Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Siim Kallas

Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Võtame nüüd istet ja rahuneme. Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu viienda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmise võimalus. Seda soovi ei ole. Siis teeme palun kohaloleku kontrolli.

10:01 Aseesimees Siim Kallas

Kohalolijaks registreeris ennast 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Alustame tänase päevakorra menetlemist, aga veel enne seda on mul üks väike märkus, päevakorra täpsustamine. Tänase teise päevakorrapunkti juures, Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Urmas Kruuse ja Kaja Kallase algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 208 esimese lugemise juures teeb algatajate nimel ettekande Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe. Selline täpsustus.


1. 10:02 Energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) kolmas lugemine

10:02 Aseesimees Siim Kallas

Alustame tänase päevakorra käsitlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu 202 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajatel on soovi avada läbirääkimised ja esineda kõnedega? Seda soovi ma ei näe. Läheme siis lõpphääletuse juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 202 lõpphääletus. Kutsume veel kõik saali, keda siin ei ole. Milline on arvamus, kas võime alustada lõpphääletusega? Pooldav mõmin.

Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:04 Aseesimees Siim Kallas

Poolt hääletas 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.


2. 10:05 Kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu (208 SE) esimene lugemine

10:05 Aseesimees Siim Kallas

Me alustame teise päevakorrapunkti menetlemist. See on Riigikogu liikmete Eerik-Niiles Krossi, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Urmas Kruuse ja Kaja Kallase algatatud kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõu 208 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe. Palun!

10:05 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi vardjad! Kõnesoleva eelnõuga on plaanis täiendada kohanimeseadust. Esiteks, § 13 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: "Isikunime ei või pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvumise taastamise vastu." Teiseks, § 30 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: "Kohanimenõukogu teeb 60 päeva jooksul seaduse jõustumisest valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekud käesoleva seaduse § 13 lõikele 42 mittevastavate kohanimede muutmiseks. Vastutav minister teeb kohanimemäärajale ettekirjutuse viia viivitamata kohanimed seadusega kooskõlla, kuid mitte hiljemalt kui 30 päeva jooksul pärast kohanimenõukogu ettepanekute saamist."

Tundub lihtne ja selge. Meenutuseks ütlen seda, et 2002. aasta juunis võttis Riigikogu vastu avalduse "Okupatsioonirežiimi kuritegudest Eestis", millega kuulutas Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi ja seda vägivaldselt teostanud NSV Liidu organite tegevuse kuritegelikuks. Kahetsusväärselt on 17 aastat hiljem endiselt omavalitsusi, kus on kuritegelikku režiimi vägivaldselt teostanud isikute nimed kasutusel kohanimedena. Palun eelnõu toetada!

10:07 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Küsimused. Signe Kivi, palun!

10:07 Signe Kivi

Suur aitäh, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus ongi selle viimase lõigu kohta, mida te tsiteerisite. Oskate te tuua näiteid, millistes omavalitsustes ja millised nimed on tänaseni veel kasutusel?

10:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan! No Narva linnas on meil ju Narva kommuuni võitlejad. Aga kui ma nüüd väga ei eksi – tuginen ka enda hea fraktsioonikaaslase teadmistele –, siis ka Kohilas on üks selline alles jäänud. Ma ei ole ilmselt kõiki kohanimesid selle pilguga läbi käinud. Küll aga võiksime ära otsustada, et kui meil on praegu kasutusel Eesti kultuuriloosse sobimatuid nimesid ja me ei ole sel hetkel, ütleme, kuritegeliku režiimi eest võitlejate ja entusiastide nimesid ära määratlenud, siis me räägime võib-olla kultuuriloost, aga me ei räägi sellest suurest põhimõttest, et ühel vabal ja väärikal riigil ei ole kombeks teda okupeerinud riikide käsilaste nimesid panna kohanimedeks.

10:08 Aseesimees Siim Kallas

Jaak Juske, palun!

10:08 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti meie piirilinnas Narvas on Peetri plats, mis on oma nime saanud Peeter I järgi, kelle kätel on sadade, kui mitte öelda tuhandete inimeste veri. Kas teie eelnõu järgi tuleks ka Peetri plats ümber nimetada?

10:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma pean viisakusest alati ütlema, et see on hea küsimus. Aga sellist lennukat ja avarat fantaasiat ma tegelikult muidugi ei oodanud. Samas ma ütlen, et teil on võimalus teha eelnõu kohta ettepanekuid. Kui te leiate, et sellise nimega plats ei ole Narva linnale kohane, siis loomulikult. Miks mitte panna siis sama viite peale ka Kadriorule uus nimi. Aga see on teie mõtte edasiarendus, mitte minu mõte.

10:09 Aseesimees Siim Kallas

Hanno Pevkur, palun!

10:09 Hanno Pevkur

Mina arvan, et tegemist on päris hea ettepanekuga. Küll aga ei saanud ma aru, miks see ei võiks olla n-ö üle välja kokkulepe, et me sellise muudatuse teeme ja anname õiguse vajaduse korral neid nimesid muuta. Minule oli suur üllatus, et põhiseaduskomisjonis selle koha peal konsensust ei olnud, eriti teie koalitsioonikaaslaste poolel. Kas te olete vahepeal, põhiseaduskomisjoni ja suure saali istungi vahel, saanud koalitsioonikaaslastega kokkuleppele, nii et ka Keskerakond on valmis seda eelnõu toetama?

10:10 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Põhiseaduskomisjoni istungil ma ei olnud, küll aga olen ma täheldanud sellel sügishooajal ikkagi üle välja lähenemist kõikide erakondade puhul ja seda head tunnetust. Just otsitakse midagi, mis oleks erakondadeülene. Siin on küll see moment, et hoolimata maailmavaadetest või nende puudumisest leiame ikkagi, et üks väärikas ja vaba riik ei lase teda okupeerinud režiimi käsilaste nimesid kasutada kohanimedena.

10:10 Aseesimees Siim Kallas

Jaak Juske, teine küsimus, palun!

10:10 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on veel üks väga oluline küsimus. Teatavasti toimus 12. märtsil 1934 Eesti Vabariigis riigipööre, mille käigus kukutati demokraatlikult valitud riigivõim. Kas teie eelnõu järgi tuleks meie tänavatelt ja linnaväljakutelt kustutada ka toonaste riigipöörajate nimed?

10:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kummaline, et minu klassijuhataja oli ajalooõpetaja ja nüüd on minu juures jälle üks ajalooõpetaja, kellega ma pean väitlema. Ma ütlen seda, et teie väide on vale juba sellepärast, et ei toimunud riigipööret, vaid kehtestati eriolukord. Jah.

10:11 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, palun!

10:11 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra ettekandja! On üsna ebatavaline, et eelnõu ettekandja ei viibinud juhtivkomisjoni koosolekul, nagu ma äsja kuulsin. Aga vast siiski oskate seletada, mis olid need vastuargumendid, miks põhiseaduskomisjon ei olnud sellel teemal üksmeelne. Nagu ma siin ennist ühest küsimusest aru sain, oli Keskerakond vastu. Miks?

10:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea küsimus, loomulikult. Ma arvan, et kui infomüra on nii palju ja kui me selle peale koostamegi endale mingi teadmise, siis see on sisuliselt eksitav. Eelnõu ettekandja oli meil Eerik-Niiles Kross, kes täna lihtsalt ei saanud kahjuks osaleda meie töös ja palus mul see eelnõu ette kanda. Nüüd aga saan teile öelda seda, et ka kaasettekandja saab ju öelda, mis täpselt komisjonis toimus. Ma võiks miskit oletada, aga ma ei oska praegu midagi huvitavat rääkida. Neljapäev on ka, mõtted kuskil mujal. Aga ma soovin siis head muusikapäeva. Ja ma arvan, et vastuolud on ületatavad.

10:13 Aseesimees Siim Kallas

Katri Raik, palun!

10:13 Katri Raik

Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! On arusaadav, et see seadusemuudatus on ajendatud kahest Narva tänavanimest, mis on 1970.–1980. aastatel nimetatud, üks Albert-August Tiimanni ja teine Ancis Daumani järgi. Nagu te kindlasti teate, on Narva volikogu seda küsimust justkui kuuma kartulit keerutanud umbes 25 aastat. Nüüd, selle seaduseelnõuga võib riik kõnealuse küsimuse lahendada ja anda tänavatele teised nimed. Kas see ei tundu teile kohaliku omavalitsuse õiguste piiramisena? Samale asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Martin Helme.

10:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea küsimus. Ma küll ei näe, et me nüüd millegagi piiraksime, ütleme, kohaliku omavalitsuse autonoomiat. On olemas ju ikkagi avalik huvi, on olemas riiklikud huvid. Eks nüüd, kui eelnõu nii on menetletud, saab ministergi vastavad ettekirjutused teha ja kohaliku omavalitsusega rääkida. Midagi peab ju kunagi tegema. Ehk meil on väga palju asju, ammustest aegadest, ja keegi ei ole neid teemasid puudutada julgenud. Nagu te isegi ütlesite, Narva volikogu veeretab seda kui kuuma kartulit. Läheme siis Narva volikogule appi.

10:14 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, palun!

10:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus põhineb tegelikult meie hea kolleegi Jaak Juske, keda te tituleerisite veel ajalooõpetajaks, seisukohtadel. Teie ütlesite veel, et olite nagu õpilase staatuses. Nimelt, hea kolleeg Jaak küsis seda, kas Narva Peeter I platsi nimes tuleb ka teha muudatus või ei tule, kuna Peeter I kätel on palju verd. Aga mul on küsimus selle kohta, et teatavasti see muudatusettepanek sätestab järgmist: "Isikunime ei või pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu." Mu küsimus on selline: kas teie arvates Peeter I on seotud Eesti Vabariigi vastase tegutsemisega?

10:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea Kalle! Hea küsimus. Loomulikult on kõik need asjad seotud sellega, mille me võtame taustsüsteemiks. Kui me mõtleme juba muistsele vabadusvõitlusele, mille ülim eesmärk oli võib-olla kunagi sajad aastad hiljem kuulutada välja Eesti Vabariik, siis kõik teised, kes on siia tulnud mõõga ja tulega, on seda teed takistanud. Võiks ju nii öelda, kui me võtame taustsüsteemiks selle ajatelje. Kui me võtame aga kõnealuse eelnõu, siis ma esitaks vastu sellise retoorilise küsimuse: kas kirurgide käed on vähem verised?

10:16 Aseesimees Siim Kallas

Oudekki Loone, palun!

10:16 Oudekki Loone

Aitäh! Härra ettekandja! Kas te ei leia, et sambasõdade pidamine on praeguses olukorras natuke naeruväärne kui mitte kohatu, arvestades seda, et tegelikult on meil pandeemia, meil on majanduskriis, meie Ida-Virumaa küsimus on see, kuidas me kujundame oma majanduse ümber selliseks, et inimeste töökohad säiliksid? Sellises olukorras vaielda tänavanimede üle – kas natuke piinlik ei ole?

10:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kui teil on piinlik ja kui te tunnete, et teid on solvatud, siis saate kohtusse pöörduda. Minul isiklikult küll ei ole piinlik teie küsimuse pärast, see on hea küsimus. Ma arvan, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. See asi on meil olnud siin kaua ja millegipärast kummalisel moel ei ole eri koalitsioonides leitud tahet [midagi muuta]. Küll aga on nüüd kahest erakonnast rahvasaadikud leidnud selle tahte ja kui nad tahavad midagi ära muuta, siis ei kurna see ju tegelikult teisi parlamendiliikmeid. Kell on 10.18, nii et alles hommik, varavalge. Me saame kõik tegeleda selle pandeemia vastu võitlemisega – ennetustegevuse, maskide kandmise, kätte pesemise ja kõige sellega. Igaüks annab oma väikese, pisikese panuse. Ei ole mõtet siin praegu naeruvääristada ühte eelnõu, võib-olla olematut eelnõu, millele tahtsite vihjata. Keelame Eestis näiteks pandeemia ära? Mina arvan, et teil on vaba voli seda teha.

Mina esindan praegusel hetkel allakirjutanuid. Me arvame kõik parimas usus ja tahtmises, et see ei ole keeruline – vahetame Narvas kaks ja Kohilas ühe nime ära ning elu läheb edasi. Lihtsalt väärikus peaks jääma.

10:18 Aseesimees Siim Kallas

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

10:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleksin ikkagi jälle selle Peeter I küsimuse juurde tagasi. Mulle isiklikult tundub, et Peeter I ei ole tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise ega Eesti iseseisvuse taastamise vastu, kuna selle küsimusega siis ei tegeldud. Seetõttu on minu arvamus see, et Peeter I platsi nime ei peaks sealt ära võetama. Mu küsimus on aga selline: kas minu esitatud ajalookäsitlus ja arusaam sellest normist ühtivad teie omaga või ei?

10:19 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea Kalle! Ilmselgelt me oleme sinuga täiesti valel teel, sellepärast, et kui juba ajalooõpetaja püstitas sellise postulaadi, siis on tal kõige paremad teadmised. Me teame seda, et kui raiutakse metsa, siis lendab laaste. Kui Peeter I raius akent Euroopasse, siis sai loomulikult ka Eesti kannatada, rääkimata veel põhjasõjast. Meie teame ainult põgusalt seda, mida on kirjutanud Hillar Palamets oma raamatus, aga siin on inimesi, kes on ajalugu üksikasjalikult tudeerinud, ja ma arvan, et see info on neil olemas. Nii et ma ei oleks nii kindel ega võtaks siin väga kindlaid seisukohti, mis toimus oma mitusada aastat tagasi. Küll aga räägiksin ikkagi Narva punakommuunist ja selle esindajatest.

10:19 Aseesimees Siim Kallas

Heiki Hepner, palun!

10:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Tegelikult mul ei olegi niivõrd küsimust, kuivõrd tahtsin siin ühe fakti ära õiendada. Mitte Kohilas ei ole, ütleme, Eesti riigi vastaste võitlejate nimega tänavat, vaid Raplas on üks seltsimees Jürna nimeline tänavajupp. Seltsimees Jürna oli see, kes aastal 1924 üritas Eesti Vabariiki pöörata. Tõesti loodan, et ühel hetkel muudab Rapla selle tänavajupi nime ära.

10:20 Tarmo Kruusimäe

Ma tänan! Nüüd ma pean ütlema, et ma ei ole olnud sinu väga tähelepanelik kuulaja, hea Heiki. Küll aga oli suund ju õige. Selleks ongi meil fraktsioon, et fraktsioonikaaslane tuleb ja ütleb alati stenogrammi huvides välja selle õige asukoha ja ka õige nimetuse. Suur tänu toetuse eest!

10:20 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd ma palun siia teiseks ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Paul Puustusmaa.

10:21 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Oli rõõm näha siin isegi pisut kirgi kütvat dispuuti nendes küsimustes. On näha, et inimesed mõtlevad kaasa. Tõepoolest, kui selle eelnõuga edasi minnakse, siis on oodata, et tulevad väga mõistlikud ja targad ettepanekud, mis kohendaksid seda seadust vastavalt vajadusele, nii nagu meie seda oma ühiskonnas näha tahaksime. Just nimelt, tuleb rõhutada, et ega Kalle Grünthali norimised siin ei olnud asjata. Kui hakata vaatama selle seaduseelnõu sõnastust, siis võib alati tekkida küsimus, millal me räägime vabariigi loomisest ja milline oli algusest peale eestlaste tahe, arvestades kas või vabadussõja algusest, kui me räägime põhiseadusliku korra püsimise vastu olemisest või siis vabariigi iseseisvuse ja iseseisvuse taastamise vastu olemisest. Need on sellised head küsimused, mille üle ikka tasub mõelda. Ja selle sõnastuse üle tasub samuti mõelda.

Aga ma toon nüüd teieni selle, mis põhiseaduskomisjonis toimus. Pean kohe ütlema, et põhiseaduskomisjonis toimunud dispuudi selle eelnõu üle võib jagada laias laastus kaheks. Meil olid küsimused, mis olid n-ö tehnilised, formaaljuriidilised, ja mille üle käis päris pikk arutelu, aga siis olid ka sisulised teemad. Ma püüan tuua need suures osas teieni, head kolleegid, ja teile edastada.

Kõigepealt, seaduseelnõu 208 oli põhiseaduskomisjonis arutelu all k.a 22. septembril. Mina personaalselt juhtisin istungit, kohal olid komisjoni liikmed Kalle Grünthal, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Andrei Korobeinik, Hanno Pevkur, Martin Repinski ja Taavi Rõivas. Kohal olid ka algataja Eerik-Niiles Kross ja valitsuse esindajana Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Martin Kulp, kes edastas meile valitsuse seisukohti. Võin siinkohal kohe ära öelda, et valitsuse seisukoht selle eelnõu suhtes ei olnud toetav.

Kõigepealt, kui see teema meil komisjonis arutlusele tuli, siis oli ka minule, võib öelda, üllatus, et tegelikult me räägime 208 SE juures konkreetselt ühest normist, mis käsitleb isikunimede ja pühendusnimede määramise küsimust, aga täpselt sama sõnastusega – ma rõhutan, täpselt sama sõnastusega – norm on arutelul ka teises komisjonis. See on selline huvitav olukord just formaalselt, sellepärast, et kui me lähtume Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, siis ei saa selle mõte olla see, et ühe ja sama normi sõnastust arutatakse esimesel lugemisel kaks korda, teisel lugemisel kaks korda, kolmandal lugemisel kaks korda, kui me räägime normi sõnastusest ja veel erinevates komisjonides. Põhimõtteliselt oleks see kodukorra mõtte vastu, kuigi expressis verbis pole seda, jah, tõepoolest, kodu- ja töökorra seaduses öeldud. Muidugi, kui parafraseerida nüüd head kadunud Hardi Tiidust, siis juba vanad roomlased ütlesid, et bonus liber non semel legitur ehk head seadust tuleb ikka lugeda mitu korda. Aga ikkagi, seaduse kohaselt on mõte on see, et norm oleks arutusel üks kord esimesel lugemisel, üks kord teisel lugemisel ja üks kord kolmandal lugemisel.

Sellest tulenevalt, kui meie komisjon kokku sai, siis ma alustasin sellest, et kõigepealt ma praadisin pisut eelnõu esitajaid. Ma küsisin, kuidas saab võimalik olla, et see teema on korraga kahes komisjonis, ja kas ei oleks mõistlik neid asju kuidagiviisi kokku viia, ühendada, kuskilt tagasi võtta, et eelnõu oleks ainult ühes kohas ja toimuks üks arutamine. Sellel teemal käis meil päris pikk diskussioon. Sellest diskussioonist osa ma juba teie ette tõin. Nii palju ütlen veel, et kui ma viitasin kahele komisjonile, siis seetõttu, et kõigepealt on meil seaduseelnõu 208, mis on põhiseaduskomisjonis, see on üks, ja teine, analoogse sõnastusega eelnõu 186 on maaelukomisjonis. Seaduseelnõu 186 kohta saab öelda, et selle algatas Vabariigi Valitsus kohanimeseaduse muutmise seaduse eelnõuna ja see on maaelukomisjonis. Kui ma küsisin, kuidas me peaksime edasi toimima ja mis oleks mõistlik mõte – kas siis tuleks ikkagi, nagu ma enne ütlesin, need eelnõud ühendada või üks neist tagasi võtta –, siis öeldi, et kuivõrd tegemist on eri komisjonides olevate asjadega, siis mehaanilist kohest ühendamist olla ei saa.

Kaja Kallas tegi meile komisjonis sellise ettepaneku, et kõigepealt võiksime pooled ära kuulata, selle asja läbi arutada, teha vajalikud menetlusotsused ja siis, kui ka maaelukomisjon on muudatusettepanekud ära menetlenud ja arvesse võtnud, saavad kõnealuse eelnõu ehk 208 SE menetluse algatajad selle tagasi võtta. Ehk siis algatajate mõte oli selles, et oleks n-ö topeltkindlus – kui ta kahes komisjonis korraga praeks, siis kuskil ikka võib-olla läheks paremini. Ükstapuha, küsimus ei ole mitte niivõrd eetikas ja, nagu öeldud, kodukorraseaduse vastu see ei ole, nii et teeme ära.

Hanno Pevkur kommenteeris, et eelnõudel ja muudatusettepanekutel on põhimõtteline erinevus – muudatusettepanekuid ei arutata saalis nii põhjalikult kui eelnõusid. Eelnõu saab saalis ka rohkem tähelepanu. Ehk viide oli sellele, et antud juhul põhiseaduskomisjonis on see teema toodud menetlusse üksikeelnõuna, aga selles varasemas, Vabariigi Valitsuse algatatud seaduses on ta sees parandusettepanekuna. See on põhimõtteline vahe, kuigi, jah, tulemus on ikka üks ja sama.

Eerik-Niiles Kross ise ütles, et ta ei välista ka eelnõu tagasivõtmist. Põhimõtteliselt tuli tegelikult ka pärast komisjonis välja, et selle eelnõu põhiseaduskomisjonis tagasivõtmist põhimõtteliselt ei välistata. Lõpuks lõppes see sellega, et kui meie komisjon pidas just selles tehnilises küsimuses mitu korda nõu – mitte ainult ühel päeval, vaid kahel päeval –, siis teisel päeval tegigi komisjon konsensusliku otsuse: pärast tänast lugemist, kui me oleme siin selle läbi viinud, teeme komisjoni konsensusliku otsuse alusel Riigikogu juhatusele kirja, kus me palume sellesama meie eelnõu saata maaelukomisjoni. Siis, olles juba tehniliselt ühes komisjonis, need eelnõud liidetakse ja seal saab menetluse lõpuni viia. Selline on lõpptulemus.

Aga me arutasime muidugi ka sisulisi küsimusi, samuti Vabariigi Valitsuse seisukohti selles küsimuses, miks Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Põhimõtteliselt Vabariigi Valitsus ei toetanud järgmistel põhjustel. Leiti, et vajab veel täpsustamist, kas silmas peetakse aktiivset võitlust Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise ja Eesti iseseisvuse taastamise vastu või peetakse tegutsemise all silmas ka näiteks ajalookirjanduses ilmunud arvamustena või ilukirjanduslikus vormis esitatud Eesti Vabariigi vastaseid või nõukogude võimu ülistavaid seisukohti. Näiteks tunneb eesti kirjandus kirjanikke, kelle nimed on kasutusel pühendusnimedena, kuid kelle loomingus võib mõnel perioodil märgata tugevat nõukogudemeelsust. Siin on teatud järelevalveaspektid. Samuti kerkisid meil arutelu käigus esile küsimused, kuivõrd tehakse selle seaduse alusel ettekirjutusi kohalikule omavalitsusele, kuivõrd see on kooskõlas põhiseadusega, kuivõrd kohaliku omavalitsuse iseotsustamisõigusega ja autonoomsusega ning kas tehniliselt on võimalik seda normi ellu viia. Näiteks, kuna selle normi elluviimisel on olemas tähtajad, siis kuidas peab sellele reageerima kohalik omavalitsus? Kuna aga sanktsiooni ei ole ette nähtud, siis me teame, et võib tekkida ka olukord, kus meil on küll olemas seadus, kuid seda ei täideta ja selle täitmiseks ei ole meil olemas sundi.

Siis esitasin mina küsimusi, mis olid seotud pühendusnime mõistega. Ma ei olnud sellest asjast teadlik ja mulle selgitati põhiseaduskomisjonis, milline on pühendusnime legaaldefinitsioon ja kuidas sünnib kaalutlusotsus. Nimelt, kohanimenõukogu kaudu. See on jälle seesama asi, millele ka valitsus viitas, kui ta oma nõusolekut ei andnud. Kohanimenõukogu ei suudaks piisavalt kiiresti reageerida, kui meil on tähtaeg nii lühikene. Aga nagu ma juba ütlesin, põhimõtteliselt on õige – ja oligi õige meil komisjonis see ettepanek või mõte, mis välja käidi –, et eks neid tähtaegu saab vajaduse korral pikendada ja see on meie endi otsustada.

Kalle Grünthal sõnas, et eelnõus on kirjas, et kohanimeseaduse § 13 täiendatakse lõikega 42 ning kehtestatakse, et pühendusnimeks ei või määrata isikute nimesid, kes on tegutsenud vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Ta küsis, mis saab nendest nimedest, mis pandi juba siis, kui Eesti Vabariiki veel ei olnud – analoogne küsimus oli tal ka täna –, ja kas sellised nimed on kaardistatud. Eelnõu esindaja Eerik-Niiles Kross vastas, et see on teataval määral ikkagi ühiskondlik kokkulepe, selline vaidlus tekib väljaspool selle eelnõu konteksti.

Siis küsiti komisjonis veel seda, kas näiteks Alfons Rebase nime kasutamine satub keelu alla. Eerik-Niiles Kross vastas, et tema hinnangul selle eelnõu kohaselt Rebase nime kasutamine otseselt keelu alla ei satu.

Vabariigi Valitsuse nimel sõnas Martin Kulp, et problemaatiliseks on normi tõlgendamine – ikka seesama küsimus, et kui me räägime vabariigi taastamise või iseseisvuse vastu võitlemise ajast ja kultuuriloolistest sidumistest, siis siin on vaja anda ekstra hinnanguid, milleks kohanimenõukogu suuteline ei ole. See on üks valitsuse arvates oluline probleem. Selle peale küsis Kaja Kallas, kas on teada, kui palju on Eestis nn kahtlasi tänavanimesid, ja kas neid on tõesti nii palju, et neid ei saaks ka eelnõus ette nähtud 60 päevaga üle vaadata. Mis on takistus? Kokkuvõttes on praegu pühendusnimesid 225, nende ülevaatamine peaks olema jõukohane küll.

Siim Kiisler kommenteeris, et kui me räägime nimede ülevaatamisest ja kaalumisest, siis põhimõtteliselt on see võimalik ka meie erinevate registrite näol. Eestis on olemas kohanimede register, kust tõenäoliselt saab infot kõikide tänavanimede kohta üsna kiiresti, ja siin ei saa see 60-päevane periood takistuseks olla. Taavi Rõivas sõnas veel, et aastaid tagasi lahendati Tallinnas kakskeelsete tänavasiltide probleem ja sellega saadi hästi hakkama. Ta ei näe ka siin mingit probleemi, keerulisuse mõttes.

Kui me arutasime kohaliku omavalitsuse ellu sekkumise küsimust, siis arvati, et see võib tekitada pingeid ja neid nüansse tuleb kindlasti kaaluda. Selles suhtes oli nõusolek põhimõtteliselt olemas, aga leiti ka seda, et kui me räägime riivest ja kui see on piisavalt õigustatud, piisavalt proportsionaalne ja põhjendatud, siis tegelikult võiks see riive olla lubatud ega saaks olla põhiseadusega vastuolus.

Need vaidlused olid, nagu ma ütlesin, kaheplaanilised. Ühelt poolt on seaduseelnõust tulenevad pigem sihukesed keelelised ja semantilised küsimused, aga peale selle on juriidilised küsimused. Lõppkokkuvõttes läksime menetluslikke otsuseid tegema. Seda, kuidas täpselt ja mida iga komisjoni liige mõtles, on raske öelda, aga ma tean kindlalt, mida ma ise mõtlesin. Igal juhul, kui hääletuseks läks, siis oli seis 4 : 4 ehk hääled jagunesid pooleks. Seetõttu saame meie kodukorra seaduse põhjal järeldada, et komisjon pole otsust vastu võtnud. Nii me siin siis nüüd oleme, ilma komisjoni otsuseta, mis seaduse järgi tähendab sisuliselt seda, et esimene lugemine tuleks lõpetada.

Nagu ma ütlesin, 29. septembril oli meil viimane istung, kus me veel kord selle asja juriidilised küljed läbi närisime. Ja siis võttis komisjon vastu konsensusliku otsuse saata juhatusele taotlus nende eelnõude ühendamiseks – maaelukomisjoni, kus oleks selle päris koht. Selline oli see lühikene arutelu. Aitäh!

10:35 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

10:35 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Aitäh, hea ettekandja, selle tõepoolest väga põhjaliku ettekande eest! Eelnõus seisab, et isiku nime ei või pühendusnimeks määrata, kui isik on tegutsenud Eesti iseseisvuse taastamise vastu. Sellest te ka rääkisite. Kas ma saan õigesti aru, et see eelnõu välistab tulevikus nende isikute nimelised tänavad, kes olid okupatsiooniperioodil okupatsioonivõimuorganite teenistuses, olid aktiivsed julgeolekuorganites ja teistes ühiskonnale olulist mõju omavates riigivõimuorganites? Ja kas siin on ka ajalisel perioodil mingi olulisus, eriti kui me räägime 1980. aastatest, mis on taasiseseisvumisele vahetult eelnenud periood, kui võib-olla oleks võinud juba õige poole valida? Kuidas seda paragrahvi siis ikkagi lõpuks tõlgendama peaks?

10:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Tähendab, tegelikult ongi nüüd niimoodi, et selle küsimuse üle oli vägagi oluline ja kuum arutelu. Tõepoolest, see põhimõte – sellele on Kalle Grünthal korduvalt vihjanud ja ka kolleegid rääkinud – on selline, et kui me räägime normist endast, mis siin täpselt kirjas on, siin öeldakse: "[...] kes on tegutsenud Eesti Vabariigi loomise, põhiseadusliku korra püsimise või Eesti iseseisvuse taastamise vastu", siis kohanimenõukogu peab seda asja kaaluma. Aga nagu ma ütlesin, valitsuse seisukoht on igal juhul selline, et kohanimenõukogul sellist pädevust ega suutlikkust pole ja ilmselt on vaja kaasata ka ekspertiis. Nii et eks siis näis. Aga praegu saan mina küll aru nii, et see niimoodi vist on, jah.

10:36 Aseesimees Siim Kallas

Ma saan aru, et Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus.

10:36 Kalle Grünthal

Minu mäletamist mööda, kui lugupeetud ettekandja Paul Puustusmaa tuli pulti, siis ta kasutas minu nime. Ma sooviksin selle alusel midagi öelda.

10:37 Aseesimees Siim Kallas

Palun!

10:37 Kalle Grünthal

Aitäh! See eelnõu on jah selles mõttes väga huvitav. Kuna mul on praegu kõne õigus, siis võib-olla ma saaksin arendada mõttekäiku selle kohta, millised võiksid olla need õiguslikud normid, millega me tuvastame absoluutses ja kategoorilises vormis, et see isik on tegutsenud riigi loomise, korra püsimise või siis iseseisvuse taastamise vastu. See ei saa olla lihtsalt üldlevinud fraas või arvamus, see küsimus peaks olema ikkagi detailsemalt ära käsitletud.

10:38 Aseesimees Siim Kallas

See muidugi ei olnud protseduuriline küsimus.

10:38 Paul Puustusmaa

Jah. Aitäh, Kalle! Ma ütlen ka, et see ei olnud protseduuriline. Aga tõepoolest, püüdes vastata ja püüdes ka aru saada sellest, mida räägiti komisjonis ja mida seal pooled arvasid, siis tegelikult on see ikkagi faktiküsimus. Tõepoolest, see ei saa olla pelgalt arvamus või veendumus, mis mitte millelegi ei tugine, vaid see on ikkagi, ütleme, faktituvastuse küsimus. See on ka põhjus, miks valitsuse esindaja ütles, et kohanimenõukogu ei pruugi sellega hakkama saada. Ma ei oska siin seda täpselt hinnata. Võimalik, et selleks on vaja sügavamat ekspertiisi, et ära tuvastada: nendel ja nendel asjaoludel on tegemist sellise isikuga, kes tõepoolest kuidagiviisi sõdis meie iseseisva riigi loomise vastu või tegeles iseseisvuse taastamise vastase võitlusega vms. Jah, nii ta on.

10:38 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun!

10:39 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekandes te väljendasite teatud muret või skepsist seoses sellega, et menetluses on kaks eelnõu eri komisjonides. Võib-olla te selgitate saalile, miks oli valitsusel vaja algatada eelnõu veel peale seda, kui rahvasaadikud olid juba sellise algatuse teinud. Miks valitsus ei tulnud lihtsalt oma parandusettepanekutega selle eelnõu juurde? Ja miks te arvate, et maaelukomisjon on parim koht selliste asjade aruteluks? Mina oleksin pigem arvanud, et seesama põhiseaduskomisjon võiks olla õige koht.

10:39 Paul Puustusmaa

Tänan küsimuse eest! Põhimõtteliselt on mul keeruline vastata, sest ma ei ole viibinud Vabariigi Valitsuse otsuste tegemise juures. Neid argumente, kuidas seal seda arutati ja miks seda tehti, ma ei tea. Mina saan hetkel lähtuda ikkagi ainult nendest teadmistest, mis on minul kujunenud komisjoni istungil, ja sealt selline asi ei selgunud.

10:40 Aseesimees Siim Kallas

Jürgen Ligi, teine küsimus, palun! 

10:40 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma tahtsin olla sellele eelnõule allakirjutaja, aga jäin hiljaks, sellepärast ma tunnen selle vastu eraldi huvi. Komisjonis on kuuldavasti olnud erimeelsus. Teie ettekanne aga oli nagu alati nii uinutav ja detailne, et ma ei püüdnud seda kinni – vabandust! Küll aga sain täna siin saalis kuulda närvilist küsimust, kas teil piinlik pole, kui te koroonaga ei tegele. Mul oli piinlik seda küsimust kuulata. Aga siiski, öelge, mis oli komisjonis sellele eelnõule vastuseisu põhjendus.

10:40 Paul Puustusmaa

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, vastuargumente oli üsna erinevaid ja päris palju. Ühelt poolt tulenes see sellest, mis on seotud juba valitsuse toodud argumentidega, mis käsitlevad tähtaegasid, samuti menetluse enda läbimist – no seal 60 päeva, 30 päeva vms – ehk millal ja kuidas saab siis seda nõuda; kui ei ole mingeid sanktsioone ja kui seadust ei täideta, siis mida sellisel juhul tehakse; kes suudab hinnata, millisel juhul on meil tegemist iseseisvuse taastamise vastu võitlemisega ja [sellise tegevusega seotud] isikutega, mis ajast, mis perioodist jne. Need on kõik sellised [vastuseta] küsimused. Me teame ju, et eestlased armastavad tähte närida ja asjade kallal urgitseda, tahetakse saada väga kindlat ja selget vastust oma küsimustele. See on antud olukorras keeruline. Minu personaalne seisukoht, miks mina vastu olin, on ikkagi eelkõige see, et kodukorra seaduse mõtte vastane on selline olukord, kus ühe ja sama normi menetlus toimub paralleelselt kahes komisjonis. See on nagu mäng väga hallil alal, mida ei tohiks lubada.

10:42 Aseesimees Siim Kallas

Raimond Kaljulaid, teine küsimus, palun!

10:42 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde. Teie olete ju jurist ja ma hindan teie arvamust kõrgelt. Te olite ka minuga nõus. Võtame ühe näidiskaasuse. Üks praeguse valitsuse ministritest, siseminister Mart Helme töötas okupatsiooniperioodil Eesti Raamatu kirjastuses marksismi-leninismi osakonnas ja hiljem ligi kümme aastat ajakirja Pioneer toimetuses. Pioneer ilmus aastatel 1940–1989, seda kirjastas otseselt Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee kirjastus Tallinnas – arusaadavalt oli see Eesti taasiseseisvumispüüdluste vastase ideoloogia levitamise vahend meie noorte hulgas. Palun öelge mulle, kas siis see, kui nüüd keegi tulevikus teeks ettepaneku Mart Helme nimelise tänava nimetamiseks mõnes linnas, oleks kõnealuse seadusega vastuolus. Ega te ju ometi ei väida, et vahetult taasiseseisvumisele eelnenud perioodil sellise innuka ENSV kompartei propagandistina töötamine ei ole Eesti taasiseseisvuse vastane tegevus?

10:43 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea kolleeg! Minule teadaolevalt on Mart Helme kõik need väited ümber lükanud kui ebatõesed ja mul ei ole põhjust tema sõnades kahelda. Nii et sellisel juhul saan vastata eitavalt.

10:43 Aseesimees Siim Kallas

Peeter Ernits, palun!

10:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd vaadata laiemalt, siis ma küsin sellise kohatu küsimuse. 20. augustil 1991 – tookord saadi 69 poolthäält – oli kaks rahvasaadikut, kes hääletamise ajaks demonstratiivselt siit saalist välja jalutasid. Üks oli rahvasaadik Klavdia Sergij ja teine oli rahvasaadik Kaido Kama. Kui ühel hetkel tekib küsimus, kas võiks olla Sergij-nimeline puiestee või Kama-nimeline tänav, on need siis välistatud?

10:43 Paul Puustusmaa

Jah, näed, hea sõber ja kolleeg, nüüd me lähemegi jälle sellisele hallile alale, kus ühelt poolt me võiksime tõesti hakata vaatama, kas konkreetsel juhul oli tegemist protestiga meie põhiseadusliku korra vastu – tõepoolest, kui hakata otsapidi minema –, aga teiselt poolt pean mina ise seda käitumist nii tühiseks elemendiks meie ajaloos, et ma ei pööraks sellele erilist tähelepanu. Aga nii ta on ja me võime jäädagi vaidlema.

10:44 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Kruuse, palun teine küsimus!

10:44 Urmas Kruuse

Mulle jäi kõrvu see, et te olete mures kahe menetluse pärast. Kuigi valitsus oleks võinud sel juhul oma eelnõu menetlusest tagasi võtta või te oleksite võinud soovitada valitsusel see tagasi võtta, nii et meil oleks olnud üks eelnõu. Aga hüpoteetiliselt, kas selle regulatsiooniga on asjad korras? Proua Raik väitis, et Narva volikogu jõuab nüüd lõpuks, üle mitmekümne aasta selleni, kuigi see usk on ammu kadunud. Aga kui Narva volikogul tekiks praegu soov panna tänava nimeks Stalini tänav, siis ma saan aru, et meil ei ole eriti sanktsioone ega ka norme, kuidas toimida.

10:45 Paul Puustusmaa

Jah, hea küsija, tõepoolest, sanktsioone ei ole. Minu isiklik veendumus ja arvamus on alati selline, et juhul kui me näeme ette mingisuguse kohustuse, aga me seda kuidagiviisi ei motiveeri, motivatsioon puudub – motivatsiooniviisid võivad olla väga erinevad ja erisuunalised –, siis on keeruline.

10:45 Aseesimees Siim Kallas

Aadu Must, palun!

10:45 Aadu Must

Aitäh! Mina ka vaatan, et mis komisjon siis peaks seda menetlema. Minu arust on toponüümika rahvuskultuuri nii lahutamatu koostisosa, et seda oleks pidanud menetlema üleüldse hoopis kultuurikomisjon. Aga no olgu, see selleks. Teine mure on veel. Asi on selles, et ajaloolasena mind häirib, kui me lapime ühte asja, teist asja või kolmandat asja, sest tahaks nagu laiemat pilti korraga. Seadus ei peaks igat paika eraldi paikama. Huvitav, kas selle seadusega saaks – kuidas sulle tundub? – teha veel ühe harmoonilise paranduse ja võtta sinna sisse ka need kohanimed, kust on Eestile oluliste inimeste nimed välja roogitud ja pandud asemele mingi mai, oktoober või veel mõni kalendrikuu? Siiamaani maitavad seal, vaatamata sellele, et on olnud väärikaid inimesi, keda varem tänavanimedega meeles peeti. Kas sellist õiget asja saaks ka natukene taastada või ei mahu see sinna? Kuidas sulle tundub?

10:45 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea kolleeg! Ma arvan, et igatpidi mahub. Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg on olemas, täitsa saab ettepanekuid teha, saab asju arutada ja analüüsida. Pigem on küsimus selles, mis komisjon seda teeb. Sinu suust kõlas viide, et sellega võiks tegeleda kultuurikomisjon. Jah, ma ütlen ausalt, ka mulle tundub, et võiks. Aga praegu on üks otsus tehtud ja hetkel on see maaelukomisjonis, kui Riigikogu juhatus selle kinnitab. Nüüd on lihtsalt see küsimus, et meie kodu- ja töökorra seaduse § 99 järgi on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme päeva, nii et selle aja jooksul võib neid teha. Ja antud juhul ma eeldan, et need tuleb esitada maaelukomisjonile.

10:47 Aseesimees Siim Kallas

Urmas Reitelmann, palun!

10:47 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Ma ei tahaks kuidagi sotsialistist kolleegi paranoiat tagant õhutada, aga auväärt istungi juhataja loomingulises biograafias leidub selline amet nagu Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja. Ega te ometi leia, et me peaksime ka siin mingi seisukoha võtma?

10:47 Paul Puustusmaa

Tänan küsimuse eest! Ma ei võta selles asjas seisukohta seetõttu, et komisjonis me seda küsimust ei arutanud.

10:48 Aseesimees Siim Kallas

Pretsedenditu olukord, sest juhataja tegelikult ei tohi protseduuriliselt midagi öelda, aga kuivõrd minu nime puudutati, siis ma lihtsalt julgeksin väita, et küll siis kohanimenõukogu seda kaalub, kui Tallinna linn tahab minunimelist tänavat või soovib mingi tänava minu nimega nimetada. Nii et ma loodan, et siis kaalutakse kõiki asju. Muidugi härra Reitelmann töötas samuti väga parteiliselt juhitud asutuses ehk Eesti Televisioonis. Nii et me oleme siin kõik võrdsed.

Aga arutame nüüd edasi seda seaduseelnõu. Heiki Kranich, palun!

10:48 Heiki Kranich

Mulle tundub, et kogu see arutelu jõuab vaikse lohisemisega absurdini välja, sest neid nimesid, mida ära keelata, kaasa arvatud Rüütli tänav jne, leidub. Seega me jõuaksime kuhu iganes. Aga minu küsimus on teine. Te kirjeldasite valitsuse seisukohta, mis minu arvates oli suhteliselt kummaliselt motiveeritud, see jõudis välja ilukirjanduslike näideteni ja selleni, et kohanimenõukogul puudub piisav ekspertiisivõimekus. Samas, kohanimenõukogu ei ole kindlasti ainukene riigi loodud kogu, kes välist ekspertiisi kasutab, ja mitte midagi üllatavat selles ei ole. Nii et minu kõrvus kõlavad valitsuse põhjendused rohkem nagu ettekäändeid, mitte sisulised asjasse puutuvad seisukohad.

Aga minu küsimus teile kui valitsuskoalitsiooni olulisele poliitikule on selline: kas teil on informatsiooni valitsuse seisukoha kujunemise kohta? Kas see oli nagu tavaliselt konsensuslik valitsuse otsus või oli ka valitsuse sees erinevaid arvamusi?

10:49 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea küsija! Ma olen põhimõtteliselt sellele juba vastanud. Ühelt poolt on mul raske vastata, kuna ma ise ei viibinud valitsuse otsuse tegemise juures, kuid ma võin kindlalt öelda, et valitsus teeb otsuseid konsensuslikult ja see otsus oli tõenäoliselt konsensuslik.

10:50 Aseesimees Siim Kallas

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on meil võimalus avada läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad esineda fraktsioonide esindajad. Katri Raik, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

10:50 Katri Raik

Hea eesistuja! Head kolleegid! Päikesepaistelisel neljapäeval püüan teid mitte kaua kinni pidada. Sotsiaaldemokraadid toetavad seda seaduseelnõu ja ka selle ühendamist teise sarnase eelnõuga. Ühtlasi arvame, et ilmselt peaks tõesti veel mõnevõrra täpsustama sõnastust, et kogu see arutelu ei jõuaks välja absurdini.

Kuna ma olen ühtlasi Narva volikogu liige, siis lubage mul öelda paar sõna selle kohta, miks Narva inimesed ilmsesti aru ei saa, mida me siin praegu arutame. Kõigepealt, see ei ole Narva küsimus number üks. Narva inimeste jaoks on kõige tähtsamad töökohad. Aga tõesti, kui vaadata, millest on Eesti ajakirjandus viimasel 25 aastal kõige rohkem kirjutanud, siis ma arvan, et Daumani ja Tiimanni on ajakirjandus kuulsaks kirjutanud. Nende kahe tänava ümbernimetamine on olnud väga põhimõtteline küsimus paljudele inimestele. Eelkõige nendele, kes on enne sõda Narvas elanud ja kellest paljud – võib-olla isegi enamik – vaatavad meie peale pilvepiirilt. Nende jaoks oli see äärmiselt oluline. Narva enda inimesed ütleksid, et ajalooga pole mõtet võidelda. On neid kohalikke arvamusliidreid, kes ütlevad, et just nimelt tänu Daumanile ja Tiimannile sündiski Eesti Vabariik. Arvamusi on väga erinevaid.

Tulen korra Daumani ja Tiimanni juurde. Need kaks meest juhtisid Eesti Töörahva Kommuuni, mis sündis samal päeval, kui algas vabadussõda, 1918. aasta novembri lõpus. Töörahva kommuuni aeg Narvas oli lühike, see lõppes juba 19. jaanuaril 1919, st kestis vaid paar kuud. Kirikud võeti üle. Tapeti vähemalt 260 inimest. Selle kohta on säilinud nimekirjad. Nimekirjades on sellised ametinimetused nagu urjadnik, valgekaartlane, militsionäär, vene papp – need, kes siis hukkamisele läksid. Millised olid süüdistused? Näiteks, Eesti ohvitser, varas, huligaan, spioon, kahtlane isik. Vähemalt 260 inimest on tõepoolest tapetud. Mälestustes kirjutatakse, kuidas 30 inimest leiti Joala vabriku sibiaugust. Nii et asi oli tõsine. Miks siis kohalikud inimesed ei tea seda, mida meie teame või arvame ennast teadvat? Kui mõelda, kust peaks meie vene inimene lugema Eesti ajaloo kohta, siis on tõesti mõned venekeelsed artiklid, ajakirja Tuna erinumbrid selle aja kohta, 1918–1919. Aga kui otsida sellekohast kirjandust vene keeles, siis on valida kolme raamatu vahel. Aastal 2005 on ilmunud Mart Laari käsitlus, mida me kahjuks oma venekeelsetele inimestele eriti soovitada ei saa, sest nad ei võta seda kuigi tõsiselt. Aastal 2013, seitse aastat tagasi tõlgiti vene keelde Seppo Zetterbergi, Soome professori Eesti ajaloo ülevaade. Ja nüüd, koroonaajal tõesti ilmus vaikselt Avita kirjastuse välja antud suur klots, venekeelne Eesti ajaloo ülevaade, mis maksab poes 50 eurot. Ma ei usu, et see kuigi paljude narvakate lauale jõuab.

Olen tõesti Narva volikogu liige, juhin seal opositsiooni. Kui see küsimus oleks hääletamisel, hääletaksin tänavanimede muutmise poolt. Ilmselt see hääletus aga läbi ei läheks. Kui riik otsustab need tänavanimed ära muuta, siis on see 25 aastat võitlust riigi kasuks, 1 : 0. Narva on ka praegu Eesti. Seda, et see võitlus tooks Narvat Tallinnale lähemale, ma hästi ei usu. Kui Narva linnal oleks näiteks sanktsioon maksta trahvi, siis ma olen täitsa kindel, et trahv makstaks ära, aga need tänavanimed jääksid alles. Nii et minu sees on kahtlus. Ma saan kõigest aru ja toetan seda muudatust, ent samas saan aru Narva inimestest, kes ei saa aru. Selline see meie väljakutse on. Aga rõhutan veel kord, enne järgmist nädalat, et Narva on Eesti ja vajab tähelepanu – mitte ainult tänavanimede küsimuses, vaid ka paljudes teistes küsimustes. Aitäh!

10:55 Aseesimees Siim Kallas

Aitäh! Rohkem läbirääkimistel osalemise soovi ei ole, seega loen läbirääkimised lõppenuks. Nagu ettekandjad ütlesid, juhtivkomisjon seisukohta ei fikseerinud. Selle üle väljendab juhatus kahetsust, sest oleme selgelt väljendanud oma seisukohta, et komisjonid peavad tulema siia oma seisukohaga. Aga see ei tähenda, et oleks ühtegi seadusepunkti, mis takistaks meil seda eelnõu menetlemast. Nii et kui ükski fraktsioon ei tee eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, siis on esimene lugemine lõpetatud. Ma ei näe seda soovi, järelikult on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 15. oktoober kell 17.15.

10:55 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee