Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kuuenda töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Sel juhul teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Me läheme tänase päevakorra juurde. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 699 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Palun, Rein Lang!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma ei kavatse teid kaua kinni pidada. On äraütlemata hea meel, et kuus aastat tagasi väljakäidud idee saab lõpuks teoks. Reformierakonna nimel tahan öelda, et tegemist on väga hea eelnõuga ja me toetame seda igati. Kindlasti näeme ka lähitulevikus kriitikuid, kes ühel või teisel moel ütlevad, et see süsteem logiseb siit ja logiseb sealt, et kuidas me ikka pakume e-residentsust inimestele, kellel ei ole Eestiga mingisugust seost. Kõigile nendele kriitikutele ma tahan siit Riigikogu kõnetoolist juba ette vastata: tegemist on maailmas üsna ainulaadse asjaga ja üle hulga aja on mul Riigikogu liikmena väga hea meel hääletada muudatuse poolt, mis on epohhi loov, millel on potentsiaal saada rahvusvahelist tähelepanu ja sellega Eesti asja edasi viia. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu soovib kohapealt kõnelda.

Aitäh! See on väga hea seaduseelnõu. IRL-i fraktsioon kutsub samuti üles selle poolt hääletama! Ajame koos Eesti asja edasi!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 699 lõpphääletus. Valmistume lõpphääletuseks.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 699. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud, ja seda harukordse üksmeelega.

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 698 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu juhataja! Minul on au täna teile ette kanda Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 698. Eelnõu eesmärk on esiteks luua selge ja arusaadav regulatsioon kohtuniku osalise tööajaga töötamiseks. Teisalt on eesmärk tõhustada kohtunikueksamikomisjoni tegutsemist koosseisu töökoormuse ühtlustamise ja komisjoni volituste kestvuse muutmise abil. Täiendavalt on eelnõus muudatused, mis käsitlevad kohtunikuametist omal soovil lahkumist, kohtu kodukorra kehtestamist ning lisatasusid. Muudatused tingib eeskätt asjaolu, et praegu puudub kohtunikul osalise tööajaga töötamise võimalus. Kohtute seaduse kohaselt on vaid kohtu esimehel võimalik vähendada oma töökoormust õigusemõistmisel, ja seda esimehe ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Osalise tööajaga töötamise võimaluse loomine kohtunikele aitab kaasa kohtunike suure töökoormuse vähendamisele, kohtuasjade kiiremale lahendamisele ning menetlusaegade lühenemisele, mis toob lõppkokkuvõttes kaasa menetlusosaliste suurema rahulolu.
Kavandatava muudatusega luuakse kohtunikele võimalus töötada osalise töökoormusega. Seda ei võimaldata siiski piiramatult, vaid üksnes siis, kui kohtunikul on õigus olla lapsehoolduspuhkusel ehk kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, ning kui kohtunikul on tuvastatud osaline töövõime ja tal ei ole võimalik terviseseisundi tõttu täistööajaga töötada. Eelnimetatud juhtudel tuleb kohtuniku taotlus rahuldada ja nii saab ta automaatselt õiguse töökoormust vähendada. Kui aga kohtunik soovib töötada osalise koormusega mõnel muul põhjusel – näiteks õpingute jätkamine doktoriõppes, vanema hooldamise vajadus või pikaajaline enesetäiendamine välismaal –, siis ei ole see aluseks kohtuniku töökoormuse automaatsele vähendamisele. Niisugusel juhul võib kohtunik taotleda töökoormuse vähendamist kuni üheks aastaks ning taotluse rahuldamise üle otsustab kohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse. Eraldi tuleb esile tõsta asjaolu, et osalise töökoormusega töötamisel vähendatakse proportsionaalselt kohtuniku töökoormusega ka tema ametipalka.
Teiseks kavandatakse eelnõuga suurendada kohtunikueksamikomisjoni koosseisu ning volitatakse komisjoni esimeest määrama konkreetne koosseis komisjoni liikmete hulgast igaks istungiks või temaatiliselt. Samuti on eelnõus kirjas, et lühendatakse kohtunikueksamikomisjoni koosseisu volituste aega praeguse viie aasta asemel kolme aastani. Kohtunikueksamikomisjon on üks enim koormatud kohtusüsteemi omavalitsuse organeid. Viimaste aastate statistika järgi peab komisjon aasta jooksul 9–14 istungit. Istungitevahelisel perioodil hindavad komisjoni liikmed kohtunikueksami kirjalikke töid ja samuti kohtunikukandidaadiks kandideerijate kirjalikke töid.
Komisjoni liikmed täidavad komisjoni ülesandeid oma põhitöö kõrvalt, mistõttu võib olla raske kohtuniku põhitööülesandeid õigel ajal ja kvaliteetselt täita. Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on komisjoni liikmete koormust vähendada, lühendades komisjoni volituste aega ja suurendades komisjoni koosseisu, andes sel moel võimaluse moodustada komisjoni liikmetest ka erinevaid koosseise. Muudatuste tulemusel väheneb ja ühtlustub kohtunikueksamikomisjoni liikmete koormus ning seeläbi suureneb kohtunike motivatsioon osaleda kohtusüsteemi omavalitsusorganite töös.
Kavandatud on ka muudatused seoses kohtuniku lisatasuga kohtu esimehe ülesannete täitmisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt makstakse esimese ja teise astme kohtu esimehele kohtu esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 15% tema ametipalgast juhul, kui kohtunike arv kohtus on kuni 14, ja 25% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 15. Seega on kohtu esimehe ülesannete täitmise eest makstav lisatasu suurus sama, sõltumata sellest, kas kohtus töötab 15 kohtunikku või näiteks 66 kohtunikku. Kohtu esimehe vastutusalas on õigusemõistmise korrakohane toimumine kohtus. Õigusemõistmise korrakohane toimumine on üks riigi põhiülesandeid, mille tagamine on kohtute seaduse kohaselt kohtu esimehe ülesanne. Kehtiv lisatasu määr ei arvesta praegu kohtu esimehe vastutust ning tööd korrakohase õigusemõistmise tagamisel, need asjad on vaja kooskõlla viia. Suurema kohtunike ja ametnike arvuga kohtu esimehele makstav lisatasu on mõeldud igapäevase suure töökoormuse kompenseerimiseks. Muudatusega antakse võimalus maksta kohtunikule kohtu esimehe ülesannete täitmise eest lisatasu 35% tema ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 30, ja 45% ametipalgast, kui kohtunike arv kohtus on vähemalt 45. Selle tulemusel suureneks praktikas kahe kohtu esimehe lisatasu, mis viidaks kooskõlla kohtunike arvuga kohtus ja kohtu esimehe vastutusega kohtu juhtimisel.
Eelnõuga pannakse kohtunikule lisakohustus teatada omal soovil kohtunikuametist lahkumisest ette vähemalt kuus kuud. Muudatus on vajalik, et tagada kohtukorralduse sujuvus. Praegu kohtunikuametist lahkumise etteteatamise tähtaega seaduses ei ole.
Viimasena tuleb esile tõsta muudatust kohtu kodukorra kehtestamisel. Edaspidi ei ole kodukorra kehtestamisel vaja kohtute haldamise nõukoja nõusolekut. Lähtudes kohtuasutuste enesekorraldusõigusest ja pidades silmas seda, et Riigikohus tegutseb ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna, ei ole mõistlik nõuda kohtute kodukordade kehtestamisel heakskiitu kohtuväliselt organilt ehk kohtute haldamise nõukojalt. Tänan teid tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, justiitsminister! Palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Proua juhataja! Head kolleegid! Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 698 esimese lugemise arutelu toimus komisjonis 6. oktoobril s.a. Kohal olid justiitsminister härra Anvelt ja Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Maret Saanküll. Härra Anvelt tutvustas eelnõu sisu ja eesmärke, mida siinkohal üle rääkida ei ole tarvidust, ta selgitas seda just praegu. Siinkõneleja oli nõus väitega, et osalise tööaja kehtestamine oleks äärmiselt ratsionaalne ja mõistlik ning vastaks tegelikele vajadustele, ja küsis, kuidas kohtunikud on seni üldse hakkama saanud. Maret Saanküll selgitas, et praegu on alla kolmeaastast last kasvataval kohtunikul ainult valida, kas töötada täiskohaga või üldse mitte töötada, ja sellist kolmeks aastaks ette nähtud lahendust ei saa kuidagi mõistlikuks pidada. Arutasime sedagi, et me peame tegema eraldi sellekohase paranduse ka kohtunikke käsitlevasse eriseadusse – tolles eriseaduses niisugust regulatsiooni paraku siiamaani ei ole olnud ja see oleks vaja sinna lisada.
Edasi läks jutt sellele, et põhiseaduskomisjoni poole pöördus Riigikohtu esimees härra Pikamäe, kes tegi kaks ettepanekut. Esiteks, et eelnõus võiks ette näha, et Riigikohtu kolleegiumide esimehed oleksid ametis tähtajaliselt. Kummalisel kombel praegune regulatsioon sellist ametis oleku tähtaega ette ei näe ja tegelikkuses on kujunenud niimoodi, et mõned Riigikohtu kolleegiumi esimehed on olnud ametis algusaegadest peale. Pakutu oleks igati mõistlik lahendus ja võimaldaks rotatsiooni Riigikohtu sees. Niisugune praktika on levinud ka teistes kõrgemates kohtutes. Komisjon oli sellega päri.
Teine ettepanek, mille Riigikohtu esimees tegi, oli see, et oleks mõistlik ja asjakohane näha ette ka Riigikohtu esimehele esindustasu maksmise võimaldamine. Praegu sellist regulatsiooni ei ole. Esindustasud on olemas täitevvõimu esindajatele ja ka seadusandliku võimu esindajatele, kuid kohtuvõimu esindajal võimalus seda saada puudub. Tegu oleks võimude tasakaalu ja võrdsuse koha pealt mõistliku ettepanekuga. Selle sätte lisamine ei tooks kaasa täiendavaid kulutusi – Riigikohtu sees saaks neid kulusid arvestada, lihtsalt oleks olemas normatiivne alus sellekohaselt talitada.
Edasi järgnes üldist laadi diskussioon sellest, kas me peaksime kõiki selliseid detaile reguleerima seaduses või võiks jätta mõned asjad kohtusüsteemi enda sisemiste aktide määrata. Aga see arutelu ei puudutanud otseselt eelnõu.
Tegime konsensusega ettepaneku võtta eelnõu täiskogu 21. oktoobri istungi päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – jälle konsensusega tehtud otsus – ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk tavaline tähtaeg, mis oleks 4. november 2014. Ettekandjaks määrati põhiseaduskomisjoni esimees ehk siinkõneleja. Aitäh teile!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Rait Maruste! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 698 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. novembri kell 17.15.

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 712 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Konkurentsiseadust ja sellega seonduvaid seadusi on vaja muuta, et viia kehtiv konkurentsiseadus vastavusse uute Euroopa Liidu riigiabi õigusaktidega ning tagada vähese tähtsusega abi ettevõtjapõhise ülemmäära tõhus jälgimine. Eelnõuga tehtavad tehnilised muudatused on järgmised.
Põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmed koondatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Siiani registreeriti selline abi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Muudatus on vajalik, et tagada ettevõtjapõhiste ülemmäärade parem jälgitavus. Näiteks kui ettevõtja tegutseb mitmes sektoris, siis lisaks valdkondlikele ülemmääradele, mis on põllumajanduses 15 000 eurot ja kalanduses 30 000 eurot, ei tohi ühele abisaajale antav summa kokku ületada 200 000 eurot. Arvestuse aluseks on kolm majandusaastat.
Konkurentsiseaduses kasutatud viited viiakse kooskõlla muutunud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kahe uue vähese tähtsusega abi andmise määruse viited asendavad seniseid viiteid. Muudetakse kahte Euroopa Liidu Nõukogu riigiabi käsitleva määruse pealkirja.
Kolmandaks ümardatakse konkurentsiseaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul koondumise käibemäärasid. Senised ümardamata käibemäärad tulenevad eurole üleminekul tehtud ümberarvestustest. Muudatus on vajalik käibekriteeriumide rakendamise lihtsustamiseks. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, rahandusminister! Palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kristen Michali!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelnõu 22. septembril ja 6. oktoobril. Esimesel korral arutasime seda sisuliselt, teine kord langetasime menetlusotsused. Mõni sõna eelnõu sisust ja palun vabandust, kui ma ministrit kordan, aga vähemalt ajaloo huvides saab kirja panna.
Nagu öeldud, eelnõu peaeesmärk on viia põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Siiani registreeriti selline abi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Registrite ühendamine on vajalik, et komisjoni uutes määrustes sätestatud ettevõtjapõhiste ülemmäärade jälgimine oleks paremini teostatav. Kui ettevõtja tegutseb mitmes sektoris, siis ei tohi lisaks valdkondlikele ülemmääradele ühele abisaajale antav abisumma, nagu juba mainitud, ületada 200 000 eurot. Arvestust peetakse kolme majandusaasta lõikes.
Lisaks on siin palju tehnilisi muudatusi, muu hulgas viiakse konkurentsiseaduses kasutatud viited kooskõlla muutunud Euroopa Liidu õigusaktidega. Konkurentsiseaduses ümardatakse ka koondumise käibemäärasid, mis on vajalik nende rakendamise lihtsustamiseks. Senised käibemäärad olid eurole ülemineku tõttu üsna kandilised, nüüd nad lähevad jälle ümarateks, täismiljoniteks.
Veidi ka eelnõu rakendamisest. See ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Asjaomane arendus on tehtud Rahandusministeeriumis 2014. aastal registri arenduseks ettenähtud summadest. Muudatuste sihtrühmast nii palju, et see sihtrühm on väike: mõjutatud on 26 abi andjat, samuti Põllumajandusministeerium ja Rahandusministeerium, kes on kõnealuste registrite volitatud töötlejad.
Majanduskomisjon tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 4. november 2014 kell 17 ja esimene lugemine lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Imre Sooäärel on küsimus. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Minister rääkis siin peamiselt vähese tähtsusega põllumajandus- ja kalandustootmisest. Kui ühel ettevõttel on näiteks väga suurel hulgal põllumaad, kas ka ühtsed pindalatoetused läheksid sellesse kategooriasse või need on ikkagi eraldi?

Eelnõu sätestab, et kui valdkondlikud ülemmäärad on põllumajanduses 15 000 eurot ja kalanduses 30 000, siis ei tohi ühele abisaajale kokku antud abi mitme tegevusala puhul ületada 200 000 eurot kolme majandusaasta kohta.

Vastus on saadud. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Kristen Michal! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 712 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 4. novembri kell 17.
Meie tänane päevakord on ammendunud. Tänan kõiki kohalviibijaid ja esinejaid! Oli väga meeldiv. Istung on lõppenud. Kena päeva jätku ja kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.24.