Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistamisest rahanduskomisjonis. 7. oktoobril andsime seaduseelnõu 490 arutamisele avalöögi, kui rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu algatajana eelarvepoliitikaga vastavuses olevaid riigieelarve eesmärke ja prioriteete ning ühtlasi 2014. aasta tulude ja kulude kujunemist riigieelarve kontekstis. Nagu varasematel aastatel on tavaks saanud, kuulas komisjon ka sel aastal enne esimest lugemist Riigikogus oma istungitel ära valdkonnaministrid, et saada detailsem ülevaade kõikide valitsemisalade eelarvetest, neis tehtud muudatustest, nende prioriteetidest ning probleemidest. Annan teile nüüd ülevaate toimunud kohtumistest.
8. oktoobril osalesid komisjoni istungil keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, 14. oktoobril osales justiitsminister Hanno Pevkur, 17. oktoobril olid kohal kaitseminister Urmas Reinsalu ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, 21. oktoobril sotsiaalminister Taavi Rõivas ja kultuuriminister Rein Lang ning 22. oktoobril siseminister Ken-Marti Vaher ja regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Sügisistungjärgu alguses esitasid ka Rahandusministeeriumi esindajad komisjoni istungil ülevaate majanduse olukorrast ja suvisest fiskaalprognoosist ning info riigi reservide ja rahavoogude kohta hetkeseisu andmetel. Eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on komisjonil kavas kohtuda välisminister Urmas Paeti ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga ning eraldi soovime kohtuda Eesti Panga esindajatega.
Nüüd räägin mõnest olulisest küsimusest ja teemast, mida komisjonis käsitleti. Etteruttavalt ütlen, et peaaegu kõik komisjonis käsitletud teemad on ka siin saalis täna suuremal või vähemal määral kajastamist leidnud. Aga ma räägin neist siiski veel kord.
Komisjon alustas oma tööd tulubaasi käsitlemisega. Meile anti esmane ülevaade käibemaksu- ja tulumaksuseaduse, aga ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kavandatud muudatustest, mis toovad eelarvesse lisatulusid ning tõkestavad maksupettusi. Nende seaduseelnõude põhjalikum arutelu toimub paralleelselt riigieelarve menetlusega.
Ma annan ka ülevaate ministritelt saadud tagasisidest eelarve kohta ja nende vastustest komisjonis. Rahandusminister mainis komisjonis, et eelarve on tasakaalu lähedal ja meie majanduskeskkond püsib soodsana. Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on järgmisel aastal 0,7%-ga SKT-st ülejäägis. Nominaalselt on eelarve küll 0,4%-ga praegu veel puudujäägis, küll aga on eesmärk jõuda aastaks 2016 olukorda, kus valitsussektori reservid hakkavad suurenema. Tunti huvi, millal jõustub töötajate registreerimist sätestav seadus, mille eelnõu peaks olema Riigikogu menetluses. Minister ütles, et tegemist on kooskõlastusringil oleva eelnõuga ja selle seaduse eeldatav jõustumine on kavandatud 1. juulile 2014. Tunti huvi sotsiaalmaksu laekumise kasvu vastu. See kasv on 6,8%. Tunti huvi ka maksukoormuse vähenemise vastu. 2014. aastal peaks maksukoormus vähenema 32,1%-ni ja prognoos 2017. aastaks on juba alla 32%. Peaasjalikult väheneb maksukoormus järgmisel aastal lähtuvalt riigi suurematest kohustusliku kogumispensioni sissemaksetest neile, kes on oma makseid jätkanud. Tunti huvi majanduskasvu vastu, millest oli ka täna siin saalis juttu. Praegu on võetud aluseks suvine majandusprognoos, mille järgi majanduskasv peaks olema 3,6%. Rahandusministriga olid kõne all ka kohalikud omavalitsused ja nendega seonduv. Kohalike omavalitsuste teemal oli meil eraldi istung, millel ma peatun hiljem, aga ka rahandusminister nentis, et omavalitsuste üldine tulubaas on kasvanud ja ületab järgmisel aastal selle kriisiaegse rahalise väärtuse. Ka võlakoormusest oli rahandusministriga juttu. Minister ütles, et 2014. aastal võlakoormus väheneb 10%-ni SKT-st ja see on mingil määral seotud SKT enda kasvuga.
Keskkonnaministrilt küsiti, millised on järgmisel aastal prioriteedid. Ta vastas, et prioriteete on päris mitu. Esiteks, looduskaitse, kusjuures rõhk on rahvusparkidel, aga prioriteet on ka investeeringud mitme linna tänavavalgustusse ja säästlikku transporti (nt investeeringud trammide ostuks). Tunti huvi, kas ja millal plaanitakse maade ümberhindamist, viimane hindamine toimus üsna ammu. Minister vastas, et Maa-amet tegeleb sellega, aga kas, millal täpselt ja kuidas sellega välja tullakse, ei oska ta öelda. Räägiti maade müügist, järgmise aasta eelarvesse on sellest planeeritud 10 miljonit eurot. Minister ütles, et maadevahetust kui sellist enam ei toimu. Kavad, milliseid maid müüakse, tulevad peaasjalikult Maa-ametist. Eelarves on ette nähtud ka maade ostu kirje 5 miljoni euro ulatuses. Need on peamiselt looduskaitsealused maad, mille puhul kunagi kasutati maadevahetust, nüüd ostu-müügitehinguid. Järjekorrad on suhteliselt pikad ja need toimingud võtavad mitu aastat aega, aga 5 miljonit eurot on järgmise aasta eelarves selleks ette nähtud. Tunti huvi ka suhteliselt suure palgasumma vastu Keskkonnaministeeriumi enda rea peal. Minister ütles, et tegemist on allasutuste vahel jagamata summaga ehk koondsummaga. Kui see summa ära jagatakse, siis ei jää see enam ministeeriumi enda reale.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister tõi välja, et võrreldes selle aastaga tema ministeeriumi tulude osa väheneb. Peapõhjus on dividendide ja teatud ettevõtete üleminek Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Kulud on põhimõtteliselt samas suurusjärgus kui praegusel aastal. Valitsus on heaks kiitnud teehoiu arengukava aastateks 2014–2020. Oluline on Rail Balticu ettevalmistamine. Kõne all oli kütuseaktsiisist 10% andmine kohalike omavalitsuste teede jaoks. Nagu rahandusminister ka täna ütles, see 10%, s.o 28 miljonit eurot, on neil juba praegu olemas. Ka Estonian Air oli komisjonis arutelu all. Majandusminister ütles, et see aasta lõpeb Estonian Airile miinusega, samas on saneerimine lõpule viidud ja ettevõte tegeleb praegu aktiivselt oma tulubaasi tugevdamisega. IT-valdkonnast rääkides ütles minister, et põhifookus on laiem, keskne küsimus on selles, et IT peab panustama kõigi teiste majandussektorite konkurentsivõimesse ja lisandväärtuse kasvatamisse. Siin on märksõna infoühiskonna arengukava. Tunti huvi raudtee perspektiivide vastu. Põhilised on siin ikkagi kaubaveod ja transpordikoridor. Me oleme ju endiselt heas situatsioonis läänest itta ja vastupidi liikuvate transpordivoogude mõttes.
Justiitsminister andis rahanduskomisjonile ülevaate oma prioriteetidest. Esiteks, kohtureform ehk kohtuametnike personalireform, milleks järgmisel aastal on ette nähtud 1,1 miljonit eurot, s.o reformi teine etapp. Teiseks, välisfinantseeringuprojektide elluviimine, mille kasv järgmisel aastal on natuke üle ühe miljoni euro. See tähendab peaasjalikult kaas- ja omafinantseeringuid vanglate infosüsteemide arengusse ning täitemenetluse infosüsteemi. Järgmisel aastal on olulised ka kohtupsühhiaatriline sundravi, tasuta õigusabi ja kinnisvarainvesteeringud. Järgmisel aastal peaks justiitsministri arvates algama Tartu avavangla ehitus, valmima peaksid Lubja kohtuhoone ja uue Tallinna vangla projekt.
Ka kaitseminister tõi rahanduskomisjoni ees välja oma prioriteedid: reservarmee täielik varustus ja väljaõpe, õhuoperatsioonide tugevdamine, investeeringud Viru jalaväepataljoni, lahingukooli, Ämari lennubaasi ja keskpolügooni. Kaitsekulutuste tase on ka edaspidi 2% SKT-st. Järgmisel aastal näeb kaitseminister ette koosseisu suurendamist kuni 50 kaitseväelase võrra. Kui me küsisime palkade kohta, siis minister ütles, et ühtlast tõusu mingi protsendi võrra ei tule, palgakasv on vastavalt panusele diferentseeritud.
Haridus- ja teadusminister andis ülevaate oma valdkonnast. Hariduskulutusi rahastavad riik ja kohalik omavalitsus. Ta tõi välja hariduskulutuste suhte SKT-sse, millest täna ka juba juttu oli. See on Eestis 6–7%, mida peetakse väga heaks tasemeks. Ta rääkis ka õpetajate palgast järgmisel aastal. Kui sel aastal on õpetajate miinimumpalk 715 eurot, siis järgmise aasta eelarves nähakse ette, et miinimumpalk on 800 eurot. Kui sel aastal on rahaline eraldis õpetaja kohta 915 eurot, siis järgmisel aastal on see 960 eurot. Minister tõi eraldi välja tasuta kõrghariduse teema. Ülikoolid saavad selle reformiga juurde 17,2 miljonit eurot ja vajaduspõhiseks õppetoetuseks antakse lisaks 3,2 miljonit eurot. Ta mainis, et järgmisel aastal algab Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitus, mille maksumus on umbes 20 miljonit eurot. Väga keeruline ülesanne on see, kuidas õnnestub hakata kasutama Euroopa Liidu vahendeid. Ta tõi välja probleemi, et on märgata õpetajate arvu pigem suurenemise tendentsi, samal ajal kui õpilaste ja koolide arv kahaneb. Õpetajate erinevate palkade kohta nentis haridusminister, et 1. jaanuarist 2014 kaovad tariifid ja koolidel on võimalik hakata ise palkade kohta otsuseid vastu võtma. Õpetajate palga 5,1%-line tõus tähendab rahalises mõttes 8,2 miljonit eurot, lisaks tuleb 1,5% struktuursetest reformidest ja ümberjaotamisest. Ta ütles ka seda, et kaugemas perspektiivis on vaja koolivõrk struktuurselt korda saada, see on tulevase suurema palgakasvu alus. Haridusminister on seadnud eesmärgi, et õpetaja miinimumpalk oleks Eesti keskmine palk. Kui see nii on, siis on õpetaja keskmine palk 20% Eesti keskmisest kõrgem.
Sotsiaalminister andis ülevaate oma valdkonnast. Eelarve kasvab 3,37%. Suure osa sellest moodustab riikliku pensionikindlustuse eelarve kasv (47,9%, s.o pensionitõus 5,8% ja pensionide maksuvaba tulu suurenemine). Ravikindlustuse osa on 27,8%. Haigekassa eelarve ei ole veel paigas, kuid kasv on suur, võrreldes peaasjalikult riigieelarve kasvuga, aga see eelarve ei ole veel lõplikult kinnitatud. Prioriteetne on perearstiabi, just perearstide pädevuse suurendamine. Haiglavõrgu kohta mainis minister, et rohkem püütakse luua strateegilist koostööd, just PERH-i ja Tartu Ülikooli Kliinikumi puhul. Vanemahüvitistele kuluvad summad on praegu langustrendis, kuna lapsi on sündinud vähem. Toimetulekutoetused tõusevad järgmisel aastal 90 eurole. Muide, selle hind riigieelarvele on tegelikult null, kuna töökohti on juurde tulnud ja tulemas ning seda toetust saavate inimeste arv väheneb. Eelarves ei ole selle toetuse suurenemine rahaliselt tugevalt mõõdetav. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,8%, reaalelus tähendab see peaaegu 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas. Kõne all oli ka puudega lastele kogukonnateenuste pakkumine. Järgmisel aastal on mitmele projektile planeeritud 54 miljonit eurot, et teha investeeringuid hoolekandetaristutesse.
Kultuuriminister ütles, et tema ministeeriumi kulude kasv on järgmisel aastal märkimisväärne, nii et põhimõtteliselt võib rahul olla. Suur osa sellest läheb ERM-ile. Ta tõi välja ka probleemid. Kultuuriministeeriumi haldusalas on probleemiks käärid teiste valdkondade töötasudega. Kultuurivaldkonna töötasubaas on madal ja ei ole võimalik teha ka sisemisi ümberkorraldusi, et tõsta palka sisemiste ressursside arvel. Ta nentis, et kultuuritöötaja palk võiks olla korrelatsioonis näiteks õpetaja palgaga. Teine teema, millel kultuuriminister komisjonis peatus, olid stipendiumid, millest on ka varem ühiskonnas juttu olnud. Eesti õiguses on stipendium määratlemata, legaaldefinitsioon puudub. Meil esineb töötasu maksmist stipendiumina, näiteks spordiorganisatsioonides makstakse stipendiumidena umbes 25% tasudest. Siin on vaidlusi maksuametiga. Ma arvan, et selle teemaga tuleb tulevikus tegelda ka Riigikogus. Stipendiumisaajal ei ole ju sotsiaalseid garantiisid, sest stipendiumi pealt ei maksta sotsiaalmaksu. Minister peatus ka kultuuri ja spordi arendamise motiveerimisel maksusüsteemi abil. Ta ütles, et praegu on ettevõtete annetuste tegemine seotud palgafondiga (kuni 3%) või kasumiga (kuni 10%), aga seda summat ületav annetus läheb juba maksude alla. Sellega võiks tulevikus tegelda, tõsta üles küsimuse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja vajalikkusest üldse. Rahvusraamatukogu eelarve on ministri sõnul korras, selle nõukogus osaleb Kultuuriministeeriumi esindaja ja koostöö on hea. Rahvusringhäälingu eelarvega on lood palju keerulisemad. Rahvusringhääling on küll Kultuuriministeeriumi haldusalas, aga ei ole otseselt tema kureerida. Minister nentis, et Sotši olümpiamängudega seoses oli Eesti Olümpiakomiteel lisataotlus, mis küll ei leidnud rahuldamist, aga mida võimaluse korral võiks Riigikogus menetleda.
Siseminister ütles, et tema ministeeriumi prioriteet on inimvara, personalieelarve kasvab. Peaasjalikult läheb see kasv (samamoodi diferentseerituna) madalapalgaliste töötajate palga kasvuks: narkopolitseinikud, elupäästevõimekusega päästekomandod, piirkonnakonstaablid. Täpne jaotus selgub detsembri alguseks. Ministeeriumis jälgitakse teraselt tööjõu voolavust. Siseministeeriumis on valmimas analüüs analoogsete valdkondade palkade ja palgaerinevustega seotud võimalike mõjude kohta. Järgmisel aastal, 1. novembril 2014, toimub üleminek numbrile 112. Tegeldakse ka päästevõimekusega näiteks kõrghoonetes. Järgmisel aastal hangitakse kuus redelautot (üle 3 miljoni euro). Üles on ehitatud vabatahtlike päästjate süsteem, jätkub selle toetamine. Siiamaani on see toimunud, tõesti, nagu ka täna siin saalis räägiti, parlamendi kaudu. Sellest tuleb tulevikus kindlasti rääkida. Rõhk on ennetustegevusel. Parlamendiliikmed küsisid politseipatrullide vähesuse kohta, neid ei ole igal pool alati näha. Minister ütles, et politsei on mobiilne, patrullitakse seal, kus on vaja, pigem on rõhk pandud ennetustegevusele.
Ma palun paar-kolm minutit juurde!