Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 7. töönädala teisipäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

10:00 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23. Tähelepanu, tänase päevakorra täpsustamine! Tänase esimese päevakorrapunkti juures teeb algatajatepoolse ettekande Riigikogu liige Liina Kersna.


1. 10:01 Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes" eelnõu (242 OE) esimene lugemine

10:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes" eelnõu 242 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Liina Kersna!

10:02 Liina Kersna

Suur tänu, austatud juhataja! Tere hommikust, head kolleegid! Saame taas kord arutada millegi sisulise üle, mitte selle üle, kuidas või mida valitsusliikmed räägivad. Olen teie ees Reformierakonna fraktsiooni ettepanekuga Vabariigi Valitsusele, loomaks ühtsed alused COVID-19 leviku korral õppetöö korraldamiseks alus- ja üldharidusasutustes. Nagu me teame, põhiseaduse § 37 lõige 5 ütleb meile, et hariduse andmine on riigi järelevalve all.

Hiljuti saime OECD PISA analüüsist teada, et Eesti haridussüsteem tagab meie lastele võimalikult võrdsed võimalused saada hea haridus. Ja tõesti – ela sa Väätsal, Lüllemäel, Antslas või Tallinna kesklinnas –, tõenäosus, et meie lapsed saavad hea hariduse, on jätkuvalt väga suur. Samas hoiatavad rahvusvahelised uuringud meid distantsõppe eest, kuna selline õppimise vorm võib suurendada hariduslikku lõhet. Tugevamad saavad jätkuvalt hästi hakkama, aga näiteks haridusliku erivajadusega lapsed võivad jääda veelgi enam maha. See on oht, millega me peame arvestama.

Haridus- ja Teadusministeerium ütles kooliaasta alguses, et kui klassis avastatakse nakatunu, läheb distantsõppele klass, mitte kool. Kui kooliperest on nakatunud 10%, siis läheb distantsõppele kogu kool. Täna me näeme, et koole suletakse ka siis, kui on üks või kaks nakatunut. Alles hiljuti nägime, kuidas enam kui tuhande õpilasega kool saadeti distantsõppele, kui avastati nakatunu kooli köögitädide seast. Mitmed koolid on juba ennetavalt viidud hübriidõppele, mille korral on klassid regulaarselt nii koolimajas kui ka distantsõppel. On koole, kus lapsed on ühel nädalal näiteks kaks päeva koolis kontaktõppel ja kolm päeva distantsõppel, ning järgmisel nädalal vastupidi. Ja on koole, kus ollakse üks nädal kontaktõppel ja teine nädal distantsõppel. Ennetuse eesmärgil saadetakse distantsõppele ka väikeklassi lapsi – neid, kes on haridusliku erivajadusega ja kes eriti vajavad õpetajaga otsest kontakti.

Tänaseks päevaks on kevadise distantsõppe perioodi kohta tehtud maailmas väga palju erinevaid uuringuid. Need uuringud räägivad enamasti distantsõppe halvast mõjust laste ja noorte vaimsele tervisele. Väiksemate laste vaimset tervist on mõjutanud eelkõige perekonna frustratsioonis – kas lapsevanemad pidid lisaks lapse õpetamisele tegema ka kodus tööd või siis pidid hakkama saama töötuks jäämisega. Ja see tekitas peres pingeid, mis selgelt mõjutasid ka lapsi. Teismeliste vaimset tervist mõjutas see, et nad ei saanud piisavalt suhelda oma eakaaslastega, mis on selles eas noortele äärmiselt oluline. Ja kindlasti mõjutas laste vaimset tervist – ja seda ka teadusuuringute põhjal – suhte muutumine õpetajaga. Õpetajad sattusid väga ootamatult uude situatsiooni, ka nemad pidid väga palju õppima. Osa õpetajaid sai paremini hakkama kui teised, nad pidid kohanema digitaalvahenditega ja see muutis õpilaste ning õpetajate vahelist suhet. Samas me teame, et eduka õppimise aluseks on see, et õpetajal ja õpilasel on omavahel usalduslik ja soe suhe. Koolid said meil siin Eestis kevadel väga hea distantsõppe kogemuse, ja osa koole on ka uuel õppeaastal kasutanud distantsõpet kui uut õppimismeetodit, ja see ei ole kuidagi seotud viiruse ennetamise meetmega. See kõik on seaduspärane, iseenesest seda võib teha.

Meie esitasime oma ettepaneku Vabariigi Valitsusele, et sõnastada üldised reeglid haridusasutustele õppetöö korraldamiseks COVID-19 ajal, septembri alguses, 14. septembril. Aga kahjuks jõudis see eelnõu kultuurikomisjoni menetlusse alles oktoobri lõpus, 26. oktoobril. Ja täna me oleme siin esimesel lugemisel. Selle ajaga on väga palju muutunud. Haridus- ja Teadusministeerium on nüüd, novembri alguses, avalikustanud haridusasutustele mõeldud juhendi, mis koosneb 14 punktist. Selles on suuresti arvestatud õiguskantsleri välja toodud põhimõtetega, mille ta sõnastas, vastates lapsevanematele, kes soovisid õiguskantslerilt teada saada, kas nende lapsed on saadetud distantsõppele õiguslikel alustel. Õiguskantsler on kirjutanud lapsevanematele ja rõhutanud eelkõige kolme asja: distantsõppe rakendamiseks peab olema õiguslik alus kas kooli kodukorras või õppekavas; distantsõppe korraldus peab tagama õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi, ja kindlasti peab distantsõpe olema juhendatud õpe, mitte üksnes iseseisev õpe. Ja kindlasti peab olema ennetusmeetmena või kui koolis on nakatanu, kooli distantsõppele saatmine kooskõlastatud Terviseametiga.

Hoolimata sellest, et Haridus- ja Teadusministeerium on välja andnud juhendi, on koolide praktika jätkuvalt väga erinev. Seega on reaalne oht, et meie hariduslik kihistumine pigem suureneb, kui väheneb. Me peame meeles hoidma seda, et see viirus on siin ja tõenäoliselt ei kao see lähiajal kuhugi. Me peame õppima selle viirusega koos elama ja me peame õppima andma oma lastele võimalikult head haridust ka siis, kui viirus on meiega. Me ei tohi lubada seda, et ohverdame viirusele selle, et mõne lapse võimed ei saa välja arendatud. Nii et ma palun teie toetust ettepanekule, et Haridus- ja Teadusministeerium koostaks võimalikult täpsed juhised ja ühtsed alused kõigile haridusasutustele. Aitäh!

10:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun!

10:09 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärne ettekandja! Selle eelnõu pealkirjas on üks väga oluline sõnapaar – "ühtsetel alustel". Me oleme praegu novembrikuus ja me peame rääkima näiteks konkreetselt koolide puhul alles praegu võimalikest ühtsetest lahenditest või juhenditest. Kevadel me kritiseerisime väga palju ka valitsuse kommunikatsiooni just selle tõttu, et need sõnumid, mis inimestele tulid, olid täiesti seinast seina. Öelge palun, mis võib olla selle põhjus, et 1. septembriks ei olnud juhend valmis, vaid see juhend on valmis praegu. Ja miks teatud elementaarset loogikat rakendades, mille järgi puhangu aktiveerumine sügise poole oli pea 100% tõenäoline, oli juhend ikkagi välja töötamata?

10:10 Liina Kersna

Aitäh! Iseenesest septembri keskpaigas Haridus- ja Teadusministeerium avaldas oma esialgse juhendi. Tõenäoliselt oli see piisavalt üldsõnaline, mistõttu koolipidajad tundsid, et nad peavad haarama ohjad ja tegema oma reeglid. Ja seda me oleme näinud väga selgelt eelkõige Tallinnas, kus linn andis konkreetsed juhised, et koolides peaks lapsi hajutama ja seetõttu saadeti lapsed n-ö ennetusmeetmena distantsõppele. Lapsevanemad on selgelt väga hädas sellega, et näiteks 9. klassi õpilane, keda ootavad ees lõpueksamid, astumine keskkooli, peab õppima matemaatikat, keemiat, füüsikat kaks päeva nädalas kontaktõppes ja kolm päeva nädalas distantsõppes, kus reaalset juhendamist ei toimu. Loomulikult on nii lapsevanemad kui ka õpilased väga mures. Ja ma tean juhtumeid, kus näiteks osas koolides on laupäeviti hakatud võtma grupiviisiliselt eratunde, et hoida ennast joone peal selleks, et korralikult kool lõpetada. Sellist olukorda me ei tohiks riigina lubada.

10:12 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Heidy Purga, palun!

10:12 Heidy Purga

Tänan sõna eest, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Milline tugi ja koostöö sotsiaalteenustega on praktikas välja pakutud puudega ja hariduslike erivajadustega lastele? Meenutan ühtlasi, et Tanel Kiik on Riigikogu ees kinnitanud kahe ministeeriumi vahelist head koostööd.

10:12 Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma olen ka ise küsinud seda siin Riigikogu saalis nii haridus- ja teadusministri kui ka sotsiaalministri käest, aga ma ei ole saanud vastust sellele, kas on mingeid reaalseid samme astutud selleks, et erivajadusega lapsed distantsõppe tõttu ei kannataks. Sest kevadine kogemus näitas meile väga selgelt, et erivajadusega lapsed jäid hammasrataste vahele. Seda on öelnud ka puuetega inimeste koda, et nende puhul oli hariduse andmine väga halvasti korraldatud, sest kõik saadeti valimatult koju, ka need lapsed, kes õppisid väga väikestes rühmades. Ja selgelt lapsevanematel ei ole kompetentsi, kuidas erivajadustega lapsi õpetada. Seal jäi suur lünk sisse.

Tänases juhendis on Haridus- ja Teadusministeerium öelnud, et erivajadustega laste distantsõppele saatmisesse tuleb suhtuda väga tõsiselt, tuleb tagada neile kõikvõimalik tugi. Aga reaalsuses jälle me näeme seda, et ka ennetusmeetmena saadetakse väikeklassi lapsi distantsõppele. Nii et on segadus, jah.

10:13 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Marko Šorin, palun!

10:13 Marko Šorin

Aitäh, aseesimees! Hea ettekandja! See on väga tore, et me kõik ühiselt siin muretseme Eesti hariduse ja meie õpilaste pärast. Ilmselt me ei pea üksteisele seda tõestama, et me tõepoolest oma südant valutame. Te tõite välja, et on mitmeid üle 1000 õpilasega koole, kus ühe avastatud juhtumi puhul on kool suletud. Ka mina tean selliseid juhtumeid. Seal on reageeritud üsna paindlikult ehk kool on suletud lühiajaliselt, kool on desinfitseeritud ja peale seda on lubatud kõik teised õpilased kooli tagasi. Kevadel oli võib-olla teistmoodi juhtumeid kui praegu. Samas te toote välja – või ka teie fraktsioon –, et te soovite ühtseid reegleid ehk siis jäikasid reegleid kõikidele koolidele. Ma siiski väidan, et olenevalt olukorrast oleks meil vaja paindlikke reegleid, ja need on olemas. Ja kui me need paindlikud reeglid siia sisse paneksime, siis mis oleks praegusest olukorrast erinev peale seda, kui me selle eelnõu vastu võtame?

10:14 Liina Kersna

Aitäh! Probleem ju ongi selles, et praegu reageeritakse selgelt üle. Sellele on ka õiguskantsler juhtinud tähelepanu, et me ei tohiks viirusega koos elades lasta hirmul ennast juhtida. Loomulikult, kui sa oled koolijuht ja sul on hirm, et kui sul on üks nakatunu, siis võib järgmisel päeval või nädala jooksul olla sul väga palju seal koolis nakatunuid, siis hirmu ajel ongi üle reageeritud. Lisaks õiguskantslerile on seda möönnud ka Haridus- ja Teadusministeerium. Ma kindlasti ei ole seda meelt, et me peaksime tegema jäigad ühtsed alused. Seal peab olema kindlasti sees paindlikkust. Seepärast tulebki konsulteerida Terviseametiga, et koos arutada ja otsustada, millised piirangud oleksid konkreetsetel juhtudel otstarbekad.

10:16 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:16 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan täpsustada. Te ütlesite, et Haridus- ja Teadusministeerium on juba valmis saanud mingisugused reeglid, aga need ei ole veel päris lõplikud. Kas te saaksite seda palun täpsustada?

10:16 Liina Kersna

Aitäh! 5. novembril on Haridus- ja Teadusministeerium avalikustanud oma veebilehel dokumendi "Distantsõppe korraldamisest", kus on 14 punkti. Selles rõhutatakse üle kõige olulisemad põhimõtted, mida distantsõppe korraldamisel peab silmas pidama. Näiteks seda, et distantsõpe ei sobi kõikidele õpilastele. Kui koolil on teada, et on õpilane, kellele see ei sobi, siis talle tuleb tagada ka kontaktõpe. Või siis see, kuidas seaduslikult oleks distantsõpe korraldatud. See on see, mida me ei ole endale – ka koolid tõenäoliselt ei ole – varem teadvustanud: distantsõppe võimalus peab olema kirjas kas kooli kodukorras või õppekavas ja see peab olema läbi räägitud hoolekoguga. Ei saa olla nii, et kellelgi lihtsalt tuleb mõte ja me kohe hakkame seda rakendama. Distantsõpe ei tohi tulla kellelegi üllatusena, ka lapsevanematele mitte. Kindlasti on oluline see – ja ka siin Haridus- ja Teadusministeeriumi dokumendis rõhutatakse seda –, et distantsõppe korral ei tohi jääda koormus lapsevanematele, vaid distantsõpe peab alati olema [õpetaja] juhendatud õpe. Aga jah, see dokument on Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel avaldatud 5. novembril.

10:17 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

10:17 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Oma ettekandes te viitasite sellele, et on uuringuid ja teadmist, et distantsõppe puhul võib osa laste hariduse omandamine jääda puudulikuks, lähtuvalt sellest, millised on nende võimalused, harjumused, isikupära ja vanemate võimalus seda õpet toetada, rääkimata õpetajatest. Kas teil on mõni näide, mille puhul te saaksite öelda, et distantsõpe on väga hästi korraldatud? Kas teie arvates oleks mõistlik, et vaatamata sellele, et koolis X ei ole praegu viirust, oleks mõistlik harjutada, et kool oleks valmis juhuks, kui sinna peaks viirus sisenema? Et kellelegi ei tuleks see üllatusena ja kõik, kogu kollektiiv koos lapsevanemate ja lastega, oleksid valmis?

10:18 Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult hakati distantsõpet koolides tasapisi rakendama juba enne COVID-it. Näiteks, Tartu Erakool lõi lausa uue kooli – SädeTERA –, mis ongi enamjaolt ainult distantsõppel, aeg-ajalt käiakse koos. Ka Rocca al Mare Koolis on distantsõpet püütud rakendada. Alles hiljuti käisin ma Põlva Gümnaasiumis, kus sellest õppeaastast on kasutatud 1 + 2 meetodit, mis tähendab, et üks nädal on lapsed kontaktõppel koolimajas ja kaks nädalat iseseisval õppel, ja seda mitte viiruse ennetusmeetodina, vaid eesmärgiga õpetada gümnasistidele iseseisvat õppimist ja oma aja paremat planeerimist. Nad praegu analüüsivad oma kogemust, mis oli selles head, mis halba. Tõenäoliselt lähevad nad üle sellisele hübriidmeetodile, mille korral need, kellele siiski sobib paremini ainult kontaktõpe, saavad olla ainult kontaktõppel, aga need, kellele sobis iseseisev õpe rohkem, saavad jätkata 1 + 2 õpet.

Oluline on see, et need koolid, kes rakendavad distantsõpet vabatahtlikult, on taganud igale õpilasele ka kontaktõppe võimaluse, kui õpilased tunnevad, et nad seda vajavad. Ka need, kes on näiteks Põlva koolis, saavad tulla iga hetk kooli ja saada õpetajalt konsultatsiooni, kui nad seda vajavad. See teadmine on hästi oluline nii õpilastele kui kindlasti ka lapsevanematele – kui laps jääb hätta, siis ma tean, et mul on alati õigus pöörduda õpetaja poole.

10:20 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Selles päevakorrapunktis on igal Riigikogu liikmel võimalus kummalegi ettekandjale esitada üks küsimus. Mart Võrklaev, palun!

10:21 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me räägime praegu hästi palju kooliharidusest, aga mind huvitaksid ka lasteaiad. Kuivõrd seda praegu on reguleeritud? Kas seal on pigem selgus või ebaselgus? Ma saan aru, et antud eelnõu puudutaks ka alusharidust, lasteaedu. Kas te avaksite natuke ka seda poolt?

10:21 Liina Kersna

Aitäh! Just nimelt, väga õige küsimus! Kindlasti on meie hinnangul vaja ühtseid aluseid ka alushariduse andmiseks koroonaviiruse ajal, sest alushariduses on segadust veel rohkem kui koolides. Üldine hoiak on olnud see, et väikelapsed peavad saama käia lasteaias, sest kui nemad ei saa käia lasteaias, siis ei saa ka lapsevanemad käia tööl. Aga oluline on hoida ju tööhõivet, tagada, et lapsevanemad saaksid tööl käia. Praeguse teadmise järgi ütlevad eksperdid, et väikelapsed ei ole selle viiruse suhtes nii tundlikud ja nad ei levita seda niimoodi nagu suuremad inimesed. Me oleme näinud lasteaedades erinevaid praktikaid, aga kindlasti oleks vaja ühtseid seisukohti ka selles küsimuses. Haridus- ja Teadusministeerium seda praegu ei reguleeri.

10:22 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Annely Akkermann, palun!

10:23 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Suur tänu seda teemat tõstatamast! Mis te arvate, kas lasteaedade ja koolide juhatajad vajaks senisest täpsemat korda ja senisest täpsemat regulatsiooni selleks, et oma otsuseid vastu võtta? Sest praegune haridusministeeriumi määrus on küllalt üldsõnaline ja kehtestab üldpõhimõtted. Aga kui direktor seal koolis seisab nende probleemidega silmitsi, siis ta pikas perspektiivis või laiemas tähenduses peab ikkagi otsustama haiguse leviku või selle piiramise või nende meetmete kasutamise kohta. Ja ta on siiski koolidirektor, mitte viroloog. Kas teie arvates direktor vajab juhendeid, et ise paremini toime tulla?

10:23 Liina Kersna

Suur tänu küsimuse eest! Üks asi on juhendid. Me nägime näiteks hooldekodude puhul, kus riik pani hooldekodude juhatajatele väga suure vastutuse ja loomulikult siis kiputakse ka üle reageerima, sest keegi ei taha oma südametunnistusele teiste inimeste surmasid. See on täiesti arusaadav. Jah, et üks asi on juhendid, aga teine asi on see, et ka koolijuhid tunneksid, et riik on nende kõrval neid toetamas. Mitte niipalju juhendamas, kui et toetamas. Näiteks on meil juhtumeid, kus õpetaja haigestub ja ta annab tundi kodus arvuti taga, nii et lapsed on koolis, aga õpetaja suhtleb nendega elektrooniliselt. Kas riik on mõelnud selle peale, kuidas meil töötab asendusõpetajate süsteem? Kui õpetaja haigestub, siis kuidas ma koolijuhina tean, et kui mul endal ei ole asendusõpetajat võtta, kuhu ma pean pöörduma, et asendusõpetaja või abiõpetaja saada? Kui õpetaja tõesti elektrooniliste vahendite kaudu õpetab lapsi – ja see reaalselt niimoodi toimub osas Tallinna koolides –, siis kas mul on panna sinna klassi abiõpetaja, kes hoiaks korda? Ma arvan, et on olulisi kohti, kus riik saaks pakkuda koolidele suuremat tuge, ja seejuures on hästi oluline, et meie õpetajad saaksid supervisiooni. See on selgelt väga pingeline aeg ka õpetajate jaoks. Neil on väga suur kohustus, nad peavad väga kiiresti ümber orienteeruma. Ja see on selline pikaajaline stress, millel ei näi lõppu tulevat. Seetõttu on hästi oluline, et riik või ka kohalik omavalitsus pakuks õpetajatele supervisiooni, et nad läbi ei põleks.

10:25 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

10:25 Vilja Toomast

Aitäh! Hea ettekandja! Kas nendes juhistes peaks sinu arvates olema ka eraldi ettekirjutused või reeglid Tallinna Linnavalitsusele, kes jätkuvalt ei arvesta klassikomplektide maksimaalse lubatud suurusega, ja seetõttu selle asemel, et püüda õpilasi hajutada ja kool avatuks ning õpilased kontaktõppele jätta, saadab nad lihtsalt distantsõppele?

10:26 Liina Kersna

Aitäh! Seda eelnõu ette valmistades me arutasime ka, kas need juhised peaksid olema nagu kohustuslikud, et riik ütleb, et te peate niimoodi käituma, või nad on soovituslikud. Ja me otsustasime, et need on soovituslikud, sellepärast et kohalikud omavalitsused on iseseisvad, autonoomsed ja neil on õigus otsustada. Samas jälle me peame tulema tagasi meie põhiseaduse juurde, mida ma alguses ka tsiteerisin, et hariduse andmine toimub riigi järelevalve all. Nii et siin ongi tasakaalu hoidmise koht. Et kui riik selgelt näeb, et kusagil tehakse ikka midagi väga valesti ja laste hea hariduse saamine on löögi all, või võimaliku löögi all, siis peab sekkuma. Aga samas me peame hoidma ka kohaliku omavalitsuse autonoomsust.

10:27 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riho Breivel, palun!

10:27 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Olles ise olnud koolidirektor ja vesteldes nüüd oma, kuidas öelda, endiste kolleegidega just selle sama seaduse ettevalmistamisest, siis minu küsimus oli, mida nemad arvavad sellest seadusest. Enamik ütles, et nad ei näe, et sellel seadusel on üldse mõtet, sest koolidirektor on autonoomne ja ta ei ole rumal. Et koolidirektoriks saada, selleks peab ikkagi väga pika tee läbi käima. Ja omavalitsused on samuti taga. Haridusministeeriumi kaudu tulevad suunised on küllaldased, et neid, kuidas öelda, ülesandeid täita, ja nad saavad ilma selle seaduseta läbi. Kui te tahate seadusi teha ja teil on aega, siis tehke, aga koolidirektorid küll ei näe selleks vajadust.

10:28 Liina Kersna

Aitäh! Esiteks on see ettepanek Vabariigi Valitsusele teha ühtsed juhised. Me ei räägi praegu selles mõttes seaduseelnõust. Kindlasti on koolijuhid kompetentsed, aga enamasti on nad tegutsenud tavapärastes olukordades, mitte sellise kriisi ajal. Me teame, et õiguskantsleri poole on väga paljud lapsevanemad pöördunud murega, et nende laps on saadetud distantsõppele mitte kõige arusaadavamatel põhjustel. Seetõttu, et on olnud lastevanemate seas arusaamatust ja pahameelt, ja me näeme ka seda, et on erinevaid lähenemisi olnud, me ka otsustasime esitada selle ettepaneku. Samas me näeme, et tegelikult on Haridus- ja Teadusministeerium samuti mõelnud sarnases suunas nagu meie Reformierakonna fraktsioonis.

10:29 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

10:29 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan teid ja ma tahaks küsida, et äkki te võiksite natukene konkreetsemalt öelda, mida te siis tahaksite teistmoodi näha. Ma saan aru, et juhtimisvormi poolest on see sarnane sellega, mille haridusministeerium on täna välja pannud: mingisugused juhendid-soovitused, millisel viisil peaks korraldama hariduslikku tööd. Ma saan siit dokumendist aru, et teil on mure distantsõppe liiga kiire kasutuselevõtu pärast. See on ka tegelikult ju kajastatud haridusministeeriumi juhendites samamoodi. Mida te siis praktiliselt tahaksite, et nendes juhendites teistmoodi oleks?

10:30 Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, kui meie tegime selle eelnõu, siis ei olnud selliseid juhendeid. Need juhendid tulid alles eelmisel nädalal – mis on juba päris hästi, ja nendes juhendites on selgelt arvestatud õiguskantsleri tähelepanekutega selle kohta, mis oli varem halvasti. Kui meie septembri alguses selle esitasime, siis olidki väga paljud asjad väga segamini. Aga kui vaadata tänast juhendit ja küsida, mis on sealt puudu, siis puudu ongi riigi tugi: kust ma saan asendusõpetajaid, kust ma saan abiõpetajaid, kuidas ma saan toetada paremini õpetajaid, kes reaalselt peavad õpetama antud olukorras. Et oleks vähemalt osa teemade puhul konkreetsemad need juhised, ka erivajadustega laste puhul. Ma ütlen, et hoolimata sellest, et meil on nüüd novembri alguse seisuga haridusministeeriumi päris hea juhend, on praktikad ikkagi väga erinevad. Näiteks osas koolides, kus klassis on kolm-neli õpilast, õpivad erivajadusega lapsed ennetusmeetmena nädal aega kodus. See ei ole okei.

10:31 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Helle-Moonika Helme!

10:32 Helle-Moonika Helme

Tere, head kolleegid! Austatud eesistuja! Hea eelnõu esitaja Signe, keda täna siin ei ole, ja Liina, kes sa selle eelnõu ette kandsid! Ma usun, et me kõik ühiselt tunneme muret meie laste hariduse pärast selles olukorras, kus me praegu oleme.

Eesti Reformierakonna fraktsioon algatas 14. septembril 2020 Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes" eelnõu. Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamise kava COVID-19 viiruse oludes koos vajalike, ühetaolistel alustel muudatuste rakendamise juhistega kogu Eestis, tagades õpilastele ja õpetajatele turvaline koolikeskkond. Muudatusettepanekute tähtajaks, 7. oktoobriks Riigikogu fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Oli arvamusi: ühe esitas Haridus- ja Teadusministeerium ja kaks tuli õiguskantslerilt.

Kultuurikomisjon arutas eelnõu oma 26. oktoobri istungil. Kuna eelnõu täiskogus esimese lugemise ja lõpphääletuse läbiviimise ajaks on soovitava juhendi kättesaadavaks tegemise kuupäev – 1. oktoober 2020 – möödunud, tegi kultuurikomisjon muudatusettepaneku nimetada uueks juhendi kättesaadavaks tegemise kuupäevaks 15. detsembri 2020. See on kajastatud ka muudatusettepanekute loetelus, mis selle otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks tehti, ja see kõlab nii: asendada eelnõu teksti viimases lauses lauseosa "hiljemalt 1. oktoobril 2020. aastal" lauseosaga "hiljemalt 2020. aasta 15. detsembril". Eelnõu algtekstis sätestatud kuupäev oli eelnõu esimese lugemise ajaks möödunud. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuga sätestatakse, et kõnealune juhis tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt k.a 15. detsembril. Eelnõu algataja esindaja toetas seda muudatusettepanekut ja kultuurikomisjoni kui juhtivkomisjoni arvamus oli, et seda arvestataks täielikult. Eelnõu algataja esindaja nõustus komisjoni istungil uue kuupäevaga ja leidis, et kui juhis tehakse kättesaadavaks hiljemalt 15. detsembril, annab see koolidele ja lasteaedadele võimaluse teha vajalikud ümberkorraldused uue aasta alguseks ehk uue kooliveerandi alguseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni istungil osales koosoleku juhataja Aadu Must, protokollis Merje Noorlind. Komisjoni istungist võtsid osa ka komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heidy Purga, Katri Raik, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Puudus Mihhail Stalnuhhin. Kutsutud olid ka Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Anu Peljo ning keskhariduse osakonna kutsehariduse büroo nõunik Rita Kask. Eelnõu algataja esindajana tuli meile kultuurikomisjoni Signe Riisalo, kes kõigepealt tutvustas komisjonile eelnõu, mis on algatatud 14. septembril. Haridus- ja Teadusministeerium on oma varasemat infot alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamise kohta täiendanud 22. septembril ja nüüd ka 5. novembril. Tänaseks on mõlemad materjalid ministeeriumi kodulehel olemas.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits viitas asjaolule, et kohalik omavalitsus on autonoomne, ning küsis ettekandja käest, kuidas sellisel juhul juhend tööle hakkaks. Signe Riisalo vastas, et tegemist ei ole kohustusliku juhisega. Helle-Moonika Helme sõnas, et huviharidus ei kuulu ainult haridustemaatika alla, vaid on paljuski seotud ka ettevõtlusega, ning küsis, kuivõrd juhis oleks kohustuslik neile. Signe Riisalo vastas jälle, et tegemist on soovitusega. Kristina Šmigun-Vähi sõnul ootavad ka spordiklubid juhendit, kuidas selles olukorras käituda. Heidy Purga küsis, milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnang eelnõu kohta. Signe Riisalo vastas, et ta ei ole ministeeriumiga suhelnud ja ta eeldab, et ministeeriumi positsioon juhendi suhtes on soosiv ning positiivne. Signe Kivi juhtis tähelepanu asjaolule, et eelnõu kohaselt pidi valitsus ettepaneku realiseerima 1. oktoobriks, ja küsis, kas koostatavat juhendit saab kasutada distantsõppe korraldamiseks ka muudel põhjustel. Signe Riisalo vastas, et jah, kui rääkida muudest põhjustest e-õppes, siis see võimalus on koolidel olemas. Osa koole on seda varasemalt juba katsetanud ning oma õppekava korraldusse sisse viinud.

Aadu Must küsis eelnõu esindajalt, mis võiks olla uus kuupäev juhise kättesaadavaks tegemiseks. Signe Riisalo sõnul võiks selleks määrata 2020. aasta 15. detsembri. See tähtaeg annab koolidele võimaluse enne uut aastat ehk enne uut veerandit teha vajalikud ümberkorraldused. Aadu Must tegi ettepaneku esitada eelnõu kohta kultuurikomisjoni muudatusettepanek: asendada eelnõus lauseosa "hiljemalt 1. oktoobril 2020. aastal" lauseosaga "2020. aasta 15. detsembriks". Komisjoni juht Aadu Must tegi ka ettepaneku suunata eelnõu täiskogusse 12. novembril, viia läbi lõpphääletus ja määrata komisjoni esindajaks Helle-Moonika Helme.

Lõppkokkuvõttes otsustati esitada eelnõu kohta kultuurikomisjoni muudatusettepanek: asendada eelnõus lauseosa "hiljemalt 1. oktoobril 2020. aastal" lauseosaga "2020. aasta 15. detsembriks". Selles osas oli komisjonis konsensus. Teine ettepanek: võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. novembril 2020. Ka selles osas oli konsensus. Ja kolmas ettepanek: määrata kaasettekandjaks Helle-Moonika Helme. Ka selles osas oli komisjonis konsensus.

10:39 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Heidy Purga, palun!

10:39 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Hea Helle-Moonika Helme! Kuigi teie ettekanne oli väga üksikasjalik, siis täpsuse huvides küsin ühe asja selles otsuse eelnõus, mida esitlemas käidi, siiski üle. Kuidas ja kas keskvalitsus juhendab koole juhendi ja selle rakendamise teemal? Kas sellest oli juttu?

10:40 Helle-Moonika Helme

Seda küsimust komisjon ei arutanud.

10:40 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

10:40 Vilja Toomast

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te oskate öelda, kas haridusministeerium on põhjendanud, miks see juhend valmis alles novembri alguseks? Sest minu teada algab Eestis kooliaasta 1. septembril ja meil oli kevadest alates neli kuud aega, et teha see juhend 1. septembriks valmis. Kas haridusministeeriumi esindaja põhjendas, miks selleks ajaks, kui 1. septembril kool pihta hakkas, meil mingit juhendit ei olnud?

10:40 Helle-Moonika Helme

Kahjuks sellist küsimust kultuurikomisjoni istungil ei esitatud ja seetõttu ei olnud seda võimalik ka põhjendada.

10:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Mart Võrklaev, palun!

10:41 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsin sama küsimuse, mida küsisin ka eelmiselt ettekandjalt: kas ka lasteaedade kohta on täna haridusministeeriumil juhend olemas, on seal selgus majas?

10:41 Helle-Moonika Helme

Vaat kultuurikomisjoni istungil seda küsimust ei arutatud, aga nagu täna juba räägiti, siis Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel on uus materjal olemas. Meil kõigil on võimalus minna ja sellega tutvuda.

10:41 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

10:41 Andres Sutt

Aitäh! Hea ettekandja! Kui ma õigesti aru sain, siis te mainisite, et selle eelnõu kohta on esitatud ka kolm arvamust: kaks õiguskantslerilt ja üks Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Ma vaatasin Riigikogu kodulehelt. Sealt ei olnud võimalik neid arvamusi leida. Kust need leida võib?

10:42 Helle-Moonika Helme

Ma arvan, et kui te küsite, te kindlasti saate need meie kultuurikomisjonist. Minul on need kultuurikomisjonist saadud materjalid olemas. Ja kui teile huvi pakub, siis tõesti, Haridus- ja Teadusministeeriumi juhend – see on nüüd küll see juhend, mis on 22. septembrist. Ja siis on kaks õiguskantsleri arvamust. Üks on distantsõppe kohta Tallinna koolides, ja teine on õpilase distantsõppele suunamise õiguspärasuse kohta. Ma arvan, et kui te tahate nendega tutvuda, siis meie kultuurikomisjoni ametnikud annavad teile need materjalid.

