Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu üheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun märku anda nendel, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Esimesena palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Teiseks, käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kolmandaks ja neljandaks, ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust põllumajandusminister. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud neli seaduseelnõu. Nende menetlemine otsustatakse kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Teatada on mul teile järgmist. Juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse 20. märtsil esitatud nõukogu otsuse eelnõu seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 66. istungjärgul MARPOL-i konventsiooni VI lisa muudatusettepanekute vastuvõtmise kohta. Need käsitlevad Euroopa Liidu ühist poliitikat. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja otsuse eelnõu kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on 27. märtsil kell 16.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 94 Riigikogu liiget, puudub 7.
Nüüd on meil vaja kinnitada nädala päevakord. Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata täiskogu üheksanda töönädala kolmapäevase, 26. märtsi istungi päevakorrast välja 12. punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 590 esimene lugemine. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata päevakorrast välja kolmapäevase, 26. märtsi istungi 13. punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu 573 esimene lugemine. Keskkonnakomisjon on teinud ettepaneku arvata täiskogu selle nädala päevakorrast välja kolmapäevase, 26. märtsi istungi 14. punkt, Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 611 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen selle nädala ... Andres Herkel, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Meeldiv kõnetada teid selle ametinimetusega. Kuid mul on enne päevakorra kinnitamist üks muret tegev protseduuriline küsimus. Nimelt ütleb meie kodu- ja töökorra seaduse § 97, et eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Minu algatatud seaduseelnõu 577, mida on hellitavalt kutsutud ka peibutuspartide heidutusseaduseks, on kindlasti selle tähtaja ületanud, kuid seda päevakorras ei ole. Hoolimata sellest, et olen pöördunud põhiseaduskomisjoni esimehe poole, ei ole ka põhiseaduskomisjon seda eelnõu käsitlenud, põhjendades seda sellega, et ümbergrupeeringute käigus on tekkinud veel mitmeid eelnõusid samast valdkonnast. Ma palun selgitust teilt kui Riigikogu esimehelt, kas selline põhjendus saab olla legitiimne ja millega üldse on põhjendatav niisugune kodukorra rikkumine!

Aitäh! Juhataja on kimbatuses ja peab küsima nõu põhiseaduskomisjoni esimehelt.

Kolleeg Herkel luges just ette selgituse, mis sai tõesti talle antud. Praegu on üleminekuperiood, lauale on tekkinud mitmed eelnõud ja me tahaksime need kokku panna niimoodi, et töö saaks efektiivselt edasi minna. Formaalselt on kolleeg Herkelil õigus. Ma palun selle pärast vabandust, aga edasilükkamine on põhjustatud headest kavatsustest.

Aitäh! Ma hea meelega sellel teemal läbirääkimisi ei avaks, kuna see ei puuduta päevakorra kinnitamist.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget ja vastu 2, erapooletuks jäi 3.

Meie tänane päevakorrapunkt on peaministrikandidaat Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine. Sissejuhatuseks ütlen, et Vabariigi President määras oma 14. märtsi otsusega nr 392 peaministrikandidaadiks Taavi Rõivase, kellele tegi ülesandeks valitsus moodustada. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 89 kohaselt esitab peaministrikandidaat Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Peaministrikandidaat avaldas soovi esineda tänasel Riigikogu istungil Riigikogu ees ettekandega. Tema ettekanne kestab kuni 25 minutit. Riigikogu liige võib esitada peaministrikandidaadile kuni kaks suulist küsimust. Kodu- ja töökorra seaduse kohaselt läbirääkimisi ei peeta. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamise volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega. Ongi kõik. Palun, Taavi Rõivas!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head Eesti inimesed! Ajad on keerulised ning seetõttu on oluline kohe alustuseks üle korrata, et loodava valitsusliidu välis- ja julgeolekupoliitika jätkab senisel kindlal kursil. Me oleme kokku leppinud, et kaitsekulud on 2% Eesti SKT-st. Sellele 2%-le lisanduvad investeeringud ühendustesse, mis samuti meie julgeolekut tagavad, tagades elektri ja gaasi või inimeste ja kaupade transpordi võimalused.
Riigikaitsesse rahalise panustamise säilitamine kõrgel tasemel on ülioluline nii sisuliselt kui ka sümboolselt. Aga 2% ilma selle taga oleva kaitsetahteta, ilma selle alusmüüriks oleva armastuseta meie oma Eesti, meie oma toimiva, demokraatliku ja hingelähedase elukorralduse vastu jääks üksnes pelgalt arvuks. Eesti iseseisvus on hindamatu.
Tahan avaldada tänu kõigile eelnevatele valitsustele, kes on kasutanud Eesti taasiseseisvumisest tänaseni antud ligi 23 aastat selleks, et ehitada üles toimiv riik, toimiv majandus ja, mis kõige tähtsam, toimiv demokraatia ja kodanikuühiskond. Tsiteerin Ühendriikide 35. presidendi John Fitzgerald Kennedy sõnu: "Demokraatia ja riigikaitse ei asenda üksteist. Kumbki ainsana luhtub." Eesti pole kunagi ajaloos olnud nii tugev kui nüüd. Tänu varasematele valitsustele, tänu nende sihikindlusele oleme valmis ka rahvusvaheliselt keerulisemateks aegadeks.
Mitte kõik riigid ei ole aega niisama targalt kasutanud ja sellest tuleneb ka see suur vahe, mis lahutab meid otseses ohus olevatest riikidest. Meil on tugevad liitlassuhted, me oleme vaba maailma kaitsemeeskonna panustavad liikmed.
Eesti demokraatia ja ühiskonna tugevuse märk on ka alanud nädal. Me vahetame põhiseaduslikul moel põhiseaduslikku valitsust, ilma et riigi toimimine hetkekski katkeks. Minu põlvkond võtab teatepulga ja järjepidevuse senistelt valitsustelt üle ning tahab seda edasi viia samasuguse tarkuse, ettenägelikkuse ja vastutustundega, nagu on tehtud siiani.
Mitte ükski valitsus ei saa üle ega ümber Eesti peamisest probleemist: Eesti inimeste sissetulekud, pensionid ja palgad on liiga väikesed. Me oleme oma põhjanaabritega võrreldes ikka veel vaesed. Loodav valitsus tahab kõigiti kaasa aidata hoo kaotanud Eesti majanduse mootorite taas käima jooksmisele ja panna inimeste sissetulekud kiiremini kasvama. Me tahame muuta töökohtade loomise oluliselt odavamaks ja alustada tööjõumaksude vähendamise ambitsioonikat programmi. Selleks tõstame maksuvaba miinimumi ja vähendame töötuskindlustusmakse määra. Nagu te juba teate, langeb uuest aastast tulumaks. Kõik see kokku tähendab Eesti keskmist palka saavale inimesele 170 lisaeurot aastas kätte. Tööjõumaksude langusest võidavad kõik tööinimesed sissetulekust sõltumata. See on raha, mille kasutamise üle otsustab inimene ise. Just inimene ise, mitte riik, on parim otsustaja selle üle, mida teha tema enda teenitud rahaga.
Kasvav majandus ja vähenev tööpuudus on ka pensionitõusu vundament. 2015. aastal tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Selleks et tagada pensionide kestlik kasv ka tulevikus, on vaja võrdselt tähelepanu pöörata nii kasvusõbralikule majanduspoliitikale kui ka sammudele tööhõive suurendamiseks.
Jõukus sünnib vaid ettevõtlikkuse kaudu. Pean väga lugu inimestest, kes julgevad suurelt unistada, ette võtta ning riskida. Riigi asi on luua keskkond, mis ärgitaks ettevõtlust alustama ning töökohti looma just Eestis. Seda võiksid teha ka need ettevõtjad, kes soovivad vallutada maailma. Oleme kokku leppinud, kuidas muuta ettevõtja asjaajamist riigiga veelgi lihtsamaks, ning vaatame üle, et ettevõtete ja teaduse toetamisel oleksid esikohal koostöö, innovatsioon ning uued turud.
Me tahame erilist tähelepanu pöörata ettevõtlikkuse julgustamisele ühiskonnas. Austame ja hindame kõiki, kes proovivad. Neid, kel asi õnnestub, tänab kõige paremini edu ise. Tunnustuseks nii õnnestujatele kui ka tuleviku õnnestujatele kirjutasime valitsusliidu leppesse ettevõtjapäeva.
Olen seda sotsiaalministrina korduvalt öelnud, nüüd kordan peaministrikandidaadina: ka üks puudust kannatav laps on Eesti jaoks liiga palju. Iga inimene, iga laps on Eestile oluline. Meie kindel eesmärk on vähendada laste vaesust. Uuest aastast tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 eurole ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad kokku 90 eurot nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 100 eurole kõigil, sissetulekust sõltumata. Lisaks tõstame lastega perede toimetulekutoetuse määra, mis on väga täpselt vaesuse vähendamiseks suunatud maksumaksja raha.
Laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidmine on väärt ühiskonna sügavat hukkamõistu. Ma tõesti ei mõista neid mehi, kes oma lapsed toest ilma jätavad. Elatisvõlgnikud jäävad tulevikus ilma riigi toetustest ja elatisraha hakatakse maha arvama ka tulumaksutagastuselt ning kogumispensioni fondidest. Olla lapsevanem on vastutus, mis pole valikuline.
Aasta alguses möödus kümme aastat vanemahüvitise kehtima hakkamisest. Teadmine, et lapsega kodus oldud aja jooksul pere sissetulek ei vähene, on suurendanud noorte perede kindlustunnet ning aidanud kaasa sündimuse kasvule. Järgmine suur pudelikael sündimuse suurendamise teel on lastehoiukohtade nappus. Plaanime kasutada Euroopa Liidu vahendeid nii lasteaedadesse investeerimisel kui ka paindlike lastehoiuvõimaluste loomisel.
Peaaegu iga täiskasvanu teab isiklikest kogemustest, kuidas trenn või huviring, kus lapsepõlves käidud sai, on tema elu veel kaua mõjutanud. Elektroonikaringis külge jäänud huvi on viinud tehnikaülikooli õppima või jalkatrennis saadud spordiharjumus muutnud ka täiskasvanueas oma füüsise eest hoolitsemise iseenesestmõistetavaks. Seni pole meie riigis kokku lepitud, milliste põhimõtete järgi huviharidust tulemuslikult toetada. Nüüd me teeme seda. Samuti lõpetame olukorra, kus noortetreeneritel puudub ravi- või pensionikindlustus.
Uus valitsus jätkab eelmise valitsuse algatatud oluliste reformide elluviimist: koolivõrgureform ja kõrgharidusreform, töövõimereform ja vajaduspõhiste peretoetuste reform, eestikeelsele aineõppele ülemineku reform jt. Peatun vaid ühel. Töövõimereformil on potentsiaali olla viimase kümnendi suurim sotsiaalvaldkonna reform, aga veel palju tähtsam on, et töövõimereformil on potentsiaali muuta ühiskonda igakülgselt tervemaks. Võrdsed võimalused töötamisel ja ühiskonnaelus osalemisel on selge signaal, et kõik on oodatud Eesti edust osa saama.
Meie eesmärk on muuta riigi juhtimine avatumaks ja paindlikumaks. Nüüd ja edaspidi hakkavad ministrid juhtima valdkondi, mis ei pruugi ilmtingimata täpselt kattuda jäikade ministeeriumipiiridega. Selline täitevvõimu paindlikum korraldamine põhineb Eesti ekspertide ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2011. aastal avaldatud Eesti valitsemiskorralduse raporti soovitustel. Mudel, mis võimaldab ülesandekeskselt valitsuskabinetti korraldada, on kasutusel ka Soomes ja Rootsis. Pean ainuvõimalikuks, et ministrid lähtuvad oma töös avatud valitsemise põhimõtetest. Läbipaistvus ja kodanike kaasamine otsuste tegemisse on saanud uueks normaalsuseks, vajalikuks usaldusliiniks kodanike ja valitsuse vahel. Ma usun, et meie ühiskond tahab pidada avalikku ja konstruktiivset debatti Eesti ees seisvate ülesannete üle.
Aeg on näidanud, et partnerite ja kaasamõtlejate toe ja tahtmiseta kaugele ei jõua. Seepärast võtame koos tööandjate ja töötajate esindajatega värske jõuga käsile tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi kokkuleppimise ning hakkame otsima ka mitmete muude oluliste probleemide lahendusi.
Omavalitsuste teenuste reformimine, et need tõuseksid uuele tasemele, ei alga sirkli ja malliga. Me seame paika, millisel riigitasandil tuleb milliseid ülesandeid täita ning kuidas neid rahastada.
Austatud kuulajad! Igal aastal sureb 500 inimest haigustesse, mille diagnoosis on sees sõna "alkohol". Veel tuhat Eesti inimest sureb igal aastal kaudselt alkoholi tõttu. See on 1500 inimest aastas. Et panna see morn arv perspektiivi, ütlen, et vabadussõjas kaotasime 2300 inimest. Seepärast on kevadkoalitsioon siin otsustanud astuda reaalseid samme, mis aitavad meil päästa elusid. Alkoholi puhul on selleks neli reaalselt toimivat võimalust: hinnatõus aktsiisitõusu kaudu, reklaami ja müügikohtade arvu vähendamine ning tõhus ravi. Mõelge, et kui Terve Eesti Sihtasutuse programm "Joome poole vähem" ning riigi sammud õnnestuksid, siis tähendaks see, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks õnnestuks meil säästa vähemalt niisama palju Eesti inimeste elusid, nagu me kaotasime vabadussõjas. See on väga väärikas eesmärk. Eraldi teema on vähendada alkoholi kättesaadavust lastele. Siin tuleb kasutada kõiki toimivaid vahendeid, sest kaine noorus tähendab sageli ka tervet täiskasvanuiga, tervet ja õnnelikku elu.
Loodav koalitsioon tahab kasvatada Eesti sisemist ühtehoidmist. Kui kasvatame siinset heaolu, siis jõuab see kõigini, rahvusest sõltumata. Meenutagem, et Eesti riigi alguseks loeme päeva, mil loeti ette iseseisvusdeklaratsioon "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele". Mis puudutab kodakondsuspoliitikat, siis aluspõhimõtted jäävad kindlalt paika, kuid meie siht on lõpetada kodakondsuseta inimeste taastootmine ja kodakondsusega seotu inimlikumaks muuta.
Uus valitsus on peale välis- ja kaitsepoliitika järjepidev ka muudes valdkondades, mille töö me eelmiselt koalitsioonilt katkematult üle võtame. Näiteks jätkame kultuuripoliitikas ning keskkonnahoius pooleli olevaga ega muuda suuri paradigmasid. Piltlikult öeldes jätkub ERM-i ehitus ja fosforiidikaevandamist ei tule ka alanud aastal. Vastutustundlik lapsevanem mõtleb pärandile, mille ta jätab oma lastele. Raiskav suhtumine loodusesse ja tulevikku, põletav energiakasutus ei ole tuleviku Eestile vastuvõetav. Alanud aastaajal muutub meid ümbritsev rohelisemaks ning seda teeb selgelt ka kevadkoalitsiooni energiapoliitika. Eesti loodusvaradega vastutustundlikult ümberkäimiseks jätkame aastateks 2016–2030 säästliku põlevkivikasutuse riikliku arengukava koostamist ning analüüsime riigi põlevkiviressursside lahutamist riiklikust energiahiiust. Eestlased on alati olnud loodusrahvas, meie kohus on anda see võimalus ka oma lastele.
Head kuulajad! Mulle väga meeldib, et meie oponendid ei kritiseeri mitte seda, et valitsusliit soovib teha liiga vähe või valesti, vaid ütlevad, et seda kõike on liiga palju. Ambitsiooni meil tõepoolest on. Käed rüpes istuda ning oma oponentidele mugavust pakkuda me ei kavatse.
Meie otsuste rahaline mõju 2015. aasta eelarvele on Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 172,1 miljonit eurot ning täpselt niisama suured on ka katteallikad. Teisisõnu, need otsused ei muuda valitsussektori tasakaalupositsiooni. Riigi rahaasjade korrasolek on ka edaspidi kõige alus, see valitsus jätkab tasakaalus eelarvepoliitikat. Eesti riiki peab juhtima nii, et siin poleks kunagi põhjust öelda varem tsiteeritud John Fitzgerald Kennedy ühe eelkäija Herbert Hooveri sõnu: "Õnnistatud olgu noored, sest nemad pärivad riigivõla." Meie oma lastele võlgu ei päranda.
Head inimesed! Täna loomisel oleva valitsusega seoses kõneldakse ka põlvkonnavahetusest. Kuigi see põlvkonnavahetus poliitikas, mida sõnades on pikalt oodatud ja mida sõjaeelses Eestis ei jõutudki ära oodata, kipub nüüd kätte tulema, tundub korraga, et selle tulekuks ei oldagi valmis. Näib, et iseseisvas Eestis täiskasvanuks saanud eestimaalaste põlvkond, minu põlvkond, meie sihid, mured ja Eestile suunatud ootused on paljudele, kes seni meie ja Eesti tuleviku nimel kõnelnud, üsna tundmatu maa. Teadmatus sünnitab teadagi kõhklusi, ka hirme. Seetõttu pean oma kohuseks tutvustada meie arusaamu.
Me usume, et Eestil ei ole vaja "suurt narratiivi". Ainus narratiiv, mida me vajame, mida Eesti vajab, on saatus meie eneste kätes ehk lootus paremale homsele, mida igaühel on ise võimalik ehitada. See on Šveitsi, Põhjamaade, iga õnnestunud riigi narratiiv. Seda ei ole võimalik "välja mõelda". See on tahtmine teostada oma elu ja riiki iga päev, loominguliselt ja lustiga.
Me usume, et Eesti riigi suur eesmärk on julgustada oma kodanikke õnnestuma. Me tahame riiki, mis on valmis oma kodanike õnnestumisteks, märkab õnnestumisi ja rakendab neid kõigi kasuks.
Me soovime, et Eesti Vabariik oleks jätkuvalt lootuste riik. Eesti riik ei pruugi olla täiuslik – milline riik oleks? –, aga siin on alati lootust. Me soovime riiki, kus inimestel on lootus, et nende tegemised õnnestuvad, et nende töö on vajalik ja selle eest saab väärikat tasu, et nende lapsed on terved ja kasvavad turvalises keskkonnas, et nende tervise eest kantakse hoolt ja nende vanaduspõlv on väärikas.
Me usume omaenda põlvkonda, noortesse pereinimestesse, kelle käes on Eesti saatus juba nüüd: lapsi kasvatades, vanemaid ja vanavanemaid aidates, riiki ehitades ja kaitstes. Me tahame ise teha, ise vastutada ja oma töö vilju näha. Me tunneme vastutust.
Meie arvates on loomulik elada avatud piiridega maailmajaos, kus kõigil on õigus töötada seal, kus nad näevad oma töö tulemusi. See vabadus paneb meile kohustuse ja vastutuse vaadata maailma avatud silmadega ja teha iga päev otsuseid, et just Eesti oleks see, kus iga Eesti inimene tahaks ja saaks oma töö vilju maitsta.
Teile hindamiseks antud valitsuslepe kannab olulisel määral neid uue põlvkonna sihte ja seda vaimu. Tühjale kohale ei teki midagi, seepärast teen siiralt lugupidava kummarduse meist vanemate ees. Me austame ja hindame teie tehtut. Eesti ühiskond on tugev, kui otsime omanäoliste põlvkondade vahel sidet, mitte vastandumist.
Head kuulajad! Lõpetuseks tänan sotsiaaldemokraate väga konstruktiivse töö eest, mille tulemus on kirjas kevade alguspäeval sõlmitud koalitsioonileppes! Selgete seisukohtadega partnerite arvamustes ühisosa leida ei olnud lihtne, ent tulemust vaadates tuleb nentida, et me saime päris hästi hakkama.
Julgen öelda kõigi koalitsioonileppele allakirjutanute nimel, et me anname endale aru, kui lühike on selle valitsuse tööaeg. Aga see ei takista meid seadmast kaugemaid sihte. Juba täna tahame panna maha märgid, et näidata, millest me hoolime, ja kui järgmise aasta märtsis Eesti kodanikud nii otsustavad, siis me jätkame nende sihtide suunas tegutsemist. Kevad on käes. Elagu Eesti! (Aplaus.)

Riigikogu liikmetel on peaministrikandidaadile küsimusi. Ene Ergma, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Ma alustan täpselt sellestsamast, millest alustasid sina – julgeolekust. Mulle sattus täna hommikul kätte Eesti Päevaleht. Seal oli kirjutatud, et tulevase taristuministri väitel kujutab elektri tootmise koondamine Ida-Virumaale endast julgeolekuohtu. Kas sa võid seda kommenteerida? Me oleme elektrit Ida-Virumaal tootnud üle 20 aasta. Mina küll ei tunneta, et see oleks tohutu julgeolekuoht.

Aitäh küsimuse eest! Ma sellist väidet hommikul lehti lugedes küll ei märganud, aga kui küsimus on minu seisukoha kohta, siis vastan, et mina nii ei arva. Mina arvan, et oluline osa Eesti julgeolekust on kindlasti see, et meie energiamajandus – elekter, gaas ja teised energiaallikad – oleks võimalikult hästi ühendatud Euroopaga. Aga elektri tootmise kontsentreerumist ühte maakonda mina julgeolekuohuks ei pea.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kõigepealt tahan ma tunnustada meid selle töö eest, mis me aastate jooksul teinud oleme. Ma arvan, et me oleme palju häid asju ellu viinud. Samas, kokkulepped ja ootused on väärtus omaette. Siit ka minu küsimus. Kui vaadata võimalikke maksutõuse ja raha ümberjagamist, mida ajutine valitsus on ette pannud, siis see tekitab küsimusi. Üks minu küsimusi on seotud vanemapensioniga. Nimelt, me oleme varasemalt kokku leppinud mõningates seaduseelnõudes, mis on nüüdseks seadusena jõustunud, kuid need muudatused alustavad oma reaalset elu alles lähitulevikus. Üks neist käsitleb tulumaksu langetamist, teine vanemapensioni. Viimane informatsioon ütleb, et vanemapensioni kehtima hakkamist tahetakse edasi lükata. Kas see vastab tõele ja kui vastab, siis millest tulenevalt on sellised otsused tehtud? See on ju konkreetne raha, mis oleks inimestele kätte jäänud.

Aitäh, hea Sven! Ma tänan sind ja kõiki teisi IRL-i liikmeid selle eest, mida me oleme koos teinud! Seda ei ole üldse mitte vähe. Aga mis puudutab vanemapensioni, siis kindlasti jääb kehtima see osa vanemapensionist, mis on juba jõustunud ja ellu rakendunud. Edasi lükkub vaid selle osa jõustumine, mis veel inimeste kätte jõudnud ei ole. See lükkub edasi täpselt nii kauaks, kuni me teeme lisamakseid pensioni teise sambasse. Me kõik teame, et me maksame tagantjärele väga suuri summasid teise sambasse seetõttu, et kriisiajal ei olnud riigil võimalik seda teha. Nüüd me teeme seda. See kulu on väga suur. Me saame vanemapensioniga täies mahus jätkata siis, kui me oleme nende väga suurte kulutuste tegemise lõpetanud.

Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Meie naaberriik Venemaa on hakanud massiliselt andma topeltkodakondsust oma suurriiklike plaanide realiseerimiseks. Seda alustati õigupoolest juba enne Vene-Gruusia sõda Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Nüüd on seda kasutatud Krimmis ja mitmes Ida-Ukraina piirkonnas. Milliseid meetmeid valitsus kavandab, et takistada selle ohtliku tendentsi laienemist Eestisse?

Aitäh! Valitsusliidu leppe kodakondsust puudutava peatüki esimene lause kõlab peast tsiteerides nii, et me ei muuda kodakondsuspoliitika aluseid ja peame kõike seda, mida me oleme seni kodakondsuspoliitikas oluliseks pidanud, oluliseks ka tulevikus.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud peaministrikandidaat! See on loomulik, et kui sünnib uus koalitsioon, siis võetakse üsna palju ette. Mina ei kuulu nende hulka, kes arvab, et te olete liiga palju ette võtnud, küll aga mõtlen ma sellele, et selle kõige teostamiseks on aega siiski vähem kui aasta. Iga koalitsioon, kui ta võimule tuleb, loomulikult mõtleb, et ka järgmistel valimistel esinetakse edukalt ja jätkatakse seda tööd. Aga on teil olemas ka plaan A, mida kõigest mõeldust ja lubatust te siiski täidate, või mõtlete, et te olete edukad ka 1. märtsil 2015 ja jätkate valitsemist samas koosseisus?

Aitäh! Plaani A osa on ka valimiste võitmine. Tõepoolest, ainus plaan ongi see, et tuleb ellu viia kõik see, mis me oleme kirja pannud. See ongi meie plaan ja selle nimel me päevast päeva töötame.

Andrus Saare, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma küsin ajutise valitsuse tegevuskava haridust ja teadust käsitleva punkti kohta. Nimelt on koalitsioon lubanud tõsta õpetajate palka. Teadupärast on praegu veel ametis olev koalitsioon kahel viimasel aastal tõstnud õpetajate palga alammäära 644 eurolt 800 eurole ja keskmine palk hakkab lähenema juba 1000 eurole. Kui mitu eurot tõuseb õpetajate alampalk 2015. aasta jaanuaris?

Aitäh! Jah, õpetajate palga tõus on hariduse kvaliteedi kõrval meie üks olulisemaid eesmärke haridusvaldkonnas. Õpetajate palka me kindlasti tõstame. Me ei ole otsustanud, kui palju täpselt tõstame alampalka ja kui palju kõiki palku. Niipalju, kui see Eesti riigile ja maksumaksjale vähegi jõukohane on, on eesmärk peale selle, et tõstetakse õpetajate alampalka, suurendada kõigi õpetajate sissetulekut. Ma ei saanud jätta märkamata teie väikest pilget või torget, kui te nimetasite loodavat valitsust ajutiseks. Eks elu näitab, kui ajutiseks see jääb. Jah, aasta pärast on valimised, aga ärge arvake, et me ei kavatse neid valimisi võita. See valitsus ei jää ajutiseks.

Marika Tuus-Laul, palun!

Suur tänu! Lugupeetud Taavi Rõivas! Minu küsimus puudutab ühte vana õigusvaldkonna probleemi. Teie tegevuskavast võib välja lugeda, et te hakkate isikute põhiõigusi paremini kaitsma. Minu küsimus puudutab isikute põhiõiguste kaitset eeluurimise ajal. Milline on uue koalitsiooni seisukoht, kas inimesel peaks olema õigus tutvuda süüteomenetluse aluseks olevate dokumentidega ja kas tal peaks olema võimalus end kaitsta, enne kui teda näiteks vahistama hakatakse? See on vana probleem ja me ei ole sellele lahendust leidnud.

Aitäh! Kõiki neid teemasid me oleme arutanud üsna spetsiifiliselt, aga enne, kui kõik detailid on rahulikult läbi analüüsitud ja vastused analüüsi tulemusel leitud, ma ei laiendaks seda sõnastust, mis on valitsusliidu leppesse kirja saanud. Inimeste põhiõiguste kaitse on väga oluline, see on põhiseaduslik väärtus. Sellest tuleb mõistagi lähtuda.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea Taavi Rõivas! Koalitsioonileppe maksude peatüki punkt 1 näeb ette kaotada eriotstarbelise diislikütuse ja kergema kütteõli madalam aktsiisimäär. Kas sa oskad öelda, kui paljusid inimesi, kes oma maja kütmisel vedelkütust kasutavad, see muudatus puudutab?

Aitäh! See puudutab tuhandeid majapidamisi, aga nende arv iga aastaga väheneb, sest inimesed näevad, et on säästlikumaid küttelahendusi, nii rahalises kui ka loodushoiu mõttes. Inimesed on ise plaaninud investeeringuid, et sellest ka praegu väga kulukast lahendusest loobuda. Me toetame neid investeerimistoetustega, et see üleminek oleks võimalikult kiire. Tulemus on see, et inimeste igakuised küttearved vähenevad, sest nagu ma ütlesin, on palju soodsamaid ja loodussäästlikumaid küttelahendusi.

Marko Pomerants, palun! Vabandust! Lauri Laasi, palun! Minu viga.

Aitäh! Pole hullu! Austatud peaministrikandidaat! Paljud omavalitsusjuhid on olnud mures kohalike teede jätkuva alarahastuse pärast. Kas te võite täna kinnitada, et kohalike teede kütuseaktsiisist rahastamine järgmisel aastal ei vähene?

Aitäh! Jah, võin kinnitada.

Marko Pomerants, palun!

Aitüma, lugupeetud eesistuja! Hea peaministrikandidaat! Loen teie koalitsioonilepet ja imetlen seda teksti. Ma leian sealt näiteks, et te tõstate pensioni maksimaalses indekseerimise määras. Teatavasti ei olegi teil alternatiivi, sest vahepealsete aastate pensioniindeksi maksimaalmääras tõstmata jätmine saab nüüd ära tasandatud. Niisama hästi võiks keskkonnaosas olla kirjas see, et ajutise valitsuse ajal tõuseb päike endiselt idast. Miks me sellist punkti koalitsioonileppest ei leia?

Aitäh! Põhimõtteliselt võib selle päikesetõusu punkti ju ka lisada, aga see ei ole eraldi eesmärk. Loeme edasi seda punkti, mida auväärt Riigikogu liige tsiteeris. Me ütleme seal, et me tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba. See pool sellest lausest ei ole iseenesestmõistetav, see tähendab riigieelarvele järgmisel aastal umbes 10 miljoni euro jagu kulusid. See on see pool lausest, mille pärast see konkreetne punkt just sellisena leppesse kirja sai. Pensioniealiste kindlustunne on väga oluline. See ei ole kaugeltki mitte ainuke punkt, mis pensioniealisi inimesi puudutab. Kõik, mis me teeme selleks, et majandus kasvaks ja tööpuudus väheneks, on otseselt seotud ka sellega, kui suur tuleb pensionitõus.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Teie tänases kõnes oli palju õigeid ja meeldivaid lubadusi Eesti rahvale. Kuulasin tähelepanelikult, kuid kahjuks ei kuulnud ma ühtegi sõna põllumajandusest ja maaelust, aga õnneks on need teemad koalitsioonilepingus olemas. Te väidate seal, et tagate Eesti riigi kaasrahastuse, mis on vajalik maaelu arengukava eksistentsiks. Millises mahus te seda teete?

Aitäh! Me tagame kaasrahastuse kokkulepitud mahus. Küllap teie teate neid protsente peast paremini kui mina. Aga oluline ei ole mitte ainult kaasrahastamise määr, vaid ka see, et neid väga suuri summasid – me räägime ligi miljardist eurost – kasutataks reaalselt maaelu arenguks ning need parandaksid inimeste elujärge ja elukvaliteeti maal. See on valitsuse üks esimesi suuri ülesandeid, et maaelu arengukava ilusate plaanide teostamiseks ette nähtud suurtel summadel efekti oleks. See puudutab tegelikult euroraha laiemalt. Loodava valitsuse tegevusest sõltub väga suures osas see, et me suunaksime õigesse kohta iga euro, mille me saame Eesti arengu kiirendamiseks. Siis me saame seitsme aasta pärast öelda, et need miljardid, mis meile Euroopast tulid, viisid Eesti ühiskonda edasi ja me jõudsime mitmes aspektis uuele tasemele. Maaelu arengukava puhul on täpselt samamoodi.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Te räägite, et olete Reformierakonna peaminister – õigemini veel ei ole, aga nähtavasti saate selleks –, ja räägite, ma saan aru, Reformierakonna nimel. Seepärast üllatas mind, et te rõhutasite põlvkondade vahetust valitsuses. Eesti ajakirjandust peetakse ausaks ja õiglaseks. Sealt tuleb aga välja, et Taavi Rõivas sai peaministriks hädavahetuse, mitte põlvkondade vahetuse tulemusena. Reformierakond kavatses ju panna peaministriks Siim Kallase. Nii et ega erakond ei kavandanud põlvkondade vahetust, nagu te väidate.

Aitäh! Kui minust saab peaminister, siis olen ma kindlasti kogu Eesti peaminister. Ma kordan üle selle, mida ma oma sõnavõtus ütlesin ja mida, ma loodan, ka teie tähele panite. Ma kutsun põlvkondi üles sidususele, üksteisemõistmisele, mitte vastandumisele. Seda põhimõtet ei kavatse ma järgida mitte ainult sõnades, vaid kindlasti ka tegudes.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Reformierakonna üks kõlavamaid valimislubadusi oli kindlustada lastele aastas 130 eurot ringiraha. Koalitsioonilepingus IRL-iga oli see lubadus sees, uuest lepingust ma seda ei leia. Miks te valijaid pidevalt petate? Või ei lubanud sotsiaaldemokraadid seda lepingusse sisse panna?

Aitäh! Me otsustasime, et eelseisva aasta jooksul tuleb kirja panna põhimõtted, kuidas riik saab huviringe toetada. Siin on lahtisi otsi ja läbirääkimist vajavaid detaile rohkem, kui me oleksime osanud arvata. Aga ma usun, et mitte ainult Reformierakonnal või Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, vaid päris mitmel parlamendierakonnal on plaan peale järgmisi valimisi ringiraha moel või teisel Eestis luua. Samas on väga oluline, et enne, kui me loome rahastamisvõimaluse, oleks lastevanemate ja omavalitsustega detailideni läbi räägitud, kuidas see raha kõige paremini laste ja huviringide kätte jõuaks.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Teil on maksude peatükis kirjas, et te vähendate maksuerandeid nendel, kes ise suurepäraselt hakkama saavad. Millised konkreetsed maksuerandid likvideerimisele lähevad?

Aitäh! Need maksuerandid, mida me vähendame, oleme kõik leppes loetlenud. Me juba rääkisime siin erimärgistatud kütuse kasutamise erandist osas valdkondades, välja arvatud põllumajandus ja väikekalalaevad. Me oleme avalikult välja öelnud, et me vähendame käibemaksu mahaarvamise võimalust ettevõtete autodelt. Siin me jätkame ametis oleva valitsuse plaane. Need on, ma ütleksin nii, peamised muudatused. Kui te leppest ühte või teist maksuerandit ei leia, siis järelikult me seda kaotama ei tõtta.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Vabandust, härra juhataja! Lugupeetud härra peaministrikandidaat! Mul on küsimus teema kohta, mida ei ole teie koalitsioonileppes kajastatud. Nimelt huvitab mind pagulaspoliitika. Ma eelmisel nädalal käisin ühel konverentsil, kus oli just jutuks Eesti pagulaspoliitika. Seal esines Euroopa Komisjoni volinik Cecilia Malmström. Kahjuks ei osalenud selles parlamendierakondade debatis Reformierakonna esindaja. Seetõttu ei saanud me teada, milline on Reformierakonna seisukoht pagulaspoliitika suhtes. Kas te kavatsete jätkata konservatiivset joont, nagu on siiamaani olnud, või arvate, et pagulaspoliitika võiks muutuda liberaalsemaks, isegi nii liberaalseks, et Eesti võiks liituda vabatahtliku pagulaste ümberasustamise programmiga?

Aitäh! On valdkondi, kus suurte muudatuste elluviimine vajab eelduslikult väga põhjalikku ettevalmistusaega. Sellel, miks väga palju pagulaspoliitika detaile selles leppes kirjas ei ole, on selged põhjused. Aga meil ei ole plaanis sõlmitud leppes aasta jooksul põhimõttelisi muudatusi teha. Seda, miks sel konverentsil Reformierakonna esindajat ei olnud, ma kahjuks kommenteerida ei oska. See kindlasti ei tähenda, et Reformierakonna liikmed seda teemat oluliseks ei pea.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Keskerakond on alati väga oluliseks pidanud, et lapsed, kes koolis käivad, saaksid korralikku sooja koolilõunat. Seetõttu oli väga sümpaatne lugeda teie koalitsioonileppest, et ka Reformierakond on selle idee taha tulnud. Samas oleme alati rõhutanud ka seda, et see summa, mille eest viis aastat tagasi sai pakkuda tervislikku koolilõunat, on häbematult ajale jalgu jäänud, sest toiduainete hinna tõus on olnud üks kiiremaid. Ma ei loe koalitsioonileppest välja, millal te hakkate gümnaasiumiõpilastele tasuta koolilõunat pakkuma, kas 1. jaanuarist 2015 või millalgi hiljem. Kui suur see koolilõunatoetus on? Kui toetus on 78 senti ühe portsu kohta, siis see ei anna koolikokkadele enam võimalust tervislikku lõunat pakkuda.

Aitäh! Plaan on alustada tasuta – korrektsem oleks öelda, et riigi kompenseeritava – koolilõuna pakkumist gümnasistidele 1. jaanuarist 2015. Selleks on omad väga head põhjused. Parlament on 2014. aasta eelarve juba kinnitanud ja uusi algatusi saabki teha alles alates 1. jaanuarist 2015. Ma ei ütleks veel liiga kindlalt seda täpset summat, sest ma olen teemaga kokku puutunud ka linnavolikogu liikmena ja linnaosa vanemana ning tean, et siin on väga erinevaid lahendusi. Juba kehtiva korra järgi on suudetud näiteks selles koolis, kus mina esimesed kaheksa aastat käisin, tagada, et ka gümnasistid saavad tasuta süüa. Samas on omavalitsusi, kes koolilõunat toetavad, kes rohkemal, kes vähemal määral. Olukord on üksjagu erinev. Seetõttu ei pannud me seda täiesti teadlikult väga detailselt leppe teksti. Aga seda võin ma küll kinnitada, et lisavahendeid on riigil omavalitsustele kindlasti kavas eraldada. Seda, mis täpselt portsu maksumus peaks olema, tuleb rehkendada koostöös spetsialistidega.

Ülo Tulik, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Oma kõnes mainisite, et uus koalitsioon ei võta kätte sirklit ja joonlauda, et teha haldusreformi, vaid te panete kindlalt paika omavalitsuste ja riigi ülesanded. Reformierakond on olnud võimul ligemale kümme aastat. Mis on teie arvates see takistus, miks pole seda varem suudetud? Miks me peaksime uskuma, et nüüd on ühe aastaga võimalik see asi paika panna?

Aitäh! Mitte kunagi ei ole põhjust eeldada, et nüüd on riik valmis ja edasi enam arengut olema ei pea. Vastupidi, riik ja kogu ühiskond peavad olema pidevas arengus, sest muidu oleks tegemist paigalseisuga. Omavalitsuste teenuste uuele tasemele viimine on asi, mida me kindlasti kavatseme teha. Selleks on Eestil võimalik kasutada päris suures koguses Euroopa Liidu vahendeid ja selle tulemus on minu silmis märksa tähtsam kui see, kust täpselt läheb valla piir. Oluline on see, et Eesti inimesed, sõltumata sellest, kas nad elavad linnas, linnalähedases vallas või suurtest keskustest kaugemal, teaksid, milliseid teenuseid ja millisel tasemel on neil põhjust omavalitsuselt eeldada ning milliseid teenuseid peaksid omavalitsused osutama omavahelises koostöös. See puudutab sotsiaalvaldkonda, kus mõnel pool on juba praegu väga hästi koostööd tehtud, aga kaugeltki mitte kogu Eestis. See puudutab haridusvaldkonda, kus teie erakonnakaaslane Jaak Aaviksoo on ette võtnud väga ambitsioonikad sammud. See puudutab väga paljusid valdkondi. Minu siiras usk on, et Eesti inimestele on tähtis see, et omavalitsuste osutatavad teenused oleksid üle Eesti ühtlaselt kvaliteetsed. Selle üle, kas Tallinnas on käsu korras võimalik kaarti joonistada, oleme vaielnud päris pikki aastaid. Ma ei usu, et seda oleks ühe aastaga võimalik konsensuslikult ära lahendada. Seetõttu keskendume sellele, mida me saame teha. Ma arvan, et sisuline haldusreform on inimestele olulisem.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Olete seisukohal, et kõik need aastad on minister Kiisleri haldusreform olnud üks suur loosung ja sellel ei olnud ega ole sisu. Missugune peab olema haldusreform, millel on sisu?

Aitäh! Ülo Tulikule vastates ma just seda kirjeldasin. Sisuline haldusreform on see, mis viib omavalitsuste teenuste kvaliteedi uuele tasemele ja teeb seda üle Eesti.

Jüri Ratas, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Auväärt peaministrikandidaat Taavi Rõivas! Kõigepealt soovin teile palju jõudu selles vastutusrikkas, raskes, aga ma usun, et ka huvitavas töös! Ma teen seda täiesti siiralt ja kogu südamest. Aga ma soovin küsida teie käest, kas te näete koalitsioonileppes ka neid punkte, mis võiksid pakkuda lisamotivatsiooni kohalikele omavalitsustele, et nad tegeleksid oma territooriumil ettevõtlusega ja looksid nii ka töökohti?

Aitäh! Loodava valitsuse selge prioriteet on suurendada ettevõtlikkust. Ma peatusin sellel üsna pikalt ka oma kõnes. See puudutab loomulikult kogu Eestit, nii neid inimesi, kes kõhklevad, kas luua endale ja võib-olla oma perele toimetulekut tagav mikroettevõte, luua iseendale töökoht, aga see puudutab ka neid inimesi, kes näevad oma turuna kogu maailma, kes julgevad mõelda väga suurelt. Ma tõesti usun, et uued Skype'id on juba loodud ja see, kas need ettevõtjad tahavad oma tegevust kasvufaasis hoida ja edendada just nimelt Eestis, sõltub väga palju ka sellest, mida teeb riik. Maailma finantskeskustel on väga palju magneteid, millega Eestist rahvusvahelise haardega ettevõtteid ära tõmmata, aga ka Eestil on väga palju tugevaid plusse. Me saame neid plusse, mis meil on, tugevdada ja fookuses hoida. Kõikides Eesti piirkondades on ettevõtlusega tegelemine auasi, ma kavatsen seda ise rõhutada ja olen üsna kindel, et kogu valitsus rõhutab seda.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Teil oli nii ilus kõne, ikka et põlvkondade vahetus ja noor peaminister võtab teatepulga Ansipi väsinud käest ja kevadkoalitsioon teeb muudatused, mille vilju peaksid maitsma järeltulevad põlved. No vaatame, kas need viljad tulevad pikemaaegsed kui suvikõrvitsad. Aga küsimus on mul selle kohta, mida te ütlesite oma kõnes, et võiks vähendada alkoholireklaami ja alkoholi müügikohtade arvu. See on väga suur muudatus teie arusaamades. Kui me arutasime kunagi alkoholireklaami piiranguid, siis minister Ligi ütles, et ei tohi ettevõtjaid ahistada. Kas te olete oma toetajate ja sponsoritega nüüd nii hästi kaubale saanud, et nad lubavad teil ka alkoholireklaami piiranguid kehtestada?

Aitäh! Minul ei ole küll ühtegi sponsorit, veel vähem on mul neid alkoholitootjate hulgas. Vaevalt ma nende hulgas väga populaarne oleksingi. Aga alkoholipoliitika ja tubakapoliitika tulevikusuunad on kirjas kahes dokumendis, mille ametis olev valitsus mõne nädala eest vastu võttis. Uus, loodav valitsuskoalitsioon ei tee mitte midagi sellist, mida nendes poliitikadokumentides kirjas ei ole ja mis ei ole saanud huvigruppide tuntavat toetust. Me oleme ambitsioonikamad aktsiisitõusuga, aga minu kindel veendumus on, et kui me ei tee midagi sellist, mida oleks tunda ka alkoholi kättesaadavuses, siis ei juhtu mitte midagi ka selle väga morni statistikaga, mille ma teile ette lugesin. See puudutab inimeste elusid ja see ei ole üldse teisejärguline teema. Mis puudutab reklaami, siis ka selle kohta on alkoholipoliitika dokumendis ettepanekud kirjas. Mina isiklikult toetan välireklaami keelamist. Kas ja kuidas täpselt uus valitsus reklaami piirab, seda näitab aeg. Me oleme kindlalt kokku leppinud, et alkohol muutub poes palju vähem kättesaadavaks. Aktsiisitõus toob riigile täiendavat tulu. Ka seda on vaja.

Andres Herkel, palun!

Aitäh! Austatud härra Rõivas! Teie tegevuskava on omavalitsusreformist rääkides äärmiselt lakooniline ja Tallinna kohta ei ütle te üldse midagi. Mulle meenutab meie pealinna juhtimise mudel üha enam idamaist satraapiat ja linnapea mõni väljaütlemine on olnud julgeolekuriski piiril. Samuti on suuri probleeme koostöös ümbritsevate valdadega. Miks on selle koha peal teie programmis tühik? Miks te ei võta ette Tallinna detsentraliseerimist ja linnaosadele omavalitsuse staatuse andmist? Miks te ei räägi Tallinna seadusest või, veel parem, Tallinna regiooni seadusest? Miks see jääb jälle valitsuse vaateväljast välja? Kui teie valitsus ei osutu ajutiseks, kas te kaugemas vaates näete siin probleemi ja tahaksite midagi ette võtta?

Aitäh! Jah, ma näen Tallinna juhtimises kindlasti probleemi. Kui Tallinna maksumaksja raha eest väljaantav ajaleht nimetab Vabaduse väljakut Võidu väljakuks, siis, jah, ma näen selles probleemi. See solvab mind eestlasena, tallinlasena, Eestit kalliks pidava inimesena. Ma näen Tallinna juhtimises väga palju probleeme. Aga arvata, et kõik need probleemid saaks keskvõim ühe aasta jooksul ära lahendada, pole vist reaalne. Minu seisukohad, nii nagu ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna seisukohad selle kohta, mismoodi peaks Tallinna juhtima, oleme värskelt esitanud kohalike valimiste programmis. Tuleb tunnistada, meie programm ei pälvinud tallinlaste enamiku toetust.

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea Taavi! Tunnen samuti muret julgeolekuküsimuste pärast. Teie tegevuskavas on selgelt välja toodud, et te kavatsete tugevdada keskkriminaalpolitseid, et ta suudaks paremini korruptsiooni vastu võidelda. Aga torkab silma, et te ei nimeta kaitsepolitseid, kus IRL on tugevdanud võitlust just julgeolekut ohustava korruptsiooni vastu. Kas see on aprilliteeside näpukas või teadlik suunamuutus?

Aitäh! Kõiki olulisi riigiasutusi, mille tegevust me oluliseks peame, ei ole puhttehniliselt võimalik leppe tekstis mainida. Ma ei loeks sellest, et üks väga oluline riigiamet on jäänud ühes või teises kontekstis nimetamata, välja midagi väga kaugele ulatuvat.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitäh! Vana bolševikku meenutav Alliku Jaak on juba aastaid jahunud, et oleks vaja suurendada ministrite arvu ja seega ka valitsuse koosseisu. Kas me võime nüüd nentida, et uus valitsus, mida sa juhtima hakkad, on Jaak Alliku nägu? (Naer.)

Aitäh! Ma juba mõtlesin, et kuhu see küsimus lõpuks välja jõuab. Ma usun, et see valitsus on kõigi ministrite nägu ja kõigi koalitsiooni kuuluvate parlamendiliikmete nägu. Hästi oluline on ka see, et see valitsus seisaks näoga Eesti inimeste poole. Mis puudutab plaani valitsemiskorraldust dünaamilisemaks muuta, siis seda ettepanekut on teinud, nagu ma nimetasin, OECD, selle ettepaneku tegi aastaid tagasi Annika Uudelepp, seda ettepanekut on teinud paljud inimesed, kes on Eesti riigi juhtimist süvitsi tudeerinud ja jõudnud samale arusaamale, nagu on jõudnud loodav valitsusliit. Kogu elu peab toimima dünaamiliselt, seetõttu on väga oluline, et ka riigi juhtimine aitaks vajaduse korral peegeldada loodava valitsuse prioriteete. See, et meil on lisarõhk sotsiaal- ja majandusteemadel, ei ole kindlasti juhuslik.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Hea peaministrikandidaat! Palun selgitage meile natuke ajutise valitsuse taastuvenergiapoliitikat! Praegu kompenseeritakse paljusid taastuvenergiatootjaid üle. Juba poolteist aastat on Riigikogus olnud taastuvenergia tasusid vähendav eelnõu, mida ei ole kahjuks saanud mitme taastuvenergiatootjatele lähedal seisva poliitiku tõttu siiamaani seadusena vastu võtta. Seetõttu maksid tarbijad ainuüksi 2013. aastal kolm ja pool miljonit eurot rohkem, kui oleksid võinud maksta. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on esitanud mitmeid muudatusettepanekuid, et toetust suurendada. Miks soovib uus koalitsioon eelistada erahuvisid tarbijate huvidele, kes selle kõik peavad kinni maksma? Kui palju läheb see tarbijatele maksma 2014. ja 2015. aastal?

Aitäh! Valitsusliidu leppe lehekülgedel 8 ja 9 on see väga detailselt kirja pandud. Üldprintsiip on see, et taastuvenergiatoetus peab suunama keskkonda säästvamale energiakasutusele ja muutma loodust puhtamaks. Meil on olnud nendel teemadel aegade jooksul väga palju vaidlusi, ka mina mäletan neid. Aga ma usun, et nii, nagu valitsusliidu leppe lehekülgedele 8 ja 9 on kirja pandud, võiks edasi minna. Ma rõhutan, et osal punktidel on täiesti teadlikult ees sõnad "analüüsime" või "kaalume". Mõni ajakirjanik on neid punkte käsitlenud juba sündinud otsustena. Kui need oleksid sündinud otsused ja valmis plaanid, siis sõnu "analüüsime" või "kaalume" seal ees ei oleks. Ka seda tasub leppe teksti lugedes jälgida.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaministrikandidaat! Sa ütlesid oma kõnes selgelt, et Eesti inimene võidab maksualandustest 170 eurot: tulumaksuvaba miinimumi suurenemise pealt saab ta 24 eurot võitu, ülejäänud 146 eurot tuleneb tulumaksu alandamisest. Tulumaksualandusel on siin arvestatav roll. Kui suur teie arvestuste järgi on Eesti keskmine palk, mille põhjal koalitsioon neid arvutusi tegi?

Aitäh! Nendesse rehkendustesse tuleks lisada kindlasti ka töötuskindlustusmaksed. Sealt tuleb 0,4%, mis on inimese kanda. Täiendav mõju, mida ma nende 170 euro hulka aastas ei arvutanud, 0,2%, on veel ka tööandja võit. Üldiselt ei ole põhjust minu arvutamisoskuses kahelda.

Kaia Iva, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Kahjuks ei ole meil ka täna veel käes seda salapärast Exceli tabelit, kus kõik tulud ja kulud väga täpselt kirjas pidid olema. Aga te olete siiski avanud seda, kust te kavatsete lubaduste katteks raha leida. Üks nendest kohtadest on Eesti Loto suurem müük. Te olete öelnud, et lubate selle saavutamiseks Eesti Lotol kasutada reklaami. Teatavasti on tegemist hasartmängudega, võib küll öelda, et leebete hasartmängudega. Mõni aeg tagasi Riigikogu majanduskomisjon arutas seda ja tookord jäid sotsiaaldemokraadid õnneks sellele seisukohale nagu meiegi, et kui hakata lotot reklaamima, siis oleks tegu amoraalse käiguga. Teatavasti on lotomäng alla 16-aastastele keelatud. Mis teid ikkagi sundis seda käiku ette võtma ja kuidas te sotsiaaldemokraadid ära rääkisite?

Aitäh! Kõigepealt ei ole põhjust seda tabelit kuidagi üle müstifitseerida, sellesama katteallikate nimistu on Jürgen Ligi ette lugenud valitsuse pressikonverentsil. Mina loetlesin seda täna IRL-i fraktsiooniga kohtudes. Me kinnitame, et igal plaanil on olemas kate ja tõepoolest kinnitame ka, et 3 miljonit eurot 172,1 miljonist eurost tuleneb Eesti Loto reklaamist tekkivatest lisavahenditest. Te väitsite, et Eesti Loto reklaamimine on amoraalne. Mina arvan, et ei ole.

Annely Akkermann, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Teie plaan vähendada alkoholi tarbimist ja kättesaadavust ning kaotada selle müügikohad lasteasutuste lähedalt on ainult kiiduväärne. Minu arvates tuleks keelustada alkoholireklaam ja tõsta aktsiisi. Loodetavasti alkoholi müük väheneb ja aktsiis laekub väiksemalt koguselt müüdud alkoholilt. Tuleb aga meeles pidada, et ka kurjust on ilmas ja alkoholiaktsiisi tõstmine motiveerib kurjategijaid viima osa alkoholinõudluse rahuldamisest põranda alla. Kas te olete kindel, et suudate koguda aktsiisi kavandatud mahus? Kas te olete kindel, et teil õnnestub aktsiisitõusust kavandatud raha kätte saada? Missuguseid ennetavaid meetmeid olete plaaninud salaalkoholituru ohjes hoidmiseks ning kas nende meetmete maksumus on ka eelarvesse planeeritud?

Ma kõigepealt väga tänan selle toe eest! Kui te näete edaspidi võimalusi toetada valitsuse poliitikat ka opositsioonis olles, siis ma loodan, et te seda kindlasti teete. Ma arvan, et on teemasid, kus me suudame leida poliitilise parteideülese konsensuse. Mul on hea meel, kui alkoholipoliitika on üks nendest teemadest. Mis puudutab salaturgu ja seda, kui palju aktsiisitõus vähendab tarbimist, siis selle teemaga olen mina oma elu jooksul väga palju kokku puutunud, ka rahanduskomisjoni juhi ja sotsiaalministrina. Me lähtume loomulikult sellest, et kõik prognoosid, mida Rahandusministeerium aktsiisitõusu mõjude kohta teeb, peavad arvestama nii salaturu kasvamise riski kui ka loodetavasti vähenevat tarbimist. Seetõttu on loogiline, et väga kiiresti tõusev aktsiis ei suurenda laekumist mitte täpselt niisama suure protsendi võrra, kuna aktsiisitõus mõjutab tarbimist loodetavasti negatiivselt. Mis puudutab Maksu- ja Tolliameti lisavahendeid, siis see on olnud päevakorral ja me oleme seda arutanud ameti juhtkonnaga. Me oleme valmis selleks, kui riigieelarve menetlemise lõppfaasis soovib Maksu- ja Tolliamet salaturu täiendavaks kontrollimiseks lisavahendeid. Aga praeguse teadmise järgi on Maksu- ja Tolliamet kavandanud piisavalt meetmeid, et salaturgu kontrolli all hoida, ja lisavahendeid ei pruugi vaja minna. Kuid ma veel kord ütlen, et valmisolek on olemas. Iga suure aktsiisitõusu puhul tuleb jälgida ka salaturu reageerimist. Lisaks peame jälgima seda, et Eesti vahetus läheduses asuvad teised Euroopa Liidu liikmesriigid tõstaksid samamoodi aktsiisi. Sellest sõltub ka päris palju.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud peaministrikandidaat, ka mina soovin teile edu selles töös! Aga minu küsimus on selline. Ma lugesin koalitsioonilepet lausa mitu korda, enne kui ma sain aru, mis mind üllatab. Nimelt ei ole seal ühtegi sõna lõimumisest. Eelmises koalitsioonileppes oli lausa terve peatükk lõimumisest, see oli päris pikk ja põhjalik. Seal käsitleti kõikvõimalikke vähemusrahvuste kultuure, kultuuriidentiteete, ka meie lemmikteemat ehk ühtset meediaruumi jne. Venelasena küsin ma, kas te tõesti jätate meid rahule.

Aitäh! See, et vahetult peale valimisi tehtavad koalitsioonilepped on mahukamad, on üsna teada praktika. Aga siiski, meil on 15 lehekülge väga tihedat teksti, kus on väga paljud teemad põhjalikult läbi käidud. Kui te konkreetse teema kohta ei leia seda, mis teid huvitab, siis see võib väga hästi tähendada, et me ei planeeri suuri muudatusi. Ühiskonna sidusus, sh eri emakeelega eestimaalaste sidusus, on kindlasti väga tähtis. Kõike seda, mida me teeme, teeme ju kõikidele Eestimaa inimestele. Seda ma ütlesin ka oma kõnes.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaministrikandidaat! Te olete vähemalt ühes oma intervjuus rääkinud sellest, kuidas uue valitsuse ministrid juhtima hakkavad. Ka täna puudutasite seda teemat. Te rõhutasite mitu korda, et nad hakkavad juhtima valdkondi, mitte ministeeriume. Mul on kahepoolne küsimus. Esiteks, kas te oskate ühe valdkonna näitel selgitada, mida see valdkonna juhtimine tähendab? Teiseks, kes siis hakkab ministeeriume juhtima?

Aitäh! Ministeeriume juhivad ka edaspidi ministrid, lihtsalt valdkonnad ei pruugi alati jäigalt ministeeriumide piiridega kattuda. See tähendab näiteks seda, et Sotsiaalministeeriumis, kus on kolm suurt valdkonda – neist kõige suurem on sotsiaalhoolekanne, teine on tervishoid ja kolmas töövaldkond –, töötab paralleelselt kaks ministrit, kellest üks juhib sotsiaalhoolekande valdkonda ning teine tervise- ja töövaldkonda. Mõlemale ministrile alluvad asekantslerid ja vastava valdkonna personal, kantsler ja tugiosakonnad teenindavad aga võrdselt mõlemat ministrit. See on natukene harjumatu kontseptsioon Eestis, kus me oleme harjunud, et ministeeriumimaja on see, mille järgi elu kujuneb, kusjuures see maja just nimelt füüsiliselt, mitte seal töötavate ametnike tähenduses. Ma usun, et see moodsam ja dünaamilisem lähenemine saab meile omaseks, nii nagu see on saanud omaseks soomlastele ja rootslastele.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Teie esinemine jättis mulle teist mulje kui vanast spordimehest, kes on aastate jooksul ka ise uskuma hakanud, kui häid tulemusi ta vanasti saavutas. Aga minu küsimus on hoopis alkoholipoliitika kohta. Sotsiaaldemokraadid on esitanud riigieelarve menetlemise käigus ettepanekuid aktsiisimuudatuste kohta. Nende ettepanekud näevad ette lahja ja kange alkoholi aktsiisi ühtlustamist. Eri hinnangutel oleks maksutulu 60–80 miljonit eurot. Kas koalitsiooniläbirääkimistel arutati seda ühtlustamist? Kui jah, siis miks need ettepanekud koalitsioonilepingusse ei jõudnud ja kas on ohtu või eeldust, et nad veel jõuavad sinna?

Aitäh! Kõigepealt pean ütlema, et ma olen väga meelitatud, kui ma tagasihoidliku tervisespordiharrastajana suudan jätta olümpiavõitja Erki Noolele endast mulje kui spordimehest. See teeb mulle tõeliselt au. Aga tõsisemalt rääkides ütlen, et oli küll laual ka variant tõsta viinaaktsiisi aeglasemalt ja õlleaktsiisi kiiremini. Kuid kokku leppisime selliselt, et see toimub proportsionaalselt. Minu isiklik seisukoht selles küsimuses on teile kõigile teada, sest ma olen seda korduvalt välja öelnud. See, et Eestis juuakse väga palju just kanget alkoholi, teeb mulle väga muret. Kui me kange alkoholi tarbimise osakaalu veelgi suurendaksime, juurutades kangele alkoholile soodsamat aktsiisipoliitikat, siis ei tuleks see Eesti inimeste tervisele kindlasti kuidagi kasuks. Küll aga on meil võimalik tegelda ühe konkreetse tootegrupiga. Leppes seda otseselt kirjas ei ole, aga minu seisukoht on, et me võiksime Euroopa Liidult küsida erandi tegemise võimalust. See puudutab magusaid segujooke, mida ametlikus keelekasutuses nimetatakse alkopopsideks. Liikmesriigil võiks olla õigus kehtestada neile eraldi aktsiisimäär, kusjuures see võiks olla oluliselt kõrgem kui mõnel teisel samalaadsel joogil.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Olete seadnud oma koalitsioonileppes eesmärgiks vähendada väikese sissetulekuga inimeste maksukoormust. Kui mitme euro võrra suurendavad teie reformid miinimumpalga saajate igakuist tulu?

Aitäh! Ma arvan, et me oleme mõlemad võimelised selle välja rehkendama. Siin on kolm komponenti: tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja töötuskindlustusmakse langetamine. Arvutuse keskmise palga kohta tõin ma juba välja. Miinimumpalga saajale on tulumaksuvaba miinimumi tõusu mõju isegi suurem. Me suudame mõlemad selle eurodes välja rehkendada. Aga minu seisukoht on, et see ei peaks olema tööjõumaksude langetamise lõpp, vaid see peaks olema vaheetapp.

Sven Sester, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Me oleme mõlemad Riigikogus rahandusteemadel pikemalt sõna võtnud. Tahan küsida mõne spetsiifilise küsimuse, peaasjalikult struktuurse tasakaalu kontekstis. Viimaste nädalate jooksul oled sina ja on ka praegune rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev rääkinud sellest, et me tahame tulevikus hoida struktuurset tasakaalu. Eelmise koalitsiooni eesmärk ei olnud mitte struktuurne tasakaal, vaid pigem struktuurne ülejääk, taheti jõuda nominaalsesse tasakaalu. Kas te olete oma strateegiat muutnud ja pigem nendite, et ülejääki ei ole lähiajal võimalik saavutada? Muide, praegu on see ju 0,7% ja 2016. aastaks on kokku lepitud koguni 1%-lise ülejäägini jõudmises. Kas te eelistate pigem tasakaalutaset?

Aitäh! Ei, me ei ole tasakaalueesmärke muutnud. Need 172,1 miljonit eurot, mille eest me järgmisel aastal lisakulutusi teeme, ka tasakaalupilti ei muuda, sest sellel 172,1 miljonil eurol on täpselt samaväärsed katteallikad. Samas tasub jälgida, mida teeb maailmamajandus, sest ükski riik, ka mitte Eesti, ei ela isolatsioonis. Me kõik peame riigieelarvet tehes vaatama, milline on kevadine ja milline suvine majandusprognoos, ning siis tuleb täpsustada, milline see täpne tasakaalueesmärk on. Aga struktuurset tasakaalu hoida on minu meelest äärmiselt oluline, nagu ka põhimõte, et riik peab ots otsaga kokku tulema. Mul on väga hea meel, et see põhimõte ei ole jõudnud mitte ainult siia saali, vaid see on jõudnud kogu Eesti avalikkuse teadvusesse. Ma olen kuue aasta jooksul siin majas töötades ka ise päris palju pingutanud selle nimel, et see nii läheks. Mul on hea meel, et minult ka praeguses rollis selle kohta nõudlikult küsitakse. Ma kinnitan, et tasakaalu hoidmine on väga oluline. Tegelikult on korras rahaasjad paljude muude asjade alus.

Andrus Saare, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Ma lähen edasi õpetajate palga teemal. Mul on natuke kahju, et uuel koalitsioonil ei ole selgust, kas ja kui palju õpetajate palk tõuseb, aga loodetavasti see tõuseb. Küsin aga tugiteenuste kohta. Koalitsioonilepingus on kirjas, et edaspidi võib tugiteenuseid rahastada ka õpetajate palgafondist. Raha ümberjagamine iseenesest raha juurde ei too. Teadupärast taotles ametisolev haridusminister sellel aastal 3,3 miljonit lisaeurot tugiteenuste rahastamiseks, mida toetasid ka kohalikud omavalitsused, aga seda raha rahandusminister Jürgen Ligi ei leidnud. Uus koalitsioon näeb ette kulutusi 172 miljoni euro eest. Kas see sisaldab ka lisaraha üldhariduskoolide tugiteenuste rahastamiseks?

Aitäh! See 172,1 miljonit eurot sisaldab õpetajate, kultuuritöötajate, sisejulgeolekutöötajate, tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate ja väga paljude teiste riigieelarvest või maksumaksja taskust palka saavate inimeste palga tõusu. Küll aga ei ole me pannud juba ette lukku kõikvõimalikke lisataotlusi riigieelarvest. See debatt, mida kõik ministrid rahandusministriga igal suvel peavad, seisab ka meil ees. See on täiesti loomulik asjade käik. Samas hoiduksin ma sellistest hinnangutest, et rahandusminister ei leidnud raha või ta ei ole nõus raha andma. Rahandusministri roll on see, et tal peab olema adekvaatne ülevaade maksumaksja rahakoti võimalustest, ta peab sellest kõikidele valdkonnaministritele teada andma, koos nendega lahendusi otsima ja vajaduse korral erimeelsused ka kabineti lauale tooma. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et just rahandusminister on see halb inimene, kes üheks või teiseks asjaks raha ei leidnud. Kui ei leidnud raha, siis järelikult ei olnud see sel hetkel maksumaksja rahakotile jõukohane.

Enn Eesmaa, teine küsimus.

Suur aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Kuna meil on sisuliselt ja vormiliselt käimas tööintervjuu, siis ma küsin su käest, kui rikkalik on su kogemus rahvusvahelisel tasandil. Peaministrina tuleb sul ju Eestit esindada väga paljudel kokkusaamistel, alustades ülemkogust. Kas nende riigipeade ja peaministrite hulgas, kes Brüsselis sulle vastu tulevad, on ka mõni selline, kes sind nähes ütleb: "Näe, Taavi, sina ka siin!"? Või seisab sul sellel tasandil ees n-ö tutvustusvoor?

Aitäh! Kindlasti on peaministrite hulgas neid, kes ütlevad mulle, et sina ka siin või midagi sellist, tehes seda kas inglise või soome keeles. Kindlasti on nende hulgas Hollandi peaminister, kellega ma olen korduvalt kokku puutunud. Eeldada võib, et nende hulgas on Soome peaminister. Olin tuttav Läti eelmise peaministriga, küllap saan õige pea tuttavaks ka praegusega. Kui rääkida minu välissuhtlemise kogemusest, siis töö parlamendis, kus ma olin esimesest hetkest alates Euroopa Liidu asjade komisjonis ja viimased poolteist aastat selle komisjoni juht, ning ka töö ministrina, kui ma osalesin paralleelselt kahes Euroopa Liidu nõukogus, töö- ja sotsiaalküsimuste nõukogus EPSCO ja terviseministrite nõukogus, annavad päris kindla tunde. Kõigi nende laudade taga, mille ümber toimuvad ülemkogu istungid, toimugu need siis Brüsselis või mujal, olen ma ka varem istunud. Ei ole põhjust arvata, et see roll mulle ülemäära uus on. Samas imetlen ma ametisoleva peaministri ja ametisoleva välisministri kontaktide võrku. Ma olen täiesti kindel, et nende isiklikest kontaktidest on Eestile olnud väga palju kasu, ja loodan, et neist on väga palju kasu ka tulevikus. See oli väga õige küsimus, sest isiklikud suhted on välissuhtluses väga olulisel kohal.

Marika Tuus-Laul, teine küsimus.

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Ma näen, et see valitsus ühe käega annab ja teise käega võtab. Lapsetoetused tõusevad, aga samas tõstate gaasiaktsiisi ja ka kütteõliga kütjad peavad rohkem aktsiisi maksma hakkama. Ma näen ees terendamas hinnarallit. Tulumaks langeb 1%, aga kõige enam võidavad sellest jõukad. Palju võidavad ka ettevõtjad, kes võtavad välja dividende. Lapsetoetust ei hakka kõige vaesemad saama, sest toimetulekutoetuse maksmisel arvestatakse see summa ikkagi sinna sisse. Ma näen, et endiselt on jõukate panus suhteliselt väike. Miks te ei taha midagi põhimõtteliselt muuta, kuigi praegu on valitsuses ka sotsiaaldemokraadid? Suunamuutust ma ei näe, ma näen ühe asja asendamist teisega. Rahva taskust võetakse ikka raha ära.

Aitäh! Vastab tõele, et me ühe käega anname lastega peredele ja teise käega maksustame alkoholi kõrgema aktsiisiga. See vastab tõele. Gaasiaktsiisi tõusu mõju gaasiarvele jääb 1% piiresse, see on tegelikult üsna marginaalne. Mis puudutab nende toetamist, kes riigi tuge kõige enam vajavad, siis ka mina olen lugenud ajalehtedest ebatäpset infot. Oluline on teada, et lisaks sellele, et hüppeliselt kasvavad lapsetoetused ja kõige kiiremini kasvavad nende perede toetused, kes riigi tuge enim vajavad, tõuseb oluliselt ka lastega perede toimetulekupiir. Kui seni on teine, kolmas, neljas, viies pereliige läinud toimetulekupiiri arvestamisel arvesse koefitsiendiga 0,8, siis meie plaan on muuta järgmise aasta algusest laste koefitsient samaväärseks pere esimese liikme koefitsiendiga. See on väga konkreetne samm, mis vähendab lastega perede vaesust ja parandab nende toimetulekut. Minu arvates on see põhimõtteline rõhuasetus, kui me võtame raha alkoholi ja tubaka tarbijatelt ning anname selle lastega peredele. Te ütlete, et see on ühe käega andmine ja teise käega võtmine. Nii ongi.

Aivar Kokk, teine küsimus.

Hea juhataja! Hea peaministrikandidaat! Mitu korda rõhutasid sa oma ettekandes ja vastustes, et 172,1 miljonile eurole on vaja katet. Kui sa meie fraktsioonis rääkimas käisid, siis sa ütlesid, et seda raha, mis jääb puudu üksikisiku tulumaksu 1% langetamise tõttu, siin sees ei ole ehk üle 70 miljonile eurole on vaja veel kate leida. Kas sa oskad öelda, kust see kate tuleb?

Aitäh! Hea küsija on minust küllap valesti aru saanud. 172,1 miljonile eurole ei ole vaja katet leida, vaid 172,1 miljonile eurole on kate olemas. Samamoodi on kate olemas ja oli juba enne valitsusliidu leppe sõlmimist olemas kõikidele nendele asjadele, mis on ette nähtud kehtivates seadustes, sh on kate olemas tulumaksu 1%-lise alandamise jaoks. Jah, selle mõju tuleb 172,1 miljonile eurole lisaks. Jah, selle mõju arvestati eelarvebaasi sisse juba enne seda, kui kõnelused valitsusliidu moodustamiseks algasid. Kõikidele uutele sammudele on kate olemas. Selle pärast muretsema ei pea.

Siim Kabrits, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Olukord on keeruline ja Eesti ei ela isolatsioonis, nagu te oma vastustes ja kõnes mitu korda tõdesite. Olukord majanduses võib muutuda väga keeruliseks. Kui midagi peaks juhtuma meie peamistel eksporditurgudel, mis siis saab? 2008. ja 2009. aastal olid riigil reservid, nüüd enam mitte. Kui Rahandusministeeriumi järgmise aasta majandusprognoosis enne järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist selgub, et raha ei ole, kas te siis loobute oma valimislubadustest või lasete riigieelarvel defitsiiti minna?

Aitäh! Nii mustades toonides Eesti tuleviku kirjeldamist kohtab üsna harva. Eesti riigi rahaasjad on praegu väga heas korras ja kui mina kunagi teatepulga edasi annan, siis on need samamoodi väga heas korras. Nagu ma korduvalt olen rõhutanud, on korras rahaasjad väga paljude muude asjade alus. Mis puudutab eksporti, siis selle edendamiseks ei ole meil mitte ainult palju programmilisi seisukohti, vaid meil on plaanis selleks luua lausa eraldi ministrikoht. See on oluline signaal. Ma tean, et ka teie parlamendiliikmena olete varem seda mõtet toetanud.

Lauri Laasi, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Austatud kandidaat peaministri kohale! Reformierakonna eelmine peaministrikandidaat Siim Kallas tegi teadupärast Reformierakonna üldkogul ettepaneku, et vähemalt osa riigiettevõtteid tuleks erastada. Milline on teie seisukoht, kas tuleks hakata Eesti Energiat, Eesti Lootsi ja muid riigiettevõtteid erastama või mitte?

Aitäh! Sellist loetelu, nagu te siin praegu pakkusite, ei ole Siim Kallas minule teadaolevalt kunagi esitanud ja selles formaadis ei ole see küsimus ka päevakorral olnud. Seda, millised ettevõtted peavad olema kindlasti avalikus omandis, on üsna lihtne kindlaks teha. See peab olema Eesti riigi strateegilistes huvides, julgeolekuhuvides või majandushuvides. Samas väärib mõne ettevõtte puhul kindlasti kaalumist, kas ta peab olema riigi omandis näiteks kümne aasta pärast. Ma kutsun üles seda teemat avalikult arutama ja sellega avatult kaasa mõtlema. Aga plaani, et me kohe-kohe midagi otsast kindlasti müüma hakkame, ka ei ole.

Ester Tuiksoo, teine küsimus.

Tänan väga, härra juhataja! Austatud Taavi Rõivas, ma soovin teile edu teie peatses uues ametis! Tahan teile öelda, et see edu on veel suurem, kui te väärtustate maaelu ja põllumajandust. Ärge pange Eesti põllumeest ebavõrdsesse konkurentsisituatsiooni näiteks lätlastega võrreldes! Läti peaminister on teatavasti väga tugeva põllumajanduspoliitilise taustaga inimene. Aga koalitsioonilepingu ühes punktis on öeldud, et algatatakse strateegiakavad Kagu-Eesti jaoks. Kas te avaksite, mida te selle all mõtlete? Mida see peaks täpsemalt tähendama?

Aitäh! Kagu-Eesti strateegia on teataval määral sarnane Ida-Virumaa strateegiaga. Minu käest on küsitud, kas ei võiks veel mõnele piirkonnale teha oma strateegilise arenguplaani. Minu vastus on, et miks mitte. Kui riik koos omavalitsustega ja kohapeal elavate inimestega analüüsib võimalusi, kuidas ühele või teisele piirkonnale arengukiirendust anda, siis ma arvan, et see on positiivne. Kas ja kui palju konkreetne strateegia hakkab elu mõjutama, seda näitab aeg. Mis puudutab põllumajanduse ja maaelu arendamist, siis kuigi ma ei ole põllumajandusministri ametis olnud, ei tähenda see, et ka mina ei peaks Eesti põllul, laudas ja toidutööstuses toodetud kraami südamelähedaseks ja elu maal – kõige laiemas mõttes, ma ei pea silmas ainult põllumajandust – tähtsaks.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kandidaat! Üks teie tulevase valitsuse liikmeid, nimelt taristuminister, on ennustanud Eesti lennufirmale Estonian Air kadu. Ta on arvanud, et see ettevõte läheb pankrotti. Ta ei olnud seda mõtet välja öeldes veel valitsusliige. Aga ma küsin, et kas te jagate tema seisukohta ja kas tema öeldu on teie juhitava valitsuse seisukoht. Millist tulevikku te Estonian Airile näete?

Aitäh! Mina sain sellest videointervjuust aru nii, et Urve Palo tunneb Estonian Airi tuleviku pärast muret. Ta ütles ka seda, et Estonian Airi tuleviku kindlustamiseks tuleb tööd teha. Selles on tal ju õigus. Ma usun, et mitte ainult majandus- ja taristuministri ametisse asuv Urve Palo, vaid kogu valitsus pühendub sellele, et Estonian Airi majandusolukord järk-järgult paraneks ning reisijate ja tegelikult meie kõigi kindlustunne, et meie oma lennukompaniil on tulevikku ja tema tulevik on edukas, kasvaks.

Kalev Kallo, teine küsimus.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Küsin veel kord maksuerandite kohta. Koalitsioonileppest võib lugeda, et erimärgistatud kütuse soodusaktsiis jääb kehtima põllumajanduse ja väikelaevadel kalapüügi puhul. Siin ei ole öeldud, et see jääks alles raudteel, tähendab, soodusaktsiis raudteel kaob ära. Kas see on ka valdkonna ettevõtjatega läbi arutatud või tehakse seda, nagu on ka varem tehtud, lihtsalt nii, et võetakse ära, vaatamata, mida ettevõtjad sellest arvavad või mis olukorda see neid paneb?

Aitäh! Enne kui muudatused seaduse jõu saavad, tuleb kindlasti küsida sektori ettevõtjate arvamust. Mitmel konkreetsel juhul – me juba rääkisime kodumajapidamistest – tuleb maksusoodustus asendada täpsemate toetusskeemidega. Meil on olnud juttu, et võiks ka näiteks reisirongiliikluse doteerimisel seda aspekti jälgida. Milliseks kujunevad need senisest täpsemalt maksumaksja raha kasutavad toetusskeemid, seda näitab aeg. Loomulikult küsitakse enne sektori ja ka avalikkuse seisukohti.

Tarmo Tamm, teine küsimus.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mina nimetaksin teie valitsust analüüsivalitsuseks, sest te analüüsite, mida praegu teevad omavalitsused, mida teeb riik ja mida teevad maavalitsused. See on muidugi huvitav lähenemine. Ma ei tea, mis Eesti riigis küll teile teadmata on. Aga see pole ainukene punkt. Lisaks sellele analüüsite veel seda, kuidas välisfirmade kasumit maksustada. Mis siin analüüsida on? On teada, et väljaviidav kasum on päris suur, 100 miljonit, 200 miljonit või rohkem. Vaja oleks maksuseaduse muudatust. Mida te siin analüüsite?

Aitäh! Ilma analüüsita põhimõtteliste otsuste tegemine ei tundu just kuigi nutika ega vastutustundlikuna. On teemasid, kus lihtsana näiv lahendus ei pruugi peale põhjalikult teemasse süvenemist enam niisama lihtne ega õiglane tunduda. Seetõttu me täiesti teadlikult analüüsime mitut olulist küsimust, et markeerida nende teemade olulisust. Selle põhjal, millise vastuse annab analüüs, nii nagu ikka, langetatakse targalt otsus.

Ülo Tulik, teine küsimus. Vabandust jälle! Andres Jalak, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea peaministrikandidaat! Koalitsioonileppes on teil plaan töötada välja riigifirmade omanikupoliitika. Alles hiljuti tegi Erkki Raasukese juhitud töögrupp terve hulga asjalikke ettepanekuid. Kas need uuele koalitsioonile ei sobi, et asutakse uut plaani koostama?

Aitäh! Kui vähegi võimalik, siis me püüame olla järjepidevad. Mis väärib ülevõtmist, see tuleb ka üle võtta. Aga omanikupoliitikaga on nii, et mul on väga eredad mälestused kriisiajast, kui valitsuskabinetis lepiti kokku, et ka riigiettevõtted peaksid olema ühiskonnaga solidaarsed ja kulutusi kärpima. Osa ettevõtteid tegi seda punktuaalse täpsusega ja osa loobus sellest üldse. Ühtsem ja võib-olla läbipaistvam lähenemine on kindlasti maksumaksjate või nende ettevõtete omanike huvides.

Ülo Tulik, teine küsimus.

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud Taavi Rõivas! Te märkisite vastuses kolleeg Aivar Kokale, et uuel valitsuskoalitsioonil on olemas plaan kompenseerida individuaalelamute omanike investeeringuid õliküttele üleminekul. Teadaolevalt on mitmeid asulaid, kus keskkatlamaja töötab just õliküttel ja annab sooja tervele asulale. Kas teil on kavas maksta kompensatsiooni neile kohalikele omavalitsustele, kes on nende katlamajade omanikud? Tegelikult on ka eraettevõtjad nende omanikud.

Aitäh! Täpsem on öelda, et see plaan on töös ja meil on ettekujutus, kuidas seda oleks võimalik teha. Ka kaugkütte puhul on erinevaid lahendusi. Kodukatla puhul on vaja kindlasti küttesüsteem välja vahetada. Selle põhjal, mis ma sellest teemast tean, võin öelda, et teatud juhtudel on võimalik ka samas katlas erinevat kütust kasutada. Aga ma usun, et see seletus läheks liiga spetsiifiliseks. Kindlasti töötatakse see plaan välja, et lõpptulemus oleks säästlikum energiakasutus, et säästetaks nii raha kui ka loodust.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Aasta alguses saatis rahandusminister Jürgen Ligi ministeeriumidele kirja, kus oli ette nähtud päris suur kokkuhoid. Põhiliselt puudutas see Siseministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi. Summa oli ligikaudu 56 miljonit eurot. Kas praeguseks on see plaan samaks jäänud või kui palju plaanitakse muuta ministeeriumide rahalist seisu?

Aitäh! Ei vasta tõele, et see oleks just neid kahte ministeeriumi rohkem puudutanud, see puudutas kõikide ministeeriumide mittearvestuslike kulude osa proportsionaalselt. Osa sellest kokkuhoiust on kindlasti tehtav, ilma et ministeeriumid oma igapäevases toimimises reaalselt kannataksid, ilma et peaks tegema kärpeid, mis valu teeksid. Osa sellest on täpsema finantsjuhtimise küsimus, osa on aga teatud liiga rutiinseks muutunud kulutuste ülevaatamise küsimus. Minu mälu järgi oli see plaan algselt 54 miljonit eurot, mis oli ilmselt liiga ambitsioonikas. Reaalne on ca 15 miljonit eurot. See 15 miljonit eurot ei tähenda, et ühtegi põhimõttelist funktsiooni peaks valusalt kärpima. See on selline asi, mis riigi toimimist efektiivsemaks muudab, ja me oleme 15 miljoni euro ulatuses selle ka oma plaanidesse võtnud.

Kaja Kreisman, palun!

Hea istungi juhataja! Hea Taavi Rõivas! Uus koalitsioon lubab kaaluda Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale viimist. Ka eelmine koalitsioon kaalus seda tõsist sammu väga põhjalikult. Kaaluti peaaegu kõiki aspekte mis vähegi võimalik: maksumust, regionaalpoliitilist aspekti ja julgeolekuaspekti. Arutati ka seda, kas sinna õppeasutusse tuleks piisavalt õppejõude ja õpilasi. Selle arutelu tulemusel jõuti kahele erinevale järeldusele: IRL leidis, et tuleb kolida, Reformierakond leidis, et see pole võimalik. Nüüd hakkab uus koalitsioon seda uuesti kaaluma. Mida seekord kaalutakse ja millal see kaalumaja ükskord lõpeb?

Aitäh! Seekord kaalutakse samu asju. On vaja jõuda selgusele ja argumenteeritud selgusele on vaja meil kõigil jõuda. Kaalumine lõpeb siis, kui tehakse otsus kas Ida-Virumaa, Tallinna või Muraste kasuks. Nagu te hästi teate, variante on mitmeid. Ma olen ise käinud Murastes ja näinud sinna tehtud investeeringuid. Mul on isiklik seisukoht selles küsimuses olemas, aga ma aktsepteerin seda, et valitsusliidus see teema väga põhjalikult, ilma krampide ja tabudeta läbi arutataks ja parim otsus langetataks.

Liisa-Ly Pakosta, teine küsimus.

Aitäh, hea juhataja! Hea Taavi! Kas sa oskad selgitada, miks kõige suuremas vaesusriskis olevates peredes (need on Statistikaameti andmetel pered, kus on rohkem kui kaks last) tõuseb lapsetoetus võrreldes praegusega ainult 4,1 eurot lapse kohta? Samal ajal kavatsete kehtiva seadusega võrreldes vähendada lapsi kasvatanud emade-isade pensioni 4,7 euro võrra kuus. Kust see mõte tuli, et kõige õrnemate inimeste kallale minna?

Aitäh! Vaatame asju ikka kontekstis. Esimese lapse toetus hakkab olema 45 eurot, teise lapse toetus 45 eurot ja alates kolmandast lapsest on toetus 100 eurot. Siin on märkimisväärne vahe. Sellele lisandub toetus nendele peredele, kes riigi tuge kõige enam vajavad. Igal juhul kasvavad kõikide perede toetused märkimisväärselt. Kehtiva seaduse järgi on ka kolmanda ja järgmise lapse toetus ümardatult 76 eurot. Siin toimub arvestatav tõus. Lisaks kordan üle, et pered, kellel on kõige suuremad toimetulekuraskused, saavad toimetulekutoetust. Neile on lisaks lapsetoetuse väga tuntavale tõusule oluline see, et toimetulekupiiri arvestatakse laste puhul kõrgemalt. Kõigi nende sammude eesmärk on parandada Eesti perede toimetulekut.

Kaia Iva, teine küsimus.

Aitäh! Täiesti arusaadavalt ei ole võimalik koalitsioonileppesse kõiki maailma asju sisse kirjutada. Te olete sellele täna siin ka ise viidanud. Seda imelikum on, et te olete sinna sisse pannud mõne sellise asja, mis juba ammu olemas on. Näiteks ettevõtjapäeva, mida te oma kõnes üle rõhutasite, aga mis on Eestis juba olemas. Vähemasti seitse aastat on oktoobri esimene nädal olnud lausa ettevõtjate ja ettevõtluse nädal. Siin midagi uut ilmselt ei ole. Ma loodan, et paralleelset ettevõtjapäeva looma ei hakata. Küsimus on mul aga selline. Me oleme rääkinud tuludest-kuludest ja katteallikatest. Aga palun vastake konkreetselt kaheosalisele küsimusele! Kas riigi reservid 2015. aastal kasvavad või kahanevad ja kas samal aastal riigi laenukoormus kasvab või kahaneb?

Aitäh! Ma olen seda juba väga mitu korda öelnud, aga ma kordan veel. Need plaanid, mis on ametisse astuval valitsusel, ei muuda tasakaalu karvavõrdki. See, milline tuleb 2015. aasta seis, sõltub meie plaanides palju rohkem sellest, milline on reaalne majandusolukord. Üks mis kindel, me hoiame struktuurset tasakaalu, me ei kasvata heaolu tulevaste põlvede arvel. Kui üldse keegi seda suudab, siis ma arvan, et meie suudame. Mul on väga hea meel, et IRL on neidsamu põhimõtteid au sees hoidnud, ja ma olen teile siiralt tänulik. Ma väga loodan, et see ettepanek, mis vahepeal sotsiaalkomisjonist tuli, võtta menetlusse üks eelnõu, mis tekitab 108 miljoni euro võrra kulusid, millele grammigi katteallikaid ette nähtud ei olnud, oli tööõnnetus, et see ei väljendanud põhimõtete muutust. Ma väga loodan, et kui te teete tulevikus eelarve kulusid suurendavaid ettepanekuid, siis te näete neile ette väärilised katteallikaid. Ma usun, et te just nii teetegi. Me oleme piisavalt kaua koos hoolitsenud selle eest, et Eesti rahaasjad korras oleksid. Ma usun, et te igal juhul jätkate seda poliitikat.

Yana Toom, teine küsimus.

Ma tänan, härra eesistuja! Austatud peaministrikandidaat! Minu küsimus puudutab kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitikat. Te sätestate, et üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad peavad sooritama vaid suulise keeleeksami. Teatavasti on selleks, et saada Eesti kodakondsust, vaja sooritada eesti keele B1-taseme eksam. Mis vahe on, kas ma sooritan selle eksami suuliselt või kirjalikult, kui nõudmised on samad?

Aitäh! Meil on siin põhimõtteliselt erinevad arusaamad. Ma mõistan ilmselt õigesti, et teie arvates tuleks kodakondsuspoliitika aluseid muuta ja keelenõudeid leevendada. Meie ütleme, et kodakondsuspoliitika aluseid ei muudeta, küll me aga läheneme teatud aspektides asjadele inimlikumalt, kui seni on tehtud. See, et üle 65-aastased inimesed peavad Eesti kodakondsuse eksamit tehes eesti keelt valdama teie nimetatud tasemel, on meile oluline. Aga seda, mil viisil seda olulist eksamit tehakse, on võimalik muuta inimlikumaks ja arusaadavamaks. See ongi meie plaan.

Viktor Vassiljev, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Hea peaministrikandidaat! Loomulikult lugesin ma tähelepanelikult koalitsioonileppe tervishoiuosa 11 punkti. Muidugi võiksin ma siin iga rea kohta midagi küsida, aga enne läheks issanda päike looja, kui ma sellega lõpule jõuaksin. Ma võtan lihtsalt ühe punkti, punkti nr 21, ja loen selle ette: "Kaalume võimalusi laste, eakate ja piiratud töövõimega isikute hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks." See on ju tegevusprogramm, kus on ette nähtud selline tegevus nagu "kaalume võimalusi millegi parandamiseks". Okei, on nagu on. Võimaluste kaalumine ei ole mingi tegevus. Aga need inimesed, kellel on hammastega kõige suuremad probleemid, ei ole mitte lapsed ja eakad, vaid 30–50-aastased tööealised inimesed. Kas hakatakse kompenseerima ka nende inimeste hambaravi, kes on täiskasvanud, töövõimelised ega istu vangis?

Aitäh! Te teate haigekassa nõukogu liikmena väga hästi, et hambaravihüvitise vajaduspõhine suurendamine või teatud mõttes taastamine just vajaduspõhiselt on ka haigekassa tegevusplaanis ette nähtud selliselt, et on vaja analüüsida, kes seda hüvitist kõige rohkem vajavad ja millise suurusega hüvitis inimesi kõige rohkem aitaks. Just nendest analüüsidest kavatsemegi lähtuda. See on väga oluline, et suutervis ja tervis laiemalt paraneksid ning inimesed elaksid täisväärtuslikumat elu. Mind teeb väga murelikuks, kui inimesed, kes peaksid hambaarsti juurde minema, loobuvad sellest seetõttu, et see ei ole neile jõukohane. Selle probleemi lahendamine ei tähenda ilmtingimata lausalist toetamist, mis on haigekassa eelarvele väga-väga kulukas, vaid see tähendab just seda, et me otsime võimalusi aidata kõige rohkem neid, kes kõige rohkem tuge vajavad.

Annely Akkermann, teine küsimus.

Suur tänu! Oma eelmise küsimusega viitasin ma väga suurele võimalusele, et alkoholiaktsiisi tõus ei pruugi lõppeda alkoholi tarbimise vähenemisega, vaid alkoholi ametliku müügi ja aktsiisi laekumise vähenemisega. Te märkisite õigesti, et me ei saa oma alkoholiaktsiisipoliitikat muuta nii, et see naaberriikide omast väga palju erineks. Praegu jookseb kõrge ja madala aktsiisiga maade piir piki Soome lahte. Te ütlesite, et on vaja naaberriikidega kokku leppida. Kuidas te mõtlete Läti ja Venemaaga kokkuleppele saada? Kui ei saa, kuidas te mõtlete neid riske maandada?

Aitäh! Eeskätt tuleb ikkagi kokku leppida nende riikidega, kellega meil on ühine vabakaubandustsoon, ehk nendega, kes on meie naabrid Euroopa Liidus. Te nimetasite väga õigesti Lätit. Ma olen Läti terviseministriga nendel teemadel päris palju vestelnud. Ka lätlased soovivad alkoholiaktsiisi tõsta. Mil määral täpselt, see on juba Läti parlamendi ja Läti inimeste otsus. Aga see, et aktsiisitõus vähendab alkoholi tarbimist, on üsna hästi teaduslikult tõestatud. Kõikvõimalikud uuringud, mis on tehtud paljudes riikides, on seda kinnitanud. Me ei pea isegi väga kaugele vaatama, vaatame Eesti kogemust kriisiajast. 2009. ja 2010. aastal, kui inimeste sissetulekud vähenesid ja me suhteliselt kiiresti alkoholiaktsiisi tõstsime, alkoholi tarbimine reaalselt vähenes. Tahaksime seda tulemust hea meelega korrata.

Eldar Efendijev, teine küsimus.

Aitäh, härra eesistuja! Härra peaministrikandidaat! Minu küsimused on koalitsioonilepete kohta. Kolleeg Viktor Vassiljev tõi näite, et osa uuest koalitsioonileppest on deklaratiivne. Ma ei tahaks hinnata, kas on kohane teha aastaks ajaks selline deklaratiivsete osadega kokkulepe. Aga eelmine koalitsioonileping, mille alusel oli tehtud ka selle aasta eelarve, ei ole paljuski leidnud uues koalitsioonileppes kajastamist. Kuidas on lood nende küsimuste ja valdkondade aktuaalsusega, mis on nii või naa sellele aastale surutud?

Aitäh! See, et me kõiki asju, mis jätkuvad, ilmtingimata üle ei korda, oli teadlik valik. Mis puudutab eelmist koalitsioonilepet, siis tuleb tunnistada, et väga suur osa sellest on juba ellu viidud. Kõige selle ülekordamine ei oleks ju mõistlik.

Erki Nool, teine küsimus.

Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Patsientide piiriülene liikumine algas käesoleval aastal, aga patsientide riigisisest liikumist ei toimu. Kuna koalitsioonileping näeb ette investeerida Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengusse, siis ilmselt nende eestvedamisel seda niipea tulema ei hakkagi. Kas see on samm selleks, et erameditsiini natuke tagasi lükata või vaigistada? Teiseks, kõige kulukam teema ehk geenitehnoloogial rajanev personaalmeditsiin tähendab iseenesest seda, et võetakse näpust verd ja pannakse külmkappi. Aga kuidas nimetatakse seda, kui arst võtab päevas umbes sada inimest vastu?

Aitäh! Tervishoiupeatüki punkt 17 ja osaliselt ka punkt 18 hõlmavadki just seda, mida hea küsija nimetas, ehk Eesti patsientide vaba liikumise suurendamist Eesti riigi sees. Ma olen sotsiaalministrina ise seisnud selle eest, et tulevikus need võimalused laieneksid. Ma väga loodan, et meil on selles vallas võimalik samme astuda. Eesti inimeste arvates on tervishoius probleem nr 1 liiga pikad järjekorrad. Oma programmilisi seisukohti kirjeldasin ma veebruaris, kui ma õigesti mäletan, siis 18. veebruari Postimehes artiklis "Seitse sammu kiirema ravini". Nendel seisukohtadel olen ma ka praegu. Ma usun, et Eesti patsientide huvides on, kui vaba liikumine ka Eesti sees rakendub, aga seda tuleb teha targasti, seda tuleb teha samm-sammult, et me ei lööks toimivaid struktuure uppi. Mis puudutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ja PERH-i muutmist tippkompetentsikeskusteks, siis see on Eestile kindlasti vajalik. Teatud asjade puhul tervishoius vaba konkurents turupõhimõtetel toimida ei saa, näiteks suuremad õnnetused, hulgitraumad, onkoloogia ja veel mitmed asjad. Sellistel puhkudel on väga oluline, et Eestis oleksid tipphaiglad, kus suudetakse inimesi ravida ja tehakse seda kvaliteetselt.

Marko Pomerants, teine küsimus.

Aitüma, lugupeetud eesistuja! Hea vastaja! Vähendan tänaseks oma sarkasmi hulka, jätan midagi tulevikuks ka. Minu küsimus on rubriigist "Sport". Üks päriseluprobleem on siin ka, vähemasti teiste probleemide kõrval, see puudutab stipendiumide problemaatikat spordis. Teie kui terava mõistuse ja kiire reageerimisega inimene olete öelnud, et teie valitsus kavatseb stipendiumi definitsiooniga hakkama saada ja jõuda otsusele, millistel juhtudel see on rakendatav ja millistel mitte. Kas teil on võimalik täna enam-vähem avada oma isiklikku seisukohta, mis suunas see mõte võiks peaministri loogika kohaselt liikuma hakata ja mis ajal?

Aitäh! Ma usun, et meil on selles küsimuses mõistlik aluseks võtta see töö, mis on juba ära tehtud. Koos käidud ja arutatud on väga palju. On väga spetsiifilisi küsimusi, näiteks treenerite kategooriad. Ma usun, et kui minnakse edasi sellega, mida on plaanitud, siis see parandab olukorda ja noorte- või lastetreeneritel ongi võimalik sotsiaalseid garantiisid saada.

Peeter Laurson, teine küsimus.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaministrikandidaat! Te karmistate võitlust maksupettusega. Selleks soovite ettevõtjaid täiendavalt koormata üle 1000-euroste tehingute deklareerimisega. President on sellesisulise seaduse juba üks kord tagasi lükanud, just nimetatud meetme ebaproportsionaalsuse tõttu. Kujundlikult öeldes peavad selle eelnõu seadusena jõustudes üksikud spikerdajad avastamiseks lihtsalt alasti ringi käima. Kes võtab vastutuse ja korvab kahju, kui selle eelnõuga planeeritud tulu ei saavutata, vaid ettevõtjaid kahjustatakse järjekordselt bürokraatiaga ja suurendatakse nende kulusid?

Aitäh! Päris huvitav, et just teie seda küsite. Ma mäletan väga hästi seda valitsuskabineti nõupidamist septembris, kui me seda teemat arutasime. Ma mäletan väga hästi, millised olid IRL-i ministrite seisukohad ja millised olid teie fraktsiooni esindaja seisukohad. Meie ühine veendumus oli, et võitlus maksupettustega on Eestile oluline, see aitab maksukoormat kontrolli all hoida. See on ka ettevõtjatele oluline, sest ettevõtjad kaotavad kõige rohkem, kui konkurent sohki teeb. Seda teemat on siin parlamendis väga põhjalikult vaetud ja on jõutud põhimõttelistele arusaamadele. Seetõttu mind siiralt üllatab see küsimuse püstitus sellisel kujul, sest ma olen siiani arvanud ja loodan ka edaspidi, et võitlus maksupettuste vastu ja ausa konkurentsi tagamine kõikidele Eesti ettevõtjatele on meie kõigi huvi, iga Riigikogu liikme huvi.

Kadri Simson, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Te saate peaministri ametisse asudes kaasa väga palju seadusi, mis on vastu võetud eelmise valitsuskoalitsiooni ajal. Ma saan aru, et teie seisukoha järgi on enamik neist väga head seadused. Minu küsimus puudutab põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Me korraldasime vähem kui aasta tagasi koos sotsiaaldemokraatidega selle seaduse vastu ööistungeid. Selles seaduses nimetatakse ka seda, et igas maakonnakeskuses peab olema riigigümnaasium. Teie koalitsioonileppes on nimetatud ainult neid maakondi, mille kohta on kirjalikud kokkulepped sõlmitud, ülejäänute puhul jätate n-ö otsad vette. Kas on plaanis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta? Kui ei ole, miks te siis ei ütle, mis saab edasi nendes maakondades, kus Jaak Aaviksoo juhitud ministeerium ei ole veel riigigümnaasiumileppeid sõlminud?

Aitäh! Ma pean väga oluliseks, et Eesti riik on järjepidev ja iga uus valitsus jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi. Mis puudutab seda punkti, kus me nimetame konkreetselt gümnaasiume, siis see on otseselt seotud sellega, millistes Eesti linnades on võimalik aasta jooksul reaalsete tulemusteni jõuda. Midagi muud sellest välja lugema ei pea.

Siim Kabrits, teine küsimus.

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Mul on hea meel, et uus koalitsioon on pööranud näo eksportijate suunas ja püüab neid igapidi aidata. Luuakse ka väliskaubandusministri koht, mille üle mul on siiralt hea meel, erinevalt paljudest minu erakonnakaaslastest. Minu küsimus puudutab selle ministri persooni. Kas see kandidaat on teada? See ei peaks olema lihtsalt suvaline inimene, kes selle koha ära täidab, vaid temast peaks Eesti ettevõtjatele kasu olema. Võrdluseks võib tuua Alexander Stubbi head tööd Soomes. Meie minister peaks samamoodi sellist tööd tegema. Kes on see kandidaat?

Aitäh! Jah, see kandidaat on teada. See on väga väärikas kandidaat ja ma olen päris veendunud, et ta hakkab töötama Eesti eksportivate ettevõtete huvides. Ma usun, et väga palju üle tunni ei ole aega selle nime avalikustamiseni. Ma usun, et te mõistate mind, kui ma ütlen, et kõigepealt arutab tema kandidatuuri Reformierakonna juhatus, kellel on põhikirjaline kohustus kõik Reformierakonna nimetatavad ministrid heaks kiita, ning seejärel me loomulikult jagame seda nime ka teiste parlamendierakondade ja kogu avalikkusega. Aga tegemist on väärika kandidaadiga. Üldse on ka need valitsuse koosseisu kuuluvad inimesed, kes juba teada on, väga tugevad ministrid. Ma olen päris kindel, et kogu valitsus on hästi toimiv, tegus ja professionaalne.

Priit Toobal, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kandidaat! Koalitsioonilepingu kohaselt võib parlamendiliige tulevikus kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. See on põhimõtteline muutus praeguse süsteemiga võrreldes. Minu mäletamist mööda on Reformierakond varem ühes teises koalitsioonis olles hääletanud selle poolt, et Riigikogu liikmed ei või kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse. Mis on need argumendid, miks Reformierakond nüüd teistpidi otsustas?

Aitäh! Soov hoida parlamendiliikmete sidet kodukohaga ja varasemate seisukohtade ülevaatamine – need asjad on igal juhul olulised. Mul isiklikult on päris hea meel, et me selle võimaluse loome. Kas ja kui palju parlamendiliikmed hakkavad samal ajal tööle ka volikogu liikmetena, seda näitab aeg. Mina usun, et side koduomavalitsusega on igal juhul positiivne.

Kaja Kreisman, teine küsimus.

Aitäh! Plaanitakse lahutada riigi põlevkiviressursid Eesti Energiast. Teadaolevalt kuuluvad põlevkiviressursid ju praegu riigile ja põlevkivi kaevandatakse kaevelubade alusel. Minu arvates saaks see lahutamine tähendada ainult kaevelubade äravõtmist. Kui see on plaanis, kas siis load võetakse ära ainult Eesti Energialt või lahutatakse nendest ressurssidest ka VKG, Kunda Nordic Tsement ja Kiviõli Keemiatööstus?

Aitäh! Ei, see ei tähenda kindlasti kaevelubade äravõtmist. Samuti on see üks nendest küsimustest, mida loodav valitsusliit soovib põhjalikult kaaluda. Seda plaani tasub lugeda sellisena, nagu see on leppesse kirja pandud, ja sellisena tasub seda ka mõista.

Toomas Tõniste, teine küsimus.

Hea peaministrikandidaat! Ajutise koalitsiooni tegevuskavas on plaanitud maksustada eluiga lühendavaid ning tervist kahjustavaid harjumusi. Alkoholiaktsiisi tõusust oleme palju rääkinud. Me oleme kuulnud, kui hea idee see on ja kui palju see kasu toob. Samas on tervist kahjustavad harjumused ka liigsöömine ja teleri ees diivanil vedelemine, mis põhjustavad rasvumist. Millised uued maksud meid siin ees ootavad?

Aitäh! Telerimaksu plaanis ei ole, selles suhtes võib kohe päris rahulik olla. Aga tõsi ta on, et lisaks alkoholismile ja suitsetamisele on ka ülekaalulisus kasvav probleem. Eestis ei ole see jõudnud veel nii muret tekitavale tasemele nagu Euroopas, aga see on kasvav trend. Ma ei arva, et seda probleemi peab ilmtingimata maksude kaudu lahendama. Vastupidi. Aga tervislik toitumine tasub fookuses hoida küll, nii igaühel meist kui ka ühiskonnas tervikuna.

Margus Tsahkna, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaministrikandidaat! Mul on vastukaaluks kõigile nendele detailsetele koalitsioonilepingut puudutavatele küsimustele üks väärtusküsimus. Ma soovitan teil enne vastamist kindlasti korra mõelda. Kas te näete oma meeskonnas ministrina inimest, kes on avalikult valetanud või esitanud valeväiteid?

Aitäh! Ma olen ju enne iga vastust mõelnud. Aga mulle teadaolevalt ministrikandidaatide hulgas selliseid inimesi ei ole. Kui teil on teistsugused andmed, siis andke kindlasti teada.

Mart Nutt, teine küsimus.

Aitäh, härra esimees! Austatud peaministrikandidaat! Koalitsiooni tegevuskavas on riigikaitse teema kolmandas punktis öeldud: "Kinnitame Eesti jätkuvat valmisolekut osaleda liitlaskohustuste täitmisel ja rahu tagamise missioonidel nii NATO, ÜRO kui Euroopa Liidu egiidi all." Samas on teie koalitsioonipartner olnud varasemalt kriitiline selles suhtes, et Eesti osaleb missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Seda seisukohta on väljendanud lausa erakonna esimees. Eelmisel valitsusel oli seisukoht, et Eesti osaleb sellel missioonil. Kas see jääb nii või on siin ette näha muudatusi?

Aitäh! Ma arvan, et koalitsioonipartneri esimehe seisukohti on mõistlik küsida temalt endalt. Aga selles oleme küll ühte meelt, et Eesti riigi kaitse on väga tähtis. See, et Eesti rahvusvahelise partnerina oma kohustusi täidab ja ka ise rahvusvahelisse julgeolekusse panustab, on samuti väga tähtis.

Aivar Riisalu, teine küsimus.

Aitäh, hea esimees! Hea Taavi! Me kõik näeme, mis ümberringi toimub, ja saame aru, et see avaldab kindlasti mõju ka majandusele. Kas te koalitsiooniläbirääkimiste käigus, kui te suhteliselt optimistlikult sädistades umbes paarisaja miljoni euro jagu kulusid riigieelarvesse juurde kirjutasite, mõtlesite sellele, et järsku tuleb sel aastal ka lisaeelarve teha ja järsku on sellel ees isegi miinusmärk? Kas koalitsioonikõnelustelt käis selline variant läbi?

Aitäh! Ma ei tea, millest on teil tekkinud mulje, et koalitsioonikõnelustel toimus mingi sädistamine. Tegelikult tehti seal pikkade päevade kaupa ikka väga tõsist tööd. Nagu ma ütlesin, otsiti esimesest päevast alates kõikidele planeeritavatele kuludele ka katteallikaid. Võib kohe päris rahulik olla, igal plaanitud kulul on kate olemas.

Tõnis Palts, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Aga paluge korra, et Riisalu vait jääks, siis ma saaksin rääkida.

Head kolleegid, lubame Tõnis Paltsil küsimuse esitada! Aitäh teile!

Lugupeetud kandidaat! Minu küsimus on Peeter Laursoni küsimuse täiendus. Kuidas te seletate seda, et ühe soliidse ettevõtlusorganisatsiooni juhtkond, mis on reformierakondliku tagapõhjaga, ei saa aru, et teie pakutud 1000 euro deklareerimise kohustus on neile kasulik?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen sunnitud Peeter Laursoni küsimusega sarnasele küsimusele ka vastama sarnaselt. Ma mäletan väga täpselt neid arutelusid valitsuskabinetis, mille käigus me sellele lahendusele jõudsime. Seal osalesid mitmed väga prominentsed IRL-i liikmed, vähemasti üks neist on ka praegu siin saalis. Meie ühine huvi ja soov ei olnud mitte teha maksu deklareerimist keerulisemaks, vaid see, et ausad ettevõtjad ehk lõviosa kõikidest ettevõtjatest ei peaks kannatama seetõttu, et kuskil on keegi, kes mängib teiste, ebaausate reeglite järgi. Ettevõtjad ise on öelnud, et midagi tuleb teha sellega, et konkurendid mängivad ebaausalt. See meede aitab ekspertide hinnangul muuta Eesti elu ausamaks. Ma usun, et ühiskond tervikuna võidab sellest ja kõige rohkem võidavad ettevõtjad, kui keegi nende kõrval ei mängi enam ebaausate reeglite järgi.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul juhtus väike tööõnnetus. Selle asemel et teid kuulata, pidin ma suhtlema valijatega. Nii juhtus. Ma ei andesta seda endale kunagi, sest tõenäoliselt olid need kaks tundi siin väga kasulikud. Miks ma sellest räägin? Mul paluti teilt midagi küsida, aga mingi analoogiline küsimus võib olla juba kõlanud. Ma palun ette vabandust! Te olite koalitsioonis IRL-iga, kelle valimislubadus oli "Kodukulud alla!". Kas te võtate enda täita osa sellest lubadusest või on koos eelmise koalitsiooni surmaga surnud ka see lubadus, teie olete valged ja karvased ning selle lubaduse eest ei vastuta?

Aitäh! Mina küll valijatega suhtlemist tööõnnetuseks ei pea, küllap oli see teil õige tegu. Ma usun, et meil kõigil on põhjust valijatega sidet hoida. Aga mis puudutab seda, kelle millised lubadused on minu arvates olulised, siis ma usun, et see ei ole eriti tähtis. Eks igal erakonnal ole omad lubadused ja oma mandaat, mille nad nende lubaduste toel on parlamendivalimistel saanud. Väga oluline on, et iga erakond lähtuks just nimelt sellest mandaadist, mille nemad on saanud. Meil on IRL-iga olnud nii ühiseid arusaamu kui ka erimeelsusi. Kindlasti on meil ka sotsiaaldemokraatidega programmilisi erimeelsusi, aga mul on hea meel, et see ühisosa, mille me leidsime, on osutunud väga suureks. Selle alusel me kavatsemegi Eestit juhtida, mitte kellegi kolmanda lubaduste järgi.

Urbo Vaarmann, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ajakirjandusest on läbi käinud, et uus valitsuskoalitsioon kaotab ära alates teisest lapsest arvestatud täiendava tulumaksuvabastuse. Kas see on tegelikult ka nii või on see olnud rohkem meediamüra?

Aitäh! See oli ühe teie Riigikogu kolleegi oletus, mis ei osutunud tõeks. Nii et võib öelda küll, et tegemist on müraga. See ei ole mitte meediamüra, sest see väide oli esitatud vaid ühe parlamendiliikme arvamusartiklis, aga müra on see igal juhul.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra esimees! Hea peaministrikandidaat! Teil on palju häid plaane ja ka mina toetan varsti nupuvajutusega teie valitsust. Aga kas teil on plaan ka selliseks puhuks, kui on tegemist pehmelt öeldes vähese kutseoskusega, aga üliagara ministriga? Kuidas te teda ohjama hakkate? Elus juhtub ju sageli, et, vabandust väljenduse pärast, keegi rumal ja üliagar keerab plaanid untsu.

Aitäh, hea Lembit Kaljuvee! Olen juba ette siiralt tänulik selle toe eest. Ma olen veendunud, et kõik minu tulevase kabineti liikmed, eeldusel, et teie, auväärt parlament, meile mandaadi annate, on professionaalid ning lähtuvad oma töös Eesti riigi ja rahva huvidest.

Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on alati hea meel, kui meie arvamused ühtivad, sest see annab võimaluse konstruktiivseks koostööks. Me leppisime täna kokku, et valijatega suhtlemine on tähtsam kui valitsusliikmetega suhtlemine. Olen teiega täiesti nõus ja see on tore. Aga ma tahan siiski vastust. Kas te sellest loosungist "Kodukulud alla!", mille abil tuldi võimule ja moodustati koalitsioon ning mida esimese kahe valitsemisaasta jooksul regulaarselt korrati, ütlete praegu täiesti lahti? Kas te ei tunneta oma vastutust selle eest, et eelmise valitsuskoalitsiooni üks osapool seda loosungit kasutas? Kas teie jaoks pole seda kunagi eksisteerinud ega eksisteeri ka tulevikus?

Aitäh! Ka mul on hea meel, et me lõpuks ometi selle ühisosa üles leidsime, sest maailmavaatelistes küsimustes on meil ühisosa leida suhteliselt keeruline, kui mitte öelda, et väga keeruline. Aga ka mina pean südamelähedaseks seda, kui energiasäästu abil kodukulud alla lähevad ja nii loodust säästetakse. See on asi, millesse ka mina usun.

Ene Ergma, teine küsimus.

Suur tänu, juhataja! Hea kandidaat peaministri kohale! Minul on üldine küsimus. Sinu arvates on valitsemine parem siis, kui ministrikohti juurde tehakse. No neid võib palju-palju juurde teha. Aga kas sa ei arva, et tegelik probleem on see, et puudub ministeeriumide horisontaalne koostöö? See on palju tõsisem probleem. Kui püüda probleemi n-ö vertikaalselt lahendada ja teha ministrikohti juurde, siis ministrid ikkagi jäävad, nagu öeldakse, igaüks oma lossi ega tegutse koos.

Aitäh! Ma olen sellega väga nõus. Selle paindlikuma ja dünaamilisema juhtimise mudeli tegelik sisu ei olegi mitte ministrite suurem arv, vaid see, et ei pea olema jäigalt kinni ministeeriumide piirides, olulised poliitilised valikud on kõigi valitsusliikmete asi, mitte ühe või teise maja asi (seda on teatud pilkega nimetatud ka silotorni asjaks). Ma väga loodan, et see tänapäevasem mudel, mida peale välismaiste ekspertide on meile soovitanud ka meie oma riigiõiguse asjatundjad, hakkab tõesti nii tööle, nagu ma usun. Ma loodan, et Eesti riigi juhtimine muutub sellest dünaamilisemaks ja hakkab veel paremini toimima ning paremaks muutuvad ka Eesti olud.

Juku-Kalle Raid, teine küsimus.

Aitäh, lipsuga Nestor! Hea peaministrikandidaat! Väga huvitav on kuulata, kuidas sa räägid sotside ja Reformierakonna koalitsioonist, millel maailmavaateline ühisosa ju puudub, et pole vaja arvata, et te ei kavatse aasta pärast valimisi võita, et teil on plaan A, te võidate valimised jne. Aga kust sa üldse tead, et te valimised võidate? Kas sa Eesti valimisseadustega oled kursis? Kui ei ole, siis ole hea ning tule minu ja Mart Nuti Riigikogust lahkumise puhul homme KuKu Klubis korraldatavale koosviibimisele (ma saatsin sulle kutse ka). Me võime sulle seal seletada, millised on Eesti valimisseadused. Sa ei tohiks praegu mitte kuidagi teada, kas te võidate järgmisel aastal valimised või mitte. Kust sa siis tead?

Ma tean päris kindlalt seda, et me kavatseme selle nimel iga päev tööd teha. Aga mitte ainult selle nimel, et võita valimised, vaid ka selle nimel, mis on veelgi tähtsam, et Eesti areneks ja oleks kõikidele Eesti inimestele meelepärane paik elamiseks. Mina usun tõesti sellesse, et kui oma tööd hästi teha, siis tuleb ka sellele toetus.

Margus Tsahkna, teine küsimus.

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat, ma tänan kõikide vastuste eest, mis te siin andsite! Aga selgub, et ma ei olegi viimane küsija. Ma küsin ühe teema kohta, mis on sotsiaalkomisjonis pidevalt laual olnud. Teie koalitsioon on otsustanud luua sotsiaalhoolekande ministri koha. Samal ajal on sotsiaalhoolekande teenuste standardite kehtestamine ja nende teenuste kõikidele inimestele kättesaadavaks tegemine aastaid seisnud puuduva haldusreformi ja omavalitsuste võimekuse reformi taga. Kui üks väga tubli inimene pannakse sotsiaalhoolekande ministriks, kas tal on teie arvates üldse võimalik 11 kuuga midagi peale teema tähtsustamise ära teha?

Aitäh! Juhin tähelepanu, et selle ministri töövaldkond on üsna lai, mitte sotsiaalhoolekanne kõige kitsamas mõttes, vaid tegelikult väga laias mõttes. Ma olen nõus ka selle hinnanguga, et tegemist on väga tubli inimesega. Me oleme kolmekesi koos Riigikogus töötanud. Ta on just õige inimene nende teemadega tegelema. Mis puudutab omavalitsuste võimekust, siis ma usun, et sellele on võimalik kaasa aidata. Selleks on meile toeks väga suured summad eurofondide raha. Ma olen ise sotsiaalministrina hea seisnud selle eest, et oleks võimalik mitmed sotsiaalteenused omavalitsustes uuele tasemele viia. Mul on hea meel, et tublid inimesed seda tööd jätkavad. Eks ma võimalust mööda panen ikka ka õlga alla.

Andres Herkel, teine küsimus.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud härra Rõivas! Kas te kavatsete muuta erakondade rahastamise süsteemi ja milliseid rahvakogu ettepanekuid te kavatsete realiseerida? Juku-Kalle Raid pakkus lahkelt võimaluse, et ta võib homme õhtul teid valimisseaduste alal harida. Ma loodan, et ta seda teeb. Aga kas te toetate kompensatsioonimandaatide jagamist mitte nimekirja järgi, vaid saadud häälte kaalu järgi?

Aitäh! Kõik, mis puudutab suuremat konkurentsi poliitikas, on kokku võetud peatükki "Demokraatia ja kaasamine". Üks väga põhimõtteline samm siin on kindlasti see, et need erakonnad, kes kandideerivad parlamenti esimest korda, kautsjoni maksma ei pea. See tähendab, et oluliselt väheneb rahaline tõke ja seeläbi suureneb poliitiline konkurents. Teine suur muudatus on see, et me võimaldame ka üksikkandidaatidel saada parlamenti valituks, samamoodi nagu see on erakondade nimekirjade puhul, ka sel juhul, kui täitub 0,75 kvooti. Ma arvan, et sellel on põhimõtteline kaal, sest see suurendab üksikkandidaatide võimalusi. Neid punkte, mis loodetavasti Eesti poliitikas suurendavad konkurentsi, aga ka kaasamist ja läbipaistvust, on kokku päris palju. Ma usun, et siin on tööd päris tublisti.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Palun võtta istet valitsusliikmele ette nähtud toolile! Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele peaministrikandidaat Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 55 ja vastu 36 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Riigikogu on otsustanud anda peaministrikandidaat Taavi Rõivasele volitused valitsuse moodustamiseks. (Aplaus. Õnnitlemine.)

Head ametikaaslased! Peale haamrilööki palun nendel Riigikogu liikmetel, kes soovivad esineda vabas mikrofonis, ennast registreerida! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini! Võtan kaheks minutiks juhataja vaheaja.
V a h e a e g

Juhataja vaheaeg on lõppenud. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei oleks võib-olla siia tulnudki, aga rahvusvaheline sotsioloogiline uuring, mille avaldas WIN/Gallup International, lihtsalt vapustas mind. Ma poleks kunagi midagi sellist uskunud. Sissejuhatuseks pean ütlema, et see uuring tehti eelmise aasta lõpus ja sellest võttis osa 70 000 inimest 65 riigist. Nende riikide elanikud moodustavad kolm neljandikku maakera rahvastikust. Inimestelt küsiti selles uuringus, milline riik kujutab nende arvates endast kõige suuremat ohtu rahule maailmas. Tulemus oli selline. Näiteks said Põhja- ja Lõuna-Ameerikas esikoha Ühendriigid 22%-ga, teisel kohal oli Iraan 11%-ga, järgnesid Põhja-Korea 8%-ga ning Afganistan ja Iraak 7%-ga. Aafrika oli ainus koht, kus kõige ohtlikumaks riigiks tunnistati mingi muu riik, mitte Ameerika Ühendriigid. Seal peeti selliseks riigiks Somaaliat (22%-ga), Ühendriigid olid 10%-ga teisel kohal. Edasi tulid Afganistan, Iraak ja Lõuna-Aafrika Vabariik, kes kõik said 7–8% häältest. Maailma ülejäänud osades kordus peaaegu üks ja sama. Lähis-Idas juhtis USA 33%-ga, mis on vapustav ülekaal. Lääne-Euroopas oli esikohal USA 14%-ga, Iraan (13%) ja Süüria (10%) olid teisel ja kolmandal kohal. Ida-Euroopas olid esikohal Ameerika Ühendriigid (32%), siis oli suur vahe ning järgnesid Hiina, Iraak ja Venemaa (7%).
Nii, mis see on? Ahaa, see on kokkuvõte. Huvitaval kombel püüavad natsionaalpatrioodid iga kord enne valimisi tekitada meis hirmu idanaabri ees. Ma just täna rääkisin ühe Jaapani ajakirjanikuga ja ühe Vene ajakirjanikuga Kaliningradist. Ma selgitasin, et see on selline rahvussport, ilma selleta IRL ei saa enam ka neid hääli, mis talle veel seni on antud. Aga tegelikult on meie hirmudes midagi väga valesti, sest kolm neljandikku maailmast – 65 riiki ja 70 000 inimest võtsid ju sellest küsitlusest osa – arvas teisiti. Nad arvasid, et rahule on kõige ohtlikumad Ameerika Ühendriigid (24%), järgmine selline riik on Pakistan (8%), edasi tulevad Hiina (6%), Afganistan (5%), Iraan (5%), Iisrael (5%), Põhja-Korea (5%), India (4%), Iraak (4%), Jaapan (4%) ja Süüria (4%). Viimane selles nimekirjas on Venemaa 2%-ga. Midagi on valesti, kuidagi täiesti valesti käsitleb seda probleemi meie propaganda, millega siin Eestis meie ajusid pestakse. Meie välispoliitika peaks olema kuidagi teisiti sõnastatud, arvan ma. Täna 15 aastat tagasi hakkas NATO pommitama Jugoslaaviat. Pommituste käigus tapeti 2500 tsiviilisikut ja ma kutsun kõiki üles sellele tragöödiale kaasa tundma. See juhtus täna 15 aastat tagasi. Mäletage seda, palun!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen vaba mikrofoni. Tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 17.48.