Tere päevast! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kui keegi ei kuulnud, siis ütlen veel kord, et palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohal 48 Riigikogu liiget, puudub 53. Kohal on ka kolm infotunnis osalevat valitsusliiget: peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser ja välisminister Urmas Paet. Eilseks päevaks oli registreerunud viis küsijat. Nagu teate, küsijal on õigus kahele lisaküsimusele ja pärast seda annan võimaluse pärida ka teistele Riigikogu liikmetele.

Kõigepealt Urmas Reinsalu küsimus peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Tervist, härra peaminister! Tere tulemast Riigikogu infotundi! IRL on konstruktiivsust pooldav erakond ning me tahame valitsust tema mõistlikes algatustes kindlasti igati aidata ja siin saalis hea sõber olla. Kui valitsus vajab mingite asjade puhul nõu või hoiatust, siis me seda nõu ja hoiatust kavatseme pakkuda. Minu suur mure on praegu seotud Eesti riigi rahanduse tulevikuga. Nimelt on meie majanduse väljavaated esmaspäevase majandusprognoosi järgi kahjuks kehvemaks muutunud ja rahandusminister on öelnud, et rohkem kui 500 miljoni euro ulatuses on kavas uue koalitsiooni lubaduste katteks hakata riigi reserve kulutama. Kas on mõistlik suurendada kulusid nagu buumiajal ja kulutada reserve uute lubaduste täitmiseks kriisiajal?

Mul on väga hea meel, et IRL lubab olla konstruktiivsust pooldav opositsioonierakond. Samuti on mul väga hea meel, kui IRL oma kõikidele eelarvekulusid puudutavatele ettepanekutele leiab nüüd ja tulevikus ka katteallikad. Ainult niimoodi me saamegi eelarvet planeerida, et peame silmas, kas igal ettepanekul, mis rahakulu eeldab, on katteallikas olemas. Ka minul on tõsine mure eelarve pärast, ja see mure on mul olnud juba pikki aastaid. Kõikidel nendel aastatel, kui me oleme koos eelarvet teinud, oleme langetanud päris raskeid otsuseid ja alati oleme suutnud eelarve mõistlikus tasakaalus hoida. Mis puutub minu juhitava valitsuse sammudesse ja koalitsioonileppe punktidesse, mis eeldavad väljaminekuid, siis eranditult kõigil neist on vähemalt sama suur rahaline kate olemas. Koalitsioonilepe ei tekita riigieelarves grammigi defitsiiti, pigem pisut ülejääki, kui võtta kõik kulud ja kõik katteallikad kokku.

Urmas Reinsalu täiendavaid küsimusi ei soovi esitada, annan siis võimaluse ... Siiski, ta soovib neid esitada. Palun, Urmas Reinsalu, esimene lisaküsimus!

Näete, ma olen uus Riigikogu liige, härra esimees. Aga küsimus on väga lihtne. See on minu meelest veidi nagu Fidel Castro stiilis rahanduspoliitika. Olukorras, kus riigi tulud prognoosi järgi vähenevad, võetakse uusi kulusid kanda ja hakatakse selle kompenseerimiseks elama säästudest. Piltlikult öeldes on lood nii, et Eesti perel on teada, et ta sissetulekud hakkavad kahanema, aga valitsus soovitab kulusid suurendada ja elada säästudest, kuni säästud otsa saavad. Täpselt selline on praegu valitsuse rahanduspoliitika. Ma tuletan meelde, et eelmise valitsuse rahanduspoliitiline liin oli selge: tuleb hakata riigi reserve suurendama, mitte neid ära sööma. Mu küsimus on väga lihtne. Kui riigikassa tühjeneb, kas eelarve on siis tasakaalus või mitte?

Sellest küsimusest oleks palju rohkem kasu, kui ta oleks reaalse olukorraga kuidagi kooskõlas. Teoreetilisi küsimusi teemal "mis oleks, kui" võib ju püstitada, aga kordan veel kord: kõikidel nendel rahalist katteallikat eeldavatel sammudel, mida koalitsioon plaanib ja mis on koalitsioonileppe punktid, on ka katteallikas olemas. Me räägime ühest katteallikast kolmandale küsimusele vastamise käigus. Küsimuse esitab teie fraktsioonikaaslane Kaia Iva, kes pärib konkreetselt rohkem kui 20 miljoni euro katmise kohta. Nende katteallikate hulgas on nii tubaka- kui alkoholiaktsiisi tõus, samuti erimärgistatud kütuse soodusaktsiisi asendamine senisest märksa efektiivsemate toetusskeemidega jm. Me oleme kõik need katteallikad avalikult välja öelnud. Te teate hästi, et nende kogusumma ületab 172 miljonit eurot ja täpselt niisama palju on ka täiendavaid kulusid.
Ma suhtuksin sellesse suure austusega, kui teie samamoodi teeksite. Minu jaoks oli suur ehmatus, kui IRL hiljuti toetas ühte 108 miljonit eurot eeldavat eelnõu, ilma et ta oleks püüdnud sellele ühte eurotki katteallikat leida. See ei ole see IRL, keda mina tunnen. See IRL, keda mina tunnen ning kellega koos me oleme väga palju riigi jaoks olulisi otsuseid langetanud, oleks ka toda eelnõu toetades katteallikad välja pakkunud. Moodustatud valitsus on just nimelt seda teinud: kõikidele kuludele, mis me oleme ette näinud, oleme leidnud ka katteallikad. Mulle väga meeldiks, kui te konstruktiivselt mõtleva opositsioonierakonnana samamoodi teeksite.

Urmas Reinsalu, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Mina ei tunne ära seda Reformierakonda, kellega mina koos valitsuses olin. Me püüdsime ajada vastutustundlikku rahanduspoliitikat, nüüd on asjade seis täiesti segamini ja meenutab veidikene parun Münchhausenit. Olukorras, kus majanduse väljavaated halvenevad, soovib valitsus hakata puudujääke kompenseerima uute kuludega. Ma ei saa sellisest rahanduspoliitikast aru, see on pehmelt öeldes "pärast meid tulgu või veeuputus" poliitika. Minu küsimus on lihtne ja selge. Kui me valitsuses ühiselt teenisime, siis me hoidsime sellist joont, et järgmise aasta riigieelarve oleks nominaalses ülejäägis ehk riigi reservid suureneksid jooksvalt 0,2%. Kui palju valitsus järgmisel aastal nominaalset eelarve ülejääki planeerib?

Aitäh, hea küsija! Mulle väga meeldiks, kui meie ühiselt tehtud eelarve oleks olnud nominaalses ülejäägis, paraku faktid näitavad midagi muud. Samas ei maksa seda nominaalset tasakaalu üle tähtsustada. See konkreetne nominaalne puudujääk, mis on käesoleva aasta eelarves – eelarves, mille me tegime ühiselt hea küsijaga –, tuleb peamiselt sellest, et me teeme tänavu kulutusi CO₂ kvoodi müügi summade arvel, mis kajastuvad üksnes eelarve kulupoolel. Need on ajutised kulud ja tegu on ühekordse väljaminekuga. Tulud on juba varasematel perioodidel laekunud. Teine pool selle aasta ehk meie ühiselt koostatud eelarve nominaalsest puudujäägist tuleb sellest, et me teeme täiendavaid makseid Eesti inimeste pensionide teise sambasse. Seegi on ajutise loomuga kulu, mis struktuurset tasakaalu ei mõjuta, küll aga nominaalset.
Ja oh üllatust, järgmisegi aasta eelarves kaks kohta, kus tuleb nominaalne puudujääk – on küll võimalik, et see jääb väiksemaks kui tänavu –, on täpselt needsamad. 42 miljoni euro ulatuses tuleb see CO₂ kvootidega seotud kulutustest. Esiteks puudutab see Tallinnasse riigi toel ostetavaid uusi tramme, samuti tänavavalgustust Eesti linnades. Ja teiseks, 64 miljoni ulatuses on see seotud sellega, et me teeme täiendavaid makseid Eesti inimeste teise pensionisambasse. Nagu te hästi teate, me teeme neid makseid ajutiselt kuni aastani 2017. Mis puutub valitsuse eelarvega seotud plaanidesse, siis olgu öeldud, et me oleme ambitsioonikamad, kui prognoos ette näeb. Prognoos ütleb, et eelarve on järgmisel aastal struktuurses tasakaalus. Nagu öeldud, valitsuse plaanid on ambitsioonikamad. Me oleme juba teinud kokkuleppeid, mis viivad eelarve järgmisel aastal struktuursesse ülejääki.

Annan võimaluse neljaks täpsustavaks küsimuseks selle Urmas Reinsalu tõstatatud küsimuse raames. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Too eelarve mõistlik tasakaal, millest te praegu rääkisite, on ju saavutatud aastate jooksul teoks saanud ebamõistlike kärpimiste abil, mis on langetanud inimeste elatustaset ja raskendanud toimetulekut. Ma kardan, et ka järgmisel aastal ootab uut valitsust sama ees. Aga ma küsin seda. Reformierakond on meie riiki ja majandust aastaid juhtinud. Kuidas me oleme praegusesse olukorda jõudnud? Eile käis Rahvusvaheline Valuutafond välja andmed, et Lätil läheb Baltikumis kõige paremini. Läti majandus kasvab 3,8%, Leedu oma 3,3%, meie oleme kõige viimased. Eesti pangad langetavad prognoose, ka Rahandusministeerium langetas prognoose. Samal ajal olid meil näiteks märtsi toidukulud viimase 20 aasta kõige suuremad. Kuidas me oleme sellesse seisu jõudnud?

Juhin auväärt parlamendi tähelepanu huvitavale paradoksile: üks opositsioonierakond ütleb, et me kulutame liiga palju, teine ütleb, et me kärbime liiga palju. Paistab, et kokku on saanud üsna tasakaalus eelarveplaan. Küsimus oli selle kohta, millised on majandusprognoosid. Mitu rahvusvahelist organisatsiooni näeb Eesti majanduse tulevikku märksa optimistlikumas valguses kui Rahandusministeerium, samas mina usun Rahandusministeeriumi prognoosi. Tõsi, meil kõigil on mure selle pärast, kas täiendavad probleemid, mis võivad tekkida muutunud julgeolekuolukorrast, halvendavad majanduse olukorda. Meie kohus ongi suhtuda asjade seisu pigem konservatiivsemalt kui optimistlikumalt ja seda me kindlasti ka teeme. Rahvusvahelises võrdluses on meile tõepoolest ennustatud suuremat kasvu. Eks elu näitab. Eesti on väga väike ja väga avatud majandus. Meie majanduse käekäik sõltub väga palju sellest, kuidas läheb meie peamistel kaubanduspartneritel. Kahjuks ei lähe ei Soomel ega mitmel teisel meie peamisel kaubanduspartneril üleliia hästi ja lisaks rõhub meid väga tugevalt oht, et tunduvalt halvenenud julgeolekuolukord kogu Euroopas võib mõjutada riikide majanduskasvu. Ka sellega tuleb arvestada.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Ma olen ikka väga imestunud selle üle, et IRL-il on nüüd äkki opositsioonis olles tekkinud mure reservide suurendamise pärast. Kui ma loen aastateks 2012–2015 koostatud eelarvestrateegiat, mille koostamisel IRL kindlasti osales, siis seal on väga selgelt seatud eesmärk jõuda aastaks 2015 struktuurse ülejäägini ja saavutada valitsussektori eelarve nominaalne ülejääk juba aastal 2013, mis võimaldaks alustada majanduskriisi ajal vähenenud reservide taastamist. Ma ei mäleta küll, et Riigikogu rahanduskomisjonis, mida IRL on juhtinud, oleks reservide taastamise ja suurendamise probleem päevakorral olnud. Kas tõesti valitsuses osaledes oli niimoodi, et IRL-i ministrid jätsid kõrvale oma ministeeriumi huvid ja seadsid kõige tähtsamaks reservide suurendamise eesmärgi?

Aitäh! Eks see IRL-i mure ole olnud üksjagu vahelduv. Alles eile oli parlamendi arutelul üks eelnõu, mida IRL soovis läbi suruda ja mille mõju oleks olnud 108 miljonit eurot kulu ehk umbes 63% kogu kulutustest, mis valitsusliit plaanib teha. Katteallikaid oli sellele eelnõule planeeritud täpselt null euro eest. Eile seda muret IRL-il seega ei olnud. Mulle meeldiks, kui meil oleks tegu pigem sellise IRL-i või opositsiooniga tervikuna, kes tunneb riigieelarve pärast sama palju muret kui valitsus ja kes teeb eelarvet puudutavaid ettepanekuid nii, et kui ette on nähtud kulu, siis on sellel ka tulupool nimetatud. Sellise IRL-iga olen mina harjunud koos töötama nii valitsuses kui ka parlamendis ja ma väga loodan, et sellist IRL-i me näeme ka tulevikus.
Mis puutub valitsuse eelarvepoliitika eesmärkidesse, siis siht on jõuda eelarvega struktuursesse ülejääki. See eesmärk oli eelmisel valitsusel ja on ka praegusel. Valitsus on praegustele teadmistele tuginedes sõlminud kokkulepped, mis eelarvepositsiooni võrreldes prognoosiga parandavad. Möödunud reedel arutas valitsuskabinet neid teemasid pikalt ja selle tulemusena saan öelda, et praeguse seisuga on olemas kokkulepped, mis viivad valitsussektori eelarve järgmisel aastal struktuursesse ülejääki.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Tore on kuulata ja vaadata, kuidas kaks erakonnakaaslast arutavad omavahel IRL-i teemat. Aga ma tulen siiski riigieelarve tasakaalu juurde, mis on täna põhiteema ja mille kohta ma tahan ka küsida. Te ütlesite ühes oma vastuses suure uhkusega, et olenemata sellest, et eelarve struktuurne tasakaal on olemas, te tahate saavutada ülejääki 0,2%. Juhin tähelepanu, et eelmise valitsuse kokkulepe oli tõesti saavutada aastaks 2016 struktuurne ülejääk koguni 1%. Minu jaoks on aga täna probleem selles, et kui me tuleme tagasi nominaalse tasakaalu ehk igapäevase elu juurde, siis rahandusminister on välja öelnud, et aastatel 2014–2017 me elame üle oma võimete 569 miljoni euro ulatuses. See on summa, mille me peame hankima kas a) laenu võttes või b) reservide kallale minnes. Rahandusminister on öelnud, et me võtame selle reservidest. Tegemist on 40–45%-ga kõikidest Eesti reservidest. Minu küsimus on, kas me peame äkki mingeid prioriteete muutma. Kas see on õige, et me lähiaastatel sööme 40% oma reservidest ära? Äkki peaksime tegema mingeid kärpeid, mitte elama üle oma võimete?

Aitäh! On väga oluline prognoose mitte segi ajada. Osa prognoose võtab arvesse juba tehtud otsuseid ja üldse mitte valitsuse tulevast poliitikat. Ühe prognoosi kohaselt on nii, et kui me mitte midagi ette ei võta, siis tekib see olukord, mida te kirjeldasite, muu hulgas nominaalne puudujääk. Aga kes ütles, et me ei võta midagi ette? Mina ütlesin, vastupidi, hetk tagasi siit puldist, et me kavatseme üht-teist ette võtta ja oleme juba sõlminud kokkuleppeid, mis valitsussektori eelarvepositsiooni tunduvalt parandavad. Kui me mitte midagi ette ei võtaks, siis langeksime mõneks aastaks koostatud prognoosi kohaselt struktuurse tasakaalu seisukohalt miinusesse. Me ei kavatse seda aktsepteerida. Nii et ei maksa teatud prognoose hinnates unustada valitsuse poliitikat. Täpselt nii nagu eelmine valitsus suutis oma majanduspoliitiliste sammudega, konkreetsete poliitiliste otsustega tihti eelarvepositsiooni võrreldes prognoosiga parandada, kavatseme seda ka meie kindlasti teha.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Lugupeetud peaminister! Ilmselt on asi selles, et rahandusminister on ikkagi natuke mures teie plaanide pärast, ega ta muidu selliseid avaldusi ei teeks. Aga te olete korduvalt kinnitanud, et teil on n-ö koma täpsusega kõik miljonid, mis te kavatsete ära kulutada, tuludega kaetud. Millal ja kuskohas võiks Eesti rahvas seda kuulsat Exceli tabelit näha? Pange see minu pärast kas Postimehe esileheküljele või kuskile maja seina peale, kus on ka kiri juures: "Mina, Taavi Rõivas, ütlen, et magage rahulikult, 170 miljonit on nende ridade peal."

Aitäh! Postimehe esikaanel pole seda tabelit minu teada veel avaldatud, küll aga avaldas selle tabeli sisuliselt viimse detailini Eesti Päevaleht. Nii et minul ei ole mingit muret, et avalikkus pole selle tabeliga kursis. Me oleme seda ette lugenud valitsuse pressikonverentsil ja me oleme seda ette lugenud, vähemasti mis puudutab suuremaid summasid, ka siit puldist.
Siin puldis seisjale kehtib teadupärast ajalimiit ja kõiki arve ei jõua ette lugeda. Aga ma võin seda veel kord teha. Hakkame siis pihta. Alkoholiaktsiisi täiendav tõstmine – 9 miljonit eurot, tubakaaktsiisi täiendav tõstmine – 10 miljonit eurot, kütuseaktsiisi lahtisidumine teehoiust – 25 miljonit eurot, erimärgistatud kütuse soodusaktsiisi asendamine osalise kompenseerimisega – 32 miljonit eurot, ettevõtete sõiduautode sooduskäibemaksu muudatused ja eelarves võetud riskide maandamine – 20 miljonit eurot jne, jne, jne. Eesti Lotole reklaamiõiguse andmine – veel 3 miljonit eurot. Kui te arvud kokku liidate, siis nii see kate tuleb. Lisaks kulude ajatamine tulevastele perioodidele – 23 miljonit eurot. See on teema, mida me arutame kolmandale küsimusele vastamise käigus. Kokku on nii tabeli kulu- kui ka tulupool 172,1 miljonit eurot selle hetke teadmiste kohaselt, kui me seda tabelit tegime. Meil on ka tunne, et teatud eelnõude puhul võib laekumine praktikas suurem olla, aga eks see ole hiljem täpsemalt näha.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on Enn Eesmaalt kaitseminister Sven Mikserile.

Suur aitäh! Austatud kaitseminister! Seoses turbulentse olukorraga Ukrainas on nii mõnedki teised rahvusvahelised kriisikolded jäänud paratamatult väiksema tähelepanu alla. Üks neist on kahtlemata katastroofiline olukord Kesk-Aafrika Vabariigis. Üleeile avaldatud ÜRO raporti kohaselt vajab kiiresti otsest toiduabi kolmandik selle riigi rahvast, kokku üle 1,5 miljoni kriisist otseselt mõjutatud inimese. ÜRO raporti kohaselt on vägivalla lõpetamiseks ja põllumajanduse taastamiseks vajalik pikk ja kulukas humanitaaroperatsioon. Euroopa Liidu Nõukogu kiitis kuu alguses heaks sõjalise operatsiooni alustamise Kesk-Aafrika Vabariigis, tegelemaks tohutute väljakutsetega – just sellist sõnapaari kasutas Catherine Ashton. Millistega neist väljakutsetest hakkavad Eesti uuenenud valitsuskoalitsiooni otsusel ja Riigikogu mandaadi alusel Euroopa Liidu väekontingendi koosseisus tegelema meie sõjaväelased?

Aitäh, austatud küsija! Hea Riigikogu! Kõigepealt tahan öelda väga selgelt, et isegi kui meedias on viimaste nädalate ja viimaste kuude akuutsed kriisid pikemalt vindunud kriise ja humanitaarkatastroofe mõnevõrra varjutanud, siis kaitse planeerijate jaoks see kindlasti nii ei ole olnud. On tõsi, et Euroopa Liidu sõjalise missiooni käivitumine Kesk-Aafrika Vabariigis on võtnud eeldatust pisut kauem aega. Väeloome on kestnud kauem, kui esialgselt plaanitud, aga too venimine ei ole meile teadaolevalt ühegi panustava riigi puhul olnud kuidagi seotud pinge eskaleerumisega Ukrainas ja Ukraina ümbruses. Praeguseks on väeloome protsess edukalt lõpule jõudnud.
Nii et need on kindlasti kaks täiesti erinevat asja. Eesti Riigikogu andis mandaadi Eesti tegevväelaste Aafrikasse lähetamiseks 19. veebruaril. Praegu on võimatu öelda täpset kuupäeva, aga töötame selle nimel, et Eesti tegevväelaste siirmine Kesk-Aafrika Vabariiki saaks teoks aprillikuu teisel poolel. See siirmine toimub mitmes etapis. Mandaat vältab 31. augustini, mis tähendab, et kui me suudame oma mehed teele lähetada aprillikuu jooksul, siis nad saavad nelja kuu pikkuse rotatsiooni täis teenida. Missiooniüksuse ülesanded on samad, mis parlamendiarutelu käigus kirjeldatud. Endiselt on üks funktsioone vabastada nii Prantsusmaa operatsiooniga Sangaris kui ka Aafrika Liidu operatsiooniga MISCA seotud üksuseid ulatuslikumaks tegutsemiseks väljaspool pealinna ja selle lähiümbrust. Need plaanid on ka praegu samalaadsed.

Enn Eesmaa, esimene täpsustav küsimus, palun!

Suur aitäh! Kõigele muule lisaks suurendab Kesk-Aafrika Vabariigis ebastabiilsust vägivald kristlaste ja moslemite vahel. Kohalikus mõistes on tegemist kristlaste maakaitseväe ehk n-ö anti-balaka ja Séléka ehk islami mässuliste koalitsiooni veriste kokkupõrgetega. Kesk-Aafrika Vabariigi naabri Tšaadi rahuvalvajad, kes valitsuse otsuse kohaselt kutsutakse oma missioonilt tagasi, toetasid usulistel kaalutlustel moslemitest võitlejaid. Kas nende toime pandud veresauna kohta pealinnas Banguis on täna rohkem teada, kui alles hiljuti oli? Prantsusmaa president François Hollande on teatanud, et moslemite vastu korraldatakse otseseid rünnakuid, mistõttu julgeolekuolukord Kesk-Aafrika Vabariigis on tema sõnul veelgi halvenenud.

Olukord on kindlasti ülimalt dünaamiline. Kesk-Aafrika Vabariik on väga keerulise ajalooga ning keerulise elanikkonna usulise ja hõimulise koosseisuga riik. Praegune vägivallalaine, mis on tinginud ka vajaduse käivitada seal Euroopa Liidu operatsioon, sai alguse 2012. aastal. Kriis kulmineerus 2013. aastal islamistliku vähemuse võimuvõtmisega. Konflikti tolles faasis tekitas suurimat muret islamistlike rühmituste, peamiselt Séléka toimepandud vägivald kristliku enamuse vastu. Viimasel ajal on aga palju suuremaks probleemiks muutunud see, et kristlaste anti-balaka on toime pannud vägivallategusid moslemite vastu, mis on kaasa toonud uue põgenikelaine. See vägivald kindlasti tõuseb ja mõõnab ning võib eskaleeruda.
Mis puutub sellesse, kuidas kohalikud elanikud suhtuvad välistesse julgeoleku tagamise jõududesse, siis tõepoolest kõige problemaatilisem on seni olnud Aafrika Liidu missiooni koosseisus osalenud Tšaadi väekontingent. Teatud omaenda riigi sisepoliitilistel põhjustel, kaasa arvatud asjaolu tõttu, et ka Tšaadi mässulisi on tegutsenud Kesk-Aafrika Vabariigi territooriumil, on nad rohkem kui teised välisvõitlejad sekkunud naaberriigi sisemistesse vastuoludesse. Aga nagu öeldud, meie lähetatav üksus hakkab tegutsema pealinnas ja selle lähiümbruses ning tõenäoliselt Eesti tegevväelased nendesse vastuoludesse kuidagi segatud ei saa.

Annan võimaluse esitada siin saalis kolm täpsustavat küsimust. Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Olukord Kesk-Aafrika Vabariigis on keeruline ja kõnealust missiooni ei anna eriti võrrelda teiste missioonidega, kus Eesti on osalenud. Kuidas te praegu kirjeldaksite Eesti üksuse valmisolekut selleks missiooniks? Kas on olemas vajalik relvastus ja varustus, samuti informatsioon ja kõik muu tarvilik? Kas meie mehed, kes sinna lähevad, on valmis?

Kaitseväe iga missioon on unikaalne, sest julgeolekuolukord igas kriisipiirkonnas on unikaalne. Praegu seisab ees seni suurim Eesti kaitseväelaste lähetamine Aafrikasse. Tegemist on kindlasti teiselaadilise julgeolekukeskkonnaga, aga ka klimaatiliselt ja looduslikult teistsuguse keskkonnaga, kui on olnud varasematel operatsioonidel Afganistanis ja Iraagis, rääkimata Balkanist. Eesti kaitseväelaste lähetamisel välisoperatsioonidele ei ole Eesti parlament ega ka valitsus reeglina kehtestanud meie inimestele tegutsemispiiranguid. Praegusel juhul aga on tegemist hõimudevahelise vägivallaga ning meie meeste tegutsemisjuhises on kirjas selged põhimõtted, millist tüüpi situatsioone Eesti tegevväelased seal lahendavad ja milliseid mitte. Kindlasti on üks oluline tegur Aafrika looduslik ja klimaatiline keskkond, mille tõttu oli vaja tegevväelased enne missioonile lähetamist immuniseerida. Kaitsevägi ja Kaitseministeerium teevad omalt poolt kõik, et vähendada mis tahes laadi ohte, olgu need vaenulikust inimtegevusest lähtuvad või ka muud, näiteks kurnavast kliimast tingitud riskid. Püüame ohtu meie tegevväelaste tervisele ja elule minimeerida.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! On selge, et keegi ei kahtle Kesk-Aafrika missiooni vajalikkuses Eesti jaoks, eriti praeguses muutunud rahvusvahelises olukorras. Meie panus annab meile võrdväärse võimaluse istuda prantslastega laua taga ja debateerida näiteks nende relvatehingute üle Venemaaga. Minu mure ja küsimus on aga järgmine. Kas värske minister on mõelnud sellele, et me oleme andnud mandaadi tegelikult ju veel ainult neljaks kuuks ehk augusti lõpuni? Oletatava sinnasõidu aeg ei ole veel käes, ärasõidupäeva ja mandaadi lõpu vahele jääb väga vähe aega. Järsku peaks mõtlema mandaadi pikendamisele ja tegema seda aegsasti, et mitte ei juhtuks sellist asja, et meie sõdurid on ilma mandaadita kusagil Aafrikas?

Aitäh! Kindlasti saavad Eesti kaitseväelased viibida välismissioonil üksnes seadusega sätestatud korras ja Riigikogu otsusega antud mandaadi alusel. Kui see mandaat veebruarikuus anti, nähti ette üks neljakuuline rotatsioon kuni 55 tegevväelasega. Nagu ma esimesele küsimusele vastates juba ütlesin, suudetakse eeldusel, et siirmine saab teoks aprillikuus, üks neljakuuline rotatsioon täies mahus ära teha. Kui siirmine peaks mingil põhjusel viibima, jääb rotatsioon lühemaks kui neli kuud. Selle mandaadi raames on ka võimalik, et kuni viie tegevväelasega, näiteks staabiohvitseridega, jätkatakse aasta lõpuni. Aga mis puutub põhikontingenti, siis on missiooni lõppkuupäev kindlalt 31. august ja ette on nähtud üks rotatsiooniperiood. Kui parlament mandaadi andmist arutas, ütles toonane kaitseminister väga selgelt ja sellele viitasid eelnenud aruteludes ka Kaitseväe esindajad, et muude kohustuste tõttu ei nähta ette rohkem kui ühte rotatsiooniperioodi. Oleme ju näiteks kohustatud panustama ka NATO kiirreageerimisjõududesse.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Lugupeetud minister! Kas te võite kinnitada, et Euroopa Liidu sõjaline missioon Kesk-Aafrika Vabariigis kujuneb samasuguseks edulooks nagu Atalanta, kus me samuti osalesime? See kujunes tõesti väga edukaks – piraadid ütlesid, et neil pole mõtet võidelda, sest vastasjõud ehk Euroopa Liidu missioon on nii tugev, et nad annavad alla.

Euroopa Liidu sõjaline missioon on ette nähtud vältama kuni kuus kuud alates täieliku operatsioonilise funktsionaalsuse saavutamisest. Pärast seda antakse missiooni ülesanded üle Aafrika Liidu missioonile, mis praegu on samuti alles lõpliku väljaarendamise faasis. Ka Aafrika riikide panused peaksid aja jooksul kasvama. Vaadates tagasi Kesk-Aafrika Vabariigi väga keerulisse minevikku, võib kindel olla, et Euroopa Liit ei suuda oma sõjalise missiooniga kõiki aastate või aastakümnete jooksul kuhjunud pingeid selles riigis likvideerida. Küll aga on väga selge eesmärk ja ka arvestatav tõenäosus, et suudetakse olukorda sedavõrd stabiliseerida, et pärast Euroopa Liidu sõjalise missiooni lõppu suudavad julgeoleku tagada Aafrika Liidu ja ka Prantsuse üksused, mis kindlasti jäävad Kesk-Aafrika Vabariiki tunduvalt pikemaks ajaks.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on Kaia Iva küsimus peaminister Taavi Rõivasele. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Oled rõhutanud, et kõikidel kulukohtadel on ka tulukohad olemas. Täna on siit juba paar korda läbi käinud, et üks koht, kust te soovite raha ära võtta, on vanemapension, mis on juba seadustatud. Alates 2015. aastast peaks osa inimesi saama vanemapensioni oma lapse või laste kasvatamise eest. On ka teisi minu meelest moraalituid raha saamise võimalusi, nagu näiteks hasartmängude suurem reklaamimine. Ole hea ja selgita, mis võiks olla see moraalne põhjendus meie eakatele, et öelda, jah, me oleme teile lubanud vanemapensioni, aga me ei täida seda. Me oleme selle seaduse koos teinud. Ma mäletan, et ühises koalitsioonis olles tundus see kõigile mõistlik. See ei ole ju üllatus, et sinna raha kulub. Sa oled öelnud, et sinu jaoks oli üllatus, et see kulu on suhteliselt suur, ja selle tõttu on soov selle lubaduse täitmist edasi lükata. Aga see ei saa ju ei sotsiaalministrile ega rahanduskomisjoni endisele juhatajale üllatus olla. Palun selgita!

Aitäh! Teie küsimus põhineb teatud mõttes õigetel eeldustel. Tõepoolest, nagu te ütlesite, katteallikad meie plaanidele on olemas ja nendest me oleme valmis loomulikult ka ükshaaval rääkima, kui on vaja. Võin kommenteerida ka seda konkreetset näidet. Oluline on muidugi teada, et vanemapension koosneb tegelikult kolmest osast. Esiteks, kui laps on sündinud 2013. aastal või hiljem, makstakse ühele vanemale pensionilisa teise pensionisambasse. See puudutab ka kõiki tänavu ning järgmisel ja ülejärgmisel aastal sündivate laste vanemaid. See osa vanemapensionist juba kehtib ja selle osas me mingeid muudatusi ei kavanda. See jääb kehtima täpselt samamoodi nagu praegu. Teine osa vanemapensionist puudutab neid vanemaid, kelle lapsed on sündinud ajavahemikul 31. detsember 1980 kuni 31. detsember 2012. Nendele on ette nähtud kahe aastahinde suuruses pensionilisa. See puudutab seega kuni 33-aastaste inimeste vanemaid. Ka see osa vanemapensionist jääb samamoodi kehtima, nagu see juba jõustunud on. Kolmas osa vanemapensionist ei ole veel jõustunud, on plaanitud, et see hakkab kehtima aastal 2015. Meie ettepanek on lükata see edasi aastasse 2018. Seda seetõttu, et kuni aastani 2017 on Eesti riigil väga suured lisakulud, mis on seotud täiendavate maksetega teise pensionisambasse.

Kaia Iva, esimene täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Nüüd me oleme jälle olukorras, kus mina küsin üht, aga austatud peaminister selgitab üldist Eesti elu. Minu küsimus oli, mis võiks olla see moraalne põhjendus, mis aitaks eakatele inimestele selgitada, miks neile lubatud pensionilisa ei saa kehtestada. Me teame, et keskmiselt on peres kaks last, see tähendab 120 eurot aastas. Seega kolme aasta kohta on kavas jätta inimestele maksmata 360 eurot. Sa oled ikka rõhutanud, et me ei võta seda raha ära, me lükkame selle maksmise edasi või nagu sa praegu ütlesid, me ajatame selle pensionilisa maksmise. Minu küsimus on konkreetne: kas on kavas 2018. aasta 1. jaanuaril too kolme aasta jooksul saamata jäänud vanemapension välja maksta? Kas see keskmiselt 360 eurot makstakse 1. jaanuaril 2018 igale seda saama õigustatud inimesele kenasti pensionipäeval kätte?

Meil on kavas mitte 2018. aastal, vaid juba järgmisel aastal tõsta kõikidel Eesti pensionäridel – nii neil, kellel on lapsi, kui ka neil, kellel ei ole, nii üksikutel kui ka kellegagi koos elavatel eakatel – pensioni täpselt nii suures mahus, kui see riigile vähegi jõukohane on. Ning me oleme juba ka kokku leppinud selles, et keskmine vanaduspension jääb ka järgmisel aastal tulumaksuvabaks. Seegi on samm, mis nõuab riigieelarvest märkimisväärseid summasid, aga ka selleks on meil katteallikad olemas.
Nüüd põhjuste juurde, miks just see konkreetne samm edasi lükata. Hetkeks peaks vaatama minevikku. Kui 2009. aastal oli järsk majanduslangus ja Riigikogu peatas ajutiselt sissemaksed inimeste teise pensionisambasse, siis me lubasime kõikidele nendele, kes tookord otsustasid vabatahtlikult ise edasi maksta, et riik teeb täiendavaid makseid nende pensionisambasse kuni aastani 2017. See tähendab aasta-aastalt – struktuurses mõttes ei lähe see arvesse, küll aga nominaalses mõttes – märkimisväärset kulutust: tänavu ca 50 miljonit, järgmisel aastal üle 60 miljoni ja 2017. aastal juba üle 70 miljoni euro, mis on ühekordne kulutus ja millega samal ajal täiendavaid uusi makseid kavandada ei saa. Selline vanemapension, nagu oli plaanis 2015. aastal maksma hakata, ei ole riigile tõepoolest jõukohane. Neid kohustusi, mis on juba kehtima hakanud, me kindlasti täidame. Need kohustused, mis ei ole veel kehtima hakanud ja mis oli plaanis jõustada järgmise aasta 1. jaanuaril, me võtame endale 2018. aasta 1. jaanuarist – siis, kui suured kulutused pensionisambasse maksmisel on riigi jaoks lõppenud.

Kaia Iva, teine täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma arvan, et eelmine valitsuskoalitsioon oli ikka täie mõistuse juures, kui ta eelarvestrateegiat koostas ja seadusi vastu võttis. See, millised kulud kaasnevad ühe või teise seaduspügalaga, kui palju raha on vaja vanade lubaduste täitmiseks, kui palju uute elluviimiseks, on ju ikka teada. Need kulud olid selgelt eelarvesse kirjutatud. Minu küsimus oli, miks me just nimelt sellisest kohast raha võtame. Vastust sellele kahjuks ei tulnud. Vastust ei tulnud ka teisele küsimusele, mis on minu jaoks väga oluline, nii et küsin selle üle. Nii nagu sa rõhutasid, praegu me maksame tagantjärele makseid, mis vahepeal olid peatatud. Kas sa saad kindlalt lubada, et aastal 2018 makstakse inimestele kolme aasta vanemapension kenasti tagantjärele ära? Te olete ju öelnud, et lükkate maksmist edasi, mitte ei võta nendelt inimestelt seda raha ära. Kas see raha makstakse neile hiljem välja?

Plaan on alustada pensionilisa maksmist 2018. aasta 1. jaanuaril ja mitte maksta midagi tagantjärele, vaid alates hetkest, kui seadus jõustub. Ma olen ka üsna kindel, et eelmine valitsusliit oli täie mõistuse juures, kui see eelarvele üksjagu kulukas lubadus seadustati. Ilmselt oldi täie mõistuse juures ka siis, kui nähti, et 2015. aastal ei ole see riigile jõukohane. Just seetõttu lükati ühe kolmandiku osas vanemapensioni jõustumine edasi. Ma rõhutan, et kaks kolmandikku vanemapensioni regulatsioonist on juba kehtima hakanud. See jääb kehtima ka tulevikus ja seda ei kavatse vähemalt praegune valitsusliit muuta.
Nii et jah, loomulikult oldi täie mõistuse juures. Aga tuleb arvestada ka seda, et eelmisel valitsusliidul ei olnud plaanis või vähemasti ei olnud katteallikatega kaetult plaanis nii palju lapsetoetust tõsta ega ka võimaldada täiendavat tulumaksuvabastust kõikidele pensionäridele, sõltumata sellest, kas neil on lapsi või ei ole. Need on uue valitsusliidu sammud, mis eeldavad rahalist katet, nii nagu teie erakonna esimees väga õigesti märkis. Teil on olnud võimalik käesolevat punkti arutades veenduda, et see kate on olemas. Kas see on selline, mille kõik suurte rõõmuhõisetega vastu võtavad? Vaevalt küll. Milline rahaline kate oleks? Aga küllap on see mõistetav, kui me samal ajal laiendame pensionäride tulumaksuvabastust. See on ju eakate inimeste jaoks olulisem. Kui me saame ühtlasi tõsta ka lapsetoetust, seejuures tunduvalt tõsta, siis on tore – see on lastega perede jaoks väga tähtis.

Annan võimaluse kaheks täpsustavaks küsimuseks. Marko Pomerants, palun!

Aitüma! Kõigepealt kinnitan, et riigikogulased esitavad oma küsimusi alati õigetest eeldustest lähtudes ja õigetel alustel. Eks ole, lugupeetud peaminister? Aga ma ei saa aru sellest, miks te räägite oma plaanist nagu mingisugusest suurest kangelasteost, kui kinnitate, et maksate järgmisel aastal pensionid välja maksimummääras. Kehtiva seaduse alusel teil alternatiivi ei ole. Ja minu meelest ei ole vaja kelkida ka sellega, et me kavatseme keskmise pensioni edaspidigi hoida tulumaksuvaba. See on ka elementaarne, härra peaminister!

Aitäh! Kogu oma sügavas lugupidamises kõikide parlamendiliikmete vastu – ja ma kinnitan, et ütlen seda väga siiralt, olles kuus aastat teiega külg külje kõrval Riigikogus töötanud – ma siiski ei arva, et eranditult kõik parlamendiliikmete küsimused on päris õigetel alustel esitatud. Küllap on küsimustes mõnikord terake irooniat ja mõnikord selliseid soodsas valguses esitatud fakte või hinnanguid. Aga see selleks. Loomulikult suhtun mina peaministrina ja suhtuvad ka kõik teised valitsusliikmed parlamenti äärmise lugupidamisega.
Kindlasti ei ole see valitsuse teene, et seadust järgitakse selles ulatuses, mis puudutab pensionitõusu. See on elementaarne, iga valitsus peab seda tagama. Samas on valitsusel võimalus pensionitõusu mõjutada nii, et aetakse poliitikat, mis suurendab sotsiaalmaksu laekumist. Poliitika peab tagama majanduskasvu, et inimeste palgad tõuseksid, ja see peab soodustama ka tööhõivet, et oleks rohkem inimesi, kes palka saavad. Mõlema eesmärgi nimel minu valitsus tegutseb, ühelt poolt langetades tööjõumakse, teiselt poolt kaasates tööhõivesse inimesi, kes praegu tööl ei käi, näiteks erivajadusega inimesi. Need sammud aitavad meil tulevikus pensione tõsta kiiremini, kui need üksnes tänu sotsiaalmaksu enamale laekumisele kasvaksid. Mis puutub täiendavasse tulumaksuvabastusse, siis selleks on vaja teha eraldi otsus ja leida katteallikad. Just nimelt seda me olemegi plaaninud teha.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Me mõlemad oleme olnud Riigikogu rahanduskomisjoni esimehed ja me kindlasti oskame raha lugeda. Tegelikult on küsimuse puhul, millest me praegu räägime, asi ju väga lihtne. Te olete võtnud aluseks, et teatud osa vanemapensioni jõustumise edasilükkamisel vähemalt kolm aastat võidab riik aastas 23 miljonit eurot. See on konkreetne kate muude kulutuste tegemiseks. Tegu on poliitilise otsusega. Riik on öelnud, et ta jätab 70 miljonit pensionäridele maksmata ja paneb selle 70 miljonit kuhugi mujale. Kaia Ivale vastates te ütlesite, et pole kavas tulevikus tagantjärele pensionäridele midagi välja maksta. See 70 miljonit, mis nüüd täiendavalt riigile kätte jääb, kuna väljamakseid kolme aasta jooksul ei tehta, lihtsalt suunatakse kuhugi mujale, tehes mingeid muid kulutusi. Saan ma õigesti aru? 

See, kuhu mujale raha suunatakse, on ju teile hästi teada. Tänu sellele ongi võimalik täiendav pensionide tulumaksuvabastus, lapsetoetuse väga suur kasv ja toimetulekutoetuse määramisel laste osakaalu suurendamine, et vähendada laste vaesust Eestis. Tänu sellele on võimalik ka tasuta koolitoit gümnaasiumis. Kõik need sammud vajavad katteallikat. See raha ei ole mõeldud mingiteks müstilisteks asjadeks kuskil riigi taskus, kuhu riik selle lihtsalt seisma jätab, see on mõeldud Eesti ühiskonna, Eesti inimeste hüvanguks. Mitu teie erakonnakaaslast ja ka teie ise kritiseerisite meid selle eest, et katteallikaid justkui pole. Mul on hea meel, et me oleme arutelu käigus jõudnud selleni, et katteallikad on täiesti olemas ning me saame läbipaistvalt ja avalikult arutada, kumb on õigem, kas tõsta lapsetoetust ja laiendada tulumaksuvabastust, nii et keskmine pension oleks endiselt tulumaksuvaba, või jõustada kiiremini see kolmas kolmandik vanemapensionist. Need on vaidluskohad, mille otsustamisel on debatt parlamendis igal juhul õigustatud. Selle üle oleme valmis kindlasti arutlema ka tulevikus.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on Yana Toomi küsimus peaminister Taavi Rõivasele.

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud peaminister! Europarlamendi valimisteni on jäänud alla kahe kuu. Europarlamenti pürgivad teie juhitavast valitsusest kultuuriminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, välisminister, haridus- ja teadusminister, põllumajandusminister ning ka rahandusminister. Iseenesest on see levinud praktika, aga selle valitsuse puhul tundub kuidagi kummaline – teil on väga ambitsioonikad plaanid, aga aega nende täitmiseks vaid 11 kuud. Kas teie peaministrina ei tunne muret, et pooled teie valitsuse ministrid ei keskendu lähima kahe kuu jooksul ehk mitte nende lubaduste täitmisele, vaid hoopis valimiskampaaniale?

Aitäh! Juba matemaatiliselt võttes ei ole mõeldav, et Eestile eraldatud europarlamendi kohad täidavad enam kui pooled minu valitsuse ministritest. Kohti jääb puudu, neid on ju vaid kuus. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis ei Reformierakonna ega ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrid, Reformierakonna puhul isegi kaks esimest numbrit ei ole valitsusliikmed. Aga kui mõlemad valitsusliidu erakonnad saaksid teie ettepanekul, nagu ma aru sain, maksimaalse tulemuse ehk kahe peale kokku kuus kohta ja kui kõik need ministrid ka europarlamenti läheksid, siis see valitsuse koosseisu nii palju ka ei muudaks, et kabineti töövõime oleks halvatud. Reformierakonna nimekirjas on ministritest esimene välisminister Urmas Paet. Mina ütlen, et talle võiks kõhklematult hääle anda, ka juhul, kui ta otsustab jätkata tööd Eesti valitsuses. Tema kogemustest rahvusvahelisel areenil on Eestile kasu nii europarlamendis kui Eesti välisministrina. Hääle võib anda igal juhul. Järgmine minister on meil juba viiendal positsioonil. Päris kindel ma selles ei ole, et meil viis kohta europarlamendis saada õnnestub, ning seetõttu ma ei avaks arutelu, kas on lootust ka viiendal kohal oleval ministril europarlamenti pääseda. Aga kutsun kõiki Eesti inimesi üles valima neid inimesi, keda nad usuvad europarlamenti minevat. Meie nimekirja eesotsas on neid õige mitu, samuti nimekirja tagumises otsas. Soovitan neid valida, kindlasti esindavad nad Eestit väärikalt.

Yana Toom, esimene täpsustav küsimus, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud peaminister! Pean ütlema, et mina nende teie inimeste poolt ei hääleta kohe kindlasti mitte. Aga see selleks. Minu küsimuse sisu oli teistsugune, te kas saite valesti aru või ei osanud mina küsida. Kas on alust arvata, et kõik need tublid kuus valitsusliiget, kes kandideerivad europarlamenti, ei tegelegi lähima kahe kuu jooksul oma valimiskampaaniaga? Väga palju aega teil oma plaanide elluviimiseks ei ole ja kui nad hakkavad tegelema valimiskampaaniaga, siis see tähendab seda, et isegi kui nad ei osutu valituks – ja mõistagi nad ei saa kõiki kuut kohta, see on selge –, jääb neil valitsuslubaduste täitmiseks mitte 11 kuud, vaid ainult üheksa kuud.

Kui Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet kohtub iga nädal Euroopa ja muu maailma liidritega, siis öelge mulle, kas see on valimiskampaania või tema igapäevane töö. Mina ütleksin, et see on tema igapäevane töö, millega ta kindlasti teenib ära valijate usalduse. Mingit eraldi kampaaniat tal teha vaja ei olegi. Kui Tallinna linnapea kandideerib europarlamenti, öeldes juba ette, et ta sinna kindlasti minna ei kavatse, siis kasutatakse selle iseloomustamiseks igasuguseid linnunimesid. Aga olgu see mis tahes, võib-olla ongi parem, et ta europarlamenti minna ei kavatse – ausalt öeldes, ega ma teda seal Eestit esindamas väga hästi ette ei kujuta. Mis puutub praeguse valitsuse liikmetesse, siis kõigi poolt võiks rahumeeli hääletada. Eks elu näita, kui palju keegi hääli saab, kas neil avaneb reaalselt võimalus europarlamenti minna või mitte. Ärme ruttame sündmustest ette! Ma ei välista ka seda, et mõni minu valitsuse liikmetest peale europarlamendi valimisi tõepoolest otsustab sinna minna. Eks me näe!

Yana Toom, teine täpsustav küsimus, palun!

Tänan, härra eesistuja! Kui jutt juba lindudele läks, siis ma tuletan meelde, et valitsus ei toetanud härra Andres Herkeli eelnõu, mille kohaselt üks mandaat kustutanuks teise. Nii et linnud oleme kõik nii või naa. Aga see selleks. Pärast teie peaministriks saamist ilmus meediasse ja tänavapilti suur plakat loosungiga "Suurem heaolu, parem julgeolek". Palun selgitage selle loosungi sisu ja täpsustage, kas plakat on mõeldud Euroopa Parlamenti pürgivate reformierakondlaste valimiskampaania toetuseks!

Ei, see väga põgus reklaamikampaania ei ole kindlasti seotud europarlamendi valimistega. Küllap olete märganud, et mina Euroopa Parlamendi valimistel ei kandideeri. Ma usun, et see on mõistlik praktika, et ametisolev peaminister ei kandideeri teistesse ametitesse, ei kohalikel valimistel ega ka europarlamendi valimistel. Kodanikuna mul see põhiseaduslik õigus ju on, aga ma kavatsen järgida head tava ja mina europarlamendi liikme kandidaadina ennast kirja pannud ei ole. Samas soovitan kõigil eestimaalastel minu juhitava erakonna kandidaatide hulgast valik teha. Ma olen täiesti kindel, et nad esindavad Eestit väga väärikalt.

On võimalik esitada kaks täpsustavat küsimust tingimusel, et küsimused on hästi lühikesed ja vastused samuti. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Tundub, et olete võtnud omale ikka päris suured õigused. Võib-olla peaks valimised üldse ära jääma, sest peaminister ütleb, kes sobib europarlamenti ja kes ei sobi. Aga minu küsimus käib Yana Toomi küsimuse juurde, millele selget vastust ei tulnud. Küsimus oli selles, et ministrid, kes kandideerivad europarlamenti, peaks tegelema kampaaniaga ja kui nad sellega tegelevad, siis pole neil aega pühenduda nende üllaste suurte eesmärkide täitmisele, mis valitsusliit võttis. Te rääkisite oma vastuses ainult Paetist, aga Paet ei ole ainus kandidaat. Kuidas teised ministrid ühitavad kampaania ja suurte eesmärkide täitmise?

Kindlasti ei tohi kampaania, kui keegi seda lisaks oma põhitööle teha plaanib, põhitööd takistada. Täpselt nii nagu Tallinna linnapea kampaania ei tohi tema põhitöö tegemist häirida, ei tohi see takistus olla ka valitsusliikmete ja parlamendiliikmete puhul.

Marko Pomerants, palun!

Kiire küsimus. Mis vahe on Taavi Rõivase ja Priit Kutseri plakatitel majaseintel, kui kumbki ei kutsu tegelikult valima?

Vahe on selles, et Taavi Rõivase plakateid ei ole mitte kunagi tehtud avaliku raha eest. Priit Kutser ja mitmed teised Keskerakonna liikmed aga on seda linna raha kuritarvitades endale lubanud. Kui Reformierakond on otsustanud oma mittekandideerivat esimeest plakatil esitleda, siis selline on olnud Reformierakonna valik. Kui Tallinna linn otsustab valimistel kandideerivat linnaosajuhti esitleda Tallinna linna raha eest tellitud valimisplakatil, siis see on linna raha kuritarvitamine.

Tänan ministreid! Tänan küsijaid! Palun vabandust kolleeg Sven Sesteri ees, aga ma loodan, et tema küsimused said vastuse seoses Urmas Reinsalu küsimustega. Infotund on lõppenud.