Austatud Riigikogu! Alustame infotundi, mille viime läbi kodu- ja töökorra seaduse § 146 kohaselt. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Infotunnis osalevad peaminister Taavi Rõivas, kultuuriminister Urve Tiidus ja sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. Küsijaid registreerus eile seitse, aga tuleb vist siiski anda võimalus iga punkti juures saalist kaks lisaküsimust esitada. Palun töötame ruttu! Lisaküsimuseks on aega üks minut, vastamiseks kaks.

Esimene küsija on Urmas Reinsalu, küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Lugupeetav härra peaminister! Reformierakonna esindajad on IRL-i madalapalgaliste inimeste maksuvabastuse reformi ohtlikuks ideeks nimetanud. Minu küsimus on järgmine. Arvestades seda, et Eestis on üle 300 000 inimese, kes teenivad alla 850-eurost kuupalka, miks peab Reformierakond ideed vabastada väiksepalgalised inimesed suuremast maksukoormusest ohtlikuks? Nad tuleksid ju sel juhul paremini toime. Ma võin teile öelda, et IRL-i selleteemalisele rahvaküsitlusele on vastanud juba 70 000 inimest, kes ei ole pidanud seda ideed ohtlikuks, vaid on öelnud, et see asi tuleb ära teha. Miks see teie meelest ohtlik on?

Muuseas, mina ei ole seda kunagi öelnud ja ma ei tea ka ühtegi teist reformierakondlast, kes seda oleks öelnud. Küll aga meenub mulle, et IRL ise korraldab aeg-ajalt kogunemisi, mida nimetatakse ohtlike ideede ... millekski, ma täpsemalt ei tea. Samas ma ei arva, et kui IRL-il mingi mõte tuleb, siis peab seda kohe ohtlikuks nimetama. Te ei tohiks ise ka oma ideid ohtlikuks nimetada – see võib teie suhtes teatud laadi ärevust tekitada, kuigi selleks ei ole tegelikult mingit põhjust.
Mis puutub sellesse nn reformiideesse, siis reformi tunnuseid on seal, olgem ausad, vähe. Oma positiivne iva selles on. Ka mina leian, et tööjõumaksusid tuleb vähendada. Aga erinevalt IRL-ist ma leian, et Eestis ei tule vähendada tööjõumakse ainult kõige väiksema palga pealt ja teistel üldse mitte, nagu teie pakkumine on, vaid neid määrasid tuleks langetada kõigil. Tõsi, kõige rohkem tuleks maksukoormust kergendada just väiksemate sissetulekute puhul.
Kapitaalselt suur miinus on selle idee puhul aga tõsiasi, et selle elluviimine muudaks Eesti tulumaksusüsteemi ilmselt Euroopa kõige keerulisemaks. 500. teenitava euro ja 834. teenitava euro vahele tekib üle 300 maksuastme. See on pretsedenditult keeruline maksusüsteem ja ma arvan, et Eesti seda ei vaja. Negatiivne on kindlasti ka see, et iga euro, mis teenitakse alates 500 eurost kuni 834 euroni, maksustatakse selle plaani järgi enam kui 40%-lise piirmaksu määraga. Ka see minu meelest ei ole õiglane. Nii et lõpuni hea idee see ei ole, aga te mõtlete õiges suunas. Inimeste maksukoormust tuleb vähendada.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Armas härra peaminister! Hoopis Reformierakonna plaan ei ole lõpuni hea idee, aga te vähemalt mõtlete õiges suunas. Kui me vaatame teie plaani erinevaid elemente, siis neid on tööd tegeva inimese aitamiseks liiga vähe ja need tulevad liiga hilja. Küsimus on selles, miks me võtame sadu eurosid inimeselt, kes teenib alla 500 euro kuus, ja ütleme, et see on mõistlik meede inimeste toimetulekuks. Meie seisukoht on, et see ei ole mõistlik. Inimese maksukoormus on konkreetse suurusega ja summa, mis inimese taskust ära võetakse, on konkreetne raha. Meie ettepanek on väga lihtne: alla 500 euro teeniv inimene ei peaks maksma tulumaksu, sest see ei ole sissetulek, mis tagab niisuguse toimetuleku, et võiks ka tulumaksu maksta. Ohtlikuks mõtteks nimetas seda Reformierakonna endine rahandusminister Jürgen Ligi väga selges formuleeringus: madalapalgaliste inimeste maksukoormuse vähendamine on ohtlik idee.

Küsimus, palun!

Miks te peate seda ohtlikuks ideeks?

Te agiteerite väga jõuliselt, aga ma ei näe selleks erilist põhjust. Ma näen siin saalis kolme teie valijat ja küllap te olete nemad juba nõusse saanud. Ei ole mõtet mind agiteerida, et 300 maksuastet on hea plaan. Aga veel kord: see suund, et vähendada maksukoormust inimestel, kes teenivad väikest palka, on õige. Ent seda saab teha palju lihtsamalt, palju loogilisemalt ja ilma Eestis enam kui 300-astmelist maksusüsteemi loomata. Me oleme üldjoontes maksuküsimustes ju kaunis sarnaste vaadetega olnud ning ütlen ausalt, et mul oleks hea meel, kui IRL edaspidigi pigem parempoolseid seisukohti kaitseks ega käiks välja ideesid, mis näevad ette astmelise tulumaksu. Selle peale on juba vasakpoolsed erakonnad eesotsas Keskerakonnaga käsi plaksutanud ja demonstratiivselt öelnud, et tere tulemast astmelise tulumaksu pooldajate hulka. Sedasama, mida te silmas peate ja mille suunas mõtlevad kõik erakonnad, on võimalik saavutada ka tulumaksuvaba miinimumi tuntavalt suurendades. See puudutab kõiki ning muudab mis tahes palkadega töökohtade loomise soodsamaks. Peab arvestama ka seda, et kui muuta ainult madalapalgaliste töökohtade loomine tööandjate jaoks soodsamaks, siis see võib viia selleni, et ainult madalapalgalisi töökohti Eestis luuaksegi. Sellist Eestit me ju ka ei taha. Tegelikult me peaksime kõikidel tööinimestel, ka neil, kes teenivad pisut üle 500 euro, ja neil, kes teenivad üle 800 euro, maksukoormust vähendama. Ma arvan, et plaan, mis langetab kõikide inimeste tööjõumakse, on parem.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Plaan jätta töötavale inimesele tema teenitud raha kätte on parempoolne plaan ja see on plaan, mis seisab inimeste reaalsete huvide eest. Ma ei ole põhimõtteliselt nõus mõttekäiguga, et kui normaalset tööd korralikult tegevale, aga vähe palka teenivale inimesele jääb rohkem raha kätte, siis Eestis luuaksegi vaid madalapalgalisi töökohti. See on üpris demagoogiline väide. Kui inimesele jääb rohkem raha kätte, siis on tema sissetulek suurem – see peab olema meie eesmärk. Ma ei saa aru, miks Reformierakond peab seda ideed ohtlikuks. Mida on selles ohtlikku, kui madalapalgaliste inimeste maksukoormus tänu meie pakutud konkreetsele sammule väheneks nõnda, et nende toimetulek paraneb? Veidi alla või üle 500 euro teenival inimesel oleks reaalne võit 70 eurot kuus.

Võib vastata, aeg on täis.

See ei ole ohtlik idee.

Urmas Reinsalu!

Ma saan aru, et te olete läbinud mingi koolituse, kus õpetati, et kui te nimetate mingit ideed kümme korda järjest ohtlikuks, siis see jääb külge ja teisedki hakkavad seda ohtlikuks pidama. Ma kordan veel kord, et ei ole selles ohtlikku midagi. See on täiesti tavaline idee – mitte kõige parem idee, aga täiesti tavaline idee. Ärge ise ka agiteerige seda ohtliku ideena, muidu inimesed ehmatavad ära. Ma olen nõus, et töötavale inimesele rohkem raha kätte jätmine on parempoolne idee ja õige suund. Enne ma seda juba rõhutasin. Just seetõttu ongi minu juhitav erakond pakkunud välja tulumaksuvaba miinimumi määra kahekordistamise 300 euroni, sotsiaalmaksu langetamise ja töötuskindlustusmakse määra vähendamise, mis keskmiselt palgasaaja kohta jätab inimesele rohkem kätte 750 eurot aastas. See on minu meelest igati märkimisväärne võit, mis ei puuduta ainult neid, kes teenivad alla 500 euro, vaid puudutab ka neid, kes teenivad 501 eurot ja rohkem. Teie plaani kõige nõrgem koht minu hinnangul ongi see, et see on rajatud maksuastmetele. Tehniliselt on see erakordselt keeruline. Usun, et ka teie ei suuda peast öelda, mis hakkaks inimese maksumäär olema, kui ta näiteks 600 eurot teenib. Ma ei ole kindel, et see on loogiline süsteem. Aga kõigile rohkem raha kätte jätmine on õige suund ja selle eest seisab kindlasti ka Reformierakond.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud peaminister! Te juhite valitsust, kes on kinnitanud neljaks aastaks riigi eelarvestrateegia, kus on ette nähtud tulumaksuvaba miinimumi kasv kümne euro kaupa igal aastal, mis jätab kõikidele inimestele rohkem kätte kaks eurot – nii sellele, kes teenib 3000 eurot kuus, kui ka sellele, kes teenib näiteks 600 eurot kuus. See on lahendus, mis ei tee kedagi rikkamaks, ei aita kellegi toimetulekut oluliselt parandada, küll aga teeb meid kõiki kollektiivselt vaesemaks, sest see maksab riigile 18 miljonit eurot aastas. See ei ole kindlasti mõistlik lahendus ja ma pigem nimetaksin seda väga ohtlikuks ideeks. IRL-i pakutud madalapalgaliste inimeste maksuvabastust ei ole keeruline rakendada. Ma saan aru, et te tunnistate siin Riigikogu ees, et see käib teile üle mõistuse, aga uskuge, selleks on vaja teada elementaarset matemaatikat ja selle rakendamiseks piisab ühekordsest ümberkorraldusest palgaarvestuses. See ei ole ...

Aeg on täis, palun nüüd küsida!

Küsimus ongi, kas te tõepoolest ei ole sellest aru saanud ja tunnistate, et teie mõistusest käib see ettepanek üle.

Lugupeetud Riigikogu liige! Ma kutsun teid üles jääma soliidseks. Usun, et kui te hakkate kahtluse alla seadma minu arvutamisoskust, siis te, püüdes solvata mind, solvate tegelikult Tartu Ülikooli majandusteaduskonda ja Tallinna Reaalkooli. Te seate kahtluse alla seal pakutava hariduse, mida minu arvates ei ole põhjust teha. Teie idee on astmelise tulumaksu idee. Selles ei ole mingit kahtlust ja seda on öelnud kõik erakonnad peale IRL-i. Seda on öelnud sotsiaaldemokraadid, ka  nemad näevad selles astmelise tulumaksu tunnuseid, seda on öelnud Keskerakond. Nii et tegelikult on konsensuslik arusaam, et see on astmelise tulumaksu rakendamise idee. Neid astmeid on hästi palju ja mitte see ei käi üle mõistuse. Lihtsalt süsteemi keerukus on ebaotstarbekas väga mitmel põhjusel.
Te tõite välja, mis on riigi eelarvestrateegias ette nähtud. Palju olulisem on see, et meie valitsus on selle kaheksa kuu jooksul, mis me oleme ametis olnud, võtnud vastu otsuse langetada tööjõumakse 1,6% võrra kõigil töölkäivatel inimestel, kõigil palgateenijatel. Lisaks oleme tõstnud tulumaksuvaba miinimumi ja teinud otsuse ka järgmise aasta kohta, et keskmine pension jääb Eestis endiselt tulumaksuvabaks. Need on kõik väga olulised muudatused ja kaheksa kuu kohta ei ole seda sugugi mitte vähe. Kui te tahate teada tulevikuplaane, siis neid ma soovitan otsida mitte niivõrd riigi eelarvestrateegiast, kuivõrd erakondade programmidest. Minu juhitava erakonna programmis, nagu ma ka enne ütlesin, on kaks poolt. Ühelt poolt tulumaksuvaba miinimumi kahekordistamine ning teiselt poolt sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse langetamine, mis jätab keskmiselt igale inimesele, kes tööl käib ja palka saab, 750 eurot aastas rohkem kätte. See on väga oluline maksulangetus.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Ma võin matemaatikuna ka kinnitada, et tulumaksuvaba osa arvutamine on imelihtne: 1000 eurot miinus palk, ja ongi tulumaksuvaba osa käes, kuni ta saab võrdseks 154 euroga, mis on tulumaksuvaba kõigil suurema palga saajatel. Selles ju midagi keerulist ei ole. Kunagise programmeerijana võin öelda, et ka sellise arvutiprogrammi tegemine on imelihtne, vähemalt ei tohiks see üle jõu käia. Aga küsimus on hoopis sellest vallast, et eriti sotsiaalmeedias on ka Riigikogu liikmetest reformierakondlased mitmel puhul väitnud, et see uus süsteem oleks halb seepärast, et kohalikud omavalitsused hakkaksid siis saama vähem tulumaksu. Seda väidet on nad väga jõuliselt esitanud. Kuna praegu kehtivad seadused ütlevad, et kõik sellised tulumaksusoodustustega kaasnevad kulud jäävad riigi kanda, siis küsin, kas te olete selles asjas ühele meelele jõudnud, et see ei too kohalikele omavalitsustele kahju, või on teil kavas hoopis muuta seadus KOV-ide suhtes kahjulikumaks.

Aitäh! Sellele peate ikka teie vastuse andma, kas see tekitab kohalikele omavalitsustele kahju või ei tekita. Ja ma usun, et mida selgemalt te selle välja ütlete, seda parem on. Aga selles on küll nii see saal kui ka Eesti avalikkus kindlasti üksmeelel, et katteallikaid te oma plaanile pakkunud ei ole. Seda kuulaks hea meelega, mis need võiksid olla. Ma usun, et kõigil erakondadel tuleks valimistele vastu minnes ja rahvale konkreetseid lubadusi jagades olla nii vastutustundlik, et vähemasti kõige kulukamate lubaduste taha saaks märgitud konkreetsed kohad, kust loodetakse selleks raha leida. Selge see, et kõik ei ole valmis 2019. aastaks kuluvat summat komakoha täpsusega kirja panema ja seda ei olegi vaja. Aga on vaja, et oleks kindlalt teada, kust näiteks IRL oma ettepanekutele katte leida loodab. Usun, et see on valijate jaoks väga oluline.
Nii et ma kutsun üles nii teid kui ka kõiki teisi erakondi oma plaanidele katteallikad välja pakkuma. Veel kord, sellest ideest ei ole väga palju põhjust rääkida kui ohtlikust või mitteohtlikust, see kõik on teisejärguline. Selles plaanis on õige see, et nii nagu teised erakonnad mõtlete ka teie, kuidas madalapalgaliste inimeste maksukoormust kergendada. Lihtsalt teie lahendus on erakordselt keerulise süsteemi tekitamine ja Eesti maksusüsteemi praeguste eeliste nullimine. Seda pole vaja ja te võiksite oma plaani asendada tulumaksuvaba miinimumi tõstmise ettepanekuga. Küllap mõistate ka ise, et sama efekti või suuremagi efekti saab märksa lihtsamalt.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Priit Toobal, küsimus on kultuuriminister Urve Tiidusele.

Lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Küsin ringhäälingu venekeelse kanali loomise kohta. Kava kohaselt alustab see kanal tegevust järgmise aasta teisel poolel. Eilsel rahanduskomisjoni istungil toetati Rahandusministeeriumi ettepanekut eraldada sellele kanalile järgmisel aastal 2,5 miljonit eurot, millest üks osa läheb venekeelse teleprogrammi tootmisele ja edastamisele ning teine osa ühekordseteks investeeringuteks. Paraku ei lisata seda summat ministeeriumi ettepanekul, mis ka rahanduskomisjonis toetust leidis, mitte rahvusringhäälingu baaseelarvesse, vaid see on ette nähtud ühekordse toetusena. See tähendab, et 2016. aastal võib juhtuda, et kogu venekeelse telekanali jaoks vajaminev raha tuleb leida ringhäälingu sisemistest ressurssidest. See ei ole mitte väike summa, terve aasta peale kulub ca 4 miljonit eurot. Ringhäälingunõukogu liikmena tean, et see on ringhäälingu eelarvest päris suur osa. Miks ei ole see summa baaseelarves?

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liige Priit Toobal! Ringhäälingunõukogu liikmena mõistan teie muret väga hästi. Nüüd ma natuke selgitan seda rahastamist. Tõepoolest, osa sellest eelarvest on ühekordne summa ja osa mitte. On täiesti selge, et see on järgmise aasta kevadel riigi eelarvestrateegia teema. Ma siiski võtan maha mure, et see raha tuleb edaspidi leida ringhäälingu olemasolevast eelarvest. Ma ei saa seda küll päris kinnitada, sest riigi eelarvestrateegiaga me hakkame tegelema järgmise aasta kevadel, aga iseenesest on see kokkulepe olemas. Kogu see venekeelse inforuumi edendamise teema kerkis üles alles tänavu kevadel, seepärast oleme natuke nagu hiljaks jäänud oma asjadega. Aga ringhäälingunõukogul muretseda ei maksa.

Priit Toobal.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma tänan, et teie seda kinnitate, aga teatavasti märtsis toimuvad valimised ja suure tõenäosusega valitsus vahetub. Miks ei võinud Rahandusministeerium seda raha, mis läheb järgmise aasta teises pooles vene kanali kasutusse – ma pean silmas just seda osa, mis on mõeldud programmi tootmiseks ja edastamiseks –, kohe baaseelarvesse lisada? Siis oleks ka ringhäälingunõukogul mingisugunegi kindlus. Ministeerium ja valitsus on teatanud, et tahavad selle kanaliga jätkata ka 2016. ja 2017. aastal ning hiljemgi. Praegu on teada, et antakse ühekordne toetus 2,5 miljonit eurot, aga mitte mingisugust kindlust 2016. aasta kohta ei ole. Valitsus vahetub, võib-olla mõtted muutuvad, vahest teie ei ole enam minister ja teie sõna ei maksa. Miks ei võinud panna seda 2015. aasta eelarve osana teatud reale kirja?

Ma saan aru, et see on nagu tehniline küsimus. Tegelikult oleks rahandusminister ehk saanud seda natukene paremini teha. Võib-olla on see ka minu viga, et päris niimoodi ei läinud, nagu te pakkusite. Jah, te märgite õigesti, et valimistega seoses võib muutusi tulla, see on demokraatlikus ühiskonnas loomulik. Aga praegusel juhul on need otsused ikkagi tehtud kaugema perspektiiviga. See oleks väga kardinaalne muudatus, kui otsustataks selle programmiga mitte edasi liikuda.

Priit Toobal, palun!

Lugupeetud minister, ma paraku ei saa teiega nõus olla, et see on tehniline küsimus. See on ringhäälingunõukogu jaoks üsna põhimõtteline küsimus, kas tegu on ühekordse toetusega, mis antakse selle kanali tööks järgmisel aastal, või on see osa ringhäälingu baaseelarvest. Aga minu teine täpsustav küsimus puudutab selle protsessi käiku. Teatavasti on ringhääling avalik-õiguslik juriidiline isik, mitte riigiasutus. Nüüd on juhtunud see, et valitsus on koos rahaga esitanud ringhäälingule tellimuse venekeelse kanali avamiseks. Kas te saate ministrina praegu rääkida sõltumatust avalik-õiguslikust ringhäälingust või on ringhäälingust saamas riigiasutus, kelle käest valitsus talle raha andes tellib teatud kanali? Täna on see venekeelne kanal, homme näiteks valitsust ülistav kanal. Kas ei peaks olema teistpidi? Kas ei oleks pidanud algatus tulema parlamendi kultuurikomisjonist või ringhäälingunõukogust, kes oleks Vabariigi Valitsusele ettepaneku teinud? Kas on õige, et täitevvõim tellib avalik-õigusliku juriidilise isiku käest teenust?

Suur tänu! Eelmise vastuse jätkuks selgitan lühidalt veel, et see pikem kava tehakse ikkagi järgmise aasta riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, mida alustatakse kevadel. Mis puutub teie küsimusse tellimise kohta või selle kohta, kes algatas, siis ma täpsustan, et valitsuskabineti nõupidamisel esitati Eesti Rahvusringhäälingu nägemus, kuidas võiks venekeelset inforuumi edendada. Esitati kolm varianti. Selle olid heaks kiitnud ringhäälingunõukogu, juhatus, ühiskondlik nõukoda ja ma ei tea, mis eksperdid kõik veel. Nii et tegelikult on need asjad niimoodi. Võite täiesti kindel olla, et keegi ei telli rahvusringhäälingult valitsust ülistavat kanalit. Selles võite absoluutselt kindel olla. Avalik-õiguslik televisioon ja raadio eksisteerivad meil edasi. Te olete ise selle nõukogu liige ja saate väga palju seda tööd korraldada. Ma ei tea, kas teie olete nõukogus kogenud, et keegi tellib neilt midagi. Me arendame venekeelset inforuumi, mis on üks osa Eesti lõimumisprogrammist, ning kõige parem variant on, kui tegijal ehk avalikul ringhäälingul lasub vastutus selle eest.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud minister! Eesti taasiseseisvunud vabariigi 23. aastal hakkab Eesti Televisioon tegema venekeelset programmi kohalikele venelastele. 23 aastat on meil töös olnud integratsiooniprogramm, 23 aastat on olnud erinevad keeleõppeprogrammid, mille kokkuvõtted on tavaliselt lõppenud sõnadega, et suurem osa Eesti venelastest räägib juba eesti keelt ja saab sellest väga hästi aru. Kas see tähendab seda, et 23 aasta pikkune keeleõppekava on läbi kukkunud, et me nüüd peame hakkama tegema venekeelset programmi Eesti venelastele, kes peaks olema ammu integreerunud ja rääkima meie emakeelt? See oli punkt üks. Teiseks, miks hakkab seda programmi tegema Eesti Televisioon, kes on kord juba venekeelse programmi tootmise läbi kukutanud? Eesti Televisioon 2, ETV2 pidi saama venekeelseks kanaliks. Eesti Televisiooni juhtkond kukutas selle läbi. Nüüd antakse samadele inimestele uus tellimus: tehke uus venekeelne programm! Eelmine raha on tuulde lastud.

Heimar Lenk, kogu austuse juures, aga teie aeg on läbi. Palun, Urve Tiidus!

Aitäh, härra Lenk! Ma alustan lõpust. Mingisugusest venekeelse programmi läbikukutamisest minul andmeid ei ole. Kui teil on, siis ärge hoidke neid saladuses. See, et venekeelset inforuumi edendada ja selle kaudu ka eesti keele oskust parandada, on tänapäeva ühiskonnas vägagi mõeldav samm. Eesti Rahvusringhääling on selle kohta ettepanekud teinud ja minul pole ei ministrina ega ka lihtsalt inimesena mingeid eelarvamusi võimalike arengute suhtes. Mina teen oma järeldused siis, kui mul selleks alust on, praegu mul seda ei ole.

Ene Ergma, palun!

Suur tänu! Hea minister! Kuna sa oled mulle väga sümpaatne poliitik, siis ma ei palu sul kommenteerida minu isiklikku arvamust. Tegelikult ma mõtlen, et Eesti riigil ei ole selliseid finantsvõimalusi ega ka ajusid, et tuua see suur hulk venekeelseid inimesi, kes elavad meil Vene inforuumis, üle selle uue kanali vaatajateks. Kuid mul on küsimus. Venekeelsete kanalite paketis on olemas kanal RTVi. Ma ei tea, kas sa tead seda. Tead? Ma ei hakka seletama, mis kanal see on, kuid seal on suurepärane programm nimega "Ossoboje mnenije", mida teevad koos Ehho Moskvõ ja RTVi. Mind huvitab, kui paljud meie vene elanikkonnast vaatavad seda programmi, sest see on tõeliselt Putini-vastane programm. Kas te olete selliseid uuringuid teinud?

Tänan selle küsimuse eest, Ene Ergma! Eestis monitooritakse meedia vaadatavust ja kuulatavust üsna tihedalt. See on osa lõimumiskavaga seotud tegevustest. Selle konkreetse programmi kohta on mul raske midagi öelda. Mul on kotis küll sellesisulised paberid, aga ma ei jõua neid välja otsida. Vaatan sealt hiljem hea meelega järele ja annan teile kirja teel infot. Mis puutub lühikesse repliiki, et meil ei pruugi jätkuda piisavalt kompetentseid inimesi, et teha head teleprogrammi, siis olen üsna üheselt seisukohal, et ega kompetents ei kuku taevast alla. See areneb välja siis, kui ühiskonnas tekib nõudlus ja vastavalt sellele luuakse võimalused. Kunagi ei tea, kust need ajud välja ilmuvad. Mulle meenub praegu kadunud Urmas Ott. Ei olnud tal alguses kasutada mingisugust suurt raha, aga tal oli anne köita vaatajaid, nii vene- kui eestikeelseid. Ja teda teadsid teisigi keeli rääkivad inimesed. See on telemeedia eripära. Kusagil on olemas anded, kes ootavad avastamist.

Marko Pomerants, lubatud küsimuste arv sai täis. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Kaia Iva ja küsimus on sotsiaalkaitseminister Helmen Kütile. Palun, Kaia Iva!

Kasutan kõigepealt võimalust kommenteerida tänase infotunni esimest küsimust. Peaminister oli murelik, et ei ole teada meie pakutud reformi katteallikaid. Need on juba mitu kuud üleval aadressil www.maksureform.ee, sealt on võimalik lugeda.
Aga nüüd minu küsimus lugupeetud minister Kütile. Viimastel aastatel on ka Eesti riskirühmadel olnud võimalik kasutada Euroopa toiduabitoetust. Eelmisel aastal sai sealt abi 140 000 inimest. On teada, et tänavu tegi Euroopa Liit ümberkorraldusi ja Sotsiaalministeerium võttis lahkesti selle toiduabi jaotamise kohustuse endale. Seni tegi seda Põllumajandusministeeriumi kaudu PRIA. Meieni jõudis juba mõnda aega tagasi info, et Sotsiaalministeerium ei ole selle töö korraldusliku poolega hakkama saanud ning tänavu jäävad need inimesed toiduabist ilma. Milline olukord praegu on ja miks on asi nii kaugele läinud? Tõsi, esimesed otsused tehti eelmise ministri ajal, nagu me teame.

Suur aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Tõepoolest, Sotsiaalministeerium ei võtnud seda tööd kuigi lahkelt enda peale, aga ta võttis selle vastu, sest keegi peab seda tegema. Põllumajandusministeeriumi korraldatud ja PRIA läbiviidud Euroopa Liidu toiduabi jagamisega ei oldud rahul, nõuti põhimõtete muutmist ehk selliste kriteeriumide kinnitamist, et üle Eesti jagataks toiduabi võrdsetel ja kontrollitavatel alustel, mitte iga omavalitsus ei teeks seda oma kehtestatud põhimõtete järgi. Seoses sellega on abi jaotamise üle range järelevalve. Tõepoolest, kui ma 26. märtsil sotsiaalkaitseministrina tööle asusin, oli osa tegevusi juba seljataga ja lootus oli pandud maavalitsustele, et nemad hakkavad üle Eesti selle toiduabi jagamist koordineerima. Sealt edasi pidid omavalitsused toiduabi kätte saama ja laiali jagama, aga muidugi jälle kindlate reeglite alusel.
Võtsime kohe kokku ka mittetulundusühingud, et nendega läbi rääkida. Mittetulundusühingutel oli väga selge soov, et kompetentsed ja aastaid toiduabi – mitte ainult Euroopa Liidu, vaid üldse Eestile saadetud toiduabi – jaganud organisatsioonid saaksid oma panuse anda. Toidupank, lasterikaste perede liit ja mitmed teised organisatsioonid on olnud kohalikele omavalitsustele selles töös head partnerid. Kahjuks mais saabus meile Siseministeeriumist informatsioon, et maavalitsused ei ole nõus toiduabi jagama.
Tegime tegelikult kohe alguses PRIA-le pakkumise, et PRIA jätkaks, aga juba uute kriteeriumide alusel selle abi jagamist. Praeguseks on olukord selline, et meil on välja kuulutatud hanked. Vabakondadega koostöös on läbi arutatud, mida peaks toidupakk sisaldama. Näiteks turvakodu jaoks ei ole põhjendatud panna pakki näiteks makarone, vaid hoopis midagi sellist, mida saaks kohe süüa – on see siis kuuma veega tehtav puljong või konserv. Kõik see on kooskõlastatud ja toiduabi jõuab järgmise aasta esimeses kvartalis kindlasti inimesteni. Toetame toidupanka ka rahaga. Nemad ju tegelevad toidu päästmisega, koguvad kauplustes toidukraami, mille "parim enne" tähtaeg kohe saabub, ja jagavad seda inimestele.

Vabandust, kaks minutit on täis! Aga saate kohe edasi rääkida, sest Kaia Iva küsib veel. Palun!

Aitäh! On teada, et need tingimused muutusid ju terves Euroopas. Küsimus ei ole mitte selles, et ei olda PRIA tööga rahul, vaid tingimused muutusid ja regulatsioonid tuli ümber teha. Nende regulatsioonide ümbertegemise vajadus oli ammuilma teada. Kui PRIA on valitsuse loodud asutus, siis loomulikult ei saa olla küsimust, kas PRIA tahab mõnd ülesannet täita või ei taha. Need asjad tuleb läbi rääkida ja on võimalik kohustused arukalt jagada. Praegu paraku oleme tõsiasja ees, et sel aastal toiduabi jääbki saamata. Tänavu suvel tulid uudised, et osa liikmesriike oli juba suvel jõudnud oma korrad Euroopas kinnitada ja nemad saavad selle abi ka kätte. Kuidas sellest asjast nüüd õppida? Teine küsimus on see, milline tugi inimestele siis tänavu täiendavalt tuleb. Ei saa ju öelda, et ärge sel aastal sööge, sööge järgmisel aastal topelt.

Aitäh hea küsimuse eest, hea küsija! Kindlasti ei Sotsiaalministeerium ega ka omavalitsused ei ütle, et ärge sellel aastal sööge. Meie omavalitsused on tublid olnud, ka nemad saavad võimaliku häda korral inimesi aidata, on see siis vältimatu abi või supiköökide või päevakeskuste kaudu toetamine. Praegu oleme saanud kaasata mittetulundusühinguid mitte ainult toiduabi jagamisse, vaid teatud protsent nendest summadest on suunatud ka toiduainete päästmisesse. See tegelikult tugevdab neid organisatsioone. Tõepoolest oleks Siseministeerium võinud aegsamini teada anda, et maavalitsused loobusid toiduabi korraldamisest. See oleks kindlasti andnud võimaluse see abi inimesteni siiski toimetada. Euroopa riikide seadused on väga erinevad, Eesti riigi seadustest tulenevalt võtab suure mahuga riigihangete läbiviimine oma aja. Uskuge, Sotsiaalministeeriumi ametnikud on kõigi partneritega läbi rääkides – need on mittetulundusühingud, Eesti Punane Rist, omavalitsuste esindajad nii linnade liidust kui ka maaomavalitsuste liidust – endast kõik andnud, et protsessi kiirendada. Ja see abi jõuab inimesteni, kuigi tegemist on siiski päris suure muudatusega toiduabi jagamisel.
Tõepoolest ei oldud rahul, et seda abi jagati liikmesriikides erinevalt. Ma pean väga õigeks, et seda on ühtlustatud ja on peetud silmas, et see kohalikele omavalitsustele täiendavat koormust ei tooks. Praegu täiendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit ehk STAR-i ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal pole vaja muud teha kui selles ainult linnukesi märkida, kui ta toimetuleku- või toiduabi vajamist vormistab. Nimekirjad saadakse Sotsiaalministeeriumist. Sellel perioodil on muuseas lisanõue, et ka abivajaja rahvus tuleb märkida. Seda teeb Sotsiaalministeerium, kohalikud omavalitsused selle näol lisatööd ei saa.

Kaia Iva, palun!

Seda on muidugi hämmastav kuulda, et Siseministeerium, kelle haldusalas meil maavalitsused on, annab valitsuse tasandil signaali, et maavalitsused keelduvad abi korraldamast, kuigi see oleks kiireima tulemuse andnud. See annab aga põhjust esitada arupärimine siseministrile.
Ent nüüd küsimus, millele võib teil olla mõnevõrra raske vastata. Aga kindlasti olete ministrina kursis selle abi suurusega, mis oli enne. Te olete ka ise öelnud ühes avalikus esinemises, kellele see toetus võiks minna. Eraldi sihtgrupina ei ole nimetatud näiteks lasterikkaid peresid. Kas asi on selles, et seda raha on juba vähem? Teatavasti oleks Sotsiaalministeeriumil olnud võimalik taotleda toiduabi jaoks suuremat summat, aga ministeerium ei teinud seda. Mis selle põhjus oli? Kas seda summat peeti piisavaks ja sihtgruppi on kavas vähendada?

Suur aitäh teile küsimuse eest! See ei vasta tõele, võrreldes eelmise perioodiga ei ole abisumma vähenenud. Tegelikult see summa, mis Euroopa Liidust pakuti, oli väiksem ja sellele taotleti lisa. Mis puutub sihtgruppi, siis lasterikkus peres ei tähenda tingimata toimetulekuraskusi ja vaesusriski. Tegelikult on lastega perede puhul, on need siis üksikvanemad või lasterikkad pered, toiduabi kriteeriumiks see, et nende sissetulek on nii väike, et nad saavad toimetulekutoetust. Lastega pere toimetuleku piir tõuseb 72 euro pealt järgmisel aastal 90 euroni ning kõik pered, kes vastavad sellele kriteeriumile, selle abi ka saavad. Ja sotsiaaltöötajad ei pea asjaomaseid arvutusi käsitsi tegema, seda teeb arvutiprogramm. Koostöös partneritega sai sinna nimekirja lisatud ka varjupaigas olevad inimesed. Nende puhul ei mängi rolli toimetulekupiir, vaid ükskõik millise Eesti öömaja kasutamine. Need inimesed on tihti ilma sissekirjutuseta, liiguvad ringi, aga kindlasti peaksid nad toiduabi saama.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud minister! Mul on väga hea meel, et tulevast aastast suurendab valitsuskoalitsioon pere esimese ja teise lapse toetuse 45 euroni kuus ja iga järgmise lapse toetuse 100 euroni kuus, samuti kasvab vajaduspõhine peretoetus. Kuid mitte kõigil lastel pole õnn kasvada kodus, kus on ema ja isa. Ma tean, et te olete ministeeriumis teinud kõik selleks, et niisugustel lastel oleks võimalik kasvada vähemalt hooldusperes. Kas ka hooldusperede olukord paraneb, et nad saaksid võtta rohkem lapsi enda juurde, et need teaksid, mis on päris peres kasvamine?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, järgmisel aastal suureneb ka hooldusperedes ja peredes eestkostel kasvavate laste nn pearaha. 2008. aastast on see olnud 191,80 eurot, alates uuest aastast on kasv 25% ehk summani 240 eurot. Lapsi, kes kasvavad peres selliste lepingute alusel, on Eestis 2000. Tõusevad ka asenduskodus olevate laste pearaha ja töötajate palk. Lapsetoetus kasvab esimese ja teise lapse puhul 45 euroni. Tartu Ülikooli juures tegutseva RAKE uuringu põhjal on järeldatud, et arvestades vanemateta laste erivajadusi, läheb nende minimaalseks toimetulekuks vaja 280–285 eurot kuus. Kui hoolduspere pearaha lapse kohta on 240 eurot, siis see raha ja suurem lapsetoetus kokku tagavadki vajaliku summa olemasolu. 

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Kuna teema on sotsiaalkaitse, siis ma küsin selleteemalise küsimuse. Ma olen viimasel ajal palju Kagu-Eestis ringi käinud. Seal on lood nii, et väga paljud inimesed saavad aru, et kõik need viimased sotsiaalkaitse valdkonna seadused, mis Riigikogus on vastu võetud, peaksid leevendama nende inimeste olukorda, kes vajavad abi. Samas levitavad paljud inimesed, kes peaksid seda teemat valdama, vastupidist informatsiooni: kõik need seadused justkui halvendavad inimeste olukorda. Kuidas teie ministrina arvate, kas inimestel puudub tõene informatsioon? Kas saate täna veel kord selgitada, mis ikkagi muutub nende seadustega paremaks? Infoväli, mis on Kagu-Eestis olemas, on väga vastandlikke arvamusi täis.

Suur aitäh küsimuse eest, ma teen seda suurima heameelega! Siin oli juba jutuks lapsetoetuse kasv – kümme aastat oli see 19,18 eurot esimese ja teise lapse puhul, nüüd suureneb see 45 euroni, kolmanda ja iga järgmise lapse puhul hakkab universaalne igakuuline lapsetoetus olema 100 eurot. Oluline on seegi, et tõesti kasvab ka vajaduspõhine peretoetus, mis ühe lapse korral on seni olnud 9,59 eurot, aga hakkab olema 45 eurot. Ning kui on kaks või enam last, siis lisandub koguni 90 eurot perele juurde. Kõik see kindlasti kergendab lastega perede toimetulekut.
Laste vaesus on tänavu EAPN-i ja üldse kogu Euroopa teema. Toimetulekutoetuse arvestamisel võrdsustatakse lapsed 1. jaanuarist 2015 pere esimese liikmega ehk siis toetus lapsele saab olema 72 euro asemel 90 eurot. Kui isa või ema kasvatab üksi kolme last, siis seni maksti esimesele pereliikmele toetust 90 eurot, igale järgmisele aga 72 eurot. Kolm last said summa, mis võrdub 3 x 72 eurot. Uuest aastast on säärase pere toetus 4 x 90 eurot, mis kindlasti kergendab toimetulekut.
Eakate inimeste pension tõuseb 1. aprillist 5,9%. Aga pensionitõusust olulisemaks tuleb pidada seda, et tulumaksuvaba alammäär kasvab 374 euroni ehk Eesti keskmine pension on tulumaksuvaba. Kuigi see pole Sotsiaalministeeriumi rida, toon esile ka selle, et 22 000 gümnaasiumis õppivat noort hakkab saama tasuta koolitoitu. Õigemini tuleb 1.–12. klassini ette nähtud 78 sendile juurde maksta, aga ikkagi annab ka 22 000 gümnaasiumiõpilasele ette nähtud toiduraha võimaluse kogu koolitoidureform lõpuni viia.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Andres Herkel ja küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Andres Herkel, palun!

Austatud peaminister! Te olete üpris teravalt kritiseerinud Tallinna Televisiooni ja nimetanud selle ülalpidamist maksumaksja raha väärkasutuseks, milles ma teiega täiesti nõustun. Aga kui te mõistate hukka avaliku ressursi kuritarvitamise ühel tasandil, siis on loogiline, et te mõistate selle hukka teiselgi tasandil. Siit ka minu küsimus. Kuidas te suhtute fakti, et Eestis eraldatakse maksumaksja raha erakondadele mahus, mis SKT suurust arvestades ületab mitmekordselt protsendi, mis on Euroopa riikides tavaline praktika, ning peale selle annab parlamendis juba esindatud erakondadele põhjendamatult ebaproportsionaalse konkurentsieelise? Miks te peaministrina ei ole astunud samme, mis peataks sellise poliitilisele omakasule suunatud riigivarguse? Küsin seda kas või tuleva aasta riigieelarve kontekstis, selle 2–3 miljonit eurot saaks kindlasti kasutada märksa otstarbekamalt.

Nagu te hästi teate, ei ole erakondade rahastamise süsteem välja töötatud viimase kaheksa kuu jooksul, kui on olnud ametis minu juhitav valitsus. Küll aga oleme sellesse süsteemi teinud muudatusi, mis teatud määral parandavad nende parteide seisu, kes jäävad Riigikogust välja. Neil tekib võimalus saada senisest suuremat toetust, kui nad künnist ei ületa. Kui nad saavad 2–3% häältest, siis on riigieelarve eraldis nende jaoks tulevikus 30 000 eurot aastas, kui 3–4% häältest, siis jäävad nad Riigikogust välja, aga saavad toetust 60 000 eurot aastas. Napilt künnise alla jääv erakond, kellele antakse 4–5% häältest, võib tulevikus toetust saada 100 000 eurot aastas. Ma usun, et teatud määral see võrdsustab olukorda ja muudab uute tulijate võimalused paremaks. Peale nende konkreetsete sammude oleme teinud veel mitu konkurentsi suurendavat muudatust Riigikogus. Arvestades, et parlamendis on kõikidel erakondadel omad huvid, on minu meelest väga positiivne, et Riigikogu on teinud kitsaste erakonnahuvide vastaselt konkurentsi suurendavaid otsuseid. Arvan nende hulka kindlasti erakonna registreerimiseks nõutavate liikmete arvu vähendamise kui ka mitmed muud otsused, mis on tehtud. Usun, et me oleme liikunud õiges suunas.

Andres Herkel, palun!

Austatud peaminister! Te lugesite ette asju, mida me kõik teame. Te ei kommenteerinud seda, miks eraldatakse Eestis seda raha äärmiselt palju. Te olete siiski praegu peaminister ja see ei puutu asjasse, et süsteemi juurutas meil kunagi Urmas Reinsalu. Te olete öelnud, et Eestis on palju olulisemaid riigikaitsega seotud küsimusi kui teie hiljutine reklaam Ämaris. Nõus, kuid selle mööndusega, et teie reklaam sai erakordse tähenduse samuti avaliku ressursi kuritarvitusena, mis tekitas ebavõrdse konkurentsi olukorra. Öelge palun, millal me pääseme välja sellest Orwelli maailmast, kus ühed on võrdsed, teised aga veel võrdsemad! Ja mis samme tuleks astuda selleks, et tagada Eestis vaba poliitiline konkurents? Juhin tähelepanu, et uutele erakondadele ei eraldata mitte kuskilt mitte mingit raha. Ja palun ärge öelge, et lasite ühe parlamendivälise erakonna esindaja oma kabinetti poose võtma!

Ma ei plaaninud seda öelda, aga kuna te seda meelde tuletasite, siis võib ka sellest rääkida. Minu käest küsis üks ajakirjanik, et kui mõne erakonna esimees sooviks minu käsutuses olevas Eesti peaministri kabinetis teha oma reklaamklippi, kas ma siis laseksin. Mina ütlesin, et laseksin küll, mina takistusi ei teeks. Seda võimalust on juba EKRE juht kasutanud ja kui soovijaid tuleb veel, siis küllap leiame ka neile selle võimaluse. Kui see Riigikantselei tööd ei sega, siis mina mingit takistust ei näe.
Mis puutub sellesse minu tehtud reklaami, siis selles on avaliku ressursina kasutatud ka näiteks kiirabiautot. See on tehtud igati korrektselt ja kiirabiautot on täpselt samamoodi võimalik kõikidel teistelgi näidata. Ma tean, et teised erakonnad on filminud ka haiglates ja mitmel pool mujal. Väga oluline on see, et luba reklaamiks küsiti, ja see luba ka anti. Ma ei ole seda varem välja öelnud ja ma ei pea seda vajalikuks rõhutada, aga mina isiklikult ei pea tegelikult õigeks, et teistele erakondadele ei ole see lubatud. Minu meelest peaks olema kõigil ühtemoodi võimalused. Seda, et teisi erakondi Ämarisse mitte lubada, ei ole mina otsustanud. Aga ma aktsepteerin seda otsust. Ma aktsepteerin, et sellel inimesel, kes selle otsuse tegi, on pädevus seda teha, ja olgu siis nii.
Kui tulla tagasi erakondade riigieelarvest toetamise juurde, siis tuleb nentida, et eks sellel oli oma algpõhjus, miks kogu süsteem aastaid tagasi niisugusena tehti. Üks põhjus oli minu teada soov vähendada erakondade sõltuvust sponsoritest. Riigieelarvelise toetamise kaudu saab seda sõltuvust kindlasti vähendada.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra peaminister! Te olete päris hästi omandanud oskuse küsimuse olemusest kõrvale põigelda. Kuid ma proovin veel kord. Kuidas te kommenteerite tõika, et väga suure liikmeskonnaga erakondade puhul, kaasa arvatud Reformierakond, moodustavad liikmemaksud natuke enam kui 1% kõigist sissetulekutest ja 80% või isegi üle selle võetakse riigieelarvest, aga väikse liikmeskonnaga uute erakondade puhul on liikmemaksu osakaal 50% või läheneb sellele? Kus on siin see võrdsus? Ning kuidas seletate, et ühtede erakondade kandidaadid maksavad eelolevatel valimistel kautsjoni omast taskust, teiste erakondade esindajad võtavad selle raha lihtsalt riigieelarvest?

Kõik erakonnad peavad ühteviisi oma eelarvest võtma selle raha, mis läheb nii kautsjoniteks kui ka kampaaniaks. Tuleb möönda, et suurema riigieelarvelise toetuse saamiseks peab erakond nii kehtiva korra järgi kui ka tulevikus saama valijate toetuse, valijate usalduse ja esindatuse parlamendis. Nii on see olnud. Ma ütlen veel kord, mina ei olnud selle süsteemi väljatöötamise juures ja ma ei tea kõiki selle tagamaid. Seda on natuke kohatu minu käest küsida.
Aga kui ma sellele teie küsimusele vastamiseks ette valmistasin, siis uurisin, kuidas on lood teistes Euroopa Liidu riikides. Süsteemid on Eesti omaga päris sarnased, tuleb öelda. On küll nüansilised erinevused. Mõnes riigis on häälte arvu kohta konkreetne summa eraldatud, näiteks Saksamaal ja Portugalis. Mõnes riigis, näiteks Soomes, vastab eraldatav summa parlamendivalimistel kogutud häältele. Soomes on kogutoetus erakondadele 8–9 korda suurem kui Eestis. Aga Soome on ka jõukam riik ja seal on rohkem elanikke, nii et ma usun, et proportsioon on elatustaset ja riigi suurust arvestades enam-vähem sama. On ka mitmeid riike, kus on väga huvitavaid erisusi. Näiteks Rootsis on osa tegevustoetusest sõltuvuses sellest, kas partei kuulub valitsusse või mitte. Ja nii uskumatu, kui see ka pole – meile võib see tunduda uskumatuna, aga küllap on selleks oma põhjus –, Rootsis saab valitsusse kuuluv erakond automaatselt suuremat toetust iga konkreetse mandaadi kohta jne. Süsteeme on erinevaid, aga üldpõhimõtted on kõigil riikidel minu hinnangul päris sarnased.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Valeri Korb, küsimus on peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Lugupeetud härra peaminister! Kaks päeva tagasi saime teada, et Viru Keemia Grupi juhatus võttis vastu otsuse, et sulgeb osa ettevõttest. Seoses sellega võib juhtuda, et 200 inimest jääb ilma tööta. Kui asi oleks ettevõttes, mille töötulemused pole nii head nagu Viru Keemia Grupis, siis ei oleks võib-olla küsimust, aga me mäletame, et Viru Keemia Grupile andis meie president veel mõni aasta tagasi üle diplomi, kus oli must valgel kirjas: "Eesti parimale ettevõtjale". Tahakski teilt kuulda, härra peaminister, mis Viru Keemia Grupis toimub.

Viru Keemia Grupp on Eestis kahtlemata väga oluline ettevõte, ja seda mitte ainult Ida-Virumaa kontekstis, vaid kogu Eesti kontekstis. On väga vähe ettevõtteid, kes on kümne aasta jooksul investeerinud nii suuri summasid tootmise arendamiseks ja töökohtade loomiseks, samuti keskkonnahoiuks. See on kindlasti muljet avaldav ja see on suur asi, mis Viru Keemia Grupis on suudetud ellu viia. Loomulikult on see kahetsusväärne, et naftahindade languse tõttu muutub Viru Keemia Grupi vanemat tüüpi ehk Kiviteri tehnoloogial põhinevate tehaste toodang konkurentsivõimetuks. Nafta säärase hinna juures ei ole võimalik neid kahte tehast töös hoida, ei ole võimalik toodangult kasumit teenida ja nii ongi, et ligikaudu 100 inimest, nagu on viimastest uudistest kuulda olnud, ei saa oma tööd jätkata. Loomulikult on see probleem, pole mingit kahtlust. Ma saan aru, et osalt leevendab probleemi Viru Keemia Grupi enda investeering juba kolmandasse Petroter-tüüpi tehasesse, mis on moodsam. Nii palju kui mina olen sellest tootmisspetsiifikast aru saanud, on too tehnoloogia nõnda palju efektiivsem, et Petroter-tüüpi tehast on võimalik kasumlikuna hoida ka madalama naftahinna korral. Aga jah, tuleb möönda, et nafta hinna väga kiire langemine on Viru Keemia Grupile probleeme valmistanud, ning loomulikult on see probleem mitte ainult Ida-Virumaa jaoks, vaid kogu Eesti jaoks.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Teatavasti kogu selles loos on ju konks selles, et peale nafta maailmaturuhinna on asi ka põlevkiviressursi jaotuses. Mis on teie kui peaministri soovitus värskele keskkonnaministrile, Iisaku juurtega Mati Raidmale? Meil on ühelt poolt kaevandamismahtu 20 miljonit tonni aastas, 15 miljonit kasutatakse. On üks ettevõte, kellel ainsana on probleemid, ja on teine ettevõte riigi omandis, kellel kivi jätkub. Kas te näete mingisugust teed, kuidas luua võimalusi kõigile ettevõtetele, et nad saaksid vähemasti põlevkivi kui ressurssi kasutades üksteisega võrdselt konkureerida?

See on väga õige küsimus. Me muidugi mõistame, et nafta hinna küsimust me ei lahenda. Aga teie nimetatu on paralleelne probleem, mida VKG ise on välja toonud ka varem. Kui mina Viru Keemia Grupi ettevõtet külastasin, siis nad nentisid samuti, et nafta hinna mõjutamiseks Eestil hoovad puuduvad. Aga see on konkreetne teema, mida saaks käsitleda küll. Kaevandusmahtude kokkulepe, kui ma õigesti mäletan, kehtib umbes 2008. aastast ehk on päris kaua jõus olnud. Tõepoolest, praegune seis on selline, et limiit on ära jagatud nii, et Viru Keemia Grupp ei saa kaevandada nii palju, kui nende soov oleks. Sisseostetav kivi on nende jaoks kallim, kui nende enda kaevandatav kivi oleks. Mida siis ette võtta? Mäletan, et kui me panime koalitsioonileppesse üsna üldsõnaliselt kirja, et peaks kaaluma, kuidas põlevkivi jaotada või kuidas eristada põlevkivi kui ressurssi tootmisest, siis isegi seda kaalumise mõtet rünnati väga jõuliselt kui Eesti Energia lõhkumist. Ma küll ei usu, et ükski analüüs midagi automaatselt lõhuks, aga toona reageerisid meie poliitilised oponendid väga jõuliselt.
Mis saaks praegu lahendus olla? Üks võimalus on ikkagi kaaluda, kas põlevkiviressurss, mis on riigi omandis, peaks kuidagi eraldi olema. Seda võib ju arutada, see ei tohiks olla tabuteema. Aga ma usun, et kiirem lahendus oleks see, kui Konkurentsiamet võtaks seisukoha, kas praegune olukord on kooskõlas seadustega ja korrektne. Kui nad suudavad seda teha, siis see vahest lahendaks probleemi mingil määral.

Valeri Korb saab võimaluse veel üheks küsimuseks ja peaminister ainult üheks vastuseks. Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Me teame, et Eesti Energia pakub oma ettevõttele põlevkivi hinnaga 12 eurot, Viru Keemia Grupile 35 eurot. Kuidas te seda vahet kommenteerite? Kas te mõtlete, et see on õige positsioon praeguses seisus?

Küllap te mõistate, et seda hinda ei kujundata valitsuse tasemel, aga eks küsimusi on see tekitanud ka minus. Sellepärast ma ütlesingi, et ma näen võimalust, et Konkurentsiamet võtaks seisukoha, kas kontsernisiseselt ühe hinnaga müües ja väljapoole teise hinnaga müües käitutakse korrektselt. Ma ei taha kindlasti olla see inimene, kes riigile kuuluvale ettevõttele peaministrina ette kirjutab, mismoodi nad tegutsema peavad. Selleks on ettevõttel oma juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Usun, et sedakaudu peaksid ka võimalikud juhised tulema. Ettevõtte uus juht on avalikult välja öelnud, et nad on valmis selle hinna üle läbi rääkima. Usun, et ka nemad ei ole huvitatud sellest, et Viru Keemia Grupi toodang väheneks. Viru Keemia Grupp on küll õlitootmises Eesti Energia konkurent, aga samas on ta ka Eesti Energia klient, tarbides seda põlevkivi, mida Eesti Energia kaevandab. Loodetavasti on Eesti Energia huvitatud sellest, et Viru Keemia Grupi hea käekäik tagada. See on regiooni majanduse ja kogu Eesti majanduse huvides.

Infotund on lõppenud. Vabandust, Marika Tuus-Laul ja Inara Luigas, aga meie infotunni aeg on läbi! Täname valitsusliikmeid!