Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegemist on küll ühe direktiivi ülevõtmisega, aga kindlasti on see eelnõu juba debatti tekitanud ja tekitab edaspidigi. Kõigepealt lubage teile ette kanda eelnõu üldine eesmärk. Kui proovida seda hästi lühidalt teha, siis võib öelda, et eelnõu eesmärk on tulemuslikumalt tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemist ning juurdepääsu lastepornole. Eelnõu peab lapsi paremini kaitsma seksuaalse väärkohtlemise eest ning aitama sedasi tagada nende heaolu ja tervist, suurendades riigi sisejulgeolekut ja isikute turvalisust. Vormilise poole pealt, nagu ma ütlesin, viiakse Eesti seadused selle eelnõuga kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu üks varasem raamotsus. Direktiiv kehtestab laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteokoosseisude ja karistuste miinimumnõuded ning sätted selliste kuritegude tõkestamiseks ja ohvrite kaitseks.
Järgnevalt peatun peamistel muudatustel, mis selle eelnõuga kaasnevad. Esiteks, eelnõuga laiendatakse perekondliku sõltuvuse kui raskendava asjaolu mõistet selliselt, et perekondlik sõltuvus võib tähendada ka lihtsalt kooselamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks, lapse vanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellises olukorras ohvriga ühise elamispinna jagamise lugeda raskendavaks asjaoluks ning mõista sellest tulenevalt rangema karistuse.
Teiseks, eelnõuga ühendatakse karistusseadustiku §-d 141 ja 142 (§ 141 käsitleb vägistamist ja § 142 inimese tahte vastaselt tema kaasamist sugulise kire rahuldamisele suguühtest erineval viisil). Kehtiv seadus teeb vahet kahel asjal: inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine ning inimese tahte vastaselt tema kaasamine sugulise kire rahuldamisele suguühtest erineval viisil. Selline vahetegu ei ole aga põhjendatud. Mõlemal juhul on tegemist isiku sugulise vabaduse jõhkra rikkumisega. Eelnõu kohaselt olekski vägistamine nii inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine kui ka muu sugulise iseloomuga vägivaldne tegu. Seega, kehtiv vägistamise termin muutub laiemaks. Ühendsäte hõlmab kõiki selliseid tegusid, ka neid, mida varem käsitleti §-des 141 ja 142.
Kolmandaks, samamoodi on ettepanek ühendada § 143, mis käsitleb suguühtele sundimist, ja § 1431, mis käsitleb sugulise kire rahuldamisele sundimist. Täisealise isiku poolt alaealise suhtes toimepandud tegevus, mis on praegu sätestatud kvalifitseeriva koosseisuna ehk § 143 lõike 2 punktis 1 ja § 1431 lõike 2 punktis 1, on jäetud kvalifitseerivate asjaolude hulgast välja ning on sätestatud eraldi koosseis uue koosseisuna §-s 1432 "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades", kuna laste seksuaalse väärkohtlemise vastane direktiiv nõuab kõnealuse teo puhul täiendavate koosseisuelementide kaetust. Näiteks peab lisaks sõltuvusseisundi ärakasutamisele olema karistatav ka saavutatud mõjuvõimu või usalduse ärakasutamine. Eelnõu kohaselt karistatakse täisealise isiku poolt noorema kui 18-aastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo eest, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, kahe- kuni kaheksa-aastase vangistusega. Kui tegu on korduvusega, karistatakse sama teo eest kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega ehk alampiir on kahe asemel kolm aastat.
Neljas muudatus. Laste seksuaalse väärkohtlemise vastane direktiiv näeb ette juriidilise isiku vastutuse kõigi direktiiviga hõlmatud süütegude puhul. Sellest tulenevalt lisatakse eelnõuga juriidilise isiku vastutus järgmistesse karistusseadustiku paragrahvidesse: 141, 143, 1432, 145, 1451 ja 1751. Ka karistusseadustiku revisjoni eelnõus, mis on Justiitsministeeriumis valmimas, lähtutakse eeldusest, et põhimõtteliselt on juriidilise isiku vastutus võimalik kõigi süütegude puhul, mistõttu see lõige on lisatud nendesse paragrahvidesse, kus see praegu puudub. Kõnealuste süütegude toimepanemine juriidilise isiku poolt on ilmselgelt erandlik ning ebatõenäoline, samas, kui see on teoreetiliselt võimalik, siis peaks ka sanktsioon olema ette nähtud.
Viies muudatus. Eelnõuga karmistatakse mitmeid laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavaid karistusmääri. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse astumise või muu seksuaalse iseloomuga teo eest senise kõige rohkem viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega.
Kuues muudatus. Laste seksuaalse väärkohtlemise vastase direktiivi üks eesmärk on kriminaliseerida lasteprostitutsiooni raames lapsega seksuaaltegevuses osalemine. Sellel sättel on oluline roll lasteprostitutsiooni vastu võitlemises tervikuna, kuna seksi ostmise kriminaliseerimise korral väheneb eri uuringute andmetel ka nõudlus. Sõnaselgelt sätestatakse keeld astuda suguühtesse või teha sugulise iseloomuga tegusid lasteprostitutsiooni raames alla 18-aastase isikuga. Sellise teo eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui see on toime pandud noorema kui 14-aastase isiku suhtes, karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Seega ei tohi kasutada ega osta mingeid sugulise iseloomuga teenuseid, mida osutab alla 18-aastane prostituut. Prostituudi vanuses veendumine või selle väljaselgitamine on tema teenuseid osta sooviva isiku vastutusel.
Seitsmes muudatus. Täiesti uue kuriteokoosseisuna lisatakse karistusseadustikku lastepornole teadvalt juurdepääsu taotlemine. Sellega kriminaliseeritakse näiteks interneti vahendusel lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ning seal piltide ja filmide vaatamine, sealjuures ka siis, kui neid ei tõmmata enda arvutisse. Inimest saab nimetatud teo eest vastutusele võtta juhul, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lasteporno materjale, aga ta sellegipoolest siseneb sinna. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest lehele sisenemistest, kasutajakonto olemasolust või rahalistest ülekannetest teenuse pakkujale. Seega, kogemata või juhuslikult sellisele lehele sattujaid ei karistata. Samuti ei ole selle sätte näol mingil juhul tegemist sooviga internetti kuidagimoodi tsenseerida.
Kaheksas muudatus. Eelnõuga laiendatakse lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne töölevõtmist veenduma, et neid ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Sätte eesmärk on piirata teatud kindla karistusega isikute ligipääsu lastele ja võimalikku üksijäämist nendega. Siia gruppi kuuluvad näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokkupuutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid. Niisamuti kuuluvad siia isikud, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult kokku puutuda, nagu kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad või sotsiaaltöötajad, samuti teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes lastega vahetult kokkupuutuvad isikud, näiteks haigla sotsiaaltöötajad. Samamoodi on sellised isikud politseiametnikud, kelle ametijuhend eeldab tööd lastega, ehk noorsoopolitseinikud.
Ma rõhutan siinkohal, et seaduseelnõu ei hõlma kõiki lastega kokkupuutuvaid isikuid, vaid silmas peetakse neid, kelle puhul ametijuhend, seadus või töö iseloom sellist kontrolli eeldab. Kindlasti ei laiene kõnealune nõue isikutele, kes tööülesannete täitmisel teiste hulgas lapsi teenindavad, näiteks müüjatele või juuksuritele. Nende karistatust ei pea karistusregistrist kontrollima. Lastega töötamise piirang, mis tagab, et kutsealadele, kus lastega kokku puututakse, ei pääseks töötama isikud, keda on karistatud või kes on sundravile määratud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude, prostitutsiooni või lastepornoga seotud kuritegude eest, kehtib Eestis alates 2007. aasta 20. juulist. Tegu on alalise keeluga.
Praegu on lastega töötamise õigust piiratud mitmes seaduses. See on loonud olukorra, kus lastega töötavatele isikutele seatud piiranguid on eri õigusaktides sõnastatud erinevalt ning puudub üheselt arusaadav lähenemine. Samuti ei piisa olemasolevast loendist, mis sisaldab ametikohti või teenuseid, millele piirangud on kehtestatud. Eri valdkondade ekspertide arvates on mõistlik need piirangud selguse huvides ühte seadusesse koondada. Selleks pakuti välja lastekaitse seadus. Minule teadaolevalt on uue lastekaitse seaduse jõustumise eeldatav tähtaeg planeeritud 2015. aasta jaanuarisse. Eks Riigikogu saab selle üle täpsemalt arutleda. Aga selleks, et tagada laste seksuaalse väärkohtlemise vastase direktiivi ülevõtmine õigel ajal, tuleb lastega töötavate isikute töötamispiirangud kehtestada varem. Sellepärast eelnõus sellest juttu ongi.
Ma usun, et siinkohal on paslik lõpetada, tänada õiguskomisjoni asjaliku arutelu eest ja esimene lugemine täna lõpetada, et oleks võimalik esimese ja teise lugemise vahel selle eelnõuga edasi tööd teha. Aitäh!