Head ametikaaslased, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Viktor Vassiljev, palun!

Härra eesistuja! Head kolleegid! Tere hommikust! Kõik sündmused siin ilmas on omavahel seotud. Me praegu istume ja arutame põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. See arutelu algas tegelikult tollest hetkest, kui õpetajad avaldasid meelt ja tahtsid palka juurde saada. Selle asemel, et süsteemi raha juurde tuua, korraldatakse nüüd aga midagi ümber, lõigatakse maha muid kulusid, kaotatakse lisatasud ja atesteerimine, seda klassijuhatajast kuni koristaja ja katlakütjani välja. Sama toimub tervishoius. Töötajad streikisid ja tahtsid palka juurde. Praegu aga kinnitatakse tervishoiuteenuste uusi piirhindu, milles on suurendatud tööajakomponenti, aga palgakomponenti lisatud ei ole. See tähendab, et selline nagu tervishoiuteenuse hind oli, selliseks see ka jäi. Tööajakomponenti on nagu suurendatud, aga vastavalt on vähendatud midagi muud, mis selles hinnas sisaldub, olgu see raha mõeldud siis kääride ja valuvaigistite ostmiseks või katlakütjale maksmiseks. Seoses sellega on meil, Keskerakonna liikmetel, arupärimine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Me tahame teada, kuidas on lood tervishoiuteenuste hindade tööaja- ja palgakomponendiga. Miks ei ole täidetud tervishoiutöötajatega sõlmitud kollektiivlepingut ja mis saab sellest asjast edasi, kui lepingut ei täideta? Kas tervishoiutöötajad hakkavad uuesti streikima? Nendele küsimustele soovime vastust.

Palun Riigikogu kõnetooli Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle patsiendiseaduse eelnõu, mis on hästi mahukas. Selle kohta on andnud arvamuse enam kui 76 organisatsiooni, erialaliitu ja ametiasutust, lisaks neile veel terve hulk kodanikke, sest see eelnõu oli meil ka internetis, et sellele saaks hinnangut anda. Patsiendiseaduse eelnõu eesmärk on sätestada patsiendi ja talle tervishoiuteenuse osutaja õigused ja kohustused ning reguleerida tekkinud vaidluste lahendamise korda. Eelnõuga reguleeritakse ka teadusuuringu korraldamise nõudeid ning patsiendi kaasamist teaduslikku uuringusse, samuti kliinilisse õppetöösse. Me peame väga oluliseks, et patsiendiseadus oleks iga inimese laual ning see oleks hästi loetav ja arusaadav. Hoolimata võimalusest, et patsientide õigusi ja kohustusi tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate suhete reguleerimisel saab sätestada mitmetes tervishoidu käsitlevates seadustes, on väga paljudes riikides seda valdkonda reguleeritud eraldi seaduses, patsiendiseaduses, näiteks Soomes, Norras, Taanis, Islandil ja mujal. Selle põhjus, nagu ma juba ütlesin, on asjaolu, et patsiendiseadus on hästi loetav ja arusaadav. Aitäh!

Aitäh! Andke see eelnõu nüüd palun minu kätte! Palun Riigikogu kõnetooli Yana Toomi!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul üle anda arupärimine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole. See arupärimine käsitleb kutsehariduse õppekeelt. Me võtsime äsja vastu kutseõppeasutuse seaduse, mis muu hulgas näeb ette, et aastast 2020 peavad need noored inimesed, kes omandavad kutseharidust põhikooli baasil ja samas omandavad keskharidust, tegema seda eesti keeles samas proportsioonis, nagu praegu näeb ette põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ehk 60 : 40. Kuna me teame väga hästi, et gümnaasiumiõppes ei ole eesti keelele üleminek väga hästi õnnestunud ja on tekitanud rohkelt probleeme, siis tahamegi küsida ministri käest, kas neid õppetunde on arvestatud ja millised on plaanid. Nimelt huvitab meid, kui palju õppureid omandab praegu kutse- ja keskharidust eesti ning kui palju vene keeles. Me tahame ka teada, kui suure osa üldisest kutseõppe mahust moodustavad venekeelsed õppekavad. Milline on kutsekoolide õppejõudude eesti keele oskus? Kui paljud neist on võimelised juba praegu oma ainet eesti keeles õpetama? Kuidas on kavas suurendada selliste spetsialistide osakaalu tulevikus? Milline on ülemineku konkreetne plaan? Kas kutsekoolid peaksid igal aastal hakkama näiteks ühte ainet eesti keeles õpetama? Milline võimalus on seda teha kutsekoolil, kus tahetakse kehtestada muu õppekeel kui eesti keel? Nagu te kõik hästi teate, näeb näiteks PGS seda ette. See mehhanism küll praktikas ei tööta, aga vähemalt teoorias on see võimalus täiesti olemas. Nendele küsimustele me ootamegi ilmselt septembris härra Aaviksoo vastuseid. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Marianne Mikko!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! SDE fraktsiooni nimel on mul au anda üle Kaitseliidu seaduse § 25 muutmise seaduse eelnõu. Kuni selle aasta 1. aprillini kehtinud Kaitseliidu seaduses ei olnud kodakondsuse alusel piirangut Kaitseliidu eriorganisatsioonide liikmeks astumisel, aga alates 1. aprillist 2013 sätestab seadus, et noorliikmeks võib olla vaid 7–18-aastane Eesti kodanik. Kaitseliidu noorteorganisatsioonide eesmärk on kasvatada noortes armastust oma kodumaa vastu, suurendada ühtekuuluvustunnet ja armastust eesti keele ja meele vastu ning pakkuda noortele vaimseid ja kehalisi võimeid arendavaid tegevusi. Igal lapsel ja noorel, kes elab Eestis, võiks olla õigus sellisest tegevusest ja õpetusest osa saada. Kodakondsuse alusel noorte eristamine pigem tõrjub kui integreerib kodakondsuseta noori. Kodakondsuseta noorte osalemine Kaitseliidu eriorganisatsioonides aitab kaasa riigikeele õppimisele. Grupikuuluvus on väga mõjus vahend riigile lojaalsuse kasvatamisel. Senine praktika on selgelt viidanud, et kodakondsuseta noorte kuulumine Kaitseliidu eriorganisatsioonidesse ei kätke endas ohtu. Nende õigus neisse organisatsioonidesse kuuluda näitab, et riik ei sea kahtluse alla kodakondsuseta noorte lojaalsust riigile ja heatahtlikkust Eesti vastu. Kodakondsuse alusel kehtestatud piirangu kaotamine seadusest näitab, et riik ei tõuka eemale kodakondsuseta noori, kes on huvitatud Kaitseliidu töös osalemisest. Loodan, et te suhtute sellesse seadusmuudatusse heatahtlikult. Suur tänu!

Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! 15 Riigikogu liiget annavad üle arupärimise välisminister Urmas Paetile. Mõni päev tagasi saime meediast lugeda, et Venemaa ja Läti on omavahel kokku leppinud lihtsustatud piiriületuses, mis tähendab, et inimesed, kes elavad kuni 50 kilomeetri kaugusel piirist, saavad taotleda luba ja käia viisavabalt teises riigis külas. See leping jõustus 6. juunil 2013, allkirjastati see juba aga 2010. aasta 20. detsembril. Õiguse selline leping sõlmida annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1931/2006. Sellega kehtestataksegi liikmesriikidele reeglid, mille alusel nad saavad sõlmida Venemaa Föderatsiooniga lihtsustatud piiriületuse lepingu. Mõni aasta tagasi, aastatel 2008 ja 2009, menetlesime sama teemat Riigikogus ja esitasime arupärimisi välisministrile. Toona ütlesid valitsuskabineti esindajad, et selle teemaga nemad edasi ei tegele, ja lõid selle teema lukku. Välisminister Urmas Paet toonitas korduvalt, et tuleb vaadata ka naaberriikide praktikat. Ta väitis, et kui neil läheb hästi, siis pöördume ka meie selle teema juurde tagasi. Nüüd on lätlased selle lepingu sõlminud ja inimesed liiguvad viisavabalt üle piiri. Lihtsalt öeldes tähendab see, et piirist kuni 50 kilomeetri kaugusel elavad inimesed, kellel on soovi majanduslikult, kultuuriliselt või sotsiaalselt läbi käia Venemaal elavate inimestega, saavad luba taotleda lihtsustatud korras. Me ootame välisministrilt vastuseid. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse kodakondsuse seaduse § 29 muutmise seaduse eelnõu. Teatavasti reguleerib kodakondsuse seaduse § 29 seda korda, kuidas Eesti kodakondsus võetakse ära inimeselt, kellel on lisaks Eesti kodakondsusele veel mõni teine kodakondsus. See toimub selle paragrahvi alusel. Inimesele antakse võimalus mingi aja jooksul loobuda muu riigi kodakondsusest ning säilitada nii Eesti kodakondsus. Paraku on aga juba pikka aega olnud selliseid juhtumeid, et inimesel ei ole võimalik täita seda ettekirjutust ja teise riigi kodakondsusest loobuda. Näiteks tean ma järgmist juhtumit. Kahe mittekodaniku ehk halli passiga inimese laps on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, misjärel on selle lapse üks vanem astunud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusesse ja saanud Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse lisaks endale ka lapsele, olemata teadlik sellest, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud. Kui sellel lapsel palutakse loobuda Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest, siis selgub, et Venemaa ei lase alaealistel oma kodakondsusest loobuda, mistõttu ei ole sellel perekonnal võimalik täita Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutust ning jääda Eesti kodanikeks, hoolimata sellest, et nad tegelikult seda soovivad. Selle eelnõuga anname Politsei- ja Piirivalveametile selles küsimuses kaalutlusõiguse ning võimaldame inimesel Eesti kodakondsuse säilitada, kui teisest kodakondsusest loobuda on kas võimatu, ohtlik või ebamõistlikult keeruline. Aitäh!

Yana Toom, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel on mul au anda üle arupärimine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. See arupärimine käsitleb selle kirjavahetuse sisu, mida me ministriga vahetpidamata peame lapse heaolu hindamise juhendmaterjali üle. Nagu me kõik mäletame, tellis Sotsiaalministeerium MTÜ-lt Perede ja Laste Nõuandekeskus riikliku laste heaolu uurimise juhendmaterjali, mis kannab pealkirja "Lapse heaolu hindamise abivahend lastekaitsetöötajatele". Sotsiaalministeerium toetas käsiraamatu valmimist 25 000 euroga. Kirjavahetusest härra Rõivasega sain ma üllatusega teada, et tegelikult mingi raamatuga tegu ei ole, 25 000 eurot maksis juhendmaterjal, mis on internetis PDF-faili kujul. Kui me pärisime, kui palju võiks selle raha eest näiteks seda trükisena välja anda, siis selgus, et tiraaž pidi olema 100 000 ringis. Juhendmaterjal on sattunud terava kriitika alla ka sisu poolest, kuna see on väidetavalt täis vigu ning koostatud suuresti kopeerimis- ja kleepimismeetodil. Juhendmaterjali ei ole kooskõlastatud autoritega, kelle teoseid on selle materjali koostamiseks kasutatud. Autoriteks on Tartu Ülikooli teadlased, kes on seda juhendmaterjali väga madalalt hinnanud. Selle aasta aprillis ja juunis pöördusin ma ministri poole kirjaliku küsimusega selle materjali kohta. Paraku olid ministri vastused niivõrd ebamäärased, et oleme sunnitud pöörduma tema poole arupärimisega. Loodame, et kui ta siia saali ilmub, siis saame teada ka seda, kuidas on võimalik, et sellise summa puhul ei ole tehtud riigihanget, mida teatavasti peaks tegema siis, kui summa ületab 10 000 eurot. Aitäh!

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja neli arupärimist. Meie kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume nüüd teadete juurde. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Kaja Kallase majanduskomisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Urve Palo majanduskomisjoni aseesimeheks. Palju õnne! Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised sotsiaalminister Taavi Rõivasele ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased, teeme reipalt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Head ametikaaslased! Mul on nüüd üks väike täpsustus päevakorra kohta. Nimelt, nagu enamik meist teab, jäi eelmisel istungil pooleli päevakorrapunkti nr 9 arutelu. Arutelu katkes Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist.
Oleme jõudnud 74. muudatusettepanekuni. Muudatusettepaneku nr 74 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et ettepanek tuleks jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun muudatusettepanekut nr 74 hääletada ja enne seda palun kümneminutilist vaheaega!

Tänan! Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 74. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 22 ja vastu 46 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 75 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Sven Mikser, palun!

Austatud juhataja! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun ma muudatusettepanekut nr 75 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega!

Selge. Kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 75. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 ja vastu 45 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
76. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Sven Mikser, palun!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun ma ka 76. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Ma palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan kümneks minutiks välja vaheaja.
V a h e a e g

Head ametikaaslased, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 76. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 17 ja vastu 38 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
77. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Toomas Tõniste, palun!

IRL-i nimel palun kaheminutilist vaheaega!

Sven Mikser, palun!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun ma kõigepealt seda muudatusettepanekut hääletada! See on sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepanek. Lisaks palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega!

Hääletame seda ettepanekut ja enne hääletust on kümme minutit vaheaega.
V a h e a e g

Austatud kolleegid, tere hommikust! Me oleme jõudnud 77. muudatusettepaneku juurde, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata.
Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused 
Poolt hääletas 5 ja vastu 42 Riigikogu liiget, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 78. Palun, Sven Mikser!

Austatud proua aseesimees, kaunist hommikut ka teile! Palun muudatusettepanekut nr 78 hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega!

Kümme minutit vaheaega. Istung jätkub kell 11.12.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda ettepanekut tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 79. Palun, Sven Mikser!

Aitäh, austatud juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palun kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Me jätkame istungit kell 11.23.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 79, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda ettepanekut tuleks sisuliselt arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 ja vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek nr 80. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Vaatasin oma laual olevat tänast päevakorda. Siin on kirjas kaks eelnõu, 393 ja 430, mille kohta on kirjutatud, et nende teine ja kolmas lugemine toimuvad ühel päeval. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 110 ütleb, et kahe lugemise vahel peaks juhtivkomisjon koostama eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti. Siit järeldub, et teise ja kolmanda lugemise määramine ühele päevale on üsna problemaatiline. Ma küsin, milles asi on.

Juhatuse nõuniku andmetel on need mõlemad tekstid olemas. Mihhail Stalnuhhin, öelge palun uuesti mulle nende eelnõude numbrid! Mul on siin nii palju pabereid.

393 ja 430. Vähemalt üks neist on rahanduskomisjoni menetletud eelnõu – 430. Ma just mõni minut tagasi küsisin komisjoni esimehelt, kas äkki on mingi erakorraline koosolek olnud. Ei ole olnud, komisjoni pole kokku kutsutud, aga seda lõppteksti ilma komisjoni otsuseta koostada ei ole võimalik.

Aitäh tähelepanu juhtimise eest! Ma lihtsalt ei näinud enne seda numbrit. Palun vaadake täpselt teksti! Punkt 10 ütleb eelnõu 430 kohta, et toimub kolmas lugemine, kui teine lõpetatakse. Selliseid tingimuslikke päevakorda panekuid on ka varem olnud, see ei ole pretsedent. Meil olid eelnõud pandud päevakorda tingimuslikult ka siis, kui planeeriti täiendavat istungit. Ühesõnaga, see "kolmas lugemine, kui teine lõpetatakse" on tingimuslik. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina saan Mihhail Stalnuhhinist aru nii, et küsimus ei ole mitte päevakorda panekus, vaid küsimus on kolmanda lugemise terviktekstis, mida ei saa ju olla enne, kui saalis on teine lugemine lõpetatud.

Aitäh! Ma vastasingi enne, et kolmas lugemine saab toimuda siis, kui teine lõpetatakse. Kui teist lugemist ei lõpetata, siis kolmandat lugemist ei tule. Kui teine lugemine on lõpetatud, siis kutsub komisjoni esimees koosoleku kokku, komisjon arvestab muudatusettepanekuid ja teeb täpsustusi. Komisjon teeb kõike seda, mida on tarvilik teha enne kolmandat lugemist. Kolmandale lugemisele läheb eelnõu siis, kui teine lugemine on lõpetatud. Enne neid protseduure teha ei saa. Palun, Sven Mikser!

Aitäh, austatud juhataja! Pärast seda põnevat protseduurilist debatti teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku muudatusettepanekut nr 80 hääletada ja palub enne seda hääletust kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Istung jätkub kell 11.38.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 80, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 10 ja vastu 47 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud proua juhataja! Mul on täpsustav küsimus seoses meie reglemendi ja kodukorraga. Kui on juba võimalik, et toimub teine lugemine ja kui see lõpetatakse, siis toimub samal päeval tinglikult kolmas lugemine, kas see tähendab, et me võime kunagi näha seda, et ühel päeval toimub kolm lugemist: esimene lugemine, teine lugemine, kui esimene lõpetatakse, ja kolmas lugemine, kui teine lõpetatakse? See on ju täpselt seesama, mida me näeme praegu siin. Kas see vastab tõele? Kas te väidate, et ka selline asi on võimalik?

Ma usun, et ei ole võimalik, et ühes päevakorras on esimene, teine ja kolmas lugemine.
Muudatusettepanek nr 81. Palun, Sven Mikser!

Aitäh, austatud juhataja! Palun muudatusettepanekut nr 81 hääletada ja enne seda hääletust palun kümneminutilist vaheaega!

Istung jätkub kell 11.50.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 81, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused 
Poolt hääletas 23 ja vastu 42 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 82. Palun, Sven Mikser!

Aitäh, austatud juhataja! Palun muudatusettepanekut nr 82 hääletada ja enne seda palun kümneminutilist vaheaega!

Praegu algab vaheaeg. Istung jätkub kell 12.01.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 82, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda ettepanekut tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 83. Eiki Nestor, palun!

Aitäh, juhataja! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega!

Kümme minutit vaheaega. Istung jätkub kell 12.12.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Mul on teile ette lugeda üks ametlik teadaanne. See kõlab järgmiselt: "Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 kutsun 21 Riigikogu liikme ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 2013. aasta 21. juunil algusega kell 00.15. Istungjärgu päevakord on järgmine. Esiteks, Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil, või kolmas lugemine juhul, kui teine lugemine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil. Teiseks, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil, või kolmas lugemine juhul, kui teine lugemine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil, või kolmas lugemine juhul, kui teine lugemine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil. Neljandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 kolmas lugemine juhul, kui eelnõu ei võeta vastu hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil. Viiendaks, sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 kolmas lugemine juhul, kui eelnõu ei võeta vastu 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 kolmas lugemine juhul, kui eelnõu ei võeta vastu hiljemalt 20. juuni esimesel või teisel täiendaval Riigikogu istungil.
Kui Riigikogu ei võta 2013. aasta 21. juunil kella 00.15-ks kokku kutsutud erakorralisel istungjärgul viidatud istungjärgu päevakorras olevaid eelnõusid vastu, kutsun 21 Riigikogu liikme ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku teise erakorralise istungjärgu 2013. aasta 21. juunil algusega 30 minutit pärast esimese erakorralise istungjärgu lõppu. Istungi päevakord on järgmine. Esiteks, Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 21. juuni esimesel erakorralisel istungjärgul, või kolmas lugemine juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse hiljemalt esimesel erakorralisel istungjärgul. Teiseks, Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 21. juuni esimesel erakorralisel istungjärgul, või kolmas lugemine juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse hiljemalt esimesel erakorralisel istungjärgul. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 21. juuni esimesel erakorralisel istungjärgul, või kolmas lugemine juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse hiljemalt esimesel erakorralisel istungjärgul. Neljandaks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 21. juuni esimesel erakorralisel istungjärgul, või kolmas lugemine juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse hiljemalt esimesel erakorralisel istungjärgul. Viiendaks, sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 21. juuni esimesel erakorralisel istungjärgul, või kolmas lugemine juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse hiljemalt esimesel erakorralisel istungjärgul. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 teine lugemine juhul, kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 21. juuni esimesel erakorralisel istungjärgul, või kolmas lugemine juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse hiljemalt esimesel erakorralisel istungjärgul." Teadaandele on alla kirjutanud Riigikogu esimees Ene Ergma 20. juunil 2013.
Head kolleegid, nüüd läheme hääletamise juurde. Meil on aga vahepeal terve hulk protseduurilisi küsimusi tekkinud. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud juhataja, oli väga huvitav seda informatsiooni teie käest saada. Suur tänu teile selle eest! Mul on teile üks praktiline küsimus. Siiamaani on ju selgusetu, kas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teine lugemine katkestatakse või mitte. Kas te selgitaksite meile seda protseduuri? Kas selle istungi eel, mis algab kell 00.15, on vaja koguneda ka kultuurikomisjonil ja millal meile teatatakse, kas kultuurikomisjon koguneb? Millal on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg? Kas juhatus on arvamusel, et selle kõik jõuab ära teha enne 00.15?

Protseduuriliselt on olukord järgmine. Kõigepealt vaadatakse läbi muudatusettepanekud. Aega ei suuda ma prognoosida, see sõltub sellest, kas on soovi vaheaegu võtta. Kas kultuurikomisjoni koosolek toimub, seda otsustab kultuurikomisjoni esimees, seda tuleks küsida tema käest. Kui kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud, siis tuleb igal juhul läbi vaadata kaks Riigikogu juhatusele juba laekunud ettepanekut. Üks ettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Nende sisu on sarnane: eelnõu teine lugemine tuleks katkestada. Me teeme hääletuse ja vaatame, kuidas see läheb. Sellest tulenevad järgmised sammud. Ma kahjuks ei oska praegu prognoosida, kuidas see kõik täpselt läheb. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Mul oli küll üks teine küsimus, aga minu tähelepanu äratasid teie sõnad, et kas kultuurikomisjoni koosolek toimub, seda otsustab komisjoni esimees. Kas tema ise kinnitab siis lõppteksti? Kas selleks ei olegi vaja komisjoni kokku kutsuda? See kõlas kuidagi imelikult.

Võib-olla kõlas see tõesti imelikult, see tulenes tingivast kõneviisist. Aga mina ei saa praegu öelda, millal täpselt kultuurikomisjoni koosolek toimub. Selle saab kokku kutsuda kultuurikomisjoni esimees. Kui ta selle kokku kutsub, siis koosolek toimub. See toimub sellel ajal, kui ta selle kokku kutsub. (Aplaus.) Jevgeni Ossinovski, palun!

Ma lähtun sellest teadaandest, mille te ette lugesite. Riigikogu esimees kutsub erakorralise istungjärgu kokku vähem kui 12 tundi pärast istungjärgust teadaandmist. Meil on veel päris palju istungeid vahepeal ees ja me ei ole kindlad, missuguses seisus on kõik need eelnõud, mida me peame sellel erakorralisel istungjärgul arutama. Kuidas teile Riigikogu juhatuse liikmena tundub, kas see on parlamentarismi üle irvitamine või parlamentarismile näkku sülitamine?

Minule ei tundu õige kumbki teie pakutud variant. Riigikogu esimehel on õigus erakorraline istungjärk kokku kutsuda, kui 21 Riigikogu liiget on selleks soovi avaldanud, seda olenemata sellest, kui palju on erakorralise istungjärguni aega jäänud. Kolme päeva nõue on täiendava istungi puhul. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumise otsustab Riigikogu esimees. Palun, Heljo Pikhof!

Kas kogu selle informatsiooni võiks saada ka paberil?

Muidugi. See teadaanne ilmub meedias ja seda on võimalik saada ka paberil. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Ma olen nüüd lihtsalt kohustatud ...

Head kolleegid, ma ei kuule, mida Mihhail Stalnuhhin küsib! Olge hea, küsige uuesti!

Aitäh, proua juhataja! Mul on täpsustav küsimus, sest nüüd peab iga asja üle küsima. Kas täna kella viieks määratud istung on jõus, kas see ikka toimub?

Tänaseks määratud täiendav istung on jõus. See jooksis läbi ka sellest tekstist, mille ma ette lugesin. See puudutab 20. juuni nii esimest kui ka teist täiendavat Riigikogu istungit, mille Riigikogu esimees on juba mitu päeva tagasi välja kuulutanud. Palun, Mailis Reps!

Lugupeetud juhataja, suur tänu teile väga põhjalike vastuste eest! Aga ma siiski soovin täpsustada, hoolimata teie tingivast kõneviisist. Kas Riigikogu esimees, kelle nimel te seda kõike ette kannate, on veendunud, et kultuurikomisjonil, juhul kui see kokku kutsutakse, on piisavalt aega, et koguneda enne 00.15?

Mul on väga raske öelda, mida Ene Ergma, kes sellele teadaandele on alla kirjutanud, täpselt mõtleb. Teda ei ole siin saalis. Ma ei oska ka öelda, kas kultuurikomisjoni esimees kutsub komisjoni kokku või ei. Ma ei oska teile praegu vastata. Ene Ergma kahjuks siin ei viibi. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh! Ma jätkan oma esimest küsimust. Ma ei seadnud kindlasti kahtluse alla Riigikogu esimehe seaduslikku õigust erakorralist istungjärku kokku kutsuda. Minu küsimus oli pigem selles, kas teie arvates on selline käitumine kooskõlas parlamentarismi hea tavaga.

Ma usun, et erakorralise istungi kokkukutsumine, kui see on vajalik, on kooskõlas parlamentarismi tavadega. Palun, Mihhail Stalnuhhin! Armsad kolleegid, ma ei kuule hästi Mihhail Stalnuhhinit! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Mis meid ikka kuulata. Proua juhataja! Räägitakse nii, et ajalool ei ole tingivat kõneviisi. Meie siin saalis teeme ajalugu. Seoses selle päevakorraga, mis meile on esitatud, teen ma ühe ettepaneku, et pärast ei tuleks meil vigu kahetseda. Kuidas te vaatate sellele, kui ma teen Riigikogu juhatusele ettepaneku küsida õiguskantsleri tõlgendust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 kohta? Millise tõlgenduse annab ta sellele, et kaks lugemist on pandud ühele päevale, tinglikult muidugi?

Väga suur tänu selle küsimuse eest! Räägin sellest, milline olukord praegu on. Nädala päevakord kinnitatakse nädala alguses. Sel hetkel, kui päevakord kinnitati, olid need lugemised ette nähtud eri päevadel. Tulenevalt sellest, mis juhtus vahepeal, tekkis olukord, kus teised lugemised lükkusid edasi, need ei saanud enam toimuda sellel päeval, mis oli algul ette nähtud. Päevakord kinnitatakse üks kord nädalas, esmaspäeval. Kui kinnitatud päevakorras on sees tingimuslik kolmas lugemine, aga teist lugemist ei lõpetata, siis nihkub kolmas lugemine lihtsalt edasi. Kui te kella vaatate, siis näete, et käimasolevat istungit on jäänud umbes 32 minutit. See tähendab, et käimasoleval istungil ei toimu teie nimetatud eelnõu teist ega ka tingimuslikku kolmandat lugemist.
Kas me võime nüüd minna muudatusettepanekute hääletamise juurde? Neid on veel kümmekond. Palun, Yana Toom!

Ma tänan, proua eesistuja! Ma saan aru, et kõik on väsinud. Võib-olla seetõttu kipun ma kogu aeg ennast väljendama emakeeles. Ma tõesti ei saa aru, mida te räägite. Nii et ma palun veel kord seletada Mailis Repsi küsimuse vastuse jätkuks, mis saab öisest istungist siis, kui kultuurikomisjon vahepeal juhtumisi ei kogune, tinglikult!

Ma ei oska teile vastata. Ma ei oska teile seda praegu öelda. Kõik muud punktid on meil siin läbi räägitud. See on kultuurikomisjoni esimehe kätes, kas kutsuda komisjon kokku või mitte. See ei ole praegu minu otsustada. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma eeldan, et need 21 rahvasaadikut, kes tegid Riigikogu esimehele ettepaneku erakorraline istungjärk kokku kutsuda, kuuluvad koalitsiooni. Aga ma ei küsi, kes need 21 on. Ma küsin hoopis teistpidi: kes on need koalitsiooni kuuluvad rahvasaadikud, kes ei soovi selle istungjärgu kokkukutsumist? Neid on üle 30.

Ma usun, et seda ei saa käsitleda selle mittesoovimisena. Riigikogu esimees saab erakorralise istungjärgu kokku kutsuda, kui on olemas vähemalt 21 rahvasaadiku soov. See soov on praegu kirjas.
Palun, Mihhail Stalnuhhin! See on viimane protseduuriline küsimus, siis me hakkame muudatusettepanekuid hääletama. Kuulan teid.

Vaadake, proua juhataja! Seadusi kirjutatakse niiviisi, et need käivad kõigi kohta igas situatsioonis. Kui seaduses on mingid võimalused olemas, siis võib neid kasutada. Seaduses ei ole sellist võimalust, et midagi pannakse päevakorda tinglikult, teadmata, kas komisjon koguneb ja kinnitab lõppteksti. Teie praegu väitsite, et sellegipoolest saab selle päevakorda panna. Kui te arvate, et ma võitlen opositsiooni huvide eest, siis see nii ei ole. Ma olen juhtinud kohalikku omavalitsust ja volikogu ning ma tean, et seadusetähest mööda minna ei saa. Ma ei saa tõesti aru, miks te praegu kaitsete seda, mis poole saali arvates on selge seadusrikkumine.

Aitäh! Ma sain teie küsimusest aru. Tuleb tunnistada, et selline päevakorra koostamine ei ole hea tava. Kuid see pole kodukorraseaduses keelatud ja seda praktikat on varemgi kasutatud. See ei ole esmakordne selline juhus.
Head kolleegid, ma panen hääletusele muudatusettepaneku nr 84. Eiki Nestor.

Mul tekkis ka üks protseduuriline küsimus. Hea juhataja, kui teie vaatate kella, siis miks te arvate, et eelnõu 393 teist lugemist täna siin ei toimu?

Ma ei saa teie küsimusest aru. Asume hääletuse juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 84, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Katkestan hääletuse, sest ma eksisin muudatusettepaneku numbriga.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 83, mille on teinud kultuurikomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda muudatusettepanekut tuleks täielikult arvestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 6 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 84. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada! Juhul kui seda muudatusettepanekut saab hääletada, siis palun ka kümneminutilist vaheaega!

Kümme minutit vaheaega. Istung jätkub kell 12.43.
V a h e a e g 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 84, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 25 ja vastu 37 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 85. Palun, Eiki Nestor!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega!

Aitäh! Istung jätkub kell 12.54.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 85, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et see muudatusettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 29 ja vastu 38 Riigikogu liiget, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 86. Palun, Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust kuueminutilist vaheaega!

Istung on läbi saanud. Me kohtume teiega täiendaval istungil kell 17. Kena päeva jätku kõigile! Puhake kaunilt!

Istungi lõpp kell 12.55.