Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

11:57 Infotund

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu liikmed! Austatud valitsuse liikmed! Alustame oma igakolmapäevast infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Henn Põlluaas

Kohal on 34 Riigikogu liiget, puudub 67.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: rahandusminister Martin Helme peaministri ülesannetes, sotsiaalminister Tanel Kiik ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad võimaluse küsimuse esitada eelnevalt registreerunud Riigikogu liikmed. Vastavalt soovile saavad nad ka võimaluse täiendavaks küsimuseks ja seejärel võib esitada ühe küsimuse saalist. Küsimuse esitamise aeg on kaks minutit ja vastamise aeg kolm minutit.


1. 12:01 Maaelu kriisi meetmed

12:01 Esimees Henn Põlluaas

Esimese küsimuse esitab Urmas Kruuse ja talle vastab rahandusminister Martin Helme.

12:01 Urmas Kruuse

Tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kevadel, kui Riigikogus arutati nn kriisimeetmeid, oli selge ka see, et maaettevõtluses tekivad likviidsusraskused ja kindlasti on vaja sinnagi vahendeid leida. Seda ühelt poolt valitsus tegigi ja Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldati 200 miljonit. Nende diskussioonide käigus kõlas siinsamas parlamendis väga selge ja terav kriitika, et raha tuleks jagada etappide kaupa, kuna ei ole teada, millises vahemikus erinevate tegevusaladega ettevõtted kriisi satuvad. Seega oleks mõistlik kiirelt kogu laenumassiivi väljaandmist piirata.

Riigikontroll on teinud selle kohta ka väga selge auditi – ma eeldan, et te olete sellega juba kursis – ja on viidanud sellele, et tegelikult on Riigikogus püstitatud ülesannete selgus ilmselgelt Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu kaudu hägustatud. Ja üks osa sellest on seotud sellega, et käibelaenudele lisaks on antud ka investeerimislaene. Me tegelikult ju teadsime ka seda, et Euroopa Komisjonilt oli selge sõnum, et need võimalikud abid saavad kesta maksimaalselt, kõige pikemat aega kuus aastat. Nüüd me teame, et on antud ka investeerimislaenu, mille tähtaeg on juba kümme aastat. Ja üllatus-üllatus, me kuulsime veel seda, et kui on tehtud kuueaastased laenulepingud, siis maksegraafikud on tehtud 20 aasta peale. Kuidas teie kui rahandusminister, kes tegelikult peaks riigi rahavoogude eest vastutama, sellise olukorraga rahul olete? Ja mida te saate enda kaitseks öelda? 

12:03 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma ei tea, et ma peaks ennast kuidagi kaitsma. Ma tuletaksin meelde, et Maaelu Edendamise Sihtasutus ei tekkinud sel aastal ega saanud raha esimest korda sel aastal. Sel aastal andsime me sinna koroonakriisi tõttu arvestatavad summad juurde. Osa nendest summadest oli seotud koroonakriisiga, osa nendest summadest oli seotud koalitsiooni plaaniga edendada maaelu ja regionaalpoliitikat. Nii et neid tuleb vaadata eraldi.

Ma olen kursis Riigikontrolli kriitikaga ja võin öelda, et Riigikontroll ei ütle, et me oleme seadust rikkunud või kuidagi midagi põhimõtteliselt valesti teinud, vaid juhib tähelepanu mõningatele ebakõladele, mis on täiesti mõistetavad olukorras, kus oli vaja teha kiireid otsuseid, kiiresti saada, kui lihtsustatult öelda,  rahakraanid lahti, et aidata hädas olevaid sektoreid. Laias laastus on meil ju see mure olnud mitte ainult Maaelu Edendamise Sihtasutuses, vaid ka KredExis, et lisaeelarvega eraldatud vahendid liiguksid õige sihtmärgini ja piisava kontrolliga, et kõik oleks läbipaistev ja tagatud kõikide võrdne kohtlemine või ligipääs sellele finantseerimisskeemile.

Nii et mina ei arva, et me peame ennast siin õigustama. Minu meelest see, mida me tegime lisaeelarvega – suunasime sinna täiendavalt nii kriisimeetmeid kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitali, mille abil sai teha selliseidki ettevõtmisi, mis ei olnud otseselt seotud kriisiga, vaid üldse maaelu edendamisega –, ma arvan, et meie valitsus võib nende otsuste üle väga uhke olla. Selle kohta, millised need raha eraldamised või üksikotsused on, on kindlasti võimalik alati kriitikat teha ja kindlasti me suhtume sellesse kriitikasse tõsiselt.  Järelevalve peab olema, lõppkokkuvõttes on see maksumaksja raha. Ja kui on olnud mingeid rikkumisi või halvas usus tehtud lepinguid, siis loomulikult sellele tuleb reageerida. Muudmoodi ma ei oska seda selgitada.

12:06 Esimees Henn Põlluaas

Jürgen Ligi, palun!

12:06 Jürgen Ligi

Aitäh! No kui Riigikontrolli sõnum tegelikult otsekohesemaks tõlkida, siis see on, et te petsite Riigikogult välja raha, mis oli üheselt raamistatud kriisimeetmetena, kiirete, täpsete, sihitud meetmetena, mitte mingisuguse edendamisena üldiselt. Kui te oleksite tahtnud aus olla, siis oleks tulnud kirjutada teistsugune seletuskiri, teha teistsugused pressiteated, teistsugused kõned Riigikogus. Aga te ei tahtnud. Täpselt samuti ei olnud te aus siis, kui esitlesite seda 200 miljonit rahanduskomisjonile, kui te ütlesite, et aga pangad esimese asjana võtavad ära külvilaenu. Oli kohe selge, et see ei ole tõsi. Aus kommunikatsioon oleks aidanud ja võib-olla oleks Riigikogu isegi teiega nõus olnud.

Aga ma lähenen ühele üksikküsimusele, mis on avalikku tähelepanu palju rohkem pälvinud. See on see, et ühes sektoris jäi saak põllule – hinnanguliselt 70% saagist – selle tõttu, et neil ei olnud valitsuse kehtestatud piirangute ja kiusamise tõttu hooajatööjõudu võtta. Öelge nüüd, mida teie ise arvate sellest, mida on maasikakasvatajatele öeldud või mida ütlevad maasikakasvatajad! Nendele on lubatud kompensatsiooni, aga nad viitavad perekond Helmele, kes ütleb, et te ei saa midagi, sest te olite valitsuse suhtes kriitilised. Palun öelge, kas nad saavad midagi, ja kui saavad, siis miks, ja kui mitte, siis ikkagi miks!

12:08 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ma kutsuksin Riigikogu liikmeid üles mitte tõlkima Riigikontrolli juttu. Ma arvan, Riigikontrolli jutt on Riigikontrolli enda jutt ja seda ei ole vaja tõlkida. Te ei saa hakkama venekeelsete intervjuude tõlkimisega ja selle tagajärjel satute paanikasse. Ärge sedasama viga tehke Riigikontrolli eestikeelsete tekstidega! Seda lihtsalt ei ole vaja. Ja minule kindlasti ei ole vaja tõlkida Riigikontrolli tekste.

Teie etteheide on, et ma olen esitanud valeinfot komisjonis ja saalis, kui me lisaeelarvet menetlesime. Ma ei saa küll aru, kuidas saab mulle ette heita, et see ei ole tõsi, et põllumajandusettevõtetel läks kriisi tipus laenu saamine keerulisemaks. Kõigil ettevõtetel läks kriisi tipus laenu saamine oluliselt keerulisemaks, kaasa arvatud põllumajandusettevõtetel. See on fakt, selle vastu ei ole võimalik vaielda. See on täielik fakt! Etteheide, et meie valitsus on kiusanud põllumehi – no kuidas nüüd ütelda –, see on ebaadekvaatne väide. Kui te tahate väita, et Eesti Vabariigi valitsus mõtles puhtast kiusust välja koroonakriisi, siis sealtmaalt edasi ei ole selle jutuga juba midagi peale hakata. Valitsus ei ole kiusanud põllumehi. Vastupidi, ma juhiksin tähelepanu sellele, et valitsus pikendas Eestis oleva ajutise välistööjõu töölubasid eraldi seadusega. Kiirkorras me seda siinsamas Riigikogus menetlesime. See oli valitsuse ettepanek. See oli selge vastutulek sellele sektorile keerulises ennustamatus ja ootamatus olukorras. Nimetada sellist leevendusmeedet kiusuks on ise kiusujutt, ütleksin niimoodi.

Aga selge on see, et koroonasituatsioonis piirasid kõik riigid, kaasa arvatud Eesti, rahvusvahelist liikumist või rändamist. Sellel ei olnud mingit pistmist mingi kiusuga. Vastupidi, me andsime pikendust siinsetele välistöötajatele, et ettevõtetel oleks võimalik ja oleks aega teha vajalikud ümberkorraldused oma tööjõupoliitikas.

Ja ma õiendaks ka selle ära, et mina ei tea, kes kus on lubanud mingeid kompensatsioone maasikakasvatajatele. Ei ole tulnud Maaeluministeeriumist ühtegi sellist taotlust valitsusse, ei ole sellest ametlikul tasandil veel midagi räägitud. Ei maksa segamini ajada mõne üksiku ettevõtte ebaõnnestunud saagiaastat kogu sektoriga. 

12:11 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, täpsustav küsimus palun!

12:11 Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Kui me räägime lisaeelarve seaduse §-st 5, siis seal on ju väga selgelt öeldud, et neid vahendeid võib kasutada sihipäraselt ja tegu peab olema COVID-19 haigusest põhjustatud majanduslike raskustega. Riigikontroll ütleb väga selgelt ja eesti keeles, et osa meetmeid, mida MES-is on rakendatud, on keeruline seletada COVID-i tagajärgede leevendamisega. See tegelikult tähendab seda, et need vahendid, mis välja on jagatud, on võib-olla väga-väga-väga-väga kaudselt tulevikus mingite asjadega seotud. Ja see on konkreetne etteheide, siin ei ole juttugi mingist valesti tõlkimisest.

Mis puudutab maasikakasvatajate kiusamist, siis asi on ju siililegi selge. Täna me oleme põhimõtteliselt oktoobri lõpus, aga maasikakasvatajate probleem sai alguse juba suvel, kui saak jäi põllule. Täna nad on ilmselgelt finantsraskustes ja see on otseselt seotud COVID-iga. Ma ei saa aru, mida valitsus või maaeluminister teeb, kui siiamaani ei ole teie lauale jõudnud ettepanekuid selle kriisi kompenseerimiseks, mille valitsus ise tekitas. Kui te viitate ainult mõnele maasikakasvatajatele, siis teil võib osaliselt õigus olla. Asi on selles, et on olemas päris suur grupp maasikakasvatajad, kes vastavalt riigi positiivsetele signaalidele investeerisid väga palju selleks, et neil oleks suured põllud. Ja nende kahju on korvamatu. Seda on tõestanud ka maaülikooli teadlased, kes on viidanud sellele, et need kahjud on väga suured. Ja sellepärast me küsime, miks te siiamaani ei ole seda teinud ja miks te arvate, et Riigikontroll räägib sellist juttu, mis teile ei ole täitmiseks. Väga selgelt on öeldud: ei ole vahendite sihipärane kasutamine. Miks te nii teete?

12:13 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Jah, majanduslikud raskused tabasid Eestis paljusid sektoreid, mõned said rohkem pihta kui teised, ja koroonakriisi mõju majandusele on lai. Me võime ju teoretiseerida selle üle, kas seos on kaudne või mittekaudne. Aga ma absoluutselt ei häbene seda, et valitsus suunas olulise raha ka regionaalpoliitikasse ja maaellu, ja suunas selle Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, suunas selle koroonameetmete kaudu, ka Maaeluministeeriumi kaudu. Kui teie meelest on see halb ja vale, siis palju õnne! Suhelge oma valijatega maapiirkondades, küsige, kuidas nendele tundub! Meil ei ole midagi häbeneda. Me aitasime Tallinnast kaugemaid piirkondi, aitasime maaelu ja siin ei ole meil midagi häbeneda.

Kõik see on olnud seotud sellega, et meid on tabanud koroonakriis. Kõik raskused Eesti majanduses on seotavad koroonakriisiga. Ma ei vaidle Riigikontrolliga, kes ütleb, et me peame paremini selgitama, milline see seotus on. Kahtlemata me saame seda alati teha, saame paremini selgitada. Aga ma ei näe, et me oleme oma raha kulutamisega kuidagi läinud kaugele mandaadist, mida me oleme avalikult kommunikeerinud või mille me oleme Riigikogult saanud.

Mis puudutab maasikakasvatajaid, siis täpselt nii ongi, et meil on üksikud suured ettevõtted, kellel oli halb aasta. Üldiselt see analüüs, mille Maaeluministeerium on teinud, näitab, et maasikakasvatussektor sai hakkama ka sel aastal, kuigi situatsioon oli keeruline. Üksikute ettevõtete kahju me ei hakka kompenseerima. Kui me midagi kompenseerime, siis me kompenseerime sektorit, mis on üleüldiselt hätta sattunud. Ja seda me praegu ei näe. Nii lihtne see ongi. Ja tõepoolest, see on ju poliitiline vaidlus. Ma näen selgelt, kuidas tegelikult maasikakasvatussektoris enamik ettevõtteid kohanes, sai hakkama, tuli toime. Ja lõppkokkuvõttes on igal ettevõttel alati oma äririsk. See ei ole riigi asi igat äririski puhverdada või kahju kompenseerida. Kui sa teed investeeringuid, siis pead arvestama, et sul on ka äririsk. Ehitada ärimudel üles selle peale, et sul on alati võimalik saada Eesti töötajatest odavamat tööjõudu, kes on valmis töötama 12–14 tundi päevas – see on ka äririski võtmine. See ei pruugi alati võimalik olla.

12:16 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:16 Andmekogude haldamine

12:16 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, nr 2: esitab Heiki Kranich, talle vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Palun!

12:16 Heiki Kranich

Aitäh! Lugupeetud minister! Hiljuti lahvatas Soomes skandaal. Selgub, et juba aastaid tagasi varastatud inimeste terviseandmeid on hakatud kasutama väljapressimiseks. Nende inimeste jaoks, kelle andmed varastati, on kindlasti tegemist väga ebameeldiva olukorraga. Täpselt sama ebameeldiv on olukord Soome riigi jaoks, kes on lasknud neid andmeid pihta panna. Eestis on päris palju erinevaid andmekogusid, mis ühel või teisel moel sisaldavad inimeste seisukohalt tundlikku informatsiooni, aga ka sellist informatsiooni, millel on julgeolekuline mõõde. Nende andmebaasidega muidugi on, nagu on. Nad on loodud omas ajas nende teadmiste põhjal, mis meil tol ajal olid, probleeme oli nii tegijate kui tellijate poole peal. Seetõttu on need tänased andmebaasid tihtipeale kohmakad ja raskesti töödeldavad ja tihtipeale võib andmete tõesuse tagamine olla kaheldav. Soome näide võiks olla meile hoiatuseks, aga tundub, et väga ei ole.

Eesti riik on aastaid kulutanud raha selle peale, et luua nn Riigipilve, kus neid riigi kogutud andmeid turvaliselt hoida saaks. Aga viimasel ajal on suundumus pigem teine. Mitmed riigiasutused on hakanud liikuma selle poole, et paigutada andmed eraomandis olevasse pilve. See kõik ei lähe kokku teie enda poolt või teie haldusalas loodud juhisega, mille nimeks on "Juhend avalike pilveteenuste turvaliseks kasutamiseks avalikus sektoris". Siit minu kaks küsimust. Kas te peate riigiasutuste seda laadi tegevust, kus ilma igasuguse hanketa hangitakse eraomandisse kuuluvaid pilveteenuseid, Eesti jaoks turvaliseks või te näete siin julgeolekuriski? Ning teine isiklik küsimus: kuidas teile endale tundub, kas te tunneksite ennast hästi, kui teie enda, teie perekonna, teie sõprade tundlikud andmed oleksid mingis niisuguses pilves, mille reegleid te ei tea ja mille krüpteerimismudelist pole teil aimugi ja seda ei suuda kontrollida ei teie ega Eesti riik?

12:18 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh küsimuse eest! Jah, kaheosaline küsimus. Tõepoolest, Soomes on selline kaasus aset leidnud ja me oleme seda ka põgusalt analüüsinud. Peab ütlema, et Eesti küberturbealane tegevus või selline toimetamine toimub seaduse alusel ehk siis küberturvalisuse seaduse alusel. See tähendab seda, et selle seaduse alusel oleme koondanud küberturbe valdkonnas kõik need ettevõtted, kes osutavad, kui üldistatult öelda, elutähtsaid teenuseid. Need on sideettevõtjad, need on n-ö jõustruktuurid ja loomulikult ka terviseteenuste osutajad. Soome kaasuse kohta võib öelda seda, et tegemist oli eraettevõttega. Me oleme seda analüüsinud meie enda kehtiva õiguse raamistikus. Meil sellist riski, mis ilmnes Soome kaasuse puhul, ei tuvastatud.

Mis puudutab andmekogusid, siis mul ei ole praegu täpseid andmeid, kas üldse ja kui, siis kui palju on mingisuguseid hankeid tehtud pilveteenuse osutamise raamistikus. Küll aga saan öelda, et Riigipilve küsimus on väga kindlalt ja tõsiselt laual. Seal on muidugi omad väikesed probleemkohad, kitsaskohad, aga Riigipilv on iseenesest tehnoloogiline lahendus, mis hõlbustab pilves olevate andmete turvalisuse tagamist. Praegusel hetkel on kõik andmetöötlejad laias laastus ju oma serveri peal ja seda on loomulikult väga keeruline ühtsete turvanõuetega lahendada. Loomulikult ma olen isiklikult seda meelt, et need andmed, ka minu enda andmed, võiksid olla kõik kaitstud, turvalised ja ühes pilves.

12:21 Esimees Henn Põlluaas

Heiki Kranich, täpsustav küsimus palun!

12:21 Heiki Kranich

Aitäh! Tegelikult ma ei saanud vastust, kuidas te suhtute sellesse, et riigi jaoks tundlikke andmeid hoitakse eraomandis olevas pilves. Kui nad oleks riigi pilves, oleks väga tore. Aga kui te küsiksite oma kõrval istuvate ministrite käest, kuidas nende valdkonnas praegu IT-osakonnad toimetavad ja missuguseid plaane nad hauduvad, siis te kuulete kindlasti ka suurepäraseid ideid, kuidas need andmed paigutada eraomandis olevasse pilve, sest see on lihtne ja odav. Riigipilve tegemine kindlasti on mõnevõrra töömahukam, kuigi turvalisem.

Aga minu küsimuse jätk on see: mida te isiklikult olete teinud või plaanite teha selleks, et need andmed oleksid hoitud turvaliselt ja iga inimene Eestis võiks olla kindel, et need ei lähe rändama? Kui me vaatame seda, mida riik tulevikus plaanib, siis näeme, et ta kavatseb järjest rohkem ja rohkem inimeste eraelulisi ja muid tundlikke andmeid koguda. Ja kui inimesed ei ole kindlad, et riigile antavad andmed on hoitud, siis tekitab see ebakindlust kogu riigis. Nii et minu küsimus on: mida te isiklikult olete juba selle nimel teinud või kavatsete lähitulevikus teha? Minu üks soovitus on see, et rääkige enda kõrval istuvate ministritega, kuulake ära, mida nende haldusalas IT-mehed juba täiesti kontrollimatult teevad ja toimetavad.

12:23 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh! Muidugi, ma võtan selle soovituse arvesse. Ma olen ise läbi käinud absoluutselt kõik IT-majad, eri ministeeriumide IT-majad, ja olen ka kõrval istuva ministri haldusalas oleva IT-majaga kohtunud. Nii et selles mõttes on mul pilt üldjoontes olemas. Andmete hoidmine ja nende turvalisuse temaatika on riigis laias laastus kaheks jagatud. Üks osa on see, millest ma rääkisin: küberturvalisuse seadus, mille üks subjekt on andmete esitaja, kes on laias laastus ka elutähtsa teenuse osutaja. Ja teiselt poolt on RIA ehk Riigi Infosüsteemi Amet. Väga oluline institutsioon on Andmekaitse Inspektsioon. See küll ei ole küll minu haldusalas, aga Andmekaitse Inspektsioon viib ka läbi järelevalvet ja korraldab isikuandmete kaitset riigis. Nii et need on need kaks institutsiooni.

Mida me oleme teinud? See, mida mina saan teha, on töö, mida ma saan oma haldusalas teha. Oma haldusalas oleme RIA kaudu ellu viinud väga palju erinevaid programme, mille abil me tõstame küberturvalisuse teadmisi nii eraettevõtluses kui ka riigiametnike hulgas. Selline oluline küberturbealane teavitustöö käib kogu aeg. Lisaks sellele toimub Riigi Infosüsteemi Ametis pidev riigivõrkude monitoorimine, eelkõige küberturbe küsimustes, ja loomulikult ka intsidentidele reageerimine ja kogu töö parendamine. Nii et selles osas ma võin küll julgelt öelda, et meil praegusel hetkel mingisuguseid väga tõsiseid kõhklusi seoses nende isikuandmete turvalisusega, mis on riigi valduses, ei tohiks olla.

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle teema käsitlemise.


3. 12:25 Laste vaimne tervis

12:25 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on küsimus nr 3, mille esitab Heljo Pikhof ja vastajaks on sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

12:26 Heljo Pikhof

Austatud minister! Mullu juulis pöördus õiguskantsler Ülle Madise teie poole märgukirjaga viia psühhiaatrilise abi seadus vastavusse kujunenud olukorraga. Jutt käib siis sellest, et alla 18-aastased noorukid saaksid ilma vanema nõusolekuta pöörduda psühhiaatri poole. Loomulikult on reegel, et alaealine võiks minna psühhiaatri vastuvõtule koos vanemaga, aga paraku on liialt palju olukordi, kus sellest ei tule midagi välja. Ei ministeerium ega valitsus ole pidanud vajalikuks reageerida, sestap algatasid sotsiaaldemokraadid mullu detsembris seadusemuudatuse ja eelnõu esimene lugemine oli jaanuaris ära. Pärast seda on EKRE taktikepi all seaduseparandust hoitud kas kalevi all või muudetud arutelu sotsiaalkomisjonis isegi palaganiks. Tänavu on endalt elu võtnud 19 teismelist, keda erialaarst oleks võinud aidata. Mida teie teete selleks, et valitsuserakond astuks samme, et see absurditeater lõpeks ja me saaksime seadusemuudatuse konstruktiivse aruteluga Riigikogus edasi minna? On ju sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder teie erakonnast ja tema on selle eelnõu menetlemist Riigikogu suures saalis takistanud, ja nagu ma juba ütlesin, EKRE taktikepi all.

12:27 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Laste vaimne tervis, üldse alaealiste vaimne tervis, on loomulikult hästi tundlik teema, hästi oluline teema. Me teame, et umbes pooled vaimse tervise mured arenevad välja juba lapsepõlves. Öeldakse, et need avalduvad enne 14. eluaastat. Ja tõesti, võtame näiteks 2019. aasta ehk eelmise aasta: Eestis registreeriti kuni 19-aastaste seas ligi 6000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. Nii et igal juhul laste vaimse tervise olukord on muret tekitav.

Me oleme ministeeriumis täiendavat ressurssi sinna suunanud erinevate taotluste alusel, olgu see reaalselt väärkoheldud laste toetamiseks, olgu lasteabi telefoni ja kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamiseks, mis sai järgmise aasta eelarves positiivse lahendi. Kõik see tegelikult kas kaudselt või otseselt aitab loomulikult kaasa ka laste vaimse tervise parandamisele.

Kui nüüd rääkida konkreetsest seadusemuudatusest, siis ei ole saladus, et sotsiaalminister ja kogu Sotsiaalministeerium seda toetab. Me viisime seda toetava ettepaneku ka Vabariigi Valitsusse, kes edastas selle parlamendile. Nii et praegu on tõesti arutelu jäänud Riigikogu sotsiaalkomisjoni. Olen kohtunud sel teemal nii EKRE kui Isamaa esindajatega, korduvalt oleme nõu pidanud sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderiga. Viimati suhtlesime sel nädalal, leidmaks n-ö kompromiss-sõnastust, mis võiks kõigile osapooltele sobida. Ma igal juhul julgen arvata, et Riigikogus ei ole ühtegi erakonda, kes arvaks, et laste vaimne tervis on kuidagimoodi väheoluline küsimus või et nad ei vaja seda kaitset ja tuge, mida on võimalik neile pakkuda. Vaidluskoht on aga olnud see, mil viisil, kuidas seda seadust õige muuta on või õige muuta ei ole. Aga loodan, et me jõuame lähiajal siiski kokkuleppeni, mõistliku lahenduseni, mis mitte ainult sõnades, vaid ka päriselt annab lastele võimaluse psühhiaatri poole pöörduda, kui nende vaimse tervise seisund seda nõuab.

Mis seal salata, loomulikult meie kõigi soov on see, et inimese jaoks, ja eriti lapse jaoks, oleks kõige turvalisem koht tema kodu, et vanemad teda toetaksid. Kahjuks me teame kõik, et alati see nii ei ole. Ja ka nendel juhtudel, kui lapsevanem ei tegutse lapse tervise huvides, ei seisa tema eest, on oluline, et lapsel oleks õigus ja võimalus abi otsida ja abi saada. Täna toimivad erinevad lasteabi telefonid, kuhu lastel on võimalik pöörduda. Samamoodi on meil kõigil võimalik tähelepanu juhtida, kui me näeme mingeid juhtumeid, kus on tegemist kas laste kuritarvitamisega või selle ohu või kahtlusega. Siis tuleb sellest märku anda, sekkuda. Loomulikult on oluline ka see, et tervishoiusüsteem tervikuna saaks õiguse ja võimaluse, nii nagu teistegi erialade puhul, lapsi vajaduse korral otse toetada, ka siis, kui lapsevanem seda vajadust ei pruugi näha. 

12:30 Esimees Henn Põlluaas

Heljo Pikhof, täpsustav küsimus palun!

12:30 Heljo Pikhof

Veel hullem on see, et tahetakse teenida poliitilisi punkte. Mäng noorte inimeste elu ja tervisega on küüniline ja tegelikult terve valitsus on siin mingil moel ikkagi kaasosaline. Spetsialistid on nii sotsiaalkomisjonis kui ka ajakirjanduses ümber lükanud, kummutanud EKRE poliitikute jaburad väited, et alaealised hakkavad siis vanemate teadmata tegelema sooidentiteedi küsimustega või neelama kamalute kaupa antidepressante. Me ju kõik teame, et arstid alaealistele kangeid rohte niisama välja ei kirjuta ja ilma täiskasvanu loata nad neid rohtusid võtta ei saa. Ma tahaksin tuua siin ühe näite. Hiljaaegu ma sain kokku ühe noormehega, kes ütles, et ta sattus psühhiaatri juurde emaga koos, kui ta oli 16-aastane. Ta käest küsiti, kas ta on teinud enesetapukatseid, ja ta ütles mulle, et loomulikult oli, aga et oma ema juuresolekul ta seda ei öelnud, et kui ta oleks üksi saanud psühhiaatri juurde minna, oleks ta selle mure ära rääkinud. Paraku see nii on. Ma väga loodan, et te EKRE pantvangist ükskord välja tulete ega ole valitsuses kõik kaasvastutajaks selle teema lahendamata jätmise pärast. Minu küsimus ongi: kas teie arvate ka, et noored inimesed tahavad psühhiaatri juurde minna ainult selleks, et sooidentiteeti muuta? Nagu me teame, enne 18-aastaseks saamist ei tule see kõne allagi. 

12:32 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan täpsustava küsimuse eest! Ma saan rääkida eeskätt enda eest, aga ma julgen taas kord oletada, et ei ole ka parlamendis ühtegi liiget, kes arvaks, et peamine põhjus, miks lapsed psühhiaatri poole tahavad pöörduda, vaimse tervise murede korral abi otsivad, on nende soov sugu vahetada – see mõte on ju absurdne. Sellest me saame kõik aru. Loomulikult on lastel pärisprobleemid, loomulikult on lastel pärismured, vaimse tervise küsimused. Täpselt samamoodi ka füüsilise tervise küsimused ei alga meie elus täisealiseks saades. Ei ole nii, et sa oled 18 aastat terve nagu purikas ja pärast seda millalgi tekivad mured. Need võivad kujuneda ka väiksest peast. Noores eas on tegemist koolikiusuga, on tegemist perevägivallaga, on tegemist mis tahes vaimse tervise muredega. Tihti võib tegu olla kaasasündinud probleemidega. Seega võimalikke diagnoose on väga palju ja selle abi vajadus on väga-väga suur. Loomulikult on tervishoiu-ja sotsiaalsektori roll ja kohustus tuge pakkuda.

Kui küsiti, mida me oleme teinud, siis ma enne viitasin mõnedele konkreetsetele näidetele. Toon väga positiivse eeskujuna välja just nimelt lasteabi telefoni. Näiteks 2019. aastal on olnud 9325 pöördumist. Nendest 4264 on olnud lapsed ehk et ligi pooled helistanud on olnud lapsed. Loomulikult on vaimse tervisega seotud mured seotud ka peres aset leidnud vägivalla või muu väärkohtlemise juhtumitega. Ka võib tegemist olla sõprade või teiste tuttavate seas tekkinud samasuguste muret tekitavate olukordadega, enesevigastustega, tihti tõesti ka enesetapumõtete või -soovidega. Need kõik on pärismured ja neid ei tohi mingil moel pisendada, neid ei tohi sildistada mingisuguste muude muredena ja kuhugi ära peita.

Ma loodan väga, nagu ma juba ütlesin, et koalitsioonierakonnad leiavad parlamendis kõigile osapooltele sobiva sõnastuse ja et selle seaduse muutmine, millele ka õiguskantsler on tähelepanu juhtinud, saab siiski parlamendi kui terviku toetuse ja me saame veelgi paremini pakkuda lastele vaimse tervise alast tuge, mida nad kahtlemata lähiaastatel üha enam vajavad. Põhjuseks võib olla COVID-19 kriisi mõju, samuti vaimse tervise murede kasv laiemalt, mida me näeme mitte ainult Eestis, vaid mitmel pool mujalgi Euroopas ja kogu maailmas.

12:35 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

12:35 Liina Kersna

Aitäh sõna andmast! Austatud minister! Hea on kuulata väga õiget juttu, aga te võiksite lugeda näiteks sotsiaalkomisjoni eilse istungi protokolli. See oli ikka erakordselt piinlik, kui me arutasime kõne all olevat psühhiaatrilise abi seadust ja Anne Kleinberg, kes on laste vaimse tervise keskuse juht, pidi ütlema, et tal on oma aega muudeks asjadeks ka kasutada kui rääkida korduvalt ja korduvalt sotsiaalkomisjonis kõige elementaarsemaid tõdesid. Korduvalt! Seal oli nii piinlik olla, härra minister. Teie olete ka ju vastutav selle eest, et pea aasta aega me menetleme psühhiaatrilise abi seadust pseudoprobleemidele viidates. Ja meil on tänaseks 14 alaealise enesetappu. Te räägite lasteabi telefonist, kuhu on tehtud üle 9000 pöördumise. Lasteabi telefon küsis 160 000 eurot lisaraha, sellepärast et pöördumiste arv on aastatega tõesti kordades kasvanud. Seda raha nad ei saanud. Minu küsimus on selle 600 000 euro kohta, mille valitsus eraldas ühekordse summana kasutamiseks vaimse tervise probleemide leevendamiseks. Kas selle jaotus on tänaseks ära otsustatud? Kas näiteks lasteabi telefon saab oma 165 000 eurot lisaraha sealt? Kas lastemaja Läänemaale tuleb selle raha toel? Või millised on teie plaanid?

12:36 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu täpsustava küsimuse eest! Mul ei ole olnud au viibida sel teemal sotsiaalkomisjoni istungil, vähemalt mitte nüüd lähiajal, nii et ei oska täpselt vastata, mis seal arutelul aset leidis. Mis puudutab seda vaimse tervise lisaraha, siis nagu ikka on igale eurole vähemalt kaks-kolm taotlust, ja seda ka antud juhul. Ma ei hakka siin ütlema kindlat summat, mille lasteabi telefon saab, küll aga luban, et lasteabi telefon osa sellest rahast saab ehk toetus kasvab, kuna tõesti pöördumiste arv on kasvanud. Siin ei ole üldse võimalik statistikaga vaielda.

Ja kindlasti see pöördumiste maht võib lähiaastatel veelgi kasvada, nagu viitasin, on see siis seotud COVID-19 kriisiga või mis tahes muude vaimse tervise muredega. Tõenäoliselt näeme kahjuks ka tulenevalt tööpuuduse tõusust teatud peresiseste konfliktide arvu kasvu, on need siis verbaalsel pinnal või halvemal juhul füüsilised. Eks halvad ole mõlemad. Nii et selles vaates kindlasti tuleb sinna lisaraha suunata. Seetõttu olen rahul, et valitsus selle 600 000 eurot siiski ette nägi just nimelt vaimse tervise murede lisaressursiks, ka rahastatakse kliiniliste psühholoogide kutseaastat 400 000 euro ulatuses. COVID-19 esimese laine ajal sai sotsiaalvaldkond samuti lisaraha nii psühhosotsiaalse kriisiabi kui ka ohvriabi jaoks. See oli ilmselgelt hädavajalik, et inimestele tuge pakkuda.

Nii et need lõplikud numbrid saavad lähiajal paika. Just tänagi rääkisime ministeeriumis sel teemal. Lubasime nädala alguses kantsleri ja valdkonna asekantsleritega ajad lõplikult paika panna. Nagu viitasin, neid kohti, mis vajaksid lisaraha, on paraku rohkem, kui see 600 000 eurot võimaldab. Ja seda raha saab jagada kahjuks nii, et igasse kohta ainult ühe korra, kuna tegemist on hetkel ühekordse otsusega. Seega peab ka seda vaatama, mis saab aastal 2022 ja edaspidi, juhul kui seda n-ö katet ei tule. Aga loomulikult vaatame parimal võimalikul viisil peale ka Euroopa Liidu vahenditele. Oleme enda poolt esitanud taotlused nii inimeste vaimse tervise huvides, toiduabi huvides kui ka üldse sotsiaalvaldkonna lisavajaduste katmise huvides. Need ju tegelikult kriisi tõttu kasvavad. Me ei räägi pelgalt tänase taseme hoidmisest, vaid me räägime sellest, et kuna mahud ja vajadused kasvavad, siis on sinna vaja lisaraha eraldada. Loomulikult ma loodan siin valitsuse liikmete mõistmisele ja heale koostööle.

12:39 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:39 Erakondlik kriisiabi

12:39 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, järjekorras nr 4. Selle esitab Toomas Kivimägi ja vastab rahandusminister Martin Helme. Palun!

12:39 Toomas Kivimägi

Austatud Martin Helme! Minu küsimus on sulle kui peaministrile ja EKRE juhile. Täna – ja paljude arvates mitte ainult täna – on need kaks ametit sinus kokku saanud. EKRE on jätnud endast mulje kui tulihingelisest võitlejast korruptsiooni vastu. Kontrollimaks, kas see on pelgalt mulje või tegelikkus, sooviksin sinu hinnangut Porto Francole antud sooduslaenu kohta. Kas riik peaks üldse sekkuma, peaks tegelikult küsima, kas meil on kriis korteriarendustes, kas meil on kriis kaubanduskeskuste ehitamisel või turutõrge? Minu arvates sedasi ei ole. 40 miljoni andmist Porto Francole on põhjendatud EBRD kui ühe finantseerija sooviga maandada riske. Samal ajal nõutakse, et osanikud panustaksid ehituse algfaasis mõnevõrra rohkem. No siiamaale oleks see veel võib-olla arusaadav. Aga paneme siia kõrvale härra Hillar Tederi annetused Keskerakonnale: 30 000 eurot 1. juulil 2020, seejärel tuli Vabariigi Valitsuse otsus anda Porto Francole 40 miljonit laenu 30. juulil, ja vähe sellest, kümme päeva peale valitsuse otsust annetas härra Teder Keskerakonnale veel 30 000 eurot, kokku siis 60 000 eurot. Kas sina usud, et see on juhus? Ja kas see ongi uus normaalsus, millele ka EKRE on oma õnnistuse andnud?

12:41 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! No ma peaks nüüd ikkagi üles kutsuma tagasihoidlikkusele. Reformierakonnale kangesti meeldib jätta sellist muljet, nagu meil oleks mingi segadus, kelle käes on ohjad või kes on päriselt peaminister. Siin mingit segadust ei ole. Minul ei ole mitte mingit tahtmist teha ühtegi muud tööd kui seda, mis mul on. See töö on rahandusministri töö. Ma teen seda hea meelega ja mul ei ole mingisugust vajadust ega tahtmist endale muresid juurde saada või mõnda teist tööd. Lisaks sellele ma muidugi olen erakonna esimees, mis on ka ajalises mõttes väga mahukas töö. Sellele veel lisaks ühtegi teist tööd teha mul tõesti mingit soovi ei ole. Tulevad järgmised valimised, tulevad uued tööd. Aga praeguses valitsuses ei ole kellelegi pähe tulnud kunagi küsida, kas meil on kellelgi mingi muu rank, kui on. Meil on peaminister Jüri Ratas ja ta juhib valitsust hästi. Mina olen täna siin peaministri kohusetäitja, sest Jüri Ratas on Prantsusmaal välislähetuses. Ja nagu kodukord ette näeb, seda ma siin täna olen.

Aga Porto Francost. Ma olen selle kohta muidugi mitmeid kordi juba selgitusi andnud ka valitsuse pressikonverentsil. Mõistagi olen valmis uuesti üle rääkima. Küsimus kriisist. Kus on kriis või mis on kriis? Meil eksisteerivad juba kevadest saadik kaks kriisi. Üks on tööturukriis, mille vastu valitsus on rakendanud mitmeid erinevaid meetmeid. Neist üks oli töötukassa tööturu toetamise meede, mis oli kahtlemata väga õige, väga hea ja mis aitas väga paljusid ettevõtteid. Selle tulemusel püsis Eestis kriisi ajal tööpuudus palju väiksem ja see on ka praegu palju väiksem, kui ennustati kevadel või kui on näha teistes riikides, kus sarnaseid meetmeid ei ole nii tõhusalt rakendatud.

Teiseks on meil selgelt olnud üleüldine turutõrge või võib ka öelda, kriis krediteerimises või panganduses. Me juba rääkisime eelmise küsimusega seoses MES-ist. Seoses koroonakriisiga on olnud selge turutõrge laenude andmisel, juba varem kokkulepitud laenude väljamaksmisel, juba varem käivitatud projektide edasisel finantseerimisel. Ja selles küsimuses, ma arvan, valitsus käitus õigesti, tagades töökohtade püsimise ja tagades ühe suure kinnisvaraobjekti püsimise, toetades seda laenuga. Ma kindlasti jõuan selle juhuslikkuse või seose juurde järgmises küsimuses ka. Aga lühidalt on minu suhtumine olnud see, et liiga vähe antakse laenu välja. Peaks rohkem andma, siis ei tekiks küsimusi, miks üks sai ja miks teine ei saanud.

12:44 Esimees Henn Põlluaas

Toomas Kivimägi, täpsustav küsimus palun!

12:44 Toomas Kivimägi

Aitäh! Nii tagasihoidlikku Martin Helmet pole ammu kohanud. Sul ei ole täna küll põhjust vähimalgi määral häbeneda, sellepärast et sa oledki peaministri ülesannetes. Täna on igal juhul need kaks ametit sinus kokku saanud. Mul on loomulikult kahju, et sa ei vastanud üldse põhiküsimusele. Kas annetus Keskerakonnale 30 000 enne laenu eraldamist ja 30 000 peale laenu eraldamist on sinu hinnangul juhus või on see uus normaalsus? Martin, ma palun, et sa kuulaksid! Kas see on uus normaalsus, et niimoodi saabki raha: tuleb enne annetada ja siis saab laenu, ja siis tuleb veel annetada? Ja siis on kõik hästi. Kas ka EKRE on sellele oma õnnistuse andnud?

See tegelikult on ka ebavõrdne kohtlemine. Kuus Eesti suurt kinnisvaraarendajat, nende hulgas Arco Vara, FM Capital ja East Capital, tegelikult peavad seda laenu ebaausaks konkurentsieeliseks ja on pöördunud selle murega ka Euroopa Komisjoni poole. Näiteks Arco Vara esindaja on välja rehkendanud, et see tegelikult tähendab arendajale umbes 14 miljonit võitu, sest tavaolukorras peaks sellel perioodil selle laenu pealt maksma umbes 19 miljonit eurot intressi, antud juhul piirdub see üksnes 5 miljoniga. Et muuta konteksti veel natuke laiemaks: sama summat 40 miljonit, 45 miljonit eurot, mille te andsite Porto Francole, vajab terve turismisektor, et see talv üle elada. Turismisektori osakaal SKP-s oli või vähemalt selle potentsiaal on ligi 8%. 8% on nende potentsiaal! Porto Franco osakaal SKP-s on suurusjärgu võrra, et mitte öelda veelgi rohkem väiksem: 0,0% millegagi. Porto Francole te leidsite 40 miljonit, aga kogu turismisektorile, kes panustavad 8%-ga SKP-sse, te seda raha ei leia. Tsiteerin Taavi Aasa: "Mingeid täiendavaid laene ega toetusi turismisektorile valitsus ei kavanda ja kõik kriisi üle ei ela." Kas sa tunnistad, et pildil on midagi valesti? Kes toodavad 8% SKP-st, nendele 40 miljonit te ei leia, aga sellele, kes panustab SKP-sse 0,0 millegagi, te leiate lahkesti 40 miljonit eurot. Äkki on ikkagi seos selle annetuse ja rahaeralduse vahel?

12:46 Rahandusminister Martin Helme

Aitäh! Ei maksa segamini ajada sektorit ja ühte projekti. Turismisektori panus on jah umbes 7%, see on  eri aastatel erinev, sõltuvalt sellest, kui suur on SKP. Aga ehitussektor on kahtlemata suurem kui üks ettevõte või projekt seal. Me vaatame ikkagi laiemalt mitte ühe ettevõtte või ühe projekti peale, vaid kogu sektori peale. Loomulikult, nagu ma eelmisele küsimusele vastates lõpus ütlesin, minu seisukoht on selline, et rohkem peaks andma laenu, rohkem peaks majandust nende laenudega elavdama. Ja loomulikult sellises kriisis, nagu me oleme, laenud ongi odavamad ja peavadki olema odavamad. Sellega me sisuliselt suuname turgu selles suunas, et intressid ei oleks mõrvarlikud. Need intressid ei ole normaalsed. Okei, palju sõltub projekti riskantsusest ja omakapitalist ja kõigist muudest asjadest, aga kui tavaolukorras on intressid 4 ja 5%, siis isegi 7–8 on väga kõrge protsent. Selle aasta esimeses pooles, ka suvel küsiti protsente, mis olid 17–18 ja see ei ole normaalne. Öelda selle peale, et minge võtke turult sellise protsendiga laenu, et see ongi turumajandus – selle vastu me tegimegi KredExi ja MES-i laenumeetmed. Selle vastu! See ei ole normaalne laenukeskkond. Sellises olukorras tegelikult suunatakse ettevõtted ja needsamad projektid pankrotikursile.

Nüüd annetustest. Ei, mina ei näe teiste inimeste peade sisse, mis on nende motivatsioon. Mina ei oska kommenteerida, kas nad teevad annetusi maailmavaatelisel alusel või selle jaoks, et saada eeliskohtlemist või midagi muud. Selge on see, et 40-miljonilise laenu saamisel 60 000-lise annetusega otsuseid ei mõjuta. Minu hinnangul vähemalt mitte, ma ei pea seda reaalseks. Pigem paistab mulle Tederi annetustest välja see, et tema toetused ei ole suunatud mitte oma projektide kasuks või ühe või teise maailmavaate kasuks, vaid talle meeldib toetada valitsuses olevaid erakondi ja eriti peaministri erakonda. See on muster, mis tuleb välja varasematest aastatest: annetusi on tehtud täiesti seinast seina peaaegu kõigile erakondadele peale meie erakonna. Ja ma ei ole selle pärast kade. Kui te küsite, kas võib-olla on seos annetuse ja raha eraldamise vahel, siis ma vastan, et selle raha eraldamise esitas meile KredExi nõukogu. KredEx allub Raul Siemile ja me viisime selle valitsusse ja meid ei mõjutanud kellelegi teisele tehtav annetus kuidagi.

12:49 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

12:49 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete ikka liiga tagasihoidlik. Ma juhtusin vaatama seda legendaarset pressikonverentsi, kus kolm erakonna esimeest arvasid, et põhiseadust saab kindlasti selgemaks ja tugevamaks teha, kui nemad mõned väljavõtted oma allkirjadega allkirjastavad. Märgiline oli ka see, et kui see pressikonverents hakkas, siis te soovisite kibekähku istuda peaministri toolile, aga siis te saite aru, et see koht ei ole teie oma. Võib-olla sinna läheb veel aega.

Aga teine asi, millega ma absoluutselt rahul ei ole. Te oma eelmises vastuses mulle viitasite sellele, et teid üksiku ettevõtte mure ei huvita. Me rääkisime maasikakasvatusest ja mind pigem huvitab sektori mure. Aga see, mida teie kaitsete, on tegelikult üksikettevõtja huvi. Tegelikult peab olema geenius, et tulla välja mõttega toetada kinnisvaraarendust Tallinna kesklinnas. Isegi kõige mustemates stsenaariumides, mis käsitlevad kinnisvara väärtust, selle valdkonna jätkusuutlikkust, on Tallinna kesklinn kõige viimane koht, kuhu peaks toetust andma. Sellest rääkides te ei maininud kordagi, et see oli ettevõtja enda risk, et ta sellise arenduse ette võttis ja sellistel tingimustel laenu võttis. Te saate ise ka väga hästi aru, et asjad peavad ka näima läbipaistvad. Mõned omavalitsusjuhid on plate peale viidud juba enne, kui nad oma peas selliseid mõtteid on mõelnud. Aga kui peaks olema selliseid asju, et kõigepealt tuleb annetus, siis otsus ja siis jälle annetus, siis kriminaalpolitsei on tegutsenud väga kiiresti. Ja tekib küsimus, miks ta praegu seda ei tee. Aga te mäletate ka seda, et Riigikontroll ütles, et see jagamine on läbipaistmatu, ja läbipaistmatu selle tõttu, et suunda muudeti. Tänaseks on tegelikult raha otsas ja üks põhjus on see, et väga kiiresti jaotati raha laiali justkui kogu sektori peale ja selle tõttu sai raha ka näiteks teedeehitusfirma. Kas te peate seda mõistlikuks? On see kuidagi selle kriisiga seotud?

12:51 Rahandusminister Martin Helme

Ma ei näe vastuolu oma varasema ja praeguse vastuse puhul. Ma just ütlesingi, et minu meelest peaks toetusi saama palju rohkem ja palju laiemalt kui ainult üks ettevõte. Sellisel juhul kaoks ära küsimus, miks üks ettevõte sai ja teised veel ei ole saanud. Tõsi on muidugi see, et nii suuri projekte Eestis ei ole väga palju – mõtlen, nii suuri pooleliolevaid projekte. Noh, siin on läbi käinud, eks ole, Patarei teema. Minu meelest võiks täiesti tõsiselt kaaluda selle toetamist täpselt samamoodi. Ja ma ei näe põhjust, miks me peaksime seda häbenema. Kui me tahame praeguses majandussituatsioonis, mis on ülimalt ebakindel, kus pangad annavad väga kõrge intressiga ja väga karmide muude tingimustega laenu või ei anna üldse laenu, hoida Eesti majandust käimas, ka ehitussektorit käimas, kui me tahame hoida tööhõivet, siis ma ei näe seal üldse probleemi. Minu meelest peakski laenu andmine olema palju laiem, kui siiamaani on olnud. Selles mõttes ma ei näe vastuolu oma muu jutuga. Toetusi on KredExi kaudu ju läinud mitte ainult Tallinnasse, vastupidi, KredExi toetused on läinud suures osas väljapoole Tallinna. Need on need majade soojustamised, kortermajade toetused, maapiirkondade lammutustoetused. Neid asju on väga palju.

Mida veel tuleb öelda, on see, et kui siin on üritatud jätta muljet, et neid tingimusi kohendati ühele spetsiifilisele firmale vastavaks, siis neid tingimusi hakati määratlema kohe, kui aprillikuus võeti kõigepealt meil eelarve vastu ja selle järel hakati määruseid koostama. Siis neid tingimusi hakati kohe välja töötama. Ja on ka tõsi, et need tingimused oli vaja mitmel puhul uuesti üle vaadata ja ümber teha, sellepärast et need ei hakanud tööle. Riigikogul ei ole ju mõtet eraldada 1,3 miljardit eurot, mida ei saa välja anda, sellepärast et tingimused on tehtud nii karmid. See ei ole ratsionaalne tegevus. Kui tingimuste kohaselt keegi seda raha, mis me oleme mõelnud majanduse elavdamiseks, tegelikult kätte ei saa, siis tuleb tingimusi muuta. See on elementaarne paindlikkus ja terve mõistus.

Kui me küsime, miks kriminaaluurimist ei ole, siis ausalt öeldes, kust te teate, et ei ole. Mina ei tea, kas on või ei ole. Kui uurimisasutused näevad midagi kahtlast, siis nad uurivad, ja kui ei näe, siis nad ei uuri. Ju nad kontrollivad neid asju. Aga kui meie midagi ei ole kuulnud või kui midagi ei ole avalikkuse ette toodud, siis ma oletan, et nad on kontrollinud ja ei ole midagi leidnud.

Mis puutub sellesse, et raha on otsas, siis ma saan aru, et viide polnud mitte KredExile, vaid MES-ile. Minu meelest väide, et raha sai kiiresti otsa, ainult kinnitab seda, kui suur vajadus krediidi järele selles valdkonnas tegelikult oli. MES-i raha puhul me ei räägi ju mingist tagastamatust rahast, me räägime ikkagi ju  laenumeetmetest. Järelikult selles sektoris oligi väga suur nälg. Üksikjuhtumeid, nagu see teedeehitusfirma oli, ma kommenteerida ei oska.

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 12:55 Regionaalne võrdsus

12:55 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus, järjekorras nr 5. Küsib Urve Tiidus, talle vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Palun! 

12:55 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem! Kõlab mõnevõrra küüniliselt, aga kriisidest on inimkond ikka ja alati ka kasu saanud. Pean silmas seda kasu, et kriis annab tahet, energiat ja oskusi elu paremini korraldada. COVID-19 pandeemia tõi lühikese ajaga meie teadvusse teoreetiliselt justkui hästi teada tõe täiesti praktilisel moel. Jah, kogu maailm ongi väga ühendatud. Jah, tehnoloogia hoiab meid ühendatuna ka siis, kui füüsiline eraldatus on nakatumise ennetamisel ülioluline tingimus. Jah, meie riigi varasem tehnoloogiline areng andis suhteliselt hea platvormi kaugtööks, on-line õppetööks, e-teenuste toimimiseks ja uute lahenduste käivitamiseks kriisi ajal. Lühidalt öeldes, ka skeptikutele sai selgeks, et digitaliseeritud ja internetiseeritud maailm on sama oluline – no peaaegu sama oluline – kui puhas õhk, sama oluline kui haridusideed ja investeeringud jne. Paraku eksponeerisid viimased seitse kuud ilmekalt ka seda ebavõrdsust, mis tekib on-line õppimisel ja kaugtöötamisel. Võib-olla on see ilmnenud selgemalt kui varem. Mitte igal pool Eestis pole kaasaegne kiire internet kättesaadav ja iseenesestmõistetav tehnoloogiline hüve.

Kuna kaugtöö tegijate arv on Eestis objektiivselt kasvanud, ja seda mitte üksnes tervisekriisi tõttu, siis riigisisesel immigratsioonil saab üheks kõige olulisemaks argumendiks, kas asuda perega elama väljaspool Tallinna ja Harjumaad, see, kas kaugtöö on selles kohas võimalik. Ja siin ei saa veel sugugi rääkida regionaalsest harmooniast. Sellepärast on teil ajalooline võimalus, lugupeetud Raul Siem, selles valdkonnas võrdsust suurendada. Palun selgitage järgmise aasta eelarve kontekstis, Euroopa Liidu finantside ja kriisitoetuste ja kohalike omavalitsustega koostöö kontekstis, mida te selleks teete! Kui on võimalik konkreetselt, siis ma olen väga rõõmus. 

12:57 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh küsimuse eest! Jah, tõepoolest, COVID‑i kriisi situatsioonis on meil läinud suhteliselt edukalt võrreldes muu maailmaga. Me oleme saanud oma tööd ja tegemised tehtud eeskätt just tänu toimivatele internetiühendustele, tänu headele võrguühendustele. Samas on õige, et meil on Eestis piirkondi, mis ei ole võrdselt varustatud toimivate ühendustega. Internetiühenduste loomisega on tegeletud päris pikalt ja praegu me jätkame seda teed. Kriisimeetmete raamistikus oleme saanud otsetoetust lõpptarbijateni viimiseks, pluss taristu väljaehitamise raha, kokku 15 miljonit eurot. Järgmisel aastal lisandub sellele veel 10 miljonit eurot. Nii et praegu on olukord selline, et me olemasoleva rahaga suudame viia interneti ehk realiseerida need 15 esimest miljonit järgmise aasta esimese kvartali lõpuks. Seejärel saame seda tegevust jätkata.

Orienteerivalt, hinnanguliselt võiks öelda – me oleme siin kalkuleerinud ka –, et kogu Eesti internetiseerimine ehk siis taristu väljaehitamine võiks maksta 100 miljonit eurot. Ühest küljest on tegu rahaküsimusega, teisest küljest on küsimus, kas me suudame ja kui suudame, siis mis aja jooksul need 100 miljonit eurot absorbeerida. See tähendab seda, kui palju on meil võimekust neid võrke füüsiliselt välja ehitada. Nii et siin on päris palju erinevaid küsimusi. Aga jah, vastuseks küsimusele kinnitan, et järgmine aasta me jätkame seda tegevust ja selle tegevuse eesmärgi saavutamiseks on meil ka vahendid ette nähtud.

12:59 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, täpsustav küsimus palun!

12:59 Urve Tiidus

Suur tänu! Lugupeetud minister! Kõige uuem info oli praegu see, et kogu Eesti n-ö kiire internetiga varustamine läheb maksma 100 miljonit eurot. Ei tundu ju väga suur summa, eks ole. Ma saan aru, et sellel on praktiline pool ka veel, aga ma küsin jätkuks selle kohta, et Eestis on tehtud mitmeid uuringuid, mis peegeldavad nõudlust kiirete internetiühenduste järele. See nõudlus ja vajadus on ikkagi väga suur, kuna töö iseloom on muutunud ja muutub pikas perspektiivis veelgi. Väga oluline on regionaalne tasakaalustatus, mida ma mainisin ka esimeses küsimuses, sest ootused teha kaugtööd ükskõik kus maailmas elades ainult kasvavad. Me teame, et vajaliku infrastruktuuri rajamine on kulukas, ja eriti kulukas on see hajaasustusega paikades. Seepärast on mõned hakkajamad omavalitsused panustanud või valmis panustama ka ise. Minu teine küsimus ongi saarte kohta, kus igasugused ühendused on ju veel olulisemad kui suurtes mandri keskustes. Mis tulevikku te prognoosite nendele kohtadele, kus ei ela sadu tuhandeid inimesi tiheasustuse tingimustes? Külades elavad noored inimesed, kes arendavad tarkvara mingi maailma teises otsas asuva firma jaoks, ja selliseid noori tuleb järjest juurde. Äkki te saate tuua ka mõne konkreetse näite, mis annaks inimestele lootust või kindlust, et selline töö on võimalik, kui neil idee tekib? 

13:01 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh lisaküsimuse eest! Nii ta paraku tõesti on, et neid rahalisi vahendeid ... Üks asi on tõesti rahas ja teine on selles võimekuses seda n-ö rakendusse paisata. Jah, Eestis on seda valget ala märkimisväärselt palju, sealhulgas kindlasti ka teie viidatud saared ja muud paigad, kus tõepoolest inimesi väga palju ei ela ja kus on hajaasustus. Aga sellise tasakaalustatud arengu põhimõttel peaksime loomulikult suutma ka neid valdkondi või neid piirkondi katta. Küsimus on, millal me seda suudame. Kõiki kohti korraga, tervet Eestit me katta ei suuda. Eks me peame langetama otsuseid, millal me kuhugi jõuame. Sellega me tegeleme. Ja me tegeleme pidevalt ka sellega, et me kaardistame ära, kuhu me kõige paremini, kõige efektiivsemalt liikuda saame. 

13:02 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

13:02 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See 100 miljonit, mida te mainisite – tõepoolest, arvestades seda, kui palju me oleme koroonaviiruse tõttu raha eraldanud, tundub tegelikult tilk meres. Samas kõik valitsuse liikmed räägivad, kui edukad me olime tänu sellele, et meil juba olid teatud lahendused selleks, et teha kaugtööd, kontaktivaba tööd jne, jne. Järgmise aasta eelarves nagu 15 miljonit on, aga te viitasite ka probleemile, kas me suudame selle suuremas mahus ka realiseerida. Ilmselt mõtlesite ettevõtete võimekust seda investeeringut ära jagada. Aga ma ei märganud eelarvestrateegias järgmiste aastate plaani. Mida ma öelda tahan? Seda, et kui ettevõtetele anda signaal, et valitsus paneb järgmise nelja aasta jooksul sinna näiteks 25 miljonit – siis me saaksime selle 100 miljonit täis –, siis oleks ka nende võimekust võimalik kasvatada ja tööjõuturul saaks sellele ümber spetsialiseeruda.

Ja selle tõttu ma tahangi küsida, miks seda valdkonda eelarvestrateegias ei ole. Ja teiseks: kas te olete suutnud endale saada sellekohase auditi? Me teame, et sellel viimase miili projektil – ma küll ei saa aru, miks see ei võiks viimase kilomeetri projekt olla – on erinevad arendajad. Kas need lõigud suudetakse koos selle riigi rahaga lõpuks nii kokku viia, et kodanikud ei jää hammasrataste vahele, nii et nad ühel või teisel põhjusel seda ühendust ikkagi ei saa, kuigi kuskil on mingid peaaegu valmislahendused?

13:04 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh küsimuse eest! Jah, riigi eelarvestrateegias seda praegu sellisel kujul kirjas ei ole, küll aga me tegeleme väga selgelt erinevate arengukavadega. Nii et küsimus on laiem. Kuidas me arendame? Eks me peame neid arendusi ja edasiliikumisi vaatama ka regionaalses mõõtmes kompleksselt. Me ei saa läheneda selliselt, et vaatame kas ettevõtlust või internetiühenduse olemasolu või sotsiaalteenuste olemasolu või eluasemete olemasolu. Me ei saa neid eraldi käsitleda, me peame vaatama kogu arengut kompleksselt. Ühe puudumine võib pärssida kogu ülejäänud ahela toimimist. Ja me tegeleme selle teemaga pidevalt ja jooksvalt.

Ma ei näe siin mingisugust sellist eraldiseisvat rõhuasetust, et me peaksime interneti nüüd ilmtingimata igale poole suutma välja ehitada. Me peame vaatama laiemat pilti, tervet skoopi, kuidas me suudame n-ö tühjale maale või asustamata piirkonda inimesed meelitada ja asustust juurde tekitada. Meil on võimekust seda tekitada, aga seda tuleb teha kompleksselt. Üksikud meetmed ei pruugi efektiivset tulemust tagada. Nii et ma arvan, et neid arenguid teha püüdes me kogu aeg jookseme.

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh!


6. 13:06 Koroonaviiruse hetkeseis

13:06 Esimees Henn Põlluaas

Küsimus nr 6: esitab Helmen Kütt ja vastab sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

13:06 Helmen Kütt

Suur tänu! Viroloogiaprofessor Irja Lutsar on tänases artiklis öelnud, et olukord on väga õrn, me kõnnime nagu mõõgateral, samal ajal kui kahel pool on mürkmaod ja me ei tohi kummalegi poole kukkuda. Teie olete samas artiklis öelnud, et kui Eesti inimesed, ametkonnad ja ettevõtted käituvad jätkuvalt väga vastutustundlikult, siis on võimalik suur nakkuslaine ära hoida. Kõik need on väga kuldsed sõnad. Kohe on käes november. Ma mõistan, et vahepealsed tülid ja leppimised, tordi- ja morsipidu on valitsuselt aega võtnud. Aga millal on võimalik saada selgust nendel inimestel, kes töötavad väga väikese palgaga ja tahaksid vastutustundlikult haigestumise korral koju jääda, aga nende sissetulek sellest kanntaks? Te arutate valitsuses seda alles homme. Kas homme jõutakse kokkuleppele või ei jõuta, seda me veel ei tea. Aga inimesed tegelikult ootavad selget signaali. Kodus püsimine on ainuõige lahendus. Me ju näeme, et töökollektiivide nakkuskolded on praegu väga mitmes kohas juba võimu võtmas ja meil on 125 haiget. Millal, härra minister, tuleb see sõnum?

13:08 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Alustame sellest artiklist. Tegelikult me rääkisime professor Lutsariga seal suhteliselt sama juttu, kusjuures eelnevalt kokku leppimata. Eks see näitab seda, et meil on sarnane arusaam sellest, millises olukorras me oleme ja kuhu me võime jõuda. Tänane number, ma arvan, on meeldetuletus kõigile, et viirus ei ole kuskile kadunud. Eesti ei ole saar, mis jääb puutumata, kui ülejäänud maailm viiruse küüsis võitlust peab.

Mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, siis tõepoolest, neid kohtumisi on tegelikult mitu olnud. Te ütlesite, et alles homme valitsus arutab seda. Tegelikult on valitsus teemat arutanud korduvalt. Ma arvan, et esimene kord oli augustis – ma loodan, et ma ei eksi. Septembris-oktoobris oleme pidanud ka kolmepoolseid kohtumisi tööandjate ja ametiühingutega. Ka nendega on vaja olnud jõuda kokkuleppele. Viimane neist toimus enam mitte Sotsiaalministeeriumis, vaid juba Stenbocki majas käesoleva nädala esmaspäeval. Seal olid koos ametiühingud, tööandjad, peaminister ja mõned muud valitsuse liikmed ning me arutasime ka haiguspäevade süsteemi.

Tööandjad andsid seal kinnituse, et kui me räägime sellest meie poolt lauale pandud variandist, mille kohaselt tööandjad kompenseerivad haiguspäevi teisest viienda päevani, alates kuuendast päevast haigekassa ja üks päev jääb inimese omavastutuseks, siis nad on sellega põhimõtteliselt nõus, aga teatud n-ö testperioodil. Mõte oli selles, et ühe või kahe aasta pärast vaatame tulemused üle: kui palju on kulud kasvanud, kui palju on tekkinud täiendavaid kuritarvitamisi. Tööandjate peamine mure on tõesti olnud mitte ainult praeguses debatis, vaid ka varem, et kui alates esimesest päevast hüvitada, siis tekib haiguslehe vale kasutamise risk. Seda ei võeta mitte tervise pärast, vaid mis tahes muudel asjaoludel. See on tööandjale lisakoorem ja lisaprobleem, eriti kui on vahetustega töö või väga viimasel minutil saab teada, et näiteks konkreetses teenindusasutuses või -üksuses mõni inimene hommikul tööle ei tule. See on iseenesest arusaadav mure. Tööandja seisukohalt loomulikult on järjepidevus oluline.

Aga ma kinnitasin sel kohtumisel nii tööandjatele kui ka ametiühingutele ja kinnitan ka praegu siin, et tegelikult on haiguspäevade varasem hüvitamine, inimeste varem koju jäämine kõigi osapoolte huvides. See on selgelt ka tööandja huvi, et inimene ei tule nakkushaigusega või mis tahes muu haigusega tööle. Praegu me räägime küll COVID-19 kontekstis. Mina isiklikult pooldan järjepidevalt jätkusuutlikku ja ka edaspidi kehtivat muudatust, mis hüvitamise varasemaks toob.

Sellest on kahju, et juba 11 aastat on püsinud süsteem, kus esimesed kolm päeva on inimese omavastutus, edasi maksab tööandja viis päeva ja veel edasi haigekassa. Ma arvan, et see tuleb üle vaadata, see tuleb ära muuta. Ma väga loodan, et homme valitsus selle otsuse ka teeb. Olen juba teist korda esitanud nii vajalikud arvutused kui ka võimalikud alternatiivid kõigile valitsuskabineti liikmetele homse arutelu jaoks. Eile esitatud peaministri ettepaneku kohaselt see teema homme päevakorras igatahes on. 

13:11 Esimees Henn Põlluaas

Helmen Kütt, täpsustav küsimus palun!

13:11 Helmen Kütt

Suur tänu, minister, selle vastuse eest! Noh, eks arutelusid oleks võinud alustada ka varem, näiteks augustis. Meile kõigile oli teada, et sügis saabub ja uus laine on tulemas. Me kõik teadsime seda, see ei olnud mingi selline ootamatus, et oi, Euroopas on uuesti koroonaviirus pead tõstmas. Minu teine küsimus puudutab testimist. Me kõik näeme, et nädalavahetustel testimiste arv on väike. Näiteks pühapäeval vastu esmaspäeva oli – ma ütlen peast numbreid ja võin eksida, aga suurusjärk on õige – 640 testi ja nendest 17 oli haigestunuid, neil tuvastati see viirus. Terviseamet andis sotsiaalkomisjonis ülevaate tehtavast tööst ja Terviseametit tuleb kahtlemata tunnustada. Koroonaviiruse eksperdid ja inimesed, kes teevad heas mõttes jälitustööd, on väga tublid, inimesi hoitakse kursis, kui lähikonnas on olnud nakatunu. Nad teevad väga head tööd. Tõenäoliselt me kõik saime meilikasti endale kirja, kus Terviseamet kutsub inimesi üles hoolikas olema, tuletab meelde kätepesu ja haigena kodus püsimist, perearstile või perearstiliinile helistamist. Aga sealt on üks lause puudu. Terviseamet lubas seda viga parandada ja sinna lisada info, et kui ei ole võimalik perearstilt nädalavahetustel saada saatekirja testimiseks, siis seda saab selleltsamalt perearsti infoliinilt. Võib-olla vähem testijaid on nädalavahetustel olnud just selle tõttu, et ei ole võimalik olnud saada saatekirja. Järsku te natuke avate seda, mida teil kui sotsiaalministril on veel plaanis valitsusele esitada või millised on need tegevused seoses koroonaviirusega, mida te veel plaanite teha? Terviseametit tuleb tunnustada selle eest, mida nad teevad, aga tõesti, mitte kõigil Eesti inimestel ei ole arvuteid ja e-posti. Aga siiski see tegevus on hea. 

13:13 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Kui te lubasite endale remargi minu eelmise vastuse lõpu kohta, siis ma luban endal täpsustada, et mina arvan, et haiguslehtede debatti poleks me pidanud alustama mitte praegu, seda oleks pidanud alustama 11 aastat tagasi või hiljemalt kümme aastat tagasi, kui majanduskriis läbi sai. Selline nagu ajutine lahendus, mis 2009. aastal tehti, kestis 11 aastat. Erinevad viirused on kogu aeg liikunud – on need gripiepideemiad, on need suuremad-väiksemad levikud, puhangud, on need mis tahes muudel tervisepõhjustel kojujäämised. Ja olgem ausad, 12 aastat enne mind on Sotsiaalministeeriumi eesotsas olnud järjest Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad. Selles vaates tuleb kõigil natuke peeglisse vaadata. Aga ma olen nõus, et praegu tuleb see debatt siiski avada ja tuleb need muudatused ära teha, kuna põhjus on varasemast märksa tungivam. Ent see ei tähenda, et enne vajadust selle järele polnud.

Tulen aga teie küsimuse juurde, et mida me veel teeme. Eks me tegelikult Terviseametiga koostöös teeme iga nädal kõiki neid asju. Me kohtume korduvalt, ma arvan, et keskmiselt kolm-neli korda nädalas, kas valitsuse laua taga, Sotsiaalministeeriumis või Terviseametis, et arutada võimalikke lisasamme. Oleme testimise korraldust tõhusamaks muutnud, oleme mitmesuguseid võimalusi võrreldes kevadega laiemaks muutnud. Seesama perearsti saateliin, kust varem suunati valvekliinikutesse, nüüd saab otse neid saatekirju välja anda. Samamoodi oleme valmis käivitama valvekliinikuid nädalavahetustel, kui näeme, et olukord seda nõuab.

Siin on küsimus ressursi mõistlikus kasutamises. Me ei taha kogu tervishoiusüsteemi liiga vara üle kurnata.  Me teame, et seekord meil ei ole võib-olla vaja hakkama saada kaks kuud. Võib-olla on vaja hakkama saada pool aastat või aasta või kauemgi. Tuleb ka hoida tervishoiuressurssi, millest kõige väärtuslikumad on inimesed. Usun, et te olete nõus, et neid tuleb hoida võimalikult mõistlikult, et vältida nende läbipõlemist, ülekoormust, haigestumist ja muid taolisi riske.

Mis puudutab lisategevusi, siis me arutame praegu valitsuses näiteks haiglatele lisaraha eraldamist. Oleme teinud konkreetseid ettepanekuid. Kevadel anti toetus suurusjärgus 213 miljonit eurot, sellest kulus ära natuke alla poole, umbes 96 miljonit erinevate lisategevuste jaoks, näiteks COVID-i osakondade rajamiseks ja töökuludeks. Seekord on need arvutused oluliselt tagasihoidlikumad. Teatud kulud oleme juba lisanud haigekassa hinnakirja, näiteks isikukaitsevahendite täiendava soetamise just nimelt COVID-19 olukorras nii kiirabi kui haiglate jaoks. Samamoodi kaugvastuvõttude võimaluse pikendamine: see pole nüüd võimalik ainult eriolukorra ajal, vaid ka tavaolukorras. Oleme Euroopa Liidu vahenditest taotlenud väga palju lisaraha ja osaliselt ka riigieelarvest. Näiteks Terviseameti tugevdamiseks on 2021. aasta riigieelarves – peast ütlen –vist 2,6 miljonit eurot. Samuti on seal teatud lisaraha tervishoiualasteks teisteks tegevusteks, olgu see tervisepersonali tagamine, olgu see Euroopa Liidu vahendite toel testimise läbiviimise suurendamine või infektsioonikontroll hooldekodudes, mida me teeme alates kevadest. Tegevusi on päris palju. Mul saab hetkel aeg otsa, võin pikema loetelu millalgi välja pakkuda. 

13:16 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

13:16 Urmas Kruuse

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Auväärt minister! Te vahepeal juba saite lahti sellest retoorikast, et saatan peitub Reformierakonnas, aga nüüd tuleb vist uuesti meelde tuletada, et te olete peaaegu juba neljandat aastat valitsuserakond, kes võiks vastutada ja peaks vastutama. Aga kindlasti on koroonaviiruse igapäevane monitoorimine hästi oluline ja selle tõttu mul on ka teile palve. Rahandusminister, kes täna on peaministri ülesannetes, selgitas täiendava tööjõu riiki mittelubamist hooajatöödele just koroonaküsimustega. 2. juunil toimunud maaelukomisjoni istungil te viitasite sellele, et kui maaeluminister oleks ajal, kui Ukrainas oli madalam haigestumine, sinna tulnud ja teinud ettepaneku, siis neid terviseargumente nii palju kindlasti poleks olnud ja võib-olla ka maasikakasvatajate  mure oleks olnud väiksem.

Aga mu küsimus on seotud turisminduse ja kaupade liikumisega. Kindlasti on turismisektor sektor, mis on kõige raskemas situatsioonis, sest nende võimalus atra seada on nendes tingimustes väga keeruline. Kas te Euroopas olete arutanud seda, et nn otselennud peaksid toimuma a priori selgelt kontrollitult? Seda selleks, et riske vähendada, et ei oleks enam mingeid kõikumisi. Kas neid võiks käsitleda ühtmoodi tšarterlendudega? Ja me mäletame aktsiooni, kus piirikontrollis tuli erinevaid pabereid täita. Kui palju Sotsiaalministeerium ja Terviseamet on neid ankeete, mida piiri peal täideti, kasutanud? Ja praegu – üllatus-üllatus! – peavad meie külalised lennujaamas ja sadamas tegelema paberimajandusega, kuigi IT-lahendused peaksid sellisteks hetkedeks olema välja töötatud välgukiirusel.

13:18 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Siin oli nüüd vähemalt kolm-neli küsimust, eks ma püüan järjest vastata. Alustame siis sellest ajaloolisest tagasiviitest sellele, kes on olnud valitsuses. Käesolev valitsus on väga palju küsimusi ära lahendanud, on see töötasu valdkonnas hüvitised-toetused, on see tervishoiu valdkonnas lisaraha tagamine järgmiseks neljaks aastaks. Ka eelmise valitsuse ajal olid lisaraha eraldamised. Mõte on selles, et ei maksa püüda jätta sellist muljet, nagu valdkonna mured oleks tekkinud nüüd ja praegu seoses COVID-iga. Need on olnud pikaajalised küsimused, millega me väga palju oleme pidanud tegelema. Valdkonna rahastamise küsimus, haiguspäevade hüvitamise küsimus– need ei ole täna tekkinud probleemid. Aga loomulikult ma nendega tegelen, ja hea meelega tegelen.

Mis puudutab Ukrainat, siis Ukraina näitaja on praegu umbes neli korda kõrgem kui Eestis. Tõesti, suvel see oli madalam. Siis oli teine olukord, viiruse levik muutubki väga kiiresti ja vajadusel peab otsuseid ringi tegema. Me olemegi seda korduvalt teinud ja oleme ka näinud, kuidas teised riigid oma otsuseid ringi teevad – on need Soome erinevad valgusfoorisüsteemid, on need Euroopa Liidu tasandil kokkulepped ECDC-ga. Seis ongi selline, et täna öelda, mis seis on kuu aja pärast Balti riikides, Ukrainas, Kesk-Euroopas – praktiliselt võimatu. Kes tahab, võib proovida paika panna, kirja panna numbrid ja siis vaadata, kui täppi läheb. Aga ma arvan, et see on suhteliselt tänamatu töö.

Mis puudutab seda, et te viitasite siin piirikontrollile, siis nende paberite-ankeetide täitmine oli toona ja on täna tõesti vajalik selleks, et saada mingigi info selle kohta, kui paljud inimesed liiguvad, mis põhjustel nad liiguvad, kas neil on sümptomid. Teatud mõttes see on kindlasti olnud ka selline vastutuse küsimus, distsipliini küsimus. Kui inimene pidi reaalselt täitma ankeedi, andmeid sisestama, siis ta võib-olla mõtles oma käike rohkem läbi, ka seda, kas tal ikka on vajadus piir sel konkreetsel hetkel ületada. 

Midagi ei ole teha, reisimisega on seotud kõrgendatud koroonaviiruse risk. Seda ei maksa eirata, olgu see tööalane reisimine või turistina reisimine. Igal juhul tuleb täita viiruseohutuse nõudeid. Pigem on õige reisida vaid vältimatu vajaduse korral ja muul juhul reisimist vältida. Kui vaja, tuleb teha Eestimaal test, mis on võimalik lennujaamades, sadamates ja piiripunktides.

See, et lennujaamades on tõesti PPA kogunud ankeete paberkandjal, on tingitud sellest, et on käinud andmebaaside väljatöötamine. Nende andmebaaside tegemine kahjuks ei käi kunagi nii kiiresti, kui me sooviksime. Need peavad ju olema üheaegselt toimivad ja turvaliselt kaetud vastavalt õigusruumi loogikale, õigusruumis lubatule. Suuremate infosüsteemi arendustega võib minna aastaid. Kriisi ajal me oleme korduvalt loonud erinevaid andmebaase, infolahendusi kiirkorras, mõne kuuga. Aga paratamatult kõike ei ole olnud võimalik nii välgukiirusel teha, kui oleks tahtnud. Ent ma tean, et need arendused on töös ja peagi käivituvad. Nii et läheme üha rohkem üle digiriigile, nagu meie kuvand ka eeldab. Aga nende andmebaaside puhul tõesti on ka andmekaitse küsimused väga tugevalt mängus: mida üldse võib koguda, kuhu tohib koguda, talletada, kellega jagada jne. Nii et see pole nii lihtne, et teeme andmebaasi ja hakkame aga sinna andmeid sisestama.

13:21 Esimees Henn Põlluaas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:21 Pakiautomaatide paigaldus väikeasumites

13:21 Esimees Henn Põlluaas

Järgmine küsimus on number 7. Selle esitab Mart Võrklaev, talle vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Palun!

13:21 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin Omniva pakiautomaatide paigalduse kohta ja teen seda nii teie kui minu koduvalla ehk Rae valla Vaida aleviku näitel. Minu hinnangul on pakiautomaadid, nii nagu ka eespool jutuks olnud lairibalahendused olulised infrastruktuuri osad. Need kindlasti soodustavad elu maal, annavad inimestele täiendavaid võimalusi kaupu tellida, neid saata, äriga tegeleda, loomulikku ja tavapärast elu elada, ja seda ka kriisi tingimustes. 2018. aasta lõpus oli Omnival suur kampaania, kus nad kaardistasid ka digilahenduse abil pakiautomaatide soove, ja minu teada huvi oli meeletu. Samamoodi oli huvi suur juba nimetatud Vaida alevikus. Olen kaua aega Rae vallas vallavanem olnud ja selle probleemiga tegelenud. Me pidevalt põrkusime selle otsa, et pakiautomaati mingil põhjusel sinna paigaldada ei olnud võimalik. Viimase info kohaselt, mis on mulle tulnud, 2020. aastal justkui Omnivas pole olnudki ette nähtud vahendeid, et pakiautomaate üle Eesti väikeasumitesse paigaldada. Selleks justkui ei ole raha. Samal ajal on see minu teada üks kõige kasumlikumaid või üks kasumlikke ärisuundi Omnival. Palun selgitage, mis loogika see Omnival on. Miks ei tegeleta pakiautomaatide paigaldamisega? Miks neid ei võiks üles panna massiliselt, eriti kriisioludes? Cleveron pakkus siin oma lahendusi. Ja mis te selles osas ette võtate? Kas pakiautomaadid jõuavad lõpuks väikeasulatesse, sealhulgas Vaita, kus elab 1000 elanikku?

13:23 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh, hea küsija! Selle kohta saab öelda, et ma ei ole praegusel hetkel sisuliselt kursis, mis asjaoludel või mis põhjustel mingisugused protsessid on selliselt kulgenud või mis asjaoludel on need seiskunud. Ma saan öelda seda, et Eesti Postil on nüüd uus nõukogu ja ma olen mitu korda selle uue nõukoguga ka kohtunud. Me oleme paika pannud tegevussuunad, kuidas me läheme edasi ja kuhu me tahame jõuda. Ja ma võin öelda seda, et väga selgelt on prioriteet see, et me postivõrku ei ehita üles kvantitatiivsetel kaalutlustel, vaid kvalitatiivsetel kaalutlustel. Ehk siis: kuhu seda on vaja, sinna me pakiautomaadi või postiautomaadi ka paneme. Need mõlemad tegevused nõuavad loomulikult raha. Selle raha leidmisega me praegu aktiivselt tegeleme, mõtleme, kuidas kaasata sinna investeeringuid. Me oleme plaaninud 2021. ja 2022. aastal paigaldada maapiirkondadesse ligi 1000 pakiautomaati. See tähendab seda, et kui meil täna on ca 250–300 – midagi sinnakanti – pakiautomaati, siis edaspidi tekib märkimisväärne lisa. Ja ma väga usun, et teie viidatud Vaida alevik saab ka omale pakiautomaadi. Ja paljud teised samamoodi.

13:25 Esimees Henn Põlluaas

Mart Võrklaev, täpsustav küsimus palun!

13:25 Mart Võrklaev

Aitäh! Rõõm kuulda, et selle teemaga siiski tegeldakse. Postivõrgu kohta veel nii palju, et ma julgen arvata, et pakiautomaatide paigaldamine lahendaks ka seda probleemi, et postipunktide võrku on kõvasti kokku tõmmatud. See on selge alternatiiv, et teenust ikkagi kohapeal pakkuda. Aga minu küsimus on selline. Te ütlesite, et teil puudub täna info, miks on mingid asjad peatatud olnud. Kas te saate äkki selle info hiljem edastada ja samamoodi selle info, milline see täpne investeeringute plaan siis on? Kas see on nõukogu tasemel juba kinnitatud, et kahel järgmisel aastal sellises mahus neid pakiautomaate juurde tuleb ja selleks on raha olemas? Või on see lihtsalt soov? 

13:26 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Jah, selle informatsiooni ma saan eraldi saata, selleks ei ole takistusi. Tahan lihtsalt märkusena või repliigina öelda, et kui on jäänud mulje, et me postkontoreid hakkame asendama pakiautomaatidega, siis see mulje on ekslik. Meil ei ole plaani hakata postkontoreid pakiautomaatidega asendama. Meie eesmärk on tõsta kvaliteeti, see, et ka maapiirkondades inimesed saaksid tarbida kvaliteetset postiteenust. See on eesmärk ja see on see, mille poole me liigume. Nii et me kombineerime erinevaid võimalusi teenuste osutamiseks, aga me kombineerime neid erinevaid võimalusi nii, et see tõstab kvaliteeti, mitte ei vii seda protsessi läbi protsessi enda pärast. Aga need andmed ma saadan. 

13:27 Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

13:28 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Kindlasti teenuse kvaliteedist on alati põhjust rääkida. Ma loodan, et ma ei eksi, aga ma kuulsin mõni päev tagasi ühte intervjuud, kus kirjeldati võimalikku õnnitluskaardi saatmist. Seal oli paar märksõna, mis mind ärevaks tegid. Esimene oli see, et kui sa tahad saata kaarti odavama hinnaga, mis on ka võrreldes tänasega selgelt kallim, siis see jõuab kohale ei tea kunas. Aga teine variant on see, et sa maksad hästi palju rohkem ja siis võib-olla saab kaardi kätte nädala pärast. Järsku te selgitate, mis strateegia see on? Me räägime täna kvaliteedist, aga inimesed arutavad juba selle üle, et kui ma tahan kellelegi saata sünnipäevakaarti, siis ma ei tea, kas see jõuab kohale näiteks nädal aega enne sünnipäeva, kas ma pean selle kaardi saatma nädal aega või kuu aega enne sünnipäeva. See näitab tegelikult seda, et kuskil on kommunikatsioonis mingi probleem.

Teine küsimus. Ma saan aru küll, et härra Võrklaeva küsimusele te lubasite kirjalikult vastata, aga võib-olla paari lausega, milline see strateegia ikkagi on? Kas postkontor versus posti- või pakiautomaat? Kas on mingid kriteeriumid, millest te lähtute? Kas teenus võib olla iseenesest kvaliteetne, aga tarbijaid on selle teenuse jaoks võib-olla väga vähe, või on see ka teie jaoks nagu kvaliteedinäitaja, et tarbijaid on väga vähe, mis siis tähendab seda, et mõistlikum on see teenus asendada teise teenusega? 

13:29 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Täiesti nõus teiega: loomulikult kvaliteet üksi ei ole näitaja. Küsimus on selles, et tarbija peab seal taga olema, teenuse järele peab selgelt ka nõudlus olema. Seda loomulikult! Me töötame lahendusi välja ja esialgsed nägemused selles osas on ka olemas. Nii ta on, et tõesti me sellega tegeleme. Mis puudutab üksikjuhtumeid, siis tõesti ma võin ise ka üksikjuhtumeid kirjeldada. Teie kirjeldatud üksikjuhtumiga ma paraku ei ole kursis. Aga mulle on teada veel üksikjuhtumeid, mille puhul ei olda postiteenuse ja selle kvaliteediga rahul lihtsalt sellepärast, et see ei ole kättesaadav. See pole inimesele kättesaadav isegi olukorras, kus postkontor on käeulatuses täiesti olemas, aga see on kahjuks kinni sellel ajal, kui inimesed seda teenust soovivad. Nii et murepunkte, mida me lahendame, on mitmeid. Ja eesmärk, kuhu me tahame jõuda, ongi see, et hea kvaliteet jõuaks ka tarbijateni, kui konkreetses piirkonnas tarbijad olemas on. Nii et sellega me tegeleme.

13:31 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:31 Tervishoiuteenused

13:31 Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena on küsimus nr 8, mille esitab Vilja Toomast ja vastajaks on sotsiaalminister Tanel Kiik. Palun!

13:31 Vilja Toomast

Ma tänan! Hea minister! Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts ja Eesti Õdede Liit alustasid selle aasta suvel läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle, mis puudutab õdede töö tasustamist kõikides tervishoiuasutustes, mis pakuvad ka õdede teostatavaid teenuseid, sealhulgas õdede iseseisvaid vastuvõtte. Olgu näitena öeldud, et õed tegid 2019. aastal rohkem kui 2,6 miljonit iseseisvat vastuvõttu ja rohkem kui pool miljonit koduvisiiti. Leping oli kavandatud kahe aasta peale ja selle projekt on saadetud Sotsiaalministeeriumile, lisamaks see kollektiivlepingute registrisse. Usun, härra minister, et te olete kursis nii lepingu projekti, sisu kui ka selle hetkeseisuga. Minu andmetel on kollektiivleping sõlmimata selle tõttu, et haigekassale on valitsus lubanud järgmise aasta eelarvest taotletud 178 miljoni euro asemel 143,4 miljonit eurot lisarahastust.

Kordan väga lühidalt üle selle, mida soovivad õed selles leppes. Õdede kokku lepitud soov on, et alates 1. jaanuarist 2021 on töötasu alammäär õdedel 9 eurot 40 senti tunnis, eriõdedel 9 eurot 90 senti tunnis ning hooldustöötajatel 6 eurot 60 senti tunnis ning et alates jaanuarist 2022 on töötasu alammäär õdedel 10 eurot 40 senti tunnis, eriõdedel 11 eurot tunnis ja hooldustöötajatel 6,60 eurot tunnis. Lisaks puudutab kollektiivleping ka öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja teise töötaja asendamise töö tasustamist ning tasustatud lisapuhkuse saamise võimalust. Teil kui haigekassa nõukogu esimehel on võimalus, kasutades oma mõjuvõimu, arvestada õdede õigustatud nõudmistega ning kehtestada raviteenustele hinnamäärad sellisel moel, et need arvestaksid ja ka sisaldaksid õdede nõutud palgakomponendi suurust. Minu küsimus on: kas te olete valmis seda tegema ning võitlema meie tervishoius kõige haavatumate, eesliinil olijate eest? Koroonaepideemia näitas meile selgelt, kui väga on lisaks arstidele vaja ka õdesid. Ja kas te olete valmis taotlema eelarveläbirääkimistel 35 miljonit lisarahastust haigekassale, et juba järgmisest aastast võiks õdede palgakokkulepe jõustuda?

13:33 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuste eest ja info eest! Alustame algusest. Üldiselt on tava tõesti, nagu te hästi teate, et Eestis tervishoiutöötajate palga lepivad kokku erinevad osapooled kollektiivläbirääkimistel: on haiglate liit ja kiirabi liit tööandjatena, ja siis arstide liit, tervishoiutöötajate liit, vahel ka õdede liit eraldi või koostöös arstide liiduga n-ö töötajate ametiühinguna. Ma arvan, et see hea tava peaks ka jätkuma. Ei ole õige, et minister hakkab ette dikteerima, mis peab olema üks või teine palganumber, seda enam, et selline kollektiivläbirääkimiste süsteem on tegelikult edukalt toiminud ja taganud jätkusuutliku palgatõusu. 

Kui vaadata viimaseid aastaid, siis me näeme, et tervishoiutöötajate palk on tõusnud ja koos sellega on väljaränne vähenenud, mis, ma arvan, on väga mõistlik ja vajalik. Järgmine aasta tuleb palgatõusu mõttes kogu riigisektoris kindlasti keeruline. Laias laastus on palgad külmutatud ja nüüd on küsimus selles, mis saab nendel kollektiivläbirääkimistel. Kindlasti ma pean õigeks, et COVID-19 lisaülesandeid täitvad inimesed – on nad õed või arstid või muud tervishoiutöötajad – saaksid hüvitatud. Ma olen sellekohase taotluse esitanud ka käesoleva aasta kohta, see puudutab sügisperioodi. Loodetavasti jõuame seda homme arutada valitsuskabinetis. Ja loomulikult on võimalik ka haiglatel neid lisakulusid enda eelarvest kompenseerida, kui selleks võimalust nähakse.

Mis puudutab seda lisaraha, siis vabandust otsekohesuse pärast, aga ma arvan, et keegi on teid natuke eksitanud. Valitsus eraldas tegevustoetust nelja aasta peale kokku 540 miljonit, sellest 2021. aastaks 143 miljonit. Ülejäänud miinus, mis haigekassal puudu jäi, võetakse jaotamata tulemi arvelt. Jaotamata tulemit näiteks 2021. aastal kasutatakse lisakulude katteks – ma nüüd peast ütlen – suurusjärgus 18 miljonit. Kokku tegelikult haigekassa vajadus oli natuke üle 160 miljoni ja see vajadus saab kaetud. Need erinevad taotlused – te viitasite 170 kopikatega miljonile – on tingitud sellest, et eri ajahetkel on Rahandusministeeriumi prognoosid olnud erinevad. Erinevad otsused mõjutavad neid, on see siis tööhõiveprognoosi muutus või konkreetse näitena erakorraline pensionitõus, mis automaatselt annab teatud lisaraha haigekassale.

Mis puutub raha mõttes viimasesse taotlusesse, siis Rain Laane haigekassa juhina kohtus koos minuga erakondade juhtidega. Me arutasime seda küsimust ja valitsuskabinet toetas seda täies mahus, nii et vastavalt haigekassa lisarahataotlusele neljaks aastaks need numbrid ka riigi eelarvestrateegiasse ja 2021. aasta riigieelarvesse kirja said. Nüüd on loomulikult küsimus, kui palju sellest lisarahast, mille võrra haigekassa eelarve käesoleva aasta omaga võrreldes suureneb – see summa on uuel aastal 98 miljoni ehk ligi 100 miljoni euro võrra suurem –, kui palju sellest suunatakse tervishoiuteenuste mahtudesse ja kui palju sellest läheb n-ö hinnakomponendi või antud juhul töötajate vaates nende palgakomponendi katmiseks. See on juba läbirääkimiste koht. Siin on küsimus selles, mis on prioriteet. Kindlasti on väga oluline inimeste jaoks raviteenuste kättesaadavus, aga mõistlik ja vajalik on kahtlemata ka see, et tervishoiutöötajate palgad oleksid konkurentsivõimelised. Me peame vaatama, mida teeb Läti, mida teeb Soome, mida teevad teised naaberriigid. Need läbirääkimised on alles pooleli, aga see ei ole jäänud valitsuse otsustada. 

13:36 Esimees Henn Põlluaas

Liina Kersna, palun!

13:36 Liina Kersna

Suur tänu sõna andmast! Austatud minister! Ma jätkan laste vaimse tervise teemal ja neile osutatavate teenuste teemal. Nii teile kui ka haridus- ja teadusministrile tuli hiljuti koolipsühholoogide ühingult ning Tartu Ülikoolilt ja Tallinna Ülikoolilt pöördumine, kus nad juhtisid tähelepanu koolipsühholoogide ettevalmistuse probleemidele. Nimelt ei rahasta riik koolipsühholoogide kutseaastat, mis aastas nõuaks 225 000 eurot. Sotsiaalministrina, kes endale asjad alati väga hästi selgeks teeb, te kindlasti teate, et vähem kui pooltes koolides on täna koolipsühholoog tööl. Tegelikult seadus ütleb, et riik peab tagama igale lapsele tasuta psühholoogilise nõu, kui tal on selleks vajadus. Minu küsimus on: kas te olete jõudnud oma kolleegiga, haridus- ja teadusministriga arutada, millised võiksid olla lahendused? Kas näiteks meie siin Riigikogus saaksime tulla teile appi selle probleemi lahendamisel?

13:38 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Jah, vastab tõele, et olen sellise pöördumise saanud. Eks seda teemat on varem ka tõstatatud, tegemist ei ole uue küsimusega. Kindlasti printsiibis Sotsiaalministeerium alati toetab tervishoiutöötajate väljaõpet, on see siis kutseaasta rahastamine, residentuuri rahastamine või muul viisil järelkasvu tagamine. See kahtlemata on oluline, seda enam, et tervise valdkonnas me üha enam näeme spetsialiseerumist, mis on ka mõistlik, sest see tagab inimestele parima toe olgu koolis, haiglas, perearstikeskuses või mujal, kus töötavad psühholoogid ja tervishoiutöötajad.

Seda küsimust ma haridus- ja teadusministriga eraldi arutanud veel ei ole. Oleme põgusalt Sotsiaalministeeriumis mõelnud, mis võiks olla meiepoolne lahendus, meie ettepanekud. Nagu ma enne viitasin, kahjuks on tõesti nii, et rahataotlusi on rohkem, kui on meie eelarves võimalusi. Seda enam, et nagu ka juba viidatud, see n-ö vaimse tervise lisaraha, mis meile tuli, on üheks aastaks. Kliiniliste psühholoogide kutseaasta sai praegu pandud riigieelarve n-ö baasi sisse. See summa on iga aasta 0,4 miljonit – alates 2021 kuni selle hetkeni, kui keegi peaks mingil arusaamatul põhjusel selle sealt ära võtma. Ma loodan, et seda kunagi ei juhtu. Pigem seda summat võiks tõsta, kuna paratamatult kulud aja jooksul kasvavad. Hetkeseisuga sedasama ei saa öelda jah koolipsühholoogide kohta. Nii et meil tuleb see kohtumine haridus- ja teadusministriga, millele te viitasite, ära teha ja vaadata, millised on need võimalused Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves, millised Sotsiaalministeeriumi eelarves. 

Loomulikult ka parlament on igati teretulnud neid arutelusid pidama. Kui nähakse võimalust ühte või teist rahajaotust ringi tõsta, nii et kuskilt mujalt mõni valdkond märkimisväärselt ei kannata, siis see on teretulnud. Teatavasti uusi makse Riigikogu n-ö käigu pealt kehtestama ei hakka, aga saab teha väikseid muudatusi. Me ei räägi praegu kümnetest või sadadest miljonitest, me räägime sadadest tuhandetest. Selliseid muudatusi on parlamendi menetlusprotsessi raames täiesti jõukohane teha ja ma arvan, et iga euro, mis vaimse tervise huvides investeeritakse, on hästi investeeritud euro.

13:40 Esimees Henn Põlluaas

Vilja Toomast, täpsustav küsimus palun! 

13:40 Vilja Toomast

Ma tänan! Jätkame siis õdede teemat. Need numbrid sain ma rahandusministrilt eelarve eelnõu esimese lugemise käigus. Eestis on praegu täitmata 600 õe ametikohta. Selleks, et õdesid oleks rahvaarvu kohta sama palju kui Euroopas keskmiselt, vajame juurde 4000 õde – seda nii Eesti kui ka muu maailma erinevate organisatsioonide analüüsidele tuginedes. Õdede töömaht on viimase kümne aasta jooksul tõusnud 46%. Samal ajal on Tervise Arengu Instituudi andmetel õdesid juurde tulnud vaid 11%. Seni on õdede lahkumist välismaale takistanud kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus saavutatud mõningane palgatõus, kuid töökoormuse kasv seoses uute õdede vähese juurdetuleku tõttu on alates selle suve lõpust sundinud õdesid oma ametikohast loobuma.

Arvan, et ka teie ministrina mõistate, et olukorra lahendus saab tulla ennekõike kahest komponendist: esiteks, järkjärguline palgatõus tööandjate ja töövõtjate vahel sõlmitud kollektiivlepingutes kehtestatud tingimustel, mille kohta ma esitasin oma esimese küsimuse, ja teine komponent on suurem õdede väljaõpe meie tervishoiukõrgkoolides ehk siis Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkoolis. Tegelikkus näitab, et õeks õppijaid justkui jagub, aga tänase päevani pole uut lepet tervishoiukõrgkoolide, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitud. Kehtib senine kokkulepe võtta kahe kõrgkooli peale vastu õe põhiõppesse 550 üliõpilast. Rohkemat takistab ennekõike kõrgkoolide rahastus ja puudulik õdede praktika juhendamise tasustamine.

Minu küsimus on selline: milliseid meetmeid olete pooleteise aasta jooksul sotsiaalministrina ette võtnud, et leida lahendus tervishoiusüsteemis puudu olevate õdede kohtade täitmiseks? Kuidas tagada õdede juurdevool ja kuidas tõsta olemasolevate õdede tööle jäämise motivatsiooni? 

13:42 Sotsiaalminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Jah, õdede roll tervishoiusektoris üha kasvab. See ei ole Eesti trend, see on globaalne trend. Teatavasti on tänavune aasta rahvusvaheliselt ämmaemandate ja õdede aasta, sest peetakse ka Florence Nightingale'i 200. sünniaastapäeva. Kindlasti pean ka mina oluliseks, et õdede vastutusega koos kasvaks ka nende sissetulek. Tõesti on kasvamas nii nende protseduuride hulk, mida nad saavad iseseisvalt teha, kui ka nende iseseisvate vastuvõttude arv. Ja Eestis on õdesid mis tahes matemaatika järgi võrreldes WHO soovitustega ilmselgelt puudu.

Mida me oleme teinud õdede arvu suurenemiseks? Kindlasti omajagu on küsimus olnud rahas. Käesoleval aastal aitas COVID-19 pandeemia ajal lisaraha, mis tuli tervishoiusektorisse, tagada väärikat palka nii õdedele ja arstidele kui ka muudele tervishoiutöötajatele. Samamoodi on järgmiseks neljaks aastaks kokku lepitud kindlad summad. Ma jään nende numbrite juurde, mida ma märkisin. 540 miljonit eurot tegevustoetusena, mis valitsus eraldas nelja aasta peale kokku, koos jaotamata tulemi arvel tuleva summaga katab ära haigekassa puudujäägi, mille haigekassa juhatuse esimees ja kogu juhatus haigekassa nõukogule esitas ja mille mina viisin valitsusse otsustamiseks.

Ma arvan, et ka see on väga selge samm, et me ei lähe tervishoiuteenust kärpima, nagu mindi eelmise kriisi ajal. Me võime arutada, mis need põhjused olid, võime viidata, et oli teistsugune kriis. Kindlasti oli teistsugune, aga ma arvan, et toona tähendas kriis töötajate jaoks palga külmutamist ja töökoormuse langust, mis kokkuvõttes tähendas palgalangust. Nende inimeste jaoks on praegune kriis ja valitsus andnud kindlustunde, et järgmisel aastal on tagatud vähemalt senine palgatase. Ja kui kollektiivläbirääkimised näevad ette teatud palgatõuse, siis loomulikult leiame vastavalt seadusele vahendeid ka nende täideviimiseks.

Lisaks, nagu viitasin, pean ma õigeks COVID-19 osakondades töötavatele õdedele, arstidele ja teistele tervishoiutöötajatele kõrgema koefitsiendi alusel palga maksmist, kuna see töö on tavapärasest stressirohkem ja nakkusohtlikum. See eeldab isikukaitsevahendite kasutamist, see eeldab koolituste läbimist – see oli kindlasti igas mõttes väljakutse kevadel ja on ka nüüd sügisel.

Edasised tegevused. Loomulikult, koostöö kõrgkoolidega on hästi oluline. Ma olen mõlema, nii Tallinna kui ka Tartu tervishoiukõrgkooliga kohtunud. Kohtla-Järvele ei ole veel jõudnud, küll jõuan ka sinna, et arutada, mis on vastuvõtul peamised kitsaskohad. Vastuvõtuarvud on tegelikult ju kasvanud. Aga loomulikult on siingi rahastuse küsimus nii ülikoolide vaates ja ka haiglate vaates: kui palju on kohti, kuhu on võimalik tööle siirduda, et ei tekiks vajadust või kiusatust minna välismaale. Me teame, et Eesti tervishoiutöötajad on kõrge kvalifikatsiooniga, neid oodatakse mitmele poole. Meie roll ja soov on kindlasti neid Eestimaal hoida. Aga tööd ja tegevust selles valdkonnas jätkub ning oodatud on loomulikult ka parlamendi head mõtted ja kaastöö.

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:45 Turismimajandus

13:45 Esimees Henn Põlluaas

Ja jõuame üheksanda, tänase viimase küsimuse juurde, mille esitab Annely Akkermann. Talle vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Palun!

13:45 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus turismimajanduse kohta. Turismisektori abipalve riigile on siiani kõlanud kurtidele kõrvadele. See palve on soov säilitada kriitiline hulk töökohti sektoris kuni tulevase hooajani. Taavi Aas on Delovõje Vedomosti konverentsil öelnud, et mingit abi turismisektorile ei tule ja Ratas on sama väitnud Eesti Tööandjate Keskliidu juhile Arto Aasale. Ja seda vaatamata asjaolule, et Eesti Turismifirmade Liit kohtus 15. oktoobril Ratase, Aasa, Reinsalu, Kiige ja ka teiega ning pakkus taas välja kevadise töötukassa meetme pikendamise kuni aprillini 2021, seekord aga sihituna turismiettevõtjatele. Toetuse suuruseks paluti jäägis olevat 20 miljonit. Kuuldavasti on Sotsiaalministeeriumis pikendamismeede juba välja töötatud, ent valitsus pole seda arutanud ja ilmselt ei arutagi. Samas on töötukassa nõukogu ülejäänud osapooled öelnud, et selle 20 miljoni piires võiks seda toetust anda, kui valitsus ettepanekuga sinna tuleks. Ilma valitsuse mandaadita ei saa paraku hääletada ega raha anda. Raha ja meetmed turismisektori toetamiseks on justkui olemas, aga valitsuse poliitiline tahe on puudu. Miks ometi?

13:47 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh küsimuse eest! Mina isiklikult töötukassa küsimustega küll ei tegele, aga minu teada on töötukassa nõukogu seda teemat arutanud. Ja ma ei ole täna küll seda meelt, et valitsusel tahe puudub. Valitsus ei ole selles küsimuses minu teada oma lõplikku seisukohta veel kujundanud. Ma arvan, et see seisukoht tuleb, ja eks me siis saame teada, mis on valitsuse seisukoht. 

13:48 Esimees Henn Põlluaas

Annely Akkermann, täpsustav küsimus palun!

13:48 Annely Akkermann

Suur tänu! Ma arvan, et terve turismisektor jälgib praegu seda istungit ja jääb lootma positiivset otsust. Aga ma tahan veel küsida. Viimane ministrite retoorika turismisektorist rääkides on olnud, et aitab, saite juba küll. Siiani rakendatud meetme kestus oli ajaliselt piiratud, töötukassa üldmeede kehtis juunini ja EAS-i turismimeede augustini. Praegu on piirid jälle sama hästi kui kinni, puhkama sõita just ei keelata, aga vähemalt ei soovitata. Ja praegune sektori ülalpidamine toimub puhtalt omanike rahakoti peal.

Ma ei tea, kust on lendu lastud vale uudis, et turismisektor oli ülekuumenenud. Vaatasin andmeid, ei olnud. Viimaste koroonaeelsete aastate areng oli samas suurusjärgus majanduse üldise arenguga. Isegi eelmise aasta maksutuluga võrreldes ei moodusta seni turismisektorile makstud toetused rohkem kui 28%: see on 50 miljonit võrreldes 180 miljoniga. Turismist saadud maksutulu on samas suurusjärgus olnud eelmistel aastatel ja võiks olla ka tulevastel aastatel. Ma ei mõista, miks valitsus turismisektori kui muneva kana külmal ajal nälga jätab. Ja kui jätab, siis millega valitsus mõtleb täita tekkiva eelarveaugu, tekkiva 10% puudujäägi Eesti maksebilansis? Ning kuhu peaks minema tööle turismivaldkonnas praegu töötavad 25 000 inimest? Jah, tarkvaraarendajaid on küll puudu, aga toateenindajatest neid niisama lihtsalt ei koolita. 

13:50 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Aitäh jätkuküsimuse eest! Ma võiksin küll öelda, et ma ei ole kohanud sellist retoorikat, et "saite juba küll, mis teil veel vaja on". Me kõik ju teame, et tegelikult turismisektor on oluline sektor ja et turismisektor on koroonapandeemia ajal kõige rohkem kannatanud. Jah, ma mõistan seda. Me oleme väga palju turismisektori esindajate, erinevate liitudega kohtunud, seda ka sellel kohtumisel, millele te viitasite. Me oleme nendega kohtunud ja ükski kohtumine ei ole olnud ebakonstruktiivne või kuidagi eirav. Me oleme leidnud lahendusi ja oleme proovinud leida neid lahendusi koostöös. Koostöö tähendab seda, et ma ei taha tekitada sellist olukorda, kus ametnikud mõtlevad laua taga välja, mis ärisektorile võiks meeldida või mis oleks talle hea. See ongi põhiline argument, miks me oleme turismisektoriga olnud väga tihedas koostöös, et kõige paremaid lahendusi sellele sektorile välja töötada. Minu hinnangul on see koostöö olnud väga hea.

Jah, tõepoolest, rahalisi vahendeid eeskätt toetuste näol ei ole sellele sektorile ülemäära palju olnud. Samas me peame arvestama seda, et koroonaepideemia või -pandeemia on väga selgelt näidanud seda, et kuna see mõjutas eelkõige turismi, siis seesama sektor, see turismisektor peab muutuma. See sektor peab muutuma, see sektor peab kohanema uute väljakutsetega, ja need väljakutsed esitas meile, noh, ütleme siis nii, loodus ise. Nii et ma küll ütlen seda, et me teeme väga tihedalt koostööd – just nimelt väga tihedalt. Me tahame, et see sektor jääks püsima, et selle sektori vundament ei kaoks. Ma usun, et see ongi alus, millelt me edasi saame minna. Nii et ma olen optimistlik. 

13:52 Esimees Henn Põlluaas

Urve Tiidus, palun!

13:52 Urve Tiidus

Suur tänu! Mul on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile natuke kombineeritud küsimus. Vastates Mart Võrklaeva küsimusele te ütlesite minu meelest väga õigesti, et mitte kvantitatiivsed kaalutlused, vaid kvalitatiivsed kaalutlused määravad, kuidas pakiautomaate tuleb üle Eesti laiali jagada. Ei pea olema suured rahvahulgad ja külad, vaid tuleb arvestada kvaliteediga. Alles äsja te allkirjastasite ühe väga märgilise memorandumi rahvusvaheliste partneritega, mis seab eesmärgiks luua ülemaailmne digivalitsemise ja riigi e-teenuste platvorm või standard. Seos turismiga on kõigel sellel aga see, et kogu maailm on omavahel seotud ja tehnoloogiliselt on vältimatu, et see valdkond areneb. Kas te siiski mõistate, et see pandeemia ei ole mõjutanud ainult turismisektorit? See on mõjutanud kogu seda sektorit, kus tuleb töötada kaugtöö ehk siis kiirete internetiühenduste abil. Kas te tunnistate seda seost? Ja ikkagi mul on palve, et te annaksite kindlust nendele inimestele, kes ei tule siia turistina, vaid tulevad siia kaugtööd tegema, samuti meie oma inimestele, kes teevad kaugtööd mis tahes maailmapunkti jaoks. 

13:54 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem

Seda seost tuleb tunnistada küll, aga proovime hakkama saada. Jah, tõsi ta on, loetud päevad tagasi sai selline koostöömemorandum allkirja ja see on väga märgiline mitte ainult Eesti riigi jaoks, vaid ka globaalses mõttes. See on sisuliselt memorandum, millega me viime oma digiriigi ekspordiartiklina maailma. Ehk siis tõepoolest, see on suur ja märgiline teetähis meie kui digiriigi arengus ja ajaloos.

Mis puudutab seost turismi ja internetiühendustega, siis loomulikult see kõik on omavahel seotud. Me oleme oma digiriigiga jõudnud sellisesse faasi, kus me kahtlemata ei saa ühtegi seost, ühtegi põimumist kuidagi kahe silma vahele jätta, ja seda nii riigi enda sisemise infrastruktuuri ja toimimise seisukohalt kui ka globaalselt. Selles osas ma olen kindel, et need seosed aina süvenevad ja lõpuks tekib olukord, kus me mõistame, et ilma üheta pole teist ja ilma teiseta ei jõua me kolmandani. Nii et me elame sellises väga seotud ühiskonnas.

13:55 Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Sellega on tänase infotunni küsimused ammendunud. Ma tänan austatud Riigikogu liikmeid ja tänan valitsuse liikmeid! Infotund on lõppenud. 

13:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee