Tere hommikust, head ametikaaslased! Head kuulajad! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu üheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Mart Meri!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on üle anda 40 Riigikogu liikme umbusaldusavaldus kultuuriminister Rein Langile. 19. ja 20. novembri meediakanalites Eesti Päevaleht, Postimees ja Eesti Rahvusringhääling avaldatud materjalide põhjal on selgunud, et kultuuriminister Rein Lang, soovides varjata oma puutumust kultuurilehe Sirp toimetuses aset leidnud sündmustega, on avalikkust korduvalt eksitanud ja lausa valetanud, mis on ränk tõdemus ja demokraatliku riigi ministrile ränk eksimus.
Umbusaldusavalduse tekstis oleme esitanud kokkuvõtte ajakirjanduslikest materjalidest ning sellele alla kirjutanud veendumusel, et need materjalid on selge ja piisav tõend, et kultuuriminister Rein Lang on teadlikult esitanud avalikkusele nii pooltõdesid kui täisvalesid, püüdes nendega varjata või moonutada oma tegeliku sekkumise ulatust ja selle otsustavat kaalu radikaalseteks ümberkorraldusteks kultuurilehe Sirp toimetuses. Minister Langi kabinetis lepiti kokku Sirbi toimetajate koondamise ulatus ja selleks vajaliku raha eraldamine päevi enne, kui sõlmiti töösuhe Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks pürgiva, st ajutiselt tööle asuma pidanud inimesega. Käesolevaga annan umbusaldusavalduse üle. Loodan sellele laialdast toetust. Aitäh!

Head ametikaaslased, ma olen juhatuse nimel vastu võtnud umbusalduse avaldamise nõude, me menetleme seda vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Ka annan teada, head ametikaaslased, et täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin saalis mäetööstusettevõtete toetusrühma asutamiskoosolek, samuti asutatakse Eesti-Myanmari parlamendirühm. Mäetööstusettevõtete toetusrühma kokkukutsuja on Riigikogu liige Valeri Korb, parlamendirühma kokkukutsuja on Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski.
Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 465 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Jaanus Tamkivi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun enne seda hääletust Reformierakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Reformierakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele eelnõu 465. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 rahvasaadikut, vastu või erapooletu ei ole keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 465 on seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Riigikogu juhatusele on tulnud peaministri kiri. Ma loen selle ette: "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 134 lõike 1 alusel taotleb Vabariigi Valitsus 21. novembril 2013. aastal kultuuriminister Rein Langi suhtes algatatud umbusalduse avaldamise nõude arutamist Riigikogu 21. novembri 2013. aasta istungil pärast karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu (209 ja 469 SE) arutamist, s.o kuuenda päevakorrapunktina. Lugupidamisega Andrus Ansip".
Võtan viis minutit juhataja vaheaega, et Riigikogu juhatus saaks koguneda.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Riigikogu juhatus kogunes, kuna Vabariigi Valitsus soovib, et 40 Riigikogu liikme esitatud nõuet avaldada umbusaldust kultuuriminister Rein Langile arutataks tänasel istungil. Riigikogu esimees täiendas tänast päevakorda kuuenda punktiga, milleks on kultuuriminister Rein Langile umbusalduse avaldamise arutelu.

Liigume edasi! Me oleme teise päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele eelnõu 495. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 495 on seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu 470 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 470. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 rahvasaadikut, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu 470 on seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 467. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 on seadusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 209 ja 469 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Andres Anvelti!

Lugupeetud härra juhataja! Head kolleegid! Teie ees ootab hääletamist eelnõu, mille sätted aitavad suurel määral kaasa alaealiste seksuaalse enesemääramise kaitsele meie õigusruumis. Mul on hea meel, et me suutsime eelnõu menetledes ületada mitmed lahkarvamused, mis siin saalis opositsiooni ja koalitsiooni vahel tavapäraselt valitsenud on. Kui me 2012. aasta kevadel oma eelnõu esitasime, oli just lõppenud uue inimkaubandust puudutava seaduse arutelu, mis laiendas tunduvalt õiguskaitseorganite võimalusi võidelda sellise räpase äri vastu, nagu on kauplemine inimestega selle erinevates vormides. Vaatamata tõsistele vaidlustele jäi inimkaubandusvastastest sätetest välja selline oluline regulatsioon nagu alaealiselt seksi ostmise keelustamine. Tookord tundus see õige arusaamatu, kuidas saab maailmavaateline erinevus panna meid erinevalt suhtuma laste ja nende õiguste kaitsesse. On ju ka mitmesugustest uuringutest teada, et suures osas alustatakse prostitutsiooniga juba alaealisena, kuna ahvatlused on suured, sissetulek olematu ning sotsiaalne küpsus alles arenemisjärgus.
Seetõttu esitaski meie fraktsioon eelnõu, et saata ühiskonnale selge signaal: alaealiste ahvatlemine oma keha müüma on meie riigis ebamoraalne ja karistatav tegu. Eelnõu läbis küll esimese lugemise, aga jäi poolteiseks aastaks riiulile ja seda mulle küllaltki arusaamatu põhjendusega, et Justiitsministeerium valmistab ette laiemat seadustepaketti, mille käigus tehakse ka karistusõiguse revisjon. Kas tõesti vajab selline regulatsioon nagu alaealistelt seksi ostmise keelustamine nii pikka ja sügavat mõju analüüsimist ning kooskõlastusprotsessi, nagu me praegu oleme näinud? Samas me näeme siin saalis ka koalitsiooni algatatud eelnõusid, mis ilmuvad ei tea kust, äkitselt ja ilma mingisuguse erilise mõjuanalüüsita. Need eelnõud on tihtipeale täis loogikavigasid, kooskõlastamata seisukohti ja paljugi muud, mis iseloomustab ebaõnnestunud seadusloomet. Elementaarse moraalinormi nagu alaealiste seksuaalse ja materiaalse ärakasutamise kriminaliseerimine, mis enamikus meie naaberriikides on juba ammu tehtud, jäi aga ootele kui miski väga kaheldav. Appi tuli taas Euroopa õigus, mis sundis meid tegema sammu alaealiste kaitseks ning andis tõuke riigisisese seadustiku muutmiseks.
Samas, kas tõesti on alaealiste keha müümise küsimuses eri maailmavaadet esindavad erakonnad nii erinevatel seisukohtadel? Ma usun, et ei ole. Pigem on mõningate selliste eelnõude riiulile panemise taga soovimatus kellelegi punktivõit ära anda. Prostitutsioon ja seksikaubandus ei ole liberaalses Eesti ühiskonnas kuhugi kadunud ning kindlasti nii pea ei kaogi, kuid laste eemalhoidmine sellest elu hävitavast tegevusest on meie kõigi ühine ülesanne, mida täitma peaks meid panema muugi kui Euroopa Liidu seadusloome sunnimasin.
Tehtud ühise töö alusel julgen siiski loota, et sellised maailmavaate- ja poliitikaülesed algatused leiavad tulevikus kiirema tee seadustesse ning punktide nimel peetav võitlus ühe või teise algatuse elluviimisel jääb tulevikus pidamata.
Tahan tänada kõiki kodanikuühendusi, kes sellele seadusandlikule algatusele õla alla panid, näiteks MTÜ-d Eluliin ja naisjuristide ühendust. Palju aitasid kaasa Justiitsministeerium ja isiklikult minister, samuti Riigikogu õiguskomisjoni liikmed ja ametnikud, kes kõik koos selle lahenduse seaduseks aitasid muuta. Palun teid seaduseelnõu kolmandal lugemisel toetada! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele ühendatud eelnõu 209 ja 469. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 rahvasaadikut, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 209 ja 469 on seadusena vastu võetud.
Head ametikaaslased! Ma kuulutan välja juhataja vaheaja, et saaksite kõik tutvuda umbusaldusavalduse nõude sisuga. Vaheaja pikkus on 30 minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on kultuuriminister Rein Langile umbusalduse avaldamise arutelu. Lubage mul lühidalt tutvustada seda menetlemise korda, mis tuleneb meie kodu- ja töökorra seaduse §-dest 133 ja 134. Minister on soovinud sõna võtta, nii et kõigepealt on ministri sõnavõtt ja seejärel küsimused talle. Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Pärast seda on läbirääkimised, kus sõna saavad fraktsioonide esindajad. Edasi toimub lõpphääletus ja olgu öeldud, et umbusaldus on avaldatud juhul, kui selle poolt on Riigikogu koosseisu enamus.
Ma palun Riigikogu kõnetooli kultuuriminister Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lugesin teatava üllatusega Riigikogu liikmete umbusaldusavalduse teksti. Juhin tähelepanu ainult selle lõpuosale. Minu ajakirjandusele teada antud seisukohtadest ja minu lausetest on umbusaldajad teinud järelduse, et ma olen poliitiliselt sekkunud viimased paarkümmend aastat sõltumatult tegutsenud ajalehe tegevusse. Põhiline järeldus on tehtud sellest, et ma kohtusin oma kabinetis Sihtasutuse Kultuurileht juhataja Toomas Väljataga ja praeguse Sirbi peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderiga. Väidetavalt ma valetasin, et niisugust kohtumist ei ole toimunud.
Ma ei ole kunagi valetanud, et niisugust kohtumist ei ole toimunud. Ma ei ole iseseisvalt läinud ajakirjandusele teatama, et niisugune kohtumine on toimunud. Kui ajakirjanik selle kohtumise kohta küsis, ma talle ka vastasin. Kinnitan siinkohal veel kord, et sellel kohtumisel räägiti Sihtasutuse Kultuurileht eelarvest. Ka Toomas Väljataga andis eilsel kohtumisel loomeliitudega üheselt teada, et ei olnud juttu mingisugustest nimelistest koondamistest, vaid juttu oli üksnes ümberstruktureerimise rahalisest poolest ehk siis Sihtasutuse Kultuurileht 2014. aasta eelarvest. Ühesõnaga, ma lükkan tagasi kõik süüdistused valetamises ja kinnitan siit Riigikogu kõnetoolist veel üks kord: ma ei ole sekkunud Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu ega juhatuse tegevusse. Kõik otsused, mis sihtasutus on langetanud nii juhatuse kui nõukogu tasemel, on tehtud täiesti vabas õhkkonnas, ilma vähimagi minu või minu erakonnakaaslaste surveta.
Kas ma oleks võinud käituda teisiti? Ma olen kirjutanud sellest ka tänases Postimehes. Jah, ma oleks võinud sekkuda. Seaduslikult on mul õigus sekkuda järgmisel viisil: ma ütlen nõukogu liikmetele, kuidas nad peavad oma asju ajama, ja kui nad suusõnalise juhise peale ei ole sellega nõus, võib minister anda nõukogu liikmetele kirjaliku korralduse ühel või teisel viisil hääletada. Kui nõukogu liikmed sellega nõus ei ole, on ministril iga kell võimalus nõukogu liikmeid vahetada, mittenõustujad tagasi kutsuda ja asemele nimetada inimesed, kes ministri poliitikat järgivad. Sihtasutuste juhatajad ei saa suuniseid ministritelt, vaid nende üle teostab järelevalvet ja neile annab korraldusi üksnes sihtasutuse nõukogu – nii on seaduses asi sätestatud.
Ma oleksin võinud sekkuda. Nagu ma ka Sirbis kirjutasin, ma oleksin võinud kogu selle mängu Sirbis katki vilistada. Ma oleksin võinud Urmas Klaasile selge sõnaga öelda, et Kaur Kenderi kandidatuur peatoimetaja või õigemini peatoimetaja kohusetäitja kohale ei lähe läbi, palun anda juhatusele vastavad juhised. Ma ei pidanud võimalikuks sekkuda, nii nagu ma ei pidanud eile ega pea ka täna ja homme võimalikuks sekkuda eraõiguslike sihtasutuste igapäevasesse töösse. Sellel ei oleks mõtet.
Samahästi võiks kultuuriminister nõukogust mööda minnes asuda valima teatrite näitlejaid, lavastajaid, määrama kuraatoreid, kes viivad läbi kunstinäitusi, koostama kontserdikavu ja mida iganes. See ei ole kindlasti minu stiil. Loomeliidud on mind süüdistanud just nimelt mittesekkumises. Nad süüdistavad Kultuuriministeeriumi, et nende haldusalas toimuvad sellised õudsed asjad, et nimetatakse peatoimetaja kohusetäitjaks inimene, kelle vastu on paljudel loomeliitude esindajatel pretensioone.
Nii et on tekkinud kummaline olukord. Minu haldusalas toimub keemisprotsess, mille puhul mind süüdistatakse selles, et Kultuuriministeerium ei sekku resoluutselt temale alluva sihtasutuse tegevusse, parlamendisaalis aga üritatakse mulle avaldada umbusaldust väitega, et ma sekkusin Sihtasutuse Kultuurileht kirjastustegevusse.

Austatud minister, kas te soovite lisaaega?

Tänan! Ma lõpetan siinkohal. Mul ei ole rohkem mitte midagi öelda. Vastan nüüd küsimustele.

Teile ongi küsimusi. Peeter Võsa, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Härra minister! Umbusaldajate arvates on tegu siiski valetamisskandaaliga, umbes nagu Nixoni või Clintoni puhul. Aga nendel räpastel üksikasjadel ma praegu peatuda ei soovi. Teie käest tahan küsida järgmist. Kas te saate meile praegu kinnitada, et olete kultuuriministri ametis olles ministrina rääkinud tõtt ja ainult tõtt?

Jah, võin kinnitada.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Lugupeetud Rein Lang! Eile kohtusite te loomeliitudega. Loomeliidud avaldasid poolteise tunni jooksul sügavat muret Eesti kultuuris toimuva pärast. Kohtumise lõpus ütlesite veel töötavasse mikrofoni teie kõrval istuvale Urmas Klaasile, et see kohtumine oli teie meelest poliittsirkus. Seda fakti võib kohtumise salvestisest igaüks kontrollida. Lubage küsida: mis osa eilsest kohtumisest loomeliitudega tundus teile poliittsirkusena ning kas te peate sellist kommentaari kultuuriministri institutsioonile sobilikuks?

See kohtumine muide möödus umbes poolteise tunni ulatuses äärmiselt konstruktiivses õhkkonnas. Esimest korda sai ka loomeliitude esindajatele ära räägitud, mismoodi need sündmused kronoloogilises järjekorras toimusid. Sai ka selgeks tehtud, mismoodi riik on Sirpi viimase kolme aasta jooksul ülal pidanud, mismoodi on kujunenud Sirbi eelarve, kuidas see on tulnud kulka rahastuselt riigi rahastusele üle, kuidas on seda eelarvet suurendatud. Räägiti ka sellest, mis oli loomeliitude ettepanek – et äkki peaks aru pidama selle sihtasutuse põhikirja muutmise üle. Kogu kohtumine oli üsna konstruktiivne. Kõige lõpuks anti teada väga selge poliitiline avaldus, milles nõutakse ministri tagasiastumist praktiliselt põhjendusteta. Üldsõnaline põhjendus – usalduse kaotamine – ongi minu hinnangul poliitiline tsirkus.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minul on selline küsimus. Ma vaatasin seda umbusalduse avaldamisega seotud kronoloogiat ja minu arvates on siin paar olulist punkti puudu. Kui möödunud nädala "Keskpäevatunnis" Ainar Ruussaar rääkis oma unenäost, sellest, kuidas Kristen Michal ja Rain Rosimannus panid Kaur Kenderi paika, siis ööpäev hiljem Anvar Samost ei rääkinud enam mitte Ainar Ruussaare unenäost, vaid rääkis kindlas kõneviisis sellest, et see kõik toimus. Nüüdseks on selgunud, et see oli üks vaat et kõige suurem vale kogu selle asja juures. Mis hinnangu sina annad? Kas need ajakirjanikud, kes kogu selle loo kajastamisel on ilmselgelt valetanud, peaks ka kuidagi vastutama? Ning kui peaks, siis kuidas võiks see vastutus välja näha? Kas nad peaksid vabandust paluma, loobuma jutusaadetes osalemast või veel midagi muud?

Eile kohtumisel loomeliitudega mina palusin andeks selle eest, kui minu vastused ajakirjanikele on olnud kuidagimoodi tõlgendatavad nõnda, et mind ei huvita Sirp ega üldse see, mis Sirbis toimub. Vastupidi, see huvitab mind väga. Aga kindlasti ei sekku ma Sirbi toimetamisse administratiivsete vahenditega, milles mind on süüdistatud. Nagu mind on süüdistatud ka selles, et ma ei ole sekkunud. Eks igaüks peab oma sõnade eest ise vastutama. Ja on küll tõesti äärmiselt kahetsusväärne, et kogu selle saaga puhul on sõna võtnud täiesti arvestatavad arvamusliidrid, kes on esindanud kõikvõimalikke vandenõuteooriaid. Aga kusagilt ei ole olnud lugeda, et nad oleks need teooriad ise ümber lükanud või vabandust palunud või öelnud kas või seda, et neid on selles kontekstis valesti mõistetud. Ma ei saa vastata Anvar Samosti eest.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Sirbi peatoimetaja konkurss kuulutati välja ja oli neli kandidaati. Mitte ükski neist ei sobinud. Miks, seda keegi ei tea. Teie ministrina peaksite tagama, et teie haldusalas olevad konkursid on läbipaistvad ja õiglased, mitte manipuleeritavad. Praegu tekib küsimus, kas Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu esimees Urmas Klaas ei teinud oma tööd hästi ja kuidas me saame usaldada teie haldusalas läbiviidavaid konkursse?

Aitäh, hea Heljo! Ma kindlasti pean ümber lükkama väite, et mitte keegi sellest konkursist midagi ei teadnud. Selle konkursi kuulutus ei ilmunud mitte üksnes Sirbis, mille loetavusega on probleeme, selle konkursi kuulutus ilmus väga paljudes ajalehtedes. See oli avalikult väljas ka veebilehekülgedel. Selle konkursi toimumisest teati. Tõsiasi, et konkursil osales ainult neli inimest, kellest mitte kellegi visioon komisjoni arvates ei vastanud sellele, mida Sirbi tulevaselt peatoimetajalt oodati, on kahetsusväärne, aga paraku sellised ettevõtmised kukuvad ikka vahel läbi. See ei ole esimene ja tõenäoliselt ka mitte viimane avalik konkurss, mille tulemus on läbikukkumine. Sellisel juhul on valikuid kaks: kas minna edasi suunatud pakkumisega mõnele konkreetsele isikule või korraldada uus avatud konkurss. Minu teada – ka Urmas Klaas on seda mulle korduvalt kinnitanud – on Kultuurilehe nõukogu seisukohal, et ta korraldab uue avatud konkursi. Aga Sirbi peatoimetaja konkurss ei saa kesta kolm või neli päeva, see on pikk protsess. Ka esimesel korral oli see aeg, mille jooksul sai esitada oma kandidatuuri, üsna pikk. Pärast seda tuleb veel mingi periood, mil konkursikomisjon kandidaate ära kuulab. Ma olen kindlasti seda meelt, et see konkurss ei olnud mingil moel läbipaistmatu. Vastupidi, see oli äärmiselt läbipaistev, kuid kahjuks on meil kujunenud niisugune olukord, et Sirp ei huvita potentsiaalseid peatoimetajakandidaate. See on väga kahetsusväärne.

Andres Herkel, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on küll selline tunne, et see valikukomisjon välistas liiga kerge käega need kandidaadid, kes olid esitatud. Ja te ei vastanud päris ammendavalt küsimusele, millise hinnangu te annate nõukogu esimehe tööle. Kuidas sai teie haldusalas üldse kujuneda selline olukord, et sisuliselt Sirbi töö katkes? Ajalehtedega ei käida niimoodi ümber! Koondamise pilt oli teil ju silme ees. Niimoodi ei tehta enne tellimuste vormistamise aega. Miks ei korraldatud kohe pärast selle konkursi läbikukkumist – ma veel kord ütlen, et ma ei ole sellega päris nõus – uut konkurssi? Sellisel juhul me olnuks täna juba hoopis teistsuguses olukorras. Uus konkurss võinuks lõppeda enne jõule.

Aitäh küsimuse eest! Minu mäletamist mööda andiski Urmas Klaas ajakirjandusele teada, et konkurss on läbi kukkunud ja korraldatakse uus konkurss, täpsustamata küll tõesti, millal just. See küsimus on tegelikult suunatud Urmas Klaasile. Ma ei ole kunagi mõelnud, et ma peaksin andma korraldusi, millal üks või teine konkurss peaks saama läbi viidud. Lõppkokkuvõttes koosneb Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu väga arukatest ja mõistlikest inimestest, kes on ilmselt suutelised oma tööd tegema ka ilma ministri suunisteta.

Mart Meri, palun!

Aitäh! Hea Rein, 17 loomeliitu ja ka Eesti Kultuuri Koda, pluss väga paljud liitudesse mittekuuluvad loovisikud on sinu vastu usalduse kaotanud. Ma arvan, et see ei ole poliittsirkus, see on nagu tõsisem teema. Kuidas sa nüüd ministrina jätkates suudaksid kultuurivaldkonda edasi esindada või – ma ei tea – suunata või juhtida? See on väga tõsine signaal, mille loovisikud on andnud.

Hea Mart! Kui me püsiksime rangelt ainult selle umbusalduse avaldamise piirides, siis ma võiksin ju öelda, et ma ei vasta sellele küsimusele. Aga ma vastan väga hea meelega.
Usaldus on selline asi, mis Eestis ei pea enam põhinema faktidel. Minu arvates on see äärmiselt suur probleem. Praegu on Eestis võimalik tekitada olukord, kus sünnivad vandenõuteooriad, mis elavad nädala jagu oma elu ja mille sisu on mingisugune poliitiline sekkumine vaba meedia tegevusse. Hiljem see teooria küll variseb kokku, aga juba on see tekitanud inimestes mingisuguse suhtumise, mingi raevu ja viha, mida on võimalik tiražeerida, mida on võimalik õhutada, nagu me ka tänasel päeval näeme. Niisugusel juhul on väga kerge kaotada usaldus avaliku võimu esindaja vastu, kelle ülesanne peaks olema sellist õhustikku vältida. Ma kaalun väga tõsiselt, kas mul üldse on võimalik seda olukorda paremaks muuta. Meil on täna tõesti tegemist üksnes emotsioonidega, aga emotsioonid on Eestis praegu vägagi liikumapanev jõud.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud minister! Tänast teemat käsitledes viidatakse pidevalt mingile vandenõule, mina viitan oma küsimuses seaduseelnõule. Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse eelnõus soovitakse rahvusringhäälingu nõukogu täiendada kultuuriministri nimetatud liikmega. Teie kolleeg Jürgen Ligi kommenteeris siinsamas saalis seda muudatust nii, et rahvusringhääling saab peremehe. Kuidas teie kommenteerite püüdlust võtta rahvusringhääling Kultuuriministeeriumi kontrolli alla?

See on hea küsimus, mis aga jällegi väljub selle päevakorrapunkti raamest. Kui Kultuuriministeeriumil oleks esindaja rahvusringhäälingu nõukogus, siis see ei tähendaks ju mingil juhul ringhäälingu sattumist Kultuuriministeeriumi kontrolli alla. See inimene oleks üks rohkem kui kümnest rahvusringhäälingu nõukogu liikmest. Ma arvan, et Rahandusministeerium tunneb muret ikkagi eelkõige Eesti fiskaalpoliitika pärast. Rahandusministeeriumi käes peaksid olema hoovad, millega kas siis vahetult või teiste ministrite kaudu tagada, et ka avalik-õiguslikud isikud – ja, muide, ka omavalitsused, mis on veel omaette teema – täidaksid rahandusliku tasakaalu nõuet. See on Rahandusministeeriumi mure. Kas seda saab teha selle abil, et valitsuse esindaja istub rahvusringhäälingu nõukogus, sellele mina ausalt öeldes täpset vastust anda ei suuda. Aga praegu on meil kujunenud olukord, et see praktiliselt täielik finantsvabadus võib ühel hetkel väga kalliks maksma minna, viies ka riigieelarve tasakaalust välja. See on aga natuke laiem teema, see ei puutu tänasesse arutelusse.

Marianne Mikko, palun!

Suur tänu! Teie väited meedias on eri päevadel olnud vastuolulised – üks kummutab teist või vähemasti räägib vastu eelmisel päeval öeldule. Kas teatud faktide mahavaikimine ja siis jälle kinnitamine pole mitte hämamine ja lõppkokkuvõttes ikkagi valetamine? Minu jaoks on arusaamatu, miks juristiharidusega inimene mängib oma mainega. Te väitsite siin Riigikogu ees, et teie ei ole valetanud. Kas te sellega tahate öelda, et Eesti ajakirjandus in corpore valetab ja vassib?

Ei, ma ei ütle, et in corpore Eesti ajakirjandus vassib ja valetab. Ma ei ole seda kunagi väitnud ega ei väida ka siin praegu. Aga kui esitatakse kindlas kõneviisis n-ö fakte, et Sirbi peatoimetaja määrasid Kristen Michal, Rain Rosimannus ja võib-olla veel keegi Reformierakonna tagatoast, siis sellisel juhul jah, ajakirjandus on valetanud.

Urve Palo, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Postimehe intervjuus te olete öelnud, et see, mismoodi asi seal sees välja näeb ja mismoodi ümberkorraldusi SA Kultuurileht hallatavas Sirbi toimetuses tehakse, on ikkagi sihtasutuse asi. Vaatamata sellele, et riik on tema asutaja ja kinnitanud põhikirja, Kultuuriministeerium ega ükski teine riigiasutus ei sekku. Samal ajal te olete siinsamas välja öelnud, et jah, te olite asjast teadlik ja andsite Sirbile lisaraha restruktureerimiseks, sh koondamiseks. Kas te väidate endiselt, et te ei ole sekkunud Sirbi toimetuse töösse ja te ei teadnud, et seda raha kasutatakse ka koondamiseks?

Hea küsija, kui raha eraldamine on teie arvates sekkumine sihtasutuse sisemisse töökorraldusse, siis see on üsna huvitav seisukoht. Muud ma ei oska selle kohta midagi öelda. Riigieelarve eraldised eraõiguslikele isikutele paraku on valitsuse ja Kultuuriministeeriumi pärusmaa. Kui nende jagamisel peetakse nõu sihtasutusega, siis ma ei näe selles mitte midagi imelikku. Ka selle kohtumise käigus ma kordasin veel kord Toomas Väljatagale, et oma sisemised otsused peate tegema ise. Meie asi on selleks ressurssi anda. Kuidas, mismoodi ümber struktureerida, kellele maksta palka, kellele honorari – see ei kuulu Kultuuriministeeriumi pädevusse.

Andres Anvelt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Ma jätkan oma kolleegi küsimust tulenevalt sellestsamast umbusalduse nõude tekstist. Nimelt on Eesti Päevalehes Toomas Väljataga teada andnud, et ministeerium küsis infot Sirbi rahaasjade kohta eesmärgiga välja selgitada, kui palju läheks inimeste koondamine maksma. Paar rida edasi on tsitaat: "Aga minister andis teada, et päris kõigi koondamiseks raha ei ole." Minu küsimus ongi, kas ministeerium valmistus koondamiseks raha maksma ja kui ta seda ei teinud, kes siis valetab.

Aitäh! 8. novembri kohtumiseks edastati mulle kaks faili. Esimese saatis Urmas Klaas, selles oli Kaur Kenderi visioon Sirbist. Teine fail oli Toomas Väljatagalt, kus olid kirjas soovid 2014. aasta eelarveks. Selles failis oli minu suureks üllatuseks ka rida ümberstruktureerimisi, koondamisi. Me küsisime sihtasutuselt, mida see tähendab. Ja kohtumisel Toomas Väljataga ütleski, et kui Sirbil läheb tarvis koondamisraha – peame silmas, et see on 2014. aasta eelarve –, siis sellisel juhul oleks maksimumsumma selline.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelmise reede hilisõhtul siin saalis loomeliitude seadust kaitstes te mainisite, et kõiki professionaalseid alaliite te loomeliiduna ei tunnusta. Ma vaatasin Kultuuriministeeriumi kodulehelt, et te tunnustate loomeliitudena 16 alaliitu. Neist 15 on alla kirjutanud pöördumisele, kus nad ütlevad, et teie ministrina olete kaotanud usalduse, ja nõuavad teie tagandamist, kuna te olete teinud ebakompetentseid ja Eesti kultuurile kahjulikke otsuseid paljudes kultuurivaldkondades. Kui te kavatsete jätkata, siis kuidas te plaanite usalduse taastada? Mida te teete, et teie tunnustatud loomeliidud oleks valmis teiega koostööd tegema?

Loomeliidu tunnustamine on küll puhtjuriidiline protsess. Loomeliidu tunnustamise või mittetunnustamise aluseks ei ole usaldus, selleks on teised alused. Tunnustamine omakorda tähendab seda, et loomeliidule makstakse loometoetust nende liikmete pealt. Nagu ma juba teie kolleegi küsimusele vastasin, ma loomulikult pean väga tõsiselt kaaluma, kas sellises usaldamatuse õhustikus on võimalik üldse edasi töötada. Ja seda ma kindlasti kaalun.

Eiki Nestor, palun!

Tänases Eesti Ekspressis avaldas arvestatavalt suur hulk Eesti kultuuriinimesi endast pildi kinnikleebitud suuga. Miks nad seda tegid?

Aitäh küsimuse eest, aga kindlasti ei ole ma õige inimene sellele vastama. Ma võin vaid oletada, et sellised meedia spekulatsioonid, et kellegi karvane käsi sulgeb Sirpi või paneb sinna Reformierakonna valitud peatoimetaja eesmärgiga tõkestada teatud mõtete avaldamist, teatud maailmavaate kajastamist – ju see siis puhtemotsionaalselt on kellelegi mõjunud. Aga kordan veel kord: Kultuuriministeerium seisab sõnavabaduse eest. Ta seisab sõnavabaduse eest ka Sirbis, kaasa arvatud Kaur Kenderi sõnavabaduse eest. Temalgi on õigus sõnavabadusele ja õigus inimväärikusele, õigus mitte saada solvatud.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Härra minister, ma küsin selle 8. novembri kohtumise kohta, kus Toomas Väljataga arutas teiega Sirbi tulevikku. Teatavasti on Toomas Väljataga öelnud, et tal oli kaasas Sirbi töötajate nimekiri ja iga töötaja nime taga oli ka võimalik summa, mis pidi kuluma selle töötaja koondamiseks. Kui tavapärane see on, et ministri kabinetti tuleb ühe või teise valdkonna sihtasutuse juht, kellel on kavas koondamine, ja tal on kaasas töötajate nimekiri ning koos ministriga arutatakse koondamine nimede kaupa läbi? Kui tavapärane see on? Kas see oli esimest korda või on seda ka varem juhtunud?

Aitäh! Nimede kaupa me koondamist ei arutanud. Seda kinnitas eile ka Toomas Väljataga, et mingisugust nimelist arutelu ei toimunud. Arutasime seda, kas on võimalik 2014. aasta eelarvesse saada lisaraha Sirbi ümberstruktureerimiseks, mis loomulikult äraseletatult sisaldab ka koondamist.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Härra minister! Usun, et 37 loovisiku kinniteibitud suuga fotod tänases Eesti Ekspressis on vaikiv karje, mis räägib tunduvalt rohkem kui mõni artikkel. Minu küsimus on selline. Miks teie, olles sattunud sellisesse situatsiooni, ei kutsunud ise loomeliite kokku, et olukorda selgitada? Miks pidid nemad tegema ettepaneku seda teemat arutada? Te ju nägite suure haldusala juhina, et on pinged ja probleemid. Minu teada ei hinda näiteks ka raamatukoguhoidjad teie tööstiili kuigi kõrgelt. Miks te ise ei kutsunud loomeliite kokku, et olukorda lahata?

Aitäh, see on hea filosoofiline küsimus! Kultuurivaldkond on paratamatult selline valdkond, kus konfliktid on üsna kiired tekkima. Teinekord need lahenevad ka kiiresti, mõnikord eskaleeruvad. Mina leian, et Sihtasutus Kultuurileht oleks pidanud oma kommunikatsiooni loomeliitudega ise üles ehitama, mitte lootma Kultuuriministeeriumile. Ja ilmselt ta ei lootnudki. Aga et loomeliidud pöördusid Kultuuriministeeriumi poole – mis selles halba on? Me teatasime tund aega pärast seda, et me selle kohtumise korraldame. Nii et me reageerisime üsna kiiresti. Kas igas küsimuses, mis kultuuri ümberkorraldust Eestis puudutab, peaks samamoodi käituma, selle vastuse ma jään võlgu. Kindlasti on asju, mida saab teha suurema sidustatusega, ja on ka asju, mille puhul selline sidustamine ei ole kuigi tähtis.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Rein! Alles eile oli sul kohtumine loomeliitude esindajatega. Pärast kohtumist sa väitsid, et ega loomeliidud ei ole ainus kultuur Eestis. Kellega, milliste organisatsioonidega sa sooviksid veel kohtuda, et selgitada tagamaid ja võib-olla üldse kultuurivaldkonnas toimuvat?

Aitäh, hea Rein! Selle väite juurde ma jään päris kindlasti. Tunnustatud loomeliitudel on praeguse seisuga veidi üle 4000 liikme. Inimesed, kes päev-päevalt loovad kultuuri selle klassikalises tähenduses – teater, muusika, filmindus, mis iganes –, kirjutavad mingeid tekste, on kümneid tuhandeid, kui mitte veel rohkem. Meie tegelik pulbitsev kultuurielu käib keldrites, garaažides, väikestes uutes tärkavates loomingulistes rühmitustes. Need inimesed ei ole koondunud loomeliitudesse. See on, muide, paratamatu protsess. Lääne-Euroopas on see juba läbi tehtud.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Tsiteerin Toomas Väljataga intervjuud ajakirjandusele ja see puudutab teie kohtumist. Kirjas on: "Arutasime mahtude järgi jah, kui palju inimesed palka saavad ehk kui suured tulevad koondamiste tasud. Leppisime koondamiste mahtudes kokku ja minister lubas tagada selleks raha. Nõupidamise lõpupoole ühines meiega ka kantsler Paavo Nõgene, kellele minister andis käsu raha eraldamine ära korraldada." Siit ka minu küsimus. Oma rahaeraldamisega te sisuliselt kiitsite ju protsessi heaks. Kas te ei arvanud, et sellised toimingud ajutiselt ametisse määratud peatoimetaja kohusetäitja kaudu on ennatlikud ja ehk ei ole õige niimoodi kiirustada?

Vaadake, jutt oli Sihtasutuse Kultuurileht eelarvest tuleval aastal. 2014. aasta algab rohkem kui kuu aja pärast. Summad, mis on mõeldud Sirbi töö ümberkorraldamiseks, on hüpoteetiliselt väljamakstavad 2014. aasta jooksul. Me ei arutanud sellel kohtumisel, keda, millal ja mis moel koondatakse. Seda kinnitas eile ka Toomas Väljataga. Ei ole kultuuriministri asi teha juhatajale ettekirjutusi või anda soovitusi, et võta ja koonda see inimene siis ja too inimene kunagi mingil teisel ajal. See ei ole meie asi! Aga kui juhataja küsib, kas mul on võimalik toimetuses ümberkorraldusi teha ja kas ma saaksin selleks nii palju raha, siis saab Kultuuriministeerium sellele vastata ei või jaa. Kui küsitakse, kas on võimalik, et uus peatoimetaja tuleb oma meeskonnaga, siis sellele mina saan vastata, et jah, mulle tundub see arusaam loogiline. Aga kõik need tegevused tuleb korraldada sihtasutusel endal. Neid Kultuuriministeerium ei kiida heaks ega võta üldse mingit vastutust. Me ei avalda neile mitte mingisugust survet.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Hea praegune minister! Te väitsite oma esimeses vastuses, et olete rääkinud tõtt ja ainult tõtt. Samas, Eesti Päevalehes te ütlesite, et ettepaneku võtta kohtumisele kaasa Kender tegi Toomas Väljataga. Toomas Väljataga sellessamas väljaandes väidab, et kohtumine ministri kabinetis ei toimunud tema initsiatiivil, nagu väitis minister Lang – kohtumisele palus tal minna Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu esimees Urmas Klaas. Tema teatas, et Lang ootab teda ja Kaur Kenderit enda juurde kohtumisele. Minu meelest on nüüd kolm varianti, keegi peab valetama. Kas valetab Lang, valetab Väljataga või valetab Eesti Päevaleht, kes neid sõnu on vahendanud?

Aitäh! See on tüüpiline näide kommunikatsoonihäirest. Seda on näha ka tänases Postimehes. Minule helistas Urmas Klaas ja palus võtta vastu nii kiiresti kui vähegi võimalik Kaur Kender ja Toomas Väljataga. Mina leidsin selle aja ja andsin selle teada Urmas Klaasile, kes omakorda leppis teistega kokku – 8. november 14.15. Kõigepealt saabus Toomas Väljataga ja umbes pool tundi hiljem Kaur Kender.

Laine Randjärv, palun!

Austatud juhataja! Hea Rein! Minule on vastukarva igasugune üldistamine ja sildistamine ning ma leian nagu  Marianne Mikkogi, et kui öeldakse, et kõik mehed on niisugused või kõik naised naasugused, siis see on ülekohtune. Samuti on ebameeldiv, kui öeldakse, et kõik poliitikud teevad seda või teist või et kõik ajakirjanikud kirjutavad nii- või naamoodi või et kõik ajakirjanikud laimavad ja valetavad. Tegelikult ma soovin, et sa täpsustaksid, kes nimelt on kirjutanud valet – et ei jääks niisugust muljet, et sa süüdistad kõiki ajakirjanikke. Mul ei ole sellist muljet, et kõik ajakirjanikud valetavad.

Hea Laine! Kes tähelepanelikult kuulas, see teab, mida ma ütlesin. Ma ei saa kuidagi öelda, et ajakirjandus in corpore kirjutab valet. Ma juba tõin konkreetsed näited ja rohkem neid tooma ei hakka. Minu jaoks oli tõesti väga üllatav Anvar Samosti täiesti kindlas kõneviisis esitatud väide, nagu ta kindlalt teaks, et üks eelmine ja üks praegune reformierakondlasest Riigikogu liige seisavad Kaur Kenderi peatoimetaja kohusetäitjaks nimetamise taga.
Samas ma ei saa teha etteheited Ainar Ruussaarele, sest tema rääkis oma unenäost ja unenäod on ikka olnud üks ajakirjandusliku tegevuse töövahendeid. Aga Samost rääkis kindlas kõneviisis ja see on äärmiselt üllatav, et sellise kaliibriga ajakirjanik endale niisuguseid väiteid lubab. Sealt sai alguse täielik laviin: nüüd on toime pandud enneolematu sekkumine ajalehe toimetamisse, ja sellel on parteipoliitilised tagamaad. Nõnda hakkas elama müüt, mida on äärmiselt keeruline summutada.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Hea minister! Loomeliidud on minu arust üks kõige kandvamaid jõudusid kultuurielus. Andrus Kivirähk ütles eilses Õhtulehes järgmist: "Kui moraalse puudega inimene on positsioonil, kus ta saab teha kandvaid otsuseid ning inimesi ametikohtadele määrata, siis võib ta juba ühiskonnale ohtlikuks osutuda." Teie kui invaliidi peale ei maksvat olla kuri. Ma tahan siinkohal väga teravalt taunida sellist sõnakasutust. Aga minu küsimus teile on, kas teil on selle looga seoses tekkinud mingisuguseid moraalseid dilemmasid või vajadus oma eetilisi tõekspidamisi muuta.

Minu jaoks oli väga tõsine hetk see, kui ma pidin langetama otsuse, kas sekkuda või mitte sekkuda Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu ja juhatuse tegevusse. Ma ei ole eile sündinud ja tunnen isiklikult Kaur Kenderit aastaid. Ma teadsin ka seda, et tema isik põhjustab tormi veeklaasis – nagu nüüd näha, nõnda juhtuski. Ma pidin langetama otsuse, kas jõuliselt ministrina oma sõbrale öelda: "Unusta ära, sõber, ei tule kõne allagi!" ja minna konflikti terve sihtasutusega. Lõppkokkuvõttes oli ju Kaur Kender võtnud ühendust oma sõbra Toomas Väljatagaga. Minu meelest oleks niisugune sekkumine sel hetkel meenutanud rohkem Putini Venemaad kui see, millest on rääkinud Samost. See oli mulle väga tõsine katsumus, aga ma jään enda juurde, et ei täna ega homme ma ei sekku sihtasutuste enda tehtud põhimõttelistesse otsustesse. Ma võin need üksnes heaks kiita või mitte. Alles hiljuti ma olin tegelikult šokeeritud ühe teise sihtasutusena tegutseva väga tähtsa kultuuriasutuse otsusest, aga ma ei pidanud vajalikuks sinna isegi mitte helistada. Ent kindlasti on olnud eelmistes valitsustes ja saab olema ka tulevastes valitsustes ministreid, kes kasutavad oma positsiooni, sekkumaks eraõiguslike asutuste kaadripoliitikasse. Minu arvates on see taunitav.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud minister! Te olete Urmas Klaasiga viimastel päevadel korduvalt rääkinud, et Kenderi case´i vallandas see, et konkurss kukkus läbi, et loomeliidud ei tunne huvi Sirbi peatoimetaja koha vastu. See ei ole õige! Konkureeris ju Kaarel Tarand. Loomeliidud ilmselt usaldasid Tarandit ega soovinud temaga konkureerida. Mis mõtet on eduka peatoimetajaga konkureerida? Tarand aga võttis oma kandidatuuri maha, selgitades, et ta sai viimasel hetkel aru, et tema jätkamise korral Sirp ei saa raha juurde. Kas teised kandidaadid teadsid, et 40% honorarifondi on võimalik juurde saada? Teatavasti Kender ju sai. Kas teised inimesed, kes oleks võinud konkureerida ja kellele helistati, teadsid seda? Nõnda ju toimubki sekkumine, kui minister valib, milline kandidaat saab raha juurde, milline mitte.
Tahan öelda veel seda, et ma tänan sind senise tegevuse eest. Ma arvan, et paljuski on see olnud mõistlik ja toimunud konstruktiivse koostöö vaimus. Kahju, et see on nüüd jõudnud sellisesse seisu, et nii sinu tervisele kui ka Eesti kultuurile vist tõesti oleks parem, kui sa tagasi astud.

Aitäh, Jaak! Kas teised teadsid? Keeruline öelda. Aga kui Kaarel Tarand väidab, et Sirp ei saanud tema peatoimetajaks oleku ajal mingit raha juurde ja kedagi ei huvitanud Sirbi saatus, siis selle kohta lugupeetud Kaarel Tarand, ERM-i avalike suhete juht, lihtlabaselt valetab. Minu palvel tegi Kaarel Tarand ühe memo selle kohta, kuidas tema arendaks Sirpi juhul, kui lehe eelarve kasvaks. Seal oli sees ka Sirbi küljenduse muutmine, formaadi muutmine ja lehe värviliseks muutmine. Kõige selle katteks, sh ka, muide, personalikulude katteks sai Kaarel Tarand selle aasta eelarvest võrreldes eelmise aasta omaga juurde 20% lisaraha. Kõik peatoimetaja kandidaadid pidid tegelikult vaatama otsa ka arvudele, kui suur on olnud Sirbi eelarve viimase nelja aasta jooksul ja kui palju see kasvanud on. Nii et õigustatud lootus teatud protsendi võrra eelarve kasvule vähemalt palgakulude näol oli neil kõigil. Kuna ma ei viinud läbi konkurssi, sellesse ei sekkunud ja nende inimestega ise ei rääkinud, siis ma ei oska konkreetsemalt vastata.

Palun, kolleeg Jüri Morozov!

Härra minister! Ma olen teiega nõus selles osas, et loomulikult ei esinda loomeliidud tervet Eesti kultuuri. Ka enne seda, kui teie kultuuriministrina tööle asusite, oli mitmesuguseid vastuolusid kultuuriinimestega. Ma pean silmas rahvaraamatukogudega seonduvaid probleeme, millega ei kaasnenud mitte ainult rahvaraamatukogude töötajate ja teiste kultuuriinimeste pahameel, vaid kurjaks said ka kohalikud omavalitsused. Ma loodan, et needki on osa Eesti kultuurist. Minu küsimus on selline. Kas need märgid teie kui ministri ebapädevusest või lihtsalt teie eksimused tulenevad äkki ministri suurest töökoormusest ja ülepingest? Vahest need viitavad sellele, et teil oleks aeg puhata?

Aitäh! Puhkusest ei ütle kunagi ära! Aga mis puutub rahvaraamatukogudesse, siis ma loodan, et te teate, et rahvaraamatukogud ongi kohaliku omavalitsuse asutused. Muide, selgub, et need otsused, mis Kultuuriministeeriumis tehti ja mille vastu kõik alguses väga häälekalt sõna võtsid, on nüüdseks aktsepteeritud ja kõik on asjade seisuga rahul.
Tookord oli tõesti niisugune harukordne moment, kus loomeliit nimega Eesti Kirjanike Liit toetas ministrit nende otsuste tegemisel, mis puudutasid rahvaraamatukogude raamatutega komplekteerimist. Eks teinekord võib olla Eestis ka niimoodi, et otsust ei ole võimalik lõpuni läbi rääkida, sest keegi jääbki vastu. Kui me räägime sellise konsensusdemokraatia saavutamisest, et kõik on kõigi otsustega alati rahul, siis ma kardan, et mingeid sisulisi otsuseid ja ümberkorraldusi ei olekski võimalik teha. Teinekord tuleb paratamatult kellegagi vastuollu minna ja, mis seal salata, viimaste aastate jooksul on kultuurivallas ja Kultuuriministeeriumi haldusalas selliseid otsuseid tulnud teha üsna palju.

Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Aitäh! Härra minister, 14 aasta eest kutsusite te üles Kultuuriministeeriumisse granaati heitma. Täna susiseb see granaat teie enda ministritooli all. Mitte ainult 40 Riigikogu liiget, vaid ka 18 loomingulist liitu nõuavad teie tagasiastumist. Nende pöördumises on ette heidetud teie ebakompetentsust, samuti mitmes kultuurivaldkonnas kahjulike otsuste tegemist. Paljud kultuuriinimesed on öelnud otse, et teid ei saa usaldada. Kõike seda arvestades tekib küsimus, kas teil endal ei ole tulnud pähe amet maha panna. Ma saan aru, et eile seda veel ei olnud, aga võib-olla ööga ja täna hommikuga midagi muutus?

Aitäh! Kultuuriministril tuleb mõte amet maha panna vähemalt üks kord nädalas. Usun, et ka minu eelkäijad võivad seda kinnitada.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Hea minister! Te olete korduvalt väljendanud rahulolematust kultuurilehega Sirp. Palun täpsustage, millega te rahul ei olnud! Miks oli vaja provotseerida selline kõrtsikaklus?

Aitäh! Ma ei provotseerinud mingit kõrtsikaklust. Rohkem ma sellele ei vastakski.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Rein! Vaadates seda, mis on viimasel nädalal ja natuke enne seda toimunud, tekib tunne – ma pole seda mitte unenäos näinud –, et äkki on probleem selles, et sa oled asjadest rääkinud otse ja keerutamata. Sa oled rääkinud probleemidest, mis valdkonnas on, avalikkuses sirgjooneliselt ja just seetõttu on praegune situatsioon suures osas tekkinud. Vahest tegelikult peaks poliitik olema hoopistükkis pehmem ja mitte rääkima asjadest nii, nagu need tegelikult on?

Aitäh! Eks me ole, Kalle, sinuga neid asju üsna tihti arutanud. Oleks väga kahetsusväärne, kui Eesti liiguks säärasesse suunda, kus valitsusliige ütleb kõigi ajakirjanike esitatud küsimuste peale, et palun saatke oma küsimused kirjalikult. Oleks väga kahetsusväärne, kui see nii läheb. Paraku oleme sinnapoole teel.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Minister! 14. novembril te ütlesite Delfi küsimusele vastates, et kultuuriminister ei tegele sellega, mis toimub Sirbis. Viis päeva hiljem te möönsite, et kohtusite Väljataga ja Kenderiga ministeeriumis ning et rääkisite ainult rahast. Täna olete küsimustele vastates öelnud, et teie suureks üllatuseks oli Väljataga poolt teile esitatud dokumendis ka rida ümberstruktureerimise ja koondamise kohta. Pisut hiljem ütlesite, et oli jutt ümberstruktureerimisest ja asjatundjad saavad aru, et see sisaldab ka koondamist. Eilses Postimehes väidab Väljataga, et teda on tanki pandud, ja eilsel kohtumisel Kultuuriministeeriumis ta kinnitas, et ajalehed on kajastanud tema öeldut adekvaatselt. Kas te selle kõige põhjal mõistate, miks avalikkusele ja parlamendi opositsioonile näib, et te räägite tõtt väga valikuliselt? Kas te oskate selles valguses seletada, miks te 14. novembril jätsite ütlemata, et kohtusite Kenderi ja Väljatagaga, ning miks te väitsite, et te ei tegele Sirbis toimuvaga?

Aitäh! Miks ma jätsin ütlemata? Eks sellepärast, et telefoni teel esitatud küsimuses seda ei olnud. Ma ütlesin muide Vahur Kooritsale, et mina ei tegele ajalehe Sirp sisuga ega selle toimetamisega. Teie tõenäoliselt seda ei usu, aga täpselt nii on ka kirjas. Ma jään praegugi selle juurde, et ma ei tegele Sirbi sisu ega selle toimetamisega, ei tegele inimeste töölevõtmisega, nende koondamisega. Ei tegele – jumala eest, ei tegele!

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea Rein! Minnes tagasi ajalukku, peaks vist ütlema, et kultuuris on Rein Langist hullem ainult katk, ja siis tooma avalduse astumaks Reformierakonda. Ja ma loodan, et mind võetaks ka vastu. Minu küsimus aga on: mis tunne sul on, kui sa oled sellisel moel poliitilise stabiilsuse lõhkumise instrumendina tapalavale toodud? Eile ju ütles Andrus Ansip, et mitte ühtegi asjaolu ei ole teada. Õhtul "Aktuaalses kaameras" ütlesid sina, et Andrus Ansip teab kõiki asjaolusid. Mina küsin nüüd poliitilise stabiilsuse säilitamise nimel: kumb teist valetas?

Nende kahe vastuse vahel oli teatavasti üks ajavahemik, Aivar. Eks peaminister oli eile õhtuks märksa rohkem informeeritud kui sel ajal, kui ta päeval vastas.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Härra minister! Tahan selles ebameeldivas punnseisus meie arutellu tuua konstruktiivse elemendi. Mõni kuu tagasi, kui me olime kõik mures Eesti kultuuri, eriti muusikakultuuri probleemide pärast ja toimus ka mitu avalikku arutelu, siis ühes "Foorumi" saates ma käisin välja mõtte, et vahest oleks aeg kokku kutsuda kultuurirahva kongress. Praegu sa mõtled, kas jätkata ministrina või mitte. Loomeliidud tahavad, et sa tagasi astud, aga natukene matemaatikat osates võib ette arvata, et sa jätkad ministrina. Kas sa toetad seda mõtet, et ükskõik mismoodi edasiminekuks oleks tarvis ühte – kasutan ameeriklaste terminit – restart'i?

Aitäh! Analoog Eesti spordi kongressi näol on ju olemas. See kogu käib perioodiliselt koos ja suudab ka otsuseid vastu võtta. Kaks aastat tagasi umbes samal ajal, 2011. aasta novembris korraldas Eesti Kultuuri Koda Haapsalus kultuurifoorumi, kuhu oli kõigil võimalik kohale minna ja kus olid esindatud ka Eesti kultuuri administreerijad nii koalitsioonist kui opositsioonist. Näiteks Jaak Allik oli seal kohal. Paraku ei saa öelda, et ürituse korraldamine just kõige paremini välja tuli. Kui niisugune üritus teha, siis tekib küsimus, kes korraldab. Kui seda hakkab vedama valitsus, siis on kohe põhjust öelda, et see on mingi valitsuse organiseeritud kõnekoosolek. Aga mis mul selle vastu saab olla, kui keegi haarab initsiatiivi, kas või seesama Eesti Kultuuri Koda. Muide, on olnud juttu, et niisugune asi korraldada, aga keegi peaks kätte võtma ja asja ära tegema.

Palun, kolleeg Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te ütlesite mõni minut tagasi, et kultuuriministril tuleb kord nädalas mõte oma amet maha panna. Kuidas te sellisele kiusatusele ikka vastu suudate panna ja mis need argumendid seekord olid? Kuna ei pea olema Kassandra, et ennustada, millega see hääletus siin saalis lõpeb, siis ainuke, mis me saame teha, on võtta kõike seda, kaasa arvatud kinniteibitud suudega kultuuritegelasi, ühe õppetunnina. Mis õppetund see teile personaalselt on?

Hea Yana! Ma mäletan seda, kui ma justiitsministrina pidin välja kannatama Eesti ajalehtede valged leheküljed, mille pärast väga paljud peatoimetajad on hiljem piinlikkust tundnud. Te ehk kujutate ette, kui hea on olla justiitsminister olukorras, kus sa võitled sõnavabaduse eest, aga saad tegelikult vastuseks kõigi ajalehtede valged esileheküljed. Mitte mitu korda nädalas, vaid mitu korda päevas tekib sul sellisel juhul tahtmine kõik kuradile saata. Eks mõte lõpetada oma tegevus kultuuriministrina külastab mind nüüd mitte üks kord nädalas, vaid üks kord päevas. Näis, millal ma jõuan tegudeni.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Sa oled nimetanud seda, mis kultuurilehes Sirp toimub, muu hulgas struktuurseks reformiks. Samal ajal sihtasutuse nõukogu ütleb, et tema juhatuse töösse ei sekku ja struktuurseid reforme viib läbi juhatus oma käe järgi. Muu hulgas võtab juhatus pärast konkursi nurjumist tööle kohusetäitja, kes hakkab otsemaid inimesi koondama, kuigi on teada, et varsti peaks tulema uus konkurss ja sõlmitama pikemaajaline tööleping. Selles olukorras tekib küsimus, mis on siis nõukogu ülesanne, kui ta ei aruta juhatusega struktuurseid reforme, mille jaoks küsitakse ministrilt täiendavalt märkimisväärne kogus raha. Mul on tunne, et midagi on viltu mitte ainult juhatuse töös, millele on siin viidatud, vaid ka nõukogu töös. Kas ministril on kavas nõukogu esimees Urmas Klaas tagasi kutsuda?

Aitäh, Indrek! Peab tähelepanu juhtima, et ajaleht Sirp on vaid üks kümnest Sihtasutuse Kultuurileht väljaandest. Seal on kümme toimetust ning milliseid volitusi annab nõukogu juhatusele neid struktureerida, ümber korraldada, see on nõukogu asi. Teisele küsimusele otsene vastus on, et minu pastapliiats ei liigu selles suunas, et Urmas Klaas tagasi kutsuda.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Lugedes umbusaldusavalduse teksti ja kuulates ka neid küsimusi, jäi mulle mulje – võib-olla on see ekslik –, et kõige suurem etteheide või süüdistus sulle on, et sa ei "vilistanud katki", nagu sa ise väljendusid, põlvkonna vahetust, vähemalt mentaalset põlvkonna vahetust Sirbis. Kuidas sinu arvates see võimalik põlvkondadevaheline konflikt laheneb? Kas selleks aitab mingil moel kaasa homme ilmuv Sirp?

Esiteks sellest põlvkondadevahelisest konfliktist. Me peame natuke hoogu maha võtma, see ei ole niivõrd seotud inimeste eaga, kuivõrd mõtlemisdiskursustega. Suurtes kultuurirühmitustes, bürokraatiakeeles interdistsiplinaarsetes gruppides, on ka vanuse poolest väga erinevaid inimesi. On ka selliseid rühmitusi, kuhu kuuluvad isa ja poeg. Pigem on tegu nagu mõtlemisdiskursustevaheliste vastuoludega. Kas nende vastuolude klaarimisel on mingi roll kultuurilehel Sirp, ma ei tea. Eks homme, kui me näeme värsket Sirbi numbrit, üht-teist selgub. Aga küllap peame ootama veel mitu nädalat, vaatama lehe uusi numbreid, vaatama ka seda, kas nende ilmumine vaigistab emotsioone. Ma kahtlen väga sügavalt, kas see esimese paari nädala jooksul laheneb. Vaevalt et Sirp on ainus imerohi, vältimaks kultuuritegelaste omavahelist suhtlemist sellises vormis, nagu see kahetsusväärselt on toimunud. Minu jaoks on kogu selles asjas kahetsusväärne ka see, et üks väljaanne tõmmatakse poliitilises võitluses liistule. Juhin tähelepanu, esimene Sirp Kaur Kenderi toimetajakäe all ilmub alles homme, aga Kaur Kender on juba risti löödud. Kas see on see demokraatia, mida me tahtsime saada?

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Mina ei kirjutanud nende 40 hulgas umbusaldusavaldusele alla, sest minu arvates oled sa Eesti kultuuri heaks päris palju teinud. Kui vaadata praegust olukorda, siis ma ei oska öelda, kes milles süüdi on, aga lood on nii, et minu arvates sa ei saa jätkata kultuuriministrina sellepärast, et sind ei toetata piisavalt. Ning sellises situatsioonis ma vajutan seda nuppu, mis ütleb, et Rein, mine ära. Sa lihtsalt ei saa ju enam oma tööd hästi teha. Miks sa sellest siis kinni hoiad? Selgitasid ära, et sa ei ole süüdi, aga olukord on selline, et jätkata on mõttetu.

Aitäh! See oli väga ilus sõnavõtt. Aga kui ma peaksin tagasi astuma, siis ma tulen parlamenti tagasi ja seepärast ma tahaks teada, kus see nupp "Mine ära!" on.

Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Eileõhtuses "Foorumi" saates ütles teie koalitsioonipartner minister Kiisler, et IRL ei hääleta umbusaldusavalduse poolt sihiga, et Keskerakond valitsusse ei pääseks. Kas tunnetegi ministrina, et olete kaalukeeleks, mis otsustab, kas IRL-i ja Reformierakonna valitsus saab jätkata?

Aitäh! Ma olen kogu seda asja viimased 48 tundi ikkagi ainult läbi kultuuri haldusala prisma vaadanud. Üks mõte, mis mulle öösel kell kaks pähe tuli, oli see, et ma alles kuu aega tagasi saatsin kirjaliku kutse kõigile Eesti taasiseseisvusaegsetele ministritele kohtuda Saaremaal Saaremaa ooperipäevade raames ja arutada natuke elu üle. Ma vaatasin seda nimekirja ja mõtlesin, kes nendest kultuuriministritest oleks ajanud teistsugust rida kui mina, ja ma ei leidnud küll mitte ühtegi. Eesti kultuuripoliitika on olnud äärmiselt järjepidev ja liikunud ühes suunas, sõltumata sellest, milline erakond parajasti on peaministri erakond ja millised erakonnad on valitsuses. Kõik me oleme ajanud ühte ja sama rida ning selle üle on tegelikult väga hea meel. On mõned üksikud poliitikavaldkonnad – nagu välispoliitika, kultuuripoliitika ja mõned võib-olla veel –, kus on olnud üksmeel. Mis ei tähenda muidugi seda, et vahel poleks Kultuuriministeeriumi ja ministri isiklikke apsakaid või skandaale poliitilises võitluses ära kasutatud, seda kuni umbusalduse avaldamiseni välja. Seegi on osake demokraatiast.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Ma olen paljuski teiega nõus ja arvan ka, et ministri päev algab sageli mõttega, et mine tea, kas ma õhtul olen minister või ei ole. Siin on kõlanud erinevaid küsimusi. Minu küsimus on selle kohta, et eile te kohtusite peaministriga. Infotunnis ütles peaminister, et ta ei ole kõigega kursis, õhtuks ta oli kursis. Kas peaminister avaldas teile toetust jätkamiseks?

Aitäh! Ma ei kohtunud eile peaministriga, aga rääkisin temaga telefoni teel, ja väga põhjalikult. Me oleme mõlemad tekkinud olukorra pärast väga mures. Me oleme väga mures, kuna ei saa aru, kuidas on Eestis võimalik tekitada vandenõuteooriaid, millel ei ole mitte mingisugust alust, mis aga hakkavad elama oma elu ja lõpuks sünnitavad olukorra, kus valitseb täielik usaldamatus. Minule on mitu prominentset kultuuritegelast öelnud, et valitsuse asi peaks olema vältida ühiskonnas selliseid räiges vormis mõttevahetusi. Nagu ma Postimehes täna nentisin, ma ei tea, kuidas seda teha. Mul ei ole sellele küsimusele mitte mingit vastust. Meil piisab õige väikesest asjast, et kokku keevitada üleüldine skandaal, mida kõik naudinguga menetlevad. Kes kasutab neid oma poliitiliste hetkehuvide järgimiseks, kes erahuvides. Neis ei pruugi olla grammigi tõde. Kõik see tegelikult ruineerib ühiskonda, ruineerib inimesi. Ja siis me imestame, mispärast ei ole noorte hulgas neid, kes sooviks särasilmselt poliitikasse tulla.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Kui ollakse sellises olukorras, nagu me täna oleme, siis tihtipeale kipuvad emotsioonide mõjul head asjad ununema. Aga neid on praegusel juhul kindlasti olnud. Riigieelarves, mida me menetleme, on kultuurivaldkonnas õige suur juurdekasv ning selles on kindlasti oma osa kultuuriministril, mitte ainult valitsusel. On tore kuulda, et endised kultuuriministrid on siinsamas saalis öelnud ministrile toetavaid sõnu, olgu tegu opositsiooni või koalitsiooni poolega. Aga ajaratast tagasi pöörata ei saa. Juhul kui saaks, kas sa teeksid midagi teistmoodi, kui sa viimaste nädalate sündmustele tagasi vaatad?

Aitäh! Kui sa küsid dilemma "sekkuda või mitte sekkuda" kohta, selle kohta, kas ma täna mõtlen, et oleks pidanud sekkuma ja skandaali vältimiseks ütlema, et ei, poisid, ei saa, siis on vastus ei. Ma ütlen ka täna, et ma toetan Sihtasutuse Kultuurileht juhatajat Toomas Väljataga, ma toetan Kaur Kenderit, ma toetan Urmas Klaasi. Ma leian, et see tegevus on edasi viiv, mitte tagasi viiv. Kui mina jään selle masina hammasrataste vahele, olgu peale, aga kellelgi peab olema võimalus Eestit muuta.

Palun, kolleeg Juku-Kalle Raid!

Aitäh! Lugedes seda umbusaldusavaldust ja mõeldes viimastele päevadele, tundub olukord äärmiselt emotsioonitiine olevat. No samasugune nagu keskmises loomakliinikus, kus sotsid sünnitaksid mingeid ideoloogilisi kutsikaid. Ma saan aru, et asja eesmärk on öelda, et Reformierakond on saast, Lang tuleb kuivkemmergusse uputada. Olles Sirbist tunduvalt suurema väljaande KesKus peatoimetaja, saan ma öelda, et konsensust kultuuris ei ole olemas, aga seda ei tohi traagiliselt võtta. See on ja jääbki niimoodi. Minule ka ei meeldi Reformierakond, aga veel vähem meeldib mulle see umbusaldusavaldus ja kui tuleb hääletus, siis mina kõnnin lihtsalt saalist minema. Ma ei saa seda hääletada. Uskuge mind, ausõna, minu ukse taga ei käinud Rosimannus ega see teine tüüp, Michal. Et aga kõik rahuneksid maha, palun ma sinult kinnitust: a) et sa ei suukorvista Eesti kultuuriinimesi ega ühiskonda, ei reformierakonnasta neid, ja b) et uus Sirbi peatoimetaja konkurss tuleb.

Aitäh! Kõneles kultuurilehe peatoimetaja. Kui Juku-Kalle Raid asus välja andma uut kultuurilehte KesKus, siis väga paljud loomeliitude esindajad oleks ta suurima heameelega mõrvanud. Nüüd istub ta parlamendis. Ma ei välista, et kunagi istub siin ka Kaur Kender.

Lugupeetud kultuuriminister, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh teile!

Ma pean ikkagi vastama sellele, et ma ei suukorvista Eesti kultuuritegelasi, ma ei reformierakonnasta neid. Aga ma kutsun neid ühinema Reformierakonnaga.

Suur tänu veel üks kord! Alustame nüüd läbirääkimisi. Esimesena kutsun kõnepulti Mart Meri Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana.

Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Mingil hetkel saab karikas tühjaks ja tuleb koju minna. Meie, allakirjutanute arvates sai kultuuriministri usalduskarikas tühjaks eile, kui selgus tema vassimise ulatus Sirbi juhtumiga seoses. See selgus ei saabunud meile mitte unenäona, mitte PBK või TTV kaudu, vaid Eesti Päevalehe, Postimehe ja Eesti Rahvusringhäälingu hea töö tulemusena. Ja me ei lugenud mitte ainult pealkirju, vaid ka tekstide sisu, kõrvutasime eri osapoolte ütlusi, jälgisime televisioonis näoilmeid ja kehakeelt ning veendusime, et minister Lang on oma usalduskarika lausa lapiga kuivaks pühkinud.
Aga veelgi olulisem on, et ta on oma mahhinatsioonidega riivanud väga paljude tublide inimeste õiglustunnet, et ta on kahandanud kriitilise piirini justkui läbipaistvate, justkui avalikkuses kokkulepitud reeglite järgi toimima pidanud otsustusprotsesside usaldusväärsust. Teisiti öeldes on ta nõrgendanud õigusriigi alustalasid.
See siin ei ole mitte mingi rivaalitseva erakonna kiusujutt. Eile avaldas ministrile umbusaldust 17 Eesti loomeliitu, lisaks Eesti Kultuuri Koda, mis sugugi mitte ammu oli ministrile heaks mõttesparringu kaaslaseks saanud. Nüüd on minister jäänud üksi oma tühja karikaga. Kes seda täitma tuleb? Ei tea. Mida minister hakkab tegema kõledaks jäänud majas Suur-Karja tänaval? Võib-olla videomänge mängima?
Minister räägib põlvkondade konfliktist. Meie räägime ministri vassimisest, õigusriigis sobimatust käitumisest. Põlvkondade konflikt on praegu tühi jutt, suitsukate, tähelepanu kõrvale juhtimine. Niisamuti nagu jutt stagnatsiooni põlistamisest, juhul kui peale Sirbi äraväänamist ei õnnestu ministril hakata tuuseldama muid kultuuriajakirju. Mida siis õieti – kas Loomingut, Loomingu Raamatukogu? Kujutage ette, see ilmub siiamaani! Kas Vikerkaart, Keelt ja Kirjandust, ajakirju Teater. Muusika. Kino ning Muusika? Kes on rääkinud vastuseisust uuendustele? Iga loomupärane uuendus, iga eaka kollektiivi noorendamine, mitmekesisuse soodustamine tugevdab ühiskonna sidusust, aga salatsev ja proletkultlik valitsemine nõrgendab seda. 8. novembri koosolek ministri kabinetis on selle ehe näide.
Mul on raske mõista, mille nimel kogenud poliitik Rein Lang selle segaduse kokku heegeldas. Arvatavasti on pistmist reaalsustaju kadumisega. Mul on sellest kahju. Aga mis teha, nüüd on piir ees. Ma ei usu, et reaalsustaju ainuüksi Reinul kaotsi läks. Võib-olla on tal olnud halvad sõbrad või halvad nõuandjad. Mina ei ole und näinud ja seetõttu ma tema erakonnakaaslaste nimesid välja öelda ei tea. Polegi enam vaja, sest mitte unes, vaid reaalselt on nad olemas.
On väga mõru, kui iga vähegi olulisema toimingu, vähegi mõjukama otsustusprotsessi puhul peab kahtlustama mingit parteilist varjude mängu. Justkui näib selge allikaveena, aga tegelikult on parteiline puupiiritus – nii et hoia eemale, mine lausa Eestist minema. Eks olen minagi erakonna liige, aga ma ei taha lasta Eestit vajuda sellisesse varjuderiiki, kus on raske aru saada, mis on näilisus ja mis tõelisus. Milleks Reinule kõike seda vaja oli? Ei tea. Aga tegu on tehtud ja nüüd tuleb vastutada!

Suur tänu, kolleeg Mart Meri! Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! See umbusaldusavaldus ei ole kius Reformierakonna ega Rein Langi vastu. Tegemist on tõsiasjaga, et ühe valitsusliikme usalduse krediit on täielikult otsa lõppenud. Kultuuriminister, kel pole enam oma valdkonnas autoriteeti, keda ei austata ega usaldata, ei saa oma tööd jätkata. Ma ei räägi siin ainult kultuurilehe Sirp ümber toimuvast ega sellest, kas Kaur Kender sobib peatoimetaja kohusetäitjaks või mitte. Me räägime kultuuritegijate põhimõttelisest rahulolematusest oma valdkonna ministri juhtimisstiili ja tegutsemisega.
Kultuurivaldkonnas on olnud Rein Langi ministriks oleku ajal palju probleeme ja möödalaskmisi, mille kohta võib nüüd öelda, et lõpuks on vimm prahvatanud. Küllap te mäletate seda, kui kultuuriminister tegi raamatukogude kohustusliku kirjanduse nimekirja ja teatas, et rahvaraamatukogudest laenutatakse rämpskirjandust. Küllap te mäletate ka seda, et kultuuriminister ei toetanud kultuuriürituste piletite käibemaksu määra langetamist. Küllap te mäletate samuti seda, kuidas sihtasutus MISA väntas filme tuntud reformierakondlastest. Ilmselt mäletate ka seda, kuidas Eesti Filmi Instituut oskuslikult komplekteeriti. Kindlasti teate, et kultuuriminister võttis kohalikelt omavalitsustelt raha kultuuriinvesteeringuteks, ja küllap olete kuulnud sedagi, kuidas kultuuriminister Tartu Kunstnike Liiduga kohtus käis. Ja lõpetuseks, kindlasti mäletate ka seda, kuidas kultuuriavalikkus tõusis Mustpeade Maja äraandmise vastu.
Probleemid kuhjuvad ja kuhjuvad ning ükskord pidi ka kultuuriinimeste mõõt täis saama. See on nüüd juhtunud. Minister Rein Langi tagasiastumist nõuavad ajakirjanike liit, arhitektide liit, disainerite liit, heliloojate liit, interpreetide liit, kirjanike liit, kinoliit, kujundusgraafikute liit, Eesti Kultuuri Koda, kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing, kunstnike liit, kutseliste tantsijate loomeliit, lavastajate liit, lavastuskunstnike liit, näitlejate liit, tantsukunstnike liit, sisearhitektide liit, teatriliit. Ma lõpetan oma kõne küsimusega, mis eilses "Aktuaalses kaameras" kultuuriministrile esitati. Teie tagasiastumist nõuavad 18 loomeliitu. Kelle minister te siis nüüd veel olete? Ka Keskerakonna fraktsioon juurdleb selle küsimuse üle.

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Jaanus Tamkivi Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud kolleegid! Rahvatarkused sellepärast ongi väga hinnatud, et need lähevad täppi. Üks ütlemine on, et kärbseid ja poliitikuid saab kõige paremini tappa ajalehega. Praegu toimuv kinnitab seda hästi.
Ministriameti paradoks on see, et minister, kui ta ametisse nimetatakse, ei või kunagi teada, millal ta töö ükskord otsa saab – see võib kesta väga kaua, aga võib lõppeda ka väga kiirelt. Küllap see demokraatia tingimustes nii peabki olema, kuidas siis muidu. Aga mind häirib väga, kui põhjapanevaid otsuseid üritatakse langetada kiirustades ja järelemõtlematult. Ja see arusaamine minus süvenes, kui ma lugesin umbusaldusavalduse teksti. Siin selles rasvaselt trükitud osas, esimeses lauses on kohe öeldud, et ülaltoodud kokkuvõte ajakirjanduslikest materjalidest on allakirjutanute veendumuse kohaselt selge ja piisav tõend, et minister tuleb tagasi kutsuda. Milleks siin veel Riigikogu või valitsus?
Kas me tõepoolest liigume – ja minu arvates me liigume – selles suunas, et tegelikult otsustab meedia, kes on võimul, kui kaua keegi on võimul ja millal ta võimult eemaldatakse? Kui need põhimõtted meile sobivad, siis võime sellel teel jätkata. Aga mul on täna küll küsimus arupärijatele, milleks on Riigikogu töös selline formaat nagu igaesmaspäevased arupärimised, kus küsitakse maad ja ilmad kokku. Nüüd, kui oleks vaja seda formaati kasutada, ei ole selleks aega. Või neljapäevased infotunnid, kus tegelikult ... (Vahelehüüe saalist.)

Palun jätkake! Te eksisite, kolmapäeval on infotund.

Just, jah! Väga tore, et Riigikogu liikmed seda teavad. Vabandust, ma eksisin! Aga neid formaate kasutada ei ole muidugi sobilik, asjad tuleb otsustada nende tekstide põhjal, mis ilmuvad ajakirjanduses. Me võiksime vabal nädalal selle üle mõelda, kus neid otsuseid langetatakse ja kes tegelikult neid protsesse peaks juhtima. Milleks üldse Riigikogu?
Kokku võttes tahan öelda, et Reformierakonna fraktsioon sellise korralduse puhul päris kindlasti umbusaldusavaldusega ei liitu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Tamkivi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, kuna umbusalduse avaldamiseks läheb vaja Riigikogu koosseisu enamust, siis palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele kultuuriminister Rein Langile umbusalduse avaldamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Riigikogu ei avaldanud umbusaldust kultuuriminister Rein Langile.

Järgmine päevakorrapunkt on VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu 511 teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Ma ei suuda nii suuri emotsioone pakkuda. Kahju, aga ma olen tagasihoidlik maapoiss. Meie komisjon arutas selle eelnõu teisele lugemisele saatmist 18. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Küll tehti eelnõu teksti keeleline korrektuur ja sai lahenduse ka Rein Aidma tõstatatud keeleküsimus, kas volitused lõppevad või volitused lõpevad. Meile väideti, et õiged on mõlemad, aga tulles vastu rahvasaadiku soovile, on see sõna kirjutatud nüüd ühe p-tähega keskel. Ega rohkem arutelu ei olnudki, sest menetluslikud otsused olime juba varem vastu võtnud. Tegime ettepaneku, et täna pandaks eelnõu lõpphääletusele. Kõik olid selle poolt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Aga teile on ka üks väga tähtis küsimus kolleeg Tõnis Kõivult.

Aitäh, proua juhataja, nii toreda sissejuhatuse eest! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Riigikogus on mitmesuguseid komisjone moodustatud – on alatised komisjonid ja erikomisjonid, mis alati moodustatakse koosseisu tööle asumise alguses. Kas see komisjon, mille volitusi me praegu pikendada tahame, tähendab ka rahalist väljaminekut nii töötasude kui ka muude kulutuste mõttes ning kui jah, siis kas sellega on eelarves arvestatud?

Aitäh, hea rahvasaadik Kõiv! Tõnis, sina suudad ka iga teema kohta küsida. On täiesti selge, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmine Riigikogule ühtegi senti sisse ei too, küll aga viib välja. Teatavasti me oleme siin vastu võtnud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja seal on selge sõnaga öeldud, et kõik komisjonide esimehed saavad kõrgemat palka kui tavalised Riigikogu liikmed, kes komisjoni esimehe või mõnel muul vastutusrikkal ametikohal ei tööta. Loomulikult kuulub nende kõrgemat palka saavate inimeste hulka ka komisjoni asejuht.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan põhiseaduskomisjoni ja isiklikult sind selle eest, et vana kooli keelereegleid on arvesse võetud!

Aitäh, Rein! Ma võtan selle tänu vastu, ehkki pole kuigi hea võtta tänu vastu, kui sa selle heaks ei ole mitte midagi teinud.

Suur tänu, kolleeg Peep Aru! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna muudatusettepanekuid ei olnud, siis me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamiseks" muutmine" eelnõu 511. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 erapooletu. Eelnõu on otsusena vastu võetud. Lugupeetud kolleegid, me oleme tänase väga huvitava päevakorra täielikult ammendanud. Suur tänu teile ja head nädalavahetust!

Istungi lõpp kell 12.27.