Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt Riigikogu otsusele "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" annan Riigikogule üle Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse aruande, mis hõlmab perioodi juuli 2012 kuni juuni 2013. Tegevuse aruanne on 12 leheküljel, lisatud on kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni menetluses olnud ülevaadetest ja kontrolliaruannetest ning nende menetlemise tulemustest kuuel lehel.
Lõppeval aruandeperioodil on toimunud 56 istungit, komisjon on menetlusse võtnud 36 auditiaruannet. Ülevaade menetluses olnud auditiaruannetest, nagu ma ütlesin, on siin 12 leheküljel kirjas. Komisjoni istungite aruteludel on osalenud Riigikontrolli esindajad, kutsutud on olnud konkreetse auditivaldkonnaga seotud ministeeriumide kantslerid, asekantslerid jt ametiisikud. Kõik meie koosolekud on üle kantud internetis, info nende kohta on parlamendi kodulehel olemas ja kõik koosolekud on stenograafiliselt protokollitud. Lisaks kontrolliaruannete arutamisele on komisjon tegelenud mitmete teemade ja küsimustega, mis on olnud kaudselt või otseselt aruannetega seotud. Aruandeperioodil on korraldatud kaks erakorralist istungit, kolm ühisistungit, kolm väljasõiduistungit ning kaks arutelu konverentsisaalis. Aitäh!

Aitäh! Palun, Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mitmekordne Eesti Vabariigi endine peaminister Mart Laar on öelnud, et ta loobub päevapoliitikast. Võin siinkohal öelda, et ta on lubanud loobuda päevapoliitikast Eesti Panga tegemiste kasuks. Kuna VEB Fondiga seotu on Eesti keskpanga ajaloos ilmselgelt üks suurimaid häbiplekke ja segadusi, siis on Eesti ühiskonnale äärmiselt oluline selles küsimuses tõde teada saada. Tõele viib meid kindlasti lähemale vastav Riigikogu erikomisjon, aga Eesti Panga Nõukogu uuelt esimehelt soovime meie ja kogu avalikkus teada, kas ta on valmis selle küsimusega tegelema. Teiselt poolt aga soovime tema hinnangut toimunule ning tema arvamust vastutajate kohta.
Kõigile on teada, et 1998. aastal liikus enam kui poole miljardi krooni suurune summa VEB Fondist välja, sh ka 360 miljoni krooni eest valitsuse Eesti Panga sertifikaate. Rahandusminister ja Eesti Panga juht on Riigikogu ees korduvalt väitnud, et riigil ei õnnestunud Venemaalt raha kätte saada ja VEB Fondi sertifikaadid on väärtusetud. Nüüd, 20 aastat hiljem on teada, et mõnedel ettevõtetel ja isikutel on siiski õnnestunud Venemaalt raha kätte saada, kusjuures kõik tehingud on heaks kiitnud Eesti Pank. Pangandus- ja rahandussüsteemi saneerimiseks eraldati 1990. aastatel toonaste ettevõtete nõuded Eesti pankade vastu ja viidi need riiklikkusse VEB Fondi. Sisuliselt jäid VEB Fondi sertifikaadid saanud isikud pangas olnud rahast ilma.
Sellest tulenevalt esitab Riigikogu demokraatide ühendus Eesti Panga Nõukogu uuele esimehele Mart Laarile arupärimise, et saada selgitust, milline on valitsuse ja keskpanga vastutus VEB Fondi sertifikaate saanud isikute ees. Esitame talle viis täpsustavat küsimust. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Läheme teadete juurde. Kolmapäeval, 19. juunil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Head kolleegid, nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 93 Riigikogu liiget, puudub 8.

Läheme nüüd tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Euroopa Liidu asjade komisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt, mittevastavusest subsidiaarsuse põhimõttele" eelnõu 445 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Arto Aasa!

Austatud Riigikogu! Et kõik mõistaksid meie tänase otsuse sisu, tuleb alustada subsidiaarsuse mõiste selgitamisest. Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on Euroopa Liit volitatud õigusakte vastu võtma üksnes juhul, kui konkreetseid eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriikide enda regulatsioonidega ning kui asjakohasel küsimusel on riigiüleseid jooni. Lisaks peab Euroopa Liidu meede alati looma selgeid eeliseid võrreldes liikmesriikide regulatsiooniga. Kui Euroopa Liidu meetmed ei ole riiklikul, regionaalsel või kohalikul tasandil rakendatavatest meetmetest tõhusamad, keelab subsidiaarsuse põhimõte euroliidul oma meetmeid rakendada.
Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise peasiht on kaitsta liikmesriikide suveräänsust ning õigustada Euroopa Liitu laiendama oma pädevust, kui liikmesriigi meetmed on ebaefektiivseks osutunud. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 anti liikmesriikide parlamentidele õigus hinnata Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Kui parlamendi hinnangul ei ole õigusakti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, võib parlament esitada selle kohta oma põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152⁶ lõikest 1 on põhjendatud arvamust sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu algatamise õigus üksnes Euroopa Liidu asjade komisjonil. Olgu veel lisatud, et subsidiaarsuse küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus toimub praegu esmakordselt Riigikogu ajaloos.
Lühidalt kõnealuse direktiivi sisust. Euroopa Komisjon on esitanud direktiivis ettepaneku, millega kohustatakse suuri äriühinguid ja kontserne avalikustama mittefinantsteavet ning mitmekesisust käsitlevat teavet. Esimese muudatusettepaneku kohaselt tuleb suurettevõtetel suurendada avalikustatava mittefinantsteabe hulka järgmistes valdkondades: keskkonnaküsimused, sotsiaalsed ja töötajatega seotud küsimused, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimused. Teise eesmärgina on välja toodud ettevõtete juhtorganite mitmekesisuse suurendamine täiendava teabe avaldamise abil. Eelnõu kohaselt tuleb börsiettevõtetel välja tuua kõikide juhtimistasandite koosseisude taust, sh andmed töötajate vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta.
Meie tänase otsuse eelnõu sisu on järgmine. Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et direktiivi ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkus ei ole ilmne. Põhjendatud arvamuse esitamine Euroopa Liidule on ajendatud soovist säilitada Eesti õigus otsustada, milline on õiglane tasakaal äriühingute kohustuste ning ettevõtlusvabaduse vahel ning milliste meetmetega tasakaalu saavutada. Praegu kuulub äriühingu õiguste üle otsustamine pigem liikmesriikide pädevusse ning ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel. Seda kinnitab ka Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt eksisteerib riigi enda õiguskorra alusel asutatud äriühing riigisisese õiguse alusel, mis reguleerib selle tegevust. Mittefinantsteabe avalikustamine suurendab äriühingute halduskoormust ning ei ole selge, et sellise teabe avalikustamine kaitseks investorite huvisid paremini kui juba praegu kehtiv kohustus avalikustada finantsteavet ning keskkonna- ja sotsiaalsete riskide analüüse.
Mõni sõna ka menetluslikust protseduurist. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas tänavu 23. mail valmistada ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. 3. juuni istungil otsustati ELAK-is esitada otsuse eelnõu täiskogu menetlusse ja Riigikogu juhatus määras muudatusettepanekute tähtajaks 11. juuni kell 16. Oma 7. juuni istungil otsustas Euroopa Liidu asjade komisjon saata eelnõu täiskogu 18. juuni päevakorda ja ettekandjaks määrati komisjoni esimees Arto Aas. 14. juunil oli ELAK-i päevakorras muudatusettepanekute läbivaatamine ja direktiivi suhtes Eesti läbirääkimisseisukohtade kujundamine. Ühtegi muudatusettepanekut teistelt komisjonidelt ega Riigikogu fraktsioonidelt ei laekunud.
Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti, mille kohaselt esiteks, Eesti toetab direktiivi eelnõus sätestatud eesmärke, kuid leiab, et Euroopa Komisjoni pakutud meetmed on vastuolus proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega. Teiseks on Eesti seisukohal, et kõnealune eesmärk on saavutatav liikmesriikide tasandil, mis tagab asjakohase paindlikkuse ja võimaldab nii äriühingutel kui ka liikmesriikidel efektiivselt reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele. Kolmandaks leiab valitsus, et äriühingute tegevust kajastavas aruandluses peaks keskenduma põhilise ja otstarbeka info tänapäevastamisele ning kohustusliku liikmesriikide õiguse harmoneerimise vajadus peab olema selgelt põhjendatud. Ning neljandaks, valitsus peab õigeks reguleerida täiendavat mittefinantsteabe avalikustamist soovituslike instrumentidega. Euroopa Liidu asjade komisjon toetas valitsuse seisukohti eelnõu suhtes häältega 7 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu.
Eelnevast johtuvalt, head kolleegid, teen teile ettepaneku Riigikogu otsuse eelnõu 445 toetada ja see otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Täna me arutame Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Liidu seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Kuna Riigikogu menetleb sellist eelnõu esimest korda, siis ma tutvustan teile nüüd menetluse käiku. Iga Riigikogu liige saab ettekandjale esitada kaks suulist küsimust. Seejärel on läbirääkimised, kus sõna võivad võtta alatiste komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Kõne puldist on siis viis pluss kolm minutit või sõnavõtt kohalt kaks minutit. Järgneb muudatusettepanekute läbivaatamine – käesoleva eelnõu kohta neid küll ei laekunud – ja seejärel on lõpphääletus. Asume küsimuste juurde. Palun, Aadu Must!

Hea ettekandja! Euroopa Komisjon väidab, et liikmesriigid iseseisvalt direktiivi eesmärke ei saavutaks ja et meetme soovitava toime tõttu on seda otstarbekam korraldada liidu tasandil. Te rääkisite väga sümpaatselt subsidiaarsuse põhimõttest. Võib-olla selgitate mõne sõnaga, millised on olnud Eesti riigi enda meetmed kohapeal nimelt nende Euroopa Komisjoni seatud eesmärkide saavutamiseks.

Me komisjoni aruteludes sellele ei keskendunud. Oleneb, mis aspektidest me räägime. Mulle ei meenu, et Eesti riik oleks üritanud kuidagi reguleerida ettevõtete personali koosseisu, pidades silmas geograafilist mitmekesisust või inimeste hariduslikku tausta või vanust. Meil on olemas soolise võrdõiguslikkuse seadus ja selles valdkonnas võib teatud poliitilisi sihte ja regulatsioone esile tuua. Aga väga paljudes valdkondades, mida komisjon sooviks ka Eestis reguleerida, minu mälu järgi näited puuduvad.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Hea esineja! Ma loen, et eelnõu koostajad on leidnud, et Euroopa Komisjon pole suutnud põhjendada n-ö mittefinantsteabe avalikustamise vajalikkust. Aga ma ei näe siin kuskil, millele tuginedes eelnõu koostajad seda väidavad. Ma ei saa hästi aru, kuigi ma kuulasin teid küll.

Euroopa Komisjoni eelnõuga on kaasas päris pikk seletuskiri – eestikeelne on lühem, ingliskeelne pikem. Seal on analüüsitud ainult seitsme liikmesriigi olukorda kõnealuses valdkonnas. Eesti kohta ei ole seal ühtegi rida, Soome kohta on neli rida. Sellest lähtudes süvenes meie komisjoni liikmetel veendumus, et see analüüs ei ole olnud piisavalt põhjalik.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Hea esineja! Kas teile ei tundu, et nendest muudatustest kumab läbi finantsasutuste huvi oma äririske maandada? Vahest on selle info hankimise taga praegused turgu finantseerivad asutused, kellel on seda teavet vaja.

Minul sellist tunnet ei ole. Mis puutub info saamisse, siis ma arvan, et selle hankimiseks ettevõtetest või üldse ettevõtluskeskkonna kohta on ka vähem piiravaid meetmeid. Ettevõtted esitavad lisaks oma tegevus- ja majandusaruandele päris palju andmeid Statistikaametile ja kindlasti on võimalik läbi viia mitmesuguseid kvalitatiivuuringuid. See info saamine vahest ei olegi selle direktiivi puhul kõige olulisem. Te räägite, et kõnealune teave on finantseerijatele oluline. Mina arvan, et finantsinfo on nende jaoks prioriteet nr 1, ja see on päris täpselt reguleeritud, millist finantsinfot peavad ettevõtted oma aruannetes kajastama.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Meil on ka hulk riigiettevõtteid. Kui Euroopa Liit ikka oma selle nn tarkuse läbi surub, siis mitut riigiettevõtet see meil puudutaks?

Tolles materjalis otseselt ei kajastu, mitut riigile kuuluvat ettevõtet see puudutaks, aga ma arvan, et päris mitut. Riigile kuuluvad ettevõtted on üldiselt päris suured. Kokku puudutaks see umbes 50 Eestis tegutsevat ettevõtet. Kui kiiresti näppude peal lugeda, võib-olla saame kokku kümmekond riigile kuuluvat ettevõtet.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Austatud Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees! Kas on teada teiste riikide seisukohad eelnõu suhtes? Millistel seisukohtadel on näiteks meie naabrid?

Viimase info kohaselt on subsidiaarsuse kontroll algatatud veel seitsmes riigis, vähemalt seda küsimust on arutatud. Nende hulgas on sellised klassikalised skeptilised euroliidu liikmed nagu Soome, Belgia, Hispaania, Rumeenia, Poola, Saksamaal Bundestag. Kolme riigi parlamendikojad on leidnud, et subsidiaarsuse probleemi ei ole – need on Rootsi parlament, Saksa Bundesrat ja Poola Senat. Valdkond ise on küllaltki keeruline ja spetsiifiline ning kokkuvõttes võib olla tegu isegi natuke emotsionaalse otsusega. On riike, kus parlamendi üks koda arvab, et on vastuolu subsidiaarsuse põhimõttega, parlamendi teine koda seda ei leia. Veel kord: eks ta üks keeruline valdkond ole.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Austatud komisjoni esimees! Kas plaanitavatest muudatustest võib tuleneda, et näiteks Eesti Energia juhtorganeid peab tulevikus mitmekesistama, nii et seal oleks näiteks rohkem naisi – mehi on seal niigi terve armee – ja teiste elualade esindajaid?

Kui püüda pikalt ette ennustada, kuhu see võib viia, siis võib-olla tõesti ühel hetkel järgnevad ka sanktsioonid, kui juhtorganite või kogu personali koosseis pole mitmekesine. Praegu nõutakse seda, et oleks andmed selle kohta ja mitmekesisuspoliitika välja töötatud. Otseselt kvoote direktiiviga ei ole kehtestatud.

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Komisjonis jäi pisut segaseks ja ega seletuskiri selle kohta ka väga täpset informatsiooni ei anna, mis eesmärgil seda teavet vaja oleks – kas selleks, et börsiettevõtete läbipaistvus suureneks ja paraneks võimalus börsil nende aktsiatega kaubelda, või on seda informatsiooni vaja selleks, et saada ette kogu Euroopat hõlmav pilt, mis nendes valdkondades toimub. See küsimus on kahtlemata väga oluline, et anda hinnang, kas tegu on subsidiaarsuse printsiibi rikkumisega või mitte. Kui vaja on kogu Euroopa Liidu tasandil informatsiooni, siis võiks öelda, et subsidiaarsuse printsiipi rikutud pole, vastasel juhul on alust väita, et on. Kuidas sulle tundub, mis tasandil seda informatsiooni vajalikuks peetakse?

Kui lugeda seletuskirja, siis eelnõu algataja ELAK rõhutab selgelt, et on soov saada üleeuroopaline pilt. Samas mulle tundub, et selle informatsiooni saamiseks on, nagu ma juba ütlesin, ka vähem koormavaid meetmeid. Info saamiseks ei pea neid nõudeid tingimata kehtestama direktiiviga Euroopa Liidu tasandil. Samas võib eelnõu algataja poliitiliseks eesmärgiks pidada ka seda, et kui see teave on avalik, siis tekib võib-olla mõnes sektoris ettevõtetele teatud surve. See võib olla eelnõu teine siht.

Aitäh! Palun, Urve Palo!

Hea esineja! Valitsus on öelnud ühe põhjusena, miks ta ei toeta direktiivi rakendumist, et äriühingute kohustus anda ülevaade ühingu vara ja kohustuste kohta, oma finantsseisundi, kasumi või kahjumi kohta on piisav meede, kaitsmaks kapitaliühingute püsivaid huvisid. Samas on seletuskirjas öeldud, et mitmekesise koosseisuga juhatus teeb mõistlikumaid otsuseid. Minu küsimus on: millel baseerub meie valitsuse selline seisukoht? Kuidas julgetakse väita, et see nii on?

Seda peab küsima valitsuse käest. Minu jaoks – ma ütlen oma isikliku arvamuse – ei olnud need seletuskirja põhjendused, et mitmekesisem juhtkond tähendab tingimata paremaid, ratsionaalsemaid otsuseid, ausalt öeldes veenvad. Võib-olla see ettepanek on ajendatud Euroopa Liidu vanades liikmesriikides tegutsevatest väga suurtest ettevõtetest. Näiteks Prantsusmaa ühiskonnas, kus eliit tuleb kõik ühest koolist või linnast, üritatakse midagi regulatsioonidega murda. Kui me vaatame Eesti ettevõtteid, kes meil börsil tegutsevad, siis Euroopa mõistes on need väikeettevõtted. Silvano, Baltika, Harju Elekter – need ei ole võrreldavad ettevõtetega, mida Euroopas suurettevõtetena tajutakse. Rääkida, et ka Eesti-suguses väikeses riigis peab ettevõtete juhtkonda valima geograafilise mitmekesisuse aspekti silmas pidades, pole alust. Kas see on meil probleem, et kõik juhid on pärit ühest linnast või külast? Mina selliseid näiteid ei tea. Sama kehtib haridusliku tausta kohta. Ma arvan, et see ongi asja tuum. Meie arvates hakatakse Euroopa tasandil reguleerima midagi, mida Eesti riigis ei peaks sellisel tasemel reguleerima. Meil pole neid probleeme. Selline on minu tõlgendus.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Hea kolleeg! Ma mõtlen, milliseid samme peaks Eesti riik astuma pärast nende muudatuste vastuvõtmist. Ja mul on veel teine küsimus sellega seoses: kas meil ei teki märkimisväärseid eelarvelisi lisakohustusi?

Tõsi ta on, et see meie tänane seisukoht, kui kiidetakse heaks otsus, et direktiiv on subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus, iseenesest seda protsessi veel ei lõpeta. Arutelud Euroopa Liidus lähevad edasi. Kui ei teki blokeerivat vähemust, nii et direktiiv pannakse sahtlisse, siis minnakse läbirääkimistega edasi. Me oleme ka Eesti valitsuse positsioonid läbirääkimistel kinnitanud. Aga millalgi, mõne aasta möödudes võib see direktiiv mingil kujul kehtima hakata.
Mis puutub kuludesse, siis seletuskirjas olid toodud erinevad hinnangud, umbes 4000–5000 eurot ettevõtte kohta. See on selline subjektiivne hinnang. Ma ei näe, et Eesti riigieelarvesse võiks sellest kulusid tekkida, pigem tekib halduskoormus ja väike eelarvekulu ettevõtetele.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Millist mõju teie arvates see tahetav muudatus avaldab ettevõtlusvabadusele ning kuidas üldse saavutada normaalne tasakaal ettevõtlusvabaduse ja igasuguste pandavate kohustuste vahel?

Ma arvan, et ettevõtlusvabadusele see positiivselt ei mõjuks. See oli ka üks rakurss, mida majanduskomisjon arutas. Majanduskomisjon toetab seisukohti, mis siin meie eelnõus on. Veel kord: kindlasti ettevõtlusvabadusele see positiivselt ei mõjuks. Natuke häirib ka direktiivi eelnõu seletuskirja hoiak, et ettevõtjad ei tea, mis on neile majanduslikult kasulik, ega oska pikalt ette mõelda. See seletuskiri jäi minu jaoks väga õõnsaks. Jäi mulje, et ettevõtja on rumal, aga ta ei ole. Kes vähegi on kokku puutunud börsiettevõtetega, see teab, et börsiettevõtte tänase päeva aktsiahinnas kajastuvad tulevased rahavood, ja on väga selge, et ettevõtjad, eriti börsil olevate avalike ettevõtete juhid teavad hästi, mis on neile kaugemas perspektiivis kasulik ja mis mitte. Sellele juhtis tähelepanu ka kaubandus-tööstuskoda, kinnitades, et kui suurettevõtted on teinud midagi siin elus õigesti, et kasvada suureks, siis ei tohi sellist suhtumist olla, et nad ei tea oma otsuste majanduslikku mõju ka kaugemas perspektiivis. Kui mingi informatsiooni avaldamine on neile kasulik, siis nad seda teevad. Meil on näiteid, et ka Eestis on seda tehtud. Kümmekond ettevõtet juba avalikustab täiendavat infot.
Seadus nõuab tegevusaruandes ka sotsiaalsete ja keskkonnariskide hindamist, kui need riskid on olemas. Hiljuti nägin VKG ehk Viru Keemia Grupi aruannet, kus oli kirjas väga palju lisainfot, mille esitamine ei tulene ühestki seadusest. Börsiettevõtted on hea ühingujuhtimise tava vastu võtnud, seal on täiendavad regulatsioonid kirjas. Lugege börsi reglementi, finantsturuga seotud seadusi – neid on sadu lehekülgi, mis sisaldavad võib-olla tuhandeid paragrahve, mida ettevõtjad peavad järgima.
Nii et see on küllaltki keeruline maailm ja ei tahaks sinna lisatakistusi tekitada. Me teame, et niigi on Eestis börs enam-vähem varjusurmas ja sinna peab ettevõtjaid ligi meelitama, mitte sealsetele ettevõtetele lisakohustusi panema.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Hea ettekandja, palun väga vabandust, aga kuidagi imelik on 2013. aastal kuulata 19. sajandi auruvedurivabriku omaniku loogikat. Kas sa mitte ei eksita meid, Riigikogu, praegu oma jutuga? See direktiiv näeb ju ette näiteks selle avalikustamist, kust geograafilisest punktist keegi pärit on, ja mis iganes. See ei näe ette, et valikud peavad olema nii tehtud, et kolmest erinevast paigast tuleb juhte valida. Jutt on ju sellest, et informatsioon ettevõtte kohta oleks avalikum kui praegu. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

Nii ja naa. Kui sa loed seletuskirja, siis selle mõte on ikkagi sundida ettevõtteid mitmekesisemat personalipoliitikat ajama. Kui sa loed ainult eelnõu teksti, siis võib-olla sealt ei tule see nii välja, seletuskirjast paraku tuleb. Juhitakse hästi palju tähelepanu mingile ettevõtete juhtkondades valitsevale rühmamõtlemisele ja mingile hästi kinnisele tegutsemisruumile. Ma tõesti Eestis seda probleemi näinud ei ole. Vastupidi! Võtame meie parima näite Skype'i, mis kasvas suureks ühest seltskonnast. Väga hea, et oli rühmamõtlemine! Ühed kursavennad samast koolist tegid midagi suurt ja firma aina kasvas, nüüd on haare rahvusvaheline. Kokkuvõttes: see ei ole minu arvates Eesti riigi probleem. Ja info avalikustamisele ühtegi piirangut pole – issand jumal, andku aga minna!

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev, teine küsimus!

Ma isiklikult muidugi ei toeta ka seda, et ettevõtetele pandaks põhjendamatuid lisakohustusi. Samas ma ei saa kuidagi nõustuda, et tolle informatsiooni avalikustamine kuidagi ettevõtte vabadust piiraks. Pigem vastupidi, ühiskonnal on parem arusaam sellest, mis ettevõtetes toimub. Nende ettevõtete aktsionäridel, kes on Tallinna börsil, nii palju kui neid sinna on jäänud, on võimalus rohkem informatsiooni saada. Mulle tundub, et see on pigem vabaduse suurendamine kui piiramine.
Mis puutub valitsusse, siis valitsuse esindaja ütles komisjonis, et põhimõtteliselt nende asjadega tegeleda tuleks. Samas nad ei plaani hakata lähtuma n-ö positivistlikust regulatsioonist ehk siis hakata kedagi kohustama, aga võimalus on ettevõtetel juba praegu olemas. Kui see soov on olemas, kuidas ikkagi valitsus seda informatsiooni avalikustada plaanib?

Me tõepoolest seda komisjonis arutasime. Valitsuse seisukohtades on öeldud, et suurema infohulga suunas võib liikuda, aga alustama peaks soovituslikest või vabatahtlikest meetoditest. Kui see debatt käib, küllap siis varsti järgnevad ka mingid valitsuse ettepanekud. Minu arvates võiks alustada sellest, et kõigepealt avalikustavad rohkem informatsiooni börsil osalejad ja ettevõtted, kes juhinduvad hea ühingujuhtimise tavast. Nad võiksid selles omavahel kokku leppida. Sealt edasi saab üht-teist kirjutada börsi reglementi ja meie riigi õigusaktidesse. Kui siis ka miski ei tööta, võiks tõesti minna Euroopa Liidu tasandile, teha seda ühtselt. Siin ongi see proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse küsimus: me probleemi ei näe, aga läheme kohe kõige kõrgemal otsustamistasandil seda reguleerima. Meie hinnangul on see praegu  ebavajalik.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Kapitali vaba liikumine on selgelt üks tala, mille peal kogu Euroopa Liit seisab. Ja samal ajal on üha suurem osa eurooplasi ühel või teisel või kolmandal moel mingite fondide kaudu või kuidas iganes pidevalt investorid. Mis võiks olla selle vastu, et info kohtade kohta, kuhu raha investeeritakse, oleks teada? Miks ei võiks need reeglid olla ühesugused üle Euroopa, nii et me teaksime, kuhu oma raha paigutame?

Väga paljud reeglid juba kehtivad üle Euroopa ja me arvame, et selline lisakohustus ei ole praegu põhjendatud. Nagu ma ütlesin, finantsteabe avalikustamiseks on väga selged reeglid, ja see on teave, mis investoreid eelkõige huvitab. Lisaks on juba kohustus kajastada aruannetes sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte. Nii et me ei näe probleemi.

Aitäh! Palun, Igor Gräzin!

Ma parandan sind, Eiki! Sa panid kergelt puusse, kui ütlesid, et kapitali vaba liikumine – see on demokraatia. Kapitali vaba liikumine kahtlemata ei ole demokraatia. Demokraatia on teenuste, kaupade ja inimeste vaba liikumine. Aga asi pole praegu selles. Hea ettekandja, kas ma sain sinust õigesti aru, et tegelikult taandub kõik sellele, et Euroopa Liit topib oma nina asjadesse, mis pole tema asjad?

Väga lühidalt vastates olen nõus, umbes nii võiks seda sõnastada jah.

Aitäh! Palun, Urve Palo, teine küsimus!

Hea kõneleja! Sa oled mitu korda öelnud, et ettevõtted teavad ise, mida nad teevad ja mis on nende jaoks parim, kas esitada rohkem informatsiooni või mitte. Aga kas sa ei leia, et kui me räägime ettevõtetest, kus on töötajaid rohkem kui 500, või nendest, mis on avalikud börsiettevõtted, siis nad kannavad lisaks finantsvastutusele ühiskonna ees ka palju laiemat vastutust, sest nemad loovad ka trende? Kui me ei tea, kuhupoole meie ettevõtted liiguvad keskkonnasäästlikkuse või töötajate värbamise vaatevinklist, siis me võimegi jääda siin Eestis eelmisesse sajandisse siplema. Kas te ei arva, et nii suured ettevõtted kannavad palju suuremat vastutust kui ainult oma ettevõtte eest? Vahest vastutavad nad kogu ühiskonna arengu eest?

Suuremad ettevõtted on kindlasti nähtavamad, kindlasti nad kujundavad teatud trende. Samas ma usun, et kui te loete nende tegevuse aruandeid või jälgite nende tegevust, siis selliseid probleeme või riske, mida kõnealune direktiiv üritab reguleerida, te ei näe. Enne kui Eesti ettevõtjatele uusi kohustusi peale panna, ma tahaks näha põhjalikku analüüsi, mis probleem see ikkagi on, mida me jõuga lahendama hakkame. Selles seletuskirjas ei ole mõju hinnangu lõigus Eesti kohta mitte ühtegi rida. Liikmesriike on 27, kohe 28, aga analüüsitud on vaid seitsme riigi üksikuid aspekte. Minu jaoks ei ole see piisavalt põhjendatud.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Austatud ettekandja! Te ütlesite, et selle direktiivi mittevastavus subsidiaarsuse põhimõttele puudutab 50 ettevõtet Eestis. Seletuskirjas oli märgitud ka, kui palju hinnanguliselt asjaomased aruanded võiksid ettevõttele maksma minna. Ma arvan, et kui seda direktiivi rakendada, tähendab see isegi Eesti-suuruse väikeriigi puhul kümneid uusi töötajaid, kes lisandväärtust ei loo. Kas te oskate selgitada, millist lisandväärtust need kümned töötajad loovad? Juba praegu on teada ühe mööbliettevõtte juhataja toodud näide, et nende kontsernis tegeleb kaks või kolm raamatupidajat ainult riigile aruannete koostamisega. Millist lisandväärtust võiksid need täiendavad töötajad ühiskonnale luua?

Tõesti, väga suurt lisandväärtust ma ei näe. Ja nagu juba juttu on olnud, meie kapitaliturg on üsna nõrkadel jalgadel. Me tahaks, et ettevõtjaid oleks börsil rohkem, aga kui rääkida sellest praeguste või potentsiaalsete suurettevõtete juhtidega, siis nad ütlevad, et üks väga selge vastuargument börsile minekuks on liigne reguleeritus. Börsil olemine on väga reguleeritud, selle kohta on kehtestatud detailsed nõuded ja nüüd tahetakse, et me kirjutaks veel midagi juurde. Ma tõesti ei arva, et me võidaks Eesti Vabariigis midagi, kui me saaks teada, kuidas Harju Elekter võitleb inimõiguste eest. Kuulge, see ei ole tõsiselt võetav! Meil on ettevõtlusega palju tõsisemaid probleeme nii Eestis kui mujal Euroopas.
Euroopa lepingud annavad muuseas Euroopa Liidule täieliku õiguse tegeleda piirangute mahavõtmisega, erinevate tavade murdmise ja mingites riikides juurdunud protektsionistlike meetodite vastu võitlemisega. Mulle meeldiks, kui Euroopa Liit tegeleks selle poolega. Aga praegu, jah, tahetakse panna juurde kohustusi, mille kasutegurit Eesti kontekstis mina ei näe. On võib-olla liikmesriike, kus see on kasulik, ja sellepärast me arvamegi, et see õigus peaks jääma liikmesriikidele endile.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Lugupeetud ettekandja! Subsidiaarsus on põhimõte, mis eeldab tõepoolest vaidlust kahe osapoole vahel. Praegusel juhul on need osapooled liikmesriik ja Euroopa Liit ning subsidiaarsuse piirid saavad selgeks diskussiooni käigus. Selles mõttes on ELAK-i initsiatiiv väga tervitatav. Kas teile ei tundu, et Euroopa Liidu teiste riikide ühinguõigus on vana päritoluga, ajalooline, Eesti ühinguõigus aga on tänapäevane ja uus? Seetõttu probleemid, mis on Euroopa Liidus, ei pruugi Eestis olla. Vahest seetõttu ei ole probleem, mille Euroopa Liit on tõstatanud, Eesti koha pealt päris adekvaatne. Kas ma saan õigesti aru?

Jah, ma olen teie mõttekäiguga nõus. Aga eelkõige ma toonitaks seda, et liikmesriikide erinevused on selles valdkonnas üsna suured. Sellepärast tulekski jätta nende probleemide lahendamine liikmesriikidele endile.

Aitäh! Palun, Valdo Randpere!

Hea ettekandja! Ma tahan juhtida tähelepanu ühele asjale ja ka küsida. Tähelepanu juhtimine on selline, et juba ELAK-is seda teemat arutades oli arvata, et siin saalis läheb diskussiooniks teemal, kas Eesti ettevõtetel on selliseid regulatsioone vaja, mida need annavad ja kui palju koormust suurendavad. See ei ole praegu asja sisu. Asja sisu on, et Euroopa Liit proovib meile ette kirjutada, mida meie peaksime siin tegema valdkonnas, kus me leiame, et neil puudub vajadus ja pädevus seda teha. Ja sinna võiks selle ka jätta. Teinekord, kui me tahame diskuteerida, mida meie ettevõtted raporteerivad, siis ehk võtame ette ka selle teema. See võib väga põnev olla. Aga minu küsimus on selline. Kui jutt on börsiregulatsioonidest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest ning ettevõtete omaalgatusest raporteerimisel, kas ei oleks mõttekas jätta see Eestis ettevõtete oma otsustada, mida nad raporteerivad ja kuidas, ning juhul, kui nad lähevad börsile, siis nad järgivad börsireegleid?

Väga paljud nüansid ongi liikmesriikide enda otsustada. Loomulikult meeldiks ka mulle kui liberaalile, et ettevõte ise või vähemalt see börs, kus ettevõtted koos tegutsevad, kehtestab need reeglid. Raamatupidamise seadus lähtub muidugi rahvusvahelistest standarditest ja päris palju Euroopa ühisest õigusruumist. Eks kõik olegi balansseerimise küsimus. Siseturu huvides on teatud baastingimused ja põhireeglid kokku lepitud, nüanssides on liikmesriikidel ja turuosalistel endal otsustusõigus.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Austatud ettekandja! Direktiivi eelnõus, ma saan aru, pole Eesti kohta sõnagi, ometigi avaldaks see direktiiv mõju ka Eestis. Direktiivi kohaselt ei mõjuta ettevõtete poolt mittefinantsteabe esitamine Euroopa Liidu eelarvet. Kuidas see aga avaldaks mõju Eesti ettevõtjate halduskohustuste täitmisele? Kui palju see nõuaks aega ja raha? Kas selle peale on keegi kas või natukenegi mõelnud?

On mõeldud. Teatud mõjuanalüüs on Euroopas tegutsevate ettevõtete kohta ka direktiivi eelnõus toodud. Loomulikult on tegu majandusliku koormusega, loomulikult kaasnevad sellega kulud, aga eelnõus kinnitatakse, et need ei ole suurettevõtete jaoks probleem. Mina siiski kaaluksin selliseid kohustusi pannes väga põhjalikult, mis selle raha eest saadakse. Arvan, et Eesti kontekstis see kulutus ei vääri ennast.

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

Lugupeetud ettekandja! Mulle meenus, et üks terava keelega arvamusliider ütles, et 21. sajandil on informatsioon sama väärtuslik ressurss kui nafta. Seda teemat me küll ELAK-is ei arutanud ja minu küsimus on pigem retooriline. Kui keegi tahab mõnest Eesti börsiettevõttest saada mittefinantsteavet, olgu selleks kas või näiteks töötajate geograafiline jagunemine maailmakaardil, kas te arvate, et see börsifirma jätab soovijale selle info andmata?

Ma arvan, et ei jäta. Kui on põhjendatud huvi, siis ei jäta. Eestis on börsil noteeritud ettevõtjaid kokku 16. Nad on meie ajakirjanikele, vähemalt majandusajakirjanikele kõik une pealt teada – nende nimed, töötajad, sh ka inimesed, kes peavad aruandeid koostama. Nii et ma usun, et Eestis on kogu see info – mõistlikul määral muidugi – tegelikult kättesaadav.

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Hea ettekandja! Ma kindlasti toetan sellise põhjendatud arvamuse andmist, aga nagu ka majanduskomisjonis jäi kõlama, ma näen probleemi veel selles, et põhjendused, mis me selles arvamuses anname, on juriidiliselt nõrgavõitu ja ümmargused. Kas on kavas need üle käia ja teha nad paremaks, et me ei läheks välja niisuguse pehme arvamusega?

Ma ei ole nõus, et need on nõrgad. See variant on kuldne kesktee. Me oleks võinud saata lihtsalt kolm rida, öeldes, et see ei ole meie jaoks vastuvõetav, ja oleks võinud teha 100-leheküljelise arvamusavalduse, mida keegi tõenäoliselt poleks viitsinud lugeda. Nii et me tegime selle otsuse eelnõu täitsa mõistliku pikkusega ühel lehel. Sõnum jõuab kohale, seda loetakse ja samas on põhiline kirjas. Nagu ma ütlesin oma avasõnades, ühtegi muudatusettepanekut fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Küllap siis Riigikogu tööorganid leidsid, et see on piisav.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Hea ettekandja! Nagu ma teie ettekandest aru sain, direktiiv mõjutaks 16 Eesti börsiettevõtet, ja seda üsna vähe. Tähendab, nendele ei tekitaks see mingeid erilisi probleeme ning Eesti riigieelarvele ja Eesti rahvale samuti mitte. Ma ei tea, kas sellise nn põhjendatud arvamuse esitamine ikka on nii väga põhjendatud. Kas meil on mõtet üldse seda asja nii väga arutada, sest tegelikult käib Euroopa Liidus suure turu ümberjagamine? Ega meid see suurt vist ei puuduta? Mis on teie arvamus?

Ma olen nõus, et Euroopas ja Eestis on olulisemaid probleeme kui see, aga praegu on küsimus pigem põhimõttes kui konkreetsetes rahasummades.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Hea ettekandja! Minu küsimus teile on mõnevõrra laiem, mitte ainult kui Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele. See puudutab üldisemalt Euroopa Liidu direktiive, ettepanekuid ja määrusi. Meie komisjoni, põhiseaduskomisjoni on viimasel ajal tulnud hulk määrusi ja direktiive. Viimane direktiiv puudutab Euroopa Parlamendi valimisi, see on valimiste veelgi läbipaistvamaks muutmise kohta. Meile komisjonis tundub, et järjest rohkem püütakse reguleerida küsimusi, mis ei kuulu Euroopa Komisjoni pädevusse, Euroopa Liidu pädevusse. Seda küsis ka Igor Gräzin, kui jutuks oli konkreetne eelnõu. Kuidas teile tundub, kui sõnastada küsimus nii, nagu Igor Gräzin selle sõnastas: kas Euroopa Liit topib nina sinna, kuhu tal asja ei ole?

Ma arvan, et see ei ole tegelikult kuigi terav probleem. Nagu öeldud, me Riigikogu täiskogu ees arutame sellist eelnõu esimest korda. Tavaliselt on meie lähtepunkt olnud see, et me küll mööname, et Euroopa Liit võib selliseid regulatsioone eri valdkondades kehtestada, aga sisu kohta on eriarvamusi. Võib-olla natuke on probleem süvenenud, tõepoolest viimasel ajal tuleb rohkem selliseid ettepanekuid. Kui otsida põhjusi, siis aasta pärast on Euroopa Parlamendi valimised, ametiajad hakkavad lõppema, soovitakse veel midagi ära teha, mingi jälg maha jätta, midagi kiirelt ja jõuliselt läbi suruda. See on mõnes mõttes mõistlik, aga eks me peame liikmesriikides nende algatuste suhtes selle võrra kriitilisemad olema.

Aitäh! Palun, Kaja Kallas!

Hea ettekandja! Minu küsimus on ajendatud eelmise küsija küsimusest. Kuidas sina kui Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees seda näed? Enne neid direktiive tulevad ju poliitikadokumendid, rohelised ja valged raamatud, kus nii liikmesriigid kui liikmesriikide erinevad organisatsioonid saavad oma arvamust avaldada, et neid direktiive omal soovil kujundada. Kas selles küsimuses on arvamuse avaldamine olnud elav? Ja kas Eesti üldse on aktiivne osaline direktiivide lõplikus kujundamises?

Kui me räägime konkreetsest valdkonnast, siis tegelikult on Euroopa Liit juba päris mitu aastat üritanud ettevõtete halduskoormust ja bürokraatlikke kohustusi vähendada. Ka seesama raamatupidamisdirektiiv, mis on praegu Euroopa Liidus arutusel, on koostatud sihiga halduskoormust vähendada. Ja nüüd järsku, ilma igasuguste eelnenud poliitiliste dialoogideta tekib sinna risti vastupidine ettepanek teatud kohustusi juurde kirjutada. See on pisut segane lugu jah.
Üldiselt ma arvan, et kui Eesti suurust ja võimekust arvestada, siis me oleme nende direktiivide või roheliste ja valgete raamatute puhul piisavalt aktiivselt kaasa rääkinud. Meil on alati omad seisukohad. Ega ma ei võitle siin praegu Euroopa Liidu vastu. Eesti huvides on üldiselt ikkagi poliitiline konsensus olnud. Me oleme väga Euroopa-meelsed, me oleme tugeva Euroopa Liidu poolt, aga meile meeldib, et on konkreetsed reeglid ja teatud piirid, millest üle ei minda. Sellega me hävitaksime sedasama hästi toimivat Euroopa Liitu.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Arto Aas! Avan läbirääkimised. Palun, Urve Palo!

Tere päevast, lugupeetud eesistuja ja head kolleegid! Ma palun kolm lisaminutit.

Kaheksa minutit, palun!

Sotsiaaldemokraadid ei nõustu Eesti Vabariigi valitsuse seisukohtadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku kohta, mis käsitleb mittefinantsilise ja mitmekesisust käsitleva teabe avaldamist suurte äriühingute majandusaasta aruannetes. Põhjused, mis valitsus esitab, on pehmelt öeldes šovinistlik demagoogia. Ja mida oodatagi valitsuselt, mille koosseis on mitmekesisusest väga kaugel. Meie 13 ministrist on vaid üks naine, ei ole ühtegi muu emakeelega ministrit – jutt on geograafilistest või rahvuslikest erisustest – ja tervelt pooled ministritest jäävad vanusesse 34–39 aastat.
Vabariigi Valitsus põhjendab direktiivi eelnõu mittetoetamist sõnadega, et äriühingute kohustus anda ülevaade ühingu vara ja kohustuste, finantsseisundi ning kasumi või kahjumi kohta on piisav meede, kaitsmaks kapitaliühingute püsivaid huvisid. Olevat küsitav, kas mittefinantsteabe avalikustamise kohustus kaitseks neid huvisid suuremal määral. Ometigi annab direktiivi seletuskiri tollele küsitavusele vastuse. Selles kinnitatakse, et äriühingute juhatuses, mille liikmetel on sarnane hariduslik ja kutsealane taust, geograafiline päritolu, vanus või sugu, võib domineerida kitsas rühmamõtlemine. Sellega võib kaasneda see, et puudub tõhus kriitika juhtkonna otsuste kohta. Erinevate seisukohtade, väärtushinnangute ja pädevuste puudumine võib viia debati, ideede ja vastuväidete vähenemiseni juhtorganites. Kas kõlab tuttavalt, kui mõtlete meie valitsuse tegevusele? Mulle küll.
Kasutaksin siinkohal Mari-Liis Lille sõnu siinsamas kõnepuldis. Vaadates meie valitsust, küsin uuesti: mis on sellel pildil valesti? Halenaljakas on seejuures tõsiasi, et valitsus toetub muu hulgas oma seisukoha kujundamisel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse arvamusele. Tolle juhatuse 15 liikmest aga ainult üks on naine.
Ausalt öeldes, head kolleegid, ei olnud mul siia Riigikokku kaks ja pool aastat tagasi tulles mingit plaani hakata tegelema võrdõiguslikkuse küsimusega. Kuid mul ei olnud ka aimugi, et ma puutun siin pidevalt kokku šovinismi ja eelmisest sajandist pärit seisukohtadega. Nii et paraku ma lihtsalt ei saa vait olla. Härrased, naerukoht!
Selle direktiivi rakendamist toetab aga Sotsiaalministeerium, kelle tööülesannete hulgas on edendada soolist tasakaalu ja tegelda haigutava palgalõhe temaatikaga Eestis. Loomulikult ei pea valitsus spetsialistide arvamust millekski.
Samuti ei ole pädev valitsuse seisukoht, et kõnealuse teabe esitamine võiks olla reguleeritud riigisiseselt ja olla ettevõtetele vabatahtlik. Nimelt toob Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs välja tõsiasja, et keskmiselt vaid 6% suurtest äriettevõtetest avalikustab igal aastal mittefinantsteavet ja see erineb liikmesriigiti paljuski. Sama kehtib Eesti ettevõtete kohta. Seega ei ole võimalik saavutada info samaväärsust ja võrreldavust iseregulatsiooni korras. Samal ajal sidusrühmade huvi mittefinantsilise läbipaistvuse järele aasta-aastalt aina kasvab koos inimeste teadlikkuse tõusu ja ühiskonna arenguga. Nii on see ka Eestis.
Ei ole õige, et lisainfo kogumine ja esitamine majandusaasta aruandes oleks ettevõtetele finantsiliselt liiga suur koormus ja takistaks igapäevast majandustegevust. Kohustus esitada lisateavet tekiks vaid väga suurtel ettevõtetel, mille töötajate arv on üle 500 inimese ja bilansimaht üle 20 miljoni euro. Sellise suurusega ettevõtetel on soetatud korralik majandustarkvara ja eksisteerib ka korralik finantstalitus, kelle töökoormust nende andmete kogumine küll erilisel määral ei suurendaks, kui juba reglemendid on sisse seatud. Ka nende rahakotti auku ei tekiks.
Samuti ei ole pädev väide, et see on liigne sekkumine ettevõtete suveräänsusesse, millega rikutakse subsidiaarsuse põhimõtteid. Direktiivi täitmine eeldab üksnes andmete esitamist, see ei tähenda uusi reegleid personali koosseisu kohta või keskkonnanõuete järgimiseks. Samal ajal on Euroopa Liidu n-ö positiivset sekkumist ettevõtete tegevusse juba ammu kliimapoliitika järgimisega võimaldatud. See ei oleks pretsedendi loomine.
Sotsiaaldemokraadid leiavad, et nagu Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, sh energiasäästu direktiivide sätestamise puhul tuleb tõsiselt suhtuda ka keskkonna ning töötajatega seotud küsimustesse. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Muudatusettepanekuid otsuse eelnõu kohta ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 445 otsusena vastu võtta. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Euroopa Liidu asjade komisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Põhjendatud arvamus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt, mittevastavusest subsidiaarsuse põhimõttele" eelnõu 445. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid oli 2. Otsuse eelnõu on otsusena vastu võetud.

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ning Deniss Boroditši s.a 20. märtsil algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 esimene lugemine lõpetati 14. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 28. maiks kella 17.15-ks ei esitatud ühtegi ettepanekut. Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks kahel istungil, 6. juunil ja 11. juunil. Istungitest võtsid osa ka Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Reet Kodu ja ministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Kaili Didrichson. Sotsiaalkomisjon otsustas teha kaks muudatusettepanekut, lubage mul neid tutvustada.
Muudatusettepanekuga nr 1 muudetakse eelnõu pealkirja. Eelnõu algatajad soovisid muuta 2012. aasta 14. detsembril vastu võetud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse § 2 punkti 6, millega täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust. Nimetatud seaduse § 4 lõike 2 kohaselt jõustus § 2 punkt 6 tänavu 1. juunil. Kuna eelnõu teine lugemine toimub 18. juunil, siis ei ole riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadusesse enam võimalik muudatusi teha. Korrektne on muuta sotsiaalhoolekande seadust.
Teise muudatusettepanekuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust ja antakse sellele jõustumise kuupäev. Sotsiaalhoolekande seaduse § 22⁵ lõike 1 muutmisega võimaldatakse vajaduspõhist peretoetust saada kõigil toimetulekutoetust saavatel lastega peredel. See tähendab, et vajaduspõhist peretoetust on õigustatud saama ka need lastega perekonnad, kelle sissetulek toetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu jooksul oli tolle toetuse sissetulekupiirist suurem, kuid kelle eluasemekulud on olnud nii suured, et perekond sai vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetust. Vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel võetakse aluseks toimetulekutoetuse saamine eelmisel kuul, mitte samal kuul, sest vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel ja määramisel ei pruugi veel olla teada, kas perekond saab sama kuu eest ka toimetulekutoetust.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 22⁵ lõike 3 muutmisega täpsustatakse, et ühe kuu keskmise sissetuleku arvutamine puudutab juhtumeid, kus vajaduspõhise peretoetuse määramise aluseks on asjaolu, et perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. Juhul kui vajaduspõhine peretoetus määratakse seetõttu, et perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust, siis ühe kuu keskmise sissetuleku arvutamine taotlemisele eelnenud kolme kuu netosissetulekute põhjal ei kohaldu.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 22⁶ lõike 5 muutmisega täpsustatakse, et vajaduspõhise peretoetuse taotlemisel tuleb taotlemisele eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust tõendavad dokumendid esitada vaid juhul, kui vajaduspõhist peretoetust taotletakse seetõttu, et perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri. Kui vajaduspõhise peretoetuse taotlemise aluseks on asjaolu, et perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust, siis ei ole vaja eelnenud kolmel kuul saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust tõendavaid dokumente esitada.
Muudatusettepanek nr 2 täiendab eelnõu uue §-ga 2, mille kohaselt sotsiaalhoolekande seaduse muudatused jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril. Muudatused, mille kohaselt on kõigil toimetulekutoetust saavatel lastega peredel õigus saada vajaduspõhist peretoetust, toovad kaasa vajaduse teha täiendavaid infotehnoloogilisi arendustöid. Viimased võtavad aega ja seetõttu ei saa see muudatus jõustuda enne 1. jaanuari 2014.
Need muudatusettepanekud said läbi arutatud ka linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu esindajatega, kes seda toetasid. Ühtlasi tahan tänada algatajaid meeldiva koostöö eest!
Ja lõpetuseks: sotsiaalkomisjon otsustas teha juhatusele ettepaneku saata eelnõu täiskogu istungile 18. juuniks s.a ja teine lugemine lõpetada. Samuti langetas sotsiaalkomisjon otsuse teha ettepanek, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine läbi 20. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Priit Toobal!

Hea ettekandja! Eelnõu teise lugemise seletuskirjast saame lugeda, et teie kokkukutsumisel said 22. mail kokku lisaks komisjoni liikmetele ka ministeeriumi, linnade liidu ja Emori esindajad. Missugused olid nende seisukohad selle eelnõu suhtes?

Toetavad.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

See menetlus on tõepoolest paljusid organisatsioone ergastanud ja nad on avaldanud oma arvamusi, täpselt samuti muud inimesed, kes seda seadust väga ootavad, näiteks taotluste toetajad. Mu küsimus on programmi STAR muudatuste kohta. Inimesed, kes ootavad taotluste sisseandmist, on kriitilised. Näiteks omavalitsuste liidud on küsinud ka meie käest, miks need STAR-i muudatused siiani nii aeglaselt on läinud.

Seda komisjonis ei arutatud, aga infotehnoloogia on keeruline valdkond ja Sotsiaalministeeriumil on infotehnoloogiliste arendustega kurbi kogemusi olnud. Küllap nüüd tahetakse väga kindlad olla, et äpardused jäävad olemata, just seepärast on jõustumise kuupäev selline.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Austatud ettekandja! Vajaduspõhise peretoetuse saamiseks peab pere korralikult tõestama, et ta seda abi tõesti vajab. Kas te olete arvutanud, kui palju läheb perekonnale see tõestamine maksma – kui palju selleks kulub aega ja raha?

Sellist arvutust tehtud ei ole, aga julgen ütelda, et see ei võta nii palju aega, et see oleks probleem. Ja raha ei võta see kohe üldse.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Lugupeetud ettekandja! Muudatusettepanekutest saan ma aru, et vajaduspõhise peretoetuse rakendamiseks on tehtud infotehnoloogilisi arendustöid ja seaduse jõustumiseks tuleb neid veel teha. Kui suure summa eraldamise infotehnoloogilisteks arendustöödeks on vajaduspõhine peretoetus kaasa toonud?

Vajaduspõhist peretoetust käsitlev seadus võeti vastu eelmisel aastal ja selle eelnõus oli kirjas ka asjaomasteks infotehnoloogilisteks arendusteks vajaminev rahasumma. Mul ei ole seda paberit siin kaasas ja peas see summa ka ei ole, seetõttu ma ei saa teile öelda, kui palju see maksma läks. Samuti ei oska ma öelda täpset summat, mis täiendavaks arenduseks vaja läheb.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega võimaldatakse vajaduspõhist peretoetust saada kõigil toimetulekutoetust saavatel lastega peredel. Aga minul tekkis küsimus, miks otsustati valitsuskoalitsioonis vajaduspõhise peretoetuse reformi käigus need pered algul abivajajate hulgast välja jätta, nii et alles nüüd jõuti veendumusele, et see oli viga. Miks seda kohe ei toetatud?

Eelnõu algatajad tegid ettepaneku vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi laiendada ja sotsiaalkomisjon toetas seda ettepanekut.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Kas need tehtud kulutused jäävadki saladuseks? Kui mitte, siis kustkohast või millisel moel peaksid inimesed täiesti põhjendatud huvi korral saama ammendava vastuse nende kulutuste kohta?

Kindlasti need saladuseks ei jää. Kui ma siit puldist pääsen, siis ma kohe vaatan selle arvu järele ja annan teile teada, nii et te ei pea elama teadmatuses.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Austatud ettekandja! Ka mina tahan avaldada tunnustust meeldiva koostöö eest selle eelnõu menetlemisel ja ettepanekute arvestamisel. Samas on see ka selles mõttes hea näide, et viib mõttele, et koostööd oleks võinud teha juba nende riiklike peretoetuste seaduse muudatuste vastuvõtmisel, mis koalitsioon esitas. Oleks võinud neid ettepanekuid kohe arvestada. Ka ööistungitel sai puldist seda kõneldud. Põhjus, miks me üldse selle eelnõuga välja tulime, oli see, et kõige vähem kindlustatud oleks jäänud sellest rahast ilma. Küsimust mul ei ole, ütlen vaid kommentaarina, et koostöö oli väga meeldiv.

Saan omalt poolt sedasama tunnistada.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Hea ettekandja! Selle eelnõuga üritatakse aidata ühte kontingenti, nimelt neid peresid, kelle sissetulek ületab küll suhtelise vaesuse piiri, aga kellele elamiskulude mahaarvamisel jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri. Kas on teada, kui palju neid inimesi on? Milline on eelnõu sihtgrupp?

Komisjonis arutamise ajal oli neid Sotsiaalministeeriumi hinnangul 20 pere ringis.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Hea ettekandja! Kuna sa oled üks vajaduspõhise peretoetuse mõtte autoreid – mina suhtun sellesse väga skeptiliselt, kuna summa on väga väike –, siis kas on teada, kas on inimestelt tulnud mingi tagasiside? Kas nad ikka ootavad seda seadust ja on sellega rahul?

Inimesed on sellega rahul ja praegu käib avalduste esitamine. Neid avaldusi on laekunud juba pea kõikides omavalitsustes.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Tegelikult kulud ikka kaasnevad. Nende taotlustega kaasneb kas või bussisõit vallavalitsusse minekuks. Minu küsimus aga on hoopis see: mis muutub teie ja sotsiaaldemokraatide koostöö tulemusena sotsiaalkomisjonis paremaks?

Selle tulemusena lisandub üks grupp inimesi, kellel tekib õigus saada vajaduspõhist peretoetust.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Hea ettekandja! Siin on järjekordselt tegemist seadusega, mis luuakse üsna väikese sihtgrupi tarvis – 20 peret. Meil ongi tekkinud olukord, kus me teeme tihtipeale seadusi, mis mõjutavad üsna väikest hulka inimesi. Kas ei ole tegemist sellega, et ametnikelt on otsustusõigus ära võetud? Kas ei ole võimalik lahendada selliseid küsimusi ilma seadusi muutmata? Peaks olema siiski mingi kaalutlusõigus, aga me üritame teha oma õigusruumi võimalikult ülereguleerituks ja keerukaks, et absoluutselt iga üksikjuhtumi jaoks oleks olemas eraldi seadus. Mis te arvate, kas on see nii või on see teistmoodi?

Mina olukorda nii hulluna ei näe.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Lugupeetud ettekandja! Kui ma vaatan selle seaduse jõustumist, siis on kuupäevaks märgitud 2014. aasta 1. jaanuar. Tänavu ilmselt jäävad need pered sellest peretoetusest ilma. Selle eelnõu menetluse juures olid ka kohalike omavalitsuste esindajad ja Sotsiaalministeerium. Kas oli komisjonis arutusel, et kohalikel omavalitsustel võiks olla mingisugune õigus maksta nendele peredele teatud lisatoetust, et nad saaksid mingi kompensatsiooni selle eest, mis siin Riigikogus nende jaoks tegemata jäi?

See komisjonis arutlusel ei olnud, aga kohalikel omavalitsustel on õigus määrata oma elanikele nii palju erisuguseid toetusi, kui nad soovivad.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Austatud ettekandja! Mul on küsimus vajaduspõhise peretoetuse kohta. On teada, et vähem kui 1000 peret on käinud seda toetust taotlemas, ja samas teame, et üle 60 000 lapse elab vaesuses. Kui tegu on sellise toetusega, et lapsed peavad enne vaesusesse langema, kogu pere peab enne vaesuses olema ja siis sa pead minema, müts peos, seda raha paluma, siis kas sulle ei tundu, et nendel inimestel on seda piinlik teha? Enamasti on need taotlejad ju naised. See on hästi alandav – käid tööl, saad võib-olla miinimumpalka, kasvatad üksi lapsi ja pead siis käima seda üheksat eurot vallavalitsuses küsimas, tõestades kõikide dokumentidega, et elad alla suhtelise vaesuse piiri.

Praegu on ka toimetulekutoetuse saamiseks vaja minna kohalikku omavalitsusse ja esitada taotlus. Ja me ju teame mõlemad, et alates 2015. aastast toetused kahekordistuvad.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Minu teine küsimus on jätk esimesele küsimusele. Te ütlesite, et kui kohalikul omavalitsusel on soovi, siis ta võib toetada kõiki peresid nii, nagu volikogu on oma määrustega kinnitanud. Küsin ikkagi selle vea kohta, mis on tekkinud siin saalis ja mille tõttu osa peresid on lisatoetusest ilma jäänud. Kas Sotsiaalministeerium on valmis toetama lisafinantsidega kohalikke omavalitsusi, et nad saaks anda toetust peredele, kes kõnealuse äparduse tõttu jäid nimekirjast välja?

Mina ei nimetaks seda äparduseks, see on vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi laiendamine.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Ma pean tunnistama, et need arvud, mida nimetas praegu Heljo Pikhof, ei olnud mul täpselt peas, aga tegelikult on see minu arvates päris halb märk. Kui on olemas mingisugune toetus, mis justkui aitab kergendada igapäevast toimetulekut, ja seda nii vähe taotletakse, kas teie arvates ei ole see märk, et suurt abi sealt ei tule ja inimesed löövad pigem käega ega lähe seda üheksat eurot paluma?

Taotluste vastuvõtt algas 1. juunil, neid saab esitada kuni juuni lõpuni. Täna on nende väheste päevade alusel ennatlik järeldusi teha, meile on laekunud alles esimesed arvud.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Hea ettekandja! Vastates kolleeg Heljo Pikhofi küsimusele, te ütlesite, et nagu seaduses kirjas on, 2015. aastal vajaduspõhine peretoetus kahekordistub. Kas te võite kindel olla ja saate siit puldist nii meile, kolleegidele, kui ka avalikkusele kinnitada, et teie koalitsioonivalitsus enne 2015. aastat seda seadust ümber või tagasi ei pööra ehk siis 2015. aastast tõesti peretoetus kahekordistub?

Jah!

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Hea esineja! See seadus võeti juba päris tükk aega tagasi vastu. Jutt on vajaduspõhisest toetusest. Kas kohe algul ei nähtud vajadust seda ringi laiendada? Oleks ju saanud selle sihtgrupi kohe sisse panna. Teine küsimus on mul ka. Kas komisjonis on juttu olnud, et seda ringi veel laiendada? Viimased statistikaandmed vaesuse kohta olid jälle väga kurvad.

Me seda komisjonis ei arutanud. Ootame ära, kui palju avaldusi tuleb vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks. Alates 1. juulist hakatakse seda välja maksma. Peale seda saab teha järeldusi.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Hea ettekandja! Muudatusettepanek nr 2 täiendab eelnõu uue §-ga 2, mille kohaselt muudatused sotsiaalhoolekande seaduses jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu seadusena jõustumist lükatakse edasi, kuna seaduse muutmine toob kaasa vajaduse teha täiendavaid infotehnoloogilisi arendustöid. Te kindlasti komisjonis põhjalikult arutasite seda. Kas infotehnoloogiliste arendustööde tõttu võivad nüüd mõned lapsed oma toetusest ilma jääda? Kuidas need infotehnoloogilised arendustööd mõjutavad lapsetoetuse väljamaksmist?

Vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmine algab 1. juulil ja kõik, kellel seaduse alusel on õigus seda saada, selle toetuse ka kätte saavad. Kuna arutluse all oleva eelnõuga saajate ringi laiendatakse, siis see infotehnoloogiline arendus mõjutab vaid uusi taotlusi.

Aitäh! Mailis Reps, palun, teine küsimus!

Hea ettekandja! Sotsiaalhoolekande süsteemiga seotud infotehnoloogilised kogemused on olnud üsna vastukäivad – mõned programmid on olnud edukad ja mõned natuke vähem edukad. Kas praegu on tegemist sellise süsteemiga, mida ei pea tervenisti ümber tegema, kui nähakse ette ka mõned sellised muudatused, mida sotsiaaltöötajad vajavad oma töö kergendamiseks?

Ma ei julge siin Sotsiaalministeeriumi IT-inimeste eest vastata. Minul on seljataga kurvad kogemused selles vallas.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Maret Maripuu! Avan läbirääkimised. Palun, Heljo Pikhof!

Lugupeetud proua juhataja! Head ametikaaslased! Eelnõuga 399 soovivad Riigikogu sotsiaaldemokraadid ja demokraadid laiendada vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi peredega, kelle sissetulek ületab suhtelise vaesuse piiri, ent kellele pärast eluasemekulude tasumist jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri. Seega on meie eesmärk likvideerida olukord, kus vajaduspõhine peretoetus ei jõua kõigi toimetulekutoetust saavate peredeni.
On kurb, et senised universaalsed lapsetoetused arvestatakse pere sissetulekute hulka, kui kõne all on toimetulekutoetuse määramine, ja mõistagi ka see, et suhtelise vaesuse piir on nii madalale seatud. Tuletan meelde, et kui suhtelise vaesuse piir on meil praegu 280 eurot ühe inimese kohta kuus, siis näiteks kahe täiskasvanu ja kahe alla 14-aastase lapsega pere puhul teeb see kokku kõigest 588 eurot. Meie kavalad koefitsiendid lähtuvad sellest, et abikaasa sööb perepeast poole vähem, pere teise täiskasvanu kordaja selles valemis on 0,5 ja laste suu on pigemini küll seinapragu – koefitsient 0,3. Nii võib näiteks miinimumpalgaga töötav ja üksi üht või kaht last kasvatav naine vajaduspõhisest peretoetusest ilma jääda.
Asja teeb päris hulluks aga see, et just praegune 19-eurone lapsetoetus võib olla kaalukeeleks, mis paneb peost suhu elava pere oma suu ka toimetulekutoetusest puhtaks pühkima. Nimelt arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka ka riigilt saadav lapsetoetus. Kui hädasolijaid oleks tõesti tahetud aidata, oleks võinud alustada sellest, et jätta lapsetoetused pere tuludele liitmata. Just sellesisulise ettepaneku on sotsiaaldemokraadid viiel korral Riigikogu menetlusse esitanud ja valitsuskoalitsioon on selle viiel korral tagasi tõrjunud. Tõsi, uued ja vajaduspõhised lapsetoetused on sellest kahepalgelisest skeemitamisest kõrvale jäetud. Teisisõnu, lapse nn vajaduspõhine kümnekas jääks perele kätte, samas kui universaalne 19-eurone toetus võib pere nii sellest kui üldse toimetulekutoetusest ilma jätta.
Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et lapsetoetused peavad jääma universaalseteks. Vastasel juhul riik sildistaks lapsed ja näitaks seda, et mõni laps on meie väikese sündimusega maal rohkem oodatud kui teine. See on toetus lapsele, see ei ole vaesusega seotud toetus ja lapse omamine ei tohi olla Eestis vaesuse tunnus. Riigi silmis peavad olema kõik lapsed võrdsed – võrdselt tahetud ja oodatud. Eri suurusega vanemahüvitist makstes riik juba deklareerib, et osa lapsi on rohkem väärt kui teised. Selline suhtumine on lausa hukatuslik. Sotsiaaldemokraadid on korduvalt ette pannud lapsetoetust kolmekordistada. Lõviosa meie lastest, ümmarguselt 250 000, kasvab ühe- ja kahelapselistes peredes. Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaks!

Kõiksugu arengukavades prognoosib valitsus aastaks 2015 sündimuskordajaks 1,71. On kurb tõsiasi, et aastal 2010 sündis viljakas eas naise kohta statistiliselt 1,64 last, aga prognoosi kohaselt tuleb 2012. aasta vastav näitaja juba alla 1,5. Iive jätkab langust hoolimata sellest, et parimas sünnituseas naisi on meil umbes 200 000 ja see näitaja on praegu tipus. Juba lähima paarikümne aastaga kahaneb see arv 70 000 võrra.
Eesti kõige põletavam mure ongi, et perre jäävad sündimata isegi esimesed lapsed, ehkki ideaalis tahetakse endiselt kahte-kolme last. Uuringud näitavad, et laste saamine lükatakse muudkui edasi peamiselt selle tõttu, et puudub kindlustunne, kas lapsed suudetakse inimväärselt üles kasvatada, neile tänapäevane haridus anda. Ka Eestist majanduslikel põhjustel väljarändajate seas on kõige arvukamalt just noori parimas elujõus inimesi.
Selle nn lastetoetuse reformi võib laias laastus kokku võtta sedasi. Kõigepealt laseme lastega pere vaesusesse vajuda, seejärel sunnime teda, müts pihus, omavalitsuses käima, et üha uuesti tõestada oma viletsust, ja siis alates sellest suvest on lootust, et pere esimesele-teisele lapsele antakse kümmekond eurot kuus riigi kukrust lisa. Siiani on käinud seda üheksat eurot küsimas murdosa lapsevanematest, nimelt 938 lapsevanemat. Uskuge mind, need, kes omavalitsuses oma pere vaesust peavad tõestamas käima, on enamikus emad, naised. Päris kindlasti elavad nad sellist alandust väga üle – kasvatad lapsi, käid tööl, ja pead ikkagi vallamajast vaesustoetust küsima, et lapsed kaela kandma saada.
Eeskätt vajaduspõhise lastetoetuse rakendamine Lõuna-Euroopas näitab kujukalt, kuidas suurest sündimusest lühikese ajaga jagu saada. Vastupidi käituvad Põhjamaad, kus riigi käest saavad toetust kõik lapsed. Selle maksmise põhimõte on, et kõik lapsed on riigi jaoks tähtsad. Iga lapse kasvatamisega on seotud kulud ja riik peab omalt poolt tegema kõik, et lapsetoetuse maksmise ja lastele lasteaiakoha ning tasuta huvi- ja koolihariduse võimaldamisega ära hoida seda, et lastega pere satub vaesusesse ja on sunnitud taotlema toimetulekutoetust. Aitäh!

Palun, Yana Toom!

Lugupeetud proua eesistuja! Ma pikalt ei räägi, nii et ma ilmselt kolme lisaminutit ei vaja. Teate, mul polnud plaanis siia tulla, aga iga kord, kui me räägime siin lastetoetustest, läheb mul süda pahaks. Meil on Riigikoguski mõned paljulapselised olemas ja me teame omal nahal, et laste sünnitamine ja kasvatamine Eesti riigis ei ole n-ö in. Kui sa sünnitad palju lapsi, siis sa oled mitte just väga edukas, mitte väga tark, sul nagu pole targemat teha, sul pole ilmselt kodus elektrit ja mida iganes. See on naerukoht, nagu ütleks kolleeg Palo, aga tegelikult nii on. Ja paraku signaalid, mida saadab ühiskonnale Riigikogu, määrates üheksa euro suurust lapsetoetust, toetavad väga tugevalt just niisugust halvustavat suhtumist naistesse, kellel on julgust ja selgroogu sünnitada lapsi.
Me räägime siin, et ah, toetus kahekordistub. Aga miks me eriti ei räägi selle juures summast? Selle suuruseks on praegu kavandatud üheksa eurot, järgmine aasta saab see olema 18 eurot. Teate, ma tõepoolest ei oska midagi öelda. Mu vanaisa kunagi rääkis oma pensioni kohta: "Ostan käru, hakkan raha vedama." Kuhu võiks hästi investeerida 18 eurot? Kes mulle nõu annab? Kõik me naised teame, mis maksavad õunad, viinamarjad, kummikud, trussikud – mis iganes. Selle rahaga ei saa midagi peale hakata. Selle rahaga ei saa perele toitu osta, kui see on korralik toit, mitte mingisugused, ma ei tea, kaerakliid. Kusjuures ka kaerakliid on väga kallis lõbu, maksavad peaaegu kaks eurot.
Ma tahan lihtsalt öelda seda, et kui me räägime lastetoetustest, siis me oleme äärmiselt silmakirjalikud. Meil on vähe lapsi, me peame toetama nende sündi, mitte sildistama peresid, kes julgevad seda teha. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove rohkem ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on kaks ja mõlemad on sotsiaalkomisjoni esitatud. Muudatusettepanek nr 1, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, juhtivkomisjoni ettepanek on samuti arvestada seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 399 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõppenud.

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 teiseks lugemiseks ettevalmistamist 11. juunil 2013. Sotsiaalministeeriumist osales arutelul proua Marina Jefrosinina, kes on sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli s.a 10. juuni kell 2 päeval, ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga on eelnõu teise lugemise teksti sisse viidud keeletoimetaja parandused. Komisjon kiitis eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja heaks ning otsustas saata seaduseelnõu 427 teisele lugemisele täiskogu saali tänaseks. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada, ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis viia 20. juunil läbi kolmas lugemine ja eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänase päevakorra teise punkti juures saime tõdeda, et komisjon kaasas enda initsiatiivil peale ministeeriumi veel partnereid. Ma pean silmas nii Eesti Linnade Liitu kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liitu. Kas selle eelnõu menetlusse, olgu siis esimese või teise lugemise aruteludesse, kaasati ka organisatsioone väljastpoolt ministeeriumi või parlamenti, näiteks ametiühinguid, tööandjate keskliitu, töötukassat jne? Kui ei kaasatud – seletuskirjast me seda välja ei loe –, siis mis põhjusel ei kaasatud?

Komisjon ei kaasanud partnereid, kuna selle eelnõuga on kiire ning eelnõu on iseenesest üsna selge ja sirge. Seetõttu me ei pidanud vajalikuks partnereid kaasata.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite väga ilusti, et eelnõu on selge ja sirge, aga kas te avaksite natuke selle sisu. Mis muutub nüüd siis tööturuteenuste ja -toetuste osas paremaks?

Aitäh! Sisu ma avasin eelnõu esimese lugemise ajal, aga ma kordan hea meelega üle. Nimelt, paremaks ei muutu midagi, küll aga taastub endine olukord, mis 1. aprillil meile ootamatult, võib isegi öelda, et väikese vea tõttu muutus.

Aitäh! Palun, Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti te arutasite komisjonis kaitseväeteenistuses olevate meestega seotud  tööturumeetmete ja -toetuste teemat ka laiemalt. Kas see teema võib tõusetuda ka teisest nurgast, olukorras, kus ka naised samm-sammult kaitseväeteenistusse astuvad? Tänastest lehtedest võime ju lausa lugeda, kuidas see pikemas perspektiivis on Eestis oluline teema. Kas te arutasite seda komisjonis?

Aitäh, hea küsija! Seda teemat me komisjonis ei arutanud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Reet Roos! Kas on läbirääkimissoovi? Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole käesoleva eelnõu kohta esitatud. Komisjoni ettepanek on eelnõu 427 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Lähme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Kaja Kreismani!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 esimene lugemine lõpetati siin saalis 22. mail 2013 ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati kümme tööpäeva. Etteantud tähtajaks laekus muudatusettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt.
Eelnõu esimese ja teise lugemise vahelisel perioodil käsitles komisjon eelnõu ühel korral, 10. juuni istungil, kus kujundati seisukoht sotsiaaldemokraatide ettepaneku suhtes ja vaadati läbi MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda esitatud ettepanekud. Komisjoni istungist võttis osa ja andis selgitusi Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Jörgen Talkop. Laekunud ühe muudatusettepanekuga sooviti muuta eelnõu § 1 punktis 14 sätestatud välisõhu kaitse seaduse § 119⁴ lõiget 8 nii, et kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks kasutataks 100% lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadavast tulust eelnõus sätestatud vähemalt 50% asemel. Lisaks sooviti jätta eelnõust välja säte, mis seob taastuvenergeetika arendamise taastuvenergia osatähtsuse suurendamisega 25%-ni 2020. aastaks. Muudatusettepaneku esitaja on pidanud vajalikuks, et kõiki Euroopa Liidu heitmekaubanduse tulusid kasutataks sihtotstarbeliselt ainult kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks, ja seda eesmärki täidab ainult taastuvenergia osakaalu piiramatu kasv energiaportfellis.
Komisjonis toimus elav arutelu ja kaaluti mitmesuguseid poolt- ja vastuargumente. Keskkonnaministeeriumi esindaja selgitas, et eelnõu algne sõnastus annab riigile suurema paindlikkuse saadava tulu kasutamisel, ja juhtis tähelepanu, et sõnastus ei keela ka tulu 100%-list kasutamist keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Teadaolevalt kavatseb Eesti teha aastani 2017 suuri taastuvenergiaga ja energiaefektiivsuse tõstmisega seonduvaid investeeringuid. Seega on iga-aastane riigieelarve koostamise protsess see, kus lõplikult otsustatakse, kuhu raha suunata, ja see on mõistlik. Näiteks sel aastal läheb kvoodimüügi tulu KredExi kaudu elamute soojustamiseks. Lähtudes eeltoodust jättis keskkonnakomisjon muudatusettepaneku arvestamata.
Komisjon arutas ka kolme MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda tehtud ettepanekut. Nendest kaks ühtisid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni eespool nimetatud ettepanekutega ja ei leidnud toetust. Kolmas ettepanek puudutas vajadust pöörata tähelepanu finantsvahendite suunamisele taastuvenergia väikelahenduste – väiketuulikud, päikesepaneelid ja -kollektorid – edendamiseks, kuna Vabariigi Valitsus ei ole praegu planeerinud Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 suunata energeetikavaldkonnas selleks otstarbeks vahendeid. Seda ettepanekut toetas komisjon üksmeelselt ja vormistati ka sellesisuline muudatusettepanek.
Kahe lugemise vahel on tehtud eelnõus tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis ühelgi juhul ei muuda eelnõu sisu. Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku suunata eelnõu 434 teisele lugemisele, see täna lõpetada, ja juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 20. juunil ja seadus vastu võtta. Need otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Keskkonnakomisjoni ettepanekuga muudetakse § 1 punktis 14 sätestatud välisõhu kaitse seaduse § 119⁴ lõike 8 punkti 2, lisades, et oluline eesmärk on taastuvenergia väikelahenduste edendamine. Milliseid konkreetseid muutusi väikelahenduste eraldi väljatoomine eelnõu tekstis toob kaasa just tarbijatele?

Seda komisjon küll ei arutanud ja tegelikult ei keelanud ka selle punkti algne sõnastus suunata finantsvahendeid väikelahendustesse. Komisjonis lihtsalt leiti, et õiglane oleks seda veel eriti rõhutada ja anda kindlust väikelahenduste arendajatele. Rahalisi küsimusi komisjon ei puudutanud.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Te nimetasite selle eelnõu puhul ühte sotsiaalset partnerit, Eesti Taastuvenergia Koda. Kas oli ka teisi sotsiaalseid partnereid, kes oma arvamust avaldasid, või te ei küsinudki nende arvamust?

Üldiselt ei tuntud huvi.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Kaja Kreisman! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud. On laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt,  juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Teine on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 434 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu 444 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli siseminister Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase lahkumiskohustuse regulatsiooni. Liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate välismaalaste tagasisaatmise nõuded ja kord tulenevad nn naasmisdirektiivist, mis võeti Eesti õigusesse üle 25. detsembril 2010. Euroopa Komisjon on soovitanud kehtivat regulatsiooni täiendada eelkõige selleks, et välismaalasel oleks võimalik üheselt ja ilma suurema vaevata ühe seaduse põhjal aru saada, millise õigusliku tagajärje seadusliku aluseta Eestis viibimine kaasa toob. Need muudatused on konsultatsioonimenetluse raames läbi räägitud Euroopa Komisjoniga, samuti on olnud kaasatud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti esindus ja Eesti Punane Rist. Seadusmuudatused puudutavad eeskätt välismaalase kinnipidamist, lahkumisettekirjutusega sissesõidukeelu kohaldamist ja riigi õigusabi andmist.
Üldpõhimõttena sätestatakse eelnõus, et välismaalase kinnipidamine on lubatud, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga tema väljasaatmise tulemuslikkust. Eelkõige võib välismaalast kinni pidada siis, kui on oht, et ta võib põgeneda, kui tema tagasipöördumiseks vajalike tagasisaatmisdokumentide hankimine vastuvõtvast transiidiriigist viibib või kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. Jätkuvalt kehtib põhimõtteline kord, mille kohaselt väljasaatmist teostav haldusorgan on kohustatud välismaalase üle 48-tunniseks kinnipidamiseks taotlema halduskohtu luba. Eesti on väljasaadetavate kinnipidamiseks loonud spetsiaalse kinnipidamiskeskuse, mis asub Harku vallas. Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjon olnud seisukohal, et välismaalase kinnipidamine arestimajades või väljaspool kinnipidamiskeskust üle 48 tunni on õigustatud vaid erandjuhtudel. Eeltoodust tulenevalt kaotatakse ära ka võimalus väljasaadetavat alternatiivina kuni 30 päeva kinni pidada politsei arestimajas.
Oluline muudatus puudutab riigi õigusabi. Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohustab andma riigi õigusabi kõigile isikutele, kellel endal rahalised vahendid puuduvad. Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et välismaalane võib lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või sissesõidukeelu kohaldamise otsuse vaidlustamiseks taotleda rahaliste vahendite puudumise korral riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses sätestatud korras.
Seadus on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. oktoobril. Tänan väga!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! See seadus loob üpriski soodsa pinnase süsteemi ärakasutamiseks. Võib muidugi jääda lootma sellele, et kolmandate riikide kodanikud lähevad tagasisaatmise otsusega vabatahtlikult riigist välja. Aga kus on see kohustus kirjas ja millega on kindlustatud selle täitmine? Kuidas on välistatud see, et isikud ei lähe Eestist edasi teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse, st ei kasuta Eestit kui mingit tamburriiki?

Tänan küsimuse eest! See, mida te küsite, on tagatud Eesti seadustega. Nagu te teate, võtsime üle-eelmisel nädalal ka vastu ühe seadusmuudatuse, mida parlament sellel kevadel menetles. Selle eesmärk on täpsustada seaduslikke aluseid eelkõige ebaseaduslikult Eestis viibijate puhul. Minu hinnangul ei too see eelnõu, mis täna teie ees on, kuidagi kaasa seda, mida teie väidate, st et Eestit võiks kuritarvitada. Vastupidi, viimase aja muudatustega oleme pigem kindlustanud, et Eestit ei kasutata transiidiriigina. Kui seda tehakse, siis on olemas kõik võimalused neid isikuid kinni pidada ja ka riigist välja saata. Nagu ma mainisin, ongi Harkus asuv kinnipidamiskeskus just nimelt selleks loodud, et välismaalasi, kes on ebaseaduslikult Eestisse saabunud, saaks seal kinni pidada. Eesti on samas üks eesrindlikke Euroopa Liidu liikmesriike, kus kõik on kohtu järelevalve all. Halduskohus annab loa inimese kinnipidamiseks üle 48 tunni. Seega ma arvan, et siin on piisavalt tagatud ka isikute õigused.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirja seitsmenda osa pealkiri on "Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud". Edasi leian tekstist, et seaduse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse vastavate valitsusasutuste eelarvest ja infosüsteemide arendamise kulud Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest. Kas nende valitsusasutuste eelarvest kaetakse ka võimalikud kohaliku omavalitsuste kulud või juhtub jälle nii, et kui mingid sellised kulud tekivad, siis kohalik omavalitsus vaadaku ise, kuidas ta hakkama saab? Seletuskirjast ei loe täpselt välja, kas kaetakse ka kohalike omavalitsuste kulud.

Ma isegi ei kujuta ette, milliseid kohalike omavalitsuste kulusid te mõtlete. Seletuskirjas on kulude kohta konkreetselt välja toodud, et täiendavad kulud, mis võivad kaasneda, katab riik ja eelkõige puudutab see Politsei- ja Piirivalveametit. Nagu te näete, on siin kirjeldatud ka infotehnoloogilisi arendustöid, mis puudutab eelkõige Kodakondsus- ja Migratsiooniameti infosüsteemi. Nii et asutus, kelle pädevuses ühe või teise funktsiooni täitmine on, katab ka kulu. Siin on viidatud pigem sellele, et selle seaduse mõistes on kuludega arvestatud riigieelarve võtmes.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Teatavasti lubab põhiseadus igal eestlasel elada Eestimaal. Samas on meil teatud hulk eestlasi, kes on kolmandate riikide kodanikud, näiteks Abhaasia eestlased, kellel on Venemaa kodakondsus. Kui me võtame neid kolmanda riigi kodanikena, mida me siis teeme nendega? Ütleme, etniline eestlane, kes on Venemaa kodanik, on siin riigis ilma elamisloata – mis me teeme selle inimesega selle seaduse valguses?

Selle eelnõu eesmärk on, nagu ma ütlesin, täpsustada välismaalase lahkumiskohustust eelkõige tulenevalt Euroopa Komisjoni ettekirjutustest, mida on konsultatsioonide raames arutatud. Sellel eelnõul ei ole mingeid suuremaid ambitsioone.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seaduseelnõus on kirjas, et lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve. See on üsna umbmäärane sõnastus. Mis on need olulised asjaolud, mis on põhjendatud huvid ja kuidas see protsess üldse hakkab välja nägema?

Te esitate sedavõrd umbmäärase küsimuse, härra Stalnuhhin, et ma soovitan teil lugeda lihtsalt seadust. Seaduses on kõik detailselt ja täpselt kirjas. Nagu ma olen selgitanud, on naasmisdirektiiv see direktiiv, millest tulenevaid soovitusi ja ettekirjutusi me oleme eelnõus arvestanud. Eelnõu punktis 6 on sätestatud lahkumisettekirjutuse põhjenduses õigusliku aluse avaldamine ja toodud seitsmes punktis ära lahkumisettekirjutuse tegemise asjaolud, see, milliseid kaalutlusi võetakse arvesse – näiteks oht, et välismaalane põgeneb, ta on esitanud elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise menetluses valeandmeid, kujutab ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule jne. Iga konkreetset juhtumit vaadeldakse eraldiseisvana, kaalutakse eri aluseid ja hinnatakse sellest lähtuvalt, milline on konkreetne meede, mis võetakse tarvitusele. Nagu ma mainisin, on kinnipidamise alused samuti seaduses täpselt paika pandud. Lisaks on punktis 8 antud vähemalt seitse alust lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmise ja lahkumisettekirjutuse kohese sundtäitmise kohta. Ka siin on väga erinevad võimalused, sh võimalus välismaalane kohe välja saata.
Nii et proovida ühele küsimusele vastates terve seadus ümber jutustada ei ole kõige kergem asi. Ma arvan, et te saate selle seadusega tutvuda ja võite eelnõu menetlemise käigus kindlasti esitada täpsustusi, kui on mingeid teie esimeses küsimuses viidatud kahtlusi, et see eelnõu või üldse Eesti seadused kuidagi soodustavad ebaseaduslikult Eestisse saabunud isikute edasiliikumist Schengeni ruumi. Ma võin teile kinnitada, et meie püüdlused on täpselt vastupidised.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates esitasite retoorilise küsimuse, milliseid kohaliku omavalitsuse kulusid ma mõtlen. Mina ei mõtle mitte mingisuguseid kulusid, aga teie kui algataja esindaja olete siin puldis ning algataja on pannud pealkirja "Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud". Seepärast ma küsingi, millised on kohaliku omavalitsuse tegevused, mis toovad kaasa kulusid ja kust need kulud kaetakse. Nii et mina küsin seda algataja käest. Mina ei tea, millised kulud need on, algataja on selle pealkirja pannud.

Suur tänu! Vastus on, et kulud kaetakse vastavate valitsusasutuste eelarvetest.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Käesolevas seaduseelnõus sätestatud väljasaatmise aluse olemasolu korral peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise. Ma palun natuke lahti seletada, kuidas Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet selle Eestist lahkumise korraldavad.

Tänan küsimuse eest! Lahkumise korraldamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ja selleks on olemas asjaomased struktuuriüksused. See isik toimetatakse kinnipidamiskeskusesse. Nagu öeldud, kinnipidamiskeskuses saab inimest üle 48 tunni kinni pidada halduskohtu loal. Sellest lähtuvalt algavad mitmesugused seadusjärgsed menetlusetapid selleks, et isik välja saata. Siin on ka eraldi täiendus, et pärast kuue kuu möödumist on väljasaadetava kinnipidamine lubatud, kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib või kui isik ei täida kaasaaitamiskohustust, kuid kinni pidada ei ole võimalik kauem kui 18 kuud väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud siseminister! Mul on käes eelnõu seletuskiri, kus kaasnevate mõjude all on mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Selles on viidatud, et Euroopa Liidu kohustuste täitmata jätmine võib pikemas perspektiivis kaasa tuua sanktsioonid. Vägisi jääb mulje, et me püüame meeldida Euroopa Liidule, aga kuidas on siiski meie oma sisejulgeolekuga selle seaduse vastuvõtmise järel?

Tänan küsimuse eest! Ma julgen kinnitada, et meie oma sisejulgeolekus on suundumused positiivsed. See tähendab, et mida täpsemad ja selgemad on õigusaktid, seda rohkem on tagatud ka nendest õigusaktidest kinnipidamine. Mis puudutab seda lauset, mille kohta te küsite, siis Euroopa Liidu kohustuste täitmata jätmine võib lihtsalt kaasa tuua rikkumismenetlused. Siin on viidatud rikkumismenetluste ärahoidmisele, kui parlament selle eelnõu vastu võtab.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Ma tänan, proua eesistuja! Austatud minister! Oma küsimusele ma ikkagi vastust ei saanud, nii et ma üritan veel kord. Puhtpraktiliselt, kui meil on illegaalselt Eestis viibiv kolmanda riigi kodanik, kes on etniline eestlane, kas ta läheb siis selle seaduse alla või me lähtume põhiseaduse paragrahvist, mis lubab igal eestlasel Eestimaal elada?

See on üsnagi, ma julgen öelda, mitmekihiline küsimus. Kui tegemist on Eesti kodanikuga, siis kindlasti on Eesti kodanike kohta Eesti põhiseaduses mitu sätet, mis seavad meie kodanike kohtlemise, nende kaitsmise väga selgelt Eesti riigi prioriteediks, siin ei ole üldse mingit küsimust. See seadus puudutab ebaseaduslikult Eestisse saabunud isikuid ja nende kohtlemist, väljasaatmisettekirjutuste tegemist jne.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin seaduseelnõu punkti 31 kohta, mille järgi § 26⁵ täiendatakse teatud lõigetega. Seal nimetatakse, et kui väljasaadetav on koolikohustuslane, siis tagatakse talle juurdepääs haridusele vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korrale. Meie riigis on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt kohustus anda seda haridust kohalikel omavalitsustel. Seega langeb koormus just nimelt kohalikele omavalitsustele. Seletuskirjas ei ole selgitatud, milline see protsess on, kuidas toimub õpe, mis keeles, kuidas tehakse kindlaks selle koolikohustuslase koolihariduse astme vajadus jne. Kas te kirjeldaksite natukene kogu seda protsessi?

Tänan küsimuse eest! Selle sätte osas võib öelda ainult seda, et kohustus tagada vajaduse korral juurdepääs haridusele tuleneb jällegi naasmisdirektiivist. Ma ei julge teile praegu öelda, kui palju on üldse olnud sääraseid juhtumeid, et alaealisele, kes on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, on vaja tagada juurdepääs haridusele, mis tähendab, et ta viibib Eesti riigis piisavalt kaua. See on kohaliku omavalitsuse kohustus ja sellisena tulebki seda käsitleda. Selleks mingit täiendavat kulude ümberjagamist või täiendavat tulu ette nähtud ei ole. Seetõttu ei ole sellele ka seletuskirjas viidatud. Nii nagu see on, Euroopa ettekirjutused, regulatsioonid sätestavad kohustuse tagada koolikohustuslikule alaealisele juurdepääs haridusele ning selline on ka meie riigi ja antud juhul kindlasti omavalitsuste ülesanne. Ma julgen arvata, et selliseid juhtumeid on äärmiselt vähe, kui neid üldse on olnud, ja tõenäoliselt ei saa neid olema palju ka tulevikus, vähemalt mitte lähitulevikus.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Direktiivi artikli 7 lõike 1 kohaselt tuleb tagasisaatmise otsusega ette näha sobiv 7–30 päeva pikkune tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks. Millisel juhul määratakse 7-päevane ja millisel juhul 30-päevane tähtaeg vabatahtlikuks lahkumiseks ja millest see sõltub? Kes selle määrab ja mis on määramise alus?

Tänan küsimuse eest! See sõltub konkreetsest juhtumist. Ka tähtaja määramisel on antud paindlikum võimalus, alates miinimumajast kuni maksimumajani. Ma arvan, et see on igati põhjendatud, et seadus on paindlik, sest juhtumid ja kaasused võivad olla erinevad.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Me elame direktiivide ajal ja neid tuleb iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Kas teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel on samad reeglid, mida me täna siin arutame, või on neil midagi erinevat?

Tänan küsimuse eest! Kõik liikmesriigid järgivad sedasama naasmisdirektiivi. See on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008. aasta 16. detsembri direktiiv ja selle ametlik nimetus on "Ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisest".

Aitäh! Palun, Peeter Võsa, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Küsin ajendatuna Yana Toomi küsimusest ja teie vastusest, mis jäi mulle natukene arusaamatuks või segaseks. Ma esitan ikkagi sellesama küsimuse uuesti ja sõnastan selle sedamoodi: kas Eesti kodakondsust mitteomav ja siia ebaseaduslikult saabunud etniline eestlane saadetakse selle seaduse alusel nüüd kodunt minema või mismoodi selline olukord lahendatakse?

Ma küsin siis vastu: mis põhjusel peaks etniline eestlane saabuma Eestisse ebaseaduslikult?

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan enne küsitud teemal. Kui väljasaadetav on koolikohustuslane ja see koolikohustuslane võetakse kooli, siis peavad asjaosalised kohalikud omavalitsused tegema igasuguseid muudatusi oma koolikorralduses. Ilmselt puudutab see küll väheseid kohalikke omavalitsusi, nimelt neid, kes on seotud väljasaadetavate asukohaga. Kas te olete selle seaduseelnõu koostamisel rääkinud ka nende kohalike omavalitsuste esindajatega, kohalike omavalitsustega üldse? Mida nemad arvavad? Millised on nende kaalutlused ja mida nemad selles seaduseelnõus sätestatu täitmiseks nõuavad?

Tänan, proua Luigas, küsimuse eest! Meil on kindlasti võimalus käsitleda seda teemat, mis on, ma julgen arvata, praegu võrdlemisi teoreetiline – nagu ma ütlesin, see nõue tuleneb jällegi Euroopa Liidu direktiivist –, menetluse käigus. Nagu näha, jõustub seadus alles 1. oktoobril 2014. Miks see täna parlamendi ees on? Lähtuvalt jällegi Euroopa Liiduga peetud konsultatsioonidest. Meil oli soov näidata liikmesriigi aktiivsust konsultatsioonide alusel kokkulepitud ettekirjutuste arvesse võtmisel. Selle tõttu on eelnõu täna teie ees esimesel lugemisel. Teisel lugemisel me saame käsitleda ka teie mainitud teemat ja kuulata ära omavalitsuste arvamuse, millist tuge oleks vaja kõnealuse kohustuse täitmiseks. Ma kordan küll seda mõtet, et tõenäoliselt saavad need juhtumid olema väga harvad, aga igati põhjendatud on siiski asjasse puutuvad isikud ära kuulata. Tänan selle tähelepanu juhtimise eest!

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Vastates Peeter Võsa küsimusele, mis saab siis, kui etniline eestlane tuleb Eestisse ebaseaduslikult, te ütlesite, et ei saa aru, kuidas saab etniline eestlane ebaseaduslikult Eestisse tulla, mis asja on tal siia ebaseaduslikult tulla. Vaadake, selliseid etnilisi eestlasi, kes võiksid siia ebaseaduslikult tulla, on kas või Abhaasias mustmiljon, ja mitte ainult seal. On mitmesuguseid kunagi väljarännanud eestlaste gruppe, kes on absoluutselt puhtad etnilised eestlased. Nii et ma kordan Peeter Võsa küsimust: mis siis ikkagi saab, kui selline etniline eestlane tuleb Eestisse ebaseaduslikult?

Parlamendi kõnepuldist ma võin lihtsalt öelda, et ma julgustan toimima nii, et mitte ükski isik ei saabuks Eesti riiki ebaseaduslikult.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on isikute ringi kohta, keda see seadus puudutab. Kas teil on olemas statistikat näiteks möödunud või ülemöödunud aasta kohta, kui palju on Eestisse ebaseaduslikult isikuid saabunud, kui palju neid on tulnud välja saata ja kuidas on trendiga, kas see on pigem suurenev või vähenev isikute ring?

Tänan asjaliku küsimuse eest! Statistikat võin teiega hea meelega jagada. Väljasaatmiskeskusse paigutatud isikuid oli 2012. aastal kokku 93, nendest enamik, 41 oli Vietnami päritolu ja teisel kohal olid 21-ga Gruusia kodanikud. Kui rääkida suundumusest lahkumisettekirjutuste puhul, millest see eelnõu räägib, siis nende arv liigub ülespoole: 2011. aastal oli selliseid ettekirjutusi 515, 2012. aastal 660. Väljasaatmine ja väljasaatmiskeskusse paigutamine – ka siin võib rääkida suundumuse tõusust, aga see tõus on võrdluses teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega jällegi marginaalne. Kui 2010. aastal paigutati väljasaatmiskeskusse 40 isikut, siis 2011. aastal oli neid 62 ja, nagu ma ütlesin, eelmisel aastal 93. Võib öelda, et statistiliselt, proportsionaalselt on tõus märkimisväärselt suur, kahekordne, aga teiste riikidega võrreldes on need arvud tõesti väga-väga väikesed. Väljasaatmiste statistika on järgmine: 2010. aastal 66, 2011. aastal 111 ja 2012. aastal 155 väljasaatmist.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin ikkagi tagasisaatmise otsusega kaasneva päevade arvu kohta. Ma olen lugenud, et vietnamlasi ei saagi enne tagasi saata kui sügisel, sest Vietnami ei lähe ühtegi lennukit. Kuidas siis sellest 30-päevasest tähtajast kinni peetakse?

Tänan küsimuse eest! Kui te nii konkreetselt viitate vietnamlastele ja võimalikele põhjustele või kuulujuttudele nende põhjuste kohta, siis ma kasutan kindlasti võimalust täpsustada ja annan teile teada, kas see informatsioon vastab tõele, et transpordist tulenev takistus ei võimalda neid tagasi saata. Julgen selles kahelda, aga ma annan teile kindlasti teada.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Austatud härra minister! Viimasel ajal on väga palju räägitud ja meedias – ajalehtedes, ajakirjades, televisioonis, raadios – arutatud, et ebaseaduslikult siia saabunud inimesi koheldakse Eestis väga halvasti, et nende elamistingimused on kehvad. Sellest pole räägitud mitte ainult Eestis, vaid meile on ka väljastpoolt märkusi tehtud. Kuidas teie seda olukorda tegelikult hindate?

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et meil on mitmes valdkonnas kindlasti arenguruumi. Mis puudutab ebaseaduslikult Eestisse saabunuid, siis oleks patt öelda, et selles osas on meil kõik korras. Me teeme tööd selle nimel, et seadused oleksid õigusselgemad ja arusaadavamad eelkõige nendele isikutele, kes tahavad oma õigusi teada, ja just nimelt selle tõttu oleme täna selle eelnõuga siin teie ees. Lisaks menetleti siin parlamendis alles hiljuti  eelnõu, mis puudutab uut loodavat kinnipidamiskeskust, kus tingimused on märkimisväärselt paremad kui praegu. See on jälle Eesti riigi ühemõtteline samm, et muuta keskkonda ja majutustingimusi, kinnipidamistingimusi oluliselt paremaks nendele isikutele, kes siia on saabunud. Ja nagu ma juba viitasin, on kinnipidamine kui selline üldiselt olnud Eestis selgelt kohtusüsteemi järelevalve all. Üle 48-tunnine kinnipidamine on Eestis võimalik ainult halduskohtu loal. Selle süsteemi puhul, kus kohtujärelevalve kenasti toimib, on Eestit toodud eeskujuks mõnedele teistele liikmesriikidele ja ma arvan, et õigusriigi seisukohalt on see äärmiselt oluline tähelepanek. Nii et me täpsustame seadusi, muudame paremaks Eestis viibimise tingimusi ja kohtusüsteemi järelevalve on see, mida me saame juba praegu positiivselt esile tõsta.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Austatud minister, kõigepealt suur tänu väga kompetentsete vastuste ja selle seaduseelnõu menetlemisel antud selgituste eest! Kuna teil oli väga hea statistika esitada, siis kindlasti on tehtud statistikat ka vanuse järgi. Minu küsimus puudutabki seda, kui palju oli kõnealuste isikute seas alaealisi, sest alaealistele on ette nähtud igasuguseid tingimusi, näiteks mänguvõimalused, liivakast, hobiharidus, kui nad siin pikemalt viibivad, sinna juurde ka koolitus. Vanuseline statistika annaks ilmselt mingisuguse ülevaate.

Tänan hea küsimuse eest! Ma pean teile tunnistama, et ma jään praegu täpse statistika võlgu, aga ma hea meelega saadaksin teile otse meiliga värsked andmed selle aasta esimese poole kohta, mis nüüd just läbi saab.

Aitäh! Palun, Juku-Kalle Raid!

Aitüma! Migratsiooni uurimisega Euroopas ja rändevõrgustikuga tegeleb Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskus ja mina olen saanud sealt alati väga adekvaatseid vastuseid, kui on mingi huvi olnud. Kui tihe koostöö teil endal selle asutusega on?

Tänan küsimuse eest! See suhe ja suhtlus on tihe. Nad on alles hiljuti teinud ühe migratsiooniuuringute taustapaberi, mida minu mälu järgi tutvustati siin paar nädalat tagasi. Kuna see konkreetne keskus asub Siseministeeriumi valitsemisalas, siis loomulikult on nende ekspertidega olnud tihe koostöö eelnõude väljatöötamisel ja kindlasti saab see ka tulevikus nii olema. Ma arvan, et nad on asjalikud partnerid ja seda koostööd tuleks jätkata.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus lähtub Marika Tuus-Lauli küsimusest. Ma kujutan ette, et Euroopa Liidus peaksid olema mingisugused kehtivad standardid just nendesamade asutuste kohta, kus piiril kinni peetuid hoitakse jne. Milline on meie olukord võrreldes naaberriikidega? Ma tean, et näiteks Rootsi ajakirjanduses on olnud artikleid, et mõnelt arengumaalt tulevad n-ö turistid ületavad üheks päevaks võetud rendiautoga teadlikult kiirust, et saada kaheks päevaks Rootsi vanglasse, sest seal on tingimused lihtsalt nii head, paremad kui nende kodukohariigis. Sellist olukorda ei tohiks ka lasta tekkida, et need asutused, kus piiril kinni peetuid hoitakse, muutuvad mugava äraolemise paigaks.

Ma saan teie küsimuses sisalduva väitega ainult nõustuda. Kindlasti ei tohiks sellist olukorda tekkida. Meie eesmärk on ikkagi see, et Eestisse ei saabutaks ebaseaduslikult, vaid tuldaks seaduslikult. Isikute kohta, kes võiksid siia seaduslikult tulla, on meil väga selged nõudmised. Me lähtume üldiselt konservatiivsest migratsioonipoliitikast ja see tähendab seda, et me ootame Eestisse ikkagi neid isikuid, kes suudavad anda meie ühiskonnale lisaväärtust. Nagu te teate, võttis parlament alles hiljuti vastu sellekohased välismaalaste seaduse muudatused.
Ma arvan, et igati mõistlik on meie seadusi paindlikumaks muuta. Nende isikute suhtes, kes otsustavad ebaseaduslikult Eestisse tulla – ja tõenäoliselt mitte Eestisse, vaid Euroopa Liitu, proovides kasutada meie väikest riiki transiidikoridorina –, peame olema õiglased, peame kindlasti lähtuma inimlikest kaalutlustest. Samas peame püüdma selgitada välja, mis on nende Eestisse saabumise tegelikud ajendid, kas ebaseaduslikult Eestisse saabumine on tulenenud näiteks tõesti vajadusest ja väga selgelt põhjendatud vajadusest taotleda Eestist varjupaika. Varjupaigataotluste rahuldamine on Eestis ligikaudu sama mis Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus teatavasti rahuldatakse umbes 30% varjupaigataotlustest, 70% jäetakse rahuldamata. Euroopa Liidus on riike, kus see protsent on 95, isegi 99 ligi, meie oleme Euroopa Liidu keskmiste seas. Ma arvan, et väikeriigina me peaksime käituma selliselt, et me oleme selgelt arusaadavad, anname selgeid signaale. See signaal, mida te oma küsimuses mainisite, ei ole kindlasti see, mida Eesti riik peaks andma.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mul on küsimus varjupaigataotlejate keskuse ja kinnipidamiskeskuse kohta. Üks neist on Sotsiaalministeeriumi ja teine Siseministeeriumi alluvuses, kuigi põhimõtteliselt on nii siin kui ka seal inimesed, kes viibivad Eestis ilma seadusliku aluseta. Lihtsalt mingite kriteeriumide alusel peetakse ühtesid ohtlikeks ja teisi vähem ohtlikeks. Miks need kaks asutust on erinevas alluvuses, kahe eri ministeeriumi all? Kas need ei võiks olla ühe ministeeriumi all? Siis oleks lihtsam neid inimesi seal hallata, juhendada, aidata ja mida iganes teha.

Tänan küsimuse eest! Selline otsus, n-ö meie riigi suhtes ajalooline otsus, on tehtud juba mõnda aega tagasi. Ühe puhul on tegemist keskusega, millel puudub mehitatud valve, teine on mehitatud valvega asutus. Ühe me nimetasime ümber majutuskeskuseks, mis asub Illukal, ja teine on kinnipidamiskeskus, kus on need isikud, kes on ebaseaduslikult siia saabunud ja kelle suhtes on rakendatud kinnipidamist. Ma arvan, et see on põhjendatud lähenemine, mis võiks ka sellisena jätkuda.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 444, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 3. juunil s.a ja komisjonis oli see arutusel kümme päeva hiljem, 13. juunil. Komisjoni arutelul olid kohal komisjoni liikmed ja siseminister Vaher ning ministeeriumist veel proua Ruth Annus. Eelnõu eesmärk on muuta ja täiendada Eestis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku tagasisaatmise, väljasaatmise, kinnipidamise ning sissesõidukeelu kohaldamisega seotud õigusnorme ja protseduure. Tahan esile tuua, et eelnõu sisu ja põhireeglid, normid ei ole Eesti leiutis või soov. Eelnõu taotlus on kehtestada Euroopa Liidu sees väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu küsimustes ühised ja selgelt mõistetavad, harmoneeritud reeglid. See eelnõu ei reguleeri kinnipidamise tingimusi ega muud taolist, vaid protseduurireegleid, kuidas sissesõidukeelu ja väljasaatmise kohustust täita.
Komisjoni istungil vastasid eelnõu algatajate esindajad komisjoni liikmete küsimustele. Üks küsimus puudutas näiteks seda, et kui seadus on mõeldud jõustuma 1. oktoobril 2014, mis põhjusel oli siis vaja juba praegu eelnõu menetlusse võtta. Me saime sellele ammendava selgituse: et vältida rikkumismenetlust, tuleks alustada eeltööga aegsasti ja pikem aeg võimaldab teha ka parema eelnõu. Edasi oli küsimus selle kohta, miks seaduseelnõu tekst erineb mõneti sellest, mis on kirjas seletuskirjas ja ka direktiivis. Kui direktiivis räägitakse rohkem paindlikus keeles, st otsused peaksid olema põhjendatud või siis tuginema põhjendatud kahtlusele, siis seaduseelnõu tekst on kohati väga kategoorilises keeles, seal kasutatakse ainult sõna "kahtlus". Küsimus oli, et kas sõna "kahtlus" ei peaks täpsustama, lisades sellele täiendi "põhjendatud". Teine samalaadne näide on moesõna "oht", tegelikult peaks aga olema kas "ilmne oht" või "vahetu oht". Ühesõnaga, sellise kvalifitseeriva tunnuse puudumine võib anda otsustajale liialt suure suva määra. Veel juhiti komisjonis tähelepanu mitmele keelelisele täpsustusele, millega ka eelnõu esitajad nõustusid.
Peale sellist mõttevahetust tehti komisjonis järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu täiskogu päevakorda 18. juuniks s.a, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. august s.a ja ettekandjaks teie ees esineja. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahaksin jätkata oma alustatud küsimust, millele minister juba päris põhjalikult vastas. Mul on nüüd küsimus komisjonile. Mõned Riigikogus esindatud erakondade liikmed on ka ajakirjanduses esinenud avaldustega, et me ikkagi ei tee piisavalt palju nende inimeste jaoks, kes ootavad oma otsust või on väljasaatmisele määratud, leitagu see lennuk siis või mitte. Kas komisjon, kes teeb ju vahel ka väljasõiduistungeid, on näiteks ise käinud tutvumas selliste kohtadega Eestis? Millised tingimused seal on ja milline on komisjoni arvamus? Kui ajakirjanduses üle maailma näidati pilte massimõrvar Breiviki vangikongist, mis nägi välja nagu tubli kahe või kolme tärniga hotelli tuba, kus on oma teler jne, siis oli Põhjamaades üsna suur poleemika nende piiri peal kõikuvate inimeste üle, kes pigem veedaksid aega sellises luksuslikus vangikongis. Samal ajal kui näiteks mõni eestlane on kuskil Euroopas rentslist leitud. See on tegelikult filosoofiline küsimus, kui kaugele me tahame minna. Kas komisjonil on selles suhtes oma seisukoht?

Kõnesolev eelnõu räägib menetlusreeglitest, kuidas sissesõidukeeldu rakendatakse ja väljasaatmist korraldatakse, missugused on siin alused jne. Kordan veel kord: see eelnõu ei käsitle kinnipidamistingimusi, kuidas kõik peaks olema korraldatud. Aga teie märkus on põhimõtteliselt õigustatud. Võimalik, et me peaksime minema kohapeale vaatama, mismoodi see ümberkorraldatav süsteem välja näeb, kas neid norme või reegleid, mis me oleme heaks kiitnud ja mis peaksid kehtima, ka tegelikkuses järgitakse. Aga siiamaani me ei ole seda komisjonis arutanud, me ei arutanud seda ka selle eelnõu täiendamise käigus. Kuna see on alles esimene lugemine, siis on võimalik, et see teema kerkib üles ja me tuleme selle juurde kunagi tagasi.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Rait Maruste! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 444 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Eelnõu 444 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 19. august kell 16.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnajärelevalve seaduse täiendamise seaduse eenõu 443 esimene lugemine. Ettekandjaks on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mille eesmärk on eelkõige tagada Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringne tõhus tegutsemine ja järelevalveks vajalike andmete olemasolu. Peamine muudatus on, et eelnõu kohaselt saavad inspektsiooni töötajad õiguse olla iga kuu valves kuni 250 tundi. See tähendab, et inspektsioonil on võimalik täita oma ülesandeid väljaspool tavalist tööaega, nii öisel ajal kui ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, mis omakorda tagab võimekuse vajaduse korral kiirelt reageerida keskkonnaõnnetuse või rikkumiste puhul, mil iga väikegi viivitus võib tähendada oluliselt kehvemaid tagajärgi loodusele ja inimese tervisele.
Lisaks annab eelnõu Keskkonnainspektsioonile õiguse pidada objekti kontrollimise ja õigusrikkumiste andmekogusid. Need kogud on ka praegu juba täiesti olemas, vaja on lihtsalt täpsustada eriseaduses nende õiguslikku alust. Õigusrikkumiste andmekogu sisaldab andmeid ettekirjutuste, kriminaalasjade, saastetasunõuete, väärteoasjade ja ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendite eemaldamise kohta. Sellesse konkreetsesse andmebaasi pärast 2013. aastat enam uusi andmeid ei lisata, ta jätkab toimimist arhiivina. Küll aga sisaldab Keskkonnainspektsiooni töö korraldamiseks vajalikke andmeid objekti kontrollimise andmekogu, näiteks inspektsioonile edastatud kaebusi või ka teateid kalalaevade sadamasse saabumise kohta. See andmebaas on aluseks inspektsiooni töö analüüsimisel ja planeerimisel. Austatud Riigikogu, palun teid esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, keskkonnaminister! Jäite hiljaks, Marika Tuus-Laul, kas te soovisite esitada küsimust? Lubame selle küsimuse siis esitada.

Proua minister! Kas teile on ka teada, milline on Keskkonnainspektsiooni töötajate suhtumine nendesse muudatustesse? Kuidas töötajaskond suhtub, kas positiivselt, negatiivselt või polegi nendele aru antud?

Aitäh! Suhtumine on teada küll. Suhtutakse väga positiivselt, sest muu hulgas tähendab valveaeg ka seda, et sel ajal tehtud töö tasu on tavalisest palgast ühe kümnendiku võrra kõrgem. Nii et kõik inspektsiooni töötajad mõistavad, miks valveaeg on vajalik, ja ootavad seda muudatust väga.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See eelnõu räägib ka andmekogudest-andmebaasidest ja ma küsin nende kohta. Kuidas hindate võimekust andmebaas kiirelt ja tõrgeteta tööle saada? Me mäletame, et Eestis on varemgi olnud juhtumeid, kus uuele andmebaasile üle minnes jäävad ülesanded täitmata, näiteks puuetega inimestele toetused välja maksmata. Kas võite kinnitada, et selle andmebaasi rakendamisel suuri tõrkeid ei esine ja kõik läheb ladusalt?

Aitäh! Nagu ma mainisin, kogutakse neid andmeid ka praegu, nii et mingisugust olulist tehnilist muudatust ei tule. Küll aga saavad seadusmuudatusega täpsemini paika õiguslikud alused. Tehnilise poole pealt on valmisolek ja võimekus täiesti olemas ning ma ei kahtle, et andmebaas töötab tõrgeteta.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Palun öelge mulle, kas selle seaduse rakendamise kulud jäävad Keskkonnainspektsiooni eelarve piiresse, kas on vaja raha juurde panna või on vaja veel lisafinantseerida! Ühesõnaga, kuidas rahastatakse?

Aitäh! Rahastamise tagab olemasolev eelarve. Me oleme arvestanud, et need kulud on vaja katta, niisiis on raha selleks olemas.

Nüüd enam küsimusi ei ole. Suur tänu, keskkonnaminister! Me läheme järgmise ettekandja juurde, kelleks on keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb. Palun!

Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu esmaspäeval, 10. juunil 2013. Komisjoni istungile olid kutsutud Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ja Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja Väino Vaidla. Eelnõu algatas s.a 3. juunil Vabariigi Valitsus. Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni ja seadus jõustub üldises korras.
Ma ei hakka andma ülevaadet sellest, millest kõneles härra Väino Vaidla, sest proua minister rääkis sellest päris põhjalikult. Lühidalt neljast küsimusest, mis keskkonnakomisjoni istungil esitati. Kolleeg Rein Randver küsis, kas arhiivi tähtajad on Keskkonnainspektsiooni silmis piisavad. Vastuseks saime, et need tähtajad on menetlusdokumentide säilitamise tähtajad. Seega juurdepääs neile püsib aktiivsena kümme aastat ja peale seda säilitatakse neid veel viis aastat.
Meie komisjoni esimees Erki Nool küsis 250 tunni kohta, kuidas see määratud on ja mis saab siis, kui Keskkonnainspektsiooni esindajail tuleb valvata 300 tundi. Väino Vaidla vastas, et aasta jooksul on 250 tunni ületamist olnud ainult seitsmel korral, nii et seda ei juhtu tihti.
Kolleeg Tõnis Kõiv küsis, mida arvavad inspektorid ja kas selles süsteemis oleks mõeldav rakendada abipolitseinike töö põhimõtet. Saime vastuseks, et selle seaduse vastuvõtmisega olukord kahtlemata muutub, ühelt poolt on selle 250 tunni hüvitamise asjad ja keerulisem on leida ka inspektoritele paarilisi. Nagu ma vastusest aru sain, võib tulevikus seda teemat veel vaadata. 
Härra Rein Randver küsis veel, kas inspektor saab tulevikus ID-kaardi numbri abil tuvastada kõik tööks vajalikud load või peab inimene kaasas kandma mitut paberit. Saime vastuse, et ID-kaardist aitab täielikult. Sellest rääkis Väino Vaidla ja vastas ka Andres Talijärv.
Sellega küsimused lõppesid ja komisjon võttis vastu konsensuslikud otsused määrata eelnõu 443 menetlemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 443 esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 18. juunil 2013, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. juuli 2013 kell 16. Aitäh!

Aitäh! Palun, Mailis Reps, teie küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Seletuskirjas on üsna pikalt kirjas, et teise punkti eesmärk on tagada pärast tööaja lõppu, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel valmisolek reageerida kriisiolukordadele ja täita operatiivselt teisi ettenägematuid ülesandeid. Nagu te juba ütlesite, rääkisite komisjonis üsna põhjalikult lisatöötundidest ja muust. Kas te rääkisite ka kriisiolukorrast ja sellest, kuidas see seadusmuudatus sellele olukorrale mõjub?

Seletuskirjas on päris põhjalikult kirjutatud sellest, et meil on 15 maakondlikku bürood ja inimeste arv nendes büroodes on 4–7. Ma saan aru, et kui inimene läheb kohale ja hakkab tegema oma tööd, ei anna need tunnid tihti võimalust lõpetada menetlust selle lühikese aja jooksul. Mida peaks tegema? Sellega seoses ongi ettepanek pikendada aega, mil inspektor võib kohapeal töötada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Valeri Korb! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimissoovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 443 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 3. juuli kell 16.

Me läheme tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 435 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea meelega tutvustan teile algatajate nimel riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu ehk siis eelnõu 435.
Mis on selle seaduseelnõu eesmärk? Täpsemalt võib selle seaduse muudatust nimetada koolitoetuse sissetoomiseks riiklike peretoetuste seadusse. Riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kõikidel lastel on õigus võrdväärsele kohtlemisele. Universaalne peretoetuste süsteem annab tulevastele lapsevanematele sõnumi, et iga laps on väärtuslik. 2001. aastal riiklike peretoetuste seadusega kehtestatud koolitoetusele oli õigus igal õppeaastat alustaval õpilasel. Koolitoetuse maksmine lõpetati 2008. aasta lõpus vastu võetud ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ehk rahvakeeli teadaolevalt krokodillikomisjoni otsusega. Koolitoetuse kaotamise vabanduseks toodi välja riigieelarve kriis ning just koolitoetus näis olevat üks nendest toetustest, mida kõige lihtsamini sai kärpida. Riikliku koolitoetuse maksmise lõpetamine lükkas abivajavad perekonnad üsna lootusetusse olukorda ning seetõttu on nii mitmedki omavalitsused võtnud kas ainult abivajajate toetamise või laiemalt koolitoetuse katmise enda kanda.
Tänaseks on jätkuv hinnatõus puudutanud meid kõiki, kuid eriti valusalt lööb pidev hinnatõus just lastega peresid. Uuringust "Sündimust mõjutavad tegurid Eestis 2008" selgub, et sündimust toetavad eelkõige riigi tuntav materiaalne toetus ning teadmine, et töö kaotanud või üksikvanem suudab oma lapsed üles kasvatada, neile täisväärtusliku lapsepõlve ja hea hariduse tagada. Hea haridus ei ole seejuures ainult kooliharidus, vaid lapsed ja lapsevanemad mõistavad hariduse all väga selgelt ka huviharidust, võimalust teha sporti, saada kultuuri-, kunsti- ja muusikateadmisi. Sellest tulenevalt on üha olulisem võimaldada lastele õppeaasta alguses ka koolitoetus, mis aitaks natukenegi vanematel katta õppevahendite jm kulutusi. Miks just igal aastal? Sest selge on see, et laps kasvab oma esimese aasta dressipükstest, spordi- ja vahetusjalanõudest üsna ruttu välja, ning see jutt, et aitab ainult esimeste klasside õpilaste toetusest, ei ole ju kriitikat väärt. Veelgi enam, vanemates klassides on õpilaste vajadused tihti üsna palju suuremad. Eelnõu eesmärk ongi taastada riiklik koolitoetus, mis tagab vähemalt osaliseltki kooliaasta algusega seonduvad kulud, sh koolitarvetele, sporditarvetele, kooliriietele ja juba mainitud jalanõudele.
Statistikaameti andmetel elas Eestis 2011. aastal kõikidest alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 11% ja absoluutses vaesuses ligi 9,5%. Kui need arvud kokku panna, siis võib kurvalt tõdeda, et Eestis elab praegu vaesuses ligi 60 000 last. Eelnimetatu teeb koolitoetuse taastamise ju veelgi olulisemaks. Kui siia juurde tuua nn vajaduspõhisuse arutelud, siis on üsna selge, et panna kooli minevate laste vanemaid majanduslikult niigi raskes olukorras veel kuhugi sotsiaaltöötaja juurde või abivajajate järjekorda toetusi taotlema ei ole ju kuidagi õigustatud. Kui me vaatame viimaste aastate kampaaniaid, siis näiteks eelmise aasta augustis, septembri alguses märkasid kindlasti pea kõik suurt toetuskampaaniat, kus mittetulundussektor koostöös mitme omavalitsuse sotsiaaltöötajatega korjas kokku andmeid nende perede kohta, kes vajaksid lapsele nn ranitsa komplekteerimisel ehk siis kooli alguse puhul tuge. Nii kummaline kui see ei tundugi paljudele nendele, kes võitlevad siin vajaduspõhise lapsetoetuse eest, oli selles nimekirjas päris palju neid lapsi, kes reaalselt toimetulekutoetuse saajate hulka ei kuulu ning kelle vanemad elavad pealtnäha üsnagi hästi. Probleemid on aga mitmekülgsed, nagu on toonud välja ka mitmed spetsialistid, sotsiaaltöötajad ja abivajajatega pidevalt tegelevad organisatsioonid. Perede kriisiolukorrad võivad tuleneda töö kaotusest, ajutistest raskustest, aga võivad olla lihtsalt näiteks ka majanduslangusest tulenenud palgakaotuse või kriisijärgsete töötasupiirangute tagajärg. Üsna mitmed tööandjad alandasid palka. Samal ajal võivad aga buumi ajal võetud kohustused, näiteks liisingud, laenud, pikaajalised ja lühiajalised kohustused, ületada praegusi võimalusi ja seetõttu hoitakse tihti kokku sealt, kus on võimalik, ka laste koolitarvete, spordiriiete ja muu vajaliku pealt.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sisaldab kuut punkti. Eelnõu § 1 punkt 1 muudab riiklike peretoetuste seaduse kolmanda peatüki pealkirja, lisades ühekordselt makstavatele toetustele muud peretoetused. Muudatuse tingis asjaolu, et kehtiv seadus sätestab vaid igakuised ja ühekordselt makstavad peretoetused. Punkt 1 laiendab peretoetuste ringi, võimaldades lisada kolmandasse peatükki koolitoetuse. Punktiga 2 täiendatakse kolmandat peatükki §-ga 12¹, lisades peretoetuste hulka koolitoetuse, mida õppeaasta alustamiseks on õigus saada lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. Punkt 2 sätestab, et koolitoetust makstakse kolmekordses lapsetoetuse määras. Punkt 3 sätestab, et koolitoetus arvutatakse õppeaasta alguskuule eelnenud kuul kehtinud lapsetoetuse määra alusel.
Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõige 2 sätestab, et lapsetoetuse määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Eelnõu punkt 4 sätestab peretoetuste määramise tähtaja. Riiklike peretoetuste seaduse § 21 täiendatakse lõikega 8, mis sätestab, et koolitoetus määratakse 16-aastasele ja vanemale lapsele juhul, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul õppeaasta algusest arvates.
Paragrahvi 1 punkt 5 täiendab riiklike peretoetuste seaduse § 24 lõigetega 9 ja 10, mis näevad ette koolitoetuse maksmise korra. Eelnõu kohaselt makstakse koolitoetust jooksva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks saanud lapsele kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Tulenevalt sellest, et koolitoetuse eesmärk on katta osaliselt kooliaasta alustamise kulud, makstakse toetus välja augustikuus koos teiste peretoetustega. Juhul, kui laps asub õppima varem kui 7-aastaselt või on 16-aastane või vanem, makstakse koolitoetust pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist andmete saamist või õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamise korral. Kui laps ei asu pärast 7-aastaseks saamist õppima, on vanemal kohustus sellest pensioniametile teatada.
Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibivale vanemliku hoolitsuseta lapsele makstavate toetuste ringi koolitoetusega. Eelnõu §-s 2 määratakse seaduse jõustumise tähtajaks 1. jaanuar 2014, mis loomulikult on kooskõlas meie riigieelarve menetluse loogikaga.
Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpib Eestis 1.–9. klassis 111 335 õpilast. Gümnaasiumiastmes omandab haridust 23 640 õpilast. Põhihariduse nõudeta kutseõppureid on 421 ning põhihariduse baasil kutseõppureid on 966. Eeldusel, et õppurite arv järgmisel aastal oluliselt ei muutu, oleks koolitoetuse saajaid järgmisel õppeaastal umbes 136 362. Koolitoetuse maksmine kolmekordses lapsetoetuse määras, mis on 28 eurot ja 77 senti, suurendaks järgmise aasta riigieelarve kulusid 3,92 miljoni euro võrra. Seadusmuudatuse mõju riigieelarvele on võimalik arvestada 2014. aasta riigieelarve planeerimisel, sest seadus hakkaks kehtima 2014. aasta 1. jaanuaril.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et krokodillikomisjon ja kriisiaegsed kärped on mitmeti oma aja ära elanud. Meie eesmärk on taastada kehtinud toetuse liigid ja kärbete-eelsed olukorrad, mis on Eestile igati kohased ja vajalikud. Kooli minevatele õpilastele kirjutatakse iga aasta ette ju pikk rida asju, mida kooliks on vaja varuda. Loomulikult on tarvis mitmesuguseid koolitarbeid. Üsna levinud on augusti lõpus ja septembri alguses toimuvad heategevuslikud korjandused. Siiski oleks igati kohane, kui mittetulundussektori kõrvale või kohati ka asemele tuleb tagasi riik ja toetab oma õpilaste kooliminekut. Veelgi enam, see summa, mida meie siin oma eelnõuga välja pakume, on kriisieelse, kunagi kehtinud koolitoetuse tasemel. Kõige esimene ettepanek ongi taastada see tase ja siis samm-sammult tulla ka toetuse suurendamise juurde, sest iga-aastased analüüsid näitavad, et õpilase koolikoti täitmise kulud on selgelt suuremad kui meie pakutud 28 eurot ja 77 senti. Need 28 eurot ja 77 senti on lisaks nendele võimalustele, mis on perel endal, või sellele, mida kohalik omavalitsus ja, nagu ma juba mainisin, mitmed heategevuslikud aktsioonid välja pakuvad. Millised on aga seaduse kõige laiemad mõjud, saab aru nendest analüüsidest, mis ma juba sissejuhatuses välja tõin. Meil on väga suur hulk vaesuses elavaid lapsi ning kindlasti on riigi ülesanne tegelda mitmekülgselt vaesusvastase võitluse ja olukorra leevendamisega. Otsene toetus kooli minevale lapsele on siin selgelt üks väga oluline meede.
Lõpetuseks tahan öelda, et meil on kindlasti põhjust tulla mitmeski punktis tagasi kärpeaegsete teemade juurde. Siinkohal on igati kohane meelde tuletada, et neid arutelusid sisaldavad stenogrammid on ka praegu kättesaadavad. Kui kärpe-eelnõudega siin Riigikogu saalis välja tuldi, siis selgitati kogu aeg rõhutatult, et tegemist on ajutise meetmega ja riik kavatseb esimesel võimalusel endise seisu taastada. Koolitoetuse tagasitoomise ootus on lapsevanematel selgelt olemas ja arutelud nendel teemadel on igati teretulnud. Sotsiaalkomisjonipoolne ettekandja räägib sellest kindlasti põhjalikumalt. Kahjuks on praegu selline otsus, et Vabariigi Valitsus ei toeta riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Põhjendus on väga lihtne: selleks ei ole eelarvevahendeid. Tuletan siiski meelde, et uut eelarvet pannakse praegu kokku alles mai prognooside alusel, augustikuu prognooside alusel seda täiendatakse ja Riigikogu hakkab 2014. aasta eelarvet menetlema alles sügishooajal. Nii et anda selgituseks, et eelarves pole selliseid vahendeid ette nähtud, on üsnagi meelevaldne. Veelgi enam, kui arvestada väga kiiret toiduhindade tõusu, üsnagi rasket majanduslikku olukorda, eriti elektri hinna pidevat tõusu – tänastest lehtedest võib kurvastuseks jälle lugeda rekordilisest elektri hinna lakke hüppamisest – ning siis öelda, et riigil ei ole vahendeid õpilaste koolimineku toetamiseks, aga lapsevanemad peavad need vahendid  leidma, ei ole kindlasti Eesti Vabariigile kohane.
Seetõttu ma palun lugupeetud Riigikogu liikmetel siiski erinevalt komisjonist seda eelnõu sisuliselt arutada. Vajaduse korral me võime eelnõu ka sügisel teisele ja kolmandale lugemisele edasi panna, aga ettepanek on siiski esimene lugemine lõpetada. Arusaadavalt ei ole vaja selle eelnõu pärast ka erakorralisi istungeid teha, sest jõustumise puhul on, nagu ma ütlesin, arvestatud eelarveaasta loogikat, kuigi vahepeale jääb üks september, kus mitmed lapsevanemad saavad oma lapse ranitsa täidetud ainult tänu heategevuslikele korjandustele ning heade inimeste ja ettevõtjate toele. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Koolitoetuse maksmine lõpetati 2008. aasta lõpus ning tehti seda tavalisel kombel, ohvriabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Kuigi peaminister rääkis tollal, et mingit kriisi ei ole ja kui see on kriis, siis tema tahaks sellises kriisis elada, öeldi siis, et põhjuseks on kriisiolukord majanduses, on vaja kokku hoida jne. Praegu nagu poleks enam seda kriisi, aga mingit poolehoidu ka ei ole. Mis sa arvad, kas tegelikult oli süüdi kriis või mõne koalitsioonisaadiku või nende grupi soov keelduda igasugusest abist selle vajajatele? Meil on ju praegu selline liberalism moes.

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, mis puudutab 2008. aasta kriisiaega, siis jah, teie meenutused on tõepoolest õiged. Mitte ainult peaminister, vaid ka mõned teised valitsusliikmed püüdsid üsna pikalt väita, et see kriis on ülehinnatud ja opositsioonierakondade ülespuhutud, tekitamaks paanikat. Mis puutub kärbetesse, siis üks asi, mida ma juba sissejuhatuses välja tõin, oli väide, et need on ajutised. Öeldi, et kärbete juurde tullakse tagasi kohe, kui majanduses saabub veidigi stabiilsem hetk, ja taastatakse kärbete-eelne olukord. Olgu see siis näiteks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine, mida kahjuks siiani ei ole tehtud, kuigi meie fraktsioon, samuti linnade liit ja maaomavalitsuste liit on sellele korduvalt tähelepanu pööranud. Kärbete juurde ei ole tagasi tuldud ka vaatamata sellele, et kohalikelt omavalitsustelt võeti väidetavalt ära kohustus seista laste ja noorte huvi- ja sporditegevuse eest, mis on pehmelt öeldes üsna kurb. Esimestel aastatel oli selge, et kohalikud omavalitsused sealt ei kärbi, ja reaalselt nende tulubaas lihtsalt vähenes. Nüüdseks on aga nii mõnigi olude sunnil ka huvitegevust piiranud ja lükanud selle lapsevanema rahakoti peale.
Kas toetuste ärakaotamine näitab mingit suuremat poliitilist hoiakut? Loomulikult. Kui me vaatame viimase paari aasta väga valusat debatti lastetoetuste üle, seda, kuidas lastetoetuste teema algas, siis peale hakati lastetoetuste ärakaotamisest ja tasapisi tuldi lõpuks üldsuse survel selle juurde, et lastetoetused jäävad küll alles, aga suurenevad ainult teatud sihtrühmadele, vaatamata sellele, et suurenemine on vaid üheksa eurot. Nii et nende toetuste kaotamise ja kärpimisega on võetud selge hoiak ja see hoiak on see, et riik hoiab kokku igal võimalikul sammul ning tihti ka nende inimeste pealt, kelle pealt tegelikult kokku hoida ei tohiks. Nagu ma ütlesin, statistika on üsna kurb: meil elab enam kui 60 000 last vaesuses. Ja nende lastega peredel, eriti suurtel peredel, on koolimineku aeg väga-väga raske.

Suur tänu! Käesolevaga on meie istungi ajalimiit täis, kell on 13. Jätame selle koha peal küsimuse käsitlemise pooleli ja jätkame homme. Küsimus on registreeritud Heljo Pikhofil, Helmen Kütil, Enn Eesmaal, Kadri Simsonil, Yana Toomil, Kalev Kallol ja teine küsimus Mihhail Stalnuhhinil.
Jätkame homme. Tänaseks soovin kõikidele kaunist päeva jätku!

Istungi lõpp kell 13.02.