Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sport on teema, mis huvitab peaaegu kõiki, vahel isegi kõiki inimesi. Suur tänu, et täna olete kutsunud mind Riigikogu spordipäevale, mis algab selle ettekandega ja jätkub pärast spordiseaduse menetlemisega. Sport on täna vaatluse all, niisuguse päris põhjaliku luubi all.
Lühike sissejuhatus. On spordisündmusi, mis ülendavad ja ühendavad meie inimesi nagu ei miski muu. Hiljuti etendunud kontsertlavastuse "Anonüümne igatsus" tarvis tuhandeid anonüümseid kommentaare läbi töötanud dramaturg Eero Epner tõdes Eesti Rahvusringhäälingus, et rõõmsamas toonis kommentaare hakkas talle silma enamasti siis, kui sport letti on tulnud. Kui inimesed tahavad joovastunult öelda, et nende elul on järsku mõte või tervel Eesti riigil on järsku mõte, siis see mõte tuleb ikkagi ainult siis, kui Ott Tänak kiiruskatse võidab. Muidugi kõneleb see väide meile mõndagi ka inimeste hinnangust ühiskonnale, hoiakutele laiemalt, kuid jäägem spordi juurde. Mina julgen päris avalikult ilma anonüümsuseta öelda, et loomulikult on ühiskonnas nii mõndagi, mis teeb tuju halvaks, aga samas ka palju head, mis võib-olla kommentaariumites nii populaarne teema ei ole. Aga ikkagi ütlevad need Eero Epneri sõnad, et üks teema – sport – meid ühendab.
Austatud Riigikogu! Spordivaldkonna strateegiadokument "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" võeti Riigikogus vastu 18. veebruaril 2015. aastal. Sellega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Selle dokumendi kohaselt on sport ja üldse liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevustes tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri- ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse – kogu spekter. Nii et vägagi lai on see teema. Ja "Sport 2030" on siin aluseks kõigi vajalike tegevuste kavandamisel. Kultuuriministeerium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad "Sport 2030-s" nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigi eelarvestrateegia kaudu. Kuigi oluline osa dokumendis kokku lepitud põhimõtetest eeldavad järjepidevust ja pikemalt planeeritud tegevusi, toon ma selles ülevaates välja eelkõige selle, mida saab riik teha ja mida riik ja spordiorganisatsioonid tegid ära perioodil 1. septembrist 2018. aastal kuni 31. augustini 2019. aastal.
See periood jääb eelmise valitsuse tegevusaega. Seega tänan eelmise valitsuse peaministrit Jüri Ratast ja eelmise valitsuse kultuuriministrit Indrek Saart hea ja põhjaliku töö eest, mis on tehtud. Nad mõlemad on ka spordimehed. "Sport 2030" sõnastab üleriigilise eesmärgina liikumise ja spordi olulisuse ning kasvava rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Selle eesmärgi poole püüdlemisel on neli prioriteetset arengusuunda: esiteks, valdav osa elanikest liigub ja spordib; teiseks, liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja; kolmandaks, liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja; neljandaks, Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud.
Neid arengusuundi silmas pidades võiks aastaks 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu vastata Põhjamaade tasemele. See tähendab elanikkonnast vähemalt 2/3 kaasamist praeguse 1/3 asemel. Meie elukeskkond peaks olema kehalist aktiivsust soodustav ning varustatud kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud elu pikenemist, eneseteostust ja majanduskasvu.
Kuidas siis käesoleval, järjekorras juba neljandal aruandeperioodil selle eesmärgi poole on liigutud? Toon välja kuus olulisemat algatust. Need on tegevused "Liikuma kutsuva kooli" programmi raames, treeneriameti ja treenerikutse väärtustamine, spordi aususe küsimused, Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks loodud toetusmeede, spordiseaduse muutmise plaanid ja tippspordi arendamine Eesti koondise projekti kaudu, mida nimetatakse hellitavalt Team Estoniaks.
Aga alustame lastest, sest eelkõige just nendele suunatud tegevustest sõltub, kas aastal 2030 oleme seatud eesmärgid täitnud või ei. Praegu on Eesti laste liikumisaktiivsus muret tekitavalt väike. Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt kasvanud ning ületas 2018. aastal esimest korda 50% piiri, näitavad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Ka on aina vähem neid lapsi ja noori, kes on harjunud õues olema: ainult 7–11% 10-aastastest ja vanematest lastest veedab oma vaba aega õues iga päev. Oleme seega jõudnud olukorda, kus liikumine ei ole enam laste igapäevaelu loomulik osa. On selge, et spordivaldkond üksinda ei saa seda probleemi lahendada. On vaja leida efektiivsed viisid koostööks eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga. Kindlasti on siin teemaks ka hea avalik ruum, mille atraktiivsemaks ja liikumist soodustavamaks kujundamine on üks võtmetegur mis tahes vanuses inimeste kehalise aktiivsuse suurendamisel.
Üks juba töös olev lahendus on tähelepanu pööramine liikumist toetava koolikultuuri arendamisele. Saan siin jälle märkida programmi "Liikuma kutsuv kool". See on hea näide koostööst, sest projekti veavad koos Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ning see annab "Sport 2030" eesmärkide täitmisse olulise panuse. "Liikuma kutsuv kool" on Tartu Ülikooli liikumislabori algatatud programm, millega on liitunud juba 78 kooli üle Eesti. Programmi siht on pakkuda õpilastele liikumisvõimalusi kogu koolipäeva ulatuses: teel kooli, enne tundide algust, tundide ja vahetundide ajal ning ka pärast koolipäeva lõppu. Liikumislabori uuringud on osutanud, et õuevahetunnid on üks parimaid viise lisada liikumist nende õpilaste päevadesse, kes väljaspool kooli on passiivsed. Kas mäletate veel koole, kus pandi vaheajal uks triks-traks kinni, et lapsed õue ei pääseks, sest siis on neid sealt raske jälle tundidesse tagasi saada. Või leiti selleks mõni muu põhjus. "Liikuma kutsuv kool" püüab liikuma panna kõik Eesti õpilased, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest. Seega on oluline toetada "Liikuma kutsuva kooli" projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse. Nii aitame suurendada noorte kehalist aktiivsust.
Laste liikumisaktiivsust toetab ka liikumistaristu loomine sinna, kus lapsed niikuinii viibivad. Hea lahendus on koolide siseruumide arendamine ja liikuma kutsuvate õuealade loomine. Toetava keskkonna kõrval annab 2019. aasta septembris kooliprogrammis jõustunud liikumisõpetus kõikidele õpilastele baasoskused ja teadmised, kuidas edasises elus meelepärasel viisil liikuda ja sportida.
Aga nii laste ja noorte sporditegevus kui ka tippsport vajab kvalifitseeritud juhendamist. Meil on vaja treenereid. Just esimesest treenerist sõltub, kas noor jääb liikumisele truuks, kas teda haarab vaimustus mõnest alast. Sellega kaasneb ka tundasaamine, mis on meeskonnatöö ja distsipliin, kuidas aega planeerida, süveneb oskus võita ja kaotada ning lugupidamine ausast mängust. Vaieldamatult suurimat rolli etendab selles protsessis treener. Selle töö väärtustamiseks on riik võtnud eesmärgiks viia treenerite palgad Eesti keskmise palga tasemele. Treenerikutset on võimalik taotleda ülikoolis, olles omandanud kehalise kasvatuse ja spordialase ettevalmistuse ning läbinud üldained ja erialaainete tasemekoolituse ning teinud ka praktilist tööd. Treenerikutse andmisel on hea koostöö Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Audentese Spordigümnaasiumi vahel. Seal omandatud teadmistele saavad tugineda tuhanded uued treenerid. Ja neid on vaja. Kuna harrastussportlaste hulk järjepidevalt kasvab, prognoositakse, et 2030. aastaks läheb vaja vähemalt 2400 uut treenerit.
Treeneritele väärilise töötasu tagamine on siiani kõige raskemini teostatav eesmärk. 2015. aastal rakendus toetusmeede, mille eesmärk oli aidata tööandjal maksta laste ja noorte treeneritele töölepingu alusel makstavat töötasu. Meetme mõju treenerite töötasude korrastamisele, klubide maksudistsipliinile ja haldussuutlikkuse parandamisele on tuntav. Alates 2018. aastast toetatakse treenerite palga ja toetuse kasvu tagamiseks kindlaksmääratud arvu treeningtundide läbiviimist 1,1 miljoniga. Samuti kehtestus tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Muudatus võimaldas tõsta 2018. aastal treenerite brutotöötasu 850 euroni ja treeneri tööjõu kulu toetuse 541 euroni. 2019. aastal olid vastavad numbrid juba 1000 eurot ja 642 eurot. Kokku võttes on treenerite tööjõu kulu toetuse meede end õigustanud, sest aina rohkem treenereid on selle meetme raames tuge saanud. 2015. aastal oli neid 1029, 2018. aastal 1232. Lisaks on toetuse maht kasvanud viie aastaga 3,5 miljonilt eurolt 7,1 miljoni euroni. Kuid seatud eesmärgi täitmiseks – treenerite töötasu tõstmiseks Eesti keskmisele tasemele – 2019. aasta riigieelarves olevast summast ei piisa, järgmistel aastatel on vaja seda summat jõudsasti suurendada. Treeneritesse panustamisel on laiem ühiskondlik roll. Treenerite palga kasvades on võimalik leida need erialaste oskustega ja oma tegevust väärtustavalt pühendunud inimesed, kes oskavad kasvatada noortes spordiarmastust. See omakorda aitab suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huve spordi edendamisel.
Lugupeetud Riigikogu! Vägagi tõsiselt on viimasel ajal tõusnud teemaks ausus spordis, spordi ausus. Aus mäng on olulisimaid mõisteid spordis. Meie jaoks on muidugi üks kõige valusam kogemus ja ühtlasi õppetund Seefeldi MM-il läbi viidud politseioperatsioon "Aadrilaskmine", mille järelmid siiani leheveergudel kajastamist leiavad. Eesti lipp oli jälle kõrgel, aga kahjuks kuristiku kohal. Et ta ei langeks sellesse kuristikku, peame kõik hoolega tegutsema.
2019. aasta alguses kogunes kultuuriministri kutsel laiapõhjaline töörühm, kes ühe vastumeetmena pidas vajalikuks täiendada Eesti karistusseadustiku § 195, et karmimalt karistada dopingu kasutamisele kaasaaitajaid ning seeläbi paremini võidelda dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu. Need järeldused, mis tehti siis ja ka laiemalt, on jõudnud spordiseaduse eelnõusse, mida me täna siin saalis menetleme.
Teiseks alustas Eesti Olümpiakomitee koostöös Kultuuriministeeriumiga juba 2018. aasta sügisel reformi SA-s Eesti Antidoping, et kujundada see ümber asutuseks, mis tegeleks kogu spordi ausust ohustavate probleemidega. Reformi elluviimisel on lähtutud nii Soome kui ka Taani eeskujust. Soomes ja Taanis on dopingu- ja kokkuleppemängude vastane võitlus ühe asutuse ülesanne. Tänavu septembris asutas EOK uue sihtasutuse Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, mis hakkab tegelema kõigi spordi ausust puudutavate valdkondadega. Ühinemine SA-ga Eesti Antidoping viiakse lõpule 2019. aasta jooksul. Nimeks jääb Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa dopingu kasutamise ja spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele, samuti diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jms ennetamisele spordis, aidata kaasa spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele ning muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.
Reformi toetamiseks suurendas Kultuuriministeerium SA-le Eesti Antidoping antavat tegevustoetust 65 000 eurolt 187 000 euroni, millele kokkuleppemängude vastu võitlemiseks lisandub vastavalt 2018. aastal vastu võetud hasartmänguseaduse muudatusele 1,6% Kultuuriministeeriumi käsutusse minevast hasartmängumaksust. Vastavalt Euroopa Nõukogu konventsioonile spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama välja nii vastava uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused. Seetõttu lisatakse spordiseaduse muutmise protsessis eelnõusse uus säte, mis lubaks ka spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded anda halduslepingu alusel Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele.
Veel kiitis Vabariigi Valitsus spordi aususe valdkonnas 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni. Uue konventsiooni eesmärk on tõsta ausse ühine eri asutuste ja sidusrühmade vahel partnerlust loov lähenemisviis. Turvalisussammas peaks tagama ennekõike infrastruktuuri ja staadionide turvalisuse, julgeolekusammas aitab ära hoida huligaansusi ning teeninduse ülesanne on tagada sujuv ligipääs kõigile spordivõistlustes osalejatele: selged ja hästi nähtavad märgistused, tualettruumide kättesaadavus ning viisakas kohtlemine kogu ürituse jooksul. Vaat see on ka kultuuriküsimus.
Nüüd rahvusvahelistest spordisündmuste korraldamisest. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis on laiema regionaalse tähendusega ja avaldavad mõju ka piirkonna majandusele. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad peamiselt riik, aga ka kohalikud omavalitsused ja erasektor, samuti spordiorganisatsioonid ise. On spordisündmusi, mille puhul kaasneb korraldajale ka rahvusvahelise alaliidu toetus, aga on ka vastupidi: rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide korraldatud võistlustel tuleb korraldusõiguse eest tasuda.
On tõsiasi, et rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine suurendab toimumiskoha tuntust, soodustab turismi ja toob otsest kasu piirkonna ettevõtjatele. Seepärast kiitis valitsus juba 2017. aastal heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste olulise majandusliku mõjuga kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus alates 2018. aastast ette 2 miljonit eurot. Taotlusvoorus eraldatava toetuse suurus on otseses seoses riigile laekuvate maksudega, võimalik on taotleda toetust alates 65 000 eurost. Ning kuna tegemist on riigieelarvele positiivselt mõjuva taotlusvooruga, ei ole eraldatavale toetusele maksimumpiiri kehtestatud. Taotlusvooru rakendab ning hindab Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. Oma eksperdihinnangu annab Eesti Konjunktuuriinstituut. Senine tagasiside on olnud positiivne ning tõstnud spordiorganisatsioonide motivatsiooni kandideerida rahvusvaheliste võistluste korraldamise õigusele ning neid Eestis kõrgel tasemel teostada. Nagu mäletate, alles hiljuti me kandideerisime, aga korvpallis Euroopa meistrivõistlusi me ei saanud, kuid võrkpalli omad jälle saime. Nii et siin on olnud ka äraütlemisi, aga Eesti on rahvusvaheliste võistluste paik. Nii toetati 2018. aasta taotlusvoorus triatloni Euroopa meistrivõistlusi Tartus, Rally Estoniat, Ironmani täispikka triatloni Tallinnas ning kurlingu Euroopa meistrivõistlusi. Nende nelja sündmuse majandusliku mõju analüüs näitab, et võrreldes toetussummaga on otsene maksulaekumine olnud vähemalt 1,3 korda suurem. Lisaks kulutasid välisosalejad ja külalised siin kokku 8,6 miljonit eurot. 2019. aasta taotlusvoorus on toetatud Tallinna maratoni, maadluse juunioride maailmameistrivõistlusi, Ironmani, murdmaasuusatamise maailma karika sarja etappi Otepääl, 2020. aastal Tallinnas toimuvaid iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlusi. 2019. aastal toimunud sündmuste majandusliku mõju analüüsid – need sündmused iseenesest on juba läbi – ei ole selle aruande koostamise ajaks veel valminud. Protsess kestab ja selle aasta sündmuste mõju on võimalik tutvustada järgmise aasta aruandes.
Lisaks otsekontaktidele ja maksutulule on rahvusvahelistel suursündmustel oluline mõju ka Eesti kuvandile rahvusvahelisel meediamaastikul. Näiteks 2018. aastal toimunud Rally Estoniast jõudis info rohkem kui 20 miljoni inimeseni 90 riigis, Eestis peetud kurlingu Euroopa meistrivõistlused jõudsid Eurospordi vahendusel 10 miljoni televaatajani ning Otepääl 2019. aastal toimunud murdmaasuusatamise maailma karika etapi teleülekanded jõudsid 30 miljoni inimeseni.
Lugupeetud Riigikogu! Kuna spordivaldkonda reguleeriva spordiseaduse muutmine on siin saalis täna esimesel lugemisel, siis sellest ma praegu pikemalt ei räägiks. Räägin aga Eesti koondisest ehk, nagu hellitavalt öeldakse, Team Estoniast. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eestile tuntust ning, mis ei ole ka vähetähtis, avaldab positiivset mõju inimeste sportimis- ja liikumisharjumustele ning rahva tervisele. Kahelt viimaselt taliolümpialt oleme paraku naasnud medalita ning viimasel kolmel suveolümpial oleme kokku võitnud vaid viis medalit, mis ei rahulda eelkõige sportlasi endid. Aeg on meie spordis teha struktuurseid muudatusi.
Team Estonia projekt on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on aidata sportlasi toetades ja neile igakülgset ettevalmistust tagades neil olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel poodiumikohtadele jõuda. Suuruselt Eestiga võrreldavate riikide Taani ja Sloveenia kogemused näitavad, et edu toob tippsportlaste toetamise koondamine ühtsesse süsteemi, mis tagab tiimi kuuluvale sportlasele kõik vajalikud tingimused. Nii et ka Eesti koondise programmi suurimaid eesmärke on luua kõrgetasemeline jätkusuutlik spordi ja tugiteenuste terviksüsteem, mis kätkeb endas hästi korraldatud koostööd nii sportlastele, treeneritele kui ka tugiteenuste pakkujatele. Senises Eesti spordi rahastamise süsteemis laiutas noortespordi toetamise ja olümpiakomitee poolt tiitlivõistlustel juba edu saavutanud sportlaste toetamise vahel tühimik. Noortel tuli sportliku edu poole püüelda projektipõhiselt, erasponsorite ja lastevanemate toel. Programmi rakendamisel see tühimik kaob. Toetusmehhanismide sünergia loob loodetavasti peatselt positiivseid tulemusi andva terviku.
Kõnealuse programmi käivitumisel 2019. aastal on juba nüüd, esimesel aastal näha ka positiivsed tulemused. Nii Euroopa mängudelt kui ka Euroopa noorte olümpiafestivalilt võidetud viis medalit on otseses seoses Team Estonia esimese aasta rahastusega, millega lisaks saavutusspordi toetamisele suurendati noorte sporditippude toetust ning hakati toetama ka treenereid. Kuid juba praegu on selge, et riigi eelarvestrateegia 2019.–2022. aastal ei ole väga helde ja summad ei pruugi olla saavutusspordi edendamiseks piisavad. Kultuuriministeerium püüab küll tagada omalt poolt – ja seda me võiksime siin Riigikogu saalis ka arutada –, et EOK kavandatud mahud ka rahastamisel realiseeruks. Siis saame mõõta, kas kogu see ülesehitatud süsteem ka planeeritult vilju kannab. Kui rahastamine toimub poolikult, siis võivad viljad olla mitte nii nähtavad. Aga rahastamisteemade lähim punkt on, et järgmise aasta eelarves on Eesti koondise programmile nähtud ette 3 miljonit eurot, nii nagu EOK ka taotles. Nii et vähemalt olümpia-aastal on selle programmi maht, nagu soovitud.
Lugupeetud Riigikogu! Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi poliitilisi otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Eesti rahva tervise ja Eesti spordi konkurentsivõime tagamiseks on vaja jätkata spordivaldkonna toetamist, et luua spordiorganisatsioonidele ja spordis osalevatele inimestele soodne keskkond. Liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Oluline on järgmistel aastatel programmi jätkata. Spordi infrastruktuuri arendamisel läheme edasi ka näiteks jalgpalli sisehallide rajamisega maakondadesse. Riigieelarves selleks ette nähtud summad läheksid Kultuuriministeeriumi ettepanekul kõigepealt pilootprojekti raames spetsialistide määratud omavalitsustele või kohtadesse. See saab toimuda siis, kui 2020. aasta eelarve ette nähakse. Samas on see multifunktsionaalsete jalgpallihallide puhul pigem alles algus, sest me peame nende riigi kaasfinantseerimisel olevate rajatistega – osa raha paneb ikkagi omavalitsus, võib-olla ka eraettevõtjad mõnel pool – jõudma kõigisse maakonnakeskustesse.
Selle kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu, et avaliku ruumi planeerimisel peetaks oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, olgu nendeks siis asumitesisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordisõlmedes ja koolide juures. Suurendada tuleb ka liikumisharrastuse laiendamisele suunatud sündmuste korraldamiseks ette nähtud toetusi. Kultuuriministeerium on spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamise just eelkõige liikumisharrastuse toetajaks, jättes saavutusspordi suunitlusega projektide toetamise olümpiakomitee ja spordialaliitude pärusmaaks.
Lõpetuseks: iga riik vajab edulugusid, kangelasi, eeskujusid. Maailma paremikku tõusnud Eesti sportlased on seda rolli läbi aegade edukalt täitnud. Edu ja jõudu neile uuteks saavutusteks ja meile nende jaoks tingimuste loomisel! Aitäh tähelepanu eest!