Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 9. töönädala teisipäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreeris ennast 73 Riigikogu liiget, puudub 28.


1. 10:01 Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (246 SE) teine lugemine

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 246 teine lugemine. Ettekandjaks palun väliskomisjoni liikme Maria Jufereva-Skuratovski.

10:01 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Vabariigi Valitsuse k.a  21. septembril algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetluse käiku. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 21. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon otsustas konsensusega oma 16. novembri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 246 teiseks lugemiseks täiskogu 24. novembri istungi päevakorda, lõpetada teine lugemine ja viia läbi lõpphääletus. Palun teid eelnõu toetada!

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 246 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:05 Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (200 SE) teine lugemine

10:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 200 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Vilja Toomasti.

10:05 Vilja Toomast

Suur tänu! Head kolleegid! Notariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel 14. oktoobril k.a. Lühidalt selle eelnõu sisust teile meeldetuletuseks.

Eelnõu muudab 14 seadust, ennekõike vabakutseid puudutavaid seaduseid. Põhiline, mida muudetakse, on notariaadiseadus, milles muudetakse ennekõike notarite ametisse nimetamise korda. Samuti kehtestatakse notaritele kohustusliku täiendõppe nõue, tõstetakse kohtutäiturite tunnitasu, mis on ajale pikalt jalgu jäänud, ühtlustatakse notarite ja kohtutäiturite karistusi. Olulisel määral tõstetakse nende suurust eriti raskete rikkumiste korral. Muudetakse ka riigi õigusabi seadust ja kehtestatakse advokaatide tasustamise dokumentide esitamise reeglid. Ülejäänud muudatused puudutavad nende seadustega seonduvaid muudatusi.

Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette esmaspäeval, 16. novembril toimunud istungil. Istungist võtsid peale õiguskomisjoni liikmete ja nõunike osa veel Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa ning sama talituse nõunikud Helen Vahkal ja Maret Saanküll, Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsler Kristi Hunt ja ametikogu juhatuse liige Tatjana Afanasjeva, notarid Kristel Jänese ja Triin Tein, notari kandidaadid Margit Halop ja Lüüli Junti. Nii palju veel ka, et puudus õiguskomisjoni liige Kert Kingo.

Muudatusettepanekute tähtajaks, 28. oktoobriks Riigikogu liikmed ega fraktsioonid ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud. Küll aga oli advokatuur esitanud Justiitsministeeriumile ettepaneku pöörduda komisjoni poole, et komisjon algataks mõningad muudatusettepanekud. Justiitsministeerium esitaski komisjonile kaalumiseks ja komisjoni poolt algatamiseks kolm ettepanekut.

Esimene ettepanek puudutab advokatuuriseadust. Täpsemalt käsitleb see advokatuuri üldkogu läbiviimist ja annab advokatuurile võimaluse viia üldkogu läbi kas tervikuna füüsilise koosolekuna, osaliselt füüsilise koosolekuna ja osaliselt elektrooniliste vahendite abil või tervikuna elektrooniliste vahendite abil. Muudatused puudutavad eelkõige seda, kuidas Eesti Advokatuur saaks oma üldkogu läbi viia selliselt, et võimalikult paljud liikmed saaksid osaleda ja hääletada otsuste vastuvõtmisel.

Elektrooniline hääletus üldkogul toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 331 alusel, advokatuuriseadusse lisatakse üksnes viide sellele. Tuletan meelde, et me seda eelnõu arutasime kevadel, kui me käsitlesime tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatusi.

Advokatuuri liikmetele antakse võimalus hääletada enne üldkogu päevakorras olevate otsuste üle sellisel moel, et neid otsuseid oleks võimalik kirjalikul kujul taasesitada. Advokatuuri liige, kes osales eelhääletusel, loetakse üldkogul osalenud advokatuuri liikmeks.

Viimane advokatuuriseaduse muudatus puudutab neid advokaate, kelle liikmesus on peatatud või kelle kutsetegevus on peatud. Kehtestatakse kord, et üldkogu saab määrata neile liikmemaksu suuruse. Senise seaduse järgi kehtib advokaadile, kelle liikmesus on peatunud, liikmemaksu suurus üks kümnendik advokatuuri liikmetele kehtestatud liikmemaksu suurusest.

Komisjon otsustas need muudatusettepanekud ka algatada, see toimus konsensusega.

Teise muudatusettepaneku esitas komisjonile kaalumiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Selle sisu on lühidalt see, et kohtutäituri abi, kes on kohtutäituri abina asunud tööle enne kolme aasta möödumist kohtutäituri ametist vabastamisest või on kohtutäituri abina töötanud vähemalt ühe aasta vaheaegadeta, võib asendada kohtutäiturit. Ka seda ettepanekut õiguskomisjon toetas konsensusega ja algatas selle muudatusettepaneku.

Kolmas muudatusettepanek puudutab riigi õigusabi seadust. Soovitakse, et riigi õigusabi infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk siis justiitsminister. Põhjenduseks on see, et ka muud riigi infosüsteemid on Justiitsministeeriumi haldusalas.

Neljas muudatusettepanek, mille komisjon algatas, on eelmisega seonduv ja ütleb, etriigi õigusabi infosüsteem käivitub 1. juulil 2021, kuigi seadus ise jõustub varem .

Üks ettepanek muudatusettepanek algatada tuli Notarite Kojalt. Eelnõu kohaselt peab notar, kes osaleb ametikoha täitmise konkursil, sooritama eksami ja kui ta kukub eksamil läbi, siis ta peab läbima eksamikomisjoni korraldatud hindamisvestluse. Kui notar ei läbi ei eksamit ega ka seda hindamisvestlust, siis ta tagandatakse ametist. Notarite Koda soovib sama regulatsiooni ka notari kandidaatidele kehtestada, ainult selle vahega, et kui notari kandidaat kukub eksamil läbi ja kukub ka hindamisvestlusel läbi, siis antakse talle võimalus kolme aasta jooksul see eksam siiski sooritada ja jätkata notari kandidaadi seisuses. Aga kui ta kukub läbi, ei läbi kolme aasta jooksul eksamit ega vestlust, siis ta kustutatakse notari kandidaadi ametikohalt. Justiitsministeerium seda ei toeta ja ei toetanud ka õiguskomisjon. Seda muudatusettepanekut me seega ei algatanud.

Notari kandidaadid Lüüli Junti ja Margit Halop soovisid esitada oma muudatusettepanekuid eelnõu kohta. Nende soov oli, et notari kandidaat, kes kandideerib notari ametikoha täitmise konkursil, ei peaks sooritama eksamit, kui tal on kunagi notarieksam sooritatud. Ta võiks osaleda konkursil ja sooritada eksami ainult juhul, kui ta tahab oma eksamitulemust või hinnet parandada. Ja teine soov oli neil see, et kui see seadus, mille eelnõust me praegu räägime, vastu võetakse, ei kehtiks see notari kandidaatidele, kes on notarieksami sooritanud enne 1. jaanuari 2021. Notari kandidaadid leidsid ka seda, et kandidaadid võiksid olla notari asendajad isegi juhul, kui vahepeal on nende teenistus peatunud või kui nad pole peale eksami sooritamist üldse notarina tööle asunudki. Justiitsministeerium neid mõtteid ei toetanud ja komisjoni liikmed samuti mitte. Põhjendus oli see, et tegelikult on viimased notarieksamid sooritatud aastatel 2008 ja 2009 ja vahepeal on õigusruum palju muutunud. Need eksamid ei ole enam võrreldavad praegu sooritatavate eksamitega. Kõigisse notari kandidaatidesse ja notaritesse, kes peavad ametikoha täitmise eksami tegema, tuleb ühtmoodi suhtuda, et kehiks võrdse kohtlemise printsiip. Seega komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud ja ei algatanud seda.

Notarid Kristel Jänese ja Triin Tein soovisid samuti, et uus notarite ametisse valimise kord ei kohalduks enne 1. jaanuari 2021 eksami sooritanud notaritele ja nende puhul võetakse arvesse notarieksami tulemus.

Aga põhimure, mis need notarid välja tõid, on pigem see, kuidas tagada notariteenuse kättesaadavus väiksemates ja mitteperspektiivsetes kohtades. Paraku on nii, et kui Justiitsministeerium kuulutab välja notarikonkursi, siis piltlikult öeldes, kui koht on kusagil Võrus või Põlvas, kuhu notari kandidaadid eriti minna ei taha – esiteks seal on vähe tööd ja sageli peaks ka elukohta muutma –, siis nad pigem püüavad sooritada eksamid nii halvasti kui vähegi võimalik, et läbi kukkuda ja oodata uut konkurssi, kui notarikoht kuulutatakse välja perspektiivsemas ja paremas kohas. Justiitsministeerium vastas sellele, et tegelikult see pole probleem olnud. Seni pole jäänud ükski koht täitmata ja on leitud, et Notarite Koda on suutnud seda kas või ajutiselt täita. Ükski piirkond pole ilma notariteta jäänud ja sellist regulatsiooni ei ole mõtet sisse viia. Notarid küll püüdsid väita, et ega see uus seadus seda probleemi ei lahenda. Aga Justiitsministeerium selgitas, et tegelikult on viimastel aastatel välja kuulutatud umbes kolm notarikoha täitmise konkurssi. Praegu on Eestis kümmekond notari kandidaati ja nende seast on seni alati leitud notar kas või ajutiseks asendajaks.

Ettepanekuid ja arvamusi oli  veelgi, aga need, mis ma teile ette kandsin, olid olulisemad. Aga seda põhimõtet õiguskomisjon ei toetanud ja sellesisulist muudatusettepanekut ei algatanud.

 Et nüüd otsad kokku võtta ja teie aega rohkem mitte raisata, loen ette ka komisjoni tehtud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks 2020, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 9.  detsembril 2002. Kõik need kolm otsust võeti vastu konsensusega. Minu poolt hetkel kõik.

10:19 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:19 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Advokatuur on samasugune mittetulundusühing nagu tuhanded, kümned tuhanded teised. Ma küsin, kas te arutasite ka seda, et nüüd, pandeemia ajal on arusaadav, et töövorm peab olema paindlik, võib otse kohale tulla või elektrooniliselt hääletada. Kas nii või naa. On ka selline võimalus, et hääletad kirjalikult enne ja kui sa oled sellise kirja saatnud, siis see tähendab kvoorumi arvestuses osavõttu. Kas lihtsalt iga MTÜ peab ise vaatama, kuidas ta sätestab, või on see praegu igal pool nii, et võib nagu enne saata kirja, et otsustad nii- või naapidi? 

10:20 Vilja Toomast

Kui te mäletate, siis me kevadel arutasime tsiviilseadustiku üldosa seadust ja seal kehtestati paljudele juriidiliste isikute organitele üldised põhimõtted üldkogude läbiviimiseks. Kui konkreetselt vastata, siis tegelikult kehtestab advokatuuri juhatus ja laiemalt üldse füüsilise isiku organi juhtkond korra, kuidas üldkogu läbi viiakse. Määratakse reeglid, kas see toimub ainult füüsilise koosolekuna või osaliselt füüsilisena ja osaliselt elektrooniliste abivahendite abil ja kuidas toimub ka hääletamine. Hääletamine, nagu ma ütlesin, on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvis 331.

10:21 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aivar Kokk, palun!

10:21 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt tänu sihukese pika ja selge ettekande eest! Aga sa alustasid sellest, et see eelnõu muudab advokaadi tasustamist. Kas riik sekkub advokaadi tasu määramisse? Või on see siis, kui riik tellib advokaadilt mingisugust teenust? Mida see tegelikult tähendab? Eelnõu üks oluline osa on advokaadi tasustamine, millest sa alustasid oma ettekannet.

10:22 Vilja Toomast

Kui ma ütlesin, et eelnõu puudutab advokaatide tasustamist, siis mul tõenäoliselt keel vääratas. Tegelikult puudutab see kohtutäiturite tunnitasu, mis on olnud väga madal, ja nüüd tunnitasu tõstetakse. On väike regulatsioon, et alates teisest tunnist tõuseb kohtutäituri tasu 40 euroni. Nii et kui ma rääkisin advokaatidest, siis mul keel vääratas. Tegelikult puudutab see kohtutäiturit.

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Aivar Kokk, teine küsimus palun!

10:22 Aivar Kokk

Sa märkisid ka, et komisjon tegi mõned parandusettepanekud. Äkki sa täpsustad seda, et õigusabi infosüsteemi määrus läheb nüüd ministri alluvusse. Kus see enne oli? Kes enne selle otsuse tegi? Kas see oli seadusesse kirjutatud või kuhugi mujale?

10:23 Vilja Toomast

Enne kehtestas selle advokatuur. See riigi õigusabi seaduse muudatus, mis me teeme, puudutab ennekõike advokatuuri advokaate. Ja see enne oli advokatuuri all, nüüd läheb üldiselt Justiitsministeeriumi haldusalasse.

10:23 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Henn Põlluaas, palun!

10:23 Henn Põlluaas

Te mainisite, et kohtutäiturite tasu on liialt madal. Minu meelest on vastupidi. Kui me räägime nende teenistusest, siis nad suudavad mingisugusest kümneeurosest liiklustrahvist lõpuks teha võib-olla paarisajaeurose, sest iga kirja saatmise eest küsitakse 20 eurot või rohkemgi. Kas te tõesti arvate või kas komisjon arvas, et nende sissetulek on liialt väike ja seda peaks suurendama?

10:24 Vilja Toomast

Aitäh! Nii Justiitsministeerium kui ka õiguskomisjon arvasid tõepoolest, et nende tasu on väike. Esiteks, see pole muutunud 20 aasta jooksul, aga hinnad on selle aja jooksul tõusnud päris palju. Nii et tõepoolest komisjon nõustus Justiitsministeeriumi ettepanekuga kohtutäiturite tunnitasu tõsta nii, et see vähemalt –täpselt nagu te ütlesite – kataks ära need kulud, mis on vajalikud kirjade väljasaatmiseks, alusmaterjalide kättesaamiseks jne. Väidetavalt praegu need tasud ei kata seda kulu, mis kohtutäituritel on, et oma tööd teha.

10:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

10:25 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ma küsin nüüd teistpidi. Kui sa sõidad liikluskaamera eest läbi ja ületad näiteks 3 km/h võrra või natuke rohkem lubatud kiirust, siis saad väikese trahvi, mis tuleb maksta Rahandusministeeriumi kaukasse. Kui sa millegipärast pole seda teadet märganud, siis varsti tuleb sulle kohtutäituri kiri ja nagu mu pinginaaber siin kirjeldas, kohe on naksti 20 eurot juures. Ja lõpuks läheb see arve väga suureks. Kui komisjon arvab, et see on okei, siis kas sina komisjoni liikmena arvad ka niimoodi, et notarid ei kuritarvita seda teenimisvõimalust? Ehk nad teenivad ülemäära palju, kas või nende liikluskaamerate trahvide puhul, kui  saadavad punase templiga kirju?

10:26 Vilja Toomast

Aitäh! Mina ei rääkinud notarite töötasust, see on hoopis teine teema, ma räägin kohtutäiturite töötasust, mille kehtestab riik. Mina soovitan lihtsalt, et kui olete seadust rikkunud, siis tuleb oma trahv ära maksta. See ongi hoiatustrahv ja sellepärast see ongi suhteliselt väike. See on hoiatustrahv, selleks et sa järgmine kord oleksid tähelepanelikum. Ja ei komisjonil ega ka ministeeriumil ei olnud sellele vastuväiteid. Need tasud tõesti on ajale jalgu jäänud ja need võiksid katta kohtutäiturite reaalseid kulutusi, selleks et nad saaksid oma töö lõpuni viia.

 

10:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole.

Eelnõu kohta on tehtud neli muudatusettepanekut ja me vaatame need siin üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek on samuti õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Kolmaski muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Ja ka neljas muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada seda täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 200 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja teine päevakorrapunkt on menetletud.


3. 10:26 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

10:26 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ja me läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Ma palun ettekandjaks maaeluminister Arvo Alleri. Enne, kui minister alustab selle päevakorrapunktiga, tutvustan lühidalt selle päevakorrapunkti menetlemise kava. Kõigepealt on maaeluminister Arvo Alleri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse ettekanne, samuti kuni 20 minutit. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kummalegi ettekandjale üks küsimus ja läbirääkimistel saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed. Arutelu lõpus Riigikogu otsust vastu ei võeta. Palun, minister!

10:29 Maaeluminister Arvo Aller

Austatud Riigikogu, Eesti kodanike esinduskogu! Põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toiduainetööstus ja toidukultuur on kogu Eesti elanikkonda ja territooriumi hõlmavad valdkonnad, millel oli ja on oluline osa Eesti maa- ja rannarahva ajaloolises identiteedis ning inimeste heaolu ja elukeskkonna, sealhulgas Eesti maastike kujundamises.

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ehk PõKa eelnõu on koostatud üle kolme aasta. Eelnõu sai algatatud 8. detsembril 2018 ja see töö on käinud viie ministri poliitilisel juhtimisel. Arengukava seob kokku üle 30 seni eraldi olnud arengudokumendi. PõKa koostamises on osalenud üle 500 oma ala asjatundja enam kui 150 esindusorganisatsioonist ning nüüd on mul au esitada teile ülevaade sellest arengukavast.

PõKa 2030 koosloomes sõnastatud visioon on: "Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!" See lõimib meie soovitud tulevikupildis kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu seosed. Üht ei ole ilma teiseta. Visiooni kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlust nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. Hea maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühte hoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse.

PõKa visiooni elluviimiseks sõnastati mõõdetav üldeesmärk. See on: "Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised." Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning tuleb rakendada uusimaid teadustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid.

Arengukaval on kaks alaeesmärki. Esimene alaeesmärk: tark ja kestlik maaelu, põllumajandus, toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Selle saavutamisega on seotud seitse lõimuvat tegevussuunda, sh põllumajanduskeskkond, taimetervis, loomade tervis ja heaolu, toiduohutus, kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine, maa- ja rannapiirkonna areng ning teadusinnovatsioon ja teadmussiire.

Teine alaeesmärk: kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise. See hõlmab ka vesiviljeluse tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arendusteemad on biomajandus, eksport, elu- ja looduskeskkond ning maapiirkonna terviklik areng.

PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavade tegevustega. Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 lõimida riigi eelarvestrateegia raamistikus ligi 30 seni eraldi seisnud valdkondliku arengukava eesmärke. Ühtlasi toetab PõKa 2030 oma valdkondades ja hajaasustusega piirkondades riigi keskse strateegia "Eesti 2035" ja ÜRO tippkohtumisel vastuvõetud tegevuskava "Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030" ning Eesti säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21" selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, Maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Arengukava on Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmiperioodi 2021–2027 planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa roheleppe meetme "Talust taldrikule" eesmärki liikuda Euroopa Liidus tervislikuma ja kestlikuma toidusüsteemi suunas.

PõKa üldeesmärgi saavutamiseks peavad põllumajandus- ja kalandussektor muutuma. Need sektorid ei hõlma ainult toitu, vaid ka põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse ja biomajanduse sekundaarsektorite tooteid ja teenuseid laiemalt. Globaalses konkurentsis püsimise eeltingimus on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on teha rohkem koostööd, sh eri sektorite vahel, kasutada uusimaid teadussaavutusi ja parimaid tehnoloogiaid. Eesti suudab mitmes sektoris (eriti piim, kala ja teravili) end ise hästi varustada, mistõttu jagub kodumaist toitu meile endile ja seda on võimalik mitmesuguses mahus eksportida.

Eestile on oluline, et suudame end ise pidevalt võimalikult mitmekesiselt põhitoiduainetega varustada. See tagab inimestele toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse nii hädaolukorras, eriolukorras kui ka elutähtsate teenuste katkemise korral.

Lisaks siseturu nõudluse katmisele tuleb leida toodetele uusi turge ning maandada põhilisi riske, olgu need tingitud tootmisest või turgudest. Arvestades turgude volatiilsust, tuleb luua piisavalt võimalusi kriisidega toimetulekuks.

Hea maaelu tagab eelkõige jätkusuutlik ja ökoloogiliselt toimiv Eesti keskkond. Tootmine ja keskkond toimivad üksteist vastastikku mõjutades, tootmine ei tohi käia keskkonna arvel. Kõigi PõKa eesmärkide keskmesse paigutub maal elav inimene ja pere, kes on teadlik tootja ja tarbija, kes teeb nutikat, hästi tasustatud ja motiveeritud tööd, hoiab elukeskkonda ning toimetab õnnelikult puhtas ja turvalises keskkonnas. Inimesi hoiavad maal kodu, kogukonna- ja omanikutunne. Asustuse säilimine maapiirkondades aitab tagada riigi julgeolekut.

Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguteemadega tegelevate partneritega. Elluviimist juhivad Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium.

Soovin siinkohal märkida, et olen üks 500-st PõKa koostamisel osalenud eksperdist, keda Maaeluministeerium kaasas, sest töötades Ida-Virumaa Talupidajate Liidu konsulendina, osalesin ma mitmes töörühmas. Ma tunnetan neid PõKas sõnastatud väljakutseid ja seda rahvast, kelle elule ja ettevõtmistele PõKas kokku lepitud tegevussuunad kaasa aitavad.

Austatud Riigikogu! PõKa 2030 üldeesmärgi ja kaheksa tegevussuuna eesmärkide saavutamist mõjutavateks läbivateks arendusteemadeks on arengukava koostamisel osalenud partnerite arvates biomajandus, elu- ja looduskeskkond, eksport ja maapiirkonna terviklik areng. Piltlikult öeldes on need PõKa 2030 neli ratast, millele annavad hoogu teaduse ja innovatsiooni tegevussuund, kestlik riigivalitsemine ja samuti nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi finantsvahendid.

PõKa koostajatel on kõrged ootused biomajanduse, elu- ja looduskeskkonna paranemise, ekspordi ja maapiirkonna tervikliku arengu osas. Ootused biomajandusele on seotud Euroopa Liidu riikide võrdluses Eesti suhteliselt hea varustatusega bioressursside osas, kuid kitsaskohaks on nende majandamisel loodav kasin lisandväärtus: töötlemata või vähetöödeldud toodangu ekspordi osakaal on suur.

Biomajanduse üks oluline suund on biojääkide ja kaassaaduste kasutuselevõtt, mis ei ole Eestis seni laialt levinud. Teadus- ja arendustöö ning teadmussiirde kaasabil tuleb saavutada tööstuslike biotehnoloogialahenduste loomine ja kasutuselevõtt põllumajandus- ja kalandussektoris, sh merevesiviljeluses. Vajalik on panustada esmatootjate sobivate bioväärindamistehaste rajamisse ja toetada vajalikku teadus- ja arendustegevust, sh piloot- ja näidisprojekte.

Koostajate ootused elu- ja looduskeskkonna paranemisele on seotud sellega, et Eestis on head eeldused keskkonnasõbralikuks toidutootmiseks. Tulenevalt loodusvarade olukorrast, kliimamuutustest ja ühiskonna ootustest peavad põllumajandus- ja kalandussektor loodus- ja elukeskkonda kasutades seda hoidma. Tähtis on tagada, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid, oht inimeste ja loomade tervisele oleks ära hoitud, maastikud püsiksid mitmekesised ja kliimamuutuste mõjuga arvestataks. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata lahendustele, mis võimaldavad põllumajandus- ja kalandussektoril vähendada taastumatute ressursside kasutamist ja vähendada toidukadusid ja raiskamist kõigis väärtusahela etappides.

Koostajate ootused ekspordi vallas on järgmised. Eestil on head eeldused toidukaupade eksportimiseks, ent konkurentsivõimeliste toodete loomiseks ja arvestatavate mahtude saavutamiseks on kodumaise tooraine töötlemise võimekuses ja mahepõllumajanduse tootlikkuses vaja arenguhüpet. Tähtis on tunda turgude eripärasid ja tarbijate eelistusi ning reageerida turunõudlusele. Tarbijate ootused toiduohutuse, loomade heaolu, tooraine, kasvukeskkonna puhtuse ja tootmise keskkonnamõjude suhtes muutuvad väga oluliseks. Neile vastamine ja selle hästi nähtavaks muutmine annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Ekspordi kasvuks on vajalik globaalne kauplemiskeskkond, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist koostööd ja kohalolekut.

Koostajate ootused maapiirkondade terviklikule arengule on veel kõrgemad. Maapiirkond on elujõuline, kui see on avatud ning suudab ära kasutada võimalusi, mis kaasnevad sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste muutuste ja suundumustega. Selleks, et maal oleks hea elada ja maapiirkonnad oleksid elujõulised, tuleb sealsete probleemide ja võimalustega tegeleda terviklikult. PõKa 2030 näeb ette toetusmeetmed elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklikuks arendamiseks, maapiirkonda elama asumiseks, noortele suunatud tegevuste edendamiseks, kogukonna rolli tugevdamiseks ja kohalikus elus kaasarääkimiseks, maaelu kuvandi ja maaelu rolli teadvustamiseks ning maapiirkonnas ettevõtluse edendamiseks.

Head Riigikogu liikmed! Viimaste aastakümnete regionaal- ja maaelupoliitika tulemusi arvudes vaadates võiksime täna tammsaarelikult pilgud koos tulevikku pöörata ja mõelda julgelt sellele, millised meie talud, maaettevõtted ja maa- ning rannaelu võiks olla aastal 2030. Kümne aasta pärast on elu maal tugevate ja sidusate kogukondadega, mitmekesise ettevõtlusega, arenenud, jõukas, kaunite maastikega, kõrgelt väärtustatud ja hea mainega ning seal on ruumi nii suurtele kui väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse. Omanikutunnet maal aitavad kasvatada toimivad pereettevõtted. Eesmärgiks on elukeskkond, kuhu soovitakse rajada nii oma kodu kui ka ettevõte. Kõige selle saavutamiseks annab PõKa 2030 oma panuse, kuid oluline on ministeeriumide koostöös luua seoseid riigi kohapõhise regionaal-, ettevõtlus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga laiemalt.

Muidugi tuleb selleks veel väga palju ära teha. Küllap olete teiegi maal ringi sõites märganud, et paljud elamised tahavad kohendamist ja roheleppe tuules ka energiatõhusamaks muutmist. Selleks vajavad nad kindlasti riigi tuge.

Kokku on PõKa 2030 üldeesmärgi, alaeesmärgi ja tegevussuundade eesmärkide tasandil ligi 70 indeksit ja mõjumõõdikut, millega keerukaid maamajanduse, looduse ja ühiskonna juhtimise protsesse mõõdetakse. PõKa 2030 vahehindamisel 2023. aastal on kavas ka mõõdikute asjakohasust parandada.

Austatud Riigikogu liikmed! Kindlasti on mõnedki teist mõttes juba küsinud, millised on need riigisisesed ja rahvusvahelised väljakutsed ning probleemid, mille lahendamisele PõKa 2030 koostamine kaasa aitab ja miks seda üldse vaja on. Lisaks eespool mainitud valdkonna arengudokumentide killustatuse vähendamisele oli PõKa koostamisel oluline Euroopa Liidu uue planeerimisperioodi eesmärkide ja sekkumiste riigisisene kavandamine. Kõige selle juures peame suhteliselt väikese riigi ja majandusena hoolikalt silmas pidama rahvusvahelist konteksti ning Eesti majandus- ja regionaalpoliitilisi võimalusi, unustamata seejuures olulisi Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulast lähtuvaid sihte: me peame tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ja seda kogu Eesti territooriumil.

Ülemaailmselt on põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstusega seotud valdkondades toimunud viimastel kümnenditel märkimisväärsed muutused. Peamiselt on need seotud suurenenud sissetulekute, uute tehnoloogiate, keskkonna seisundi, tarbijate hoiakute ja eelistuste muutumisega, kaubanduse liberaliseerimise, energeetika ja linnastumisega. Sellega on kaasnenud eelkõige tarbimise ja globaalse kaubavahetuse suurenemine, tootmise intensiivistumine ja kontsentreerumine.

Kliimamuutuste tõttu on keskseks teemaks tõusnud loodusressursside jätkusuutlikum kasutamine. Äärmuslike ilmastikutingimuste sagenemine ja globaalne soojenemine viivad suurte maa-alade kõrbestumiseni ning põhjustavad piirkonniti ulatuslikku veepuudust. Need suundumused võivad omakorda viia ressurssidega seotud konfliktideni ning suurema väljarändeni mõjutatud piirkondadest.

Eesti toimimiskeskkonda kujundab olulisel määral kuulumine Euroopa Liitu, mis on maailma suurim põllumajandussaaduste eksportija ja importija. Euroopa Liidu toidutööstuse toodang paistab silma kõrge kvaliteedi ning mitmekülgsusega. Euroopa Liidus kehtivad ranged toiduohutus- ning keskkonnanõuded toetavad Euroopa Liidu toidu positiivset kuvandit. Euroopa Liidu ühised poliitikad tagavad ühtsed turureeglid. Euroopa Liidus tervikuna on olulisim bioressursi, kõrvalsaaduste ja jäätmete tõhusam ärakasutamine.

Avatud ning ekspordile orienteeritud väikeriigina peab Eesti panema suurt rõhku rahvusvahelisele koostööle, nii mitme- kui kahepoolsete kaubandus- ja koostöösuhete arendamisele kui ka koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat rahvusvahelist teadmust globaalsete trendidega kohandumiseks ja uute turustamisvõimaluste avastamiseks. Peame muutlikus loodus- ja majanduskeskkonnas olema valmis maandama strateegilisi riske ning oma kogemustele tuginedes olema suutlikumad Euroopa Liidu võtmepoliitikate, sh ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika kujundamisel Eesti huvidele vastavaks.

Eesti üldise positiivse kuvandi loomisele aitab kaasa energiaabisse panustamine. Selle kaudu arendatakse välissuhteid ja luuakse täiendavaid kontakte, mis on toodete ning teenuste uutele turgudele eksportimise eelduseks.

Piiratud ressursside olukorras peab riik tagama toimiva majanduskeskkonna, mis tähendab eelkõige teadmistel põhinevaid ja eri sihtrühmadega läbi räägitud otsuseid, ühiskonna ootustele vastava õigusruumi ning kestlike toimimisnormide tagamist, strateegiliste riskide maandamisega seotud järelevalveteenuste pakkumist, samuti kaubandusvõimaluste avardamist. Tagastamatut abi tuleks kasutada eelkõige majanduslikult vähetootlike investeeringute puhul, näiteks kliima- ja keskkonnanõuete täitmine ning sotsiaalse ettevõtlusega seotud investeeringud maa- ja rannapiirkondades, kuid ka väikeste ettevõtete ja põlvkondade vahetusega seotud meetmete puhul. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada muid finantsinstrumente. Oluline on ettevõtjate teadlikum tegutsemine ja vastutuse võtmine riskide juhtimiseks. Eeltoodud konteksti taustal moodustab riigi sekkumisloogika üldise aluse era- ja avalike hüvede vahekord.

PõKa kaheksat tegevussuunda, mis annavad üldise lähenemise, suures pildis kokku võttes tuleb tähelepanu juhtida vastastikustele seostele. Need kaheksa koostöös sõnastatud suunda moodustavad Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguvajaduste ja eesmärkide keeruka, omavahel orgaaniliselt seotud terviku. See on meie esivanemate maa, meri, jõed, järved ja me kõik tahame, et meil oleks siin hea elada ja inimesed maal oleksid rahul oma tööga ja rõõmsad.

Austatud Riigikogu! Tänavu pärast PõKa 2030 eelnõu Riigikogule esitamist maailmas lahvatanud COVID-19 kriis ei ole olemuslikult PõKa koosloomes sõnastatud visiooni ega üldeesmärke muutnud. Soovin rõhutada, et PõKa 2030 koostamise käigus kaasasime tihedalt teiste ministeeriumide ja Riigikantselei eksperte, ettevõtluskeskkonna esindajaid, kogukonnaühendusi, ülikooliteadlasi. Arengukava lõppversiooni sõnastus on põhjalikult läbi räägitud ning saavutatud on konsensus. Ja lõpetuseks, austatud Riigikogu liikmed, rahvaesindajad, soovin rõhutada nelja mõtet.

10:49 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Austatud minister, ma katkestan. Kui palju te lisaaega vajate? Kaks minutit lisaaega, palun!

10:49 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Neli mõtet. Esiteks, käimasolev kriis on taas näidanud, kui oluline strateegiline valdkond on iga riigi jaoks kodumaine põllumajandus, kalandus ja toidutööstussektor.

Teiseks, ma usun, et me mõistame ühtemoodi: Eesti maaelu ja maamajanduse hoidmine ja kaasajastamine on suurel määral võimalik üksnes kõigi ministeeriumide, Riigikogu, ettevõtlussektorite, kogukonnaühenduste ja ülikoolide koostöös. Vaid üheskoos suudame seista selle eest, et elu Eestimaa kõigil 45 000 ruutkilomeetril edeneks ja areneks, et Eestimaa elaks.

Kolmandaks: on selge, et need inimesed ja nende ühendused, kes ühel või teisel viisil aitasid PõKa 2030 eelnõu koostada, aitavad ellu viia ka PõKa kokkulepitud eesmärke ja tegevussuundi. Elu on näidanud, et arengukavad, seadused ega ka raha ei tee ise midagi –inimesed teevad, kui nad on milleski kokku leppinud. PõKa 2030 on laiapõhjaline kokkulepe, elav arengudokument, milles oleme sõnastanud mõõdetavad eesmärgid ja tegevuspõhimõtted järgmisteks aastateks.

Neljandaks: soovin tänada kõiki viimase kolme aasta jooksul PõKa koostamisse panustanud ligi poolt tuhandet asjatundjat ja kaasmõtlejat enam kui 150 organisatsioonist, sh PõKa 2030 kaheksa tegevussuuna mõjude eelhindajaid Eesti Maaülikoolist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaid Hendrikson & Ko'st. Ja lõpuks tänan ka Riigikogu maaelukomisjoni liikmeid konstruktiivsete arutelude eest, mis on kestnud märtsist novembrini. Palju tänu ja jõudu koostöös Eesti maaelu ja maamajanduse edendamisel!

10:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Riina Sikkut, palun! 

 

10:52 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Aitäh põhjaliku ülevaate eest põllumajanduse ja kalanduse arengukavast! Kohe alguses on selgitatud ka koostööd Keskkonnaministeeriumiga ja põhjendatud, et koostööd on vaja sellepärast, et kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Mulle tundub kummaline, et Keskkonnaministeerium seotakse ainult kalanduse valdkonna juhtimisega. Rahvusvahelised kokkulepped näevad Eestile ette, et jagatud kohustuse sektorites tuleb kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 2005. aastaga 13% võrra vähendada. Meil on see praeguseks võrreldes 2005. aastaga hoopis kasvanud 17% võrra. Me peame 17%-sest kasvust jõudma 13%-se vähenemiseni. Aga arengukavas seatud strateegiline eesmärk leheküljel 17 tegelikult sellist vähenemist ette ei näe. Miks see arengukava ei ole võetud rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas?

10:52 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Kindlasti on võetud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitme vähendamine. Kui me räägime heitme vähendamisest koostöös Keskkonnaministeeriumiga, siis tõepoolest selle arengukava tegemisel oli põhiline koostööpunkt kalanduse osa. Kalanduse osas me saime erinevad kokkulepped ära tehtud.

Nüüd, selle heitme vähendamise numbri ma otsisin välja. Kasvuhoonegaaside heitme vähendamise siht oli jah 13%. Samas meil on alates 1990. aastast kasvuhoonegaasid vähenenud 50%. Jah, tõepoolest, aastail 2005– 2017 on suurenemine olnud 17%. Me saame arengukava selle eesmärgiga kindlasti täiendada. Ma panen selle kirja, ma arvan, et me saame selle sinna lisada.

10:54 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

 Peeter Ernits, palun!

10:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Härra minister! Taas huvitav lugemine, aga ma avastasin üllatusega, et siin on peatükid "Loomade heaolu" ja "Taimede heaolu" jne, aga ei ole peatükki "Maainimeste heaolu". On käsitletud igasuguseid muid asju, aga näiteks tööjõu valdkonda, tööjõu vajadust mina ei suutnud sealt leida. Meil on vaja põllumajandussektoris umbes 2500 võõrtöölist, võõrsulast, seejuures ainult piimasektoris 500 ringis ja maasikasektoris 2000 ringis. Kui uskuda Riigikontrolli hiljutist raportit, siis maa on tühi, tööjõudu ei ole. Aga siin selles kapitaalses arengukavas ei ole tööjõuressursside kaardistamisest mitte muhvigi. Kas te arvate, et arengukavas peabki nii olema, et loomade heaolu ja tervis on olulisem kui inimeste olemasolu või heaolu maal? 

10:55 Maaeluminister Arvo Aller

Kindlasti me ei arva, et inimene on väheoluline. Meie jaoks on oluline, et me põllumajanduse ja kalanduse arengukavaga saame seatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Kui me siin seaksime eesmärgi tööjõu osas, olgu see kohaliku tööjõu rakendamine või väljastpoolt tulnud tööjõu kasutamine, siis me seoksime selle arengukavaga ära. Meie eesmärk on anda ettevõtluskeskkonna loomiseks suunised, millised on kümne aasta pikkuse perioodi jooksul võimalikud toetusmeetmed, võimalikud sekkumised. Tööjõudu on siin tõesti mõnes peatükis suhteliselt vähe käsitletud, just ainult selles kontekstis, et meil tööjõuga on probleeme, eriti kvalifitseeritud tööjõuga. Aga tööjõu ja noorte järelkasvu panustamine on siin kirjas. Oleme märkinud, et oleks vaja rohkem praktilist haridust, praktiliste tegevuste kaudu noori maale ja maatööle tuua. Jah, eraldi peatükki tööjõu kohta tõesti ei ole.

10:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Metsoja, palun!

10:58 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Eesmärkide seadmisel tuleb tihti vastata küsimusele, mis probleeme me järgmise kümne aasta kontekstis lahendame. Just selles probleemi lahendamise kontekstis ma seda arengukava püüdsin lugeda. Ja tulengi tegelikult küsimusega sellesse kohta: ma näen üllaid eesmärke õnnelikest kogukondadest, tugevatest ettevõtetest maapiirkondades, rannaaladel, aga paraku ma ei näe kuskil võetavat eesmärki näiteks ühtsete pindalatoetuste ühtlustamiseks Euroopa Liidu sees. Me räägime turgudest ja uutest võimalustest, turureeglitest, aga seda, mida riik teha saaks, seda konkreetset eesmärki või probleemi lahendust ma ei näe. Ja mis veel tekitab muret: Riigikontroll on tulnud välja esmatähtsate avalike teenuste tulevikuvisiooniga. Riik ei saa maapiirkondades, sh rannaaladel olla esindatud ainult PRIA kaudu. Nendele küsimustele ootaks ka selgeid vastuseid. Kuidas kommenteerite?

10:58 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Mis ma oskan öelda? Kui me pindalatoetuste ühtlustamise kirjutaksime põllumajanduse ja kalanduse arengukavasse sisse –tegelikult on see teise dokumendi teema, see on Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika strateegia. Selle arengukava järgi me saame põllumajanduspoliitika ja kalandusfondide raha kasutamisel luua oma sekkumislehti, Eesti riigi siseseid. See on selline üldine ja suurem eesmärkide seadmine, kuhu me tahame jõuda. Ja selle eesmärkideni  jõudmise tagavad teised strateegialehed ehk Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja kalandusfondid. Nende järgi me teeme eraldi sekkumislehed ja nende sekkumislehtedega me tuleme Riigikokku, kus me anname ülevaate komisjonidele, milliseid sekkumislehti me planeerime põllumajanduse ja kalanduse arengukava eesmärkide täitmiseks.

Nüüd, et rannapiirkonnas on PRIA ainuke raha jaotaja, see on muidugi ülekohtune. Me oleme sellega nõus. Maapiirkonnas ja ka rannapiirkonnas võiksid panustada kõik fondid, on need siis erinevad sotsiaalfondid või ühtekuuluvusfondid. PRIA on praegu ainukesena kujunenud maapiirkonnas raha väljamaksjaks, makseasutuseks. Seda tehakse kohapeal erinevate tegevusgruppide kaudu, näiteks Leaderi või nn kala-Leaderi tegevusgruppide kaudu. Nemad teevad seda kohalikul tasandil. Kahjuks muude fondide kaudu tõesti praegu seda ei ole. Aga me tegutseme selles suunas, et luua ka teiste fondide kasutamise võimalusi analoogselt Leaderi tegevusgruppidega.

11:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

11:00 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan inimeste teemal. 11. novembril tutvustas riigikontrolör siin aruannet esmatähtsate teenuste pakkumise kohta Eestis. See aruanne oli hästi kriitiline ja tõi välja just demograafiaprobleemid, inimeste vähesuse. Kuidas te põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas neidsamu kitsaskohti näete? Miks noored peaksid maale tulema? Kas neil on seal kõik eluks vajalik olemas, alustades haridusest, karjäärivõimalustest ja kõigest muust? Kui te neid küsimusi arengukavas ei käsitle, siis minu meelest kõike seda muud, mis  selles arengukavas on, on väga keeruline realiseerida. Kui ei ole inimesi, siis ei ole ju ka tulemust.

11:01 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Tõepoolest õige tähelepanek, et kui ei ole inimesi, siis ei ole ka selle arengukava rakendajat. Seda arengukava on kolm aastat tehtud ja sellest probleemist, mille Riigikontroll välja tõi, on ka kolm aastat räägitud. Ühtpidi on sellest kõigest kahju, teistpidi on hea meel, et see nüüd ka Riigikontrolli auditi käigus välja tuli, kui käsitleti elutähtsaid teenuseid.

Arengukava eesmärgina me tahamegi seda, et inimesed tunneksid ennast maal, maapiirkonnas hästi, turvaliselt, ohutult ja saaksid ka arengukava toel tulevikuvisiooni, kuhu poole liikuda. Kõige parem oleks muidugi, kui nad loovad ise endale neis piirkondades töökohti. Kui nad maal elavad, siis peaks neil olema võimalik teha ka kaugtööd. Need eesmärgid ... Kui tegeletakse loomakasvatusega, siis on tähtis loomade tervis, kui taimekasvatusega, siis taimede tervis. Nende tulevikunägemuste või tulevikueesmärkidega on arengukava koostades väga põhjalikult tegeletud ja ma usun, et see annab inimestele võimaluse ja sihi maale elama minna.

11:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Liina Kersna, palun! 

11:03 Liina Kersna

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Näiteks Võrumaa omavalitsusjuhid on üheskoos kokku leppinud, et Võrumaa haridusasutused lähevad järk-järgult üle mahedale toidule. Minu küsimus on: kuidas see arengukava sellist ettevõtmist või mahetootmist üldisemalt toetab? Äkki te rõhutate selle veel üle?

11:03 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Mahetootmine on üks osa põllumajanduse ja maaelu suundumustest. Eesti mahepõllumajanduspindala on praegu 21%. Uue perioodi mõistes mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamine ja alustamine saab kindlasti erilist tähelepanu ja mahepõllumajandustootjatele kindlasti tulevad lisatoetused. Ning mahepõllumajanduslik töötlemine on just lisandväärtuse andmine. Sellise töötlemise ja ühistulise tegevusega kindlasti panustame uuel perioodil mahetoodangu tarbimise kasvu. Me oleme sellele mõelnud ja see saab ka uue perioodi rahastusskeemides kajastatud.

11:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun! 

11:04 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Lugedes seda arengukava võib näha, et teemad, mis puudutavad põllumajandust kui majandusharu ja eluviisi, on siin kajastatud üsna adekvaatselt. Aga kui me vaatame keskkonnakaitse aspekti, siis minu hinnangul on ambitsiooni kahetsusväärselt vähe, arvestades seda, et põllumajandusmaastikud moodustavad umbes veerandi meie pindalast, arvestades seda, et pool Eesti siseveekogude lämmastikusaastest pärineb põllumajandusest ja selle mõju nii liigirikkusele kui keskkonnale laiemalt on kahtlemata suure. Ja kui vaadata sellekohaseid indikaatoreid – siin oli mahetootmisest juttu, on CO2 koguemissioonist juttu –, siis mina küsin sellist asja. Leheküljel 17 on kirjas põllulindude arvukus: aastast 1990 on põllulindude arvukus kaks korda vähenenud. Te näete ette, et järgmisel perioodil see võiks edasi langeda, aga aeglasemas tempos, kui siiani on langenud. Kas ei oleks mõistlik siiski ambitsiooni selles valdkonnas tõsta? Põllumajandus võiks anda väärika panuse keskkonnakaitsesse.

11:05 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Põllulindude arvukuse vähenemine 1990. aastast alates on arengukavas tõesti toodud. Selle pidurdamiseks on praegusel perioodil ja ka eelmisel perioodil rakendatud erinevaid meetmeid. Keskkonnasõbraliku majandamise toetamise raames on käivitatud eraldi meetmed põllulindude leviku soodustamiseks. See tähendab seda, et üle ühe aasta on võinud rohumaa jätta niitmata, ja see on pidurdanud põllulindude arvukuse vähenemist.

Jah, tõepoolest ambitsioonikuse tõstmine võiks olla üks siht. Ma arvan, et me saame selle lindude arvukuse teema veel üle vaadata ja selle ambitsiooni täiendavalt lisada. Aitäh tähelepaneku eest! 

11:06 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

11:06 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsin kalanduse valdkonna arengukava kohta, konkreetsemalt Läänemeres kutselise kalapüügi kohta. Siin on väga head statistikat. Näiteks tuuakse välja, et traalpüügil on viimasel kümnendil püügivõimsust vähendatud. Seda eelkõige selleks, et kalavarusid kaitsta, aga muidugi ka seoses suure konkurentsiga Läänemereäärsetes riikides. No väga ilmekas number: aastal 2004 oli Läänemerel 153 kalalaeva, aastal 2018 ainult 31 laeva. Läänemere kaitsmiseks ja keskkonnaseisundi parandamiseks on mitmeid ambitsioonikaid projekte, aga eutrofeerumine jätkub. Saastumise protsessi tagasi pöörata pole nii lihtne. Mis perspektiivi te kirjeldate nendele meestele ja naistele, kelle hing ja ettevõtlik vaim kuulub kalandusele ja merendusele? Kas nende tulevik on vesiviljelus või kuidas?

11:07 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Läänemere kalanduses on kindlasti üks suund, nagu on siiani ikka olnud, rannakalurid ja ka traalpüük. Miks see on vähenenud? Põhjused on erinevad, püügikvootide vähenemine, samamoodi laevade efektiivne kasutamine, väljapüügivõimekuse suurenemine. Enam ei ole nii palju laevasid vaja. Ongi ettevõtluses oluline, et ühe laevaga toimetatakse efektiivsemalt.

Aga mida rääkida inimestele, kellele see on olnud ka sissetulek? No kui nad on tegevad traalpüügisektoris, siis seal toimub koondumine. Rannakaluritel on samamoodi, rannapüügisektoris on ka erinevad kvoodid. Rannapüügis suuri vähenemisi siiski ei ole olnud, pigem on kvoodid liikunud ühtedelt püüdjatelt teistele. Muidugi selle üleüldine vähenemine on toimunud, aga ma arvan, et rannakalanduses on tendents ühistegevusele, ühisele tegutsemisele piirkonnas. See annab ka lisandväärtust.

11:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heiki Hepner, palun!

11:08 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Mul on selline küsimus. Arengukavas püstitame ka eesmärgi kasvatada põllumajandusmaa pindala ja samas kliimamuutuste leevendamiseks kavandame või arvame, et oleks vaja suurendada metsamaa pindala. Teisalt on jälle üles tõstetud küsimus, et elurikkuse huvides oleks meil oluliselt rohkem juurde vaja soode pindala. Kuidas me selle dilemma lahendame? Mis on teie arvamus?

11:09 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Tõepoolest on sihttasemeks võetud miljon hektarit kasutuses olevat põllumajandusmaad praeguse 984 000 asemel. Mille arvel see võib tulla? Omal ajal oli arvestuslik pindala suurusjärgus 1,3 miljonit hektarit. Me ambitsioon ei ole jõudnud 1,3 miljonini. Osa sellest 1,3 miljonist on eelnenud aastatel metsastatud. Kui metsamaad on suurusjärgus 2 miljonit hektarit, siis põllumajandusmaa suurendamine 1 miljoni hektarini võiks olla proportsionaalne samm, et põllumajandustootmine, toidutootmine tagaks Eesti toidujulgeoleku. 

11:10 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andrus Seeme, palun!

11:10 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes te rääkisite, et elu maal aastal 2030 on palju väärt ja jõukas. Väga hea eesmärk! Aga täna me räägime pidevalt ääremaastumisest. Siin on juba räägitud ka, et teenuste pakkumine võib väheneda, et trend on sinnapoole. Kuidas see arengukava aitab vältida, ära hoida ääremaastumist ja säilitada teenuseid maal?

11:10 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, arengukava koostamise käigus on kogu aeg needsamad probleemid üleval olnud: inimeste äraminek maapiirkondadest ja ääremaastumine. Selle arengukava eesmärgi me ikkagi sisustame selliselt, et inimestel oleks tahe tulla oma juurte juurde, oleks vajadus tulla maapiirkonda, teha oma ettevõtlust ning alustada tegevust, saades selleks võib-olla ka PõKa 2030-st ideid, kuidas kohapeal toime tulla. Aga ma arvan seda, et ääremaastumise teema on väga oluline ja sellele tuleb tähelepanu juhtida. Mina usun, et lähtudes PõKa 2030-st ja "Eesti 2035" arengukavast, me suudame koos töötades Eesti riigi inimeste maapiirkonnas olemist veel rohkem kinnistada ja sellega tagada nii Eesti riigi toidujulgeoleku kui ka üleüldise julgeoleku.

11:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selle päevakorrapunkti menetlemisel on igal Riigikogu liikmel võimalus kummalegi ettekandjale esitada üks küsimus. Kaido Höövelson, palun!

11:12 Kaido Höövelson

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Vesiviljelussektori tohutu potentsiaal oli kirjas juba vesiviljelussektori arengustrateegias 2014–2020. Avamere vesiviljelejate suurimaks probleemiks on, nagu ma olen aru saanud, Keskkonnaministeerium, kes menetleb hoonestuslube ebaebamõistlikult pikalt. Näiteks Ösel Harvest ootas kuus aastat. No on ebamõistlik! Ja nii mõnigi firma on Keskkonnaministeeriumil praegu veel n-ö ootejärjekorras. Olgem ausad, see pärsib tugevalt ettevõtlust maapiirkondades. Kolleeg Andrus Seeme enne küsis ääremaastumise kohta. Ühe käega anname MES-i kaudu laenu investeeringuteks ja teise käega siis paneme pidurit: "Oodake nüüd oma hoonestusluba!" Ebamõistlik! Kas PõKasse võiks olla sisse kirjutatud ka ametnike vastutus arengukavade toimimise eest? Ja kas see tohutu potentsiaal jääb ka kuni aastani 2030 lihtsalt potentsiaaliks?

11:13 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Arengukava eesmärkide seadmisel me kindlasti lähtusime olukorrast ja võimalikust potentsiaalist. Selle kümne aasta jooksul me tahaks seda potentsiaali hakata rakendama. Meil on tohutult tublid inimesed, tohutult head ettevõtjad nii põllumajanduses kui ka kalanduses. Et mitte pärssida nende ettevõtlusaktiivsust, tuleb kindlasti vaadata üle erinevate kasutuslubade andmise protsessid ja kasutuslubade menetlemise ajad, et puhtalt bürokraatiaga ei tekitataks ettevõtjatele takistusi oma ideede elluviimisel ja potentsiaali rakendamisel.

11:14 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ivari Padar, palun!

11:14 Ivari Padar

Aitäh! Härra minister! Kindlasti on väga suur töö ära tehtud ja õige väärikas dokument meie ees. Aga selliste arengudokumentide ja strateegiadokumentide häda kipub olema see, et kui need tehakse valmis ja nad lendavad riiulisse, siis neid nagu päriselus aluseks ei võeta. Tihtipeale kipub see nii olema. Ma loodan, et selle dokumendiga seda ei juhtu. Ja nüüd ongi küsimus. Kui me vaatame kas või lehekülge 77, vaatame seda, kui palju on erinevaid selle teemaga seotud valdkondlikke arengukavasid, siis näeme, et  neid on hästi palju, üle 30. Ja pooled, ma vaatan, on nagu selle aastaga ühel pool, nad lõpevad ära. Milline on tulevikunägemus? Kuidas need valdkondlikud arengukavad seostatakse? Kas uusi valdkondlikke arengukavasid tuleb juurde? Kuidas nad suhestuvad selle PõKaga? Milline on teie vaade, kuidas teha nii, et see dokument jääks väärikaks, et selle hea edasiarendus oleks strateegiakava ja sellega suhestuksid valdkondlikud arengukavad seal, kus seda on tõesti vaja?

11:16 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Nii nagu ma oma sõnavõtu alguses ütlesin, selle dokumendi eripära on see, et valdkondlikud arengukavad on toodud selle alla. See PõKa ongi konsensus, kõikide nende 30 ja osaliselt sel aastal lõppevate ja osaliselt eelmisel aastal lõppenud arengukavade katusdokument. Sellepärast on ka neid osalejaid nii palju olnud, nii palju organisatsioone on kolme aasta jooksul oma sõna öelnud 2017. aastast. Tõepoolest, kõigi eelmiste tublide ministrite eestvedamisel on seda arengukava koostatud. Kõik need 30 arengukava – osa lõpeb sel aastal, osa lõpeb 2021. aastal või 2023. aastal – kajastuvad praeguses PõKas, põllumajanduse ja kalanduse arengukavas. Need suhestuvad sellega täpselt nii. Ja see arengukava ei jää seisma, sest põllumajanduse ja kalanduse arengukava alusel koostatakse uue perioodi sekkumisi Euroopa Liidu vahenditest meetmete tegemisel. Need on need eesmärgid, kuhu me tahame jõuda. Ja Euroopa Liidu vahendid on abiks põllumajanduse ja kalanduse arengukava elluviimisel.

11:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Leo Kunnas, palun!

11:17 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt tänan väga hariva ettekande eest! Aga minu küsimus puudutab seda valdkonda natuke kaudselt ehk siis kriisi- ja sõjavarusid, toiduvarusid. Me ei peaks ju mingit eraldi kava nende loomiseks koostama. Kas seda teemat ei peaks ka siin arengukavas käsitlema?

11:18 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Toidujulgeoleku ja kriisivarude tagamiseks on loodud eraldi varude agentuur. Selle kaudu käib varude loomine. Siin arengukavas me kajastame toidujulgeolekut ja kriisiaegset toidutootmist, et me suudaksime kriisiaegadel ja eriolukordades toota riigile vajalikud toidukogused. Toidukoguste tootmine ja eriolukordade ajal toidujulgeolek on arengukavas kajastatud. Oluline eesmärk ongi tagada ka eriolukorras Eesti rahva toitmine.

11:18 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse.

11:18 Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Head külalised! Nagu minister oma ettekandes märkis, on tegemist ligi 30 arengukava kokkuvõtmisega ühes arengukavas ja strateegiadokumendis kuni aastani 2030. Osalejate hulk, kes selle arengukava väljatöötamisel osalesid, oli muljetavaldav: oli üle 100 ettevõtte ja ligi 500 eksperti, mis tegi selle arengukava ettevalmistamise, siia saali toomise protsessi väga pikaks.

Kui veel paar sõna selle ettevalmistusprotsessi kohta öelda, siis vähemalt need, kes selles protsessis osalesid, pidasid kaasamist väga positiivseks ja olid kaasamisprotsessi kui sellisega selgelt rahul. Seda näitasid ka tagasiside uuringud. Teine oluline markeering on see, et kui üldiselt bürokraatia võtab vastu arengukavasid, siis selle dokumendi eripära on see, et kuna sektori esindajad, kellest väga paljud selles valdkonnas tegutsevad, on selle heaks kiitnud, siis võib eeldada, et koos suudetakse see ka ellu viia.

Sissejuhatuseks ma esitan statistika huvides teatud kronoloogia. Tõepoolest, me alustasime selle arengukava aruteluks ettevalmistamist k.a 17. märtsil, kui komisjoni ettekandjaks määrati siinkõneleja. 9. märtsil oli järgmine kogunemine, kui me kohtusime Maaeluministeeriumi esindajatega. Järgmised istungid olid 11.05., 18.05., 9.06. ja 21.09., mis näitab seda, et selleks, et komisjonil tekiks parem ülevaade sellest protsessist ja saadaks aru küsimustest ja probleemidest, mida selle arengukava koostamisel käsitleti, me pidime tegema õige mitu istungit. Me jagasime need istungid enam-vähem valdkondade kaupa gruppidesse: olid ettevõtjate teemad, mille arutelul osalesid ka sektori esindajad, olid esindusorganisatsioonid, keskkonnateemad, ülikoolid. Ja kui vaadata neid küsimuste pakette, mis meil üles kerkisid, siis osa nendest olid täpselt samad, mida head inimesed ka siin saalis mõni hetk tagasi juba markeerisid.

Üks suur valdkond oli kindlasti tööjõud – tööjõuküsimused mitmest aspektist. Käsitlusel polnud mitte ainult see, et meil on riigisisesesed järelkasvu ja regionaalsed tööjõu saamise probleemid, vaid arutasime ka hooajatööliste ja üldse välistööjõu teemat. Seda teemat arengukavas tõepoolest selles võtmes ja suures mahus käsitletud ei ole.

Auväärt minister tõi meile siin välja ka mõned selgitused, aga sedasama tööjõu, järelkasvu ja toidujulgeoleku vähest käsitlemist arengukava koostamisel kritiseeris ka maaülikooli esindaja Ants-Hannes Viira. Tööjõud on kindlasti teema, mis vajab tähelepanu. Me võib-olla natukene ka pidurdasime selle arengukava edasiliikumist, kuna ministeerium ei tahtnud neid muudatusi sisse viia. Ja ta jäigi  enda seisukohale peaaegu lõpuni truuks, öeldes, et kuna selle arengukava ettevalmistamise protsess on olnud nii pikk ja ta on saanud kooskõlastuse nendesamade ekspertide käest, kes on selle koostamises osalenud, siis enne valitsusse minekut ei ole mõistlik muudatusi teha. Küll lubati tegeleda eraldi tööjõu-uuringuga selles sektoris ja kasutada saadud andmeid kolme aasta pärast vahehindamisel. Minu arvates on see oluline.

Teine küsimus, mis meil komisjonis üles kerkis, oli seotud arengukava materiaalse ehk rahalise poolega ja selle elluviimise võimekusega. Asi on selles, et iga arengukava vajab selgelt finantsilisi vahendeid, et püstitatud eesmärke ellu viia. Ministeerium vastas niimoodi, et nii pikas perspektiivis eelarve vahendite täpne planeerimine on keeruline, kohati peaaegu võimatu. Seepärast on analüüsitud seda, milline on eelmiste perioodide rahastus olnud, millised on saadud kogemused, milline on võimalik Euroopa Liidust tulev rahavoog, ja püütud seda aastate peale ära jagada. Kümne aasta peale on seda peaaegu vist 4 miljardit, kui ma õigesti mäletan.

Aga mis on oluline ja millele minu arvates on vähe tähelepanu pööratud nii selle arengukava finantsvaate planeerimisel kui ka tänase valitsuse poolt riigis tervikuna, on see, et uuel perioodil  kasvab märgatavalt kaasfinantseerimise kohustus, ja seda ka põllumajanduses. Kaasfinantseerimise kohustus puudutab eriti just maaelu arengukava rahastust ehk on seotud teise sambaga. Sellest, milliseid strateegilisi otsuseid teevad ministeerium ja valitsus tervikuna – kas liigutatakse neid võimalikke summasid kahe samba vahel –, sõltub väga palju ka see, millist suunda arengukavas saab rohkem toetada.

Kui ma õigesti mäletan, siis auväärt minister nimetas ühte sekkumisviisi sekkumislehtedeks. See tegelikult tähendab seda, et ühise põllumajanduspoliitika strateegia kava annab võimaluse nendel aastatel kas aastate kaupa või natuke pikema perioodi jooksul teatud tegevusi suunata.

Hästi oluline on see – ka siin saalis kõlas küsimus selle kohta –, mis on saanud arengukavadest, mis on praegu lõppemas või juba lõppenud. Küsiti selles kontekstis, millised on teadmised, mis me tänu nendele arengukavadele oleme omandanud, ja kas need on sellesse dokumenti sisendina sisse saanud. Minister küll oma vastuses jättis mulje, et nende arengukavadega alusel toimunud areng on siia sisse pandud, aga mulle jäi mulje, et see on rohkem selles võtmes, et me oleme arengukava eesmärgid niimoodi sidunud, et mitte dubleerida. Me tahaksime, et tehtaks auditit, kuidas kas või perioodi 2014–2020 maaelu arengukava eesmärgid on suudetud ellu viia ja kuidas me selleni oleme jõudnud. See on minu arvates hästi oluline, me peaksime selle kindlasti ära tegema.

Kui nüüd vaadata seda konkreetset arengustrateegiat, siis sellises suures pildis on välja toodud viis mõõdikut. Üks on põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ja toiduainetootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta, kolme aasta liikuv keskmine. Tegu teatud lisandväärtusega, mille algtase on võetud aastatel 2016–2018. Meie tabelites on see 25 101 eurot. Sihttase 2030. aastal peaks olema 29 100 eurot. Teine oluline näitaja on põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi-impordi väärtuse suhe. Siin on algtase 0,74 ja sihttase 2030. aastal 0,82.

Milles on küsimus? Kui me vaatame põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi-impordi suhet, siis näeme, et see on meie jaoks negatiivne. See tähendab seda, et me impordime rohkem kõrgema lisandväärtusega tooteid sisse ja see tekitab meile miinuse. Seatud sihttase näitab eesmärki, et me järgmise kümne aasta jooksul suudame selle keerata positiivses suunas ehk me veame vähem välja nn tooret ja suudame kohapeal toorainest toota kõrgema lisandväärtusega tooteid ja neid välja vedada. See käib ka vahetoodete kohta: me võiksime neid väärindada ja toota ise lõpptooteid, mida tarbijatena kasutame.

Loomulikult, miks me neid arengukavasid teeme: me soovime, et meil oleks Eestis pakkuda kodumaist hea kvaliteediga toitu. Üks mõõdik on ka see, et kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal on praegu 74%. Me soovime selle 2030. aastaks viia 75%-ni. Kindlasti võib tekkida küsimus, kas see pole liiga vähe ambitsioonikas. Ühed ütlevad, et kindlasti mitte. Kui me hindame pikaajalist tarbijate käitumist, siis märkame, et valmisolek on alati suurem kui see, mis meil tegelikult ostukorvi satub. Ja selle tõttu võib-olla ei ole julgetud seda sihttaset kõvasti tõsta.

Toiduohutuse baromeeter – seal on 22 komponenti. On selge, et toiduohutus peab olema. Selles kontekstis on näha, et see peab olema maksimaalne. See tegelikult tähendab seda, et kontrolli tulemusena selguvate negatiivsete proovitulemuste osakaal peab olema minimaalne. Seega palju sõltub proovide hulgast, mida võetakse, kui tegu on võimaliku ohuga inimeste tervisele.  

Nüüd keskkond. No keskkonnast juba oli juttu. Praegu mõõdetakse kasvuhoonegaaside heidet, võrreldes seda  põllumajandustoodangu väärtusega ja kasutades näitajat tonni 1000 euro kohta.  2007. aasta koefitsient oli 2,5. Me soovime selle viia allapoole, et see oleks väiksem kui 2,5. Ajalooliselt on tegelikult selline huvitav asi, et väga suur osa sellest heitmest või saastast –ükskõik, kuidas me seda nimetame – on seotud loomakasvatusega.  Loomakasvatus iseenesest on meil kasvanud ja nüüd me üritame seda näitajat teisendada loomühiku peale. See tähendab seda, et me tahaksime vähendada saastet loomühiku kohta, aga see tase ei alane nii jõuliselt, kui me soovime. Küsimus on ka selles, et me peame pidevalt balansseerima ettevõtte võimekuse, ellujäämise võime piiril. See tegelikult tähendab arvestamist, kui palju meil on võimet ka toetusmeetmeid kasutades investeerida keskkonnanõuete täitmisse, et tootmine oleks keskkonnasõbralikum. Ja teine vaatepunkt on see, kui palju raha jääb pärast kõikide nõuete täitmisega seotud ja muude kulude tegemist põllumehele ehk maaettevõtjale kätte. See balanss ei tohiks paigast ära minna. Ja selle koha pealt võib öelda, et Eesti on nii mõnegi näitajaga ilmselt Euroopa keskmisest paremal tasemel.

Kui markeerida veel midagi, siis meil oli ka kohtumine maheettevõtjatega. Nemad viitasid, et nende arvates on mõned mõõdikud natuke puudulikud, mõningatel juhtudel aga on kooskõla mõõdikute ja eesmärkide vahel selge. Ja mõningaid asju, mis rohemaailma eestkõnelejatele tunduvad täiesti loomulikuna, on arengukavas kirjeldatud kui suurt väljakutset ja tarka teadmist.

Kui need arutelud olid meil jõudnud lõpufaasi, siis me loomulikult pidime tegema ka menetlusotsused. Nende otsuste tulemusena jõudis see arengukava täna teie ette saali, head kolleegid. See otsus võeti maaelukomisjonis vastu konsensusega. Ma tean, et meie head abilised maaelukomisjonist praegu protokollivad ja vaatavad üle teie küsimusi. On nimelt kokkulepe, et teatud ettepanekud, enne kui dokument läheb valitsusse, peavad saama Maaeluministeeriumilt vastused ja selgitused. Nii et kõik, kes täna siin saalis kaasa mõtlesid ja tahavad peale arutelu kiiresti saata maaelukomisjonile ettepanekuid, saavad seda teha. Minister juba lubas osa ettepanekuid arvestada, osa aga kaaluda ja vähemalt nendele reageerida.

Sellega ma oma kerge ülevaate lõpetan. Aitäh!

11:34 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Andres Metsoja, palun!

11:34 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleeg! Tänan selle ülevaate eest! Küsimus tuleb kalanduse valdkonna kohta, eelkõige sellest vaatevinklist, et igipõliselt on räägitud kalapüügiõiguste rohkusest ja ressursi nappusest. Arengukava teadupärast on selline dokument, mis peaks andma sisendi eelarvestrateegiasse. Just nimelt rannakalanduse edukuse alus on ühtpidi see, et oleks kala, mida püüda, ja teistpidi see, et oleks õigus seda püüda. Ma saan aru, et seda ahistamist, eriti püüdja seisukohalt, on kogu aeg käsitletud nii, et püügiõigusi on palju ja riik peaks tegelikult osa püügiõigusi turult kokku korjama, neid mis iganes viisil võõrandama. Kas seda teemat ka arutati? Tegelikult see on ju kõige põletavam probleem, kas või Peipsi puhul, kus ressurssi lubatakse jällegi vähem välja püüda.

11:35 Urmas Kruuse

Aitäh! Kui me mõtleme maaelukomisjoni aruteludele nendel konkreetsetel kuupäevadel, kui me neid tegime, siis laias laastus seda teemat ei arutatud. Küll oli meil jutuks – minu arust Heiki Hepner oli see, kes seda küsis, kui ma õigesti mäletan –individuaalkvootide sisseviimine või määratlemine selles arengukavas ja võimalik sellest tekkiv mõju.

Tõsi on ka see, et meil maaelukomisjonis käivad praegu nn paralleelarutelud. Ka täna on komisjonis Keskkonnaministeeriumi esindajad ja me arutame sedasama individuaalkvootide ja nn olümpiapüügi võimalikkust, kaasa arvatud Peipsil. Kas kellegi käest kvooti ära võtta või kas riik võiks ja saaks teatud mahtusid oksjonile panna, võõrandada või ümber mängida – teoreetiliselt on need võimalused olemas. Aga ma väidan täna seda, et nendes aruteludes ei ole jõutud selleni, et oleks võimalik seda ratsionaalselt arutada.

Kui me vaatame tänast seisu, mis puudutab individuaalkvoote ja nn olümpiapüüki, siis seal on üks oluline argument, mida osapooled üksteise vastu välja mängivad. Ja see on seotud sellega, et olümpiapüük ühelt poolt justkui survestab võidurelvastumist. Võidurelvastumine tähendab seda, et kui stardipauk käib, siis sööstavad kõik vete peale ja üritavad sealt maksimaalselt välja võtta. See omakorda sunnib ettevõtjaid nagu üle investeerima, et selleks valmis olla. Teiselt poolt võib kala lisandväärtus, väärindamine selle tõttu kannatada. Kui need asjad on läbi võetud, siis ma arvan, et ühel hetkel tullakse selle juurde. Aga selle arengukava raames me selleteemalist arutelu laias laastus ei teinud.

11:35 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urve Tiidus, palun!

11:37 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eestis on nii nagu paljudes teisteski riikides traditsioon, et põllumajanduses ja üldse maaelus valitseb teatud perekondlik järjepidevus. Lapsed võtavad üle vanemate töö, arendavad edasi nende unistusi ja enda unistusi. Minister siin ütles, et kümne aasta pärast on meil maal sidusad kogukonnad. Kui te nüüd selle arengukava ette võtate, siis mis sõnumi see valdkondade arengukava annab nendele noortele, kes praegu võib-olla kõhklevad, kas võtta isa töö üle, kas jääda karja kasvatama kümne aasta pärast? Mis sõnumi see valdkondade arengukava annab nooremale põlvkonnale? 

11:38 Urmas Kruuse

Aitäh, hea küsija! Ühelt poolt võiks öelda, et iga sellise dokumendi ilu ja jõud ja väärtus peitub vaataja silmades. Aga üks on kindel: see dokument tahab luua teatud raamistiku, mis annab aimu, millises suunas on võimalik liikuda. Ja siin on markeeritud ka noorte tööjõu probleem, kuigi seda ei ole nii palju markeeritud, kui võiks olla. Ma viitasin sellele ka maaülikooli eksperdi hinnangust rääkides.

Me oleme püüdnud nende nn sekkumislehtede ja muude strateegiadokumentide kaudu toetada eeliste andmist noortele ettevõtjatele, noortele põllumeestele – kuni 40-aastastele näiteks. Aga mis võiks anda kindluse? Ühelt poolt peaks kindlust andma see, et toidunõudlus maailmas ei vähene, vaid kasvab – see peaks andma. Kui ma tahan kuskil sektoris toimetada, siis ma pean arvestama seda, kas nõudlus selles on kasvav või kahanev. Selle koha pealt võiks öelda, et nõudlus kasvab. Tõsi, selle nõudluse kasvades me jõuame väga kiiresti keskkonnaküsimusteni, surveni keskkonnale.

Ja mida võib-olla kuigi palju ei ole käsitletud, on nn toidu raiskamine, kaod. Kui me teame, et maailmas toidukaod on ligi 30%, siis tekib mõte, et enne kui mitukümmend protsenti uut toodangut juurde teha, peaks ära kasutama selle, mis meil ressursina juba on ühel hetkel maast välja võetud, aga ei ole suudetud toidulauale tuua. See võiks olla väga positiivne.

See trend, millele te väga õigesti viitasite, on kahjuks või õnneks ülemaailmne. Kui kohtuda erinevate riikide esindajatega erinevatest nurkadest üle maailma, siis see küsimus, kuidas tootmine järglastele pärandada, kuidas noored võtaksid majandamise üle – see probleem on igal pool. Ka selle tõttu ei käsitleta põllumajandustoetusi enam ainult laias võtmes – nimetame neid siis otsetoetusteks –, et, ma ei tea, eraldame 200 eurot hektari kohta. Toetused on läinud hulga sotsiaalsemaks, need haaravad ka meetmeid, mis lisaks ettevõtluse võimekusele ja turvatundele peavad kasvatama ka sotsiaalseid väärtusi. Me näeme seda mitmel viisil. 

Ja muidugi maine: me peame alati küsima, kas põllumajanduse maine on hea. Põllumajanduse maine headusse saavad panustada kõige rohkem sektori esindajad ise. On ju tõsi, et kui vaadata televiisorist kogu maailmas sündivat, siis võib küsida – ka noored on vahel küsinud –, miks kogu aeg põllumehed nõuavad toetusi. Kogu aeg on traktorid tänaval. Kas see mõjub mainele hästi või halvasti? Ühed ütlevad, et kindlasti võib see noorele inimesele halvasti mõjuda, aga kui me vaatame statistikat, kui me vaatame seda lihtsat paljuvihatud Exceli tabelit tulude-kuludega, siis me näeme tegelikult seda, et kui toetusi ei oleks –sealt on küll muidugi investeeringud välja arvatud –, siis üldjuhul oleks tulusus miinusmärgiga. Mis tegelikult tähendab seda, et need toetused, mida me täna laias laastus rakendame, annavad võimaluse tulusust tõsta. Tõsi, sellest arvestusest on välja arvatud investeeringutoetused.

11:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:42 Jevgeni Ossinovski

Austatud ettekandja! Ma proovin kaks küsimust ära mahutada. Esimene puudutab CO2 heite vähendamist. Te rääkisite loomakasvatusest, aga üks tegur, mille on kliimaambitsioonide tõstmise analüüsis SEI Tallinn välja toonud, on muldade lupjamine. Ma vaatan seda arengukava ja siin on ainult üks lause punktis 117 selle kohta, et seda võiks kaaluda ja otsida võimalusi. Kas komisjonis arutati, et selle võiks süsteemselt eesmärgistada ja seda ka vastavalt toetada? 

Teine küsimus puudutab liigirikkust ja poollooduslike maade hooldamist. Meil oli aastaks 2020 eesmärk 45 000 hektarit, praegu on umbes 30 000 hektarit, aga uut indikaatorit uues arengukavas ei ole. Põllumajandus-kaubanduskoda on sellele tähelepanu juhtinud. On vastatud, et see tuleb riigi eelarvestrateegia programmi. Vaatasin seda programmi, seal pole ka seda eesmärgistatud. Mille pärast on poollooduslike koosluste hooldamise pindala eesmärk sellest arengukavast välja kukkunud, ehkki ökoloogid on selle vajadusele tähelepanu juhtinud?

11:43 Urmas Kruuse

Aitäh! Ma proovin järjest vastata. Esimese küsimuse aus vastus on see, et päris sellisena, nagu auväärt Riigikogu liige oma küsimuse esitas, me seda teemat käsitlenud ei ole. Samas on selge, et kui me räägime lupjamisest, siis vahest ma eksin, aga see on ikka eeldanud ka teatud kooskõlastust, luba selleks, et seda saaks teha. Aga kui te mäletate, siis Eesti eesistumise ajal korraldati üks konverents, mis oli seotud muldadega, muldade kaitsega ja nende loomuliku nn võimekusega olla viljakas. Sellele on tähelepanu pööratud küll, aga konkreetse mõõdiku kohta ma kahjuks ei oska midagi öelda.

Teine asi on see, mis puudutab Eestit üldse. Eestis on ligi 20% mahepõlde ja üks tõsiasi, mis mahepõllundusega seotud on, on see, et sealt ei tule toodangut sellisel määral, nagu me eeldame. Üldiselt on tegemist minu arvates ka keskkonnahoiu suunaga. Me oleme mahepõllumajandust toetanud, et teatud saadusi mahedalt kasvatataks, paraku küll see toodang ei jõua alati mahedana lauale.

Aga mis puutub erinevatesse kooslustesse, siis ma eeldan – ma pigem ei julge seda raudselt kinnitada –, et kui me vaatame üldse Eestis olevaid kooslusi, siis erinevate koosluste osakaal võrrelduna teiste Euroopa riikidega peaks Eestis olema keskmisest parem. Aga see ei tähenda muidugi seda, et meie ambitsioonid ei võiks olla veel suuremad. Meie näitajad võiks Euroopa keskmistest veel kõrgemad olla, kui me nii oleme kokku leppinud.

11:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Peeter Ernits, palun!

11:45 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Need üldprobleemid on ju selgelt teada: tööjõud on piiratud ja toetused samuti piiratud, nende jagamine on problemaatiline, on valed signaalid, näiteks mahepedaalile vajutamine, aga nagu sa hetk tagasi ütlesid, sel toodangul pole nagu turgu. Ja lisaks veel Euroopa rohenõuded, mis muudavad olukorra veelgi keerulisemaks. Aga minu küsimus on selline. Kui nüüd need 100 lehte kokku võtta – ilus jutt kõik. Ent mis olid komisjonis need põhilised aktsendid ja murekohad, mida võiks välja tuua? Ja võib-olla ka selline küsimus: mis teemat nagu ei arutatud, aga mis sinu meelest on oluline?

11:46 Urmas Kruuse

Aitäh! Mõned asjad, mida arutati, ma markeerisin juba ära. Tõsi on see, nagu ka hea küsija viitas, et tööjõu probleem on terav. Miks me selle püstitasime, on seotud võimalusega, et tööjõu probleem võib mõjutada arengukava eesmärkide täideviimist. Eriti teravalt tuli see ilmsiks sellel aastal aiandussektoris, kuhu hooajatöötajaid väljast appi ei lubatud. Selle tõttu me arvasime, et see peaks olema lahendatud. Nagu ma enne ütlesin, ministeerium sellega lõpuni nõusse ei jäänud. Aga tööjõu puudusel saab mõju olla.

Miks ma sellest räägin? Ma räägin sellest ühe näite toel. Käesoleval eelarveperioodil me investeerisime maksumaksja raha toetuste näol selleks, et aiandussektoris tekiksid uued lisandväärtuse loomise võimalused. See puudutas katmikalasid, see puudutas investeeringuid hoidlatesse. Ja kui nüüd selgub, et tööjõudu vajalikus mastaabis kasutada ei saa, siis see tähendab seda, et need, kes rajasid selle riigi signaali tulemusena mitmekümnete hektarite kaupa põldu, peavad ümber struktureerima. Kas see on mõistlik? Selle tõttu me tahtsime nendele küsimustele vastust saada, aga ei saanud.

Nüüd rahalisest poolest. Kui me arutasime, mismoodi seda arengukava on võimalik ellu viia, siis meil tekkis tõsine kahtlus – ja me ei ole sellele saanud usutavaid või ammendavaid vastuseid –, kas riik suudab tagada eelarveraha, et koos Euroopa Liidu vahenditega arengukava ellu viia. Eesmärk on ju, nagu viidatud, sissetuleku kasvatamine, sotsiaalsete hüvede suurendamine, keskkonnahoid, ka teatud demograafiliste probleemide lahendamine. Kui meil selleks vahendeid ei ole, siis see tähendab seda, et see võimalik sekkumine ei saa toimida.

Mure on selles, et needsamad sekkumised mõjutavad väga lihtsalt. Ühelt poolt on meil võimalus ilmselt sekkuda nii, et kuni 25% võib vist teisest sambast esimesse tõsta. Mis tähendab seda, et meil on võimalik pindalatoetust tõsta, aga sel juhul võivad need kogukonnapõhised toetused või väikeettevõtluse toetused hoopis väiksemaks jääda. Ja me ju teame, et väikeettevõtluse roll maal on kordades suurem, kui see võib-olla statistiliselt välja paistab. See käib ka mahtude kohta. Tagajärg võib olla, et neid inimesi, kes võiksid maal olla hõivatud väikeettevõtjatena ja väikeperedena, jääb vähemaks. Suurtootmine oma olemuselt ilmselt saab hakkama, sest ta liigub puhtalt efektiivistamise suunas, mis tähendab seda, et tootmine on piisavalt automatiseeritud ja mehhaniseeritud ja vajab vähem tööjõudu. Aga kui me vaatame väiketalusid ja pereettevõtteid, siis seal on päris palju tööjõudu kasutuses. Need olid kaks kõige põhilisemat asja, mida me käsitlesime.

Loomulikult pöörati tähelepanu sellele, et me ei keeraks vinti üle. Me märkisime, nagu täna ka Jevgeni Ossinovski küsimustest ja talle antud vastustest välja tuli, et on tekkinud kahtlus, et keskkonna vallas ei ole meil piisavalt ambitsioonikust. Aga komisjoni liikmed ja ka ministeerium püüdsid jääda sellisele tasakaalukamale seisukohale, ja just seepärast, et mitte ettevõtjatel hinge kinni pigistada.

Seda aga tuleb küll tunnistada ja ma arvan, et hea küsija on minuga nõus, et tarbijate nõudmised keskkonnahoiule, kaasa arvatud loomade tervise hoidmisele, lähevad järjest suuremaks. Ja see võib tähendada seda, et kui tootjad sellega kaasa ei lähe, siis nende võimekus turul oma toodangut realiseerida võib pikas perspektiivis väheneda. Me käsitlesime ka näiteks antibiootikumide teemat. Näiteks Rootsis on müügil antibiootikumivaba liha. Seega ühiskonnas on teema juba üles võetud. Inimesed tahavad teada, kuidas loomi on hoitud, kuidas neid on ravitud. Ja on ju selge, et mida väiksemad on karjad, mida väiksem on majapidamine, seda parem üldjuhul on loomade tervis ja seda pikem on lehmade laktatsiooniperiood. Mida suuremad karjad ja mida intensiivsem tootmine, seda kehvemad on need näitajad.

11:51 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ivari Padar, palun!

11:51 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud härra minister! Kindlasti tahaks ma tunnustada kõiki neid tublisid inimesi ja organisatsioone, kes selle dokumendi koostamisel on aktiivsed olnud. Kui võtta nüüd, kes on seda tööd koordineerinud algusest saadik, siis tahaksin kindlasti ära mainida ja tunnustada tublide töömeeste Illar Lemetti ja Toomas Kevvai rolli selle dokumendi puhul.

Kui vaadata käsitletava dokumendi lehekülge 77, siis me näeme seda, kuidas aja jooksul on tulnud hästi palju valdkondlikke arengukavasid, mille puhul on nii, et 2020 on osadega lõpp. Ma isegi mälu järgi mäletan, et need eesmärgid, mis 2020-ndaks tehti, see kõik oli utoopia ja seda pole täidetud. Ehk siis püüe saada sellest suurest kogusest arengukavadest sellist mõistlikku kontsentraati, see on hästi õige ja seda rada tuleb edasi minna. Ja väga tähtis ongi, et see dokument ei oleks lihtsalt asi, mis riiulisse läheb, vaid sellest oleks edasiarendused. Ehk see dokument kindlasti on teooria, heas mõttes. Ja praktika on see, mida meile hakatakse järgmisel aastal siin tutvustama. Selle nimi on varasemas mõistes maaelu arengukava, uues mõistes strateegiakava ehk see, kuidas neid sihte, mis me oleme siin kirjeldanud, kuidas neid sihte tegelikult hakatakse ellu viima. See on nagu asja teine pool, ja vaat et teravamgi pool, mis meil ees seisab.

Nii see elu on, et ühtne põllumajanduspoliitika on Euroopas, ja tegelikult põllumajanduspoliitika terves maailmas, õige palju reguleeritud, eriti Euroopa Liidus, et 27 liikmesriiki suudaksid niimoodi põllumajandusvaldkonnas koostööd teha, et rahvas oleks toidetud ja konkurents oleks tagatud. Selgelt selle üks väljendusi on ka Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rahastamine. Selleks, et see rahastamine toimuks mõistlikult, on meil kohustus sellised alusdokumendid, nagu me täna siin menetleme, vastu võtta.

Nüüd kui rääkida, siis siin on hästi palju küsimusi olnud neist asjadest, mis tegelikult lähevad selle praktilise poole peale ehk selle strateegiakava poole peale, et kas ja millised detailid oleks pidanud siin sees olema. Ühest detailist on siin ka kindlasti räägitud, mis on väga aktuaalseks muutunud just sellel aastal. See on see, et me tahame kõiki neid eesmärke täita, tahame miljonil hektaril harida, tahame miljonit tonni piima, tahame kahte miljonit tonni teravilja toota, kõike, mida me soovime, aga väga teravalt on tulnud sisse tööjõuteema. See tööjõuteema on tegelikult selles dokumendis ka kajastatud, vähemalt ühes kohas. Selge, et see tööjõuteema on – kui me vaatame üldist Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja põllumajanduse konkurentsivõimet – teema, millesse tuleb mõistusega suhtuda ja millesse tuleb mõistusega suhtuda, kui me hakkame ka järgmist kevadet planeerima. Sellepärast et kui me teeme poliitilisi kunstlikke takistusi, millel ei ole mingit põhjendust, ei ole tervislikku põhjendus näiteks, siis on selge, et me lihtsalt kahjustame oma valdkonna konkurentsivõimet, ja see ei ole hea.

Nii et, mis siin muud, kui et ma loodan väga, et sellest dokumendist kujuneb meile kõigile abimaterjal. Meil oli siin ees just Riigikontrolli ülevaade "Esmatähtsate avalike teenuste tulevik", mille puhul ma samamoodi ütlesin, et see võiks olla abimaterjal, mis sahtlis on. Ja ma arvan, et seesamane Riigikontrolli akt ja seesamane täna arutatav põllumajanduse ja kalanduse arengukava, et nad võiksid meie sahtlites olla ka ...

Saab lisaaega? 

11:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jaa, saab ikka. Kolm minutit lisaaega.

11:56 Ivari Padar

Et nad võiksid meie sahtlites olla, et kui me hakkame asja sisulist poolt siin arutama – sedasama strateegiakava ja kogu seda Euroopa Liidu uue perioodi rakendamist –, siis me saaksime üle vaadata, kas me liigume õiges suunas või mitte. Ma tõesti tahaks, et see dokument oleks selline pikalt kasutatav vundament või alusdokument oma järgmiste tegevuste planeerimisel, mida me siin oma igapäevases töös teeme. Ma tänan teid!

11:57 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Merry Aart, palun!

11:57 Merry Aart

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Tänan ministrit suure töö eest! PõKa on jõudnud lõpusirgele. Hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkondi "Põllumajandus ja kalandus" ning "Regionaalareng ja maaelu" hõlmav juhtiv arengustrateegia. Nende valdkondade eesmärke ja tegevusi on seni käsitletud peamiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas, samuti killustunud kujul paljudes teistes nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavades. PõKa 2030 koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mis on üheks eelduseks üleminekul tulemuspõhisele eelarvestamisele alates 2020.

Minister tõi välja, et inimesi hoiavad maal kodu-, kogukonna- ja omanikutunne. Saab tõdeda, et kõigi PõKa eesmärkide keskmes on maal elav inimene. PõKa 2030 mõjude eelhindamine on tehtud Eesti Maaülikooli uurimisrühma poolt. Keskkonnamõju strateegilise hindamise tegi osaühing Hendrikson & Ko. Kaasamisprotsessi projekti teostas Ernst & Youngi uurimisrühm. Erinevate töörühmade töö tulemusena sõnastati arengukava visioon.

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. See põhimõte on äärmiselt oluline kogu meie ühiskonnale, kogu meie riigile. Kogu arengukava annab suunad järgnevatele arendustegevustele, rakenduskavadele ja eelarvestamisele. Erinevatest ettepanekutest on koostatud pikk ja põhjalik muudatusettepanekute tabel. Paljusid ettepanekuid on arvestatud, mõnesid on arvestatud osaliselt, mõned ettepanekud on jäänud arvestamata.

Seoses COVID-19-ga tõstatus kirgesid kütnud tööjõuteema, mida PõKa-s täpsustati. Täpsemaid tööjõuga seotud meetmeid käsitletakse erinevate programmide tasandil erinevate sektorite, ettevõtete tüüpide, piirkondade lõikes. Tööjõud, haridus, teadmussiire ja paljud muud olulised teemad vaadatakse üle PõKa 2030 vahehindamisel 2023, mis võimaldab korrigeerida vajalikke tegevusi eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa rohelise kokkuleppega seonduvalt on arvesse võetud põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga seotud keskkonnahoiu väljakutseid. Arengukavas on otsitud tasakaalu kestliku arengu eesmärkide vahel, arvestades keskkonnahoiu kõrval ka põllumajandus-, kalandus- ja maaelupoliitika sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke. Oluline on tasakaal keskkonnahoiu ja sotsiaal-majanduslike aspektide vahel.

PõKa arengukava koostamisel on osalenud üle 500 asjatundja ligi 140 organisatsioonist. Seetõttu võib teha kokkuvõtte, et PõKa on osapoolte koostöös sündinud kokkulepe, mida võiks muuta vaid väga selgete tõenduspõhiste argumentide baasil. PõKa koostamise protsess on olnud pikk periood, sellesse on andnud oma panuse väga paljud asjatundjad. Absoluutseid tõdesid ei ole, aga julgen kinnitada, et tegemist on alusdokumendiga, millele tuginedes saab planeerida erinevaid tegevusi, mida on vaja põllumajanduse, maaelu ja kalanduse arendamiseks. Arengukava heakskiitmine ei ole töö lõpp, vaid suure ellurakendamise töö algus, kus äärmiselt oluline on tagada arengukava rakendamiseks vajalikud vahendid, kus ka Riigikogul on eelarve protsessis öelda kaalukas sõna. Kutsun Riigikogu liikmeid toetama PõKa 2030 vastuvõtmist! Uus periood on kohe ukse all ja meil ei ole väga palju aega sellega jahuda. Aitäh!

12:01 Aseesimees Siim Kallas

Tarmo Tamm, palun!

12:01 Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Härra minister! Head kolleegid! Ma tahan kõigepealt tänada kõiki neid inimesi ja organisatsioone, ministeeriumi, ka neid erinevaid ministreid, sest see arengukava koostati nelja või viie ministri ajal, kelle panusena on lõpuks see väga oluline dokument jõudnud täna siia Riigikogu liikmete lauale. Ja kindlasti ma loodan, et see leiab ka heakskiitmist, sest arengukava on ühele olulisele sektorile aluseks, et see sektor saaks edukalt ja perspektiivitundega toimida.

Ma võin omalt poolt kinnitada ja väita, et põllumajandus on üks tähtsamaid valdkondi Eestis. Esiteks on see toidujulgeolek ja inimeste turvalisus, et nad saavad Eesti toitu ka tulevikus oma toidulaual nautida. Ja ma võin öelda, et majanduslikus mõttes põllumajandusel on suur perspektiiv. Vaadates seda, kuidas kliima ümberringi muutub – võtame kas või selle aasta –, siis vaatamata sellele, et meil on koroonapandeemia, näiteks selle aasta septembrikuus, kui esimest korda kümne aasta jooksul majanduse eksport ületas importi, oli selles suur osa ka põllumajandusel: üle 20% oli selles põllumajanduse panust. Ja see ei ole üldse vähese tähtsusega. 

Rääkida põllumajandusest kui ainult Eesti-sisesest inimeste toiduga varustatusest, on minu meelest lühinägelik. Me peame mõtlema ka kaugemale, meil on suur potentsiaal eksportida oma toodangut. Võtame riikide suuruse järgi, võtame Hollandi või Taani. Näiteks Holland on maailmas toiduainete ekspordis teisel kohal. Siin on meil tohutu võimalus. Kas me peame põllumaad hoidma ainult selleks, et me aeg-ajalt seda niidame ja selle pealt raha saame, või võiks seal põllumaa peal kasvatada ka loomi jne? Siin on meil veel tohutud võimalused. Kliima ühelt poolt ja meie ajalooline traditsioon, teadlikkus, kõrge teadustase jne teiselt poolt annavad meile suurepärase võimaluse.

Loomulikult me peame tagama oma põllumeestele konkurentsivõime. Ja konkurentsivõime puhul tihti räägitakse ainult rahast. Erinevatel perioodidel on põllumehed saanud kas täismahus toetust, ei ole üldse saanud või on saanud ainult pooles mahus, aga see ei anna põllumeestele üheski variandis kindlust.

Vähe räägitakse sellest, et konkurentsivõime on ka tööjõud. Kui meil ei ole inimesi põllule või farmidesse saata, siis see jutt muutub kõik tühjaks, selles mõttes, et kui tööjõudu ei ole, siis ei ole midagi teha. Ka meie maasikakasvatajad pakkusid sellel aastal täpselt sama hinda nagu Soome maasikakasvatajad marjakorjamisel – kuni euro kilogrammist. Aga neid inimesi põllu peal lihtsalt ei ole, sest asjalood on vahepeal muutunud. Ja siin me ei saa silmi kinni pigistada – aga me ei taha, et keegi tuleks väljastpoolt meile tööd tegema. Samal ajal me kaotame kogu toodangu, ekspordivõime jne, ja siis ostame selle kauba sisse. Kust siis Eesti riik sellest peaks võitma?

Kindlasti on väga tähtis see, et see arengukava, mis vastu võetakse, ei jää ainult jutuks. See peab jõudma ka riigieelarvesse. Kui hakatakse riigieelarvet koostama ja planeerima, siis arengukava punktid peavad jõudma ka sinna eelarvearuteludesse ja rahalistesse numbritesse, muidu on see kõik tühi töö, mida need paljud inimesed on aastate jooksul teinud.

Nii et aitäh kõigile, kes sellele kaasa aitasid! Ma olen küll veendunud, et täna siin Riigikogu saalis piiri opositsiooni ja koalitsiooni vahel ei ole.

12:05 Aseesimees Siim Kallas

Andres Metsoja, palun!

12:05 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Head komisjoni liikmed ja kõik osalised, kes on alustanud selle arengukava koostamise protsessi! Riigikaitsekomisjoni esimehena muidugi ma ei saa jätta sõna võtmata toidujulgeoleku teemal. Kui minister rääkis seda teemat kokku võttes, et tegelikult pandeemia otseselt ei mõjutanud selle arengukava sisu, siis tegelikult võib-olla oleks pidanud – just toidujulgeoleku valdkonna kontekstis. Tõepoolest, käima on läinud erinevad protsessid, kas või agentuuri loomise näol, kas või selles kontekstis, et see toit ei pea olema reaalselt poeletil olemas, vaid ta peab olema broneeritud tootja juures mingisuguse toorainena. Ja tegelikult need on väga-väga olulised strateegilised teemad, mis peaksid andma laiapindse ehk laia riigikaitse käsitluse kontekstis palju rohkem kõneainet, kui me seni oleme neile lava pakkunud. Sest see on, veel kord, strateegiline ja sellest, siin Eestis toodetavast toiduvarust, algab tegelikult Eesti riigi jätkusuutlik areng ja iseseisvus.

Teine väga oluline teema, mis otseselt suhestub antud arengukavaga, on kindlasti see, et riik ei saa jätta mitte kedagi kuskil maapiirkonnas maha. Ja see suhestub tõepoolest Riigikontrolli ettekandega, kus sisuliselt toodi välja, et hea on elada Harjumaal ja Tartumaal. Ülejäänud Eesti paraku ei ole nii heas seisus ja see on avaliku raha jagamise printsiibi küsimus. Samal ajal, minu arvates, ja ma arvan ka, et paljude teiste arvates, ei saa me rääkida edukast maaelust, kui riik jätab teatud piirkonnad maha. Valikuid tehakse ikkagi õnnestumiste, mitte ebaõnnestumiste alusel, ja inimesed valivad ka lähtuvalt piirkonna arengutest oma elukoha, elutee ja tuleviku.

Ja kolmandaks. Ka minu meelest väga oluline debatt, just kui me võtame sihiks rannakalanduse. Kalurite seas on tükk aega olnud jutuks, mis saab Eesti kalandusest. Eelkõige selles võtmes, et me teame, et kalaressursiga, kalavarude taastootmisega, ei ole lood kõige paremad. On toimunud teatud aegadel ülepüük. Väga kurb on tegelikult ka see, et tundub, et ka Peipsil on see ülepüük taas toimunud, et me ei ole õppinud eelnevatest aegadest. See paneb otseselt löögi alla kogu kalandussektori, sest püügiõigused, mida riik ise on andnud, on tegelikult ju kujundanud selle turusituatsiooni ja elukutsevaliku. Kui me näeme, et lahendus seisneb ainult selles, et me hakkame kvoodi kaudu kogu aeg piirama seda püügiõigust, siis minu meelest me oleme paradoksaalselt sellises kahetises olukorras, et ühe käega me anname õiguse püüda ... Vabandust, aga kui me vaatame kas või Pärnu lahte ja vaatame neid püügiõigusi, kõiki, mis on väljastatud, siis Pärnu lahes kalal väga palju enam kohta ujumiseks ei jää. Neid püügiõigusi on selgelt liiga palju. Nüüd on küsimus peaasjalikult selles, kuidas riik need teatud püügiõigused endale tagasi võtab, et tagada kalanduse jätkusuutlik areng, tagada kalavarude taastootmine. Ma arvan, et me ei ela sellises riigis, kus oleks võimalik need lihtsalt otsustuskorras kuidagi kokku koguda. Sellel on tõepoolest oma hind, selle taga on investeeringud, ja tegelikult paradoksaalselt me tegeleme pigem siin saalis ju selle aruteluga, et kumb on õigem kalamees. Kas õigem kalamees on see, kes ei torma püügi ajal kohe kala püüdma, vaid vaatab turusituatsiooni? Või on õigem kalamees see, kes tegelikult omab püügiõigust ja ei lähegi kalale, vaid võõrandab selle kellelegi teisele?

Need on olulised arutelukohad ja ma soovin, et see arengudokument ei jää sahtlisse, vaid need diskussioonid jätkuvad. Sest muidu tegelikult ei ole võimalik olulisi otsuseid ja arengut soodustavaid arendusi selles valdkonnas teha. Aitäh, ja jõudu kõigile!

12:10 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Hepner, palun!

12:10 Heiki Hepner

Austatud kolleegid! Austatud minister! Austatud eesistuja! Tõepoolest, "Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030" on oluline dokument. See valdkond on Eesti jaoks oluline – võiks ütelda, et isegi väga oluline – nii majanduslikus mõttes kui ka tegelikult regionaalse arengu aspektist vaadatuna. Siinjuures on paslik tänada kõiki, kes on selle dokumendi valmimisse panustanud. See arv on olnud muljet avaldav ja see periood on olnud päris pikk. Peatun mõningatel aspektidel, mis võib-olla vääriksid rohkem rõhutamist või esiletoomist.

Tõepoolest, toidujulgeolek ja regionaalselt ühtlasemalt arenenud riik on oluliseks riigi julgeolekuvundamendiks. See on minu meelest üks telg selles arengukavas. Kui siin oli arutelu, kuidas inimestega on, siis tõepoolest on erakordselt oluline, et me järgmised sammud kavandasime arengukavas nii, et oleks arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte ühtse tervikuna. Nii on tegelikult võimalik tagada maapiirkonna inimeste heaolu ja terve riigi positiivne areng ning ühtlane regionaalne areng.

Igapäevaselt me tunnetame seda, et keskkonnaaspektid, keskkonnaküsimused on muutunud järjest olulisemaks. Ja tõepoolest, ka siin arengukavas peatutakse nendel üsna mitmes vaates, alates põllulindude arvukusest ja tolmeldajatest, kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa osakaalust või maastikulisest mitmekesisusest. Aga võib-olla vääriks ekstra esiletõstmist väetiste, pestitsiidide ja antibiootikumide kasutamine. Tõsi, nad on siin ka välja toodud ja me teame seda, et siin ei ole kõik võib-olla ideaalne, aga kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, siis me näeme, et need väljakutsed, mis väetiste kasutamisega on, on palju väiksemad kui pestitsiidide või eriti antibiootikumide puhul. Nii et minu meelest sellele osale tasub kindlasti arengukavas tähelepanu pöörata. Siit edasi mõeldes on muidugi ka erakordselt oluline uute ja ohutumate taimekaitsevahendite turule toomine ja selle igati soodustamine. Ja kui me juba taimekaitsevahenditest räägime, siis ei saa ka mööda vaadata mahepõllumajandusest, kus on need eespool toodud [asjad] välistatud. Eestis on mahepõllumajandusega suhteliselt hästi, aga kitsaskohaks on tegelikult see, kuidas seda mahetooret väärindada ja toidulauale tuua. Siin on meil ka päris mitu sammu astuda. Tänagi me teame, et maheteravilja on, aga selle eest ei olda valmis eriti maksma.

Keskkonnavaldkonna osa on kindlasti ringmajandus keskkonnaprobleemide lahendamiseks, ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ja ...

Palun lisaaega! 

12:15 Aseesimees Siim Kallas

Lisaaega kolm minutit.

12:15 Heiki Hepner

... taastumatute ressursside kasutamise minimeerimiseks. Kui me vaatame toiduohutusega seonduvaid küsimusi, siis on ju täiesti mõeldamatu ja ebapraktiline, et me sellele tähelepanu ei pööra, kui me tahame kasvatada just ka toidutootmist. Eks siin on loomulikult üheks märksõnaks laborite võimekuse kasvatamine mitmest aspektist.

Millele ma tahaks positiivses osas tähelepanu pöörata – ja täna me tunnetame, et see on tegelikult saavutatav – on innovatsiooni, teadmussiirde, aga siia juurde võib panna ka tõuaretuse ja sordiaretuse, oluline täiendav rahastamine. Need tegevused, see valdkond on meie põllumajanduse ja kalanduse juures erakordselt tähtis, et me püsiksime konkurentsis, et see valdkond püsiks konkurentsis teiste valdkondadega, aga samuti, et Eesti riik püsiks konkurentsis teiste riikidega. Kalanduse valdkonnas on loomulikult piiravaks ressursiks, piiravaks faktoriks kalavarude suurus. Aga seda olulisem oleks tegelikult selle olemasoleva ressursi arukas ja kõrge lisandväärtusega kasutamine. Ja loomulikult, kus me saame ka seda ressurssi kasvatada, on tegelikult suurem vesiviljelusega tegelemine.

Eks neid dilemmasid on siin arengukavas samuti. Ma ka ise küsisin, et me tahame põllumajandusmaa pindala kasvu, me tahame metsamaa pindala kasvu, me tahame soode pindala kasvu – ma ei pea nüüd konkreetselt arengukavasid silmas, vaid üldisi ühiskonna ootusi –, aga Eestimaa pindala on üks. Kuskil tuleb teha need valikud, mida me valime ja mida me ei vali.

Ja võib-olla lõpetuseks. Ühise põllumajanduspoliitika strateegia rahastamise kava sidumine arengukavaga, see on mitte vähem oluline, kui mõtelda tööjõu peale, kuidas tagada tööjõuga varustatus. Et need tegevussuunad, et need tegevused saaksid konkreetselt seotud selle rahastus- ja arengukavaga, see on võtmeküsimus. Ainult siis on võimalik ka tegelikult püstitatud eesmärgid saavutada. Suur töö on tehtud ja tõepoolest loodan, et see dokument, mis on nüüd piltlikult öeldes kaante vahele saanud, aitab meid paremini edasi põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas ja viib ka stabiilsemale arengule meie maapiirkondade elu ja regionaalse toimetuleku. Aitäh!

12:18 Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:18 Jevgeni Ossinovski

Palun lisaaega ka!

12:19 Aseesimees Siim Kallas

Kaheksa minutit Jevgeni Ossinovskile palun!

12:19 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud kolleegid! Põllumajandus on minule üsna võõras teema, ehkki mu naine on väikepõllumees. Sellest tulenevalt ma selle arutelu käigus toon välja mõned aspektid keskkonnakomisjoni liikmena, mis puudutavad põllumajanduse ja keskkonnakaitse küsimusi tervikuna. Ma nõustun eelkõnelejatega, et tegemist on väga põhjalikult ettevalmistatud kavaga ja tõepoolest ka keskkonnakaitse valdkonnas on olulisemad märksõnad kõik ära märgitud. On raske isegi leida sellist keskkonnakaitseteemat, mida poleks teemana ära märgitud. Küll aga kindlasti on kohti, kus näib, et Maaeluministeeriumi põhifookus ehk maamajanduse arendamine on võib-olla natukene rohkem läbi mõeldud ja prioriseeritud kui mõned teised valdkonnad, mis on kahtlemata vähemalt sama olulised.

Ma selle arutelu kontekstis kindlasti lükkaks kohe ümber ka sellise vägivaldse vastanduse, mis luuakse maamajanduse ja keskkonnakaitse vahel. Ma arvan, et nad ei ole vastandlikud. Kahtlemata on võimalik keskkonna parandamise meetmeid rakendada kehvasti, mille tulemusena maamajandusettevõtted satuvad majanduslikesse raskustesse, aga see ei pea niimoodi olema – on võimalik mõistlikult teha mõlemat ehk kaitsta keskkonda ja arendada põllumajandust.

Aga nüüd täpsemalt. Esiteks, kliimaküsimused. Eesti on võtnud rahvusvahelised kohustused, alustades Pariisi kliimaleppest ja lõpetades Euroopa Liidu ühiste kokkulepetega ja aastaks 2030 nn jagatud vastutusega valdkonnas, kuhu alla kuulub Eestis 30% meie kasvuhoonegaasidest, mida me peame vähendama 13% võrreldes aastaga 2005. See on juba võetud kohustus. Selle jagatud kohustuse valdkonna hulka kuulub ka põllumajandus, moodustades umbes 25% jagatud kohustustega valdkonnast. Probleem on milles? Riik ei ole siiamaani kokku leppinud, millisel viisil seda eesmärki saavutama hakatakse. Teine suur tükk, mis seal on lisaks põllumajandusele, on transport. Vaadake transpordi arengukava aastani 2030, ja seal heitmed tõusevad, vaatame põllumajandusvaldkonna arengukava, siin okei, ei tõuse, ei lange, aga mingil viisil kokku peaks 13% vähenemist tulema. Kuidas see siis tuleb? Keegi tegelikult ei tea. See on koht, kus mõlemad arengukavad peavad ühiselt eesmärgistama seda, et see –13% saavutatakse. See on kohustus, mille me oleme juba võtnud. Kui me seda ei saavuta, siis see toob meile kaasa vajaduse osta selle valdkonna kvooti, mis saab olema tükk maad kallim kui heitmekaubanduse süsteemi kvoot, millega me oleme rohkem harjunud. Selles kontekstis – kui võtame kliimaambitsiooni vähendamise analüüsi, mis on toodud – üks teema on tõepoolest muldade lupjumine. Mina ei ole valdkonna spetsialist, taas kord rõhutan üle, aga kui te vaatate seda analüüsi, siis seal on toodud teatud tegevuskava selles kontekstis ja nad ütlevad, et sellega peaks alustama sisuliselt sellel kümnendil, kui me tahame aastaks 2050 mingitki arvestatavat tulemust saavutada. Tõsi, muudes osades on põllumajanduses heitme vähendamist saavutada keeruline, kuna loomapidamisel on tõepoolest ka teatud loomulikud kasvuhoonegaaside emissioonid kaunis suured, eeskätt metaani emissioon. Nii palju siis kliimast. Minu meelest vajaks see palju suuremat aktsenti selles arengukavas. Põllumajanduse rolli ei saa selles kontekstis üle tähtsustada, aga ei saa ka alatähtsustada, nii et teised teevad selle valdkonna eest vähendamise ära.

Teine pool – elurikkus. Selles kontekstis on kahtlemata võrreldes selle ajaga, kui seda arengukava hakati välja töötama, ilmunud mitmeid Euroopa Liidu strateegilisi dokumente: elurikkuse strateegia, "Talust taldrikule" strateegia – mõlemad seavad eesmärke, ambitsioonikaid eesmärke. Väetiste kasutamise vähendamine on meil kaunis väheambitsioonikalt eesmärgistatud, ja ka Euroopa Liidu tasandil tegelikult me võitleme vastu sellele, et väetiste vähendamise kohta neid kokkuleppeid saavutatakse. Mahepõllumaa osakaalu [mõttes] – sellest täna oli siin juttu – me oleme Euroopa Liidu kontekstis kaunis heas kirjas, natuke üle 20%. Aga seesama elurikkuse strateegia näeb ette mahepõllumaa osakaalu suurendamist 25%‑ni. See võiks olla ju meil ära eesmärgistatud ja mina isiklikult arvan, et võiks ambitsioon ka kõrgem olla. See tõenäoliselt tähendab seda, et mahepõllumajandust tuleb mingil teisel viisil toetada, täiendavalt võib-olla, ma ei oska seda öelda, ei ole spetsialist, taas kord, aga põhimõtteliselt eesmärgistada seda, et me võiksime rohkem ja rohkem liikuda selles suunas – minu meelest igati mõistlik. Eesti võiks olla siin eestvedaja, mitte teha miinimumi.

Nüüd needsamad väetised, taimekaitsevahendid, nende kasutamise kohta, jah, võib öelda, et mujal Euroopas paljudes riikides kasutatakse rohkem. Kasutatakse küll rohkem, aga seal on ka elurikkuse seis kehvem kui meil. Meil on ka halb ja neil on veel kehvem. Ma arvan, et see ei ole põhjus loorberitele puhkama jääda, tegelikult on võimalik saavutada enamat ja seda tuleks teha. Võtame needsamad põllulinnud. Põllulindude arvukus on vähenenud 50% aastast 1990. Võtame järgmise kümnendi ja tegelikult me näeme seda, et kui väga hästi läheb, siis äkki võiks langustrend pidurduda. Äkki oleks aeg siiski liikuda vastupidises suunas ja hakata loodust taastama sellel kümnendil, mis meil ees seisab. Sellega on loomulikult otseselt seotud nii väetiste vähendamised kui ka mahepõllunduse protsendid.

Üks eelkõneleja, proua Aart, ütles, et selle [arengukava] keskmes on maal elav inimene. See on väga hea, kui arengukava keskmes on maal elav inimene. Aga maal elavat inimest kahtlemata mõjutab ka see, et 20% Eesti põhjavee proovidest on olnud saastatud vesi. Kujutate ette? Kümne aastaga, me arvame, võiks liikuda nii palju paremaks, et see number oleks alla 10%. Aga me arvame, et on okei, kui 10% proovidest on väetistega saastatud vesi, maapiirkondades valdavalt. Ma arvan, et ei ole. Tegelikult ambitsioon võiks olla kõrgem. Me võiksime tahta seda, et Eestis on põhjavesi turvaline juua igal pool. Veel kord, 50% lämmastikuheitest, mis veekogudesse jõuab, on põllumajanduspäritolu. Siin on põllumajanduse roll kahtlemata väga suur. Või võtame taimekaitsevahendite jääkide arvu mullas – meil on 4,7 mullaproovi kohta, ja seda on väga palju. Aga me rahuldume sellega, et tulevikus on ka samamoodi, et jääks alla 5. Kui halvemaks ei lähe, siis on okei. Need on kindlasti need kohad, kus ambitsiooni sellist tõstmist, vähemasti ühiskondlikku arutelu sellel teemal, võiks olla rohkem.

Ja nüüd lõpetuseks. Ma loodan, et tänasest arutelust ka ministeerium teeb täiendavaid korrektuure sellesse kavasse, loodetavasti ka keskkonnavaldkonnas vaadatakse mõned ambitsioonid tõstmise poole ümber. Aga kahtlemata hästi oluline on see, mis saab tõepoolest sellest ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakavast. Kuidas jõuda jutust lõpuks nii kaugele, et tulevad teod, nagu härra Padar ütles – see on ääretult oluline. Näiteks, kuulu järgi põllulinnumeetmed kipuvad sealt ükshaaval välja kukkuma, kui läbi rääkima minnakse. Nii et see on kindlasti koht, kus, kolleegid, peame hoidma tähelepanu sellel, et keskkonnakaitse ja ka muud eesmärgid reaalse rahastusega saaksid kaetud. Aitäh teile! 

12:27 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

12:27 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Iseenesest on täitsa tore, et saal käima on läinud ja arutelu on veninud pikemaks, kui esialgu oli oodata, kui saali sisenesime. Aga tahaks teha võib-olla mõned markeeringud natukene vabamas vormis, kuna enne sai tehtud ettekanne lähtuvalt sellest, mis toimus komisjonis. 

Ma alustaksin hea eelkõneleja kõne sabast. Enne kui selle mahemaaga otsustada, see mõõdikuna paika panna, peaks läbi rääkima, kas me tahame maa pindala suurendada nii, et keskkond oleks rohkem säästetud – mis on selline loomulik valik. Aga teine küsimus on see, kui palju me pindalalt tahame toodangut, mis jõuaks lauale. Mõtestatus peaks enne seda, kui selliseid mõõdikuid paika panna, olema kindlasti tehtud. Kuigi meil mahetoodangu tarbimine on kasvanud ja võrreldes eelmiste aastate andmetega on tulnud juurde, seda on siiski väga vähe. Kui hea kolleeg Liina Kersna rääkis Lõuna-Eestist ja sellest, kuidas nemad kavandavad mahetoitu koolidesse viia, siis ma küsiksin seda, et miks ei võiks olla üks üleriigiline programm, nii et mahetoit olekski koolis. Seda peaks ju tegelikult ministeerium suutma üleriigiliselt korraldada. Mitte niimoodi, et me punume seda ühes Eesti nurgas, kus on lihtsalt ühed tublid ja ettevõtlikud inimesed. See on üks võimalus jälle väiksematele ettevõtjatele, nišiettevõtjatele, saavutada midagi, kus nad ei pea maalt ära kolima. Ma üldiselt olen seda meelt, et looduses on vajalik nii hunt kui ka jänes. Ja samas on ka see – ma olen selles mõttes Jevgeniga nõus –, et me ei pea vastandama. Me ei pea vastandama mahe- ja mittemahetootmist, mahemaad ja mittemahemaad, vaid me peame leidma mõistliku tasakaalu selleks, et ühiskond teeniks sealt erinevaid vajalikke hüvesid selleks, et saaksime normaalselt sellel maapinnal elada.

Üks asi, mida võib-olla vähe puudutati, on põllumajanduse uus ärimudel. Ma ei tea, kas keegi teist vaatas ülekannet, kui oli aasta põllumehe valimine, siis seal minu arust Metsavenna talu noorperemees küsis väga ilusti: kas ja kui palju meil on vaja vett, mida lehmad lüpsavad. Ta mõtles seda, et seoses meie karjade suure produktiivsusega on piimastruktuur üsna selliseks läinud ja küsis, kas tulevikuturud vajavad sellist piima. Selliseid arutelusid tahaks, ja avatud ja julgeid arutelusid tahaks tegelikult ka selles valdkonnas rohkem nendelt samadelt inimestelt, kes selles sektoris täna toimetavad. Sellepärast, et kindel on see, et kui me toodame ise ligi kaks korda rohkem piima, kui me ära suudame tarbida, siis on selge see, et me peame eksportima. Nüüd on küsimus selles, kuidas me saame seda kõige suuremat lisandväärtust sellest ekspordist saavutada. Ja siin me jõuame järgmise punktini (ma arvan, et maaeluminister on minuga nõus): kui me eelmistel perioodidel oleme päris korralikult investeerinud põllumajandusettevõtetesse, siis toiduainetööstuse sektorisse on vaja täiendavaid uusi investeeringuid, selleks et olla nende toodetega ekspordivõimekam, efektiivsem ja siin on kindlasti märksõna ka ühistegevus. Tuleb tunnistada, et me turuna oleme piisavalt väikesed. Aga kui me oleme piisavalt nutikad, siis me suudame ka mujale maailma selle toidu maha müüa. Aga kindlasti on siin probleemiks oskus ja teave laiemas mõttes, mis puudutab nii turundust, turgude hõivet, ja siin kindlasti ministeerium ja Välisministeerium saavad olla heaks toeks. Need ühistegevuse numbrid on ikkagi madalamad ja sooviks, et need ühistegevuse numbrid muutuksid ka selle arengukava raamides selgelt paremaks. Palun kolm minutit juurde! 

12:31 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:32 Urmas Kruuse

Võti on tegelikult ka see, et me peame oluliseks, et meie ettevõtjad ja eriti väikeettevõtjad oleksid võimelised läbi rääkima ka kaubandusega ja partneritega. Ja selleks on vaja ka tegelikult jõudu. Aga seal on üks eeldus. See tegelikult tähendab seda, et need kümned või sajad ettevõtjad, kes koonduvad, peavad suutma omavahel kokku leppida ühtsetes standardites, kvaliteedinõuetes, ja seda suunda on vaja kindlasti jätkata selleks, et seda konkurentsivõimet saavutada. Sellepärast et kindlasti üksikuna me oleme  haavatavamad kui mitmekesi koos.

Ma väga loodan, et sellest 1%-st teadus- ja arendustööle, mis ka ministeeriumi eelarvesse justkui peaks tulema – kuigi me ei ole täpselt seda veel näinud –, jõuab rohkem raha ka rakendusuuringute jaoks maaelu valdkonnas. Sest kindlasti, kui me vaatame objektiivselt ka täna Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevust, mis puudutab võimalikku rahastust selles osas, siis maaelu ei ole minu arvates kindlasti Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks olnud prioriteet. Maaeluministeeriumil on seda 100% võimalik prioriseerida ja seal tuleb leida targad valikud. Seal on võimalik saavutada seda, mida me kõik oleme arutanud. Aga ilma et me oleks kellegagi kokku leppinud, siis me näeme seda, et see tööjõu küsimus on probleem.

Austatud koalitsioonisaadikud! Austatud koalitsioon! Ärge oodake aastat 2023, et teha mingit uuringut tööjõu suhtes. Hooajatöötajate ja selle tööjõu probleemi, mida me vajame põllumajanduses hooajaliselt ja lühiajaliselt, saate te ära lahendada seaduse muudatustega, mitte kitsendamistega. Ja see on oluline sõnum sektorile, et nad saaksid realiseerida neid unistusi ja enda personaalseid strateegiakavasid, et olla edukas ettevõtja. Ja siin ei ole vaja seda uuringut ära oodata. Selle uuringu võib teha ja seda peab tegema, ja vaatame, mida tulevik võiks tuua, aga siin ei ole mõistlik enam kauem oodata, vaid tuleb need asjad ära teha.

Ja toidujulgeolekust. Minu arust ei tohiks siin olla kitsi. Me täna teame, et mõni nädal tagasi arutasime 12 miljoni suuruse kriisiabi andmist maaelusektorile, siis tegelikult riigikaitse seisukohalt võiks teha jälle mõne miljoni eest konserve, mis maitsevad meie sõduritele, kaitseliitlastele ja inimestele, kes vajavad abi. Ja osa toodangust saab realiseeritud ja lisandväärtus antud ja kõik saavad kasu, ilma et peaks lihtsalt raha sellesse sektorisse juurde andma. Aitäh!

12:34 Aseesimees Siim Kallas

Auväärt kolleegid! Enne kui ma annan Peeter Ernitsale sõna, paneksin ma hääletusele Riigikogu juhatusele Isamaa fraktsiooni esitatud taotluse pikendada 24. novembri 2020 istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Valmistume selleks hääletuseks.

Nõndaks, auväärt kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast, 24. novembri 2020 istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:37 Aseesimees Siim Kallas

Selle ettepaneku poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek on heaks kiidetud, istung jätkub kuni kella 14-ni.

Palun nüüd, Peeter Ernits, kõne puldist!

12:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, üllatavalt aktiivselt on arutelu käinud. Probleemid, mis maal on, on tegelikult ju ammuilma selged. Rahvast on vähe, liikumine toimub maalt linna, põllumajandustoetused on nigelad võrreldes teiste riikidega, kus me konkureerime, nende jagamine on problemaatiline, et viisakalt öelda – suured rahad, aga kuidas need lähevad. Maaelu Edendamise Sihtasutust ei ole Riigikontroll veel tõsiselt auditeerinud. Signaalid on kohati valed. Meil on küll palju mahepinda, aga mahetootmisega tegelemine annab praegu vale signaali, kuna ei ole neid, kes seda [toodangut] suudaksid tarbida, seda läheb väljamaale ka muidugi jne. Aga ma tahaksin rääkida paarist asjast.

Ühelt poolt, jah, kiidan tegijaid, pikalt tehtud ja kaunikene. Neid arengukavasid tuleb nagu Vändrast saelaudu. Ja igal pool on seletus, et nad on omavahel seotud, olgu siis selle "Eesti 2035-ga" jne, jne – kõikidega. Aga kui tegelikult hakata vaatama, siis on küll pikalt tehtud, aga see seos on pigem bürokraatlik. Ja kui nüüd vaadata neid indekseid või mõõdikuid, mida siis vaadatakse, siis noh, ma tõin mõned asjad välja. Hiljuti tuli Riigikontroll taas välja sellise väga karmi hinnanguga, et on olemas kaks Eestit, esimene ja teine Eesti: Harjumaa, Tallinn ning Tartumaa kuuluvad esimesse, ja ülejäänud kõik – Saaremaa, Virumaa ja Mägi-Eesti maakonnad jne – teise.

Need probleemid eelkõige, mida põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava käsitleb, puudutavadki suuresti teist Eestit – teist Eestit, kus tuleb hakata drakoonilisi meetmeid kasutama, kus ei jätku õpetajaid, tohtreid, päästjaid, politseinikke jne, kui mõnda valdkonda nimetada, ja kus ei jätku ka tööjõudu. Aga mida ma loen? Mõõdikud. 21–40-aastaste töötajate osakaal jääb 10 aastaga täpselt samale tasemele – 27,76%. Kes natukenegi matemaatikat teab, siis kui keegi pakub selliseid numbreid välja, on see täielik jama. See ei ole statistiliselt võimalik ja kui seda pakkuda välja, siis see on puhas bürokraatlik jama. Nii täpselt 10 aastat? Ja pealegi veel mõõdik on niimoodi, et mõõdik ei muutugi, isegi komakoht – 0,76 – jääb kehtima. Kuulge, sõbrad, nii ei käi see asi!

Kui vaadata nüüd, kes siis maapiirkondades jäävad tööle, 20–64-aastased, tööhõive. Tööhõive tõuseb 3,6%. Okei. Siis vaatame, suhteline vaesus – 26,5%, 10 aasta pärast 23,9%. Noh, 290 inimest aastas siis selle kava järgi rebitakse suhtelisest vaesusest välja. Noorte juhtide, kuni 40-aastaste arv peaks kasvama 1%, praegu on 16%, siis kuni 17%. Aga kui vaadata nüüd teist poolt, igasuguseid neid mõõdikuid on siin palju. Taimekaitsevahendite hulk hektari kohta  – täpselt sama, üks kilo. 1,11 kilo täna ja 10 aasta pärast. Noh, jälle sügavalt kahtlen, kuidas sellised numbrid. Need ei ole tõsiselt võetavad. Või kasvuhoonegaaside heide 2,5 tonni, 10 aasta pärast täpselt sama. Ammoniaagiheide sisuliselt sama 10 aastaga.

Kas saaks paar minutit veel? 

12:43 Aseesimees Siim Kallas

Kolm minutit ikka saab.

12:43 Peeter Ernits

Millele kolleeg Jevgeni Ossinovski juhtis tähelepanu, põllulindude indeksile, no linnumehena ma tean seda, et põllud jäävad järjest vaiksemaks. Mitte ainult metsad ei jää vaiksemaks, vaid ka põllud. Või kimalaste Shannoni indeks, no väga huvitav. Ma ei tea, kui palju põllumehed teavad seda kimalaste Shannoni indeksit. Noh, ausalt öeldes midagi roosilist ei ole, ambitsioonid on väga-väga tagasihoidlikud, kui viisakalt öelda. Nii et tegelikult ühelt poolt suurepärane, et jälle üks selline dokument on vastu võetud, aga mulle tundub, et see on suuresti bürokraatlik.

Ja tööhõivest ma ei rääkinudki siin, kui meil on selgelt antud valed signaalid põllumajandustootmisele. Kui 2500 võõrsulasest, mida praegu põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on vaja, ja sellest 2000 on maasikasektorile, siis kui aus olla ja teades, millised võimalused on sellise tööjõu saamisel, siis see on, peab tunnistama, üledimensioneeritud, on vale signaal antud. Ja pealegi maasikasektor ei ole elutähtis, seda ei saa võrrelda piimakarjakasvatusega, kus on võõrsulaste vajadus kuni 500.

Nii et tegelikult peaks vaatama rahulikult kõiki neid asju ja püüdma sisuliselt [tegeleda]. Ja mida ei jõua siin kirjeldada, vaadata, on see, kuidas need arengukavad haakuvad reaalselt teiste arengukavadega. Sest Riigikontrolli sõnum oli väga karm ja selleks tuleks vaadata kogu maaelu olukorda, mis meil tegelikult maal on, millised võimalused on maal. Nagu Kultuuriministeeriumi ettepanekutes [oli öeldud] – mida siin ei arvestatud, kus nad ütlesid sama asja, mida ma räägin –, et tegelikult peaks selles arengukavas olema ka räägitud, kuidas need kogukonnad maal tegelikult tugevnevad olukorras, kus linnad tõmbavad maa tühjaks. Ja ongi kogu jutt. Aitäh tähelepanu eest!

12:46 Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski tahab kohalt midagi öelda. Kaks minutit, palun! 

12:46 Jevgeni Ossinovski

Vastusõnavõtt nii härra Ernitsale kui ka härra Kruusele. Minul on ka väga hea meel, et sellel olulisel teemal on elav diskussioon parlamendiliikmete vahel. Alustades härra Ernitsast: ma olen väga nõus, et nii Shannoni indeks kui ka põllulinnuindeks – ambitsiooni on kahetsusväärselt väga vähe. Aga seda arengukava vastavalt riigieelarve seadusele me täna siin vastu ei võta, vaid Vabariigi Valitsus tutvustab seda meile hetkel. Pärast seda, kui on ära kuulatud need kommentaarid, liigub see Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Ma väga kutsun üles härra Ernitsat mõjutama enda erakonda kuuluvat maaeluministrit tõepoolest siin ambitsiooni tõstma. Ma arvan, et see oleks väga asjakohane ja tänuväärne.

Härra Kruuse ütles väga õigesti, et mahepõldude protsendi seadmisel, osatähtsuse suurendamisel tuleb see enne läbi kaaluda ja eesmärgistada. Aga mahepõllundus ei ole iseenesest ju mingi uus asi, et üleeile leiutati. Vastavad eesmärgid on juba ka Euroopa Liidu "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegias sätestatud. On olnud küll aega mõtestada, miks me seda teeme. Ja kahtlemata, kui me saaksime selle ambitsiooni arengukavasse kirja, see kindlasti kiirendaks eesmärgistamist ja mõtlemist sellel teemal ka Maaeluministeeriumis. Nii et ma ei näe siin vastuolu. Ja härra Kruuse ütles, et oleks väga hea, kui mahetoitu koolides pakutakse üle-eestiliselt, et võiks selline programm olla. Eelmisel kolmapäeval oli riigieelarve autelul sotsiaaldemokraatide tehtud muudatusettepanek nr 5, mis täpselt selle oleks loonud. Viis Reformierakonna saadikut seda toetas, aga kahjuks härra Kruuse mitte. Kindlasti, ma arvan, me võiksime selle nimel koos töötada, et koolis mahetoitu pakutaks.

12:48 Aseesimees Siim Kallas

Nii, Urmas Kruuse, järjekordne [vastusõnavõtt]. Kuna nime mainiti, siis on selleks õigus.

12:48 Urmas Kruuse

Ma püüan nime rohkem mitte mainida. Tahtsin lihtsalt täpsustada seda, et selle mahe-eesmärgiga on üks teema. Kui me oleme oma mahemaaga Euroopa keskmisest nii palju ees ja kui Euroopa tuleb kõiges sellega järele, siis meie toodangu realiseerimise võimalused ei pruugi sellele absoluutselt järele jõuda. Selle tõttu ma ütlesin, et enne tuleks läbi analüüsida see, kui palju me oleme võimelised toodangut realiseerima ja kas me tahame täita ainult keskkonnalist eesmärki. Aga riigieelarve menetluses on niimoodi, et on ettepanekud, millel on lootust läbi minna, ja on ettepanekud, millel ei ole lootust läbi minna. Ma viitasin selgelt sellele võimele, et need, kes on täna võimul, oleksid võimelised seda tegema, kui nad seda sooviksid. Aitäh!

12:49 Aseesimees Siim Kallas

Nii, Peeter Ernits, sõnavõtt kohalt.

12:49 Peeter Ernits

Aitäh! Minu nime mainiti, aga erinevalt kolleegidest ei kasuta ma seda võimalust, et hakata veel juttu rääkima. Aitäh!

12:49 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh kõigile sõnavõtjatele! Sõnavõtud, kõned on sellega lõppenud. Selle küsimuse arutelu lõpetamisel Riigikogu otsust vastu ei võta ja selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.


4. 12:50 Toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (228 SE) esimene lugemine

12:50 Aseesimees Siim Kallas

Me alustame neljanda päevakorrapunkti käsitlemist, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 228. Alustame selle esimest lugemist ja ettekandjaks palun siia maaeluminister Arvo Alleri.

12:50 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Austatud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Lubage tutvustada Maaeluministeeriumis koostatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu. Toiduseaduse muutmise eesmärgiks on vähendada toidukäitlejate halduskoormust majandustegevuse alustamisel ning luua võrdsemaid võimalusi võrreldes käitlejatega teistes riikides. Seaduse väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu hügieenimäärusest tulenevate põhimõtete, kohustuste ja võimalustega inimeste tervise kaitse kõrge taseme ning toiduohutuse tagamiseks.

Olulisemad muudatused on järgmised. Teatud valdkondades asendatakse toidukäitlemise riigisisene tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Seadusega asendatakse tegevusloakohustus teatamiskohustusega näiteks järgmistes valdkondades: jaekaubandus ja toitlustamine, mitteloomse toidu tootmine (kondiitri-, pagari-, joogitööstus), mitteloomsete esmatoodete käitlemine. Tegevusloakohustuse asendamisel teatamiskohustusega ei muudeta käitleja kohustust täita toiduohutus- ja hügieeninõudeid. Tegutsevatele käitlejatele ei kaasne kavandatud muudatusega lisategevusi ega lisakulutusi. Alustav käitleja võib alustada tegevust kohe pärast teatamiskohustuse täitmist. Seadusega täiendatakse valdkonna eest vastutava ministri volitusnormi väikesemahulise ettevõtte, sealhulgas tapamaja, ehituse, projekteerimise ja seadmete kohandatud hügieeninõuete kehtestamiseks. Määratletakse ettevõtjad, kes võivad kohaldada väikesemahulise ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete kohandatud käitlemise hügieeninõudeid. Toidukäitlejate puhul tehakse seos mikroettevõtja mõistega ja väiketapamajade puhul kehtestatakse maksimaalne loomühikute arv, milleks on kuni 1000 tapetud loomühikut aastas. Samuti täiendatakse valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitust kehtestada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid. Jaekaubandusettevõttes ja põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas loomset toitu käitlev käitleja võib rakendada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui loomset toitu tarnitakse teise jaekaubandusettevõttesse ning tegevus on marginaalne, piiratud ja kohalikus ulatuses. Põhiliselt elamiseks kasutatud käitlemiskohas tegutsev käitleja võib rakendada jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõudeid, kui toidu käitlemisega seotud maksustatav käive ei ületa 40 000 eurot kalendriaastas.

Lisaks eelnimetatud teemadele täpsustatakse seaduse muudatusega tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks ministri määruste volitusnormid seoses säilimisaja määramise ja kestvuskatsete korraga. Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuaril. Aitäh!

12:53 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Liina Kersna, palun!

12:53 Liina Kersna

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et seda seaduseelnõu on väga oodatud, selleteemalised arutelud on käinud juba 2014. aastast. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis selle eelnõu kooskõlastusring lõppes juba eelmise aasta augustis, ja see peaks rakenduma uuest aastast, nagu te ütlesite. Minu küsimus on, miks sellega nii kaua aega on läinud. Mida vahepeal selle eelnõuga tehti?

12:54 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Kui alates 2014. aastast on toiduseaduse muudatusi arutatud, siis vahepeal seoses Riigikogu koosseisu muutumisega tulid need eelnõud tagasi ja nüüd Euroopa Komisjoni kaudu tulid veel mõned täiendused juurde. Me oleme silma peal hoidnud kogu aeg ja seoses selle meetme tagasitulekuga saime natuke siia juurde lisada asju väiketapamajade, erinevate käitlemiste kohta. See on väga oluline, tõepoolest, see toiduseaduse muutmise seadus. Ja mul on rõõm, et ma saan seda teile esitleda praegusel hetkel.

12:55 Aseesimees Siim Kallas

Liina Kersna, teine küsimus, palun! 

12:55 Liina Kersna

Aitäh! Aga kuidas te hindate: kas see on olnud mõistlik ajakasutus ja ettevalmistusaeg? Me oleme täna siin esimese lugemise juures ja see peaks jõustuma juba 1. jaanuarist. Kuidas te hindate selle eelnõu menetlemise praktikat?

12:55 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Taktika koha pealt ma olen natuke võhik veel, aga ma arvan, et ministeeriumi poolt, pärast aastast koostööd maaelukomisjoniga ja Vabariigi Valitsusega seda toiduseaduse muutmise seadust kevadel Riigikokku tuues, olime me päris edukalt ja jõudsalt edasi läinud ning jõudnud konsensusele seaduse edasiliikumises. Ja loodan Riigikogu liikmete heale tegutsemisele, et me suudaks jõustada seaduse 1. jaanuaril 2021.

12:56 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

12:56 Urmas Kruuse

Aitäh! Austatud minister! Tilk tilga haaval läbi aastate on seda bürokraatiat üritatud vähendada. Tahaksin lihtsalt teada, mida on veel kavas seoses ettevõtluse ja bürokraatia määraga ette võtta, et ettevõtjatel oleks mõistlikum ja parem toimetada.

12:57 Maaeluminister Arvo Aller

No ma usun, et koostöös kõigiga on see seadus väga hea esmane samm haldussuutlikkuse parandamiseks, halduskoormuse vähendamiseks tootjatele ja ettevõtluse kiiremaks alustamiseks. Aga uue perioodi mõistes kõik PRIA eeldatavad taotlused me püüame halduskoormuse vähendamisega teha tootjale võimalikult kergeks ja lihtsaks. Et kõikide võimalike ettevõtjate, taotlejate jaoks oleks oluline pääseda võimalikult väikse bürokraatiaga ligi erinevatele toetustele ja riigi pakutavatele teenustele.

12:58 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Rohkem küsimusi, lugupeetud minister, teile ei ole. Palun siia ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Ivari Padari.

12:58 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjon arutas käsitletavat eelnõu 16. novembril. Ja härra minister, nagu ta oma eelnevas sõnavõtus ka juba laiemalt ära seletas, rääkis, mis on selle eelnõu mõte. Üldises plaanis on see halduskoormuse vähenemine ja reaalse tootja, ümbertöötleja võimaluste avardamine. Ja ka see, et tegevusloakohustus muutub teatamiskohustuseks.

Meie edasine arutelu läks taolises võtmes, kus mina esitasin küsimuse kooskõlastusringi teemal. Kooskõlastusringi puhul oli nii, et oma märkused oli saatnud ainult põllumajandus-kaubanduskoda, ülejäänud valdkonnaga seotud institutsioonid ei olnud oma märkusi saatnud. Mis oli põllumajandus-kaubanduskoja märkuste mõte? Need olid väga arukad selles suhtes, et igal juhul selles uues olukorras ei tekitataks ebavõrdset konkurentsi erinevate ettevõtete vahel. Ehk siis selles suhtes, et kellelgi justkui oleks järelevalvekoormust rohkem, kellelgi vähem. Tegelikult seda ideed ikkagi ei ole. Järelevalve igal juhul jääb ja oluline on tagada toiduohutus, aga teatud bürokraatilist protsessi tehakse kindlasti lihtsamaks.

Mina olen tundnud huvi ka sigade loomühiku vastu. Ehk siis väiketapamajade puhul on selle uue regulatsiooniga nii, et sellised reeglite lihtsamaks tegemised on toimunud nendel väiketapamajadel, kus tapetakse kuni 1000 loomühikut aastas. Ja kes seda asja teab, siis ühe loomühiku puhul võetakse veis, ja siga on 0,2 loomühikut. Siis jutt on kusagil 5000 seast.

Me tundsime ka huvi, kui suur on ettevõtete arv või nende asjast huvitatute arv, kellest me räägime siis, kui me seda seadust arutame. Kes neid numbreid tahab teada, siis toidukäitlejate üldarv on 16 432, loomse toidu käitlejate arv 532 ning hetkel on 52 tegevusloaga tapamaja, millest kuni 1000 loomühikut tapavad 35 tapamaja ehk 67%. Ehk kui me räägime tapamajadest, siis see puudutab kusagil 67% Eestis loa saanud tapamajadest.

Tarmo Tamm märkis, et eelnõuga suurendatakse toidukäitlejate vastutust. Arvo Aller märkis, et tootja ja käitleja vastutavad nõuete täitmise eest, teavitamiskohustusega võetakse teadlik nõusolek ja kohustus toidutootmisega tegelemiseks. Ivari Padar tundis huvi halduskoormuse vähenemise vastu. Arvo Aller vastas, et tootja jaoks halduskoormus väheneb, kuid järelevalve osas ei ole muutusi.

Tarmo Tamm märkis, et eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva. Ka otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 228 täiskogu päevakorda 24. novembriks 2020. See otsus oli konsensuslik. Teha ettepanek eelnõu 228 esimene lugemine lõpetada, samuti oli otsus konsensuslik. Sellega meie arutelu lõppes. Tänan teid, lugupeetud kolleegid!

13:03 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Peeter Ernits, palun küsimus!

13:03 Peeter Ernits

Hea juhataja, hea ettekandja! Ma neid loomühikuid ei hakka küsima, et mitu põrsast on üks veis. Siin on selline positiivne uuendus bürokraatia vähendamise puhul, et enam ei pea keegi kõrge ülemus määrama, millised on toiduohutuse  kriteeriumid. Aga siin on seletus, et näiteks kui paned soola natuke rohkem või natuke vähem näpuga, kõik need tingimused muutuvad kiiresti hoopis teiseks. Aga kui neid ei panda varem paika, kuidas siis see erinevate toidutootjate tegevus – ma loen, siin tuleb tellida uuringuid ja mis iganes ja omavahel koostööd teha – reaalselt hakkab välja nägema, kui ainuüksi näiteks soola riputamisel vähem või rohkem muutub kogu pilt kergesti, rääkimata kõikidest muudest ainetest?

13:04 Ivari Padar

Aitäh küsimuse eest! Tõtt-öelda, ega komisjonis seda ei arutatud. Ma hakkasin praegu huviga vaatama, kus kohas on siin kokaraamat. Aga selles suhtes, need on ikkagi ju sellised, nagu on üteldud, üldised reeglid, mis puudutavad toiduohutust. Reeglid, millele toit peab vastama, ega need ju ei muutu. Ehk toiduohutus kui selline jääb, väheneb bürokraatia. Jah, ma saan aru, et kusagil ministri allaktide tasandil on eeldatavasti sees ka need määrad, mis mingisse toiduohutuse aspekti võivad puutuda. Aga komisjonis me seda tõesti sellisel tasandil ei arutanud.

13:05 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

13:05 Peeter Ernits

Ma ei plaaninudki küsida, aga kuna lugupeetud kolleeg maaelukomisjonist ei ole vist põhjalikult lugenud seda, siis ma juhin tähelepanu, et need n‑ö kokaraamatu asjad on lehekülgedel 6 ja 7 üsna pikalt.

13:05 Ivari Padar

Jah, need on tõesti olemas – see, mis puudutab ministri määrust ja muid alusakte, mis vastu võetakse –, aga maaelukomisjonis me tõesti seda detaili ei arutanud.

13:05 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised? Läbirääkimistel osalemise soovi ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 228 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on sellega lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on k.a 8. detsember kell 17.15.


5. 13:06 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (227 SE) esimene lugemine

13:06 Aseesimees Siim Kallas

Võtame käsitlusele viienda päevakorrapunkti: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 227. Alustame selle esimest lugemist ja palun ettekandjaks maaeluminister Arvo Alleri.

13:06 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Austatud Riigikogu! Lugupeetud istungi juhataja! Lugemisel olev Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud selleks, et muuta mesindussektori toetuse senist rakendamist ja täiendada Eesti maaelu arengukava meetmete loetelu, mille puhul ei ole ette nähtud toetuse taotlemise hindamist.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse ühe meetmena on liikmesriigile antud võimalus toetada mesindussektorit riikliku mesindusprogrammi kaudu. Nimetatud programmi eesmärk on parandada mesindustoodete tootmist ja turustamist ning seda kaasrahastatakse Euroopa Liidu eelarvest. Mesindussektori toetuse tõhusa rakendamise eesmärgil täpsustatakse eelnõuga mesindusaasta kohta koostatava tegevusaruande sisu. Võrreldes kehtiva normiga sätestatakse, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama mesindusprogrammi tulemusi. Samuti täpsustatakse eelnõuga mesindussektori toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente. Eelnõu kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud e-PRIA teenuse kaudu PRIA-le esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel. Võrreldes kehtiva normiga ei ole enam abikõlblike kulude hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heaks kiidetud tegevusaruanne. 

Eelnõus täiendatakse ka sätet, mis puudutab Eesti maaelu arengukava meetmeid. Lisandub kaks meedet, mille puhul ei pea enam toetuse taotlusi hindama. Lisanduvate meetmete puhul on tegemist riskijuhtimisinstrumentidega ning tänu sellele, et edaspidi ei pea taotlusi hindama ja selle põhjal paremusjärjestust moodustama, on võimalik hoida nende toetuste taotlusvoore avatuna aasta ringi. Muudatuse tulemusena saavad põllumajandustootjad alustada põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisega varem, või kindlustada loomi, taimi ja saaki vastavalt vajadusele, mitte oodata taotlusvooru avanemist. Tänan teid!

13:09 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Teile on küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:09 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! See mesindusprogramm on kahtlemata väga oluline, et ta lõpuks nii kaugele jõuab – juba mitu aastat on sellest juttu olnud. Nüüd, mesilaste heaoluga on seotud kahtlemata ka taimekaitsevahendite kasutamine. Selles kontekstis on mahepõllundus kindlasti üks oluline asi, mis aitab süsteemselt, pikaajaliselt, üle-eestiliselt mesilaste heaolu parandamisele kaasa isegi ilma täiendavate programmideta. Nüüd on ilmnenud asjaolu, et Maaeluministeerium on lõpetanud uute mahepõllumeeste võtmise toetusskeemi sellel aastal. Me oleme seda teiega ühel korral keskkonnakomisjonis arutanud, teie ametnik on selgituse saatnud. Aga te võiksite selgitada, mis signaali see annab, et näiteks mõnda tüüpi toetused jätkuvad sel aastal – uute vastuvõtmine –, aga mahepõllunduse omad on lükatud järgnevatesse aastatesse. Millega see on põhjendatud?

13:10 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh küsimuse eest! Mesindusprogrammi eesmärke täidavad mitte ainult mahepõllumajanduslikud tegevused, vaid ka kõik muud keskkonnasõbralikud ja keskkonnasõbraliku majandamisega seotud tegevused. Maaelu arengukavas on ju eraldi mesilaste korjealade programm ja mesilaste korjealade toetamise skeem. Esimestel aastatel oli taotlejaid küll suhteliselt vähe, kuid aasta-aastalt nende populaarsus kasvab. Mesilaste korjealade skeem on üks osa mesilaste, põllulindude indeksi suurendamisel.

Maaeluministeeriumis ei ole mahepõllumajandustootjaid [toetusskeemi võtmata jäetud] mitte selle mõttega, et neile ei anta uusi maid, vaid see aasta ei võetud uusi taotlejad, uusi pindasid ka keskkonnasõbraliku majandamise toetuse alla. Järgmistel aastatel kõik need jätkuvad, uute maade lisandumine on lubatud. Ja miks me ei võtnud uusi kohustusi, põhjus, miks neid lisanduda ei võiks, oli see, et kuna on vaheaasta, uue perioodi raha kasutamine, siis nende viieaastaste kohustuste lükkamine liiga kaugele, uue perioodi keskele ei tundunud mõistlik. Pigem minna uue perioodi alguses edasi uute nõuetega ja uue värske Euroopa Liidu raha ja kaasrahastusega, et siis kohustusi jätkata viieks aastaks. Järgmine aasta saab võtta üheaastase kohustusena uusi maid juurde.

13:12 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

13:12 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Aeg-ajalt on ajakirjanduses üles kerkinud küsimus, et on juhtunud, et mõni põllumees on väärkasutanud taimekaitsevahendeid. Ma tean, et mõlemad pooled on istunud pikalt koos ja kavandanud head koostööd. Kas te oskate öelda, mis seisus praegu need asjad on ja kas see asi on läinud paremaks?

13:12 Maaeluminister Arvo Aller

Jah, tõepoolest, varasematel aastatel on olnud juhtumeid, kus on väärkasutatud taimekaitsevahendeid. Mesinike ja põllumajandustootjate organisatsioonid on istunud laua ümber ja selle kaudu on jõutud ka kokkuleppele. On koostatud hea taimekasvatuse tava, mille järgi mesinikke teavitatakse, samamoodi mesinikud teavitavad, kus on nende mesilaspere. Selline avatud suhtlemine ja koostöö on viinud selleni, et sel aastal ei ole tuvastatud taimekaitsevahendite väärkasutamist. Teavitamisi on, on käidud kohapeal, kuid siis on see olnud seotud hoopis mingi teise teemaga, st see ei olnud taimekaitsevahendite kasutamine.

13:13 Aseesimees Siim Kallas

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Juba mitu-mitu aastat on Eesti mesinike erinevad organisatsioonid soovinud, et mee päritolu kindlakstegemiseks kasutataks mikrobioloogilist protsessi, mis ei ole kulutusterohke, küll aga Eesti ei ole sellega ühinenud. Oskate te öelda, kas käesolevas eelnõus on sellele viidatud, et me saaksime paremini teada, milline on eestimaine mesi ja milline on Hiina mesi?

13:14 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Me oleme omale eesmärgiks võtnud mee päritoluga kindlasti välja minna selleni, et hakata seda lõpuks ka hindama. See on tervikuna üleüldiselt seotud toidu võltsimise ja toidupettustega. Üks osa on mesinikud ja mee päritolu – see on tööplaanis olemas. Me praegu oleme alustanud maasika jalajäljega, võtsime esimesed proovid ja maasika päritolu oleme ka laboritesse saatnud ning peaksime järgmise aasta alguses vastused saama. Ma väga loodan, et varem. Järgmise etapina uue põllumajandus- ja toiduameti raames ning riskihindamise ja riskijuhtimise ühe osana on kindlasti päritolu väljaselgitamine, ja mesi on üks osa sellest tööplaanist.

13:15 Aseesimees Siim Kallas

Tarmo Kruusimäe, teine küsimus, palun!

13:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teie eelkäijad on ka alati öelnud, et nad võtavad selle südameasjaks, aga mina saan seda, justkui südameasja, rääkida siin juba teist aastat järjest. Ma siiski loodan. Kas oleks võimalik Eesti mesinike toetusrühmal ka teha vastavasisuline muudatusettepanek, et me läheksime mee päritolu puhul Saksamaa teed, kes on välja pakkunud mikrobioloogilise tuvastamise meetodi?

13:15 Maaeluminister Arvo Aller

Kui te olete kaks aastat seda rääkinud, siis ma nüüd võin teile kinnitada, et mesindusprogrammi üks osa on ka mee ja mesindussaaduste analüüsimine, mis on seesama PRIA kolmeaastane programm, mille mesinduse esindusorganisatsioonid on omavahel kokku leppinud, ja seda me rahastame Eesti eelarve vahenditest ja Euroopa Liidu vahenditest. Mesindusprogramm.eu on koduleht, mille kaudu tehakse mesindusorganisatsioonide üleselt kõigile vajalikke tegevusi, ja üks osa on mesindussaaduste ja mee analüüsimine.

13:16 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun siia nüüd ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme.

13:16 Tarmo Tamm

Aitäh, Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Täna on üks omapärane päev, mil väga paljud eelnõud on maaelu puudutavad ja see teeb ainult rõõmu. Antud eelnõu, 227, käsitleti maaelukomisjonis esmaspäeval, 16. novembril 2020. Lisaks minule osalesid komisjoni liikmed Merry Aart, Heiki Hepner, Kaido Höövelson, Erkki Keldo, Siret Kotka, Urmas Kruuse, Ivari Padar ja Andrus Seeme. Kutsutud olid maaeluminister Arvo Aller ning Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Ma ei hakka selle seaduseelnõu arutelu uuesti ette lugema, sest härra minister seda just tegi – ei ole põhjust korrata. Aga küsimusi esitasin komisjonis näiteks mina, tundsin huvi mesindusprogrammi rahastamisallikate vastu. Härra minister vastas, et edaspidi toimub mesindusprogrammi rakendamine e-PRIA kaudu ning tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei puuduta rahastamisallikaid.

Heiki Hepner märkis, et hetkel on menetluses kaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu: 227 ja 245. Ta tundis huvi kahe eelnõu ühendamise vastu. Härra minister vastas, et nimetatud eelnõud on ette valmistatud eri aegadel ja erinevatel eesmärkidel. Maaeluministeerium ei ole kahe eelnõu ühendamise vastu. Marin Daniel selgitas, et kahe eelnõu ühendamise saab komisjonis otsustada pärast eelnõu 227 ja 245 esimese lugemise lõpetamist. Siis arutati eelnõu 227 edasist menetlemist. Mina märkisin, et eelnõu 227 muudatusettepanekute tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva.

Ja otsustati: teha ettepanek võtta eelnõu 227 täiskogu päevakorda 24. novembriks 2020 (see oli konsensuslik – Merry Aart, Heiki Hepner, Kaido Höövelson, Erkki Keldo, Siret Kotka, Urmas Kruuse, Ivari Padar, Andrus Seeme ja Tarmo Tamm) ja teha ettepanek eelnõu 227 esimene lugemine lõpetada (kõik komisjoni liikmed olid sellega nõus). See ongi lühidalt kõik.

13:19 Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski, palun, küsimus! 

13:19 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Teades, et sina oled ka väga suur mahepõllumajanduse fänn, ma küsiks sinu hinnangut sellele tegevusele, mida Maaeluministeeriumis on praegu märgata ja mille kohta ma ka ministrilt küsisin. Arusaadav, seal perioodid nihkuvad sinna-tänna. Aga see, et ei leita lahendust ka 2020. aastal uute mahepõllumeeste taotluste või kohustuste osas? Näiteks poollooduslike koosluste kohta on leitud selline võimalus, aga vaat mahepõllumajanduse kohta mitte. Kuidas see siis niimoodi kokku läheb? Ka sinu poolt väga toetanud Organic Estonia käis meil eile keskkonnakomisjonis, räägime, et väga tore, aga samal ajal saadame välja hoopis teise sõnumi, et sellel aastal uusi mahetootjaid me sisse ei võta. Kuidas sa hindad Maaeluministeeriumi tegevust selles kontekstis?

13:20 Tarmo Tamm

Aitäh, Jevgeni, küsimuse eest! Lihtne vastus oleks see, et komisjon seda ei arutanud. Aga austusest sinu vastu ma seda natukene kommenteerin. Kui rääkida üldse tolmeldajatest mesilastest, siis Euroopa Liidus on isegi välja arvutatud, et Euroopa Liidu SKT-sse annavad tolmeldajad kümneid miljardeid lisaväärtust, tolmeldajad on väga olulise tähtsusega ja nende eest tuleb igapidi võidelda. Ma toon sellise näite, et eelmises valitsuses me viisime sisse mesilaspere toetuse, mida varem ei olnud ja mis peaks ka [mesindust] hoogustama ning aitama mesilasperede omanikel hakkama saada. Tänasel päeval peaks mesilaspere toetus olema vist 0,8 miljonit eurot aastas, mis naaberriikides oli ja praegu on see ka Eestis olemas.

Aga selle küsimuse vastus on puhtalt poliitiline ja see on seotud rahastamisega. Nagu ka härra minister ütles, et kui keegi tuleb mahesektorisse, siis ta seob ennast viieaastase kohustusega ja viis aastat peab kindlustama temale ka vastavad toetused. Tegelikult ongi see puhtalt poliitiline valik, milliseid valikuid tehakse, millist sektorit eelistatakse ja mida ei eelistata. Aga see järjepidevus peaks olema ja meil on ka tegelikult kohustus aastani 2030, et meie mahemaa osakaal oleks 25% kogu haritavast maast. Võib muidugi öelda, et me oleme siin hästi tublid olnud, Euroopa Liidus oleme me Austria järel teisel kohal 22%-ga. Aga jah, see on poliitiliste valikute küsimus, kuhu raha suunatakse ja milliseid valikuid tehakse. 

13:22 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

13:22 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Nendest tolmeldajatest on täna juba palju juttu olnud. See perede toetus, mis eelmises koosseisus rakendati, oli positiivne, ja see 0,8 miljonit. Aga kui palju kogu see skeem, mida siin on kirjeldatud, tegelikult mesinike toetusi suurendab rahaliselt? 0,8 miljonit oli see perede toetus, aga kui palju see kokku annab mesinikele?

13:22 Tarmo Tamm

Aitäh küsimuse eest! Selle toetuse määra puhul, kui me selle sisse viisime, arvestasime seda, et me oleksime enam-vähem naabritega turukonkurentsis. Selles mõttes, et meie mesilasperede omanikud ei saaks vähem toetust kui naabrid. Kusagil, ma ei mäleta, kas Lätis, oli 25 eurot taru kohta, ja ma ei tea, kui palju see Soomes oli. Aga nüüd sõltuvalt mesilasperede arvust peaks see meil olema üle 20 euro – kas see oli 22 eurot või midagi taolist. Aastate kaupa sõltub sellest, kui palju registreeritakse, ja selle järgi jagatakse see summa. Mis on veel üks selline hea, positiivne asi, et sellega muutuvad paljud mesilaspered legaalseks. Nüüd saab statistikat pidada, nende haiguste üle kontrolli toimetada ja nii edasi, sest nüüd omanikud tulid registreerima, et seda toetust saada. Ja kellel on väga palju mesilasperesid, nende jaoks on see päris oluline täiendav raha, et seda majandamist läbi viia.

13:24 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas fraktsioonide nimel soovitakse pidada kõnesid? Kõnede pidamise soove ei ole, läbirääkimised on sellega lõpetatud. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 227 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 8. detsember kell 17.15.


6. 13:24 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) esimene lugemine

13:24 Aseesimees Siim Kallas

Võtame vaatluse alla järgmise päevakorrapunkti, nr 6, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 245. Alustame selle esimest lugemist ja ettekandjaks palun maaeluminister Arvo Alleri.

13:25 Maaeluminister Arvo Aller

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugemisel olev Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud seoses vajadusega kehtestada muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamise tingimused ning anda impordi ja ekspordi turukorraldusabinõusid puudutav volitusnorm Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile.

Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele kehtestab asjaomane liikmesriik muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete importijate heakskiidu korra. Nimetatud korras määratakse heakskiitmise tingimused ja kontrollide tegemine. Sellest tulenevalt reguleeritakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pädevus teha kontrolli kanepiseemnete kasutamise nõuetekohasuse üle ning täiendatakse seadust volitusnormiga, mille kohaselt minister võib kehtestada heakskiidu saamise täpsemad nõuded määrusega.

Seaduseelnõu muudatuste eesmärgiks on muuta põllumajandustoote litsentsi taotlemine edaspidi selgemaks. Selleks kehtestatakse muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamise eeltingimus, milleks on PRIA-lt saadud heakskiit.

Samuti kehtestatakse impordilitsentsi saanud isikule kohustus esitada dokumendid kanepiseemnete kasutamise kohta ning antakse kanepiseemnete kasutamise nõuete täitmise üle kontrolli tegemise pädevus PRIA-le. Eesmärk on sätestada ka volitusnorm eelviidatud heakskiidu saamiseks, täpsemate nõuete kehtestamiseks ning anda edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel võimalus valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi, impordiõiguse ja seestöötlemise sertifikaadi ning eksporditoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotlusele esitatavad nõuded. Volitusnorm ei ole piiritletud ühegi konkreetse põllumajandustootega, kuid eelkõige on vajalik kehtestada tingimused muuks otstarbeks kui külvamiseks ette nähtud kanepiseemnete importimiseks heakskiidu saamiseks.

Kõik eelnõuga muudetavad sätted on seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. Tänan!

13:27 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, küsimus, palun!

13:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan neid kahte eelnõu, mille numbrid on küll erinevad, aga tekst – vähemalt esimesed read – on täiesti ühesugused. Ühel on viis paragrahvi, teisel on kolm paragrahvi: kanepiseemnete puhul kolm, mesimummide puhul viis. Miks te neid kokku ei pannud? Jõustumise puhul ei ole ka mingeid eritingimusi, et ühel mingisugusel 1. juulil ja teisel mingil muul ajal. Lihtne küsimus: miks mesilased ja kanepiseemned ei oleks võinud olla koos, pealegi on nad kõrvuti ettekandmisel?

13:28 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Tõepoolest, sama küsimus oli ka maaelukomisjonis, nii nagu maaelukomisjoni esimees enne viitas. Lihtsalt oli sedasi, et mesilaste ja mesinduse osa sai esitatud varem ja kanepiseemnete osas tuli muudatus hiljem. Tõepoolest võiks need liita üheks eelnõuks ja ma arvan, et kahe lugemise vahel võib-olla ongi see otstarbekas. Me selles suhtes ei näinud mitte mingit põhjust, miks me ei peaks seda tegema. Miks me e-PRIA-sse tahtsime mesindust kiiremini saada, oligi see, et paraku kevadel, enne Riigikogu suvepuhkusele minekut ei jõutud seda menetleda ja siis jäi see mesinduse osa välja ning liikus sügisesse. Mul on hea meel, et see on jõudnud koos kanepiseemnete menetlemisega ühele lugemisele.

13:30 Aseesimees Siim Kallas

Andrus Seeme, palun!

13:30 Andrus Seeme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kuna tegemist on kanepiseemnete eelnõuga, siis ma pean ühe täpsustava küsimuse küsima. Seaduse eesmärk on kanepiseemnete impordilitsentsi saamine muuks otstarbeks kui külvamiseks. Lihtne küsimus on: milleks neid kanepiseemneid hakatakse kasutama?

13:30 Maaeluminister Arvo Aller

Aitäh! Seemnevaldkonnas ja põllumajanduses – milleks seda kasutatakse? Seda tuuakse sisse, saab kasutada õli pressimiseks ja loomasöödaks. Praegu antakse neid litsentse seemnetele. Kui külvamiseks, siis tuuakse sisse ja PRIA saab kontrollida. Paraku, kui sa võtad impordilitsentsi mitte külvamiseks, siis hilisem aruandlus on puudulik. Selle seadusega me tahame teha aruandluse, et 12 kuu jooksul tuleb teavitada ja anda teada, mis nende mitte külvamiseks antud seemnetega tehtud on. Ja seda saab PRIA teha. Õli tootmiseks, loomasöödaks ja söödasegudesse.

13:31 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun siia komisjoni ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Heiki Hepneri.

13:31 Heiki Hepner

Austatud kolleegid! Hea eesistuja! Maaelukomisjon arutas seda eelnõu 16. novembril 2020 ja ettekande tegi meile sellest eelnõust Marko Gorban Maaeluministeeriumist. Ettekanne oli nii hea, et komisjoni liikmetel küsimusi ei tekkinud, saime kohe asuda otsuste juurde. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 245 täiskogu päevakorda 24. novembriks – otsus oli konsensuslik. Ühtlasi otsustati teha ettepanek eelnõu 245 esimene lugemine lõpetada – see otsus oli samuti konsensuslik. Komisjoni esimees Tarmo Tamm märkis, et muudatusettepanekute tähtajaks võiks olla vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva. See on lühidalt kõik, mida ma komisjoni poole pealt saaks lisada. Aitäh!

13:33 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 245 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on sellega lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on 8. detsember kell 17.15.


7. 13:33 Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) esimene lugemine

13:33 Aseesimees Siim Kallas

Võtame käsitlemisele järgmise päevakorrapunkti, see on 7. päevakorrapunkt: Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 250. Alustame selle esimest lugemist ja ettekandjaks palun siia Riigikogu liikme Heljo Pikhofi.

13:34 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tervisekriisile järgnenud majanduskriis on mõjutamas olukorda tööturul väga drastiliselt. Tööturul on käes 2020. aasta kõige raskemad ajad. Viiruse teise laine mõjul on töötute arv kerkinud rekordtasemele ja kardetavasti halveneb olukord talvel veelgi. Koondamise oht ähvardab enim just neid inimesi, kes töötavad sektorites, kus palgad on madalamad.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu tagab töö kaotanud inimestele tõhusama kaitse ja loob neile paremad võimalused nii uue töö leidmiseks kui ka ümberõppeks. Aastaga on registreeritud töötute arv kasvanud 30 467 pealt 51 000-le ja isegi rohkem. Töötuse määraks teeb see pea 8%. Erinevate ekspertide hinnangul kasvab töötute hulk lähiajal jõudsalt, seega oht jääda tööta on paljudel silmapiiril. Tööta jäämine omakorda ähvardab vaesusesse langemisega ennekõike riskirühmi, eakaid ja puudega inimesi, noori ja muukeelseid ning teisigi. Seepärast on hädavajalik muuta tänane töötushüvitise süsteem paindlikumaks, nii et see aitaks kaasa töötute toimetuleku parandamisele. Töötushüvitise eesmärk peab olema inimestele piisava asendussissetuleku tagamine töö otsimise perioodiks.

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga 250 laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada töö otsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimaldades käia koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.

Kui me vaatame tänast olukorda, siis meie töötute ebapiisav sotsiaalne kaitse ei anna neile piisavalt aega, et käia koolitustel, ümber õppida, võimetekohast ametit otsida, vaid sunnib vastu võtma esimese ettejuhtuva töö või siis paneb ennetähtaegsele vanaduspensionile minema või otsima tööd hoopistükkis väljaspool Eestit. Korduvalt on töötushüvitise süsteemi muutmise vajadusele tähelepanu juhtinud ka näiteks OECD ja Euroopa Komisjoni uuringud, ka meie oma Riigikontroll. Eesti ei ole täitnud Euroopa sotsiaalharta nõudeid. On ju töötuskindlustushüvitise alammäär ja töötutoetus liiga napid, et hoida inimesi vaesusesse sattumast.

Kuigi alles hiljuti tõstsime töötuskindlustushüvitise määra töötuse esimesel 100 päeval 60%-ni töötaja keskmisest töötasust, jäi tõstmata 101. päevast edasi saadava hüvitise protsent. Kui inimene on teinud tööd täistööajaga ja saanud alampalka, siis saab ta täna kehtiva regulatsiooni järgi esimesel 100 päeval 350 eurot kuus hüvitist, sealt edasi 233 eurot kuus. Kusjuures elatusmiinimum on 220 eurot kuus. Kui numbreid vaadata, siis on vaesus silmaga näha. Ja meie ettepanek ongi suurendada töötuskindlustushüvitise määrasid. Töötuse esimesel 100 päeval peaks see olema 70%, see teeks alampalga saajale 408 eurot 80 senti eelnevast sissetulekust. Ning sealtmaalt ehk 101. päevast 50%, see teeks alampalga saajale 292 eurot.

Teiseks peab kindlustuskaitse laienema ka inimestele, kes on töölt lahkunud vormiliselt kas poolte kokkuleppel või enda soovil. Hüvitise saajate ringist jäävad mõistagi välja need, kes on lahti lastud siis kas töökohustuste rikkumise tõttu või muudel seesugustel alustel. Kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja algatusel, lükatakse hüvitise maksmine 30 töötuspäeva võrra edasi. Raha hakkab tiksuma alates 31. päevast. See ooteaja piirang on kasutusel ka mitmes teises riigis ja peaks vähendama riski, et näiteks koondamise asemel hakkavadki tööandjad töösuhteid lõpetama vaid poolte kokkuleppel. Näiteks Taanis rakendatakse kolmenädalast ooteaega, Austrias neli nädalat ja Küprosel on kuuenädalane ooteaeg.

Samuti tõstetakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise määrasid, nagu ma enne juba ütlesin. Nii töötukassa kui Maksu- ja Tolliamet on analüüsinud töötuks jäämise põhjusi. Näiteks 2018. aastal lõpetati töötaja omal soovil 70 200 ja poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet, ja seda suuresti vabatahtlikult sunniviisil. Ometi on nemadki maksnud oma töötuskindlustusmakseid.

Korduvalt on töötushüvitise süsteemi muutmise vajadusele tähelepanu juhtinud ka näiteks OECD ja Euroopa Komisjoni uuringud ning meie oma Riigikontroll, nagu ma juba eelnevalt ütlesin. Eestil on sotsiaalharta nõuded täitmata. Kehtiva süsteemi puuduseks on asjaolu, et töötud, kes teavad, et nad ei kvalifitseeru töötushüvitisele, ei võtagi ennast töötukassas arvele ja seetõttu jäävad nad ilma vajalikest teenustest. Eesti Statistikaameti andmetel tõi 2018. aastal 10% registreerimata töötutest töötukassas arvele võtmata jätmise põhjusena välja, et neil ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Võib-olla veel meenutuseks, mida me oleme siin saalis ka kuulnud, et juba 2008. aastal vastu võetud töölepingu seadusega laiendati töötuskindlustushüvitiste saajate ringi ka poolte kokkuleppel ja omal algatusel töölt lahkujatele. Samuti tõsteti töötuskindlustushüvitise määrasid. Tol ajal jäid need muudatused paraku ellu viimata, põhjenduseks majanduskriis. See viga tuleb parandada. Pole ju kuigi tark uuesti sama reha otsa astuda. Ja praegu ongi õige aeg see viga parandada ja vajalikud muudatused ellu viia. Riigi jaoks peaks eelkõige olema oluline inimesi tööturul hoida, sest tööturule tagasitoomine on palju raskem ja kulukam kui inimeste seal hoidmine. Aitäh!

13:43 Aseesimees Siim Kallas

Riigikogu liikmetel on küsimusi. Aivar Kokk, palun!

13:43 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen seaduseelnõu rakendamisega seotud eeldatavate kulude kohta. Ja siin on huvitavalt kirjas, et sellel aastal oleks kulu 29 miljonit ja järgmisel aastal 24 miljonit. Kuidas sellel aastal need kulud tekivad või tekiks? Ja järgmine aasta on 12 kuud. Kui eelnõu sisse anti, siis jäi ka alles veel neli kuud. Kas siin on mingi viga või on kuskil teistpidi? Ei saa mina aru hästi.

13:43 Heljo Pikhof

Aitäh küsimast! Tegelikult me andsime selle eelnõu sisse minu mäletamist mööda juba septembris – jah, septembris. Ja me ei osanud päris täpselt prognoosida, millal algavad need päris suured koondamiste lained. Me prognoosisime, et võib-olla juba sellel aastal hästi palju inimesi koondatakse, aga ilmselt see nihkub mingil moel.

13:44 Aseesimees Siim Kallas

Signe Riisalo, palun!

13:44 Signe Riisalo

Aitäh, hea juhataja! Mul on ka eelarve kohta [küsimus] – kulud. Ma vaatan, et töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamise kulu on eelnõus märgitud 88 miljonit, aga Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt, mis oli valitsuse arvamuse juures, oli see natuke üle 40 miljoni – kaks korda vähem. Kas te selgitaksite, kuidas need arvutused nii erineva tulemuseni viivad?

13:44 Heljo Pikhof

Aitäh küsimuse eest! Sotsiaalministeeriumil on need arvutused tehtud koos sotsiaalmaksuga, meie seda ei teinud. Ja ilmselt on ka nende inimeste suhtes erinev arvamus olnud, kes sellel aastal võiksid olla koondatud või mitte. Me oleme igaks juhuks selle arvestuse jätnud lõtkuga. Aga selle üle on hea meel, et tegelikult need kulutused on väiksemad.

13:45 Aseesimees Siim Kallas

Paul Puustusmaa, palun!

13:45 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Ka mina olen eelarve küsimuse juures. Ma loen siit praegu töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamise kulu. Kas see tähendab seda, et kui see eelnõu peaks jõustuma, siis selle laiendamise kulu on täiendavalt 88 miljonit?

13:45 Heljo Pikhof

Sotsiaalministeeriumi andmetel on see 48,2 miljonit, kuhu on ka sotsiaalmaks arvestatud. Jah, kui töötuskindlustushüvitist hakkaksid saama ka need, kes on omal soovil või poolte kokkuleppel lahkunud, siis see kulu loomulikult suureneks. Aga me päris täpselt ei oska vist keegi ette näha.

13:46 Aseesimees Siim Kallas

Tõnis Mölder, palun!

13:46 Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Küsisin ka komisjonis selle küsimuse, aga ei saanud selget vastust. Mõtlesin, et järsku olete nüüd teinud lisatööd ja saanud minu mõttele tuge ning võib-olla olete teinud ära ka arvutuse. Vabariigi Valitsuse vastusest lähtub, et suure tõenäosusega oleks selle eelnõu rakendamisel vaja tõsta töötuskindlustusmakse määra. Minu küsimus ongi, kui palju kavatsevad sotsiaaldemokraadid tõsta töötuskindlustusmakse määra, et katta selle eelnõu kuluallikat.

13:46 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud küsija! Tegelikult on öelnud ka Vabariigi Valitsus, et suure tõenäosusega kaasneb muudatusega vajadus tõsta töötuskindlustusmakse määra, aga ta pole öelnud, et see on kindlasti vajalik.

13:47 Aseesimees Siim Kallas

Aivar Kokk, palun! 

13:47 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin, kas te analüüsisite ka seda poolt, et kui omal soovil või poolte kokkuleppel lahkudes on võimalik saada hüvitist, kas ei või tekkida olukord, et ma saan hüvitise kätte, siis töötan kuskil aasta ja siis ma jälle omal soovil lahkun ja küsin uuesti hüvitist. Nii võikski lõpuni minna, et noored või vanemad inimesed saaksid puhata üle aasta.

13:47 Heljo Pikhof

Ütleme nii, et ka täna võib igasugu nipitamisi välja mõelda, aga tegelikult oleks siin ilmselt siis ka mingil moel pikem see periood, kui pead tööd tegema.

13:47 Aseesimees Siim Kallas

Tõnis Mölder, palun! 

13:47 Tõnis Mölder

Ma tulen taas kord selle enda esitatud küsimuse juurde tagasi. Kui te ei kavatse töötuskindlustusmaksu määra tõsta selle eelnõu raames, leida sellele siin teie eelnõu seletuskirjas toodud 88 miljonile katteallikat, siis kas te mõtlete selle katteallika võtta ära näiteks sotsiaalmaksu puhul kuidagi tervishoiust? Või kust valdkonnast te selle katteallika leiate? Sest mulle tundub, et sellisel kujul olete te seda eelnõu esitanud minu meelest ka siin paar kuud tagasi. Siis oli [põhjuseks], miks suur saal selle tagasi lükkas, just nimelt see, et te ei olnud korralikult läbi arvutanud katteallikaid. Kas te nüüd olete selle kodutöö ära teinud?

13:48 Heljo Pikhof

Aitäh! Mina arvan, et siin oleks Vabariigi Valitsusel vaja kodutöö ära teha. Kui me räägime sellest, et meil on paar miljardit, mida me hakkame siin nüüd riigieelarve käigus jagama – mis on lisaraha tulnud jne –, siis igal juhul Vabariigi Valitsus peaks mõtlema tänases olukorras nendele, kes jäävad ilma tööta – kuidas nad ära elavad. Nagu ma enne juba näiteks tõin, kui palju saab alampalga saaja tegelikult töötuskindlustushüvitist esimese 100 päeva jooksul, ja pärast sealt edasi, kui ta on kauem töötanud, siis tegelikult selle rahaga, oleme ausad, ei ela ega sure. Teine asi on muidugi ka terviseriskid, mis on täna Vabariigi Valitsusel lahendamata, kas või see haiguskindlustus esimesest päevast jne. See samamoodi puudutab väga neid inimesi, kes alampalgaga töötavad.

13:49 Aseesimees Siim Kallas

Jevgeni Ossinovski, palun!

13:49 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Vastates Tõnis Möldri küsimusele – võib-olla aitab teda ka edasi –, on ju nii, et enne seda, kui koroonaepideemia algas, siis tegelikult olemasolevate töötuskindlustusmakse määradega töötukassa reservide maht kasvas iga-aastaselt ja oli juba prognooside järgi peaaegu jõudmas miljardi euroni. Arvestades seda teenustepaketti, mida töötukassa võimaldas, olid tegelikult need maksemäärad liiga kõrged. Selles kontekstis on kaks varianti: kas laiendatakse neid teenuseid või suurendatakse neid määrasid, või hakatakse töötuskindlustusmakset langetama. Kahtlemata praegu, lühikeses perspektiivis on küsimus töötukassa jätkusuutlikkuses, arvestades majanduskriisi teatud määramatust. Aga põhimõtteliselt, kuna me ei räägi ju ainult lühiajalistest muutustest, vaid pikemast vaatest, siis tegelikult need täiendavad hüvitise määrad mahuvad kenasti praeguste maksemäärade sisse ära ja maksemäära ei ole vaja tõsta.

13:50 Heljo Pikhof

Aitäh, Jevgeni! Jah, on nii.

13:50 Aseesimees Siim Kallas

Lauri Läänemets, palun!

13:50 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Tõnis Mölder rääkis siin rahast ja rahastamisest, ma selle teemaga jätkan. Võib-olla ma pole midagi märganud, aga nüüd, kui see kriis algas ja kõik palgatoetused ja muud toetused kehtestati ja ka välja maksti ning sellest oli palju kasu, siis see võeti kõik töötuskindlustusmaksetest, mille inimesed ise olid sinna pannud. Ma ei mäleta, et valitsus oleks toona sentigi pannud inimeste toetamiseks. Ja mina pole kuulnud ka, et valitsus kordagi oleks inimestele appi tulnud ja raha sinna juurde pannud, et oleks võimalik maksta. Kas teie olete kuulnud või on teil mingisugune info, et valitsus oleks töötukassat toetanud viimastel aastatel?

13:51 Heljo Pikhof

Aitäh! Kas ma [just] kuulnud olen, aga ma tean, et valitsus ei ole toetanud. Ja teine asi on see raha. Praegu on õige aeg see raha töötukassasse tagasi ja veel sinna juurdegi panna.

13:51 Aseesimees Siim Kallas

Raimond Kaljulaid, palun!

13:51 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Siin skeptilisemate kolleegide hääli kuuldes tekkis mul selline küsimus, et kui täna statistika näitab, et üle poole töötutest elab vaesuses, siis kindlasti see tegelikult takistab inimesel tööotsinguid ja tööintervjuudele saamist, CV koostamist jne. Seda on kindlasti raskem teha, kui inimene on vaesem. Kas mitte lõpuks ei lähe nende inimeste vaesuses hoidmine riigile kallimaks maksma? Kas ei oleks parem, kui neil oleks võimalik leida väärikalt endale töökoht ja ise endaga toime tulla ja seda [kõike] kiiremini?

13:52 Heljo Pikhof

Päris kindlasti! Tegelikult, kui see töötutoetus, mis on täna – kahju ja kurb kuulda ja teada – alla süvavaesuse piiri, siis tegelikult inimene on sageli sunnitud vastu võtma võib-olla endale mittesobiva töö, kui seda üldse on. Ja teiseks, ta ei saa ka täiendkoolitustel käia, sest ta peab ruttu jällegi midagi ette võtma, et tööle minna. See on üks asja pool. Aga loomulikult inimestele hingetõmbeaja andmine, et saaks sobivat tööd otsida, koolitusel käia, on ülioluline.

13:53 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

13:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mure on siiras, aga see konstruktsioon võib-olla ei ole kõige tugevamatel jalgadel. Aga ma küsin ühe küsimuse. Näiteks siin on toodud võrdlused kolme riigiga – Taani, Austria ja Küprosega –, just selle ooteaja kohta. Taanis on kolm nädalat ehk 21 päeva ja Küprosel 42 päeva ja teil on 30 päeva – nagu kirik keset küla, see tähendab nagu Austria tasemel. Kust te selle sihtisite, et Eesti peaks Austriaga olema ühel liinil?

13:54 Heljo Pikhof

Aitäh! Kusagile tuleb ju see piir panna. 31. päevast, nagu te ise [välja] tõite, see ooteaja piirang on kasutusel mitmes riigis ja seda eelkõige sellepärast, et vähendada riski, et koondamise asemel hakkavad tööandjad töösuhteid lõpetama vaid poolte kokkuleppel – see on üks asja osa. Siia on pandud, ütleme, et kuu aega oodata, aga me võime seda ka pikendada, kui tehakse muudatusettepanekuid, võib-olla kuu, aga võib-olla hoopis vähendada.

13:54 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, palun!

13:54 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Hea ettekandja! Nagu selle seaduse seletuskirigi ütleb, tegelikult pea kolmandik töötuskindlustushüvitise taotlejatest ei kvalifitseerunud sellele hüvitisele just töösuhte lõpetamise põhjuse tõttu. Ehk siis see on see, millega see seaduseelnõu ka tegeleb: et sellel kolmandikul oleks ka võimalik töötuskindlustushüvitist saada, mille jaoks neil oleks justkui moraalne õigus, sest nad on maksnud töötuskindlustusmakset ja teinud oma plaane. Ehk siis esitades lahkumisavalduse või tehes poolte kokkuleppel lepingu lõpetamisi, ei pruukinud nad teada, et olud muutuvad. Praeguses tervise- ja majanduskriisis muutuvad olud kiiresti ja tihti on neid raske ette näha. Valitsus isegi ei ole suutnud seda ette näha, et teine laine tuleb ja peaks midagi tegema. Me oleme siin kuude kaupa näinud, et neile hakkab see alles nüüd kohale jõudma, rääkimata muudest asjadest. Aga kas te saaksite öelda, mida sotsiaalminister Tanel Kiik ja tema juhitav ministeerium sellest seaduseelnõust arvab? Ma loodan, et sealtpoolt oli vähemalt maksimaalne tugi, aga nagu ikka, siis koalitsioonipartnerid ei luba avalikult toetada. Või mis mulje teile on jäänud sellest, mis seisukohal on Tanel Kiik ja Sotsiaalministeerium?

13:56 Heljo Pikhof

Jah, ma loen siit lõigu ette: "Vabariigi Valitsus nõustub, et COVID-19 kriis on väga oluliselt mõjutamas olukorda tööturul. Töötute toimetuleku parandamiseks ja töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks muutmiseks ..." Siis ta toob ära selle ühe muudatuse või kaks muudatust, mis on juba tehtud. Siis on öelnud, et see on igati mõistlik ettepanek, aga on toonud siis ka välja terve rea neid asju, miks praegu ja hetkel mitte. Aga samas, kui me vaatame ka väljatöötamiskavatsust, mis on tehtud juba aastaid-aastaid tagasi, siis seal on samamoodi juttu sellest omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkumisest. Praxis ja teised uuringufirmad on teinud ettepaneku, et seda peaks rakendama. Jah, paraku see nii on.

13:57 Aseesimees Siim Kallas

Indrek Saar, veel üks küsimus!

13:57 Indrek Saar

Kas te ütleksite meile nüüd lõpetuseks selgelt ära, mis see probleem on, mis täna on lahendamata ja mida see seaduseelnõu lahendaks?

13:57 Heljo Pikhof

Selle eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi. See tähendab seda, et nii omal soovil kui ka poolte kokkuleppel töölepingu lõpetajad hakkaksid saama töötuskindlustushüvitist. Ja töötuskindlustushüvitise suurus tõstetakse esimesel 100 päeval 70%-ni ja sealt edasi 50%-ni töötaja eelnevast töötasust.

Võib-olla ma tooksin siin ühe näite. Ma olen aastaid ka ise juristina töötanud ja minu käest tulid töötajad küsima, kas nad saavad võtta ennast töötuna arvele, kui tööandja oli nendega lõpetanud töösuhte poolte kokkuleppel. Nad polnud kuulnudki seda, et nad töötuskindlustushüvitist ei saa ja ei saa ka teenuseid. Tegelikult paljud inimesed on teadmatuses, oleme päris ausad. Me kõik võime mõelda, et töötajad on teadlikumad, aga sageli hakkavad nad alles pärast töölt lahkumist mõtlema selle poolte kokkuleppel lahkumise tagajärgede kohta.

13:59 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Juhataja võtab ühe minuti vaheaega ja pärast ühe minuti möödumist on istung lõppenud. Järelikult kuulame kaasettekandja ettekande ära homme, läheme sealt päevakorraga edasi. Aitäh!

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee