14:00 Istungi rakendamine
Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Tere päevast kõigile neile, keda ei ole täna veel kohanud! Alustame kolmapäevast istungit. Esimesena annab kas eelnõu või arupärimise üle Toomas Vitsut. Palun!
Toomas Vitsut
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Mul on justiitsminister Urmas Reinsalule arupärimine kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste rakendamisega seotud kulude katmise kohta. Nimelt, 1. septembrist k.a peaksid teatud funktsioonid, mis on praegu prokuratuuril – põhiliselt on juttu läbiotsimislubade andmisest ja vahistamiste regulatsioonist –, minema üle esimese ja teise astme kohtutele. Aga nii nagu ka riigi peaprokurör on Eesti Päevalehes öelnud, ei ole siiani selge, kas selle jaoks raha on või ei ole, kas need muudatused on ressursiga kaetud või ei. Päevakorrale on kerkinud küsimus, et võib-olla peaks tähtaega edasi lükkama. Mina ei ole nõus sellega, et seadusandja vastuvõetud regulatsioonidesse niimoodi suhtutakse. Lähtuvalt sellest ongi minul ja veel 16-l Keskerakonna fraktsiooni liikmel küsimused justiitsminister Urmas Reinsalule. Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!
Andres Herkel
Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kaheksa Vabaerakonna fraktsiooni liiget esitavad peaministrile arupärimise võimaliku surve kohta Eesti-Vene piirile. Neid piirikaitseteemalisi arupärimisi on varem esitatud ja esitatakse veel, nagu ka rändeproblemaatikat puudutavaid arupärimisi. Teemad on aktuaalsed. Konkreetselt on meie küsimused ajendatud sellest, mis toimus suvel Vene-Norra ja Vene-Soome piiril, kuhu kogunesid sajad asüülitaotlejad, valdavalt Vene viisa ja elamisloaga. Need riigid ei saanud neid asju korda enne, kui kõrgemalt poolt tuli FSB-le signaal ja kahepoolsed kokkulepped said tehtud. See areng võib puudutada ka meid. Kui Euroopa Liit on Balkani koridori sulgemisel edukas – me väga loodame, et ta on edukas –, võib Venemaa kaudu liikuvate põgenike surve ainult suureneda. Seetõttu on meil peaministrile hulk küsimusi. Milline on ohuhinnang ja valmisolek tegutseda võimaliku kriisi korral? Ootame nendele vastuseid.
Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!
Külliki Kübarsepp
Hea esimees! Head kolleegid! Vabaerakonna liikmete toimekas kollektiiv tuleb välja arupärimisega justiitsminister Reinsalule. Selle teema on majanduskuritegevus. Kriminaalpolitsei kehtestas eelmisel aastal sisekorra, mis näeb ette, et majanduskuritegusid menetletakse alates 80 000 euro suurusest kahjust. Teame, et selles osakonnas toimetab 45 inimest. On selge, et arvestades majanduskuritegude keerukust ja seda, et tegemist on enamasti peitkuritegudega, ei ole reaalne nii väikese personaliga tagada kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte järgimist. Lähtudes sellest põhimõttest, ei saa politsei panna fikseeritud rahalist piiri, vaid on võimalik alustatud kriminaalmenetlus lõpetada, kui selleks on seaduslik alus. Ütlen vahemärkusena, et olukord ei ole parem ka prokuratuuris, kus majandus-, korruptsiooni- ja küberkuritegude osakonnas töötab alla 15 inimese. Valitsus püsikulusid suurendada ei soovi. Eesti karistusõigus on olnud üsna jäik, see sunnib lihtsalt menetlusi lõpetama. Näiteks lõpetati 2010.–2015. aastal 4577 kelmuse kriminaalasja, 97 maksujõuetuse põhjustamise kriminaalasja ja 166 raamatupidamise kohustuse rikkumise kriminaalasja. Sektor on segaduses, kas valitsus lasebki sellisel tegevusel jätkuda. See võib meid viia olukorda, mis sarnaneb eelmise riigikorra ajal toimunuga. Soovime vastust kuuele küsimusele. Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Kadri Simson, palun!
Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 19 kolleegi nimel annan üle arupärimise rahandusminister Sven Sesterile. 10. märtsil toimus Euroopa Keskpanga nõukogu istung, kus otsustati langetada intressimäärasid, laiendada võlakirjade suuremahulist tugiostuprogrammi ning pakkuda pankadele pikaajalisi laene. Mõned tingimused on nii soodsad, et pankadele makstakse laenuvõtmise eest peale. Euroopa Keskpank otsustas suurendada võlakirjade suuremahulise tugiostuprogrammi igakuiseid oste senisest 60 miljardist eurost 80 miljardi euroni. Samuti laiendati võlakirjade ringi, mida keskpankadel on võimalik tugiostuprogrammi raames osta, sinna lisati investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjad, mis ei kuulu finantssektorisse. Mitmed analüütikud on pärast Euroopa Keskpanga otsuseid öelnud, et tegemist on viimase päästerõngaga ning rohkem pole keskpangal midagi teha, sest piir, mis võtetega saab veel majandust Euroopas elavdada, hakkab kätte jõudma. Indrek Neivelt kommenteeris keskpanga otsust, öeldes, et raha trükitakse juurde summades, mida keegi enam ammu ei hooma. Samas võib võlakirjaprogrammi laiendamine tähendada meile siin Eestis, et peale Eleringi mahub selle programmi alla veel mõni Eesti ettevõte. Eelkõige käib jutt Eesti Energiast, kes on juba suures mahus võlakirju emiteerinud. Veebruari seisuga on Eesti Pank võlaostuprogrammi raames ostnud euroala keskpankade avaliku sektori võlakirju 1,5 miljardi euro eest ja sellest 1,5 miljardist vaid 59 miljonit olid seotud Eestiga, otseselt Eleringiga. Sellega seoses on meil rahandusministrile neli küsimust. Meid huvitab, kuidas peaks Eesti suhtuma meetmetesse, mida kõik ülejäänud euroala liikmesriigid oma majanduse elavdamiseks kasutavad. Aitäh!
Esimees Eiki Nestor
Vastu võetud neli arupärimist saadetakse kohe ministritele, kui need vastavad kodu- ja töökorra seaduse nõuetele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogus on kohal 87 Riigikogu liiget ja puudub 14.