Austatud aseesimees! Head saadikud! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamine toimus põhiseaduskomisjoni istungil 24. novembril. Algataja esindaja andis siin päris hea ülevaate oma seisukohtadest, mistõttu ma keskendun diskussioonile ja küsimustele, mis algatajale esitati.
Diskussioon oli sisukas. Tähelepanu all oli eelnõu kooskõla põhiseadusega, samuti muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku ja seaduseelnõude üle hääletamise erinevused ning rahvahääletuse siduvuse ja kohustuslikkuse küsimus. Kaja Kallas leidis, et kui panna rahvahääletusele küsimus, mis muudab seadust, siis see peab olema pandud hääletusele seaduseelnõuna. Kui rahvas seda ei toeta, siis tagajärg on see, et Riigikogu läheb laiali. Kui aga panna rahvahääletusele muu riigielu küsimus, siis sellele ei järgne rahva "ei" puhul sellist tagajärge. Kallas leidis, et põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse tulemus riigiorganitele siduv, mis tähendab ka seda, et kui näiteks põhiseadust või muud seadust on rahvahääletusel muudetud, siis ei tohi seda hiljem muuta muul viisil kui rahvahääletusel.
Lauri Läänemets nõustus, et rahvahääletuse tulemus on siduv. Aga ta leidis, et rahvahääletuse siduv tulemus ei saa kohustada parlamendiliiget hiljem Riigikogus selliselt hääletama. Lauri Läänemets selgitas, et tema on seisukohal, et rahvahääletusele ei tohiks panna selliseid küsimusi, mis tekitavad rahvahääletuse tulemusel sellise olukorra, kust edasi minna ei saa. Läänemets ütles, et kui rahvas on muutnud põhiseadust, siis tema hinnangul saab Riigikogu selle hiljem tagasi muuta. Samuti on Läänemetsa hinnangul Riigikogul õigus põhiseadust muuta, isegi kui rahvas on eelnevalt teistmoodi otsustanud.
Kaja Kallas selgitas, et küsimust ei saa panna rahvahääletusele muud moodi kui põhiseaduses ettenähtud korras. Tema arvamus on, et põhiseaduse kommentaare lugedes on seaduseelnõul ja muul riigielu küsimusel vahe. Kui rahvas ei toeta rahvahääletusele pandud seaduseelnõu, siis see toob kaasa Riigikogu erakorralised valimised, aga kui rahvas ei toeta muud riigielu küsimust, siis see ei too kaasa erakorralisi valimisi.
Hanno Pevkur viitas oma sõnavõtus Põhiseaduse Assamblee aruteludele rahvahääletuse teemal. Tema hinnangul saab rahvahääletusele panna põhiseaduse või muu seaduse muudatused, mida rahvas rahvahääletusel kas toetab või ei toeta. Üks selline näide on olnud põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis puudutas Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Teiseks saab rahvahääletusele Pevkuri sõnul panna muu riigielu küsimuse – sellise küsimuse, mis hetkel ei ole seadusega reguleeritud. Rahva vastus sellisele küsimusele on riigiorganitele täitmiseks kohustuslik. Pevkuri meelest on murekohaks see, et esitatud eelnõuga soovitakse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise teel muuta [põhiseaduses] väljatoodut. Lauri Läänemets vastas, et eelnõuga ei soovita põhiseadust muuta.
Lauri Läänemets küsis, kas teiste seaduste puhul ei saa rahvahääletuse teel muudetut hiljem tagasi muuta. Näiteks kui rahvahääletusega otsustatakse muuta perekonnaseadust, siis kas seda ei ole hiljem võimalik Riigikogus tagasi muuta? Pevkuri arvates on kord selline, et kui rahvahääletusel ütleb rahvas midagi sellist, mida täna seaduses kirjas ei ole, siis see on Riigikogule ja riigiasutustele siduv. [Rahva otsuse] peab sel juhul seadusesse sisse viima ja seda saab muuta ainult rahvahääletusel.
Hanno Pevkur selgitas ka seda, et kuna põhiseaduses sätestatakse, et rahvahääletusele saab panna muu riigielu küsimuse, siis ei saa seda Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega kitsendada, sätestades, et ühte või teist küsimust ei saa muu riigielu küsimusena rahvahääletusele panna. Kitsendused on põhiseaduses juba kirjas. Pevkuri hinnangul on teoreetiliselt võimalik panna muu riigielu küsimusena rahvahääletusele näiteks küsimus, kas laulupidu peab toimuma iga viie aasta tagant. Kui rahvas vastab "jah", siis ei muudeta seadust, küll aga on see rahvahääletusel vastu võetud põhimõte ja seetõttu siduv kõigile riigiorganitele. Pevkuri arvates on kahe 2021. aastaks planeeritud referendumi puhul rahva jah-vastus selles mõttes Riigikogule siduv, et sellisel juhul ei saa muuta perekonnaseaduse vastavat sätet. Kui tahetakse jah-vastust ümber muuta, siis peab sama küsimuse panema uuesti rahvahääletusele.
Komisjoni istungil tegi Kalle Grünthal Lauri Läänemetsale ettepaneku, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond võtaks oma eelnõu tagasi. Lauri Läänemets ei pidanud seda aga vajalikuks.
Vabariigi Valitsuse seisukoha esitas Mariko Jõeorg-Jurtšenko. Vabariigi Valitsuse seisukoht oli eelnõu mitte toetada. Valitsuse esindaja leidis, et põhiseaduses endas on ette nähtud piirangud rahvahääletusele pandavate küsimuste osas. Põhiseaduse § 106 loetleb, milliseid teemasid ei saa panna rahvahääletusele. Põhiseaduses ei ole sätet selle kohta, milliseid küsimusi saab panna rahvahääletusele. Seaduseelnõu ja muu riigielu küsimuse panemine rahvahääletusele on kaks eri asja, selgitas valitsuse esindaja. Kuna hetkel on tegemist muu riigielu küsimusega, siis ei saa Vabariigi Valitsus eelnõu täiendust toetada esiteks sellepärast, et nõuded sellele küsimusele, mida saab panna rahvahääletusele, tulenevalt põhiseadusest endast. Teiseks leidis valitsuse esindaja, et ettenähtud täiendus võib jätta mulje, nagu sellele küsimusele ei oleks muid piiranguid. Seega on Vabariigi Valitsuse arvates eelnõuga tehtav täiendus hoopis eksitav. Valitsuse esindaja lausus, et eelnõu esitajad on eelnõu eesmärgina toonud välja vajaduse tagada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vastavus põhiseadusele, aga kehtiv seadus ongi juba põhiseadusele vastav ja selle muutmise järele puudub vajadus.
Lauri Läänemets küsis valitsuse esindajalt, kas eelnõuga tehtav muudatus on põhiseadusega vastuolus. Seepeale kinnitas valitsuse esindaja veel kord, et põhiseadus juba reguleerib seda küsimust, küll aga on nimetatud muudatus vastuolus õigusselgusega, kuna see muudatus võib olla eksitav ega ole ka vajalik.
Põhiseaduskomisjoni istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. detsembriks. Samuti tegi komisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja määrata ettekandjaks Anti Poolametsa.