10:42 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Marko Šorin, palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel!

10:42 Marko Šorin

Hea aseesimees! Head Riigikogu liikmed! On tänuväärne, et me siin suures saalis selle viiruse teema ikka ja jälle tõstatame. Teine laine, mis meid on tabanud, ei ole selle tõttu, et viirus on kuidagi targemaks muutunud või oma käitumist muutnud või oleks nagu puuk, kes otsib varitsedes ja liikudes uut ohvrit, vaid see on tingitud inimeste käitumise muutumisest.

Alles eile tulid esimesed uudised, et maailma ravimitööstus on teinud positiivseid edusamme viiruse vaktsiini väljatöötamisel. Kuni maailmas ei ole selle kurja haiguse vastu ühtegi rohtu või kuni see nakkus ei ole maailmast täielikult kadunud, nii kaua me elamegi sisuliselt eriolukorras. Rohkem reegleid kehtestades võime tekitada olukorra, kus vastutus langeb eksklusiivselt nende reeglite kehtestajatele. Aga samas kaob ära Eesti kui väikeriigi kõige suurem eelis olla paindlik, arvestada pidevalt olukorraga. Et ei oleks seda n-ö talupojatarkuse ärakadumist meie seest. Me ei vaja veel ühte jäikade reeglitega dokumenti, vaid teadlikkuse suurendamist. Liigsed reeglid pärsivad kohapealsete otsuste tegemist ehk jälle seesama liigne piiramine talupojatarkuse ärakadumiseks. Praegusel hetkel on tegu justkui lahtisest uksest sissetungimisega. Nagu viitas ka üks küsijatest, et mis siis tegelikult muutuks, kui me selle eelnõu vastu võtaksime.

Valitsus ja Terviseamet on näidanud, et teevad tõsist tööd, ja senised meetmed on olnud küllaltki tõhusad, kui me vaatame ka naaberriikide haigestumisnäitajaid. Seega, milleks meile veel ühed reeglid? Need reeglid on meil olemas. Aitäh!

10:45 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

10:45 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ütlen paar kokkuvõtvat sõna selle arutelu teemal. Kahtlematult Eesti haridussüsteemi üks eeliseid on see, et koolijuhtidel on kaunis lai autonoomia haridusliku protsessi korraldamisel, ja see on õige. Seda kinnitavad rahvusvahelised uuringud. Keskselt ülereguleeritud õppekavades kinni kirjutatud hariduslik protsess näitab tegelikult kehvemaid tulemusi kui see, mida meie viimase 30 aasta jooksul oma tublide õpetajate töö tulemusena oleme saavutanud. Aga sellest ei maksa teha ekslikku järeldust – mida siin täna oli ka mõnes sõnavõtus kuulda –, et koolijuht ja kool peaks vastutama kõige eest, mis koolis toimub. See autonoomia, mis on oluline ja hea, mida peaks hoidma ja arendama, on hariduslikku laadi. Koolijuht ei pea ja ei olegi kõikides valdkondades spetsialist. Me ju ei arva, rääkides näiteks tuleohutusest, et iga koolijuht võiks talupojatarkusega läheneda sellele küsimusele ja vaadata, millisel viisil korraldada evakuatsiooniplaane, missugused peaksid olema uksed erinevate sektorite vahel ja missugust tuletõrjesignalisatsiooni süsteemi on vaja. Ei, me ei arva seda. Ma arvan, et tegelikult kõige tõhusam ja kohasem viis selle protsessi juhtimiseks on võtta koolidelt see vastutus, anda see Päästeametile koos vastavate protseduuridega, selleks et koolides oleks sellisteks olukordadeks valmisolek. 

Epideemiline nakkushaiguse levik on oma olemuselt sarnane. Ei ole mõistlik eeldada, et koolipersonal, sealhulgas kooli juhtkond ja ka väga paljud koolipidajad pisikestes Eesti valdades, et nende õlule peaks panema kogu vastutuse selles osas, millisel viisil on kõige tõhusam ohjata viiruse levikut. Nad ei ole selles valdkonnas spetsialistid, nad ei taha olla selles valdkonnas spetsialistid ja väga paljud neist ei taha neid otsuseid ise langetada. Nad tahaksid saada soovitusi pädevatelt inimestelt, kes on seda õppinud ja kes saavad palka selle eest, et Eesti riigis oleks tõhus viirusetõrje.

Sellest tulenevalt ma arvan, et üleriigiline ühtsetel alustel loodud süsteem, mis koolijuhte ja koolipidajaid juhendab ja nõustab, on täiesti asjakohane. Sellele vastu vaielda sellega, et küll iga koolijuht teab ise kõige paremini, ma arvan, ei ole adekvaatne. Kahtlemata paindlikkus peaks säilima, mida selle ettepaneku puhul ka kahtlemata säilitatakse. Nii et ma arvan, et ei ole paha mõte selline ettepanek Vabariigi Valitsusele teha ka üleüldises olukorras, kus ilmselgelt teise lainesse sisenedes ei ole valitsuse töö kaugeltki olnud adekvaatne selles osas, kuidas olemasoleva objektiivse informatsiooni pealt on juhtimisotsuseid langetatud. Kas või see, et kui viiruse leviku prognoosid saadi alles eelmisel neljapäeval ja neid ka alles eelmisel neljapäeval esimest korda küsiti, siis oleks võinud ju oma teadusnõukoja käest küsida ka varem. Aga oli vaja vähemusi vaenata ja liitlasi sõimata – arusaadavalt prioriteedid on paigas. Ka eelmisel neljapäeval, kui need prognoosid olid käes – mis näitavad seda, et tegelikult aasta lõpuni on olukord vähemasti sügavalt murettekitav –, otsuseid ju ei sündinud. Mille kohta ka teadusnõukoja esinaine ütles, et tema ei saa aru, miks eelmisel neljapäeval arutatud asju hakatakse otsustama alles teisipäeval, nagu oleks aega veel laialt käes, kuigi nii see kindlasti ei ole. Nii et ma arvan, et Vabariigi Valitsusel, ja tegelikult riigil laiemalt, on aeg ennast kiiremas korras süsteemselt kokku võtta, enne kui on liiga hilja. Aitäh!

10:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aadu Must, protseduuriline küsimus, palun!

10:50 Aadu Must

Mul on küsimus, kas hea kolleeg Jevgeni oleks nõus veel korra rääkima, sest ma kuulsin siiamaale ära umbes kolmandiku sõnadest, aga neist ei saanud üldpilti.

10:50 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Ei, me kordussaadet ei saa teha, aga stenogrammist on võimalik hiljem lugeda kõike ja süveneda sellesse. Heidy Purga, palun, Reformierakonna fraktsiooni nimel! Loodetavasti kõik saadikud kuulevad, Heidy räägib selge kõva häälega.

10:50 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Nagu minu kolleeg Reformierakonnast, Liina Kersna, seda otsuse eelnõu esitledes ka ütles, Reformierakond esitas oma ettepaneku ühtsete aluste loomiseks kultuurikomisjonile juba septembri keskpaigas. Meie eesmärk oli, et need ühtsed alused saaksid koostatud oktoobri alguseks. Vaadates nakatumise näitajaid, tuleb öelda, et seda juhendit on hetkel küll hädasti tarvis ja tegelikult ei ole veel hilja. Isegi õiguskantsler on vahepeal vastanud lastevanemate erinevatele kaebustele, kus ta on väga selgelt välja öelnud, kuidas korraldada distantsõpet seaduspäraselt. Sellest on saadud ühiskonda ja tegelikult ka valitsuse poole väga selgeid indikatsioone, mis kokkuvõtvalt tähendavad seda, et seda tööd ei ole üheselt hästi korraldatud ega kommunikeeritud.

Jah, tänaseks on Haridus- ja Teadusministeerium koostanud täiendatud juhendi, mis koosneb 14 punktist, aga hoolimata sellest on, nagu me teame, koolide praktikad siiski väga erinevad. Ja sellega kaasneb oht, et meie hariduslik kihistumine pigem suureneb kui väheneb. Seega on igal juhul oluline, et sellel keerulisel ja ohtlikul ajal me suudaksime tagada igale lapsele võimalikult hea hariduse, ja et ka koolijuhid tunneksid ennast kindlamini, et kõikide töö oleks hästi korraldatud ja üheselt mõistetud. Ja lisaks üks aspekt veel, millest on siin natuke või isegi vähe räägitud: tuleb nentida, et eriti suur on see segadus just alushariduse õppeastmes. See puudutab ka väga väikeseid lapsi ja lasteaedade õpetajaid. Nii et palun seda otsuse eelnõu toetada! Aitäh!

10:53 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek, selle on esitanud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 242 lõpphääletus. Me läheme lõpphääletuse juurde ja ma tuletan meelde, et eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja üldharidusasutuste töö korraldamiseks ühtsetel alustel COVID-19 viiruse oludes" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust.


2. 10:56 Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (280 OE) esimene lugemine

10:56 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt: kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 280 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta!

10:56 Aadu Must

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Vastavalt rahvusringhäälingu seadusele kuulub rahvusringhäälingu nõukokku lisaks ekspertidele ka poliitikuid, igast fraktsioonist üks, ja seoses rahvusringhäälingu liikme Urmas Reitelmanni tagasikutsumisega tegi EKRE fraktsioon ettepaneku nimetada nende uueks esindajaks rahvusringhäälingu nõukogus Anti Poolamets. Kultuurikomisjon arutas seda avaldust teisipäeval, 27. oktoobril. Lähtudes asjaolust, et fraktsioonidele on see esitamise õigus antud, tegeles [kultuurikomisjon] ainult ühe tehnilise küsimusega: vaatas hoolega läbi, et kõik vormilised nõuded oleks korralikult täidetud. Asi on selles, et rahvusringhäälingu nõukogu liikmele on esitatud teatud hulk eeltingimusi, mis peavad olema kindlasti täidetud. Anti Poolamets andis komisjonile kirjaliku nõusoleku ning kinnitas, et puuduvad seaduslikud vastuolud tema nimetamiseks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. Vastavalt seadusele arutatakse ringhäälingu liikme nimetamist ühel lugemisel ja parandusettepanekuid eelnõu kohta ei tehta. Minu poolt kõik. Aitäh!

10:58 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Heidy Purga, palun!  

10:58 Heidy Purga

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas võib küsida, millist ekspertiisi tõid esitajad kandidaadi tugevusena selles valdkonnas esile?

10:58 Aadu Must

Ma vaatasin igaks juhuks ka varasemaid dokumente ja avastasin, et ükski fraktsioon ei ole seda ekspertiisi oma liikmete esitamisel teinud ka siis, kui me neid esimest korda ametisse nimetasime. Aga antud juhul tulebki usaldada fraktsioonide pädevust. See hindamine ongi usaldatud fraktsioonidele.

10:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:59 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina soovin kuulda teie arvamust. Kas Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks sobib inimene, kes ütleb, et tema ei tugine tulevikus otsuste tegemisel analüüsidele ja uuringutele, vaid otsustab oma tunde järgi?

10:59 Aadu Must

Jah, siin on tõlgenduse nüansid. Kindlasti peab arvestama seda, millised seaduslikud raamid on sellele ametikohale üldse pandud, neist mööda minna ei saa kuidagi. Ja teiselt poolt on tugev loogika selles, et Riigikogu liige on oma otsustes ja hinnangutes vaba ning peab tegutsema oma südametunnistuse järgi.

10:59 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, palun!

10:59 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Vastavalt rahvusringhäälingu seadusele saab nõukogu liikmete nimetamise ettepaneku teha Riigikogule ainult kultuurikomisjon. Kultuurikomisjoni ettepanekul saab Riigikogu selle otsuse langetada. Kevadel me nimetasime nõukogu liikmeid asjatundjate seast ja siis olite teie seal puldis. Teie käest küsiti ühe asjatundjast nõukogu liikme vastavuse kohta rahvusringhäälingu seadusele, mille suhtes olid vähemasti väga sügavad kahtlused ka teil endal. Te ütlesite, et 27. maiks peab see inimene viima oma staatuse seadusega kooskõlla. Suvel tehti veel selliseid erinevaid avaldusi nii teie poolt kui ka teie suunal ning te lubasite selle asja kuidagi ära lahendada. Kuidas te selle asja olete ära lahendanud?

11:00 Aadu Must

Nagu öeldakse, mõned asjad on suhteliselt vabad ja südametunnistuse järgi otsustatavad, aga teatud punktides on otsuste lõplik langetamine juristide pärusmaa. Ja tõepoolest, juristide vaidlused selle üle on toimunud. Me jõuame selle teema juurde muidugi veel tagasi.

11:01 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Andres Sutt, palun!

11:01 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Vastasite Kristina Šmigun-Vähi küsimusele, et Riigikogu liige on oma arvamuses vaba. Ringhäälingu nõukogus täidab Riigikogu nimetatud nõukogu liige siiski nõukogu liikme ülesandeid, ja ma arvan, et see on oluline, et nõukogu liige saab aru, mis tema roll seal on. Kui ma kuulan seda küsimust, mida Kristina Šmigun-Vähi küsis, et kui inimene otsustab ainult oma tunde põhjal, siis kas see ikkagi on sobiv lähenemisviis nõukogu liikme funktsioonide täitmiseks?

11:02 Aadu Must

Teie küsimuses oli vastus juba sees, ma hindan teie arvamust.

11:02 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Vilja Toomast, palun!

