Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Korb!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel esitan arupärimise haridus- ja teadusministrile. Mitte väga kaua aega tagasi tehti koolides audit, mille tulemusena valmis raport vene õppekeelt kasutavate gümnaasiumide õppetöö tulemuslikkuse kohta eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekul. Raporti koostanud töörühma eesmärk oli anda ülevaade eestikeelsele aineõppele ülemineku hetkeseisust ja tulevikuprobleemidest. Raporti järeldustes seisab, et koolide üleminekul eestikeelsele gümnaasiumiõppele on sageli tegemist vaid formaalse saavutusega, mille seos eesti keele oskuse paremaks muutumisega on küsitav. Lisaks ei arva ei õpetajad ega õpilased, et üleminek osaliselt eestikeelsele aineõppele parandab gümnaasiumilõpetajate riigikeeleoskust. Teadmiste omandamise kvaliteeti ei seostata mitte õppekeelega, vaid üldise õppeedukusega koolis. Raportis on ära toodud tõsised puudujäägid, mis on ilmnenud eestikeelsele õppele üleminekul vene koolides. Palju räägitakse sellest, et üleminek eestikeelsele õppele on pigem formaalse kui sisulise iseloomuga. Soovime ministri käest teada saada, mis põhjusel on reformi sisulised eesmärgid jäänud täitmata ja mida kavatseb ministeerium tulevikus ette võtta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise haridus- ja teadusministrile. Selle teema on noorsootöö. Nimelt andis Riigikogu Keskerakonna fraktsioon 2011. aasta 9. mail menetlusse noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille number on 38 SE. See on läbi teinud esimese lugemise ja on pärast seda seniajani kuskil kastis vedelenud. Eelnõu eesmärk oli vabastada tööandjad sotsiaalmaksu tasumisest õpilasmalevas töötavate noorte palkadelt. Me oleme seda teemat endise haridusministriga arutanud ja meid huvitab, mida arvab sellest teemast praegune minister. Aitäh!

Aitäh! Rohkem eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaadile viivitamatult.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 ja puudub 18 Riigikogu liiget.

Me asume tänase päevakorrapunkti käsitlemise juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 701 kolmas lugemine. Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Palun, Urmas Reinsalu! Härra Reinsalu soovib kaheksa minutit rääkida. Hea saal, palun oleme natuke vaiksemalt!

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon toetab selle seaduseelnõu menetlemist ja me anname sellele oma poolthääle. Kuid on üks asjaolu, mis oli väga tõsisel arutelul põhiseaduskomisjonis ja mida ma pean otstarbekaks meie fraktsiooni nimel ära märkida. See eelnõu oma esialgsel kujul sisaldas mitmeid tehnilisi sätteid, mis toovad kaasa piiriprotseduuride leevendamise. See on igati otstarbekas ja tehniliselt vajalik asi, mis tuleb ära teha. Siseministeeriumi ettepanekul kerkis esile küsimus, et me peaksime õiguslikult selgemalt kindlaks määrama ajutise kontrolljoone kulgemise juriidilise aluse. Kehtivas riigipiiri seaduses on sel tundlikul teemal, riigipiiri teemal, toona kirja pandud poliitiline kompromiss ehk see, et on kindlaks määramata, kes ajutise kontrolljoone täpsustab. Teatavasti on ajutise kontrolljoone kulgemise õiguslik alus praegu paika pandud piirivalveameti kunagise peadirektori Roland Peetsi käskkirjaga.
Piirirajatiste ehitamise tõttu ja ka vaidluste tõttu eraomanikega on valitsuse esindajad esitanud argumendi, et oleks otstarbekohane, selleks et vältida võimalikke õiguslikke vaidlusi kolmandate isikutega, kui riik määraks selgema seadusliku aluse sellele, mäherdusel moel ajutine kontrolljoon paika pannakse. Õiguslikke vaidlusi pole 20 aastat jooksul ilmnenud, nüüd neile aga osutati. Kui need vaidlused on olemas, siis tuleb parlamendil kindlasti reageerida. Lahendus, mida pakuti ja mis on veidike muudetud kujul jõudnud ka seadusesse, on see, et ajutise kontrolljoone paneb paika valitsus lihtmandaadi alusel. Lihtmandaadi alusel ajutise kontrolljoone paikapanemist põhiseaduskomisjon ei toetanud, seda põhimõtet pisut muudeti. Tekkis kaks põhimõtteliselt erinevat käsitlust. Osa poliitilisi jõude toetas seda, et ajutise kontrolljoone kulgemine tuleks paika panna riigipiiri seaduse lisas. Koalitsiooni esindajad asusid aga seisukohale, et see peaks olema Vabariigi Valitsuse pädevuses, valitsus saab üldise delegatsiooninormi ja lähtub kontrolljoone paikapanemisel sellest.
Vaevalt et lähemas tulevikus ükski valitsus soovib seda pädevust kuritarvitada. Me oleme selles kindlad. Selge on see – ma pean oluliseks rõhutada seda parlamendi kõnetoolis –, et rääkides põhiseaduskomisjoni arusaamast sellest, kuidas kontrolljoon kulgeb nii praegu kui ka tulevikus, me kõneleme kehtivast kontrolljoonest, mitte mingist hüpoteetilisest või täiendavast pädevusest, mis parlamendile peaks tekkima. Isamaa ja Res Publica Liidu arvates oleks olnud otstarbekam, kui kontrolljoone n-ö koordinaadistik oleks olnud riigipiiri seaduse lisas, koalitsiooni esindajad aga leidsid, et see ei ole otstarbekas ja see pädevus tuleb anda valitsusele.
On oluline rõhutada, et kui me hääletame selle seaduse poolt, siis me lähtume selgest ja ühemõttelisest seisukohast, mida väljendasid Vabariigi Valitsuse esindajad enamushäältega oma õiguslikku konstruktsiooni heaks kiites, et ajutine kontrolljoon kulgeb kuni piirilepingu jõusse astumiseni täpselt seal, kus ta praegu füüsiliselt kulgeb, seal ei toimu sentimeetritki ruumilisi muutusi. Järelikult saab valitsusel olla üksnes pädevus kiita heaks see kontrolljoon, mis on kindlaks määratud piirivalveameti kunagise peadirektori Roland Peetsi käskkirjaga.
Me oleksime võinud nii olulise küsimuse, nagu seda on selle ruumi kindlaksmääramine, kus Eesti Vabariik oma faktilist võimu teostab, kindlaks määrata seaduse lisa tasemel. Kui koalitsioon otsustas, et seda tuleb teha, andes ülddelegatsiooninormi Vabariigi Valitsusele, siis me toetame seda seadust teadmisega, et parlament annab täna heakskiidu üksnes sellele, et Vabariigi Valitsus fikseerib olemasoleva kontrolljoone. Valitsus on taotlenud mandaati, selleks et see oleks fikseeritud, et vältida võimalikke hüpoteetilisi vaidlusi kolmandate isikutega. Aitäh teile!

Aitäh! Peaaegu kolm minutit jäi üle. Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me asume lõpphääletuse juurde, sest juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Kas Kalev Kotkas soovib kohapealt repliiki esitada? Kas soovite tulla siia kõnelema? Ei. Kas soovite sõna võtta? Ei.

Tänan, ei soovi! Puldiga on väike probleem.

Pult on aktiivseks muutunud. Me valmistume hääletamiseks.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse, tolliseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 701. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Head kolleegid, meie päevakord on ammendatud. Soovin kõigile toredat päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.14.