Aitäh, hea küsija! Mulle väga meeldiks, kui meie ühiselt tehtud eelarve oleks olnud nominaalses ülejäägis, paraku faktid näitavad midagi muud. Samas ei maksa seda nominaalset tasakaalu üle tähtsustada. See konkreetne nominaalne puudujääk, mis on käesoleva aasta eelarves – eelarves, mille me tegime ühiselt hea küsijaga –, tuleb peamiselt sellest, et me teeme tänavu kulutusi CO2 kvoodi müügi summade arvel, mis kajastuvad üksnes eelarve kulupoolel. Need on ajutised kulud ja tegu on ühekordse väljaminekuga. Tulud on juba varasematel perioodidel laekunud. Teine pool selle aasta ehk meie ühiselt koostatud eelarve nominaalsest puudujäägist tuleb sellest, et me teeme täiendavaid makseid Eesti inimeste pensionide teise sambasse. Seegi on ajutise loomuga kulu, mis struktuurset tasakaalu ei mõjuta, küll aga nominaalset.
Ja oh üllatust, järgmisegi aasta eelarves kaks kohta, kus tuleb nominaalne puudujääk – on küll võimalik, et see jääb väiksemaks kui tänavu –, on täpselt needsamad. 42 miljoni euro ulatuses tuleb see CO2 kvootidega seotud kulutustest. Esiteks puudutab see Tallinnasse riigi toel ostetavaid uusi tramme, samuti tänavavalgustust Eesti linnades. Ja teiseks, 64 miljoni ulatuses on see seotud sellega, et me teeme täiendavaid makseid Eesti inimeste teise pensionisambasse. Nagu te hästi teate, me teeme neid makseid ajutiselt kuni aastani 2017. Mis puutub valitsuse eelarvega seotud plaanidesse, siis olgu öeldud, et me oleme ambitsioonikamad, kui prognoos ette näeb. Prognoos ütleb, et eelarve on järgmisel aastal struktuurses tasakaalus. Nagu öeldud, valitsuse plaanid on ambitsioonikamad. Me oleme juba teinud kokkuleppeid, mis viivad eelarve järgmisel aastal struktuursesse ülejääki.