11:02 Vilja Toomast

Jah, aitäh! Nagu me kõik eile kuulsime, esitas Riigikogu liige Kalle Grünthal Riigikogu menetlusse eelnõu ringhäälinguseaduse muutmise kohta. Kuidas teile kultuurikomisjoni esimehena tundub, kas uus ringhäälingu nõukogu liige, kui me ta kinnitame, hakkab ka arvestama selle eelnõuga? Kuna koalitsioonist on tulnud eelnõu, siis küllap ta ikkagi hea tava järgi läbi läheb. Kas me saame nüüd eeldada, et üks ringhäälingu nõukogu liige hakkab nendest põhimõtetest lähtuma ka ringhäälingu nõukogus hääletades?

11:02 Aadu Must

Jah, kõik ametiisikud peavad tegutsema neile seadusega antud ruumis ja piirides, see on üheselt selge. Mis puudutab aga rahvusringhäälingu seadust, siis sellel teemal tulevad veel nähtavasti ka saalis suured debatid, kuna ka kultuurikomisjonis on kerkinud üles vajadus rahvusringhäälingu seadust muuta ja täiendada. Tõenäoliselt tuleb nii Kalle Grünthali kui ka komisjoni eelnõud ühendada ja nendega on ees suur töö. See, et uus nõukogu liige peab lähtuma seadusest, on üheselt selge. Küll aga ei saa öelda, et sellest eelnõust peab lähtuma, sest tegemist on alles eelnõuga, mitte seadusega.

11:03 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Urmas Kruuse, palun!

11:03 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te viitasite ühes oma vastuses, et ühe kevadise kandidaadiga on siiani üleval mingid juriidilised vaidlused. Kas sellest lähtuvalt ei oleks olnud mõistlik oodata, enne kui hakata uut liiget sinna nimetama, ja lahendada kõigepealt ära varasemad probleemid?

11:04 Aadu Must

Nähtavasti tuleb enne lahendada need probleemid, mis on kohe lahendatavad. Ja tol hetkel oli n-ö Riigikogu kuluaarides kuulda, et väga hea, et selline vahetus, millest me täna räägime, toimus. Ühtegi ettepanekut selle üle veel aru pidada või see järjekorda panna ei laekunud.

11:04 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Signe Kivi, palun!

11:04 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete väga pika Riigikogu liikme staažiga, samuti ka kultuurikomisjoni juhtimise staažiga. Kas kunagi varem on ka ringhäälingu nõukogu liikmete puhul olnud üleval nii palju eriarvamusi ja probleeme ning küsimusi nende kandidaatide pädevuse kohta?

11:05 Aadu Must

Eriarvamusi on olnud, kuid mitte just konkreetselt selles küsimuses, aga eriarvamusi on alati. Vastuseks nii küsijale kui ka teistele komisjoni liikmetele või ka kogu suurele saalile ütlen seda, et õnneks on kultuurikomisjonis suudetud neid asju alati kainelt arutada, otsida võimaluse korral konsensust ja üsna tihti see leida. Väga harva oleme pidanud hääletama. See ongi vastus, midagi rohkemat ma siia lisada ei oska. Aitäh heade sõnade eest!

11:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:05 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas täna esitatud küsimuste hulk kvalifitseerub sõna järgi "palju", "vähe" või "ootuspärane"?

11:05 Aadu Must

See on kindlasti ootuspärane.

11:05 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Jevgeni Ossinovski, selle päevakorrapunkti puhul on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada üks küsimus. Jürgen Ligi, palun!

11:06 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra ettekandja! Ma vaatasin, mida Anti Poolamets avalikkuses öelnud on. Ja peab ütlema, et see on eranditult poliitiliselt laetud ja sihuke leeritav, et kes on kelle poolt ja vaadake, millised nad ise on – selline "mina ja maailm" või "meie ja maailm". Kas ERR-i nõukogus ongi selline poliitiline laeng sees, et igaüks kaitseb mingisugust nišši? Ma võin näite tuua, mida ma viimati siin lugesin tema kohta, kuidas ta leidis ühe Facebooki postituse, vaatas, kes seda laikis, ja siis selle põhjal ehitas jälle terve rahvusvahelise maailma üles. Kas nii käibki ERR-i nõukogu töö, et otsitakse vaenlasi? Kas nii tehaksegi järelevalvet ERR-i üle?

11:07 Aadu Must

Aitäh! Mulle eriti meeldis see internetiuuring. Tõepoolest, internetiarvamused on muutunud väga oluliseks osaks meie ühiskonnas ja sientomeetria kui viiteteaduse üks haru on hakanud spetsialiseeruma internetiuuringutele ja ka sotsiomeetriliste testide tegemisele, et kes kellega käib ja nii edasi. See on põnev valdkond. Teisest küljest, kui ma olen vaadanud rahvusringhäälingu protokolle, siis see ongi huvitav, et suur osa esinejate arvamustest on poliitiliselt laetud. Ja nähtavasti tuleb see teema meil uuesti üles, kui me hakkame arutama rahvusringhäälingu seaduse muutmist. Sel lihtsal põhjusel, et ka sääl, selles valdkonnas, on küsitud, kas seal peaksid olema poliitikud või spetsialistid. Kohe, kui me saadame sinna poliitikud ja iga fraktsiooni esindaja, siis on ta tunduvalt poliitilisem kui konkreetselt spetsialistidest koosnev nõukogu. Vist ei ole vaja hakata nimetama nende inimeste nimesid, keda ma olen protokollis maininud ja kelle esinemised rahvusringhäälingu nõukogus on olnud tugevalt poliitilise laenguga. Neid on väga erinevatest erakondadest.

11:08 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Riina Sikkut, palun!

11:08 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Poolteist aastat tagasi nimetasime kultuurikomisjoni ettepanekul rahvusringhäälingu nõukogu liikmed siit saalist. Nüüd on aega möödunud ja üks neist on nõukogust lahkunud. Kuidas te hindate lahkuva liikme Urmas Reitelmanni tööd ja tegevust ERR-i nõukogus?

11:08 Aadu Must

Kahjuks ma ei taibanud, et ma oleksin pidanud helistama selleks või võtma kontakti rahvusringhäälingu nõukogu esimehega ja küsima hinnangut. Mul puudub ikkagi otsene hoob seda tööd teha, et tema tegevust hinnata. Rahvusringhäälingu nõukogult ei ole ühtegi kirjalikku ega suulist ega telefonitsi tehtud avaldust tema tegevuse kohta kultuurikomisjonile laekunud.

11:09 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 280 lõpphääletus ja me läheme lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine". Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:11 Aseesimees Helir-Valdor Seeder

Eelnõu poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastuolijaid 29 ja erapooletuid 4. Otsus on vastu võetud. Aitäh, head kolleegid! Sellega on tänane päevakord läbitud ja istung lõppenud. Kohtumiseni homme.

11:12 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee