Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

12:00 Infotund

Esimees Henn Põlluaas

Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame kolmapäevast infotundi ja nagu ikka, algab see kõigepealt kohaloleku kontrolliga.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 45 Riigikogu liiget, puudub 56.
Infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Jüri Ratas, rahvastikuminister Riina Solman ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Tutvustan või meenutan selle infotunni protseduure. Kõigepealt saavad sõna küsimuse esitamiseks registreerunud Riigikogu liikmed, seejärel saavad need, kes on registreerunud, ka võimaluse esitada lisaküsimus ja siis saalist üks küsimus veel. Iga liige võib esitada ühe küsimuse, milleks on aega kaks minutit, ja vastamiseks on aega kolm minutit. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis lõpetame selle konkreetse küsimuse arutelu ja läheme edasi järgmise juurde.


1. 12:02 Haldusalas toimuv

Esimees Henn Põlluaas

Esimesena on registreerunud küsimuse esitamiseks Lauri Läänemets. Kas Urmas Kruusel on protseduuriline küsimus? Ei ole, juba registreerunud. Väga hea! Esimesena saab võimaluse küsida Lauri Läänemets, kellel on küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kahtlemata on riigieelarve üks neist konkreetsetest näidetest, mis väljendab lisaks koalitsiooni vaadetele ka ministri enda prioriteete tema tegevusvaldkonnas. Vaadates riigieelarvet, siis järgmise, 2020. aasta eelarves on vähendatud üürielamute meetmele ettenähtud vahendeid 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamisele, üürielamute meede on mõeldud maapiirkonnas ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Mind huvitab, mis põhjustel te just neid meetmeid, mis aitavad ja toetavad eelkõige maapiirkondade elu, olete otsustanud kärpida.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! See on seotud sellega, et meil käivad need toetused üldjuhul KredExi kaudu, maapiirkondades eriti, ja nüüd me oleme muutmas suunda, et hakata rohkem toetama ettevõtlust Tallinnast ja Tartust väljaspool asuvates piirkondades. Selle tarbeks on meil plaanis erinevad meetmed, sest – nimetame neid piirkondi siis äärealade piirkondadeks – probleem on selles, et investeeringute väärtus on kindlasti väiksem. Me peame siin silmas näiteks mingite hoonete ostmist või maa ostmist, nende väärtus on väiksem kui näiteks Tallinna linnas. Ja siin ongi meil plaanis hakata KredExi kaudu seda toetavat rolli pakkuma ehk olla näiteks toetaja taotluse puhul või garantii andja, et tugi oleks olemas. Maapiirkondades on see probleem, et kui näiteks ettevõtja soovib soetada endale mingi hoone, siis selle ostuhind on kindlasti oluliselt kõrgem kui lõpuks pangadokumentides kajastuv väärtus.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Lauri Läänemets, palun!

Lauri Läänemets

Aitäh! Muidugi väga ilus on neid ettevõtteid toetada ja seda peabki tegema, aga kui ei ole inimesi ja töötajaid, siis ei ole neil ettevõtetel seal midagi teha. Aga teie vastusest tulenevalt ma küsiks seda, et miks järgmise aasta eelarvest ei leia enam vahendeid regionaalsete ettevõtete võrguühenduste toetuseks. Nende toetuste eesmärk oli leevendada maapiirkondades tegutsevatel ettevõtetel elektri, side, vee ja kõige muu sellisega seonduvaid probleeme ja kitsaskohti. Te just äsja ütlesite, et tahate ettevõtetele rohkem tähelepanu pöörata, aga see meede ongi ju ettevõtjatele mõeldud.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Peab tunnistama, et tagantjärele seda perioodi analüüsides, oli huvi selle meetme vastu oodatust oluliselt väiksem. See tähendab seda, et nüüd tuleb sisu üle vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks selle tegevuse vastu huvi. Aga sellisel kujul, nagu see oli, oli see huvi liialt tagasihoidlik. See on ka põhjuseks.

Esimees Henn Põlluaas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selle kohta on sõna võtnud väga paljud erinevad ühiskonnagrupid. Kindel on see, et kui vaatame teenuste osutamist maapiirkonnas tervikuna, siis surve sellele, et maal jääb teenuseid järjest vähemaks, on olukorda justkui sisse kodeeritud, aga riigil on siin kindlasti võime ja kohustus seda leevendada. Te olete ajakirjanduses ettevõtetele öelnud, et nad peaksid oma ärimudelid üle vaatama, viidates justkui sellele, et kindlasti ei toimi need hästi, ja see oli seotud sellega, et kojukandeteenuse hinnad, nagu on välja öeldud, tõusevad. Nüüd, kui ma vaatasin tänastest ajalehtedest uudist, mis viitas sellele, et Eesti Post on eelmisel aastal saanud maksikirjade vedamisega ligi poolteist miljonit kahjumit, siis tahaksin ma teie käest küsida, et kas te Eesti Posti enda ärimudeli olete üle vaadanud ja mis plaan on teil Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv nullini ei väheneks.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Rõhutan uuesti üle, ka viimasel üldkoosolekul sai selge sõnum öeldud, et meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad saaksid tellitud ajakirjanduse kätte õigel ajal kuuel päeval nädalas ehk siis täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti välja antakse, ja juba hommikul. Olen samamoodi välja öelnud selle, et kuigi Konkurentsiamet andis soovituse – rõhutan, see oli soovituslik – vähendada postkontorite arvu 215-le, siis meie sellega hetkel kaasa ei lähe. Jääme selle juurde, et säilitame need 267 postkontorit, mis praegu on. Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, meil on plaanis teha kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs: iga ettevõtte lõikes selle tulud, kulud ja tulem. See analüüs peaks valmima kevadel ja alles selle põhjal saame hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus ajakirjandusväljaanded inimesteni toimetada ja nii see ka jääb, see teenus ära ei kao. Selle analüüsi eesmärgiks ongi leida lahendus, kuidas posti kojukandeteenuse miinus saaks – sõltub sellest, millised meie analüüsitulemused on – ideaalsete ootuste kohaselt kasumlikuks tegevuseks pööratud või vähemalt nulli viidud.
Täpsustan üle ka selle punkti, mida meediaettevõtted seoses ärimudeliga ütlevad, et posti kojukanne on mahupõhine: mida rohkem lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. Meediaettevõtted on eraettevõtted ja kehtivad turureeglid, nõudmise-pakkumise tasakaal – see oli selle lause mõte. Meie ei suuda parandada meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada, et me viiksime tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas neid ajalehti tellitakse ja kui palju neid tellitakse, oleneb iga ettevõtte müügistrateegiast või tööstrateegiast.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:10 Väliskaubandus

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena on küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole Kaja Kallasel. Palun!

Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, rõõm teid tervitada siin infotunnis! Väliskaubandusministri ametikoha nägime ette meie oma Reformierakonna valimisplatvormis ja selle mõte oli see, et tihti on just ministril need vajalikud pagunid, et avada ettevõtetele uksi väljaspool Eestit, korraldada väga kõrgel tasemel kohtumisi, mis võimaldaks meie ettevõtetel väljaspool Eestit paremini tegutseda, ja kutsuda siia investoreid, kes tuleksid ja investeeriksid siia. Seda kõike selleks, et Eesti inimestel oleksid kõrgemad palgad, head töökohad ja parem elu. Siiani on ka EAS olnud organisatsioon, kes on sellega väljaspool Eestit tegelenud, aga võib-olla pole EAS-il olnud selliseid vajalikke paguneid, et seda tööd piisavalt hästi teha. Nüüd tuleb välja, et valitsuses on kokku lepitud, et EAS-i välisesindused antakse üle Välisministeeriumi haldusalasse. Kas te saate täna kinnitada, et selline otsus on valitsuses tehtud, ja ühtlasi selgitage, kuidas teie väliskaubandusministrina sellesse otsusesse suhtusite või selle otsuse tegemises osalesite?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Esmalt täpsustan, et minu ametikoht on infotehnoloogia- ja väliskaubandusminister. Ma loodan, et olete ennast kurssi viinud sellega, mis kõik minu vastutusvaldkonnas on. Ma võiks need kaks A4-formaadis lehekülge teile ka ette lugeda, siin ei ole mitte ainult väliskaubandus, siin on lisaks IT-le ka näiteks kosmos, KredEx, Eesti Post, Riigi Infosüsteemide Amet, kõik see teema.
Mis puutub küsimuse sellesse osasse, et EAS-i välisesindused viiakse Välisministeeriumi alla, siis meil ei ole valitsuses sellist teemat läbi käinud. Valitsuses oli teemaks see, kuidas Välisministeerium – sellest on ka ajakirjanduse vahendusel teavitatud – loob juurde kaks majandusdiplomaadi kohta. Küll aga oleme neid teemasid arutanud selles valguses, kuidas oleks EAS-i välisesindajate töö kõige efektiivsem, kõige tulemuslikum ja kõige rohkem ettevõtjate huvisid kattev. Praegu oleme siin analüüsinud ja analüüsime ka edasi, millistes riikides oleks rohkemate vahendajate vajadus suurem ja millistes oleks see vajadus väiksem. Ja see ongi kõige alus, mille põhjal me hakkame edasi liikuma. Aga niipalju saan ma öelda, et me oleme neid teemasid arutanud ja meie eesmärk on ikkagi see, et ettevõtjatel oleks võimalikult head võimalused välisturgudele siseneda.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Kaja Kallas, palun!

Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Tõepoolest, ma olen teadlik, et teie ametinimetus sisaldab kahte poolt, aga kuna me ei ole kummastki poolest kuigi palju kuulnud, et mida te seal toimetate, siis võib-olla lähebki meelest ära. Minu fookus oli just väliskaubandusel. Küsingi selle väliskaubanduse kohta veel. Te lugesite ette terve rea erinevaid institutsioone ja ameteid, kes teie alla kuuluvad, aga ei ole väga palju kuulda sellest, mida te väliskaubandusega seoses konkreetselt teete. Ja tahtmatult, võib-olla meedia vahendusel, jääb mulje, et te ei taha seda tööd teha, et see töö teile ei meeldi ja te hoiate sellest tööst eemale. Minu küsimus on: miks te selle ametikoha üldse vastu võtsite, kui te seda tööd teha ei soovi?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh selle küsimuse eest! Väga hämmastav ja kohati lausa piinlik on parlamendi liikme käest kuulda sellist ajakirjandusele tuginevat, kuulujuttudele ja klatšile tuginevat infot, mille põhjal on justkui tõsiseltvõetav ja faktiline küsimus moodustatud. Aga ma üritan sellele väga piinlikule küsimusele – jah, selles mõttes, et teie esitasite sihukese küsimuse – ikkagi vastata. Väide, et mina ei taha. Kas me oleme teiega, Kaja Kallas, rääkinud sellest, mida mina tahan teha ja mida mina ei taha? Ma nagu ei mäleta seda. Ja ma ei mäleta, et ükski ajakirjanik oleks minuga sel teemal rääkinud. Mis puutub sellesse, mida mina teen, siis ka seda on ajakirjanduses väljendatud ja kajastatud. Võib-olla võiks rõhku panna pigem sellistele sisulistele artiklitele. Infot saate oluliselt juurde ka meie Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sotsiaalmeedia lehelt, mille aktiivne kasutaja te olete, nii et võiksite natuke laiema pilguga vaadata ja sealt infot koguda.
Väliskaubandusega tegelemine ei tähenda seda, et ma käin tootenäidiste kohvriga mööda maailma ringi. On tuua näiteid, kuidas teie erakonna minister käis Malaisias suuri tegusid tegemas, aga selle tulemusena ei ole eksport Malaisiasse suurenenud. Samamoodi ei ole pärast Liisa Oviiri ministriks olemise aega, kui ta väga ohtralt käis Eestile n-ö uksi avamas ja meid tutvustamas, suuri kasvunumbreid tulnud. Aga tänan neid, nad on väga palju vaeva näinud. Nüüd on käes see aeg, kui me peaksime olema kohapeal ettevõtjate jaoks olemas, et need loodud kontaktid ka ettevõtjateni jõuaksid. Seda me teeme suuremalt jaolt läbi EAS-i. Ja meie roll ongi see, et mitte ainult kuskil aruannetes poleks kirjas, et keegi käis seal ja tegi seda, vaid et need kokkulepped ja tegevused jõuaksid ka reaalselt ettevõtjateni, et nad teaksid, mille kaudu neil on võimalik välisturgudele siseneda või kelle kaudu neil on võimalik seda teha. Aga aitäh küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Proua väliskaubandusminister! Ma võin kinnitada, et Riigikogu liikmetel on erinevaid infoallikaid, mitte ainult ajakirjandus, ja üks infoallikas olete ju teie. Teil oli võimalus rääkida ja me kuulsime, et teil on piinlik – kindlasti põhjusega –, ja kuulsime ka mingeid hämaraid vihjeid teistele poliitikutele minevikust. Aga proovime siis kasutada seda infoallikat, kes on praegu meie ees Riigikogu infotunnis. Ma küsisin rahanduskomisjonis teie käest, mis on väliskaubandusministri roll ekspordi arendamisel, kirjeldage seda protsessi. Teie vastus oli väga informatiivne: te ei saa küsimusest aru. Samamoodi te ka solvusite, kuigi küsimus oli täiesti neutraalne, ja ütlesite, et ega siis teie ei sõida kohvritega, tootenäidistega ringi, selleks on majandusdiplomaadid ja välisesindused. Palun kirjeldage seda protsessi, kuidas need välisesindused ja majandusdiplomaadid kohvritega ringi sõidavad. Kui teie ei sõida, kuidas nemad siis sõidavad, ja mis on ikkagi teie roll? Mis on väliskaubandusministri roll väliskaubanduse arendamisel? Päriselt, teie olete meie infoallikas. Teie käest me küsime, teie aga hakkate küsijat nahutama, nagu oli eelmise küsimuse puhul. Proovige uuesti!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Väga tore kuulda, et valikulisel kujul jäid ka mõningad vastused, mis ma rahanduskomisjonis andsin, teile meelde. Vähemalt midagigi. Juhiksin tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusele. See on alusdokument, milles on sätestatud ministri tegevus. Ja selles on ühtlasi sätestatud ka ministeeriumi struktuur. Teie, Jürgen Ligi, juba staažika ministrina peaksite teadma, et igas ministeeriumis on minister, kes viib ellu oma poliitilist tahet ja korraldab ministeeriumi tööd. Veel on ministeeriumis kantsler ja on asekantslerid. Ma võin teile selle määruse lingi saata, et saaksite sellega tutvuda. Igale asekantslerile on määratud oma kindel töölõik ja vastutusala, mille eest ta saab palka. Sama on kantsleri puhul. Ministri ülesanne on poliitilise tahte elluviimine ja ministeeriumi töö korraldamine.
Teie tunnete muret väliskaubanduse pärast. Väliskaubanduse tervis on väga hea. Selle tarbeks on aastate jooksul, juba Reformierakonna koalitsioonis oleku ajal, moodustatud EAS-il välisnõustajate ja ekspordikonsultantide võrgustik, kes saavad igapäevaselt tasu selle eest, et sihtriigis kohapeal võimalike partnerite jaoks kogu aeg olemas olla ja luua kontakte, mida hiljem edastada ettevõtjatele. Samamoodi peaksite te teadma, olles varasemalt olnud minister, et EAS-il on ka meetmed, kuidas ettevõtjad saavad Eestist EAS-i kaudu käia erinevatel messidel, konverentsidel, äridelegatsioonide üritustel ja nende potentsiaalsete koostööpartneritega kokku saada ja ärisuhteid edendada. See on täiesti tavapärane ja loomulik protsess, omal ajal pani ju just nimelt teie erakond aluse EAS-ile. Aga aitäh küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.


3. 12:20 Valitsemisalas toimuv

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena Heljo Pikhof. Küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Me kõik ju teame, et ametis olev valitsus on pidanud prioriteediks väliskaubanduse valdkonna arendamist, nii nagu siin eelnevalt on juba juttu olnud, ja selleks loodi ka vastav ministriportfell. Kas teie ülesannete hulgast leiab ekspordi arengu toetamise, investeeringute toetamise, väliskaubanduse valdkonna laiemalt? Samas olete andnud teada, et te ei soovi välismaal käia, teada on ka teie võõrkeelte oskus. Kui me vaatame välisministri ja väliskaubandusministri ametikohta, siis need on ministrikohad, millel olles peab keelt hästi valdama ja peab välismaal käima, et sidemeid hoida ja sidemeid luua. Samamoodi võiks öelda välisminister, et ma ei lähe välismaale, Eestis on terve rida teiste riikide esindajaid, saadikuid, ajan nendega asju. Minu küsimus on, et kas te ei pea mõistlikuks sellest ametikohast loobuda ja anda see kellelegi, kes soovib Eesti jaoks luua väliskaubandussidemeid ja kes valdab võõrkeeli.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Siin tekib mul samamoodi küsimus, et mille põhjal te selliseid asju väidate. Ma ei mäleta, et ma oleks teiega omavahel vestelnud ja me oleks saanud testida teineteise keeleoskust, samamoodi ei mäleta ma seda, et meil oleks juttu olnud sellest, et mina olen keeldunud reisimast. Mille põhjal te sellised argumendid esitate? Ma ei mäleta üldse, et ma oleks kellelegi öelnud, et mina keeldun reisimast. Mul tekib tõsine küsimus, et kuidas saab siin parlamendisaalis viibivatel opositsioonierakonna liikmetel olla see arusaam üles ehitatud ainult ajakirjanduses avaldatu põhjal. See läheb jälle sinna kategooriasse, et parlamendi liikmed räägivad täna omakeskis kokku kleebitud klatšijutte ja levitavad neid kui absoluutset tõde.
Väliskaubandusministrina olen ma suvest saadik tegelenud väga põhjalikult just nimelt sellega, et meie ettevõtjatel oleks võimalus siseneda välisturgudele. Paraku me peame tunnistama, et oleme väike riik ja väljastpoolt on ootus väga suuremahulistele tellimustele, mida me ei ole võimelised täitma. Seetõttu peaksime leidma endale väiksemad nišid. Praegu, minu ajal oleme me tegelenud meetmetega, mille abil toetada väikeettevõtjaid – aasta eelarves on selle jaoks eraldatud 2,5 miljonit –, samamoodi suurtootjaid. Meil on erinevaid meetmeid ja need kõik on kättesaadavad ka EAS-i koduleheküljel. Nii et töö selles suunas käib. Sinna alla läheb ka see, mille Kaja Kallas tõi eelnevalt välja, et koostöös Välisministeeriumiga on meil arutluse all, kuidas seda tegevust veelgi efektiivsemaks muuta ja kaasata aktiivsemalt aukonsuleid, keda on meil üle 200 ja kes paiknevad 82 riigis ja kelle üks ülesanne on kindlasti ka ettevõtjatega tegeleda ja ärisuhetega tegeleda. Võrgustik kõigist neist, kes üritavad anda endast parima, et ettevõtjatel oleks riigi näol tugi olemas, et laieneda teistesse riikidesse, on väga suur. Kui on olukorrad, kus on vajalik ministri kohalolek, siis seal on minister kohal olnud. See sõltub täpselt olukorrast.

Esimees Henn Põlluaas

Täpsustav küsimus Heljo Pikhofilt, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas

Kas Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline küsimus? Jah, protseduurilise võtame enne.

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Proua minister on juba mitu korda Riigikogu liikmetega pahandanud selle pärast, et nad tuginevad tema positsiooni ja töö tulemuslikkuse hindamisel sekundaarsetele allikatele. Sellest tulenevalt on mul protseduuriline küsimus, et kas on olnud juhtumeid, kui austatud minister on avaldanud soovi tulla parlamendi ette, et rääkida oma tööst, ja Riigikogu juhatus on seda keelanud. Riigikogu liikmeteni ei ole võib-olla see info jõudnud, et mingitel põhjustel ei ole inimesel lastud tulla rääkima oma tööst, kuigi Riigikogu kodu- ja töökorra seadus seda võimaldab. Või vastab siiski tõele see, et meile teadmata põhjustel ei ole austatud minister selle rohkem kui pooleaastase ametiaja jooksul avaldanud soovi Riigikogu ette tulla?

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh, see ei ole protseduuriline küsimus. Aga sellele vaatamata võin ma vastata, et Riigikogu juhatus ei ole keelanud ühelgi ministril Riigikogu ette tulemast ja täna ongi teil suurepärane võimalus infotehnoloogia- ja väliskaubandusministrile küsimusi esitada. Jürgen Ligi, kas on ka protseduuriline küsimus? Aga paluks siis tõesti protseduurilist!

Jürgen Ligi

Aitäh! Minul on tõesti protseduuriline küsimus. Kuigi Jevgeni küsimus oli väga asjakohane, ei olnud see protseduuriline, nii et teil on järjekordselt õigus. Minister on mitu korda küsimusele vastates öelnud, et hoopis temal on küsimus. Kas oleks võimalik selline protseduur, et tema küsib Riigikogult need küsimused ja me saame talle vastata?

Esimees Henn Põlluaas

Jah, ilmselt pikaajalise Riigikogu liikmena tead sa suurepäraselt, et meie kodu- ja töökorra seadus selliseid asju ette ei näe. See ei ole protseduuriline küsimus täpselt samamoodi, nagu ei olnud seda Jevgeni Ossinovski küsimus. Aga nüüd läheme ikkagi teema juurde. Heljo Pikhof, palun, teine, täpsustav küsimus!

Heljo Pikhof

Aitäh! Ma paluksin ministril öelda, millistes konkreetsetes riikides on ta selle poole aasta jooksul käinud ja milliseid sidemeid sõlminud. Ma mõtlen riike väljaspool Eestit. See on üks asi. Ja teine asi: ajakirjanduses, telesaates "Radar" oli väga selgelt näha ka teie keeleoskus. Aga läheme nüüd siis 2020. aasta eelarve juurde. Selles eelarves ei leia vahendeid regionaalsete ettevõtete võrguühenduse toetuseks. Selle toetuse eesmärk oli leevendada maapiirkondades tegutsevate ettevõtete puhul elektri-, side-, vee- ja muu võrguga liitumise kitsaskohti. Küsimus on selline: kas maapiirkondades ettevõtluse arendamine ei olegi teie prioriteet?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimast! Ma just vastasin täpselt samale küsimusele. Palun olla tähelepanelikum, et ei peaks oma küsimusi dubleerima.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Tänane infotund on teie jaoks ju mõnes mõttes unikaalne võimalus selgitada ilma ajakirjanduse vahenduseta otse allikast seda, mida te teete, aga te kulutate üle poole ajast sellele, et meilt midagi küsida või meid noomida. Ja see tekitab mõnes mõttes kummastust. Te olete ise ajakirjanduses öelnud – ja ei ole seda, mida ajakirjandus on väitnud, ka ümber lükanud –, et teie prioriteet ei ole mööda maailma ringi sõita ja te kavatsete sõita seal põhimõtteliselt nii vähe kui võimalik ja et kui te Eesti pinnal ei leia võimalust Eesti kogukonnaga kohtuda, siis te korraldate neid kohtumisi kas Ameerikas või kuskil mujal maailmas. Selle tõttu tekib Riigikogu liikmetel küsimus, et järsku on see ametinimetus vale või on miski muu vale. Aga ma arvan, et kaua elanud inimesena olete kursis sellega, kui oluline on teatud riikides ja eksporditurgudel see, et suheldakse kõige kõrgemal tasemel, et tekitada usaldust. Peaminister ei ole praegu teis nii palju usaldust märganud, et oleks teid selle aja jooksul valitsuse pressikonverentsile lubanud, aga ma väidan teile seda, et kui te teatud riikides kohal ei käi, siis lootust, et meie ettevõtjatel seal hästi läheb, on väga vähe. Kas te suudaksite meid veenda selles, et on olemas mingi uus võimalus, koht, kus lähtuvalt kultuuritaustast ja traditsioonidest ei pea minister kohal käima, aga ettevõtjatele on uksed nii lahti, et ei ole vaja muretseda?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Selgitan teile uuesti Eesti välisdiplomaatia põhimõtteid. Kõikidel nendel välisreisidel arvestatakse eelkõige seda, milline kasu on sellest Eesti riigil, mis on selle välisvisiidi eesmärk, mis on selle sisu ja kas on plaanis mingeid kokkuleppeid sõlmida. Järgmine etapp, mida hakatakse arvestama, on see, millisel tasemel need kokkusaamised või välisvisiidid toimuvad. See on väga rangelt paika pandud. On olemas delegatsioonide kohtumisi, mis toimuvad ainult ametnike tasandil, on olemas kohtumisi, mis toimuvad, ütleme, väikeste juhtide tasemel, ja on ka selliseid kohtumisi, mis toimuvad ministrite või presidentide tasemel. Selle põhjal langetatakse otsuseid, millisel üritusel osaleda – sõltuvalt sellest, kus riigis see aset leiab – ja millisel mitte. Sellest peame kinni ka meie, sest see on välisdiplomaatia põhimõte.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise.


4. 12:31 Kaasvastutaja roll

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena Liina Kersna ja küsimus on rahvastikuminister Riina Solmanile. Palun!

Liina Kersna

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Eelmise aasta novembrist kuni maikuuni käis koos Haridus- ja Teadusministeeriumi kokkukutsutud töörühm, mille eesmärk oli kaasajastada koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava. Sellesse töörühma olid kaasatud erinevad aineühendused, Tallinna ja Tartu Ülikooli teadlased, eksperdid, praktikud. Pool aastat tehti tööd ja juunikuus esitas töörühm oma ettepanekud ministeeriumile. Nüüd, oktoobri alguses on ministeerium teinud avalikuks lasteaia riikliku õppekava tööversiooni, mille on koostanud hoopis teised inimesed, ja selle eelmise töörühma eksperdid ütlevad, et nende ettepanekutega ei ole selles tööversioonis sugugi arvestatud. Teie rõhutasite meile esmaspäeval sotsiaalkomisjonis oma kaasvastutaja rolli erinevates valdkondades ja nende alla käib ka alushariduse riikliku õppekava loomine. Minu küsimus ongi see, et milline on olnud teie roll alushariduse riikliku õppekava loomise protsessis.

Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh, proua Liina Kersna, väga põhjaliku küsimuse eest! Tõepoolest, silotorne valitsusel ei ole, tehakse koostööd, nii nagu ka selle konkreetse seaduse puhul. Alushariduse seaduse osas valmistame praegu ette eelnõu koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga. Rahvastikuministri alluvusse kuuluva rahvastiku- ja perepoliitika osakonna töötaja Gerli Lehe on eelmisest nädalast, oma tööle asumisest alates juba kahel korral nendes küsimustes, mis te just äsja küsisite, asjaosalistega kohtunud ja teinud omapoolseid ettepanekuid. Töö käib.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Liina Kersna, täpsustav küsimus, palun!

Liina Kersna

Suur tänu! Peamine kriitika tänase tööversiooni kohta on see, et see on väga õpetajast lähtuv. Selles töödokumendis antakse õpetajale lausa detailseid metoodilisi juhendeid, kuidas ja mida lapsele õpetada, mis üldiselt ei ole aga kaasaegse õpikäsitlusega kooskõlas. Minu küsimus on, et millised suunised te olete oma nõunikule andnud selle kohta, kuhu seda protsessi edasi suunata.

Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh täiendava küsimuse eest! Nimetatud ametnik, minu perepoliitika nõunik Gerli Lehe, on alushariduse magistri kraadiga inimene, nii et tema oskab nendes küsimustes pigem mulle nõu anda. Aga tänan sellele tähelepanu juhtimise eest ja me võtame selle küsimuse luubi alla. Olete oodatud ka ise oma ettepanekuid nii mulle kui ka Gerli Lehele otse ministeeriumi aadressidel saatma. Hea tähelepanek!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud rahvastikuminister! Teie teemade hulka kuulub ka rahvastiku areng, sealhulgas loomulikult ka inimeste sünnid ja surmad ehk siis loomulik iive. Ülemöödunud aastal tegi eelmine valitsus perehüvitiste seaduses vanemahüvitistega seotud muudatused ja selle aasta septembris hakkas peale vanemahüvitise uus arvestusperiood. Kolmandana tooksin ma välja, et praeguse riigieelarve seaduse seletuskiri ütleb, et valitsusel on järgmisel aastal ehk 2020. aastal plaanis kaardistada senise perepoliitika meetmete mõju ja kulutõhusus. Mu küsimus ongi selle vanemahüvitise arvestusperioodi kohta, mis on juba eelnevalt väga suurt kriitikat pälvinud ja mis üsna tõenäoliselt mõjub halvasti sündimusele, sest selle arvestusperioodi tõttu kannatavad just eelkõige nooremaealised sünnitajad ja ka korduvsünnitajad. Nii et mu küsimus on järgmine: kas teil on plaanis vanemahüvitise arvestusperioodi põhimõtted üle vaadata ja nende suhtes midagi ette võtta?

Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh hea küsimuse eest, lugupeetud Riigikogu liige Jüri Jaanson! On küll plaanis. Me vaatame kõik perepoliitilised meetmed üle, teeme koostööd kõigi teiste ministeeriumidega ja proovime kaasa rääkida dokumentide koostamises, et arvestataks ka tegelikult peresõbraliku Eestiga, arvestataks sellega, et peredel oleks hea ja turvaline lapsi saada, ja et ka nende kasvatamise toetamisele pöörataks senisest enam tähelepanu. See puudutab ka seda vanemahüvitise seadust.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:37 Väliskaubandus

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena Jevgeni Ossinovski ja küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Proua minister! Teie partei juhtperekond on eelmisel aastal ühes oma propagandasaates kiitnud taevani Donald Trumpi protektsionistlikku kaubanduspoliitikat, mis on juba vallandanud tariifisõja Hiinaga, ja nüüd viimastest uudistest teame, et järgmises ringis on sihikul teatavasti ka Euroopa Liit. Sellessamas saates nimetas tänane rahandusminister Saksamaa kaubanduspoliitikat globaalseks räkitiks ehk kuritegelikuks väljapressimiseks. Saksamaa tema sõnutsi "lüpsab kõiki maid". Saates kõkutati rõõmsalt ka selle üle, et oodake, kuni Trump kehtestab Saksamaa autodele tariifid, ja siis on ikka täitsa tuksis. Minu jaoks on selline kahjurõõm Euroopa majandusmootori võimalike majandusraskuste üle muidugi natukene veider, arvestades seda, kuivõrd on meie enda heaolu seotud Euroopa Liidu majanduse üldise käekäiguga. Aga sellest tulenevalt – et võimaldada teil vastata otse ja et me ei peaks tuginema sekundaarsetele allikatele – on küsimus järgmine: kas te võiksite meile natukene valgustada oma kaubanduspoliitilisi vaateid? Kas te jagate oma parteijuhtide vaimustust Trumpi protektsionismi osas? Kas teie hinnangul peaks toetama maailma kaubanduspoliitika edasist liberaliseerimist või pigem peaksid riigid, sh Eesti, rohkem pingutama, et kaitsta oma tootjaid võõramaise konkurentsi eest?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Euroopa Liidus on ühtne väliskaubanduspoliitika ja meie oleme Euroopa Liidu liige. Minu vastutusalas olev väliskaubandus tähendabki seda, et suund on järgida neid ühiseid põhimõtteid. Meie, Eesti jaoks on väga oluline avatud majandus, õiglane kaubandus. Meil ei ole Eestis ka Euroopa Liidust eraldi seisvat väliskaubanduspoliitikat, sest Euroopa Liidus esindab meid kõiki selles valdkonnas Euroopa Komisjon. Rääkides Hiina, Ameerika ja Venemaa teemadest, siis nendega seoses täpsustaksin, et maailmakaubanduses on oluline reeglitepõhisus. Euroopa Liidus on kaubandusreeglite aluseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTO lepingud. Ja kuigi Eesti kaupleb nende WTO reeglite alusel 15-st suurimast kaubanduspartnerist ainult kolme riigiga, on need riigid meie jaoks mahtude poolest väga olulised. Ja need kolm riiki ongi just USA, Hiina ja Venemaa. Praegu, jah, on Euroopa Liidus pingeid, oleme kursis. Aga see meie suunda ei muuda, meie järgime Euroopa Liidus otsustatud ja kehtestatud suundasid. Ma usun, et sellest vastusest piisab.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus Jevgeni Ossinovskilt, palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kontekstis sõltub siiski liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile antud mandaadist see, millisel viisil kaubanduspoliitikat nähakse. Selles kontekstis on oluline aru saada, kas Vabariigi Valitsuse vastutav minister pooldab liberaalset maailmakaubanduse poliitikat või mitte. Aga ma lugesin teie vastusest välja, et see niimoodi on: te arvate, et kaubanduspoliitika peaks olema liberaalne ja et Donald Trumpi ühepoolsed kaubanduspoliitilised sammud on tegelikult asjad, mida te ei toeta, erinevalt teie partei juhtperekonnast. Aga kui see nii ei ole, siis te saate seda täpsustada.
Minu teine küsimus on ka avaliku huvi mõttes kindlasti väga oluline ja selle kohta ei ole ma teie kui väliskaubandusministri kommentaari kuulnud. Teatavasti on üks olulisemaid muutusi maailmakaubanduse poliitikas olnud USA ja Hiina vaheline eskaleeruv tariifisõda, mis tegelikult mõjutab maailmamajandust päris suurel määral. Kas te oskaksite Riigikogu liikmetele pakkuda oma nägemuse selle kohta, millisel viisil mõjutab see kaubandussõda Eesti ettevõtteid?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Praegu oleks ennatlik rääkida mingist mõjust. See sõda on jah n-ö sõda, aga sellele katsutakse leida normaalset lahendust, mis rahuldaks kõiki pooli, ja selles olukorras oleks minust äärmiselt vastutustundetu öelda välja mingi kindel seisukoht. Hetkel ju mõju veel ei ole, midagi konkreetselt otsustatud ei ole. On lihtsalt erimeelsused, mida lahendatakse.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Ettevõtjad ju ootavad, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister käiks võimalikult palju välismaal ja sõlmiks Eestile kasulikke sidemeid. Aga te ei vastanud minu eelmisele küsimusele, et millistes riikides te olete ministrina käinud ja milliste riikide turgusid olete meie ettevõtjatele avanud.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Esimesele poolele vastan, et praeguse seisuga olen käinud Kanadas Ottawas, küll mitte väliskaubandusturgusid avamas, nagu te seda nimetate. Plaanis on minna lähiajal Saksamaale, oktoobri lõpus kaheks päevaks kahte erinevasse linna, ja seal võimaluse korral mõnda ettevõtet külastada või mõne ettevõttega kohtuda. Aga kui te arvate, et sidemete sõlmimine – ma saan aru, et te ise ei ole minister olnud ja teil ei ole väga selget ülevaadet sellest, kuidas see protseduur ministeeriumide tasandil ja riigi tasandil käib – on see, et lähen kohale ja ruttu terekäsi pihku ja sõlmime sidemed, siis see ei ole nii. Eelneb väga pikaajaline läbirääkimine ametnike tasandil, mis lõpuks kulmineerub kokkulepete tegemisega.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:44 Majanduskasvu potentsiaal

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena Jürgen Ligi, vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Proua väliskaubandusminister! Meil on Jüri Ratasega probleeme. Kõigil on, kes majandusest midagi jagavad. Urmas Jaagant kirjeldab äsjases arvamusloos üsna tabavalt, kuidas viimastel aastatel saab ekspert majandusest rääkides vastuseks, et ise oled loll. Ja siiamaani on asi olnud makromajanduses, eelarves. See tähendab seda, et Ratase valitsused on oma eelarvepoliitikaga kahjustanud majanduse kasvupotentsiaali, kütnud hinnatõusu, suurendanud tööjõupuudust ja sellega kahandanud ka ettevõtete võimalusi. Teie ettevõtlusministrina olete selle pärast kindlasti väga mures. Nüüd on uus teema pensionireform, mille kohta samuti öeldi, et te olete lollid, meil on otsus langetatud, aga te võite rääkida. Proovime siis sellest rääkida ja proovige teie ka. Öelge, mida te olete väliskaubandusministrina teinud, et ettevõtete huvid oleksid kaitstud ja et ei tekiks sellist stsenaariumit, mida kirjeldab Eesti Pank: tekib ajutine tarbimisbuum ja majanduskasv on edaspidi väiksem. Kõige selle taust on muidugi vahetud probleemid tööjõuga, hinnatõusuga ja ettevõtete konkurentsivõimega. Mida te olete valitsuses teinud ja saaksite veel teha, et sellised struktuursed probleemid ei kuhjuks ja et valitsus toimiks ettevõtjate suhtes vastutustundlikult?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Kuigi pean märkima, et see oli väga segaselt formuleeritud küsimus, üritan sellele vastata. EAS-i, mis tegeleb ettevõtjatega, toetuste maht on järgmisel aastal suurem, kui oli 2019. aastal. Seega ei vasta teie sissejuhatuse esimene osa väga tõele. EAS-i ettevõtjate toetuste maht on suurenenud, mitte vähenenud, ja seda 7,1 miljoni võrra. Te alustasite teemat sellega, et peaminister Jüri Ratas ei anna kaubandusele raha ja mis iganes. Teisena tõite te sisse pensioniteema. See on kõik sihuke oletuslik teema, sest mina ei kujuta ette, et meil oleks selliseid selgeltnägijaid, kes oskaksid sajaprotsendilise täpsusega inimeste käitumist prognoosida. Mitte keegi spetsialistidest ei tea seda, kuidas inimene hakkab oma pensionirahaga käituma, see on kõik oletuste pinnal. Ja hakata nüüd juba eos paanikat kütma, et mis nüüd saab, keegi ei osta või kulutavad vastutustundetult – see ei ole hetkel nagu väga asjakohane. Me peame ootama ära, milliseks olukord kujuneb, vastavalt sellele tuleb ka reageerida. Aga rõhutan veel kord: ei ole kellegi võimuses prognoosida, kuidas inimene hakkab oma rahaliste vahenditega käituma.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Proua väliskaubandusminister, keskenduge! Te olete majandusasjades kindlasti targem kui Jüri Ratas. Minu küsimus ei olnud EAS-i ega selle kohta, kui palju te talle raha annate, vaid selle kohta, et Jüri Ratase valitsused on kahjustanud ettevõtete ja majanduskasvu potentsiaali. See mehhanism ei ole mingisuguses riigi raha andmises, vaid selles, et ekspansiivse eelarvepoliitikaga, ülekuludega köetakse inflatsiooni ja, mis eriti oluline, tekitatakse veel suurem tööjõupuudus. Riik tekitab teatud valdkondadesse raha suunates tööjõupuuduse ja see on see pudelikael. Mina tegelikult ei arva, et te olete targemad kui Eesti Pank või eelarvenõukogu. Nemad on seda protsessi kirjeldanud neutraalselt, erapooletult. Aga siin võiksite teie olla valitsuses ettevõtetele abiks. Ma küsin veel kord: mida te olete teinud, et selliseid eelarve ülekulusid ega ajutisi tarbimisbuume pensioniraha väljamaksmisega ei tekiks ja et ettevõtted oleks kaitstud, neil poleks üle jõu käivat hinnatõusu ega tööjõupuudust? Mida te valitsuses selleks teete? Ärge rääkige EAS-ist!

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Hiljutisest Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide septembrikuu hinnangust selgub, et majanduse hetkeolukord püsib ju hea. Ja ma ei ole teie väitega nõus, et praegune peaminister – põhimõtteliselt teie sõnadele tuginedes – hävitab meie ettevõtlust. See ei vasta tõele. Meil on ettevõtjate jaoks ette nähtud palju meetmeid, mille abil ergutada ettevõtlust ja majandust laiemalt. Meie prioriteet on regionaalsus. Oleme põhirõhu suunanud väljaspool Tallinna ja Tartut asuvatele piirkondadele, et sealsetele ettevõtjatele nii KredExi kui ka EAS-i kaudu tegutsemisvõimalusi ja stardikapitali anda. Seega arvan ma, et praegune mure ei ole päris asjakohane.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Hele Everaus, palun!

Hele Everaus

Austatud eesistuja! Austatud proua minister! Ettevõtete n-ö väliskaubanduslik edu sõltub väga palju sellest, kuidasmoodi innovatsioon nendeni jõuab, ja siin on – te olete kindlasti põhjalikult tutvunud Euroopa Komisjoni raportiga Eesti innovatsiooni seisust – tehtud selle kohta ka väga konkreetseid ettepanekuid. Üks nendest paljudest puudutab EAS-i, kes tegelikult ei ole oma rolli ettevõtete innovatsiooni tagamisel täitnud, kuigi väidetavalt täidab. See raport toob välja selle, et kui EAS tahab seda rolli täita, siis peab ta väga palju muudatusi tegema. Teiselt poolt toob see raport välja ka selle, et on teatavad innovatsiooniga seotud organisatsioonilised asjad, mida Eesti ei pruugi ise kõike katta, ja annab soovituse – see võiks olla ka teie funktsioon – kaasata välisorganisatsioone kas siit lähimaadest või kuskilt kaugemalt. Esiteks on mul see küsimus, et kuidas EAS on seda neile pandud innovatsiooniülesannet täitma asunud, ja teiseks, kas teie kui väga oluline tegija ettevõtetele innovatsiooni n-ö koju toimetamisel olete võtnud ühendust rahvusvahelisel tasemel juba töötavate, häid kogemusi omavate organisatsioonidega.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh asjakohase küsimuse eest! Mis puudutab EAS-i, siis olen siin juba öelnud, et oleme suve algusest saadik EAS-iga põhjalikult tegelenud, et muuta EAS-i tegevus võimalikult efektiivseks, ja see puudutab ka innovatsiooniküsimusi. Selle käigus loodame ka meile eesmärgiks seatud innovaatilised tegevused viia ilusti vastavusse sellega, millised on meile pandud ootused. Mis puudutab innovatsiooni üldiselt, siis on meil järgmisest aastast plaanis uued meetmed – praegu on need töös –, mis suunatakse töösse digitaliseerimise raames, näiteks ettevõtetesse. Need meetmed on väljatöötamisel. Lisaks on meil koostöös teadusasutustega plaanis teha selgitustööd, kuidas ettevõtjad saaksid teadust oma igapäevategevuses ära kasutada ning olla seevõrra innovaatilisemad ja ka konkurentsivõimelisemad. Meil on teadusasutuste nõukogus need teemad arutuse all olnud. Samuti on meil plaanis vajaduse korral – meetmed on olemas – Eestisse palgata teadusvaldkonna välisspetsialiste. Kõik need tegevused on töös, aga arvestades seda, et minu ametisoleku aeg on praeguseks olnud viis kuud, siis paratamatult pole minust mitteolenevatel põhjustel olnud viie kuuga võimalik kõiki neid asju käivitada. Eeltöö on üsna pikk.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 12:53 Ettevõtlusvaldkonna eelarve

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena annan sõna Ivari Padarile, kellel on küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua president! Vabandust, proua minister! Aga see president võib tulevikus muidugi õige olla, ma ei välista. Minu küsimus on hea maitse valdkonnast. Ma palun juba ette vabandust, et ma ise ei ole selles mõttes hea maitsega, et minu küsimus teile on ebamäärane. Jutt on sellest, et meile on juba jaanuarikuust teada, et Bocuse d'Or ehk siis kokkade olümpia jõuab oma eelvooruga Tallinnasse. Selle ürituse korraldamisega, selle rahastamisega on piisavalt palju segadust olnud. Nüüd küll tuleb valitsust tunnustada, sest ta on eraldanud 770 000 eurot ürituse korraldamiseks. Samas ma tean, et miinimumeelarve, et midagi sellist korraldada, peaks olema 1,7 miljoni ringis. See nüüd ongi teema, et me peaksime kindlasti seda üritust Eesti hüvanguks võimalikult palju laiendama. Mitte üksnes seepärast, et see puudutab n-ö kööki ja kokandust, vaid et laiendada turismi, arendada toiduainetööstust ja ka põllumajandust. Millist osa valitsuse eraldatud summa kõnealusest ettevõtmisest katab? See ongi minu põhiküsimus.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Bocuse d'Ori teemaga ma tegelesin väga pikalt. Täpsustan, et see toimub järgmise aasta juunikuus Eestis Tallinnas ja see on vaheolümpia, mis iga kahe aasta tagant toimub mõnes Euroopa linnas. Valitsus eraldas oma reservist 750 000 eurot. Sellele lisandub Maaeluministeeriumist 25 000 eurot, Tallinna Linnavalitsusest 100 000 eurot ja EAS-ist ka 100 000 eurot. Kokku on see, ütleme, riigi eraldatud summa miljon eurot. Ürituse eestvedaja on Eesti Kulinaaria Instituut, kes eraldab oma vahenditest 200 000 eurot. Kokku saab eelarve olema 1,2 miljonit. Selle ürituse litsents maksab 500 000 eurot. Litsents iseenesest hõlmab väga palju katvaid tegevusi, sh köökide kohaletoimetamine, kui hästi spetsiifiliseks minna – kõik selline. Meie analüüsi ja arutelu tulemusena on jõutud järeldusele, et 1,2 miljoniga on see üritus võimalik ilusti ja soliidselt ära korraldada.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Ivari Padar, palun!

Ivari Padar

Kunas oleks võimalik näha seda suuremat plaani, kust me näeksime, kuidas Eesti on kõik selle üritusega seotud võimalused ära kasutanud? Ma mõtlen kõike, mis puudutab turismi, toiduainetööstust ja nendega seonduvaid valdkondasid. Kas te olete ka eri ministeeriumidega pidanud uue aasta eelarve kontekstis läbirääkimisi, kuidas need katmised teoks saavad?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Mis turismi puutub, siis Bocuse d'Ori korraldamine toimub EAS-i kaudu. Ja EAS on kaasanud kõik turismiettevõtted. Neid on üritusest teavitatud just nimelt eesmärgiga toiduturismi enam arendada. Eesti on selles osas positiivses kirjas ja me näeme nüüd ühte võimalust oma turismi edendada. Ja kuna korraldamine käib EAS-i kaudu, hakkab EAS regulaarselt andma ülevaateid, mis etapp neil käsil on. Koostöö eri valdkondadega toimub vastavalt vajadustele, mis korralduse käigus ilmnevad. Nii palju saan öelda, et enne, kui ei ole litsents omandatud, on raske mingit ülevaadet anda. Alles pärast seda saab astuda järgmisi samme. Jutt on siis korraldamisõiguse litsentsist.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Minu eelmine küsimus oli valitsuse makromajanduspoliitika ehk miljardite kasutamise kohta. Teie kulutasite aja ära sellele, et rääkida miljonitest. Nüüd on küsimus miljonite kohta, aga ma küsin selle miljardi küsimuse siiski ära, palun katsuge vastata. Asi ei ole mingis teie nõus olemises või minu arvamuses, asi on ekspertide teadmises ja analüüsis, mis ütleb, et valitsus kahjustab oma makromajanduspoliitikaga ettevõtlust. Spetsiifiline selle nädala teema on pensioniraha väljamaksmise võimaluse tekitamine. Analüütikute praktiliselt üksmeelsel hinnangul tekitab see meil probleeme inflatsiooni ja investeeringutega, samuti tööjõuturul. Palun öelge, mida teie ettevõtlusega seotud ministrina teete valitsuses selleks, et neid kahjulikke mõjusid vältida, et ettevõtete investeeringud ei kaoks! Pensionifondid on need Eestis praktiliselt juba lõpetanud, et hinnad ei tõuseks. Aga nad tõusevad järjest, kui lubada pensioniraha korraga välja maksta. Mida te teete, et ei tekiks täiendavat pinget tööjõuturul? Mis on teie kui ministri roll? Ärge arvustage palun eksperte! Seda, et eksperdid on lollid, ütles üks ajakirjanik ühes pealkirjas, mina ei ütle niimoodi. See oli ajakirjaniku irooniline kriitiline tähelepanek valitsuse suhtumise kohta.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Esmalt ütleksin oma seisukoha pensioniraha vabastamise kohta. Mina leian, et inimesel on õigus ise otsustada oma raha kasutamise ja käsutamise üle. Teiseks, uuringu kohaselt on minule teadaolevalt kindlaks tehtud, et pensioniraha ei plaani, kui see võimalus tekib, välja võtta väga paljud inimesed. Ja endiselt ma ütlen: sõltumata sellest on meie põhiülesanne igal juhul ettevõtluse arendamine. Toimuvat ei saa prognoosida ja ei maksa hakata siin külvama paanikat, et nüüd kogu majandus kuumeneb üle ja ma ei tea, mis kõik veel juhtub. Ettevõtluse reeglid on kogu aeg ühesugused. Turg muutub iga päevaga ja ettevõtjad peavad oskama selles orienteeruda. Ja see argument, et valitsus justkui tõstab hindasid kunstlikult, ei ole minu arvates väga asjakohane. Hindade tõusmine võib olla tagajärg mingile toimunud muutusele, aga kunstlikult meie valitsus seda kindlasti ei tee.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:02 Eesti tulevik

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena on küsimuse registreerinud Urve Tiidus, vastab rahvastikuminister Riina Solman. Palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud rahvastikuminister Riina Solman! Teie kui rahvastikuministri kõige tähtsam missioon on perepoliitika edendamine ja selle saavutamine, et sündimus Eesti riigis kasvaks. Te lubasite ametisse asudes kõik senised poliitikameetmed kriitilise pilguga üle vaadata just selleks, et lapsi sünniks rohkem. Küllap leidub praegugi kuskil üks pessimist, kes peab teie võetud kohustust võimatuks missiooniks, aga Eesti tuleviku seisukohalt on see loomulikult võtmetähtsusega missioon. Järgmise aasta riigieelarves on teie juhitava tulemusvaldkonna, perepoliitika eesmärk sõnastatud lühidalt: "Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ning elukvaliteet on tõusnud." Eelarves on laste ja perede programmile ette nähtud 795 000 eurot. Ma jätan praegu kõrvale töökorralduslikud muudatused, osakonna kolimise Sotsiaalministeeriumist Siseministeeriumi alluvusse ja teie ametisse sisseelamise aja. Aga kas te palun kommenteeriksite, kuidas te plaanite selle eelarve toel konkreetselt tegutseda, et järgmise aasta loomulik iive oleks positiivne ning püsiks sellisena ka järgmistel aastatel, ja et kokkuvõttes kasvaks alla 18-aastaste eagrupp suuremaks kui 19% ehk üle viiendiku elanikkonnast? Ja küsin ka seda, ega koalitsioon ei ole teie missiooniks eelarveraha jagades asjasse liiga kergekäeliselt suhtunud. Äkki on seda raha liiga vähe?

Rahvastikuminister Riina Solman

Suur tänu, hea Riigikogu liige Urve Tiidus, väga põhjaliku küsimuse eest ja selle ettevalmistuse eest, et te olete väga täpselt omale selgeks teinud kõik minuga seonduva! Tõepoolest, möödunud viis kuud on kulunud selleks, et käivitada uut funktsiooni, rahvastikupoliitika eest vastutamist. See on võtnud oma aja. Aga ma alustan vastamist tagantpoolt ettepoole. Palun juba ette vabandust, kui mõni nüanss jääb kommenteerimata, lihtsalt et aja piiresse ära mahtuda.
Kas on liiga vähe raha eraldatud? Alati on iga tegevuse puhul, mis on riigi seisukohalt oluline, soove rohkem kui võimalusi. Tuleb silmas pidada, et Sotsiaalministeeriumist kadus ühe ministri funktsioon ära, sest see kandus üle Siseministeeriumisse. Selle tõttu on teatud kulud küll riigieelarves olemas, aga osa rahast on toodud üle Siseministeeriumisse, et rahvastikuminister saaks tegutseda, ja ka siseministri haldusalas on osa valdkondi üle kandunud rahvastikuministrile. Sellepärast ehk tundub teile, et valdkonna rahastamine on väga väike. Aga tegemist on alles funktsiooni käivitamisega. Ma olen tänulik kõikidele oma eelkäijatele, sealhulgas Reformierakonna rahvastikuministrile Paul-Eerik Rummole ja sotsiaaldemokraatide esindajale Urve Palole, kes on enne mind seda vagu väga hästi ajanud.
Kindlasti ei saa me midagi sõna otseses mõttes teha sünnitusealise põlvkonna suurendamiseks, küll aga saame anda peredele turvatunnet, et Eesti on peresõbralik. Me saame kõik oma poliitikameetmed vaadata läbi selle pilguga, et need oleksid aluseks ja eelduseks võimalikult paljude laste sünnile. See on täiesti võimalik, seda on mitmed riigid enne Eestit juba teinud. Minu esmased ülesanded ongi senise poliitika analüüs ja uute meetmete väljapakkumine.
Ma juhin teie tähelepanu sellele, et juulis 2017 hakkas kehtima kolmanda ja enama lapse toetus. See tõusis 500 euroni. Eelmine koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Keskerakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid, selle seaduse vastu võttis. See algatus ei tulnud tegelikult mitte riigiametnikelt, vaid uuringuid teostas MTÜ Eesti Sündimusuuringud, kes tegi riigile ettepaneku toetust tõsta. Sellega läks koalitsioon kaasa ning eelmise aasta jooksul oli 600 sündi rohkem. Need andmed on olemas Statistikaametil, need on leidnud kinnitust. Uuring näitab seda, et vähemalt pooled pered soovivad ideaalis kolme last, paraku tegelikult ideaalini ei jõuta. Tuleb takistused kõrvaldada, ja üks nendest on materiaalne takistus.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh! Lugupeetud minister! Eestis on tehtud lühemaid ja pikemaid rahvastikuprognoose, pikim on isegi aastani 2080. Kui väga suurelt üldistada, siis on loota rahvastikuarvu vähenemise aeglustumist. Nii pikkade prognooside puhul jääb muidugi alati teatud määramatus, aga nagu ma esimeses küsimuses mainisin, te lubasite kõik senised perepoliitika meetmed kriitiliselt üle vaadata, ja te oma vastuses mõningaid samme juba kirjeldasite. Kolleeg Jaansonile te selgitasite lühidalt vanemahüvitist puudutavaid võimalikke muudatusi. Olete selle kõrvale toonud ka lastega perede eluaseme teema – see oli siis, kui te sellesse ametisse asusite ja esimesi intervjuusid andsite. Palun teil jagada ka sel teemal pisut rohkem infot: mis te nende vanemahüvitistega ette võtate? Peale selle kolme lapse teema – see meede on tõesti väga positiivset tulemust andnud – ja see lastega perede eluaseme teema. Kas saate natuke pikemalt selgitada?

Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Ma lisan laste sündimuse kohta seda, et ka tänavuse, 2019. aasta esimesed kvartalid on näidanud pigem selle trendi püsimist, kolmanda ja enama lapse toetusest tulenevat sündide arvu kasvu. Aga mis puudutab vanemahüvitist ja võimalikku riigipoolset eluasemelaenu käendust, siis selles osas teeme tihedat koostööd majandusminister Taavi Aasaga, riigihalduse ministri Jaak Aabi ja ka maaeluminister Mart Järvikuga. Meil on planeeritud novembri algusesse tõsisem kohtumine, samuti eraldi kohtumised ministritega. Ja tihti me arutame neid küsimusi ka oma koosolekutel. Mõte on selles, et aidata maapiirkondades elavaid peresid. Tõepoolest, uuring näitab ka seda, et inimesed eelistaksid oma perega elada looduskaunis keskkonnas, kuid nooremad inimesed ei saa omale seda lubada. Pangad ei anna eluaseme jaoks noortele laenu, kui neil ei ole pakkuda piisaval määral tagatist. Ja see saab takistuseks nende maale elama siirdumisel või maale jäämisel.
Te juhtisite tähelepanu rahvastikuprognoosidele kuni 2080. aastani. Tõepoolest, rahvaarv kahaneb meil 1,2 miljonini. Ka sellise rahvaarvuga on võimalik riiki üleval pidada, aga juhin tähelepanu, et siseränne toimub selle aja jooksul ikkagi valdavalt Tallinnasse ja selle ümbrusesse, n-ö kuldsesse ringi, samuti Tartusse ja Tartu ümbrusesse. Riigil on võimalik seda protsessi erinevate poliitikameetmetega suunata ja leevendada. Statistikaamet on pakkunud ka selles osas tegelikult lootust andvat pilti: inimesed pöörduksid tagasi, kui oleks võimalik, kui oleks taristu, kui oleks tervishoiuteenused, kui oleks vajaminevad kauplused ja loomulikult ka haridusasutused käepärast. Kui riik jätkab poliitikat, et kõik koondub linnadesse, siis loomulikult seda ei juhtu, aga inimesed eelistaksid maapiirkondadesse tagasi elama minna – seda märgid näitavad.
Nüüd ma väga vabandan, mul jäi vist midagi vastamata, sünnitushüvitiste kohta. See analüüs praegu käib ... (Saalist öeldakse midagi.) Jah, vabandust! Vanemahüvitise kohta. Analüüs käib ja tähtaeg on 2019. aasta detsember. Selleks ajaks me oma ettepanekud ja märkused esitame.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Selles me kindlasti oleme ühel meelel, et vanemahüvitisel on kindel roll perepoliitikas. Ka pered ise on tunnistanud, et kui me võrdleme muu maailma süsteemidega, siis võiks öelda, et meie oma on üsna helde. Mis mind ikkagi johtuvalt eelkõneleja küsimusest murelikuks teeb, on rahalised vahendid, mis teil käsutada on. On ju vana tõde, et dokumente ja muid pabereid võib ju toota, aga kui raha ei ole või selle kasutuse üle otsustada ei saa, siis on üsna keeruline plaane ellu viia. Heast südamest ja tahtest ei pruugi sel juhul piisata. Te viitasite minister Järvikule, kellega koos te hakkate lähiajal arutama maapiirkondade taasasustamist ehk perede kolimist sinna. Minister Järvik rääkis mõni aeg tagasi sealsamas puldis olles sellest, et ta on väga palju informatsiooni saanud Soomes tegutsevalt EKRE organisatsioonilt. Need inimesed nagu tahaksid Eestisse tagasi ja just maale kolida. Mulle jäi see kõrvu kõlama ja ma tahan küsida, kas te oma analüüsis toetute ainult sellele organisatsioonile või on uuritud ka midagi enamat, et otsustada, kuidas raha eraldada. Kas olete vaid selle põhjal veendunud, et see meede on vajalik? See tegi natukene murelikuks, kuna minister ise siin Eesti rahva ja parlamendi ees seda ütles.

Rahvastikuminister Riina Solman

Aitäh järjekordse põhjaliku küsimuse eest, härra Urmas Kruuse! Kas ma sain õigesti aru, et Soomest tagasipöördujate kohta oli see küsimus? Või ma kuulsin valesti?

Esimees Henn Põlluaas

Palun Kruusele mikrofon!

Urmas Kruuse

Küsimus oli selles, et minister viitas, et üks programm on loodud ka niisuguse informatsiooni põhjal, et Soomes tegutsevas EKRE osakonnas on väga palju räägitud, et tahaks Eestisse maale elama tulla, aga pangad ei anna laenu. Nii ei ole võimalik uut elu alustada. Minu küsimus sellest johtuvalt oli, et kas see on ainukene informatsioon. See tundus väga ootamatu.

Rahvastikuminister Riina Solman

Tegelikult see ei tohiks ootamatu olla. Ma usun, et globaalse eestluse raames on kõik parlamendi erakonnad suhelnud väliseestlastega, sh ka Soome elama asunud eestlastega, kes suuremas osas, valdavas osas on kodunt lahkunud palgatingimuste pärast, mis on Soomes paremad. Üks hiljutine Soome uuring näitas, et tegelikult eestlased ei assimileeru Soomes, vaid kannavad südames oma kodu-Eestit ja loodavad majandustingimuste paranedes kodumaale naasta.
Ma usun, et minister Järviku sõnum oli see, et riik peaks tagasipöördujatega jõulisemalt tegelema, mis on tõepoolest ka rahvastikuministri vastutusvaldkond. See seostub otseselt "Maale elama" programmiga. Globaalse Eesti programm tegeleb ka tagasipöördujatega. Selles on kaks suunda: üks peab silmas Eestist lahkunud eestlasi, kes on siit läinud varasematel aastatel, pärast teist ilmasõda või veelgi varem, ja on mujal leidnud oma kodu, töökoha, pereõnne. Neid me enam tegelikult ju tagasi ei kutsugi, sest nad ise seda ei soovi. Nendele me panustame kui Eesti riigi hea tahte saadikutele nende asukohamaades. Nad kindlasti on seisnud Eesti eest kõik need aastakümned ja teevad seda meelsasti edasi, kui riik hoiab nendega sidet ja panustab piisaval määral eestluse hoidmisse mujal.
Aga mis puudutab Soome eestlasi, siis seal on soovist tagasi pöörduda rohkem märke, kui minister Järvik on viidanud. Inimesed seostavad ennast Eestiga ja sooviksid siia naasta. Nii et me pöörame sellele küsimusele enam tähelepanu. Loomulikult peab igasuguse tegevuse rahastamiseks olema tegevuskava. Niisama emotsioonide või kellegi ütlemiste põhjal me meetmeid rakendama ei hakka. Kõik peab olema enne läbi mõeldud ja programm valmis. Aitäh teile!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse arutelu.


9. 13:14 Eelarve

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Mart Võrklaev, vastaja on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Palun!

Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab 2020. aasta riigieelarvet ja lairibavõrgu viimase miili probleemi lahendamist. Nõudlus lairibavõrgu viimase miili probleemi lahendamiseks on suur nii Eesti kaugemates paikades hajaasustusega kohtades kui ka tegelikult pealinna lähedal tiheasustuses. Minu küsimus on, kuidas meil viimase miili probleemi lahendamine läheb. Kas riigi toetusel on võrguehitus juba alanud ja mitme kasutajani sel ja järgmistel aastatel plaanitakse jõuda? Kuna nõudlus on suur, siis peaks selleks olema riigieelarves ka piisavalt raha ette nähtud, aga kui vaadata 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja, siis näeme, et selleks oli planeeritud 10 miljonit, kuid värskes 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on selleks ette nähtud 4,1 miljonit eurot. Miks on seda raha vähendatud? Kas see tähendab seda, et viimase miili probleemi lahendamine ei ole enam prioriteet?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Viimase miili probleemi lahendamine on prioriteet. Tegelikult vajaks see 100 miljonit eurot. Praegu, sellel aastal on meil kasutada 20 miljonit. Sellega hakatakse tegelema. See tegevus takerdus seetõttu, et vahepeal tekkisid maade ostmise ja üldse omandiprobleemid. Elering vist võitis selle konkursi ära ja hakkab asjaga tegelema. Seda ei oska mina ja tõenäoliselt ka nemad prognoosida – Elektrilevi vist oli see, kes hakkas seda arendama –, mis kuupäevaks see valmis saab ja mitu majapidamist saab kaetud selle 20 000-ga, mis neil olemas on. Aga prioriteet on see endiselt.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Mart Võrklaev, täpsustav küsimus, palun!

Mart Võrklaev

2020. aasta riigieelarves on 4,1 miljonit, mitte 20 miljonit või 20 000, nagu te ülesite. Mis selle 4,1 miljoniga siis plaanis teha ikkagi on? Ja kuhu on kadunud see 10 miljonit, mis oli 2019. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjas?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Jah, 20 000 oli keelevääratus, tegelikult on 20 miljonit. See on eelmistel perioodidel juba eraldatud raha, mis meil oli olemas, aga just nimelt seetõttu, et olid omandiga seotud vaidlused maatükkide puhul, kust lairibavõrk peaks läbi minema, ei saanud seda raha varem kasutada. Ja kokku ikkagi 20 miljonit on see summa, mis praegu otseselt suunatakse viimase miili projekti elluviimiseks.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Oma vastuses minu eelmisele küsimusele, mis puudutas USA ja Hiina kaubavahetuse tariife, te ütlesite, et teist oleks äärmiselt vastutustundetu praegu kindlat seisukohta öelda, kuna hetkel mõjusid ei ole, midagi konkreetselt otsustatud ei ole. Nii palju kui mina tean, on siiski viimase paari aasta jooksul Ameerika ja Hiina vahelises kaubavahetuses rakendatud tariifide puhul tegu sadade miljardite dollaritega. Praegu käivad tõesti ka viimase hetke läbirääkimised, et selle järgmist ringi ära hoida. Tegemist ei ole mingisuguse väikese erimeelsusega, mida püütakse lahendada, vaid tegelikult juba sündinud faktiga, millel on maailmamajandusele üsna laia ulatusega mõju. Ka IMF viitas sellele selgelt oma eilses globaalse kasvu prognoosis. Sellest tulenevalt ma siiski kordan küsimust. Kas te võiksite auväärt Riigikogu valgustada selles, missugused võiksid teie arvates olla selle kaubandussõja mõjud Eesti ettevõtlusele? Ja kui te seda ei tea, siis võite ka ausalt öelda, et ei tea sellest asjast midagi.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Ma ei ütle, et ma ei tea. On olemas ülevaade, millised arutelud on olnud Euroopa Liidus. Ja erinevalt sellest, mida teie siin väljendasite, minu ülevaate kohaselt praegu otsitakse pingetele lahendust. Need pinged on tekkinud ju ka osalt seetõttu, et Ameerika lahkus WTO sellest ühingust ja ... Tähendab, ta mitte ei lahkunud, vaid see WTO lakkab töötamast – see WTO osa väga oluliselt reguleeris neid kaubandussuhteid. Aga minule edastatud info kohaselt on ikkagi plaanis neid pingeid läbirääkimistega vähendada. Endiselt ma ei saa siin praegu öelda, et nüüd ongi nii ja meie teeme omad järeldused ja liigume edasi. Peame ära ootama, millistele järeldustele seal jõutakse.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


10. 13:20 Töökorraldus

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena küsib Heiki Kranich ja vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Palun!

Heiki Kranich

Aitäh! Lugupeetud minister! Minus on tekitanud mõningat sisemist segadust info jagamine ja töökorraldus teie haldusalas. Ajakirjanduse vahendusel me oleme teada saanud, et teie nõunik Viive Aasma lahkub sellel reedel töölt. Ta on olnud väga kriitiline EAS-i suhtes ja väitnud otsesõnu, et seal lokkab korruptsioon. Samas olete teie täna siin EAS-ist rääkinud väga positiivses võtmes. Ma tahaksingi teada, et kuna Viive Aasma väidab, et te teate tema kahtlustustest väga hästi, siis kas te olete rakendanud EAS-i suhtes mingisuguseid järelevalvetoiminguid, tellinud auditeid, uurimisi – mida iganes? Või te arvate, et EAS-is on kõik okei ja teie ametist lahkuv nõunik lihtsalt valetab?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Nii palju kui ma kursis olen, on Viive Aasma, ütleme, arusaamatus EAS-iga läbinud prokuratuuri. Prokuratuur on juhtumile andnud oma hinnangu ja leidnud, et selles tegevuses ei ole korruptsioonikoosseisu. Ka Riigiprokuratuur on samale seisukohale asunud. Hakata olukorras, kus prokuratuur on tuvastanud, et ei ole korruptsiooni, iseseisvalt oma uurimist läbi viima, justkui mitte usaldades prokuratuuri seisukohta – see ei ole kindlasti mõistlik. Kindlasti on meil Viive Aasmaga seoses EAS-iga erinevad kogemused. Tema probleem on alguse saanud aastal 2017 ja ta on nendega palju kontaktis olnud, minu esmased kontaktid EAS-iga said alguse 2019. aasta maikuus. Sellega on ka seletatav meie erinev nägemus asjast. Minul on positiivsed kogemused olnud ja minu eesmärk on EAS-i järjest tõhusamaks ja ettevõtjatele usaldusväärsemaks teha. See on põhiprioriteet. Aga aitäh küsimuse eest!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Heiki Kranich, täpsustav küsimus, palun!

Heiki Kranich

Ma tahaksin lihtsalt jah- või ei-vastust. Ühesõnaga, te ei ole algatanud EAS-i suhtes mingeid järelevalvetoiminguid?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Ma just viitasin, et prokuratuur on need materjalid läbi töötanud, esmased toimingud teinud ja jõudnud järeldusele, et mingit rikkumist ei ole. Mul puudub põhjus ja vajadus hakata dubleerima prokuratuuri tööd.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! See on, proua minister, väga positiivne üllatus, et te usaldate prokuratuuri ja EAS-i. Selline süvariigi peategelane, nagu prokuratuur teie erakonna mütoloogias on olnud, on nüüd pälvinud usalduse! Ja EAS-i kohta olete ka öelnud asju, mis paigutab nad sinna kuhugi süvariiki. Te olete öelnud umbes nii – ma võib-olla sõnakasutuses eksin, aga põhimõtteliselt on see nii –, et EAS-is on olnud segadusi. Milliseid segadusi te silmas pidasite? Kas nüüd on asi klaarim ja te olete oma hinnangut muutnud?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuste eest! No ma ei hakka täpsustama, kes selle fraasi tegelikult välja ütles, aga ma selgitan küll, mis need segadused on. Kõik me teame segadust Ärma talule, nagu rahvas seda nimetab, toetuste väljastamisega. Sellega oli tükk aega segadust ja ei saa eitada, et see on olnud. Just nimelt seda juhtumit ma silmas pidasingi, kui ütlesin, et EAS-is on suur segadus olnud.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


11. 13:24 Tallinna linnahalli renoveerimine

Esimees Henn Põlluaas

Oleme jõudnud 11. küsimuse juurde, mille esitab Aivar Sõerd väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Peagi möödub kolm aastat sellest suurest päevast, kui Jüri Ratas eelmise valitsuse juhina väisas Tallinna linnahalli. Pool valitsuskabinetti oli kaasas, fotoaparaadid välkusid, kaamerad surisesid. Valitsuskabinet avaldas tahet linnahall korda teha, sinna pidid tulema konverentsikeskus ja kontserdisaal. Käivitati suur strateegiliste investeeringute programm, linnahall oli seal kohe eesotsas. Ja nüüd on siis kolm aastat räägitud sellest, et ei tule seda Euroopa Komisjoni riigiabi luba. Eelteatis on just nagu tehtud, septembri lõpus anti teada, et kohe-kohe, paari nädala pärast tuleb Euroopa Komisjonilt positiivne otsus. Vahepeal, kui september läks oktoobriks üle, tuli uus plaan: selle hoone põhiosasse tehakse ooperimaja. Valitsus hakkab seda asja homme arutama.
Minu arusaamist mööda tähendab see seda, et Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi loa taotluse materjalid ja neis esitatud lähteandmed tuleb ümber teha. Ükskõik, kas kogu protsess riigiabi loa taotlemiseks algab nüüd nullist või saab kuidagi jätkuda, igal juhul tähendab see venimist. Täna on konverentsibüroo teinud avalduse, et kui konverentsikeskuse loomine aina edasi lükkub, siis me kaotame palju raha – kirjas on pikk jutt konverentsiturismi kehvast olukorrast. Kuna teie vastutate selle asja eest, siis küsin ma teilt, et kui homme hakkab valitsuskabinet seda ooperimaja asja arutama, siis milline on teie seisukoht, kui te kabinetiistungile lähete.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Te tõite ise selgelt välja, et see arutelu tuleb homme. Homme selgub täpsemalt, millisel kujul ooperimaja peaks konverentsikeskusega liidetama, ja praeguse seisuga ma ei saagi oma arvamust kujundada. Mul puudub sellekohane info. Homme me arutame seda ja homme saame teada.
Teine küsimus oli, kas riigiabi loa taotlemise protsess tuleb nüüd Euroopa Liidus uuesti alustada. Ka sellele ei saa ma praegu vastata, ja sel põhjusel, et me ei ole veel midagi otsustanud. Ma saan nendele küsimustele vastata siis, kui on tulnud otsus, kui meil on olemas arusaam, kuidas asi edasi liigub. Vastavalt sellele saame ka tegutseda.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Muidugi mul oleks palju täpsustavaid küsimusi, aga ma küsin nii palju, kui siin formaat võimaldab. Jüri Ratase eelmine valitsus andis juba aastaid tagasi teada, et aastal 2018 hakkab ehitus ja 2019 renoveerimine lõpeb. Aga ma küsin selle kohta, et järgmise aasta eelarves ei ole linnahalli real sentigi ja vist aastasse 2021 on kirjutatud 20 miljonit eurot. Ma olen nüüd nende numbrite mõistmisega nautkene kimbatuses. Kogu selle kompleksi projekteerimine maksab 10–20 miljonit eurot. Mis see 20 miljonit aasta 2021 real on: kas see on ehitusraha või see on projekteerimisraha?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Vastab tõele, et see riigi eraldatud 20 miljonit on nihkunud 2021. aastasse, ja just nimelt seetõttu, et meile pole veel Euroopa Liidust otsust tulnud ja me ei saa ettevõtmist järgmisse aastasse planeerida, kui meil see seisukoht puudub. See 20 miljonit hõlmab väga mitmesuguseid kulusid. Esmane projekt on tehtud, täpsustamisprojekt on tulemas, see sõltub jälle sellest, mis ooperimajaga saab. Need on ettevalmistavad tegevused ja midagi nendest ettevalmistavatest tegevustest võib liigitada ka ehitustegevuse alla. Praegu aga on edasiminek ikkagi veel ebaselge just nimelt seetõttu, et alles homme arutab valitsus ooperimaja küsimust. Seni oli meil teadmine, et ooperimaja tuleb eraldi hoonena kuskile.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei taha otseselt öelda, kas see projekt on halb või hea. Ma tahan küsida, kas te olete valmis pikaks otsustamiseks. Selle objekti saatuse arutamise ajalugu ei ole mitte kolm aastat pikk, vaid see ajalugu algab juba selle sajandi algusest. Kui te mäletate, siis iga kord enne valimisi Tallinna linnapea tuli välja ja ütles, et kohe on investorid olemas. Vahepeal käidi isegi Ameerikas ja üritati seda probleemi lahendada. Kuidas on lood teie, ministri vaatevinklist? Ettevõtjad, sh turismi korraldajad on öelnud, et me vajame ühte suurt konverentsikeskust. Osa ettevõtjaid on öelnud ka seda, et kui riik toetaks nende investeeringut sellesse keskusesse, siis oleks see objekt juba valmis ehitatud. Kas te homme olete valmis sellel teemal arutama, et leida Eestile kõige kiirem ja mõistlikum lahendus? Teil on võimalik minna ajalukku oma ettepanekutega, tänu millele see objekt saab kiiresti valmis. Kui erasektor investeerib konverentsikeskusesse teatud summa, siis riigile kaasfinantseerijana läheks see kindlasti selgelt odavamaks kui projekt, mida praegu kavandatud on. Kas te olete valmis selle ettepaneku homme valitsuskabinetis tegema?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Esmalt ütleksin seda, et kuna meil turismivaldkonnas – turism on üks minu tegevusvaldkondasid – on suund ka konverentsiturismi arendamisele, siis kindlasti on meie jaoks konverentsikeskuse probleemi lahendamine väga tähtis. Eestis peaks olemas olema üks suur konverentsikeskus, mille kaudu saaks meie turismi elavdada. Seega ma ei näe põhjust, miks ma peaksin seda asja venitama. Üritan enda poolt – nii palju kui minust sõltub – seda asja võimalikult kiiresti teha. Aga homse kohta ma ei oska täpsemalt öelda. Endiselt rõhutan: homme ma saan täpsemalt teada, mis materjalides kirjas on. Mul puudub igasugune info selle kohta.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


12. 13:32 Tehisintellekt

Esimees Henn Põlluaas

Järgmisena on võimalus küsimus esitada Raimond Kaljulaidil. Vastaja on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Palun!

Raimond Kaljulaid

Aitäh, härra esimees! Austatud proua minister! Minu küsimus puudutab tehisintellekti valdkonna arengut. Üha enam räägitakse selle rakendamisest nii ettevõtetes kui ka avalikus sektoris avalike teenuste osutamisel. Kuid on ka neid, kes hoiatavad, et tehisintellekti laialdane kasutusele võtmine tähendab peale võimaluste ka ohtu privaatsusele, võrdsele kohtlemisele jne. Sellega seoses räägitakse Euroopa tasemel üha enam vajadusest tehisintellekti valdkonda ennetavalt reguleerida. Mind huvitab, milline on teie isiklik seisukoht. Kas te peate tehisintellekti valdkonna ennetavat ja täpsemat reguleerimist vajalikuks või arvate, et selle juurde tuleks jõuda hiljem? Olen tänulik, kui te täpsustate, milline on teie positsioon selles küsimuses.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Tehisintellekt on vaieldamatult väga vajalik tööriist, et aktiveerida ettevõtlustegevust, eriti olukorras, kus meil on tööjõupuudus. Ja sellega, nagu te väga õigesti viitasite, on seotud väga palju õigusakte, et kellegi huvisid tehisintellekti kasutusele võtmisega ei kahjustataks. Ning sellega me väga arvestame. Ma olen väga toetanud tehisintellekti kasutamist, aga olen ka seda meelt, et regulatsioonidega tuleb väga täpselt määratleda just nimelt inimeste õiguste kaitse selles valdkonnas.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus, Raimond Kaljulaid, palun!

Raimond Kaljulaid

Aitäh! Aitäh, proua minister, väga hea vastuse eest! Mul on hea meel, et te seda valdkonda tõesti väärtustate. Minu täpsustav küsimus on see: kas te olete kohtunud tehisintellekti arendamisega tegelevate Eesti ettevõtete esindajatega? Millisena teie näete võimalusi, kuidas riik võiks selle sektori arengut toetada? Lihtsalt märkuse korras ütlen, et mis puutub reguleerimisse, siis Eesti valitsuse loodud tehisintellekti töörühm on leidnud, et praeguses etapis ei ole vähemalt Eestis otsest vajadust seadustes põhimõttelisi muudatusi teha. Võib-olla te täpsustaksite veel, mida konkreetsemalt peaks teie arvates Eestis täpsemalt reguleerima. Me ju tegelikult ei tea päris täpselt, kuidas tehisintellekti tulevikus kasutama hakatakse.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Aitäh küsimuse eest! Mul on olnud kohtumisi, ka regulaarseid kohtumisi infotehnoloogia liidu esindajatega. Meil on erinevad komisjonid, milles ma osalen. Näiteks toon E-Eesti nõukogu, kus me hiljuti arutasime ka tehisintellekti teemat ja selle valdkonna võimalusi. Väga huvitav teema oli tehisintellekti võimaluste kasutamine meditsiinis. Teatavasti on meditsiini valdkond väga tundlik isikuandmete kasutamise suhtes. Samas me kõik anname endale aru, et see on abistav vahend igale inimesele, kas või oma terviseohtude ja -riskide tuvastamisel. Seega ma näen väga palju võimalusi. See oli vaid üks näide, tehisintellektil on võimalusi väga-väga palju. Ma olen käinud kokku saamas ka n-ö kosmoseinimestega ja näen sedagi, kuidas neid võimalusi seal rakendatakse. Nii et valdkondasid, kus tehisintellekti kasutada, on hästi-hästi palju erinevaid, alustades kas või liiklusloendusest igapäevaelus ristmikel, et nende koormust kaardistada. Noh, pisiasjad, aga abi on väga palju.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Sellel teemal rohkem küsimusi ei ole. Lõpetan selle käsitlemise.


13. 13:36 Valdkonna saavutused

Esimees Henn Põlluaas

Järgmine on Signe Kivi küsimus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te olete tõesti ametis olnud kuus kuud, alates 16. maist – peaaegu kuus kuud. Sellel perioodil on valitsuse pressikonverentsidel teie valitsemisalasse puutuvatele küsimustele pidanud vastama teised valitsuse liikmed. Palun teid täna Riigikogule tutvustada neid uusi olulisi projekte ja muid ettevõtmisi, mida te olete oma ametiajal alustanud. Ma ei pea silmas teie poolt valitsuse istungile esitatud Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 eelmise aasta aruannet ega ka infosüsteemide muutmise määrust. Niisiis: teie uued olulised algatused.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Püüan nüüd selle kolme minuti sisse ära mahtuda. Esiteks, üks oluline tegevus on olnud elektroonilise valimissüsteemi turvalisuse kontrolli töörühma kokkukutsumine. Seda just eesmärgiga teha potentsiaalsetele valijatele e-valimissüsteem arusaadavaks, mõistetavaks ja usaldusväärsemaks, et e-valimistel osalemise protsent ja hääletajate koguarv oleks suurem. Arenguruumi siin on. Veel olen aktiivselt tegelenud Eesti Posti tööga. Olen seoses sellega kohtunud erinevate ametiühingute esindajatega ja arutanud universaalse postiteenuse kvaliteedi tõstmist. Oleme väga aktiivselt astunud konkreetseid samme selles suunas, et lahendada neid üldiseid probleeme. Meil on analüüs tellitud, pluss see, et sisemised ressursid suuname kõigepealt ikkagi postitöötajate palga tõusuks. Oleme ka arutanud eri ministeeriumitega, kuidas saaks postitöötajale mingeid uusi ülesandeid juurde anda. Praegu toob postitöötaja inimestele pensioni koju kätte, ehk on veel võimalik, et ta hakkab ka ravimeid tooma inimestele, kes ei ela mõnele keskusele piisavalt lähedal.
Ma olen ka allkirjastanud määruse, mille alusel toetatakse suurinvestorite raha paigutamist Eesti töötleva tööstuse sektorisse. Seda on kokku üle 1 miljoni euro ja selle toetusega julgustatakse ettevõtjaid investeerima uutesse tootmisüksustesse ja kõrge lisandväärtusega toodete arendamisse. Valitsus on heaks kiitnud minu valdkonna ehk siis minu ettepaneku, millega me muutsime riigi infosüsteemide pidamise regulatsiooni. Selle tulemusena on kasutusele võetud uus iseteeninduskeskkond. Edaspidi tekib asutustel võimalus kasutada tasuliste usaldusteenuste kõrval ka Riigi Infosüsteemi Ameti pakutavaid usaldusteenuseid, mis on ettevõtetele ja asutustele kättesaadavad tasuta. Samuti tehakse X-teega liitumine lihtsamaks.
Veel olen ma allkirjastanud määruse, mis võimaldab Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel saada Eurostars-2 programmi kaudu toetust riikidevahelise teadus- ja arendustegevuse jaoks. Selles programmis osalemine võimaldab teha riikidevahelist teadus- ja arendustööd ning saada projekti käigus teavet välisturgudest ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet ekspordiks. See summa on 2,5 miljonit eurot.
Need on põhiteemad, millega ma olen jõudnud juba tegeleda.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Proua minister, ega seda palju ei ole. Üks minister võiks oma tööst rääkides saada rääkida palju rohkemast kui sellest, mida ta on arutanud, ja et ta on andnud ühe allkirja või kokku kutsunud ühe komisjoni. Samas oli, ma usun, mitme Riigikogu liikme arvates väga sümpaatne, et te kiitsite e-valimist ja tahate selle kasutamist laiendada. Rääkige natuke täpsemalt, kuidas teie suhtumine on positiivseks muutunud. Mul on väike kahtlus, et kui te selle komisjoni kokku kutsusite, siis oli õhkkond hoopis teine, teie eesmärk näis teine olevat. Üks komisjoni liige avaldas Hispaanias resideerides oma seisukohad juba enne, kui komisjon oli kokku tulnud, ja need olid e-valimiste suhtes kriitilised. Aga palun kirjeldage, kuidas see töö on edenenud ja kuidas teie hoiakud on nii positiivseks muutunud.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Mis puutub postiivsusse, siis ma olen kogu aeg olnud seda meelt, et e-valimised on vahend, mis võimaldab ka nendel eestlastel, kes ei viibi alaliselt kodumaal, osaleda oma riigi tegevustes, sh ka valimisprotsessis. Tänapäevane ühiskond on ju selline, et inimesed töötavad eri riikides ja käivad palju reisimas, see on universaalne vahend, mis võimaldab hoida kontakti Eestiga. Töörühma kohta ütlen, et küllap te osaliselt olete sellest kuulnud, need protokollid on avalikud olnud, neid on avaldatud. Töörühma komplekteerimise eesmärk oli kutsuda sinna kokku oma valdkonna vaieldamatud spetsialistid – spetsialistid, kes on selle süsteemi loonud, spetsialistid, kes iga päev seda täiendavad ja arendavad, ja ka spetsialistid, kes on selle suhtes kriitilised. Kuna põhisiht hästi üldises mõttes on ikkagi see, et muuta valimised turvaliseks – see on praegu üle maailma prioriteet nr 1, et kõik IT-teenused tuleb teha võimalikult turvaliseks, kas või küberjulgeoleku mõistes, digiturvalisuse mõistes –, siis see ongi asi, millega me praegu tegeleme. Turvaauke ei tohi olla. See on hästi lihtsalt ja üldiselt seletatuna. Aga aitäh küsimuse eest ja huvi tundmast!

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Urmas Kruuse, palun! Ei soovi küsimust esitada? Siis, kuna Jürgen Ligi on juba saanud oma küsimuse esitada ja kõigil Riigikogu liikmetel on vaid üks võimalus, lõpetan selle teema käsitlemise.


14. 13:43 Elu võimalikkus maal

Esimees Henn Põlluaas

Läheme järgmise küsimuse juurde, mille esitab Urmas Kruuse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole. Palun!

Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Mul oli juba vooru alguses võimalus küsida elu võimalikkuse kohta maal, pidades silmas ka Eesti Posti tegevust. Miks see teema oluline on? See on oluline väga pikas vaates, sest puudutab laiemalt seda, kas inimesed tahavad ja saavad maal elada, kui teenuste maht ühes või teises kohas kokku tõmmatakse. Kuulan siin teid ja teie vastuseid. Te viitasite sellele, et ei pea muretsema selle pärast, kuidas ajalehed kohale jõuavad. Kui need tulevad kohale üks kord nädalas, siis küll te toimetate need kohale. Aga muu teid justkui ei huvita. Lugesin teie vastustest välja, et Eesti Post tõstab hinda ja partnerid on öelnud, et see hinnatõus võiks olla väiksem. Kui ma vaatan Eesti Posti kahjumit viimasel kolmel aastal, siis näen, et see on ju mitu miljonit. Samas, riik jätkab samamoodi dividendide väljavõtmist ja dotatsiooni ei ole suurendanud. Kõik me teame, et selleks, et üldse maal tegutseda, on postiteenust nii kõvasti optimeeritud, et inimesed saavad teatud piirkondades ajalehe kätte õhtul. See toob mulle meelde filmi, mille pealkiri oli "Homsed uudised", selles kontekstis võiks rääkida "Eilsetest uudistest". Mida te olete tegelikult ette pannud? Te viitasite oma ettepanekule, et Eesti Post analüüsiks kõiki oma tegevusvaldkondi. Aga mida te loodate selle uuringuga saada? Ja kas teie arvates postiteenus on Eesti inimeste jaoks nagu iga teine teenus või on selle kasutamine inimõigus?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Esmalt ma parandaksin faktivea: ma ütlesin hästi selgelt, et meie oleme seda meelt, et kuuel päeval nädalas peab tellitud ajaleht hommikul inimeseni jõudma, ja Eesti Post selle tagabki. Kui leht ikkagi ilmub kuuel päeval nädalas, siis kõikidel nendel päevadel peab inimene hommikul saama oma tellitud lehe kätte. Lisaks täpsustan seda, et Eesti Post on juriidiline nimetus, kontserni nimetus on Omniva – see on bränd. Sinna alla kuulub viis äriühingut. Osa nendest, nagu pakiautomaatide äri, on väga kasumlikud, samas UPT ehk universaalne postiteenus on kahjumlik. Analüüsi käigus, nagu ma enne märkisin, me vaatame need viis ettevõtet üle – nende tulud, kulud, tulem – ja selle põhjal saab langetada otsused, kuidas me jätkame, millised ettevõtted võiksid koos eksisteerida ja millised ei saa koos eksisteerida, kas kogumis edasi minna või kuidagimoodi haruneda. Omnival valmis ju hiljuti väga suur logistikakeskus.
Arutelukohti jätkub. Ma näen erinevaid võimalusi, kuidas pärast analüüsi saab jätkata. Aga ma edastan ikkagi kindlalt sõnumi, et selleks, et inimesed saaksid oma kodukohtades, mis ei paikne Tallinnas või Harjumaal või Tartus või, ütleme, Pärnus, kus on kõik teenused kättesaadavamad ja näiteks pakiautomaadid olemas, peab kojukanne Eesti Posti kaudu jääma. On inimesi, kes kirjutavad veel kirju, kelle suhtlusvahend ongi füüsiline kirjade kirjutamine, ja on inimesi, kes tellivad lehti.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Rahanduskomisjonis te vastasite mu küsimusele, kus on Eesti Post vea teinud, et te seda alles hakkate uurima. Aga see küsimus johtus teie avaldusest, et Eesti Posti fookus on täiesti vale. Te ei öelnud, kus see fookus on ja kus ta peaks olema, te ütlesite, et fookus on täiesti vale. Ja kui ma küsisin, kust te siis teate, et see vale on, te vastasite, et te alles uurite seda. Nüüd te olete uurinud. Minu arusaamine asjast on selline, et kõik need ebamugavused, mis postiga seotud on, tuleb tegelikult kinni maksta valitsusel. Aga ei saa olla niimoodi, et üks aktsiaselts ajab kõrval mingisugust muud äri ja siis ristsubsideerib kojukannet ja kirjade kandmist. Öelge, mida te selle olukorra normaliseerimiseks plaanite teha! Tegelikult ei peaks riik üldse pakikaubandusega tegelema, aga kui ta tegeleb, siis see ei saa olla ristsubsideerimise allikas. Mis on teie lahendus?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Täpsustaksin seda ebaõiget väljendit. Eesti Postis ei toimu ristsubsideerimist. Riik võtab dividendid välja, aga riigieelarve kaudu suunatakse osa raha tagasi, ja sisemiselt ... (Saalist kommenteeritakse midagi.) Jaa, on küll, aga ristsubsideerimist ei toimu, sest seadus ei võimalda seda.
Fookuse kohta ütleksin järgmist. Te viitasite, et ma olen rääkinud, et fookus on paigast ära. Jah, pean tunnistama, fookus oli suuremalt jaolt suunatud pakiautomaatidele. Samas oli ära unustatud, et maapiirkondades ei ole pakiautomaat inimestel üle tänava või kuskil mujal kümme meetrit eemal, vahemaa on võib-olla kümneid kilomeetreid. Ja see ongi fookuse õigesse suunda seadmine, et tuleb ikkagi tagada, et postiljon tellitud ajakirjanduse kohale toimetab ja kirjad ka.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Täpsustav küsimus Urmas Kruuselt.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Ma kindlasti ei väitnud seda, et teie soov on korraldada maal postivedu nii, et posti veetakse üks kord nädalas. Ma viitasin sellele, et kui Eesti Post tõstab hinda, siis inimesed peavad ühel hetkel otsustama, kas mitte tellimustest loobuda selle tõttu, et kojukande hind lehe tellimishinnas läheb nii kõrgeks. Ja see, et tellimused võivad väheneda, on laiem probleem kui see, kas leht inimeste koju jõuab või ei jõua. Sellega on seotud palju küsimusi, mis puudutavad informatsiooni kättesaamist. Aga ma ei viita sellele, et ajalehtede tegevus tuleks kinni maksta. Ma pigem mõtlesin, kas te olete arutanud lahendusi, mis võimaldaksid ka kahjumlikke tegevusi jätkata, et Eesti riik saaks posti koju kätte viia ja lehtede kojukanne ei muutuks ebamõistlikult kalliks. Hõreasustusega piirkondades on seda keeruline korraldada, sest objektiivsetel põhjustel on ühiku hind paratamatult kõrgem.
Mu teine küsimus on: mida te olete öelnud peaministrile, valitsusele selles kontekstis, kus hinnatõus toob küll lisaraha, aga ei võimalda piisavalt kvaliteetselt seda teenust osutada ega ka maksta postiljonidele mõistlikku palka? Neid lihtsalt ei jätku. Ma olen ühel meelel eelkõnelejaga, kes ütles, et just riigi kohustus on tagada kvaliteetne postiteenus. Ma enne viitasin sellele, et maksikirjad tõid ligi poolteist miljonit kahjumit, nagu ma ajalehest lugesin – loodan, et sain sellest ikka õigesti aru. Kui see nii on, siis jõuame järelduseni, et midagi on selles süsteemis valesti, kui sellega täiendavat kahjumit kogu aeg juurde toodetakse. Mida te selles valdkonnas olete ette võtnud ja kas see kuus kuud ei ole liiga pikk aeg selgitamaks, mida tuleks muuta?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Me oleme koos peaministriga Eesti Posti juhtkonnaga arutanud hetkeolukorda ja võimalikke lahendusi. Te räägite, et olen kuus kuud sellega tegelenud. Juhin veel kord tähelepanu, et Eesti Posti kontserni ehk siis Omniva kontserni kuulub viis ettevõtet, kelle majanduslik olukord on erinev: mõni on kasumlik, mõni on kahjumlik. Ja kõikidel nendel aruteludel, kus me oleme koos peaministriga katsunud lahendust leida, olemegi leidnud, et ainukene võimalus on tellida analüüs, mille pinnal saab hakata otsuseid tegema. Kui struktuuri süveneda, millega ma tegelesin, siis selgus, et nad on struktuuri niimoodi üles ehitanud, et näiteks lihtsaid jagunemisi või erastamisi olla ei saa. Nii ongi vaja teha see analüüs. Selleks et saada kolme minutiga hakkama, ma pidin seda nii lühidalt seletama. Lihtsaid ja vähem aega nõudvaid lahendusi kahjuks ei olnud võimalik rakendada.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


15. 13:53 Rahvusvaheline koostöö IT arengus

Esimees Henn Põlluaas

Ja jõuamegi tänast viimast küsimust ka puudutada. Eerik-Niiles Kross küsib, vastab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo. Palun!

Eerik-Niiles Kross

Hea juhataja! Hea minister! Kahjuks me oleme täna väga vähe rääkinud infotehnoloogiast. Te ilmselt olete selle ala ministrina kursis, et üks olulisimaid arenguid infotehnoloogiamaailmas on quantum-tehnoloogia kasutuselevõtt. Seda kutsutakse quantum-revolutsiooniks, kus hiinlased, venelased, ameeriklased ja eurooplased tahavad kõik liidrid olla. Euroopa Liidu jaoks on see kuulutatud prioriteetseks suunaks, arendatakse välja quantum-internetti, tahetakse esimesena selleni jõuda ja nõnda edasi. Eesti jaoks on see oluline, nagu te tõenäoliselt teate, sellepärast, et quantum-tehnoloogia kasutuselevõtt muudaks meie ID-kaardi digiallkirja kogu tehnoloogia, millele e-riik tugineb, täiesti kasutuskõlbmatuks või, ütleme, lootusetult vananenuks. Mul on selline mure, et jääb mulje, et Eesti on selles protsessis rongist maha jäänud või vähemasti ei ilmuta erilist initsiatiivi. Et konkreetseks minna: selle aasta juunis oli Bukarestis Euroopa Liidu, võiks öelda, tippkohtumine sellel alal. Moodustati digitaalne allianss, riikide juhtgrupp, kelle eesmärk on quantum-interneti väljaehitamine ja kogu selle protsessi planeerimine. Seal on praegu 10 Euroopa Liidu riiki. Eesti seal ei osalenud. Minu küsimus on: kas te põhimõtteliselt jagate seisukohta, et quantum-revolutsioon on üks olulisimaid infotehnoloogia arenguprotsesse praegu? Miks te ei käinud seal kohtumisel? Miks Eesti ei ole liitunud ja kas me kavatseme liituda või oleme otsustanud sellest protsessist eemale jääda?

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo

Tänan küsimuse eest! Väga hea, spetsiifiline küsimus. Internet ja kogu infotehnoloogia on valdkond, mis ei arene mitte aastate või kuudega, vaid, julgen öelda, tundide ja minutitega. Kogu see strateegia, millega ja kunas Eesti ühineb, luuakse, püüdes olla ajakohane. Otseseid tegevusi selles suunas ma aga ei oska siin küll välja tuua. Ent ma arvan, et töö meie strateegia kallal vaikselt käib, enne kui see vormub ilusti konkreetseks otsuseks või lepinguks. Aga sellised arutelud, kus tegu on konverentsiga, on üldjuhul ametnike tasemel, kuna IT on väga spetsiifiline valdkond, mida inimene peab väga detailselt tundma. Mina kindlasti ei ole IT tippspetsialist – nii nagu sotsiaalminister ei pea olema ajukirurg, ei pea ka mina spetsialist olema. Sellepärast käib sellistel konverentsidel tavaliselt meie asekantsler, kes on IT-spetsialist. Tema osaleb seal, et neid teemasid arutada.

Esimees Henn Põlluaas

Aitäh! Kahjuks on meie aeg selleks korraks täis. Ma tänan! Ajaliselt ei tule jätkamine välja: küsimus on kaks minutit, vastus kolm, meil ei ole viite minutit kahjuks. Aga ma tänan kõiki küsijaid, ma tänan kõiki ministreid vastuste eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee