Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala teisipäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soov anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole sellist soovi. Siis, head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun! 

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 83 Riigikogu liiget, puudub 18.


1. 10:02 Kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (287 SE) kolmas lugemine

10:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 287 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Aivar Kokk Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

10:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tagame sujuva andmevahetuse pensioniregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa vahel selleks, et puuduva töövõimega isikutele tehtavaid väljamakseid teisest pensionisambast ei maksustataks tulumaksuga. (Juhataja helistab kella.) Samuti antakse soodustatud isikule võimalus temale väljamaksmisele kuuluva summa kandmiseks tema enda pensionilepingusse. See on täiendava kindlustusmakse tasumine. Sellise kande teeb üks kindlustusandja teisele ilma soodustatud isikule väljamakset tegemata või kui mõlemad pensionilepingud on sõlmitud sama kindlustusandja poolt, siis kantakse raha lihtsalt ühest lepingust teise. Kui soodustatud isik kasutab kõnealust summat täiendava kindlustusmakse tasumiseks ja seeläbi oma pensioni suurendamiseks, saab ta osa teise samba pensionäridele mõeldud maksusoodustusest ning tal ei tule tasuda tulumaksu 20% määras. Samuti suurendatakse vanemate vanaduspensionile juurde arvestatava pensionilisa määra 0,5 pensioni aastahinde võrra ning selleks muudetakse vastavalt riiklikku pensionikindlustuse seadust, mis reguleerib õigust pensionilisale.

Täiendavalt muudetakse tulumaksuseadust, millega võimaldatakse füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata oma toodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust lisaks dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kuludele täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Aitäh!

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole ja sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 287 lõpphääletus ja me läheme selle juurde. Head kolleegid, tuletan meelde, et eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:07 Loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu (226 SE) kolmas lugemine

10:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu 226 kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 226 lõpphääletus ja me läheme selle juurde. Head kolleegid, kas kutsungit on vaja lasta? Ei ole. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 10:08 Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (120 SE) kolmas lugemine

10:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 120 kolmas lugemine. Avan fraktsioonide läbirääkimised. Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

10:08 Kalvi Kõva

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kindlasti on tegu väga hea ja vajaliku seadusega. Aga olgu meile kõigile teada, et kui antud eelnõu saab seaduseks, siis elamiseks mõeldud väikeelamu, suvila ja teiste väikeste abihoonete kasutusloa andmiseks ei pea kohalik omavalitsus enam küsima Päästeameti nõusolekut, läbivaatust. Kindlasti on paljudes omavalitsustes olemas selline pädev ametnik, kes suudab need riskid ära hinnata. Aga on ka neid omavalitsusi, kus seda kindlasti ei ole, aga võib-olla poliitilise tahte tõttu või valla juhtkonna nõudmisel või tahtel on see [riskide hindamise] kohustus võetud. Me teame, kui paljud inimesed kolivad kas või tänase epideemia ajal maale oma suvilateks ehitatud väikehoonetesse. Kui seal eiratakse tuleohutusnõudeid, mille kohta see kohaliku omavalitsuse ametnik – kuna tal ei ole ju mingisugust koolitust nendel teemadel – on andnud kasutusloa, siis võib juhtuda väga-väga suuri õnnetusi. Me tegime ka vastavasisulise muudatusettepaneku, kuid kuna komisjonis sai see ainult ühe poolthääle, siis me ka siin saalis ei saanud seda muudatusettepanekut hääletada. Selle inimeste elusid hoidva, kuigi võib-olla väikese muudatusettepaneku tõttu me antud eelnõu poolt hääletada ei saa ja sellest tingituna hääletab Sotsiaaldemokraatlik Erakond antud eelnõu kolmandal lugemisel vastuvõtmise vastu. Aitäh!

10:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

10:10 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tegemist on kahtlemata väga ambitsioonika eelnõuga. Seda ambitsiooni ei kohta väga tihti erinevate eelnõude menetlemisel siin saalis, aga selle eelnõu puhul küll ambitsioonitust ette heita ei saa ja selle eest tuleb mõistagi Siseministeeriumi kiita. Tegemist ei ole pelgalt kosmeetiliste muudatustega, vaid siin on mitu päris põhimõttelist muudatust ja kolme neist ma siinkohal väga lühidalt teile ka tutvustan, kusjuures üks neist on Reformierakonna fraktsiooni hinnangul siiski üsna problemaatiline.

Esimene, väga põhimõtteline muudatus, millega kolleeg Kalvi Kõva alustas, on tõesti see, et selle eelnõuga antakse kohalikele omavalitsustele võimalus anda kooskõlastusi Päästeameti nimel nii kasutus- kui ehituslubadele. Seda siis tõepoolest väikeelamute, suvilate ja aiamajade puhul. Tõesti, sotsid tegid ka selle eelnõu menetlemise käigus ettepaneku, et kuna ei saa olla kindel selles kompetentsis, mis omavalitsustel on, kas nad on suutelised seda [kontrolli] tegema või mitte, siis võib-olla võiks alustada üksnes näiteks aiamajadest ja kõrvalhoonetest. Aga eelnõu menetlemisel jäi sisse algne redaktsioon. Ehk veel kord: selle eelnõuga saavad kohalikud omavalitsused võimaluse anda Päästeameti nimel kooskõlastusi nii ehitus- kui kasutuslubadele, kui tegemist on väikeelamute, suvilate või aiamajadega. Ma möönan, et see kohalike omavalitsuste valmisolek ja kompetents on kindlasti väga erinev ja kindlasti osa omavalitsuste puhul ei ole see piisav, aga seda leevendab kindlasti asjaolu, et see on üksnes võimalus. See ei ole kohalike omavalitsuste kohustus, vaid see on võimalus see kohustus enda kanda võtta. Mis kindlasti on oluline, millele ka EKRE esindaja komisjonis tähelepanu juhtis, see ei ole küll must valgel kuskil lahti kirjutatud, aga kui kohalik omavalitsus selle kohustuse võtab, siis ta kindlasti ei saa seda täita valikuliselt, et ta Juhanil teeb ja Jaanil ei tee. Kui ta selle kohustuse võtab, peab see olema universaalne ja õigus seda kooskõlastust kohalikus omavalitsuses taotleda peab olema kõikidel kodanikel. Teine asi, mis seda olukorda kindlasti oluliselt leevendab, on tegelikult see, et Siseministeerium ja Päästeamet on valmis igakülgselt kohalikke omavalitsusi koolitama ja nõustama, et see pädevus oleks piisav. Aga ma ütlen veel kord, et kui me vaatame kodaniku seisukohalt, siis kindlasti on see tema jaoks igati positiivne muudatus ehk ühe kooskõlastuse pärast ei pea ta hakkama maalt linna sõitma või täiendavalt pabereid vormistama. Nii et igal juhul me arvame, et tulevikku vaatavalt on see igati positiivne ja mõistlik muudatus.

Teine väga põhimõtteline ja väga paljusid majapidamisi puudutav muudatus, kui me selle eelnõu täna saalis heaks kiidame, on vingugaasianduri kohustus 1. jaanuarist 2022 ja seda ka tahkeküttel olevatele elamutele. Täna on vingugaasianduri kohustus nendel elamutel, kus on gaasiküte, aga tahkeküttel olevatel elamutel vingugaasianduri kohustust ei ole. Kui üldiselt on tulesurmade arv langustrendis, siis tegelikult, kui me vaatame tulesurmade põhjusi, siis vingumürgitus on üks olulisemaid põhjusi. Mistõttu vaatamata sellele, et see puudutab tervelt 200 000 majapidamist Eestis, on sellise muudatuse tegemine siiski ilmselgelt igati põhjendatud. Oluline on ka see, et see kohustus rakendub 1. jaanuarist 2022 ehk väga jämedalt aasta aega on võimalus seda vingugaasiandurit endale soetada ja paigaldada. Mis on minu murekoht ja ma ei jäta seda siinkohal märkimata, on see, et ilmselgelt on vingugaasianduri paigaldamine oluliselt komplitseeritum kui suitsuanduri paigaldamine. Suitsuanduriga on lihtne lugu: suits tõuseb üles ja sellisel juhul on üsna loomulik, et ta on kuskile lakke kinnitatud. Aga vingu käitumine on võib-olla mõnevõrra eripärane. Reeglina see loomulikult vajub alla, aga siin on väga erinevaid versioone olnud, kas see tuleb panna magamise kõrgusele, kas see tuleb panna silmade kõrgusele ... Paluksin lisaaega!

10:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun, kolm minutit lisaaega!

10:17 Toomas Kivimägi

... kas ta tuleb panna silmade kõrgusele kõndides või hoopis kuskile küttekolde juurde? Nii et selles mõttes on siin ülimalt oluline kohalikel omavalitsustel minna appi ennekõike vanematele inimestele, et see vingugaasiandur saaks õige koha peale. Sest kui vingugaasiandur on vale koha peal, siis sellest tegelikult ei ole vähimatki kasu. Ja kindlasti ma arvan, et on ülimalt oluline nii Siseministeeriumi kui ka Päästeameti poolt teha ka meedias kampaaniat, millega võib-olla sellised esmased juhised anda, kuigi Päästeameti ja Siseministeeriumi esindajad on korduvalt kinnitanud, et lähtuda tuleb sellest, mis on vingugaasianduri juhendis kirjas. Aga teadupärast need vingugaasiandurid on äärmiselt erinevad ja need juhendid reeglina väga väikeses kirjas ja sealt välja lugeda oma majas see õige koht, kuhu seda paigaldada, ma arvan, et see ei ole nii lihtne. Ma väga loodan, et ma eksin, aga ma tahan selle probleemi esile tõsta veel kord sel põhjusel, et kui vingugaasiandur on paigaldatud vale koha peale, siis sellest tegelikult kasu ei ole.

Kolmas, kõige problemaatilisem muudatus, mida Reformierakond kindlasti täna ei toeta, on nimelt see, et selle eelnõuga pannakse kohustusliku tuleohutusülevaatuse tegemise kohustus ennekõike ettevõtjatele, aga osalt puudutab see ka omavalitsusi ja riiki. See puudutab tegelikult suurusjärgus 10 000 objekti. 10 000 objekti. Kohe toon kõrvale, et Eestis on ettevõtteid kuskil 88 000. Aga see 10 000 ei ole ettevõtete arv. Mõnes ettevõttes võib neid objekte olla rohkem. Aga puudutab see ikkagi väga arvestatavat hulka: 10 000 objekti, millele laieneb kohustuslik tuleohutusülevaatus. Seda kohustust täna neil ettevõtetel ei ole. Täna on seda tehtud nn enesekontrolli aruande raames, mida ettevõtted on ise teinud. Nad on välja koolitanud omale vastava ala spetsialisti või pannud selle täiendava ülesande mõne teise töötaja [ülesannete] juurde, ja need aruanded on esitatud ka Päästeametile, kes on need aruanded üle vaadanud. Selle seaduse heakskiitmisega me paneme tõepoolest kohustuse 10 000 objektil see tuleohutusülevaatus teha. Mis on hästi oluline selle juures, mis muudab selle oluliselt problemaatilisemaks, ehkki tõstab teiselt poolt ka kvaliteet: seda tuleohutusülevaatust on volitatud tegema üksnes 5. ja 6. astme tuleohutusspetsialistid. Seda ei saa üldjuhul enam teha selle sama ettevõtte vastav töötaja, kes seda siiamaani teinud on. Ehk see teenus tuleb sisse osta, see tuleb tellida. Neid 5.–6. kategooria spetsialiste on Eestis kokku tegelikult ainult 100, objekte – kordan veel kord – on 10 000. Neist 100-st [spetsialistist] 20 töötavad Päästeametis. Nii et hetkel jääb järgi kuskil 80 spetsialisti, kes peavad kolme aasta jooksul 10 000 objektile ülevaatuse tegema. Küsimus on loomulikult ka hinnas. Ma arvan, et see 300 eurot, mis on välja pakutud, on ilmselgelt alahinnatud. Ma arvan, et see läheb oluliselt kallimaks kui 300 eurot objekti kohta. Kokku 3 miljonit kolme aasta peale ehk miljon aastas. Ma arvan, et see summa on umbes kaks korda suurem. Sellele muudatusele on resoluutselt vastu kaubandus-tööstuskoda. Resoluutselt vastu! Me oleme seda seitse korda komisjonis arutanud ja ei ole seda kokkulepet ja kompromissi saavutatud. Ma eeldan ja arvan, et tuleb selle eelnõu muudatuse juurde võib-olla järgmisel aastal tagasi tulla. Aga vaatamata sellele on eelnõus terve rida põhimõttelisi ambitsioonikaid muudatusi, mis parandavad oluliselt turvalisust. Reformierakonna fraktsioon toetab seda eelnõu lõpphääletusel. Aitäh!

10:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 120 lõpphääletus ja me läheme selle juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastu oli 11, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 10:21 Peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses COVID-19 haigusega kujunenud olukorraga Eestis

10:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Me läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus seoses COVID‑19 haigusega kujunenud olukorraga Eestis. Enne kui me selle menetluse juurde läheme, ma lühidalt tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on peaminister Jüri Ratase poliitiline avaldus kuni 25 minutit. Seejärel on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada peaministrile üks suuline küsimus ja läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Head kolleegid, läheme neljanda päevakorrapunkti juurde. Ma palun peaminister Jüri Ratase kõnepulti!

10:22 Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Head Eestimaa inimesed! Ma tänan selle võimaluse eest! Ütlesin 18. mail siinsamas auväärses Riigikogu kõnetoolis seistes, et keskööl lõppes eriolukord, aga kriis kestab edasi. Samuti nentisin toona, et koroonaviiruse pandeemia globaalne kulg ja piirangutest tulenev majanduslik surutis mõjutab meid veel pikalt. Täna, pea seitse kuud hiljem, näeme, et oleme suuresti õppinud selle viirusega elama. Kooseluoskust peame me veel mõnda aega arendama ning seda läheb tarvis, kuni saame vaktsiinide, ravimite ning piirangute ja vastutustundliku käitumise toel COVID-19 haigusest võitu.

Viiruse teine laine viis terves Euroopas nakatumisarvud taas üles. Kõik riigid proovisid vastata seekord teisiti kui kevadel ning kasutada vahepeal omandatud kogemusi ja teadmisi. Soovisime endiselt kaitsta parimal võimalikul viisil meie inimeste tervist, kuid leevendada võitluse ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid. Selge on see, et meil tuli reageerida, aga seejuures mitte üle reageerida. Üks äärmus on mitte midagi teha, teine on kõik täielikult sulgeda, aga õiget tasakaalu nende kahe vahel otsivad kõik riigid ja kõik ühiskonnad. Viiruse kahjulik mõju meie tervisele, argielule, ühiskonnale, toimetulekule ja meie majandusele on ilmselge. Samas saime sellega ühiselt hakkama kevadel ning peame saama ka nüüd. Teist võimalust, austatud Riigikogu, meil ei ole.

Head Riigikogu liikmed! Nii nagu mujal, tõi sügis ka Eestis kaasa viiruse uue laine, algul üksikute juhtumitena või mõnekümne kaupa, oktoobri lõpust juba sadades. Näeme uuringutest, et meie inimeste ohutaju on taas kasvanud, mis on asjakohane hinnang. Samuti on oluliselt suurem inimeste teadlikkus kehtivatest koroonaviirusevastastest meetmetest. Märkimisväärsena on keskmisest kõrgem näiteks Ida-Virumaa inimeste informeeritus, mis on praegu teatavasti üks keerulisemas seisus Eesti piirkondi. Negatiivse poole pealt hindab kaks inimest viiest, et koroonaviirusega seonduva mõjul on nende peres sissetulek kahanenud. Kõige rohkem on see langus puudutanud Ida-Viru maakonna elanikke. Koroonaviiruse levik on samuti kiiresti kasvanud just Ida-Viru maakonnas, aga ka Harjumaal ja Tartu maakonnas, aga on kindlasti suurenenud ka teistes Eesti maakondades.

Nakatumise iseloomu kohta saame laias laastus öelda, et enam kui kolmandik neist leiab praegu aset teadmata kohas. Neljandikul juhtudest toimub see pereringis, enam kui kümnendikul juhtudest tööl ning samas suurusjärgus nakatutakse muu kontakti kaudu. Viimase alla käivad kontaktid huviringides, üritustel, sõpruskonnas, elukohas, trennis või mujal. Teame juhtumeid, kus viirus on levinud haiglates, hoolekandeasutustes, õppeasutustes või on sisse toodud välismaalt. Kui septembris ja oktoobris oli näha, et haigus levis rohkem nooremaealiste hulgas, siis kandus see nende kaudu peagi ka vanemaealiste hulka. Viimasest tulenevalt on hüppeliselt tõusnud haiglaravi vajavate isikute hulk ning COVID-19 haigusest tingitud surmade arv. Novembris registreeriti Eestis 47 surma, mis on tervelt kaheksa korda enam kui kuu võrra varem. Tänahommikuse seisuga on haiglaravil kokku 313 patsienti, kellest juhitaval hingamisel on 19. Kõigile nendele haigetele kiiret tervenemist! Suurim hospitaliseeritute osakaal on Narva Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ning Tartu Ülikooli Kliinikumis. Plaanilist haiglaravi on praeguseks umbes poole võrra vähendatud ning päevaravi kolmandiku kuni poole võrra. Haigete lisandumisel need võimalused paraku ahenevad. Kokku on Eestis COVID-19 haiguse tagajärjel surnud 157 inimest. Terviseameti jälgimisel on pea 27 500 haigestunut ja nende lähikontaktset. 14 päeva nakkuskordaja 100 000 elaniku kohta on Eestis 465,77. Pea 2/5 igapäevaselt lisanduvatest nakatunutest kuuluvad üle 50-aastaste sihtrühma ning iga kuues uus nakatunu on üle 65-aastane.

Väga austatud kuulajad! Nende näitajate, kehtivate ja lisanduvate piirangute ning ühiskondlike mõjude analüüsimisel võib mõnikord olla raske mõista, mis on selle keskel meie kõigi eesmärk. Ühe suure Eesti omavalitsuse juht ütles hiljuti, et otsused ei pea olema alati täiesti õiged ja tegelikkusele vastavad, aga nad peavad olema selged. Minu jaoks on ambitsioonitase olnud selles kogu aeg veelgi kõrgem. Ma pean oluliseks, et otsused oleksid selged, aga oleksid kahtlemata ka õiged ja adekvaatsed. See kriis areneb pidevalt ning mõjutab kõiki meie ühiskonna tahkusid üheaegselt. Seetõttu peame kaaluma igat piirangut, igat leevendust ja mõtlema sulgemiste ja avamiste tagajärgedele. See toimub väga heas ja tihedas koostöös valitsuse liikmete, ametnike ja nõustavate teadlaste vahel. Kindlasti on siinkohal väga oluline ka auväärse Riigikogu, teie roll. Suhtleme Terviseameti, teadusnõukoja ja kõigi asjasse puutuvate ametiasutustega igapäevaselt, et teha mõõdetud, kaalutud ja konteksti arvestavaid otsuseid, mis olukorrale kõige paremini vastaksid.

Vaadates teadusnõukoja Vabariigi Valitsusele esitatud ettepanekuid, saan kinnitada teile, austatud Riigikogu, et enamik neist on ka realiseerunud. Samuti ei ole valitsus tervisekriisis teinud ühtegi suurema mõjuga otsust, ilma et oleksime sellele samuti teadlaste ja Terviseameti hinnangut küsinud. Oleme eksperte üheselt usaldanud ka selles, milliseid ettevalmistusi peame laiemalt tegema, et viirusega toime tulla. See on olnud ainuõige ja tulemuslik tee. Oleme suutnud hoida oma nakatumise näitajad ja COVID-19 surmade arvud enamikust Euroopa riikidest madalamad, seda ka teise laine ajal. Meie eesmärk on jätkuvalt, et meie tervishoiusüsteem peaks nakatumise kasvu survele vastu ning saaksime pakkuda vajalikku ravi kõikidele Eesti elanikele – nii plaanilist kui erakorralist, nii COVID-19 haigetele kui ka teistele. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb paratamatult teha ka otsuseid, mis ühest või teisest küljest võivad tunduda keerulised ja kindlasti ääretult rasked. Eestis on nakatumiskordaja R0 viimastel nädalatel liikunud 1,1 ja 1,2 vahel. See näitab, et viiruse leviku vähendamiseks peab igaüks meist, head Eestimaa inimesed, jätma oma igapäevaelus ära iga viienda kontakti. Kõik me leiame selleks võimaluse ka sõltumata kehtivatest piirangutest, kui seda soovime, kui see tahe meil on. Valitsuse kehtestatud meetmed peavad silmas just seda lihtsat mõtet ning seda maksab meenutada, kui mõne kellaaja või tegevuse piiramise kohta kriitiliselt küsida. Valikuid tehes oleme püüdnud hoida Eesti elu võimalikult avatuna, kuid selle juures kaitsta meie kõigi tervist ning nakkuse levikule siiski piir panna. Peame toetama ka inimeste igapäevast toimetulekut, hoidma vaimset tervist, kaitsma meie majandust, tagama hea hariduse ja pingutama kõigil teistel viisidel.

Auväärsed Eestimaa inimesed! Kriisist väljumise juures on oluline, et see oleks meile kõigile selge ja turvaline. Peame võimalikult palju vältima hirmu, segadust ja kahju. Me vajame kindlust, me vajame selgust ja me vajame tuge. Me vajame koostööd igal tasandil. Igal sammul peame arvestama hetkeolukorda ja vaatama tulevikku. Selleks oleme koos oma partnerite ja ühiskonnaga töötanud korraga kahel rindel: COVID-19-vastane vaktsiin ja ravi ning tervise ja elu kaitsmine, kuni nendeni jõuame. Samal ajal oleme otsinud tasakaalu majandusega, et kahju oleks minimaalne ja majanduse võimalused taastuda maksimaalsed.

Täna hommikul kinnitasime valitsuses esialgse COVID-19 vaktsineerimise plaani, millega määratakse olulised sihtrühmad ja vaktsineerimise edasine korraldus. Valmistume vaktsineerimist alustama nii ruttu kui võimalik. Kindlasti me soovime seda teha jaanuaris. Osaleme Euroopa Liidu vaktsiinide ühishankes ning plaanime ühineda kõigi seitsme hankes osaleva vaktsiinitootja eelostulepinguga. Meie riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et olla valmis COVID-19 vaktsiinide tarneks juba järgmise aasta alguses, et saaksime alustada vaktsineerimist esimesel võimalusel. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini 665 000 inimesele, Jansseni lepinguga umbes 300 000 inimesele, Pfizeri lepinguga samuti ligi 300 000 inimesele, CureVaci lepinguga umbkaudu 330 000 inimesele ja Moderna lepinguga 117 000 inimesele.

Euroopa Liidu ühine vaktsiiniportfell hajutab riske, kui mõne vaktsiini arendamine, turule tulemine või tootmine peaks takerduma. See tagab, et vaktsineerimist saab alustada Eestis samaaegselt Euroopa Liidu teiste riikidega. Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa, mille eelduseks on Euroopa Ravimiameti positiivne hinnang. Eestil on tootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse Terviseameti lattu, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused. Seejärel korraldab Eesti riigisisese laialiveo vaktsineerimispunktidesse vastavalt vaktsiinide jaotamise kavale. COVID-19 vaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamine eesmärk on kaitsta enam haavatavaid riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks, ning kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonna normaalne toimimine. Esimeses järjekorras tagame kava kohaselt vaktsineerimisvõimaluse tervishoiutöötajatele ja teistele tervishoiuasutustes töötavatele inimestele, hoolekandeasutuste elanikele ja töötajatele ning samuti vanemaealistele ja teatud haigustega inimestele, seejärel loomulikult ka elutähtsate teenuste osutajatele ja eesliinitöötajatele ning siis kõigile teistele, kes soovivad end COVID-19 haiguse vastu kaitsta. Meie eesmärk on vähendada ja ennetada COVID-19-st põhjustatud surmajuhtumeid ning anda 2021. aastal tasuta vaktsineerimise võimalus ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma.

Väga austatud Riigikogu liikmed! Tervisekriisis peame otsima tasakaalu ühiskonnas ja majanduses. Koroonaviirus ei ole mõjutanud pelgalt inimeste tervist, vaid ka majanduse näitajaid. Mitmes valdkonnas on tegevus praktiliselt seiskunud. Paljud inimesed on kaotanud töö, majandusnäitajad on järginud nakkuse leviku rütmi. Registreeritud töötute arv hakkas suurenema eriolukorra algusest peale ja negatiivne trend jätkus mai lõpuni. Suvekuudel vähenes töötute arv mõnevõrra, kuid sügisel suurenes see taas. 10. detsembri seisuga on Eestis töötuna arvel 52 404 inimest. Hea on muidugi tõdeda, et töötus pole kasvanud kaugeltki nii palju, kui veel kevadel ja suvel prognoositi. Euroopa Komisjon märkis positiivsena ka asjaolu, et töötuse kasv oli majanduse langusega võrreldes väiksem, kuna poliitikameetmed on aidanud pehmendada pandeemia mõju tööjõuturule.

Kolmanda kvartali majanduse järsk positiivne põrge näitab, et nakatumise vähenedes võib majanduse taastumine olla varem arvatust kiirem. Seetõttu võib tõhusa vaktsiini kasutuselevõtt anda palju tugevama positiivse mõju, kui on seni prognoositud. Teisalt on jätkuvalt raske täpselt ette näha pandeemia kulgu Euroopas ja maailmas tervikuna. Seepärast tuleb arvestada, et haiguse levik dikteerib ikka veel majanduse arenguid. Euroopa Komisjon kiitis Eestit asjakohaste majanduspoliitiliste meetmete eest, mis aitasid majanduse kõikumist siluda. Läbisime kevadiste meetmete ning Eestimaa inimeste ja ettevõtjate pingutuste toel langusfaasi liikmesriikide keskmisest oluliselt pehmemalt. Meie majanduslangus aasta esimese üheksa kuuga oli 3,2%, mis on samuti enam kui kaks korda liidu keskmisest väiksem.

9. detsembril võttis Riigikogu vastu Eesti 2021. aasta riigieelarve. Suur aitäh teile, austatud Riigikogu! Suur aitäh teile kõigile selle üle peetud debattide ja neis väljendatud heade mõtete eest! See eelarve on näoga Eesti inimeste poole. Tugevdame sellega tervishoidu, pakume paremat sotsiaalset kaitset, kiirendame nutikat arendust teaduse toel ja jätkame investeeringuid tulevikku rohe- ja digipöördega. Saame selle abil ehitada üles kriisijärgse Eesti majanduse, mis oleks keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem. Samuti tunneme heameelt Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve ja vastusena pandeemiast tingitud majandusolukorrale planeeritud taaskäivitamise rahastu kokkuleppe üle.

Koroonaviiruse kriisi tõttu kannatanud inimesed ja ettevõtted vajavad lähiaastatel lisatuge. Majanduse taastamise kava peab aitama meil väljuda üleilmsest pandeemiast isegi tugevamana, kui saame rakendada rohe- ja digipöörde majanduse teenistusse. Välistoetuste kasutamise keskmes saavad olema inimkeskse majanduse elavdamine, tervishoiuvaldkonna investeeringud, kindlustunde tugevdamine ning suurte uuenduste läbiviimine. Selle kõige juures oleme silmas pidanud ka inimeste toimetulekut. Näiteks nägime, et hädaabikeskus hakkas kriisi ajal saama kõnesid inimestelt, kes lihtsalt tahtsid oma muredest rääkida. Praegu töötab Eestis 12 professionaalset hingehoidjat, kes on läbinud telefoninõustamise koolituse. Abi ja tuge on tänu sellele saanud praeguseks umbkaudu 3000 inimest. Samuti eraldas valitsus oktoobris 33-le Eesti omavalitsusele toimetulekuraskustes inimeste toetamiseks miljon eurot lisaraha. 2020. aasta riigieelarves on toetuseks planeeritud kokku 16,4 miljonit eurot ja me otsustasime toetada ka hoolekandeasutusi, et leevendada suurenenud tööjõukulusid nendes hooldekodudes, kus on tuvastatud koroonaviiruse kandjad.

Täna hommikul saavutasime valitsuskabinetis põhimõttelise kokkuleppe Ida-Virumaa inimeste ja ettevõtete toetamiseks, mis puudutab nii sealset ettevõtlust kui ka huviharidust, huvitegevust, eraharidust ja sporditegemist. Ettevõtluse toetus sisaldab samuti palgatoetust, et säilitada inimeste töökohad ja sissetulekud. Samuti leidsime võimaluse panustada eelmise nädala lõpus tehtud huvihariduse, huvitegevuse, spordi ja erahariduse piirangute kompenseerimisse ka mujal Eestis. Töötajate aitamiseks ja töömaailma muutustega kohanemiseks pakub Eesti Töötukassa erinevaid tööturumeetmeid nagu tööotsingute abistamine, nõustamine, ettevõtluskoolitus ja ettevõtlusega alustamise toetuse pakkumine, individuaalsed toetused ja väga palju muud. Oluline on investeerida inimeste oskustesse, et tagada ühiskonna sidusus ja konkurentsivõime. Peame pakkuma ümber- ja täiendõpet, et viia meie inimeste teadmised, oskused ja pädevused vastavusse muutuva tööturu vajadustega. Seda plaanime jätkata ka järgmisel aastal, mil oleme planeerinud tööhõiveprogrammi 56,7 miljonit eurot.

Austatud kuulajad! See kriis on meie kõigi mure. See kriis ei ole ühe, kahe või kolme maakonna mure, vaid see kriis on meie kõigi, ühiskonna ühine mure, mille saame parimal võimalikul viisil lahendada ainult kõik koos. Kui kevadise laine ajal andis meile kindlasti jõudu lähenev suvi, siis nüüd saame loota saabuvate vaktsiinide peale. Kevadel rääkisime, et nakkusest võitu saamine eeldab meie-ühiskonda, mitte minu-ühiskonda. See on ka praegu nii. Suutsime toimetada nõnda kevadel ja suudame ka nüüd.

Kui kõik läheb nii, nagu praegu õigustatult loota saame, siis järgmine sügis tuleb Eestis ja maailmas juba taas teisiti. Seni aga aitame oma lähedasi, naabreid ja sõpru! Helistame oma emadele ja isadele, vanaemadele ja vanaisadele! Hoiame üksteist! Mõistagi säilitame ka praktilise ja kriitilise meele, aga see eeldab selget reaalsustaju ning rahulikku mõttevahetust. Koroonaviiruse levik on jätkuvalt oht meie inimeste tervisele ja ühiskonna ja majanduse toimimisele. See on meie kõigi mure. Viiruse leviku pidurdamine on iga Eesti inimese kätes. Seetõttu on eriti oluline, et me kõik järgiksime tervishoiuekspertide suuniseid. Viirus levib inimeselt inimesele ning selle levikuga võitlemiseks ei tohi me anda sellele võimalust edasi kanduda. Üks abinõu selleks on, austatud Riigikogu, head Eesti inimesed, distants. Mida kaugemale me üksteisest hoiame, seda keerulisem on viirusel edasi levida. Aga ainult distantsist ei pruugi piisata või pole see alati ju võimalik. Ka siis saame riske maandada: kanname rahvarohketes kohtades maski, peseme käsi ja kasutame HOIA rakendust. Kasutame oma ettevaatlikkust ja kasutame oma tervet mõistust, et meil kõigil oleksid ilusad, südamlikud, aga turvalised jõulupühad.

Austatud Riigikogu liikmed! Üks Tartu kiirabi töötaja kirjutas hiljaaegu väga südamlikult, et vaatab iga päev imetlusega enda kolleege. Ta teab nüüd veel enam kui kunagi varem, et ta usaldaks enda ja oma lähedaste elu nende kätte iga kell. See on ilus mõte! Paljud meie eesliinitöötajad veedavad saabuvad pühad tööl, et meie võiksime ennast nende hoolde usaldades samal ajal turvaliselt tunda. Seepärast ma soovin tänada südamepõhjast kõiki meie tervishoiutöötajad, kes teevad oma rasket ja vahel tänamatut tööd, et me oleksime hoitud ja et me oleksime ravitud! Ja samal põhjusel tunnustan siiralt meie päästeametnikke, politseinikke, Häirekeskuse töötajaid, õpetajaid, sotsiaaltöötajaid ja Terviseameti inimesi, aga ka riigi- ja omavalitsuste ametnikke, teadlasi, tööinimesi, ettevõtjaid – kõiki, kes pingutavad, et meil oleks kõik hästi. Aga tunnustan ka kõiki teisi, kes oma igapäevatööga panustavad, et me ühiskonnana ja igaüks eraldi seistes sellest kriisist turvaliselt läbi tuleks. Ma tänan ka teid, auväärne Riigikogu, rohkete mõttevahetuste ja kogu osutatud panuse eest. Aitäh teile! Soovin meile kõigile tugevat tervist ja tarkust edaspidiseks. Terviseküllast ja perekeskset pühadeaega! Jõudu tervele Eestile! 

10:46 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Mart Võrklaev, palun!

10:46 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Oma sõnavõtus rõhutasite, et otsused peavad olema õiged, adekvaatsed ja selged. Sõnad kõlavad siin puldis uhkelt ja suurelt, aga kus on teie teod? Üks osa selgusest on kindlasti ka plaani olemasolu, kuidas tegutseda, ja selge kommunikatsioon. Eelmisest nädalast teame näiteid haridusvaldkonnast, mis puudutab väga suurt hulka Eesti inimesi, et ministrid räägivad hommikul ühte juttu ja õhtul teist. Eesti Ekspress kajastab väga värvikalt seda, kuidas antakse arusaamatuid sõnumeid ja jääb selgusetuks, kuidas valitsus otsuseid teeb. Terviseameti inimesed kuulevad oma valdkonna otsustest oma lastelt ja loevad peaministri Facebooki lehelt, et kooli ei pea minema, koolid suletakse. Kas te palun selgitaksite, mis eelmine nädal toimus? Kuidas langetati haridusvaldkonna otsused olukorras, kus ühel hetkel ministrid ütlevad, et koole pole vaja sulgeda, järgmisel hetkel öeldakse, et need tuleb sulgeda, tuleb vaheaega alustada? Keegi ei saa midagi aru.

10:47 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt see, et me saame alati kommunikatsioonis teha paremini, nagu te ütlete. Ma olen sellega täiesti nõus. Ja selles me peame kindlasti kõik pingutama, kaasa arvatud mina. Nüüd teie küsimuse üks tahk oli see, et tervishoiu ekspertidega – ma saan aru, te peate eeskätt silmas koolide sulgemise otsust – ei ole läbi räägitud. Kui me räägime konkreetselt sellest koolide küsimusest, siis see oli täpselt nädal aega tagasi, 8. detsembril, kui oli taas Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamine, kus tegelikult teadusnõukoda tegi oma ettepanekud, sealhulgas tegi oma ettepanekud hariduse vallas. Kui see kabinetinõupidamine lõppes, siis ka mina ütlesin toona, osaledes [nõupidamisel] video teel, et kindlasti neid ettepanekuid tuleb nüüd täna-homme ja lähipäevadel edasi arutada. Seda me ka tegime. Me arutasime neid põhimõtteid edasi nii Terviseameti kui teadusnõukojaga. Loomulikult olid nii Terviseamet kui teadusnõukoda informeeritud sellest, et valitsuse plaan on tulenevalt sellest, et kontakte vähendada, tulenevalt ka sellest, mis teadusnõukoda oli 8. detsembril lauale pannud, langetada 9. detsembril, umbes 24 tundi hiljem, põhimõtteline otsus. Nagu me mõlemad teiega kindlasti teame, on hariduses tehtavad otsused väga suure mõjuga, väga suure kaaluga. See vajas veel läbiarutamist, läbirääkimist ka valitsuse tasandil. Ja sealt tuligi kommunikatsioon, et see otsus on sellisena põhimõtteliselt vastu võetud. Valitsuse otsusena juriidilise teksti näol tuli see otsus 48 tunni pärast, eelmise nädala neljapäeval, 10. detsembril.

Kuidas sünnivad otsused? Valitsustasandil sünnivad otsused, nagu ma ka oma kõnes ütlesin, kindlasti petsialistide sisendi abil, mida me peame ülioluliseks ja väga vajalikuks. Selleks loodi põhimõtteliselt kohe selles koroonaviiruse kriisis ka teadusnõukoda, mida juhib professor Irja Lutsar. Nii temale kui ka kõikidele teistele teadusnõukoja liikmetele ma olen väga tänulik selle töö eest, mida nad teevad. See töö on reeglina nädalavahetustel, see on reeglina hilistel õhtutundidel. Ma olen kuulnud, et nende ettepanek, mis ka hariduses tuli, sündis päris hilistel õhtutundidel esmaspäeval, 7. detsembril.

Meie jaoks on kindlasti väga oluline ka sisend, mis tuleb igapäevaselt Terviseametist. Ja ma tahan siinkohal öelda, et see koostöö, mis meil on Terviseametiga ja Terviseameti uue juhi Üllar Lanno ja tema meeskonnaga, on tõesti igapäevane, suhtlus on väga tihe. Eilegi osalesime näiteks telefonikonverentsidel nii Harjumaa kui Tartumaa omavalitsusjuhtidega, kus ka oli tema juures. Nii et ei ole sellist ühte kohta, kust tulevad erinevad sisendid. Valitsus kuulab erinevaid eksperte erinevates valdkondades ja sealt see tuleb. Ja nii, ma arvan, peabki olema.

Ministrid annavad ju erinevaid intervjuusid ja kindlasti annavad edasi oma tunnetust ja oma teadmist, mis on sellel ajahetkel olemas. Minu meelest on väga oluline, et me suhtleksime võimalikult palju avalikkusega ja meedia kaudu saaksime vastavaid otsuseid viia ka Eesti inimesteni. Siinjuures tuleb öelda suur tänu meediale, nii erameediale kui avalikule meediale, kes on tegelikult väga operatiivselt neid otsuseid edastanud.

10:47 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

10:52 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Suurriigid on öelnud, et see on ajaloo suurim logistikaülesanne – vaktsiinid laiali jagada. Läti kohta me teame täpselt, mitu doosi esimese partiiga tuleb. Saksamaa kohta teame, kus vaktsineeritakse – kontserdihallides. Täna hommikul me saime Delfist lugeda ilmselt sedasama dokumenti, millega te tegelesite hommikul valitsuses, ja me ei saa küsimustele vastuseid. Meil on üldine plaan, aga meil puudub teadmine. Mitu doosi tuleb Eestile esimese partiiga? Kes nimeliselt arstidest-õdedest viivad läbi vaktsineerimisi? Kus, missugusel aadressil vaktsineeritakse? Millal ja mis nimega inimene peab sinna kohale minema? Kas tarvikuid on piisavalt – nii külmikud, süstlad kui ka isikukaitsevahendid –, et vaktsineerimist läbi viia? Need on küsimused, millele tegelikult me kõik ootame vastuseid. Ja see üldine jutt nagu ka see üldine kava ei anna mitte ühtegi vastust.

10:53 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kindlasti ma kasutan võimalust, et selgitust anda. Need küsimused on teie poolt väga õigustatud, neid küsivad ju kõik, iga inimene küsib. Kell on hetkel mõne minuti pärast 11 saamas. Minu soov oli tulla tõesti Riigikogu ette kõige värskema ja uuema informatsiooniga, mida valitsus on ka oma COVID-i nõupidamisel ja komisjonis otsustanud. Täna tõi sotsiaalminister Tanel Kiik COVID-19 vaktsineerimise plaani. Ma ei näe kuidagi põhjust, et see dokument ei peaks olema avalik. Loomulikult me teeme selle avalikuks. Ja siin on kõik need küsimused, mida te küsite, tegelikult väga selgelt välja toodud.

Te küsisite, kus toimub vaktsineerimine. Nendeks kohtadeks on haiglad, on perearstikeskused, nendeks on hooldekodud, nendeks on töökohad (elutähtsate teenuste osutajad, kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad), nendeks on nakkuskliinik ja vaktsineerimiskabinetid.

Nüüd, väga tõsine küsimus on tõesti see, kuidas vaktsiin logistiliselt jõuab Eestisse. Ka logistiline selgitus on siin olemas. Nagu ma ka oma kõnes ütlesin, vaktsiinid tuuakse Terviseameti lattu. Selle eest vastutab vaktsiini tootja. Pärast seda toimub transport, laialijaotus, Eesti-siseselt. Ja see laialijaotus saab suure tõenäosusega toimuma koostöös erasektoriga. Siis on olemas vaktsineerimiskoht, millel on oma nõuded, nagu me teame, ka vaktsiinidele on väga selged nõuded. Ja siis on ka vaktsineeritav. Mina tean seda, et täna peaks toimuma Sotsiaalministeeriumis selle vaktsineerimiskava osas eraldi veel pressikonverents, kus antakse teada vaktsineerimiskava täpsest sisust. See toimub täna kell 14.15 ministeeriumide ühishoones.

Teie küsimus oli seotud ka sellega, kas on olemas vastavad tarvikud, süstlad, külmkapid jne. See tõesti on ääretult oluline ka nende seitsme vaktsiini puhul. Kui kõik nad jõuavad lõpuks vaktsiini staatusesse, siis neid hoitakse väga erinevatel temperatuuridel, mõni vajab temperatuuri –60 või –70 kraadi, mõni vajab kõrgemat temperatuuri. Selle osas tegime täna veel lisaotsuse, et tagada vaktsiinide külmahela soetus, mis puudutabki erinevaid külmikuid ja erinevaid tarvikuid.

Nüüd, vaktsiinide kogus. Vaktsiinide kogus on väga konkreetselt paika pandud. Ma lugesin need ka teile oma kõnes ette. Ka see vaktsineerimiskava näeb ette tegelikult vaktsiinide erinevad kogused. Kokku seitsme vaktsiini osas, mida me soovime – see on maksimum, kui kõik need vaktsiinid saavad loa –, on see natuke üle 2 miljoni inimese [doosi], täpselt [saaks vaktsiini] 2 163 863 inimest, kui kõik vaktsiinid jõuaksid Eestisse ja kui kõik vaktsiinid saavad ka vastava loa.

Mis on esimese etapi vaktsineerimise numbrid? Meie sihtrühmad on järgmised: kõigepealt tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed, see on ca 30 000 inimest, siis hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud, see on ligikaudu 25 000 inimest, ja kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed, see on suurusjärgus nüüd juba üle 260 000 inimese. Esimene partii, mida Eesti ootab esimesel kuul, on suurusjärgus 100 000 vaktsiini.

10:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Valdo Randpere, palun!

10:58 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Jüri, mul on tunne, et meil on Riigikogu ja sinu vahelt nagu must kass läbi jooksnud. Kaks kuud tagasi, 12. oktoobril sa olid siin poliitilise avaldusega ja siis me tükk aega vaidlesime, kas sulle saab küsimusi esitada. Ja eile, kui me tahtsime, et sa tuleksid siia koroonast rääkima, siis sa ei tulnud üldse. Mina tahaks küll julgustada, et sa võid rahulikult siia tulla, sul on siin palju sõpru, palju rohkem kui Stenbocki majas, kuigi sa võib-olla ise ei usugi.

Aga mul on konkreetne küsimus ka nende piirangute ja asjade kohta. Kevadel sa lubasid tegelikult, et enam ei tule lausalisi piiranguid ja juhul, kui mingis koolis on koroonakolle, siis suletakse see kool, mitte ei suleta kõiki koole Eestis. Aga nüüd on ometigi nii läinud. Mis siis vahepeal on juhtunud või muutunud? Mu teine küsimus on konkreetne, spordialad. Mulle tundub, et kusagil on keegi, kes valitsuses mingit asja kaitseb, ja siis see asi saab selgema piirangu või ei saa üldse. Aga näiteks tennisel valitsuses sõpru ei ole. Miks tohib näiteks tennist mängida nüüd ainult üksikmänguna, aga paarismängu mängida ei tohi? Oskad sina mulle mingi selgituse anda? Kui mõelda, siis väljak on suur ja see ei ole kontaktsport.

10:59 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija, hea Valdo! Kõigepealt, ei, ma ei ole kunagi peljanud siia Riigikogu ette tulekut, ma olen alati pidanud seda oluliseks ja õigeks. Ma arvan, et teie pidasite silmas strateegiat "Eesti 2035", kui tõesti oli soov anda see üle poliitilise avaldusega sarnaselt, nii nagu peaminister annab üle ka eelarve. Siis toimus ju arutelu, ma mäletan, siin Riigikogu saalis ja siis toimus ka küsimuste voor. Seda enam, et oli ju teada, et "Eesti 2035" puhul tuleb ettekandjaks peaminister, nii et igal juhul te saite küsida. Me saime selle minu meelest väga operatiivselt lahendatud.

Nüüd teine väide, et hoida haridus lahti ja mitte koole sulgeda. On tõesti kaks sellist suurt sammast, mida me oleme tahtnud kogu selle pandeemia keskel hoida piirangutest vabad nii palju kui võimalik, need on haridus ja plaaniline ravi. Mis on muutunud? Muutunud on kogu see pandeemia raskusaste, on pandeemia näitajate tõus, palju nakatunuid, plaaniline ravi on hakanud juba sulguma, nagu ma ka oma kõnes ütlesin, ja see kõik on päris märkimisväärne, on jõutud tegelikult n-ö viimase piirini meie meditsiinisüsteemis. Selleks, et hoida meie meditsiinisüsteem jätkuvalt avatuna, ma pean silmas plaanilist ravi, nii palju kui võimalik, tuli neid samme astuda ja piiranguid kehtestada, sh hariduse valdkonnas järgmiseks seitsmeks õppepäevaks, sh nii see nädal kui ka järgmise nädala esmaspäev ja teisipäev. Samuti on otsuses ju väga selgelt sees, et haridus läheb taas tavaregulatsiooni peale üle järgmise aasta algusest, kui valitsus vahepeal ei otsusta teisiti.

Nüüd, rääkides spordist, ma arvan, et sport on praegu ääretult tähtis ja oluline, et oma immuunsust üleval hoida ja ka oma vaimset tervist hoida, sest füüsiline koormus ja igasugune füüsiline tegevus on tähtis. Seda saab teatud juhtudel teha sisetingimustes, kui see on individuaalne treening. Seda saavad teha teatud, ütleme, spordikategooriad, kui see see meistriliiga või kõrgliiga, või ka need, kes kuuluvad koondisesse, st Eesti koondise liikmed või koondise kandidaadid, olgu see võistkonnaala või üksikala.

Loomulikult on väljas tehtav sport alati väga tervitatav ja see ei ole kuidagi keelatud. Te küsisite konkreetselt tennise kohta. Läheme siis nii detailideni. Ja tulebki minna. Tennise mängimine on lubatud, kui see toimub üksikmänguna, kui see toimub paarismänguna, siis ei ole lubatud. Küsimus: miks ei ole lubatud? Sellepärast ei ole lubatud, et nii saame kontakte vähendada. Spordis levib ka piisknakkus üsna kergesti ja see ongi põhjus, miks näiteks paarismäng ei ole lubatud, aga üksikmäng on lubatud. Teie olete hea tennisist, ma tean – sellised teravad löögid ja hea kohavalik. Nii et ma usun, et need mõned nädalad tuleb pingutada, teha üksikmängu, ja siis saate taas teha tennises ka paarismängu ja lüüa serve. Ma soovin teile võimalikult palju ässasid servide ajal. 

11:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

11:03 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Me oleme opositsiooni poolt mitu korda pakkunud abikätt sisulisse kaasamisse ja teinud ettepanekuid selleks, et saada konkreetsemat plaani. Me oleme mitmete riikide kohta lugenud väga konkreetseid plaane, mis puudutab ka näiteks vaktsineerimist. Kaks fraktsiooni palusid teil tegelikult tulla Riigikokku juba eile. Te viitasite sellele, et tahtsite tulla kõige värskemate andmetega. Paraku jätab see mulje, et te ei tahtnud tulla enne, kui te suutsite avalikkusele saata mingi plaani, mis puudutab vaktsineerimist. See nüüd lõpuks tuli. Aga nagu me näeme, ei ole see väga konkreetne. Hea kolleeg juba küsis ja viitas logistikale. Tõepoolest, meie ei saa mõjutada vaktsiini tulekut ja selle lubamist turule, aga logistika ülesanne on selgelt rohkem kui ainult meditsiiniline, arvestades seda, milliseid temperatuure tuleb säilitada. See on killustatud vaktsineerimine, mida te praegu kirjeldasite. Kas sellistes tingimustes, kus on väga selgelt vaja tagada ka vaktsiini temperatuur, ei oleks mõistlikum korraldada vaktsineerimist tsentraliseerituna, mis tähendab, et punktid on avalikud, nii nagu praegu toimub näiteks testide tegemine?

11:04 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma arvan, et see vaktsineerimiskava on väga konkreetne ja väga hea. Kindlasti palun ka teil selle kavaga tutvuda, see on väga konkreetne ja väga selge.

Nüüd, vaktsineerimise kohta me teame ka seda, et hetkel käib näiteks Saksamaal kõva arutelu selle üle, kas lasta vaktsiinid juba turule ja anda luba enne jõulupühi. Hetkel on teada, et esimene vaktsiin peaks tulema 29. detsembril. Suur arutelu ja debatt käib Saksamaal selle üle, miks ei võiks seda teha 23. detsembril, mis võiks anda teoreetilise võimaluse, et vaktsiinid võiksid jõuda aasta lõpus ka Eestisse. See plaan on minu meelest väga selge. Jah, ma tahtsin tõesti tulla teie ette konkreetse kavaga, konkreetse plaaniga. See kava on avalik, seda saab lugeda. Nii et see oli üks põhjus.

Teine põhjus. Me tegime täna väga palju põhimõttelisi otsuseid, mis olid seotud tegelikult nendesamade piirangutega, mille me 10. detsembril jõustasime. Näiteks, et toetada, nagu ma ütlesin, huviharidust, huvitegevust ja sporti nii Ida-Virumaal kui ka üle Eesti. Samuti soovime toetada ettevõtlust, ka Ida-Virumaal, mis on praegu suletud. Meie soov on see, et ettevõtlus saaks edasi minna ja et võimalikult paljud töökohad säiliksid. Me teame, et Ida-Virumaa piirangud ettevõtlussektoris on väga suured, massiivsed. Täna me otsustasime, et toetame suurusjärgus 2,1 miljoniga Ida-Virumaa ettevõtlust. Ma arvan, et see on väga põhimõtteline ja suur otsus, selleks et anda Ida-Virumaa ettevõtjatele kindlust edasiminekuks. Suurusjärgus 3 miljoniga täiskasvanute huviharidust, huvitegevust nii Ida-Virumaal kui ka Eestis, sporti Ida-Virumaal ja Eestis, laste ja noorte huvitegevust-huviharidust nii Ida-Virumaal kui ka Eestis, eraharidust nii Ida-Virumaal kui ka Eestis. Nii et seda kõike sisaldab see 3 miljonit.

Samuti tutvustasin proua Riisalole küsimust, et me täna otsustasime ka raha eraldamise nendesamade külmikute ja tarvikute jaoks, mida on vaja vaktsiinide säilitamiseks, et siis, kui vaktsiinid kohale jõuavad, need oleksid olemas. Need on juba Eestis olemas. Et seda protsessi veel kiirendada, oli vaja täna valitsuse otsust. Samuti otsustas valitsus täna natukene rohkem kui miljoni või, ütleme, suurusjärgus 1 miljonit eraldada selleks, et testimisega edasi minna. Testimine on muutunud Eestis väga intensiivseks ja see on muidugi hea, et testitakse, aga seda intensiivsuse taset tuleks hoida. See oli tänane põhimõtteline otsus. Samuti tehti otsus meetmete hindamise ja meetmetega jätkamise kohta.

Me teame seda, mida ma ütlesin ka oma kõnes, et paljudele hooldekodudele, kuhu on sisse tulnud koroona, tegelikult valitsus tuleb appi. Tuleme appi sellega, et aitame kaasa nii tööjõukuludega kui ka isikukaitsevahenditega. Tänane otsus oli eraldada Sotsiaalministeeriumile 107 301 eurot hooldekodude tarbeks, näiteks Tammiste Hooldekodu, Kuressaare Haigla, Halinga Turvakodu, Viru Haigla, Tapa Pihlakodu, Rapla Hooldekeskus, Lihula Südamekodu, Saaremaa Südamekodu, kuhu on tulnud sisse COVID-19 haigus. Ka seda ma pidasin oluliseks teiega, austatud Riigikogu, jagada.

Kui korraks veel tulla nende vaktsiinide juurde, siis tõesti, 2021. aasta esimeses kvartalis me soovime vaktsineerida suurusjärgus 100 000 elanikku. See oleneb ka sellest, kui palju vaktsiine turule tuleb. Ja ühtegi konkreetset tarnet minu teada hetkel kokku leppida – nii, et lepime kokku konkreetse tarne, mitu vaktsiini selles veokis või lennukis on – ju veel ei saagi, sest Euroopa Liidu müügilubasid pole olemas.

11:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

11:09 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Siit ongi hea jätkata samal teemal, kuna te ütlesite, et ühtegi müügiluba ei ole veel olemas. Teatavasti on Eesti COVID-19 vaktsiinide ostuks ühinenud Euroopa Komisjoni ühishangetega. Te olete siin ka täna öelnud, et Euroopa Komisjon on neid eelostulepinguid sõlminud kokku seitsme firmaga ja on isegi selline info, et Eesti jaoks on varutud 1 330 000 vaktsiinidoosi, st kaks doosi üle 600 000 inimesele. On mingi võimalus, et aasta lõpuks jõuab kohale, nagu te ütlesite, veel mingisugune vaktsiinikogus. Aga ükski vaktsiinikandidaat ei ole veel Euroopa Liidus müügiluba saanud, nagu te ütlesite. Korrake palun üle, kas see vastab tõele, millal need vaktsiinid saavad müügiloa ja mis võimalused on Eestil kogu seda vaktsiinide saamise protsessi ise juhtida, kui me oleme Euroopa Komisjoni ühishangetes osalised? Või me lihtsalt kulgeme selle hoovusega kaasa ja ootame, millal need tulevad? 

11:10 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah, vastab tõele, et vähemalt hetkel, hommikuse seisuga pole ühtegi müügiluba välja antud. Millal need saadakse? Nagu ma ütlesin, meil oli info, et esimene luba võiks tulla 29. detsembril. Eile õhtul tuli uus info: täna peetakse tõsiseid läbirääkimisi, et müügiluba võiks saabuda juba enne jõulupühi ehk 23. detsembril. Kuidas see läheb, seda näitavad lähipäevad. 

Nüüd edasi, doosidest. Kui me räägime kahest peamisest vaktsiinist, mida me kõige rohkem ootame, need on Moderna ja Pfizer, siis siin on doose kokku natukene rohkem kui 835 000. See tähendab seda, et vaktsineeritud saab suurusjärguna 418 000 inimest, kui Moderna ja Pfizeri toodang on Eestis olemas.

Teie küsimus oli, kas me lihtsalt kulgeme kaasa. Ei kulge! Eesti on juba kuid neid asju arutanud. Ülemkogu raames oleme seda teinud ja ma isiklikult olen sellega tegelenud ja me oleme arutanud põhimõtteliselt iga kahe nädala tagant, selleks et logistika, transport ja jaotusvõti oleks paigas. See ei ole nii, et see, kes on, ma ei tea, suurem või jõukam riik, saab rutem, ja see, kes on väiksem ja pole nii jõukas, saab aeglasemalt. Ei ole nii. Selle jaotusvõtme on teinud konkreetselt Euroopa Komisjon. Ma ei tea, kuidas täpselt teised riigid teevad, aga ma arvan, enamik riike, nii nagu ka Eesti, on tegelikult kõigi nende seitsme vaktsiinikandidaadi eeltellimusega ühinenud. Suurusjärk koos nendesamade tarvikutega on seal 36 miljonit eurot, kui kõik peaks minema selliselt, et need vaktsiinid ühel hetkel turule tulevad. Loomulikult on alati väga suured riskid, sest mõned vaktsiinikandidaadid ei pruugi kunagi vaktsiinistaatuse ja müügiloani jõuda.

11:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Sõerd, palun!

11:12 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister! Täna tõepoolest avalikustati kauaoodatud vaktsineerimise plaan, mille kohta me oleme siin juba tükk aega varem küsinud, aga mina ei saa sealt kõiki vastuseid ega ka praegu küsimuste voorust. Mina ei näe seal näiteks vaktsiinide tarne graafikut, on ainult üldmahud. Me kuulsime praegu teie käest, et jaanuaris tuleb 100 000 doosi. Aga kas see on jaanuari esimene nädal või jaanuari viimane nädal? Lätil näiteks on jaanuari kogused teada. Kui tarnemahtusid ei ole, no siis öelgegi, et neid ei ole, tuleb nii, nagu juhtub. Või kui on, siis miks seda tarnegraafikut ei ole plaani sees? Ma küsin kohe ära ka oma teise küsimuse, kõike ei jõua. Kas esmaste vaktsineerimiskohtade loetelus on ka erasektori meditsiiniasutused ja kliinikud või ainult haiglavõrgu haiglad ja perearstikeskused?

11:13 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Tarne kohta ma vastasin teile juba eelnevalt, et kuna me pole ühtegi konkreetset tarnet saanud seni kokku leppida, sest pole müügiluba, siis see on ka põhjus, miks ei saa keegi praegu neid konkreetseid koguseid öelda. Ma saan aru, mis te küsite: mitu tuhat tuleb reedel ja mitu tuhat tuleb laupäeval ja mitu tuhat tuleb esmaspäeval? Kui te ütlete, et Lätil on olemas kõik plaanid, siis selles ma tegelikult väga kahtlen. Läti arvestab samamoodi nende seitsme vaktsiiniga, eeskätt Moderna ja Pfizeri omadega.

Nüüd teie teine küsimus, kus kohas saab vaktsineerida. Nagu ma ütlesin, esimesed kohad on haiglad ja perearstikeskused. Juba automaatselt on, võib öelda, enamik perearstikeskusi ju erateenuse osutajad. Siis tulevad hooldekodud ja töökohad, nagu ma ütlesin, just need kohad, kus on elutähtsate teenuste osutajad, samuti kindlasti nakkuskliinik või vaktsineerimiskabinetid. Nii et kõiki neid võimalusi, mis ma just ette lugesin, me kasutame.

11:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

11:15 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister Jüri Ratas, aitäh selle kõne eest! Aga see kõne tekitas ka väga palju uusi küsimusi. Väga palju uusi küsimusi. Minu küsimus on ajendatud tegelikult sellest Eesti Ekspressis ilmunud artiklist, kus räägitakse Terviseametist ja segasest kommunikatsioonist. Võiks lihtsalt korra selle kõik üle käia. Kolmapäeval helistas ühele Terviseameti töötajale tema laps, kes teatas, et tema kooli minema ei pea. Laps lisas, et oli seda lugenud peaministri Facebooki postitusest. Samamoodi sai piirangutest teada kogu Terviseamet. Kolmapäevaks olid ilmunud uued piirangud, mis levisid sotsiaalmeedia kaudu, mitte valitsuse ametlikest kanalitest. Terviseameti telefonid muidugi huugasid, sest vastuseid neil ei olnud anda. Vastukäivat infot andsid korraga nii sotsiaalminister Kiik kui ka haridus- ja teadusminister Aab: üks ütles, et vaheaega ei tuleks alustada, aga teine ei näinud selles probleemi. Minu pika kirjelduse mõte on selles, et kuidas ikkagi Terviseamet, kellel on nii oluline ja keeruline ülesanne kogu rahva ees, on jäetud ilma korrektsest infost. Nad peavad seda leidma kuskilt sotsiaalmeediast. Need ametnikud ei ole seda segadust ära teeninud.

11:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Palun küsimus!

11:16 Heidy Purga

Kuidas te ikkagi seda olukorda selgitate? Mis plaan teil nüüd Terviseametiga edasi on?

11:16 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, Heidy Purga, selle väga olulise küsimuse eest! Ma olen sellega täiesti nõus, et Terviseamet teeb väga tänuväärset tööd, seal on väga pühendunud inimesed. Ma arvan, et praegune kommunikatsioon ja, ütleme, koostöö – ma mäletan ju väga hästi isiklikult kevadist hetke või kevadist aega ja seda, kuidas siis oli –toimib tõesti väga hästi. Minu kiidusõnad ka uuele Terviseameti juhile. Terviseametis peaks töötama, kui ma ei eksi, ca 250 inimest. Ma tõesti ei oska öelda midagi töötajate laste kõnede kohta oma emale või isale, kes Terviseametis töötab. Aga seda ei peagi mina tegema.

Teiseks, kas Terviseamet on kaasatud? Terviseamet on kaasatud kõikidesse valitsuse otsustesse. Me tugineme Terviseameti sisendile. Ma arvan jätkuvalt, et see koolide suhtes tehtud otsus oli väga õige otsus. Sellel hetkel oli vaja teha kõik selleks, et kontakte vähendada. See oli peamine, sest nakatumisnäitajad kasvasid laste hulgas eri kooliastmetes. Seda on Terviseamet kinnitanud. Kui te küsite, kellega mina Terviseametist peamiselt suhtlen , siis ütlen, et mina suhtlen regioonide juhtidega. Eile näiteks oli mul suhtlus ida regiooni juhiga, samuti lõuna regiooni juhiga. Kui te küsite konkreetselt 8. ja 9. detsembri otsuste kohta, siis seal oli Terviseamet kogu aeg juures tema juhi näol. Üllar Lanno toetas neid otsuseid, ta pidas neid õigeks.

Nüüd see, mis te ütlete kommunikatsiooni kohta. Põhimõtteliselt oli otsus ju algusest peale see, et 14. detsembrist haridusasutused sulguvad, aga teatud valdkondades me pakume õppetegevust edasi. Me oleme minu arvates siin saaliski arutanud näiteks neidsamu olümpiaade, konsultatsioone, praktika tegemist, hariduslike erivajadustega laste õpetamist. Ja see on jätkuvalt nii, neid asju saab pakkuda koolihoones edasi. Aga selleks, et tuua neid nakatumisnäitajaid alla, otsustati nii. Küsimus ei olnud ju ainult selles, et noorte seas oli nakatumise tõus niivõrd märkimisväärne, vaid me saame ju kõik aru, et noored lähevad ühel hetkel koju, kus nad kohtuvad oma vanemate või vanavanematega. Nagu ma ütlesin, me näeme, et just vanemaealiste hulgas, seal üle 65-aastate inimeste seas on nakatumisnäitajad väga tugevasti tõusnud. Ja see on väga suur ohumärk. See on väga suur surve meile ja teatud ajalise nihkega ka haiglasüsteemile. Loomulikult me peame ütlema ka seda, et kahjuks on väga paljud inimesed, kes lahkuvad, surevad COVID-19 tõttu, just vanemaealised. Nii et inimeste elu ja tervist tuleb kaitsta.

Kas kommunikatsioon saaks olla parem? Alati saab kommunikatsioon olla parem, aga ma ei ole kuidagi selle kriitikaga nõus, kui te tuginete sellele Eesti Ekspressi artiklile. Minule need ajakirjanikud ei helistanud, minu meelest seda artiklit tegid seal, ma ei tea, kolm-neli või viis ajakirjanikku. Ma ei tea, miks nad minule ei helistanud. Aga mitte kordagi pole Terviseametit jäetud kõrvale nendest otsustustest, vastupidi, nad on olnud kogu aeg kaasatud. Näiteks kolmapäeva hommikulgi, kui me rääkisime läbi ja arutasime neid piiranguid, siis sai teadusnõukoja esinaise professor Irja Lutsariga arutatud, sai teda informeeritud. Nii et see kõik käib tõesti väga tihedas koostöös. Kohtumised toimuvad küll ainult teisipäeval või neljapäeval, aga telefoni teel käib meil suhtlus põhimõtteliselt seitse päeva nädalas. 

11:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Lauri Läänemets, palun!

11:20 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite hästi üldiselt ja üsna vähe töötute olukorrast. Lisaks sellele, et inimesed kaotavad töö, hakkab meil järjest suuremaks muutuma järgmine probleem: ettenähtud töötuskindlustushüvitised hakkavad lõppema. Igas kuus lisandub umbes tuhat, võib-olla isegi rohkem inimest, kes kas kukub töötutoetuse peale, mis praegu on ainult 180 eurot, või toimetulekutoetuse peale. Selle rahaga ei maksa pangalaenu ega mitte midagi. Inimeste ellu tuleb tegelikult päris suur katastroof. See küsimus vajab kiiret lahendust. Kevadel rääkis sotsiaalminister, et töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikendamine kriisiolukorras on üks meede, millega valitsus võiks välja tulla. Ei tulnud. Kas nüüd valitsus tuleb selle ettepanekuga Riigikogu juurde?

11:21 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt ma tahan öelda seda, et selles väga raskes tervise- ja majanduskriisis minu meelest me peame korraks vaatama ka seda helgemat või positiivset poolt. Ja see on see, et tegelikult Eesti ühiskond on olnud väga tubli. Me oleme tõesti olnud tublid, inimesed on pingutanud, ja nüüd tuleb edasi pingutada, teha veel suurem samm. Nakatumine kasvab, haiguse levik kasvab. Me peame arvestama, et me peame tegema veel suurema sammu, aga me ei tohi ära unustada ka seda positiivset poolt, mis iga päev on, ja seda on tegelikult päris palju. Nagu ma ütlesin, et me saame selle kriisi ületada ainult üheskoos ja ühiselt tegutsedes meie-ühiskonnana. 

Te ütlete, et ma ei ole olnud konkreetne. Ma tõin teile täna konkreetselt kõige värskema info, mis tuli valitsustasandilt. Üle 5 miljoni euroga me toetame nende piirangute tõttu, mida valitsus otsustas 10. detsembril. Üle 5 miljoni! Ja peamiselt on siin sees ju erasektori MTÜ-d, mis pakuvad huviharidust, kus on treenerid, kus on õpetajad, kus on juhendajad – see on nende toetus. Siin sees on ka erasektori toetus Ida-Virumaale, mis tegelikult otseselt on seotud sellega, et anda kindlus ettevõttele. Kui me saame sellest piirangust üle, siis nad saavad oma tegevusega edasi minna, ja et oma tegevusega edasi minna, on vaja inimesi. Nii et kõige olulisem on minu arvates kogu aeg püüda hoida seda tasakaalu tervisekriisi ja majanduskriisi vahel ning teha kõik selleks, et tegelikult see töötute arv kasvaks nii vähe kui võimalik. Töötukassa prognoos töötute arvu kohta, mis ma tõin teile välja ka oma kõnes – jah, ma ei öelnud numbriliselt, aga ma võin nüüd öelda – oli kevadel 100 000 – 110 000 töötut aasta lõpuks. Täna näeme, et õnneks see ei ole täitunud. Jah, me ei ole küll veel aasta lõpus, aga praegu on töötuid üle 50 000, mis on loomulikult suur arv. Minu hinnangul need piirangud peaksid puudutama – kui me ei teeks mingisugust toetust Ida-Virumaal – umbes 1300 inimest. Natuke üle 1300 inimese enam kui 200 ettevõttes saab selle piirangu tõttu ühte, teist või kolmandat pidi kannatada. Siia anda kindlus, et nad saavad edasi minna, on minu arust väga tähtis, väga oluline. See ongi tegelikult minu meelest kõige olulisem, et inimesed ei kukuks [vaesusesse], ei jääks töötuks.

Nüüd edasi, kui te ütlete, et töötutoetus, toimetulekutoetus – me oleme teatud otsuseid teinud toetuste suurendamise kohta nii selle aasta keskelt kui ka järgmise aasta algusest. Kui te küsite konkreetse kava kohta, siis ma kindlasti täpsustan seda kõike veel sotsiaalministriga ja edastan ka selle küsimuse talle.

11:24 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

11:24 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite väga õigesti, et sporditegemine hoiab inimese immuunsüsteemi tugevana. Lisaks, värskes õhus liikumine ja sporditegemine mõjub väga hästi ka meie vaimsele tervisele. Aga ainult sellest vist ei ela ära. Murekoht on praegu Ida‑Virumaa. Kogu Ida-Virumaa on lukus ja lukku on pandud ka väiksemad vallad, nagu Lüganuse, Alutaguse, kuigi nende nakatumine on väga väike. Aga mu küsimus puudutabki seda, kas ja kuidas te toetate Ida-Virumaa ettevõtjaid. Neil on väga suur mure praegu.

11:25 Peaminister Jüri Ratas

Tänan selle küsimuse eest! Kas me toetame? Vastus: jah, me toetame. Ma arvan, et kui me teeme valitsuse poolt mingeid piiranguid, siis tuleb tegelikult pingutada selle nimel, et toetada. See ei saa olla minu arust automaatselt kohustus. Aga me oleme tõesti nende kahe laine jooksul väga palju suunanud tagasi maksumaksja raha just majandusse, ettevõtlusesse, et ettevõtetel on lootus siis, kui kriis läbi saab, edasi tegutseda. ja nad taastuvad kiiremini. Selleks on tulnud appi ka tegelikult Euroopa Liit taaskäivitamiskavaga. Väga suured toetused on just majandusse, ettevõtlusesse ja erinevatesse reformidesse.

Nüüd Ida-Virumaa, teie küsimus. Konkreetselt otsustasime täna hommikul valitsuses, nagu oli ka minu palve juba reedel, kui ma tegin Riigikogu esimehele ja juhatusele ettepaneku, et kui vähegi võimalik, ma sooviksin tulla teisipäeval teie ette. Ma olen tänulik nii Riigikogu esimehele, juhatusele kui ka teile selle võimaluse eest, et sain tulla tegelikult värske informatsiooniga. Nagu ma ütlesin, see on suurusjärgus 2,1 miljonit eurot. See on, ütleme, selle kuu raames, kui need piirangud kehtivad.

Ma tahan öelda teiselt poolt, et me peame arvestama, nagu ma ütlesin, et 5 miljonit on kõik need piirangud kokku. Siia tuleb juurde ka huviharidus, sport ja huvitegevus, mitte ainult Ida-Virumaal, vaid ka üle Eesti, mis on praegu piirangute all, arvestades 10. detsembri Vabariigi Valitsuse otsuseid. Me peame arvestama loomulikult ka sellega, et kõik need piirangud, kui me tahame toetada – ma rõhutan: kui me tahame toetada –, on väga kallid. Rahaliselt on need väga kallid. Ja sellega me peame alati arvestama, et iga piiranguga, mida me teeme, kui meil on soov samas toetada, siis see tähendab väga suuri summasid. Me peame arvestama sellega, et kui me ühel hetkel teeme selliseid piiranguid oma suurtes linnades, nagu Tartu või Tallinn, siis need numbrid kasvavad ju kordades.

Nii et jah, meil on konkreetselt olemas tõesti soov toetada Ida-Virumaa ettevõtlust. Täna me otsustasime ka seda, et tulenevalt 10. detsembril 2020. aastal Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest Ida-Virumaal tegevuse peatanud ettevõtete toetuseks ette nähtavad summad jagatakse ettevõtete vahel, võttes aluseks selle aasta, käesoleva aasta novembri palgakulu sisendit. Ja nagu ma vastasin siin ka eelnevale küsimusele, peaks olema 204 ettevõtet, keda me siis Ida-Virumaal toetame, ja üle 1300 töökoha, kes on selle 204 ettevõttega seotud. 

11:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

11:28 Vilja Toomast

Suur tänu! Lugupeetud peaminister, ma tulen siiski tagasi selle vaktsineerimiskava juurde. On teada, et Saksamaa eetikanõukogu esimees Alena Buyx tutvustas juba kaks nädalat tagasi, 1. detsembril Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istungil Saksamaa üksikasjalikku vaktsineerimiskava. Lätist on täna juba nii palju räägitud, et seda ma enam ei puuduta. Miks Eestil siis nüüd nii kaua aega võttis? Me saime alles täna enne teie siia tulekut teate, et Terviseameti leheküljele on midagi üles pandud, kusjuures märkusena on seal ikkagi kirjas, et see on esialgne kava.

Ja selle kohta ma tahangi küsida. Te räägite küll nii innustavalt koostööst Riigikogu liikmetega, aga kas mõni Riigikogu liige on üldse selle vaktsineerimiskava väljatöötamise juures olnud? Kes seda üldse juhib ja kes sinna kuuluvad? Kas näiteks Eesti bioeetika nõukogust on keegi selles kava väljatöötamises osalenud? Rääkige sellest, kes on need inimesed, kes selle kava välja töötasid, ja kes seda juhib. Mina ei tea, on see komisjon või mis. Ma lugesin kusagilt, et juhtrühm või mingi selline nimetus on sellel.

11:29 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kes seda juhib? Sotsiaalministeerium juhib seda ja sotsiaalminister vastutab selle eest. Miks see nii kaua aega võttis? Ma ei arva, et see võttis kaua aega. Ma arvan, et seda tehti väga põhjalikult. Nii nagu sotsiaalministril on kombeks, ta tegi seda väga põhjalikult ja kõiki kaasates. Samas ma arvan, et on saanud hea kava. Näete, siin on kirjas COVID-19 vastu vaktsineerimise eesmärk ja vaktsineerimise sihtrühmad. Samuti on väga selgelt ära toodud vaktsineerijad ja COVID-19 vastu vaktsineerimise kohad. Eraldi on toodud vaktsineerimise korraldus, kuidas seda tehakse. Nii et minu meelest on see info kõik kirjas. Ka kommunikatsioon on siin kirjas.

Te ütlesite, et esialgne. Loomulikult seda kava hakatakse täiustama. Kui meil pole täna ühtegi müügiluba, siis ei saa ju öelda, et näete, siin on sada protsenti valmis dokument. Seda tulebki ju töö korras täiendama hakata ja see ongi väga mõistlik. Kui te küsite, kes sinna väljatöötamise rühma kuulus, siis mul ei ole praegu neid nimesid käepärast. Ma kindlasti palun need nimed teile edastada. Kas seal olid ka Riigikogu liikmed? Ma usun, et Sotsiaalministeerium konsulteeris ka Riigikoguga. Ma annan teile selle nimekirja teada peale oma tänast esinemist. Panen selle märkuse endale kirja.

11:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Katri Raik, palun!

11:31 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea peaminister! Mina muretsen ka Ida-Virumaa pärast. Ju te olete tähele pannud ja sotsiaalmeediast näinud seda sargaautot, mis on pargitud siia Toompea lossi lähedusse, mis peaks Ida-Viru ettevõtteid kalmistule viima. Seetõttu on 2,1 miljoni eraldamine valitsuse otsusega muidugi väga suur samm. Arusaadavalt öeldakse sellisel puhul ikka esimese rõõmu järel, et hilja ja vähe, aga see on ka üsna ootuspärane reaktsioon. Mina olen rohkem mures läbipaistvuse pärast ja selle pärast, kunas tulevad täpsustavad nõuded nendele ettevõtetele. Tähtis on, et nad ei teeks praegu kiirustades mingeid samme, sest hiljem võib selguda, et nad ei kvalifitseeru, nad ei mahu sellest uksest läbi. Ma sain teie jutust aru, et kõik tuleb alles jaanuari alguses, aga see tundub praegu olevat väga pikk aeg. 

11:32 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt jah, hilja ja vähe jne – ma arvan, et seda kriitikat tuleb alati võtta tõsiselt. Minu teada, kui me võtame need sektori põhinäitajad, mida 10. detsembri piirang puudutas, näiteks majutus, toitlustus, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus, sporditegevus, raamatukogud ja muuseumid, siis, kui võtta aluseks 2019 detsember, peaks raha olema, kui me räägime käibest, selles sektoris 2,77 miljonit. No selge on see, et käive loomulikult mingi indikatsiooni meile annab. Aasta 2019 oli teistsugune kui 2020. Ja alati on küsimus, kas toetus peab olema 100%. Ma arvan, et see ei pea olema 100%. Aga kui me anname ettevõtjatele toetust, siis peab see olema minu meelest selles mõttes piisav, et anda neile usku: siit kriisist me tuleme läbi, me tuleme siit välja tugevamana ja me saame siit edasi minna tugevamana. Jah, ta puudutab näiteks majutuses suurusjärgus üle 150 ettevõtte, toitlustuses samuti väga paljusid ettevõtteid. Nii et need andmed on meil olemas.

Minu arvates peaks see toetus olema võimalikult paindlik, selles mõttes, et ettevõtja saab siis ise vaadata, mis kulutusi ta teeb, selleks et oma tegevust jätkata, ükskõik kas see on rendikulu, liisingukulu või on tal mingisugused kommunaalkulud. Ma ei tea, võib-olla on kellelgi ka mingid investeeringukulud, mida on kindlasti vaja praegu teha, või on see tööjõukulu, selleks et hoida inimesi edasi palgal. Seda peaks minu meelest see ettevõtja ise otsustama.

Kui te küsite, millal siis see konkreetne määrus ja korraldus tuleb, siis ma loodan väga, et selle nädala jooksul. Ma loodan, et hiljemalt neljapäeval on see punktuaalselt paigas. Praegu töötab selle kallal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, nii Taavi Aas kui ka Raul Siem ja loomulikult ametnikud tegutsevad selle nimel, et rääkida läbi ettevõtlusorganisatsioonidega Ida-Virumaal ja leida parimad lahendused.

Nüüd, ma tahan siin Riigikogu kõnetoolis öelda välja ka selle, et kui neid piiranguid tehakse, siis neid ei tehta nalja pärast. Kui keegi otsib võimalusi, kuidas nendest piirangutest kõrvale minna, ja teeb mingisuguseid skeeme, nii et ühel hetkel, ma ei tea, näiteks kõrts muutub kirikuks, siis ma arvan, et see ei ole õige koht. Me peame aru saama, et me oleme väga tõsises tervishoiukriisis, ääretult tõsises tervishoiukriisis, sh majanduskriisis, ja tegelikult on vaja meie kõigi ühist pingutust.

Aga jah, need konkreetsed meetmed, mille kohta te küsisite, ei tule mitte jaanuari alguses, vaid ma loodan, et selle nädala jooksul. Kui ma ütlesin, et neljapäeval, siis see peaks tähendama 17. detsembril. 

11:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

11:35 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ma küsin vaktsineerimiskava kohta. See, mis mul õnnestus nüüd portaalidest välja võluda, on kuuel leheküljel. Ma toon lihtsalt võrdluseks teile tagasivaate aastasse 1992, kui tegime rahareformi. Tookord sai selleks, et määratleda, kui palju on vaja rahavahetuspunkte, ühtlasi ära mõõdetud, kui palju kulub ühe rahavahetuse peale aega. Minu küsimus teile ongi: kas teil on olemas ka detailne kava näiteks haiglate, perearstipunktide ja muude vaktsineerimispunktide kaupa, kus ja kui palju kedagi vaktsineeritakse? Näiteks, kui palju kulub Eestis aega 100 000 inimese vaktsineerimiseks? Kui selline kava on, siis minu arvates oleks igati kohane, et seda tutvustataks detailselt ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Mu teine küsimus on seotud teavitustööga. Tänase seisuga on vist alla poole Eesti inimestest valmis end vaktsineerida laskma. Mida te olete teinud ja kavatsete teha selleks, et ka ülejäänud pool oleks valmis? 

11:36 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti ei hakka mina siin teie ees ütlema, mitu sekundit või minutit läheb üle vaktsineerimise peale. Selles me usaldame ikkagi meedikuid, oma ala professionaale ja asjatundjaid. Nagu ma ütlesin, täna kell 14.15 annab Sotsiaalministeerium ka pressikonverentsi minu teada sellel teemal. Kas on olemas veel mingisugune teine kava? Ei, see kava ongi, mis on praegu siin olemas. Kindlasti see kava täieneb iga päev. Me saame kogu aeg uut infot. Meile on täna ju tulnud taas uus info – soovitakse, et vaktsiin tuleks rutem turule, juhul kui see on võimalik ja kui vastavad load saadakse. See muudab samuti meie tegevust, aga me oleme selleks valmis. Eesti on vaktsineerimiseks valmis ja see on kõige olulisem. See on kõige olulisem.

Nüüd, te ütlete, et 50% soovib vaktsineerida ja teine 50% ei soovi. Põhimõte on minu meelest selline: kogu see vaktsineerimine peab olema vabatahtlik ja jääma vabatahtlikuks. See on iga indiviidi otsus. See on Andrese otsus ja see on Jüri otsus, see on Mari otsus ja see on Kadri otsus. Nii see on. Nüüd, ma ei tea, kust kohast te võtate selle 50%. Mina tean hetkel, et ca 59% Eesti elanikkonnast on öelnud, et nad on nõus laskma ennast vaktsineerida. 59%. Nüüd, ca 20% on kahevahel, kas nad seda teevad või nad seda ei tee. Ja 20% Eesti elanikkonnast ütleb, et meie ei soovi ennast vaktsineerida lasta. Nii et see on hetkel see teadmine, mis on.

Vaktsineerimise plaan on avalik ja see plaan on minu teada saadetud ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele. Selle pärast te tundsite just muret. Loomulikult ma ütlen peale tänast esinemist ka sotsiaalministrile, et sotsiaalkomisjonil on soov teda ära kuulata ja ta peaks andma ülevaate vaktsineerimiskavast. Ma arvan, et ta on lähipäevadel nõus teie ette tulema ja infot andma. Nii peakski olema. Kui veel täpsemalt rääkida, siis minu teada novembri lõpus tutvustas Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja tookord veel väljatöötamisel olnud koroonaviiruse vastast vaktsineerimiskava ka Riigikogu sotsiaalkomisjonile. Nii et see koostöö on samuti ministeeriumi ja komisjoni vahel toimunud. Aga kui teil tõesti on soov, et ka minister tuleks siia komisjoni täna, homme või ülehomme, siis kindlasti on ta selleks valmis. 

11:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

11:39 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite 5. novembri valitsuse pressikonverentsil nii: "Valitsuse eesmärk on loomulikult tõkestada seda koroonaviiruse levikut selliste meetmetega, mis võimaldavad meie plaanilist ravi lahti hoida, mis võimaldavad meie haridusasutustes tavaõppega edasi minna ning hoida ühiskonnaelu toimivana nii palju, kui see on võimalik." Nädal tagasi infotunnis kinnitas Martin Helme peaministri ülesannetes olles samuti, et viirust tõkestatakse täppispiirangutega. Seda, et piirangud lähevad lausaliseks ja koolide vastu, ei ole keegi avalikkuses varem kommunikeerinud. Kuidas see läheb kokku sellega, mida te täna oma kõnes väitsite, et kõik viiruse tõkestamise meetmed peavad olema selged? Ja kui hästi te olete saavutanud selle 5. novembril püstitatud eesmärgi, et hoida koolid lahti, plaaniline ravi avatud ja ühiskonnaelu toimivana?

11:40 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et muidugi võib võtta minu ütlused 5. oktoobril või 5. juulil või 5. augustil, aga me peame ikkag aru saama, mis ajamomendil me elame. Ma ütlen täna ka, vaadates siin teile otsa, nii: minu soov on teha kõik selleks, et haridus oleks avatud ja plaaniline ravi oleks sada protsenti avatud. Aga ma tean, et see ei ole enam realistlik, see ei ole enam võimalik, sest viiruse trend on läinud väga tugevalt ülespoole kogu Euroopas. Eesti on tänaseni, ma ütleksin, eeskätt tänu meie elanikele ja ühiskonna meie‑tundele saanud sellega suhteliselt hästi hakkama võrreldes teiste Euroopa riikidega. Aga loomulikult on kõik praegu väga õhkõrnal jääl ja olukord võib muutuda päevadega. Me näeme mõnda riiki, kes on kasvatanud oma nakatumisnäitajat nädala jooksul mitukümmend korda, nii et hõisata ei ole siin kindlasti mitte millegi üle. Selles mõttes ma arvan, et meie kõigi kohus on igaühel individuaalselt pingutada ja ka ühiskonnana pingutada. Nii et kui te küsite, kas ma jään oma sõnade juurde – loomulikult ma jään! Aga me oleme täna juba teises ajamomendis. Me oleme teises momentum'is.

Kui ma käisin üle-eelmisel reedel Ida-Virumaal, siis oli seal Narva haiglas põhimõtteliselt 140 palatist 27 COVID-i haigetega täidetud. Nüüd kõigub see number juba seal 35 ja 39 vahel. Praegu me olemegi teises olukorras. Tegelikult on küsimus selles, et kui nad teevad uue osakonna, COVID-i osakonna, siis on füüsiline võimekus küll olemas, aga see tähendab automaatselt seda, et meil pole piisavalt õdesid, meil pole piisavalt arste, ja see omakorda tähendab seda, et plaanilisest ravist tuleb need inimesed ära võtta ja plaaniline ravi sulgub. See on põhjus, miks me peame täna toimetama selles momentum'is.

Kui te ütlete, et otsused peavad olema adekvaatsed ja selged, siis ma ütlen ka seda, et jah, teadusnõukoda tuli ju 8. detsembril samuti valitsuse ette. Oli ettepanek viia koolid distantsõppele, välja arvatud algkoolid ja lasteaiad. Põhimõtteliselt see otsus suuresti nii sündis. Koolid on suletud, aga need, kes soovivad, saavad jätkata distantsõpet. Lasteaed ja lastehoid on avatud. Jah, Terviseamet ütles, et kuna nakkus levib ka esimeses kooliastmes, peavad olema ennetusmeetmed, millega hoida ära tulevast nakkuse levikut ja mõistlik on sulgeda koolis kõik klassid, 1–12. 

Ma rääkisin äsja ühe väga suure kooli juhiga ja ta ütles väga ilusasti, et kui meil on tervishoiukriis ja majanduskriis, siis ei ole võimalik, et teistes valdkondades pole kriisi. Loomulikult on koolide sulgemine halb, see on tavaolukorras väga halb seis. Aga me oleme ka hariduses kindlasti kriisis, igal juhul oleme kriisis. Meil tuleb tulla siit üheskoos ja ühtsena välja nii väikeste kaotustega kui vähegi võimalik. Kõik valdkonnad saavad ühte, teist või kolmandat pidi puudutatud.

11:43 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:43 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Põhiküsimus ei ole see, kas Narva avab uue COVID-i osakonna või me viime sealt haigeid Tartu Ülikooli Kliinikumi nii kaua, kuni me saame seda teha. Põhiküsimus on siiski see, kuidas te lasite sellisel asjal juhtuda. 5. november ei ole ju juhuslik kuupäev. Siis näidati teile prognoose, millest ühe kohaselt oleks jõuluks 400 inimest haiglas. See oli teile teada 5. novembril, ja siis te püstitasite selle eesmärgi, millest Riina Sikkut juba rääkis. Te võiksite siiski natuke kriitilisemalt hinnata iseenda tegevust viimase 40 päeva jooksul.

Minu küsimus aga puudutab teie väidet, et majandusmõju peaks olema minimaalne, see on seatud üheks sihiks. Millistele analüüsidele tuginedes on selline strateegia valitud? Näiteks Soome valitsusele on esitatud analüüs, mis näitab, et kiired ja rangemad meetmed, millest on võimalik pärast kiiresti välja tulla, annavad tegelikult parema majandusmõju kui selline leebemate piirangutega pikaajaline vindumine. Millisele analüüsile tuginedes te arvate, et väiksemate piirangutega pikaajaline vindumine mitme kuu jooksul, kolme-nelja kuu jooksul on majandusele parem kui lühiajalisem ja karmim periood?

11:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Jevgeni! Armas Jevgeni! Ma olen lugenud sinu väga kriitilisi ja teravaid kommentaare, mida sa tegelikult ka praegu minu suunas pillud. Aga loomulikult, ma ei ole vastutust kunagi kartnud. Ma ütlesin seda esimese laine ajal ja ütlen ka täna, et kokkuvõttes kannab selle kriisi edukuse või ebaedukuse eest vastutust loomulikult peaminister. Loomulikult. Valitsus täidesaatva võimuna on seatud selleks, et teha võimalikult operatiivseid otsuseid ja teha kõik selleks, et seda viirust tõkestada. See, kas see on katastroofiline, nagu sina ütled, on iga inimese enda otsus. Ja see on tegelikult ka see, mida me vaatame. Ma ütlen veel kord, et tänu Eesti inimestele, tänu meie ühiskonna püüdlusele ja, ütleksin, ka ühtsele tunnetusele ei ole me täna mitte kõige hullemas olukorras. Jah, sedasama, mis sa praegu ütlesid, ütlesin enne ka mina – see olukord võib iga päevaga muutuda. Annaks jumal, et ei muutuks! Ma pingutan iga päev selle nimel, nii palju kui minul on oskusteadmisi, nii palju kui valitsusel on oskusteadmisi, nii palju kui teadusnõukojal oskusteadmisi, samuti Terviseametil, aga ka sinul. Ma arvan, et me peame seda koostööd rohkem otsima, mina omalt poolt, sina omalt poolt.

Sa võtsid välja vist 5. novembri, aga meil on nendes prognoosides, mida teadusnõukoda teeb, kolm erinevat stsenaariumit. Tavaliselt on kolm erinevat stsenaariumit, kui palju on haiglates COVID-iga patsiente kahe-kolme kuu pärast ja milline on suremus. Selle põhjal tuleb otsus teha. Ja selleks ongi valitsus, kes tegelikult neid otsuseid teeb, millise stsenaariumiga me läheme edasi või ei lähe edasi.

Järgmine pool sinu küsimusest on majanduse sulgemise kohta. Ma saan aru, et su mõte on see, et kui teha tugev sulgemine lühiajaliselt ja seejärel avamine, siis on see tegelikult majandusele leebem, ei jää vinduma ja saab asja kiiremini ületatud. Kui Eesti oleks täiesti isoleeritud saar, siis see oleks võib-olla tõesti mõeldav. Aga me ei ole isoleeritud saar. Ja minu soov ei ole kunagi olnud see, et Eestit isoleerida. Teoreetiliselt on see võimalus riikidel ju praegu olemas, saab ennast täielikult lukku panna. Meie ei ole seda teinud. Tõesti, me ei ole seda teinud, ja ma arvan jätkuvalt, et me seda ka ei tee. Nüüd, kas see annab teiste riikide näidete põhjal tulemuse, et kui me teeme täieliku sulgemise – ma ei kasutaks siin ingliskeelset sõna lockdown –, siis me oleme mõne nädala pärast sellest kriisist väljas ja need numbrid on paremad? See ei ole tegelikult alati niiviisi läinud. On väga palju näiteid Euroopa riikidest, kus see ei ole niimoodi toiminud.

Ma rääkisin just mõni päev tagasi Leedu peaministriga, kes eelmisel nädalal ametist lahkus, eelmise peaministriga. Temagi ütles, et nad teevad palju-palju otsuseid, erinevaid, väga jõulisi otsuseid, aga näete, nakatumisnäitajad ei tule alla, ikka on need väga-väga kõrgel. Ma loodan, et Leedul läheb hästi, ja me hoiame pöialt, et nad saaksid need numbrid paremaks. Nii et ma arvan, et väga keeruline on ennast võrrelda ühe, teise või kolmanda riigiga. Ma olen kuulnud, et mõned on hakanud võrdlema ühte maakonda, ühte piirkonda teiste Euroopa riikidega. See on vale võrdlus ja ma arvan, et see ei anna midagi.

Nii et kust see sisend tuleb? Majandussisend tuleb valitsuselt, see tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, see tuleb spetsialistidelt, kindlasti tulevad sisendid meetmete kohta EAS-ilt ja KredExilt. Nii et sealt tuleb see sisend. Minu juures olid ju kevadel koos, ma arvan, 17–18 Eesti ettevõtjat eri valdkondadest ja teadlast eri ülikoolidest. Me saime nüüd uuesti kokku, tõsi küll, enamik meist osales veebi teel. Ettevõtjad ütlesid, et valitsus on hästi toimetanud, ta on seda tasakaalupunkti hästi tabanud. Need olid nende sõnad. See ei ole mitte nii, et ma soovin siin ennast või valitsust kiita, vaid need olid nende sõnad. Loomulikult on seda tasakaalu hoida meie eesmärk. Tegelikult me peame arvestama ka seda, et me ei taha ju täielikke sulgemisi ja seejärel selliseid avamisi.

Ja tegelikult me näeme seda, hea Jevgeni, et see sinu mõte, teha täielik sulgemine, ütleme, paar-kolm nädalat, ja siis avamine, tegelikult ei stabiliseeri nakatumist. See ei stabiliseeri nakatumist. See viib hoopis uude lainesse, uude tsüklisse. Aga loomulikult ma saan selles mõttes sinu üleskutsest aru, et hoida majandust. Teiselt poolt sellega me hoiame ju tööhõivet, mis on väga oluline ka riigieelarvele, ja ta on oluline ka selleks, et hoida meditsiinisüsteemi üleval, hoida tervishoiusüsteemi üleval. Me teame täna, et haigekassas oleks järgmisel aastal, kui poleks olnud ka teie otsust, olnud vist üle 150 miljoni alalaekumisi või maksude vähemlaekumist, defitsiiti. See tähendab vähem ravi. Me oleme valitsuse tasandil otsustanud, et üle 500 miljoniga järgmiseks neljaks aastaks me kompenseerime seda. Aitäh, Jevgeni, nende heade mõtete eest!

11:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Taavi Rõivas, palun!

11:51 Taavi Rõivas

Aitäh! Hea peaminister! Eks kõik need piirangud, millest siin täna on juttu olnud, on ühiskonnale koormaks, ja mida rutem me nendest pääseme, seda parem. Aga ainukene realistlik viis nendest piirangutest püsivalt pääseda on see, kui me saame suurema osa – ma ei saa öelda, et sada protsenti, aga suurema osa – Eesti ühiskonnast vaktsineeritud. On teada, et Eesti osaleb Euroopa Liidu ühishangetel ja seda teevad ka kõik teised Euroopa Liidu riigid. See kõik on väga loogiline. Aga on teada ka see, et paljud teised riigid püüavad paralleelselt kiirendada seda protsessi, et oma rahvas võimalikult kiiresti ikkagi selle vaktsiini kaitse saaks ja seetõttu ka oma ühiskond võimalikult ruttu avatud saaks. Minu küsimus on: milline on Eesti valitsuse plaan – selles vaktsineerimiskavas seda ei sisaldunud – saada paralleelselt Euroopa Liidu ühishangetega veel lisaks otsekontakte ja Eesti inimestele vaktsiinidoose juurde?

11:52 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Eesti osaleb nendes seitsme vaktsiinikandidaadi ühishankeprotsessis, mida Euroopa Liidu komisjon on välja pakkunud. Ma arvan, et see on mõistlik lähenemine. Eesti töötab pidevalt koostöös oma partneritega, meil on 27 liikmesriigi koostöö, et vaktsiin oleks kindel, ta oleks usaldusväärne ja me saaksime vaktsiini nii kiiresti kui võimalik täpselt sarnastel alustel teiste Euroopa Liidu riikidega. Tõsi, on olemas mõningaid riike, kes on alustanud vaktsineerimist, aga ma ei tea ühtegi Euroopa Liidu liikmesriiki, kes oleks alustanud vaktsineerimist ilma selle müügiloa väljatulekuta. Jah, ma tean seda, et UK, kes ei ole Euroopa Liidu riik, on alustanud. Ta on alustanud tõesti. Eile kohtusin Suurbritannia kaitseministriga – jah, nad on alustanud seda. Ma tean, et Ameerika Ühendriigid on alustanud. Aga Euroopa Liit on võtnud teise positsiooni ja ma arvan, et Eesti jaoks on see õige positsioon: me ootame ära ka müügiloa.

Ühelt poolt on see, mis te ütlete, härra Rõivas, ju väga õige. Piirangud on koormavad ja vaktsiin aitab piirangud maha võtta. Jah, nii see on. Samas aga peab vaktsiin olema ohutu, ta peab olema usaldusväärne. Selles mõttes on Eesti kogu aeg, pidevalt olnud kaasas, öelnud oma sõna sekka vaktsiinide väljatöötamise ja ka finantseerimise puhul. Me oleme omalt poolt nii palju, kui on Eestil võimalik olnud, teadus- ja arendustegevust toetanud, juba kevadise laine ajal. Nii et me oleme seda teinud. 

11:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heljo Pikhof, palun!

11:54 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Soomes on koroonaäpi Koronavilkku alla laadinud ligi pool rahvastikust ning septembris ja oktoobris märkis ligi 40% koroonapositiivsetest oma haigestumise koroonaäpis. Igal juhul väga eeskujulik sooritus. Eestis, varem ühes kõige tehnoloogiasõbralikumas ühiskonnas on tänaseks äpi alla laadinud vaid 227 000 inimest, mis on 17% rahvastikust. Veelgi nukram: kokku on äpis ennast haigeks märkinud 1400 inimest, mis on kolme päeva nakatunute jagu, ja seda nelja kuu jooksul. Oskate te selgitada, miks ei ole valitsusel õnnestunud koroonaäppi tõhusa epideemiatõrjevahendina tööle saada? 

11:54 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Kindlasti see äpp oli, on ja jääb vabatahtlikuks. Ma olen seda alati rõhutanud. Muidugi ma soovitan seda. Tänases kõneski ütlesin, et see HOIA rakendus on mõistlik ja see on väga paljudest usaldusmeetmetest üks meede, aga praegu ongi vaja kasutada erinevaid võimalusi. Nii et üleskutse on olnud, aga inimesed ise otsustavad, kas nad laevad selle äpi alla ja kas nad kasutavad seda, sest allalaadimisest ainult ei piisa, seal on vaja ka seda sinihammast sees hoida, et see rakendus töötaks. Nii et teen ka teile, proua Heljo Pikhof, heas mõttes üleskutse: andke ise samuti nii palju kui võimalik inimestele teada, et nad kasutaksid seda äppi julgesti. Ma arvan, et see on üks usaldusmeede, aga see ei ole mingisugune võluvits või võluvõti, et kui see on olemas, siis nüüd on kõik mured murtud. Meil on usaldusmeetmeid väga palju, eks, aga peamine on ikkagi distantsi hoidmine. Aga loomulikult, mida rohkem inimesi seda rakendust ehk äppi alla laadib ja kasutab, seda parem igal juhul. Sellega ma olen päri. 

11:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

11:56 Jürgen Ligi

Aitäh! Paljud ei nõustu minuga, aga minu arvates on teie valitsuse praegused otsused palju targemad kui kevadised. Aga paljud nõustuvad minuga selles, et teie kommunikatsioon ja toon on endiselt halvad. Te küll isiklikult ei paku enam hanerasva, mida te siin Riigikogus olete kaitsnud mitu korda, ega ütle, et ka üks koroonasurm on liiga palju. Aga see toon, nagu te peaksite mingit peokõnet või võidukõnet, tegelikult ei sobi sellesse teemasse, samuti iseenda tsiteerimine. Selle sügise kõige kummalisem asi on minu arust olnud see, et teie enda ja eelkõige teie ministrite kommentaarid ei lähe valitsuse otsustega kokku. Seda olen märganud mina ja paljud teised, ka paljud ajakirjanikud, ning sellest on kirjutatud ka terve ülevaade, kuidas seisukohad on muutunud. Öelge, kas te olete ise sellega nõus, et paaripäevase vahega sõnad ja otsused ei klapi kokku. Või teile tundub, et sellega on kõik hästi?

11:57 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti ma ütlen, et saab paremini. Ma olen seda ka mitu korda öelnud. Kui te küsite, kas kõik on hästi, siis ütlen, et alati saab paremini. Kui vaadata, kas selles kriisis on kõik hästi – ei ole hästi. Ei ole tervisekriisis hästi, ei ole majanduskriisis hästi, aga me pingutame kogu aeg selle nimel, et oleks nii hästi kui võimalik, et oleks nii palju infot kui võimalik, et me teeksime nii palju õigeid otsuseid kui võimalik. Kriisis ei saa kunagi olla kõik hästi. Mitte kunagi ei saa olla kõik hästi.

Nüüd põhisõnumid, mis ma tahan öelda. Ma arvan, et põhisõnumid 51. nädalal, mis me oleme maha öelnud, on järgmised. Esiteks, ees seisavad rasked nädalad, me peame vastu pidama. Koroonaviirusesse nakatumine kasvab ja Eesti meditsiinisüsteemi ähvardab ülekoormus. Teiseks, aitame meedikutel elusid päästa. See oli ka minu kõne viimane lõik, kus ma ütlesin tõesti, et tervishoiutöötajad teevad uskumatut tööd. Ma olen neile selle eest südamepõhjani tänulik. Me peame kinni riigis kehtestatud meetmetest. Kõigile on aasta olnud raske. See aasta on olnud väga keeruline koroonaviiruse tõttu. Seega hoolime üksteisest, ärme levitame viirust ja aitame neid, kes abi vajavad. Kolmandaks, vähendame kontakte. Jätame ära peod. Ma arvan, et ka jõulud peaksid toimuma oma pere ringis sel aastal. Jõulupühad oma pere ringis. Väldime rahvarohkeid kohti. Ma ütlesin ka nii, et kui me igaüks pingutaksime ja teeksime täna 20% kohtumisi vähem, kui me tegime eile, kui me teeksime homme 20% vähem, kui me teeme täna, siis see aitaks väga palju viiruse levikut tõkestada. Me ütleme seda, et selle koroonaviiruse leviku pidurdamiseks peab igaüks pingutama. Nii nagu ma ütlesin, veedame need jõulud kodus kitsas pereringis. Mida vähem me käime ka kaubanduses, seda parem. Ja selleks on Eestis päris palju häid võimalusi, näiteks interneti kaudu toidu ja kaupade tellimine. Nii et need on konkreetsed sõnumid.

Kui te küsite, härra Ligi, kas saaks paremini, siis ütlen, et alati saaks paremini. Loomulikult saaks paremini. Üks eelküsija ütles, et paljud suurte riikide juhid on öelnud, et see on sajandi kriis Euroopas. Nii on öeldud. Kindlasti on see üks kõige keerulisemaid kriise Euroopas, ma olen sellega täiesti päri. Kellelgi pole ka väga palju teadmisi, kuidas selle kriisiga hakkama saada. Meil on nii palju teadmisi, kui me saime kevadel. Tegelikult nende teadmiste ja kogemuste põhjal me teemegi otsuseid. Nüüd me oleme natuke teistmoodi sellele kriisile lähenenud.

12:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Oudekki Loone, palun!

12:00 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, hea peaminister, siia tulemast ja neid vastuseid andmast! Ma kõigepealt tahaksin öelda, et ma arvan, et üldiselt on valitsus päris hästi hakkama saanud – mõistlikult, pragmaatiliselt – ja ma loodan, et me läheme edasi samal viisil. Aga nüüd ühe kitsama küsimuse juurde. Mõned väidavad, et sellistes oludes peavad valitsused valima, kas päästa elud või majandus. See on väärdilemma. Head majandusmeetmed on ühtlasi tervishoiumeetmed ja head tervishoiumeetmed on ühtlasi majandusmeetmed. Kui inimesele anda garantii, et ta saab endale lubada haiguse puhul kojujäämist; see, kui riik keelab rahvatervise huvides mingites valdkondades ajutiselt tegevuse, ei tähenda töötust või pankrotti; kui programmid, nagu näiteks üürimajade programm või meie hajaasustuse programm, mis parandab inimeste elukvaliteeti, päästab nad samal ajal ülerahvastatud kodudest, halbadest sanitaartingimustest – ka see on tervishoiumeede. Kui meil on piisavalt õdesid ja arste, siis meie inimestel on tööd – see on samuti tervishoiumeede. Sellega seoses mul ongi küsimus. Kui me vaatame nüüd neid majandusmeetmeid, mis käivad käsikäes tervisemeetmetega, siis kuidas me garanteerime, et see on ka reaalne efekt Eesti inimeste igapäevaelule? Näiteks, kui me teeme samal ajal ettevõtetele toetusmeetmed, siis need ettevõtted ei tohiks inimesi koondada, vähemalt mitte ilma ametiühingute nõusolekuta.

12:01 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma väga tänan selle küsimuse eest! Ma arvan, et see on väga tõsine ja väga oluline lähenemine tegelikult. Kui me teeme erinevaid meetmeid, näiteks majanduse meetmeid, siis kuidas me läbi selle toetame Eesti inimest. Kuidas me läbi selle toetame Eesti inimest, et tal on jätkuvalt leib laual ja tal on töökoht olemas. Me oleme tõesti kõikide nende ettevõtlusmeetmete puhul, alates kevadest kuni tänaseni, lähtunud sellest, et meie soov on tööhõivet hoida nii palju kui võimalik. Nii palju kui võimalik. Jah, tööpuudus on suurenenud, see vastab tõele, aga see ei ole suurenenud sellesse faasi, millist kardeti kevadel. Kevadel oli kartus, et Eestis on tööpuudus selle aasta lõpuks 110 000 inimest. Ka 52 000 on palju, ma olen sellega päri, aga see ei ole 110 000.

Nüüd edasi, kõik need investeeringud. Tegelikult mul on päris palju olnud – siin oli enne kogu aeg küsimus erasektorist, ettevõtjatest – kohtumisi eri ettevõtlussektori katusorganisatsioonidega, kes ütlevad, et täna on oluline, et avalik sektor panustaks rohkem majandusse, panustaks rohkem investeeringutesse. Erasektor ütleb, et suure tõenäosusega investeeringud, näiteks elamuehituses, võivad kukkuda miljardi võrra. See on tohutu suur number! Aga seal taga on tegelikult ju inimesed, kes töötavad eri ehitusobjektidel. Kui see kukub miljard, siis nad ei tööta seal, siis nad on kodus ja suure tõenäosusega on nad töötud. Me oleme pannud käima nii palju kui võimalik ka uusi arendusi, kus on projektid olemas, et teha neid kiiresti. Jah, me vaatame ka pikemas perspektiivis, et projektid oleks olemas, aga täna on vaja rakendada olemasolevad projektid. Ma arvan, et üks oluline majandusmeede on olnud ka kohalike omavalitsuste toetamine. Ma ei ole saanud siin kõnes ja vastustes väga palju sellele tähelepanu pöörata, aga ma ütlen – suheldes ka eile Harjumaa ja Tartumaa omavalitsustega –, et ma näen tegelikult seda, kuidas need toetusmeetmed on läinud läbi omavalitsuste väga palju ka ettevõtlusesse, et teha oma piirkonnas mingi asi korda.

Nüüd edasi, mis ma tahan öelda Euroopa Komisjoni kohta. Minu meelest Euroopa Komisjon on öelnud oma hinnangu, et meil on õnnestunud oluliselt pehmendada majanduse langust ja töökohtade kaotamist. Tavaliselt me alati küsime, mida väljaspool arvatakse. See on väljastpoolt, Euroopa Komisjoni hinnang, et Eestil on õnnestunud oluliselt pehmendada majanduslangust ja töökohtade kaotamist.

Ma tahan teie küsimuse esimese poole juurde ka tulla. Minu meelest te väga õigesti ütlesite, et kas inimene näiteks julgeb jääda koju. Seesama meede, mis on tehtud haiguspäevade näol. Jah, siin on olnud suur vaidlus selle üle, eri erakonnad on näinud seda erinevalt ette, aga täna inimene saab jääda [koju], kui ta on ... Inimene kõigepealt peab koju jääma, kui tal on haigussümptomid. Kui ta jääb koju, siis eelnevalt oli nii, et neljandast päevast hakatakse hüvitama. Uue regulatsiooniga, mis on tõesti ajutine, mis algab 1. jaanuaril, on see teisest päevast. Tänu sellele on seda sotsiaalset kindlust ja, ütleme, sotsiaalset turvalisust on palju rohkem. See tähendab seda, et nakatumist on töökohtades vähem.

Te toote väga õigesti välja – ja minu meelest see ei ole üldse mingi detail –  hajaasustuse programmi. Selge on see, et väga paljud inimesed, kellel on võimalik, ütleme, kodukontor või kaugtöö, võib-olla sellel hetkel tõesti tahavadki sõita tiheasustusega alalt, kui see on võimalik, oma maakohta. Seal tekivad väga konkreetsed küsimused: kas seal on vesi, kas seal on elekter, kas seal on puurkaev, kas seal on internet. Seesama hajaasustuse programm on tegelikult järgmiseks aastaks tänu Riigikogu otsusele ka suurenenud, natukene on suurenenud, kuskil 1 750 000. Ma arvan, et see annab ka inimestele rohkem võimalusi teha kaugtööd oma eri elukohtades või ka oma maakohas.

12:06 Aseesimees Siim Kallas

Riho Breivel, palun!

12:06 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Süda valutab Ida-Virumaa pärast. Katri Raigi küsimustest ma sain põhilised vastused kätte. Aitäh selle eest! Aga mis ikkagi on, [on see,] et aastaid on üles ehitatud väikeettevõtlust Ida-Virumaal ja üldse ettevõtlust, ja me oleme jõudnud küllaltki heale tasemele. Ja nüüd ka, ütleme, rohepöördele üleminek on ka ju see, mis on meile probleeme tekitanud. See on nüüd küll toetus 2,1 miljonit ja ühekordne, aga me peame vaatama ka edasi. Mul on küsimus, et kuidas me nüüd tulevikus, et mitte ühekordselt seda toetada, aga me peame minema ka kaugemasse tulevikku ja jätma ellu kõik need ettevõtted, mis meil eksisteerivad, sest õiglase ülemineku raha on ju veel pikalt ja kaugelt tulemas ja ka sellega on segadusi. Nii et paluks natuke perspektiivi.

12:07 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Breivel! Tõesti on nii, mis ma ütlesin, et seesama 5 miljonit, millest 2,1 läheb Ida-Virumaa ettevõtlusesse, on ainult seotud 10. detsembri otsustega 2020, mille Vabariigi Valitsus otsustas. See on ainult toetus 10. detsembri sulgemisotsuste toetuseks. See, mis te küsisite, on minu meelest kuldaväärt küsimus, see on väga õige küsimus. Ida-Virumaa. Ma kõigepealt tahan öelda kogu Riigikogule ja kõigile neile, kes seda ülekannet kuulavad, et Ida-Virumaa on toetanud, abistanud ja andnud sisendi Eesti majandusse kõikides maakondades. Ta on teinud seda aastakümneid. Olgu need Ida-Virumaalt pärit insenerid, kaevurid ja teised töötajad, kes on põlevkivisektoris töötanud ja kes on Eestimaale andnud energiat, elektrit. Minu arust on ääretult oluline, et me peame seda hetkel ja alati silmas. Nii et suur tänu nendele inimestele! See on punkt üks.

Punkt kaks, me peame arvestama, et see on tähendanud Ida-Virumaale elukeskkonna halvenemist, see on selge, ja selles mõttes investeerida Ida-Virumaale rohkem, rohkem ja rohkem, kui me oleme seda teinud, on, ma arvan, meie kõigi kohus. Sest Ida-Virumaa – see, mida ta on andnud, ja see, mida sealt on elukeskkonna mõttes võetud – ei ole täna piisavalt tagasi saanud. Mina ei ole ka siin Riigikogu ees see, kes ütleb: ja nüüd see põlevkivi läheb homsest kinni. Ei lähe homsest kinni. Selge on see, et ei lähe homsest kinni. See maavara, see loodusvara on Eesti jaoks olnud tähtis ja oluline. Jah, päevselge on see, et selle osakaal väheneb, tugevasti väheneb – me näeme seda – CO2 hinna tõttu, keskkonnasaaste tõttu, emissiooni tõttu. Aga me peame olema ka targemad ja mõtlema kogu aeg innovatiivselt, mida tulevikus põlevkivist teha, kus on väiksem jalajälg. Selge see, et keskkonna jalajälg jääb ikka.

Mida me oleme valitsustasandil teinud? Me oleme püüdnud teha selliseid erimeetmeid, eriotsuseid väga konkreetsete ettevõtete kohta, kes on lubanud, et nad toovad sinna 100 või 200 või 400 töökohta. Kas see lõpuks õnnestub? Ei tea, sellepärast et nad konkureerivad Euroopa või maailma turul. Ka teised piirkonnad pakuvad seda, ka teised riigid pakuvad seda. Aga minu meelest see põhimõte, et Eesti on hakanud tegema ka erisusi pakkumiste osas, et meelitada neid ettevõtteid siia, on väga õige lahendus. See, mis te küsite, et kas õiglase ülemineku fondiga on segadus. Muidugi on segadus, siiamaani on segadus. Kokkuvõttes meil seda hetkel veel ei ole, see tuleb kokku leppida. See tuleb kokku leppida kõikides liikmesriikides, et MFF ja taaskäivitamiskava saavad olema. Viimane ülemkogu andis väga positiivse tõuke, et see tuleb. Nüüd on vaja kokku leppida rakenduskavad ja meetmed.

Loomulikult, ma olen täiesti seda meelt, et 340 miljonit ei ole piisav ja siia peab riik juurde panema. Siia peab riik andma oma panuse ehk investeerima Eesti maksumaksja ja oma eelarve kaudu. Ja me peame arvestama ka sellega, et Ida-Virumaa töökohad just selles sektoris, mis täna vähenevad – energeetika, kaevandussektor, põlevkivisektor –, on palgataseme poolest Eesti keskmine pluss, mitte Eesti keskmine miinus. Nii et ma arvan, et igasugused targad investeeringud, nutikad investeeringud, uued lahendused – loomulikult siin kõrval on alati ka ümber- ja täiendõpe –, me peame seda kogu aeg hoidma fookuses, ja minu meelest hoidma suurema tähelepanu all, kui seni.

12:11 Aseesimees Siim Kallas

Yoko Alender, palun!

12:11 Yoko Alender

Aitäh, austatud aseesimees! Hea Jüri! Sa räägid, et täna on plaan hakata kompenseerima 10. detsembril jõustunud piirangute kahjusid. Toitlustussektor on olnud piirangute all, oli rangete piirangute all kevadel ja on seda uuesti sügisest. Inimeste elutööd kukuvad päevadega ümber. Ettevõtted sulgevad [uksed], inimesed jäävad töötuks, pankrottide laine jne. Teie jutus on väga palju võidukust, väga palju paatost, aga on vähe vastuseid nendele konkreetsetele küsimustele. Võtame Saksamaa, võtame teised Euroopa Liidu naabrid, kus sellele sektorile on olnud toetusi terve selle aja vältel ja on olemas juba ka kuid selge plaan vaktsineerimise kohta. Täna me ei ole saanud vastuseid vaktsineerimise küsimustele, ehkki Euroopas oleme kõik võrdsed. Eile pidasite teie ja teie fraktsioon tähtsamaks arutada siin abielureferendumi teemat. Inimesed leiavad, et see on piinlik. Milliste väärtuste põhjal te ikkagi tegutsete? Kas koroonakriisi lahendamine on prioriteet ja miks on nii vähe konkreetsust?

12:12 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, siin pole kübetki kahtlust, et minu jaoks on olnud koroonaviiruse kriisi lahendamine ja selleks iga päev aktiivselt tegutsemine prioriteet. Alates kevadest kuni siiamaani välja ja siit täna kohe ka edasi. See on olnud kogu aeg fookuses. Kogu aeg fookuses oli see enne eriolukorda ja ka peale eriolukorda. Me oleme kogu aeg valmistanud ette nii palju, kui on meil teadmisi, kui on meil tarkust, et olla paremini valmis. See, kuidas seda hinnatakse, on iga kuulaja-vaataja enda otsustada – teie otsustada ja teiste inimeste otsustada, kas Eesti on saanud selles kriisis hästi hakkama või mitte. Ma vastan ka teile, et ma kannan seda vastutust. Ma kannan seda vastutust ja see ei ole mingisugune selline, ma ei tea, keegi ütles, et see on mingi võidukõne. See ei ole mingi võidukõne. See on reaalne olukorra konstateering ja reaalsed tegevused, mida me teeme edasi, et selle viiruse vastu seista nii palju kui võimalik.

Kas vaktsineerimiskava on? On! On väga konkreetne kava. Kas teistel riikidel on midagi konkreetsemat? Ei ole! Meie, 27 riiki, käitume kõik ühtemoodi. Ootame seda vaktsiini, töötame selle nimel, et see vaktsiin tuleb, et see vaktsiin oleks usaldusväärne, kättesaadav. 

Majandusmeetmed – te ütlete, et paljud on läinud pankrotti. Ma olen teiega nõus, austatud Yoko Alender, see on väga suur probleem, et inimesed on kaotanud töö. Aga seda on olnud vähem, kui oli prognoositud. Kas me oleme ettevõtlust toetanud? Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmed – 100 miljonit, erakorralised laenud – 50 miljonit, põllumaa kapitalirent, KredExi meetmed, riigi osaluse või riiklikult olulised laenud – 300 miljonit, erakorralise käendused – 300 miljonit, elamumajanduse valdkonna meetmed – 100 miljonit, erakorralised laenud – 550 miljonit, EAS-i meetmed turismisektoris – 25 miljonit, lisaks 5 miljonit, lisaks 8 miljonit, KOV-ide investeeringud – 70 miljonit. See on see, mida me oleme suutnud teha selles riigis. Kas see on piisav? Kahjuks lähevad [ettevõtted] tõesti kinni. Riik ei suuda kõiki ettevõtteid päästa, see vastab tõele. Turismisektor on väga raskes seisus, me oleme andnud sinna juurde lisatoetuse, põllumajandussektorile oleme pannud kriisiabi juurde, turismile 8 miljonit, põllumajandusse 12 miljonit. Me oleme püüdnud anda toetust nii palju, kui me oleme suutnud. Jah, see on, ma arvan, vähendanud tööpuudust. Aga see ei ole loomulikult kasvu pidurdanud. Me oleme teinud ka kontratsüklilisi investeeringuid. Järgmise aasta eelarves on see ette nähtud ja me oleme Eesti nimel pingutanud, et tuleks taaskäivitamise kava. Need on need võimalused, mida me oleme igapäevaselt teinud.

Aga on vaja teha ka teatud piiranguid, et viirust kontrolli all hoida nii palju, kui on võimalik kontrolli all hoida. Nagu ma ütlesin oma kõnes, et kevadel oli lootus suvele, täna on lootus vaktsiinile. Täna on lootus vaktsiinile! Kui me vaatame Eestist, siis meile tundub, et igal pool on kõik selge, kõik on konkreetne ja põhjalik. Ma suhtlen oma ametikaaslastega, teiste Euroopa Liidu liikmesriikide juhtidega – samasugused küsimused! Ja need on õigustatud küsimused. Samasugune konstruktiivne kriitika. Sama palju on olukorras määramatust ja kõik püüavad teha selles väga keerulises kriisis, mitmes erinevas kriisis, sajandi kriisis, austatud Riigikogu, parimaid otsuseid. Püüavad teha parimaid otsuseid! Ja sealsamas, täna väga palju mainitud Saksamaal on needsamad küsimused ja tehakse täpselt samasugust kriitikat, mida ka meie ühiskonnas. Inimesed ütlevad, et maskid on hullud asjad, nende vastu tuleb protestida. Me näeme üle Euroopa, et see nii toimub. Valitsusel pole selget plaani jne. See ei ole etteheide, see ei ole absoluutselt etteheide. Ma ütlen, et küsimus on igal pool laual, aga me kõik üheskoos pingutame. Ja ma tahan öelda, et Riigikogu on väga palju pingutanud. Ma hindan väga palju, väga tõsiselt teie, 101 liikme, pingutust, et teha kõik, et sellest kriisist tulla välja nii kiiresti kui vähegi võimalik.

12:17 Aseesimees Siim Kallas

Signe Kivi, palun!

12:17 Signe Kivi

Suur aitäh! Austatud peaminister! Eile toimus siin Riigikogu saalis arutelu teemal, mis on nii põhiseaduses kui ka perekonnaseaduses sätestatud – abielureferendum. 58% elanikest on aga öelnud, et nad ei näe selle vajalikkust. Teie peaministrina koos koalitsiooniga leidsite, et see on riiklikult tähtsaim küsimus. Tänases tervisekriisis ootavad Eesti inimesed, et peaminister, valitsus ja Riigikogu tegeleksid oluliste probleemide lahendamisega. Mis on need kolm tõsist probleemi, millega te veel enne uut aastat tegelete? Kogu lugupidamise juures, kas see on tõesti abielureferendum? Palun kinnitage, et see nii ei ole. Mis on esimesed kolm lahendamist vajavat tõsist probleemi tänases tervisekriisis tänase peaministri arvates?

12:18 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ausalt öeldes ei usu, et te leiaksite kuskilt minu tsitaadi, et abielureferendum on kõige olulisem. Ma ei tea, kust te seda võtate. Ma võin täiesti kindlalt väita, et ma pole seda öelnud ja ei ütle ka. Meil on väga palju riigielu küsimusi, Riigikogus on ka pikad päevakorrad, erinevad punktid. Teie küsimusele, mis on kõige olulisem selles tervisekriisis, mis on seotud COVID-19-ga, vastan: saada nakatumine alla, saada see nakatumine alla eri meetmete, käitumismudelite või suuniste ja distantsi hoidmise kaudu. Ma arvan, te ütlete õigesti, et me oleme väga raskes, väga raskes ja keerulises hetkes, ja oluline on see, et me tegeleksime piisavalt vaimse tervise väljakutsetega, vaimse tervise probleemidega. See on kahjuks see, mis avaldub alles teatud aja pärast. Ma arvan, et see on tegelikult väga-väga suur, väga suur väljakutse nii noorematele kui ka vanematele.

Kui te küsite, mida ma teen enne aastavahetust: peaministrina tegelen ma iga päev sellega, et COVID-19 taanduks, iga päev, ma luban teile, austatud Signe Kivi, iga päev. Ma annan selleks kõik, et teha neid otsuseid nii palju, kui me suudame teha, et viirusele vastu seista. See on kuri viirus. Väga palju teadmatust on selle viiruse suhtes, see on väga nakkav viirus, väga kiiresti nakkav ja leviv viirus, haiguse kulg on inimestel väga erinev, väga kiiresti toimub väga tugev halvenemine ja mõned ei tule sellest välja. Selle kõrval ma teen iga päev ka seda, et meil oleks teatud majanduspakett, teatud majandusmeetmed, et hoida meie ettevõtlust üleval, selle kaudu hoida meie tööhõivet üleval. Need on kõik väga suured, väga olulised väljakutsed. Aga seda me saame teha ainult üheskoos pingutades.

12:21 Aseesimees Siim Kallas

Helmen Kütt, palun!

12:21 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Aitäh teile vastuste eest, mida te olete täna siin juba mitmeid tunde andnud! Põllumeestel on selline tore ütelus, et küll ma tahaks olla sama tark kevadel, kui minu naine sügisel. Valitsust tuleb kiita selle eest, mida kevadel tehti ja kui kiiresti reageeriti. Teie teadsite, et sügisel on tulemas uus laine, seda teadsid kõik maailma riigid. Minu meelest alustati tegevusi ja arutelusid Eestis siiski liialt hilja. Te olete öelnud, et opositsioon ainult kritiseerib ja süüdistab. Mina kiitsin kevadise tegutsemise eest, aga ma tõepoolest ei saa aru, miks alustati läbirääkimisi ametiühingute ja tööandjatega alles augusti lõpus. Tegelikult tänaseni ei ole haiguspäevad hüvitatud. Jah, see saab olema 1. jaanuarist. Me teadsime, et on töökohakolded, millest haigus hakkas levima, päris suured, sest inimesed ei jäänud koju ja sissetulekus ei tahetud kaotada. Kas on midagi, mida te ütlete täna, et oleks võinud teisiti teha?

12:22 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma tahan alustada sellest, et selles tegelikult väga sünges, raskes, kurnavas hetkes, kus me oleme, on meil ka valgust ja positiivsust. Ma olen täna mitmel korral öelnud ja ütlen ka nüüd: ühelt poolt on meil täna lootus, et vaktsiin jõuab õige pea. See on väga suur lootus. See on väga suur abi. Teiselt poolt ma olen öelnud mitu korda seda, et Eesti inimesed on olnud ääretult tublid, väga tublid. Ja ma tahan öelda ka teile, Helmen Kütt, siin otsa vaadates – me saame sellega hakkama! Me saame ka sel korral sellega hakkama, sest teisiti ei ole võimalik. Mitte kuidagi ei ole võimalik. Ma ütlesin ka oma kõnes seda, et tänu nendele vaktsiinidele tuleb 2021. aasta sügis suure tõenäosusega teisiti – tuleb kindlamalt ja tuleb paremini.

Kas mina olen eksinud, te küsite, selle koroonaviirusega seotud teatud tegevuste suhtes, või oleks midagi pidanud tegema teisiti, kiiremini, paremini? Vastus on jah. Ma arvan, ma olen teile mitmel korral öelnud, kui me oleme neidsamu haiguspäevade hüvitamisi arutanud ja ma olen teile öelnud ja ütlen ka täna – võinuks teha kiiremini, pidanuks tegema kiiremini. Aga see oli sel hetkel realiteet, et seda kokku leppida, ja oluline on see, et see kokkulepe tuli. Ma ei taha siin poliitikasse minna ja hakata vastama, et aga näete, süsteem kestis sellisena üle kümne aasta. Ka täna see kestab edasi, me teame teiega mõlemad, et see on ajutine meede.

Valitsus alustas oma tegevustega, ma ütleksin, vist teisel-kolmandal nädalal, et esimesest lainest välja tulla. Me alustasime tegevustega, et teiseks laineks, mis nüüd on käes, olla paremini valmis. Mäletate ju, austatud Helmen Kütt, kuidas oli toona ühiskonnas diskussioon, kus kohast saada maske? Täna ei ole seda. Me oleme suutnud need varud hankida. Jah, maskid on olnud ülikallid. Hind on turul väga kallis võrreldes sellega, palju need maskid maksid 2020 jaanuar või veebruar. Me oleme suutnud teha samme vaktsineerimise kohta, ravimite kohta, haiglate valmisoleku kohta. Me oleme suutnud teha väga palju samme, [kulutanud] miljoneid eurosid, et hoida oma majandust ja ettevõtlust, hoida inimeste tööhõivet. Ma arvan, et need on kõik ääretult tähtsad ja olulised sammud, mida on tehtud selleks, et olla paremini valmis teiseks [laineks], või mõned ütlevad juba, et kellelgi on käes ka kolmas laine. Nii et me kõik peamegi selles kriisis, ma arvan, iga päev või iga sekund õppima, et olla targem, kui me olime eile. Olla targem, kui me olime eile.

12:22 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, palun!

12:25 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Kui riik kehtestab piiranguid, siis loomulikult riik peab ka toetama neid, keda need piirangud puudutavad. Te olete täna rääkinud, kuidas valitsus plaanib toetada era- ja huviharidust. Minu küsimus on, kuidas te toetate üldhariduskoole, õpetajaid, kellel on oluliselt kõrgem stressitase ja töökoormus distantsõppe tõttu. Näiteks OECD on teinud heade praktikate ülevaate riikidest, kes toetavad spetsiifiliselt õpetajaid, et nad saaksid hakkama distantsõppega. Meil ei ole õpetajatel täna isegi kindlust, kas nad on eesliinitöötajad, kes saavad eelisjärjekorras vaktsineeritud. Segastest sõnumitest haridusvaldkonna kohta on täna siin juba palju räägitud. Minu küsimus on, kuidas valitsus toetab üldhariduskoole, selleks et nad paremini saaksid hakkama distantsõppega?

12:26 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et me oleme haridusvaldkonnas andnud terve selle viimase kümne kuu jooksul nii palju konkreetset sõnumit kui vähegi võimalik. Kui me olime esimeses laines, sügavas kriisis, juba siis me küsisime, millal haridus tuleb välja distantsõppest, juba siis me seda küsisime. Need seitse koolipäeva, kui on distantsõpe, on loomulikult keerulised. On loomulikult keerulised, aga ma ütlen, et see ei ole maailma lõpp. Sellega saab Eesti haridussüsteem kindlasti hakkama. Sellega saavad maailma parimad õpetajad, kes Eestis on, kindlasti hakkama. Ja meil on maailma parimad õpetajad. Meil on maailma parimad õpetajad! Arvestades seda, et need seitse õppepäeva toimuvad enne jõulupühi, siis kindlasti meie õpetajad koos lastevanemate ja lastega suudavad need seitse päeva oma õppekavas tagasi teha.

Probleem on selles, kuidas me läheme edasi järgmise aasta alguses. Tänane otsus on see, et 1. jaanuarist jätkub kõik tavakorras. Aga kindlasti me peame vaatama numbreid ja hetkeolukorda uuesti 28. ja 29. detsembril, ja ka valitsuse otsuses on selline põhimõte: kui valitsus ei otsusta teisiti. Me näeme täna väga palju Euroopa riikide täielikke sulgemisi, sealhulgas ka hariduses. Täielikku sulgemist, sealhulgas ka hariduses.

Kuidas me Eesti õpetajaid toetame? Ma arvan, et me oleme Eesti õpetajaid toetanud, vähemalt mina olen saanud kaasa rääkida viimasel neljal aastal väga tugevasti selles, et õpetajad on olnud selge prioriteet palgakasvus, palgatõusus. Seda ütlevad ka eri rahvusvahelised organisatsioonid, et Eesti õpetajate palk on tõusnud märkimisväärselt: keskmine palk, õpetajate palga alammäär, koos sellega kõrgharidus- ja kultuuritöötajate palk. See on olnud väga konkreetne meede, mida me oleme teinud. Parem töökeskkond, investeeringud koolihoonetesse. Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et me oleme õpetajaskonna kuidagi kõrvale jätnud. Aga tõsi on see, mida te ütlete: ma arvan, et see, mida õpetajad tegid kevadel väga pikalt distantsõppes olles, oli vägitükk, see oli suur vägitükk! Oli väga keeruline valmistada ette tunnid, teha kõik selleks, et võimalikult vähe õpilasi jääks õppeprotsessist välja. Ja me teame, et paljud õpilased jäid õppeprotsessist välja. Ja olles samal ajal mitte ainult õpetaja, vaid see inimene, heas mõttes see mentor, kes teeb kõik selleks, et ka selle õpilase vaimne tervis ei halveneks, ja jäädes seejuures ka ise terveks. Aitäh teile!

Vabandust! Vaktsineerimise osas, mida te ütlesite. Tõesti on otsustatud seda, et esimene liin on siis – ma väga vabandan, Riigikogu aseesimees – tervishoiutöötajad ja meditsiin. Ja siis on teised eesliinil töötavad inimesed, kelleks kindlasti on pääste[ametnikud], politsei, kelleks kindlasti on haridus[töötajad].

12:29 Aseesimees Siim Kallas

Nüüd, Kalle Grünthal, palun!

12:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Küsin teilt sama küsimuse, mida ma küsisin ELAK-is ja millele ma vastust ei saanud. Vaktsiin on kohe-kohe tulemas, kuid avalikkusele on ikkagi teadmata vaktsiini kõrvaltoimed. Nagu kõik ravimid, põhjustab kindlasti ka see vaktsiin kõrvaltoimeid. Toon näiteks teada-tuntud ibuprofeeni, mille infolehel on hoiatus, et ärge kasutage ravimit, kui teil on ebaselge põhjusega vereloomehäired, kui teil on silmanärvipõletik, kui teil on maksatsirroos jne. Samuti võib ibuprofeen olla seotud südamelihase infarkti või insuldi kõrgenenud riskiga. Kõrvaltoimetest märgitakse muu hulgas ära, et ibuprofeen võib põhjustada neerukahjustust ja maksakahjustust, soodumust jäsemete tursete tekkeks, võib tekkida ajukelmepõletik ja/või nägemishäired. Küsin: millised on selle vaktsiini kõrvaltoimed ning milline on selle mõju näiteks viljakusele ja millised võivad olla kõrvaltoimed sündimata lastele? Olen seisukohal, et valitsus peab teadma, mida ta oma rahvale vaktsiiniga annab. See peaks olema praegu prioriteet number üks. Eesti rahvas ei tohi olla katsejäneseks ravimitootjatele.

12:31 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen selle viimase osaga, mis te ütlesite, täiesti nõus. Sellepärast ma olengi kogu aeg öelnud, et me töötame selle nimel, 27 riiki, et vaktsiin oleks usaldusväärne, ohutu. See, mida te küsite, et millised on kõrvaltoimed. Kui tuleb vaktsiini müügiluba, on kogu see info kirjas, mida te praegu lugesite selle teise ravimi kohta. Nii on ka täna. Kui me teeme mingeid muid vaktsineerimisi, näiteks puugivastase vaktsiini või gripivastase vaktsiiniga, siis öeldakse, millised need kõrvaltoimed võivad olla. Kindlasti tuleb ka selle vaktsiini puhul öelda, mis on kõrvaltoimed. Ma olen täiesti veendunud, et vastav info antakse kaasa, kui need vaktsiinid on reaalselt saanud müügiloa.

12:32 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun! 

12:32 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Paraku tuleb tõdeda, et haiguspäevade hüvitamisega jäite hiljaks. Selge soovituse andmisega, et siseruumides kantaks maske, jäite hiljaks. Koolidele ja koolipidajatele selgete juhistega, kuidas kriisis käituda, jäite hiljaks ja segadus jätkub. Detsembri alguses ütles PERH-i juht, et ka meditsiinipersonali koolitamisega oleme jäänud lootusetult hiljaks. Sel ajal, kui teised riigid tegelesid sellega, et anda spetsiaalne väljaõpe nendele meedikutele, kes on võimelised koroonapatsienti abistama, ei teinud meie midagi. Selles olukorras on minu küsimus teile: millise stsenaariumiga te praegu töötate? Mis on olukord? Milline on koroonapatsientide arv haiglates nädala-kahe pärast? Ja kuidas tagatakse see, et meil on piisavalt meditsiinipersonali nende inimeste aitamiseks?

12:33 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Seda, härra Saar, kas Jüri Ratas jäi hiljaks või mitte, ma arvan, et seda saame otsustada siis, kui me oleme selle viiruse seljatanud. Ma arvan, et see, mida te praegu ütlete, on lihtsalt poliitretoorika ja ma tegelikult mõistan, miks te seda ütlete. Ma kindlasti ei saa öelda, et me oleme teinud kõik briljantselt ja hästi, et meil pole olnud probleeme. Muidugi on olnud! Ma vastasin siin eelnevale küsimusele, et see kriis on mitmetahuline kriis. Ma ei tea, kas nii rasket kriisi on üleeuroopaliselt üldse olnud. Mõned Euroopa riikide juhid ütlevad, et see on suurim ja keerulisim kriis sellel sajandil, või vabandust, viimase 100 aasta jooksul. Arvestades meie lähiminevikku, meil on olnud kriise ja väga raskeid hetki muidugi väga-väga palju. Aga kindlasti on see üks suurimaid. See on kindlasti selline väga mitmetahuline kriis, kus me ei saa ravida ühte kriisi. Me peame  ravima võib-olla kahte, kolme, isegi nelja kriisi. Tervishoid, majandus. Seda, et me ei tea tegelikult, mis prognooside alusel me majanduskasvuga töötame. Teadmatust on niivõrd palju.

Kas me ei ole midagi teinud õdede, meditsiinipersonali koolitamiseks, õpetamiseks? Ma ei ole sellega üldse nõus! Muidugi oleme teinud! Infektsionistide koolitused näiteks hooldekodudes – see on olnud kevadest kogu aeg pidev töö. Pidev töö, mida me oleme teinud! Nii et ma ei saa sellega kuidagi nõustuda. See, et uute COVID-i osakondade avamine tekitab plaanilises ravis arstide-õdede defitsiiti – jah, see vastab tõele. Aga  koolitada neid välja kolme kuuga? Me teame, kui kaua arstiks õpitakse: kümmekond aastat. Seda ei ole võimalik teha nii, et me juunis alustame ja augustis on need õed olemas. Ei ole nii! Või doktorid. Selles mõttes ma olen teiega päri. Jah, kui teha juurde COVID-i osakondasid, siis see tähendab kuskilt võtmist ja see on plaanilisest ravist võtmine. See on probleem.

Milliste prognooside alusel me täna töötame? Töötame selle prognoosi alusel, mis meil on täna teada ja nii palju, kui me saame siit tulevikku vaadata. Hetkel on teada see, nagu ma ka ütlesin, et meil on haiglaravil tänase seisuga 313 inimest, juhitaval hingamisel 19. Ma soovin neile kõigile kindlasti tugevat tervist ja kiiret paranemist! Selge on see, et nende piirangute, mis me tegime 10. detsembril, millest enamik jõustus alles eile, 14. detsembril, mõned ka 12. detsembril, nende mõju ei ole momentaalne. See mõju, suure tõenäosusega – et nakatumine langeks, kui selle tulemusena üldse nakatumine langeb –, tuleb aasta lõpus. Sealt edasi kasv jätkub, haiglaravi vajavate inimeste kasv ju jätkub. Et see langeks, ka see võtab mõned nädalad aega. Nii et kahjuks need otsused ei ole nii, et täna teeme kell 12.36 otsuse ja kell 13 on tulemus käes. See nii kahjuks ei ole. Aga selge on see, et tänaste prognooside valguses haiglaravikohtade vajadus kasvab. Ja selleks me peame olema valmis, selleks me oleme valmis. Need stsenaariumid on olemas. Tõsi, iga järgmine samm, iga järgmine stsenaarium tähendab võib-olla isegi mõnes haiglas plaanilise ravi täielikku seiskumist, mis on muidugi väga suur probleem.

12:37 Aseesimees Siim Kallas

Eerik-Niiles Kross, palun!

12:37 Eerik-Niiles Kross

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Kevadel me arutasime siin eriolukorra kehtestamist ja sellega kaasnevaid õiguste piiramisi. Siis ma ka ütlesin teile, et Riigikogu ei saa ilmselt valitsusele õpetada, kuidas kriisi tuleb hallata, küll aga saab õiguslikke küsimusi küsida. Mu küsimus puudutabki kogu meie tegevuse õiguslikku raamistikku. Siis te ütlesite, küsimise peale lubasite, et valitsus tuleb õppetundide analüüsiga sügiseks Riigikogu ette. Seni pole me seda kuulnud. Me arutasime kõike, mis seondub eriolukorraga, ja oli jutt hädaolukorrast, et valitsus tunnetab kuidagi hädaolukorda ja siis otsustab, kas eriolukord kehtestada või mitte. Kõik need erikorrad tulenevad põhiseadusest ja selleks need ongi ette nähtud, et põhiseaduslikke vabadusi saab piirata erikordade kaudu. Siis tuli valitsus lagedale nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatustega. Riigikogu tuli kiirkorras vastu, menetlesime ära, et oleks lihtsam asju majandada. Selle käigus valitsus ka lubas, et sügisel tuleb selline lai, hästi analüüsitud seaduseelnõu, mis kõiki neid tekkinud probleeme kajastab, ja näeb ette uued võimalused, kaasajastatud võimalused, et kõik need põhiseaduslike õiguste riived saaksid arvestatud.

12:39 Aseesimees Siim Kallas

Küsimus paluks!

12:39 Eerik-Niiles Kross

Nüüd on varsti uus aasta, kriis on jälle käes. Ei ole seda eelnõu siia tulnud. Kolm küsimust. Millistel kaalutlustel erakorralist seisukorda seekord välja ei ole kuulutatud? Kriis on tõsisem kui kevadel. Kuidas läheb teil selle analüüsi tegemisega, mida te 12. märtsil lubasite? Kolmandaks, millal me võime seda seaduseelnõu näha, mida sügiseks lubati?

12:39 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma vastan siis kõigepealt, et ma olen tänulik selle eest, mida Riigikogu kevadel tegi! Need muudatused, mis seadusandlikult tehti – mida te ka ise ütlesite –, on olnud vajalikud, need on andnud meile võimalusi operatiivsemaks õiguspäraseks otsustamiseks, ja eriti selles kriisis on seda olnud vaja. Selle eest suur tänu Riigikogule! Kas nüüd võiks veel analüüsida ja teha veel mingeid muudatusi? Kui me seda valitsuses näeme [nii], siis kindlasti me tuleme nende ettepanekutega teie ette. Ka Riigikogu ise on selles kriisis muutnud töökorraldust, et saab teha istungeid ka, ütleme, distantsilt. Aga näiteks, see ei ole muidugi minu öelda teile, aga minu meelest peaks täiesti mõtlema ka sellele, et võib-olla mingil hetkel on vaja teha hübriidistungeid. Ma mõtlen, et kes on distantsil ja kes on kohapeal. See võib tulla pigem varem kui hiljem.

Aga jah, kui te küsite valitsuse tasandilt, siis me oleme mõningaid seadusemuudatusi tõesti arutanud, et tulla paluma veel Riigikogu toetust initsiatiividele või ideedele, ja peale neid analüüse on need ära langenud. Aga see ei tähenda seda, et ühel hetkel me ei või tulla sellise kompleksse analüüsiga. Ma arvan, et seda, mis te tõstatasite, võiks täiesti analüüsida aasta alguses, ma ei tea, kas siis põhiseaduskomisjonis või õiguskomisjonis. Vaadata üle, mis muudatusi oleks vaja ja kas ka Riigikogu näeb, et need on mõistlikud või mitte, vähemalt komisjoni tasandil. Nii et ma arvan, et seda tagasivaadet võiks küll aasta alguses teha.

12:41 Aseesimees Siim Kallas

Ivari Padar, palun!

12:41 Ivari Padar

Aitäh! Härra peaminister, häid lähenevaid jõule teile ka! Kõigepealt ma remargi korras märgin ära, et hea, et te tõstsite esile selle asja, mille nimi on hajaasustuse programm ehk programm, mille puhul õige väikeste rahadega saab õige palju kasu teha selleks, et ka tänasele olukorrale kaasa aidata. Aga nüüd teile selline küsimus. Te oma ettekandes rääkisite ühiskonna monoliitsusest. Ajad on rasked. Me ei tea, kui pikalt meil tuleb veel raskustega võidelda, aga küll me hakkama saame. Selle ühiskonna monoliitsuse seisukohalt [tekitab küsimusi] selle teema, mille nimi on abielureform, ümber jauramine. Ütelge mulle, mis on teie seisukoht? Kas täna selle abielureformiga tegelemine keerulises olukorras ühiskonna monoliitsust ja stabiilsust suurendab või vähendab?

12:42 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea Ivari! Kõigepealt soovin sulle ka ilusat jõulukuud ja saabuvaid jõulupühi! Jõulurahu on välja kuulutatud ja see on ka oluline. Aga mis ma tahan öelda: see monoliitsus ja ühtsus ja üksteise toetamine selle kriisi raames on muidugi ääretult tähtis ja oluline. Ja ma arvan, et kõik tegevused peavad olema sellele suunatud. Samas, Riigikogus on ka väga palju teisi teemasid. Seesama abielureferendumi küsimus, mis eile läbis esimese lugemise. Ma tahan öelda, et kõiki teisi poliitikaid ei saa ju panna seisma, ka nendega tuleb edasi liikuda, nii nagu Riigikogu otsustab. Riigikogu on otsustanud esimese lugemise lõpetada. Teatavasti sellel otsuse eelnõul on muudatusettepanekute tähtaeg ja siis tullakse teisele lugemisele. Ma arvan, et fookus, nagu siin küsis, kui ma ei eksi, Riigikogu liige Signe Kivi – ma ütlesin ka, et minu jaoks kindlasti ei ole abielureferendum fookus number üks või kaks või kolm. Täna on fookus koroonaviirus, sellega tegelemine, et teha kõik selleks, et haigus COVID-19 hakkaks taanduma. Teha kõik selleks, et selle vastu seista, selle tõusu vastu seista, et see haigus ei kasvaks ühiskonnas edasi, et hoida majandust, aidata majandust ja töökohti. Ma arvan, et see peab olema hetkel fookus number üks, kui me räägime lühiperspektiivist.

12:43 Aseesimees Siim Kallas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:44 Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Mu küsimus on kahes osas. Esiteks, vaktsineerimiskava puudutav [küsimus]. Te olete valitsuses paika pannud, kellel on võimalus esmajärjekorras ennast vaktsineerida. Need grupid on avalikustatud, need on vaktsineerimiskavas kirjas ja neid on kolm. Nende hulgas, esmajärjekorras vaktsineeritavate hulgas, ei ole õpetajaid ega haridusasutuste töötajaid. Ometi on koolide kinni-lahti-režiim osalt seotud just sellega, et viirus levib õpetajate hulgas. Miks esmajärjekorras vaktsineeritavate hulgast on õpetajad, vähemalt kõrge levikuga piirkondades, välja jäänud?

Teine osa küsimusest puudutab viiruse tõttu piiratud tegevusega ettevõtete toetamist. Te ütlesite, et Ida-Virumaal on lootust palgatoetusele, see on kindlasti vajalik. Aga ka Ida-Virumaal on suur hulk ettevõtjaid, just väikeettevõtjaid, hädas suurte püsikuludega. Nii et ma kindlasti panen südamele, et seal oleks võimalik paindlik toetuse maksmine. Mu küsimused on järgmised. Kas Ida-Virumaa kriisistaapi on plaanis laiendada ka ettevõtluse esindajaga? Kas palgatoetus laieneb ka teistes piirkondades pihta saanud ettevõtetele? Ja kas te kaalusite ka seda, et rakendada Ida-Virumaal sellist mitte kõiki ühe vitsaga löövat lahendust, kuna viirusesse nakatumise olukord Ida-Virumaa-siseselt on valdades väga erinev?

12:45 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Siin on nii palju küsimusi. Kõigepealt, vaktsiinid saavad alguses olema defitsiidis, see on selge. Nii palju, kui on Eestis soove vaktsineerida, ei ole üheski riigis. Tuleb teha mingisugune järjestus. Nagu me oleme öelnud, on esimesed tõesti need inimesed, kes on tervishoiutöötajad, tervishoiuasutuses töötavad inimesed. Edasi tulevad hoolekandeasutuse töötajad ja sealsed elanikud – see on see [koht], kus me näeme, et suremus on väga kõrge, kui sinna peaks haigus sisse tulema. Ja nagu ma ka eelnevalt ütlesin, on eesliin loomulikult esimeste positsioonide hulgas. Aga me peame arvestama ka seda, et kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosiga inimesed peavad samuti saama vaktsiinile juurdepääsu. Nii et meil ei ole nii, et on auto, siin on 1,3 miljonit vaktsiini ja kõik, kes tahavad, kohe saavad. See on see põhjus, mingi valik tuleb teha.

Nüüd edasi. Ida-Virumaa meede, ma veel kord rõhutan, see 2,1 miljonit on seotud 10. detsembri otsustega. Need on need otsused, millega me sulgesime Ida-Virumaal väga palju ettevõtlust – üle 200 ettevõtte. Ma ei ole kordagi öelnud, et see toetus on seotud ainult palgatoetusega. Ei ole. Vastupidi, ma ütlesin ka siin ettekandes eelnevalt vastates, et see on üsna vaba, kuidas ettevõtja seda kasutab – kas liisingumakseks, kas rendimakseks, kas mingiks investeeringuks, kas kommunaalkuluks, kas tööjõukuluks. Seda saab ettevõtja ise valida ja ma arvan, et see peaks olema võimalikult suure lõtku või vabadusega. Põhiline on see, et see ettevõte ütleks, kui need nädalad on möödas, et tal on usk ja soov ja tahtmine ettevõtlusega edasi minna. See on peamine.

Nüüd sellest, kas kaasata ka erinevaid majandusspetsialiste. Loomulikult, ma ei näe mingit probleemi, et kaasata majandusspetsialiste erinevatesse staabi- või kriisinõupidamistesse, kui see vajadus on. Päästeamet seda täna kureerib, seal on omavalitsused, seal on Terviseamet. Seda võib alati teha. Mina isiklikult olen kaasanud. Ma olen isiklikult moodustanud ettevõtjatest sellise eksperdikogu, me töötasime kevadel ja suvel. Nüüd me saime uuesti kokku ja leppisime kokku, et me jätkame seda tööd. Nii et minu juures igal juhul ka ettevõtjad töötavad ja erinevate ettevõtlusorganisatsioonide juhid on sinna kaasatud, olgu need suuremate või väiksemate katusorganisatsioonide juhid.

12:48 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

12:48 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Me oleme täna rääkinud siin palju vaktsiinist ja vaktsineerimisest. Minu küsimus tuleb ühe mureliku Lõuna-Eesti kodaniku palvel. Ta väitis natuke irooniliselt, et milleks meile vaktsiin, kui meil äkki ei ole süstlaid. Ta oli eile televisioonis kuulnud kõrge [positsiooniga] terviseametniku suu läbi, et meil ei ole piisavalt süstlaid. Mis info teil on? Või mis te talle ütleksite? Kas me saame vaktsiini?

12:49 Peaminister Jüri Ratas

Kõigepealt ma tänaksin seda ... Mitte tänaksin. Ma tänan seda Lõuna-Eesti elanikku, kes selle küsimuse teile edastas! Öelge, et ärge olge murelik! Meil on täna vaja üksteist toetada ja toetage kindlasti ka seda küsijat, vähemalt minu poolt. Kas on süstlaid? Ma olen täiesti veendunud, et kui on vaktsiinid, siis on olemas ka kõik tarvikud: külmkapid, süstlad ja muu. Me oleme seda vajadust ette näinud, selle kohta vastav raha on eraldatud ja selle üle muretsema ei pea.

12:49 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun!

12:49 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on mõnevõrra vastassuunaline võrreldes valdava enamuse küsimustega siin saalis. Mina kindlasti ei kuulu kõikvõimalike piirangute ohjeldamatute pooldajate hulka, pigem ma olen murelik nende piirangute majandusliku või psüühilise mõju alahindamise pärast. Ma arvan, et üheks kõige valusamaks näiteks tegelikult on otselendude keelamine juba mitu kuud tagasi. Ja alles nüüd Euroopa Komisjoni survel see keeld kaob. Samal ajal, kui ümberistumisega lenda palju tahad.

Siit tulenevalt [küsin]. Teadupärast on turismisektor saanud kõige rohkem selle kriisi tõttu kannatada, kui majanduslikku mõju silmas pidada. Ma loen ette, mis on minu jaoks täiesti arusaamatu – see ei käi kindlasti teie kohta –, ja tahaks küsida, kas rongijuht on jäänud magama. Loen sellise lause: "Eneseisolatsiooni kohustus ei laiene neile inimestele, kes saabuvad Eestisse riigist, mille nakatumisnäitaja on alla 25 inimese 100 000 elaniku kohta." Minu jaoks tundub see täiesti arusaamatu ja lausa jabur. Andke andeks! Kui meie nakatumiskordaja oli 25, siis oli see arusaadav. Täna, kui meil on 462, siis öelda, ma ei tea, et Prantsusmaalt, kus on kaks korda väiksem, Hispaaniast, kus on kaks korda väiksem, või Norrast, kus on neli korda väiksem, et ka nemad lähevad selle 25 alla. Kas ei ole aeg seda 25 tõsta mõnevõrra kõrgemale? Vastasel korral otselendude lubamine uue aasta algusest maandub täiesti tühjale kohale, see tegelikult ei realiseeru. Minu arust on see täiesti arusaamatu number.

12:51 Aseesimees Siim Kallas

Küsimus, paluks!

12:51 Toomas Kivimägi

Miks see number nii maha on jäänud?

12:51 Peaminister Jüri Ratas

Jaa, aitäh teile! Ma vastan niiviisi, et ma jätkuvalt arvan täna, et kõige õigem on mitte ainult need pühad ja see koolivaheaeg veeta Eestis, vaid on õige veeta see Eestis oma perega väga kitsas ringis, väga-väga kitsas ringis.

Nüüd, see konkreetne küsimus, mis te küsisite selle näitaja kohta, et kas ei oleks aeg see üle vaadata. Vastus: jah on ja me kindlasti seda lähiajal ka teeme. Aga me peame arvestama, et väga palju tuleb ka nakkust sisse välismaalt, nii nagu tuleb ka töökohtadest, pereringis ja igalt poolt. Meie eesmärk peaks täna selles kriisis ikkagi olema see: teha kõik selleks, et kontakte vähendada. Kui need reisid ei ole täna nii vajalikud, siis minu meelest tuleks need reisid praegu ära jätta.

Turismisektor, te ütlete õigesti, on väga tugevalt pihta saanud, ääretult tugevalt pihta saanud. Turismisektoris olid toetusmeetmed kevadel, on olnud ka nüüd toetusmeetmed, rahalised meetmed. Kas see kõik küsimused lahendab? Loomulikult mitte. Aga mingit osa turismisektoris see kindlasti lahendab. Turismisektor on väga suur ja lai. Kui me puhkame Eestis, kui me puhkame Eestis ja tarbime ka Eesti, ütleme, erinevat turismisektorit nii palju kui võimalik, ohutult, siis me tegelikult toetame ju ka turismi siin. Ja suvisel perioodil on minu teada nii mõnedki Eesti turismisektori osad öelnud, et see, et oli üleskutse "Puhake Eestis, olge Eestis!", aitas neid päris palju. 

12:53 Aseesimees Siim Kallas

Jaak Juske, palun!

12:53 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Ka mina soovin teile ilusaid jõulupühi! Aga tahaksin rääkida koolide sulgemisest. See segadus, mis oli koolide sulgemisega, vääriks sajandi kommunikatsiooniämbri tiitlit ja siin on kindlasti oma vastutus nii Vabariigi Valitsusel kui ka Tallinna linnal. Kogu see segadus on seda kummalisem, et te olete härra linnapeaga teatavasti erakonnakaaslased. Te ütlesite, et te ei tea täpselt, mis saab koolidest jaanuaris, kui jõulupuhkus lõpeb. On kummaline, et valitsusel sihukene pikem plaan puudub, aga mina soovitan teil kindlasti usaldada rohkem koole, sest koolid teavad kõige paremini, kuidas ohutult oma tööd korraldada. Selline hea soovitus teile!

12:53 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ka teile, härra Juske ja teie perele ilusat jõuluaega! Et see tuleks armas ja ka ohutu! Aga mida ma tahan öelda? Te ütlete, ma ei tea, sajandi ämber või mitte. Andke andeks! Eesti haridussüsteem selle seitsme distantspäevaga ja koolide sulgemisega kokku küll ei kuku. Ma ütlesin siin mitu korda: Eesti õpetaja, maailma parim, saab ilusti sellega hakkama! Seda küll karta ei ole vaja[, et ei saa]. Sõnum oli väga selge: kontakte tuleb vähendada. Kes soovivad, saavad edasi teha konsultatsioone, praktikat, olümpiaade jne. See, mis te ütlete võimsa sõnumina – sajandi ämber –, te võite seda öelda. Ma ütlen veel kord, et koolisüsteem ja haridussüsteem saab sellega ilusti hakkama.

Nüüd, te küsite, mis plaan on jaanuarist edasi. Andke andeks, tuleb vaadata, mis seis on viirusega selle kuu lõpus, ja siis kindlasti tuleb teha otsus. Kindlasti siis tuleb otsus. Täna on see, et haridussüsteem läheb edasi tavakorras, aga valitsus vaatab selle asja üle detsembri lõpus. Oleneb sellest, mis seis on viirusega.

12:55 Aseesimees Siim Kallas

Härra peaminister, ma pean paluma teid paariks minutiks siia kõrvale istuma, kuna on tulnud avaldus, et me pikendaksime tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui kella 14-ni. Nii et ma pean nüüd panema selle hääletamisele.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:57 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud.

Me jätkame istungit. Härra peaminister, teile on veel üks küsimus. Kalvi Kõva, palun!

12:58 Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Jüri! Alustuseks suur tänu, et sa täna siia meie ette tulid ja meie küsimustele vastad ja ülevaate annad! Mul on selline küsimus. Enamik riike, kes on meist paremini selle pandeemiaga hakkama saanud, näiteks Norra, Iirimaa, Soome, on hoidunud põhikoolide sulgemisest. Hoidunud põhikoolide sulgemisest, aga esimeses, ütleme siis, osas on sulgenud meelelahutusasutused, kõrtsid. Eesti on käitunud vastupidi. Väike Kõva peab Rõuges kodus olema, aga paps võib Tallinnas mööda kõrtse käia kümnestes puntides. Miks te nii teete? Miks te neid meelelahutusasutusi esmajoones kinni ei pane? Põhikoolid oleksite võinud siiamaani lahti jätta.

12:59 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea Kalvi! Kõigepealt on mul ääretult hea meel, et sarnaselt minuga oli ka sinul 10. päeva test negatiivne. See on, ma arvan, väga oluline. Nüüd, sa ütlesid, et sinu kallis poeg peab olema kodus ja sina saad siin kõrtsides ringi tuuseldada ja uidata. Kindlasti, ma arvan, sinu poeg saab ka ju teha seal erinevat huvitegevust, trenni, ta ei pea üldse kodus istuma, ja ju tal seda [huvitegevust] ka on, maapiirkonnas kindlasti. Mina ei usu ka seda – nii palju sind teades –, et sa seal kõrtsides ringi tuuseldad igal õhtul. See on üldse huvitav võrdlus, kui öeldakse, et näete, koolid on kinni ja nüüd Eesti inimesed on kõik õhtud ainult kõrtsides. See ei vasta ju tõele! Me teame seda, et alates kella 22-st on need kohad ju suletud.

Peale seda halba juhtumit, mis toimus ühes spaas, ei saa ka erapidudeks neid pindasid rentida, või õigemini ei tohi. Nii et ma arvan, et see kindlasti ei ole kuidagi proportsioonist väljas või et see on nüüd probleem. Küsimus on ju kontaktides. Ma arvan, et need on nagu erinevad [asjad], kas me ütleme kõikide söögikohtade kohta kõrts või ütleme, et mõned on restoranid, mõned on kohvikud. Süüa peab inimene ka saama, see on selge, ja päris paljud kasutavad neid kohtasid ikkagi söömiseks, mitte selleks, et seal suurt pidu pidada. Ja kontaktide arvu vähendamise mõttes on koolide seitsmepäevane sulgemine selles mõttes ju väga-väga oluline, sest laste hulgas on nakatumine kõvasti tõusnud. Nii et jah, ma ei ole kunagi nii kaalukausile pannud, et, ma ei tea, kõrts on lahti ja koolid on kinni. Ma arvan, et see on väga meelevaldne ja seda nii minu meelest ei saa ka teha. 

13:01 Aseesimees Siim Kallas

Veel on üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

13:01 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Eile siinsamas saalis oli opositsioon täiesti paanikas selle pärast, et miks peaminister ei tule rääkima. Täna, kui te olete siin kohal, on saalis ainult mõned üksikud opositsioonisaadikud. Ja kui me vaatame neid küsimusi, siis on täiesti ükskõik, mida valitsus teeb: teeb ühtpidi, on paha, teeb teistpidi, on paha. Kõik on paha. Mis te arvate, kas selle taga on tegelikult mingisugune mure või mingisugune tõsine soov midagi paremaks teha või käib meil siin saalis lihtsalt opositsiooni korraldatud poliitmäng ja spinnimine?

13:02 Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Tõesti, minu soov oli teid informeerida, tulla teie ette võimalikult värske informatsiooniga, mida valitsus saaks Riigikogule anda. Kuna ma tean, et see päev on teisipäev, millal me oma nõupidamisel neid teemasid arutame – täna olid väga põhimõttelised otsused –, siis ma tõesti soovisin siia tulla, ja ma ka sissejuhatuses tänasin väga Riigikogu esimeest, juhatust ja Riigikogu liikmeid selle võimaluse eest.

Nüüd, ma usun seda, et me kõik saame aru, et koroonaviirus on ühiskonnas ikkagi väga-väga suur murekoht, mis paneb meie südame valutama igal hetkel. Ma usun, et see on nii ka Riigikogu liikmetel. Tänased küsimused on ju olnud väga olulised: kuidas toimub vaktsineerimine, mis toimub majandusega, mis toimub piirangutega. Mõned on öelnud, et see on, ma ei tea, sajandi kommunikatsiooniämber või mida see härra Juske ütles. Aga ma arvan, et ta tegelikult samamoodi muretses selle pärast, kuidas haridussektoril läheb. Nii et ma soovin ka teile, austatud Riigikogu esimees, vastates siin Riigikogu kõnetoolis, öelda, et see koostöö, mis on Riigikogu ja valitsuse vahel olnud, on minu meelest olnud hea, ja ma kindlasti soovin seda jätkata. Aitäh selle võimaluse eest täna seda debatti ja keskustelu siin pidada!

13:04 Aseesimees Siim Kallas

Protseduuriline küsimus? Muidu on võimalik ainult üks küsimus.

13:04 Indrek Saar

Jaa. Kuna Henn Põlluaas mainis opositsiooni ja ma tunnen ennast selles hetkes ära, ja kuna selles mainimises oli ilmselge valeinformatsioon, siis ma pean siinkohal juhtima tähelepanu, et peaaegu kõik opositsiooni liikmed on pidanud peaministriga debatti ja küsinud ära oma ühe küsimuse, mis opositsioonile on antud. See on punkt üks.

Ja punkt kaks: opositsioon, hajutades enda suures saalis viibimist ja kuulates seda diskussiooni vahepeal muude infokanalite kaudu, püüab hoopis anda eeskuju, kuidas tänases terviseolukorras käituda. 

13:05 Aseesimees Siim Kallas

See oli protseduuriline märkus ja sellega küsimustele vastamise lõpetame. Aitäh, härra peaminister!

On aeg avada läbirääkimised. Esimesena Kaja Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel.

13:05 Kaja Kallas

Aitäh! Palun kohe kolm minutit juurde!

13:05 Aseesimees Siim Kallas

Kokku kaheksa minutit.

13:05 Kaja Kallas

Aitäh! Austatud kolleegid! Koroonakriis ja sellega kaasnev kõrvalmõju meie arstiabile, laste haridusele, ettevõtlusele ja ühiskonna vaimsele heaolule laiemalt on meie kõigi tänane väljakutse. Mul on kahju, et valitsusjuhid on sellest aru saanud ainult retoorikas. Me kuulsime valitsuse ministritelt juba mais, kuidas tuleb teine laine, kuidas maskid on uus sotsiaalne norm ja kuidas kogu riigiaparaat töötab COVID-19 teiseks laineks valmistumise nimel. Meil olid isegi ministrid, kes kehastusid poliitilisteks viroloogideks ja pidasid end oma edevuses pädevamaks kui professorid ja teadlased. Tegelikkus on kahjuks teistsugune. Sügisel alguse saanud koroonapuhang on tänaseks kontrolli alt väljas. Meie ministrid on kuude kaupa tegelenud poliitiliste rumalustega – vaenanud seksuaalvähemusi ja USA värsket presidenti, tegelenud poliitiliste mängudega perekonnaseaduse teemal ja hakanud isegi välja mõtlema küsimusi abordi teemal. Ministrid astuvad tagasi, skandaalid tulevad ja lähevad, kuid meie tähelepanu alt on välja jäänud koroona.

Reformierakond on teinud mitmeid algatusi, et koroonaviirusega tegelemist tõsisemalt võetaks. 6. juulil tegime ettepaneku moodustada komisjon, mis hakkab analüüsima kevadel Eestit tabanud viiruse epideemiaga võitlemist. 14. septembril tegime ettepaneku töötada välja alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamise kava COVID-19 viiruse oludes ning õpetajatele ja õpilastele turvalise õpikeskkonna tagamiseks. 22. oktoobril toimus Reformierakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas elada koroonaviirusega?" arutelu, kus esinesid eksperdid. Sealt koorus välja mitmeid õppetunde teiseks laineks. Muu hulgas arvasid eksperdid, et koolid peaksid olema viimased, mis kinni lähevad, ja laussulgemisega ei peaks tegelema, vaid tegutsema [peaks] väga eesmärgipäraselt. Valitsuse liikmed tegelesid samal ajal vähemuste solvamisega, mis lõppes üksteisele tortide saatmisega. Eile andsime Reformierakonna fraktsiooni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu kriisi tervikkava koostamiseks ja lisasime varasemad ettepanekud, mida valitsus seni inimeste turvatunde tõstmiseks ei ole suutnud ära teha.

Praeguseks on selgunud valitsuse peamised vead koroonakriisiga tegelemisel. Esiteks, valitsus ei ole kasutanud esimese ja teise laine vahelist aega selleks, et aidata haiglatel valmistuda viiruse teiseks laineks. Suve ei kasutatud valmistumiseks ja õppetundide kogumiseks. Meenutan, et näiteks eelmise laine keskmes olnud Kuressaare Haigla juht ütles siinsamas kõnepuldis, et Reformierakond oli ainuke, kes küsis nendelt neid õppetunde, valitsus seda ei teinud. Samamoodi meditsiinijuht Urmas Sule on öelnud, et suve kasutati puhkamiseks, mitte teiseks laineks valmistumiseks ning vajaliku meditsiinipersonali leidmiseks. Ja see maksab praegu kätte. Plaani ei ole ega ka ei paista.

Teiseks, kui valitsus tuleb välja piirangutega, peaks olema kohe selge ka kompensatsioonimehhanism tekkivate kahjude hüvitamiseks. Praegu näeme seda eriti selgelt Ida-Virumaa puhul, et Ida-Virumaa on jäetud üksi. Vaprad ettevõtjad, kes seal tegutsevad, saavad valitsuse otsustest teada meedia vahendusel. Täna lubatud 2,1 miljonit tööturuhüvitist on liiga vähe ja tuleb liiga hilja. Pole isegi selge, kui palju neid inimesi on alles jäänud, kes tööturuhüvitist vajaksid, ja kas see aitab ettevõtetel ellu jääda.

Kolmandaks, vaktsineerimise küsimuses pole tänaseni olnud mingit selget plaani, või kui see on, siis seda kava täisteksti on hoitud inimeste ja isegi Riigikogu sotsiaalkomisjoni inimeste eest salajas. Pühapäevases "Aktuaalses kaameras" kirjeldati väga selgelt Läti vaktsineerimiskava – millal alustatakse, kellest alustatakse, kuidas korraldatakse. Täna avaldati ka Eesti vaktsineerimiskava, milles on kirjas suunad, aga mitte tegevustasandi detailid, ja milles on siiski palju küsitavusi ja ebaselgust. Vaktsineerimise kavandamise puhul on olnud meie valitsus väga passiivne. Võrdluseks, kui möllas seagripp, siis Reformierakonna valitsus ei jäänud lootma Euroopa ühishanke peale, vaid üritas vaktsiini leida juurde ka väljast. Praegune valitsus seda ei tee.

Aga nüüd räägin sellest, mida meil veel tuleks teha. Esiteks on meil vaja väga selget plaani lähimateks kuudeks, kuidas koroona nakatumiskõver murda ja seejärel hoida viirust sellisel tasemel, et me suudaks ühiskonna kõige vajalikumad teenused lahti hoida. Lapsed peavad saama haridust, inimesed planeeritud arstiabi ja tööd andvad ettevõtjad peavad saama kindlust töökohtade säilimiseks. Selle plaani puudulikkusest on rääkinud haiglajuhid, tervishoiuspetsialistid, omavalitsusjuhid ja ettevõtjad. Ma olen veendunud, et selline plaan on võimalik kokku panna, kui me ainult ei tegeleks poliitilise eneseupitamise ja asendustegevustega.

Teine suur ülesanne on panna paika väga täpne vaktsineerimise plaan. Me peame võitlema iga vaktsiinidoosi eest, mis kuskil maailmas saada on. Samuti peame tagama tugipersonali ja arstid, kes hakkavad meie inimesi vaktsineerima. Meil peavad olema paigas logistilised lahendused ja meditsiinitarvikud koos eritehnikaga, et vaktsineerimine kulgeks viperusteta. Vaktsineerimise tähtsust ei tohi mingil juhul alahinnata.

Minu soovitus ja palve praegusele valitsusele on lihtne: võtke ennast kokku ja keskenduge koroonale! Teeme kõik mõistuspärase, mis aitab nakatumisnäitajad alla tuua. Seejärel hoiame neid piiranguid, mis aitavad meil viiruse hoida meie meditsiinisüsteemi jaoks hallataval tasemel. Vaktsineerimiseks valmistumine on uue aasta esimeste kuude kõige tähtsam teema. Kõik muud poliitiliselt välja mõeldud probleemid võiksid jääda koalitsiooninõukogu kinniste uste taha. Valitsusjuht võiks just selle sõnumi siit Riigikogust täna kaasa võtta. Soovin valitsusele tervet mõistust ja meelekindlust! Aitäh!

13:12 Aseesimees Siim Kallas

Kersti Sarapuu, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

13:12 Kersti Sarapuu

Lugupeetud eesistuja! Hea peaminister ja head saalisviibijad! Tänan Keskerakonna fraktsiooni nimel peaminister Jüri Ratast põhjaliku ja sisuka ülevaate eest!

Eesti on tuntust kogunud nutika ja paindliku väikeriigina ning peaministri mõttekäik, et meil tuleb reageerida, aga seejuures mitte üle reageerida, ainult kinnitab seda. Tasakaalu ühiskonna normaalse toimimise ja piirangute vahel otsivad kõik riigid ning Eesti on globaalset pilti hinnates koroonaviiruse leviku ohjeldamisega kenasti hakkama saanud. Eesti inimeste nõudmised valitsusele on kõrged. See on täiesti mõistetav, sest praegune valitsus on end näidanud ühtse ja töövõimelisena. Sama kehtib ka koalitsioonierakondade fraktsioonide kohta Riigikogus. Tunnustan kõiki parlamendisaadikuid, kes on olnud valmis tegema koostööd, et Riigikogu saaks seadusandlikul moel koroonakriisi lahendamisele kaasa aidata. Kinnitan, et meil ei ole kavas latti alla lasta. Mõistan ka neid inimesi, kes ootavad valitsuselt väga kiiret reageerimist. Siinkohal tuleb aga meeles pidada seda, et liigse rutakuse arvel ei tohi kannatada otsuste kvaliteet. Nii valitsus kui ka Riigikogu sotsiaalkomisjon kasutab COVID-19 viiruse pidurdamisel tõendus- ja teaduspõhiseid meetmeid. Otsuste langetamisel on arvestatud ekspertide, teadlaste ja teadusnõukoja prognooside ning ettepanekutega. Teadlaste kaasamine ja teaduspõhine arutelu peab olema riigijuhtimise vundament. Ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia kestab algselt loodetust kauem ning selle tagajärjed on rasked ja pikaajalised.

Head kuulajad! Praegune keeruline olukord näitab ära meie tervishoiusüsteemi kitsaskohad. Olen ühel meelel sotsiaalminister Tanel Kiigega, kelle sõnul vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust. Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma oma taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust. Eriti hästi ilmestab seda COVID-19 kriisiga kaasnev tööhõive langus ja sellest tulenev maksutulu vähenemine. Veelgi raskemalt nägime seda eelmise majanduskriisi ajal. Sotsiaalmaksu laekumise langus vähendab koheselt ka ravikindlustuse tulusid. Kuna me ei soovi kärpida raviteenuste mahtu, siis tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida praegune valitsus on teinud.

Soovin tähelepanu juhtida ka kõrgele koroonaepideemia mõjule majanduses. Kõige rängemalt mõjutab kriis turismiettevõtjaid ja -sektoriga seotud inimesi, kuid mündil on ka teine pool. Praegu on käimas üleilmsete majandussuhete muutmise protsessid. Võidavad need majandussektorid ja ärid, kus annavad eelise automatiseerimine, digitaliseerimine, virtuaalkanalitesse kolimine, ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded. Ka Eestil on valida senise majandussektori kuluka säilimise ja uue tee otsimise vahel. Iga päevaga väheneb võimalus, et viiruskriisi lõppemisel saame jätkata sealt, kuhu kevadel pooleli jäime. Kiiresti jõuavad kätte ka muutused tööturul, eriti satuvad ohtu keskmise oskustasemega inimeste töökohad. Samas suureneb tippspetsialistide puudus. Eesti jaoks on valida, kas püüame viiruskriisis maksumaksja toel päästa võimalikult palju ettevõtteid, tegeleme soodsa majanduskeskkonna loomisega ja jätame ettevõtted turujõudude meelevalda või püüame riigi toel uuendada majandusstruktuuri. Arenguseire Keskuse analüüsi kohaselt ei ole lähiaastatel rahvusvahelise turismiäri kiiret taastumist oodata ning Eesti majutus- ja toitlustussektor peab keskenduma kodu- ja lähiturgudele. Tõenäoliselt on lähitulevikus riigisisesed või naaberriikidesse tehtavad auto- või laevareisid populaarsemad kui lennureisid. Asjatundjad soovitavad jõuliselt panustada elektroonikatööstusesse. Nimelt tõi pandeemia elektroonikatööstusele kaasa komponentide tarne probleemid, kuna suleti tehaseid nii Aasias kui ka Euroopas. Varustuskindluse eesmärgil on kiirendatud tootmise paigutamist lõppturgudele lähemale, mille tulemusel paigutub Aasiast osa ümber Euroopasse. Eesti jaoks on küsimus, kuidas nendest soodsatest arengutest osa saada.

Käes on jõulukuu ja soovin, et läheksime pühadele vastu üksteist mõistes ja üksteisest hoolides. Panen kõikidele südamele, et järgmised valitsuse ja Terviseameti poolt tehtud soovitused oleksid meile kõikidele pigem seaduseks. Aga igal juhul häid pühi! Aitäh!

13:17 Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

13:17 Jevgeni Ossinovski

Palun lisaaega!

13:17 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega palutakse. Saab, kaheksa minutit kokku.

13:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koroonakriis on kahtlematult väga mitmetahuline ja kogu ühiskonda hõlmav ja sellest tulenevalt on võimalik sellest rääkida tundide kaupa, nii et asja tuuma ei tabagi. Koroonaepideemia on Eestis, nagu enamikus Ida-Euroopa riikides, teises laines käest lastud. Meil toimub kontrollimatu levik, epideemiline levik juba alates oktoobri lõpust. Ühe maakonna nakatumisnäit on meil üle 1000, mis on Euroopa üks kõrgemaid näitajaid. Meie haiglad katkestavad plaanilist ravi ja neid ähvardab ülekoormus. Ja see ei ole maitse küsimus, nagu peaminister ütles, hinnang, kas asi on hea või halb. See on täiesti objektiivne reaalsus: olukord on kehv.

Nüüd, lahenduse ühine leidmine kahtlematult võiks alata selle asjaolu tunnistamisest. Peaminister ütles täna ise, et kahjuks ei ole nii, et piirangute otsused avaldaksid kohest mõju: täna teeme ja homme on tulemus käes. Väga õige! Väga õige! 5. novembril näitas teadusnõukoda valitsusele esmast prognoosi, kuna just siis oli Terviseamet kaotanud epideemia üle selle täppiskontrolli, kus iga positiivne suudeti tuvastada koos oma lähikontaktsetega. Kolm prognoosistsenaariumit nägid tänaseks, 15. detsembriks ette haiglapatsientide arvu vahemikus 230–350. Tänahommikuse seisuga, 40 päeva hiljem, on haiglas 313 inimest. Prognoosid on olnud hämmastavalt täpsed, mida ei saa kuidagi valitsuse tegevuse kohta öelda.

Selsamal 5. novembril ütles peaminister, et valitsuse eesmärk on vältida üleüldisi piiranguid, plaanilise ravi lõpetamist ning hariduselu katkestamist. Iga kodanik ja iga ettevõtja tõepoolest ei pea analüüsima Krista Fischeri ja Mario Kadastiku prognoosigraafikuid. Selleks ongi nad palganud valitsuse, kes saab vajalikku ekspertiisi kaasata, et juhtida ühiskonda nii, et need püstitatud eesmärgid saaksid saavutatud. Ja sellepärast 40 päeva pärast seda, kui tänast seisu prognoositi ja otsustajatele anti need riskistsenaariumid, on need riskistsenaariumid realiseerunud. Ja on kindlasti kohane küsida, kuidas me siia jõudsime.

Selle asemel, et sellest rääkida, on valitsus kasutanud kaks nädalat – praegu Jüri Ratase suu läbi, eelmisel nädalal Martin Helme suu läbi – kolme kaitsetaktikat. Sisulise tunnistamise asemel ja ühiste lahenduste otsimise asemel öeldi, et kõik on hästi. Selleks on esiteks vaktsiini ootus. See on kahtlematult tore sündmus, mis järgmisel aastal maailma lõpuks jõuab, et me saame tõenäoliselt pandeemiast üle tänu vaktsineerimisele. Kahtlemata loodame sellele, selleks tuleb valmis olla. Aga enne seda tulevad jõulud, enne seda on 400+ inimest Eesti haiglates. See on vahetu periood, millega me peame tegelema lähima paari nädala ja järgmise kuu jooksul ning kui nakatumised ei vähene järgmiseks nädalaks, siis tõenäoliselt ei vähene ka kahe kuu jooksul. See on niivõrd akuutne, et vaktsiini ootus ei vabasta tänaste lahenduste otsimisel süsteemsest lähenemisest.

Teiseks, kaitsetaktika, et teistel riikidel on ka halb. Ma vaatasin eri riike, mida kõike nad on püüdnud, aga ikka on juhtunud, tõepoolest, et ka teistes riikides on tehtud halbu otsuseid. Valdavalt on halvad otsused juhtunud kahel juhul. Esiteks siis, kui nende rakendamisel on jäädud hiljaks – mis paljudes riikides on juhtunud, sealhulgas paraku ka Eestis teises laines, või kui need piirangud on halvasti rakendunud – kas sellepärast, et need on sisemiselt ebaloogilised või ühel või teisel põhjusel rahvas neid ei järgi. Aga on ka paremaid näiteid. Ja on kindlasti neid näiteid, kus on juhitud süsteemselt. Mina ei taha sellele libedale teele kahtlematult minna, et ma hakkan eri riike siin välja tooma. Sest tõepoolest, need kogemused on kaunis individuaalsed ja riikide süsteemid on individuaalsed. Aga sellega vabandada, et noh, vaadake, Leedus on veel hullem! See absoluutselt ei muuda mitte kuidagi seda väidet, et 5. novembrist kuni tänaseni ei ole valitsus adekvaatselt käitunud. Mitte kuidagi ei muuda! Mitte kuidagi! 

Kolmas kaitsetaktika on see, et piirangutel on kahjulik majandusmõju. Ja selle kohta ma küsisin peaministri käest. Vastust ei saanud. Kahtlematult, kui ettevõtja käest küsida, kas eelistatud on see, et tema äri on kinni või lahti, siis ta eelistab, et tema äri on lahti. Kui küsida inimeste käest, kas on parem, kui spordisaal on kinni või lahti, siis nad ütlevad, et parem, kui on lahti. Samamoodi teatrid jne. Aga selles ei ole ju küsimus! Küsimus on teatud piirangutes, mida ühiskond tervikuna rakendab ühel pool ja teisel pool, haiglasüsteemi kokkukukkumises, plaanilise ravi katkestamises, pikaajalises ja väga sügavas tervise- ja majandusmõjus. Ja seda kõike on taas kord tegelikult võimalik objektiivselt mõõta.

Võtame näiteks Suurbritannia või Soome. Mõlema puhul on valitsus tellinud ja saanud spetsiifilise analüüsi, mis on hinnanud ühe või teise koroonaga võitlemise strateegia majanduslikku mõju, nii tervisemõju kui ka majanduslikku mõju. Näiteks Soomes leiti, et on majanduslikult kasulikum detsembris rakendada natukene karmimaid piiranguid kui minna leebemate piirangutega veebruari-märtsi. Majanduslikult hinnati see ära. Mis need piirangud täpselt on, seda peab Soome valitsus ise arutama, lähtudes sellest arsenalist, mis nende kasutuses on.

Meil on võetud hoiak ilma igasuguse tõenduspõhisuseta, et mõõdukate pikaajaliste vinduvate piirangutega on majandusmõju väiksem. Selle taga ei ole tegelikult mitte ühtegi mõõdetud analüüsi. Võib-olla see on niimoodi, aga tegelikult ei ole valitsus seda hinnanud, see on toimunud kõhutundel – täpselt sellisel kõhutundel, nagu iga individuaalne ettevõtja ütleb, et parem, kui tema äri on lahti, kui see, et see on kinni. Tõenäoliselt on, ma arvan, võimalik ka ettevõtjatega läbi rääkides jõuda selle seisukohani, et lühemaajalisem sulgemine võib olla majanduslikult mõistlikum kui pikaajaline pooltühjal käigul töötamine.

See ongi see, et meil on tegelikult vaja juhtimise süsteemsust. Küsimus ei ole selles, et kas on lockdown või ei ole lockdown või "sulgumine", nagu peaminister eestikeelse sõnaga ütles. Küsimus on süsteemses tõenduspõhises tegevuses püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Aga meil ei ole ei püstitatud eesmärke ega süsteemset tegevust. Öösel otsustatakse ühe lauaga lüüa, panna kinni koolimaja nii Kihnu saarel kui ka Tartus  – ilma eranditeta. Samal ajal loomulikult jäävad kõrtsid ja muud meelelahutusasutused tööle. Ja see on tegelikult väga oluline. Peaminister tunnistas ka, et näete, kommunikatsiooniga võiks olla paremini. Mina arvan, et kommunikatsioon on olnud täiesti adekvaatne ja vastanud täpselt sellele läbule, mis on olnud valitsuse otsustes. Ebasüsteemseid otsuseid ei ole võimalik hästi kommunikeerida. Kuidas on võimalik selgitada seda, et Kalvi Kõva poeg peab kodus olema, tema kooli ei saa minna, aga samal ajal võivad täiskasvanud inimesed minna kümnekesi koos kõrtsi? Kas seal koroona ei nakka, kui istub alla 10 inimese?  Loomulikult, kui otsus ise on ebasüsteemne, siis nõuda ühiskonnalt selle järgimist on samamoodi väga keeruline.

Nüüd viimane, kuna aega rohkem ei ole, öelda oleks palju rohkem. Pühad on väga suur risk. Terves Euroopas võtavad riigid ennetavalt karme meetmeid vastu selleks, et vältida seda riski, mis pühadega kaasneb. Ma arvutasin Eesti kontekstis, et kui pühadeperioodi tõttu jääb Eestis haigeks 1000 70+ vanainimest – mis on täiesti võimalik, kui sajad tuhanded inimesed lähevad oma vanainimestele külla –, siis nendest tõenäoliselt umbes 250 jõuab jaanuari teiseks nädalaks haiglasse ja meil ei ole seda kohta, kus neid majutada.

Nii et kallid inimesed, seis on palju kriitilisem, kui valitsuse jutust võib paista. Võtame seda asja tõsiselt, et hoida ära hullemat! Aitäh!

13:26 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Hepner, palun, Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel!

13:26 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma arvan, et mitte keegi meist ei kahtle, et tänane tervisekriis koos majanduskriisiga on tõsine probleem, ja mitte ainult Eestis, vaid üle maailma. Me oleme pidanud siin debatti ja vastanud väga erinevatele küsimustele, vahetanud infot. See on kindlasti oluline. Kuid on naiivne loota, et meil on mingi kuldvõtmeke, mis ühe keeramisega kõik probleemid lahendab.

Siin on visatud õhku mitmeid mõtteid, millega kohe kuidagi ei tahaks nõus olla. Kas või see viimane näide, et Ida-Euroopas justkui oleksid kõik asjad halvasti – ekstra rõhutada seda Ida-Euroopat. Ma ei ole sellega päri, et me toome sellised selged jooned vahele. Selles kriisis me peaksime hoiduma opositsiooni ja koalitsiooni vahel mingite joonte tõmbamisest. Me peame olema ühiskonnana ühtsed ja koos selle kriisi, selle haiguse vastu võitlema.

Tõepoolest, meil on laias laastus raamideks kaks varianti: üks on panna kogu ühiskond lukku, teine on teha mitte midagi. Ehk võiks ütelda, et kas seame ülimaks eesmärgiks tervise ja unustame kõik muu või võtame ülimaks eesmärgiks majanduse ja ohverdame kõik sellele. Minu meelest on selline lähenemine vale. Me peame otsima ühisosa, sest niipea, kui me hakkame ühte teisele eelistama, ei saavuta me tegelikult kumbagi eesmärki. On selge, et iga päev, iga nädal tuleb selle küsimusega tegeleda. Ja seda, milles me täna kokku lepime, tuleb võib-olla homme muuta. Siin ei ole nii, et me tänaste otsustega võiksime rahulikult purjetada kuu, kaks või rohkem. Siin tuleb väga paindlikult ja väga operatiivselt kõikidesse küsimustesse suhtuda.

Aga siiski. Võib-olla tooks mõned märksõnad, mis on läbivad, ükskõik mis lahendused meil ka on. Mõned märksõnad, mis vääriksid alati rõhutamist: hoiame distantsi; kasutame äppi HOIA, sest tõepoolest tuleb tunnistada, et selle kasutus võiks olla märksa suurem; kasutame maske ruumides, aga ka väljas, kui oleme tihedamalt koos; vähendame kontakte, ja seda ka lähenevate pühade kontekstis. Kõik need koos aitavad meil vähendada selle haiguse levikut, võidelda selle haigusega. Tõenäoliselt osutub haiguse murdmise selgrooks vaktsiin. Ja siin olen ma küll nõus selle lähenemisega, et me peaksime ootama ära müügiloa, minema koos oma Euroopa Liidu partneritega, et vähendada neid riske, mis loomulikult käivadki iga vaktsineerimisega kaasas. Et kõrvaltoimeid oleks minimaalselt, et vaktsiin oleks ohutu ja et ta ka tegelikult toimiks. Selleks on protseduurid kehtestatud ja ...

Palun lisaaega!

13:26 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega kolm minutit, palun!

13:30 Heiki Hepner

... ja selleks tasub kindlasti ära oodata veel need nädalad, et olla täiesti kindel. Muidugi on väga oluline seegi, et valitsus mõtleks läbi ja viiks ellu süsteemse vaktsineerimise – et oleks olemas konkreetne kava ja see ka läbi viidaks ning et kõik Eesti inimesed saaksid tasuta vaktsineeritud just nii, nagu meie võimalused parajasti on. Eesliini inimesed kõigepealt ja siis kõik ülejäänud samuti.

Head kolleegid, ma olen kindel, et me selle kriisi seljatame, aga selleks ei ole meil vaja teineteisele vastanduda. Selleks on meil vaja koos tegutseda, arukalt tegutseda, õigeaegselt reageerida, õigeaegselt infot vahetada, mitte üle reageerida. Siis ka see tegelik tulemus tervisekriisi, majanduskriisi suhtes on kõige väiksem. Ma soovin selleks meile kõigile jõudu! Ja ärme unusta, et kuigi me peame kontakte vähendama, ärme unusta ka neid, kes on pühade ajal üksinda, sest tegelikult need mõjud võivad olla ka seal, kus me neid esialgu ei märka. Jõudu meile kõigile! Aitäh!

13:32 Aseesimees Siim Kallas

Mart Helme, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

13:32 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Kolleegid! Ma meenutan kevadet. Eriti sel pimedal ajal on kohe südantsoojendav, kui mõtled, et päev läheb pikaks ja päike hakkab rohkem paistma, ja suvi on saabudes alati eriti lootusrikas. Aga sellega seoses meenub mulle see, kuidas needsamad opositsioonierakondade esindajad, kes täna on siit puldist pisarat kiskudes rääkinud, kui hirmsas olukorras on riik nimega Eesti Vabariik, süüdistasid käesolevat peaministrit ja valitsust selles, et valitsus eriolukorra kehtestamisega kavatseb Eestis sisse viia diktatuuri, kavatseb Eestis kõik maha suruda, kavatseb vaikiva ajastu kehtestada ja mida hirmsat te kõik meile ette manasite. Meenutage, võtke välja oma kõnede stenogrammid, salvestised ja vaadake, mis rumalat juttu te tookord ajasite, ka minu kohta, et ma pidavat eraarmeed ehitama ja mida kõike veel. Nüüd me kuuleme siis, kuidas Eesti Vabariik on oma võitluses koroonaepideemiaga, pandeemiaga peaaegu et maakera põhja vajunud.

Ma arvan, et te eksite, nii nagu te eksisite kevadel. Eesti Vabariik on oma valitsuse ja valitsusjuhi tasandil võtnud vastu järjest olulisi, kuigi mitte kergeid ja üldreeglina väga keerulisi otsuseid. Tugineksin ka rahvusvahelistele autoriteetidele. On üks, vähemalt minu poolt väga kõrgelt hinnatud Ameerika analüütik, nimi on George Friedman, kes kirjutas kevadel, kui esimene pandeemialaine maailma tabas, väga analüütilise, tasakaaluka artikli, milles ta hoiatas: võitluses pandeemiaga tuleb leida kuldne kesktee, sest väga lihtne on tappa majandus, aga majanduse tapmisega ei tapa me viirust. Selleks, et majandus jääks ellu ja riikidel oleks ressurss pandeemiaga edasi võitlemiseks, on tarvis leida kuldne kesktee.

Endise valitsusliikmena julgen ma väita, et kevadel ja ka praegu, sügisel on valitsus püüdnud leida seda kuldset keskteed, mitte tappa majandust, hoida majandust käigus, hoida töökohad olemas, hoida firmad elus, leida vahendid firmadele teatud kompensatsioonide, toetuste maksmiseks, leida vahendid inimestele ka haiguspäevade kompenseerimiseks, saamata palkade kompenseerimiseks. Valitsus on need otsused teinud.

Eriti naeruväärne oli muidugi siin kuulda Reformierakonna esindaja suust juttu selle kohta, kuidas valitsus on jäänud ootama Euroopa vaktsiinihankeid, selle asemel et ise neid hankida. Vabandust, kas te olete kokku löönud, kui palju see kõik maksab? Kas te olete kokku löönud, kui palju Eesti Vabariik üksinda ostes oleks pidanud raha leidma? Teil pole sellest ilmselt õrna aimugi või isegi kui te teate, siis te loomulikult vaatate sellest numbrist mööda. See number on nii suur, et üksinda meil ei ole mõtet seda võitlust pidama hakata. Ma tean, et Reformierakonna loosung on ka "Ei iial enam üksi!". Praegusel juhul me ju näitame, et ei iialgi enam üksi. Me oleme osalenud – ja need on olnud valitsuse kollektiivsed, konsensuslikud, teadlikud otsused – kõikide praegu teadaolevate vaktsiinide ühishangetes. Täna tuli uudis, et on leitud juba uus viiruse tüvi. See tähendab seda, et kui me oleksime oma vahendid suunanud ühe vaktsiini hankimisele ja vaktsineerimise käigus oleks selgunud ...

Palun lisaaega!

13:37 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit lisaaega.

13:37 Mart Helme

... , et viirus on muteerunud ja see konkreetne vaktsiin sellele konkreetsele mutatsioonile enam kaitset ei paku, siis me oleksime tulistanud ju tohutu ressursi mitte millessegi, kasutult ära raisanud maksumaksja raha, mida me peaksime tegelikult kulutama siin Eestis.

Jaa, võib küsida, kas kõik need toetused ja abipaketid, mis meil on majandusse ja inimestele, et võib-olla oleks pidanud juba kevadel mõtlema rohkem sellele, et suunata mingisugune osa sellest rahast meie meditsiinisüsteemi paremasse valmisolekusse. Võib-olla. Ma ei taha siin puldis öelda, et kõike on tehtud kõige õigemini ja kõige otstarbekamalt. Ma julgen öelda, et ei Jüri Ratas ega Mart Helme ega keegi kolmas valitsuskoalitsiooni liikmetest ei ole seda pandeemiat välja mõelnud. See ei ole ainult Eestis probleemiks. Eile tuli uudis: Holland, kus olid siiani väga head näitajad, pani ennast üleöö lukku, sest näitajad viskasid ootamatult, kõikide meetmete peale vaatamata üles. Mida tegi Hollandi valitsus valesti? Võib-olla Ossinovski oskab öelda, mina ei oska öelda. Ossinovski, nagu me teame, on kõikidest kõige targem. Seda ta on tõestanud mitmel puhul valitsuses olles, kus tal millegipärast ei õnnestunud kõik nii hästi kui siit kõnepuldist. Ta saab muidugi nüüd vastusõna.

Mida ma tahan öelda, on see, et teine laine rabas jalust kõiki. Kui kevadel oli üleeuroopaline optimism, et me saame kollektiivsete pingutustega pandeemiast jagu, siis sügisel, kui teine laine peale rullis ja hullemini kui esimene laine, siis selgus, et tegelikult kõik peavad käigu pealt õppima ja katse-eksitusmeetodil leidma need teed, viisid, vahendid, kuidas elus püsida.

Seetõttu, vähem rumalat süüdistamist ja rohkem koos mõtlemist. Sest see viirus ei raba ainult koalitsiooniliikmeid või koalitsiooni toetajaid, valijaid, see rabab ka opositsiooniliikmeid ja opositsiooni toetajaid täpselt samamoodi. See ei tee mingit vahet, kas keegi kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda või Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda – mitte mingit vahet ei ole. Viirus rabab kõiki ühtemoodi. Ja seda pingpongi mängida siin saalis ja ka väljaspool seda saali, et keegi on süüdi, on valesti teinud, tegemata jätnud – jaa, ideaalset maailma ei ole ja ideaalset maailma ei tule. Aga ma võin kinnitada, et valitsus ei istu, käed rüpes, vaid püüab selles olukorras leida optimaalseid lahendusi nende ressursside piires ja neid ressursivõimalusi laiendades, mis Eesti Vabariigil on. See on reaalsus ja selle reaalsuse pinnalt me peaksime tegema ühiseid pingutusi. Ma tänan teid!

13:40 Aseesimees Siim Kallas

Jah, Jevgeni Ossinovski nimi mainitud, võimalus repliigiks.

13:41 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõepoolest ei ole keegi eksimatu ja eks erinevad riigid on koroonaepideemia teises laines ka teinud vigu, valdavalt vähem kui esimeses laines, aga siiski on neid teinud. Ma usun, et nii opositsioon kui Eesti ühiskond on valmis nii vigu andeks andma kui ka nendest üheskoos õppima, selleks et langetada tõhusamaid otsuseid ja [astuda tõhusamaid] samme. Aga selleks on vaja neid tunnistada. Eelmisel nädalal Martin Helme peaministri asendajana rääkis, et valitsus on suurepäraselt hakkama saanud ja valitsust tuleks kiita selle eest, kui hästi nad tööd on teinud.

See mure, mis vähemasti minul, kindlasti sotsiaaldemokraatidel tervikuna, aga ma usun, et ka kõigil parlamendisaadikutel selle olukorra pärast on, see lähtubki sellest arusaamast, millele sai viidatud – otsuseid on Eesti rahvas volitanud vastu võtma tänast valitsust ja valitsuskoalitsiooni. Aga nende otsuste mõju tunneme me kõik. Ja siiani oleme tundnud seda mõju, et asjakohane, süsteemne ühiskonna juhtimine on õigeaegselt tegemata jäetud, mille tulemusena oleme jõudnud olukorda, kus asi on kontrolli alt väljas. Loomulikult, peale selle, et me räägime vastutusest viimase 40 päeva ja enama jooksul, on kindlasti oluline jõuda tagasi raja peale. Ja kui me räägime sellest keskteest, siis tegelikult tuleks kokku leppida selles, mis on see eesmärk, mida me ühiselt püüame saavutada, ja siis tõepoolest üheskoos neid otsuseid langetada. Ja ma loodan, et tänase arutelu järgselt valitsus ka oma järeldused teeb. Aitäh!

13:43 Aseesimees Siim Kallas

Sellega on läbirääkimised lõppenud, fraktsioonide esindajad on kõned pidanud ja repliigid on ära kuulatud. Sellega oleme me peaministri poliitilist avaldust menetlenud. Kui peaminister ei soovi mingit täiendavat kõnet, siis on see päevakorrapunkt ammendatud.


5. 13:43 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) teise lugemise jätkamine

13:43 Aseesimees Siim Kallas

Läheme päevakorraga edasi. Meil on päevakorras veel hulk küsimusi, aga võtame viienda päevakorrapunkti. Selleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 122 ja me jätkame selle teist lugemist. Ettekandjaks kultuurikomisjoni liige Marko Šorin, palun!

13:44 Marko Šorin

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu! Jätkan maikuus katkestatud eelnõu teist lugemist. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduses on soov muuta § 5 lõike 1 punkti 1, kus asendada sõna "vaegkuuljatele" sõnadega "kuulmispuuetega inimestele".

Eelnõu teine lugemine oli suures saalis 2. mail. Seejärel see katkestati. Aga muudatusettepanekute tähtajaks seati sellegipoolest 20. mai. Muudatusettepanekute tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Kultuurikomisjon arutas eelnõu teise lugemise katkestamise järel seda [eelnõu] oma 7. detsembri istungil. Ja 7. detsembri istungil tegi kultuurikomisjon ka vastavad otsused: et teine lugemine jätkuks täna, 15. detsembril, ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, toimuks kolmas lugemine Riigikogu täiskogu istungil 17. detsembril ehk siis ülehomme. Aitäh!

13:45 Aseesimees Siim Kallas

Jüri Jaanson, küsimus, palun!

13:45 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud ettekandja! Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu lugemine katkestati. Selle katkestamise põhjused kevadel, 6. mail ei ole siiani täpselt teada. Aga üheks põhjuseks toodi meediateenuste seaduse muutmise plaan, mis oleks laiendanud kuulmispuudega või üldse puudega inimeste vajadusi ka teistele erakanalitele, ja siis oleks Euroopa direktiiv üle võetud. Mu küsimus ongi: mis sellest plaanist saanud on? Kuhu see meediateenuste seaduse muutmise plaan jäänud on?

13:46 Marko Šorin

Aitäh, Jüri, selle küsimuse eest! Ma tõepoolest mäletan samamoodi, et maikuus üks argument oli see, et sügisel tuleb Riigikogu saalis meediateenuste seaduse muutmine vastu võtta, ja see oli ka üks põhjustest, miks katkestamine tookord otstarbekas tundus. Sellel koosolekul kultuurikomisjon küll ei arutanud  meediateenuste seaduse hetkeseisu, aga kusagil on see seadus jäänud toppama. Tookord oli teadmine see, et sügisel me saame suures saalis seda arutada, aga kuna ametnikud on need, kes peavad tegelema ka koroonaviirusega seotud muude küsimustega, siis see ajagraafik on osutunud nende jaoks liialt pingeliseks. Aga seda komisjonis otseselt ei arutatud.

13:47 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

13:47 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Kuigi Reformierakonna eelnõu, ma siiski ütleksin, et hea. Küsimus on: mis on vahet vaegkuuljal ja kuulmispuudega inimesel?

13:47 Marko Šorin

Aitäh küsimuse eest! Ma ei mäleta, kas kevadel see otseselt diskussioonis oli, aga selles seletuskirjas, mis mul siin on, seda vahet välja toodud ei ole. Tookord oli minu arust küsimus selles, et on inimesi, kes ei kuule, aga suudavad subtiitreid lugeda, aga on ka neid vaegkuuljaid, kes subtiitreid lugeda ei saa. Nendel on tarvis viipekeeletõlki. See on hoopis teine teema. Aga komisjonis seda otseselt arutelul ei olnud.

13:48 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

13:48 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Te viitasite sellele, et ametnikel on seoses COVID-iga olnud väga kiire ja ei ole ilmselt olnud aega neid seadusi Riigikogus välja töötada või ette valmistada. Kas teile ei tundu, et see sama probleem, mida siin käsitlesime, on oluline just nendele samadele inimestele just seoses informatsiooniga, mida nad peavad kätte saama ja see on seotud just COVID-iga? Kas te natukene sellist kakofooniat ei näe?

13:48 Marko Šorin

Aitäh küsimuse eest! See küsimus tekib samamoodi ilmselt igal Riigikogu liikmel. Ma mitte ei öelnud, et ametnikel ei ole aega tegeleda, vaid nad on pidanud prioriteetsuses ilmselt natukene teemasid nihutama. Aga teame ka seda, et seesama valdkond ehk ütleme, tõlge vaegkuuljatele, sai kindlasti hoo sisse just nimelt kevadel eriolukorra välja kuulutades. Meie kolleeg Jüri Jaanson kindlasti oskab seda paremini kommenteerida, kuna ta nende inimestega suhtleb ilmselt meist kõige rohkem. Õigustatud küsimus, aga nagu ma ütlen, et meetme määrused, mida pidid needsamad ametnikud välja töötama  mitmes ministeeriumis – ilmselt see prioriteetsuse küsimus on siin.

13:49 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

13:49 Peeter Ernits

Kordan taas, et hea seadus ja ma arvan, et me võtame selle vastu. Aga nuriseda võib muidugi alati, et jah, kõik on paha ja maa külmunud ja kärss kärnas. Aga kui palju see tegelikult maksma läheb, olgu tegemist siis vaegkuuljate või kuulmispuudega inimestega?

13:50 Marko Šorin

Tänan küsimast! Nüüd ma pean meenutama kevadist arutelu, sellest on ikkagi pool aastat ja rohkem möödas. Tookord olid summad, mis seda eelnõu puudutasid, 300 000 ringis. Aga seal on mitmeid tehnilisi nüansse, mida otseselt see seadus ei nõua, et muudetakse. Selles mõttes on see küllaltki mitterevolutsiooniline eelnõu, et nende tehniliste võimekusteni, mis kataksid ära võimalikult palju vaegkuuljaid või siis kõiki vaegkuuljaid, sinna on veel ikkagi areneda.

13:51 Aseesimees Siim Kallas

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! On võimalik avada läbirääkimised. Jüri Jaanson, palun!

13:51 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt alustuseks soovin väljendada oma väga suurt heameelt selle üle, et see eelnõu on peale katkestamist nüüd jõudnud siia suurde saali. Ma loodan, et siit läheb ka edasi. Ma olen selle eest väga tänulik Riigikogu kultuurikomisjonile, komisjoni esimehele ja teistele komisjoni liikmetele.

Nüüd, kui sellest eelnõust räägiti, siis sain ma aru, et tekkis küsimus, kellest jutt on ja kui palju neid on. Jutt on Eesti viipekeelsetest kurtidest, keda hinnatakse ühiskonnas üldiselt valemi järgi üks tuhandik ühiskonnast ehk siis meil on orienteeruvalt 1300 inimest. See arv suurusjärgus kõigub, arvatakse et on 1300–1500 inimest. Tegemist on tõesti viipekeelsete inimestega. Need on inimesed, kes ei valda suulist või kirjalikku eesti keelt nii hästi, et suudaksid suu pealt lugeda või saaksid kirjalikust tekstist hästi aru. Nende emakeeleks on eesti viipekeel. Hästi oluline ongi see, et informatsioon, mis nendeni jõuab, antakse edasi viipekeeles, kaasa arvatud telekanalites.

Kui me räägime laiemalt nendest probleemidest, mis kuulmispuudega inimestel on, siis kõigepealt üks oluline asi. Oluline on just selles seaduses – Eesti Rahvusringhäälingu seaduses – muuta üks grupp, õigemini üks sõna §-s 5, "vaegkuuljatele", [asendada sõnadega] "kuulmispuudega inimestele".  Miks? Sest see hõlmaks kõiki kuulmisprobleemidega inimesi, nii vaegkuuljaid kui ka viipekeelseid kurte, kõiki tervikuna. Ja see on hästi oluline just tähenduslikus mõttes, sellepärast et see väike grupp, viipekeelsete kurtide grupp, neil on side ühiskonnaga hästi õrn. See side käib läbi viipekeeletõlkide. See side käib läbi tunnetuse, et ühiskonnas on nad olemas, et nad ühiskonnale on vajalikud ja et ühiskond tagab neile ka võimaluse, suhtlusvõimaluse, et nad ei eralduks kuhugi täiesti oma nurka, kuna nad ei saa teenuseid, nad ei saa infot selleks, et olla osa meie ühiskonnast. Selles mõttes on selle tähendus, mida siin selle seaduseelnõuga nüüd teeme, selle tähendus on tohutult palju suurem kui üks sõna, mis selles seaduseelnõus muutmisele läheb.

Teiseks, ma tahan mainida, et Eesti Rahvusringhääling on tegelikult teinud väga palju nii vaegkuuljate kui ka viipekeelsete kurtide jaoks. Seda on hästi oluline teada. Nad on palju teinud, aga veel rohkem, ütleksin, veel rohkem on teha. Selles see seaduse mõte ongi, et seadus ise ei ole imperatiivne, ta ei kohusta midagi tegema, aga juhib tähelepanu ja kohustab Eesti Rahvusringhäälingut pöörama tähelepanu kuulmispuudega inimeste teistsugustele vajadustele. Ja nende vajaduste [rahuldamine] ongi see, mis järgmiseks tuleb: ootame pingsalt, et uudistes ja probleemsaadetes oleksid lisatud automaatsubtiitrid, oleks automaatselt lisatud ka viipekeel, viipekeelne tõlge. Me siin Riigikogus ja ka kriisiinfo edasiandmisel oleme selles suhtes suure sammu edasi astunud, et seda infot antakse edasi ka viipekeeles. Aga see peaks muutuma igapäeva osaks, et just ka igapäevane info ja igapäevaselt tekkivad ühiskondlikud probleemid, mida teleekraanidel lahatakse, Eesti Rahvusringhäälingu saadetes lahatakse, antaks siis ka edasi [viipekeeles].

Muidugi on see hästi oluline, kui nüüd taas kord tuleb aastavahetus ja ma tahan siin sõnumi anda ka Eesti Vabariigi Presidendile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, et tohutult oluline on, et presidendi aastavahetuse kõne antaks otse edasi viipekeeles, aga mitte ööpäev hiljem. See ei ole inimesi kaasav.

Ja üks asi, millest veel tuleb rääkida – meediateenuste seadus, see, mis pidi ...

13:56 Aseesimees Siim Kallas

Kas sõnavõtja soovib lisaaega?

13:56 Jüri Jaanson

... see, mis pidi selle katkestuse põhjuseks olema, miks kevadel, 6. mail [teine lugemine] katkestati ja nüüd jätkub – see meediateenuste seadus ei ole siiani [siia] jõudnud. See võtaks Euroopast üle Euroopa direktiivi audiovisuaalteenuste suhtes. Aga selle oluline külg on just see, et see laiendaks kuulmispuudega inimeste vajadusi arvestavad teenused ka erakanalitele. Ka tänased erakanalid oleksid siis sellisel juhul kaasatud. Ja see on samuti hästi oluline aspekt.

Sellega ma lõpetaksin ja ma soovin kultuurikomisjonile jõudu! Ma loodan, et täna siin teine lugemine lõpetatakse ja kolmas lugemine saab samuti lõpetatud ning see muudatus saab seaduseks.

13:57 Aseesimees Siim Kallas

Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 122 teine lugemine lõpetada. Kui teisi ettepanekuid ei ole, siis on eelnõu 122 teine lugemine sellega lõpetatud ja ka tänane päevakord täpselt kell 14 ammendub. Jätkame homme.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee