Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, IV session, sitting of the plenary assembly
Monday, 07.12.2020, 15:00

Unedited

14:58 Istungi rakendamine

14:58 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu IV istungjärgu kümnenda töönädala esmaspäevast istungit.


1. 15:00 Riigikogu liikme Imre Sooääre ametivanne

15:00 Esimees Henn Põlluaas

Kõigepealt on Riigikogu liikme Imre Sooääre ametivanne. Palun!

15:00 Imre Sooäär

Head rahvasaadikud! Enne kui asun vande andmise või mandaadist loobumise juurde, palun alandlikult auväärt Riigikogu luba selgitada teile oma valikuid.

Lahkusin siit majast neli aastat tagasi teadmisega, et lähen jäädavalt. Aga saatus on mind täna teie ette toonud ja ma seisan siin silmitsi oma elu kõige suurema ja raskema valikuga. Kui kirjutan alla ametivandele, lõpetab see automaatselt diplomaadikarjääri, sest teenistussuhet Välisministeeriumis peatada ei saa, kui tulla Riigikogusse. Kui otsustaksin ainult ratsionaalsetel mõjutustel, jätkaksin kindlasti karjääri diplomaadina. Aga mündil on ka teine pool ja need on minu inimesed. Nad on mulle oma hääle andnud. Kuidas ma neile otsa vaatan, kui ma loobun vastutusest Eesti jaoks nii keerulisel ajal? Kas on õige panna oma isiklikku karjääri ... (Hääled saalis.)

Tunnen oma õlgadel suurt koormat, aga leian, et ei ole õige teha valesid otsuseid südametunnistuse järgi. Oluline on, et me teeme oma valikuid südamega. Süda on armastuse sümbol. Piparkoogisüdamed ripuvad juba kuuskedel. Südamete abil avaldame toetust sotsiaalmeedias, anname teada sellest, et me hoolime neist, armastusega.

Kas pole kummaline, et Eesti seadustes pole kordagi sõna "armastus"? Meil on perekonnaseadus, kus puudub paragrahv sisuga, mis on perekond, ja seal pole sõnagi armastusest. Miks me ei julge välja öelda. et pere on armastusega loodud liit? (Hääled saalis: "Aitab! See pole see koht.") Miks kõlab tekstis läbivalt ainult kantseliitlik kõnepruuk? Kuhu jääb armastus, kas seda polegi vaja?

15:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, härra Sooäär! Kahjuks ei näe meie protseduurireeglid sellist sõnavõttu ette, aga armastuse pärast oleme me kõik mures. Aitäh! Ma võtan siia vahele, sest Siim Kallasel oli käsi püsti. Ei olnud. Ma väga tänan, aga läheme ametivandega edasi. Kahjuks meie kodu- ja töökorra seadus on selline.

15:03 Imre Sooäär

Ma tänan teid, hea Riigikogu juhataja! Ma tunnen kodu- ja töökorra seadust väga hästi. Ma olen siin majas neli koosseisu olnud. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei sätesta, kui pikalt võib ametivannet anda.

Ma palusin auväärt Riigikogu mind ära kuulata. Ma arvan, et mul on midagi olulist öelda kõigile teile, mõlemale poolele saalis, nii opositsioonile kui ka koalitsioonile, isegi kui ma mandaadist loobun. Aga ma ei ole seda otsust veel teinud, ma teen otsuse selle ettekande lõpuks. Mul on ka võimalus siia viieks minutiks seisma jääda, sest väevõimuga ei saa mind viia sinna allkirja andma.

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu ... Ma palun, härra Sooäär! Kas Riigikogu on nõus kuulama ...

15:04 Imre Sooäär

Kas Riigikogu lubab mul oma kõne lõpetada? (Hääled saalis: "Ei!") Kas Riigikogu on nõus kuulama, mida mul on öelda?  

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Palun ärge segage vahele! Olete nõus kuulama? (Hääled saalis.) Jah.

15:04 Imre Sooäär

Ma palun teid mind ära kuulata!

15:04 Esimees Henn Põlluaas

Jah, palun, olge lahke!

15:04 Imre Sooäär

Ma tänan muide ka EKRE-t. Ma armastan EKRE-t. Nad on samuti Eesti inimesed. (Hääled saalis.) Te ei kuulanud mind. Milles on nemad süüdi, kui osa meie rahvast on minevikus maha unustatud ja mõned liidrid on maalinud just sellise pildi reaalsusest, nagu neile kasulik on? Maailm ongi täpselt selline, nagu me seda ette kujutame, nagu me seda usume, aga iga sammu ja otsusega me muudame reaalsust Eestis. Me oleme üheskoos siin saalis loojad oma mõtete ja otsustega. Me ise loomegi seda uut Eestit.

Miks on meie ümber nii palju viha ja nii vähe mõistmist? Ehk pole piisavalt armastust, et seda tasakaalustada? Armastus on vihkamise antidoot. Armastust pole kunagi piisavalt, kui me seda ei jaga. Kui jagame vihkamist, säilitab see vastuvihkamise. Mina ei vihka juba ammu-ammu enam kedagi. Ainult armastus viib Eestit edasi. Aga ma usun ka, et Riigikogu ega tervet Eestit ei tohi mitte ühegi karismaatilise poliitiku käpa all hoida. Ma usun demokraatlikku õigusriiki. (Hääl saalis: "Aitab küll!") Hirm on kõige suurem pandeemia, millest keegi rääkida võib. See on kõige nakkavam maailmas. See on ärevust tekitav, immuunsüsteemi nõrgestav ja selget mõtlemist pärssiv. Peame tõusma sellest kõrgemale ja julgema teha otsuseid armastusega.

Kõigevägevama ees oleme kõik üksi oma tõega. Tema valguseriigis pole küsimust ei abieluvõrdsusest ega eelarveaukudest. Seal on kõik võrdsed ja kõike on külluses. Jumala ees oleme võrdsed, olenemata sellest, kas meie kõigevägevam on Taara, Buddha või universumi kvantväli. Kõik on usuküsimus. Mina usun, et tähetolm on see, millest me tuleme ja milleks me saame, ka maine muld on kõigest tähetolm. Ja tähetolmul on puhas armastuse vägi, universumi käivitav vägi.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, härra Sooäär!

15:07 Imre Sooäär

Kohe jõuan vande juurde.

15:07 Esimees Henn Põlluaas

Kas te olete valmis andma ametivannet või mitte? Teil on juba läbi see tavapärane aeg, mis on Riigikogu liikmetele antud.

15:07 Imre Sooäär

Ma kohe jõuan lõppu.

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Aitab küll. Me juba kuulsime teid piisavalt, oli väga inspireeriv, väga ilus. Aitäh! Aga palun läheme nüüd tänase päevakorra juurde.

15:08 Imre Sooäär

Kas tuuakse siis politsei ja viiakse mind siit ära? Või mis on lahendus? Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei sätesta, kui pikalt ma võin vannet anda. Ma hea meelega kasutaksin oma traditsioonilist 5 + 3 minutit.

15:08 Esimees Henn Põlluaas

Kahjuks ei anna te praegu vannet, te peate kõnet. Siin on väga suur vahe. 

15:08 Imre Sooäär

Ma annan vannet. See on vande andmise koht.

15:09 Esimees Henn Põlluaas

See ei ole vanne.

15:09 Imre Sooäär

Ma palusin võimalust enne vande andmist selgitada.

15:09 Esimees Henn Põlluaas

Seda selgitust teilt ei oodata. Teilt oodatakse kas vande andmist või sellest keeldumist. 

15:09 Imre Sooäär

Ja see tuleb. Meil on väga palju kriitilisi probleeme, millega täna tegeleda: allpool vaesuspiiri elavad pered, hoolekanne, kultuur, majanduse taastumine jne. Need ja paljud muud teemad vajavad tähelepanu, mis läheb praegu ühele rahvast lõhestavale referendumile. Aga juba vanad roomlased ütlesid, et kõigepealt tuleb korda seada oma mõtted, siis oma pere, siis oma riik. Kas kahe täiskasvanu vaheline armastus peaks samuti olema perekonnaseaduse kaitse all?

(Mikrofon on välja lülitatud.)

15:10 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, härra Sooäär!

15:10 Imre Sooäär

... Eesti riigi huvid on minule tähtsamad kui isiklikud huvid. Ma võtan vastutuse. Ma tulen teie sekka. Sildu looma, mitte kohtumõistjana või hinnangute andjana.

(Mikrofon on välja lülitatud.)

Ma tulen siia ...

(Mikrofon on välja lülitatud.)

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ma tänan!

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ja ma loodan, et selline üleastumine ei saa siin Riigikogus tavaks. Aga palju õnne! 


15:12 Istungi rakendamine

15:12 Esimees Henn Põlluaas

Ja nüüd läheme ... Kas on protseduurilisi küsimusi? Kalle Grünthal, palun!

15:12 Kalle Grünthal

Aitäh! Hetk tagasi kuulsime meie lugupeetud uue kolleegi ametivannet. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et kuigi ta on väga pikalt osalenud Riigikogu töös, ei tunne ta siiski kodu- ja töökorda, sest enne vande andmist pidas siin sisuliselt ilma loata kõnet isik, kes ei ole Riigikogu liige. Ma leian, et see on oluline protsessinormide rikkumine.

15:13 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Olen nõus. Aga läheme nüüd eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Kõigepealt Aivar Kokk, palun!

15:14 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Elektrointensiivsuse ja gaasitarbimise intensiivsuse hindamisel arvestusperioodi pikendamine ühelt majandusaastalt kuni nelja majandusaastani annab ettevõtjatele volatiilses majanduskeskkonnas suurema paindlikkuse ja vähendab lühiajaliste majandusraskuste mõju hindamistulemustele. Aitäh!

15:14 Esimees Henn Põlluaas

Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

15:14 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Martin Helme. Teiseks, Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitsmise lepingu muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister Urmas Reinsalu. Kolmandaks, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Neljandaks, kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Kõik need neli seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:15 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu viis eelnõu. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:15 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 93 Riigikogu liiget, puudub 8.

Austatud Riigikogu, läheme päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Peaminister Jüri Ratas on esitanud taotluse jätta selle töönädala teisipäevase istungi päevakorrast välja esimeseks päevakorrapunktiks kavandatud peaministri ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu ... Kas härra Krossil on protseduuriline küsimus?

15:17 Eerik-Niiles Kross

Korrektiiv, kui tohib. Selle päevakorra esimene rida "Riigikogu liikme Imre Sooääre ametivanne" peaks olema tegelikult "Imre Sooääre Riigikogu liikme ametivanne", sest Imre Sooäär andis ametivande eraisikuna.

15:17 Esimees Henn Põlluaas

Riigikogu liikmeks sai ta juhatuse otsusega ja täna andis ta vande.

Tulles päevakorra juurde tagasi, koos eespool toodud muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 10. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:17 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 90 Riigikogu liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.


2. 15:18 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine

15:19 Esimees Henn Põlluaas

Tänane esimene eelnõu, mida käsitleme, on rahanduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 282. Teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

15:19 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse esimene lugemine lõpetati 17. novembril k.a. Eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks valitsusele. Valitsus otsustas 19. novembri k.a istungil eelnõu toetada. Riigikogus tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi ühe konsensusliku muudatuse tulenevalt 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu teisel lugemisel tehtud muudatustest, millega nähti ette vahendid veeteetasude vähendamiseks. Aitäh!

15:20 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Nüüd on võimalik esitada ettekandjale küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

15:21 Kalvi Kõva

Aitüma! Hea Aivar, äkki sa seletad mõne sõnaga. Niipalju kui mina mäletan, siis esimesel lugemisel oli meil siin ju kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, aga nüüd on tulnud midagi siia juurde, see meresõiduohutuse seadus miskitmoodi. Äkki sa seletad pikemalt, kas me nagu siis pintsakule õmbleme nööpi külge või nööbile pintsakut või miks me eraldi seadust siis ei teinud? Mereohutuse asju on ka majanduskomisjoni menetluses. Seleta vähe pikemalt, mitte ainult ühe lausega.

15:21 Aivar Kokk

Aitäh hea küsimuse eest, hea küsija! Kui teisele lugemisele tuli 2021. aasta riigieelarve, siis tehti seal üks muudatus, millest tulenevalt 2021. aasta 1. aprillist kuni järgmise aasta lõpuni vähendatakse veeteetasu 50%. Nagu te teate, selle aasta lisaeelarves vastu võetud otsusega on järgmise aasta 1. aprillini viidud veeteetasu 0% peale. Hea küsija, nagu sa tead, enne riigieelarve vastuvõtmist peavad olema vastavad seadused vastu võetud. Nii et rahanduskomisjoni parandusettepanekuna on viidud sisse veeteetasu alandamine 50% ja konsensuslikult on tehtud otsus, et kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse juurde on liidetud meresõiduohutuse seadus. 

15:21 Esimees Henn Põlluaas

Kalvi Kõva. Aga tegelikult ...

15:22 Kalvi Kõva

Aitäh! Jah, mul on teine küsimus ka veel. Hea Aivar, aga kui seda eelnõu poleks menetluses olnud, mis siis oleks saanud?

15:22 Aivar Kokk

Väga lihtne. Siis oleks olnud meil mõni teine eelnõu, mille kohta oleks tehtud parandusettepanek.

15:22 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem sõnavõtte ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole, siis läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esitatud on üks muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 282 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


3. 15:23 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (257 SE) teine lugemine

15:23 Esimees Henn Põlluaas

Tänane päevakorrapunkt nr 2, Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 257 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul. Palun!

15:23 Priit Sibul

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ühist eelmise eelnõuga on siin niipalju, et on teine lugemine. Komisjoni ettepanek on täpselt samamoodi, kui lõpust alustada, teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine täna otsustatakse lõpetada, siis kolmas lugemine toimub juba sel kolmapäeval. 

Aga nii lühidalt ma eelnõu kindlasti tutvustada ei saa, kuivõrd meil on ka üheksa muudatusettepanekut. Lihtsalt meenutan teile esialgu, et kui meil siin esimene lugemine 17. novembril oli, siis piirdus eelnõu ohutu töökeskkonna loomise lihtsustamisega, mis on tööandjatele kohustus. Eelnõu muudab Tööinspektsiooni andmekogule esitatavaid nõudeid, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu. Eelnõu kohaselt tuleb töökeskkonna riskianalüüs koostada tööelu infosüsteemis ning edastada Tööinspektsioonile. Eelnõuga suurendatakse ka tööandja vastutust töötingimuste rikkumiste eest. Nii nagu me esimesel lugemisel rääkisime, muist nendest kohustustest olid juba olemas, aga nüüd tuleb neid andmeid just infosüsteemi hakata panema.

Komisjon pöördus eri organisatsioonide poole. Ainult EVEA (sellest ma pärast räägin ka konkreetsete muudatuste juures) andis tagasisidet, teistel seda väga palju ei olnud.

Aga 23. novembril pöördus komisjoni poole sotsiaalminister kirjaga, milles ta edastas valitsuse nimel ettepaneku töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadust täiendada. Ettepanekuga soovitakse laiendada haiguspäevade hüvitise regulatsiooni, et see kehtiks alates teisest haiguspäevast. Täpsustatakse, et töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel väheneb, senise kolme päeva asemel on nüüd üks päev. Lisaks muutub tööandjate vastutus haigushüvitise tasumisel. Tööandjad hüvitavad edaspidi töötajale 70% töötaja keskmisest töötasust haiguse teisest kuni viienda päevani ning haigekassa kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast päevast. Praegu on mäletatavasti tööandjal kohustus hüvitada neljandast kuni kaheksanda päevani, haigekassal alates üheksandast päevast. Muudatused on kavandatud jõustuma tuleva aasta 1. jaanuarist ja need kehtivad 30. aprillini.

Sotsiaalkomisjon tutvus ministeeriumis tehtud ettepanekutega oma 25. novembri istungil. Nii nagu ma ütlesin, me toetasime neid ettepanekuid. Korraldasime koosoleku ka 1. detsembril, 2. detsembril ja täna hommikul, 7. detsembril, nii et me arutasime neid teemasid üsna põhjalikult.

Räägin veidi pikemalt, millest komisjonis juttu oli. Esiteks, selle eelmise teema juurde. EVEA esindajad tõid välja, et eelnõuga tehtavad muudatused (töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna nüüdisajastamine, infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine halduskoormuse vähendamiseks) on küll samm õiges suunas, kuid nende arvates suurendavad need halduskoormust. EVEA leiab, et Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepanek tööandja makstava haigushüvitise korra muutmiseks on vastuolus põhiseadusega (võrdsuspõhiõiguse, ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse sätetega). Vastuolu väljendub eelkõige füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes tasub sotsiaalmaksu, kuid kelle õigus saada haigushüvitist töövõimetuse ajal või karantiini korral on õiguslikult piiratud, võrreldes töölepingulises või teenistussuhtes oleva isikuga. Lisaks juhtisid EVEA esindajad tähelepanu, et Sotsiaalministeeriumi esitatud ettepanekus ei ole adekvaatselt hinnatud tööandjate kulusid, sest on üsna selge, et kui me teeme seda ajutiselt, siis mitmel puhul on räägitud sellest, kuidas tööandjate kulud vähenevad, aga kriisiperioodil on selge, et haiguslehti võetakse rohkem. Nii et me kindlasti ei näe, et kellelgi kulud sel perioodil väheneks, sellega tuleb nõus olla. EVEA leiab, et juriidiliselt on tööandjatel kohustus maksta haigushüvitist ainult sel juhul, kui haiguslehe väljastamise põhjuseks on haigestumine või vigastus. Nende hinnangul saavad kehtiva korra alusel karantiini tõttu haiguslehel olevad inimesed haigushüvitist alates üheksandast päevast ja tööandjal puudub kohustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel haiguspäevi hüvitada. 

Sellest räägin pikemalt. See oli tõesti oluline ja põhjalik vaidlus, mis komisjonis toimus. Füüsilisest isikust ettevõtja puhul tuleb tunnistada, et esiteks FIE-ks hakkama ju kedagi ei kohustata, vaid see on siiski võimalus. On tõsi, et aeg-ajalt näevad nad ennast ettevõtjana, aeg-ajalt töötajatena, kuidas kasulikum ja mõistlikum on. Seda tulebki selles mõttes tervikuna vaadata. Meile komisjonis räägiti, et ka uue regulatsiooni puhul jääb FIE esimese päeva eest töötajana (siis küll iseenda töötajana) vastutama, teisest kuni viienda päevani maksab FIE ise endale haigushüvitist ja alates kuuendast päevast saab ta selle haigekassast. Varem oli neli kuni kaheksa päeva. Nii see on, see on see FIE-nduse eripära, kui inimene on iseenda tööandja. Ka Notarite Koda ja pankrotihaldurid pöördusid samas küsimuses meie poole, et see oleks justkui ebaõige või ebaõiglane. Selle muudatuse kulu, mille valitsus ette pani, on tuleval aastal 5 miljonit, millest 2,5 miljonit peaks tulema haigekassa vahenditest ja 2,5 miljonit valitsuse reservist. Eesti Tööandjate Keskliit kinnitas, et kolmepoolsetel läbirääkimistel jõuti arusaamale, et kuigi see muudatus toob lisakulusid, on kriisi ajal igal juhul mõistlik, et see kohustus tekiks tööandjatel teisest päevast. Samuti rõhutas tööandjate esindaja, et regulatsiooniga ei tohi kiirustada, sest ettevõtjad vajavad aega ettevalmistamiseks. Ka tundsid tööandjad muret haigekassa eelarve pärast, et me seda siin üle ei koormaks. Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja soovitas haiguspäevade regulatsiooni muudatustesse lisada võimaluse, et vajaduse korral käesolevat kriisimeedet pikendatakse, kuna me ei tea, kas COVID-19 on aprilli lõpuks taandunud. Etteruttavalt: komisjonis seda muudatust konkreetselt ei toetatud, kuigi sotsiaaldemokraatide ettepanekus see sisaldus.

Nüüd muudatusettepanekute juurde. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepanekuid, mida komisjonis tutvustas meile hea kolleeg Helmen Kütt. Nende ettepanek oli seda meedet pikendada. See, et haiguslehte hakkab tööandja hüvitama teisest päevast, leidis komisjoni toetuse. Teine muudatusettepanek sotsiaaldemokraatidelt oli analüüsikohustuse kohta. Kuivõrd sotsiaaldemokraatide ettepanek oli ka see, et see muudatus ei kehtiks mitte neli kuud, nagu praegu on, vaid pikemalt, siis neil oli ettepanek, et tuleks teha analüüs ja me saaksime seda tagantjärele hinnata. Kuivõrd eelnõu on praegu meie ees sellisena, nagu ta komisjonist tuli, siis analüüsikohustuse seadmist ei peetud mõistlikuks. Kolmas ettepanek on tähtajad ja see, et eelnõus toodud muudatused võiks kehtida pikemalt, mis oli sotside ettepanek ja mida komisjon ei toetanud. Neljas ettepanek on seotud sellega, et nende haiguslehtede kohta, mis avatakse enne 1. jaanuari 2021, kehtib praegune regulatsioon. Muudatusettepanekud nr 5–7 käsitlevad seda, et kui see neljakuune periood lõpeb, kuidas siis taastub praegune olukord, mille järgi siis finantseeritakse või milline on kas tööandjate või töötajate vastutus. Siis minnakse sisuliselt tagasi praegusele süsteemile. Kaheksas muudatusettepanek on täpsustav ja tehniline ning üheksas on seotud seaduse jõustumisega.

Ma loodan, et sellest selgitusest oli võimalik aru saada. Komisjoni istungid olid pikad ja põhjalikud. Ma arvan, et kõige olulisemad teemad, mis puudutasid FIE-sid ja karantiinilehti, ma markeerisin laias laastus ära, rääkides, millisel kujul see komisjoni arutelu oli.

Nagu ütlesin, komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui täna otsustatakse see lõpetada, kui suur saal toetab komisjoni ettepanekuid, siis kolmas lugemine toimuks juba kolmapäeval. Aitäh!

15:36 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Teile on ka küsimusi, hea ettekandja. Jevgeni Ossinovski, palun!

15:36 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Sotsiaalkomisjoni istungid on pikad ja põhjalikud, see iseloomustab minu meelest selle komisjoni tööd juba mõnda aega. Arutelud on pikad ja põhjalikud, aga õigeid otsuseid millegipärast ei tule. Ja nii ka haiguspäevade puhul. Septembrist saati on eksperdid ja ka sotsiaaldemokraadid rääkinud sellest, et see küsimus on vaja lahendada, sest suur osa nakatumistest toimub töökohal. Tegelikult seda otsust ei tulnud ega tulnud. Veel novembrikuus, pärast seda, kui kaks kuud oli sotside eelnõu marineeritud, hääletati see siin maha. Järgmise nädala lõpuks, enam-vähem, jõuab Eestis haiglate võimekuse kriitiline piir kätte, hakatakse oluliselt piirama haiglaravi, sest meil on koroonaviiruse levik kontrolli alt väljunud. Te ütlesite, et 23. novembril tuli sotsiaalminister sotsiaalkomisjoni ette ettepanekuga see küsimus ära lahendada. Kuivõrd ajakohaseks ja adekvaatseks te sotsiaalministri tegevust selle küsimuse lahendamise kontekstis hindate? Alles nii hilja [hakati tegutsema].

15:37 Priit Sibul

Aitäh küsimuse eest! Ma hindan seda igati adekvaatseks. Ma arvan selle kohta, millele te viitasite, et meil kõigil on ühesugune arusaam ja nägemus, milline on probleem, et inimesed ei läheks haigena tööle. Ainuke vahe on see, et kui sa oled minister (küsija erinevalt vastajast on seda olnud), siis sa tead, et päris suva järgi minister seda teha ei saa. Kõik sellised muudatused käivad kolmepoolsete läbirääkimiste kaudu. Nii ametiühingud kui ka tööandjad olid meil komisjonis esindatud. Kõne all oli ka see, mis puudutab karantiinilehti ja neid asju. Tööandjad veel möödunud nädalal rääkisid komisjonis ühte, täna meil ametlikku kirja seisukohaga ei ole, aga nad ütlevad, et nad on ümber mõelnud. Komisjonis ja ma eeldan, et ka kolmepoolsetel läbirääkimistel, kus tuleb lähtuda mitte ainult töötajate, vaid ka tööandjate huvidest, peab minister seda silmas pidama. Need läbirääkimised võtsid kahjuks liiga kaua aega, sellega ma olen nõus, aga ei ole lihtne kokku leppida, kui osapooled peavad kohustusi võtma. Need kohustused tuleb ka ju täita, kui need võtta. 

15:38 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:38 Jevgeni Ossinovski

Samas ütlesid tööandjad, et nende poole pöördus valitsus selles küsimuses alles augusti lõpus. See vist ei ole ka kõige adekvaatsem, arvestades seda, et esimese ja teise laine vahel oli siiski mitu kuud aega, kui oleks võinud neid küsimusi lahendada süsteemselt niimoodi, et meil oleks teise lainesse sisenemisel tõepoolest kõik adekvaatsed kaitsemehhanismid paigas olnud. See, et haiguspäevade hüvitamise süsteem ei olnud riigil teise laine ajaks korda tehtud, on ju ilmselgelt toonud kaasa – seda on eksperdid öelnud – viiruse kiirema leviku, mistõttu oleme jõudnud olukorda, kus me riskime paljudes piirkondades tegelikult haiglasüsteemi kinnijooksmisega. Ma küsin siis niipidi. Kuidas auväärt ettekandjale tundub, et kui Vabariigi Valitsus oleks oma tööd teinud tõhusamalt ja me oleksime näiteks oktoobriks saanud selle süsteemi probleemid ära lahendatud, kas me võiksime täna tõepoolest olla näiteks nakatumisnäitajaga 150 või 200, ehk me ei riskiks sellega, et haiglasüsteem kokku kukub, kui see töö oleks varem olnud ära tehtud?

15:39 Priit Sibul

Aitäh! Ma kahjuks ei oska sellele küsimusele vastata. Kui ma vaatan eri riikide nakatumiskordajaid, kehtestatud sanktsioone või võetud meetmeid, siis ma ei suuda leida omavahel väga korrelatsioonis olevaid süsteeme, et vaat, selle tegemise või tegemata jätmise korral saaksime täpselt sellise või teistsuguse tulemuse. See oleks ennustamine ja see on tegevus, millega ma ei tegele.

15:40 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Tõesti, kolmepoolsed läbirääkimised tööelu ja tööturu korraldamise teemadel on väga väärtuslikud ja kokkuleppele jõudmine võtabki aega. Ma tean seda väga hästi. Samas, kevadel riik kriisiolukorras kolme esimest haiguspäeva hüvitas, tööandjal sealjuures rolli ei olnud ja tööandjat see lahendus ka kuidagi ei häirinud. Sellises lahenduses oleks ju võimalik kiiremini kokkuleppele jõuda. Teine asi, kolmepoolseid läbirääkimisi pikalt pidada on mõistlik siis, nagu Tõnis Mölder kinnitas, kui otsitakse pikaajalist lahendust. Nüüd me räägime neljakuulisest lahendusest. Kas neljakuulise lahenduse jaoks on üle nelja kuu mõtet tööandjatega läbi rääkida või oleks ka alternatiivseid viise riigil see kohustus enda kanda võtta?

15:41 Priit Sibul

Aitäh! Kolmepoolsetel läbirääkimistel ei otsitud lahendust neljaks kuuks. Ka see, milles kolmepoolselt kokku lepiti, oli kaheaastane periood. See otsus oli pigem poliitiline, et teha seda ajutise meetmena. Teil on õigus selles, mis kevadel oli. Aga nii nagu ma viitasin, ka tööandjad pöörasid tähelepanu haigekassa või riigieelarve küsimusele. Kusagilt see raha, mida kellelegi saab jagada, ju siiski tuleb kokku koguda. Kõiki neid meetmeid püütakse teha sellisel kujul, et see majandust ja ettevõtlust võimalikult vähe piiraks, ja kuivõrd käibed on nagunii väga paljudes sektorites kukkunud, siis ka nii, et me ei paneks tööandjatele uusi koormisi ega teeks riigieelarvest neid kulutusi liiga entusiastlikult.

15:42 Esimees Henn Põlluaas

Riina Sikkut, palun!

15:42 Riina Sikkut

Aitäh! Küsin siis uuesti. Tõesti väga tore, kui otsiti pikaajalist lahendust, ja tõesti suur rõõm, et tööandjad on kaheaastase lahendusega nõus olnud ja näevad, et see viirus on meiega pikemat aega. Seda üllatavam on, et eelnõusse on esimeste haiguspäevade hüvitamine jõudnud ainult neljakuiseks perioodiks. Kes on siis valitsuses see, kes ei olnud nõus kolmepoolsest kokkuleppest kinni pidama ja tööandjate soovitud kaheaastasele lahendusele oma peanoogutust kaasa andma? Kes oli valitsuses vastu pikemaajalise lahenduse leidmisele?

15:43 Priit Sibul

Aitäh! Mina saan öelda ainult seda, millisena see eelnõu meie ette tuli. Aga ma ka ei tea, kas see kriis kestab kaks aastat või kaksteist aastat või saab loodetavasti palju kiiremini mööda või tõesti, nii nagu Jevgeni ütleb, äkki kestab 200 aastat. Kui me räägime nendest meetmetest, siis me ei saa rääkida, et kaks aastat on lühike aeg. Ma tean, et on ka neid poliitilisi jõudusid, kes arvavad, et see haigushüvitiste süsteem ei peakski selliselt üle minema, et mitte ainult kaheaastasena, ja ametiühingud ka seda toetavad. Mina ei ole kindel, et see mõistlik on, aga me saame seda arutada. Ka selle analüüsi kohta Sotsiaalministeerium meile ütles, et nad kindlasti seda jälgivad. Häda on selles, et kui me võtame eelmise aasta jne, siis meil ju mingit võrdlusbaasi selle nelja kuu põhjal ei teki. Eks me peame nendesamade andmete põhjal otsuseid tegema. Kindlasti on parlamendil võimalik juba veebruaris ja märtsis selle juurde tagasi tulla, kui me näeme, et probleemid on endised.

15:44 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, palun!

15:44 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt suur tunnustus, et te kannate väga täpselt ette arutelu, mis sotsiaalkomisjonis toimus, ja ka küsimustele vastamisel jääte selle piiresse. Te tõite välja, et kolmepoolsed läbirääkimised vaatasid pikemat perspektiivi ja aega ning lepiti kokku nii. Mina komisjoni liikmena sain küll aru, et tööandjad just nimelt rääkisid ainult neljast kuust. Kas ma eksin?

15:44 Priit Sibul

Komisjonis me rääkisime, absoluutselt, sellest eelnõust, mis meie ette tuli, Ma arvan, et tööandjatele meeldib see kindlasti rohkem. Aga ma mäletan ka, et ametiühingute juhi seisukoht ja need kirjad, mis mul on, viitavad sellele, et see kokkulepe kolmepoolselt tehti kahe aasta peale. Ma arvan, et see on täpne ja korrektne.

15:45 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

15:45 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite ühes oma varasemas vastuses, et ega ju ei tea, kuidas üks või teine asi oleks mõjunud. Aga juba vähemalt kaks kuud tagasi juhtis Terviseamet tähelepanu sellele, et tol ajal oli kõige suurem nakatumisprobleem töökohakolded ehk see, et inimesed läksid haigena tööle ega jäänud koju. Paar päeva tagasi just üks ettevõtja uudistes ütles, et neil on pidev probleem sellega, kuidas töötajatele selgeks teha, et ärge tulge tööle, kui teil on nakkuskahtlus või nii edasi. Kas selles kontekstis, et see haigus võimalikult vähe leviks, ei oleks olnud mõistlik juba mitu kuud tagasi inimestele esimesi haiguspäevi hüvitada, et nad võimalikult vähe oleksid tundnud sundust tööle minna? Või teile tundub, et see ei ole loogiline?

15:46 Priit Sibul

Nii nagu ma enne ühele küsimusele vastasin (ma arvan, et selles me oleme ühte meelt), et ükskõik kui väikeste haigusnähtude või ‑tunnustega inimesed peaksid tööst eemal olema. Ma arvan, et siin on ka ideoloogiline eriarvamus. Vaatasin ühte protokolli, kus Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et kui inimese omavastutust tervishoius vähendada, siis me saavutame paremaid tulemusi. Ma isiklikult olen risti vastupidisel seisukohal. Ma arvan, et mida rohkem inimene oma tervise eest isiklikult vastutust tunneb, seda parematele tulemustele me jõuame. Aga see on tõenäoliselt ideoloogiline eriarvamus. Aga teie küsimuse teema on peamiselt see, kes maksab või mille arvel see kinni makstakse. Tõesti, ka tööandjad ühelt poolt muretsesid haigekassa eelarve pärast ja teiselt poolt ütlesid, et okei, kui muidu ei saa, siis võiks seda teha riigi või haigekassa vahenditest, näiteks karantiini puhul, kui me ei räägi konkreetsetest haigusnähtudest, vaid sellest, et keegi on olnud lähikontaktne, ta suunatakse karantiini, et siis ei peaks tööandjal kohustust olema. Me kõik teame, et sealt me jõuame kohe haiguslehtede võimaliku kuritarvitamise ja selliste asjadeni. Seda kaalu õigesti paika saada on väga keeruline. Loomulikult, selles olen ma sotsiaaldemokraatidega absoluutselt nõus ja ma arvan, et kellelgi pole selle vastu midagi, kui me oleks selle teema juures olnud palju varem. Aga kritiseerida ja öelda, miks nii hilja sellega tegeletakse, on kindlasti lihtsam kui neid kokkuleppeid saavutada.

15:47 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

15:48 Signe Riisalo

Aitäh, juhataja! Hea komisjonikaaslane! Vähemalt niisama tähtis kui haiguspäevade hüvitamine on karantiinipäevade hüvitamine. Selle eelnõu muudatuste arutelu raames tuli lauale uus mure, et karantiinipäevade korvamine tööandja poolt ei ole tavapraktika. Sotsiaalministeerium on täna avaldanud kahetsust, et nad ei taibanud seda muudatust karantiinipäevade kohta varem Riigikogu ette tuua. Äkki sa kommenteerid seda probleemistikku. Ma usun, et kolleegid väärivad seda teadmist. Nagu korduvalt on öeldud, sellest puldist räägitakse rahvaga. Ka inimesed väärivad seda teadmist, mis seis on karantiinipäevade rahastamisega.

15:49 Priit Sibul

Nii nagu ma viitasin korra ka sissejuhatavas kõnes, lisaks meile endile tõstatas arutelul selle teema EVEA. Tõesti, karantiinilehtede küsimuses olid seisukohad erinevalt tõlgendatavad. Ministeerium arvas, et neid tuleks käsitleda täpselt samamoodi nagu haiguslehti, et nad on samaviisi hüvitatavad, EVEA seadis selle kahtluse alla, tööandjad samamoodi. Tööandjate esindaja kõneles meile sellest, et on tööandjaid, kes vabatahtlikult – me räägime nüüd neljandast kuni kaheksandast päevast või ka varasemast ajast – seda hüvitavad, ja on neid, kes seda ei tee. Seadusest tulenevalt sellist kohustust ei ole. Komisjonis me arutasime pikalt selle üle, kas selle peaks muutma kohustuslikuks. Tööandjad ütlesid näiteks, et nende kolmepoolsete läbirääkimiste käigus neid karantiinireegleid üldse ei arutatud. Sellest tulebki, et neid kolmepoolseid läbirääkimisi ma tõin ise ka võib-olla natuke asjatult siia, aga kuna see protsess toimus samal ajal, siis tundus kuidagi veider seda mitte mainida. Aga on ilmselge, et kolmepoolsete läbirääkimiste käigus ei otsitud lahendust sellele lühiajalisele probleemile, vaid see on tegelikult teisene, mis näitab seda, et karantiinilehtede teema jäi sealt üldse välja. Tööandjad ütlesid, et ei saa teha niimoodi üleöö, et esiteks nende peadirektor ei saa võtta organisatsiooni eest meie koosolekul vastutust ja öelda, et organisatsioon arvab nii või teisiti. Küsitlusest selguski, et osa tööandjaid käituvad niiviisi, et nad kompenseerivad neid karantiinilehti samamoodi nagu haiguslehti, ja teised seda ei tee. Seaduslikku kohustust ei ole. Nemad ei ole ka nõus, et komisjon nüüd niimoodi üleöö, ilma läbi rääkimata selle kohustuse tööandjatele paneb.

Nii nagu ma ütlesin, reedel oli sotsiaalkomisjonis kohtumine, ka täna mina ja komisjoni esimees suhtlesime tööandjate esindajatega. Suure tõenäosusega nad seda seisukohta muudavad, sest nii nagu meil siin saaliski on sõltumata parteilisest kuuluvusest üks arusaam, et kui inimestel on sümptomid või kui nad on olnud nakatunuga kokkupuutes, on mõistlik, et nad ei sebi ringi, ei käi tööl, ei toimeta. Me ei saa sundida inimesi ilma rahata elama ja olema. Tööandjad tõenäoliselt on oma seisukohta korrigeerimas. Siis on oluline meil võimalikult kiiresti reageerida, et ka karantiinilehed saaksid samamoodi kompenseeritud. See ei ole ametlik, aga mulle tundub, et me oleme sinna jõudnud või jõudmas, et me õige pea oleme selle muudatusega siin suures saalis.

15:52 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

15:52 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Nelja kuu jooksul kavatsetakse erakorraliselt maksta haigushüvitist teisest päevast. Kas seda ei oleks võinud teha juba ammu ja esimesest päevast, nii nagu sotsiaaldemokraadid välja käisid? Need kolmepoolsed läbirääkimised on sellised pika vinnaga, need ei ole nagu nelja kuu läbirääkimised. Mulle jäävad siiski arusaamatuks teie põhjendused nende nelja kuu kohta, see oleks võinud julgelt olla esimesest haiguspäevast ja juba varem. Kui ikkagi pereema või pereisa, kes saab miinimumpalka, ei saa kolme päeva eest raha, siis ta on raskes olukorras. Mida sina arvad, kas miinimumpalga saajad ja last üksi kasvatavad vanemad, ütleme, kolme last üksi kasvatavad vanemad tuleks selle rahaga toime?

15:53 Priit Sibul

Oleks on üks paha poiss. Loomulikult, nii nagu ma enne ütlesin, mida varem me sellega siin oleks tegelenud, seda parem või tulemuslikum see oleks eeldatavasti olnud. Aga meil on täpselt selline tempo, selline jõud ja sellised võimed, nagu meil on. Nii nagu ma ütlesin, me sellele karantiinilehtede teemale lahendust otsime. Küsimus on selles, nagu ma enne ütlesin, esiteks, et töötajale peab ka jääma vastutus. Mina selles mõttes kindlasti esimesest päevast haiguslehtede hüvitamist ei toeta. Ma arvan, et inimese vastutus, nii nagu ma ütlesin, tervisevaldkonnas peab olema pigem suurem kui väiksem. Ei saa ainult kellelegi teisele loota. Küsimus on, mille arvel kompenseerida. Neid kevadisi mehhanisme me mäletame. Ka see tööturumeede, millest me kõik väga positiivselt räägime, kui me tagasi vaatame, maksis 270 miljonit. Meie riigil ei ole kahjuks seda võimekust, ei ole ka töötajate ega tööandjate puhul. Me peame lihtsalt vaatama – mina ütlen seda tõesti selles mõttes, et ma loodan, et Isamaa ka selle eest seisis –, et see oleks lühiajaline meede. Me peame õppima reageerima kriisi ajal lühiajaliste meetmetega, vastama nendele asjadele nii ja kui on vaja, siis tuleb meetmeid pikendada. Aga luua süsteeme või meetmeid, mis jäävad kestma – me keegi kahjuks ei tea, kui kaua see kriis meie kanda on ja ei ole mõtet esimeses etapis kõiki vahendeid ära kasutada.

15:54 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun! 

15:54 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, kas sa selgitaksid? Mina ei saanud hästi aru. Ühelt poolt sa möönad, et tegelikult oleks võinud oluliselt varem selle küsimuse siin Riigikogus ära otsustada ehk hakata vähemalt teisest päevast haiguspäevi kompenseerima. Teiselt poolt sa ütlesid, et sinu isiklik maailmavaateline seisukoht on see, et mida suurem on inimeste omavastutus tervishoius, seda tervemad nad on. Siin on minu arvates väike vastuolu. Kui sa ühelt poolt toetad seda, et haiguspäevi hakataks varem hüvitama, nii et inimeste omaosalus sedapidi oleks väiksem, aga teistpidi sa ütled, et tegelikult inimeste omavastutus peaks olema suurem, et siis oleks ka meie tervisepilt parem, siis kuidas need kaks asja kokku käivad?

15:55 Priit Sibul

Nojah, ma ütlen, siin puldis on ju alati nii, et mida vähem rääkida, seda mõistlikum ja parem on. (Naer saalis.) See on märksa erinev. Töötaja või inimese vastutus oma tervise eest seismisel ei seisne ainult selles, kas tal on omavastutus esimese või kolme esimese tööpäeva korral, see on märksa laiem. Minu jaoks on see selles mõttes hinnanguline küsimus, et kas ma tean, et ma vastutan oma tervise eest ise, kas ma tean, mida ma söön, milline on minu liikumine, kuidas ma käitun, või ma eeldan, et tervise eest vastutab Eesti Vabariigis haigekassa. Ma pean ennekõike seda silmas, mitte ei ütle midagi nende meetmete kohta. See on juba täppisteadus, kus me teiega oleme osas küsimustes ühte meelt ja osas teist meelt. Aga see on see, mida ma silmas pidasin, mistõttu ma otsest vastuolu nende asjade vahel iseenda jaoks ei näe.

15:56 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

15:56 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa räägid nagu sellest omavastutusest, mis on liikluskindlustuses, et keegi koksab su auto ära, aga ikkagi on omavastutus. Ma ei näe sellel omavastutusel selle viirusega sellist seost. Kui keegi, kes on vastutustundetu, käib ringi, olles haige, ja nakatab ümbritsevaid, siis see omavastutuse jutt on nagu natuke kohatu. Mismoodi sa näed seda omavastutust, kui inimene kannab maski, võib-olla järgib kõiki reegleid, aga keegi lähikonnas või tööl seda ei tee?

15:57 Priit Sibul

Aitäh! Ma Indrekule vastasingi, et ma pidasin seda omavastutust tervishoiuvaldkonnas silmas hoopis nagu teises ja laiemas kontekstis, mitte konkreetselt praegusel COVID-i perioodil. Siin, ma arvan, me oleme ühte meelt, et kui inimestel on sümptomid, väikesedki kahtlused, siis meile kõigile on turvalisem, kui nad ei tule tööle, ei kohtu teiste inimestega, kannavad maske ja käituvad mõistlikult.

15:58 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Palun siia kõnetooli Riina Sikkuti.

15:58 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Täna on tehtud juba palju viiteid kevadele. Tõesti, see koroonakevad oli meile kõigile ehmatus, oli teadmatust, jooksu pealt otsustamist, katsetamist. Maikuus otsustas valitsus erandkorras hüvitada eriolukorra ajal ka kolme esimest haiguspäeva. Eriolukord möödus, viiruse levik vaibus ja suvi justkui pidi olema aeg, kui valmistuda teiseks laineks. Mina ausalt öeldes kuulsingi suve jooksul enim inimeste muret selle pärast, kas jätkub distantsõpe või saavad lapsed ikkagi kooli minna ja kas esimeste haiguspäevade hüvitamine jätkub.

Valitsus arutas esimeste haiguspäevade hüvitamist augusti lõpus. Saime 28. augustil lugeda uudist, et valitsus võib arutada haiguslehe tasustamist esimesest haiguspäevast, 2. septembril, et valitsus arutab haiguspäevade hüvitamise muudatust, ja 15‑ndal, et valitsus vaidleb haiguslehe varasema hüvitamise üle edasi. Aga 19. septembril ehk sel ajal, kui valitsus vaidles edasi, ütles Terviseamet, et nakatunute suure arvu taga on haigena tööl käivad inimesed. See oli kaks päeva pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid olid juba esitanud oma eelnõu, sest valitsuse suvistele aruteludele otsust ei järgnenud. Jah, menetlemine võtab aega, aga viirus meile aega ei anna. 7. oktoobril saime lugeda Terviseameti sõnu, kuidas koolides oli viis koroonaviiruse kollet kokku 70 nakatunuga. Suurem osa nakatunud lastest olid haiguse saanud koolist, kus olid tööl käinud haigusnähtudega õpetajad. Samuti kinnitas Terviseamet, et inimesed vanuses 20–69 nakatuvad peamiselt tööl ja kodus ning tööl nakatumise põhimure ja peamine valukoht on endiselt see, et sümptomitega käiakse tööl, mitte ei jääda koju. Poole oktoobri peal, 19. oktoobril, andis Tartu Postimees meile teada, et Jõgevamaale oli lisandunud juhtum ja tegemist oli nakatumisega töökontakti kaudu. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel oli tol ajal kaks kollet, töökohakolle Võrus 24 inimesega ja teine töökohakolle Jõgevamaal 20 inimesega. Nüüd me jõuame oktoobri lõppu. 27. oktoobril lugesime ERR‑ist, et Tallinna töökohakolded lõõmavad tootmisettevõtetes. Seal sedastati, et probleem ei ole nendes, kes on eelsümptomaatilised, vaid kohe täitsa haigussümptomitega käiakse tööl, tekivad pisikesed töökohakolded ja sealt edasi tekib perekontaktsete ring. 28. oktoobril saime lugeda, et riik ja tööandjad liikusid haiguslehtede hüvitamisega sammu edasi. Samm edasi, aga mitte veel samm otsuseni. Sotsiaalminister ütles, et kindlasti aitaks kolme esimese haiguspäeva hüvitamine kaasa kodus püsimisele ja tööle mitteminekule ning seeläbi viiruse tõkestamisele. 18. novembril jõudis lõpuks esimesele lugemisele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. septembril esitatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 244. 18. novembril ütlesin siitsamast puldist, et viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli 223. Tol hetkel oli see kõrgem kui kunagi varem. Täna pean kahjuks ütlema, et viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 396,6. Tänahommikuse seisuga oli haiglas 261 patsienti, juhitaval hingamisel oli 13 patsienti. 17. novembril lükati Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud haiguspäevade hüvitamise eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

Palun kolm lisaminutit!

16:03 Esimees Henn Põlluaas

Kolm minutit lisaaega. Palun!

16:03 Riina Sikkut

Komisjoni ettekandja Tõnis Mölder muidugi sedastas, et on veel vaja arutada ja kaaluda, aga et tema isiklikult pooldab seda, et leida meede, mis on natuke pikem kui üks aasta või kaks aastat, et see peaks olema selline pikemalt ettevaatav asi, sest nagu me teame, paljud teadlased ja professorid on öelnud, et me jäämegi selle haigusega elama. Ühtlasi ütles Tõnis, et me peame leidma seaduseelnõu, mis sobib kõikidesse ajajärkudesse. Nüüd me siis teame, et see kõikidesse ajajärkudesse sobiv eelnõu kehtestab hüvitise neljaks kuuks. Priit Sibul just ütles, et tegelikult olid tööandjad nõus kaheaastase lahendusega, mis võimaldaks meil kuni tõesti märkimisväärse vaktsineerimisega kaetuseni jõudmiseni ikkagi kaks talve üle elada. Sellel novembrikuisel esimesel lugemisel kinnitas Tõnis Mölder Valdo Randpere küsimusele vastates üle, et on vaja võib-olla korra aeg maha võtta, teha vähemalt selline otsus, mis on pikaajaline ja mis elab ka teised viiruselained ja majandusraskused üle. Aga kahjuks ei leidnud see esimeste haiguspäevade hüvitamine siin saalis toetust.

Järgmine punkt puudutab riigieelarvet. Riigieelarve teisel lugemisel ei leidnud sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek esimeste haiguspäevade hüvitamise kohta toetust. Rahanduskomisjon on nüüd menetlenud 2,5 miljoni valitsuse reservist haigekassale eraldamist haiguspäevade hüvitamiseks.

19. novembril tegi Sotsiaaldemokraatlik Erakond jälle ettepaneku, et võetaks vastu Riigikogu otsus ettepaneku tegemise kohta valitsusele, mis kohustaks teda 1. detsembriks lahendust välja mõtlema.

Aga nüüd me oleme siin, me arutame eelnõu, mis 1. jaanuarist võiks alates teisest päevast haigushüvitise inimestele kättesaadavaks teha ja seda vaid neljaks kuuks. Ja siis me imestame, kuidas viirus levib ja kuidas meil neid töökohakoldeid nii palju on. Kõik me teame, et esimeste haigusnähtudega tuleb koju jääda, aga nagu Terviseamet juba septembrikuus rõhutas, seda ei tehta. Ma ei väsi kordamast: töölt koju jäämine tähendab inimesele kaotust sissetulekus, nädalane haigus viib miinimumpalga teenijalt pea 100 eurot. Me ei saa eeldada, et inimene püsib kergete haigusnähtudega kodus, kui see tema jaoks tähendab toimetulekuraskusi. Seega on selge valik, kas hüvitada haiguspäevi heldemalt, et toimetulekuraskused ei sunniks tõbist tööle, või hoida kokku kulusid ja võtta see nakatunute töölkäimise risk. Me teame, mis valiku on valitsus teinud, me näeme seda iga päev nakatunute arvu kasvust. Aitäh!

16:06 Esimees Henn Põlluaas

Tõnis Mölder, palun!

16:06 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahaksin tänada nii kolleege sotsiaalkomisjonist kui ka sekretariaadi inimesi. Me tõepoolest oleme seda eelnõu päris kiirelt menetlenud ja on hea meel, et see eelnõu on jõudnud ruttu siia saali.

Eelkõneleja rääkis hästi palju ajaloost, ka mina tulen korra ajaloo juurde tagasi. Ma arvan, et see, mida valitsus kevadel tegi, oli väga suur ja väga õilis samm. Ma arvan, et see, et inimestele maksti kolm kuud järjest palgatoetust, oli väga suur ja õige samm selles kriisihetkes, selles raskes hetkes, kui me tegelikult ei teadnud, mida majandusolukord teeb, me ei teadnud, milline haigus see on. Ma arvan, et tänaseks me oleme oluliselt targemad. Aga see, et valitsus võttis praktiliselt kolmeks kuuks kõigis sektorites ja teatud sektorites ka neljandal kuul kogu palga maksmise enda kanda, oli minu arvates hästi suur ja tugev sotsiaalmeede.

Nüüd teine asi. Tulen veel korra kevadesse tagasi. Me samamoodi nende teadmiste pealt kevadel hüvitasime haiguslehti esimesest päevast alates kõikidele ja avasime võimaluse, et inimesed said ise haiguslehti avada. Ma tahaksin Eestimaa inimesi tänada. Hästi vastutustundlikult käituti, hästi reageeriti sellele. Tagantjärele perearstid ütlevad, et inimesed käitusid mõistlikult ja õigesti.

Tulen nüüd tagasi sügisperioodi ja ka suviste, õigemini augusti lõpu arutelude juurde. Kõigepealt veel kord: ma jään ka, Riina, selle mõtte juurde, et tõepoolest on vaja leida pikaaegseid lahendusi. Ongi vaja leida selliseid lahendusi, mis peavad vastu kõikidele majandusolukordadele, kõikidele haigushoogudele. Me ju teame, et see haigus ei kao kuhugi. Selles mõttes ma veel kord ütlen, et hästi oluline on selliste meetmete rakendamisel just nimelt see, millest ka komisjoni esindaja pikalt rääkis, et on kolmepoolsed kõnelused. Need ei ole kunagi lihtsad, te kindlasti teate seda ise väga hästi. Need on keerulised, eri osapooled on laua taga, ametiühingud, tööandjad ja ministeerium, ning üritatakse kokkulepet saavutada. Me isegi komisjonis nägime, et arvamused võivad olla seinast seina. Aga ometigi nii tööandjad kui ka ametiühingud ja ministeerium tegelikult seisavad selle eest, et inimese tervis oleks hoitud ja ettevõtetel oleksid olemas töötajad, kes sellel raskel haiguspuhanguperioodil ikkagi Eesti majandust veaksid. Need on olulised kohad. Mul on selle üle hea meel, et seda eelnõu, mis täna saalis on, toetavad kõik kolm osapoolt. See ei ole mitte vähetähtis.

Tulles tagasi selle temaatika juurde, millest ka Priit korra rääkis, karantiinilehed, tahaks öelda ainult seda, et me komisjonis üritame ja mulle tundub, et ka lai erakondadeülene toetus on sellele olemas. Ma usun ja loodan siiralt, et me tuleme lähiajal selle muudatusettepanekuga siia saali ja teeme ka selle väikese ebakõla seaduses selgeks. Siis saaksid kõik  ühtemoodi aru, et haiguslehti ja karantiinilehti hüvitatakse samadel alustel. Esimene päev on inimese enda vastutus – ma pean seda väga oluliseks, et ka inimesele jääb mingisugune enda vastutus –, teine kuni viies päev on tööandja kohustus ja edasi on haigekassa kohustus. 70% on see määr. Paljud on vaielnud selle üle ja üks fraktsioon on pakkunud, et hüvitataks alates esimesest päevast. Olen kogu aeg öelnud, et ma ei pea seda iseenesest õigeks. Ma arvan, et ka inimesele endale peab jääma selline ühepäevane vastutus. Ma veel kord ütlen: ma arvan, et Eestimaa inimesed käituvad väga mõistlikult, väga targalt, aga ma kardan, et siis, kui me hakkaksime esimesest päevast alates hüvitist maksma, tekiks palju anomaaliaid ja see võib-olla ei ole mõistlik lahendus.

Tulen korra tagasi selle arutelu juurde, et miks ainult neljakuuline rakendusmeede. Me komisjoni istungil pikalt arutasime selle üle. Sotsiaalministeerium ütles, et seda süsteemi, mis hakkab 1. jaanuarist kehtima, analüüsitakse ja monitooritakse järjepidevalt kuust kuusse. Kui parlamendil on soovi ja tahet, sest see viirusepuhang ei näita tõepoolest taandumise märke, siis eks meil ole võimalik seda perioodi ka pikendada. See on üks väga oluline osa, et kindlasti oodata ära see analüüs, et kas sellise ...

Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

16:11 Esimees Henn Põlluaas

Palun! Kolm minutit lisaaega

16:11 Tõnis Mölder

... meetodi rakendamine õigustab ennast. Ma arvan, et selline lühiajalise meetme katsetamine, seda analüüsides, teades iseenesest, et meil on kolmepoolne kokkulepe olemas ka kaheaastaseks rakendamiseks, ei välista seda, et me võime tulla märtsi lõpus või aprilli alguses selle teema juurde tagasi.

Aga siin on ka üks oluline muutuja. Me hoiame täna kõik hinge kinni ja loodame siiralt, et vaktsiin saab valmis, see jõuab Eestisse ja juba järgmise aasta algusest me hakkame teatud riskirühmasid vaktsineerima. Kas see päästab olukorra, kas see annab lühiajaliselt nii suurt efekti? Jääb üle vaid loota, aga eks siis saabki seda analüüsida. Nii ministeeriumi roll kui ka suure saali roll on seda teemat arutada. Kindlasti peab ka sotsiaalkomisjon siin n‑ö näpuga järge.

Ma veel kord tahan öelda, et minu meelest teeb Vabariigi Valitsus siin väga suure sammu edasi, ja ma veel kord tahan tänada kõiki fraktsioone selle eest, et on seda tööd ja pingutust koos tehtud, et see eelnõu siia teisele lugemisele saabuks. Ma loodan, et kolmapäeval saab see eelnõu vastu võetud. Aitäh!

16:12 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

16:12 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viimases sõnavõtus me kuulsime väga palju sellist sõna nagu "lootus". Me peame lootma, loodame seda, et tuleb vaktsiin, ja loodame seda, et lahendame ühe või teise asja ära. Jah, kui õigel ajal on tõenduspõhised otsused tegemata jäänud, siis tõenäoliselt tuleb pöörduda ususfääri, selleks et saada psühholoogilist nõu. Aga see ei ole siiski kõige adekvaatsem viis ühiskonda juhtida.

Me oleme täna olukorras, kus Eesti nakatumisnäitaja on 400. Austet härra Mölder oli 18. novembril siin ja meil tekkis väike arutelu selle üle, kas Riina Sikkutil oli õigus, et tol hetkel oli nakatumisnäitaja 233, või oli see siiski alla 200, nagu arvas austatud sotsiaalkomisjoni esimees. Riina Sikkutil, nagu ikka, oli õigus. Aga mitte see ei ole tähtis. Tähtis on see, et kahe nädala jooksul on nakatumisnäitaja veel kahekordistunud. Ida-Virumaal ühes piirkonnas on see jõudmas 1000‑ni. Kui me vaatame haiglahõive prognoosi, siis võib üsna kindlalt väita, et nädala pärast on haiglas 350 inimest. Sealt nädal edasi hakkab number liginema 500-le. Kuulake selliseid inimesi nagu doktor Talving, Agris Peedu, Urmas Sule, Joel Starkopf. Mida see tähendab Eesti tervishoiusüsteemile? Plaaniline ravi läheb kinni. Meditsiinipersonali ei jätku, et adekvaatset ravi pakkuda. Samal ajal me kuuleme siin: noh, tuleb siiski arutada ilmavaatelisi küsimusi, kui suur peaks olema omaosalus, siin tuleb loomulikult inimese enda riski hinnata, kui ta esimesest päevast juba väikese nohuga koju jääb, et ei, ikka peaks inimestele jääma enda vastutus.

Loomulikult, need on kõik väga asjakohased sotsiaalpoliitika ideoloogilised vaidlusküsimused, mida see saal peakski arutama. Aga mitte sellel hetkel, kui meil on jäänud nädal või kaks selleni, et Eesti tervishoiusüsteem hakkab ülekoormusest kinni jooksma. See on tänane olukord. Maailma mastaabis üks kõige kehvemaid koroonaviiruse olukordi on juba Ida-Virumaal. Selles maakonnas on ju tegelikult haiglakohad praegu täis, sealt juba osal päevadel viiakse haigeid Tartu kliinikumi. Tartu kliinikumi me saame viia sellepärast, et Tartu näitajad kuni eelmise nädalani olid veel suhteliselt madalad, aga need kasvavad nüüd kõige kiiremini. Selles olukorras räägitakse, et vaatame, kuidas me jõuame kokkuleppele tööandjate ja ametiühingutega. Ma ei tea, kuidas tööandjatele meeldib väljavaade, et Eestis läheb plaaniline ravi kinni, ja mitte kaheks nädalaks, vaid näiteks kaheks kuuks, ja missuguse suremuse ja laiemad ühiskondlikud kulud see endaga kaasa toob.

Haiguspäevade hüvitamine on üks nendest teemadest, kus ei saa Lõuna-Eesti vanasõna kombel öelda, et oleks teadnud, et siia kukun, siis oleks heinu alla pannud. Te teadsite, me kõik teadsime seda kevadel, me teadsime seda läbi suve, ja alates septembrist on iga nädal spetsialistid seda rõhutanud. Miks oli Ida-Virumaal haigestumine kõige kõrgem ka siis, kui teine laine alles algas ja mujal oli seda väga vähe? Sellepärast, et seal on suured töökollektiivid ehk ka üksik koroonasse nakatunu viib selle laiali kaevandusse, mõnesse suuremasse tekstiiliettevõttesse jne. Selles kontekstis venitada neli kuud lahendusega, mis jõustub nüüd 1. jaanuaril, pärast seda, kui tegelikult Eesti haiglasüsteem on totaalselt kinni jooksnud – noh, jämedamat juhtimisviga koroonakriisi ohjates on ausalt öeldes raske leida. Aitäh!

16:16 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

16:16 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me vajutasime Jevgeniga vist täpselt samal hetkel nuppu, sest see, kuidas sotsiaalkomisjoni esimees, kes esindab ka valitsusliidu arusaamist või vähemalt peaks esindama arusaamist sellest, milline on praegune situatsioon, demonstreeris siin puldis täielikku ignorantsust, lihtsalt sundis pulti tulema.

Jutt algas sellest, kuidas kevadise haiguspuhangu ajal me käitusime õigesti, ja näitena toodi see, et hüvitati esimesi haiguspäevi. Ja siis tuli kogu see ülejäänud hale eneseõigustus, miks on kuude kaupa nende haiguspäevade hüvitamisega venitatud. Siis jõuti sinna, et inimesed olid esimese laine ajal väga vastutustundlikud, nad kasutasid neid haiguspäevi väga vastutustundlikult. Natukese aja pärast jõuti jutuga sinna, et no ei saa ikka esimesest päevast hüvitama hakata, sest siis hakkavad tekkima anomaaliad ehk siis inimesed järsku ei ole enam vastutustundlikud.

Meil on väga tõsine tervisesituatsioon, aga sotsiaalkomisjoni esimees tuleb ja lihtsalt demagoogitseb ning reklaamib seda, et vaadake, kuidas me esimese laine ajal midagi tegime. Lõpetage see tagasivaatamine, õppige sellest tagasivaatest midagi ja vaadake natukenegi ettepoole, kõike seda, mida Riina ja Jevgeni on numbriliselt teile ette joonistanud, puust ja punaseks teinud.

Olukord on tõsine. Palun suhtuge sellesse tõsiselt ja tehke midagigi. Hulk aega on maha magatud. Teie enda erakonna aseesimees on korduvalt öelnud, et ennetamine ongi sellepärast ennetamine, et püütakse ära hoida kõige hullemat. Hakake palun seda tõsiselt võtma. Tänan!

16:18 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kas härra Möldril on soovi vastusõnavõtuks? Ei ole. Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on esitatud tervelt üheksa. Esimene muudatusettepanek, selle on esitanud sotsiaalkomisjon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar.

16:19 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

16:19 Esimees Henn Põlluaas

Paneme selle hääletusele. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Ettepaneku poolt on 13, vastu 61, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitaja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Indrek Saar.

16:22 Indrek Saar

Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

16:22 Esimees Henn Põlluaas

Panen hääletusele. Austatud Riigikogu, kas me võime minna hääletuse juurde? (Hääled saalis: "Jaa!") Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:23 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 63. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, mille on esitanud sotsiaalkomisjon,  juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, sotsiaalkomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja viimane muudatusettepanek, nr 9, samuti sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 257 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


4. 16:25 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (263 OE) teine lugemine

16:25 Esimees Henn Põlluaas

Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu 263 teine lugemine. Palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja.

16:25 Andres Metsoja

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjoni nimel kutsun teid jääma saali, sest tõepoolest, komisjon iga aasta neid menetluslikke otsuseid teeb ja ka seekord on ta teinud ettepaneku viia ühtlasi läbi lõpphääletus.

Eelnõu alusel otsustatakse kuni 75 Eesti kaitseväelase osalemine Prantsusmaa juhitaval sõjalisel operatsioonil Barkhane, mis läheks maksma ca 6 miljonit eurot. Eelnõu on menetletud mitmel korral, on kuulatud ka vastavasisulisi ettekandeid. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 23. novembril kella 15‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga tegi riigikaitsekomisjon ise keeletoimetaja soovitusel eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mida ka eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid. 

Algul tegi komisjon ettepaneku võta eelnõu päevakorda 8. detsembril, aga kuna homme oleks pidanud olema päevakorras peaministri Euroopa Liidu teemaline ülevaade, siis tegi juhatus komisjonile ettepaneku sellesse päeva rohkem eelnõusid mitte panna, nii et see eelnõu on juhatusega koostöös lükkunud tänasesse päeva. Palume eelnõu toetada.

16:26 Esimees Henn Põlluaas

Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Võimalik on avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 263 lõpphääletus.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 263. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:27 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu 3 ja erapooletuks jäi 1. Otsus on vastu võetud.


5. 16:31 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (264 OE) teine lugemine

16:31 Esimees Henn Põlluaas

Tänane päevakorrapunkt nr 4, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 264 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling. Palun!

16:31 Madis Milling

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu alusel otsustatakse kuni kolme Eesti kaitseväelase osalemine ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril, esimene lugemine toimus 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 23. novembriks kella 15‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Oma 24. novembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Aga samamoodi, nagu juhtus eelmise eelnõuga, toimub Riigikogu juhatuse palvel selle lugemine täna. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Austatud ettekandja, teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

16:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Liibanon läheb mulle väga korda. Aga ma küsin, mida nende kolme poisiga seal võimalik teha on. Või on nad hoopis mõnest teisest soost?

16:33 Madis Milling

Tegemist on staabiohvitseridega.

16:33 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Muudatusettepanekuid ei ... Jah, kas on läbirääkimiste soovi, austatud kolleegid? Ei ole. Kuna muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu 264 lõpphääletus, siis läheme selle juurde.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 264. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:35 Esimees Henn Põlluaas

Poolt 64, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


6. 16:37 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (265 OE) teine lugemine

16:37 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 265 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Jaak Juske. Palun!

16:37 Jaak Juske

Austet esimees! Head kolleegid! Käesolev eelnõu puudutab kahte rahvusvahelist missiooni Aafrikas Mali riigis. Eelnõu alusel otsustatakse kuni kümne Eesti kaitseväelase osalemine Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja kuni viie Eesti kaitseväelase osalemine ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA.

Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril. Esimene lugemine oli 11. novembril. Muudatusettepanekuid tähtajaks ei esitatud. Küll aga tegi riigikaitsekomisjon keeletoimetaja soovitusel eelnõus kaks väiksemat keelelist täpsustust, mida on ka eelnõu esitaja toetanud.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 24. novembri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja ka seletuskirja. Samal istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 8. detsembri istungiks, aga vastavalt juhatuse otsusele on see tõstetud tänaseks. Samuti otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule, head kolleegid, ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu täna lõpphääletusele.

16:38 Esimees Henn Põlluaas

Aivar Kokk, palun! 

16:38 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla sa täpsustad, mida need viis kaitseväelast seal väljaõppemissioonil teevad? Mida see konkreetselt tähendab?

16:38 Jaak Juske

Aitäh küsimuse eest! Tegemist on staabiohvitseride ja väljaõppeinstruktoritega.

16:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Ei ole. Muudatusettepanekuid, nagu me kuulsime komisjoni ettekandjalt, ei ole esitatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 265 lõpphääletus.

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 265. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:41 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu 1. Otsus on vastu võetud.


7. 16:42 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (266 OE) teine lugemine

16:42 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine päevakorrapunkt, nr 6,  Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 266 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert. Palun!

16:42 Johannes Kert

Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud daamid ja härrad! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril ja esimene lugemine toimus k.a 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli k.a 23. november kell 15 ja selleks ajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon tegi keeletoimetaja soovitusel eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mida eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 24. novembri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu alusel otsustatakse kuni kuue Eesti kaitseväelase osalemine ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO. Oma 24. novembri 2020. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

16:44 Esimees Henn Põlluaas

Tundub, et küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Ei ole ka muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 266 lõpphääletus. Head kolleegid, kas oleme valmis hääletama? Tore.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 266. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:46 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.


8. 16:47 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (267 OE) teine lugemine

16:47 Esimees Henn Põlluaas

Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 267 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots. Palun!

16:47 Ants Laaneots

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine toimus k.a 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli määratud k.a 23. november kell 15, kusjuures eelnõu kohta ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 24. novembri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu alusel otsustatakse kuni kümne Eesti kaitseväelase osalemine Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve väljaõppemeeskonnana. Tegevuskuludeks on plaanitud 444 700 eurot.

Oma 24. novembri s.a istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Palume eelnõu toetada! Tänan!

16:49 Esimees Henn Põlluaas

Austatud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimiste soovi? Ei ole. Muudatusettepanekuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 267 lõpphääletus. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 267. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:49 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


9. 16:49 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuse koosseisus" eelnõu (268 OE) teine lugemine

16:51 Esimees Henn Põlluaas

Tänane päevakorrapunkt nr 8, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuse koosseisus" eelnõu 268 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni aseesimees Kalle Laanet. Palun!

16:52 Kalle Laanet

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ka seda eelnõu arutas riigikaitsekomisjon 14. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 23. novembril kell 15, eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.

Aga riigikaitsekomisjon tegi keeletoimetaja soovitusel eelnõus kaks keelelist täpsustust ja ühe keelelise paranduse, mida eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid. Millised need keeletoimetaja täpsustused olid? Operatsioonide ja missioonide võõrkeelseid nimesid õigekirjareeglite kohaselt enam kursiivi ei panda, et te seda teaksite. Seetõttu on need eelnõu teise lugemise tekstis esitatud püstkirjas. Lisaks ühtlustas riigikaitsekomisjon keeletoimetaja soovitusel ja riigikaitseseaduse § 30 punktist 2 tulenevalt missioonieelnõude tekste, mille tulemusena on käesoleva eelnõu tekstis Rooma numbrite VI ja VII vahel paiknev sidesõna "ja" asendatud sidesõnaga "või".

Mis siis eelnõu sisu on? Eelnõu sisu on selline, et otsustatakse vajaduse korral, ma rõhutan, et vajaduse korral kuni 70 kaitseväelase kasutamine NATO reageerimisjõudude NRF‑i ehk NATO Response Force'i koosseisus ja kuni 200 kaitseväelase kasutamine NATO valmidusinitsiatiivi NATO Readiness Initiative'i koosseisus.

Menetluslikud otsused olid nagu kõigil teistel eelnõudelgi. Esialgu oli plaan see päevakorda võtta 8. detsembriks, aga juhatuse soovil toodi see tänasele päevale. Konsensuslikult tehti ettepanek teine lugemine lõpetada. Nii et soovitan kõigil hääletada selle eelnõu poolt. Aitäh!

16:54 Esimees Henn Põlluaas

Tundub, et küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Kas on läbirääkimiste soovi? Ei ole. Muudatusettepanekuid, mida läbi vaadata, ei ole. Läheme vastavalt juhtivkomisjoni ettepanekule eelnõu 267 lõpphääletuse juurde. Kas võime hääletamise juurde minna?

Panengi lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 268. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


10. 16:56 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (269 OE) teine lugemine

16:56 Esimees Henn Põlluaas

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 269 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Leo Kunnas. Palun!

16:57 Leo Kunnas

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu käsitleb Vabariigi Valitsusele volituste andmist kuni 50 kaitseväelase lähetamiseks sõjalisele operatsioonile sellesse esmakordsel panustamisel. See puudutab igat tüüpi operatsioone ja olukorda, kus panustamisega on kiire.

Nii nagu teisedki eelnõud, esitas Vabariigi Valitsus selle eelnõu 14. oktoobril. Esimene lugemine oli 11. novembril. Riigikaitsekomisjon tegi keeletoimetaja soovitusel eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mida eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid. See puudutab sõna "ning" lisamist siia eelnõusse.

Arutasime seda eelnõu komisjoni 24. novembri istungil ja kiitsime konsensusega heaks teise lugemise teksti ja seletuskirja. Samal istungil me esitasime selle eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembriks, aga nii nagu teisedki eelnõud lükkus see tänaseks. Lisaks otsustas komisjon teha konsensusega ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 109 tuginedes panna eelnõu lõpphääletusele. Kutsun üles eelnõu toetama. Tänan! See on kõik.

16:59 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, hea ettekandja! Tundub, et küsimusi ei ole. Kas on läbirääkimiste soovi? Ei ole. Kuna ei olnud ka muudatusettepanekuid, siis neid me läbi vaadata ei saa. Juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 269 lõpphääletus. Kas läheme hääletuse juurde?

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 269. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:01 Esimees Henn Põlluaas

Poolt on 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


11. 17:01 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (270 OE) teine lugemine

17:01 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 270 teine lugemine. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja. Palun!

17:02 Andres Metsoja

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! NMI ehk NATO Mission Iraq on missioon, kus otsustatakse osaleda kuni 40 Eesti kaitseväelasega. Need 40 kaitseväelast panustavad jalaväerühma, kuhu kuulub 32 meie võitlejat, toetuselementi 3, meedikuna 2 ja staabiohvitserina 2 kaitseväelast. Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus 14. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 23. novembril kell 15, ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga tegi riigikaitsekomisjon keelelisi täpsustusi, mida eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid. Menetluslikud otsused: konsensusega otsustati esitada eelnõu teiseks lugemiseks ja viia läbi lõpphääletus. Tänan!

17:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 270 lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 270. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


12. 17:05 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (271 OE) teine lugemine

17:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 271 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Rahneli.

17:05 Peeter Rahnel

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine toimus 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon tegi keeletoimetaja soovitusel eelnõus keelelise paranduse ja asendas sõna "ja" sõnaga "või" ning eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid seda. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 24. novembri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Selle eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe võimalikku operatsiooni 2021. aastal kuni 24 kaitseväelasega.

Menetluslikud otsused. Oma 24. novembri 2020. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Riigikogu täiskogu otsustas, et päevakorda tuleb see 7. detsembril, mida ka riigikaitsekomisjon aktsepteeris. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan! Toetage, palun! 

17:07 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 271 lõpphääletus. Kas me võime minna kohe lõpphääletuse juurde?

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 271. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


13. 17:09 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (273 OE) teine lugemine

17:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 273 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Oudekki Loone.

17:09 Oudekki Loone

Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril ja esimene lugemine toimus 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. novembri kella 15-ks, ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon tegi keeletoimetaja soovitusel eelnõus ühe tehnilise täpsustuse, mida eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 24. novembri istungil ning kiitis konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu alusel otsustatakse kuni 46 Eesti kaitseväelase osalemine NATO väljaõppe- ja nõustamismissioonil.

Menetluslikest otsustest nii palju, et riigikaitsekomisjon otsustas 24. novembri istungil esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Kuid Riigikogu juhatuse palvel, kuna 8. detsembriks oli päevakorras juba väga palju eelnõusid, olid riigikaitsekomisjoni liikmetest ettekandjad nõus, et selle missiooni eelnõu arutelu toimub täna, nii nagu ka teiste missioonide eelnõude puhul, ning tänasel riigikaitsekomisjoni istungil me kinnitasime selle otsuse veel kord. Niisiis, riigikaitsekomisjon teeb konsensusega Riigikogule ettepaneku selle eelnõu teine lugemine lõpetada ning, tuginedes meie kodu- ja töökorra seadusele, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

17:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Marko Mihkelson, palun!

17:11 Marko Mihkelson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus: kas selle eelnõu lõpphääletuseks ettevalmistamisel oli riigikaitsekomisjonis ka arutelu, kuidas võiks meie missiooni tulevikku, isegi lähitulevikku mõjutada praegu ametist lahkuva Ühendriikide administratsiooni otsus vähendada oluliselt USA väekontingenti Afganistanis?

17:12 Oudekki Loone

See on äärmiselt hea ja huvitav küsimus, aga seda meil selle eelnõu kontekstis arutelul ei olnud.

17:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Viktor Vassiljev, palun!

17:12 Viktor Vassiljev

Aitäh! Hea Oudekki! Siin oli riburada pidi sõjalisi missioone, aga sina kannad meile ette väljaõppe- ja nõustamismissiooni eelnõu. Kas sa ei tahtnud ennast siduda sõjalise missiooniga või millegipärast eelistati sõjaliste missioonide eelnõude ettekandmise puhul mehi?

17:12 Oudekki Loone

Aitäh! Meil kindlasti ei olnud arutelu selle üle, milline peaks olema sooline jaotus vastavalt missioonidele. Mina soovisin seda missiooni jälgida eelkõige sellepärast, et Afganistan on üks nendest riikidest, kus ma ise olen olnud ja töötanud. Ma hea meelega tahan jälgida, kuidas Eesti riik saadab sinna oma kodanikke ja kuidas meie inimesed seal töötavad. Eelmise küsimusega seoses märgin, et me kõik võiksime tahta seda, et kuigi meie sekkumine Afganistanis on olnud kindlasti problemaatiline, aga kui me seal juba oleme, siis sellest võiks tekkida sellele riigile mingisugune kasu. Ja praegu jääb mulle mulje, et meist tõepoolest on Afganistanile kasu.

17:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kalle Grünthal, palun!

17:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui seda eelnõu meile siin saalis tutvustati, siis kaitseminister Jüri Luik oli natukene hädas vastates küsimusele, mis saab nendest sõjaveteranidest, kes on vigastada saanud. Kas teil on ka mingeid mõtteid selle kohta, mida saaks veteranide heaks ära teha? Missioon on medali üks külg ja see, mis pärast saab, on teine.

17:14 Oudekki Loone

Aitäh! Seda küsimust me komisjonis ei arutanud, aga ma arvan, et kindlasti peab Eesti riik senisest suuremat tähelepanu pöörama sellele, et meie veteranid oleksid hoitud, et nende vaimne ja füüsiline tervis oleks hoitud ja neil ja nende peredel oleks kodu, kus elada.

17:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 273 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde. Kas me võime minna hääletuse juurde? Võime.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu 273. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:15 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ettepaneku poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


14. 17:16 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (274 OE) teine lugemine

17:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 274 teine lugemine. Palun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liikme Uno Kaskpeiti.

17:16 Uno Kaskpeit

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 14. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine toimus 11. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. novembriks ei esitatud eelnõu kohta väljastpoolt riigikaitsekomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta muudatusettepaneku, mille kohaselt eelnõu punktis 2 asendatakse sõna "lähetamisest" sõnaga "saabumisest". Selle muudatusettepaneku puhul on eelkõige tegemist eelnõu teksti ühtlustamisega teiste missioonieelnõude tekstidega. Eelnõu senisest sõnastusest tekib ajaline vahe, sest lähetamisest kohalejõudmiseni ehk saabumiseni võib minna mitu päeva.

Menetluslikud otsused. Oma 24. novembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ning otsustas konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. [Riigikogu juhatuse palvel] toodi see üle 7. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

17:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Viktor Vassiljev, palun!

17:18 Viktor Vassiljev

Aitäh, härra eesistuja! Küsimus on selline. Esmapilgul tundub, et EUNAVFOR Med/Irini läheb keset Vahemerd sõda pidama, aga kui natukene süveneda, siis segub, et üks ülesandeid on takistada põgenike hukkumist Vahemerel. Mida tähendab see põgenike päästmine? Kas seda, et neid ei lubata üle Vahemere, või seda, et nad aidatakse üle Vahemere?

17:19 Uno Kaskpeit

Jah. Selles suhtes ma ei oskagi täpselt öelda, kas nad lubatakse üle või viiakse tagasi.

17:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ilmselt komisjon ei arutanud, kummale kaldale nad viiakse.

17:19 Uno Kaskpeit

Ei arutatud sellist küsimust, jah.

17:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Andres Metsoja, palun!

17:19 Andres Metsoja

Austatud istungi juhataja! Kindlasti ei tegele kaitseväelased transporditeenuse pakkumisega punktist A punkti B. Selle eelnõu kontekstis seda arutelu ei olnud. Selgelt sekkutakse konfliktikolletesse seal, kus need on, ja püütakse hoida põgenikke selles ruumis, kus nad reaalselt asuvad.

Aga see medali teine külg, millest on siin mitu korda juttu olnud, ma tahtsin tulla siia pulti seda natuke täpsustama. Täna oli riigikaitsekomisjoni istungil päevakorras veteranipoliitika teema. See on suuresti ajendatud sellest, et härra Grünthal on mitmeid kordi esitanud neid küsimusi nii ministrile kui ka komisjoni liikmetele. Võib-olla oleks aus teha teile siin saalis mõned olulised numbrid avalikuks. Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane on praegu kokku üle 3000 ja 3,5% neist on naised. Ligi pool veteranidest on tänaseks teenistusest lahkunud. Veteranide keskmine vanus on 37 aastat. Enamik veterane on veteranistaatuse välja teeninud välismissioonil, eelkõige Afganistanis. Ja ka kurb number: kokku on teenistusülesannete täitmise käigus saanud püsiva vigastuse 189 kaitseväelast. Me küsisime ka Kaitseministeeriumi esindajalt, mida parlament saaks teha, et meie veteranipoliitika oleks parem. Meile kõlas vastus, et meie veteranid ja nende pered on praegu päris hästi hoitud ja toetatud, on olemas tugiteenused ning hetkel seadusandlikku sekkumist otseselt ei oodata. Aitäh!

17:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Selle on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 274 lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 274. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu on otsusena vastu võetud.


15. 17:23 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks" eelnõu (243 OE) esimene lugemine

17:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane 14. päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks" eelnõu 243 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu liikme Signe Kivi.

17:24 Signe Kivi

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni nimel esitlen eelnõu 243, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ja tagaks olenemata noorte emakeelest nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu haridusele ja tööturule. Riik koostöös kohaliku omavalitsusega tagab teise emakeelega noortele võimaluse õppida ka oma emakeelt ja kultuuri. Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks ja see on  ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks ülemineku eeldus.

Mis probleemi me lahendame selle eelnõuga? Miks on vaja ühtset eestikeelset hariduskorraldust? Esiteks, eraldatud paralleelne koolisüsteem ei tekita sidusat ühiskonda, ei toeta riigi identiteedi kujunemist ja taasloob ühiskondlikke lõhesid. Teiseks, eesti keele õppimine teise keelena on vajalik, kuid paraku vähetulemuslik. Eesti keelt teise keelena on Eestis aktiivselt õpitud ja õpetatud juba ligi 30 aastat, aga keeleõppega alustatakse liiga hilja ja keele õppimine ei ole nii tõhus, kui oleks keele omandamine eelkoolieas mängeldes. Just seepärast tuleb hariduse keelepööret alustada lasteaedadest. Kolmandaks, eesti keele oskusest sõltuvad noorte võimalused Eestis edasisel haridusteel ja karjäärivalikul. Neljandaks, Eesti ühiskond muutub ja me peame selleks paremini valmis olema. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb oma uuringus, et Eesti ühiskond on selgelt väljendanud oma valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks. Ligi 80% Eesti elanikkonnast soovib, et eestikeelne õpe algaks lasteaiast.

Toon eelnimetatud probleemide kohta näiteid, kasutades avalikke uuringuid ja analüüse. Täna on õige ajahetk selle eelnõu menetlemiseks, sest Riigikogule on üle antud eesti keele arengukava, haridusvaldkonna arengukava, noortevaldkonna arengukava, teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava – kõik aastateks 2021–2035. Mida ütleb haridusvaldkonna arengukava peatükk "Sihid. Hariduskorraldus toetab ühiskonna sidusust. Lisa 2"? Tsiteerin: "Et tagada eesti keelest erineva kodukeelega õppija võrdsed võimalused jätkata haridusteed, on oluline, et ta omandaks eesti keele võimalikult varakult. [---] Venekeelses lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis üle 82%, keelekümbluses osalenutest ca 52%. Eestikeelses koolis jätkab vastavalt 2% ja 10%. Seega pannakse lasteaias oluline alus koolis eesti keeles õppimisele ning vaja on senisest tõhusamalt toetada eesti keele omandamist alates lasteaiast."

Just see ongi käesoleva eelnõu eesmärk: viia alusharidus 2025. aastaks esimese sammuna ühtsele eestikeelsele õppele. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele 2030. aastaks. Olgu märgitud, et Reformierakonna eelnõu eesmärki toetab ka Isamaa fraktsiooni parandusettepanek selle arengukava kohta. Tsiteerin: "Puudub terviklik eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest, mis annaks piisava keeleoskuse, et jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridusastmetel ja elukestvas õppes. Kindlaks tuleb määrata tähtaeg, millal saavutatakse ühtne eestikeelne haridussüsteem."

Märgime, et eestikeelsele haridusele üleminek oli olulisel kohal ka Isamaa, EKRE ja Eesti 200 valimislubadustes. Teemat käsitleti Riigikogus 2008. aastal toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele" arutelul, kus filosoofiadoktor Mart Rannut rõhutas: kui me tahame, et meie koolis õppijad oleksid suutelised õppima eesti keeles, siis see õpe peab hakkama varem peale, sest meie ei suuda pärast põhikooli või keskkooli viia õpilast sellisele tasemele, et ta saaks eesti keeles kõikidest asjadest aru ja suudaks ka selles keeles õppida.

Vaatame eesti keele arengukava, strateegiline eesmärk 3. Tsiteerin: "On mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, st õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles." Nagu kuulsite, mõlemad arengukavad käsitlevad eesti keele õppimist ja õpetamist, kuid ei sea konkreetseid eesmärke ega tähtaegu. Ja seepärast ütleb Tallinna Ülikool oma parandusettepanekus: "Arengukaval ei ole rakenduskava konkreetsete ülesannete, vastutajate ja tähtaegadega. Kas arengukaval sellisena on jõudu, et seatud eesmärgid täita? Dokument võib jääda loosungiks." Rõhutatakse ka julgeolekupoliitilist aspekti, vajadust õpetada uussisserändajatele eesti keelt ja kultuuri. Ja öeldakse: muidu taastoodetakse kahe kooli süsteemi ja probleemide rägastikku, mis seostub halva või olematu eesti keele oskusega vene kooli lõpetajate seas.

Tartu Ülikool oma ettepanekus lisab: "Arengukavas rõhutatakse probleemina kõrghariduse ingliskeelestumist, kuid ühiskonda mõjutab palju tugevamalt kaks paralleelset toimivat koolisüsteemi põhihariduses." Ja veel, eesti keele arengukava peatükk "Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele" ütleb: julgeolekupoliitiliselt on eriti tähtis, et siia saabunud täiskasvanud saaksid võimalikult kiiresti eesti keele ja kultuuri ning komberuumi õpet ning liituksid eestikeelse inforuumiga. Eelnõu algatajad arvavad, et see kehtib ka Eestis elavate muu kodukeelega noorte ja täiskasvanute kohta.

Eelnevalt tsiteeritud arengukavad tõstavad esile eesti keele õppe olulisuse, kuid – rõhutan – ei ole sättinud konkreetseid eesmärke ega tähtaegu. Vaatame kehtivaid seadusi. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Põhiseaduses on sätestatud ka võrdse kohtlemise printsiip, mida siiski tänane hariduskorraldus ei taga. Haridusseadus § 4, punkt 2: Eesti territooriumil tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse omandada avalikes haridusasutustes ja ülikoolides eestikeelne haridus kõigil haridustasemetel. Ja punkt 3: Eesti Vabariik tagab eesti keele õpetamise kõigis muukeelsetes avalikes õppeasutustes ja muukeelsetes õpperühmades.

Järgmisel aastal möödub Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 30 aastat. Eesti keele õpe ja eestikeelne õpe on olnud prioriteet alates taasiseseisvuse aja algusest. 1993. aastal võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse ning kehtestati põhimõte, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasium. 1997. aasta seadusemuudatusega seda tähtaega pikendati kuni 2007. aastani. 2013.-14. õppeaastal lõppes üleminek eestikeelsele õppele, vähemalt 60% kohustuslikest kursustest õpitakse munitsipaal- ja riigikoolide gümnaasiumiastmes eesti keeles. 60% eestikeelseid kursuseid omakorda tähendab seda, et õpilase õppekeeleks ongi eesti keel. Kuid ka pärast eestikeelsele õppele üleminekut jääb õpe gümnaasiumiastmes sisuliselt siiski kakskeelseks.

Vaatame inimarengu aruannet aastast 2017. Tsiteerin: "Eestis on vene emakeelega inimeste ametialane edenemine aeglasem, mis omakorda on põhjuseks madalamale sissetulekule ja omakorda mõjutab seda, kus inimesed elada saavad, ehk inimeste elukoha valikuid. See on kaasa toonud segregatsiooni, mis tähendab, et eesti ja vene emakeelega inimesed elavad üha enam eri piirkondades, põhjustades riiklikult juhitud paralleelmaailmade nõiaringi. Tagajärjed on nii sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised, aga ka julgeoleku- ja rahvatervisealased. Lapsi eesti ja vene keele alusel paralleelmaailmadesse jagav lasteaia- ja koolisüsteem toodab tõesti aina juurde probleeme, mille tagajärjed ulatuvad kaugemale vaid keeleoskuse küsimustest."

Küsisin Haridus- ja Teadusministeeriumist järele, kas tänase 60 : 40 korralduse kohta on viidud läbi ka põhjalikke uuringuid, ja sain vastuse asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsilt: ministeerium ei ole 60 : 40 hariduskorralduse teemal otseselt uuringuid tellinud. Kirjast on siiski näha, et erinevad programmid ja artiklid näitavad nii plusse kui miinused. Aga ma leidsin Eesti Õpilasesinduste Liidu 2017. aasta uuringu "Vene keelt emakeelena kõnelevate õpilaste integreerimine Eesti haridussüsteemi" ja selles on paljude erinevate, ka positiivsete näidete hulgas välja toodud, et 60 : 40 süsteem ei tööta. Õpilased peavad esmalt õppima selgeks eesti keele, alles seejärel saavad keskenduda tunni sisule. Vene noored tunnetavad, et nende keeletase ja arusaamine ainest on eesti keeles õppides halb. Vene õppekeelega koolides on nende kompetentsete õpetajate defitsiit, kes valdavad nii eesti kui ka vene keelt ja annavad oma ainet väga hästi. Ja lõpetuseks: vene õppekeelega koolide eestikeelsed õppematerjalid on tihtipeale vananenud, ebapraktilise ja mittevajaliku sisuga ning õppijale raskesti arusaadavad.

Niisiis, eelnõu algatajad leiavad, et muutusi hariduskorralduses on vaja, sest oluline erinevus eesti ja venekeelsete õppijate vahel seisneb vene keeles õppijate kehvemates õppetulemustes. Seda kinnitavad PISA testide tulemused. Vene koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas. Eesti õppekeelega koolides on kõigi PISA testitavate valdkondade testide tulemused oluliselt paremad kui vene õppekeelega ja keelekümbluskoolides. Andmed on võetud nii PISA testide tulemustest kui ka Tartu Ülikooli artiklist aastal 2018.

Probleemid ja lahendused. Seni on tõesti olnud ühtsele koolisüsteemile üleminekul üheks suurimaks takistuseks ja probleemiks vene koolide õpetajate vilets eesti keele oskus ning aeg on paraku näidanud, et see probleem ei parane iseenesest. Võib-olla kõige kurioossem näide on sel sügisel meedias ilmunud info Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktori kohta, keda on kontrollitud aastast 2000, kuid hoolimata paljudest keelekursustest ei ole ta suutnud vajalikku C1 keeletaset omandada. Tegelikult ei täideta seadust. Koolis on ka vananenud ja mitte-eesti õppematerjalid. Probleem on täiesti tõsine. Leiame, et võib-olla tõesti on just see põhjuseks, miks mõned omavalitsused ei täida keeleseadust ja vaatavad läbi sõrmede asjaolule, et nende piirkonna koolijuhid ei ole vaatamata mitmetele meeldetuletustele, kursustele ... (No nii, nüüd läks mul tekst väikseks. Vabandust!) ... ja trahvidele oma riigikeele oskust parandanud. Aga kui ei ole ühtset haridus-, keele- ja komberuumi, siis pole mõtet imestada, et ka riigi identiteet on konarlik, ja paraku kandub selline suhtumine volikogudest koolijuhtideni ja sealt õpetajate kaudu õpilasteni.

2019. aastal nentis Keeleinspektsioon, et neljas Ida-Virumaa suuremas linnas – Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Sillamäe – ei vasta enam kui 500 kooliõpetaja eesti keele oskus seadusega kehtestatud tasemele. Tuuakse välja, et Ida-Virumaa linnades ei vasta umbes 450 lasteaiaõpetaja ja 260 õpetaja abi keeleoskus kehtestatud nõuetele. Tallinn ja Harjumaa lisavad veel ligi 350 lasteaiaõpetajat ja 80 õpetaja abi. Seega on Ida-Virumaal ning Tallinnas ja Harjumaal kokku ligi 1800 haridustöötajat, kelle riigikeeleoskus ei vasta muukeelse kooli või lasteaia töötajatele kehtestatud nõuetele. (Ilmar Tomuski artikkel aastast 2019.) Seega on ühtsele ja eestikeelsele üldharidusele ülemineku suurim ja ajaliselt kõige mahukam väljakutse eesti keelt kõrgtasemel oskavate aineõpetajate koolitamine ning sellepärast on mõistlik lahendada astmeline üleminek pikema perioodi jooksul ning saavutada ühtne ja eestikeelne haridus 2030. aastaks.

Olgu märgitud, et ülikoolid on selgelt väljendanud võimekust ja valmisolekut eestikeelsele haridusele üleminekuks, tuues olulisena välja riikliku programmi algatamise õpetajate järelkasvu koolitamiseks, sh muu kodukeelega õpilaste toetamiseks eestikeelses koolis. Rõhutatakse vajadust töötada välja eestikeelsete koolide motivatsioonipakett muu kodukeelega laste vastuvõtmiseks ja õpetamiseks ning tehakse vene koolidele konkreetsed ettepanekud üleminekuperioodiks. Soovitused on ka Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate õpetajate motivatsioonipaketi loomiseks ning seadusandlikeks ja administratiivseteks meetmeteks olemasoleva koolisüsteemi arendamisel. Väljavõtted on võetud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kirjadest Riigikogu eesti keele probleemkomisjonile märtsis ja veebruaris sellel aastal.

Ja kui juba ülikoolidest jutt, siis meie kohtumistel ülikoolide rektoritega on nad tõdenud, et riik annab tõesti väga hea – siiski väga hea – üldhariduse, tasuta üldhariduse, aga siis noored kaovad kuskile ära. Tsiteerin Eesti Kunstiakadeemia rektorit akadeemik Mart Kalmu: "Täna kaovad paljud noored ära ja paraku ei näe me ka oma teise emakeelega noorte tulekut Eesti ülikoolidesse sellises mahus, nagu on ootus ja gümnaasiumilõpetajate kohort."

Statistikast. Eelnõu seletuskirjas toodud statistika on võrreldes tänase päevaga veidi muutunud. Proportsioonid on samad, aga mõned päevad tagasi, 4. detsembril seda statistikat uuendati, nii et ma praegu seda ette lugema ei hakka. Võimalik, et teil on küsimusi.

Üks hetk, palun! Kui palju mul on aega jäänud?

17:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aega on jäänud kolm ja pool minutit, aga kui on vajadus, saab ka lisaaega.

17:40 Signe Kivi

Aitäh! Veidi ka keelekümblusest ja eesti keele õppe investeeringutest. Ma kasutan minister Repsi andmeid vastusest arupärimisele 9. novembril siinsamas saalis. Tegelikult on väga-väga palju raha kõigi nende meetmete toetuseks. Nimelt on perioodil 2021–2027 ette nähtud tõesti oluline panus eestikeelsele haridusele. Minister tõi välja 32,2 miljonit eurot Euroopa vahendeid pluss 13,8 miljonit kaasfinantseerimist, kokku kuue aasta jooksul 46 miljonit. Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast näeme, et erinevateks projektideks, programmideks, tõhustamisteks, täiendamisteks on kokku 9 miljonit eurot. Proovisin leida ka eelnenud perioodide ja aastate lõimumiskava eelarve mahtusid. Need on mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi, vaid ka teiste ministeeriumide eelarvetes. Tuginesin Integratsiooni Sihtasutuse pikaajalise juhi Irene Käosaare andmetele, kes saatis mulle ülevaate, et aastateks 2014–2020 oli lõimumiskavaks, integreerumiseks ette nähtud 68 miljonit eurot.

Kokkuvõtteks. Eelnõu algatajad mõistavad, et selline struktuurne reform ei ole teostatav kohe, vajab ettevalmistusaega ning erinevat piirkondlikku tegevuskava ja riigieelarvest täiendavat rahastamist.

Ühtsele ja eestikeelsele üldharidusele ülemineku suurim ja ajaliselt kõige mahukam väljakutse on eesti keelt kõrgtasemel oskavate aineõpetajate koolitamine ning seepärast on mõistlik lahendada astmeline üleminek nii, nagu eelnõu seda ette näeb. Alushariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmine on tõesti lihtsam, sest tööjõu koolituse vajadus on kitsamalt piiritletud. Vaja on eesti keelt kõrgtasemel oskavaid lasteaiaõpetajaid ja heal tasemel oskavaid õpetaja abisid. Üleminekut pole vaja korraldada astmeti, vaid see oleks pidev protsess. Seda protsessi toetab ka huvi alushariduse õpetajaks õppimise vastu. Alles mõned päevad tagasi siinsamas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul tõi Tartu Ülikooli Pedagogicumi juht välja, et konkurss lasteasutuse õpetaja kohale on viimastel aastatel olnud üle kümne avalduse ühele kohale. Sama tendents on ka Tallinna Ülikoolis.

Lõpetuseks rõhutan algatajate nimel, et ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks on vaja kompleksset analüüsitud lähenemist ja selle korraldamine on täitevvõimu ülesanne. Muuta on vaja seadusi, millega on reguleeritud õppekeel. Loetlen need: haridusseadus, erakooliseadus, huvikooli seadus, keeleseadus, kodakondsuse seadus, koolieelse lasteasutuse seadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja välismaalaste seadus ning nendest tulenevad määrused. Üleminekuaeg on oluline ka tööjõu koolituseks ja ümberkoolituseks. Vaja on luua piirkondlikele oludele sobivad üleminekumudelid, mille alusel saab koostöös kogukonna esindajatega ülikoolide kaasabil muudatusi ette valmistada.

Loomulikult tuleb mõista ka nende Eesti lastevanemate muret, kes kardavad, et nende harjunud koolikultuur muutub. Juhin siiski tähelepanu, et me ei näe oma otsuses ette eesti- ja venekeelsete koolide jõuga ühendamist, vaid üleminekut eestikeelsele haridussüsteemile nii, nagu seda on igas kogukonnas kõige mõistlikum teha. Aga, austatud kolleegid, eelkõige on vaja poliitilist tahet ja otsust. Eesti ühiskond on ühtseks eestikeelseks hariduskorralduseks valmis. Tänan tähelepanu eest!

17:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

17:45 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga lugupeetud ettekandja! Teie ettekannet kuulates jäi kõrvu selline asi, et lastevanematel, kelle kodune keel on vene või mingi muu keel, on väga suur valmidus panna oma lapsi eestikeelsesse lasteaia- ja koolisüsteemi. Kas võib olla, et seadusandja on siin natuke ajale jalgu jäänud? Teiseks, loen täna Eesti Päevalehest Tõnis Lukase, meie kultuuriministri seisukohta selles küsimuses ja tsiteerin teda, et hea riigikeele oskus tagab parimad tulevikuväljavaated ka muukeelsele Eesti elanikule. Kas siit võiks välja lugeda seda, et nii komisjonis kui ka saalis võib olla sellele eelnõule ka Isamaa toetus?

17:46 Signe Kivi

Suur tänu selle küsimuse eest! See viimane osa on väga huvitav ja loomulikult ka mina loodan seda. Vaadates kõike eelnevat, neid arutelusid siin saalis, eriti näiteks eelmise Riigikogu hääletustulemust, kui sarnasel eelnõul jäi puudu ainult üks hääl, ja olles läbi lugenud tõesti ka kõigi erakondade valimislubadused, väga tõsised ja väga programmilised lubadused sellel teemal, siis jääme lootma. Aga õigus on tõesti, et ühest küljest on muu – õigem on siiski öelda muu – kodukeelega lapsevanemad hakanud üha rohkem soovima, et nende lapsed õpiksid eestikeelses koolis, ja sellel on kindlasti täiesti mõistlikke põhjendusi. Esiteks, me teame, et need vene noored, kes omandavad ka eesti keele, on tegelikult siinsamas Eesti tööturul palju paremas seisus kui tänapäeva eesti noored, kes paraku ei omanda vene keelt ega oska seda vabalt. Ma ei räägi kindlasti mitte kõigist peredest.

Kui me võtame statistika, siis ma loeksin praegu ette, et meil on Eestis kokku 516 üldhariduskooli 153 155 õpilasega. Vene õppekeelega on nendest 67 kooli 21 981 õpilasega, keelekümbluses on üldhariduskoolides 7621 õpilast, aga juba 17 573 muu emakeelega õpilast õpivad eesti keeles – õpivad koolides, kus valdavaks on eestikeelne õpe. Tõesti, me peame arvestama ka sellega, et kuna ei ole suurt plaani, ei ole eesmärki, ei ole rahulikult seatud tähtaegu, siis on probleemid praegu ka paljudes eestikeelsetes koolides. Lihtsalt vastupanuvõime tuleb ette. Ma arvan, kas me vaatame seda küsimust siitpoolt või sealtpoolt või kas või sellest õpetajate järelkasvu aspektist, mida me käsitlesime siin Riigikogu saalis, see kõik suundub sinna, et see on üks tervik ja seda tervikut tuleb terviklikult lahendada, muidu me püüame seda, teist, kolmandat ja neljandat. Tegelikult võib-olla suur pilt hariduses praegu on positiivne, aga kui mõelda riigikontrolöri ettekandele siinsamas saalis, siis me seisame suurte probleemide ja suurte valikute ees ja tänane eelnõu on üks väga oluline terviklik valik. Ma loodan, et ma vastasin küsimusele.

17:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

17:49 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu väga põhjaliku ettekande eest! Meil oli kohtumine ukraina kogukonna esindajatega ja nad rääkisid Riigikogu liikmetele, et ukrainlased on soovinud panna oma lapsi eestikeelsesse kooli, aga nad ei ole saanud kohta. Te kõnelesite oma ettekandes, et põhiliselt vene õppekeelega koolides ei oska paljud õpetajad küllalt hästi, C-tasemel eesti keelt, õppematerjalid on vananenud. Mis te arvate, ega Eesti riik ei ole vene kodukeelega vanemaid nende lastele korraliku õppekeskkonna ja heade õpetajate ning õppematerjalide võimaldamisel hätta jätnud?

17:50 Signe Kivi

Suur aitäh küsimuse eest! Ma alustaksin vastamist sellest, et ma pidasin vajalikuks kohtuda ukraina kogukonna esindajatega. Rääkisime väga pikalt Eesti Ukrainlaste Kongressi esindaja Vira Konõkiga ja samuti Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis esimehe Volodomõr Palamariga. Loomulikult, ka ukraina kogukond Eestis ei ole ühtne, kuid nende sõnul soovivad nemad enamikus küll anda Eestis oma lastele eestikeelset haridust ega karda sealjuures kaotada oma rahvuslikku identiteeti. Me teame, et ukraina pühapäevakool on väga tugev ja hakkas tööle juba väga ammu.

Ma arvan, et sama soov on kindlasti ka teistel rahvusvähemustel, aga seda valikuvõimalust neil hetkel ei ole. Räägime siin valgevenelastest jt. Nii et jah, ühtse ja eestikeelse hariduskorralduse eelnõu on tegelikult püüdnud mõelda laiemalt ka kõikidele teistele nendele inimestele, kes elavad Eestis, kes on juba sidunud ja tahavad ka edaspidi siduda oma ja oma laste tuleviku Eestiga. Ja nagu ma juba ütlesin, kui nad omandavad lisaks vene, ukraina, valgevene või muule keelele ka eesti keele, pluss veel paari võõrkeele oskuse, siis on nende lapsed ju haridus- ja tööturul väga heas seisus.

17:52 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

17:52 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eesmärk on püha ja hea: õpetada kõikidele lastele meie keel selgeks. See, et enamik muukeelseid tahab eesti keele selgeks saada, on teada. Ma olen olnud koolijuht Ida-Virumaal ja olen näinud seda tugevat survet, kuidas muukeelsed lapsevanemad tahavad oma lapsi panna just eesti koolidesse. Sellega on mitmetes koolides tekkinud olukord, et eesti laste vanemad võtavad oma lapsed hoopis sealt ära ja tulevad ise ka sealt kandist ära, sellepärast et muu keele surve on tugev. Kas te ei leia, et kui me võtame koolijuhilt ära otsustusõiguse, kui palju ta võib üldse muukeelseid lapsi oma kooli võtta, ja paneme seaduse sunniga selle [kohustuse] peale, siis see tähendab, et me jääme väga paljudest eesti inimestest just meie regioonis ilma? Nad tulevad ise ära ja toovad oma lapsed ka ära.

17:53 Signe Kivi

Aitäh! See on tegelikult kompleksne probleem, millega, ma nõustun teiega, on minu meelest Eesti riigis vähe tegeletud. Aga kas meie huvi ei peaks olema ka eesti keele mõjuala laiendamine, eesti keele õpetamine nendele inimestele, kes täna siin riigis on, kelle vanemad-vanavanemad on selle otsuse juba ammu teinud? Ma arvan, et see on tegemata töö, aga see on ka töö, mida on vaja selgitada. Neid eestikeelseid kogukondi, kes elavad praegu piirkondades, kus nemad on vähemuses, ja neid koole tuleb kindlasti toetada. Muide, Reformierakond tegi vastavasisulise muudatusettepaneku järgmise aasta riigieelarvesse, mis ei leidnud küll toetust. Ma arvan, et siin ei ole lihtsaid lahendusi, aga me peame avameelselt nendest probleemidest rääkima ja kui meie eesmärk on siiski ühtne ja eestikeelne õpe, siis selle õppe alla mahuvad nii eesti kui ka muu kodukeelega lapsed, olgu nad näiteks venelased, ukrainlased, valgevenelased või soomlased.

17:55 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Oudekki Loone, palun!

17:55 Oudekki Loone

Aitäh! Hea ettekandja, ma kuulen, et te siin võitlete mingite õlgmehikestega. Ühelt poolt ütlete, et venekeelses koolis ei õpetatagi üldse eesti keelt, ja teiselt poolt ütlete, et aga kõik venekeelsed tegelikult juba tahavadki eesti kooli minna. Räägiks nii, nagu päriselt on. Kõigepealt, me ei räägi siin nendest, kes juba tahavadki. Me räägime nendest meie riigi elanikest, siin sündinud lastest, meie riigi kodanikest, kelle perekond tahaks, et nende laps saaks õppida oma emakeeles, mis on nende põhiseaduslik õigus ja vabadus.

Kuidas nüüd on, kas me hakkame koolidele ette kirjutama, kuidas nad täpselt peavad eesti keelt õpetama? Järgmiseks hakkame neile ette kirjutada, kuidas nad peavad matemaatilise analüüsi aluseid õpetama? Kas see on ikka mõistlik, et seda otsustab valitsus, et seda otsustab parlament, kuidas täpselt keelt tuleb õpetada, või piisab sellest, kui me ütleme, et jah, seda tuleb õpetada? Kuidas? Nii nagu põhiseadus ütleb. Kuidas seda õpetada, seda otsustab kool. Usaldame oma inimesi, ärme teeme eesti keelest malakat, millega vähemusi rünnata, vaid näitame: see riik on meie kõigi oma, ükskõik kas sa oled eestlane või venelane või muust rahvustest.

17:56 Signe Kivi

Aitäh! Täiesti nõus! Tulebki näidata, et see riik on kõigi oma, anda kõigile võrdsed võimalused. Seda tähendab ka põhiseaduse säte: igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Aga kas ta saab seda praegu? Täna see ei ole ju võimalik. Osa lasteaialapsi, kelle vanemad soovivad, et nende lapsed saaksid eestikeelset õpet, suunatakse venekeelsetesse lasteaedadesse. See probleem tuleb nii ehk naa lahendada. Ei ole vaja enam täna, aastal 2020 hirmutada ühiskonda, et kohe homsest pannakse kõik vene koolid kinni, te ei saa enam rääkida vene keeles, te ei tohi lasteaias ega koolis rääkida vene keeles.

Need on sellised hirmutamised, mis võiksid jääda kuskile sinna 1980. aastate lõppu. See toodab ainult viha. Ma arvan, et poliitikutel peaks olema vastutustunnet vaadata täna Eesti ühiskonda tõepoolest tervikuna, pöörata oma käed, nägu, süda ja soovid kõigi inimeste poole. Me räägime täna, lugupeetud Oudekki Loone, riiklikust õppekavast ja maksumaksja raha eest antavast õppest. Keegi ei keela ära koole, kus antakse süvaõppega vene keelt, inglise keelt, prantsuse keelt. Meil on olemas ka juudi kool.

17:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Paul Puustusmaa, palun!

17:58 Paul Puustusmaa

Aitäh! Hea kolleeg, see kõne oli ääretult hea! Väga tore ja ilus kõne oli, ma kuulasin seda, suu ammuli. See oleks nagu EKRE haridusprogrammist maha kirjutatud. Väga tore, väga palju statistikat, näiteid – meeldiv. Aga samas ma pean ütlema, et siin peab eraldama kaks asja: üks asi on see kõne ja teine asi on see otsus, mille te lauale olete toonud. See otsus on täielik pettumus. Pealkiri kõlab väga hästi. Me kõik tahame ju seda, et oleks eestikeelne haridus. Kõik soovime seda. Aga minu jaoks on küsimus, ma formuleerin selle nii: kuidas valitsus peaks sellise otsuse alusel käituma hakkama? Sellepärast et selles otsuses on kolm osa. Esimene osa on eesmärk, see on väga hea, kattub pealkirjaga. Teine osa on see, kuidas riik peab koostöös kohaliku omavalitsusega tagama näiteks uganda emakeelega noortele võimaluse õppida uganda keelt või hiina keelt või midagi muud. See on nagu eesmärk, aga eesmärgi saavutamise tee? Ei saa aru! Ja siis tähtaeg, 2024, ja 2030, see on see kolmas etapp. Seletuskiri koosneb muidugi väga suurest hunnikust statistikast. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas peaks valitsus sellest otsusest juhinduma.

17:59 Signe Kivi

Suur aitäh küsimuse ja kiituse eest! Vastan kõigepealt, kuidas valitsus peab hakkama käituma. Seda ma täna ei oska öelda, ei oska ka eelnõu algatajad öelda. Valitsusel on olemas kompetents, ma arvan. Koalitsioonis on kolm osapoolt, kellest kaks – te ise rõhutasite –, EKRE ja Isamaa on aastaid olnud ühtse eestikeelse hariduse eest seisjad. Nii et nende Riigikogu liikmete ja fraktsioonide abi on siin täiesti teretulnud.

Kui me räägime tähtaegadest, siis see on minu meelest väga oluline. Ma tean, et ka väga paljud Keskerakonna fraktsiooni liikmed, kellega ma olen rääkinud, on ju põhimõtteliselt nõus. Tegelikult ma ei usu, et selles saalis oleks kedagi, kes ei näeks selle eelnõu vajadust. Me näeme võib-olla erinevaid teid ja kindlasti erinevat ajakava. Aga kui me võtame vastu otsuse, millel ei ole ajakava, siis juhtub samamoodi nagu 1993. aasta seadusemuudatusega – ta jääb venima. Ma arvan, et need tähtajad on kaalutletud. Need on läbi räägitud ülikoolidega, kes annavad ju põhiosas õpetajaharidust. Liiga pikaks seda tähtaega ei saa venitada. Kümme aastat ühtsele gümnaasiumiharidusele üleminekuks on ju väga-väga pikk aeg. Ma mäletan, et väga rohke materjali hulgas, mida ma lugesin, et ennast harida, puutus mulle näppu ka Tallinna linnaosavanema artikkel eelmisest aastast, kus ta räägib samast probleemist, aga ütleb, et jah, seda ei saa teha rutates, vaja on vähemalt kümme aastat. Eelnõus ongi see kümme aastat.

18:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Johannes Kert, palun! 

18:02 Johannes Kert

Tänan, härra esimees! Selles küsimuses jääb Eesti meie naabritest lätlastest juba üsna kaugele maha. Praegu on kõikides Läti koolides õpe täies ulatuses läti keeles ja ühiskonna sidusus on nähtavalt kasvamas. Eestis on samas süvenemas segregatsioon keelekasutuse alusel. Varasemalt on Riigikogus tehtud kolm katset viia alus- ja põhiharidus üle riigikeelele. Seni ei ole valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad seda toetanud. Kui ka täna seda eelnõu ei toetata, siis kui palju me kaotame veel aega ja vaatame pealt segregatsiooni süvenemist?

18:03 Signe Kivi

Aitäh! Mina arvan, et me täna toetame seda eelnõu. Nagu ma eelnevalt mainisin, ma olen püüdnud vestelda ja ka vaielda kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide liikmetega. Kultuurikomisjonis oli eelnõu menetlemine väga töine, asjalik, põhjalik ja pikk. Tänan kõiki kultuurikomisjoni liikmeid, kes esitasid mulle küsimusi! Ma sain ka nende tagasisidest tänaseks ettekandeks ainest. Aga tulles nüüd selle küsimuse esimese poole juurde, mida ma õieti ei mäleta ...

18:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Et Lätis on kõik paremini.

18:04 Signe Kivi

Jah, aitäh! Ma ei ole siin puldis juba pikka aega nii kaua olnud, siin kergelt kõmiseb, ja eks erutus on ka hinges. Tõesti, riigid on ju kasutanud erinevaid mudeleid. Aga selle ala spetsialistid, ülikoolide professorid, eelkõige filosoofiadoktor Mart Rannut on mind veennud – ja ma usun, et ta veenis ka saali siin kaks aastat tagasi –, et alustada tuleb alusharidusest. Seda tõendavad kõik rahvusvahelised uuringud ja seda tõendab paljude inimeste isiklik kogemus, kes näiteks töökoha tõttu lähevad elama mujale riiki ja võtavad kaasa oma väikesed lapsed.

Võtame Brüsseli – linna, kus on väga suur eestlaste kogukond. Nelja-aastane laps alustab oma haridusteed prantsuskeelses koolis – nemad nimetavad seda kooliks. Tal on ka eestikeelsed tunnid. Algul on raske, aga siis ta saab hakkama. See on vaid üks näide. Rõhutan, et seepärast käsitleb see eelnõu ja käsitles ka minu ettekanne hästi palju põhjusi, miks peaks keelepööret alustama alusharidusest – sest seal toimub see mängeldes. Aga tõesti, riikide kogemused on erinevad ja meil on võimalus nendest kogemustest täna õppida.

18:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Yoko Alender, palun!

18:05 Yoko Alender

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh selle sisuka ja rahuliku arutelu eest, hea ettekande eest! See tõi mõned uued faktid ka minu jaoks, kuigi olen selle teemaga juba kolm aastat siin tegelenud. Otsime ju tegelikult ka siin Riigikogus neid teemasid, mis meid ühendavad, kus on olemas see ühisosa, see positiivne pool rahvuslusest – eesti keel, võrdsed võimalused –, see on kindlasti ühisosa koht. Mulle tundub, et täna me oleme ideaalses olukorras, kus opositsiooni suurim, üldse Riigikogu suurim fraktsioon teeb ettepaneku selleks üleminekuks. Koalitsioon saab valitsuses otsustada, kuidas täpselt seda teha. Me saame veel teha muudatusettepanekuid, me saame detaile lihvida koos kõigi teistega. Ent ometi oleme siin neljandat korda. Kuidas teile tundub, kui see eelnõu tuleks kas Isamaa või EKRE fraktsiooni esitatuna täpselt samal kujul, kas sellel oleks siis suurem tõenäosus läbi minna?

18:07 Signe Kivi

Aitäh! Ma alustan sellest, et kui selle oleks esitanud mõni teine Riigikogu fraktsioon, siis mina oleks seda eelnõu kindlasti toetanud. Selge on see, et eelnõu kohta saab alati teha muudatus- ja parandusettepanekuid. Ma arvan ka, et see eelnõu ei pruugi olla täiuslik. Siin on ka küsijad oma arvamust avaldanud. Aga kui nüüd mõelda, kas tal oleks siis suurem tõenäosus saada vastu võetud, siis ma pean lähtuma oma väga lühiajalisest Riigikogu liikmeks oleku kogemusest aastatel 2003–2005 ja nüüd praegusest. Võimalik, et oleks. Aga miks mitte saavutada see põhimõtteline üksmeel ja mitte lükata eelnõu lihtsalt kõrvale, vaid arutada, debateerida, kaasata avalikkust. Ma arvan, et nii mina kui ka eelnõu algatajad on selles mõttes ühte meelt ja positiivsed.

18:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

18:08 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, ma tänan selle väga sisuka ettekande eest! Jätkan sealt, kus kolleeg Yoko Alender pooleli jäi. Reformierakond on selle eelnõuga juba tõesti mitmendat korda siin suures saalis ja see eelnõu on iga korraga muutunud tuumakamaks ning igas mõttes mõistlikumaks. Ma viitan näiteks kultuuripärandile ja tähtaegadele. See eelnõu on oma sisus jõudnud faasi, kus koalitsioonil ja eriti kahel erakonnal, kes on korduvalt seisnud eestikeelse hariduse eest, ongi raske olla selle eelnõu vastu. Komisjonis toimunud arutelu ajal ei olnud kuulda vastuargumente. Täna on aga meedia eriarvamustest tulvil, seletades, miks see eelnõu ei pruugi kõige parem olla. Minu küsimus teile, Signe, on: kas komisjonis oli tunda üksmeelt või selgeid eriarvamusi?

18:09 Signe Kivi

Suur aitäh! Mina tundsin komisjonis väga suurt toetust ja üksmeelt ja julgen siin peast tsiteerida ka komisjonis asendusliikmena olnud Mart Helmet, kes ütles: Signe, te ju teate, et ka meie erakond on aastaid toetanud üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele.

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Härra Grünthal, kas protseduuriline küsimus? Palun mikrofon härra Grünthalile!

18:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma tahaksin juhtida tähelepanu lugupeetud ettekandja vastustele. Asi on selles, et te räägite siin muudatusettepanekute esitamisest. Praegu on tegemist otsuse eelnõuga, mille puhul muudatusettepanekuid ei saa esitada. Katsuge selles osas olla rohkem korrektne.

18:10 Signe Kivi

Suur tänu! See oli väga oluline tähelepanek, katsun olla korrektsem. Aga see oli võib-olla üleskutse, et edaspidi on võimalik seda teemat arutada, juhul kui me täna ei leia üksmeelt.

18:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Läheme edasi. Urve Tiidus, palun!

18:10 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Keelekümbluse meetod on Eestis 22 aastat vana ja selle abil on väga paljud õppinud eesti keelt, see on kogu maailmas tunnustatud meetod. Minu küsimus on: kui see töötab lasteaiavanuses kõige paremini, kas meil on piisavalt õpetajaid selleks? Teil on küll suurepärane statistika siin ettekandes, aga mul lipsas natukene meelest. Kui te natuke peegeldaksite veel seda teemat.

18:11 Signe Kivi

Suur tänu! Ma otsin kohe välja keelekümbluse osa. Tõepoolest, aastast 2000 on keelekümbluse vallas tehtud väga head tööd. Aga erinevad uuringud väidavad – see ei ole minu väide –, et keelekümblus toob küll keeleoskajaid juurde, kuid ta ei lõhu segregatsiooni. Ja mul ei ole põhjust neid väiteid mitte uskuda. Eelnõu ei tähenda seda, et me eitaks kõiki teisi meetodeid, eesti keele õpet täiskasvanutele, erinevaid keelekümbluse vorme. Ma vaatan, kas ma leian praegu keelekümbluse arvud. Jah, üldhariduskoolides on Eestis keelekümblusega kaetud 7621 õpilast, alushariduses 3470 last. See arv on kasvanud vaikselt pidevalt ja see tähendab, et eesti keele oskajate arv Eesti riigis on suurenenud, kuid kõik need probleemid, mis ma eelnevalt esile tõin, ikkagi jäävad. Eelkõige rõhutatakse segregatsiooni, võrdseid võimalusi, muu kodukeelega noorte edasisi haridusvalikuid. Ma toon siin ühe näite. Mulle oli väga suur üllatus – ja see ei ole halb näide –, et Eestis on 99 kutseõppeasutuse õppekava, kus saab õppida ka vene keeles, ja 66, kus saab õppida ainult vene keeles. Ma arvan, et kutseõpe on väga vajalik, aga statistika näitab ka seda, et muu ehk vene kodukeelega õpilasi läheb kutseõppesse palju rohkem kui eesti põhikoolilõpetajaid. Üks põhjus on ka see, et nad tajuvad, et gümnaasiumiastmel ei saa nad eesti keelega hakkama. Ma loodan, et ma vastasin küsimusele.

18:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, palun!

18:14 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma usun, et vähemalt meie uksepoolsetele tuleks üle rõhutada, mis seal ühes küsimuses kõlas: see, et väga tähtis on õpetada eesti keelt, ei ole selle eelnõu sisu. Mitte eesti keele õpe, vaid eesti keeles õpe! Aga nad on seda eelnõu rünnanud jutuga ja isegi kirjalikult, et kui kooli või klassi satub paar venekeelset, siis nad hakkavad omavahel vene keeles rääkima ja see on katastroof. Palun avage natuke seda katastroofi, et mis siis saab, kui inimesed omavahel emakeeles räägivad. Kas haridus kukub sellega kokku?

18:15 Signe Kivi

Suur aitäh! Kõigepealt tänan selle rõhuasetuse eest! Ettekande teksti ette valmistades ning korduvalt ja korduvalt üle lugedes ma püüdsin rõhutada seda, et eesti keele õpe ei tähenda eestikeelset õpet. Keeleõpe on väga vajalik, aga tänase eelnõu teema on ühtne eestikeelne kooliharidus. Mis puudutab muret, mis siis saab, kui kuskil koolis, tööl, tänaval keegi räägib mõnes teises keeles, siis ma arvan, et siin ongi maailmavaateline veelahe. Mind ei ole see mitte kunagi häirinud. Aga muidugi, ma ei kaitse täna siin saalis oma eelnõu, ma kaitsen meie fraktsiooni, meie erakonna eelnõu. Me vaatame paljusid probleeme ja küsimusi veidi teise pilguga. Me püüame olla mõistvad, me oleme liberaalid. Ma pean tunnistama, et mulle on erikeelne, aga eestimeelne keskkond alati väga meeldinud.

18:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun!

18:16 Liina Kersna

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan sarnasel teemal, mis siin ka varem kõlas, et eesti keele õppimine ja eestikeelne haridussüsteem on kaks väga erinevat asja. Meil on täna väga palju keelekümblusklasse, ka lasteaedu on keelekümblussüsteemiga liitunud, aga hoolimata sellest näitavad arvud, mida te kenasti välja tõite ja mis on ka siin seletuskirjas välja toodud, et aina enam venekeelseid lapsi läheb nii eestikeelsetesse lasteaedadesse kui ka eestikeelsetesse koolidesse. Küsimus on, kuidas riik neid eestikeelseid koole ja lasteaedu toetab. Mina vaatasin järgmise aasta riigieelarvet ja ma ei leidnud sealt sellist rida, et neid koole – just nimelt eestikeelseid lasteaedu ja koole – toetataks muukeelsete laste õpetamisel, küll aga keelekümblust. Kas teie olete leidnud?

18:17 Signe Kivi

Suur aitäh! Kõigepealt, kui lubate, siis ma vastan Urve Tiiduse küsimusele, mis jäi poolenisti vastamata, et kas täna on õpetajaid ja abiõpetajaid lasteaedades piisavalt. Aus vastus on, et muidugi ei ole. Muidugi ei ole! Meil on krooniline õpetajate puudus ja me peame selle probleemiga tegelema. Ja kui me tegeleme selle probleemiga, seades eesmärgiks ühtse eestikeelse koolihariduse, siis on kõik meie tegevused haridusvaldkonnas sellele suunatud.

Ma võtan praegu 2021. aasta riigieelarve seletuskirja, kust loen teile ette, et suurendatakse toetust eesti keele, kultuuri- ja haridusuuringutele, et tagada Eesti hariduse, keele- ja kultuuriruumi kestvus. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Sellest 3 miljonit on ette nähtud koolieelsetele lasteasutustele. Eesti keele ja eestluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud keeleprogramm. Eelarvest eraldatakse 58 530 eurot. Meede: eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja õppe toetamine. Meetme eesmärk on parandada ja laiendada Eesti muukeelse elanikkonna eesti keele oskust – 863 000 eurot. Ja lõimumisprogramm – 13 740 eurot. Vastus küsimusele: ei, seda, mille kohta te küsisite, ei ole. Ja ma arvan, et see on väga suur probleem.

18:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Hea kolleeg Oudekki Loone ja kõik teised kolleegid, kes on teiseks küsimuseks ennast registreerinud! Selle päevakorrapunkti arutelu puhul on võimalik kummalegi ettekandjale esitada üks küsimus. Erkki Keldo, palun!

18:20 Erkki Keldo

Hea ettekandja! Kuulates siin eelnevalt EKRE liikmete sõnavõtte ja lugedes ka meediast, tundub mulle, et on tekkinud väike kurb tendents. Kõigepealt ma tahaksin teie käest küsida, kas ma saan õigesti aru, et vaadates selle eelnõu eesmärki ja piisavalt pikka üleminekuaega, siis tegelikult see eelnõu arvestabki seda, et oleks võimalik valmistada ette õppematerjale, abimaterjale, õpetajaid jne. Kui me võtame Riigikogu 2019. aasta valimiste programmid, siis oli EKRE üks nendest parteidest, kes lubasid eestikeelset haridust. Mulle tundub kahjuks, et nüüd hakatakse oma sõnu murdma, sest tõesti, kui me vaatame seda eelnõu, siis selle eelnõu mõte ongi see, et me anname pika aja, me anname valmisoleku ja võimaluse kõigil minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele alates lasteaiast, nii et ühiskond oleks selleks valmis.

18:20 Signe Kivi

Aitäh küsimuse ja tegelikult ka selle sisu eest, mis on küsimusele vastuseks! Tõepoolest, eelnõu tähtajad said läbi arutatud ülikoolide spetsialistidega, kes õpetajaid koolitavad, ja ma arvan, et need on täiesti reaalsed. Ja  õpetajate koolituse, abiõpetajate koolituse puhul ma rõhutaksin ühte minu meelest väga olulist asja. On hirm ja küsimus, et mis saab siis nendest venekeelsetest õpetajatest. Me vajame kõiki. Nii nagu me vajame ühiskonnas kõiki oma inimesi, vajame ka neid õpetajaid, kes – ja kindlasti mitte ainult endast olenevatel põhjustel – ei valda eesti keelt piisavalt. Kui me räägime abiõpetajatest, siis kindlasti on ühtse eestikeelse hariduse andmiseks koolides vaja ka neid õpetajaid, kes valdavad hästi vene keelt ja suudavad õpilasi järele aidata. Nii et aus vastus teie küsimusele on jah.

18:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Helle-Moonika Helme, palun!

18:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Aitäh, hea Signe! Loomulikult me oleme ühtse eestikeelse hariduse eest seisjad, absoluutselt oleme. Aga kui sa tulid ükskord ka minu käest küsima, kas meie seda eelnõu toetame, siis ma ütlesin sulle väga selgelt: jah, me toetame ühtset eestikeelset haridust, aga see, mida teie lahenduseks pakute, ei sobi meile absoluutselt. See on see ühtluskooli süsteem, kus me võtame ja paneme kõik lapsed ühte kooli kokku, eesti lapsed ja vene lapsed ühte kooli, ja hakkame neid koos õpetama. Mis mulle veel selle asja juures praegu üldse ei meeldi, on see, et te esitasite selle otsuse eelnõuna. Te võtsite ära võimaluse teha muudatusettepanekuid, kaasata spetsialiste, lapsevanemaid, muid huvigruppe, teha analüüsi, uurida sotsiaalseid mõjusid. Ja mis kõige küünilisem: te absoluutselt ei arvestanud õpetajate seisukohti. Ma saan aru, et neilt ei ole isegi küsitud. Mida arvavad eesti koolide õpetajad sellest, et täna võidakse saavutada olukord, kus paljude muude koormiste kõrval, mida just OTRK raames arutati, tahetakse panna eesti koolide õpetajatele ka sundintegratsiooni kohustus? Reformierakond pole 17 aasta jooksul teinud midagi, et muuta vene koole eestikeelseteks, valmistada selleks ette töömaterjale ja metoodikat. Nüüd tahetakse kogu see poliitikute tegemata töö laduda eesti õpetajate niigi ülekoormatud õlgadele. Miks te seda teete?

18:23 Signe Kivi

Suur tänu küsimuse eest ja suur tänu ka selle väga rahuliku vestluse eest, mida me mõnda aega pidasime! Sa ütlesid selle käigus, et te tõesti seda eesmärki toetate, aga kuna praegu on koalitsioon selline, siis paraku ... Sa ei öelnud ka, et te olete päris vastu. Suur tänu ka selle eest, et komisjonis, kus sa ei saanud olla, aga oli Mart Helme, anti põhimõtteline toetus sellele eesmärgile ja et oli ka küsimusi, mis mind – nagu ma eelnevalt ütlesin – aitasid selleks ettekandeks ette valmistada.

Aga mis puudutab nüüd seda osa, et me ei paku lahendusi, siis otsuse eelnõu ei tähendagi ühest lahenduse pakkumist. Lahendusteed võivad olla erinevad. Ma rõhutasin oma ettekandes, et see on täidesaatva võimu ülesanne. Ma arvan, et juhul kui võetakse vastu otsus, on piisavalt aega, et professionaalid, ülikoolid, kaasates kogukondi, saaksid pakkuda välja neid lahendusi, mida avalikkus arutab.

Teiseks. Ma hea meelega vastan sellele, et me olime 17 aastat võimul. Nende aastate jooksul on Eestis olnud 20 haridusministrit, koos nüüd juba uue haridusministriga. Nendest kaks – Jürgen Ligi ja Maris Lauri – on olnud Reformierakonna haridusministrid. Mina usun, et selle aja jooksul liikusid tegelikult kõik haridusministrid omal kombel võimaluste piires selle eesmärgi poole. Ma tahan seda uskuda. Jürgen Ligi, kes oli haridusminister veidi üle kahe aasta, ja Maris Lauri, kes oli haridusminister veidi alla kolme kuu, astusid tegelikult päris pikki samme.

See väide, et ma ei ole või me ei ole – sest see ei ole minu eelnõu – kohtunud õpetajatega, ei vasta tõele. Nüüd pean küll ütlema, et loen lihtsalt ette selle nimekirja, kellega mina kohtusin, aga selle eelnõuga tegeles terve fraktsioon, nii et neid kohtumisi oli mitu korda rohkem. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska, Tartu Ülikooli Pedagogicumi juht Margus Pedaste, Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar, pikaajaline pedagoog, endine Ida-Virumaa koolidirektor Heidi Uustalu, filosoofiadoktor Mart Rannut, Sisekaitseakadeemia õppeosakonna arendusjuht, õpilasomavalitsuste liit, üliõpilaskondade liit, Tallinna Reaalkooli õpetajad, Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetajad. Lugesin läbi ka kõik kirjad, mis ma vastuseks oma arupärimistele erinevatest koolidest sain. Keegi ei ole täiuslik ja alati võiks infot veel olla, aga ma usun, et eelnõu eesmärk on selge. Palun võtame pinged maha! Täna siin Riigikogu kõnetoolis ei soovi mina näpuga näidata mitte ühelegi valitsusele, mitte ühelegi erakonnale. Võtame selle aja ja läheme siit edasi! Mul on usku.

18:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jürgen Ligi, kas protseduuriline küsimus?

18:28 Jürgen Ligi

Jah, mul on kaks protseduurilist küsimust, nendest esimese ma küsin ära. Kas vastab tõele, et otsuse eelnõu kohta ei saa teha muudatusettepanekuid? Teine protseduuriline küsimus oleks selline: kuidas kujutavad kolleegid ette, et ära tohib teha ainult selliseid asju, mis on juba ära tehtud? See on viide eelmisele küsijale ja paljudele eelmistele. Selle ma jätan praegu küsimata, aga vaat vastust esimesele küsimusele tahaks küll teada.

18:28 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vastus on, et otsuse eelnõu kohta saab teha küll muudatusettepanekuid, aga esitamise tähtaeg on juba möödas. Praegu enam ei saa. Aga põhimõtteliselt kodu- ja töökord võimaldab muudatusettepanekuid teha. (Hääl saalist.) Kuidas? Komisjon on määranud muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Jah, oli võimalus esitada, aga enam ei saa.

18:29 Signe Kivi

Kas mina võin ka küsida? (Naer saalis.)

18:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei. Kui te lõpetate ettekande ja lähete kohale, siis võite küsida.

18:29 Signe Kivi

Ja praegu Riigikogu aseesimehelt ei või küsida?

18:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Praegu te võite oma ettekandes retoorilisi küsimusi esitada. (Naer saalis.)

18:29 Signe Kivi

Hästi. Ma katsun selle pikkida järgmise küsimuse vastusesse.

18:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Espenberg, palun!

18:29 Urmas Espenberg

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! No see otsuse eelnõu ei ole eriti originaalne. Ma arvan, et paljud on sellega nõus. Aga lahknevused tekivad selles, kuidas eesmärke saavutada. Ma ei tahagi teid rünnata, mul on teile kaks sisulist küsimust. Esiteks, mis on teie arvates need võtmefaktorid, mis tagavad ülikiire või suhteliselt kiire ülemineku eestikeelsele haridusele? Nimetage kas või kaks-kolm. Ja teiseks, mis te arvate, mitu venekeelse kooli eesti keele õpetajat riik praegu aastas keskmiselt ette valmistab?

18:30 Signe Kivi

Palun korrake viimast küsimust! (U. Espenberg täpsustab kohapealt.) Jah, mitu eesti keele õpetajat venekeelsesse kooli? Suur aitäh küsimuse eest ja lubaduse eest mitte rünnata! Ma arvan, et ega see ei olegi selles mõttes rünnatav teema, et me elame Eesti Vabariigis ja soovime Eesti riiki kehtestada Eesti hariduskorralduses, aga nii, et kõigil oleks võrdsed võimalused ja kõik rahvad, kes siin elavad, säilitaksid oma keele ja kultuuri ning oleksid selle üle uhked. Seda olen ma kogenud suheldes ukraina kogukonna esindajatega.

Võtmefaktor ongi see, mis on eelnõus kirjas: alusharidus. Alustame alusharidusest. Ma arvan – ma loodan, et ma ei eksi –, et kui Riigikogu oleks selle suuna varem vastu võtnud ... Õieti ta võttis, aga kindlasti olid teatud põhjused, et seda eesmärki aina kaugemale lükati. Aga ütleme nii, et iseseisvusaja alguses toimusid ühiskonnas tohutu suured muudatused, mis olid palju-palju rängemad, kui pakub see tänane eelnõu, mis puudutab hariduskorraldust, kuigi selle mõju langeb ju igale eluvaldkonnale. Küllap see oleks siis juba ära tehtud.

Üleeile ma vestlesin Tõnis Lukasega ja püüdsin meenutada, kui palju selle teemaga tegeleti aastail 1999–2002, kui me olime valitsuses ja tema oli haridusminister. Palusin tal oma mälu värskendada, sest tol ajal oli noorel inimesel ka kultuuriruumis nii palju probleeme, et mulle ei tulnud need faktid kohe meelde. Ja ta pidas mulle pika loengu. Nii et siit taas kord see ajaline viide, et omamoodi on sinna teel olnud väga erinevad valitsused.

Aga teie teine küsimus, et kui mitu eesti keele õpetajat valmistatakse praegu ette. Kas te mõtlete nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli? Need küsimused ma esitasin ülikoolidega kohtumisel. Ma pean ütlema, et seda ma endale märkmetesse kirja ei ole pannud ja ma ei usalda oma mälu, kui mul ei ole visuaali ees. Nii et ma ei oska vastata, aga ma kindlasti vastan teile hiljem, sest see on statistikas ju olemas. Kõik need asjad, mis on kuskil statistikas olemas, ma arvan, on kõigile Riigikogu liikmetele kättesaadavad. Aga ma oleksin pidanud kindlasti selle endale välja võtma. (Keegi ütleb midagi saalist.) Mitte ühtegi? Jah, ma tean, aga ma ei julgenud öelda, sest mul ei olnud seda ees.

18:33 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Härra Grünthal, palun, kas protseduuriline küsimus? (K. Grünthal räägib kohalt.) Vabandust! Ei, ma ei saa aru, esimene protseduuriline ja üks küsimus on ära küsitud. (K. Grünthal selgitab kohalt.)

18:34 Signe Kivi

Oli küll.

18:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selge. Vabandust! Kalle Grünthal, palun, sisuline küsimus!

18:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Füüsikas, mis allub teatavasti loodusseadustele, on kitsam alateema värvid ehk värviring. Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: kollane, punane ja sinine. Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse segu- ehk kõrval- ehk sekundaarvärvid. Punane pluss kollane annab oranži, kollane pluss sinine annab rohelise ja punane pluss sinine annab violeti. Tegelikult allub teie otsuse eelnõu täpselt samasugustele seadustele, kuigi ta on kantud kõige paremast eesmärgist. Selle sisu loob olukorra, kus me ei säilita enam eesti keelt, ja tekib efekt, kus eesti keel hakkab hääbuma. Idee on hea, aga kas te ei tahaks seda eelnõu tagasi võtta ja asja paremaks teha?

18:35 Signe Kivi

Suur tänu! Oma küsimusega te äratasite minus kunstniku ja ma tahan öelda, et punane ja sinine ei anna alati violetti. Olenevalt värvitoonidest – punaseid on väga-väga palju ja siniseid ka – võib mõnikord tulla hästi kole pruun. Aga olgu see vastuse alguseks niisugune soojendus.

Ei, me ei karda, et eesti keel hääbub. Ühele küsimusele vastates ma avaldasin, mida ma tunnen, aga mitte ainult tunnen – ma olen tuge saanud väga-väga paljudest erinevatest artiklitest. Kui me oleme mures, et meid on vähe, et eesti keelt kõnelevaid inimesi on, ütleme, üks miljon, ja meil on väga palju inimesi, kes eesti keelt ei oska, kelle emakeel on muu, siis miks me oleme nii kadedad, et me ei taha neile rohkemas mahus ja juba lasteaiast saadik oma riigi keelt õpetada? Miks me kardame, et siis meie rahvustunne, meie emakeel hääbub? Ma ei ole seda meelt.

Ma arvan, et siin on tõesti erinevad maailmavaatelised põhimõtted ja ma austan neid, aga ma ei tahaks, et me ühiskonda sellega hirmutaks. Ma ei taha alahinnata probleeme, sest need on juba täna olemas. Ma tõin need ettekandes välja. Meil on täna probleemid Eesti koolides, meil on täna probleemid õpetajate järelkasvuga, meil on täna probleemid hariduse finantseerimisega ja ettepanek on hakata neid tervikuna lahendama, eesmärgiga seadustada Eesti riigis eestikeelne haridus, mis tagab võrdsed võimalused kõigile siin elavatele inimestele. Ma tuletan meelde, et Jüri Ratas on peaaegu igas ettekandes, aga ka strateegiadokumendi 2035 tutvustamisel siin sellega alustanud, lõpetanud ja seda korduvalt rõhutanud: meie eesmärk on sidus ühiskond, kus kõigil inimestel on võrdsed võimalused.

18:37 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

18:37 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, tänan suurepärase ettekande ja veel suurepärasemate vastuste eest! On olnud hea dialoog. Ma jään selle hirmude teema juurde. Siin on kõlanud jutus ja küsimustes, mis siis saab, kui eri rahvusest lapsed pannakse hulgakaupa ühte klassi õppima. Sa vastasid ise ühe näite põhjal, et kui Eesti lapsed on läinud välismaale ja seal kooli, siis nad on ilusti hakkama saanud. Mina võin oma isiklikust kogemusest oma kolme lapse põhjal täpselt sedasama kinnitada. Nad kõik kolm alustasid õppetööd ingliskeelsetes koolides, said suurepäraselt hakkama. Ehk lapsed on valmis. Kui valmis on õpetajad? Ma arvan, et see on oluline küsimus ja õpetajaid tuleb selleks ette valmistada ja aidata. Aga mida sinu arvates on meil veel vaja teha, et need hirmud saaks ühiskonnas ja siin saalis maha võtta ja et me saaksime ilusti üle minna eestikeelsele haridusele?

18:38 Signe Kivi

Suur aitäh selle küsimuse eest! Tunnistan, et minu arvamusest ja minu teadmistest – ehkki arvan, et olen juba elukogenud inimene – võib jääda väheseks. Ma loodan, et kolleegid andestavad, kui ma toon sellise natukene jumekama noodi siia ettekandesse. Me kolleeg Urve Tiidusega oleme moodustanud sellise fraktsiooni nagu mina-fraktsioon, mis tähendab seda, et me oleme lubanud mitte rääkida oma tunnetest ja sellest, mida mina arvan. Praegu ma küll eiran seda ja mõtlen oma pedagoogikogemusele Eesti Kunstiakadeemias, kuhu me ootasime pikisilmi ja võtsime vastu muu kodukeelega üliõpilasi, kes tulid gümnaasiumist erakordselt kehva eesti keele oskusega. Tuletame meelde, millal mindi üle 60 : 40 õppekavale. Tulles sellesse keskkonda, tõid nad sinna oma kirge, oma teistsugust tunnetust. Nende üliõpilaste kavandid olid hoopis teistsugused, nad olid väga oodatud meie keskkonda.

Selles mõttes on mul võib-olla isegi raske panna ennast sellesse olukorda, et on mingi hirm ja meil tuleb küsida, mida me peaksime tegema. Aga ma arvan, et see ei ole kindlasti minu või ühe inimese või ühe fraktsiooni küsimus. Pigem ei ole täna neid hirme nii palju. Vabandust, aga ma pean ütlema, et ma olen kohanud seda õhutamist teatud poliitikute poolt. Ja mulle tundub, et täna, aastal 2020, on see äärmiselt vastutustundetu. Arvamus, et kui me hoiame noored eesti keelest eemal, või arvamus, et kui me hoiame erinevad kogukonnad üksteisest eemal, siis see on ideaalne ja õilis Eesti riik, ei päde. Ma tõesti arvan, et see ei päde, ja minu kogemused elus räägivad vastupidist.

18:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Riisalo, palun!

18:41 Signe Riisalo

Aitäh! Venekeelse kooli õpetajaid Eestis ette ei valmistata. Õpetajaharidus on juba ühtne. Kui ma eksin, siis korrigeeri mind. Meie vene koolide õpilaste hariduse kvaliteet on kehvem eestikeelsete laste haridusest, seda näitavad meil tulemused ja uuringud. See, mida me eelnõuga soovime, on anda kõikidele lastele võrdsed võimalused, et ühiskonnas toime tulla. Aga ma tulen Helle-Moonika Helme pöördumise juurde, mille ta eile saatis kõikidele lasteaedadele. Üks vale on seal maha kriipsutatud. Selle otsuse eelnõu kohta sai muudatusettepanekuid teha, kui seda õigeaegselt tehti. Aga teine: kui te ei taha, et eesti lapsi hakatakse Reformierakonna eestvedamisel venestama, siis jagage seda, et see info jõuaks võimalikult paljudeni. See on selle tema saadetud kirja lõpp. Palun lükka ümber need väited, et me venestame Eesti lapsi!

18:42 Signe Kivi

Suur aitäh! Kõigepealt ma pean ennast koguma, sellepärast et ma ei ole selle üleskutsega – õnneks – kursis ja ei tahagi olla. Kas küsimus oli, et me venestame eesti lapsi või eestistame vene lapsi? Venestame eesti lapsi? Lihtne oleks öelda, et ma ei oska. Ma lihtsalt ei oska, sest see võimalus oli olemas, ma arvan, et meie paljude nooruses. Meie paljude nooruses oli see võimalus olemas, meie vanemate nooruses oli see võimalus ja see sund olemas. Aga nad jäid eestlasteks. 1964. aastal astusid kooli õpilased, kellel iga aasta – ja mitte ainult õpilastel, pigem isegi õpetajatel – oli ees mingi haridusuuendus. Uuendus suunaga selle poole, et vähendada eesti keele tunde. Ma usun, et ma ei eksi, et algkoolis või võib-olla viiendas või kuuendas klassis oli Tallinna koolides, arvatavasti ka teistes Eesti koolides, emakeele ja kirjanduse tunde vähem kui vene keele tunde. Ma ei ütle seda praegu rõhuga sellele, et vene keel ja kirjandus oleksid kuidagi pahad. Aga ma vastan küsimusele, milline oli meie vanemate elus ja nooruses meie enda elus oht tõepoolest kaotada oma identiteet, kuid seda ei sündinud. Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, et see peaks muutuma täna, homme või ülehomme.

18:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

18:45 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See, millele, ma eeldan, küsija enne mind tähelepanu juhtis, on ju tõepoolest üks asi, mida te võiksite püüda selgitada. Nendes kohtades, paikkondades, kus eesti lapsed, eesti emakeelega lapsed on enamuses, võib veel ette kujutada, millisel viisil see mudel rakenduks – need vähesed venekeelsed lapsed jaotatakse eestikeelsete klasside vahel ära ja kõik õpiksid eesti keeles. Küsimus, mis tõenäoliselt ka ühte kolleegi on ärgitanud propagandistlikke kirju kirjutama, on selles, et mis juhtub nendes kohtades, kus vene emakeelega lapsed on enamuses ja eesti emakeelega lapsed on vähemuses. Millisel viisil te siis kujutate ette seda ühtset haridusmudelit? Missugune suhtumine võiks olla eesti emakeelega vanemate enamusel sellisesse hariduskorraldusse?

18:46 Signe Kivi

Suur tänu! Ma püüan selgitada, nagu te palusite. Aga vabandust, ma keeran selja ja natukene nuuskan nina. Tohib? See on allergiline nohu.

Ma arvan, et te olete nendes küsimustes palju kompetentsem kui mina. Julgen veel kord öelda, et otsuse eelnõu eesmärk ei ole pakkuda täna siin Riigikogu saalis lahendusi kõikidele probleemidele. Ka oma ettekandes tõin ma välja põhimõtte, et teatud Eestimaa piirkondades, kus eesti emakeelega inimesed on vähemuses, tuleb käivitada teistsugused mudelid. Muide, seda rõhutas ka Mart Rannut kaks aastat tagasi – arvatavasti te olite siin saalis –, et ka selle eesmärgi raames me näeme ette erinevusi. Seda on rõhutanud ülikoolid ja nad on rõhutanud ka seda, et nad on igakülgselt valmis kaasa tulema ja kaasa aitama.

Üks küsimus oli veel, millele ma väga tahtsin vastata. Ahaa! Aga kas ei ole tore, et ka nendes piirkondades, kus täna kõlab rohkem vene keel – ja ta jääbki kõlama, sest kui perekonna kodukeel on vene keel, siis keegi ometigi ei mõtle, et see ühtse eestikeelse hariduse eelnõu käsib omavahelises suhtluses ükskõik kus kasutada eesti keelt –, laieneb eestikeelne suhtlus? Ma arvan, et on.

Ma usun, et te ei saanud praegu täit vastust ja mingisugust projekti Signe Kivi käest. Aga mulle tuleb meelde, et 9. novembril, kui käsitleti arupärimist haridusminister Mailis Repsile – meid oli siin saalis vähe –, siis esines kõnega ka teie ja minu hea kolleeg Katri Raik. Ma kirjutasin lausa üles, sest see oli väga positiivne üllatus. Katri on tulihingeline eestikeelse alushariduse toetaja. Katri ütles: see on keeruline, aga meil tuleb veenda kohalikke omavalitsusi. Ta teab, mis toimub kohalikes omavalitsustes, eriti Ida-Virumaal. Neid tuleb veenda, et see tee on õige, ja tuleb vastu võtta otsus ja tuleb panna tähtajad. Ma otsin selle kohe üles. Kui ma eksin, siis see on väga halb, aga Katri kindlasti, kuna ma nimetasin ta nime, parandab mind.

18:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Maris Lauri, palun!

18:49 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan seda viimast diskussiooni. Ida-Virumaa eestikeelsetes koolides on juba kümmekond aastat õppimas eestlaste kõrval järjest rohkem lapsi peredest, kus räägitakse vene keeles ja vahel ainult vene keeles. Nendes klassides on eestlaste kõrval mitte üks-kaks venekeelset last, vaid tihtipeale pool klassi või isegi rohkem. Ometi on need lapsed saanud hakkama, ometi on nende koolide tulemused olnud Eesti keskmisest üldjuhul paremad, kui me vaatame riigieksamite tulemusi. Kas sa oled kuulnud oma ettevalmistuste käigus juhtumitest või laialt levinud juhtumitest, et sellistest koolidest pärit olevad eesti lapsed oleksid unustanud eesti keele, omandanud eesti keele halvasti ja seal õppinud vene lapsed vihkaksid Eesti riiki või suhtuksid sellesse väga halvasti või et nad ei ole elus ja hariduses hakkama saanud?

18:51 Signe Kivi

Suur tänu sisuka küsimuse eest! Loodan, et keegi ei pettu, eriti küsija. Ei ole kuulnud.

18:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kai Rimmel, palun!

18:51 Kai Rimmel

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul oli au 1964. aastal ka kooliteed käia ja ma ei saa küll öelda, et meil koolis oleks olnud venestamist rohkem kui mu lastelastel praegu. Teises klassis alustasime küll vene keele õpingutega ja kolmandas saksa keele õpingutega, aga eesti keel ja kirjandus olid ülekaalus. Aga nüüd on meil välja kujunenud olukord, kus Mustamäe eestikeelses lasteaias ütleb direktor õpetajale, et rääkige 5–6‑aastaste laste eesti rühmas lihtsustatud eesti keelt, et liiga suur hulk rühma võetud muulasi aru saaks. Mis te arvate, kas sellise suhtlemise keskkonnas on võimalik eesti lapsi kooliks ette valmistada, et nad saaks kõrgtasemel hariduse?

18:52 Signe Kivi

Suur aitäh! Ma saan aru, kuhu see küsimus tüürib, aga tõesti püüan suhtuda mõistvalt ja lugupidavalt. Ma ei ole sellist vestlust kuulnud. Kindlasti selliseid vestlusi on. Aga kas me peame nii väga mures olema? Väikese lapsega püüad ju ikka rääkida esialgu lihtsustatud keeles. Kas see on nii väga halb? Ma ei tea. Kui see lasteaia vanemates rühmades muutub valdavaks, siis on probleem. Aga vaadake, täna ongi juba probleem. Ma olen seda korduvalt rõhutanud ja eelnõus tõime ka välja, et täna tegelikult on ju nii ehk naa probleem. Kui me paneme selle probleemi ees silmad kinni, kui me ei toeta neid koole, kus tuge vajavad eesti õpilased, eestikeelne õpe, õpetajad, siis see probleem jääb ju üles.

Ma tuletasin praegu küsimust oodates meelde, et eelmisel aastal enne eelarve menetlust me saime Ida-Virumaa eestikeelsete koolide juhtidelt kirja ülevaatega, kui palju õpib ühes või teises koolis eesti emakeelega õpilasi ja kui palju muu, põhiliselt vene emakeelega õpilasi. Ja kuidas nüüd öelda? Nüüd tuleb öelda olenevalt lähtepunktist või maailmavaatest: see protsent on suur ja aina suureneb – ma mõtlen just eestikeelsetes koolides muukeelsete perekondade lapsi. Kiri oli saadetud palvega toetada, et need koolid saaksid võtta abiõpetajaid, kes aitaksid nii eesti kodukeelega õpilasi kui ka vene kodukeelega õpilasi. See kiri jäi tähelepanuta ja eelarve menetluse käigus Riigikogu niisugust toetust ei aktsepteerinud.

18:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kert Kingo, palun!

18:54 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Märkisite siin enne, et Jürgen Ligi haridusministrina astus samme eestikeelse hariduse viimiseks kõikidesse koolidesse. Palun valgustage meid, millised konkreetsed sammud need olid! Millistes tegevustes need väljendusid?

18:54 Signe Kivi

Aitäh! Ma arvan, et te ei jää minu vastusega rahule, aga küllap need olid haridusministrile omased igapäevased sammud, mis toetasid tema soovi. Ma arvan, et mitte keegi ei kahtle selles, kui me teame tema tegevust Riigikogus ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku nimel. Ma ei teinud nimekirja ja ma ütlen seda ausalt, üldse mitte irooniliselt. Aga kui me kohtusime ja ma küsisin, siis ta ütles, et ta [tegutses] iga päev natukesehaaval ja peaaegu oleks ühe või teise olulise asja jõudnud ära teha. Ja siis tuli Maris, kes astus sellele veel lähemale. Aga veel kord. Kuidas ma nüüd lõpetan? See ei ole midagi sellist, mida ma tahaksin kuidagi Riigikogu liikmetele nina peale visata, vaid see oli tõdemus, mis tuli nendega vesteldes. Ma ju teadsin, et küsimus, kus viidatakse, et te olite valitsuses ja teil olid haridusministrid, kindlasti tuleb. Ma arvan, et me jõuame nendele konkreetsetele sammudele jälile pärast selle eelnõu menetlemise lõppu, kas siis täna-homme või järgmisel nädalal.

18:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

18:56 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh, Signe, sa oled väga vapralt vastu pannud! Sul on ettekandes väga head analüüsi, sa oled teinud selleks palju tööd. Kas sa tahad midagi lõpetuseks öelda? Ma loodan, et mu küsimus on viimane ja sa saad ilusti oma ettekande kokku võtta.

18:57 Signe Kivi

Suur aitäh! Nagu te teate, Reformierakond – ja mitte ainult Reformierakond – on sarnaste eelnõudega tulnud välja mitu korda. Kui fraktsioon ja fraktsiooni juht Kaja Kallas mulle selle ettepaneku tegid, võtsin ma mõtlemisaega, sest see ei ole ju saladus, et ma ei ole selles vallas professionaal. Ma olen õpetanud üliõpilasi kunstiakadeemias, aga need on olnud praktilised kompositsioonitunnid ja see õpetusmeetod on hoopis teistsugune kui lasteaias või üldhariduskoolis. Ma võtsin mõtlemisaega ja vastasin jah. Ma sain aru, et see, et ma ei ole professionaal, võib olla teatud pluss, sest äkki ma suudan vaadata seda eesmärki rohkem kõrvalt, mitte näha kohe probleeme. Tegelikult on ju nii, et kui sa oled oma valdkonnas väga sees, siis sa näed takistusi ja püüad pigem öelda "ei" kui "jaa" või kuidas teistmoodi teha. Nii et ma tahan öelda, et olen tegelenud selle eelnõu ettevalmistusega südamest. Ma usun sellesse, olen Eesti patrioot, olen tegelenud meie rahvuse küsimusega – ka rahvusliku tekstiiliga – hästi palju, olen olnud Eesti Kongressi liige ja olen uhke selle üle. Tänan kõiki, kes minu käest täna küsisid ja võib-olla küsivad veel! Ja usun, et me jõuame ühiselt selle eesmärgini. Miks mitte juba täna?

18:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Küsimusi on ikka veel. Katri Raik, palun!

18:59 Katri Raik

Hea eesistuja! Hea Signe! Ma ei tahtnud nüüd küll ära võtta seda lõppsõna, midagi ilusale lõppsõnale veel lisada, aga siiski ma palun, et sa argumenteerisid selle süüdistuse vastu, mida ilmsesti võib siit üsna lihtsalt öelda. Kus on reaalne tegevuskava? Kas ei ole niimoodi, et vahetame ära venekeelsete lasteaedade nimed, näiteks mis praegu on detski sad Krasnaja Šapotška, on edaspidi lasteaed Punamütsike – ja ongi reform tehtud? Miks ei ole konkreetset tegevuskava? Kus on konkreetsed sammud, mida teha? Me teame, et ühes meie naaberriigis on tehtud suhteliselt formaalseid muudatusi ja saavutatud ka edu – ma pean silmas Lätit –, aga siiski. Kuidas sa argumenteeriksid selle vastu, et see ei ole lihtsalt sildivahetamise eelnõu?

18:59 Signe Kivi

Suur aitäh! Ma olen küsimustele vastates viidanud ka sellele, et Riigikogu ette toodav otsuse eelnõu ei pea sisaldama, ehkki muidugi võib sisaldada erinevaid tegevuskavu. Aga olen päris kindel, et selliselt toimetamine on veel haavatavam ja kriitikat võimaldav. Otsuse eelnõu paneb kohustuse Vabariigi Valitsusele, kellel on piisavalt võimekust, juhul kui on tahtmist, see eesmärk ellu viia. Ja sellepärast ma usun, et minu vastus ei rahulda sind. Aga jah, kui tuleb Riigikogu ette tulla teistsuguse eelnõuga, millel on mitu erinevat lahenduskäiku, muudatusettepanekute tähtaeg ja erinevad lugemised, siis kindlasti leian ka mina, et peaks olema variandid või vähemalt peaks see fraktsioon, kes sellise eelnõu Riigikogu saali toob, ka kirjeldama tegevuskavasid, miks mitte ka finantsiliselt. Põhimõtteliselt on need kavad ju kuskil n-ö tagataskus olemas ja fraktsioon on kindlasti selleks valmis. Aga täna on nii. 

19:01 Aseesimees Siim Kallas

Anti Poolamets, palun!

19:01 Anti Poolamets

Mind huvitab selline olukord. Kui tekib ühtluskool ja eesti ja vene lapsed hakkavad koos õppima, siis mis saab sellisel juhul nendest vene koolide õpetajatest, kes on omandanud hariduse näiteks Peterburis, Pihkvas või mujal ning kellel on suhteliselt väike puutumus siinse haridusega? Kas me võime ette kujutada, et nad hakkavad õpetama eesti lapsi? Kuidas see kõik välja kukub?

19:02 Signe Kivi

Suur aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt ma täpsustan, et eestikeelse hariduse teel on erinevaid algatusi. Üks nendest on ühtluskool. Meie eelnõu on ühtse eestikeelse hariduse eelnõu. Mis puudutab teie küsimuses välja toodud probleemi, et meie lasteaedades ja koolides õpetavad praegu inimesed, kes on saanud hariduse mujal, siis jah, see on probleem, see on meie riigi probleem. Tuleb kohe meelde, et umbes pool aastat tagasi oli väliskomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistung, kus me käsitlesime ajaloo õpetamist Eesti koolides, ja ettekandjad tõid selgesti välja täiesti uskumatu fakti, et mitte kõik Eesti koolid ei õpeta Eesti ajalugu, vaid kasutatakse hoopis teise riigi õppematerjale ja kujundatakse õpilastes teise riigi meelsust. See on väga suur probleem. Aga see probleem, ma jälle kordan ennast, on täna nii ehk naa, ja see ei ole ühtse eestikeelse haridussüsteemi probleem. Ma usun, et ma enam-vähem vastasin sellele küsimusele.

19:04 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Teile esitatud küsimused on ammendatud. Suur tänu! Ma palun siia komisjoni ettekandjaks komisjoni esimehe Aadu Musta. Palun Riigikogu liikmeid, kes soovivad esitada küsimusi kaasettekandjale, uuesti küsijaks registreeruda.

19:04 Aadu Must

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu arutas käesolevat eelnõu teisipäeval, 17. novembril 2020. Kohal olid komisjoni liikmed Mart Helme Helle-Moonika Helme asendusliikmena, Jaak Juske Katri Raigi asendusliikmena, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Natalia Malleus Mihhail Stalnuhhini asendusliikmena, Heidy Purga, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ja Aadu Must, samuti komisjoni sekretariaat. Sellest koosolekust jäi järele väga pikk protokoll, tervelt kaheksa lehekülge tihedat teksti. Aga ometi ma ei saa väga pikalt rääkida, kuna rõhuva osa sellest protokollist hõivab Signe Kivi esinemine, mis oli samuti väga pikk ja põhjalik, ja sellele järgnenud diskussioon. No mis sa teed esinejana, kui jääb üle tunnistada, et rõhuv osa nendest teemadest ja alateemadest ja punktidest, mis komisjonis läbi käisid, on täna ka saalis läbi käinud?

Ma siiski püüan vähemalt natukene isikupärastada seda komisjoni koosolekut. Oluline on rõhutada, et kohal oli Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Nemvalts-Vinter, kelle ülesanne oli tutvustada ministeeriumi seisukohti. Tegelikult sellist nauditavat ägedat diskussiooni, mis vahel poliitikas huvi pakub, ei kujunenud, sest suund, peab tunnistama, oli sünkroonne. Oli probleeme – kas eestikeelne õpe või eesti keele õpe –, oli juttu erinevatest meetoditest, mida tuleb kasutada. Ja kui ma nüüd just esinemise ajal püüdsin välja noppida, kas oli ka mingi selline moment, mida kõike Signe juba ära ei rääkinud – palun mitte solvuda, ma ei tahtnud seda pahatahtlikult öelda –, siis võib-olla mõned asjad siiski olid.

Kõigepealt tuli sisse ka regionaalne mõõde. Mart Helme sõnas, et praktiline raskus on selles, et paraku ei saa käsitleda Eestit täiesti ühes võtmes. Ta võrdles näiteks Sillamäel eestikeelse hariduse käivitamist mõne teise Eesti piirkonnaga. Samuti tulid jutuks erinevad õppemeetodid ja nende eelised, mis ei puutu otseselt selle eelnõu sisusse, aga meie kultuurikomisjon on lähedastel teemadel korduvalt arutanud. Jaak Juske tõi välja, et sotsiaaldemokraadid on ühe võimaliku üleminekumudelina pakkunud välja koosõppiva kooli, kus eesti ja vene emakeelega noored õpiksid ühes koolis. Jaak Valge toonitas veel seda, mida näitavad PISA testi tulemused, kuidas erineva ema- või kodukeelega – see "erineva kodukeelega" on väga hea termin – õpilaste puhul PISA tulemused erinevad. Natalia Malleus tõstatas veel õpetajate puuduse ja näitas, et see on üks võtmeküsimusi.

Jõudsime fragmentaarselt või otsapidi ka ainete sisu juurde. Näiteks siin juba toonitatud ajalooõppe küsimus, kuidas seda eri keelega koolides seni on käsitletud, jõudis samuti lauale. Sellest aga oli juba piisavalt pikalt juttu. Aga tõepoolest, ma vaatan, et ka Aadu Must on seal sõna võtnud ja tundnud suurt rahulolu selle üle, et meie Tartu ja Tallinna ülikoolist tulnud õpetajad õpetavad väga hästi mitte ainult Eesti, vaid ka Vene ajalugu – ilma igasuguste liigsete emotsioonideta, õpetavad mõistma.

On kindlasti teemasid, millel tahaks kohe veel edasi rääkida, kaasa rääkida, aga mul on roll rääkida komisjoni esindajana. Nii võibki resümeerida, et eelnõu käsitleb kultuurikomisjonile igiomast ainevaldkonda, millest on palju-palju-palju räägitud erinevate teemadena, mitte aga konkreetselt. Tähendab, konkreetsest eelnõust jõudis meieni kõik see, millest on juttu olnud, ja jäi järele siiski ainult fragmentaarium. Nähtavasti ma pean selle koha peal lõpetama, sest milleks hakata üle rääkima seda, millest oli juba juttu põhjalikult, rõhutatult. Ja komisjoni esimehena ma ei hakka rääkima sellest, mida mina mõtlesin või mida mu kõrval keegi mõtles, sellest te kuulete nähtavasti fraktsioonide esindajate kõnedes. Aitäh!

19:10 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Liina Kersna, palun!

19:10 Liina Kersna

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas te komisjonis arutasite ka seda, et kui me nüüd taas kord otsustame, et me ei sea endale riigina eesmärki minna üle ühtsele eestikeelsele alusharidusele ja üldharidusele, siis kuidas me toetame neid eestikeelseid koole ja lasteaedu, kuhu aina enam tuleb lapsevanemate soovil muukeelseid lapsi? Kas te seda teemat kultuurikomisjonis arutasite ja kui ei arutanud, siis kas te palun tulevikus arutaksite? See on päriselt näiteks Ida-Virumaal ja Valgamaal oluline probleem?

19:11 Aadu Must

Selle eelnõu raames me seda aspekti ei arutanud. Oleme seda arutanud eelnevalt korduvalt mitmete teemade puhul ja arutame ka tulevikus, sest sellest teemast ei saa üle ega ümber. Ja mul on mitmeid eredaid mälestusi varasematest aruteludest, aga ma löön endale vastu sõrme, ütlen: ära hakka memuaare rääkima. Konkreetselt sellel arutelul seda teemat üles ei tõstetud.

19:11 Aseesimees Siim Kallas

Urve Tiidus, palun!

19:11 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kultuurikomisjoni esimees! Teie ülevaates kõlas üks selline lause, et komisjoni arutelu oli sünkroonne. Kas sellest lausest võib teha järelduse, et pinnas sellele otsuse eelnõule rohelise tee andmiseks on siin saalis olemas?

19:12 Aadu Must

See on jälle katse panna mulle suhu need sõnad, mida ma komisjoni arutelu põhjal ei saa öelda. "Sünkroonne" tähendas seda, et väga paljud hariduspoliitilised seisukohad on fraktsioonidel hämmastavalt sarnased, aga ei puudu n-ö võistlev menetlus. Tuleb välja, et nii nagu kohtus on advokaat ja prokurör, on alati teatud rivaliteet ka koalitsioonil-opositsioonil või eri erakondadel, isegi siis, kui nad liiguvad sünkroonselt. Aga me ei teinud järeldusi selle kohta, kas hääletatakse poolt või vastu.

19:12 Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun!

19:12 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma küsin nüüd selle nurga alt, et ma eelnevalt kiitsin Signet, et tal oli väga hea kõne tekst, mida on hea toetada. Ja kui ma loen selle otsuse pealkirja, siis seda on ka väga hea toetada, aga otsus ise on minu jaoks täiesti arusaamatu. Ma pean seda veel kord rõhutama. Kas te komisjonis arutasite seda küsimust, et siin otsuse eelnõus on öeldud, et üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks? Mida selle "on korraldatud" all mõeldakse? Ma ei saa sellele vastust ka seletuskirjast. Mida see korraldamine tähendab? Mida on selle korraldamise all mõeldud?

19:13 Aadu Must

Ma saan korrata seda, mis on tekstis kirjas. Just niimoodi me seda ka lugesime. See on seatud konkreetse eelnõu sihiks. Missugune sisu sellele antakse? See on mitmes mõttes defineeritud ju ka seletuskirjas, mis on eelnõu lahutamatu osa. Kui see otsus ülesande tegemise kohta Vabariigi Valitsusele vastu võetakse, siis tuleb arvestada ka nende nüanssidega, mis on kirjas seletuskirjas. Ega siis päris laest võtta ei saa. Ja midagi enamat mul sellele lisada ei ole. Kui ma lähen ühe sammu välja ... Või vabandust! Ma ei lähe ühte sammu välja.

19:14 Aseesimees Siim Kallas

Maris Lauri, palun!

19:14 Maris Lauri

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma natuke vabandan. Kuulates teie juttu, jäi mulle pisut arusaamatuks, kas teil komisjonis midagi otsustati ja milliseid arvamusi avaldati. Komisjoni otsuses võiks ikka midagi olla. Või oli tõesti nii, et ainult Signe Kivi rääkis ja ministeeriumi ametnikud rääkisid. Sellest te ei rääkinud, mida nad rääkisid. Või oligi nii?

19:15 Aadu Must

Vastavalt reglemendile tähendabki ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seda, et hääletatakse selle eelnõu saali saatmine ja otsuse langetab suur saal. (Saalist öeldakse midagi.) Sain aru. Ministeerium rääkis sellest, mida samal suunal või sama arengu heaks on ministeeriumis läbi aegade tehtud. Nimetati mitmeid seni tehtud samme ja räägiti, kui suur tähtsus on kohe-kohe meil arutusele tulevatel võid meile tutvustamisele tulevatel arengukavadel, kus samuti loodetakse ikkagi mitmed asjad paika panna. See oli Kristi Nemvalts-Vinteri esinemise põhiline sisu.

19:15 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

19:15 Oudekki Loone

Aitäh! Meie põhiseadus annab rahvusvähemustele kollektiivsed õigused, muu hulgas nende keele kaitse ja võimaluse omakeelseks kooliks. See eelnõu paraku ignoreerib neid kollektiivseid õigusi ja eesti keele õpetamise reaalseid probleeme, õpetajate ja õppematerjalide vähesust ja vajadust tõsta venekeelse kooli kvaliteeti püüab lahendada vene keele keelamisega Eesti avalikus koolisüsteemis. Kas komisjoni aruteludes keegi väljendas ka seda seisukohta, mida ma ise pean väga õigeks ja oluliseks, et ükskõik millist haridusreformi me ei aruta, mis puudutab meie suurima rahvusvähemuse hariduse kvaliteeti või arengut, me peaksime alustama lubadusega: kuni Eestis leidub venekeelseid peresid, kes soovivad, et nende lapsed õpiksid vene õppekeelega koolis, seni on neile see õigus tagatud?

19:17 Aadu Must

Tõepoolest, nii eelnõu seletuskirjas kui ka küsimuste vastustes oli juttu sellest, et eelnõu näeb kindlasti ette, et venekeelsetel lastel on õigus, vajadus ja lausa täiesti normaalne õppida ka vene keelt ja vene kultuurilugu. Ja seda komisjoni istungil toonitati.

19:17 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd on võimalik avada läbirääkimised, läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Mart Helme, palun!

19:18 Mart Helme

Nii. Parema kõlamise huvides mul ei ole pangaröövlimaski ees. Nii et palun mitte kaevata mu peale, nagu siin on heaks kombeks kujunenud, et poliitikud kaebavad üksteise peale, et näe missugune niisugune-naasugune ta on. Aga kuulates seda diskussiooni, mis siin on rullunud juba pikemat aega, mitu tundi, ja kuulates seda, kuidas lugupeetud ettekandja – ma pean silmas austatud proua Signe Kivi – rääkis, et reformierakondlastest haridusministritel peaaegu õnnestus, meenus mulle üks anekdoot. See on poliitiliselt ebakorrektne ja sotsid muidugi ütlevad, et nüüd ma alandan ja solvan mustlasi, aga mulle meenus see, kuidas mustlane ütles, et hobune peaaegu õppis juba nälgimise ära, aga üks päev varem suri ära. Mul tuli täpselt samasugune tunne, et reformierakondlased peaaegu tegid selle eestikeelsele haridusele ülemineku ära, aga üks päev varem pidid ameti maha panema ja ei õnnestunudki.

Noh, see on selles mõttes natuke naljakas jutt, et see ei pea ju paika. Kui ma seda eelnõu vaatan, siis ma ütleksin, et eesmärk on ju väga sümpaatne. Aga kui ma selle eelnõu sisusse süvenen, siis ma ütlen, et sellisel kujul kahjuks ei saa ma seda toetada.

Muide, natuke tähenärimist ka: ei ole olemas sellist asja nagu eestikeelne haridus. Haridus on haridus, ükskõik mis keeles te olete selle omandanud, kas inglise keeles, vene keeles, saksa keeles, hiina keeles. On eestikeelne õpe, eesti õppekeelega koolid, aga mitte eestikeelne haridus. Haridus on tunduvalt laiem mõiste. Selline väike tähenärimine. Nii et kui te nüüd järgmise eelnõu esitate, siis äkki võtate selle tähenärimise ka arvesse.

Milles on probleem? Probleem on selles, et selline puusalt tulistamine toob rohkem kahju kui kasu. Kahju toob ta eelkõige selle tõttu, et see, mida me näeme Eestis praegu toimumas – ma olen seda vist üks kord siin puldis juba maininud –, on põhimõtteliselt venekeelsete inimeste – meil ei ole ju poliitiliselt korrektne öelda venelaste – assimileerimine, ütleme, kusagil 70%-l Eesti Vabariigi territooriumist. Sest seal ei ole piisavalt palju venelasi, et nad moodustaksid elujõulisi kogukondi, mis suudaksid ülal pidada koole ja täita neid aasta aasta järel piisava hulga õpilastega. Lihtsalt ei ole.

Pluss see, et väga paljud venelased on täiesti pragmaatiliselt võtnud seisukoha, et nende laste tuleviku seisukohast on kasulik, kui nad õpivad eesti koolides, sulanduvad, muutuvad tõepoolest selles koolihariduses ja eestlastest õpilaste ja õpetajate hulgas täielikult oma inimesteks. Mis sellest, et nende nimed on Konstantin Ivanov või mõni muu mitte-eesti nimi, aga kõik võtavad neid Kostjadena, kõik võtavad neid Genkadena, kõik võtavad neid Vankadena ja nad on omad. Aga seal, kus on vene elanikkond arvukas, sadades tuhandetes, praktiliselt oma keelekeskkonnas, seal sellist ühtluskooli teha ei ole võimalik. Ja mida me saavutame? Me saavutame selle, et nendest piirkondadest need vähesed eestlased, kes seal on, lähevad ära. Nad lähevad lihtsalt minema. Sest eestlane on selline ...

Palun lisaaega!

19:22 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega saab, kolm minutit.

19:22 Mart Helme

Eestlane lihtsalt on selline, et ta läheb eest ära, kui ta ei tunneta, et tal on pragmaatiliselt võttes pealejäämise lootust. Me ei saa nendesse koolidesse õpetajaid. Reformierakond, lugupeetavad! Alles te olite siin suure hädaga, et meil ei ole õpetajate järelkasvu. Ja nüüd te seate selle järelkasvu löögi alla sellega, et ütlete: lööme kõik sumakaks kokku. Kas teate, mis sumakas oli? Võib-olla lugupeetud asespiiker mäletab, et kui me ülikooli ajal kõik pudelid kokku ühte kaussi kallasime, siis oli sumakas. Nüüd te tahate ka sumakat teha, aga see sumakas tuleb väga vastiku maitsega ja komponendid ei klapi kokku. Ei lähe ka õpetajad sellistesse koolidesse. Ja see on lisaprobleem.

Ma ei taha kuidagigi seda eelnõu mõnitada, palun minust selles mõttes õigesti aru saada. Ma esinen täiesti konstruktiivse kriitikaga, osutan nendele probleemidele, mis selle eelnõuga seoses praktilises elus paratamatult tulevad.

Seetõttu ma ütlen, et meil ei ole vaja mingisugust revolutsiooni. Läheme edasi evolutsiooniga. Praegune valitsus on siin astunud pikki samme ja me oleme eelarves eraldanud päris suure summa eesti keele õpetajate ettevalmistamiseks vene koolidesse. Me oleme laiendamas ka eesti keele õpetust lasteaedades. Kavakohaselt peaks selle eelarve rahaga laienema eestikeelne õpe veel 50 lasteaeda, kus seda seni ei ole. Need on laiali üle Eesti, põhiliselt Põhja-Eestis. Ja ma peangi siin praegu ütlema, et see eelnõu, mida lugupeetud proua Kivi äsja kaitses, tähendab sisuliselt seda, et meil Põhja-Eestis väga paljudes kohtades satub löögi alla kvaliteetne eestikeelne haridus.

Ja veel, lõpetuseks tahan ma öelda seda, et me ei pea rääkima ainult keelest. Me peame rääkima ka hariduse kvaliteedist ja ma ütleksin, et selles mõttes meil ei ole tegelikult olukord Eestis kõige parem. Hariduse kvaliteet on Eesti taasiseseisvuse perioodil tegelikult halvenenud, sest hariduse valdkonnas on olnud nii palju tõmblemist, et see on mõjunud destabiliseerivalt ja tulnud asjale kasu asemel pigem kahjuks. Nii et meil on hulgaliselt tegelikke probleeme, mis vajavad lahendamist, ja enne, kui need probleemid ei ole leidnud lahendust või kui ei ole alanud nende lahendusteni jõudmise protsess, me ei saa niisugust revolutsioonilist sammu, mida Reformierakond praegu ette paneb – nii sümpaatne kui see eesmärk ka ei ole –, heaks kiita. Aitäh!

19:26 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

19:26 Oudekki Loone

Head kolleegid! Jälle oleme pidanud siin saalis kuulama, kuidas üks erakond soovib Eesti suurima rahvusvähemuse jätta ilma nendest õigustest, mida meie põhiseadus sellele rahvusvähemusele garanteerib. Meie põhiseadus tõepoolest kaitseb eesti keelt ja väga hästi kaitseb. Tagab, et kõik inimesed, kes tahavad, võiksid saada eestikeelset õpetust. Muuseas, meie ülikoolides ei pruugi see täna üldse nii olla, nii et selles osas me võiksime tõesti midagi ette võtta. Aga kuni gümnaasiumini on see päris hästi tagatud. Kuid meie põhiseadus ei unusta ära, et Eesti riigis elab inimesi, kelle emakeel ei ole eesti keel, aga ka nemad on meie. Ja seega, põhiseadus näeb ette väga suure hulga erinevaid punkte, mis kaitsevad rahvusvähemuste õigust oma keelele ja selle keele kasutust, eriti piirkondades, kus mingi vähemuskeele kasutajaid on enamus. Taas kord: see on meie kõigi riik.

Põhiseadus ütleb, et vanematel on eelkõige ja kõige suurem õigus otsustada laste hariduse üle. Põhiseadus ütleb, et vähemusrahvuse õppeasutuses võib keele valida õppeasutus. Ja see ongi mõistlik. Eriti niisuguses olukorras, kus meil on 1991. aastast saadik umbes 30% elanikest, kelle emakeeleks on vene keel.

Mitte keegi ei kahtle selles, et Eesti koolisüsteemist tuleb välja tulla inimesel, kes eesti keelt oskab. Kahjuks ei ole Reformierakonna pikk valitsemisaeg meid aidanud selles, et meil oleks õpetajaid või meil oleks õppematerjale. Praegu seda asja parandatakse. Aga küsimus tõepoolest ei ole selles, kas eesti keelt peab õppima. Muidugi peab. Küsimus on selles, et mõned inimesed arvavad, et meie siin parlamendis või valitsus peaks õpetajatele ette kirjutama, milline on parim viis seda keelt õpetada, öeldes, et mingi pedagoogiharidus meid üldse ei huvita, mingi kohaliku ala tundmine meid üldse ei huvita, meie ütleme teile, kuidas teie peate selle garanteerima. See on absurdne.

Äkki me unustaks selle ära, jätaks kuhugi eelmisesse sajandisse maha selle jabura populismi, et ütleme: meil on siin mingid venelased, kes räägivad ja – mõtelge! – õpivad vene keeles. See on täiesti kohutav, kuidas see võib nii olla? Äkki lõpetaks selle ära? Äkki ütleks, et seni, kuni meil on vene peresid, kes soovivad, et nende lapsed saaksid venekeelse hariduse, seni me selle tagame, ja tagame nii, et see on suurepärane haridus, et see on parim venekeelne haridus, mida üldse hankida saab? See peaks olema meie eesmärk: garanteerida igale inimesele, kes siin riigis sünnib, igale meie inimesele parim võimalik haridus, mida ta ise tahab ja on võimeline omandama. Lõpetaks ära need keelesõjad! Jätaks need otsused pedagoogide kätte! Las pedagoogid otsustavad, kas nende koolis, nende piirkonnas, nende lastega on kõige mõistlikum teha keelekümblust, teha eri rahvuste segakoole, pidada eraldi õppekeelega koole.

See ei pea olema see otsus, mida meie siin teeme. See otsus, mida meie siin teeme, saab olla see, mis on õppekava sisu, ja loomulikult ka see, et eesti keelt võiks osata. Aga meetodeid ette kirjutada – teate, see on eesti keele, minu ilusa emakeele väärkasutamine, jõle väärkasutamine. See on eesti keele tegemine malakaks ja ütlemine, et kui see ei ole sinu emakeel, siis sa ei ole ikka see. Mul on piinlik meie venekeelsete kaasmaalaste ees, et ma jälle pean siin olema ja ütlema, et meie venekeelseid kaasmaalased on täpselt samamoodi Eesti inimesed nagu kõik teised. Lõpetame ära selle nende emakeele alusel kiusamise! Loomulikult Keskerakond seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

19:31 Aseesimees Siim Kallas

Katri Raik, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel!

19:31 Katri Raik

Hea eesistuja! Head kolleegid! Hea, et eestikeelse hariduse küsimus on taas laual. Ma ei tuleta siit sellest kõnetoolist esimest korda meelde, et 2007. aastast ühtegi sellist üldiselt Eesti venekeelset kooli puudutavat otsust vastu võetud ei ole. Siis otsustati gümnaasiumiastmes 60% kohustuslikest õppeainetest õpetada eesti keeles. Edulugu see ei ole, sest ainult 60,2% keskhariduse omandanutest teevad ära kesktaseme eesti keele eksami. See on väga vähe, kolmest kaks. Muidugi on seal sees ka kutsekooli lõpetajad, aga eks ka teenindaja või lukksepp peab eesti keelt siiski teadma.

Kui ma sellel kevadel nägin Eurostati uuringut, mis rääkis meie üliõpilastest, kas nad käivad õpingute ajal tööl või ei käi, siis seal oli statistika, mis pani mind tõsiselt muretsema. Me ju, sõbrad, räägime sellest, et meie venekeelsetel noortel peaks olema sama hea Eestis elada kui eestlastel, et nad saaksid õppida ülikoolis. Ülikoolid on meil valdavalt eestikeelsed. Põhikoolis õpib 20% noori vene keeles, aga kui me vaatame kogu spektrit ülikooli esimesest astmest, s.t rakenduskõrgharidust ja bakalaureuseõpet, siis seal on 15% venekeelse põhikooli lõpetajaid – vähem kui põhikoolis. Aga magistriõppes, head inimesed, on 7%. 20% õpib põhikoolis, aga ainult iga kolmas nendest jõuab magistriõppesse. Seetõttu peab midagi tegema, see on absoluutselt selge.

Lasteaed on muutusteks õige koht. 2017 oli viimane integratsiooniuuring Eestis, kus ligi 80% nii eestikeelsetest kui ka venekeelsetest lastevanematest ütles, et eestikeelne õpe ja eesti keele õpe peab algama lasteaiast. Me ei saavuta kunagi sadat protsenti, aga see on väga hea stardipositsioon. Ometi on ka täna siin saalis kõlanud, et me vajaksime tegelikku reaalset plaani – reaalsemat, kui praegune plaan on.

Lubatagu mul hästi laia pintsliga luua pilti, mitte mosaiiki, nagu on praegu see meie venekeelsete koolidega toimetamine. Teeme Eestis kolme tüüpi lasteaiad, teeme viie aastaga. On eestikeelne lasteaed, on osaline keelekümblus, kus alates kolmandast aastast toimub tegevus kahes keeles paralleelselt, ja hiline keelekümblus, kus kaks aastat enne kooli õpetatakse ainult eesti keeles. Teeme nii, et esimeses ja teises kooliastmes õpivad õpilased eraldi, kui nende keeletase pole võrdne. Läheme üle koosõppivale koolile ja jätame selle Ida-Virumaa ükskord ometi rahule. On räägitud Kohtla-Järve gümnaasiumist, ühtsest gümnaasiumist, kus käivad nii eesti kui ka vene noored teist aastat. Mida me tahame? Alles teist aastat! Läheb ju keeruliselt, aga läheb. On võimalik õppida ühes koolis. Me taotleme seda, et eesti ja vene noored läheksid koos ülikooli, oleksid sõbrad ülikoolis, oleksid samades üliõpilasorganisatsioonides. Mina näiteks olen omal ajal üliõpilasorganisatsioonides koos olnud inimestega eri erakondadest ja see ühendab meid ka täna, kuigi me oleme eri erakondades. Ma tahaksin sellist sotsiaalset sidusust tegelikult ka meie vene noortele.

Jah, täna on kõlanud ka, et ka vene keelt emakeelena tuleb õpetada ja Eesti iseseisvus ei lõpe, kui näiteks kümnes koolis kümne aasta pärast õpetatakse ka mõnda õppeainet vene keeles. Sotsiaaldemokraatide hulgas on selle eelnõu suhtes erinevad arvamused ja ka erinevad tänased otsustamised hääletusel. Mina tahaksin realistlikku kava, mis on läbi räägitud kava. Ma usun, et see on võimalik luua.

Kuulanud tänast pikka arutelu, tahan öelda, et kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa ja Reformierakond suudaksid koos läbi mõelda eestikeelse õppe kava, peaks see sellest saalist saama 65 toetushäält. Nii kaua kui sellist koostööd ei sünni, jäävadki erinevad seisukohad. Veel kord: sotsiaaldemokraatide seisukoht on mosaiigi asemel pilt, selgem tegevuskava, realistlik tegevuskava tulevikuks. Kuna heal kolleegil Mart Helmel on alati tavaks pöörduda ...

Ma palun ühe lisaminuti, sest ma pean pöörduma härra Helme poole.

19:36 Aseesimees Siim Kallas

Üks lisaminut. 

19:36 Katri Raik

Kuna heal kolleegil Mart Helmel on tavaliselt kombeks pöörduda sotsiaaldemokraatide poole, siis, hea Mart, ma pean teist väga lugu. Te olete tark mees. Te ise ka ei usu, et praegune valitsus on teinud kõik võimaliku selleks, et eestikeelne õpe Eesti koolides edeneks. Ei ole! See raha, millest te räägite, on täiskasvanute keeleõppeks. Väga hea! Aga lasteaias teine lasteaiakasvataja, kellel tihti pole ka haridust ja kes tihti ei oska piisavalt eesti keelt, teeb vahel seal lasteaias halba, mitte head. Aitäh!

19:36 Aseesimees Siim Kallas

Priit Sibul, palun Isamaa erakonna fraktsiooni nimel!

19:37 Priit Sibul

Aitäh! Nõustun eelkõnelejaga, et on väga hea, et see teema on täna päevakorras. Eriti tahaksin ma tänada selle teema ettekandjat siin suures saalis Signe Kivi. Kui see eelnõu oleks sama lai ja põhjalik, nagu oli tema käsitlus, siis, ma arvan, oleks siin saalis tänasel hääletusel hoopis teistsugune tulemus. Aga eelnõu on ju väga kitsas ja sisuliselt ühe punktiga, nii nagu viitas ka Katri. Eesmärk on ühine ja absoluutselt nii Isamaa programmiline kui ka valimisprogrammi seisukoht. Aga minu meelest selle asemel, et me siin mingi aja tagant anname Riigikogust valitsusele ülesandeid, oleks mõistlik, et erakonnad pakuks välja oma tervikliku lahenduse, kuidas seda küsimust arutada. Minu meelest on üsna selge, et enne järgmist parlamendi perioodi mingit suurt ja tohutut hüpet ei ole võimalik saavutada, sest eelarvevahendid on planeeritud, kui me vaatame RES-i. Ja kõik need sammud nõuavad teatavat aega, millest eelkõnelejad siin kõik väga õigesti juba on rääkinud.

Möödunud sügisel mäletatavasti Riigikogu juba andis valitsusele ülesande teha ettepanek eesti keele elujõu, arengu ja õppe tugevdamiseks ja valitsus on saatnud siiapoole teele päris mitmed arengukavad. Osadele ei meeldi, et need on liiga üldsõnalised. Aga arengukavades, näiteks eesti keele arengukavas on kirjas eestikeelne kooliharidus, et on mindud üle valdavalt eestikeelsele kooliharidusele, s.t et õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Hariduse arengukavasse on meil samamoodi vaja siit parlamendist teha väga konkreetne ettepanek, et oleks kõigile üheselt arusaadav, et Eesti haridussüsteem peab olema tulevikus eestikeelne.

Nüüd konkreetsest eelnõust. Ma iseenesest toetan seda ja see tundub sümpaatne, et seame konkreetsed eesmärgid, konkreetsed aastaarvud, siis on nagu asjad korras. Aga sellel on kaks häda. Esiteks on see, et kui me siin täna paneme kirja valitsuse eesmärgi, et vaat selleks aastaks võiks [üleminek] toimuda, siis sama hästi me saame seda muuta. Urmas Kruuse esimese küsijana tsiteeris Tõnis Lukase artiklit, aga ma ei tea, kas ta jooksis sealt ühe koha pealt üle või jäi see tähelepanuta. Seal oli üks aspekt, et tõesti 1999. aasta Isamaaliidu, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsuses lepiti kokku, nii nagu Katri viitas, et gümnaasiumis minnakse üle 60 : 40 süsteemile 2007. aastal. Aga juba 2002. aastal loodud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus tegi sinna paranduse selle kohta, et kohaliku omavalitsuse otsusega võib teha sinna erandeid, et ei pea päriselt niimoodi üle minema. Nii et kui me paneme sinna mingid asjad, siis me saame neid muuta – see on selle vooruse probleem.

Teine asi on see, et on üks aastaarv, näiteks 2030 põhihariduses. Kui me vaatame, siis see on mõneti erinev. Olen ise pärit Valgast. Aga kui ma mõtlen Tartu, Valga ja Narva kontekstis, siis üks kuupäev, see ilmselgelt ei päde. Mulle tundub mõistlik olevat, et iga fraktsioon, erakond töötaks välja oma plaani. Me saaksime seda presenteerida, kooskõlastada ja ma olen täiesti veendunud, et tulevikus on võimalik edasi minna märksa kiiremas tempos, kui me siiamaani liikunud oleme või ka täna teeme. Loomulikult ei rahulda mind isamaalasena see tempo, mis meil on tänases valitsuses, ega ka mitte see, mida me oleme varasemates kontekstides teinud. Tänan! 

19:41 Aseesimees Siim Kallas

Kaja Kallas, palun Reformierakonna fraktsiooni nimel!

19:41 Kaja Kallas

Aitäh! Head kolleegid! Palun seletage mulle, kuidas on nii, et enne valimisi on üks jutt ja peale valimisi on teine jutt, kuidas seda tõstetakse esile kui erilist poliitilist geniaalsust, kui sa oma valijatele antud lubadused järgmisel päeval unustad. Nii Mart Helme kui ka Priit Sibul viitasid sellele, et see meie plaan on väga halb, see plaan ei sobi. Aga kus on teie plaan? Kus on teie plaan, mida me siis peaksime läbi viima? Enne 2019. aasta valimisi oli üks peamine teema ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile üleminek. See oli nii Reformierakonna, Isamaa kui ka EKRE valimisplatvormis. Sel teemal peeti mitmeid valimisdebatte, kus nõustuti, et sellega tuleb edasi minna, sest see on vajalik nii eesti keele, kultuuri kui ka rahva säilimiseks, aga ka vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste paremaks toimetulekuks Eesti ühiskonnas. Oleme püüdnud teid veenda selle otsuse vajalikkuses mitu korda nii siin saalis kui ka komisjonis. Seetõttu ma teen praegu hoopis nii, et kasutan teie veenmiseks selle eelnõu poolt hääletama teie enese sõnu.

Nii. Viktoria Ladõnskaja-Kubits: "Tänase olulise tähtsusega riikliku küsimuse teema on "Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele". Isamaa fraktsioon otsustas selle teema tõstatada riiklikult tähtsa küsimusena, sest midagi vähemat see ei ole." Ja veel: "Poliitikud peavad tegelema strateegiliste otsustega, mis viivad ühiskonda edasi. Antud juhul on selleks otsuseks ühtne eestikeelne haridussüsteem."

Sven Sester: "Me näeme tegelikult paralleelühiskonda, kus kõigepealt on sisuliselt erinevad kultuuriruumid, sotsiaalruumid. Kui tulla majandustasemele, siis me näeme täna, et venekeelses inforuumis elavad inimesed ei ole tööturul konkurentsivõimelised, kuna nad lihtsalt ei oska eesti keelt."

Tõnis Lukas Õpetajate Lehes: "Üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile alates lasteaiast on Isamaa jaoks prioriteet – panus ka muu koduse keelega noorte tulevikku, ühiskonna sidususse ja Eesti majanduslikku edenemisse."

Jaak Valge Õpetajate Lehes veebruaris 2019: "Ilma kahtluseta on üleminek oluline ning EKRE soovib seda toime panna võimalikult kiiresti. Aga üleminek, millega on venitatud, ei saa toimuda kampaania korras, nii et õpilased kannataksid või hariduse kvaliteet langeks. Eri regioonides on kohased erinevad meetmed. Seal, kus domineerib eestikeelne elanikkond, on võimalik kohene üleminek. Ida-Virumaal aga tuleb alustada eestikeelsetest lasteaedadest, kus vene emakeelega lapsed õpiksid eesti keele piisavalt selgeks, et eestikeelsesse kooli minna. Seejärel saavad vene emakeelega lapsed jätkata kas eestikeelses tavalises koolis või venekeelse õppega koolide baasil rajatud süvendatud vene keele ja kultuuri õppega koolis." Aga see on ju täpselt meie ettepanek praegu, härra Valge, kus iganes te seda ülekannet vaatate! Ma igal juhul loodan, et härra Valge käitub oma sõnade kohaselt ja toetab seda meie ettepanekut.

Veel kolleegide arvamusi. Helir-Valdor Seeder: "Isamaa on seadnud eesmärgiks ülemineku täielikule eestikeelsele õppele". Ja Mart Helme: Täiesti ühene seisukoht on, et haridussüsteem peab minema üle eesti keelele. Meil on väga selge nägemus, et alustame õpetajate ettevalmistamisest, alustame lasteaedadest, kasvatame lapsed eestikeelseteks, eestikeelsesse kooli ja läheme mõne aasta jooksul, kui meil on õpetajad, õppevahendid ja metoodikad olemas, üle eesti keelele. Mitte ühelgi kolmest partnerist ei ole mingeid erimeelsusi. Yana Toomil võib olla, aga see on personaalne. Mingu kaitsku venekeelset haridust Euroopa Parlamendis koos Tatjana Ždanokaga."

Palun lisaaega! 

19:45 Aseesimees Siim Kallas

Ikka saab. Kolm minutit, palun!

19:45 Kaja Kallas

Kuidas on nii läinud, et peamiseks venekeelse haridussüsteemi kaitsjaks on Mart Helme ise? Kuidas on küll läinud, et valijatele antud lubadused on unustatud? Täna teeme meie valitsusele ülesandeks see kava välja töötada ja panna paika konkreetsed kuupäevad, et keegi ei saaks vene emakeelega peresid hirmutada, et üleminek toimub homme, kuigi nad ei ole selleks valmis. Üleminek toimuks sujuvalt, alustades lasteaedadest, kus lapsi õpetatakse ainult eesti keeles, ja kui nad saavad kooliealiseks, siis ei ole enam mingit põhjust minna venekeelsesse kooli, sest nad valdavad eesti keelt vajalikul tasemel. See väljakasvamine toimuks loomulikult ja järk-järgult, tasakesi, ilma venekeelsele kogukonnale haiget tegemata, aga ometi nii, et enam ei tuleks peale neid inimesi, kes Eestis eesti keelt ei valda.

Oudekki Loonele ma tahan öelda seda, et ma kuulan seda juttu, et eesti keeles õppides vene emakeelega inimesed justkui kaotavad  oma emakeele ja kultuuri. See ei ole ju nii. Maailmas on 150 miljonit inimest, kes räägivad vene keelt, on venekeelsed internetisaidid, on venekeelsed televisiooniprogrammid, on venekeelsed ajalehed jne, jne. Eesti keelt räägib maailmas 1,1 miljonit inimest. See on väike keel, seda tuleb kaitsta, see on suurte keelte mõjutustele oluliselt altim kui suur keel. Mingit ohtu vene keelele või kultuurile ei ole ja mitte keegi seda ka ei soovi.

Aga eesti keelt peab Eestis oskama. Ma loodan, et te kõik mõistate seda. Iga päevaga, mis me seda otsust edasi lükkame, see probleem ainult süveneb. Ärme lükkame seda otsust edasi. Hääletage ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile ülemineku poolt või õigemini selle otsuse poolt, et valitsus paneks paika selle konkreetse kava. Liigume selle asjaga edasi, ärme sellest rohkem enam räägime! Aitäh! 

19:48 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loonel on õigus repliigiks, kuna tema nime mainiti.

19:48 Oudekki Loone

Kuna mu nime mainiti, siis ma hea meelega vastaksin sellele pöördumisele. Esiteks, küsimus ei ole mitte selles, kas peaks õppima eesti keelt või mitte. Keegi ei kahtle selles, et peaks õppima eesti keelt. Teiseks, küsimus ei ole selles, kas vene keel kaob maailmast ära. Küsimus on meie vene kodanike, meie vene elanike õiguses, põhiseaduslikus õiguses õppida omakeelses koolis, valida oma lastele kõige sobivamat haridusmeetodit. Küsimus on meie vene inimeste õigustes, Eesti vene inimeste õigustes.

19:49 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Jevgeni Ossinovskil ei ole mingisugust võimalust enam midagi öelda. Nii, head sõbrad! Aga Mart Helmel on. Olge lahke!

19:49 Mart Helme

Ma tänan loomulikult Reformierakonna fraktsiooni esindajat konstruktiivse kriitika eest! Aga me ei ole unustanud neid eesmärke, mis on meie programmis ja millest me rääkisime ka valimiste eel. Minu arvates ma põhjendasin meie fraktsiooni esitluses piisava argumentatsiooniga, miks me ei arva, et praegu peaks revolutsiooniliselt minema üle eestikeelsele haridusele kogu Eesti ulatuses, kui me ei ole selleks piisavalt valmis. Ma juhtisin tähelepanu, et valitsus on eraldanud raha ja me kavatseme liikuda oma eesmärgi poole rahulikult ja evolutsiooniliselt. Ja et tugineda autoriteetidele, siis ma juhiksin tähelepanu ühele Winston Churchilli ütlusele: selleks, et liikuda Põhjanaela poole, ei ole vaja alati minna sirgjoones.

19:50 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Läbirääkimised on lõppenud, repliigid on lõppenud. On aeg asuda hääletamise juurde. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei ole, nii et valmistume lõpphääletuseks. Selleks, et see otsus heaks kiidetaks, on vaja koosseisu enamust. Valmistume hääletamiseks!

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks" eelnõu 243. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:53 Aseesimees Siim Kallas

Selle eelnõu poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu 43. Eelnõu ei leidnud toetust.


16. 19:53 Võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu (232 SE) teine lugemine

19:53 Aseesimees Siim Kallas

Alustame 15. päevakorrapunkti käsitlemist: Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu numbriga 232. Alustame selle teist lugemist. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme Heljo Pikhofi!

19:54 Heljo Pikhof

Austatud ametikaaslased! Mul on au tutvustada eelnõu 232, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja puudutab üürisuhteid. Eelnõu arutasime komisjoni kahel istungil. Üks toimus 12. oktoobril käesoleval aastal ja teine 24. novembril käesoleval aastal.

Ma alustan 12. oktoobri istungist. Kõigepealt, kohal oli minister Raivo Aeg ja tema alustas eelnõu lühidat tutvustamist. Ta ütles, et võlaõigusseaduse 15. peatükis sätestatud üüriregulatsioon on peaaegu 20 aastat püsinud muutmata kujul ja turuosalised on viidanud vajadusele seda ajakohastada. Ta rõhutas, et eelnõu kohaselt võimaldatakse turuosalisel reguleerida omavahelisi suhteid veidi paindlikumalt ning seaduse täpsustamisega võimaldatakse seaduse tõhusamat rakendamist. Soovitakse suurendada kahe osapoole vahelise kokkuleppe vabadust.

Eelnõu koostamise laiem eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omandamisele. Aeg selgitas, et eelnõuga kaotatakse üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvide keeld, täpsustatakse viivise regulatsiooni ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid terve hoone korrashoiu ja parendamise kulude üürnikele ülekandmisel. Samuti on eelnõus juttu tagatisrahast ja ka sellest, et kui üürija ja üürileandja suhtes on algatatud täite- või pankrotimenetlus, siis kuidas sellises olukorras käitutakse. Ja oli veel terve rida muid punkte, mis ta esile tõi.

Komisjonis küsiti ministrilt ja teistelt ametnikelt, kes Justiitsministeeriumist olid kohale tulnud, et kehtiva seaduse kohaselt peab üürileandja kuus kuud ette teada andma, kui tal on plaanis üüri tõsta, kas eelnõus reguleeritakse ka seda teemat. Ametnik Kaidi Urgas, kes on Justiitsministeeriumi nõunik, vastas, et kehtiva õiguse kohaselt on kaks võimalust üüri tõsta. Tähtajaliste lepingute puhul võib üürileandja lepingulise suhte kestel öelda, et üüri kavatsetakse näiteks majanduslikel põhjustel tõsta. Tähtajaliste lepingute puhul on ette nähtud, et see peab olema poolte vahel kokku lepitud – üürileandjal ei ole võimalik ainuisikuliselt sellist otsust vastu võtta. Kaidi Urgas ütles ka, mis tingimustel on üüri tõstmine lubatud. Väga oluline on, et see oleks teada kohe üürilepingu sõlmimisel.

Küsiti, kas tähtajatu üürilepingu puhul on võimalik teha ka perioodilisi üüri suurendamise kokkuleppeid, kus lepitakse kokku kindlates summades, et näiteks üür tõuseb 2021. aastal 50 eurot, ja seda ka tähtajalise üürilepingu puhul. Kaidi Urgas vastas, et tähtajatute lepingute puhul on kehtiva õiguse kohaselt võimalik teha perioodilise suurenemise kokkuleppeid kindlate summade kohta ja see on võimalik ka tähtajaliste üürilepingute puhul, mis on pikemad kui kolmeaastased.

Teemaks oli ka puuküürnike probleem. Puuküürnik on isik, kes elab võõral üüripinnal ja ei maksa arveid. Tegelik omanik saab vaid arveid, kuid tal puudub õigus pinnale siseneda, sest valdus on üürniku käes. Kai Härmand, asekantsler, vastas, et omanikul on kehtiva seaduse järgi õigus siseneda üüripinnale. Omanik peab sellest vaid üürnikku teavitama. Kui ta üüripinnale ei pääse, siis tal on võimalus pöörduda kohtusse ja kohtu kaudu nõuda valduse vabastamist ja võimalust valdusesse siseneda. Esialgse õiguskaitse korras saab nõuda erinevate meetmete rakendamist, kuni selleni välja, et üürnik tõstetakse üüripinnalt välja. Küsiti, kas seda on rakendatud. Tuli välja, et seda rakendatud eriti ei ole.

Veel kõlas küsimus deposiidi maksmise kohta. Küsiti, kas deposiidi maksmine on üks distsiplineerivamaid meetmeid ja kas see eelnõu on pigem üürisuhete liberaliseerimise või karmistamise eelnõu. Kai Härmand Justiitsministeeriumist vastas, et praegu on võimalik küsida kuni kolme kuu deposiiti, kuid tavapärane on ühe kuu deposiidi küsimine.

Siis oli veel küsimus selle kohta, kas kohtud on hagi korral puuküürnikke välja tõstnud või on tegemist pigem formaalse võimalusega. Kai Härmand vastas, et üldjuhul, kui vaidlus jõuab kohtusse, on probleem selles, et on vaja aru saada, kas leping on lõppenud või mitte. Ta lausus, et on näinud selliseid esialgse õiguskaitse määruseid, kuid neid ei ole palju ja talle teadaolevalt ei ole sellised esialgse õiguskaitse määrused puudutanud eluruumi üürilepinguid. Kui leping on lõppenud, siis regulatsioon on sama, olgu tegu eluruumi üürilepingu või äripinna üürilepinguga. Näitena toodi, et kui kaubanduskeskused kasutavad sellist meetodit, et ei maksa üüri ja on tekkinud rendipinna üüri võlg, siis hommikul seisab turvamees rendipinnal ees ja ei lase lihtsalt teenindajat sisse, enne kui võlg on tasutud. Ja siin oli juttu sellest, et rakendatakse pandiõigust.

Kert Kingo küsis karistusseadustiku § 266 kohta, mis reguleerib omavolilist sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmist. Nimelt,  valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise ja valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest on ette nähtud trahvid. Kert Kingo lausus, et see paragrahv kehtib ja ka seadusemuudatusega ei ole korteriomanikud puuküürnike eest kaitstud, sest korteriomanik võib paralleelselt saada karistusseadustiku järgi karistatud, kui ta läheb ebaseaduslikult oma korterisse, et seal üürnikuga kas või rääkida või näiteks kontrollida kas elektriarve vastab tegelikule näidule.

Nüüd 24. novembri arutelust. Siis oli meil põhiliselt arutelu selle üle, et muudatusettepanekud olid esitatud ja sellega seoses tuli terve rida küsimusi. Komisjoni istungile oli kutsutud terve rida organisatsioonide esindajaid, näiteks Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad Tõnis Rüütel ja Pille Pettai, Eesti Advokatuuri esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Tiina Üksvärav ja Eesti Kinnisvarafirmade  Liidu esindaja Peeter Pärtel.

Kui me jõudsime muudatusettepanekute aruteluni, siis sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku võimaldada üürnikul üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik kaotab töö ja satub seetõttu raskesse majanduslikku olukorda. Meie ettepanek oli, et tal on õigus eluruumi üürileping üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette. Põhjendus on see, et muudatusettepaneku kohaselt sätestatakse eelnõus mõjuva põhjusena lepingu erakorralise ülesütlemise alusena üürniku töö kaotus.

Kui me vaatame teisi Euroopa Liidu riike, siis näiteks Luksemburgis on õigus ennetähtaegselt või lühema etteteatamistähtajaga üürileping üles öelda, juhul kui üürnik kaotab töö. Seaduses eraldi sätte või eraldi aluse sätestamine on vajalik, kuna ilma seaduses sätestatud aluseta võib ülesütlemine kaasa tuua üürniku kohustuse kahju hüvitada. Sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku kohaselt võib seega üürnik eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles öelda töö kaotamise tõttu, teatades üürileandjale sellest 30 päeva ette. Samas on see etteteatamistähtaeg üürileandja huvides: ta saab hakata juba uut üürnikku otsima.

Teine muudatusettepanek oli ka sotsiaaldemokraatidelt. See puudutas § 334, kust me soovime välja jätta lõike 21.  Selles on öeldud, et eluruumi üürilepingu korral võivad pooled lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või ta kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud. 

Selle muudatusettepaneku kohaselt selle teksti väljajätmine võimaldab üürilepingu alusel kokku leppida, et üürileandjal on õigus nõuda üürnikelt korterite remontimist või remontimisega kaasnevate kulude katmist. Ministeeriumi ametnik Kristiina Koll põhjendas seda, miks ministeerium sellega nõus ei ole. Selle võrra justkui vähendataks üüri, kui lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumisega seotud kohustus pannakse üürnikule. Komisjonis kõlas repliik, et see lootus, et üür selle võrra väiksem on, on illusioon. Muudatus võib põhjustada lõputuid vaidlusi ja keerukas oleks nii detailselt fikseerida erinevate detailide kulumist üüripinnal.

Võib-olla veel sellest, mis oli arutusel. Oli ka küsimus, kas uus regulatsioon võimaldab üürileandjal üürnikule tagatisraha mitte tagastada, juhul kui korterit ei tagastata päris algsel kujul. Kristiina Koll Justiitsministeeriumist vastas, et muudatus puudutab harilikku kulumist, mis tekib asja eesmärgijärgsel kasutamisel. Eraldi küsimus puudutab seda, kui üürnik on asja kahjustanud. Ka kehtiva õiguse järgi peab üürnik selle üürileandjale hüvitama.

Võib-olla ka sellest, mida Eesti Omanike Keskliidu esindaja Priidu Pärna soovis, mida sellist ta leidis eelnõust, mis vajaks täpsustamist, parandamist. Nii kinnisvarafirmade liit kui omanike keskliit leidsid, et üüriturg on aastate jooksul palju muutunud. Sundüürnike probleem on põhimõtteliselt lahendatud ja aeg on üldse piirangutest seaduses loobuda. Kristiina Koll Justiitsministeeriumist kommenteeris, et Eesti Omanike Keskliidu ettepanek muudaks ülejäänud üürilepingute regulatsiooni suuresti sisutühjaks, sest absoluutselt kõiges oleks võimalik kokku leppida.

Siis küsiti veel komisjonis, kas Justiitsministeeriumi hinnangul toob suurem paindlikkus kohtuvaidlusi juurde või see hoopis vähendab survet kohtutele. Kaidi Urgas vastas, et igasugune lepinguvabaduse suurendamine võib mingil määral tingida selle, et vaidlusi on rohkem. Justiitsministeerium on üritanud vaidlusi välistada kaitsemehhanismide lisamisega eelnõusse.

Paul Puustusmaa nõustus Eesti Kinnisvarafirmade Liiduga, kes oli teinud sarnase ettepaneku. Paul Puustusmaa hinnangul ei ole lepingu sõlmimise momendil üürikorter üürniku kodu ja seetõttu lähevad pooled lepingulisse suhtesse võrdses positsioonis. Ka tema leidis, et imperatiivsed sätted pole põhjendatud.

Priidu Pärna Eesti Omanike Keskliidust lausus, et Eesti Omanike Keskliidu teine ettepanek puudutab väljakolimisest keelduvate üürnike ehk nn puuküürnike probleemi lahendamist. Ta viitas 2003. aastal Riigikogus vastu võetud seadusele, mille kohaselt on võimalik moodustada kohalikes omavalitsustes üürikomisjone. Ta tõi näiteks, et Tallinnas selline üürikomisjon toimib, aga mujal mitte. Komisjonis kõlas kommentaar, et oleks väga hea, kui meil oleks üürikomisjonid, sest kohtusse on palju keerulisem pöörduda kui üürikomisjoni. See kiirendaks ja lihtsustaks kohtumenetlusi tunduvalt.

Veel olid teemaks leppetrahvid ja viivised, mis eelnõu kohaselt tahetakse uude seadusesse sisse panna. Selle üle oli vaidlus. Arutati ka seda, kas leppetrahv on liialt suur või on see liiga väike – leppetrahvi väljanõudmiseks peab ju pöörduma kohtusse.

Nüüd aga sellest, mis otsustati. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. detsembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu ettekandjaks määrati Heljo Pikhof. Aitäh!

20:14 Aseesimees Siim Kallas

Küsimused. Toomas Kivimägi, palun!

20:15 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks üürituru probleem on nn puuküürnikud. Kas see eelnõu sinu hinnangul pakub leevendust sellele probleemile? Ma juhin tähelepanu sellelesamale üürikomisjonide teemale. Minu arvates on igati põhjust kohustada üürikomisjone moodustama alates teatud elanike arvust omavalitsuses. Minu hinnangul oleks see tegelikult oluline leevendus. Paljude jaoks on kindlasti problemaatiline pöörduda kohtusse, üürikomisjoni poole pöörduda on oluliselt inimlikum ja lihtsam. Millised olid vastuväited, miks üürikomisjonide kohustuslikuks muutmist alates teatud elanike arvust ei peetud põhjendatuks?

20:15 Heljo Pikhof

Ma katsun selle koha üles otsida. Ma mäletan, et sina küsisid seda. Kas ma nüüd selle koha siit kohe üles leian ... Tegelikult puuküürnike probleemi see eelnõu mitte mingil moel üürileandjate jaoks ei leevenda. Ma vaatan kohe järele, kus see oli ... Puuküürnikud, nii, see on teises protokollis. Protokollis on põhiliselt Priidu Pärna arvamused, aga linnade ja valdade liit on seisukohal, et üürikomisjonide kohustuslikuks tegemist ei saa toetada, sest arvestama peab, et omavalitsustel peaks selleks olema vajalik ressurss. Küsimus oleks ressursi ümberpaigutamisega omavalitsusse, kes peab hakkama tegelema eraisikutevaheliste vaidlustega. Linnade ja valdade liit ei arva, et üürikomisjonid peaksid kohustuslikuks saama. Tallinnalt on tulnud ettepanekud, kuidas üürikomisjoni tööd saaks paremaks teha. Probleeme on sellega, et üürivaidluste lahendamise otsus jõustub alates otsuse kättesaamisest ja kui inimene seda otsust 20 päeva jooksul ei vaidlusta, on otsus ka praktikas jõustunud. Praktikas on tekkinud probleem sellega, et inimesed väldivad otsuse kättesaamist. Tallinnalt on tulnud ettepanek lugeda üürikomisjoni jõustunud otsuse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded otsus menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui teate avaldamisest on möödunud 30 kalendripäeva. Ja siis läks vaidlus edasi, kuidas tuleks seda Ametlikes Teadaannetes teatada.

20:18 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

20:18 Oudekki Loone

Aitäh! Hea ettekandja! See eelnõu on väga omanike poole kaldu. Peaaegu unustatakse ära selline asi, et ka üürnikul on õigus kodule. Meie seadused peaks efektiivselt kaitsma ka tema õigust kodule. Siin jäetakse üürnikule praktiliselt ainult see õigus, et ta võib üürilepingu üles öelda. See tähendab, et inimene sisuliselt peab tänavale kolima, samal ajal kui omaniku ainus kahju on see, et ta võib-olla ei saa oma omandi pealt kasu. Põhimõtteliselt kõik omandi väljaüürimisega seotud riskid pannakse üürilevõtjale, millest on väga kahju. Teiselt poolt võib näiteks üüri tõsta põhjendusega, et ümbruskonnas kinnisvara hinnad tõusevad. Samas, üürnikul ei ole nagu õigust üüri langetamist nõuda, kui need hinnad peaksid langema. See ei ole võrdne. Nende probleemidega seoses on mul küsimus, milliseid üürnike huvisid kaitsvaid organisatsioone komisjon ära kuulas? Millistelt üürnike organisatsioonidelt paluti arvamust selle eelnõu kohta?

20:19 Heljo Pikhof

Ma loodan, et ma ei eksi, aga ühe väikese kirja me saime üürnike esindajatelt. Kui komisjoni liikmed mäletavad, et oli mingi suur kiri, siis tegelikult seda ei olnud. Tegelikult üürnikud ei ole kahjuks väga organiseerunud. Selles mõttes on nende seis kurb. Aga ma olen sinuga nõus, et kui me vaatame, mis üürniku jaoks läheb paremaks, et ka tema kindlustunne tõuseks, siis vahest vaid see, et kui sõlmitakse kokkuleppeid, siis need kokkulepped peavad ikkagi olema kirjalikult taasesitatavas vormis. See nõue kehtib. Ja ka tagatisraha hoiustamine: see tähendab, et üürileandja pankrotivarast on see eraldatud, juhuks kui üürileandja peaks mingil moel pankrotti minema. Ja viivisele pannakse ülempiir. Ja siis on veel muudatus, et poolest aastast saab aasta: kui sõlmitakse tähtaegne üürileping ja seal on kirjutatud, et on võimalus üüri tõsta, siis täna on nii, et seda võib teha kord poole aasta jooksul, tulevikus aga kord aastas.

Need on punktid, mis on üürnikule kasulikud. Aga tõepoolest, ma olen sinuga nõus. Kõik see, et sa pead remontima korterit või et nendel inimestel, kes töö kaotavad, pole õigus üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada või tähtajalise lepingu puhul kas või 30 päeva lõpetamisest ette teatada, nii nagu Luksemburgis ja ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on, mitte kõigis muidugi, vaid mõnes – selles osas läheb üürilevõtja kanda palju asju. Või kas just palju asju – mõned asjad lähevad üürnikule paremaks ka, aga mõnedki asjad kehvemaks.

20:22 Aseesimees Siim Kallas

Jüri Jaanson, palun! 

20:22 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma kuulan siin teie juttu, teie selgitusi üüriregulatsioonist ja vaatan seda pilti natuke üldisemalt. Uuringi nüüd, kas te komisjonis arutasite ka laiemat vaadet, et võlaõigusseaduses võivad üürisuhted olla mitte lihtsalt keeruliselt reguleeritud, vaid juba ka ülereguleeritud. Ülereguleerimine võib ju tegelikult mõlemale poolele väga kahjulik olla. Kuidas teile tundub? Kas te komisjonis arutasite seda, et üürisuhted peaks tegelikult olema lihtsamalt reguleeritud? Praegu tundub, et probleemide korral on üürisuhted pigem advokaatide, juristide leib, mitte normaalse tavasuhtluse osa.

20:23 Heljo Pikhof

Võib vastata nii ja naa. Tegelikult me otseselt seda ei arutanud, aga mingid piirid peavad olema paigas. Praegu on isegi viivisega nii, et asju on jõudnud kohtusse, näiteks kui aastaga on viivist kogunenud 84%. Seda annab võlgnikul ikka tasuda. Siin on näiteks tehtud muudatusettepanek, et seadusjärgne viivise määr ei tohi olla kõrgem kui näiteks kaheksa koma mis iganes protsenti kuus. Praegu võib see olla kõrgem. 

Kui neid imperatiivseid norme ei oleks, siis, noh, ma ei oskagi näiteid tuua, aga vahest võiks iga kuu üüri tõsta, kui seadus täpsemini paika ei paneks, et seda võib teha korra aastas, kui on tegu tähtajalise üürilepinguga. Seda võib teha näiteks siis, kui selles elamupiirkonnas või, ütleme, samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide keskmine üür on tõusul või on üürileandja teinud kulutusi, kui tal on eluruumiga seotud mingeid erilisi kulutusi. Üüri tõstmine võib olla vajalik mõistlike paranduste ja muude muudatuste tegemiseks. Need on tingimused, et on võimalik üüri tõsta, muidugi sellest üürnikule ette teatades.  Ja üürnikule on ette nähtud tähtaeg, mille jooksul ta peab ütlema, kui ta nende uute tingimustega, üüri tõstmisega nõus ei ole.

Need on mõned näited selle kohta, kui piiranguid ei oleks. Siis me ei teaks, mis nende lepingutega saaks. Ma arvan, et jah, võib-olla neid piiranguid võiks mõne asja kohta vähem olla, aga samas ilma piiranguteta ka ei saa.

20:26 Aseesimees Siim Kallas

Toomas Kivimägi, palun!

20:26 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean oluliseks öelda üürnike rahustuseks seda, et tegelikult võlaõigusseadus on väga tugevalt kaldu üürnike kasuks. Omaette lugu on, kui üürnikud oma õigusi ei tea, aga kui seda seadust lugeda, siis tõepoolest, see on väga tugevalt üürnike kasuks kaldu ja ka selle eelnõuga, mida me siin täna arutame, mingit paradigma muutust ei toimu.

Ühe kommentaari tahan veel anda. Mul on väga hea meel, et sa selle välja ütlesid, et linnade liit ei toetanud üürikomisjonide moodustamist. Minu jaoks on see äärmiselt üllatav, äärmiselt hämmastav. Tallinnas see üürikomisjon töötab ja ma ei julge öelda selleks vajalikku summat, aga see ei olnud üldse mitte suur summa ...

20:26 Heljo Pikhof

50 000 oli.

20:26 Toomas Kivimägi

Kui Tallinna üürikomisjon on vajanud ainult 50 000, siis öelda, et raha on see põhjus, miks teised omavalitsused ei saa üürikomisjoni teha, et tulla vastu nii üürnikele kui üürileandjatele, et nad ei peaks kohtusse minema – see on arusaamatu. Aga mis on sinu enda seisukoht? Kas üürikomisjonid võiks olla ja peaks olema kohustuslikud omavalitsustele teatud suurusest alates?

20:27 Heljo Pikhof

Jah, meil oli komisjonis arutlusel see piirmäär – see oli vist 25 000 elanikku –, et sellistes kohtades peaks üürikomisjonid kindlasti olema kohustuslikud. Mina igal juhul seda toetan. Näiteks kas või need leppetrahvid, mis tulevad – milleks minna kohtusse nõudma leppetrahvi, mis võib-olla on 100 eurot, kui üürnik on midagi valesti teinud, näiteks on võtnud koera või kassi, kuigi üürilepingus on kokku lepitud, et ei või võtta. Jah, igal juhul see lahendaks asja. Ja sama kehtib ka üürniku puhul: kui üürileandja midagi küsitavat teeb, saab samamoodi pöörduda selle komisjoni poole. Igal juhul vajalik.

20:27 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun teine küsimus!

20:28 Oudekki Loone

Aitäh! Ma tahan kommenteerida ühelt poolt seda, et tõepoolest üürisuhtes omanik ja üürnik ei ole loomulikult võrdsed. Ühel on õigus kodule ja teisel on võimalus oma omandilt kasumit teenida. Need ei ole võrdsed olukorrad ja selles mõttes on väga-väga oluline, et riik kaitseks nõrgemat poolt ja tooks inimesed sisuliselt võrdsele tasandile, jälgides, et üürnikule liiga ei tehtaks. Aga minu küsimus on natuke laiemal teemal. Eestis on väga selgelt näha probleemi, et suured kinnisvarafirmad millegipärast ei arenda soodsaid üürimaju. Tegelikult üüripindade kättesaadavus on väike. Samuti on väga keeruline hinnata, kui palju inimesi elab üüripinnal, kui palju selle pealt riigimakse makstakse ja kui palju ei maksta. Kui teil olid seal kohal kinnisvarafirmade esindajad, kas siis arutati ka seda, miks Eestis on tekkinud niisugune olukord, kus tegelikult üürimajade arendamine millegipärast ei ole kasumlik?

20:29 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma sellele küsimusele päris täpselt vastata ei oska, miks üürimajade arendamine kasumlik ei ole. Aga ma mäletan, et meie endine erakonnakaaslane Urve Palo tegeles väga agaralt üürimajadega. See projekt on ka edasi läinud, ma küll ei tea, kui kaugele see jõudnud on. Aga kui palju üldse Eestis üürnikke on? Neid on 15–20% leibkondadest ja see tähendab seda, et üüripinnal elab 90 000 – 120 000 inimest. Seda ei ole sugugi vähe.

20:29 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. On võimalik avada läbirääkimised. Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Loeme läbirääkimised lõppenuks. Meil on vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. Heljo Pikhof, kõne, palun!

20:30 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma nii väga lootsin, et Oudekki peab kõne, aga näe, ei pidanud kõnet. Ma saan vaid öelda ja sulle järele kiita, et vaat nii on.

Aga veidi võib-olla sellest, mis ikkagi võiks selles eelnõus veel olla, mis on nagu puudu. Kui me seda eelnõu vaatame, siis tõepoolest, seal on mõned sätted, mis on üürniku kaitseks, ja mõned paragrahvid on selgemini sõnastatud, et oleks kergem aru saada, mis sinna on kirjutatud.

Kui eelnõu oli arutlusel, siis küsiti arvamusi ka eri kohtutelt. Näiteks Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul muudab eelnõu, mis võimaldab üürileandjatel üürnikelt korteri remontimist nõuda, üüri mõtte ja sisu küsitavaks ning see tooks tõenäoliselt kaasa uued mahukad kohtuvaidlused. Eluruumide üürilepingutest tulenenud vaidluste praktika üldistamisel võib teha järelduse, et tavapäraselt koostab üürilepingu ning määrab olulises osas üürilepingu tingimused üürileandja. Üürileandjal on seega oluliselt paremad võimalused praktikas oma huvisid kaitsta ja kujundada õiguslikult selge ja vastutustundlik üürisuhe. Selle on toonud välja Tallinna Ringkonnakohtu esimees. Ta on öelnud ka seda, et üürnikud sattuksid nüüd märksa halvemasse olukorda ja et kavandatavad muudatused, eelkõige ruumide korrashoiu kohustuse panemine üürnikule ning tagatisraha regulatsiooni ümberkujundamine looks uusi mahukaid vaidluskohti. Suure tõenäosusega tooks see kaasa üürivaidluste kohtuliku lahendamise pikema kestuse.

Ma enne juba rääkisin, et me komisjonis arutasime ka kahte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut. Üks puudutab seda, et kui inimene jääb tööta ja satub raskesse majanduslikku olukorda, siis võiks tal olla võimalus nii tähtajaline kui ka tähtaegne leping varem üles öelda. Meie arusaam on, et see aitaks kaasa ka sellele, et üürileandjal ei oleks hiljem pikki kohtuvaidlusi, et saaks kõik kulud kaetud ja üürileandja ei peaks lõpuks kas või kommunaalkulusid maksma, sest üürnik pole saanud seda teha. 

Teine muudatusettepanek, mille me ka tegime ja millest ma juba rääkisin, on jätta eelnõust välja tekst, mis võimaldab üürilepingu alusel kokku leppida, et üürileandjal on õigus nõuda üürnikult korteri remontimist või remontimisega kaasnevate kulude katmist. Sageli üürnikud kirjutavad sellisele kokkuleppele alla, mõtlemata tagajärgedele. Ja kui remondi aeg kätte jõuab, siis see remont, mida üürnik teeb, ehk ei kõlba või üürileandja ütleb üürnikule, et ma korraldan remondi tegemise ise, aga sina maksad, ja see remont võib olla mitu korda kallim kui tegelik kuuüür.

Lõppkokkuvõttes võib öelda, et me ootasime sellelt eelnõult tasakaalustatumat suhtumist. Kui üürileandjale antakse võimalusi juurde, lubatakse teha lepingud, kuidas ma ütlen, mitte enam nii jäigad, siis üürnikule ...

Ma palun veel kolm minutit!

20:35 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit lisaks.

20:35 Heljo Pikhof

... siis üürnikul mingeid täiendavaid võimalusi kokku leppida me eelnõus ei näe. Tegelikult oleks pidanud tasakaalu huvides olema ka üürnikule ette nähtud täiendavad võimalused ühel või teisel põhjusel üürileping üles öelda. Kui me vaatame praegust seadust, siis seal on toodud terve rida punkte, mille kohaselt üürileandjal on võimalik üürileping üles öelda, ja ainult üks paragrahv, mis võimaldab ka üürnikul mõjuvatel põhjustel ennetähtaegselt üürileping üles öelda.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul viib selles eelnõus toodu tasakaalu paigast ära ja seda üürniku kahjuks. Sellepärast on meie ettepanek ... (Lehitseb pabereid.) Ma loodan, et ma leian selle paberi. ... Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 232 teisel lugemisel katkestada, et siia eelnõusse oleks võimalik sisse kirjutada täiendavaid ettepanekuid, teha täiendavaid muudatusi, et eelnõu, mis saab seaduseks, oleks balansis.

20:36 Aseesimees Siim Kallas

Nii. Nüüd võime ilmselt lugeda läbirääkimised lõppenuks. Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekud eelnõu 232 kohta on sellised. Esimene muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata ja see ei kuulu meie kodu- ja töökorraseaduse § 106 lõike 2 alusel ka hääletamisele. Teine muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

20:37 Indrek Saar

Aitäh! Palun seda väga head üürnike huve kaitsvat muudatusettepanekut hääletada!

20:39 Aseesimees Siim Kallas

Paneme hääletusele, kutsun kõiki hääletama.

Auväärt kolleegid, panen hääletusele eelnõu 232 teise muutmisettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:39 Aseesimees Siim Kallas

See muudatusettepanek sai 8 poolthäält ja vastu oli 47 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek toetust ei leidnud.

Järgmine muudatusettepanek, muudatusettepanek nr 3, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Indrek Saar, palun!

20:40 Indrek Saar

Palun seda eelmise muudatusettepanekuga sisuliselt seotud muudatusettepanekut hääletada!

20:40 Aseesimees Siim Kallas

Kas paneme kutsungi tööle või hääletame kohe? Hääletame kohe! 

Niisiis panen hääletusele eelnõu 232 kohta tehtud kolmanda muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:41 Aseesimees Siim Kallas

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 9  Riigikogu liiget, vastu oli 46 Riigikogu liiget. Ettepanek toetust ei leidnud.

Neljas muudatusettepanek, selle on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Keegi hääletamist ei nõua. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 232 teine lugemine lõpetada, aga meil on ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse (üürisuhted) eelnõu 232 teisel lugemisel katkestada. Kas lülitan kutsungi sisse? Ei lülita. Siis panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 232 menetlus teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

20:42 Aseesimees Siim Kallas

Eelnõu menetluse katkestamise poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 47. Eelnõu teist lugemist ei katkestata ja see läheb kolmandale lugemisele.


17. 20:43 Arupärimine arengute kohta metsanduse valdkonnas (nr 41)

20:43 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid, nüüd on meil päevakorras viimane, 16. punkt. See on Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkuti, Ivari Padari, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Raimond Kaljulaidi ja Indrek Saare 17. septembril 2020. aastal esitatud arupärimine arengute kohta metsanduse valdkonnas. Arupärijate esindaja, Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, palun! Vastab keskkonnaminister.

20:44 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Lugupeetud kolleegid! 17. septembril esitasid sotsiaaldemokraadid arupärimise keskkonnaminister Rene Kokale arengute kohta metsanduse valdkonnas. See tõukus otseselt asjaolust, et ministeerium ei suutnud vaatamata pikaajalisele ponnistusele õigel ajal Riigikogu ette tuua metsanduse arengukava uueks perioodiks. Praegune periood lõpeb kolme nädala pärast. Ministeeriumi läbikukkumine on iseendast üsna tähelepanuväärne, kuna tegemist on kahtlematult olulise teemaga. Keskkonnaministri enda suust kõlas ka ettepanek, et võiks olemasolevat kava pikendada ja jätta uue kava tegemine kusagile määramatusse tulevikku.

Vahepealsel ajal on härra Kokk tagasi astunud ja meil on hea meel tervitada uut keskkonnaministrit, kes peab sellele arupärimisele Vabariigi Valitsuse liikmena täna vastama. Meie küsimused on kaunis detailsed, ei puuduta ainult metsanduse arengukava, vaid ka laiemaid arenguid metsanduse valdkonnas, mis on kahtlematult muret tekitavad ja ühiskonnas väga palju pingeid põhjustanud. Alles möödunud nädalal pälvis teema, mis puudutab intensiivset metsamajandamist või raiete intensiivsust, ajakirjanduses laiemat tähelepanu. Me kõik saime seda näha.

Sellest tulenevalt soovime, et minister tutvustaks oma nägemust selles Eesti jaoks väga olulises keskkonnaküsimuses. Kuna mets moodustab väga suure osa Eestimaast, siis sellest, millisel viisil, millistel eesmärkidel ja kui tasakaaluliselt metsandus on korraldatud ja juhitud, sõltub Eesti inimeste heaolu, aga kindlasti ka ökoloogiliste väärtuste kaitse, liigirikkus ja palju muudki.

Meil on ministrile kokku seitse küsimust, millest neli-viis puudutavad otseselt metsanduse arengukava koostamise protsessi. Aga mõni küsimus puudutab Euroopa Liidu uue perioodi metsanduses rakenduvat nn LULUCF määrust, mis seab metsanduse valikutele teatud raami. Ma ei hakka neid küsimusi siin praegu kõiki ette lugema, vaid palun austatud ministril enne konkreetsele küsimusele vastamist küsimus ise ka ette lugeda. Ootame sisukaid vastuseid. Aitäh!

20:48 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Härra minister, kõnetool on teie!

20:48 Keskkonnaminister Rain Epler

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea meel on siin olla, et nii tähtsal teemal nagu mets teiega rääkida. On inimesi, kes ütlesid, et kui minister vahetub, siis justkui liigub see arupärimine tagasi ja tuleb uuesti esitada, aga mina vaidlesin vastu ja ütlesin, et kui Riigikogu tahab vastuseid oma küsimustele, siis tuleb Riigikogu ette neid vastuseid andma tulla.

Nagu härra Ossinovski palus, loen ette küsimuse ja siis lähen vastuse juurde. Esimeses küsimuses paluti kirjeldada minu arusama, miks ei ole ministeerium laiapõhjalistele aruteludele vaatamata tänaseks uue metsanduse arengukava koostamisel sisuliselt kusagile ei jõudnud. Teades, kui suurt huvi kõik metsaga seonduv ühiskonnas tekitab, otsustas Keskkonnaministeerium kaasata arengukava koostamise protsessi võimalikult laialt erinevate huvigruppide esindajad juba ettevalmistamise faasis. Ja see laiapõhjaline kaasamine on jätkunud tänaseni. Tegemist on sellise, ütleme, alt üles lähenemisega, mis erineb tavapärasest ülevalt alla lähenemisest. Tavaliselt antakse materjal ette ja palutakse ettepanekuid, nüüd on püütud arengukava koostada selliselt, et huvigrupid on kaasatud ja sünnib arengukava. Eesmärk on olnud nende arutelude toel jõuda ühiskondliku kokkuleppeni. Täna on näha, et arutelud ei ole viinud osapooli üksteisele lähemale, pigem on pika ja mahuka protsessi ajal toimunud veelgi suurem polariseerumine. Paraku oleme seisus, kus arengukava koostamisse kaasatud osapooled ei ole suutnud vaidlusküsimustes kokkulepeteni jõuda.

Nii nagu kõikide teiste riiklike strateegiliste dokumentide puhul, algatatakse paralleelselt arengukava koostamisega keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ka selle arengukava puhul algatati 4. septembril möödunud aastal keskkonnaministri käskkirjaga keskkonnamõju strateegiline hindamine. Alates eelmise aasta septembrist ehk tänaseks üle aasta oleme otsinud mõjude hindajat ja see on saanud kõige olulisemaks takistuseks MAK-i sisuga edasiminemisel. Protsess pidi kestma kuni eelmise aasta lõpuni, aga umbes siis kukkus läbi teine mõjuhindaja leidmise hange. Samuti ei õnnestunud metsanduse arengustsenaariumide mõjude hindamine. Selle tagajärjel pidime juhtkogu otsusega protsessi muutma. 

Sel aastal oleme hindaja otsimisega paralleelselt ja ka COVID-i takistusi trotsides arengukava koostamisega edasi läinud just sisule aega võttes ja veidi tempot maha tõmmates. Tänaseks on keskkonnamõju strateegilise hindaja ja muude mõjude hindaja hange läbi kukkunud neljal korral. Potentsiaalsete hindajate sõnul on peamised takistused materjali suur maht ja masspöördumistest tulenev määramatus, samuti metsandusekspertide vähesus konkreetsetes ettevõtetes. Ettevõtted on esile toonud ka enda niigi suurt töökoormust. Riigis on hetkel koostamisel 61 üldplaneeringut, mille mõjuhindamisi viivad läbi samad ettevõted. Hankeid on muudetud ja põhjusi välja selgitatud ning tänaseks on ettevõted andnud meile vähemalt suusõnalise kinnituse, et teevad pakkumise. Hetkel on käimas uus hange, sel korral rahvusvaheline. Pakkumisi ootame 14. detsembriks ehk nädala pärast.

Kuna praegune juhtkogu on kujunenud pigem eriarvamuste vahetamise, mitte kompromisside ja kokkulepete otsimise kohaks, siis otsustasin selle juhtkogu tegevuse lõpetada. Allkirjastasin vastava käskkirja täna enne siia tulekut. Ma plaanin kindlasti kokku kutsuda uue juhtkogu, kuid enne seda tahan nõu pidada ministeeriumi ametnike ja väliste ekspertidega, et täpsustada uue juhtkogu rolli protsessis. Ma isiklikult arvan, et arengukava sisulise ettevalmistamisega peavad tegelema valdkonna eksperdid ning juhtkogu peaks olema see organ, kes protsessis tempot hoiab ning vaidlusküsimuste ja eriarvamuste puhul töötab kompromissi leidmise nimel.

Teises küsimuses te palute minu hinnet ministeeriumile selle protsessi juhtimise eest: mis on õnnestunud hästi, mis mitte. Kindlasti on hästi see, et metsanduse arengukava koostamisse on kaasatud sisuliselt kogu Eesti ja tänu sellele on metsandus ühiskonnas hästi olulise teemana teadvustatud. Teine hea külg selles protsessis on see, et on tekkinud tohutult materjali, mille põhjal erinevates küsimustes seisukohti kujundada. Teame nii ühisosi kui ka erimeelsusi, samuti eri huvipoolte murekohti. Kaudselt on küsitlustele vastanute protsessis osalenud circa 700 inimest. Otseselt on osalejaid veidi üle 100, sealhulgas on osalenud viis ülikooli. Toimunud on 37 kohtumist, mis on sageli võtnud terve päeva. Kohtumiste korraldamise kõrval on ministeeriumi metsaosakond teinud ära väga suure töö materjali läbi töötades, süstematiseerides ja analüüsides.

Negatiivse poole pealt tuleb öelda, et laiapõhjaline kaasamine ei ole toonud soovitud tulemust. Ministeerium ei osanud ette näha, et juhtkogus osalejad ei kasuta võimalust üksteise seisukohtade mõistmiseks ja kokkulepete otsimiseks rahulikus arutelus, vaid viivad arvamuste vahetuse sotsiaalmeedia ja traditsioonilise meedia vahendusel avalikkuse ette, kus seda püütakse tihti teadlikult võimalikult teineteisele vastanduvaks muuta. See on andnud lõppkokkuvõttes avalikkusele väga segase pildi sellest, millised on metsanduse tegelikud positiivsed ja negatiivsed küljed. See omakorda on tõrjunud keskkonnamõjude hindajaid. Me ei osanud arvata, et ligi 30 aastat kestnud iseseisvusajal ei ole Eesti ühiskond ikka jõudnud selleni, et mõistaks vabatahtlike kokkulepete olulisust ja aruteludes osalemise mõtet. Praegune kogemus ütleb, et selline kaasamine sobib hästi murekohtade kaardistamiseks, kuid mitte nende lahendamiseks.

Kolmas küsimus: "Uue MAK koostamise käigus telliti Stockholmi Keskkonnainstituudilt (SEI) arengustsenaariumite mõju analüüs. Analüüs leidis, et optimaalseks raiemahuks on 8 miljonit tihumeetrit aastas. Kõigile osapooltele ja avalikkusele jäi mulje, et ministeeriumile analüüsi tulemus ei meeldinud, mistõttu hakati otsima kõiksugu puudusi nimetatud töös ning lõpuks keelduti seda tööd MAK koostamisel kasutama. Nimetage palun konkreetsed puudujäägid ning kirjeldage, kuidas need muudavad uuringu üldjäreldust, et jätkusuutlikkuse tagamiseks peaksid raiemahud märkimisvaarselt langema."

Head küsijad! Küsimuse selline püstitus viitab minu arust sellele, nagu sooviks teie arvates ministeerium metsanduse arengukava, mis ei ole jätkusuutlik. Mulle jääb ausalt öeldes arusaamatuks, miks te arvate, et Keskkonnaministeerium on selles küsimuses pahatahtlikult käitunud. Käsundusleping SEI-ga lõpetati kokkuleppeliselt ja ministeeriumil ei ole vastavalt käsunduslepingu lõpetamise kokkuleppele pretensioone lepingu täitmise kohta. Kokkulepe lahutamatu osana on kirjeldatud, millised olid töös esinevad suuremad puudused. Analüüsi tulemuses seati üks valdkond teistest olulisemaks, kuid see ei ole kooskõlas lähteülesande ja MAK 2030 algatamise ettepanekus toodud eesmärgiga.

Töö telliti nelja valdkonna mõju hindamiseks. Need olid sotsiaal-, majandus-, ökoloogia- ja kultuurivaldkond. SEI töö keskendus aga kliima- ja elurikkuse valdkonnale. Ei võrreldud erinevate stsenaariumide mõju, vaid erinevalt ülesande püstitusest toodi välja üks nende arvates parim stsenaarium. Lisaks ei vastanud tähtaajaks esitatud ja hiljem korrigeeritud töö kõikidele lähteülesandes kirjeldatud tingimustele ega käsundisaaja esitatud pakkumuses toodule. Seega ei olnud võimalik tööd sihtotstarbeliselt kasutada. Kliima- ja elurikkuse hoidmise eesmärkide raamistiku seadmisel on aga oma väärtus keskkonna arengukava looduskaitse tegevuskava aastani 2030 koostamisel, mistõttu on lõplikku tööd võimalik teatud ulatuses kasutada nimetatud tegevuskava koostamise ettevalmistamisel.

Küsimus nr 4: "Mil viisil mõjutaks Eesti puidusektorit olukord, kui kehtivat MAK-i Eestil ei oleks? On vihjatud, et sellisel juhul ei oleks Eestil võimalik saada eurovahendeid LULUCF valdkonda ning meie energeetiline puit ei saaks kliimaneutraalsuse silti." LULUCF regulatsioonid ei sea aluseks kehtiva metsanduse arengukava olemasolu. Metsanduse arengukava olemasolu on riikidele vabatahtlik. Need teemad ei ole omavahel seotud. Suure tõenäosusega olete mõelnud metsade arvestuse kava, mis on spetsiifiline LULUCF-i tarbeks koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud dokument. Dokument on leitav ministeeriumi kodulehelt. Kui keegi soovib täpset viidet, palun kirjutage mulle või ministeeriumi ametnikele.

Viies küsimus: "Ütlesite 14. septembril 2020 Riigikogu keskkonnakomisjonis, et kujunenud olukorras plaanib valitsus teha Riigikogule ettepaneku pikendada olemasolevat MAK-i kuni uue vastu võtmiseni. Kehtiv arengukava peab "pikaajaliselt jätkusuutlikuks" raiemahtu 12–15 miljonit tihumeetrit aastas (millega enamik ökolooge ei nõustu). Kas olemasoleva arengukava pikendamine tähendab tööstusel võimalust raiuda lähiaastatel tänasest veelgi enam ning valitsusel võimalust vältida arutelusid selle üle, kas jätkusuutlik raiemaht on 6, 8 või 10 miljonit tihumeetrit?" Kuna nimetatud keskkonnakomisjoni istungil osales toonane keskkonnaminister Rene Kokk, siis mina kahjuks seal arutatut kommenteerida ei saa.

Lähen järgmise küsimuse juurde: "Arvestades, et Eestile on LULUCF määruse järgi lubatud n‑ö kvoodivabalt käesoleval kümnendil raiuda kuni 10 miljonit tihumeetrit aastas, toob jätkuv ülearune raie kaasa vajaduse hankida hiljem kvooti, mis võib maksma minna kümneid miljoneid eurosid (täpne hind on täna veel teadmata, aga võib olla veel suurusjärgu võrra suurem!). Kas teie meelest peaks ülemäärasest raiumisest tulenevat kvoodiostu rahastama puidutööstus või peaksid need kulud olema kaetud riigieelarvest solidaarselt? Kui kaugele olete vastava LULUCF juhtimismehhanismi loomisega jõudnud?" 

Siduvad kohustused LULUCF sektorist tulenevate süsinikuemissioonide ja sidumise osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest, mis võeti vastu 2018. aasta mais. Määruse kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused olema kompenseeritud süsiniku sidumisega samas sektoris. Esmalt tuleb silmas pidada, et LULUCF ehk maakasutuse valdkond, eeskätt mets, on ainus süsinikku siduv sektor Eestis. Ülejäänud sektorid heidavad süsinikku. 2018. aasta hinnangu põhjal suudab see sektor siduda laias laastus 10% Eesti kogu süsinikuheitest. Kvoodihinnangu ja LULUCF-i arvestuse loogika kohta ütlen nii palju, et LULUCF‑i arvestust võetakse arvesse alates järgmisest aastast. Tuginedes LULUCF-i arvestuskavale, hinnatakse aastate 2021–2025 keskmiseks raiemahuks koos paindlikkusmeetmega vahemikus 10,5–11,5 miljonit tihumeetrit aastas. Lisaks metsamaa kategooriale kuuluvad LULUCF sektorisse veel põllumaa, rohumaa ja märgalad, sh turbakarjäärid ja aiandusturvas, asulad ja muu maa. Kokkuvõttes peab sektor olema vähemalt tasakaalus ja esmased prognoosid näitavad, et puudujääki ei tohiks tekkida.

LULUCF sektori kvootidega kauplemise süsteem on Euroopa Liidu riikidevaheline süsteem, mida ei kohaldata ettevõtetele. Tuginedes viimastele uuringuandmetele, on kliimapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks Eesti metsakasutuse jaoks soovituslik raiemaht 10–12 miljonit tihumeetrit aastas. Kuna metsade kohta koostati arvestuskava, mille kohaselt on ette nähtud keskmisena kuni 11,5 miljoni tihumeetrine aastane raiemaht, siis esialgne hinnang on, et seda mahtu ei ületata. Samas tuleb silmas pidada, et LULUCF sektor koosneb lisaks metsanduses tekkivale sidumisele veel põllumaade kasutuse, raadamise ja aiandusturba kaevandamise järel tekkivast heitkogusest. Viimased kolm on olulised mõjutajad sektori neutraalsuse saavutamisel. Ja juhul, kui kvoodi puudujääk tekib, tuleks sektori panust heitkoguste vähendamisel hinnata kompleksselt.

Ja viimane küsimus: "Milline on teie kui keskkonnakaitse eest vastutava ministri hinnang tänastele raiemahtudele? On need optimaalsed, nagu hindas valitsus kümme aastat tagasi, või pigem liiga suured?" Ma tuginen oma hinnangutes varasematele kokkulepetele ja riiklikele andmetele. Jätkusuutlikku raiemahtu on kirjeldatud kehtivas metsanduse arengukavas järgmiselt: "Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 milj m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde." Üks arengukava kolmest alaeesmärgist ka täpsustab, et pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses.

Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt oli 2019. aastal raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit, metsamaa tagavara juurdekasv üle 16 miljoni tihumeetri aastas ning majandatava metsamaa tagavara juurdekasv on suurem kui raiemaht. Tänane statistika näitab üheselt, et arengukava perioodi jooksul on keskmine raiemaht 10,7 miljonit tihumeetrit aastas ega ole jõudnud arengukavas toodud pikaajalise puidukasutuse mahuni. MAK 2020 koostamisel koostati samuti mitu puidupakkumise stsenaariumi, sh nii valitust suurema mahuga, aktiivse kasutuse kui ka väiksema mahuga, väheneva puidupakkumise stsenaariumid. Kokkuleppeliselt valiti toona mõõduka pakkumise stsenaarium, mis tähendas raiemahtu 12–15 miljonit tihumeetrit aastas.

Taustaks veel nii palju, et statistilise metsainventuuri järgi on meil range kaitse all 14,1% metsamaa pindalast. Arengukavas oli eesmärgiks 10%, lisaks veel 11,3% kaitsemetsi ehk siis erinevaid piiranguid, mis kokku teeb üle 25% metsast, kus ühel või teisel moel on majandustegevus piiratud. Aitäh!

21:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Ja nüüd on järjekord küsimuste käes. Iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse, mille pikkus on üks minut. Esimesena küsib Riina Sikkut. Palun!

21:03 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Olukorras, kus väga paljud Eesti inimesed on arvamusel, et meil raiutakse liiga palju metsa, oli mõnevõrra üllatav kuulda teie hinnangut, et kui meie eelmiste aastate keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit ja eelmisel aastal vist 11,3 miljonit, siis see on tegelikult tagasihoidlik maht või mõõdukas maht – ei jõutud 12–15 miljoni tihumeetri raiumiseni. Samas oleme olukorras, kus ka senise mahu juures juba raiutakse või tehakse lageraiet isegi kaitstavatel aladel. Me kuuleme erinevatest Eestimaa paikadest viiteid, et minnakse kaitsealuste metsade kallale. Mis on teie seisukoht, kas kaitsealade puhul on olulisem nende metsade majanduslik väärtus või piirkonna ökosüsteemi väärtus?

21:04 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Ma püüdsin mitte anda hinnangut mõõdukuse seisukohast, vaid lugeda lihtsalt ette numbrid, mis statistikas välja tulnud on. Mis puudutab seda, nagu te ütlesite, et paljude inimeste arvates ... Ma arvan, et seepärast suur juhtkogu võib-olla omavahel eesmärkides kokkuleppele ei jõudnudki, et paljudel inimestel olid erinevad arvamused ja teadlaste ja ekspertide arvamused jäid seal natuke tagaplaanile. Või kui mitte seda, siis lihtsalt tuli arutada eri inimeste arvamusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas muidugi oluline. Inimestel peab oma arvamus olema ja neid tuleb arutada. Aga me tahame lõpuks ikkagi strateegiadokumendini jõuda. Ma arvan, et uut juhtkogu kokku kutsudes ma püüan kindlasti katta kõik valdkonnad, mida seadus arengukava koostamiseks nõuab. Arvamuste paljusust ei tohi piirata, aga samas tuleb ikkagi otsida ühisosasid nendes arvamustes ja kokkuleppele jõuda.

21:05 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

21:05 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister, on hea meel tervitada teid esimese etteaste puhul siin! Endise Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmena olete kindlasti selle teemaga hästi kursis ja teate kindlasti ka seda, et üks suur probleem, mis meil metsanduses on, on suhtlemine kogukondadega, eelkõige kohalike kogukondadega, kui asutakse raiuma nende läheduses olevat metsa. Samas, kui me vaatame meie metsaseadust, siis see ütleb selgelt, et Riigimetsa Majandamise Keskus, kui ta midagi raiub, peab kogukondi kaasama. Samamoodi on Riigimetsa Majandamise Keskus endale kehtestanud ka sisemised reeglid, üldised põhimõtted riigimetsa majandamiseks, ja need ütlevad, et kogukondade informeerimine, kaasamine, nendega läbirääkimine peab olema eelmise aasta lõpuks tehtud. Paraku on meil palju juhtumeid, kus Riigimetsa Majandamise Keskus iseenda sätestatud reegleid ei täida. Miks see nii on? Kas te oskate mulle öelda, mille taha see kõik jääb? 

21:07 Keskkonnaminister Rain Epler

Minu teada on n-ö kõrgendatud avaliku huviga metsade korral kaasamise pool üles ehitatud selliselt, et RMK väga tähelepanelikult jälgib seda, kus need kõrgendatud avaliku huviga metsad on. Ja see nimekiri muutub kogu aeg, sellepärast et sisemiselt on RMK-s kokku lepitud, et kui kuskilt tuleb signaal, et mõne metsatuka vastu on kõrgendatud avalik huvi, siis see läheb n-ö tööplaani.

Ma praegu küll ei julge nõustuda sellega, et kõigi nende alade üle peaks olema mingiks konkreetseks kuupäevaks läbirääkimised peetud ja kokkulepped sõlmitud. Pigem on see jooksvalt täienev nimekiri, kus kuupäevi vastavalt nende alade lisandumisele juurde tuleb. Mina olen täiesti seda meelt, et kaasamine peabki toimuma. Kui kuskil inimesed ütlevad, ma ei tea, et neist on üle sõidetud, siis ma hea meelega ootan infot konkreetsete kaasuste kohta. Ma olen mõne kaasuse kohta juba palunud endale infot saata, kaasa arvatud kuupäevi ja osalejaid ja seda, kuidas neid koosolekuid on läbi viidud. Kui on konkreetseid juhtumeid, siis kindlasti palun andke teada. 

21:08 Esimees Henn Põlluaas

Ivari Padar, palun!

21:09 Ivari Padar

Lugupeetud härra minister! Jätkan kolleeg Jaansoni küsimust. Eelmisel nädalal olid meil üleval teemad, mis puudutasid just Treimani ja Metsapoole juhtumit, kus metsamajanduse intensiivistamisel tekkisid kokkupõrked kohalike elanikega. Ehk siis seesamane teema: kõrgendatud avaliku huviga metsad. Ma saan aru, et pärast pikki vaidlusi ja Andmekaitse Inspektsiooni sekkumist avaldas RMK möödunud nädalal nimekirja nendest KAH aladest. Aga ta avaldas selle ainult osaliselt, osaliselt on see avaldamata. Ja siit ka minu küsimus: miks ei ole RMK endiselt avalikustatud kõiki kõrgendatud avaliku huviga alasid? Ja kas RMK peaks loobuma asulate lähedal paiknevate kogukondadele oluliste riigimetsade raiumisest ning asendama lageraiet näiteks valik- või turberaiega?

21:10 Keskkonnaminister Rain Epler

Kõigepealt sellest, mis puudutab seda, milliseid metsamajanduslikke võtteid kasutada. Siin ma hea meelega usaldaksin eksperte. Aga mis puudutab seda, kas RMK on või ei ole avaldanud kogu nimekirja, siis pean ütlema, et ma olen juba RMK käest küsinud, kuidas sellega täpselt on. Ma praegu saan ajakirjanduse põhjal tõesti aru, et osa infot on avalik ja osa ei ole. Minu arust, kui avalik huvi on, siis võiks ka info avalik olla. Aga ma ootan selle kohta täpsemaid andmeid RMK-lt ja võib-olla mõnel järgmisel korral saab selle teema täpsemalt lahti rääkida.

21:10 Esimees Henn Põlluaas

Yoko Alender, palun!

21:10 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud värske minister, rõõm teid kuulata! Küsiksin RMK rolli kohta. Teatavasti seisneb Eesti inimeste väärtuste puhul suurim ühisosa looduses, sealhulgas metsas. Kindlasti ka küps mets on väga oluline, ja mitte ainult Eesti inimestele, vaid ka liigirikkuse seisukohast, millega meil on kahjuks probleeme tekkimas. Kui RMK järgib oma tänast arengukava, siis kümne aasta jooksul raiutakse maha kogu riigi omandis olev küps mets, kaasa arvatud see, mis kasvab nendelsamadel kõrgendatud avaliku huviga aladel. Kas teie hinnangul see arengukava ja sellised RMK eesmärgid, nagu need on realiseerunud viimasel ajal suurte dividendide näol riigieelarvesse, vastavad Eesti inimeste väärtushinnangutele, meie eesmärkidele keskkonnahoius?

21:12 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Ma arvan, et sellepärast ongi oluline uue arengukavaga kiiresti edasi liikuda, et saaks selgelt kokku lepitud uued suunad, mis ühiskonnas eksisteerivaid väärtushinnanguid arvesse võtavad. See saaks siis paika pandud. Ma arvan, et Riigikogu peaks ütlema RMK-le, milline see plaan on, ja ma arvan, et RMK on võimeline plaane väga hästi ellu viima, kui need peaksid võrreldes tänasega muutuma.

Kui praegust situatsiooni hinnata, siis tõepoolest aasta ja ka kehtiv arengukava on kohe lõppemas, aga tegutsetud on ju selle raames. Eks muidugi nende arengukavade puhul on teatav probleem see, et kui me kehtestame need pikaks ajaks, siis vahepeal võib inimeste meelsus muutuda ja arengukavas olev ja inimeste arvamus natuke lahknema hakata. Aga ma ei arva, et RMK on halvasti tegutsenud. Ja ma ei arva ka seda, et riigieelarvesse laekunud dividendi tuleks kuidagi negatiivsena vaadata.

21:13 Esimees Henn Põlluaas

Signe Riisalo, palun!

21:13 Signe Riisalo

Aitäh! Miks on teie juhitud ministeeriumi allasutus Keskkonnaagentuur seni keeldunud andmast Tartu Ülikoolile teadustöö jaoks ligipääsu statistilistele metsainventuuri andmetele? Ja teiseks: miks ei ole siiamaani avalikustatud rohkem kui vaid neljandikku kõrgendatud avaliku huvi objektidest? Need kaks küsimust. 

21:14 Keskkonnaminister Rain Epler

Esimesele miks-küsimusele ma ei oska vastata, küll aga olen ma seda ise ka küsinud. Minu teada on leping Tartu Ülikooliga sõlmimisel ja need andmed kas juba nüüd neil päevil on liikunud või peaksid kohe liikuma. Täpseid kuupäevi ei julge öelda, aga ma küsisin, milles probleem on. See probleem peaks minu teada iga hetk lahenema. Ja teisele miks-küsimusele, nagu ma just ütlesin, ma ootan RMK-lt täpset vastust, kust see piir tõmmati, mis on avaldatud ja mille alusel on midagi avaldamata jäetud.

21:14 Esimees Henn Põlluaas

Kalvi Kõva, palun!

21:14 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Nagu te teate, ligi pool Eestis raiutavast puidust kasutatakse energeetikas. Kui bioenergia arendamine Eestis algas mõistliku plaaniga kasutada puupuru ja oksi kohalikes katlamajades talvekütteks, siis aastate jooksul on massiliselt kasvanud tervete puude purustamine ja ebaefektiivne elektriks põletamine suurtes elektrijaamades. Alles eelmise nädala "Pealtnägijas" nägime, kuidas Eestis on lageraie hoogustumine seotud Eesti puidu masspõletamisega suurtes söejaamades. Seal oli näidatud ka Inglismaa Draxi elektrijaama.

Põhjus, miks selline keskkonnavaenulik tegevus on hoogu saanud, peitub taastuvenergia direktiivis, mis käsitab puidugraanuleid süsinikneutraalse kütusena, mille eest tohivad riigid elektrijaamadele peale maksta. Ja nüüd siis minu küsimus. Kuidas te hindate, kas taastuvenergia direktiiv, mis muu hulgas lubab toetada ebaefektiivset puidu masspõletamist, on pigem keskkonda säästev või kahjustav tegevus? Ja kas teie meelest tuleks puidu säästlikkuse kriteeriumi Euroopa Liidu tasandil rangemaks muuta?

21:16 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Ka mina olen selle pelletiteema üle mõtelnud. Ma arvan, et tasub ühiselt Euroopa Liidu suunal neid arutelusid elus hoida. Võib-olla tõesti on vaja muudatusi teha. 

21:16 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, palun!

21:16 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister, tere tulemast Riigikokku! Siin põgusalt see küsimus juba kõlas, aga minu meelest te ikkagi ei vastanud. Eelmine minister ütles keskkonnakomisjonis, et kuna uus metsanduse arengukava on viibinud, siis võiks olemasolevat pikendadat. Mis on teie konkreetne seisukoht selles küsimuses? Kuidas te edasi lähete? Kas olemasolevat arengukava on vaja pikendada? Kas te kavatsete selle ettepanekuga välja tulla? Kui te arvate, et ei ole vaja, siis kui kaua uue arengukava tegemine aega võiks võtta ja mis on tagajärjed, kui see veelgi venib?

21:17 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Ei julge ennustusi küll öelda, et kaua see uue tegemine aega võib võtta. Püüan seda protsessi kiiremaks muuta, kui see seni on olnud, ja loodetavasti saab mõistliku aja jooksul uus arengukava vastu võetud. Mis puudutab olemasoleva kava pikendamist, siis ma arvan, et kui meil mingit uut plaani ei ole, mille alusel tegutseda, siis see olukord ei ole optimaalne. Teisipidi, hakata mingit ajutist plaani siia vahele tegema, samal ajal koostades pikaajalist arengukava – noh, see ei pruugi meid ka kiiresti sihile viia. Nii et pigem ma arvan, et on mõistlik toimetada tänase plaani järgi ja püüda uus plaan võimalikult kiiresti paika saada.

21:18 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

21:18 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui te ametisse astusite, siis oli seis, nagu ta oli. Te olete ju seda kirjeldanud: juba neli hanget metsanduse arengukava koostamiseks oli läbi kukkunud. Ütleme niimoodi, et ega ma teid selles olukorras ei kadesta. Aga teil on kindlasti endal mingisugune väga selge soov, kuidas seda olukorda lahendada. Te küll eelmises vastuses Mart Võrklaevale mainisite, et saab vana kava järgi edasi minna ja püüda võimalikult kiiresti uus kava teha. Aga ma küsin teie kui poliitiku tahte kohta: mida te tegelikult ideaalis teha tahaksite?

21:19 Keskkonnaminister Rain Epler

Noore poliitikuna olen ma seda kõike ikkagi pikalt kõrvalt vaadanud. Arvan, et ideaalis oleks ju fantastiline, kui astuks mees majja ja, ütleme, paari kuu või kvartali pärast oleks arengukava valmis. Aga eks ideaalide poole tuleb elus püüelda. 

21:19 Esimees Henn Põlluaas

Raimond Kaljulaid, palun!

21:19 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Oma vastustes te kuidagi andsite mõista, et see ei ole alati olnud hea, et eri osapooled on viinud oma seisukohad avalikkuse ette – ajakirjandusse ja sotsiaalmeediasse. Mina, vastupidi, loodusesõbra ja matkaja inimesena, kes hoolib Eesti metsadest ja Eesti keskkonnast, tahaksin, et suurte ja oluliste protsesside arutelu oleks võimalikult avatud, võimalikult avalik, et ma teaksin, mis on eri osapoolte seisukohad, ja saaksin ka aru, mille üle vaieldakse ja millistele argumentidele, millistele faktidele toetudes vaieldakse. Siis mul on võimalik seda protsessi jälgida. Miks teie meelest on see halb, kui eri osapooled oma seisukohti ajakirjanduses jagavad?  

21:20 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Mu mõte selle lause lõppedes läks tegelikult veel veidike edasi. Mu mõte oli see, et avalikkuse ette viies tihtilugu püütakse minna must-valge vastanduse teele. Te ise ilmselt teate paremini, et loomulikult ajakirjandus kajastab kõike objektiivselt. Ju siis on kohati infot veidikene endale kasulikus suunas kallutanud need, kes seda infot on ajakirjandusele andnud. Kui kutsutakse suur hulk inimesi kokku ja nad saavad rahulikult asju arutada ja seda protsessi ka hästi juhitakse, siis on minu arust lihtsam kokkuleppele jõuda kui avalikkuse ees üksteise arvamustele või hinnangutele hinnanguid andes. Ma ise olen rääkinud inimestega mõlemalt poolelt ja pean ütlema, et see jutt, mida nad omavahelises eravestluses räägivad, erineb sellest, mida ajalehest lugeda saab.

21:21 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

21:21 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister, kõigepealt soovin teile edu teie ametis ja ka täna esimesel tuleproovil siin! On suur hulk inimesi, mina kaasa arvatud, kes arvavad, et Eestis raiutakse liialt palju. Ja on ka neid inimesi, kes ütlevad, et ei, raiutakse piisaval määral ja õigesti. Milliste inimeste hulka teie kuulute? Ma ei taha hakata sisulisi küsimusi küsima. Võib-olla on teil olnud vähe aega ennast kõigega kurssi viia, kuigi te ametisse astudes ütlesite, et olete selle valdkonnaga juba tuttav. Aga milliste inimeste hulka teie kuulute?

21:22 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! No mina kuulun nende inimeste hulka, kes kuni viimase aja karjääripöördeni peaaegu iga tööpäeva hommikut alustas tunniajase kiirkõnniga koduümbruse metsades. Seal vahel on mõni lank ka. Ütleme, oma vaatluste põhjal ma ei saa öelda, et sealt kõik mets kadunud on, nagu mõned inimesed teinekord karjatavad. Seda esiteks.

Ja teiseks: kuidagi on avalikus diskussioonis tekkinud selline olukord, kus inimesed ütlevad, et jajaa, see teadlane ütles küll nii, aga tema on kallutatud, see teine teadlane on parem. Mina ministrina ei tahaks selles mõttes kindlasti pooli valida. Ma arvan, et heal tasemel metsateadust on meil tehtud mitmes ülikoolis. Ma kuulan suure huvi ja hea meelega mõlema poole arvamusi, aga proovin nad laua taga ikkagi saada nii kaugele, et nad lõpuks tõeni jõuaks. Ma arvan, et see tõde on ikkagi olemas. Täna on natuke raske öelda, mis see on. Mina arvan, et metsa peab majandama ja ei ole ta otsas ühti.

21:23 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

21:23 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Täna on küsimus, et metsanduse arengukava saab aasta lõpuga läbi ja kuidas majandada metsa ilma plaanita. Põhivaidlus on selle üle, kas metsa peaks raiuma 12 miljonit tihumeetrit, nagu teie arvate, või 8 miljonit tihumeetrit aastas, nagu arvavad ökoloogid. Kõrgendatud avaliku huviga alasid – varem nimetati neid kaitsemetsadeks – on Eestis 703 ala ja 73 000 hektarit, mis on kõigest 5% RMK aladest. Ja ometi plaanitakse need lähema kümne aastaga maha võtta. Te olete RMK nõukogu liige ja te ei eita neid plaane. Te olete öelnud, et KAH alade mahavõtmise kohta on nii vähe avaldatud, kuna ei taheta anda metsakaitsjatele orienteerumiskaarti. Ma võtsin selle teie enda intervjuust. Aga siis löövad lõkkele vastasseisud külaelanike ja saemeeste vahel. Viimati juhtus see Häädemeeste vallas, kus raie peatati kohtu otsusega. Kas tõesti on vaja see 5% neid metsi, mis on puhkealade ümber, hoiualadel, kaitsealadel, inimeste kodude ümber, maha võtta ja proovida teha seda inimeste eest salaja? Võib-olla võiks see 5% jääda inimestele kogukonnametsadeks alles? Mis te isiklikult arvate?

21:25 Keskkonnaminister Rain Epler

Siin oli nüüd mitu punkti. Kõigepealt üldisemalt, et tõesti põnev ja nagu härra Ossinovski on öelnud, hoogne algus on mul olnud. Huvitav on olnud juba esimesest päevast alates lugeda inimeste kirjutisi selle kohta, mida ma arvan. Nagu ka teie ütlesite: mina arvan, et 12 miljonit on optimaalne. Ma raiemahtude kohta ei tahaks oma arvamust nii jäigalt praegu öelda. Seda kõigepealt.

Mis puudutab seda orienteerumiskaarti, siis selle intervjuu, kus ma sellest rääkisin, ma andsin esimesel ministriametis olemise päeval või päevake enne või päevake pärast seda. Ja seal tekkis selline arutlus ajakirjanikuga teemal, et mis ma sellest arvan ja miks. Ja enne seda orienteerumiskaardi lauset ma ütlesin, et kui on avalik huvi, siis peab ka info olema avalik. Aga ma jätkasin arutlust sellega, et kas see ikka aitab konstruktiivsele dialoogile kaasa, kui panna välja orienteerumiskaart inimestele, kes näiteks mõnes pealinna kaunis kohvikus hommikukohvi võttes mõtlevad, mida täna ajaga peale hakata. Ja siis sõidavad kohale, et aidata kohalikel inimestel aru saada, mida metsa kohta peaks rääkima. See oli umbes selline arutlus. Ma kindlasti ei püüdnud öelda, et me ei peaks inimestele avaldama plaane, mis puudutavad kogukonda.

Mis puudutab kogukonnametsasid, siis ma arvan, et nendega on nii, et võib-olla tulekski mõelda sellele, et need võiks olla kogukonnametsad kõige sinna juurde kuuluvaga, mitte ainult jalutamiskohad. Kui kogukonnad hoolivad oma metsast, siis võib-olla need metsad võiks ühel või teisel moel kogukondade käsutusse anda, et nad neid hooldaksid, vajadusel uuendaksid, teeksid seal raiet, kui see mõistlik on. Siis on minu arvates kogukondlikkuse efekt suurem. Muidugi, inimesed kipuvad kogukonnametsaks nimetama ka mõnda isegi mitte riigile kuuluvat, vaid mõne eraomaniku metsa. Ja siis tuleb palju küsimusi eraomandi kohta, selle kohta, kes kulud kannab ja nii edasi. 

Siin on palju mõelda. See ei ole minu arust nii lihtne, et keegi hõikab, et see on meie kogukonnale meeldiv mets, ja see kuidagi lukustab selle metsa. Ma arvan, et niimoodi me ei saa sellele asjale läheneda.

21:28 Esimees Henn Põlluaas

Lauri Läänemets, palun!

21:28 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt, äkki te saaksite ikkagi Riina Sikkuti küsimusele vastuse anda? Mis on teie seisukoht lageraiete teostamise kohta kaitsealadel? Aga mu enda küsimus puudutab hoopiski puidu põletamist ja metsa intensiivset majandamist. Teatavasti puidu põletamisel vabaneva võrdväärse koguse süsihappegaasi sidumiseks läheb umbes pool sajandit, aga Eesti kliimaeesmärgid tuleb 20 aastaga saavutada, kliimaneutraalsus aastaks 2050. Mis teie seisukoht on? Kui te seda intensiivset metsamajandamist arvesse võtate, kas see tegelikult aitab meil kliimaeesmärke aastaks 2050 saavutada? 

21:29 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Ma püüan meenutada Riina Sikkuti küsimust. (Saalist öeldakse midagi.) Ma arvan ja usun, et kaitsealadel keegi ei hakka puhtalt majandamise eesmärkidel lageraiet tegema. Kui on konkreetseid vastupidiseid näiteid, siis andke teada. Seal kehtivad kaitse-eeskirjad, paigas on väga selge reeglistik, mida teha tohib ja kas üldse midagi tohib. Samas ma ma ei julge siin hakata vastu vaidlema, kui mingil põhjusel spetsialistid on öelnud, et siin või seal teatud hetkel tuli ka lageraie teha või mingit muud tüüpi raie. Aga jah, kaitsealadel on väga selge reeglistik paigas. Meil on ju lausa reservaate, kuhu ei või teatud aegadel kõndimagi minna. Ma vastakski sellele nii, et kui rikutakse kaitseala eeskirju, siis see on kindlasti probleem ja sellega tuleb tegeleda.

Nüüd, mis puudutab heite küsimust, siis seal on asi selles, kui kaua kasvav mets seob süsinikku, mis vanusest see sidumine väheneb ja kui kiiresti me peaksime metsa uuendama, et oma sektori sidumise eesmärke täita või et seda sektorit balansis hoida. Jälle ma arvan, et teadlased ja muud spetsialistid on selle kohta teinud hulgaliselt arvutusi. Eestis on üks probleem kahtlemata see, et metsade küpseks saamine ei ole olnud ühtlane. Meil on teatud perioodist terveid metsi, mis on küpseks saanud ja siis on selle võrra raiemaht suurem. Aga nagu siin enne öeldud sai, siis see sektor meil laias laastus suudab 10% lisaks siduda ka väljaspool sektorit olevat, nii et praegu me oleme nagu plusspoole peal. 

21:31 Esimees Henn Põlluaas

Jevgeni Ossinovski, palun!

21:31 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene puudutab teie vastust sellele, mis asi on jätkusuutlik raiemaht. Kui tsiteerida kehtivat metsanduse arengukava, siis see on 12–15 miljonit tihumeetrit, kuna siis iga-aastane juurdekasv ületab raiet. Kas te võiksite veel nimetada mõningaid metsamajandamise jätkusuutlikkuse kriteeriume peale jooksva aasta juurdekasvu? Ja mis on see teie arvates kõige olulisem, et sama palju puidumassi samal aastal juurde kasvaks? Kas see üldse on piisav, et jätkusuutlikkust hinnata?

Ja veel on küsimus juhtkogu kohta. Millisel viisil see uus juhtkogu, mille te kokku kutsute, peaks lahendama ära selle probleemi, mis vanal juhtkogul oli, et tulemuseni ei jõutud? Istuti küll koos, aga kuskile jõutud. Millisel viisil uus juhtimine teie alluvuses toob meile tulemusena uue metsanduse arengukava nii kiiresti kui võimalik?

21:32 Keskkonnaminister Rain Epler

Ma esimesele küsimusele vastaksin hea meelega tagantjärele meili teel. Nii on kindlam. Kindlasti tekiks kõva kriitika, kui ma siin mõne numbri või muu faktiga eksiks. Siis oleks ajalehtedel homme märksa rohkem, millest kirjutada. Nii et sellele ma vastaksin meili teel.

Küsimuse teine osa puudutas uut juhtkogu. Võib-olla annab optimismiks põhjust see, et ma olen ikkagi põhiosa oma karjäärist tegev olnud erasektoris ja vaatan asja natuke selle pilguga. Eks ma saan siin iga päev teada, kuidas kõik tegelikkuses saab olema, aga, ütleme, erasektoris ajamõõde ei ole vaid teoreetiline ja eesmärgid ei ole sellised, et paneme midagi kirja ja läheb, kuidas läheb. Tihtilugu erasektoris ikkagi, kui moodustatakse mingi rühm projektipõhiselt midagi tegema ja selleks päevaks, kui nad pidid midagi tegema, selgub vajadus pikendada nende tegevusaega veel peaaegu teist sama palju, siis tavaliselt ei pikendata. Enamasti tehakse uus rühm ja valitakse uus juht ja loodetakse, et läheb paremini. Tihti läheb ka. 

21:34 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, palun!

21:34 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Hea on kuulata teie vastuseid arupärimisele arengu kohta metsanduse valdkonnas. Aga mind huvitab üks küsimus. EKRE valimisprogrammis lubatakse kehtestada lageraielankidele maksimaalne suurus ja mõistlik raiemaht. Kas teie eelkäija lubas vähendada lageraielankide pindala? Kuidas selle lubaduse elluviimine kulgeb? Ja millal võiksime oodata sellekohaseid seaduseelnõusid?

21:34 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Minu teada minu eelkäija seda ei teinud. Ega ma küll mürki ka ei julge võtta. See mõte küll käidi välja, aga ma ei ole kindel, et see lausa mõnda seadusandlikku akti jõudis. Tuleb järele kontrollida. Mina usun seda, et maksimaalne lageraie pindala võib-olla ei aita meid palju edasi ei ühe ega teise poole arvates. Pigem prooviks metsanduse arengukava saada sellisena paika, kus üldised printsiibid metsa majandamiseks ja ka kaitseks on hästi tasakaalustatult paigas ja arvestavad ühiskonna ootusi.

21:35 Esimees Henn Põlluaas

Indrek Saar, palun!

21:35 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Kuidas te suhtute sellesse elektrituruseaduse muudatusse, mis praegu on Riigikogu menetluses ja mille jaoks oodatakse riigiabi luba, mis annab võimaluse Narva Elektrijaamades põletada puitu ja saada selle eest taastuvenergia tasu. Siin on varasemates küsimustes see puidu põletamine ja selle eest taastuvenergia tasu maksmine juba läbi jooksnud ja te möönsite, et võib-olla see ei ole kõige otstarbekam. Samas valitsus, kuhu te kuulute, praegune valitsusliit kavandab järjekordset seadusmuudatust, mis suurendab oluliselt puidu sugugi mitte efektiivsel moel põletamist Narva põlevkivikateldes.

21:36 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! See, mida ma enne silmas pidasin, oli see, et kui meil see suurem raamistik kogu Euroopa Liidu tasemel on miskitpidi paika pandud, siis võib-olla, kui me näeme, et see ei ole lõpuni päris mõistlik, me peaksime ühiseid pingutusi tegema, et seda mõistlikumaks teha. Teisipidi, kui see raamistik on paigas, siis nii kaua, kui see meie elu mõjutab, ei ole meil minu arvates mõtet ennast võrreldes teiste liikmesriikidega kuidagi halvemasse konkurentsiolukorda panna. Nad on teatud mõttes siiski meie konkurendid, eks ole. Ma arvan, et seni, kuni puit ja biomass on Euroopa Liidus loetud nullheitega energiaallikaks, ei ole meil mõtet iseennast piirama hakata. Ja teisipidi on eesmärk ikkagi ju mitte põletada väärtuslikku puitu, vaid kõike seda, millel täna Eestis paremat väärindamise võimalust ei ole. 

21:38 Esimees Henn Põlluaas

Katri Raik, palun!

21:38 Katri Raik

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu valimisringkond on Ida-Virumaa ning ma olen olnud mõnevõrra üllatunud – ja meeldivalt üllatunud –, et vene inimesed seisavad Narvas ja Narva-Jõesuus metsa eest. Seal on tekkinud üks ilusaimaid kodanikuliikumisi metsa kaitseks. Ja need inimesed küsivad infot selle kohta, mida Eesti oma metsaga plaanib teha, ka vene keeles. Mis on teie seisukoht ministrina, kui palju peaks olema nii eesti kui vene keeles informatsiooni selle kohta, milline on Eesti metsapoliitika? Kui vajalikuks te peate oma valdkonna info dubleerimist vene keelde, arvestades meie riigis elavat suhteliselt suurt venekeelset kogukonda?

21:39 Keskkonnaminister Rain Epler

Aitäh! Te siin enne pikalt arutasite keele ja hariduse teemal. Ma arvan, et hea oleks, kui meil riigikeelest kõik kodanikud aru saaksid ja ühises infoväljas oleksid. Aga teisipidi tuleb reaalsusele otsa vaadata. Ja kui see aitab kuidagi kaasa metsateemalise debati sisukamaks muutmisele, siis mina küll vastu ei ole, et see info ka vene keeles kättesaadav oleks. Eriti need, kes kohapeal käivad, saavad ju ka jooksvalt infot jagada.

21:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma tänan! Ja nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

21:39 Jevgeni Ossinovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Mõned märkused selle sisuka arutelu järel. On kahtlematult hea meel, et minister on võtnud positiivse hoiaku sellise teema puhul nagu metsa puudutavate andmete avalikustamine. Ausalt öeldes on täiesti arusaamatu, et demokraatlikus riigis on valdkonnas, mis läheb inimestele korda, mis puudutab peaaegu igaüht meist, siiamaani olukord, kus statistilise metsainventuuri andmed, mida riik kogub selleks, et selle valdkonna statistikat teha – ja ta teeb seda tegelikult väga hästi –, ei ole ka Eesti teadlaskonnale kättesaadavad. Seda teemat arutas Riigikogu keskkonnakomisjon mitu kuud tagasi. Siis ütles Keskkonnaagentuur, et jah, me võiksime need avalikuks teha, näiteks Tartu Ülikoolile. Siiamaani neid andmeid avalikuks pole tehtud. Valmistati ette miski lepingu mustand, nagu härra minister ütles, aga siis hakati midagi rääkima Andmekaitse Inspektsiooni menetlustest ja siiamaani lahendust ei ole. Ma loodan, et austatud minister seisab hea selle eest, et lähimal ajal Tartu Ülikooli teadlased nendele andmetele ligipääsu siiski saavad, selleks et verifitseerida prognoose, mis nende andmete põhjal on tehtud.

See küsimus ei ole üldse triviaalne. Nimelt, eelmise aasta jooksul, kui valmistati ette sedasama metsanduse arengukava, sh sellessamas juhtkogus, mis on laiali saadetud, oli Keskkonnaagentuuri hinnang jätkusuutlikule pikaajalisele raiemahule – see puudutab ka süsinikuvaru hoidmist – selline, et optimaalne raiemaht süsinikuvaru hoidmiseks on aastas 8 miljonit. Siis ühel hetkel Keskkonnaagentuur otsustas metoodikat muuta ja sai järsku optimaalseks raiemahuks 12 miljonit. No väga suur erinevus: tänane raiemaht on umbes kolmandiku võrra väiksem. Sellest on ka paljud ökoloogid varemgi rääkinud ja see on muide umbes sama number, mille pani Stockholmi Keskkonnainstituut kirja selles töös, mida ministeerium vastu ei võtnud, kuna seal hinnati liiga oluliseks ökoloogilisi eesmärke ja väärtusi, aga ei hinnatud piisavalt sotsiaal-majanduslikke sihte. Sellest rääkis minister täna ka, kui ministeeriumi varasemat seisukohta kordas.

Selles olukorras see on väga oluline muutus, kui pidada silmas kogu selle diskussiooni jaoks vajalikke alusandmeid järeldamaks, milline on siis jätkusuutlik ja optimaalne metsa majandamine. Seda ei ole olnud võimalik iseseisvalt verifitseerida, sest teadlastel ei ole andmeid, mida vaja. Nii et on väga oluline, et see avalikustamine tuleb. Ja ma loodan, et minister oma sõna peab.

Teine küsimus, mida on mitmel korral küsitud, on kõrgendatud avaliku huviga alad. RMK on saanud kriitikat seoses jätkusuutliku metsanduse kokkuleppega FSC: selles kaasamisprotseduuris, mida läbi viiakse, on pehmelt öeldes olulisi puudusi. Ja loomulikult, kui on avalik huvi – ma väga nõustun selle seisukohaga –, siis peaksid need andmed tõepoolest avalikud olema.

Palun lisaaega ka!

21:44 Esimees Henn Põlluaas

Ikka saab. Kolm minutit lisaaega, palun!

21:44 Jevgeni Ossinovski

Nüüd, on veel üks väga oluline teema, mille puhul saab ka heameelt väljendada, vähemasti teatud avansina. See puudutab biosäästlikkuse kriteeriumi taastuvenergia direktiivi kontekstis. Tõepoolest, bioenergia areng sai ju hoogu puidutööstuse jäätmete kasutamisel kohaliku kütusena, kohaliku taastuvkütusena. Tingimustes, kus CO2 emissioon oleks niikuinii kiiresti toimunud, on nende jäätmete kasutamine selleks, et asendada fossiilseid kütuseid, väga mõistlik. Aga nagu tihti juhtub, kui regulatsioon on paindumatu ja taga on suured ärihuvid, võib asi, mis algab mõistliku eesmärgina, tegelikult väga ruttu muutuda perverssuseks. Ja see on juhtunud sellesama bioenergiaga suurtes Euroopa riikides, kus tarbija maksab massiivselt peale, selleks et lageraiuda metsa Eestis, Lätis ja teistes puidurikastes riikides.

Muide, sarnane asi on juhtunud esimese põlvkonna biokütustega. Kunagi mõeldi, et mõistlik asi: et vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, paneme sinna hulka ka bioetanooli või biodiislit. Aga tegelikult, kui see massiliselt toetusmeetmena või kohustusena käima läks, siis me nägime, et sellest on hoogustunud näiteks raie Indoneesias, vihmametsade häving jne. Euroopa Komisjon on hetkel selles faasis, et biosäästlikkuse kriteeriumi hakatakse üle vaatama, sest üleeuroopaline teadlaskond on ühel meelel, et tegelikult on see hullus, mis selles kontekstis toimub. Ja kindlasti Eesti kui selle energia kontekstis olulise riigi häälest sõltub siin kaunis palju. Ma arvan, et meil võiks olla tasakaalukas ja läbimõeldud positsioon selles küsimuses. Siiamaani me seda paraku näinud ei ole.

Nüüd viimane märkus, mis on põhimõttelisemat laadi. See puudutab küsimust, mille peale minister ütles, et ta vastab kirjalikult. Eks me hea meelega jätkame seda mõttevahetust nii kirjalikult kui ka suuliselt järgmistes formaatides. See puudutab seda mantrat, mida on siiani kogu selle raiemahtude diskussiooni nurgakiviks peetud. Et kui meil jooksva aasta juurdekasv ületab jooksva aasta raiet, siis on meil kõik hästi, siis on metsad jätkusuutlikult majandatud. See muidugi on üks võimalikest viisidest, kuidas jätkusuutlikkust hinnata, aga kindlasti ei saa metsade jätkusuutlikkust kogu nende mitmekesistes ülesannetes – nii kultuurilistes, sotsiaal-majanduslikes kui ka ökoloogilistes – vaid sellele taandada. Jätkusuutlikkuse kriteeriume on tükk maad rohkem.

Vist kõige paremini või kõige kujundlikumalt on selle kokku võtnud Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo, kes ütles, et kui ma ütlen, et ma pügan oma habet juurdekasvu mahus, siis see ei ütle midagi selle kohta, kas mul habe on või seda ei ole. Eks metsadega on natukene sarnane lugu. Järgmise metsanduse arengukava puhul kõige suurem tuumvaidlus, kus kokkulepet ei saavutatud, on olnud selle pärast, et lisaks raiemahtudele puidumassi jätkusuutlikkuse seisukohast ei arvesta praegune arengukava piisavalt ökoloogilisi väärtusi. Neid väärtusi peab uues arengukavas kindlasti rohkem arvestama. Ja see tähendab seda, et raiemahud peavad vähenema.

Aga me täname keskkonnaministrit vastuste eest ja loodame, et lubadusi, mis said antud, peetakse. Töötame selle valdkonna hea käekäigu nimel edasi! Aitäh!

21:48 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

21:48 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head allesjäänud kolleegid! Riigi metsanduse arengukava ja kogu metsa majandamise juures on üks oluline teema, mis välja joonistub: see on  suhestumine ühiskonnaga ja eelkõige kohalike kogukondadega. See teema on vist jäänud pikemat aega tähelepanu alt välja ja sellest ongi välja kasvanud suuremad probleemid. Mis need siis on?

Me ei suuda metsanduse arengukava vastu võtta, me ei suuda ka rahumeelselt kohalikke, neid kogukonnametsi majandada ega saavutada kokkuleppeid, mismoodi neid tuleks majandada. Minul on ka olnud au sattuda – või mis au, ma lihtsalt olen sattunud – nende lugude keskele ja ma näen seda asja nii, et üks suur probleem ongi just kommunikatsioon raiete kujundamisel, kui vajaduse korral on tarvis kohalike kogukondadega arvestada.

Me kõik saame aru, et mets on meie väga oluline loodusvara. Mets kasvab kogu aeg juurde ja seda on vaja maha lõigata. See kõik on teadlaste ja muude spetsialistide tegevusvaldkond, nemad ütlevad, mismoodi on kõige õigem seda teha. Aga seda tuleb  kommunikeerida kogukondadele, see on üks kaasamise võte. Ja nüüd ongi suur probleem nimelt selles, et kui kaasamiseks tehakse ise mingisugused reeglid ja need on täiesti mõistlikud reeglid, siis tuleks neid järgida. Ja kui neid reegleid ei järgita, kui inimesi hakatakse vahetult raie eel kutsuma kuhugi teeotstele või kui inimesed ärkavad öösiti üles selle peale, et metsas mürisevad traktorid – nende kodu lähedases metsas –, siis hakkavad tekkima protestid. Ja protestid viivad põhimõtteliste vastasseisudeni.

Minu meelest tuleb uuel ministril ja ministeeriumil lahendada suur-suur ülesanne: õppida läbi saama kogukondadega. Eriti puudutab see Riigimetsa Majandamise Keskust. Riigimetsa Majandamise Keskus toob välja enda üldised põhimõtted, kus ta kirjutab, et eriti lageraiete või harvendusraiete puhul tuleb kõik kogukondadega läbi arutada. Hiljemalt eelmise aasta 1. detsembriks tuleb need asjad põhjalikult selgeks teha, kogukonnale plaane tutvustada, mitte inimesi šokeerida. Kui seda ei tehta, kui me näeme, et paar kuud enne tegelikku raiet inimesed kutsutakse kuskile teeotsale kokku ja neile öeldakse info korras, et nüüd juhtuvad sellised ja sellised ja sellised asjad, ja kohe varsti hakkavad traktorid mürisema ja mets langema, no siis see on väga šokeeriv.

Ärme unustame, et mets on väga-väga-väga pika kasvutsükliga. Kui keskealised inimesed on 50 aastat elanud ja mingi metsatuka kõrval üles kasvanud ja sellega harjunud, ja siis äkki ühel hommikul selle asemel laiutab lagendik – see ei ole väga kergelt vastuvõetav. See on emotsionaalselt raske. Selle tsükli pikkuse tõttu ei ole ju nii, et hea küll, kannatame ühe päeva või ühe aasta või isegi paar aastat ära ja siis on uus mets asemel ja pilt on jälle korras. Ei, see on põlvkondade teema.

21:54 Esimees Henn Põlluaas

Kas ettekandja soovib lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega!

21:54 Jüri Jaanson

Seega on tõesti selline lugu, et inimesed vajavad harjumist, inimesed vajavad läbirääkimist. Tänane ministri esinemine oli vähemalt minu jaoks selles mõttes positiivne, et ta tunnistas probleemi, mis riigimetsa majandamises on. Ma arvan, et see on ministril ja ministeeriumil suur töö ja suur ülesanne, et kogukondadega suhtlemine ja nende kaasamine paremini lahendada.

21:54 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh. Heiki Hepner, palun.

21:54 Heiki Hepner

Austatud eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Mets on kindlasti Eesti rahva jaoks oluline. Ja selles mõttes on väga teretulnud, et me ka sellel teemal räägime ja arupärimisi esitame. Ma korjasin üles mõned märksõnad, mida ma sooviks teiega jagada kui akadeemilise hariduse saanud metsamees.

Kõigepealt märgin, et meil on olemas selline ütlus, et kui me tahame, et 100 aasta pärast oleks meil 100-aastast metsa, siis see mets peaks olema eelmine aasta olema raiutud ja tänavu istutatud. Sel juhul on meil millalgi 100-aastane mets.

Seda, et puud ei ole igavesed, ma arvan, te teate kõik. Kui me siin räägime süsiniku sidumisest, siis toome välja, et 50 aasta jooksul seotakse see süsinik, mis me täna ära põletame. Tegelikult on ju nii, et kui puu sureb, siis süsinik eraldub isegi siis, kui me teda ahju ei pane. Õige vähekene talletub mulda ja mikroorganismidesse. Õige vähekene tegelikult! Ja ma juhin tähelepanu sellele, et hall-lepikud, haavikud, kaasikud – nende puhul me võime rahulikult rääkida, et nad saavutavad mahuküpsuse 20–30-, võib-olla mõnel juhul 40-aastaselt. See tähendabki maksimumi, kõige efektiivsemat süsiniku sidumist.

Elus me ikka rõhutame seda, et kui me tahame ütelda, et klaas on pooltühi, siis me ütleme, et ta on pooltühi. Ja kui mõnele tundub, et oleks kasulik ütelda, et ta on pooltäis, siis ta ütleb ka, et klaas on pooltäis, kuigi ainult mõni tilk on põhja peal. Selline suhtumine ei vii meid selles debatis kuigi palju edasi.

Ma olen natuke nõutu, et me oleme hakanud süüdistama Keskkonnaagentuuri süvariigis ega usalda nende tegevust. Seda statistilist metsainventuuri, mida me oleme siin Eestist teinud 20 aastat, on Rootsis tehtud 100 aastat. Ja tegelikult ei ole seda kordagi kahtluse alla seatud. On üsna imelik kuulda sellist juttu ka nendelt kolleegidelt, kes muidu süvariiki naeruvääristavad. Mõtleme natukene! Ma ei tea tõesti neid üksikasju, mille taha nende andmete kättesaadavus on takerdunud, aga ma olen kuulnud, et need andmed peaksid olema mitteisikustatud. Toon paralleeli meditsiinist. Kui me tahame, et meditsiinis teadust tehakse, siis võetakse andmetest ära viited konkreetsetele inimestele, et neid ei oleks võimalik tuvastada. Ma aiman, et ka metsa puhul tahetakse vältida manipuleerimist konkreetsete andmetega. Nii välistatakse info täpse koha kohta, kus mõõtmised on tehtud. See on üldine rahvusvaheline praktika.

Võib-olla mõned mõtted ka püsimetsandusest. Loomulikult, kõrgendatud avaliku huviga alade teemal peaks mõtlema. Ma olen seda meelt, et valdkond, kus pingutada, on koostöö kogukondadega. Arusaam metsandusest peaks olema efektiivsem ja parem.

Palun kolm minutit lisaks!

21:59 Esimees Henn Põlluaas

Palun, kolm minutit lisaaega!

21:59 Heiki Hepner

Ma toon ka ühe näite: me väga kergekäeliselt viskame õhku mõtte, et ärme teeme lageraieid. Aga kui meil on tegu kuusikuga, siis Eesti tingimustes ei olegi teist võimalust. Torm lükkab lihtsalt püsti jäänud puud pikali ja me lähme aasta-kahe pärast ja raiume platsi lagedaks. Ainult selle vahega, et me oleme majanduslikult kaotanud.

Siin kõlas küsimus, milline on jätkusuutlik metsamajandus. Jätkusuutlik on metsamajandus siis, kui me kõiki nelja komponenti – keskkond, majandus, sotsiaalvaldkond ja kultuur – käsitleme võrdselt ja otsime nende puhul ühisosa. Me võiksime võrrelda seda taburetiga. Ei ole mitte mingit kasu, kui me võtame tabureti, millel on neli jalga, ja laome mingi virna ühe jala otsa. Nii saame kõrge monstrumi, mis tegelikult ei kõlba mitte millekski.

Niisamuti on jätkusuutliku metsamajandusega. Ma ei oska täna tõesti teile ütelda, kas pikaajaline raiemaht peaks olema 12 miljonit või 10 miljonit, aga ma julgen ütelda seda, et need naised ja mehed, kes Eesti metsateaduses töötavad, ja need inimesed, kes Keskkonnaagentuuris metsandusvaldkonnas töötavad, teevad tööd südamega. Nad on lojaalsed Eesti riigile ja nad ei kavatse Eesti riiki petta. Seda ma usun. Eesti metsateadus on maailmas väga kõrgelt tunnustatud ja selle üle olen ma uhke. Meil on vaid mõned üksikud distsipliinid, mis väärivad sellist tunnustust üle maailma. Ja sellepärast ma arvan, et Eesti metsandus summa summarum on heades kätes.

Loomulikult saab asju teha paremini. Ei ole ühtegi tööd, mida ei saaks teha paremini. Ja selles mõttes ma soovin ministrile jõudu. Ma olen ka veendunud, et me saame seda teemat siin rahulikult arutada ja pidada debatti ka metsanduse arengukava üle. See on väga oluline dokument. Aga ma ei arva, et kuna meil uut metsanduse arengukava praegu ei ole, siis meie metsandus ei ole jätkusuutlik. Metsandus on Eesti jaoks ülioluline. Neid vilju, mis me metsast korjame, saame me kasutada ka oma sotsiaalsete vajaduste katmiseks, oma keskkonna ja elupaikade hoidmiseks, oma kultuurilise eripära hoidmiseks, aga loomulikult ka oma majandusliku jõukuse kasvatamiseks. Aitäh!

22:03 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kas Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline küsimus?

22:03 Jevgeni Ossinovski

Ma sooviksin vastusõnavõttu, kuna eelkõneleja tõlgendas minu sõnavõtus mainitud seisukohti pahatahtlikult.  

22:03 Esimees Henn Põlluaas

Sellisel juhul, kui teie nime või teie seisukohti mainiti, siis on teil tõesti vasturepliigiks õigus. Palun!

22:03 Jevgeni Ossinovski

Austatud härra Hepner! Ma tänan selle lisanduse eest sellesse diskussiooni, aga hea kolleeg jäi nõutuks sellepärast, et ta ei saanud aru, mida ma silmas pidasin, kui rääkisin statistilise metsainventuuri andmete avalikustamise vajadusest. Loomulikult ei ole küsimus selles, et keegi teadlikult manipuleerib või valetab või mis iganes. Te viitate mingitele poliitkalambuuridele härra Hepneri koalitsioonipartneri suust. Minu seisukoht on see, et need andmed, mida professionaalselt kogutakse statistilise metsainventuuri käigus – nende alusandmete usaldusväärsuses küsimust ei ole. Küsimus on selles, missuguseid pikaajalisi prognoose nende andmete põhjal saab teha, nagu näiteks puidutagavara prognoosid lähima 50 või 100 aasta perspektiivis. See ei ole enam täppisteadus, see prgnoos on hinnanguline ja loomulikult metsateadlased ja muud spetsialistid sellel teemal saavad vaielda. Aga selleks, et nad saaksid sellel teemal vaielda, peavad andmed olema kõikidele samamoodi kättesaadavad. Proovitükkide täpset asukohta ei ole Tartu Ülikool soovinud. Ta on selgelt öelnud, et tegelikult ollakse nõus ka sellega, et täpne asukoht on andmetest eemaldatud. Need tõrked on tekkinud mujal.

Mis metsadesse veel puutub, siis härra Hepner alahindab üht asja, mida on Eestis väga vähe uuritud, ja see on küsimus, kui palju seovad süsinikku vanad ja väga vanad metsad. Siin regioonis tehtud mitmed uuringud näitavad, et tegelikult vanad metsad seovad süsinikku edasi, vaatamata sellele, et üksikud puud muidugi aja jooksul loomuliku ringe tagajärjel surevad. Nii et ei ole see nii ühemõtteline ka selles kontekstis, mida härra Hepner akadeemilise hariduse saamiseks on õppinud. Üldiselt ma arvan, et erinevate vaadete esindajate omavaheline diskussioon on endiselt vajalik.

22:05 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, palun!

22:05 Annely Akkermann

Tere õhtust, lugupeetud kolleegid! Kolleeg Heiki Hepner jagas tunnustust metsateadlastele. Kui ma  XII koosseisus keskkonnakomisjonis töötasin, siis viisin ennast kurssi ka metsaküsimustega. Ja ma saan ainult liituda kolleegi lugupidamise ja tänusõnadega Eesti metsateadlaste aadressil. Ja kui oli see suur kampaania tselluloositehase vastu, siis mul oli tõesti väga kahju ja piinlik kuulda, kuidas lauljad, kunstnikud ja luuletajad ütlesid, et nad ei tea oma tööst ega teadusest midagi.

Ma siiski täna ei taha rääkida metsast, sest mina metsast ei tea suurt midagi. Küll tean ma üht-teist kogukondlikkusest. Ma tahan rääkida Häädemeeste, Rannametsa ja Valgeranna raietest, mis Pärnumaal on viimasel ajal aset leidnud või seisma pandud. Valgerannas pandi mere ääres käidavas kohas asuvas metsatukas, mida kogukonnaliikmed, kohalikud elanikud palju on kasutanud, raie seisma, sest EKRE sealsed liikmed olid selle vastu. Ja öeldi, et kui kogukond on raie vastu, siis kohalik omavalitsus raiet ei luba. Aga Häädemeestel siiski metsatehnika töötab.

Mida ma tahtsin täna siit kõnepuldist öelda? Vaatasin järele: Häädemeestel elab peaaegu 5000 inimest ja Häädemeeste vald on suur, peaaegu 500 ruutkilomeetrit. Ühes ruutkilomeetris on teatavasti 100 hektarit, mis tähendab seda, et Häädemeeste vallas on iga elaniku kohta 10 hektarit maad ja suur osa sellest maast on mets. Praegu need kaks vaidlusalust raiet on kokku 24 hektarit ja need toimuvad seal, kus on välja arendatud maanteed. Seal on luide, kõrge ja liivane maa, metsatehnika saab hästi peale. Mets on valge, sest seda on kogu aeg kasutatud. Aga inimesed on seal elanud, seal on looduskaunid kohad, seal on matkarajad. Ma tahan välja tuua seda, miks seda 24 hektarit raiet ei suudeta teha kusagil mujal nende 50 000 hektari peal. Ma ei usu, et see ei ole võimalik.

Ma arvan, et minister jäi ehk mu kõnet kuulama ja mõtleb korra. Ehk ta vaatab RMK kõrgendatud avaliku huviga metsade asukohti selle pilguga, et kogukondadele jääksid need mõned või mõnekümned hektarid metsa alles. Neid võiks kas või käsitöönduslikult, ilma suure metsatehnikata majandada. Need mahud on nii väikesed võrreldes meie raiemahtude ja meie metsahektaritega, et need võiks kogukondadele alles jätta. Aitäh! Minu poolt kõik.

22:09 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sellega on arupärimine lõppenud. Tänan küsijaid! Tänan vastajat! 


18. 22:09 Vaba mikrofon

22:09 Esimees Henn Põlluaas

Aga nüüd, austatud kolleegid, teil on võimalus registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda saab teha peale haamrilööki. Aga mulle tundub, et jõud on otsa saanud, kõnesoovijaid ei ole. Ma tänan! Istung on lõppenud. Head ööd!

22:10 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee