Aitüma küsimuse eest! Veeseadus on teatavasti seadus, mida on Riigikogus menetletud 50+ korda ja seal tehtud muudatused on olnud erinevad. Need on tulenenud kas kodumaisest vajadusest, meie enda veepoliitikast, või on need olnud seotud Euroopa Liidu õigusega, seda siis aastast 2004. Nii et ma ei saa kindlasti öelda, et järgmistel aastatel veeseaduses enam muudatusi ei tule. Ma ei luba seda.
Aga mis puudutab seda, kas on veel midagi, mis ei kajastu selles eelnõus 316, mis ka seal taga riiulites pakkides lebab, siis me oleme selle eelnõu menetlemise raames valmis tulema lagedale muudatusettepanekutega. Need ei olnud lihtsalt küpsed selleks ajaks, kui me eelnõu esimest lugemist ette valmistasime. See puudutab Eesti põllumehi, kes on huvitatud sõnniku kompostimisest aunades. Selline regulatsioon on meil olemas nii seaduseelnõupügalate kui ka seletuskirja kujul. Siis, kui need ettepanekud komisjonides poolehoidu leiavad, me need ka kehtestame. Nende mõte on see, et kui sõnnikus on kuivainet üle 25%, tegu on siis sügavallapanusõnnikuga – sõnnikumaailm on, muide, väga huvitav, ma täna läksin sellesse sügavamalt sisse –, siis selle eelnõu kohaselt on võimalik seda sõnnikut kaks aastat aunatada. Enne seda tuleb muidugi võtta analüüs, et selgeks teha, kuidas selle kuivainesisaldusega on. Vaatasin ka, mis on Eesti laboratooriumiturul hinnad. Niiskusesisalduse proov maksab suurusjärgus 10 eurot. Aga kui sinna võtta juurde veel kaaliumist, fosforist ja lämmastikust ülevaate saamine, siis tuleb maksta ligi 80 eurot ja pärast seda on võimalik aunatama hakata.