Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Ma soovin teile 2021. aasta esimese istungi puhul edu, õnne ja jaksu. Kõike head! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu esimese töönädala esmaspäevast istungit.


1. 15:00 Riigikogu liikme Eduard Odinetsi ametivanne

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Seoses Riigikogu liikme Katri Raigi tagasiastumisega asus 30. detsembril 2020. aastal Riigikogu liikmeks asendusliige Eduard Odinets. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Palun siia kõnetooli!

15:01 Eduard Odinets

Head kolleegid! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)


15:01 Istungi rakendamine

15:01 Esimees Henn Põlluaas

Nüüd, head kolleegid, on võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Palun siia Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:02 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kuus seaduseelnõu. Esimeseks, riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister Anneli Ott. Teiseks, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust maaeluminister Arvo Aller. Neljandaks, tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kolme seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Kõik eelnõud on edastatud Riigikogule eelnõude elektroonilise infosüsteemi kaudu. Aitäh!

15:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et rohkem arupärimiste ja eelnõude üleandmise soovi ei ole. Olen vastu võtnud kuus eelnõu. Tänan! Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 90 Riigikogu liiget ja puudub 11.

Austatud Riigikogu! Läheme päevakorrapunktide järjekorra juurde. Riigikogu juhatus ei saavutanud konsensust selle töönädala kolmapäevase ja neljapäevase istungi päevakorrapunktide järjestuse suhtes. Kaks juhatuse liiget leidsid, et eelnõud peaksid olema järjestatud nii, nagu see on praegu kirjas teie laudadel olevates päevakordades: kolmapäeval on esimene punkt eelnõu 288 teine lugemine ja teine punkt arengukava arutelu ning neljapäeval on esimene punkt eelnõu 281 esimene lugemine ja teine punkt eelnõu 289 esimene lugemine. Kolmas juhatuse liige leidis, et eelnõud peaksid olema mõlemal päeval vastupidises järjekorras. Kuna selles küsimuses konsensust ei saavutatud, soovib juhatuse liige Siim Kallas panna selle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel hääletusele. Panen hääletusele ... Indrek Saarel on küsimus. Palun!

15:06 Indrek Saar

Jaa. Ma juhin juhataja tähelepanu sellele, et juba 7. jaanuaril tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku arvata käesoleva nädala päevakorrast välja meie töönädala päevakorra projekti järgi kolmapäeval esimeseks kavandatud punkt, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288. Me kordame seda ettepanekut ka siinkohal. Jätkuvalt on see seaduseelnõu lõhestav ja diskrimineeriv. Ja praegune ajastus, kuivõrd Riigikogu peaks tegelema eelkõige tervisekriisiga, on selleks kindlasti täiesti sobimatu. Lisaks on nädalalõpu põhiseaduskomisjoni tegevuse tulemusena selgunud, et tegemist on ka ebaseadusliku ehk seadusega vastuolus oleva otsuse eelnõuga. Seega on meie ettepanek see punkt päevakorrast välja võtta.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekuni me veel jõuame. Aadu Must, palun!

15:07 Aadu Must

Aitäh! Kas Riigikogu juhatuseni jõudis kultuurikomisjoni taotlus võtta selle nädala päevakorrast välja "Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035" arutelu?

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Jah, jõudis küll. Aga kui tohib, siis ma täpsustan, et praegu tegeleme Siim Kallase esitatud ettepanekuga, mille suhtes juhatus ei jõudnud konsensusele, ja peale seda tulevad nii sotsiaaldemokraatide erakonna ettepanek kui ka kultuurikomisjoni ettepanek, nendeni jõuame, ning alles kõige lõpus kinnitame esimese töönädala päevakorra. Kas Siim Pohlakul ja Keit Pentus-Rosimannusel on sellesama Siim Kallase ettepaneku kohta küsimus? Keit Pentus-Rosimannus, palun!

15:08 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Minu küsimus on päevakorra kohta ja samuti kolmapäevase päeva kohta. Juhatus on meie ette toonud ettepaneku panna kolmapäevasesse päevakorda rahvahääletuse eelnõu 288. Mu küsimus on selle kohta, et selle eelnõu menetlemise käigus põhiseaduskomisjonis toimus mitmeid rikkumisi, Riigikogu liikme õiguste rikkumisi: opositsiooniliikmetel lülitati mikrofone välja, meelevaldselt liideti muudatusettepanekuid. Selle kohta on esitatud ka väga palju proteste, aga nendele protestidele ei ole siiamaani tulnud mitte mingisugust vastust. Mu küsimus on, kuidas on võimalik lülitada päevakorda midagi, mille kohta esitatud protestid on siiamaani lahendamata. Kas see, et juhatus meie ette selle ettepanekuga tuleb, tähendab, et juhatus leiab, et rikkumisi aset ei leidnud ja te olete kõik heaks kiitnud?

15:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kui te lubate, siis läheks nende küsimuste juurde päevakorra kinnitamise juures, kui me sinnani jõuame. Aga praegu mul on ettepanek tegeleda härra Siim Kallase ettepanekuga, päevakorra muutmise ettepanekuga, mida meil on võimalus hääletada. Jürgen Ligi, palun!

15:10 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma usun, et mu pinginaaber küsis piisavalt selgelt. Te võiksite natukene süveneda. Meil on päevakorras eelnõu, mille kohta ettepaneku tegijad ei saanud mitmele päevale vaatamata sõna oma ettepanekute põhjendamiseks. Kuidas saab tehniliselt selline eelnõu olla saalis, kui esiteks ei saa ettepanekute tegijad oma ettepanekuid põhjendada ja teiseks ei kuulata ära nende proteste selle kohta, et nad ei ole nõus arutama enda ettepanekuid muudega ühes komplektis? Kuidas on selline asi kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega?

15:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma panen austatud kolleegidele südamele, et me tegeleksime ikkagi konkreetse küsimusega, mis on juhatuse liikme Siim Kallase ettepanek selle nädala päevakorras teha järjestuse suhtes muudatusi. Ja ma paneksin ikkagi selle ettepaneku kõigepealt hääletusele. Siin Pohlak, palun!

15:11 Siim Pohlak

Ma paluks korra veel täpsustada. Siim Kallase ettepanek, mida me hääletama hakkame – kas sellisel juhul, kui me seda toetame, ei lähe käiku see päevakord, mis siin laua peal on? Ma saan nii aru. Kas on õige niimoodi?

15:11 Esimees Henn Põlluaas

Sellisel juhul tuleb teistsugune päevakorra järjestus. Aga ma loen teile ette, milline oleks päevakord peale hääletust. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Siim Kallase ettepaneku, et kolmapäevase istungi esimene päevakorrapunkt oleks arengukava arutelu ja teine päevakorrapunkt oleks eelnõu 288 teine lugemine ning neljapäevase istungi esimene päevakorrapunkt oleks eelnõu 289 esimene lugemine ja teine päevakorrapunkt eelnõu 281 esimene lugemine. Nagu näete, erineb see sellest, mis teil laua peal on. Siim Pohlak, palun!

15:12 Siim Pohlak

Sumin on ka. Äkki on võimalik seda heli natuke juurde keerata kõlarites. Ühesõnaga, me hakkame nüüd hääletama Siim Kallase ettepanekut, jah?

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Me hääletame Siim Kallase ettepanekut, just, konkreetselt. Hanno Pevkur, palun!

15:12 Hanno Pevkur

Aitäh! Ma küsin hästi lühidalt. Ma saan aru, et kultuurikomisjoni ettepanek, mis on tulemas meie ette, on selline, et kolmapäevane teadus- ja arendustegevuse arutelu tuleks üldse välja jätta. Kas see on nii? 

15:13 Hanno Pevkur

Lihtsalt praktilisuse huvides küsin. Kui kultuurikomisjoni ettepanek leiab toetust, siis üks osa Siim Kallase ettepanekust ju tegelikult ei oma enam tähtsust, sellepärast et ta soovib ümber tõsta asju, mida siis enam ei ole vaja ümber tõsta. Äkki oleks mõistlik teha asju õiges järjekorras?

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Jah, täpselt nii see on. Aga me ei saa panna neid muudatusi päevakorda enne, kui juhatus ei ole päevakorda kinnitanud. Juhatus aga ei leidnud konsensust ja sellepärast tuleb aseesimees Siim Kallase ettepanek suurde saali hääletusele. Peale seda läheme edasi selle kultuurikomisjoni ettepaneku juurde. (Helistab kella.)

Panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Siim Kallase ettepaneku, et kolmapäevase istungi esimene päevakorrapunkt oleks arengukava arutelu ja teine punkt eelnõu 288 teine lugemine ning neljapäevase istungi esimene päevakorrapunkt oleks eelnõu 289 esimene lugemine ja teine punkt eelnõu 281 esimene lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:14 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu 43 ja erapooletuid on 1. Ettepanek on vastu võetud. Vahetame päevakorras need punktid ära. Tõnis Mölder, palun, kas on küsimus?

15:15 Tõnis Mölder

Aitäh! Ma siiski paluks seda hääletust korrata, sellepärast et ... (Naer saalis.) Aitäh! Mul on mikrofon. Ma pean tunnistama ealist temaatikat. Mina siia kuulsin, aga taha lõppu näiteks Kaido Höövelson enam ei kuulnud, mida teie seal ees ütlesite. Võib-olla te saaksite võtta maski ära ja konkreetsemalt väljendada, mida te hääletusele panete. Ilmselgelt inimesed jäid kahetiselt mõtlema.

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Jah, aga kahjuks on hääletus juba toimunud. Hääletus on toimunud, haamer on löönud ja päevakorrapunktide järjekord on muudetud. Aga kuna me jõuame kohe varsti ka kultuurikomisjoni ettepanekuni, siis praegu hääletatud päevakorrast langeb kolmapäevane esimene punkt välja. Imre Sooäär, palun!

15:16 Imre Sooäär

Hea istungi juhataja! Kui te selle asja, mis seal teie ees on – selle nimi on mikrofon – enda poole tõmbate, siis te olete palju selgemalt kuulda. Aitäh!

15:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma teen niimoodi. Valdo Randpere, palun!

15:16 Valdo Randpere

Ma tahtsin küsida, Henn, kuidas sina juba ette tead, et varsti langeb see teine päevakorrapunkt meil välja. Seda ei ole ju veel hääletatud.

15:17 Esimees Henn Põlluaas

Sellepärast, et kultuurikomisjon on teinud vastava ettepaneku ja võtnud enda eelnõu tagasi.

Aga läheme edasi päevakorra täpsustamise ja kinnitamisega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku jätta selle nädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses" eelnõu 288 teine lugemine. Kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu, siis saame seda hääletada. Kui mõni fraktsioon ei toeta seda ettepanekut, siis hääletamist ei toimu. Siim Kallas, palun! Vabandust! Siim Pohlak.

15:17 Siim Pohlak

Kas on mind kuulda? EKRE fraktsioon ei soovi selle ettepaneku hääletamist, me ei ole nõus selle hääletamisega.

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus.

15:18 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Ma ei saanud nüüd täpselt aru, kas te vastate nendele eelnevatele protseduurilistele küsimustele, mis esitati enne, kui me läksime Siim Kallase ettepaneku hääletamise juurde, või ma pean oma küsimust kordama.

15:18 Esimees Henn Põlluaas

Me võime seda arutada ja vastata veel siis, kui me jõuame päevakorra kinnitamise juurde. Aga hetkel on meil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek ja kuna üks Riigikogu fraktsioon ei olnud selle ettepaneku hääletamisele panekuga nõus, siis on see ettepanek tagasi lükatud.

Järgmiseks, kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja "Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035" arutelu, seega langeb kolmapäevasest päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt ja me alustame kohe eelnõu 288 menetlemist. Kas nüüd on küsimusi, austatud kolleegid? Jevgeni Ossinovski.

15:19 Jevgeni Ossinovski

Tänan, austatud istungi juhataja! Kolmapäevasesse päevakorda on lisatud 288 OE vastavalt põhiseaduskomisjoni otsusele igati korrektselt, ehkki see otsus on minu meelest vale, aga see otsus iseenesest tõepoolest siin on ja juhatus on ta siia korrektselt kandnud. Eilse päeva jooksul on põhiseaduskomisjon langetanud ebaseaduslikke otsuseid, see puudutab muudatusettepanekute loetelu koostamist. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 73 ütleb, et päevakorraküsimust on võimatu arutada, kui ei ole tehtud kättesaadavaks selle eelnõuga seotud dokumente. Kas Riigikogu esimehe arvates peavad need dokumendid olema ka seaduslikud või piisab lihtsalt sellest, kui nad on näiteks PDF-failina kuskile üles pandud? Kas need peavad vastama ka Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele?

15:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Juhatus ei jälgi nende otsuste-ettepanekute sisu. Juhatus jälgib, et need jõuavad suurde saali. Ja mis puutub materjalide kättesaadavusse, siis loomulikult peavad need olema kättesaadavad ja täna kell viis on see tähtaeg. Viimane küsimus veel, ma loodan, enne kui me saame päevakorra kinnitamise juurde minna. Keit Pentus-Rosimannus, palun!

15:21 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Ma siis kordan seda eelnevalt esitatud küsimust. See puudutab kolmapäevast päevakorda ja nüüd ainsat kolmapäeval päevakorras olevat punkti, rahvahääletuse korraldamine, otsuse eelnõu number 288. Kuna selle otsuse eelnõu menetlemise käigus toimus põhiseaduskomisjonis väga mitmeid rikkumisi – rikuti opositsiooni kuuluvate Riigikogu liikmete õigusi, lülitades välja nende mikrofone, mitte andes neile sõna, mitte võimaldades neil oma ettepanekuid selgitada – ja seadusevastaselt liideti kokku ettepanekud, mille liitmiseks seadus võimalust ette ei näe, siis on selle menetlemise käigu kohta esitatud väga palju proteste. Mitte ükski nendest protestidest ei ole siiamaani saanud vastust, nendele lihtsalt ei ole vastatud. Mu küsimus on, et kui protestid on lahendamata, siis kuidas on võimalik meil sellist eelnõu päevakorda lülitada. Kui juhatus on sellise ettepanekuga Riigikogu ette tulnud, siis kas see tähendab, et juhatus on võtnud seisukoha, et rikkumisi ei toimunud, või olete need rikkumised heaks kiitnud?

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tean, et põhiseaduskomisjon arutas neid proteste eile. Mind seal kohal ei olnud, ma ei ole veel saanud ka protokolle lugeda, kuna sellega alles tegeldakse. Mis puudutab juhatuseni jõudnud proteste, siis neid me arutame homsel istungil. Valdo Randpere, palun!

15:22 Valdo Randpere

Aitäh! Sa ütlesid äsja, et sa tead, et komisjon arutas neid proteste eile. Komisjon ei arutanud kaugeltki mitte kõiki proteste eile. Eriti tähelepanuväärne oli see, et eile arutati opositsioonipoliitikute proteste, küll aga jäeti täiesti vastamata Imre Sooääre protestile. Minu meelest on selles olukorras küll täitsa imelik panna päevakorda midagi, mida me tegelikult ei tea, kas ta sinna peaks kuuluma, kuna võib-olla näiteks Imre Sooääre protesti rahuldamise korral hakkab kogu menetlus komisjonis otsast peale.

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Seda, mis toimub komisjonis ja mis staadiumisse on nende protestide aruteluga jõutud, ma ei oska öelda. Seetõttu juhatusel puudub ka igasugune alus ja põhjus nädala päevakorda muuta. Lauri Läänemets, palun!

15:24 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on lihtsalt küsimus teile kui Riigikogu juhatuse liikmele. Miks te neid proteste, mis puudutavad seadusrikkumist ühe eelnõu menetlusel, mida me praegu osa inimestega soovime päevakorda panna, arutate alles homme? Miks te ei arutanud neid näiteks enne tänast istungit? Kas teil ei ole siis soovi saada õigusselgust ja saavutada seda, et Riigikogu ei tegeleks ebaseaduslike asjadega ja seadusrikkumisega?

15:24 Esimees Henn Põlluaas

Juhatuse korraline istung on teisipäeval ja ma olen täiesti veendunud, et kui me saame seda kõik koos arutada, siis on see märksa efektiivsem kui meili teel, nagu tavaliselt neljapäevased juhatuse istungid toimuvad. Nagu te väga hästi teate, neid proteste on tulnud jätkuvalt iga päev. Ennatlik oleks seetõttu eelnevalt neid arutada. Me võtame kõik protestid arvesse ja arutame neid homsel koosolekul. Jevgeni Ossinovski, palun! 

15:25 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Üks osa proteste puudutas seda, et põhiseaduskomisjoni esimees korraldas istungi sellisel ajal ja sellisel viisil, mis takistas osa komisjoni liikmete osalemist istungil. Teie andsite selles kontekstis avaliku kommentaari, öeldes, et selle eesmärk on Riigikogu liikmete suid kinni toppida. Kas te võiksite selgitada oma mõtteid?

15:25 Esimees Henn Põlluaas

Vabandust väga! Ma pole mitte kunagi midagi sellist öelnud, et põhiseaduskomisjoni eesmärk on Riigikogu liikmete suude kinnitoppimine. See ei vasta tõele. Lauri Läänemets, palun!

15:26 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma lihtsalt ei saanud teie vastusest aru seda, miks teil puudub tahe. Riigikogu juhatusel on võimalik koguneda erakorraliselt. Need protestid puudutavad seaduserikkumist, need puudutavad pretsedendi loomist Eesti parlamendi töös. Neid oleks tegelikult mõistlik menetleda, neile vastus anda – ükstapuha, milline see Riigikogu juhatuse vastus siis lõpuks on – ja teha seda enne Riigikogu istungit, enne seda, kui me selle eelnõu päevakorda paneme. Ma ei saa aru, mis see teie loogika on. Kui te homme arutate proteste ja leiate, et need protestid on õigustatud, siis mis te arvate, mis peaks selle eelnõuga juhtuma?

15:26 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Riigikogu juhatus arutab homme neid proteste. Täna on veel vara öelda, mis on selle arutelu tulemus. Jevgeni Ossinovski, palun! 

15:27 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Minu meelest see kontekst, kus te neid sõnu kasutasite, et muud moodi ei ole võimalik Riigikogu liikmel suud kinni toppida, oli seotud sellega, kas põhiseaduskomisjoni istungit tohib veebis läbi viia või mitte ja kas esimees tohib mikrofone välja lülitada, olgu see lubatud või mitte. Nõnda tsiteeris teid Eesti Rahvusringhääling. Kas tegemist on eksitusega või te siiski rääkisite võimalusest ja toetasite võimalust protseduurilistel viisidel piirata Riigikogu liikmete sõnaõigust? 

15:27 Esimees Henn Põlluaas

Olen seisnud alati kõikide, kaasa arvatud Riigikogu liikmete sõnaõiguse eest. Siim Pohlak, palun!

15:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mina siiski meenutaksin teile ja paneksin südamele, et ärme siin päris igasuguseid asju kindlas kõneviisis räägi. See läheb juba lõpuks parlamendi autoriteedi ja maine kahjustamiseni, kui siin midagi väidetakse ja räägitakse kindlas kõneviisis seaduserikkumisest ja muust seesugusest. Mina teen ettepaneku, et läheme palun päevakorra kinnitamise juurde ja hakkame tööle.

15:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See on väga hea ettepanek. Peeter Ernits.

15:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline küsimus: kas põhiseaduskomisjon peaks arutama kolleeg Randpere ettepanekut Nõukogude Liidu taastamise kohta või endise justiitsministri kolleeg Pevkuri küsimust, kas rott peaks olema Eesti rahvusloom?

15:28 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! See, mida ja kuidas põhiseaduskomisjon arutab ja otsustab, on komisjoni õigus. Riigikogu juhatus ei dikteeri, kontrolli ega juhi mitte ühegi komisjoni tööd. Te kõik kuulute komisjonidesse, te olete suveräänsed mandaadiga valitud Riigikogu liikmed. Meie ei ole teie tööandjad, teie otsustate ise komisjonides kõikide küsimuste ja probleemide üle. Helmen Kütt, palun!

15:29 Helmen Kütt

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Mul tekkis küsimus teie vastuse peale. Te ütlesite, et homme koguneb juhatus, et arutada, millised olid protestid ja mis toimus, ning te ei tea, milline see tulemus tuleb. Kahtlemata ei tea, milline tulemus tuleb. Aga kui peaks tulema see, et te tuvastate seaduserikkumise ja õigusriigi põhimõtete rikkumise, siis kas te sel juhul võtate selle kolmapäevasest päevakorrast välja? 

15:29 Esimees Henn Põlluaas

Juhatus ei tee juriidilist analüüsi. Juhatus lähtub nendest protestidest, vaatab neile otsa, ja siis me homme arutamegi neid.

Nii, aga nüüd, koos kultuurikomisjoni muudatusega ehk ettepanekuga võtta kolmapäevase istungi päevakorrast välja "Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035" arutelu panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu esimese töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:30 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 45. Päevakord on vastu võetud.

Ja meil on vaja veel üks hääletus läbi viia, kolmas hääletus. Nimelt, Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas ettepaneku viia ajavahemikus 11.–14. jaanuar täiskogu istungid läbi kaugosalusega istungi vormis. Juhatus arutas seda ettepanekut, kuid konsensust ei saavutanud. Üks juhatuse liige pooldas ettepanekut ja kaks olid vastu. Kuna juhatus selles küsimuses konsensust ei saavutanud, soovib Riigikogu juhatuse liige Siim Kallas panna selle ettepaneku Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel hääletusele. Mõned selgitused, enne kui me seda ettepanekut hääletame. Eesti Reformierakonna fraktsioon soovib rakendada kaugosaluse istungite vormi 11.–14. jaanuaril ehk tänasest. Kuna tänane istung on juba alanud, siis seda me jooksvalt kaugosalusega istungiks ümber kujundada ei saa. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele kestab tänane istung kuni päevakorra ammendumiseni. Seega, me saame hääletada kaugosalusega istungi toimumist alates homsest ehk ajavahemikus 12.–14. jaanuar. Mart Võrklaev, kas selle päevakorrapunkti kohta on küsimus?

15:32 Mart Võrklaev

Jah, täpselt nii. Tõite välja, et saaksime hääletada kaugistungi toimumist alates homsest. Ma arvan, et ka see päästaks palju, kui me teeksime kaugistungid alates homsest kuni vähemalt nädala lõpuni. Me teame, et Harjumaale ja Ida-Virumaale on seatud väga ranged piirangud inimeste kogunemiseks, kooskäimiseks. Nakatumisnäitaja tõuseb iga päevaga. Kui vaatame tagasi detsembrisse enne jõule, kui me siin Riigikogus viimast korda kogunesime, siis tookord oli 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta 506. Täna on see arv Eestis läbi aja rekordiline 610. Seega, suure tõenäosusega võib olla meie seas keegi, kes on lähikontaktne, keegi, kes kannab viirust. Ehk ei ole kuigi mõistlik käia siin koos, kui meil on loodud kõik vahendid selleks, et läbi viia kaugistungeid. Minu ettepanek on küll seda Reformierakonna ettepanekut toetada ja teha kaugistung alates homsest. Tegelikult me sooviksime, et te avaksite ka natukene rohkem seda juhatuse arutelu, miks te sellele vastu olite, välja arvatud see, et nüüd ühe päeva võrra seda muuta.

15:34 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Selles küsimuses ei saadud juhatuses konsensusele, kuna teadaolevalt ei ole meil hetkel siin Riigikogus ühtegi inimest, kes oleks nakatunud. Kui keegi on lähikontaktne või tunneb ennast halvasti, siis loomulikult peaks kõik need inimesed eneseisolatsiooni jääma. Helmen Kütt, palun!

15:34 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Kas Riigikogu juhatus arutas ka seda, et kuna Riigikogus on loodud kõik võimalused ka hübriidistungi tegemiseks, siis saaks teha ka nii, et need, kes on terved ja tahavad tulla, on kohal, aga need, kellel on probleeme, saavad hääletada või ka osaleda istungil telesilla kaudu? Kas seda on arutatud? 

15:35 Esimees Henn Põlluaas

Kaugistung seda tähendakski, et need, kes soovivad, võivad tulla ka siia saali, kõigele vaatamata. Madis Milling, palun!

15:35 Madis Milling

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kas Riigikogu juhatusel on mingi kvoot, mitu lähikontaktset või puuduvat Riigikogu liiget peab olema, et võimaldada kaugistungit?

15:35 Esimees Henn Põlluaas

Ei, meil ei ole kindlasti mingit kvooti, aga Riigikogu ei ole ka avalik üritus, mõni kontsert või lihtsalt rahvakogunemine. Me teeme siin tööd. Ja kui te mäletate meie kõikide heakskiidul ühiselt vastu võetud kaugistungite läbiviimise korda, siis seal on öeldud, et see toimub väga mõjuvatel põhjustel, näiteks – see on näide –, kui ühe fraktsiooni liikmed on sunnitud jääma eneseisolatsiooni. Aga põhimõtteliselt on see iga kord vastavalt olukorrale juhatuse kaalutlusõigus. Nii et me jälgime olukorda ja selle põhjal teeme otsuse. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:36 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma küsin ka seda, et kas fraktsioonidel peavad olema siis ka, ütleme, mingid näited, et kui mitu inimest on jäänud eneseisolatsiooni. Sest muidu Helmeni jutust jäi mulje, et jube mugav oleks, kui saad näiteks vaikselt kuskil spaas olla ja siis niimoodi osaleda, kui ise kohale ei viitsi tulla. Tegelikult ei saa jääda sellist mugavustsooni. Me oleme seda kaugistungit rakendanud ikkagi  selliseks juhuks, kui saadikud ei saa füüsiliselt kohale tulla. Kas selleks on ka pandud mingi kriteerium, kui mitu inimest peab olema eneseisolatsioonis?

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Eks me jälgime seda olukorda ja ka üldist olukorda väga tähelepanelikult ja selle põhjal otsustame. Aga tõepoolest kõikides nendes taotlustes, mida juhatusele esitatakse, peab olema ära toodud kaalukas põhjus. Sellest ei piisa, kui lihtsalt mõni fraktsioon soovib kaugosalusega istungile minna või ütleb, et objektiivsetel põhjustel võiks minna. Juhatusel peab olema kaalukas põhjus, mida kaaluda. Helmen Kütt, palun!

15:37 Helmen Kütt

On lausa solvav Tarmo Kruusimäe väide siin, et mina sooviksin olla mugavustsoonis või et minu küsimus puudutas seda, et ma tahaksin spaas või mugavustsoonis osaleda istungil. See on lausa solvav. Kui härra Kruusimäe ei saanud küsimusest aru, siis ma küsisin, kas see oli arutusel, ja sain ka vastuse, et kaugistung tähendabki seda, et osa on kohal, osa on mõjuvatel põhjustel eemal. See oli küsimuse sisu. Aga no alati ei jõua need küsimused ilmselt kuulajateni. 

15:37 Esimees Henn Põlluaas

Jah, tõepoolest, olgem viisakad ja kenad teineteise vastu. 

Nii, aga nüüd, austatud Riigikogu, head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku viia ajavahemikus 12.–14. jaanuaril täiskogu istungid läbi kaugosalusega istungi vormis. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:38 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt oli 44 Riigikogu liiget, vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kas Tarmo Kruusimäel on? Ei ole küsimust. Loobus. Aitäh!


2. 15:39 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE) esimene lugemine

15:39 Esimees Henn Põlluaas

Head kolleegid! Läheme tänase, esmaspäeva, 11. jaanuari esimese päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 293 esimene lugemine. Meenutan teile natukene protseduure. Ettekandja ettekanne on kuni 20 minutit ja juhtivkomisjoni ettekanne kuni 20 minutit, mõlemale ettekandjale võib esitada kuni kaks suulist küsimust, mille pikkus on üks minut, ja seejärel järgnevad läbirääkimised. Palun siia ettekandjaks rahandusminister Martin Helme.

15:40 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, head alanud istungjärku! Toon teie ette tulumaksuseaduse muudatused.

Selle eelnõuga muudetakse põhimõtteliselt kolme asja. Esiteks asendatakse madala maksumääraga territooriumi regulatsioon maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loeteluga. Muudatuse tulemusena rakendatakse kehtivaid madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku suhtes rakendatavaid kaitsemeetmeid Euroopa Liidu loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides asuvatele juriidilistele isikutele. Loetelu muudeti viimati 6. oktoobril möödunud aastal. Edaspidi uuendatakse loetelu kaks korda aastas: veebruaris ja oktoobris. Euroopa Liidu suuniste kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigid kohaldama vähemalt ühte järgmistest kaitsemeetmetest: kulude mahaarvamise keeld, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad reeglid, kinnipeetava tulumaksu või vabastusmeetodi rakendamise piirangud. Hetkel rakendab Eesti neist kahte: madala maksumääraga territooriumil asuvate juriidiliste isikute suhtes nii kulude mahaarvamise keeldu kui ka kinnipeetava tulumaksu ja vabastusmeetodi rakendamise piirangut.

Teiseks muudetakse lepinguriigi füüsilisest isikust residendi maksuvaba tulu arvestamise korda. Muudatusega võrdsustatakse residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu jooksvat arvestust Eestis. Muu lepinguriigi resident saab seni kõiki mahaarvamisi, sh maksuvaba tulu, teha möödunud kalendriaasta kohta esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Muudatuse kohaselt saaks Eestis tööd tegeva füüsilise isiku tulule rakendada maksuvaba tulu jooksvalt. Kolmandate riikide residente kõnealune muudatus ei puuduta. Muudatus on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist.

Kolmandaks vabastatakse tulumaksust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontexi) pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) varjupaigatugirühma lähetusel osalevale ametnikule või töötajale makstav päevaraha, mis ei ületa Frontexi ja EASO kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist.

Selline lühike sissejuhatus. Vastan ka küsimustele. Aitäh!

15:43 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun küsimus!

15:43 Ivari Padar

Jah. Härra minister! See kõik on väga tänuväärne, et me rakendame erinevaid tulumaksuvabastusi meie rahvusvahelistele koostööpartneritele eri tasanditel. Aga minu küsimus puudutab Eesti põllumehi. Täpselt pool aastat tagasi, 11. juunil oleme sisse andnud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab füüsilisest isikust ettevõtjaid, nende omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamist ja tulumaksuvaba määra tõstmist 5000 euroni. See on nüüd seisnud pool aastat. Samas, kevadel vastu võetud väga tänuväärsed maksusoodustused metsameestele on meil juba rakendunud. Põllumeeste puhul oleme tagasi hoidnud ...

15:43 Esimees Henn Põlluaas

Palun küsimus!

15:43 Ivari Padar

Kui kaugel see teema on? Mis on teie seisukoht? Kunas tuleb valitsuselt ja rahanduskomisjonilt seisukoht selle eelnõu suhtes?

15:44 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Mulle tundub, et me võtsime selle koos riigieelarvega vastu ja see hakkab kehtima järgmisest aastast. Aga praegu ma kuulen siit saalist mõminat, et ega ei võtnud küll. Igal juhul on põhimõtteline poliitiline toetus valitsuses sellele asjale olemas. See on seotud muidugi eelarvearuteluga. Ma praegu vähekene sobran oma mälus. Minu arusaamist mööda me olime seal maal, et järgmisest aastast hakkab see kehtima, aga kui me ei ole seda veel seadusena vormistanud, siis me peame seda tegema.

15:45 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma palun siia kaasettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka. Palun!

15:45 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ivari, ma vastan su küsimusele. Täna oled sa tubli, istud siin saalis ja kuulad. Riigikogu rahanduskomisjon lisas viimasel nädalal ühele seadusele selle punkti juurde ja seadus võeti vastu, nii et 1. jaanuarist see juba kehtib ja sinu mure on lahendatud.

Aga tuleme nüüd tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 293 esimese lugemise juurde. Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma 14. detsembri istungil ja valmistas seda ette esimeseks lugemiseks. Arutelul osales rahandusminister Martin Helme ja ministeeriumi maksupoliitika osakonna nõunik Inga Klauson. Seaduseelnõu peamine eesmärk on kehtestada kaitsemeetmed Euroopa Liidu loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, et agressiivne maksuplaneerimine ei oleks võimalik Euroopa Liidu loetellu kantud jurisdiktsioonide kaudu. Teine eesmärk on võrdsustada residendist füüsilise isiku ja muu lepinguriigi residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestus Eestis. Kolmas eesmärk on tagada Frontexi ja EASO lähetustes osalevate teenistujate päevaraha, sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitiste maksustamise mõttes võrdne kohtlemine Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riiklikule eksperdile makstavate hüvitiste maksustamisel ja tsiviilmissioonidel osalemisel.

Komisjon tegi neli konsensuslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. jaanuariks 2021, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st tähtpäev on 25. jaanuar 2021 kell 17.15. Aitäh!

15:47 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Tundub, et teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 293 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. jaanuari kell 17.15.


3. 15:47 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) esimene lugemine

15:47 Esimees Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Läheme tänase järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295, samuti esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalminister Tanel Kiik. Aga ta on alles siiapoole teel. Palun viis minutit juhataja vaheaega, see algab nüüd.

V a h e a e g 

15:53 Esimees Henn Põlluaas

Palun kõnetooli seaduseelnõu 295 esimese lugemise ettekandjaks sotsiaalminister Tanel Kiige.

15:53 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt palun siiralt vabandust, et minu pärast viivitus tekkis. Olin õiges majas, aga mitte õiges ruumis. Nii et minu viga. Täna annan ülevaate sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest. 

Veel kord: austatud Riigikogu esimees ja austatud Riigikogu liikmed! Seaduseelnõuga 295, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega soovime täiendada sotsiaalhoolekande seaduse sätteid, mis reguleerivad asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamist, ning ühtlasi korrastame sellega erakorralises olukorras rakendatavate rahaliste toetusmeetmete volitusnormi sõnastust. Samuti muudetakse seaduseelnõuga perehüvitiste seaduses sätestatud eestkostetava lapse toetuse regulatsiooni ning laiendatakse lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetavate lapse toetuse ja üksikvanema lapse toetuse saajate sihtrühma. Sama põhimõtte järgi muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning laiendatakse puudega vanema toetuse ja puudega õppuri õppetoetuste saajate sihtrühma. Lisaks täiendatakse riigilõivuseaduses sätestatud sotsiaalteenuste osutamise tegevuslubade lõivumäärasid.

Aga nüüd kõigest täpsemalt. Sotsiaalhoolekande seaduse peamised muudatused. Esiteks laiendatakse asendushooldusel perekodus perevanematega sõlmitavaid lepinguliste suhete võimalusi. Peresarnase teenuse osutamise vajaduse tõttu ei mahu perevanemate tööaeg praegu töölepingu seaduse raamidesse ning seetõttu tuleb tööd teha käsunduslepingute alusel, see aga ei taga paraku perevanemale vajalikke sotsiaalseid garantiisid. Näiteks, ravikindlustuse tekkimine või peatumine on väljamaksepõhine, kui perevanemad on jäänud ravikindlustuseta, ning perevanemale ei ole tagatud õigust nõuda rasedana kergemale tööle üleviimist või töölt vabastamist ega saada vastavat hüvitist, ja on veel muud sellised erisused. Samal ajal on töö raske iseloomu ja puuduvate sotsiaalsete garantiide tõttu veelgi raskem leida ja hoida häid perevanemaid.

Eelnõuga laiendatakse asendushooldusteenuse osutamisel perekodus perevanematega sõlmitavate lepinguliste suhete võimalusi. Seadust täiendatakse selliselt, et see võimaldab (lisaks kehtivas seaduses käsunduslepingu suhtes sätestatud erisustele) edaspidi sõlmida perevanematega ka enam sotsiaalseid garantiisid pakkuvaid töölepinguid. 

Sotsiaalhoolekande seaduses luuakse erisus töölepingu seadusest, mis võimaldab sõlmida perevanemaga töölepingu ning jätta arvestamata töölepingu seaduse §-des 45–53 sätestatud teatud töö- ja puhkeaja sätteid. Seega luuakse ühelt poolt paindlikumad ja töösuhte iseloomule vastavad võimalused perevanematega lepingute sõlmimiseks ning samal ajal parandatakse töölepingu sõlmimise võimaldamisega perevanemate sotsiaalseid garantiisid. Perevanemaga sõlmitava töölepingu puhul on töölepingu seadusest erisuse tegemine sotsiaalhoolekande seaduses vajalik, sest perevanemate töö iseloomu tõttu ei mahu nende tegevus töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja raamidesse. Samal ajal juba olemasolevaid ehk käsunduslepingu sõlmimise tingimusi võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Ehk edaspidi on kaks võimalust: sõlmida kas käsundusleping või tööleping. Siiani seadus seda ei lubanud. Muudatus puudutab järgmist sihtgruppi: 2019. aastal on meil olnud 211 perevanemat, kes kasvatavad kokku umbes 527 last, see on aasta lõpu seisuga.

Teiseks laiendatakse seadusemuudatusega järelhooldusteenuse sihtgruppi ja kohalike omavalitsuste võimalusi toetusfondi vahendite paindlikumaks kasutamiseks. Muudatusega tagatakse suurem õigusselgus järelhooldusele suunamisel selliste noorte puhul, kes jätkavad järelhooldusel viibides asendushooldusel olemise ajal alustatud hariduse omandamist. Ehk neid toetatakse nüüd mõnevõrra pikemalt. Samuti laiendatakse kohaliku omavalitsuse üksuste võimalusi rahastada järelhooldusteenust toetusfondi vahenditest ka juhul, kui noor on peale asendushoolduselt lahkumist õpingud katkestanud, kuid otsustab neid mõne aja möödudes jätkata. Katkestatud õpingute jätkamine võib puudutada näiteks neid noori, kes on varakult ise lapsevanemaks saanud, ja ka noori, kes otsustavad õpingute jätkamise alles pärast ajateenistuse läbimist. Ehk kokkuvõttes me toetame sellega taas neid noori, kes on niigi elus selgelt raskemas, keerulisemas olukorras võrreldes enamikuga meist ning vajavad kahtlemata lisatuge oma elu valikute tegemisel ja haridustee käimisel.

Samuti ühtlustatakse järelhooldusteenuse osutamise puhul teenust saavate isikute vanusepiiri. Kuna õpingud katkestanud noorte puhul ei ole enamasti võimalik õpinguid 21 eluaasta jooksul lõpetada, siis see vanusepiir ühtlustatakse muude järelhooldusteenuse alustega, et teenust oleks võimalik vajaduse korral osutada kõigile teenusele õigustatud isikutele kuni 24. eluaasta lõpuni. Muudatus puudutab sihtgruppi, kellele kohalik omavalitsus võib, kuid ei ole kohustatud teenust osutama. See ei too kaasa lisakohustusi kohalikele omavalitsustele, küll aga võimalusi. Eespool nimetatud sihtrühma puhul ei ole kohalikul omavalitsusel tõesti jätkuvalt järelhooldusteenuse osutamise kohustust, kuid kui noor teenust vajab ning omavalitsus seda osutab, siis on võimalik sellesama teenuse eest tasuda nende vahendite arvel, mis on kohalike omavalitsustele eraldatud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks toetusfondi kaudu.

Kolmanda muudatusena täpsustatakse erakorralises olukorras rakendatava rahalise toetamise meetmete sõnastust. Selleks korrastatakse erakorralises olukorras rakendatavate rahalise toetamise meetmete volitusnormi. Kehtiva volitusnormi sõnastuse järgi võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega vaid toetamise tingimused ning toetamise menetluse ja korra suhtes kohalduvad täielikult sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätted. Arvestades meetmete sisu, võib osutuda vajalikuks luua ka toetamise menetluse ja korra erisused, mistõttu tuleb volitusnormi vastavalt täiendada, andes Vabariigi Valitsusele volituse ka korra kehtestamiseks.

Edasi liigume perehüvitise seaduse muudatuste juurde. Seal täpsustatakse eestkostetava lapse toetuse regulatsiooni ning õigusselguse tagamiseks sätestatakse, et eestkostetava lapse toetust makstakse lapsele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. See muudatus ei muuda Sotsiaalkindlustusameti üldist praktikat eestkostetava lapse toetuse maksmisel. Juriidilise isiku, sh kohaliku omavalitsuse eestkostel olevate laste eest hoolitsemine ja kasvatamine tagatakse asendushooldusteenuse kaudu, mille puhul on ette nähtud rahastamine toetusfondi vahenditest.

Ühtlasi laiendatakse lapsetoetuse, lasterikka pere toetuse, eestkostetava lapse toetuse ja üksikvanema lapse toetuse saamise õigust Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kohanemis- ja tööõppekursuse nimekirja arvatud keskhariduseta vanematele kui 16-aastastele lastele. Seni kohanemis- ja tööõppekursustel osalejatel lastel peretoetustele õigust ei olnud. Tegemist on praegusel juhul Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursustel õppivate vanemate kuni 16-aastaste lastega, kes ei oma tavapärast õpilase staatust ja jäävad seega ilma hüvedest, millele teistel samamoodi õppivatel lastel õigus on. Ehk küsimus on puhtalt selles, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ei ole mitte tavapärane haridusasutus, vaid on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, millel on kehtivas seaduses mõnevõrra teistsugune staatus, ja seetõttu on jäänud ilma – ma ütleksin, eeskätt bürokraatlikel põhjustel – tegelikult väga olulistest toetusvõimalustest nii need lapsed kui ka lapsevanemad. See ebaõiglus tulebki eelnõu kohaselt ära lõpetada. Konkreetselt oli 2019/2020. õppeaastal Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses 16–19-aastaseid õppijaid kohanemis- ja tööõppekursustel 42 ning käesoleval, 2020/2021. õppeaastal on neid 37. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ei ole, nagu viitasin, klassikaline haridusasutus, seetõttu nendel lastel seni peretoetustele õigust pole olnud. Kuna tegemist on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse täienduskoolituse kursusel osalevatele lastele peretoetuse maksmise taasalustamisega, st toetuste maksmine on aluse puudumise tõttu vahepeal lõpetatud ning peale õigusliku aluse loomist alustatakse toetuse maksmist uuesti, siis hakatakse neid toetusi maksma alates seaduse jõustumisest 1. aprillist 2021, mitte toetuse saamise õiguse lõppemisest.

Lisaks muudame puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust. Seal soovime anda puudega vanema toetuse ja puudega õppuri õppetoetuse saamise õiguse samuti Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse ehk Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud lapsele ja tema vanemale. Täpsustame toetuse saamise tingimustes, et toetusõigus on ka nendel puudega laste vanematel, kelle kuni 19-aastane laps õpib, või puudega õppuritel, kes õpivad Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sotsiaalse õppega täienduskoolituse kohanemis- ja tööõppekursustel. Toetuse saamise õiguse andmisega tagatakse inimeste väärikas ja võrdne kohtlemine ning toetuste eesmärgipärane jõudmine selliste lastega peredeni, kes on kehtiva seaduse sätete tõttu võrreldes haridusasutuses õpinguid jätkava lapse ja perega kahetsusväärsel kombel seni toetustest ilma jäänud.

Viimaseks, riigilõivuseaduses sätestatakse riigilõivumäärad Sotsiaalkindlustusameti väljastatavate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, turvakoduteenuse ja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevusloa taotluse menetlemisele. Riigilõivumäärade kehtestamisel on lähtutud juba kehtivatest sotsiaalteenuse osutamise tegevuslubade taotluste läbivaatamise riigilõivumääradest (32 eurot). Üldhooldusteenuse ja turvakoduteenuse tegevusloakohustus jõustus tegelikult, nagu paljud kindlasti mäletavad, 2020. aasta 1. jaanuaril. Kuna tegemist oli toona uue kohustusega juba tegutsevatele ettevõtjatele, siis anti esmalt teenuseosutajatele võimalus taotleda tegevuse jätkamiseks tegevusluba ilma riigilõivuta. Seega, see muudatus ei puuduta juba tegevusluba omavaid teenuseosutajad, keda on majandustegevuse registri andmetel 1. jaanuari seisuga 144 sotsiaalse rehabilitatsiooni, 15 turvakoduteenuse ja 156 väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajana arvel. Riigilõiv tegevusloa uutele taotlustele kohaldub 2021. aasta 1. aprillist – loomulikult siis, kui parlament seaduse heaks kiidab. Kui Riigikogu sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatuse eelnõu 295 esitatud kujul heaks kiidab, on plaanitud § 1 punkt 1 ja § 2 punktid 1 ja 3–7, samuti § 3 ja § 4 jõustada 1. aprillil 2021. aastal ning ülejäänud paragrahvides toodu jõustub üldises korras pärast seaduste vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest! Vastan hea meelega küsimustele.

16:06 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Signe Riisalo, palun!

16:06 Signe Riisalo

Aitäh! Tänan tutvustamise eest! Küsimuses keskendun Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppuritele, tegelikult ka õpetajatele. Kõigepealt ma tänan selle eest, et see muudatus on ette valmistatud. See kindlasti parandab nende noorte inimeste positsiooni, võimet toime tulla ja ka nende perede olukorda. Igati asjakohane. Aga kuivõrd tegemist on ainult sotsiaaltoetuste õiguse andmisega, siis jäävad nendele õppuritele siiski kättesaamatuks haridusvaldkonna toetusmeetmed, olgu need transporditoetused või õppimise toetused. Samamoodi jäävad õpetajatele kättesaamatuks kõik need võimalused, mis tavapäraselt koolides-haridusasutustes õpetajatel on. Kas ja millist koostööd te olete teinud haridusministeeriumiga, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus saaks nii õpetajatele kui ka õpilastele täies mahus need õigused ja võimalused, mis on tavapäraselt haridusasutustes? 

16:07 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest ja tähelepanu juhtimise eest! Olen selle printsiibiga hästi nõus, et mida enam me suudame tagada ühetaolist kohtlemist just nimelt tavalises haridusasutuses ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses – või tegelikult mis tahes sarnases asutuses, kui neid peaks tulevikus lisanduma – õppivatele lastele ja nende peredele, nende vanematele, seda parem, loomulikult. Praegu on tõesti ette valmistatud need muudatusettepanekud, mille suhtes Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees oli konsensus. Me oleme tegelikult Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbirääkimisi pidanud ja kindlasti neid jätkame. Ma olen veendunud, et Jaak Aab, kes on haridusministri rolli üle võtnud, nüüd sellesse teemasse süveneb. Teades ka tema kui sotsiaalministri tausta, usun, et kindlasti me leiame siin kiiresti ühise arusaama, mis on tehtav ja mis ei ole tehtav.

Arusaadavalt haridusvaldkonna spetsiifikat, detaile, toetuste määrasid ja nende rakendamise õiguslikke aluseid on meil raske ise hinnata. See ettepanek või initsiatiiv, eeskätt just nimelt lahenduse mõttes, peab tulema nendelt. Me saame nendele asjadele tähelepanu juhtida ja läbirääkimisi pidada. Näiteks on hetkel kutseõppe puhul need toetuste saamised lahendatud Haapsalu Kutsehariduskeskuse kaudu. Ehk teatud selliseid erisusi on tehtud. Ja loomulikult on oluline, vähemalt minu maailmavaate või arusaama kohaselt, et riik kohtleks samas või sarnases olukorras olevaid noori, õpilasi ja nende vanemaid – eriti juhul kui me räägime nagu Astangu puhul, olgem ausad, pigem tavapärasest raskemas olukorras olevatest inimestest – vähemalt võrdselt, toetades neid pigem isegi suuremal määral kui keskmist õpilast või keskmist lapsevanemat.

16:09 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

16:09 Liina Kersna

Suur tänu! Austatud minister, suur tänu selle eelnõu eest! Selle eelnõuga me astume mõned väga olulised sammud õiges suunas. Perekodudes käies olen kuulnud, kuidas perevanemad on tõstatanud selle küsimuse, et nendega saab teha vaid käsunduslepingu, mis ei taga neile piisavalt sotsiaalseid garantiisid. Tõesti, nende töö on väga raske ja me ühiskonnana peaksime seda rohkem väärtustama. Ka selle eelnõu seletuskirjas on öeldud, et tihtipeale need perevanemad peavad enamasti tegelema traumeeritud lastega, see on aga väga stressirikas ja vastutusrikas töö. Minu küsimus on, kuidas me toetame seda, et need perevanemad läbi ei põleks. Millist tuge nad saavad kas riigilt või kohalikult omavalitsuselt, et selle tööga võimalikult hästi hakkama saada?

16:10 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt, olen kahtlemata nõus selle seisukohaga, et kui me räägime üldse perevanematest, nende panusest, siis seda on isegi raske tavapärases mõttes tööks nimetada. See on ikkagi pühendumus, laste heaolu ja elu eest seismine, nende kasvatamine. Tihtipeale on see, nagu te õigesti ütlesite, mitte just kõige kergema taustaga lastele vajaliku hoole, tähelepanu ja toe pakkumine. Kindlasti peab riigi ja kohaliku omavalitsuse roll olema perevanemate igal sammul toetamine. Ja toetada ei tule mitte ainult perevanemaid, vaid just nimelt peresid tervikuna, nii neid lapsi kui ka vanemaid, kes nende eest hoolt kannavad. Pakutakse riiklikult teatud tugiteenuseid, pakutakse supervisiooni võimalust nii individuaalselt kui ka grupi kaupa, samuti koolitusvõimalusi. Seda teeb riik koostöös kohalike omavalitsustega. Kindlasti on siin oluline just selline igapäevaste tähelepanekute ärakuulamine. Kas või see näide, et pahatihti jääb lepingute või mingite vormide taha perevanema rolli võtmine, peale selle, et see on niigi juba emotsionaalselt, psühholoogiliselt ja vaimselt väga suur vastutus ja endale väga suure koormuse võtmine. Riigil on võimalik seadusemuudatusega pakkuda seda, nagu tänanesegi näite puhul, et õiguslik raamistik ja tugi oleks võimalikult suur ja piisav, et vähemalt need kaalutlused ei saaks takistuseks muidu perevanemaks valmis oleva inimese valiku tegemisel.

Nii et kindlasti tuleb ka toetamist, nõustamist ja koolitusi laiendada ning inimesi ära kuulata ja võtta arvesse tagasisidet, et saada teada, mis on veel need kohad, mida arvestada, kas või seesama juba viidatud tugiteenuste kättesaadavus, samuti õigusloome küsimused, nõustamise küsimused ja kogemuste vahetuse küsimused. Palju on räägitud ka puhkuse küsimustest ja võimalusest vajaduse korral vahepeal asendust või tuge saada. Aga loomulikult, olles ka ise kohtunud mitme perevanemaga, asendusperega, saan öeda, et üldiselt on tegemist väga soojade ja toetavate perekondadega, kes üldiselt veedavad hea meelega ka oma puhkehetki koos.

16:12 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

16:12 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Alates väljatöötamiskavatsusest kuni siia Riigikogu lauale jõudmiseni on selle eelnõu kohta tehtud mitmesuguseid muudatusi ja ettepanekuid. Neid on arvestatud, ma saan aru. Samas, kui me võtame lahti kooskõlastuste tabeli, siis näeme, et Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes esindab tegelikult kohalikke omavalitsusi ja on kõige otsesemalt seotud sotsiaalhoolekande temaatikaga, on teinud ka ettepanekuid, aga nende esimest ettepanekut ei ole arvestatud. See on siis asendushoolduse regulatsiooni täiendav muutmine. Ma seda paragrahvi ette lugema ei hakka, aga see on leheküljel 2. Ehk te viskate sellele pilgu peale ja natuke seletate lihtsal moel lahti, miks seda ei arvestatud.

16:13 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Jah, loomulikult nende ettepanekute esitamisel on, ma olen enam kui veendunud, iga esitaja lähtunud n-ö elulisest olukorrast ja võimalustest seda paremaks teha. Sotsiaalministeerium on omakorda lähtunud sotsiaalvaldkonna parimatest kaalutlustest ja teadmistest. Tõepoolest, konkreetne ettepanek, millele te viitate, on siin vist punkt 1, ma eeldan, ja selle puhul on ka lubatud see võtta edaspidi teadmiseks ja selgitatud, et tõstatatud teema vajab natuke põhjalikumat analüüsi. Mis puudutab kehtivat korda, mille alusel tuleb osutuda asendushooldusteenust eraldi ruumides, olenevalt sellest, kas laps on paigutatud asendushooldusteenusele sotsiaalmaksuseaduse § 455 lõike 3 punkti 1 alusel või punktide 2 ja 3 alusel. Ehk kui on huvi ja soovi, siis kahtlemata võime saata Sotsiaalministeeriumist täpsema ülevaate, miks me jõudsime selle seisukohavõtuni, et hetkel ei ole võimalik seda ettepanekut arvesse võtta. Aga üldjuhul on Sotsiaalministeerium lähtunud alati sellest, mida hindab sotsiaalvaldkond just nimelt lastele, nende heaolule, nende õiguskaitse ja elu puutumatuse kaitse seisukohast parimaks. Ehk kui on huvi, siis saadame põhjalikuma vastuse, aga põhiosas on nende argumentatsioon ja vastused ju tegelikult ka siinsamas kooskõlastustabelis esitatud.

16:15 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

16:15 Signe Riisalo

Aitäh! Küsimus eestkostetava lapse toetuse kohta. See muudatus nüüd on täpsustatud kujul, et kui lapsele on määratud füüsilisest isikust eestkostja, siis sellisel juhul toetus laieneb. Aga nendel puhkudel, kui lapsed on asendushooldusel teenuseosutaja juures ja kohaliku omavalitsuse eestkostel, ei maksta. Küsimus on, kas kaaluti ka nendele lastele maksmist, sest teoorias, aga ka praktikas on võimalik olukord, kus lapse eestkostja tegelikult ei kasvata last, vaid on otsustanud lapse kasvatamise asjus ja laps kasvab tegelikult asendushoolduse teenuseosutaja juures. Sellisel juhul talle nagu laieneks see õigus, mis omakorda tekitab olukorra, et lapsed on koheldud tegelikult erinevalt, kui nad elavad asendushooldusteenuse pakkuja juures.

16:16 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui te peate eeskätt silmas nüüd seda, et juriidiliste isikute puhul eestkostetavatele lastele toetuse maksmine on teistmoodi reguleeritud, tulenevalt sellest, et tegemist on kohalike omavalitsustega, kes otseselt ise lapsi ei kasvata, siis ma saan aru, et põhjendus on tõesti olnud see, et nende laste kasvatamine tagatakse ja ka vajalik tugi tagatakse asendushooldusteenuse kaudu, mida rahastatakse kohalike omavalitsuste toetusfondist. Ehk see loogika ja rahastuspõhimõte, toetuse põhimõte on siin ju erinev. Ei ole? (S. Riisalo ütleb midagi saalist.)

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Kahjuks ei ole õigust saalist niimoodi sõna võtta. Aga ma loodan, et minister äkki oskab täiendada.

16:17 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Jah, praegu pean nentima, et ka see küsimus vajaks igaks juhuks täpsustamist kirjalikul kujul. Hea meelega sellele vastame. Kindlasti ei ole meie kaalutlus olnud ühegi lapse toeta jätmine.

16:17 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd, austatud kolleegid, on meil võimalik avada läbirääkimised. Oi, vabandust! Vara veel läbirääkimisteks. Meil on veel ka sotsiaalkomisjoni ettekandja Liina Kersna. Palun!

16:17 Liina Kersna

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Tõesti, sotsiaalkomisjon arutas ministri tutvustatud eelnõu ehk sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oma 14. detsembri istungil, kuhu olid kutsutud ka sotsiaalminister Tanel Kiik, ministri nõunik Tarmo Kurves, laste heaolu osakonna juhataja Hanna Vseviov ja nõunik Helen Jõks. Minister tutvustas väga põhjalikult eelnõu ka meile nii nagu teile siin saalis. Kuna need muudatusettepanekud on tõesti pikalt oodatud, siis ei tekkinud sotsiaalkomisjoni liikmetel küsimusi. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. jaanuariks, aga Riigikogu juhatuse ettepanekuga tõsteti see kaks päeva varasemaks ehk siis jäi 11. jaanuarile. Komisjon tegi ka ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind ehk Liina Kersnat. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, mida samuti komisjon konsensuslikult toetas nii nagu ka kõiki teisi otsuseid. Minu poolt kõik. Aitäh!

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi rohkem ei ole sellel teemal. Juhtivkomisjoni ettepanek ... Nüüd oleksin jätnud jälle läbirääkimised vahele. Kas on soovi läbirääkimiste alustamiseks? Sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad. Ei ole nähtavasti seda soovi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 295 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. jaanuari kell 17.15.


4. 16:19 Vaba mikrofon

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Sellega on meie päevakorrapunktid läbi, välja arvatud see, et kõigil soovijatel on nüüd pärast haamrilööki võimalus registreerida ennast sõnavõtuks vabas mikrofonis. Peeter Ernits, palun!

16:20 Peeter Ernits

Head juhataja! Head kolleegid! Viimastel päevadel on olnud äärmiselt huvitav uurida kolleegide mõttemaailma. Ma pean silmas neid ligi kümmet tuhandet ettepanekut, millega kolleegid on ummistanud Riigikogu põhiseaduskomisjoni. Aga ma ei hakka siin rääkima üldiselt, vaid räägin konkreetselt. Tegelikult parlamendiliikmete esitatud tõsistest ettepanekutest iga ettepanek peegeldab saadikut, tema sisemaailma, tema sügavamaid hirme ja taotlusi. Ma ei ole jõudnud kõiki analüüsida, aga mõned ma olen ette võtnud ja natuke tutvustan neid teile. Ma arvan, et tegelikult ka ajakirjanikel ja ühiskonnaelu huvilistel tasuks neid vaadata ja analüüsida, kes on esitaja, millised ettepanekud domineerivad ja miks need niisugused on. On räägitud – välisminister on sellele tähelepanu juhtinud –, et kolleegide reformierakondlaste seas valitseb selline Nõukogude Liitu ihalev seltskond, grupeering vähemalt seitsme saadikuga.

Aga vaatame laiemalt, vaatame konkreetsemalt. Ma jõudsin analüüsida just seda, kes on esitanud, kes on esimene esitaja, ja seda, kes on alla kirjutanud, sest on ju veel n-ö satelliidid, kelle allkiri on ka seal. Võtame näiteks kolleeg Pevkuri, kes on endine justiits- ja siseminister. Mis teda erutab kõige rohkem? Ta on suur loodusesõber. Ma imestan, et ta keskkonnakomisjonis ei tööta. Näiteks tahab kolleeg Pevkur teada, kas Eesti rahvuslind peaks olema varblane. Ta küsib seda koos kindral Laaneotsa ja Annely Akkermanniga. Või teine: "Kas Eesti rahvusloom peaks olema rott?" Ka see on esitatud koos Annely Akkermanniga. Või: "Kas lemmikloomad tuleks keelata?" Seda ta küsib koos kolleeg Mihkelsoniga. Või edasi: "Kas Eesti rahvuspuu peaks olema paju?" Koos kindral Laaneotsa ja Liina Kernaga. Või edasi: "Kas riik peaks kehtestama kartulisuuruse standardi?", koos kolleeg Kranichiga. Või kool ja lapsed: "Kas koolitoit tuleks lõpetada?", koos kolleeg Randpere, Krossi ja Jaansoniga. Või: "Kas hindamine koolis tuleks lõpetada?" Kolleeg Everaus läks praegu siit minema, aga tema tahab ka seda teada, see on ka tema ettepanek. Veel: "Kas riik peaks piirama laste arvu peres?" Seda tahavad teada ka kolleegid Sutt ja Riisalo, näiliselt normaalsed inimesed. Või teine asi: "Kas lastetoetuse maksmine tuleks lõpetada?", koos kolleeg Millinguga. Või meedia, muuseas, endine justiits- ja siseministril mõlgub meeles meedia kontrollimine. Esimene ettepanek, ametlik: "Kas Facebook tuleks keelata?", koos kindral Laaneotsa ja kolleeg Võrklaevaga. Või teine asi: "Kas keskvalitsus peaks kontrollima meediat?", koos kolleeg Jaansoni ja Võrklaevaga. Või: "Kas Eesti Vabariigis tuleks keelustada sotsiaalmeedia?" Teistmoodi öeldud, aga kaasküsijad on kolleegid on Alender ja Purga. See oli ühe rahvasaadiku kohta.

Või võtame näiteks kolleeg Randpere. Temal sellist suurt looduse ja autode huvi nagu ei ole. Aga temal on domineerivad hoopis sellised ihalused rohkem ida poole. Näiteks, kolleeg Randpere, seejuures üksinda, eistab küsimuse "Kas Eestis peaks taastama kolhoosid?". Paljud ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kui te mäletate, siis tal olid palju uhkemad ettepanekud. Näiteks, küsimus: "Kas Eesti peaks algatama Nõukogude Liidu taastamise?", koos kolleeg Pevkuri ja Sutiga. Kõik toredad inimesed, mitmekordsed ministrid. Või teine asi, koos endise siseministri Laanetiga: "Kas Eestis peaks olema lubatud varastamine?" Või koos kolleeg Kranichi ja Sõerdiga, jälle lugupeetud inimesed, mõistlikud ja haritud, aga tahavad esitada sellise küsimuse: "Kas Nõukogude Liidu kritiseerimine peaks olema karistatav?"

Rohkem ma ei hakka siin ette lugema, igaüks võiks ise vaadata. Igal juhul on see väga huvitav lektüür kolleegide sügavamate hirmude, tajude ja huvide kirjeldamiseks. Ma ei hakka praegu rääkima sellest seltskonnast, kes siin ihkab Nõukogude Liitu tagasi ja NATO laialisaatmist jne. Igal juhul tegelikult võiks neid teemasid laiali jagada kõikide Riigikogu komisjonide vahel. Aitäh!

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Hea kolleeg Kalle Grünthal, kui te soovite vabas mikrofonis sõna, siis peab vajutama kõne nupule, mitte sõnavõtu nupule. Tänan! Järgmisena palun siia kõnetooli Kalle Grünthali.

16:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Möödunud nädal oli äärmiselt töine põhiseaduskomisjonis. Kuna ma kuulun ka põhiseaduskomisjoni, siis ütlen, et alates kolmapäevast kuni pühapäevani me arutasime sellist iseenesest väga lihtsat ja loogilist asja, Riigikogu otsuse eelnõu: panna rahvahääletusele küsimus, milline peaks olema Eesti Vabariigis abielu mõiste, kas see peaks olema mehe ja naise liit. Aga see lihtne arutelu venis äärmiselt pikaks, sellepärast et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond olid esitanud selle väga lihtsa küsimuse kohta ääretul hulgal muudatusettepanekuid, kokku 9386 minu andmete järgi.

Ma ei hakka üldse rääkima sellest, mis toimus seal istungil. Aga nende päevade jooksul ja ka nüüd selle päeva jooksul on mul kujunenud välja oma nägemus sellest, millist rolli täidab siin parlamendis Reformierakond. Ja see pilt ei ole sugugi, üldsegi hea. Kõigepealt, ei Reformierakond ega sotsiaaldemokraadid ei soovi anda rahvale, kes on, põhiseaduse järgi kõrgeima võimu kandja, võimalust rääkida kaasa seadusloomes. Punkt kaks on see, et nende 9386 muudatusettepaneku seas oli ka selliseid, milles mina isiklikult näen ohtu Eesti riigi julgeolekule ning selle eksistentsile. Ma loen ette mõningad Reformierakonna muudatusettepanekud, kuigi kolleeg Peeter Ernits seda juba osaliselt tegi. Kõrgeim võim on rahvas, kellele esitatakse selline küsimus: "Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?" Või: "Kas Saaremaa tuleks loovutada Lätile?" Siis on ettepanek Eesti NATO-st eemaldumise kohta ja ettepanek, et Eesti algataks Nõukogude Liidu taastamise. Veel: "Kas Eesti peaks kuuluma Venemaa mõjusfääri?" või "Kas Eestis keelata eestikeelse hariduse andmine?" Nendest ettepanekutest võeti pärast meediakära tõusmist tagasi Urmas Kruuse, Jüri Jaansoni ja kindral Laaneotsa esitatud küsimus "Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?" Ülejäänud ettepanekud, mis ma siin praegu üles lugesin, läbisid menetluse ja jõuavad siia saali arutelule.

Ma ei saa nõustuda meie presidendi seisukohaga, et tegemist on lihtsalt poliitiliste mängudega. Parlamendis ei mängita, parlamendis esitatakse eelnõusid ja tehakse ettepanekuid, millega teostatakse riigivõimu. Ja kui selliste ettepanekutega teostatakse riigivõimu, siis on sellistel ettepanekutel pikemas plaanis absoluutselt selge tähenduslik märk. Need isikud, kes selle esitasid, Reformierakonna koosseisus, soovivad naasta suure Venemaa rüppe. Need ei ole poliitilised mängud. Seda pilti on kujundatud juba ka varem. Kui meie lugupeetud Riigikogu esimees Henn Põlluaas rääkis Tartu rahulepingu kohaste piiride käsitlemisest, siis Reformierakonna liige Marko Mihkelson teatas, et me ohustame selliste väljaütlemistega meie julgeolekut. See on mäng kaugemas plaanis.

Lõpetuseks. Mul on küsimus: miks meie president käis Venemaal ilma selle põhjust teatamata? Miks ta kutsus siia Putini? Ma ei oska sellele küsimusele vastata, kuid ma arvan, et maskid on langenud. Tänan tähelepanu eest!

16:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Ilusat päeva!

16:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee