Austatud Riigikogu, algab infotund. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 42 Riigikogu liiget, puudub 59.
Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja justiitsminister Andres Anvelt. Küsimuste esitamise järjekord on teil olemas. Küsijaid on viis, mis tähendab, et iga teema arutelul on peale varem registreerunute veel kahel rahvasaadikul võimalik kohapealt küsimusi esitada.

Esimene küsimus on Kadri Simsonilt kaitseminister Sven Mikserile peaministri ülesannetes. Palun!

Aitäh! Lugupeetud Sven Mikser, kes te olete täna peaministri ülesannetes! Tööandjate keskliidu volikogu esimees Jüri Käo ütles eelmisel nädalal Äripäevale, et sügis on ettevõtjale hirmus aeg, sest koalitsioonil jääb alati mingi summa puudu ja seda probleemi tahetakse siis lahendada seaduseelnõude abil. Nähakse ette maksumuudatused, aga ei toimu kaasamist ega mõjude hindamist. Eelarve täitmiseks läbiviidud maksumuudatused tekitavad olukorra, kus nendes küsimustes ei ole õigusselgust. Kas te võite täna kinnitada, et see sügis tuleb ettevõtjatele ja üldse Eesti inimestele teistsugune?

Aitäh! Ametis oleva valitsuse arvates on kõigi seaduseelnõude menetlemisel kaasamine erakordselt oluline. Me tahame kindlasti kõiki seadusmuudatusi, sh neid, mis puudutavad eelarve tulupoolt ehk maksuseadusi, menetleda nii, et osapoolte kaasamine ja parlamentaarse arutelu protsess oleks piisav. See aitab vältida seadusandlikke apse, mis tingivad mingisuguseid tagasilööke, olgu need siis seaduse väljakuulutamata jätmine presidendi poolt või probleemid pärast seaduse jõustamist. Kahtlemata tuleb vastutustundlikult eelarvet planeerides kulutuste kavandamisel vaadata kriitiliselt ka eelarve tulupoolt. See tähendab, et kõik eelarvesse planeeritud kulutused peavad olema tuludega kaetud. Praegune valitsuskoalitsioon vaatas ametisse astudes, koalitsioonilepet koostades ja seal meetmeid planeerides kriitiliselt nii eelarve tulu- kui ka kulupoolt. Aga tõsiasi on, et käesoleva aasta riigieelarve võeti vastu eelmise aasta lõpus ja seda tegi eelmine valitsuskoalitsioon. Meie tehtavad muudatused puudutavad eeskätt tulevaste aastate eelarveid, sh järgmise aasta eelarvet, mille koostamine on ju praegu, võib öelda, ühes kõige kuumemas faasis.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministri ülesannete täitja! Vast loodud koalitsioon vähendas makse ja suurendas toetusi. Ometi oleme nüüd olukorras, kus esimeses kvartalis Eesti SKT vähenes aastataguse ajaga võrreldes 1,9%. Me teame, et maksulaekumistele avaldab majanduskasv mõju viitajaga, mistõttu aastal 2015 tekib riigieelarve tuludele eriti suur surve. Milliseid samme on valitsus astunud, et järgmise aasta riigieelarve tulud oleksid planeeritud vastutustundlikult? Mida on tehtud kärpekavaga, mille rahandusminister Ligi jaanuaris ministeeriumidele saatis?

Aitäh! Alustan küsimuse lõpust. Teatud osa sellest kärpekavast on kirjutatud sisse koalitsioonileppesse ja kindlasti viiakse see järgmise aasta riigieelarvet tehes ellu. Rääkides esimese kvartali majanduslangusest, tuleb öelda, et kahtlemata peab valitsus eelarveprotsessis hoidma majandustsüklitel silma peal ja olema valmis tegema kiireid muudatusi. Kui me räägime esimese kvartali majanduskasvust, mis oli –1,9%, siis see on avaldatud reaalkasvunäitaja ehk inflatsiooniga tasandatud näitaja. Reaalkasvul ja maksulaekumistel päris üksühest seost ei ole. Kui me vaatame näiteks aprilli maksulaekumisi, siis võrreldes aastatagusega oli see näitaja +12%. Aga on selge, et majanduskasvul on teatud viitajaga mõju ka maksulaekumistele. Kui rääkida reaalkasvu ja nominaalkasvu seosest, siis võib öelda, et esimeses kvartalis ei olnud reaalkasvu ja nominaalkasvu korrelatsioon absoluutne. Me hoiame kindlasti silma peal ka sellel, et maksulaekumiste võimalik muutus ei seaks ohtu eelarve tasakaalu põhimõtet. Eeskätt jälgib seda kahtlemata rahandusminister, aga seda teeb ka kogu valitsuskabinet.

Kadri Simson, teine täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud Sven Mikser! 7. märtsil lubasite Facebookis, et tõstatate algavatel valitsuskõnelustel küsimuse, kas üksikisiku tulumaksumäära langetamine on praegu vastutustundlik. Tulumaksumäära alandamine on koalitsioonilepingus teie varasemast vastuseisust hoolimata siiski sees. Tegemist on küllaltki kuluka ning seejuures netosissetulekute ebavõrdsust suurendava lubadusega. Kas üksikisiku tulumaksumäära alandamine järgmisel aastal on esimese kvartali majandusnäitajaid arvestades vastutustundlik tegevus?

Aitäh! Vastus sellele küsimusele nõuab väga isiklikku hinnangut. Ilmselt ei ole teile väga suureks üllatuseks, et koalitsioonikõnelustel ei seadnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond eesmärgiks oma programmiliste seisukohtade ühitamist. See ei olnud meie eesmärk, seda ei juhtunud ja seda ei juhtu kindlasti ka tulevikus. Meil säilivad hea koalitsioonipartneriga eriarvamused selle kohta, millised maksumuudatused ja milline üldine riigi tulude struktuur maksude kaupa on optimaalne ja ühtlasi sotsiaalselt kõige õiglasem. Need erinevused on teilegi hästi teada. Kui me räägime tulumaksu vähendamisest 1% järgmise aasta algusest, siis see kirjutati seadusesse sisse õige mitme aasta eest. Hoolimata pingsatest koalitsioonikõnelustest oli kompromissikoht see, et juba seadusesse kirjutatud ja järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuvast tulumaksureformist ei loobuta. See oli kompromiss, nii nagu väga suur osa koalitsioonileppes sisalduvast oli kompromiss. Aga me ei vaata koalitsioonilepet loomulikult kui mingit nullsummamängu, kus keegi võidab ja keegi niisama palju kaotab. Ma usun, et meie koalitsioonilepe on summa summarum hea koalitsioonilepe. See töötab kõigi Eesti inimeste hüvanguks ning aitab lahendada väga mitmeid pikalt lahendamata olnud probleeme, näiteks aitab võidelda laste vaesusega.

Marika Tuus-Laul, palun!

Suur tänu! Lugupeetud härra Sven Mikser! Nädal tagasi küsisin ma peaminister Rõivaselt sama küsimuse, aga ma ei saanud vastust ja küsin seetõttu nüüd teilt. Me oleksime saanud riigieelarvesse rohkem raha, kui me poleks Brüsseli eest oma vaeste inimeste arvu n-ö peitnud ega seda muutnud. Nimelt esitasime kevadel Brüsselile arvud selle kohta, kui palju meil on vaeseid. Meie ütlesime, et Eestis on 45 000 absoluutses vaesuses elavat inimest, aga Statistikaameti andmetel on neid hoopis ligi 120 000. Ka suhtelises vaesuses elab meil 233 000 inimest. Nüüd me saamegi seitse aastat järjest vähem toetusraha, kuna me salgasime oma vaeste suurt arvu. Kas seda on valitsuses arutatud ja kas te kavatsete midagi ette võtta? On ikkagi väga kahju, et me niimoodi andmeid moonutame.

See on kindlasti teie mõnevõrra subjektiivne hinnang, et andmeid on moonutatud. Kui rääkida Euroopa Liidu toiduabi jagamisest või selleks eraldatud vahenditest ja selle jagamise aluseks olevatest kriteeriumidest, siis lisaks Euroopa Liidu antud suunistele on vaja, et igal riigil oleksid olemas omaenda kriteeriumid, mille alusel seda abi jagatakse. Eestis on selleks kriteeriumiks toimetulekutoetuse saamine. Tõsi, abisaajate planeeritud ring on tegelikult mõnevõrra suurem kui üksnes toimetulekutoetuse saajad, sinna kuuluvad ka inimesed, kes on toimetulekutoetust taotlenud, aga kellel Eesti seadustest tulenevatel põhjustel ei ole õigust seda saada. See arv, millest me täna räägime, on circa 45 000 inimest. Kahtlemata on vaesus Eestis probleem ja sellega võitlemine peaks olema iga Eesti valitsuse prioriteet. Ametisolevale valitsusele on see kindlasti väga tähtis. Loomulikult ei ole Euroopa Liidu toiduabi ainukene meede, mille abil saab Eestis vaesusega võidelda. Tegemist on pigem akuutse vaesuse leevendamise meetmega, mitte sellise meetmega, mis pikaajaliselt aitaks inimestel vaesusest välja tulla. Aga kindlasti on see süvavaesuses elavatele inimestele oluline ja vajalik leevendus. Seetõttu peab Eesti seda abi mõistlikult ja kõige paremal viisil jagama ning abi jagades prioriteete väga hoolikalt seadma.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud tänane peaminister! Teie eelmine vastus oli väga põiklev ja mittemidagiütlev, võib-olla minule saate vastata konkreetsemalt. Reformierakonna juhitud valitsuse tegevuse tõttu on majandus, nagu me teame, kõvas allakäigus. Me oleme oma –2%-ga madalamal tasemel kui lätlased ja leedulased, isegi Venemaa areneb praegu kiiremini. Teie eelkäija kaitseministrina, kes kuulus IRL-i, lubas ja püüdis või vähemalt tahtis suurendada kaitsekulutusi. Kuidas te praegu suhtute selle erakonna ettepanekusse, kes on teie endine sõber? Kas te eelarves suurendate kaitsekulutusi või pole seda praegu arutatud?

Kui me meenutame viimast paari aastat ja mõtleme ka minu vahetu eelkäija tegevusele, siis tuleb öelda, et pärast seda, kui Eesti kaitsekulutused jõudsid selle paljuräägitud rajajooneni, 2%-ni SKT-st, ei ole valitsus oma eelarvekavades kaitsekulutuste suurendamist ette näinud. Minu eelkäija andis kaitsekulutuste hüppelise suurendamise soovist ja vajadusest teada ikkagi pärast ametist lahkumist. Aga kindlasti, muutunud julgeolekuolukorras on riigikaitse erakordselt oluline prioriteet. Kindlasti on vaja rahastada seda, et oleksid olemas piisavad ressursid, selleks et riigikaitset oleks võimalik pikaajaliselt planeerida ja kas või korraldada suuremahulisi kaitsevarustuse ja -tehnika hankeid. Üks kõige kiiremini ja kõige lihtsamalt kokkulepitud põhimõtteid praeguse valitsuse koalitsioonileppes on see, et kaitsekulutused hoitakse vähemalt 2% tasemel SKT-st. Kui te minu isiklikku arvamust küsite, siis minu arvates on kindlasti võimalik mõnevõrra ja ajutiselt seda taset ka tõsta. Me teame ju, et näiteks liitlaste kohalolek Eesti pinnal ja meie regioonis laiemalt on Ukraina sündmuste tõttu tublisti kasvanud, vastuvõtva riigina on ka Eestil siin finantseerimiskohustus. Teha seda pikaajaliste plaanide arvel, teadmata täpselt, milline on lõplik jätku- ja pikaajaliste meetmete lahend, ei oleks päriselt mõistlik. Seetõttu on vaja kindlasti läbi rääkida, kas võiks vastuvõtva riigi kohustustega seotud kulutusi käsitleda erakorralistena. Ma olen selle teema tõstatanud suheldes nii pea- kui ka rahandusministriga. Aga kui me räägime mis tahes kulurea pikaajalisest ja tuntavast suurendamisest, siis ma arvan, et sellise ettepaneku tegija peaks kindlasti varustama selle ettepaneku katteallikatega ehk vaatama eelarve kulu- ja tulupoolt koos.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Infotunni alguses teatas juhataja teile, et annab võimaluse kohapeal esitada kaks küsimust. Seetõttu palun vabandust Peeter Võsalt ja Andrus Ansipilt ning lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Andrus Saare. Küsimus on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister! Looduskaitse arengukava aastani 2020 näeb peatükis 2.7 ette, et 2014. aastaks peavad olema väljaspool Natura 2000 alasid rakendatud metsapiirangute kompensatsioonimeetmed. Nabala kaitseala rajamisega laieneb selle ala suurus mitme tuhande hektari võrra. Tänaseks on põhimõtted välja töötamata või vähemalt ei ole me neist midagi kuulnud. Teadupärast pole ka raha selleks kavandatud. Enne selle meetme rakendamist ei tohiks siis ju ka metsaomanikele lisakoormisi panna. Ma soovin infot, milline on nimetatud meetme rakendamise ajakava ja kas järgmistel aastatel on need summad eelarvesse planeeritud.

Aitäh, austatud küsija! Ma pean kõigepealt vabandust paluma, sest millegipärast oli see küsimus siia väga halvasti kuulda. Aga ma sain aru, et küsimus puudutas Nabala kaitseala moodustamist ja selle seost kompenseerimismehhanismiga Natura aladel. Kui me räägime Nabala-Tuhala kaitsealast, siis sellega seoses ei ole meil kindlasti plaani laiendada Natura alasid. Nabala-Tuhala kaitseala on riigisisese kaitse all olev ala. Eelkõige vajab piirkonnas kaitset tundlik veerežiim. Aga lisaks on selles piirkonnas 53 kaitsealust liiki. Mis puudutab Natura n-ö metsatoetusi ja põllumaatoetusi, siis nende maksmine toimub maaelu arengukava kaudu. See arengukava võiks muidugi olla praeguseks juba heaks kiidetud ja vastu võetud, aga uue valitsuse põllumajandusminister sai selle kava sellisel kujul, et ka temal oli vaja sellega tööd teha. Järgmisel valitsuskabineti istungil, mis toimub homme, arutab valitsus maaelu arengukava, mis sisaldab loomulikult ka Natura metsatoetuste ja põllumaatoetuste meedet. Pärast seda saame ehk öelda, et põhimõtetes on kokku lepitud. Aga veel kord ütlen, et Nabala-Tuhala kaitseala ei tähenda mitte uut Natura kaitseala, vaid riigisisest looduskaitseala.

Andrus Saare, palun!

Aitäh! Lähen siit edasi. Eestis on, nagu meile teada, pool kogu metsamaast riigimets. Riigimetsas leidub samamoodi nagu erametsas sobivaid elupaiku kaitset vajavatele liikidele. Nabala kaitsealal on sama tüüpi elupaikade kaitsmisel millegipärast eelistatud erametsa, kuigi riigimets külgneb erametsaga ja vastab samadele kriteeriumidele mis eramets. Veelgi enam, osa riigimaast, millel on veekaitseline tähtsus – ma toon näitena Saarte raba –, on sootuks kaitsealast välja jäetud. Seda hoolimata sellest, et avalikkusele räägitakse, et kaitsealal on väga suur veekaitseline eesmärk. Miks ei ole avaliku huvi kaitsmiseks kavandatud kasutada riigimaad ning võrdse asukoha ja koosluse korral on kaitse alla võetud eramaa? Eraomanikele ei ole ju rangete nõuete kompensatsiooniks peale maamaksusoodustuste hüvitist ette nähtud.

Aitäh! Üldiselt kehtib see põhimõte, et väärtust saab kaitsta seal, kus see parasjagu olemas on. Kui kaitset vajava objekti või liigi puhul on võimalik teha valik, kas kaitsta seda riigimaal või eramaal, siis loomulikult ei ole mingisugust soovi ega põhjust seada lisapiiranguid eramaa kasutamisele. Mis puudutab Nabala-Tuhala kaitseala, siis selle loomisega on tegeldud alates 2010. aastast. Analüüse ja ekspertiise on tehtud terve hulk. Viimati valmis koondanalüüs, mis kõik alusandmed läbi kaalus. Kui te leiate, et kaitseala piirid peaksid olema teistsugused ja pigem peaks see ala olema suurem, siis on sellise ettepaneku tegemise võimalus praegu veel täiesti olemas. Avalikud arutelud kaitseala üle alles käivad ning nende käigus vaadatakse ka piirid ja nende põhjendatus üle. Kui tuleb selline ettepanek, siis seda tuleb kaaluda. Kui selgub, et see ettepanek on põhjendatud ja on vaja kaitseala piire laiendada, siis tuleb see ettepanek kaitse-eeskirja lisada.

Teine täpsustav küsimus, Andrus Saare, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete oma ütlemistes välistanud Rail Balticu kulgemise läbi rajatava Nabala kaitseala. Aga näiteks Kohila alevi servas asuvates metsades elavad paljud täpselt samad liigid, mida Nabalas kavatsetakse rangelt kaitsma hakata. Lisaks on alevi servas ühe esimese kategooria looduskaitsealuse liigi, ogase astelsõnajala kasvukoht, mis on ainuke Eestis. Nabalas ei ole aga ühegi liigi ainus kasvu- või elukoht. Võrdleme karstialasid. Kohila alevi naabruses on need palju esinduslikumad kui Nabalas, selle põhjuseks on piirnemine looduskaitsealuse Rabivere rabaga. Seega, kui Rail Baltic ei tohi minna läbi Nabalast ehk te olete välistanud trassi nr 10, siis samast loogikast lähtudes peaks olema välistatud ka trass nr 12. Kui te olete loodava Nabala kaitseala kaitsmisel nii resoluutselt käitunud, kas siis võib eeldada, et teie põhimõtted on niisama printsipiaalsed, kui kõne alla tulevad teised looduskooslused ja karstialad, mida ma näiteks tõin? Või eelistate te kaitsta neid alasid, kus saab paremini poliitilist profiiti lõigata? 

Aitäh! Kõigepealt, te eksisite, kui ütlesite, et kuidagi poliitilistel põhjustel on välistatud Rail Balticu trassi rajamine Nabala kaitseala maadele. Veel kord ütlen, et ettevalmistusi konkreetses piirkonnas kaitseala moodustamiseks on tehtud 2010. aastast. Siis ei olnud Rail Balticu kulgemisest ega võimalikest trassidest sellise täpsusega veel juttugi. Ma põhimõtteliselt ei nõustu sellise asjade esitusega, et kui me tahame Tallinnast Varssavisse rongiga sõita, siis ainukene võimalus on rajada raudtee igal juhul läbi Tuhala ja Nabala. Minu meelest on see väär ja tegelikku olukorda moonutav käsitus. See on niisama hea, kui me ütleksime, et on vaja ehitada Kadriorust tee Haaberstisse ja ainuke viis seda teha on üle Raekoja platsi. Sellist alternatiivi ei saa inimestele esitada, see ei ole lihtsalt aus. Aga kõigi Nabala loodusväärtuste kohta tehtud ekspertiisidega on võimalik tutvuda ka praegu Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Need on täiesti avalikud. Veel kord ütlen, et eelkõige vajab Nabalas ja Tuhalas terviklikku kaitset just nimelt tundlik veerežiim. Selline on ekspertide hinnang. See on põhjus, miks ei saa öelda, et just keskkonnaminister on selle raudtee rajamise Nabalasse ja Tuhalasse välistanud, sest sellise ettepaneku on teinud oma ala eksperdid selles analüüsis, mis on kõigile kättesaadav. Aga ma tõesti palun mitte esitada avalikkusele väiteid, mis tegelikkust moonutavad ja minu meelest teenivad eelkõige seda eesmärki, et ässitada inimesi üles looduskaitse vastu.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Lugupeetud minister! Võib-olla on teil halbu mälestusi näiteks puurimisest hambaarsti juures noores põlves või uurimisest elu hilisemas etapis. Aga kuidas teie kui nii printsipiaalne põhjavee kaitsja seletate seda, et olete Eesti Geoloogiakeskuse omanikuna jätnud selle keskuse olukorda, kus veel eelmisel nädalal ei olnud neil põhjaveeseire lepingut aastaks 2014? Nad peaksid seda seiret tegema ja selle kohta peaks leping olemas olema maikuus. Teine asi. Kui te nii printsipiaalne karstialade kaitsja olete, siis miks te pole algatanud kampaaniat "Võtame üles Tallinna–Tartu raudtee"? Näiteks Lääne-Virumaal läbib see vähemasti kahte väga esinduslikku karstiala.

Aitäh! Viide põhjavee kaitse vajalikkusele on täiesti kohane. Muide, Rail Balticu trassi esialgse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis, mis eelmise majandusministri ajal saadeti Keskkonnaministeeriumisse esialgseks kooskõlastuseks, oli unustatud ära vajadus analüüsida kogu trassi pikkuses põhjavee kaitset. See oli üks põhjus, miks seda programmi ei olnud sel hetkel võimalik heaks kiita. Kuna sisuliselt kogu trassi ulatuses on põhjavesi inimeste joogivee peamine allikas, siis ei saa niimoodi sellesse suhtuda. Nii et kui te kohtate endist majandusministrit, kes on hiljem teinud etteheiteid, miks kohe alguses ei kiidetud seda programmi heaks, siis öelge, et see on üks põhjus. Põhjavesi vajab kaitset ja seda mitte ainult ühes või kahes piirkonnas, vaid kindlasti terves Eestis. Mis puudutab konkreetset lepingut, siis peab täpsustama, mis põhjustel lepingu sõlmimine geoloogiakeskusega on viibinud. Küllap on seal mingid tehnilised põhjused ja ilmselt tehakse seda esimesel võimalusel.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab Natura toetusi metsa- ja põllumaadele. Maaelu arengukavas on minu teada planeeritud siiski vähem raha, kui potentsiaalseid taotlejaid järgmisel perioodil olla võiks. Riigi eelarvestrateegia ei näe ka riigieelarves lisavahendeid ette. Kas see on nii või mitte? Olge hea ja kinnitage! Teiseks, Natura toetused maaomanikele on ju kompensatsioon selle eest, et neil on majandamispiirangute tõttu osa tulust saamata jäänud. See saamata jäänud tulu on näiteks metsaomanikel väga erinev. 80-aastase kuusemetsa või võsa eest saamata jääv tulu erineb kümneid kordi, aga kompensatsioon on ühesugune. Kas ka seda korda on plaanis muuta?

Aitäh! Eks te sellele viimasele küsimusele oskate vist ise paremini vastata. Te teate, kas Põllumajandusministeeriumis on sellised plaanid aegade jooksul välja töötatud ja kui kaugel nendega sel hetkel oldi, kui te sealt majast lahkusite. Aga on väga südantsoojendav kuulata sellist kaasaelamist poollooduslikele kooslustele ja ka Natura metsatoetuste maksmisele maaelu arengukavast, sest eks me murdsime valitsuse istungil sel teemal piike ju päris tugevalt ja üksjagu.
Erametsatoetusega on lood sellised, et selle toetuse määra maaelu arengukavas praeguse seisuga minu teada küll muudetud ei ole. Sihtkaitsevööndis on see 110 eurot hektari kohta, piiranguvööndis ja hoiualal 60 eurot hektari kohta. Küll aga on päris esimese eelnõuga võrreldes pisut suurendatud seda kogusummat, mida on võimalik erametsatoetusteks välja maksta. Kuna see arutelu seisab meil homme alles ees, siis ma käituksin pisut ebaõiglaselt, kui ma enne arutelu toimumist siin lõplikke seisukohti väljendaksin. Ootame homse arutelu ära. Ma kardan, et selle tulemusega, kuhu maaelu arengukava eelnõuga lõpuks jõutud on, ei saa loomulikult keegi lõplikult rahul olla. Alati tahaks ju suuremaid võimalusi ja tahaks, et ka toetused oleksid suuremad, kui võimalused lubavad. Aga ma arvan, et see kõik on tõesti päris hästi tasakaalus ja on maksimaalselt ära kasutatud neid võimalusi, mida Euroopa Liidu vahendid meile pakuvad.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine eilsel päeval küsimise soovist teada andnud Riigikogu liige on Helir-Valdor Seeder. Küsimus on kaitseminister Sven Mikserile peaministri ülesannetes. Palun!

Aitäh! Kavatsesin küsimuse esitada peaminister Taavi Rõivasele, kes kaks kuud tagasi oli veel sotsiaalminister, aga valitsusliikmena olete ka teie kindlasti pädev sellele küsimusele vastama. Kuni selle aastani korraldas toiduabi jagamist Põllumajandusministeerium PRIA kaudu. Euroopa Liidule esitatava toiduabitaotluse suurus määrati kindlaks vajaduse järgi ja koostöös abiorganisatsioonidega. 2013. aastal jagati Eestis toiduabi 2,7 miljoni euro eest. Alates sellest aastast tegeleb toiduabiga Sotsiaalministeerium, kes aga vähendas Euroopa Liidule esitatavat toiduabitaotlust kaks korda. See taotlus kehtib 2020. aastani. Praegune valitsus kinnitas RES-iga selle arvu ja peale riigieelarvest eraldatava kohustusliku miinimumi järgmisel neljal aastal lisarahastamist ei kavandata. Miks nii tehti? Kas Eesti rahvas on üleöö kaks korda rikkamaks saanud? Kuidas te selgitate, et Sotsiaalministeeriumi arvates on abivajajaid kaks korda vähem kui Põllumajandusministeeriumi andmete põhjal, kes sai need andmed koostöös abiorganisatsioonidega?

Aitäh, austatud küsija! Kui väga ma seda ka sooviksin, Eesti rahvas üleöö kaks korda rikkamaks kindlasti saanud ei ole. Nagu te teate, Euroopa Komisjon lähtus uute meetmete kehtestamisel põhimõttest, et abi võivad saada inimesed, kes kas elavad sügavas materiaalses ilmajäetuses või väga madala tööintensiivsusega leibkonnas, st leibkonnas, kus tööealised inimesed töötavad vähem kui 20% võimalikust nominaaltööajast. Ka sellistes leibkondades elavaid inimesi on Eestis kindlasti tunduvalt rohkem kui toiduabi saajaid. Mälu järgi öeldes oli esimesele kriteeriumile – sügav materiaalne ilmajäetus – vastavaid inimesi Eestis mullu circa 120 000 ja väga madala tööintensiivsusega leibkonnas elas pisut üle 90 000 inimese. Siin on kindlasti ka kattuvust, see arv ületab pisut 30 000. Aga lisaks on liikmesriikidel õigus ja ühtlasi kohustus määrata selgelt kindlaks need kriteeriumid, mille alusel toiduabi jagatakse. Nagu ma juba ühele eelnevale küsijale antud vastuses ütlesin, Eestis on selleks kriteeriumiks toimetulekutoetuse saamine. Tõsi, lisaks võivad toiduabi saada ka inimesed, kes on toimetulekutoetust taotlenud, kuid teatud seadusest tulenevatel põhjustel seda toetust neile ei maksta. Selge kriteerium on kahtlemata vajalik.

Helir-Valdor Seederil on õigus esitada veel kaks täpsustavat küsimust, kui ta sellest soovist märku annab. Palun!

Aitäh! Euroopa Liidule esitatud toiduabitaotlus ei arvestanud minu arvates Eesti tegelikkust, mis on aastate jooksul välja kujunenud. Seda viga ei saa me ka järgmise rahastamisperioodi seitsme aasta jooksul parandada, sest eelarve on kinnitatud. Aga selles ei ole sugugi süüdi praegune sotsiaalminister, need otsused said alguse sotsiaalminister Taavi Rõivase ajal. Eriti kummaline on see, et kui sellest aastast laienesid abistamise võimalused toiduainete sortimendi poolest ja ka esmatarbekaubad on nüüd abikõlblikud, siis Eesti sellest hoolimata vähendas oma taotlust. Abiprogrammis osalemine ei ole mingi häbiasi ega rehepaplus, sest selles osalevad ka meist mitu korda rikkamad riigid, nagu Itaalia, Prantsusmaa jt. Mis saab edasi? Kas valitsus on valmis muutma RES-i ja kavandama 2015. aasta riigieelarvesse riigisiseselt lisavahendeid, et abiorganisatsioonide ja meedia teravalt tõstatatud probleem saaks siiski leevendatud?

Aitäh! Nagu ma eelnevalt ütlesin, kriteeriumid peavad olemas olema. Kindlasti ei saa üksnes Statistikaameti andmed nende kriteeriumide aluseks olla, sest abi jagamine peab olema ka selgelt jälgitav ja kontrollitav. Kriteeriume vajavad kindlasti ka kohalikud omavalitsused, selleks et inimesed ikka abi kätte saaks. Kindlasti ei näita ei suhtelise ega absoluutse vaesuse statistika, kes on konkreetsetelt abi vajavad leibkonnad või üksikisikud. Euroopa riigid on toiduabimeetmele või selle rakenduskavale erinevalt lähenenud. Mõni riik on otsustanud eeloleval perioodil neid võimalusi toiduabi jagamisel üldse mitte kasutada. Kuna struktuurifondide vahenditest toiduabi anda pole võimalik, siis on Eesti otsustanud selle meetme vahendeid toiduabi jagamiseks siiski kasutada. Mulle on kinnitatud, et läbirääkimiste eesmärk oli tagada, et perioodi jooksul abi summaarne maht ei väheneks. Aga mis puudutab tööhõive edendamist või madala tööhõivega leibkondades elavate inimeste olukorra leevendamist, siis selleks tuleks kasutada eelkõige struktuurifondide vahendeid, mida ei saa kasutada toiduabi andmiseks.

Helir-Valdor Seeder, teine täpsustav küsimus.

Aitäh! Ega ka varasematel aastatel ei toetunud Eesti taotlust esitades ainult kuivadele statistilistele andmetele, vaid koostöös abiorganisatsioonidega lähtuti vajadusest. Aga probleem ei ole ainult rahas, vaid ka Sotsiaalministeeriumi korralduslikus võimekuses. Sellest, et abifondi abistamisvõimalused on muutunud ja Sotsiaalministeerium kavandab rahastamisreeglite muutmist – minu arvates on need reeglid bürokraatlikud ega ole väga mõistlikud –, ei informeeritud õigel ajal Eesti Punast Risti, Eesti Lasterikaste Perede Liitu, Eesti Toidupanka ega teisi organisatsioone, kes on abi jagamisega tegelnud. Neid ei ole kaasatud ka otsustamisprotsessi. Kohustuslik hange on välja kuulutamata ja ka lähiajal seda ei toimu. Kas sellel aastal programm üldse rakendub, arvestades, et tegemist on rahvusvahelise hankega, millele peab järgnema lepingu sõlmimine ja terve hulk muid protseduure?

See vähene, mis on minu kui täna peaministri kohuseid täitva kaitseministri võimuses, saab kindlasti tehtud, selleks et kõik kavandatavad abiprogrammid rakenduksid õigel ajal ja kõik eelarves ettenähtud vahendid saaksid sihtotstarbeliselt kasutatud. Loomulikult, ei see valitsus ega ükski valitsusametnik ega minister, rääkimata abivajajatega vahetult töötavatest inimestest, ei lähtu kuivast statistikast, vaid just nimelt eesmärgist, et konkreetne abi jõuaks kõige enam abi vajavate inimeste kätte viisil, mis neid inimesi kõige paremal moel aitab. Hea kolleeg keskkonnaminister meenutas teiega eelmises valitsuses peetud mõttevahetusi, mina seda luksust kasutada ei saa. Seda, mis teil jäi selgeks rääkimata eelmise sotsiaalministriga, on teil kindlasti võimalik tulevastes infotundides selgeks rääkida praeguse peaministriga. Te saate selgitada, mida Eesti abiorganisatsioonidelt eelmise valitsuse ajal taotles ning millistest plaanidest ja eeldustest neid taotlusi esitades lähtus. Me tahame kindlasti töötada selle heaks, et kõik abivajajad abi saaksid. Mis puudutab Sotsiaalministeeriumi võimekust, siis praegu ametisolevas valitsuses on Sotsiaalministeeriumi kui erakordselt valdkonna- ja töömahuka ministeeriumi tegevus jagatud koguni kahe ministri vahel, kellest üks tegeleb pere- ja toimetulekuküsimustega ning teine saab keskenduda rohkem töö- ja terviseküsimustele. Ma usun, et see võimaldab väga fookustatult tegelda nii teie tõstatatud teema kui ka teiste Sotsiaalministeeriumi väga mahukasse haldusalasse kuuluvate teemadega.

Andrus Ansip, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Minule teadaolevalt on Euroopa Komisjon toiduabivahendite jaotamisel liikmesriikide vahel alati lähtunud Eurostati andmetest. Kas seekord kasutati mingit teist printsiipi? Kas seekord lähtuti tõepoolest põhimõttest, et kui palju küsid, siis vähe saad, ja kui vähe küsid, siis üldse ei saa?

Kindlasti mitte. Eks Euroopa Komisjon loomulikult jälgib Eurostati andmeid inimeste kohta, kes elavad, nagu ma ütlesin, kas väga madala tööintensiivsusega leibkonnas või sügava materiaalse ilmajäetuse tingimustes. Eurostatil on olemas ka väga konkreetsed parameetrid. Välja on töötatud üheksa indikaatorit. Kui neli indikaatorit näitavad, et inimene ei ole võimeline majanduslikel põhjustel endale teatud hüvesid lubama, siis peetakse teda sügava materiaalse ilmajäetuse tingimustes elavaks inimeseks. Nagu öeldud, kui leibkonna tööealised liikmed ei ole hõivatud tööga rohkem kui 20% võimalikust tööajast, siis on tegemist madala tööintensiivsusega leibkonnaga. Kui keegi on püüdnud maalida pilti, justkui Eestile oleks pakutud suurt raha, millest Eesti loobus, püüdes ennast valetada jõukamaks, kui ta tegelikult on, siis võin täiesti kindlalt kinnitada, et nii see ei ole. Seda süüd ei saa kindlasti ei praeguse ega eelmise sotsiaalministri ega valitsuse õlgadele panna. Kui küsimus on selles, kas Eesti tahab välja paista ilusam, kui ta tegelikult on, siis ma arvan, et meil ei ole mingit põhjust püüda seda teha. Meil on kindlasti sotsiaal-majanduslikke näitajaid, mille puhul on palju arenguruumi, ning me saame ka tulevikus tublisti tuge Euroopa Liidu fondidest ja abimeetmetest.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Valeri Korb ja küsimus on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele.

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kohtla-Järve territooriumil on rohkem kui kümme keemiatööstusettevõtet, mis suuremal või väiksemal määral saastavad välisõhku. Seetõttu on linna territooriumil pidevalt ebameeldivad lõhnad. Kuid saastajaid ei ole võimalik tuvastada, kuna arvatavasti on tegemist saasteainete koosmõjuga. Ma soovingi teada, kuidas võimaliku koosmõju puhul ettevõtteid vastutusele võtta.

Aitäh! See tõesti on nii, et koosmõju põhjustavaid saasteallikaid on väga keeruline kindlaks teha, sest iga üksik saasteallikas eraldiseisvana ei pruugi olla tuvastatav. Aga ettevõtetel, millele on antud luba saasteaineid õhku paisata, on üldjuhul ka keskkonnaluba. Selles loas sätestatud nõuete täitmist saab kontrollida ja seda Keskkonnainspektsioon ka teeb. Lisaks keskkonnaloale on nendel ettevõtetel tavaliselt lõhnaaine vähendamise tegevuskava, mis näeb ette konkreetsed tegevused. Neid tegevuskavu ei pruugi olla ega olegi praegu kõikidel ettevõtetel. Aga see on kindlasti üks näide selle kohta, mida me tulevikus rohkem nõudma hakkame. Kui tegevuskava on olemas, siis selles ettenähtud toimetused on kindlasti inspektsiooni kontrolli all. Tuleb öelda, et selles piirkonnas, kus see koosmõju avaldub, on alustatud ka ühte väärteomenetlust ühe aktsiaseltsi vastu.

Valeri Korb, palun!

Aitäh vastuse eest! Mul on ka teine küsimus. Tulenevalt välisõhu kaitse seadusest teeb järelevalvet Keskkonnainspektsioon, kes paraku pole siiani suutnud konkreetset saastajat tuvastada. Kas kõnesoleval juhul Keskkonnainspektsioon ongi jõuetu?

Aitäh! Ma seda küll ei ütleks, et Keskkonnainspektsioon jõuetu on. Keskkonnainspektsioon saab kontrollida ja peab kontrollima vastavust kehtestatud nõuetele. Mis puudutab Kohtla-Järve piirkonda, siis riik seirab seal välisõhu seisundit pidevalt, konkreetselt tehakse seda Kalevi tänaval asuvas õhuseirejaamas. Lisaks kontrollib Keskkonnainspektsioon tööstusettevõtete tegevuse seaduslikkust, lähtudes ikka nendestsamadest keskkonnalubadega kehtestatud nõuetest. Ma eelnevalt ütlesin, et ühe aktsiaseltsi vastu on algatatud menetlus. Inspektsioon on tuvastanud ka parima võimaliku tehnoloogia nõude rikkumist ja välisõhu piirväärtustest mittekinnipidamist. Sellisel juhul peab inspektsioon sekkuma ja seda ta ka teeb. Aga tulen korraks veel eelmise küsimuse juurde tagasi. Ma rõhutan ka omavalitsuse rolli. Omavalitsused on arusaadavalt korraga kaheses rollis. Ühest küljest edastavad nad inspektsioonile pidevalt piirkonna elanike muresid ja etteheiteid, teisest küljest menetlevad nad õhku saastavate ettevõtete laienemistaotlusi. Ma arvan, et omavalitsustel on ettevõtete laienemissoovi puhul olemas võimalus nõuda ja panna ettevõtjatele südamele, et need õhusaasteküsimust unarusse ei jätaks. Loomulikult, koosmõju puhul on Keskkonnaamet see, kes tekkivat koosmõju analüüsib ja lube väljastades tingimusi seab.

Palun, Valeri Korb, teine täpsustav küsimus!

Ma tänan! Aga ma esitan ka kolmanda küsimuse. Me leiame, et Kohtla-Järve territooriumil tuleks tõhustada välisõhu mõõtmisi ning mõõtmiskohad tuleks ette valmistada nii, et iga saastajat oleks võimalik eraldi kontrollida. Selleks peab olema riiklik programm ja seda peab riik rahastama. Kas on loota, et niisugune programm tuleb ja riik toetab rahaliselt selle loomist? Me oleme seisukohal, et makstud saastetasud peaksid tulema tagasi sellesse piirkonda, kus keskkonda kahjustatakse. Kahju küll, aga Ida-Virumaa saab riigikassast tagasi ainult 8% sellest, mida me sinna maksame.

Aitäh! Ma ei arva, et väga suur probleem on just õhuseire ja tuleks eelkõige õhu pidevseire laiendamisse panustada. Küll on Keskkonnainspektsioon koostöös keskkonnauuringute keskusega võtnud välisõhu olukorra kaunis terava tähelepanu alla. Näiteks on Muuga kohta valmis saamas pikaaegne analüüs. Selle alusel saab kohapeal toimetavate ettevõtete kohta teha konkreetseid järeldusi. Tõenäoliselt on praktiline peale Sillamäe võtta selline asi ette ka Kohtla-Järve piirkonnas. Sellega olen ma küll nõus. Aga mis puudutab kaunis levinud arusaama või väidet, et Ida-Virumaa ettevõtted maksavad suures mahus keskkonnatasu, kuid see raha, mis investeeringutena piirkonda tagasi jõuab, on oluliselt väiksem, siis olukord on tegelikult täpselt vastupidine. Ma võtsin välja viimaste aastate investeeringud, mis on tehtud Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. See summa on pisut üle 140 miljoni euro. Kui Keskkonnainvesteeringute Keskuse aastaeelarve jääb 30 ja 40 miljoni euro vahele, siis te mõistate, et just nimelt Ida-Virumaale tehtud investeeringute maht on olnud väga suur. Meil on olnud võimalik nii suuri summasid sinna suunata ikkagi eelkõige tänu Euroopa Liidu rahale. Mõni näide. Loomulikult, poolkoksiprügilate sulgemine on olnud hästi kallis ja samas vajalik projekt, aga samamoodi võib näiteks tuua Narva veeprojekti, Sillamäe veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise, Kohtla-Järve veevarustussüsteemi, Kiviõli veemajanduse, Narva-Jõesuu veemajanduse. Need kõik on olnud väga mahukad investeeringud, mis Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Ida-Virumaale on läinud.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Meil on siin olnud väga põhjalik ja pikk arutelu, mis kohati on muutunud väga detailseks. Aga uskuge mind, see kõik, millest te olete rääkinud, ei huvita ühte tavalist Kohtla-Järve inimest mitte karvavõrdki. Teda huvitab see kuupäev, millal Kohtla-Järvel õhk enam ei haise. Palun öelge see kuupäev!

Aitäh! See päev saabub pärast seda, kui saaste, mida paiskavad õhku kõik ettevõtted, kes praegu üksikult võttes küll tingimusi täidavad, aga kelle tegevus tervikuna kohapealseid elanikke häirib, on ka koosmõjus allapoole norme, nii et ta inimesi reaalselt ei häiri. Muide, üks kurioosum on veel see, et näiteks Muugal ilmnenud olukord kinnitab, et ettevõtted ei üksikult võttes ega koosmõjuna neid seatud kriteeriume ei rikugi. Paraku on inimeste taju ebameeldiva haisu suhtes oluliselt tundlikum. Tõenäoliselt on vajadus ja põhjus ka kriteeriumid üle vaadata. Ehkki otsest ohtu tervisele ei pruugi olla ka nendes piirkondades, kust palju kaebusi tuleb, ei tähenda see, et seal kuidagi ebamugav iga päev viibida ei ole. Ma arvan, et analüüsida ei tule mitte ainult kriteeriumidest kinnipidamist, vaid vaja on ka kriteeriumid üle vaadata ja neid tõenäoliselt karmimas suunas muuta.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Kahjuks, lugupeetud minister, me seda kuupäeva ei kuulnud. Väga hea oleks seda teada. Aga kas te ise olete ka seal piirkonnas käinud ja seda lõhna tundnud? Kas te oleksite valmis elama selles piirkonnas, kus probleem ei ole kestnud mitte kuid ega aastaid, vaid juba aastakümneid? Kas teie läheksite sinna elama?

Aitäh! Mina olen oma elukohaks valinud Tallinna ning olen teinud seda oma vanavanemate ja vanemate eeskujul. Juba minu vanavanemad on Tallinnas elanud ja see on põhjus, miks minu juured on Tallinnas õige sügavalt maasse aetud ja miks ma oma kodu siia olen rajanud. Aga loomulikult olen ma seal piirkonnas käinud ja olen inimeste pahameelega täiesti kursis. Ma arvan, et see pahameel on õigustatud. Nad ise arutelu käigus rõhutavad ka asja teist külge, et ettevõtted, kes kohapeal tegutsevad, annavad ikkagi tööd, tänu neile on inimestel võimalik tööl käia oma kodu lähedal. Aga see ei kompenseeri seda ebamugavust, mida õhu saastamine tekitab. See on põhjus, miks me oleme selle valdkonna luubi alla võtnud.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Aivar Kokk. Küsimus on kaitseminister Sven Mikserile, kes on täna peaministri ülesannetes. Palun!

Hea juhataja! Hea minister! Rahandusminister esitas 30. aprillil kooskõlastamiseks teeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kaotatakse seni teede rahastamisel kehtinud põhimõte suunata 75% kütuseaktsiisina laekunud rahast teede korrashoiuks. Kuigi eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse nii saavutada paindlikumat riigieelarve planeerimist, on ilmne, et selle muudatuse tegelik ajend on valitsuse soov võtta koalitsioonileppes antud katteta lubaduste täitmiseks raha teede arvel. Valitsus kiitis 29. aprillil heaks riigi eelarvestrateegia, milles on teehoiuks kavandatud 25 miljoni euro võrra vähem raha, kui näeb ette kehtiv teeseadus. Kas te toetate seda eelnõu, mis kaotab stabiilsuse teehoiu rahastamisel, ja soovite minna ajalukku valitsusliikmena, kes ei suuda teede korrashoiuks vahendeid leida?

Aitäh, austatud küsija! Koalitsioonilepet läbi rääkides võtsid koalitsiooni mõlemad osapooled loomulikult kohustusi nii koalitsioonileppega ettenähtud kulutuste kui ka nende katteallikate kohta. Kulutuste katmiseks on kaks võimalust: kas leida tulusid või vähendada muid kulusid. Selles mõttes ei pea teie väide, et tegemist oli katteta lubadusega, paika, sest te juba ise kirjeldasite ära katteallika. Aga tõsisemalt rääkides ütlen, et jah, teie nimetatud kooskõlastamisel oleva seaduseelnõu eesmärk on suurem eelarveline paindlikkus, mis tähendab seda, et jäigalt konkreetse tuluartikliga seotud kulu seotakse konkreetsest tuluartiklist lahti. Jah, see võib tähendada, et ka teehoiukava tuleb üle vaadata. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kinnitanud, et ta lähemal ajal selle teema valitsuskabineti töölauale toob. Samal ajal ei tähenda konkreetse kulu kindlast tulust lahtisidumine ilmtingimata kulutuste vähendamist. Ka majandus- ja kommunikatsiooniminister on eelarvestrateegiat läbi rääkides seisnud väga selgelt selle eest, et teehoiuvahendid eelarves alates 2016. aastast taas suureneksid ja jõuaksid 2018. aastaks 308 miljoni euroni.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Siit tuleb ka järgmine küsimus. Kas te toetasite ja kui jah, siis miks te toetasite ettepanekut kinnitada eelarvestrateegia, mis näeb ette vähendada järgmisel aastal teede rahastamist 25 miljoni euro võrra?

Mina olen veendunud, et riigi eelarvestrateegias peavad kulud ja tulud olema planeeritud vastutustundlikult ja realistlikult. Kindlasti peegeldab iga koalitsioonilepe teatud mõttes selle koalitsiooni poliitilisi eelistusi, aga samal ajal ka riigi objektiivseid vajadusi ja võimalusi. Teie erakonnakaaslastelt olen viimastel nädalatel kuulnud soovi oluliselt suurendada mitmeid kuluartikleid, võrreldes praegu eelarvestrateegias kavandatuga. Peale teehoiuraha on juttu olnud ka maaelu arengukava finantseerimise märkimisväärsest suurendamisest, samuti mulle väga südamelähedaste kaitsekulutuste märkimisväärse suurendamise vajadusest. Sekka on kostnud ka mõtisklusi teemal, et võib-olla on eelarve kulud planeeritud hoopis liiga optimistlikult ja tuleks tervikuna üle vaadata. Kahtlemata saab opositsioonis olles endale lubada seda, et avaldada soovi märkimisväärselt kulusid piirata ja samal ajal teise suupoolega rääkida sellest, et mitmeid kuluartikleid on vaja kümnete ja mõnda isegi sadade miljonite eurode võrra suurendada. Vastutustundlikul täitevvõimul seda endale lubada ei ole võimalik. Aga et ära hoida põhjendamatut paanikat, on kindlasti oluline mainida, et kohalikele omavalitsustele teehoiuks eraldatavad vahendid ei vähene. Kindlasti ei saa mingit kärbet lubada ka teehoolde kvaliteedi arvel.

Ma saan aru, et Aivar Kokk soovib esitada teise täpsustava küsimuse. Palun!

Aitäh väga heade vastuste eest! Just oligi mure, kuidas lood kohalike omavalitsuste poole pealt on. Enamik Riigikogu liikmeid on selle pärast muret tundnud ja välja võidelnud, et 5%-st on saanud 10%. Aga võib-olla te oskate öelda järgmist. 25 miljonit eurot väheneb järgmisel aastal teede rahastamine. Millised teelõigud või liiklussõlmed võiksid järgmisel aastal tegemata jääda, sest raha teedele on tunduvalt vähem?

Nagu öeldud, kohalikke omavalitsusi see võimalik eelarvevahendite muutumine ei puuduta. Aga kindlasti võib tekkida vajadus teehoiukava tervikuna üle vaadata. Nagu ma ühes eelmises vastuses ütlesin, majandus- ja kommunikatsiooniminister on lubanud selle teema valitsuskabinetti tuua. Usun, et siis saame kindlasti anda konkreetsemaid vastuseid. Aga ma tean, et teie ja paar kolleegi olete esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministrile kui vahetult valdkonna eest vastutavale ministrile arupärimise. Ma usun, et kui see – ma mälu järgi ütlen – 7. mail esitatud arupärimine jõuab siia suurde saali vastamisele, siis on teil kindlasti võimalik saada detailsemaid vastuseid ka konkreetsete teelõikude või objektide kohta, mida see ülevaatamine võib puudutada.

Aitäh! Kell on 13.58. Küsimus ja vastus ei mahuks enam meie aja raamidesse. Infotund on lõppenud. Palun vabandust Tarmo Tammelt ja Siim Kiislerilt!