Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse, riigilõivuseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 24. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. aprill. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid ei esitanud.
Vabariigi Valitsus toetas eelnõu ja Sotsiaalministeeriumi tehtud ettepanekuid. Eelnõu kohta esitasid arvamuse õiguskantsler, riigikontrolör, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Apteekide Ühendus ja Yliopiston Apteekki OÜ.
Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu oma 22. aprilli istungil. Kohal olid õiguskantsler ning Riigikontrolli, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Ravimiameti, Konkurentsiameti ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindajad. Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri ja Riigikontrolli arvamusi arvestades tegi sotsiaalkomisjon koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga eelnõu kohta muudatusettepanekud. Eelnõu ja muudatusettepanekud arutati läbi komisjoni 5. mai istungil koos huvigruppide esindajatega. Istungil osalesid Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Eesti Apteekide Ühenduse, OÜ Euroapteek ja Yliopiston Apteekki OÜ esindajad. Samuti osalesid istungil Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindajad ning õiguskantsler. Komisjon arutas muudatusettepanekuid oma istungitel 6., 8., 12. ja 13. mail. Kõik muudatusettepanekute tegemise otsused võeti vastu konsensuslikult.
Läheme nüüd muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanekuga nr 1 täpsustatakse apteegibussi kui üldapteegi nn liikuva struktuuriüksuse regulatsiooni kehtestamist. Tegemist on lisavõimalusega, kuidas pakkuda ravimite kaugmüügi kõrval apteegiteenust kohtades, kus ravimiabi kättesaadavus on puudulik. Sealjuures võib apteegibuss tegevust alustada üldapteegi initsiatiivil või näiteks koostöös kohalike omavalitsustega. Edaspidi ei ole välistatud, et teatud apteegipidajatele sätestatakse selline kohustus. Kaotatakse haruapteekide asutamise see piirang, et ühel üldapteegil võib olla kuni kolm haruapteeki. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul riivas see Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingu artiklist 16 tulenevaid põhimõtteid.
Muudatusettepanekuga nr 2 sätestatakse, et haruapteeke saab edaspidi asutada ainult väiksemates linnades ja maapiirkonnas. Haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni poolest vähendatud nõuetega apteeki. Vähendatud nõuete seadmine on õigustatud tegutsemise puhul maapiirkonnas ja väiksemates linnades, kuid mitte suuremates linnades. Muudatusega ühtlustatakse nõuded suuremates linnades asuvatele ja asutatavatele apteekidele. Kuna Eesti linnad ja vallasisesed linnad on erineva suurusega, siis on seatud 4000 elaniku piir. Nimetatud piirist lähtuvalt on haruapteekidel ka edaspidi lubatud tegutseda kaheksas väikeses linnas ning 12 vallasiseses linnas. Uuringufirma Geomedia tegi 2013. aastal uuringu "Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine". Uuringust selgus, et põhiapteegi tasuvusläveks on ligikaudu 150 000 euro suurune netokäive, mis omakorda seondub vähemasti 2500 elanikuga teeninduspiirkonnaga. Tasuvuslävi võib olla kõrgem asustusüksustes, mis asuvad maakonnakeskuste läheduses, olles osa nende funktsionaalsest toimepiirkonnast. Seatud elanike arvu piir 4000, millest väiksemates asustusüksustes on lubatud ka haruapteeki asutada ja pidada, võimaldab edendada apteegiteenuse kvaliteedinõudeid suurematesse asustusüksustesse asutatud apteekides ja samas vähendatud nõudeid kehtestades toetada apteegiteenuse kättesaadavust ka väiksemates asustusüksustes. Seni suuremates linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg, mis on viis aastat.
Muudatusettepanekuga nr 3 antakse üldapteegile võimalus valmistada lisaks ravimitele muid meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid. Seni on apteekidel olnud õigus nimetatud tooteid ainult müüa. Kuna paljudel apteekidel on ravimite valmistamise kohustusest tulenevalt olemas vahendid ka selliste toodete valmistamiseks, ei ole põhjust keelata muude meditsiini- ja hügieeniotstarbeliste toodete valmistamist üldapteekides, kui see ei takista ravimite valmistamist ega põhjusta selles viivitusi.
Muudatusettepanek nr 4 on seotud alates 2014. aasta 1. juulist jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, mistõttu on vaja teha muudatusi ka ravimiseaduses.
Muudatusettepaneku nr 5 eesmärk on anda üldapteegile võimalus korraldada ravimid apteegist ostnud patsiendi soovil ravimite kättetoimetamist.
Muudatusettepanekuga nr 6 leevendatakse haruapteegi asutamise nõudeid püsiasustusega väikesaartel, mis võib motiveerida apteegiteenust pakkuma ka sellistes vähese ja sesoonse nõudlusega piirkondades. Kuna transpordiühendus väikesaartega on palju halvem ja ebakindlam kui transpordivõimalused mandril ja ühendus suuremate saartega, nõuab ka internetist tellitud ravimite kättesaamine seal palju rohkem aega. Ravimiabi kättesaadavuse parandamiseks on otstarbekas kohapeal võimaldada nn ebastandardse haruapteegi sisseseadmist.
Muudatusettepanekuga nr 7 jäetakse eelnõust välja omandipiirang, mida Vabariigi Valitsus ei toeta. Valitsuse arvamuse kohaselt kaasneb omandipiiranguga rohkem kui 200 üldapteegi (s.o kaks kolmandikku tegevuslubadest, sh proviisorite tegevusload, kui ühel proviisoril on mitu üldapteeki) sunduslik võõrandamine proviisoritele, mis kujutab endast niivõrd intensiivset omandiõiguse riivet, et selleks peaksid olema väga selged ja mõjuvad põhjused. Rohkem kui 200 apteegi võõrandamise korral peaks leiduma niisama palju proviisoreid, kes on valmis ettevõtjaks hakkama, kellel on piisavalt kapitali apteekide väljaostmiseks ning kes on nõus kandma ettevõtlusega kaasnevaid riske ja vähemasti osaliselt erialasest tööst loobuma. Puudub ka analüüs, kuidas mõjutab olemasolevate omandisuhete sunduslik ümberkujundamine ettevõtte või selle omaniku võetud lepingulisi kohustusi.
Muudatusettepaneku nr 8 eesmärk on kaotada apteegiturul vertikaalne integratsioon, millega soovitakse parandada konkurentsiolukorda, mis omakorda võimaldab parandada ravimite kättesaadavust ja teenuse kvaliteeti ning suurendada patsientide heaolu. Algatatud eelnõus oli tehtud ettepanek reguleerida apteegiteenuse tegevusloaga eraõigusliku juriidilise isiku osalust, mille tulemusel oleks apteekril otsustusõigus apteegis toimuva üle. Ainuüksi see, et proviisorite kohta kehtib apteegiteenuse tegevusloa nõue, ei ole piisav. Omandipiirangu tulemusel muutuks jaemüügitasand äärmiselt killustatuks ning suure tõenäosusega ei oleks enam ühelgi apteegil hulgimüüjatega läbi rääkides arvestatavat jõudu.
Teise lahendusena oli algatatud eelnõus pakutud täiendada ravimiseaduse § 42 lõiget 4, mille kohaselt ei või üldapteegi või veterinaarapteegi tegevusloa omajate ringi kuuluda ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja. Praeguse seisuga puudutab muudatus kahte ravimite hulgimüügi tegevusloa omajat: Tamro Eesti OÜ ja Globalex Pharma OÜ. Eeltoodust tulenevalt on muudatusettepanekuga nr 8 antud võimalus suurendada üldapteegi tegevusloa omajate iseseisvust ja otsustusõigust, täiendades eelnõu sõnastust valitseva mõju mõistega konkurentsiseaduse tähenduses. Konkurentsiseadusest tuleneva valitseva mõju definitsioonis on hõlmatud võimalused, kuidas üks või mitu ettevõtjat või füüsilist isikut saavad mõjutada teist ettevõtjat. Valitsev mõju ei esine ainuüksi siis, kui ühel ettevõtjal või füüsilisel isikul on teise ettevõtja aktsiate või omaosaluste enamusosalus või häälteenamus, vaid ka juhul, kui mõni tehing, leping või põhikiri annab neile isikutele võimaluse teise ettevõtja juhtimist reaalselt mõjutada. Teise ettevõtja mõjutamine võib seisneda näiteks õiguses mõjutada oluliselt ettevõtte juhtorganite koosseisu, tööd või otsuste tegemist või kasutada ja käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Otsuste tegemise mõjutamine võib seisneda näiteks vetoõiguse olemasolus teatud strateegiliste otsuste vastuvõtmisel (mh eelarve, ettevõtja juhtorgani liikmete või selle enamuse valik, suuremad investeeringud, äritegevuse plaan, kohustamine turustada teatud kindlaid tooteid, kaupade tellimise piiramine jms). Teise ettevõtja mõjutamise viiside ammendavat loetelu ei ole võimalik anda, mistõttu on ka konkurentsiseaduses see loetelu lahtiseks jäetud. Muudatuse eesmärk on suurendada apteekide otsustusvabadust, samuti võimaldada võrdsema konkurentsiolukorra loomist ravimite hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele ja sellele turule sisenevatele uutele ettevõtetele. Ravimite hulgimüügi turul konkurentsi loomine looks eeldused ka uute ravimite turuletulekuks ja sortimendi laiendamiseks.
Eelnõu muudatuste kohaselt on Ravimiametil õigus vajaduse korral küsida Konkurentsiameti seisukohta, et tuvastada valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Seda tehakse siis, kui pärast seaduse jõustumist esitatakse apteegiteenuse tegevuslubade taotlusi. Olemasolevad ettevõtjad, kellel esineb valitseva mõju kaudu seos teiste ettevõtjatega, peavad ennast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega vastavusse viima kolme aasta jooksul. Ettevõtjaid, kelle puhul on tuvastatud valitseva mõju esinemine, teavitatakse nimetatud asjaoludest ning nad peavad üleminekuperioodi jooksul viima oma tegevuse vastavusse üldapteegi tegevusloa omajatele sätestatud tingimustega. Ettevõtjate suhtes, kes on teate saanud, aga ei ole oma tegevust ravimiseaduse § 42 lõike 5 nõuetega vastavusse viinud, on Ravimiametil õigus kohaldada majandustegevuse seadustiku üldosa seadust. Selle kohaselt on võimalik rakendada majandustegevuse keeldu, võimaldades ettevõtjal oma tegevuse nõuetega vastavusse viia. Kui ettevõtja seda ei tee, siis on sellesama seaduse kohaselt võimalus tegevusluba kehtetuks tunnistada. Üleminekuajaks antakse kolm aastat.
Muudatusettepanekuga nr 9 jäetakse eelnõust välja apteegi asutamise piirang, mille kohaselt võib ühes hoones samal ajal asuda üks üldapteek või haruapteek. Riigikohus on tunnistanud selle hoonepiiranguga sarnased ja praegu veel kehtivad asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus olevaks, millest tuleneb, et ka hoonepiirang võib olla põhiseadusega vastuolus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on see piirang vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni teenustekaubanduse üldlepingu artikliga 16.
Muudatusettepanekuga nr 10 kehtestatakse nõue üldapteegi lahtiolekuaja kohta, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus suuremates linnades ja vallasisestes linnades vähemalt 40 tunni vältel nädalas. Täiendatakse ka apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja kohustusi, et tagada iga apteekri järjepidev täiendusõpe. Analoogne koolituskohustus on kehtestatud tervishoiuteenuse osutajatele tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide koolituse nõue parandab apteegiteenuse kvaliteeti.
Muudatusettepaneku nr 11 kohaselt ei või isikut määrata pädevaks isikuks, kui ta osutab apteegiteenust teise apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsevas apteegis, välja arvatud juhul, kui apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas või vallasiseses linnas või muus asustusüksuses kui linn või vallasisene linn. Suures osas apteekides töötab apteegijuhataja ainult tema enda juhatatavas apteegis ja tema äraolekul määratakse talle asendaja. Nende apteekide tegevust muudatus ei mõjuta. Muudatus ei puuduta ka apteegijuhatajaid, kelle juhatatav apteek asub vähem kui 4000 elanikuga linnas või vallasiseses linnas või muus asustusüksuses kui linn või vallasisene linn. Muudatus puudutab suuremates linnades ja vallasisestes linnades tegutsevaid apteeke, kus juhataja töötab fiktiivselt või nn reatöötajana mujal apteegis.
Muudatusettepanekuga nr 12 täpsustatakse lähtetoetuse saamise ja tagastamise tingimusi. Võib eeldada, et muudatus tekitab riigieelarvele kuni 150 000 euro suuruse lisakulu.
Muudatusettepanekuga nr 13 jäetakse eelnõust välja ravimiseaduse § 41 lõigete 2–4 ja § 42 lõigete 4 ja 5 rakendussätted, kuna § 41 lõiked 2–4 jäetakse välja ning § 42 lõikeid 4 ja 5 muudetakse.
Muudatusettepanekuga nr 14 jäetakse eelnõust välja riigilõivuseaduse täiendamine, kuna apteegibussi kui üldapteegi struktuuriüksuse kandmine üldapteegi tegevusloale on hõlmatud riigilõivuseaduse § 267 punktiga 5 (s.o uue struktuuriüksuse lisamine).
Muudatusettepanekuga nr 15 muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse sätete sõnastust. Sõnastuse muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et proviisor ja farmatseut on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõistes küll tervishoiutöötajad, kuid nad ei ole sama seaduse mõistes tervishoiuteenuse osutajad. Pärast muudatuse jõustumist on proviisor ja farmatseut tervishoiutöötajad, kes osutavad apteegiteenust ravimiseaduse tähenduses.
Muudatusettepanekuga nr 16 sätestatakse seaduse jõustumise kord.
Nüüd räägin juhtivkomisjoni menetluslikest otsustest ja ettepanekutest. Sotsiaalkomisjon otsustas ühel häälel esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. maiks ja teha ettepaneku teine lugemine katkestada. See ettepanek võeti komisjonis vastu konsensuse alusel. Võib-olla tekib küsimus, miks nii otsustati. 13. mail toimunud sotsiaalkomisjoni koosolekul otsustasime küsida põhiseaduskomisjoni arvamust võimaliku ajutise tähtaegse regulatsiooni kehtestamise kohta üldapteegi tegevusloa väljaandmisel suure nõudlusega piirkondades. Meil on soov nende ajutiste meetmete kehtimise ajal välja töötada sisuline regulatsioon maa-apteekide kaitseks, hinnata korralikult eri lahendusvõimaluste mõjusid ning kõik kavandatav juriidiliselt korralikult läbi analüüsida. Komisjon teeb ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. mai kell 10 (ka see ettepanek võeti vastu üksmeelselt) ning saata eelnõu teisele lugemisele 20. maiks (ka see ettepanek oli konsensuslik). Aitäh!