult teada, et Riigikogu Reformierakonna liikmete sokifetiš ei ole taandunud. Üksiti saime aimu ka sellest, et teie fraktsiooni peenemate härrade rafineeritud seksuaalfantaasiad on äärmiselt kaugeleulatuvad. Saime teada ideest lahkuda NATO-st ja kõige tipuks soovi emakese Venemaa rüppe naasta ja seda lausa mitme saadiku ettepanekuna. Kuidas need olid seotud küll abielu defineerimisega, see jääb muidugi saladuseks. Aga ma sooviksin teada, kas uue valitsuse ajal käivad asjad teie erakonnas endiselt nii, et igaüks võib rääkida, kirjutada või, minugi pärast, joonistada, mis iganes pähe tuleb. Või te eeldate mingisugustki teemas püsimist ja kas või minimaalset intellektuaalset pingutust? 

15:47 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, meil on demokraatlik erakond. Meil on tõesti palju arvamusi ja me arvestame nendega. Me kuulame inimesi ja vaidleme – minu meelest see on demokraatlik protsess. Teiseks, kõik need asjad, mis te loetlesite – esiteks, ma arvan, et me ei peaks sellesse teemasse minema, aga kui te just tahate sinna minna, siis vastan –, need olid kõik ettepanekud küsida rahvalt arvamust. Mis on teil, kes te olete väga selgelt olnud selle poolt, et rahvalt võiks küsida arvamust küsimustes, mis on kuidagi kahtluse all, rahva arvamuse küsimise vastu? Meie, ükski saadik meist ei ole teinud ettepanekut midagi teha, meie liikmed tegid ettepaneku rahvahääletusel inimestelt küsida. Ei ole olemas seadustes sellist mõistet nagu abielureferendum, on rahvahääletus riigielu küsimuses. Selle üle võib arutleda, mis on oluline riigielu küsimus ja mis ei ole, aga teil ei olnud soovi seda arutelu pidada. Ja ma arvan, et kokkuvõttes on hea, et see kõik ära langes.

15:48 Esimees Henn Põlluaas

Kai Rimmel, palun!

15:48 Kai Rimmel

Aitäh! Alles see oli, kui te obstruktsiooniga nurjasite referendumi, millega sooviti küsida rahva arvamust traditsioonilise abielu kohta. Siit saab teha ainult ühe järelduse: te kardate rahvast ja rahva arvamust. Te kardate oma rahvast. Ja teile on praegusel juhul oluline ainult Euroopa Liidust tulev suunis ja agenda. Obstruktsioonis oli paljude mittetervemõistuslike küsimuste hulgas – neid küsimusi ei saa ju nimetada päris normaalseteks – küsimus ka teie kahelt ministrikandidaadilt Maris Laurilt ja Kalle Laanetilt: "Kas Eestis tuleb keelata südametunnistuse vabadus?" Kuidas te kommenteerite oma tulevase valitsuse ministrite ettepanekut ja kas võib arvata, et nemad asuvad tööle südametunnistusevabalt? 

15:49 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma arvan, et seda otsust, mis jäi ära, ja selle otsuse eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekuid ei ole mõtet arutada. Meil on siin terve hulk eelnõusid, millele saadikud teevad erinevaid muudatusettepanekuid, millest mõned tunduvad võib-olla mulle rumalad, mõned aga tunduvad jälle teile rumalad. Sellepärast me peaksimegi siin arutama ja nende üle hääletama. Aga ei ole mõtet tegeleda mingi eelnõuga, mida enam menetluses ei ole, ja muudatusettepanekutega selle kohta. 

15:50 Esimees Henn Põlluaas

Merry Aart, palun!

15:50 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te olete viimasel ajal päris palju kasutanud terminit "õigusriik" ja see on ka koalitsioonilepingus. Kui te eile ja täna kaitsesite proua Rosimannust, siis te ütlesite, et kui me läheme sinnani, et mis tahes kahtluse õhku viskamisel me ütleme, et inimene on automaatselt süüdi, siis ei ole see õigusriik. Selguse mõttes ma küsin, kuidas te kommenteerite Marti Kuusiku aadressil verbaalset turmtuld ja süüdimõistmist kõikidest kanalitest. Kuidas siin on õigusriigi põhimõttega? Kas õigusriigi põhimõtted kehtivad kõikidele või ainult valitutele?

15:51 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Õigusriik tähendab, et me lähtume reeglitest, mis on kokku lepitud. Mis puudutab Marti Kuusiku asja, siis minu teada on see endiselt menetluses, seal ei ole veel kohtuotsust. Kui te panete selle võrdluseks, siis ma ütlen, et Keit Pentus-Rosimannuse asi esiteks ei olnud kriminaalasi ja teiseks on tehtud otsus tema kasuks kõikides kohtuastmetes. See, mida ma tahtsin öelda, on see, et Eesti riigis mõistab kohut kohus. Ja kui kohus on öelnud, et inimesel on õigus, siis ei ole teistel enam põhjust öelda, et ei, me ei usu kohut. Õigusriigis me peame kohut uskuma. Tulles nüüd Marti Kuusiku juurde, ütlen, et kui kohus otsustab, et ta ei ole süüdi selles küsimuses, siis ma olen täpselt samal veendumusel, et mitte keegi ei tohiks sel juhul teda endiselt tembeldada kuidagi õigusrikkujaks, kui kohus on kõikides astmetes ta õigeks mõistnud. Kust me siis muidu kaitset saame?

15:52 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

15:52 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat Kaja Kallas, kõigepealt õnnitlused! On ju sinust varsti saamas esimene naispeaminister Eestis. Nagu sa hästi tead, on sotsiaaldemokraadid järjepidevalt seisnud sellise hoolduse korraldamise eest, mis laseks eakal inimesel olla võimalikult kaua oma kodus ja seal toime tulla ning hinnatud vajaduse korral saada pensioni eest hooldekodukoha. Vastavasisuline eelnõu on meil praegu ka Riigikogu menetluses. Kui me vaatame, mis on koalitsioonileppesse kirja pandud pikaajalise hoolduse kohta, siis siin on kirjas nii: "Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse tõstmiseks." Minu küsimus on: millal planeerib sinu valitsus – peale analüüsimise, mida on tehtud juba enam kui kümme aastat – muuta hooldekodukoha kättesaadavaks eakale inimesele omaenese pensioni eest?

15:53 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Väga konkreetne küsimus. Me teame ju riigieelarve olukorda ja me teame, mis probleemid meil hoolduskoormusega on. Ma olen selles osas täiesti nõus. Nii et me peame kaaluma neid võimalusi, mis meil on, ja võimalikke rahastusmudeleid, kuidas kaasata riiki ja kohalikku omavalitsust, et seda koormust katta. Aga ma arvan, et las uus sotsiaalkaitseminister astub ametisse ja siis on võimalik teiega neid ideid arutada.

15:54 Esimees Henn Põlluaas

Heiki Hepner, palun!

15:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Minu küsimus on siiski korruptsiooni kohta, kuigi te olete üritanud siin mitmel korral viidata, justkui teised teevad ka. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni jäävad vaieldamatult saatma korruptsioonikahtlused. Teie erakonna kauaaegne esimees Andrus Ansip avaldas Vikerraadios arvamust, et tema oleks eelistanud esimese võimalusena korruptsioonivaba koalitsiooni. Kas tõesti on teie ja Andrus Ansipi väärtushinnangud nii erinevad? Mis te arvate, kas see on Eestile hea, et te esimesena valisite siiski selle erakonna, mis on sattunud korruptsiooniskandaali?

15:55 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ka mina oleksin eelistanud korruptsioonivaba koalitsiooni, aga selleks, et seda koalitsiooni teha, peab olema lisaks ühe erakonna tahtele ka teise erakonna tahe. Mina soovitan teil kõik need küsimused esitada oma erakonna esimehele Helir-Valdor Seederile, kes võib vastata, miks tema ei ole näinud Reformierakonnaga koostööd. Me oleme varem korduvalt üritanud sellel teemal vestlust arendada, aga seda soovi sealt ei ole olnud. Kahjuks meil on koalitsioonivalitsused ja selleks peab olema kõikide erakondade tahe.

15:55 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Juske, palun!

15:55 Jaak Juske

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea Kaja! Mul on väga hea meel, et täpselt sada aastat pärast seda, kui Riigikogu ees andis ametivande esimene valitsus, saab Eesti endale lõpuks esimese naispeaministri. Soovin kindlasti edu selles raskes ametis. Aga minu küsimus puudutab õpetajate palkasid. Eelmise, peagi lahkuva valitsuse ajal jäi õpetajate alampalk selgelt maha riigi keskmisest palgast. See kõik lõppes sellega, et eelmine haridusminister Mailis Reps teatas, et õpetajate palgad jäävad üldse neljaks aastaks külmutatuks. Ma arvan, et täna vaatavad-kuulavad meid sajad õpetajad, kes ootavad uuelt valitsuselt väga konkreetset sõnumit, mis teataks, et õpetajate palgad ei jää neljaks aastaks külmutatuks, ja selget sõnumit, kuupäeva, millal õpetajate palgad taas tõusevad. Millal? 

15:56 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Paraku pean kõikidele rahalistele küsimustele vastama, et me saame vastuseid anda siis, kui me arutame riigi eelarvestrateegiat. Sest me lihtsalt praegu veel ei tea, isegi majandusprognoosi meil ei ole ja me ei tea, kas see ütleb +4% või –4%. See on väga keeruline seis. Ehk siis tuleme selle juurde tagasi märtsis. 

15:57 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

15:57 Helmen Kütt

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Kõigepealt tunnustan, et te olete koalitsioonilepingusse sisse kirjutanud ja täna ka oma kõnes ära toonud vajaduse psühhiaatrilise abi kättesaadavuse võimaldamiseks noortele. Loodan, et täna kõne all olnud seisukoht, et head mõtted, mis tulevad näiteks opositsioonilt, ei jää ellu viimata, ning oluline pole see, kellelt head mõtted tulevad. Sestap loodan, et sõnadest saavad teod ja sotsiaaldemokraatide algatatud psühhiaatrilise abi täiendamise seaduse eelnõu saab varsti siin saalis ka seaduseks. Mida ma aga ei kuulnud? Oli küll juttu sellest, et peaks olema hea elada, hea noor olla, hea lapsi kasvatada, aga ma ei kuulnud täna teie esimeses kõnes midagi selle kohta, et peaks olema hea vananeda ja turvaliselt oma vanaduspõlve veeta. Kahjuks ei kuulnud me ka midagi omastehooldajatest. Kas te saate seda kommenteerida? Signe Riisaloga kahtlemata ma saan neid asju rääkida ja ta on sotsiaalkaitse valdkonnas asjatundja. Aga mis on teie seisukoht? 

15:58 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et psühhiaatrilise abi seadusega tuleb kiiresti edasi liikuda ja see tahe on selgelt olemas – just sellesama eelnõuga, mida tegelikult on selle valdkonna organisatsioonid ju ka toetanud. See lahendaks seda probleemi. Mina küll ei näe mingit põhjust tulla välja oma eelnõuga. Tähtis on kiirus, et lapsed saaksid kiiresti abi.

Teiseks, ma ütlesin: hea elada. Ma ei öelnud: hea noor olla. Ma ise ju kõigun ka juba seal piiri peal. Kust see nooruse piir läheb? Aga igal juhul seda muret me mõistame. Minu meelest see, et kõigil oleks täisväärtuslik elu, tähendab ka seda, et nii eakamad inimesed kui ka inimesed, kellel on raske, tunnevad, et nad on ühiskonna osalised ja neid märgatakse. Aga konkreetsemaid plaane peab arutama tõepoolest ministriga. Ma ei ole iga valdkonna ekspert ega suuda nii detailselt vastata. 

15:59 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, palun!

15:59 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Te olete korduvalt öelnud, et rahaasjad peavad olema korras. Te ütlesite ka oma avakõnes, et nüüd te olete ka ise kogenum ja targem. Aga ometi te olete määranud riigi rahaasju juhtima isiku, kelle minevikust on teada suur korruptsiooniskandaal ja mõjuvõimuga kauplemise juhtum. Ei näita vist erilist tarkust anda ministriportfell inimesele, kes võib olla küll kena ja haritud, kuid kes on Eesti rahva mällu jäänud kui inimene, kes mängis oma hõimlase kätte KredExi raha. See laen tuli kaks aastat tagasi hiljem maksumaksjal kinni maksta. Te ütlesite, et Keit Pentus-Rosimannust ei ole kohtus süüdi mõistetud, aga 30. juunil 2015 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, et Autorollo varatuks tegemisega on seotud poliitik Keit Pentus-Rosimannus. Ta vabastati küll 200 000 euro suuruse kahju hüvitamisest, aga siin on sõnad "kohtuotsuse tõttu" ja sellepärast astus ta tookord välisministri ametist tagasi, nii et kohtuotsus kui selline on siiski olemas. Kas möönate, et see siiski ei olnud hoolimata teie kahe aastaga saavutatud tarkusest eriti mõistlik otsus? 

15:59 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Aeg on läbi.

16:01 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, teil on asjad väga sassis. See ongi jälle hea näide sellest, kuidas te tegelikult eksitate inimesi, ja seda võiks isegi nimetada nii, et see on mõnes mõttes laim. Esiteks, mõjuvõimuga kauplemise kohta ütlen, et mina ei tea tal olevat mingit süüdistust, kriminaalasja. Teie enda küsimus viitas ka tsiviilkolleegiumi kohtuotsusele. See tähendab, et meil on kriminaalkolleegium ja on tsiviilkolleegium. Tsiviilkolleegium arutab tsiviilvaidlusi, eraisikute vaidlusi. Teil on minuga seoses mingi nõue, te esitate minu vastu hagi ja kohus arutab seda. Kriminaalasi on see, kui riik kedagi kriminaalkorras süüdistab karistusseadustiku alusel. Seda ei ole olnud. Minu teada samamoodi astus Marti Kuusik tagasi, eks ole. Ei ole tal ka kohtuotsust, vaid ta tegi seda juba sellepärast, et poliitikule on kõrgendatud nõudmised. Peale seda on Keit Pentus-Rosimannusel veel kolm kohtuotsust, mis ütlevad, et ta ei ole midagi valesti teinud. Ja sellest tuleb lähtuda, mis kohus lõplikult otsustab. Te ei saa ühte asja lihtsalt välja rebida.

16:02 Esimees Henn Põlluaas

Anti Poolamets, palun!

16:02 Anti Poolamets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Ma näen, et te olete ikka väga tugevalt selle taga, et teie obstruktsiooniga kaasnenud suur mainekahju Riigikogule ja ka Eesti Vabariigile oli üks õige asi ja kõik küsimused olid õiged. Kes siis otsustab nende õigsuse või vääruse üle? Aga ikkagi, probleem on üleval, jätkuvalt, see mainekahju on olnud. Kaitseministrikandidaat küsis NATO-st väljaastumise kohta, maaeluministrikandidaat Venemaaga ühinemise kohta. Venemaal ja Ukrainas elab see materjal oma elu. Kõik ei saa aru, et te tegite eriti halba nalja parlamendi üle. Kuidas te seda välispoliitilist kahju kavatsete ravida?

16:03 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan aru, et te tahate hirmsasti rääkida ikkagi oma plaanist, aga mulle tundub, et keegi teine sellest enam rääkida ei taha. See on tegelikult läinud lumi. Ma lihtsalt ütlen, et NATO-ga liitumise olete ju teie ise kahtluse alla seadnud. Teie enda erakonna esimees ütleb, et on vaja plaani B. Kui mõni rahvasaadik ütleb selle kohta, et las siis rahvas arvab, siis riigielu küsimuse vastus oleks riigiorganitele kohustuslik. Ükskõik milline valitsus tuleks, me ju teame, et toetus NATO-le on kõrge. Kui sellele tuleb vastuseks ei, siis ükskõik milline valitsus tuleb, ta ei saa NATO-st lahkuda. Aga jah, ma arvan, et sellest konkreetsest otsuse eelnõust ei ole mõtet enam rääkida, see on möödas.

16:04 Esimees Henn Põlluaas

Paul Puustusmaa, palun!

16:04 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea eesistuja! Hea Kaja! Sa alustasid oma sõnavõttu sõnadega, et rahvas on tusane ja endassetõmbunud, ja küsisid, kuhu on kadunud väärikus. Aga rahva väärikus kaob, kui temalt võetakse ära võimalused, mida on lubatud. Ja praegu on selleks lubaduseks rahvale see, et tema on kõrgeima võimu kandja. KERE koalitsioonileping, teie värske koalitsioonileping, ei käsitle ühegi sõnaga rahva võimu ja otsustuspädevuse tugevdamist ning laiendamist. Kas te soovite sellega öelda, et rahva kui kõrgeima võimu võimaluste laeks peabki olema kord nelja aasta tagant valimistel käimine? 

16:04 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Meil on palju võimalusi inimesi kaasata. Aga mina olen tugev esindusdemokraatia pooldaja. Meil on inimesed, kes on Riigikokku valitud, ja need, kes saavad rahvasaadikute kaudu oma mõtteid ka Riigikokku tuua, st kõik inimesed, kes on siia liikmeid valinud. Ma arvan, et tugev parlament ja esindusdemokraatia on meie põhiseaduse mõte. Aga inimesi loomulikult saab kaasata kõikvõimalike vahendite kaudu. Näiteks on meil mõeldud luua seesama koosloome keskkond, selleks et inimesed saaksid olla paremini kursis ja teha oma ettepanekuid. Eesti on nii väike riik, et kõik puutuvad kõigiga kokku. Distants rahvasaadikute ja inimeste vahel on olematu. 

16:06 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

16:06 Eduard Odinets

Aitäh, hea juhataja! Hea peaministrikandidaat! Tsiteerin teid: "Inimese hirmu töökoht kaotada võtab ära ainult teadmine, et töökoht alles jääb." See on tänasest kuupäevast tsitaat. Kui ma vaatan teie täna sõlmitud koalitsioonilepingut, siis teil on väga konkreetsed tähtajad, millal te kavatsete väljuda põlevkivielektri tootmisest ja millal te kavatsete lõpetada põlevkivi kasutamise energeetikas tervikuna. Samuti väidate kindlas kõneviisis, et lõpetate investeeringud fossiilsetesse kütustesse. Kõik need sõnumid on tekitanud Ida-Virumaa inimestes hirmu oma töökoha pärast. Palun, kas te saaksite selgelt väljendada oma seisukohta ja selgitada nii Ida-Viru rahvale kui ka meile siin, kuidas need sammud suudavad inimeste hirmud ära kaotada ja tekitada nendes teadmise, et töökoht alles jääb?

16:07 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Need hirmud, millest meile on kirjutatud, olid väga palju seotud sellega, et pole teada kindlat kuupäeva. Me teame, kuhu liigub maailm ja kuhu liigub Euroopa. Me teame, et põlevkivienergeetika läheb järjest kallimaks ega tasu ära. See tähendab, et minu arvates oleks see ka inimeste petmine, kui me ütlesime, et ei‑ei, kõik jätkub endistviisi. Mida me plaanime teha? Tegelikult me soovime meelitada Ida-Virumaale investeeringuid, selleks et sinna tekiksid töökohad, mis vajavad samasuguste oskustega inimesi. Selle jaoks on ka Euroopa õiglase ülemineku fond, mis on Euroopas väga selgelt aidanud selliseid piirkondi, kellel on samasugused mured söekaevandustega seoses. Ja meil on sealt palju õppida. Minu arvates ei ole ka see õige, kui me pidevalt anname lootust, et midagi ei muutu, ja maksame sinna peale, kuigi tegelikult me peaksime tegema väga selgeid samme, et sinna tekiks uus tööstus ja uued töökohad ning et inimeste töökohad vahetuksid. Jah, see töökoht ei säili sellisel kujul, aga töö ja leib ikkagi jäävad, lihtsalt teises tööstuses. Me ei saa seda lihtsalt kuhugi kaugemale lükata.

16:08 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Valge, palun!

16:08 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Üks äsja võimul olnud valitsuse eesmärk oli immigratsiooni reguleerimine, sest varasemate valitsuste poliitika tulemusena olid meil kõik uksed ja aknad lahti. Selle tulemusena omakorda asus meile 2019. aastal elama 18 000 isikut ja lahkus 13 000. Neist, kes meile lisandusid, olid ligikaudu pooled pärit idaslaavi kultuuriruumist ja ülejäänud peamiselt Aasiast ja Aafrikast. Taolise rände jätkumise korral oleks meil kümne aasta pärast üks uussisserännanutest koosnev Pärnu-suurune linn juures. Teie aga olete väitnud, et välismaalaste seadusega, mis oli Riigikogu menetluses ja mis oleks rännet reguleerinud, kindlasti edasi ei minda. Ma küsin nüüd täitsa siiralt: kas teie valitsusele on oluline, et eestlaste osakaal meie kodumaal ei langeks?

16:09 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Meile on oluline see, et Eestis elaksid inimesed, kes peavad Eestit oma koduks ja austavad eesti keelt ja kultuuri. Kes on lõpuks see õige eestlane? Kes seda defineerib? Kui su ema või isa on mõnest muust rahvusest, oled sa siis päris eestlane või ei ole? Aga tulles nüüd selle rändeküsimuse juurde, me teame, et meil on majanduses sektorid, mis vaevlevad tööjõupuuduse käes, ja me teame, et selles COVID-i olukorras on meil ka tööpuudus tõusnud. Seetõttu me olemegi mõelnud sellise paindliku lahenduse, et täiendavat tööjõudu saab kaasata nendes sektorites, kus on suur tööjõupuudus, aga nendes sektorites, kus tegelikult Eesti inimesi on ja on tööpuudus, peaks tööjõudu leidma kohapealt. Aga loomulikult on Eesti ja eestlus meile väga olulised. Minu meelest riigil ongi kaks suurt eesmärki: üks on see, et eesti keel, kultuur ja rahvas kestaks, teine on see, et Eesti majandus toimiks. Nii et see tasakaal ja need otsused peavad lähtuma nendest kahest suurest eesmärgist.

16:10 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid, palun!

16:11 Raimond Kaljulaid

Hea Kaja! Kõigepealt ma soovin sulle südamest edu ja kordaminekuid. Väljakutsed on väga suured nii majanduse kui ka tervise valdkonnas. Ma loodan, et väga suur osa meie kolleege siin Riigikogus mõistab, et need on meie kõigi ühiseid väljakutseid ja neid saab ainult koostöös ületada. Minu küsimus puudutab koalitsioonileppe punkti, mille kohaselt on kavas analüüsida alternatiivseid rahastusmudeleid pikaajalises hoolduses, ja muu hulgas ka hoolduskindlustuse kehtestamist. Ma isiklikult arvan, et hoolduskindlustusele mõtlemine on väga õige suund. Ma palun, et sa laiendaksid, mida täpsemini on selles osas oodata. Kas valitsusel on soov hoolduskindlustus ka rakendada ja kas on tõenäoline, et seda jõuab teha veel enne selle valitsuse mandaadi lõppemist 2023. aastal? Aga veel kord: soovin palju edu! 

16:11 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin juba oma vastuses Helmen Kütile, kui me alles analüüsime, siis see tähendab, et mul ei ole sellele veel selget vastust ja selget plaani. Aga ma arvan, et kõik ideed sel teemal on teretulnud. Tuleme nende ideede juurde ja arutame need läbi. Nii et mul ei ole, jah, paraku väga konkreetset vastust.

16:12 Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, palun!

16:12 Lauri Läänemets

Lugupeetud peaministrikandidaat, kõigepealt palju õnne ja edu uues peatses ametis! Koalitsioonilepingust oli tõesti hea meel lugeda seda, et te kavatsete teha konkreetseid asju ja ka neid asju, mida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on soovitanud korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooni vähendamiseks. Nende seas oli päris palju selliseid nõunikke puudutavaid ja rahastamist puudutavaid asju, aga me ei kuulnud midagi nende ERJK ettepanekute kohta, mis puudutavad parlamendierakondi, erakondade tegemisi ja selliseid kõige kriitilisemaid puudusi. Ma toon näiteks, et seadus on puudulik ja segane, et rakendada sunnivahendi näol kõrget viivist erakondade puhul või siis pidada kinni riigieelarveline toetus või nõuda annetajatelt tõendamiskohustust teatud summade puhul. Kas see ERJK tugevdamine tähendab ka nende küsimuste lahendamist?

16:13 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Seda kõike me arutasime. Kuivõrd Keskerakonnal on sellega rohkem kokkupuuteid, siis sellest arutelust selgus, et tegelikult ERJK otsused on juba sellised, et rahaline karistus on seal sees. Näiteks, kui on seesama mingi toetuse või annetuse saamine, siis see tuleb kolmekordselt tagastada. Nii et tegelikult seal juba on see n-ö trahvimeede sees. Ja mõnes mõttes kogu see trahviraha läheb ka riigieelarvesse. Nii et ma olen sinuga nõus selles: ei saa olla niimoodi, et kui jääd vahele, siis annad tagasi ja justkui midagi poleks olnud. Aga tegelikkuses seal juba on karistused reaalselt sees, nii kuidas see praktika on ja kuidas ka need otsused on olnud.

16:14 Esimees Henn Põlluaas

Andres Metsoja, palun!

16:14 Andres Metsoja

Austatud peaministrikandidaat Kaja Kallas, jaksu meie kõigi Eesti arendamisel! Oma kõnes te ütlesite väga selgelt, et majandus on Eesti elu üks olulisi alustalasid. Kahtlemata on selle sees ka töötamine. Töötamise teema juures te mainisite seda, et seda peaks saama teha üle Eesti võimalikult sõltumata sellest, kas olla füüsiliselt kohal või mitte. Kahtlemata on olulisel kohal seesama lairiba ehk andmeside temaatika. Te mainisite, et sellega tuleb edasi minna. Mul on selle üle väga hea meel, sest ka eelnevad koalitsioonid on seda pidanud väga tähtsaks. Aga äkki te paari sõnaga ütleksite, kuidas edasi. Kas tuleb muuta õigusruumi, võtta laenu või siis tegelikult valida kombinatsioonis tasuta ühistransport versus andmeside kättesaadavus ja selle areng Eestis?

16:15 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Euroopa Liidu kriisivahendites on väga palju raha ette nähtud just digipöörde tegemiseks ja ka selleks, et saaks sellised taristud välja ehitada. Nii et seda raha saab selleks kasutada. Eraldi laenu võtma rohkem ei pea, kui seda juba võetud on. On hinnatud, et nende vahendite raames saab selle lõpule viia.

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Te olete koalitsioonikokkuleppes märkinud seda, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kompetentsi tuleks tõsta. Nad on aastate jooksul teinud päris paljudele erakondadele igasuguseid erinevaid ettepanekuid, aga ma ei näe leppes veel mitte ühtegi konkreetset tegevust ega sammu. Ega see ei johtu sellest, et Keskerakond on vastu?

16:16 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Vastupidi, meil on väga konkreetsed sammud võrreldes sellega, mis neli aastat on tegemata jäetud. Needsamad GRECO soovitused, mis on neli aastat olnud valitsuse laual – nendega me läheme edasi.

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Riho Breivel, palun!

16:16 Riho Breivel

Hea peaministrikandidaat! Üks NSV Liidu aegsetest piirivalvejuhtidest on olnud veendunud, et kui kaovad piirid, kaob rahva vabadus. See tsitaat oli küll pikem. Aga ükski riik, iseseisev riik ei saa eksisteerida, kui ei ole piire ja piirivalve peab igal juhul, olenemata koalitsioonidest ja olenemata lepingutest, eksisteerima. Üks tõsine küsimus ja võimelünk on, kui piirivalve ei tegele riigikaitse küsimustega. Need inimesed, kes on õppinud Kaitseväe poole peal ja kes on õppinud ka piiri valvamist, teavad väga hästi, et selle võimelünga täitmiseks on vaja riigikaitse viia ka piirivalvestruktuuridesse. Sellega, ma tean, praegu ka tegeldakse. Leidsin koalitsioonilepingust ka ühe lause, kus te olete pannud kirja, et te peate oluliseks PPA piirivalvealase juhtimisstruktuuri tugevdamist. Kas te seletaksite lahti, mis selles punktis mõeldud on?

16:18 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega nõus, et piir on riigi tunnus ja seda tuleb kaitsta. Seda, kuidas piirivalveosa tugevdada, me saame veel arutada. Meil oli küll põhjalik arutelu piiri teemadel, aga selle punkti detaile ma pean ausalt öeldes meie kaitsevaldkonna inimestega veel täpsustama. Aga ma usun, et me jõuame seda kindlasti Riigikoguski teha, teiega koos ka. 

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Uno Kaskpeit, palun!

16:19 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Valga ja Valka vahel teostab Läti piirivalve juba kolmandat nädalat kontrolli. Eesti Valga valla elanik peab interneti teel tegema piiriületuseks loa ja see kehtib kümme päeva. Alates sellest nädalast peab lisaks sellele loale olema kaasas ka tõend, et koroonaproov on tehtud ja see on negatiivne. Milline on teie seisukoht: kas te lasete lätlastel edaspidigi vedada viirust Eestisse või kehtestate lätlastele samuti piirikontrolli? Eesti poolel on kõik toidukauplused lätlasi täis. 

16:19 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Viirus muidugi seda piiri ei tunnista. Viirus liigub ka üle selle piiri, ükskõik, mis kontrolli me seal ka ei tee. Minu arvates ei ole mõistlik bürokraatiat juurde tekitada, kui see tegelikult eesmärgile kaasa ei aita. Nii nagu oli siis, kui see viirus hakkas levima ja inimesed pandi piiril mingeid ankeete täitma, millest mitte midagi ei sõltunud. Ma arvan, et kui on piirangud, nagu maski kandmine ja muud reeglid, mis hoiavad viirust tagasi, siis ükskõik, kuidas me suhtleme, viirus ei tunne, kes on eestlane, kes on lätlane. Ja ta ei tunne kindlasti piiri ka. 

16:20 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Espenberg, palun!

16:20 Urmas Espenberg

Hea juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te ütlesite siin palju ilusaid sõnu Eesti avatusest. Aga mulle on jäänud mulje, et te väga palju ei tea massiimmigratsioonist ja eriti selle varjukülgedest. Ei teadnud te midagi, kui ma küsisin vahhabistlike kooliõpikute kohta Euroopas. Ja ma ei tea, kas te neli aastat Brüsselis olles saite käia ka Molenbeeki linnaosas. Aga minu küsimus on kulturoloogiline: kas Osama bin Laden oli teie arvates hea moslem?

16:21 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei mõista, kuidas see puudutab Eesti valitsuse moodustamist. 

16:21 Esimees Henn Põlluaas

Siim Pohlak, palun!

16:21 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea esineja! Te mainisite oma kõne alguses, et uue valitsuse üks eesmärk on Eesti, mis on avatud huvitavatele ideedele. Reformierakondlased esitasid alles hiljuti pehmelt öeldes huvitavaid ideid, mille parlamendis läbiminemise korral oleks muu hulgas rahvahääletusele pääsenud küsimus, kas Eesti peaks liituma Venemaaga ja võtma kasutusele Vene rubla. Nii Soome kui ka Vene meedias said teie erakonna ettepanekud kõvasti tähelepanu ja arutleti tõsimeeli Eesti Vabariigi Venemaa mõjusfääri liikumise üle. Kas Reformierakond plaanib nende referendumi ideedega valitsuses olles edasi minna? Vähemalt üks mainitud ettepanekule alla kirjutanud isik asub ju ka ministripositsioonile. Või saate nüüd ise ka aru, et tegemist oli äärmiselt ohtliku ja rumala mängurlusega, millest te ennast nüüd distantseerida püüate?

16:22 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ei ole mõtet rääkida muudatusettepanekutest ühe otsuse eelnõu kohta, mis läbi ei läinud. 

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Sven Sester, palun!

16:22 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma tulen uuesti tagasi nende teemade juurde, mis on rahandus ja eelarve. Ma veel kord rõhutan, et need on asjad, mis on mulle südamelähedased. Kinnitan siinkohal ka, et kui te selja sirgu ajate ja teil on vaja Isamaa tuge, siis me kindlasti oleme valmis tegema igat moodi koostööd selleks, et liikuda nende eesmärkide poole, kui me räägime eelarve tasakaalust, kui me räägime korras riigirahandusest jne. Aga mul on küsimus praegu kehtiva nelja aasta riigi eelarvestrateegia kohta, nii nagu neid iga aasta kevadel koostatakse. Kui me vaatame täna allkirjastatud uue koalitsiooni kokkulepet, siis me ei näe selles – vähemalt ma justkui ei näinud selles – ühtegi olulist kärbet, mis aitaks parandada eelarvepositsiooni, mitte mingit struktuurset reformi, mis aitaks seda positsiooni parandada.

Nii et ma küsin teilt üle ka pensionireformiga seonduvate vabade vahendite kohta. Ma vaatasin, te andsite seal ühiskonnale signaali, et need lähevad tegelikult jooksvate kulude suurendamiseks. Erakorraline pensionitõus ja keskmise pensioni maksuvabastus – need on ühele või teisele erakonnale olulised asjad. Aga kas selle juures ei ole see probleem, et kulud, mis on lähiaastateks planeeritud, ei anna teile võimalust tasakaalu poole liikuda? Milliseid samme te tegelikult tahate teha, seda praegu koalitsioonileppest ei selgu. Andke kerge ülevaade sellest, olge kena!

16:24 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, riigi eelarvestrateegiat me hakkame arutama märtsis. Siis saab vaadata kõigele sisse ja otsustada, mida on võimalik teha. Mis puudutab pensione ja pensionireformi käigus vabanevat raha, siis meie arvates tuleks see raha suunata pensionidega seonduvatesse maksetesse, olgu see pensionisummade puudujäägi katmine, olgu see keskmise pensioni tulumaksuvabastus. See peab aitama pensionäre. Aga loomulikult kõik head ideed, mis teil on, et riigieelarve paremasse seisu saada, on teretulnud.

16:24 Esimees Henn Põlluaas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

16:24 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Muidugi palju õnne ka minu poolt! Aga mul on terve rida küsimusi seoses koalitsioonilepinguga. Esimene küsimus puudutab seda mõistet, mida te olete hakanud kasutama: "kultuurikiirendi". Toon välja tsitaadi: "Kultuurikiirendi – loome rahastusmudeli, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel sooritada arenguhüppeid ja kaasata erarahastust." Mida see mõiste tähendab? See on esimene küsimus.

Teine küsimus on seotud ka ühe lausega, mis on olemas koalitsioonilepingus: "Kaasajastame riigireformi plaani ja jätkame selle elluviimist, vähendades bürokraatiat ja haldusmenetluse üldisi tähtaegu." On teada, et te seni töötasite põhiseaduskomisjonis ja vastav eelnõu on tegelikult juba seal registreeritud ja muudatusettepanekutega menetluses. Kas teil on plaan seda toetada?

16:25 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt kultuurikiirendist. See on analoogne mõte, nagu on idufirmade kiirendi. Ühelt poolt investorid saavad anda raha hullude ideede elluviimiseks, saavad tõuke anda. Mõte oli kultuuri puhul teha sama: viia raha ja head ideed kokku, et ka kultuuris tuleks uuendusi.

Mis puudutab riigireformi, siis juba siis, kui see oli põhiseaduskomisjonis arutusel, ma ütlesin, et see on iganenud.  Seda sel põhjusel, et see projekt valmis enne seda, kui meil tuli COVID-i kriis. Mis on pärast seda muutunud? Muutunud on see, kuidas me elame, töötame ja suhtleme. Seda pole eelnõus üldse arvesse võetud. Pole arvesse võetud, et tegelikult inimesed, eriti need, kes teevad riigitööd või muud kontoritööd, saavad teha kaugtööd. Kõik need võimalused peaksid olema arvesse võetud, et seda riigireformi reaalselt läbi viia ja saavutada ka kulude kokkuhoidu. Seda just ongi mõeldud kaasajastamise all, et tuleb võtta arvesse seda, kuidas elu on vahepeal muutunud.

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Ruuben Kaalep, palun!

16:27 Ruuben Kaalep

Hea ettekandja! Ma ei saanud täit vastust oma küsimusele, mis puudutas nn väärinfovastast võitlust. Palun selgitage! Kui ma olen õigesti aru saanud, siis te soovite luua mingisuguse riikliku faktikontrolli. Kelle pädevusse peaks siis kuuluma selle määratlemine, mis on tõde ja mis on väärinfo? Keda te peate niivõrd ilmeksimatuks? 

16:27 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Riiklikku faktikontrolli ongi väga keeruline teostada. Mina mõtlesin seda ja me oleme seda ka öelnud, et kõikides valdkondades peaks rohkem kaasama teadlasi ja lähtuma nende kogutud andmetest. Loomulikult on mingid väited, mida kontrollida on väga raske, aga samal ajal on ka mingid väited, mille õigsust kontrollida on väga lihtne, mis põhinevad teadusel ja uuringutel. Nii et loomulikult, see kontroll ei saa olla kuidagi absoluutne, aga just sellistel puhkudel, no ma ei tea, toon näiteks vaktsineerimise, tuleb tuua välja, milline asjade seis on, mis on tõde, mis on vale. Inimesed saaksid sellel vahet teha ja teaksid, keda usaldada, mida uskuda. 

16:28 Esimees Henn Põlluaas

Kert Kingo, palun!

16:28 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te viitasite kogu aeg seoses COVID‑i kriisiga eelmisele valitsusele. Eelkõige andsite selle valdkonna ministri Tanel Kiige puhul mõista, et te nagu ei ole üldse rahul sellega, kuidas nemad seda kriisi on lahendanud. Ja kogu aeg kordasite, et teil on parem plaan. Nüüd ma sooviksingi teada, et kuna täpselt sama minister jätkab samas valdkonnas, kas see parem plaan läheb nüüd sahtlisse või teil on ka mingeid tegevusi planeeritud selle parema plaani elluviimiseks. Äkki toote välja mõnedki konkreetsed tegevused, mis see parem plaan siis oleks? 

16:29 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Homme on meil plaanis COVID‑i istung, juhul kui ma saan täna mandaadi ja valitsus saab homme anda vande Riigikogu ees ja asuda ametisse. Jah, meil on väga palju mõtteid, kuidas seda kõike korraldada. Peamine praegu on ikkagi vaktsineerimise korraldamine. Kuidas me saame seda teha nii, et see on läbipaistev ja selge, et inimesed kõike vajalikku teavad, kuidas me saame seda muuta efektiivsemaks – kõiki neid mõtteid on ja homme me koos teadusnõukojaga seda arutame. Eesmärk on hoida ühiskond võimalikult lahti ja samal ajal piirata viiruse levikut. Aga nagu ma ütlesin ka kõnes, suures plaanis on valitsus teinud head tööd. Samas me oleme teatud küsimustes eri meelt ja me oleme opositsioonis alati välja toonud, mida võiks teha teistmoodi. Ja nüüd on meil võimalus ise neid asju edasi arendada.

16:30 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

16:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Minu teine küsimus puudutab keskkonnapoliitikat, mis sulle, ma tean, on nagu mullegi südamelähedane. Globaalne kliima soojenemine on tegelikult ju eksistentsiaalse tähendusega probleem maailma rahvastele ja elusloodusele, kui läheneda tõenduspõhiselt. Ja kui läheneda tõenduspõhiselt, siis jokutamiseks ja viivitamiseks tegelikult aega ei ole. Kas sa selles kontekstis võiksid avada, miks me ootame põlevkivielektriga 2035. aastani näiteks, mitte ei tee seda kiiremini?

Ja võib-olla kaks sellist konkreetsemat küsimust, mis puudutavad eelmise valitsuse halbasid keskkonnaotsuseid. Mis nendest edasi saab? Üks on põlevkiviõlitehas, mis suurendab Eesti koguemissiooni 5% võrra. Kuidas see on globaalse kliimapoliitikaga ja selle ambitsioonidega seotud? Ja teiseks, eelnõu 156 ehk siis metsade arutu põletamine Narva kateldes, mis ka kuidagi keskkonnasõbralik ei ole. Kas need teemad võetakse laualt maha? 

16:31 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt sellest tähtajast 2035. Möönan, et vaidlustes meil oli tunduvalt ambitsioonikam plaan, aga see on kompromiss kahe koalitsioonierakonna vahel. Tõepoolest, põlevkivielektri tootmise saaks tegelikult lõpetada palju varem, aga see oli kompromiss. 

Teine küsimus puudutas õlitehast. Me leppisime kokku, et maksumaksja raha õlitehasesse ega üldse fossiilsetesse kütustesse enam ei investeerita. Praegu pole selge, kui palju seda raha, mis on eraldatud, on juba ära kasutatud, et seda tehast rajada. Aga rohkem maksumaksja raha sinna sisse ei tohiks panna.

Kolmas küsimus puudutas metsade põletamist. Selle üle meil oli ka väga suur vaidlus ja ma olen sinuga absoluutselt ühel meelel. Kui seal on probleem näiteks sellega, et Narva elanikele oleks tagatud soojus, siis minu meelest me võiksime selleks ette näha muud vahendid või toetused, et seda probleemi lahendada, mitte läheneda nii, et seal arutult puitu ahju aetakse. Tuleb muidugi silmas pidada kõike: varustuskindlust, alternatiivvõimsuste rajamist ja nii edasi. Aga jah, kui probleem on Narva soojusküsimus, siis vaatame, kas sellel on alternatiivne lahendus. Praegune ei ole kindlasti ainuke.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Reitelmann, palun!

16:33 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Te rääkisite väärtuste kriisist. Me kõik mäletame, kuidas te sõimasite viimased kaks aastat Keskerakonda üsna valimatute sõnadega ja nagu elu näitas, asja eest sõimasite. "Old Habits Die Hard" on üks Mick Jaggeri laul. Aga tänaseks te olete läbi teinud mingi omalaadse sisemise kirgastumise ja piltlikult öeldes eilne küla kõige koledam pruut näeb välja nagu Miss Universum. Keskerakond ei nõudnud miljonit, Mailis Reps ei pidanud ministrina lapsehoidjat üleval maksumaksja kulul. Ei ole olnud! Unustatud! Ei ole mingit väärtuste kriisi. Kuna uus valitsus sündis üsna valutult, siis kas te kaasasite Pentuse läbirääkimistele Repsiga taktikalistel kaalutlustel, eeldades, et kaks mõnevõrra sarnase taustaga inimest leiavad kergemini ühise keele?

16:34 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Solvamises ma teiega ilmselt võistlema ei hakka, aga ma ei ole kunagi öelnud, et see ei ole probleem, et need korruptsiooniasjad ei ole probleem. Ma seda ei ole kunagi väitnud. Loomulikult see on probleem ja Keskerakond peab sellega tegelema, Keskerakond peab neid asjaolusid selgitama. Nii on. Mailis Reps on oma süüdistuste pärast tagasi astunud ja ma tunnustan tema otsust mitte tulla valitsusse ministriks senikaua, kuni need küsimused ei ole lahendatud.

16:35 Esimees Henn Põlluaas

Kai Rimmel, palun!

16:35 Kai Rimmel

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kõnes te mainisite üllaid eesmärke anda kõigile Eesti kodanikele turvaline elu, kodu, töö. Ma küsiksin, mida te ikkagi ütlete neile tuhandetele Ida-Virumaa inimestele, kes teie kiire rohepöörde ambitsiooni nimel kaotavad oma väärika töö ja hea sissetuleku. Te suunate nad tegelikult halastamatult sotsiaalabi alandavasse rattasse, pakkumata vastu mitte midagi peale suurte sõnade ja progressiivse idealismi. Täna me kuulsime juba mitmel korral, mida te sinna pakute. Ja siis pärast imestate ja küsite, kust tuleb see viha. 

16:36 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ida-Virumaa probleeme me arutasime väga põhjalikult. Nagu ma ütlesin, küsimus on selles, et sinna piirkonda peaksid tekkima teistsugused töökohad, mis vajavad samasuguste oskustega inimesi. Selle jaoks on Euroopa Liidus ette nähtud õiglase ülemineku fond. Õiglase ülemineku fondi raha peabki kasutama selleks, et sinna piirkonda tehtaks investeeringuid ja nendel inimestel oleks töö, et seal ei tekiks mingit sotsiaal-majanduslikku katastroofi.

Me ju teame, et need sammud tuleb astuda. Kui varem või hiljem kliimapoliitika ja kliima olukord Eestis ja kogu maailmas nõuab selliste sammude astumist, siis minu arvates on aus neid inimesi sinna kaasata ja mõelda alternatiivseid lahendusi, mitte lihtsalt inimestele öelda, et mitte midagi ei juhtu. Juhtub ikka, aga peab lihtsalt olema valmis selleks, et asendada ühed töökohad teistega. Sellega peab aktiivselt tegelema.

16:37 Esimees Henn Põlluaas

Siim Kiisler, palun!

16:37 Siim Kiisler

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma soovin sulle palju jõudu uue valitsuse juhtimisel! Samas me ilmselt mõlemad tõdeme, et uue valitsuse jaoks on kriitilise tähtsusega võitlus korruptsiooniga ja veenvad selged sammud selles tegevuses. Me mõlemad teame, et suur probleem on just kohalike omavalitsuste valitsemises. Suured skandaalid Keskerakonnaga on seotud eelkõige kohalike omavalitsustega, eriti Tallinna linna valitsemisega. Sellepärast ma küsin selle kohta, et koalitsioonileppes ei ole ühtegi sõna võitlusest korruptsiooniga kohalike omavalitsuste tasemel. Selle asemel olete hoopis miskipärast hakanud kiusama poliitilise suunitlusega vabaühendusi. Millised on konkreetsed sammud, kuidas võidelda korruptsiooniga kohalike omavalitsuste tasandil, eriti Tallinna linnas?

16:38 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Korruptsioonivastase võitluse tegevuskavas on erinevaid samme. Ma arvan, et korruptsioonireeglid kehtivad mis tahes tasandil. Küsimus on selles, kui palju on pädevust sellega tegeleda ja neid asju välja tuua. Ma olen sinuga absoluutselt nõus, et korruptsiooniga võitlemine on väga oluline ja seda tuleb teha kõikidel tasanditel. Nendes soovitustes on välja toodud ka erasektori korruptsiooniga võitlemine. Kui ei ole altkäemaksu andjaid, siis ei saa olla ka altkäemaksu võtjaid. Nende pooltega tuleb tegeleda kogumis. Aga kui me nende ettepanekutega tuleme Riigikokku, siis me saame seda kõike täpsemalt arutada. Kui on häid mõtteid, siis kõik on teretulnud.

16:39 Esimees Henn Põlluaas

Merry Aart, palun!

16:39 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Loen koalitsioonilepingust "Tasakaalus Eesti" peatükki. Siin on päris häid märksõnu, mõned isegi päris tuttavad. Te olete valmis jätkama maaelu ja põllumajanduse toetamist erinevate MES-i meetmetega ja soodustama inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse. Pealkirjad on hästi tuttavad, aga ma tahaksin küsida selles valguses, kas MES-i meede "Kodu maale" jääb alles. See on ju otseselt sellele suunatud. Ja kuidas te toetate inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse? Mida see sisaldab? See on meie jaoks tegelikult hästi oluline. 

16:40 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Maaelu Edendamise Sihtasutus on ju omad otsused teinud ja nii kaugele muidugi koalitsioonileping ei lähe, et praegu erinevaid programme üle vaadata. Ma olen seisukohal, et kui see meede on hästi töötanud, selleks et inimesi maale tagasi tuua, siis seda võiks kindlasti jätkata. Ma arvan, et maale elama minna aitavad ka muud meetmed, mida rakendatakse just selleks, et kõigis regioonides oleks inimväärne elu. Need ideed on siin toodud eri punktide all. Me räägime näiteks kas või taristust, et kaugemates Eestimaa paikades oleks internet või et sinna saaks kenasti liikuda. Aga jah, kui meede on töötanud, siis ma ei näe mingit põhjust seda lõpetada. 

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Heiki Hepner, palun!

16:41 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Minu küsimus puudutab nii keskkonna kui ettevõtluse valdkonda. Te olete oma koalitsioonileppes seadnud eesmärgiks puidutööstuse tootlikkuse ja teadusmahukuse suurendamise. Me veame iga aasta välja väga suures koguses paberipuitu Põhjamaadesse ja me teame, et tegelikult lisandväärtus tekitatakse seal, luuakse sotsiaalne heaolu. Piltlikult öeldes meile jääb lõss, koor läheb Põhjamaadesse. Mis on teie või siis valitsuse seisukoht puidurafineerimistehase suhtes? Kui see juhuslikult peaks olema positiivne, siis kas te olete seadnud ka mingisugused konkreetsed tähtajad või eesmärgid, mida soovite saavutada?

16:42 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen väga nõus, et puidu väärindamine on oluline. Meil on metsad ja me peame neid kasutama parimal võimalikul moel. Nüüd, mis puudutab konkreetset tehast, siis mina olen arvamusel, et kui me tahame olla teadmistepõhine majandus, siis kõikvõimalikke uuringuid tehaste ja muude ettevõtete rajamiseks peaks igal juhul laskma teha. Aga selliseid ettevõtteid ei raja ju riik, selleks peab olema eraettevõtte initsiatiiv. Aga uuringud on igati teretulnud. Soomel on ju strateegia, et nad ekspordivad n-ö puid ja päid ning ma arvan, et see sobib Eestile täpselt samamoodi. Puidust tuleb teha midagi paremat, mitte seda lihtsalt välja vedada.

16:43 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun!

16:43 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua Kallas! Ma tõesti saan aru, et see arutelu, mis puudutab eelarve perspektiivi ja milliseid meetmeid eelarves kasutatakse, jääb pigem riigi eelarvestrateegia tegemise aega. Hüva! Aga kindlasti on sellega seoses mõned küsimused, millele te juba koalitsioonilepingu tegemise käigus tähelepanu pöörasite, näiteks need, mis puudutavad nii või teisiti maksustamist. Mind huvitabki see, milline on uue valitsuse seisukoht maade korralise hindamise küsimuses ja milline on teie seisukoht käibemaksu erisuste küsimuses. Näiteks on praegu pooleli kas või köögiviljade käibemaksu erisuse analüüs. Ja kolmas küsimus puudutab aktsiisipoliitikat. Kas te oskate mulle anda mingi ülevaate sellest, mis on teie laualt läbi käinud ja milline on teie nägemus kõige üldisemas plaanis nendes kolmes töölõigus?

16:44 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Mis puutub maksustamisse, siis arvestades, et meil on tervisekriis ja riigieelarve seis on, nagu ta on, me ei leidnud üksmeelt selles osas, et midagi konkreetselt muutma hakata. Leppisime kokku, et on maksurahu ehk siis makse üldiselt ei puututa. Maa korralise hindamise probleemi arutasime ka. Me teame, et kohalikel omavalitsustel see probleem on ja et sellega peaks edasi minema. Mis puutub käibemaksu erisustesse, siis meie mis tahes maksuerisusi ei ole väga altid toetama. Ja mis puutub aktsiisipoliitikasse, siis seda, mis eelmine valitsus on kokku leppinud, et teatud aktsiisimäärad taastuvad, meil ei ole praegu plaanis muutma hakata.

16:45 Esimees Henn Põlluaas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea ettekandja! Laste psühhiaatrilise abi teema on siit saalist läbi käinud ja on tänagi juba jutuks olnud. See on ka teie muidu nii laialivalgunud raamleppesse sisse kirjutatud. Selle vastu loomulikult ei ole kellelgi mitte midagi, et need meie lapsed, kes hädas on, abi saaksid. Paraku on selle teema käsitlemisel räägitud ainult lastest, aga mitte poole sõnagagi pole puudutatud seda päris tõelist põhjust, miks lapsed psühhiaatrilist abi õigeaegselt ja vajalikul määral ei saa. Selleks ei ole mitte mingid muud erilised tõkendid ja piirangud arsti juurde pääsemiseks, vaid on kurb tõsiasi, et meil tegelikult ei jätku psühhiaatreid, eriti neid, kelle teenuse haigekassa kinni maksaks. Ja eraarsti juurde ju hädas olev laps nagunii ei pääse, olgu vanema nõusolekul või ilma selleta – tal lihtsalt ei ole selleks raha. Äkki uus valitsus avab lõpuks silmad ja lõpetab näpuga näitamise lapsevanemate kui põhipõhjuse peale. Äkki ta lõpetab lapsevanemate halvustamise ning tunnistab tõsiasja, et selle probleemi lahendamiseks tuleb tegelikult suunata psühhiaatria valdkonda rohkem rahalist ressurssi, et võimaldada seda teenust pakkuda palju rohkematele hädas olevatele lastele.

16:47 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, me kuidagi ei häbista lapsevanemaid. Teiseks, ma olen teiega täiesti nõus, et vaimse tervise valdkonda tuleb rohkem raha suunata. Seetõttu me olemegi näinud koalitsioonilepingus ette vaimse tervise võrgustiku loomise. See tegelikult tähendabki seda, et koolipsühholoogide rakendamiseks rohkem raha anda ja ka muudele tasanditele selleks, et lapsed saaksid abi. Nii et loomulikult neid psühhiaatreid on rohkem vaja. Aga need lapsed, kes praegu abi vajavad, pääsevad psühhiaatri juurde kiiremini siis, kui neil ei ole selleks vaja saada lapsevanemalt nõusolekut.

16:48 Esimees Henn Põlluaas

Priit Sibul, palun!

16:48 Priit Sibul

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat Kaja Kallas! Te olete väga andekas inimene ja ma arvan, et saate selle ametiga hakkama, ja soovin teile palju jõudu! Aga miks andekas? Sellepärast et sel ajal, kui te mängleva kergusega olete vastanud inimeste küsimustele, olete te 35 minutit tagasi üles pannud ka postituse sellest, et te pidasite Riigikogu ees kõnet, mida te veel praegugi peate.

Aga minu küsimus on eestikeelse hariduse kohta. Te Svenile vastates ütlesite, et te kindlasti saate paremini hakkama kui eelmine koalitsioon. Ma julgen küll väita, et Isamaa taha see eelmises koalitsioonis ei jäänud, probleeme tuleb mujalt leida. Ja mingitele küsimustele vastates te ütlesite, et ei saa rääkida enne, kui uus eelarvestrateegia paigas on. Aga on üsna selge, et ka eestikeelse hariduse juurutamine vajab õige palju raha. Ma koalitsioonileppest ei suutnud kuigi palju välja lugeda, millised on sisulised, tegelikud plaanid selles vallas. Kas on võimalik täpsustada? 

16:49 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Nii tore on see kaugistung! Nii vahvad lapsed on sul seal selja taga! Kõigepealt ütlen, et kõne oli mul ju valmis kirjutatud ja on abilised, kes panid selle kõne üles, kui see oli peetud. Jah, kõne on peetud, ma praegu vastan küsimustele. Seda esiteks.

Teiseks, mis puudutab eestikeelset haridust, siis nagu meil on kirjas, me tuleme selle tegevuskavaga kiiresti välja. Tegevuskavas on kirjas nii ajakava kui ka rahaküsimused. Mida see sisuliselt tähendab? 50 õpetaja väljakoolitamiseks ja lasteaedadesse juurde suunamiseks on vaja 1,5 miljonit. Neid lasteaedu on, kui ma nüüd õigesti mäletan – ma võin numbriga eksida –, umbes 500, kus on abi vaja. Nii et võite ise summa välja arvutada. Aga tõepoolest, konkreetsed sammud lepimegi selles tegevuskavas kokku. Oluline on see, et alustame lasteaiast ja et tahe sellega edasi liikuda on selgelt olemas. Me ei hakka eraldi tegema mingeid arengukavasid, vaid astume konkreetsed sammud. Neid ülesandeid saab täita ja ka kontrollida nende täitmist.

16:50 Esimees Henn Põlluaas

Paul Puustusmaa, palun!

16:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu, eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Juristina ja advokaadina oled sa teadlik, et Eestis on keelatud kriminaalsüüteo toime panemises süüdi mõistetud füüsiliste isikute osalemine parlamendi töös. Kummalisel kombel, et mitte öelda Taavi Rõivase valitsuse tahtel, pole sellist keeldu sisaldavat sätet erakonna kohta, kes on kuriteo sooritanud. Kuigi põhiseaduse § 48 ütleb sõnaselgelt, et Eestis on keelatud erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Hea Kaja! Kas sa toetad seaduse viimist kooskõlla põhiseaduse nõudega, et lisaks kuriteo sooritanud füüsilistele isikutele oleks parlamenti tõkestatud tee ka erakondadele, kes on kuriteo toime panemises süüdi mõistetud?

16:51 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Loodan, et kiire internet jõuab ka sinuni. Siis on parem tööd kaugelt teha. Vahepeal hakkis, kõike ma ei kuulnud, aga ma saan aru, et küsimus on selles, et kas kriminaalkorras karistatud juriidilised isikud peaksid olema Riigikogust kõrvaldatud. Juriidiliste isikute kriminaalkorras karistamine on tegelikult alles mingi kümne aasta teema. Või on neid aastaid rohkem, võib-olla on tõesti juba rohkem. Varem seda karistusseadustikus ei olnud. Praegu mul ei ole põhiseadust kaasas ja ma detailselt ei saa vaadata, mis seal kirjas on. Ja ma ei tea, miks teie ei tulnud oma valitsusajal selle ettepanekuga välja. Võib-olla sa, Paul, oskad seda kommenteerida. Ka teie ajal oli parlamendis kriminaalkorras karistatud erakond, kellega teil oli koalitsioonileping. Võib-olla teil olid need arutelud, meil detailset arutelu sel teemal pole olnud.

16:52 Esimees Henn Põlluaas

Eduard Odinets, palun!

16:52 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma taas tsiteerin teie kõnet. Te ütlesite, et me ei jaga ühiskonda põhimõttel "meie ja nemad", ka nemad on meie inimesed ja ühegi elanikegrupi suhtes ei tohi valitsus olla hoolimatu. Ma kirjutan nendele mõtetele alla! Samamoodi ütleb koalitsioonileping, et me seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest. Kirjutan alla! Te ütlete ka seda, et te seate eesmärgiks erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguste kaitse. Ma küll toonitan, et inimesed ei ela mudelites, aga ilmselt see on lihtsalt keelevääratus kirjalikus tekstis.

Mis selleks, et probleemi lahendada, olukorda lahendada, kavas on? Te plaanite otsida Riigikogus ühisosa. Me teame, et probleem on kooseluseaduse rakendusaktide puudumises. Miks te ei vii seda valitsuse tasandile? Miks te ei algata valitsuse nimel seaduseelnõu, et kooseluseadus saaks ükskord ka rakendatud? Või meil jääb ka järgmisel kahel aastal püsima sama olukord, mis meil on siiamaani, sest vahest me ei leia Riigikogus ühisosa?

16:53 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Mina olen ka veendumusel, et seadusandja väljendas oma tahet kooseluseaduse vastuvõtmisel ja et rakendusaktid on lihtsalt see, mis peab seda seadust toetama. Seadusandja tahe on juba väljendatud. Seetõttu minu arvates kooseluseaduse rakendusaktid tuleb ära teha. Mis puudutab kooselumudeleid, siis võib-olla see tõesti on väga halb sõnastus ja me vaatame selle sõnastuse üle. Aga põhimõtteliselt see lause tähendab seda, et meil on erinevad pered, kellel peaksid olema samasugused õigused.

Põhjus, miks me ei tule välja valitsuse tasandil eelnõuga, on see, et meil ei ole kindlat kokkulepet, et kõik valitsuse hääled selle taga on. Seetõttu me otsimegi Riigikogus seda konsensust. Me loodame ka sotsiaaldemokraatide toetust sellele, et need rakendusaktid ikkagi ära teha. See selge tahe on olemas. 

16:55 Esimees Henn Põlluaas

Rene Kokk, palun!

16:55 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Hea peaministrikandidaat! Ma vaatan koalitsioonilepingut. Teema "Roheline Eesti ja loodus". Siin on üks punkt, et vähendame raiesurvet riigimetsale. Ja see punkt läheb edasi. Kas teil selle punkti arutelu juures oli ka mingisugune analüüs, mõni spetsialist, kes ütles, et surve on liiga suur? Ning kas te jõudsite ka mingite numbriteni, kui suur peaks raiemaht olema ja kui palju seda tuleks vähendada? Või on tegemist puhtalt loosungiga?

16:55 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Raiesurve riigimetsale tuleb dividendiootusest. Seda me mõtlesime selle punkti all. RMK-l ei tohiks olla nii tugev surve maksta riigile suurt dividendi, siis ta saaks vähem raiuda. Aga konkreetsetest numbritest me ei rääkinud. Nagu endine keskkonnaminister väga hästi teab, metsanduse arengukava toppab ja seda kokkulepet leida on keeruline. Aga me peame selle poole igal juhul püüdlema.

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, palun!

16:56 Lauri Läänemets

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Küsimus on selle kohta, mida ma koalitsioonilepingus ei näinud. Jah, majandust toetatakse, ettevõtteid toetatakse, aga mis saab nendest inimestest, kellel hakkavad töötuskindlustushüvitised lõppema? Kriis kestab edasi ja nad kukuvad tegelikult toimetulekutoetuse peale. Eelmisel valitsusel oli plaan pikendada seda meedet või siis muuta seadust niimoodi, et töötuskindlustushüvitisi saaks raskel perioodil pikemat aega maksta.

Küsimuse teine pool puudutabki töötuskindlustushüvitisi sellest küljest, et FIE-del ja osaühingu juhtidel ei ole ette nähtud kohustuslikku kindlustusmakse maksmist ja neil on ka väga suured probleemid. Me ei räägi suurtest ettevõtetest, vaid pigem taksojuhtidest ja iluteenindajatest – sellised tavalised inimesed. Kas teil on plaanis nende inimeste toetamiseks midagi teha?

16:57 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Jah, see oli meil küll arutlusel, millised need variandid on. Lihtsalt nii kiiresti ma ei leia seda kohta üles. Töötuskindlustuse teema sõnastus on mul kuidagi silme ees, me seda arutasime ja justkui leppisime ka kokku, aga ma seda kohta praegu ei leia. Igal juhul probleemi olemust me mõistame. Me mõistame, et olukorras, kus meil on kriis, peavad olema ka vajalikud toetusmeetmed. Jah, mis puudutab juriidiliste isikute ja osaühingute juhatuse liikmete hüvitisi, siis sellest me rääkisime. Ma ei tea, miks seda ei ole siia kirja läinud. Ilmselt see on seotud jällegi rahaga ja rahaküsimusi me arutame riigi eelarvestrateegiaga seoses. Siis vaatame täpsemalt, millised need võimalused on.

16:58 Esimees Henn Põlluaas

Jaak Valge, palun!

16:58 Jaak Valge

Hea juhataja! Hea peaministrikandidaat! Mul on eelmise küsimuse jätkuküsimus. Nimelt, jah, selle taha Eesti rahvastikupoliitika või ka rahvuspoliitika või rändepoliitika küll kuidagi ei saa jääda, et me ei tea, kes on eestlane. Eestlane on ikka see, kes ennast eestlaseks peab, ja seda saame teada registritest, kuhu see pannakse kirja omamääratluse alusel, vastsündinute puhul aga ütleb ema nende rahvuse. Ja Eestis korreleerub rahvus 97% ulatuses emakeelega. Teatavasti on eestlaste osakaal Eestis alates 2015. aastast langenud ja lahkuv valitsus üritas seda trendi peatada. Minu küsimus teile on jälle täitsa siiras küsimus: kui madalale võiks see näitaja teie arvates edasi langeda? Hea oleks, kui te ütlete mingi protsendi.

16:59 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh küsimuse eest! See, kes on ja kes ei ole eestlane, on ikkagi väga paljus inimese enda defineerida ka. Olles elanud mõnda aega Belgias, tean ma, et seal on väga palju inimesi, kes peavad ennast samal ajal nii sakslaseks kui ka belglaseks näiteks. Kui sul on kaks vanemat, siis võib vabalt olla, et sa pead ennast nii eestlaseks kui ka venelaseks. Aga minu arvates see ei aita meid kuidagi edasi. Mina olen seda usku, et kui inimene on Eesti patrioot, siis me ei peaks hakkama tuvastama, kas ta ikka on õige eestlane või ei ole. Nad peavad Eestit oma koduks ja tahavad siin elada. Ma ei oska seda protsenti teile kuidagi pakkuda. Loomulikult on oluline, et eesti kultuur ja keel säiliks. Meil on väike kultuur ja keel, me peame neid igatpidi kaitsma. Ja me saame seda teha ka niimoodi, et neid inimesi, kes tahavad olla Eesti patrioodid, tuleb järjest juurde, isegi kui nad geneetiliselt ei ole, ma ei tea, eestlased, kui nii saab öelda. 

17:00 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid, palun!

17:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid ei saa hetkel ühendust. Palume, et ta proovib uuesti. Läheme edasi: Tarmo Kruusimäe, palun!

17:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Vaatasin, et kahe liberaalse erakonna vahelises koostööleppes on sees minu jaoks huvitav moment, et hakatakse nõudma enam aruandeid teatud huvide kaitset teostavatelt MTÜ-delt. Te olete nimetanud neid poliitilisteks. Praegu on juba tulnud nurinat kodanikuühiskonna seast ja arvamusliidrite seast. Ma ise arvan küll, et muidugi iga erakond peaks ise enda broilerid üles kasvatama, aga kas te oskate nimetada mõnda MTÜ-d ja sihtasutust, mis jääksid selle valvsa pilgu alla? Ja teine küsimus: miks te soovite aruandlust, seda bürokraatiat suurendada just kolmandas sektoris?

17:02 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus! Mõtleme siin Riigikogus arenenud suurte protsesside peale, kus komisjoni on tulnud või oma arvamusi saatnud ühingud, kes justkui esindavad mingit sektorit. Ma toon näiteks apteegireformi arutelu. Meil on terve rida apteekrite ja proviisorite kodasid, aga me ei tea, kas mõne sellise ühenduse taga on tegelikult näiteks üks hulgimüüja, kes püüab oma huve esindada. Ja kui see mõjutab oluliselt seda poliitilist protsessi, seda otsust, mis tuleb, sest justkui tundub, et selle sektori poolt on surve, siis minu arvates on oluline ikkagi teada, kes ühe või teise mittetulundusühingu taga on.

Loomulikult me ei tea, kuidas seda täpselt teha, aga ehk aitab seda piiri tõmmata nõue, et need mittetulundusühingud, kes õigusloome protsessis oma arvamustega osalevad, peavad tegema avalikuks, kust nende raha tuleb. Ma arvan, et see teeks kogu seadusandliku protsessi palju klaarimaks.

17:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

17:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Te ütlesite, et teie eelmine amet oli jurist. Ja nüüd ma küsin teie käest väga lihtsa küsimuse. Te ju teate kohtumenetluse põhimõtteid, teate, et väga oluline on selle erapooletus. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium toonitanud, et kohtuniku taandamiseks polegi vajalik tõestada tema tegelikku erapoolikust või eelarvamusi, piisab, kui selles osas tõusetuvad põhjendatud kahtlused. Te olete oma siseministrikandidaadina esitanud praeguse Põhja prefektuuri prefekti Kristian Jaani, kes on oma senises ametis teinud tihedat koostööd peadirektor Elmar Vaheriga, olles arutanud erinevaid süüdistusi kriminaalmenetluste käigus. Ma küsin, kas võib esineda võimalikku mõjuvõimuga kauplemist. Ja kas ikka võib eeldada erapooletut uurimist? Esinevad ju taandamise alused. Kristian Jaani on ju deklareerinud seda, et ta kavatseb võib-olla lähitulevikus astuda Keskerakonda, ja ehk saab ta mõjutada Keskerakonnaga seotud uurimise käiku.

17:05 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Mõjuvõimuga kauplemise kaasustega tegelevad uurimisorganid ja ma ei pea õigeks selliseid asju kommenteerida. Las tegelevad sellega need, kes sellega tegelema peavad.

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

17:05 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Hea peaministrikandidaat, ma jätkan oma küsimusi. Minu järgmine küsimus on seotud lõimumispoliitikaga. Natukene sellest rääkis Jevgeni Ossinovski, ma jätkan. Minu silmad on näinud ka sellist koalitsioonilepingut, kus lõimumine oli lausa eraldi peatükina või valdkonnana välja toodud. Seekord sellist punkti eraldi ei ole, kuigi minu arvates teie mõistate ka, et teema on hästi oluline ja vägagi lai. Otsisin teistest punktidest lõimumist puudutavat sõnumit ja leidsin rahvastiku- ja perepoliitika all sõnastuse: pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet. Ma loodan väga, et siin on tegelikult keeleline viga. Ega me ainult venekeelsetele ei paku, meil on olemas ka inimesed, kes on tulnud näiteks Ukrainast ja Valgevenest. Kõigile muukeelsetele elanikele võiks üleüldiselt keeleõpet pakkuda.

Minu teine küsimus on seotud sellise teemaga nagu õpetajate järelkasv. Siin on hästi ümmargune sõnastus ja ma palun ikkagi täpsustada. Milliseid reaalseid samme te kavatsete ette võtta selleks, et parandada rasket olukorda seoses õpetajate vähese  järelkasvuga? 

17:06 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea kommentaar! Tõepoolest, mõte on ikkagi see, et kõigil, kes soovivad Eestis eesti keelt õppida, ei tohiks see jääda selle taha, et seda pole võimalik teha, sest neid programme ei ole või õpetajaid ei ole. Sellega tuleb tegeleda. Väga õige märkus! Mis puudutab õpetajate järelkasvu, siis ega siin mingit võluvitsa ju ei ole tegelikult. Üks küsimus on see, kuidas õpetajaamet on väärtustatud, ja teine on see, kuidas me koolitame. Ja kolmas on loomulikult see,  mis on õpetaja ametipalk. Aga nagu ma ütlesin, palgaküsimuste juurde me tuleme riigi eelarvestrateegiat arutades. 

17:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:07 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Lugupeetud proua peaministrikandidaat! See ei ole muidugi kombeks, et keegi tulevase koalitsiooni saadikutest esitab peaministrikandidaadile küsimusi, aga äkki ma sain aru, et kuigi ma olen siin saalis töötanud alates 1999. aastast, on mul täna ees kõige tähtsama ja vastutusrikkama otsuse vastuvõtmine kogu sellel ajal. Mul on teile kaks küsimust, üks on täpsustav, teise juurde tulen veidi hiljem. Täpsustav küsimus on selline. Vastates kolleeg Ossinovskile te ütlesite, et kui vene lapsed käivad eestikeelses lasteaias ja omandavad keele sellisel tasemel, et neil ei ole põhjust minna edasi venekeelsesse kooli, siis edasi tuleb üleminek. Sõna "üleminek" – mida te selle all mõtlete? Mis asi on teie tähenduses üleminek? Ja kas te tõesti arvate, et kui laps on omandanud lasteaiakeele, siis sellest piisab selleks, et õppida kas või põhikoolis, gümnaasiumist ma ei räägigi?

17:08 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Mõte on selles, et see arenemine toimuks orgaaniliselt. Laps, kes lõpetab lasteaia, ei lähe ju kohe põhikooli või gümnaasiumisse. Ta läheb ikkagi esimesse klassi. Ja seal saab ta selle eesti keelega, mis ta on lasteaias omandanud, kindlasti hakkama. Ja sealt saab edasi areneda. Ma arvan, et selle tegevuskava puhul tuleb loomulikult kaasata vene kogukonda või ka muukeelset kogukonda, et arutada, kuidas seda paremini korraldada. Loomulikult ei taha keegi teha ühelegi kogukonnale haiget, aga tõsi on see, et me Eestimaal saame pakkuda kvaliteetset haridust eesti keeles ja me tahame, et sellist haridust saaksid kõik Eesti lapsed.

17:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

17:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tsiteerin taas teie lugupeetud isa. Tsitaadi algus: "Sisuliselt see presidendi ametisse määramine polnud mingi valimine. See on Eesti demokraatia jaoks tõeline häbiplekk. 81 inimest hääletas, aga valiku tegi tegelikult ju 4–5 inimest. Sõnum tänasesse päeva on: hoidke valimistest eemale, sest suurt poliitilist karjääri saab teha ka ilma valimistes osalemata." Minu küsimused teile on need. Esimene: kas te olete oma armsa isaga ühte meelt, et see oli Eesti demokraatia häbiplekk? See Kersti Kaljulaidi saamine presidendiks. Teine: kas te jagate oma armsa isa kindlat seisukohta, et otsevalimised on tema jaoks ainukene võimalus? Ja kolmas, kõige olulisem küsimus. Koalitsioonileppes seda ei ole, aga kas te arutasite omavahel, kellest te teete sügisel järgmise presidendi? Kas tänutäheks koalitsiooni sünni eest Jüri Ratase või Mailis Repsi või äkki teie isa Siim Kallase või kellegi teise? 

17:11 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, selles me oleme teiega absoluutselt ühel meelel, et mul on väga tark isa. Teiseks, mis puudutab presidendivalimisi, siis ma olen nõus sellega, et kogu see presidendi valimise protseduur eelmine kord oleks võinud lõppeda sellega, et valimiskogus valitakse president ära. Aasta aega tegelikult valgustati kõiki kandidaate läbi ja lõhki, nad käisid igas Eestimaa paigas, debateerisid – see oli kõik väga huvitav ja sisukas. Ja siis see kõik justkui kukkus kokku ja Riigikogus tehti kokkulepe. Nüüd, mis puudutab seda, kas me presidendis oleme kokku leppinud, siis loomulikult me oleme arutanud, et võiks leida ühise kandidaadi, kellel võiks olla laiapinnaline toetus. Aga me ei ole selles kokku leppinud. 

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Kiisler, palun!

17:12 Siim Kiisler

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma tunnistan, et see sinu esitletud koalitsioonilepe on selles mõttes pettumus, et siin ei ole selget poliitilist programmi ega poliitilisi valikuid, mida täpselt kavatseb see valitsus teha. Ausalt öeldes see meenutab pigem mittepoliitiliste ametnike ettevalmistatud teksti. Ametnikud ei ole aru saanud, mis valitsuse poliitiline tahe on, ja siis on igaks juhuks midagi kirja pannud, midagi ümarat. Hästi paljude punktide kohta tahaks edasi küsida. Aga siin on üks näide, mis kripeldab ja mille ma ära saan küsida. Tekstis on lause, et viime läbi riigile kuuluva ettevõtluse ja vara revisjoni põhimõttel, et kus turg toimib, seal riik ei pea olema turuosaline. On justkui vihje, et võiks midagi erastada või börsile viia. Minu konkreetne küsimus sulle ongi, kas sul on poliitiline tahe ja plaan selle valitsusega mõni riigile kuuluv äriühing börsile viia või erastada. 

17:13 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! On küll. Seda konkreetselt me arutasime ka. Aga miks leppes ei ole konkreetseid nimesid? See on just sellepärast, et kui sa nimetad ühte, siis miks sa ei nimeta teist. Ja võib ju olla ka nii, et äkki ongi rohkem selliseid ettevõtteid, mida saaks erastada. Ma olen absoluutselt seda meelt, et kui erasektor tahab mingis valdkonnas toimetada, siis riik ei peaks seal jõuga konkureerima. Nii et need plaanid on täiesti olemas.

17:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Espenberg, palun!

17:14 Urmas Espenberg

Hea juhataja! Hea kandidaat! Minu esimesele küsimusele te ei vastanud, aga ma proovin nüüd teist. See puudutab välispoliitikat. Milline saab olema uue valitsuse poliitika meie tublide liitlaste Ungari ja Poola suhtes? Ma tean, et ALDE-s on neid nüpeldatud ja Brüsselis ka. 

17:14 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Meie välispoliitika lähtub sellest põhimõttest, et mitte kunagi enam üksi. Ehk siis meil peaks olema võimalikult palju liitlasi ja selle tõttu on välispoliitika ja ka kaitsepoliitika ehitatud sellele, et meil on head liitlased. Igal juhul on nii Ungari kui ka Poola samamoodi Euroopa Liidu liikmed. Nendega tuleb pidevalt läbi rääkida ja arutada asju Euroopa Liidu laua taga. Aga kui küsimus on, kas me jagame Poola ja Ungari praeguse valitsuse suundi, siis vastus on, et ei jaga.

17:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

17:15 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Me teame muudatusi, mida planeeritakse ministeeriumide lõikes, milliseid ministrikohtasid tahetakse kaotada, milliseid ministrikohtasid juurde luua. Aga mul on küsimus, mis puudutab sihtasutusi. Kas on olnud ka mingeid arutelusid ja mingeid otsuseid, mis puudutavad konsolideerimisi ja töö jätkamist teatud sihtasutustes, nagu näiteks KredExis ja Maaelu Edendamise Sihtasutuses?

17:16 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Seda me arutasime ka, aga kuna seal on päris palju erinevaid punkte, mida peab arvesse võtma, siis leppisime kokku, et tuleme selle juurde tagasi. Ma olen nõus, et struktuurid peaksid olema selgemad ja kõik, mis puudutab toetuste jagamist, peaks olema selge ja läbipaistev. Aga konkreetset kokkulepet selle kohta, millised sihtasutused jäävad ja millised kaovad, ei ole. 

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

17:16 Raivo Tamm

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingus lubatakse, et te seisate riigivalitsemise eest, mis toetub meie põhiseaduse vaimule. Miks te ei toetu konkreetselt põhiseadusele endale? Mis asi on põhiseaduse vaim?

17:17 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Hea küsimus, aitäh! Ei, me ikka toetume põhiseadusele, nii nagu toetuvad kõik valitsused. Ma arvan, et see oli võib-olla kirjapanija hoogne loominguline väljend. Aga me toetume ikka põhiseadusele ja selle vaimule loomulikult ka. 

17:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rene Kokk, palun!

17:17 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Täna on siin mitmel korral ja eri võtmes räägitud korruptsioonist. Ma tahangi teie käest küsida, millise hinnangu te annate oma erakonnakaaslasest Valga Haigla juhi tegevusele. Ta pakkus oma klubikaaslastele eelisvaktsineerimise võimalust. Kas ka teile pakuti?

17:17 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

See kaasus minu meelest näitabki hästi, et meil on vaja väga selget vaktsineerimise korraldust, et selliseid asju ei saaks teha. Minu meelest see oli väga inetu. Mulle ei ole pakutud.

17:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Priit Sibul, palun!

17:18 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Kaja! Ma täpsustaksin edasi sedasama teemat, mille kohta ma enne küsisin: eestikeelne haridus. Ma olen võib-olla veidi kriitilisem, aga ma eeldan, et sa mõistad, et selleks on põhjust. Ka Reformierakond oli opositsioonierakonnana selle teema puhul põhjendatult kriitiline ja terav nii eelmise koalitsiooni kui ka Isamaa Erakonna suhtes.

Mul on koalitsioonikõnelustest võib-olla teistsugune arusaam ja teistsugune suhtumine neisse. Kui koalitsioonilepingus on nüüd kirjas see, mida sa enne tsiteerisid, et te tulete välja tegevuskavaga, siis mul on küsimus, mida te koalitsioonikõnelustel arutasite. Kas te läksite sinna seisukohaga, mis teil on varem olnud, et 2024. aastast peaks lasteaiad olema eestikeelsed ja nii edasi, ja seal siis jõudsite selle sõnastusega arusaamani, mida me võime koalitsioonilepingust lugeda? Mulle tundub, et pärast koalitsioonilepingut mingeid uusi algatusi ja väga teravaid muudatusi teha ei ole võimalik, see pole reaalne. 

17:19 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Me loomulikult läksime selle programmiga, millega me oleme läinud ka valimistele, millega me oleme ka varem välja tulnud. Nagu sa väga hästi tead, koalitsioonilepe on alati kompromiss. Igasugune leping on alati kompromiss. Aga me teeme kindlasti rohkem, kui tegi eelmine valitsus. Seetõttu ongi mõte, et me alustame väikeste sammudega. Kui see lõpptähtaeg on midagi, mida ei soovita välja öelda, siis läheme väikeste sammudega, nii et ei tekiks vastuseisu. Aga minu arvates on oluline, et me neid samme alustame.

17:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

17:20 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Kaja, jõudu-jaksu sulle selles tähtsas töös! Mul on hea meel, et täna viimast päeva peaminister olev Jüri Ratas on tore mees, kellega siin majas sai palju asju koos tehtud. Ja nii on ka sinuga. Aitäh selle aja eest! Aga minu küsimus on selline. Me mäletame, et viimase poole aasta jooksul sai ka sinu kabinetis tihti tõsiseid koosolekuid peetud teemal, mis oli üks viimase poole aasta jubedamaid ettevõtmisi. See on pensionireformi teostamine. Ma loodan, et sa peaministriks asudes ei mõtle ainult paari ees oleva aasta peale, vaid mõtled pikemaajaliselt, mis saab kõigist nendest inimestest, kes kunagi 20 aasta pärast pensionile jäävad, kuidas nad toime tulevad. Ma loen koalitsioonileppest, ei te ei plaani pensionireformi tagasi keerata. Mida te siis plaanite?

17:20 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, see pensionireform on käinud läbi ka Riigikohtust ja kohtuotsused on seal taga. Inimesed on teadnud, et see tuleb, ja inimestel on ka õiguspärane ootus teatud seaduste jõustumiseks ja nende sammude astumiseks.

Aga kui sa küsid, mida saab teha, siis ma arvan, et üks asi, milles me oleme kõik ühel nõul, on see, et me peame leidma rohkem võimalusi pensioni kogumiseks tulevikus ja looma neid võimalusi selliselt, et ka need varad, mis praegu vabanevad, investeeritaks tagasi pensionidesse. No näiteks et inimesed saaksid oma teise pensionisambasse ise juurde maksta. Samuti oleme arutanud, et teise sambasse pensionimaksete tegemise peatamise võiks ära lõpetada. Lihtsalt me ootame neid numbreid. Selle peatamise lõpetamise mõte on see, et see on praegu kõige kallim laen, mis riigil on, kuna lubadus oli ka see tootlus kinni maksta. Ja seetõttu oleks mõistlik, et neid makseid jätkatakse. Aga on terve rida muudatusi või täiendusi, mida saaks pensionikorralduses teha vabatahtliku pensioni kogumise huvides ja ka teise samba raames. Me tuleme muidugi riigi eelarvestrateegiat arutades selle juurde tagasi, aga seda konkreetset seadust me üks ühele tagasi pöörama ei hakka.

17:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:22 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Poolteist aastat on siin Riigikogus tegutsenud eesti keele õpetamise probleemkomisjon. Poolteise aastaga me oleme tulnud järeldusele, et õpetajate ettevalmistamine Eestis on alates 2014. aastast edukalt põhja lastud. Vene koolides ja lasteaedades on tohutu õpetajate defitsiit. Tõhusad õppematerjalid puuduvad, metoodikad puuduvad. Ja see on meie üldine otsus, sõltumata sellest, kas me oleme koalitsioonis või opositsioonis. See komisjon on välja töötanud ka oma soovitused. Need pole veel saali jõudnud, need tulevad siia hiljemalt, ma loodan, aprillis, kui see probleemkomisjon veel selleks ajaks elus on. Kas te kavatsete probleemkomisjoniga selle tegevuskava huvides koostööd teha või läheb edasi nii, nagu on viimased 30 aastat olnud: et inimesed, kes praktiliselt probleemist peaaegu midagi ei taipa, võtavad vastu otsuseid, mis ei aita mitte kedagi ja mitte mingis mõttes?

17:24 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! See on kindlasti uue haridusministri küsimus. Mina küll soovitaksin, et haridusminister konsulteeriks selle komisjoniga ja kuulaks ettepanekuid, millega te olete välja tulnud, et seda kõike tegevuskavas arvestada. 

17:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

17:24 Henn Põlluaas

Aitäh! Vastates Jaak Valgele, kes tundis muret, et kümne aasta pärast on meil praeguse immigratsiooni jätkudes Pärnu-suurune linn uusimmigrante ja eestlased jäävad vähemusse, te ütlesite, et kõik, kes on Eesti patrioodid, ongi eestlased. See on väga libedale teele minek. Meil on väga palju vene rahvusest inimesi, kes on lojaalsed kodanikud, kes oskavad eesti keelt, kes on ka Eesti patrioodid, aga see ei tee nendest eestlasi, nagu ka paljudest teistest muust rahvusest inimestest, kes siin elavad. Ma ikkagi soovin teada, kui kaugele te olete valmis minema meie põhiseaduse lahjendamisel ja rikkumisel. Põhiseadus ütleb selgelt, et Eesti riik on loodud selleks, et säilitada eesti keelt, kultuuri ja rahvust. Kuidas need teie arusaamad lähevad kokku selle põhiseaduse vaimuga, mida te koalitsioonileppes mainite?

17:25 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei tahaks sellist lahterdamist teha, nagu teie selles küsimuses tegite. Ma toon lihtsalt sellise näite teile. Minu venna lapse ema on venelanna ja kui ma olin Euroopa Parlamendis, siis midagi ma rääkisin kolleegidega ja ütlesin, et jah, näed, ta on venelanna. Selle peale mu kolleegid küsisid, miks sa nii ütlesid. Miks sa ütled, et ta on venelane? Kas ta on Eesti kodanik? Jaa! Kas ta räägib eesti keelt? Jaa! Kas ta elab Eestis? Jaa! Miks sa siis ütled, et ta on venelane? Ja tõepoolest, seda mujal maailmas niimoodi ei tehta. Kui inimene on kodanik, siis ta on täpselt samasuguste õigustega. See lahterdamine, et keegi on õigem eestlane kui keegi teine, isegi kui ta kultuuriline taust on teine ... Tänapäeval on lapsed, kes ütlevad, et nad saavad korraga olla nii eestlased kui venelased, kui neil on mõlemast rahvusest vanemad. Ema võib olla ühest rahvusest ja isa teisest rahvusest. See lahterdamine minu meelest ei aita eesti rahvast mitte kuidagi edasi. Eesti rahvas, keel ja kultuur peab kestma, ma olen nõus. Sellele aitavad kaasa ka need vene inimesed, kes Eestis elavad ja Eestit oma koduks peavad. Me ei tohi neid kuidagi ära tõugata.

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Uno Kaskpeit, palun!

17:27 Uno Kaskpeit

Aitäh! Ma sain teie eelmisest vastusest minule aru niimoodi, et lätlased võivad siin käia ja vedada meile viirust. Läti piirivalve, kes seal kahe linna vahel on, oma inimesi, kes Eestisse tulevad, ei kontrolli. Viimasel ajal  on Valgas nakatumine suurenenud. Kas teie olete selle poolt, et las lätlased käivad ja nakatavad meid? 

17:27 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen seda meelt, et me peame tegema pingutusi, et viiruse levik kontrolli alla saada. Aga need pingutused peavad olema läbimõeldud, teadlastega läbi arutatud, et need ka töötaksid. Sellest lähtuvalt minu meelest tulebki tegutseda.

17:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mihhail Lotman, palun!

17:28 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Ma ei taha kuidagi olla vaenulik, aga mul oli piinlik lugeda koalitsioonilepingut. On selge, kuidas seda koostati: et paneme kõik ilusad asjad sisse ja samas paneme kirja nii ümmargused formuleeringud, et kuskilt ei saaks kinni võtta. Aga siis nagu võhm rauges ja lõpupoole vajus ära. Näiteks kui me loeme rubriiki "Haridus ja teadus", siis hariduse kohta seal on mõned punktid, teaduse kohta on null sõna. On ainult öeldud, et eestikeelne teadus peab olema. See on rohkem keele arendamise teema. Samas alguses on pidevalt juttu teaduspõhisusest, et konsulteerime teadlastega. Aga teadust ei ole. Kuidas ta seda seletate? 

17:29 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! No te ütlete, et siin on kõik ilusad asjad. Ma ütlen kohe, et kõik ilusad asjad siia sisse ei saanud, oleksin tahtnud ikka palju rohkem ilusaid asju leppesse kirjutada. Aga nüüd küsimus teaduse kohta. Üks väga oluline punkt teaduse kohta on see, et me investeerime teadus- ja arendustegevusse 1% sisemajanduse kogutoodangust. Rahaprobleem on olnud tõsine. Teine punkt, mis siin on, puudutab doktorante, doktorantide rahastamist. Kuidas oleks rohkem noorteadlasi? Aga igal juhul ma arvan, et see teaduse rahastamise punkt on üks väga oluline punkt. Ma ei tea, kas teadust saab üldse niimoodi poliitiliselt teha? Mina toetan seda, et teadust teevad teadlased ja poliitikat teevad poliitikud.

17:30 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raimond Kaljulaid, palun! (Saalist küsitakse, kas igaühel on kolm küsimust.) Ei ole, kaks küsimust. Ta ei saanud teise küsimuse korral ühendust. Ikka kaks küsimust on. Raimond Kaljulaid, palun!

17:30 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Siin saalis, kui teil on sihuke küsimus, hea kolleeg, võib kätt tõsta ja saab küsida protseduurilise küsimuse. Aga kõigepealt ma tahan öelda, et ka mina olen sellel seisukohal, et me ei peaks hakkama 21. sajandil kasutusele võtma selliseid etnilise puhtuse või rassilise puhtuse tabeleid. Saab küll olla eestlane isegi siis, kui eesnimes on mõni katusega täht, susisev häälik ja kui räägitakse eesti keelt šarmantse aktsendiga. Ka siis saab olla eestlane.

Aga minu küsimus puudutab välispoliitikat. Meie uuel välisministril saab olema väga kaalukas roll. Kindlasti see puudutab nii meie traditsioonilisi välispoliitilisi eesmärke, julgeolekuhuve, kui ka äridiplomaatiat. Ka koalitsioonilepe mainib äridiplomaatiat ja välispoliitika strateegias, mis meil Eestis on, peetakse väga oluliseks suunaks äridiplomaatia suunda. Kas te olete välisministrikandidaat Eva-Maria Liimetsaga sel teemal rääkinud? Kas teie, kui tohib nii nimetada, töövestlus on toimunud? Kas te olete rääkinud ka sellest, mil viisil valitsus hakkab arendama just äridiplomaatiat?

17:31 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kuna välisministrikandidaat esitati alles üsna hiljuti, siis ei ole ma jõudnud neid vestlusi pidada. Ta ei ole ka Eestis praegu. Aga mis puudutab äridiplomaatiat, siis ma olen sinuga väga nõus: on hästi oluline, et riigil on võimalus avada ettevõtetele uksi, mis jääksid võib-olla muidu suletuks. Kõik riigid teevad seda erineval moel ja peame kuidagi tegema ka meie. Äridiplomaatia ehk väliskaubanduse valdkond on väliskaubandus- ja ettevõtlusministri pädevuses. Siiamaani või päris mitu aastat ei ole seda ministri positsiooni tegelikult sisuga täidetud, kuigi seal on tohutult võimalusi. Ma väga loodan, et uus minister selle sisuga täidab. Tal on sel alal kogemused, võrgustik, kõik võimalused. Ma usun, et ta hakkab seda hästi vedama.

17:32 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Raivo Tamm, palun!

17:32 Raivo Tamm

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kandidaat! Ma eelmine kord juba esitasin sellise liitküsimuse, aga ma oleksin tahtnud veidi pikemalt kuulda, mis asi see põhiseaduse vaim on. Aga no ega vaime ei ole ilmselt olemas. Siseministrikandidaat on öelnud, et ta loodab ministrina aidata Keskerakonda korruptsioonivõitluses. Mida see peaks tähendama? Kas ta tahab aidata Keskerakonda, kes võitleb üle Eesti korruptsiooni vastu, või tahab aidata Keskerakonnal selles konkreetses Porto Franco küsimuses võita?

17:33 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei tea seda konkreetset tsitaati, aga olles ise uue siseministri kandidaadiga suhelnud, olen kindel, et tema soov on võidelda ikkagi korruptsiooniga üldiselt. Arvestades ka tema praegust ametikohta, ma arvan, et ta ei lähe mitte Keskerakonna huve kaitsma, vaid ta läheb ikkagi Eesti riigi huve kaitsma.

17:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalvi Kõva, palun!

17:33 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea peaministrikandidaat Kaja! Me teame või vähemalt oleme meediast lugenud, et ka mõned meie kolleegidest on täna haiged, kannavad viirushaigust. Tervitus teile kõigile sinna kodudesse! Ma vaatasin, et paljud, keda mina tean haiged olevat, paistavad terve olemisega. Nii et jõudu ja jaksu teile sinna kodudesse! Aga me oleme täna ikkagi tervisekriisis ja kolmapäevast on piir Soomega peaaegu kinni. Saksamaa on nimetanud meid väga-väga ohtlikuks viiruseriigiks. Ka teie valitsuses jätkab Tanel Kiik, kes on olnud siiamaani terviseminister. Kindlasti te olete siin Riigikogu saalis, kus te täna viimast päeva ametis olete, valitsuse tegemisi jälginud. Mis on need kolm asja, mida teie oleksite teisiti teinud?

17:34 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see koormus on ühele ministrile olnud liiga suur. Tervishoid, töö- ja sotsiaalvaldkond – kõik on ühe ministri õlgadel. Tavaolukorras ei oleks see ehk nii oluline, aga praegu on tervisega seotult nii palju toimetamist. Seetõttu meie ettepanek ongi lüüa see ministeerium kaheks. Ühele poole jääks töö ja tervis ja teisele poole kõik see, mis puudutab sotsiaalkaitset ja peresid.

Nüüd, tulles selle juurde, mis puudutab COVID-it ja teie küsimusi, mida täpsemalt tuleks teha, siis homme on meil istung näiteks selles Soome küsimuses. Me saame seda arutada. Aga mida võiks teha? Üks on kindlasti see, et vaktsineerimise plaan peaks olema selgem ja arusaadavam. Seda me saame teha. Teiseks, võimaluse korral võiks katsuda vaktsiini juurde hankida, kasutades suhtlusvõrgustikke Euroopa ja kogu maailma tasandil. Sellist abi on kindlasti ka terviseministril vaja. Aga konkreetsed plaanid – eks nendest saab võib-olla rääkida juba kolmapäeval infotunnis. Siis tuleme selle juurde tagasi.

17:36 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

17:36 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaministrikandidaat Kaja! Kõigepealt, mul on väga hea meel, et me siiamaani oleme jõudnud ja et Eesti peaks kohe saama uue valitsuse. See annab lootust. Kuna teie koalitsioonileping, nagu te ka ise olete selgitanud, on paratamatult mõneski mõttes üldsõnaline, siis ma küsingi nende üldpõhimõtete kohta, mida te seal alguses deklareerite. Seal on kirjas, et te peate oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist. Sotsiaaldemokraadina on see mulle väga sümpaatne põhimõte, mida te deklareerite, aga kuna te ei plaani näiteks maksudes mingeid muudatusi teha, mis oleks üks lihtsamaid viise ebavõrdsuse vähendamiseks, siis võib-olla sa kirjeldaksid, milline on sinu nägemus sellest, mida teha annab. Ma arvan, et see on üks väga suur väljakutse, mis sinu peatsel valitsusel ees seisab. Kuidas teha nii, et ka selle kriisi mõju ei veereks kõige nõrgemate õlgadele?

17:37 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh, väga hea küsimus! Lisaks ma ütleksin, et kuidas teha nii, et see kriis ei suurendaks ebavõrdsust teatud valdkondades. Ma toon näiteks hariduse. Me teame, et lapsed arenevad koolis üsna sarnaselt, aga ebavõrdsus tekib sisse koolivaheaegadel. Meil nüüd on olukord, kus lapsed on sunnitud olema kodudes ja koolidest eemal. On küsimus, et ega meil ei süvene hariduslik ebavõrdsus selle tõttu ja selle kaudu ka ühiskondlik ebavõrdsus.

Loomulikult ei ole mul sulle öelda ühe lausega ühte lahendust, aga ma arvan, et me peame seda kõikide teemade puhul silmas ja kaalume neid kohti. Ma arvan, et see on oluline. Ka see piirkondliku ebavõrdsuse teema – kas seda annab lahendada ühenduste abil, teatud raha suunamisega teatud piirkondadesse? Siin ma räägin just Ida-Virumaast. Neid võimalikke vahendeid on palju, aga kuidas neid selliselt kasutada, et need päriselt ka kasu toovad – see on nüüd küsimus, mis tuleb lahendada.

17:38 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

17:38 Henn Põlluaas

Aitäh! Päris hull on ikka vägisi nimetada ka muudest rahvustest inimesi eestlasteks. Las venelased jäävad venelasteks, soomlased soomlasteks. Meil on pea 200 eri rahvust, kes siin Eestis elavad, las neile jääb oma rahvus alles. Vene ajal, okupatsiooni ajal toimus see ühtesulatamine, täna ei tohiks see küll olla valitsuse eesmärk.

Aga te esitasite siin hiljuti terve rea põhiseaduse- ja inimõigustevastaseid ettepanekuid. Ja ärge öelge, et sellest ei tasu rääkida, et see oli nali. Ka õigustloovate aktide normitehnilised eeskirjad keelavad selliste ettepanekute tegemise, aga teie esitasite need ametlikult, allkirjastatult põhiseaduskomisjonile. Peale selle hääletas opositsioon eelmine kolmapäev Keskerakonna toel maha juhatuse otsuse mitte esitada Eesti põhiseaduse vastaseid, solvavaid, meie julgeolekut ohustavaid ettepanekuid. Mis see siis nüüd tähendab? See tähendab seda, et just nimelt selliseid ettepanekuid me hakkamegi nüüd koalitsioonilt ja valitsuselt saama. 

17:40 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, mitte keegi ei taha kelleltki tema rahvust ära võtta. Seda ei saagi teha. Aga minu arvates ei ole õige lahterdada Eesti inimesi õigeteks ja valedeks. Seda ma tahtsin öelda oma vastusega. Ka siis, kui inimesed peavad ennast mingi teise kultuuri osaks, peavad nad Eestit oma koduks, peavad lugu põhiseadusest, nendest printsiipidest, milles me oleme kokku leppinud. Minu meelest see inimeste lahterdamine õigeteks ja valedeks – ma lihtsalt ei pea seda mõistlikuks.

Nüüd, tulen jälle nende muudatusettepanekute juurde, millest te pidevalt tahate rääkida. Esiteks, me ei ole teinud ühtegi muudatusettepanekut midagi teha. Me tegime muudatusettepanekuid küsida rahvalt arvamust – täpselt samamoodi, nagu teie eelnõus oli. Teiseks, kõiki neid muudatusettepanekuid oleks saanud menetleda Riigikogu põhiseaduskomisjonis, hääletades ebasobivad muudatusettepanekud maha, nii nagu tavaliselt tehakse. Seda ei soovitud teha. Aga kuna seda ei soovitud teha ja neid ettepanekuid ei olnud ka võimalik selgitada, siis ei ole mõistlik nendest enam rääkida. See oli osa selle otsuse eelnõu menetlemise protsessist ja tänaseks päevaks on see ajalugu.

17:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun! 

17:41 Andres Metsoja

Austatud Istungi juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Minu küsimus on ajendatud Riigikontrolli ülevaatest, kus Riigikontroll on toonud välja tegeliku ... 

17:42 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Internet!

17:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ma vabandan, Andres Metsoja, ühendus on selline, et me ei saa praegu küsimusest aru. Proovige uuesti! Me läheme küsijatega edasi. Pange ennast uuesti küsijate järjekorda. Mart Helme, palun!

17:42 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma kuulasin väga tähelepanelikult teie vastuseid. Tegelikult vastuseid ei saa, üldreeglina vastuseid ei saa. Kui teilt küsitakse, kui vähe või kui palju peaks Eestis olema eestlasi, siis te hakkate targutama selle üle, kes on õige eestlane ja et lahterdamine on vale. Aga kui suur peaks olema nende inimeste protsent rahvastikust, kes ütlevad ise, et nad on eestlased, et Eesti säiliks Eestina, nii nagu on põhiseaduses kirjas? Ma ei küsi seda, ma ei oota sellele küsimusele vastust, sest ma tean, et ma seda ei saa.

Ma tahan vastust hoopis teisele ja väga olulisele küsimusele: mis on konkreetselt praegu allkirjastatud koalitsioonilepingu kohaselt koalitsiooni plaan Ida-Virumaaga? Missugused asutused, missugused ettevõtted, missugused investeeringud mis valdkondadesse? Te väldite seda, et seal tekib lähiaastatel umbes 10 000 uut töötut, kellele riik hakkab maksma eurorahadest või muudest radadest mingisugust toetust, võtab neilt lugupidamise enda vastu, võtab neilt sissetuleku, võtab neilt mõtestatud elu. Mis teie plaan on? Kas teie plaan on teha Ida-Virumaast Krimm või? 

17:44 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Konkreetselt: Ida-Virumaa on meil väga hingel. Selleks on tegelikult erinevaid võimalusi, kuidas sinna meelitada erinevaid töökohti. Esiteks, esimene asi, mis on vaja teha, on möönda, et meil on seal sotsiaal-majanduslik probleem. Meil on vaja sinna tööstuseid, kes vajavad samasuguseid töökäsi. Me teame, et erinevatel tööstustel on ka huvi sellesse piirkonda investeerida, ja tulebki sellega aktiivselt tegeleda. Tuleb suhelda, et investeeringuid sinna meelitada, et seal tööstust loodaks.

Sellist hirmutamist – 10 000 töökoha kadumine ja kõik muu – ei ole mõistlik teha. Riigikogu saalis kõneldakse ka rahvaga ja ma saan aru, et kõikvõimalikud valed levivad väga kergesti. Teie seda instrumenti väga palju kasutate, aga ärge tehke seda! Tegelikult meil on vaja, et Ida-Virumaa oleks endiselt Eesti osa ja seal oleks tööd ja leiba. Aga samal ajal me ei saa vaadata mööda poliitikast maailmatasandil ja Euroopa tasandil. See poliitika muudab fossiilsete kütuste tootmise lihtsalt ebamõistlikuks ja liiga kalliks. Need töökohad kaovad niikuinii. Me peame tegelema sellega, et sinna tuleksid teistsugused töökohad asemele. 

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Indrek Saar, palun!

17:45 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaministrikandidaat! Varem on olnud palju juttu sellest, et selle kriisimeetmete rahaga, mida kriisi ajal on jagatud, on terve rida küsimusi. Esitatud kahtlustused poliitikutele ja ka ettevõtjatele seoses näiteks Porto Francoga on ainult võimendanud neid kahtlusi. Ka teie koalitsioonilepe räägib sellest, et need meetmed peaksid olema läbipaistvad ja raha peaks väga selgelt minema sinna, kus vajadus selle järele on kõige suurem. Seda kõike ei ole võimalik teha, kui ei ole antud selget hinnangut sellele, mida juba olemasolevate meetmete raames on tehtud. Täna esitasid sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja Raimond Kaljulaid otsuse eelnõu uurimiskomisjoni loomiseks Riigikogus. Kas sa toetad seda mõtet ja millised on need tegevused, mida sa peaministrina plaanid selle jaoks, et selgus ja õiglus majja saaks?

17:47 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Ma olen sinuga nõus, et need kriisimeetmed peavad olema läbipaistvad ja arusaadavad, ja samamoodi, et tuleb teha analüüs, kas need siiamaani on seda olnud või ei ole. Küll aga ei ole ma ka varem olnud igasuguste Riigikogu lisakomisjonide moodustamise poolt. Ma arvan, et uus minister peab sinna sisse vaatama. Ma arvan, et uus minister peaks kindlasti tegema Riigikoguga igakülgset koostööd, et neid meetmeid analüüsida kas või koos Riigikontrolliga ja vaadata, mis on tehtud valesti. Seda on vaja selleks, et edaspidi teha õigesti.

17:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Leo Kunnas, palun! 

17:48 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Minu küsimus puudutab kaitsekulutusi. Sel aastal need teatavasti on 645 miljonit ja 2,29% SKT-st. Vana RES-i järgi oli plaanis tõsta see järgmiseks aastaks umbes 2,4%-ni SKT-st – kui SKT prognoos loomulikult paika peab. Teha nüüd uut riigikaitse arengukava kuni 2030. aastani, pidades silmas 2% või 2% väikese plussiga ei ole väga mõttekas. See lihtsalt ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale. Seepärast mu küsimus ongi: millises tempos ja kui palju on teil plaanis kaitsekulusid tõsta? 

17:48 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Kaitsekulud on kindlasti olulised, nagu on olulised ka kõikvõimalikud muud kulud riigieelarves. Me teame, et see on praegu üle 2% ja see 2% on see konkreetne number, mida kõik otsivad, sest sellest on nii palju räägitud. Aga punkt, milles me kokku leppisime, on see, et me jätkame riigikaitsekulude katmist vähemalt kavades ettenähtud tasemel – vähemalt sellel tasemel, mis praegu juba on. Ja sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulud ja kaitseinvesteeringute programm. See on see, milles me kokku leppisime.

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Siim Pohlak, palun!

17:49 Siim Pohlak

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja või esineja! Alustav koalitsioon on juba silma paistnud sooviga hakata reaalseid, päris kodanikuühendusi kägistama, nõudma neilt rahastajate nimekirju. Kas te plaanite vaikiva ajastu kehtestamisega ka edasi minna, võtta vastu selle nn vihakõneseaduse, mis detsembris EKRE, Isamaa ja Keskerakonna häältega siin saalis läbi kukkus?

17:50 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, mis asjad on päris kodanikuühistud? Me hakkame kontrollima mittetulundusühinguid. Mis on päris kodanikuühistud? Ma ei tea, meil ei ole sellist asja. Teiseks, mis puudutab seda vaenukõne eelnõu, siis tol korral, kui meil oli siin väga põhjalik arutelu vaenukõne kriminaliseerimisest, tekkis mõte, et võib-olla on mõistlik sellega liikuda edasi, astudes väikese sammu. Ja see väike samm oleks see, et panna karistusseadustikku raskendavate asjaolude loetellu juhtum, kui kuritegu on toime pandud vaenust teatud inimgruppide vastu. See annaks võimaluse, et seda hakatakse kontrollima kõikide kuritegude puhul. Sellest arutelust tuli välja, et justkui ei tea, kas seda üldse on või ei ole, aga kui seda raskendavat asjaolu seal ei ole, siis justkui ei saaks. Nii et põhimõtteliselt, kui sa oled pannud toime kuriteo, siis eraldi vaenukõne paragrahvi kohaldada ei saa. Me teeksime ainult selle, et see oleks raskendav asjaolu. See tähendab seda, et kui on pandud toime kuritegu, siis vaadatakse ka, kas raskendav asjaolu on see, et see oli vaenust lähtunud kuritegu. Alustame sellest – väike samm, aga ikkagi midagi.

17:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Helme, palun!

17:51 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud esimees ja esineja! Kahjuks ei ole mul piisavalt aega, et teile selgeks teha, mis on päris kodanikuühiskonna organisatsioonid ja mis ei ole. Aga lihtsustatult öeldes need, mis ei ripu riigi nisa küljes, ei saa riigiasutustelt raha, ministeeriumidelt, vaid finantseerivad ennast ise, ajavad ise oma agenda asju ühiskonnas, need on päris kodanikuühiskonna organisatsioonid. Aga need, mis saavad riigilt raha, ei ole päris. Hästi lihtsalt ja hästi lihtsustatult! 

Vabandust, aga kogu see küsimuste-vastuste voor on mind veennud väga-väga sügavalt selles, et te ei ole valmis olema riigi peaminister. Teil ei ole selleks kogemust, teil ei ole selleks teadmisi, teil ei ole selleks karismat. Vabandust, et ma nii jõhkralt ütlen, aga nii see on.

Aga ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, mis puudutas Ida-Virumaad. Ma olen üle 25 aasta kuulnud, kuidas me otsime investeeringuid ja asendame vanad uute ettevõtetega ja loome uued töökohad ja ... Paraku, pika-pika Reformierakonna valitsemise ajal seda kõike ei juhtunud. Ja olles lugenud teie koalitsioonilepingut, mis on roosamanna ja mille oleks võinud mõni üliõpilane kahe tunniga kokku kirjutada, ma arvan, et teil ei ole lahendusi ka praegu. Veenge mind, palun, et teil on lahendused!

17:53 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Tuletan teile meelde, et te olete ise olnud kaks aastat valitsuses. Tundub, et te olete eluaeg olnud opositsioonis ja võib-olla olete selle rolli võtnud, aga tegelikult te olete olnud kaks aastat valitsuses. Kõik need etteheited ei saa tulla mulle, kes ma täna küsin teie mandaati. Need etteheited peaks olema ikkagi peegli ees tehtud, endale. 

17:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaak Juske, palun!

17:53 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Erinevalt Mart Helmest olen ma veendunud, et teil on olemas kõik eeldused saada heaks peaministriks. Aga ma tahan jätkata õpetajate palkade teemat, mis on mulle väga südamelähedane. Te ütlesite vastuseks mu eelmisele küsimusele, et ei saa öelda, kas õpetajate palgad tõusevad või mitte, et kõik sõltub märtsikuisest majandusprognoosist. Samal ajal teie uue valitsuse minister Jaak Aab jõudis juba meedias teatada rõõmustava uudise, et järgmisel aastal ootab meid ees erakorraline pensionitõus. Kuidas on võimalik, et te ühes valdkonnas annate väga konkreetseid rahalisi lubadusi ja samal ajal tuhanded õpetajad peavad ootama majandusprognoosi, millest sõltub, kas nende palk järgmise kahe aasta jooksul tõuseb või mitte?

17:54 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! See on seotud sellega, et teisest pensionisambast vabaneb raha ja see vabanev raha peaks tagasi minema pensionideks. Selles mõttes, et see peaks minema pensionisummade puudujäägi katmiseks. Seetõttu on pensioniteema nagu eraldi välja toodud. Aga seda, kui palju sealt raha vabaneb, me ju hetkel ei tea. Mis puudutab õpetajate palga tõusu, siis kõik saavad probleemi olemusest aru. Me saame aru, et õpetajaid on vaja väärtustada ja selleks vahendeid leida.

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun! 

17:55 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! (Küsimust ei ole kuulda.)

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei ole midagi teha, Pärnusse ei ole meil internet veel piisaval tasemel jõudnud.

17:55 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

See näitab, et tuleb teha investeeringuid kiire interneti jõudmiseks Pärnusse.

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme küsijatega edasi. Leo Kunnas, palun!

17:55 Leo Kunnas

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja! Lähen kohe edasi sealt, kuhu pooleli jäin. Järgmine küsimus on keskmaa-õhutõrje kohta. Kui kaitsekulusid tõsta, siis sellel peab ju olema selge eesmärk. Kaks võimelünka, rannakaitse ja miiniveeskamine, said nüüd lahkuva valitsuse poolt likvideeritud või õigemini on tehtud otsus, et need lüngad likvideeritakse. Paraku ei jõudnud lahkuv valitsus konsensusele keskmaa-õhutõrje osas, millest on kahju. Ka lugupeetud kolleegid riigikaitsekomisjonist, kes on teie erakonnast, tegid väga konstruktiivse ettepaneku see võimekus luua, aga paraku me ei suutnud komisjonis seda positiivselt lahendada. Mu küsimus ongi: kuidas teil on plaan keskmaa-õhutõrjega edasi minna, et saaks selle kõige olulisema võimelünga, mis meil on jäänud, nüüd likvideerida?

17:56 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Aitäh! Samad kolleegid riigikaitsekomisjonis tegid mulle selle kohta kena ülevaate ja kuna Kaitseministeeriumi juht tuleb meie ridadest, siis nad teevad selle ülevaate ka talle. Ma usun, et ta võtab selle kindlasti enda vedada ja et seda kaalutakse.

17:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, neljas katse, palun!

17:57 Andres Metsoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Kaja Kallas! Me teen kõigepealt ettepaneku, et edaspidi tuleks kodu- ja töökorda nii muuta, et lumesajuga istungid kaugtööl lõpetatakse. Ei tule midagi välja! Aga nüüd küsimus peaministrikandidaadile. Riigikontroll on toonud välja, et Eesti on jagatud kaheks: Tallinn ja muu Eesti. Ja ta toob välja mingi lahenduse, et Euroopa Liidu vahendeid jagataks uuel alusel. Võiks vaadata sellele päriselt otsa ja ikkagi jagada suurema osa Euroopa Liidu toetusmeetmetest muule Eestile.

17:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

No vist oli midagi aru saada.

17:58 Peaministrikandidaat Kaja Kallas

Jaa, oli. Aitäh! Üks on arusaadav: kiiresti tuleb teha investeeringuid kiiresse internetti, et see toimiks Pärnus ja üldse kõikides Eestimaa paikades muidugi. Küsimus oli siis selle kohta, kas jagada Eesti kaheks Euroopa Liidu toetuste võtmes. Ma olen seda ise ka uurinud. Seal saab takistuseks eelkõige see, et meil on ainult 1,3 miljonit elanikku ja kui lähtuda euroliidu raha jaotamise põhimõttest, siis me ei täida seda kriteeriumit, et vähemalt üks piirkond peab olema märksa suurem. Seetõttu seal on teatud takistused. Aga sellega, et me suunaksime rohkem Euroopa Liidu raha muudesse piirkondadesse, ma olen nõus. Ja tegelikult ka need taastefondid ja Euroopa programmid võimaldavadki just regionaalsesse arengusse rohkem panustada. Ma arvan, et see on oluline.

17:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaministrikandidaat! Tundub, et Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh vastuste eest!

Head kolleegid, tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest läbirääkimisi ei peeta ja me saame minna kohe lõpphääletuse juurde. Tuletan meelde, et peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälte enamusega. See tähendab, et peaministrikandidaat saab volitused siis, kui selle poolt hääletab rohkem, kui on vastuhääli. Head kolleegid, läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele peaministrikandidaat Kaja Kallasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Volituste andmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Peaministrikandidaat Kaja Kallas sai volitused. Palju õnne ja jõudu tööle!


2. 18:03 Vaba mikrofon

18:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid, aga sellega ei ole tänane Riigikogu istung  lõppenud. Algamas on vaba mikrofoni voor ja kõigil Riigikogu liikmetel on võimalus vabas mikrofonis sõna võtta kuni viis minutit. Peale haamrilööki, palun! Mart Helme, palun! Head kolleegid, tähelepanu, Riigikogu istung jätkub! Vaba mikrofon.

18:03 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma saan aru, et elevus on suur, aga kui teil on omavahelist jutuajamist, siis muidugi on väga meeldiv teha seda kohvikus või kuluaarides. Ma võtsin spetsiaalselt sõna, et see fikseeruks ka stenogrammis ja jääks n-ö ajalukku. Sest see, mis siin saalis täna toimus, oli piinlik. Me nägime ebakompetentse inimese ebaveenvat, saamatut esinemist. Kui Reformierakond võimult lahkus, oli neil vilets peaminister. Nüüd, kui Reformierakond võimule tuleb, saavad nad veel viletsama peaministri.

Aga see ei ole kõige olulisem. Inimesed tulevad, inimesed lähevad, inimesed on surelikud. Oluline on see, kuidas see valitsus sünnib, kuidas see valitsus sündis. Oluline on see, et see valitsus on sisuliselt sündinud riigipöörde tulemusena – täpselt ajastatud ja nagu üks naljahammas ütles, kaporatuuri poolt läbi viidud operatsiooni tulemusena. See on tõeline oht demokraatiale, see on tõeline oht Eesti püsimisele.

Me kuulsime siin korduvatele küsimustele põiklevaid vastuseid, kui meie erakonna, meie fraktsiooni inimesed soovisid teada, kui suur siis võiks olla eestlaste arv ja protsent, et Eesti säiliks ja püsiks Eestina. Me ei saanud sellele mingit vastust, me saime mingi keerutamise. Aga Eesti saab säilida ja püsida Eestina ainult siis, kui eestlased moodustavad siin kriitilise massi. Eesti ei saa püsida, kui demokraatiat ei ole, kui demokraatlike protsesside vastuvõetavuse üle otsustavad kaporatuurid, viivad läbi infooperatsioone, võtavad vahi alla inimesi, kelle vastu sisuliselt ei ole süüdistusmaterjali. See on demokraatia lõpp Eestis. Ja selle vastu tuleb võidelda.

On väga kurb ja väga piinlik, kui siin saalis rahvalt mandaadi saanud inimesed seda ei mõista, sellest oma järeldusi ei tee ja selle järgi oma tegusid ei sea. Need inimesed võiksid endale aru anda, et see, mis praegu toimub, on võrreldav 1934. aastaga. Jälle ma pean paraku osutama siia akna alla. Ka tookord toimus riigipööre sotside vaikival heakskiidul. Ka nüüd see riigipööre on toimunud sotside vaikival heakskiidul, me nägime seda praegu hääletamisel. Mis järgnes? Järgnes vaikiv ajastu. Ka nüüd kavandatakse vaikivat ajastut: on ainult üks ideoloogia, on ainult ühed seisukohad, mis kõlbavad, ja ülejäänud ei kõlba, ülejäänud kuuluvad kritiseerimisele, kõrvaletõrjumisele, hukkamõistmisele.

Selline Eesti ei jää püsima. Selline Eesti võib eraldada kas või 20% kaitsekuludeks, ta ei jää püsima. See on välistatud. Vaikiva ajastu Eesti ei jää püsima ja sellest on vaja kõikidel siin saalis oma järeldused teha.

Mis edasi sai? Valearvestus. Valearvestus lootes liitlaste peale. Valearvestus, et suur Briti impeerium on kohustatud seda tegema ja kindlasti tuleb Eestit ja teisi väikseid Balti riike kaitsma. Ei tulnud. Praegu on raudpoltveendumus, et ookeanitagune liitlane tuleb kindlasti, kohustuslikult igal juhul meid kaitsma. Aga ookeanitagusel liitlasel on fookus praegu Vaiksel ookeanil, mitte enam Atlandi ookeanil. Fookus on Hiinal ja tulipunkt Taiwanil.

Kas aega saab juurde? 

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei saa, siin on viis minut, kolm minutit on veel.

18:08 Mart Helme

Selge! Ja siit võib-olla meie järjekordne valearvestus. Ja mis siis? Saadame jälle delegatsiooni Moskvasse kaubandusläbirääkimisi pidama, aga see tuleb sealt ultimaatumiga baaside lepinguks? Sest meil on vaikiv ajastu ja teistsugust mõtlemist ei tohi olla, ei saa olla, see tuleb maha peksta, seda tuleb naeruvääristada, nagu me kuulsime ka siit puldist kas või minu pihta. Ma olevat ma ei tea mida kõike rääkinud ja teinud. Ma räägin ja teen seda, mis on mul südamel. Ja mul on südamel Eesti. Ja ma olen täitsa veendunud, et minu südamel on Eesti palju rohkem kui sellel daamil, kes siit puldist äsja lahkus. Aitäh!

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

18:09 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Ma ei plaaninud siia tulla ja Mardiga meil mingit kooskõlastamist ei olnud. Aga ma olin sellel ööl, kui Keskerakond pidas siin nõu, lossis. Nägin, kui palju džiipe oli õues, ja nii edasi. Ja see, mis eelmisel päeval toimus, pani mul kellukese helisema. Ma olen aastaid olnud uuriv ajakirjanik. 2003. aasta 3. märtsil toimusid Riigikogu valimised, see oli pühapäev. Ja järgmisel päeval ehk esmaspäeval, 4. märtsil pandi Tallinna toonasel abilinnapeal Vladimir Panovil ja tema toonasel äripartneril Priit Tikerpel, kes on juhtumisi maffiakohtunik Merle Partsi abikaasa, notaribüroo ukse ees käed raudu ja nad talutati nagu laadakarud minema. Vladimir on teatavasti vana maadleja. Kõik toimus meedia juuresolekul.

Mis see ikkagi oli? See ei olnud juhus. Ajakirjanikuna vestlesin ma toona paljude osalistega, ka vandeadvokaatide ja uurijatega. Mul ei ole siin mahti pikalt rääkida, aga lähiajal ma avaldan need failid, kus öeldi otseselt: see oli esimene kord tänapäeva Eesti ajaloos,  kui jõustruktuurid sekkusid poliitiliste otsuste muutmisse. See oli esimene uue Eesti ajal toimunud riigipööre.

Ja ma tsiteerisin täna Siim Kallast, kes arutas parteikaaslastega 5. märtsil 2003 selle üle, kellega edasi minna: kas Keskerakonna või Res Publicaga. Ja ta ütles, nagu ma enne märkisin, et Keskerakonnaga on kahtlane. Ta ei soovitanud nendega minna, kuna toona oli Keskturu skandaal, kui te mäletate, ja nii edasi. Kahtlane seltskond! Ja ta soovitas Res Publicaga koos edasi minna.

Ja nüüd, 17 või juba 18 aastat hiljem, ma näen täpselt sama käekirja. Kombinatsioonid on küll teised. Toona sekkus keskkriminaalpolitsei, kelle pealik oli meie hilisem kolleeg Andres Anvelt. Nüüd sekkus kaitsepolitsei koos prokuratuuriga. Ja kui mulle öeldakse, et menetleja asi on määrata kuupäev, siis tuleb mulle meelde, et mu kadunud ema armastas öelda: räägi seda juttu Karu Eerile. Karu Eeri oli Tapal selline kodanik, kes oli natuke lihtsameelne.

Mina seda ei usu. Inimesed, kes teavad-tunnevad jõustruktuure ja nii edasi, ei usu seda. Ma tahaks, et ma eksin. Aga sellisel juhul peaks prokuratuur ja kaitsepolitsei mind ka reaalselt veenma. Aga praegusel hetkel pean ma tegema selle avalduse ja toetama Mart Helmet. Tegemist oli riigipöördega, kus tõesti ei osalenud mitte sõjavägi. Ja väga kurb, et just selle tulemusena sai võimule Kaja Kallase, kena noore daami valitsus. Seal on palju meeldivaid inimesi. Aga tegemist on – nii karm, kui see ka pole – riigipöörde tulemusega. Kõik on nagu vaikne ja rahulik, tuled põlevad, tanke tänaval ei ole, aga sündis uus valitsus.

18:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

18:13 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mõni hetk tagasi lõppes siin praeguseks juba peaministri Kaja Kallase küsitlemine, mida ta kavatseb teha, mis on tema plaanid. Ja nende küsimuste esitajatel olid väga tõsised mured ja kahtlused. Küsijate hulgas olin ka mina, kes ma keskendusin sellisele olulisele nähtusele, nagu on korruptsioon.

Ei ole ju saladus, et eelmine valitsusliit lõhenes just seetõttu, et muu hulgas sai korruptsioonikahtluse ka selline erakond nagu Keskerakond. See küsimus on koalitsiooniläbirääkimiste käigus olnud nii Kaja Kallase kui ka Mailis Repsi puhul pideva tähelepanu all ja nad on püüdnud leida erinevaid õigustusi ja väitnud, et midagi sellist enam ei toimu. Aga kahjuks toimub.

Ma küsisin täna Kaja Kallase käest, mida ta kavatseb ette võtta korruptsiooni vähendamiseks. Teatud mõttes oli mu küsimus natukene ultimatiivne, sest ma ei tahtnud kuulata mingit ümmargust juttu, vaid tahtsin konkreetseid tegusid teada saada. Ja tulenevalt sellest toodigi välja kolm väga lihtsat tegevust, mida plaanitakse, kuid mingit tegevuskava ei olnud.

Ma lootsin, et sellel hetkel veel peaministrikandidaat Kaja Kallas saab aru minu mõttekäigust, saab aru, kuhu ma sihin. Ma pidasin silmas siseministrikandidaat Kristian Jaanit, kelle senine ametikoht oli Põhja prefektuuri prefekt. Ma arvan, et Kaja Kallas sai väga hästi aru, kuhu mu küsimus oli suunatud, kuid ta põhimõtteliselt vältis seda. Ja tegelikult see vältimine tuli välja ka minu teise küsimuse peale, kui ma juhtisin tähelepanu, et Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani on teinud koostööd Politseiameti peadirektori Elmar Vaheriga erinevate kriminaalkuritegude uurimisel ja uurimise kavandamisel. On ehk loogiline, et nüüd, kui ametipositsioonid on muutunud – Kristian Jaani on saanud siseministriks ja Elmar Vaher on endiselt peadirektor  –, võib Kristian Jaani mingil määral mõjutada Keskerakonna uurimist seoses korruptsioonikuriteo kahtlustusega. Ma ei taha seda väita. Võib-olla Kristian Jaani on väga tubli inimene ja ilmselt ongi, kui ta sellise koha peal töötab. Aga teatavasti on erapooletu kohtupidamise ja ka uurimise põhialus see, et uurimine peab mitte ainult näima erapooletu, vaid ka olema erapooletu.

Ja seetõttu ma küsisingi Kaja Kallase käest, mis on tema arvamus, kas võib selle uurimise käigus esineda võimalikku mõjuvõimuga kauplemist ja kas võib esineda ka erapoolikut uurimist. Kaja Kallase vastus oli, et eks seda näitab aeg. Tegelikult oli minu küsimuses väga suur sisu sees. Sellepärast, et Kristian Jaani on avalikkusele teatanud, et ta küll praegu Keskerakonda ei astu, kuid võib-olla planeerib ta seda tulevikus. Kaja Kallasel oli võimalus valida teine tee, mis ei oleks seotud võimalike korruptsioonijuhtumitega tulevikus, aga ta ei tahtnud anda selle kohta vastust. Ja ma nõustun täielikult erakonnakaaslase Mart Helme seisukohaga, et tulemas on vaikiv ajastu. Ma tänan!

18:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem vabas mikrofonis sõnavõtu soovi ei ole. Aitäh, head kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

18:18 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee