Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, praegu on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ilmselt keegi ei soovi ei seda ega teist.
Annan edasi mõningad teated. Seoses Riigikogu liikme Urve Palo volituste taastumisega k.a 15. juunil lõppesid 14. juunil Riigikogu liikme Tiit Tammsaare volitused. Riigikogu juhatus registreeris Riigikogu liikme Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeks ning kinnitas tema asumise majanduskomisjoni liikme kohale.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 12. juunil algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – põhiseaduskomisjon; teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 12. juunil algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 13. juunil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile. Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja rohelise raamatu kohta arvamust andma majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 25. juuni kell 16.
Nüüd, head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Vabariigi Valitsus on teinud ettepaneku muuta tänast arupärimistele vastamise järjekorda selliselt, et rahandusminister Jürgen Ligi vastab arupärimisele nr 340 teise päevakorrapunktina. Ülejäänud päevakorrapunktid nihkuvad vastavalt edasi. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Komisjoni liikmetel ei ole teadaolevalt olnud võimalust tutvuda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu 340 teise lugemise tekstiga. Komisjon ei ole suutnud läbi hääletada muudatusettepanekuid ega teha ettepanekut eelnõu lugemine katkestada või lõpetada. Seepärast on meie fraktsioon seisukohal, et komisjon ei ole ilmselgelt töötanud piisavas tempos, et seda eelnõu oleks võimalik sel nädalal täiskogu saalis menetleda. Nii on meie vaga soov ja ettepanek on kaheksas päevakorrapunkt ehk eelnõu 340 lugemine selle nädala päevakorrast välja võtta.

Kas te praegu peate silmas PGS-i lugemist või arupärimist? Päevakorda?

Päevakorda, kuna me asusime selle nädala päevakorra kinnitamise protseduuri juurde. Meie fraktsiooni ettepanek on, nagu ma äsja ütlesin, kolmapäevane kaheksas päevakorrapunkt, mis käsitleb eelnõu 340, selle nädala päevakorrast välja võtta. See on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek.

Kui see on teie ettepanek, siis tuleb meil seda hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, palun tähelepanu! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku võtta Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala päevakorrast välja seaduseelnõu 340 arutelu. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu 48. Erapooletuid ei ole. Ettepanek toetust ei leidnud.
Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 7. Erapooletuid ei ole. Nädala päevakord on kinnitatud.
Head kolleegid, võtan nüüd juhataja vaheaja, kümme minutit.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, ma soovin pikendada juhataja vaheaega kuni kella 15.29.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu juhatusele on esitatud üks taotlus. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 49 taotlevad Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ning Eesti Reformierakonna fraktsioon Riigikogu kahe täiendava istungi kokkukutsumist järgmiselt: esimene 2013. aasta 20. juunil algusega kell 17 ja teine 2013. aasta 20. juunil algusega pool tundi pärast esimese täiendava istungi lõppu. Esimese täiendava istungi päevakorras oleks järgmised eelnõud:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 teine lugemine, juhul kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni istungil, või kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni istungil.
2. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teine lugemine, juhul kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni istungil, või kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni istungil.
3. Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine, juhul kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni istungil, või kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni istungil.
4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 teine lugemine, juhul kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni istungil, või kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni istungil.
5. Sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 teine lugemine, juhul kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni istungil, või kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni istungil.
6. Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 teine lugemine, juhul kui eelnõu teist lugemist ei lõpetata hiljemalt 20. juuni istungil, või kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse hiljemalt 20. juuni istungil.
Teise täiendava istungi päevakorras oleksid järgmised eelnõud:
1. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse 20. juunil esimesel täiendaval istungil.
2. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 393 kolmas lugemine, juhul kui teine lõpetatakse 20. juuni esimesel täiendaval istungil.
3. Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 kolmas lugemine, juhul kui teine lugemine lõpetatakse 20. juuni esimesel täiendaval istungil.
4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Rainer Vakra, Inara Luigase, Lembit Kaljuvee, Kalle Laaneti ja Deniss Boroditši algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 399 kolmas lugemine, juhul kui teine lugemine lõpetatakse 20. juuni esimesel täiendaval istungil.
5. Sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 427 kolmas lugemine, juhul kui teine lugemine lõpetatakse 20. juuni esimesel täiendaval istungil.
6. Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 kolmas lugemine, juhul kui teine lugemine lõpetatakse 20. juuni esimesel täiendaval istungil.
Palun, kolleeg Väino Linde!

Hea istungi juhataja! Väga armas oli seda juttu kuulda, aga ma olen rohkem nägemismäluga inimene. Kas on võimalik paberkandjal ka saada kõike seda, mis te ette lugesite?

Kindlasti on võimalik seda paberi peal saada. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud esimees! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele teevad juhtivkomisjonid ettepaneku üks või teine eelnõu arutusele võtta kindlal kuupäeval. Kas kõigi asjaomaste komisjonidega on läbi räägitud ja kas kõik komisjonid on võtnud seisukoha, et need eelnõud võetaks päevakorda teie nimetatud kuupäevadel?

Nad on teinud ettepaneku päevakorda võtmise kohta, ainult üks eelnõu ei olnud enne päevakorda võetud. Vabandust, vaadake, kõik need kolmandad lugemised on juba pakutud päevakorda neljapäeval, 20. juunil. Teised lugemised on teisipäeval. Need on päevakorras juba olemas. Palun vaadake need päevakorrad läbi! Palun, kolleeg Yana Toom!

Proua eesistuja, millal see meeldiv võimalus avaneb? Härra Linde võttis mul küsimuse suust. Enne kui me siin midagi otsustame, tahaks päevakorda tõepoolest paberilt lugeda.

Otsekohe tehakse ka teie jaoks koopia, need tehakse igaühele. Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Teised lugemised olid paljudel eelnõudel, mida te nimetasite, ette nähtud teisipäeval, mitte neljapäeval. Me ei ole komisjonis nende edasilükkamist arutanud. Need peaksid olema teisipäevases päevakorras. Ja ka mina palun päevakorda paberil, enne kui me hääletama hakkame.

Otsekohe tuleb ka paberil. Praegu ei ole hääletus, see on ainult informatsiooni edastamine. Priit Toobal, palun!

Lugupeetud esimees, ma jätkan sealt, kus Heljo Pikhof lõpetas. Minu arvates te tõlgendate Riigikogu kodu- ja töökorra seadust väga vabalt. Juhtivkomisjon on teinud Riigikogu juhatusele konkreetsed kuupäevalised ettepanekud, millal üks või teine eelnõu päevakorda võtta. Nüüd muudab juhatus päevakorda ja minu arvates on selleks vastavalt meie kodu- ja töökorrale vaja juhtivkomisjoni seisukohta. Kas kõikide juhtivkomisjonidega, kelle menetluses teie etteloetud seaduseelnõud on, on kokku lepitud? Kas need komisjonid on koos käinud ja küsimuse ära otsustanud?

Suur tänu! Me kohe vaatame selle veel kord üle. Kui need on teisipäeval päevakorras, siis on kolmas lugemine ette nähtud praegu 20. kuupäeval, aga kui PGS-i arutelu läheb väga pikaks ja 20. juunil normaalsel ajal ei jõuta lõpuni, siis on palutud panna need eelnõud täiendavale istungile. Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud proua esimees, millise dokumendi alusel te panete päevakorda seaduseelnõu 340 kolmanda lugemise, kui kultuurikomisjon ei ole teinud otsust, mis selle teise lugemisega peale hakata?

Palun vabandust, seal on kirjas "juhul, kui lõpetatakse". See on tinglikult kirja pandud. Palun, Heljo Pikhof!

Kui ma vaatan teisipäeva, 18. juuni päevakorda, siis seitsmes punkt on Keskerakonna eelnõu. Ja eelnevalt on veel punkt nr 2, sotsiaaldemokraatide eelnõu. Need mõlemad on päevakorras ilma komisjoni ettepanekuta, ilma komisjonis arutamata. Kui tegu on hädavajadusega, siis oleks selle saanud panna päevakorda neljapäevaks, nüüd me aga hakkame siin saalis ümber otsustama. Sellist asja pole küll enne olnud!

Vabandust, mis numbritega eelnõudest te räägite?

Ma räägin eelnõust 399 ja eelnõust 435, mis pidid olema teisipäeval üks teisel lugemisel, teine esimesel lugemisel, ja see oli komisjoni kindel otsus. Keegi ei hääletanud komisjonis teistmoodi.

Vabandust! Oodake üks moment, mulle tuuakse vajalik paber. Ma ei näe seda teksti praegu, mille ma teile ette lugesin, kuna see viidi ära. Lugupeetud kolleegid, asi on selles, et me väga tahaksime, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni jt algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus lõpetataks kindlasti kevadsessioonil. Kui teist lugemist ei lõpetata teisipäeval ja kui seda ei lõpetata ka kolmapäeval või neljapäeval põhiistungil, siis selle arutelu toimuks täiendaval istungil ja selle seaduse saaks vastu võtta. Keegi ei ole praegu pannud küsimuse alla nende eelnõude arutelu teisipäeval, 18. juunil, ja kui need arutelud lõpetatakse, siis tehakse läbi kolmas lugemine, aga kui näiteks neljapäeval venib kolmas lugemine nii pikaks, et neljapäeval hääletust ei saaks teha, siis tulevad need täiendavale istungile. See on kõik tingimuslikult kirjas, et me saaksime need seaduseelnõud läbi menetleda. See kehtib ka sotsiaalkomisjoni algatatud tööturuga seotud seaduseelnõu kohta. Vaadake, palun, läbi! Siin ei ole keegi öelnud, et me viskame 18. juunil nende seaduseelnõude arutelud välja. Kuskil ei ole seda öeldud. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud esimees, kas te palun tutvustaksite täiskogule kultuurikomisjoni otsust panna eelnõu 340 kolmandale lugemisele?

Ma veel kord ütlen, et kui te loete päevakorda põhjalikult, siis te näete, et see on tingimuslik sõnastus: "juhul, kui lõpetatakse". Võib-olla lugemine katkestatakse ja siis ei tule mingisugust jätkamist, ja selleks on vaja kultuurikomisjoni vastavat otsust. Siin on kirjas: "juhul, kui ...". Saate aru, mida tähendab "juhul, kui"? Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud proua esimees! Ma saan aru, et meie poolt äsja vastu võetud päevakorras nende viie punkti puhul, mis on neljapäeval, 20. juunil kolmandal lugemisel, kui teine lõpetatakse, on teil komisjonide esildised selle kohta, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi 20. juunil kolmas lugemine. Kultuurikomisjoni esildist eelnõu 340 kohta teil pole. Kas te tõesti tõlgendate reglementi nii, et te võite panna tingimuslikult päevakorda mis tahes asjad ilma komisjoni arvamust teadmata?

Ma kordan teile veel üks kord: me paneme kirja, et kui 20. juunil teine lugemine lõpetatakse – kui lõpetatakse, võib-olla komisjon tahab katkestada, mina seda ei tea, see on komisjoni otsus –, siis on täiendaval istungil võimalik läbi viia kolmas lugemine. See on tingimuslik lähenemine. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Meie kodu- ja töökorra seaduse § 45 ütleb, et korraline istungjärk toimub jaanuari teisest esmaspäevast kuni juunikuu kolmanda neljapäevani. Te lugesite meile täiendavaks istungiks ette väga pika päevakorra. Täiendavad istungid saavad siiski toimuda sellesama korralise istungjärgu raames, erakorralised istungid, mis on kodu- ja töökorra seaduse mõttes teine asi, saavad toimuda väljaspool seda aega. On raske prognoosida, kas me esimese täiendava istungiga saame südaööks ühele poole. Mis juhtub siis, kui ei saa? Kas reedesel kuupäeval kokku kutsutud istung on meil täiendav või erakorraline?

Siis on juba erakorraline. Palun, kolleeg Tarmo Tamm!

Proua juhataja! Kaks täiendavat istungit kutsutakse kokku neljapäeval, esimene algusajaga kell 17 ja teine algab pool tundi pärast seda, kui esimene istung on lõppenud. Aga kuidas te saate olla kindel, et esimene istung lõpeb ära neljapäevasel päeval?

See on teil õige märkus. See võib jätkuda ka 21. kuupäeval, aga nagu te teate, kestavad täiendavad istungid senikaua, kuni ametlik päevakord on läbitud. Loomulikult, 2013. aastal, ma olen teiega nõus – niisugune väike nüke. Aga ma loodan, et me jõuame 20. juunil või juba enne need asjad läbi arutada. Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 53 lõige 2 viimane lause: "Riigikogu komisjonid esitavad ettepanekud järgmise töönädala päevakorra kohta töönädala neljapäeva kella 15.00-ks." Kas ettepanek, mis puudutab eelnõu 340, oli esitatud eelmise nädala neljapäeval kella 15-ks?

Lugupeetud kolleeg Mihhail Stalnuhhin! Selline tingimus kehtib korralise istungi puhul, siis peavad komisjonid seda tähtaega järgima. Täiendava istungi päevakorra paneb kokku juhatus vastavalt sellele, mida komisjonid on välja pakkunud. Ma arvan, et kõik komisjonid soovivad oma pooleli olevad eelnõud sel poolaastal ära menetleda. Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud esimees! Ma olen nõus kolleeg Tarmo Tamme väitega, et Riigikogu juhatuse otsus, mille te vastu olete võtnud, ei ole päris korrektselt vormistatud. Pean silmas selle punkti 2, mis puudutab 2013. aasta 20. juuni teist täiendavat istungit algusega pool tundi pärast esimese täiendava istungi lõppu. Praegu on see Riigikogu juhatuse otsus vastu võetud, n-ö kehtiv juhatuse otsus. Mis te arvate, kas ei oleks otstarbekas ja korrektne ja soliidne täiskogu ees seda otsust muuta ja vormistada selline otsus, nagu tegelikult on mõeldud?

Ma arvan, et see oleks korrektne. Tunnistan, et ma ei pannud seda nüanssi tähele ja ülejäänud juhatus ka mitte. Kuna me alustame kell 17, siis võib minna ka 21. kuupäeva peale. Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud juhataja! Ma küsin igaks juhuks, kas me saame ühtmoodi aru. Oletame, et esimene täiendav istung vältab üle kella 23.30. Praeguse seisuga ei ole laekunud ettepanekut kokku kutsuda erakorraline istungjärk järgmiseks kuupäevaks, 21. juuniks. See aga tähendab, et sellisel juhul tuleb järgmiseks kuupäevaks kutsuda kokku eraldi erakorraline istungjärk.

Teil on täiesti õigus, lugupeetud Sven Mikser! Palun, kolleeg Jaak Allik!

Lugupeetud proua esimees! Äsja te vastasite kolleeg Stalnuhhinile, et korralise istungi päevakorda esitatavad materjalid peavad olema esitatud eelmise neljapäeva kella neljaks. Vabandust, mis alusel on siis praegu päevakorras kolmapäeval eelnõu 340? Kas teil on need materjalid olemas?

Vabandust, juhatusele esitatakse materjalid, et päevakord kokku panna. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Ma arvan ka, et seda juhatuse otsust tuleks muuta. Me jääme seda siis ootama.

Head kolleegid! Võtan järjekordse juhataja vaheaja. Jätkame kell 15.57.
V a h e a e g

Head kolleegid! Kõigepealt tahan ma teid tänada kannatuse eest ja tahan tänada neid Riigikogu liikmeid, kes pöörasid minu tähelepanu ühele momendile. Ja nimelt, et kui kell saab 2013. aasta 20. juunil 24.00, on täiendav istung lõppenud, sest alates 21. juunist on vaja välja kuulutada juba erakorraline istungjärk. Aitäh selle eest! Mõnikord kaob niisugune asi peast ära. Kuid me ei saa praegu välja kuulutada erakorralist istungjärku, kuna § 51 järgi peab selleks avaldama soovi vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust, alles siis saan selle välja kuulutada. See on kogu informatsioon, mis mul teile praegu edastada on.

Läheme tänase päevakorra juurde, mis sisaldab arupärimisi. Esimene on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Viktor Vassiljevi ja Aadu Musta tänavu 3. juunil esitatud arupärimine Vabariigi Valitsuse liikme huvide konflikti ja riigiettevõtete nõukogu liikmete määramise kohta (nr 344). Palun teid, kolleeg Priit Toobal, kõnepulti!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Käesoleva aasta 3. juunil esitasin koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Selle teemaks on Vabariigi Valitsuse liikme huvide konflikt ja riigiettevõtete nõukogu liikmete määramine.
Tänavu on meedias pideva tähelepanu all olnud OÜ Autorollo ja sellega seotud tehingud. Märkimisväärne on asjaolu, et ühinguga on seotud ka Vabariigi Valitsuse liikmest keskkonnaminister ja tema perekond. Äripäevas avaldatud andmete kohaselt on OÜ Autorollo tehingute kaudu seotud OÜ-ga Autovaal, mis omakorda on seotud taaskasutusorganisatsiooniga MTÜ Eesti Pakendiringlus. Autovaala näol on tegemist puukfirmaga Eesti Pakendiringluse juures, mille kaudu on raha liikunud Autorollosse.
Pakendite kogumine ja taaskasutamine on valdkond, mida kureerib keskkonnaminister ning kus tulu teenimine sõltub Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni kaudu loodavatest reeglitest. Riigikontroll on korduvalt tähelepanu juhtinud süsteemi läbipaistmatusele ning vajadusele muuta pakendiseadust. Riigikontrolli hinnangul jäi 2009. aastal süsteemi läbipaistmatuse ja kontrollimatuse tõttu riigile maksudena laekumata 64 miljonit eurot. Pakendiseaduse muutmise eelnõu on olukorra parandamiseks koostatud, kuid selle menetlus on pärast praeguse keskkonnaministri ametisse nimetamist toppama jäänud. Seega on väga tõenäoliselt keskkonnaministri puhul tegu huvide konfliktiga seoses pakendiseaduse eelnõuga, mille eesmärk on teha süsteem läbipaistvamaks ja paremini kontrollitavaks.
Seoses Autorollo pankroti menetlusega on üles kerkinud ka riigiettevõtete nõukogudesse isikute määramise küsimus. Väidetavalt on eurotoetusi jagavate rakendusüksuste, näiteks EAS-i ja KIK-i juht- ja kontrollorganite mehitamine IRL-ile ja Reformierakonnale sobivate inimestega loonud eksimatu süsteemi, kus eurotoetusi saavad võimul olevale koalitsioonile sobivad isikud. Autorollo rahaskeemi kuuluv Autovaal kuulub OÜ-le Tehnovaal, mis omakorda kuulub Toomas Tautsile. Meedias väidetu põhjal on Toomas Tauts koos AS-iga Eesti Keskkonnateenused torpedeerinud Eesti Energia jäätmepõletusploki arendust. Vastukaaluks on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts IRL-i liikme Toomas Tautsi määranud Eesti Energia nõukogu liikmeks.
Autorollo rahaskeemi kuuluva Eesti Pakendiringluse juhtfiguuriks peetakse ühingu tootmis- ja logistikajuhti, IRL-i liiget Anti Tammeoksa, kes oli varem määratud EAS-i nõukogu liikmeks. Sellelt kohalt kutsus minister Anti Tammeoksa tagasi alles siis, kui talle esitati süüdistus soodustuskelmuses. Kriminaalasi puudutas Euroopa Liidu toetusraha kasutamist. Samasuguseid näiteid riigiettevõtete nõukogudesse liikmete määramise kohta on veel ning paljudel juhtudel on määratud isikute puhul tegu huvide konfliktiga. Mängus on ka nende erahuvid.
Sellel teemal oleme esitanud peaministrile kokku kuus küsimust. Loodame, et peaminister loeb ka küsimuse ette, enne kui ta vastama asub. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun teid kõnepulti, lugupeetud peaminister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Mõttelennud, mis te siit puldist esitasite ja mis te kirja olete pannud, jätan ma kommenteerimata, vastan vaid teie esitatud küsimustele.
Esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on arutanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse võimalikku huvide konflikti seoses tema erahuvidega?" Keit Pentus-Rosimannuse huvi on teha oma tööd keskkonnaministrina võimalikult hästi. Mul ei ole põhjust kahelda keskkonnaministri soovis seista riigi huvide eest tervikuna ja anda oma ametis endast parim.
Teine küsimus: "Kas olete arutanud keskkonnaministri võimalikku tagasiastumist?" Ei ole.
Kolmas küsimus: "Kui suurt kahju on saanud riik seoses pakendiseaduse väljatöötamise venimisega laekumata maksude näol?" Riik ei ole kahju saanud. Pakendiaktsiisi laekumine on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Maksu- ja Tolliameti andmetel laekus 2012. aastal pakendiaktsiisi kokku 276 000 eurot kavandatud 100 000 euro asemel ehk siis eelarve täitmine on 276%. 2011. aastal laekus plaanitud 32 000 euro asemel 197 000 eurot – eelarve täitmine seega 615%. Pakendiseadus kehtib 2004. aastast ja seda peaksid arupärijad teadma. Tõepoolest on kavatsus esitada uus eelnõu. See eelnõu on liikunud mõistlikus tempos ja eri osapoolte kaasamisega. Praegu on eelnõu kooskõlastusel Justiitsministeeriumis. Varsti arutame seda valitsuses ning õige pea liigub see Riigikokku.
Neljas küsimus: "Millistel alustel toimub isikute määramine riigiettevõtete juht- või kontrollorganitesse?" Riigi osalusega äriühingutes teostavad omanikuõigusi ministrid vastavalt sellele, millise ministeeriumi valitsemisalasse äriühingu tegevus peamiselt kuulub. Seda juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, nagu näiteks Eesti Energia puhul. Riigi osalusega äriühingutes valitakse nõukogu liikmed vastavalt riigivaraseaduse nõuetele. Nõukogu liikmete määramisel lähtutakse ettevõtte tegevusvaldkonnast, eripärast, nõukogu liikme kandidaadi taustast, kogemustest ja teadmistest. Oluline on, et nõukogus oleks eri taustaga inimesi, et nõukogu oleks võimalikult laiapõhjaline. Rõhutan, et valitsuse liikmed määravad vaid nõukogu, mitte juhatuse liikmeid. Juhatuse valib ettevõtte nõukogu.
Viies küsimus: "Kuidas on tagatud riigiettevõtete juht- või kontrollorganite liikmete huvide konflikti vältimine?" Riigiettevõtete kontrollorganite liikmete huvide konflikti hoitakse ära vajaliku info kogumisega. Rahandusministri määrusega kehtestatud vormi kohaselt tuleb nõukogu liikme kandidaatidel kirja panna oma rohkem kui 10% suurused osalused äriühingutes, viimase viie aasta töö- ja ametikohad, viimase viie aasta jooksul kuulumine nõukogudesse ja juhatustesse – äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud. Nõukogu liikmed peavad teavitama muudatustest nimetatud andmetes. Riigivaraseaduse § 80 lõiked 2 ja 3 keelavad muu hulgas ka huvide konfliktiga isiku kuulumise nõukogudesse. Äriühingul, milles riigil on otsustusõigus, on kohustus rakendada häid ühingu juhtimise tavasid ning kirjeldada seda ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. See tuleneb riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10. Lisaks on riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetel kohustus esitada neid ametisse nimetanud ministrile majanduslike huvide deklaratsioon.
Kuues küsimus: "Kas Vabariigi Valitsuse siseselt on ära jagatud, milliste ettevõtete üle teostab võimu Reformierakond ning milliste ettevõtete üle IRL?" Riigi osalusega äriühingute osaluse valitsejad on ministrid lähtuvalt oma valitsemisalast. Ministrid on kahtlemata poliitikud, kellest praeguses koalitsioonis osa kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu ning osa Reformierakonda. Omaniku esindaja riigile kuuluvas äriühingus on seega ühte või teise erakonda kuuluv minister, nõukogude koosseisu kuulub nii erakondlikult määratletud kui ka määratlemata isikuid. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Kas küsimusi on? Palun, kolleeg Mihhail Stalnuhhin!

Härra peaminister! Kolmandale küsimusele, et kui suurt kahju on saanud riik pakendiseaduse eelnõu väljatöötamise venimise tõttu, vastuseks te ütlesite, et mingit kahju ei ole. Seoses sellega ma palun teil mingil moel kommenteerida Riigikontrolli hinnangut, millele vastavalt jäi 2009. aastal süsteemi läbipaistmatuse ja kontrollimatuse tõttu riigile maksudena laekumata ligikaudu 64 miljonit eurot.

Ma saan veel kord korrata seda, mida ma juba ütlesin. 2012. aastal laekus pakendiaktsiisi 276 000 eurot kavandatud 100 000 euro asemel ehk eelarve täitmine oli 276%. Selliseid täitmisi tuleb eelarves üldiselt haruharva ette. 2012. aasta kohta pole küll kellelgi alust väita seda, et pakendiaktsiisi on laekunud kavandatust vähem, ja ammugi ei ole võimalik nimetada mingit konkreetset summat. 2011. aastal laekus planeeritud 32 000 euro asemel 197 000 eurot ehk eelarve täitmine oli veelgi suurem: 615%. Ma ei ole väga hea pakendiaktsiisi seaduse tundja, aga minu mäletamist mööda on pakendiaktsiisi seadust pärast Riigikontrolli tehtud auditit muudetud. Võib-olla ongi need tohutu suured eelarve ülelaekumised – 276% ja 615% – nendest seadusmuudatustest tingitud.

Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud peaminister! Teisele küsimusele, kas olete arutanud keskkonnaministri võimalikku tagasiastumist, te vastasite eitavalt. Aga kas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ise ei ole avaldanud soovi, et ta ajaks, mil tema ümber on seesugused skandaalid, n-ö varumeeste pingile asetataks? Seda perioodiks, kuni asi on lahendatud ja selgus majas.

Kui me iga ajakirjandusliku ažiotaaži peale hakkaksime ministreid või teisi ametiisikuid ametist vabastama, siis tekiks päris suur kaos. Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja ma soovitan kõigil, ka kõigil Riigikogu liikmetel, süütuse presumptsiooni väga tõsiselt austada. See on meie põhiseaduslik printsiip. Et mitte jääda paljasõnaliseks, võiks ju edasi minna ka mõne teise ajakirjandusliku ažiotaažiga, näiteks Padriku lasteaia teemaga, mille kohta me teame, et leht kirjutati paksult täis, aga kõik see lõppes kirjutajate jaoks fiaskoga, sest pretensioonideks mitte mingeid põhjuseid ei olnud. Ma küsin vastu: kas too ajakirjanduses süüdistatud inimene oleks pidanud ilmtingimata tagasi astuma? Kaugel sellest! Süütuse presumptsioon on austamiseks kõigile.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Mihhail Stalnuhhini!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Igatahes midagi huvitavat siin kõlas. Kui mul oleks tegemist sellise raamatupidajaga, kes eksiks oma prognoosis 2,8 korda ühel korral ja 6,15 korda mingil teisel korral, siis näitaks see igal juhul, et ta ei ole mingi professionaal. Niiviisi töötada ei ole lihtsalt võimalik. See tähendab, et need arvud, mida härra peaminister siin uhkusega nimetas – näiteks, et ühel aastal laekus aktsiisi eeldatuga võrreldes 276% –, näitavad ainult seda, et inimesed ei oska prognoose teha, kuigi on selge, kui palju mida müüakse ja kui suur on aktsiis. Kõik on ette teada, ka tarbimine on enam-vähem teada. Kui see vahe suureneb ja aktsiisi laekub prognoosituga võrreldes juba 615%, siis see näitab, et asi on täiesti mäda. Keegi lihtsalt ei oska prognoosida. See ei ole süütuse presumptsioon, see on süütuse presenteerimine võib-olla. Aga mida see kõik tõendab? Ainult seda, et keegi tõsiselt asjaga ei tegele. Aitäh!

Suur tänu, härra Stalnuhhin! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Järgmine on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Valeri Korbi, Ester Tuiksoo ja Yana Toomi s.a 22. mail esitatud arupärimine Maksu- ja Tolliameti tegevuse ja laekumata maksude kohta (nr 340). Ma palun kolleeg Priit Toobali uuesti kõnepulti!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Rahandusminister! Tänavu 22. mail esitasime rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Maksu- ja Tolliameti tegevuse ja laekumata maksude kohta. See arupärimine on justkui jätkuks eelmisele arupärimisele ehk puudutab sedasama juhtumit, mis käesoleval aastal on meedias pideva tähelepanu all olnud ehk osaühingut Autorollo ja sellega seotud tehinguid. Äripäevas on avaldatud, et tehingute kaudu Autorolloga seotud OÜ Autovaal on omakorda seotud MTÜ-ga Eesti Pakendiringlus, seega puudutab küsimus väga otseselt ka keskkonnaministri haldusala. Põhjus, miks me esitasime selle arupärimise ka rahandusministrile, on Maksu- ja Tolliameti võimalik tegevus või tegevusetus selles küsimuses.
Autorollo ja Autovaala ja Eesti Pakendiringluse vahelise raharingluse vastu võiks meie arvates loogika järgi huvi tunda Maksu- ja Tolliamet. Riigipoolsest tegevusest ei ole aga seniajani midagi kuulda olnud. Maksu- ja Tolliamet kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Kuna väidetavalt on toimunud pangaautomaatidest sularaha väljavõtmine summas kokku üle 17 miljoni krooni ning kui selle seotust ettevõtte majandustegevusega ei suudeta Maksu- ja Tolliametile tõendada, kuulub vastav rahakasutus maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Summalt tuleb arvestada tulumaks, sotsiaalmaks ning viivised kogu perioodi ulatuses. Kui ettevõte on pankrotis ja maksejõuetu, siis nõutakse vastutavatelt isikutelt tsiviilhagi või tahtliku kuriteo puhul ka kriminaalhagi korras kahju hüvitamist. Sel teemal oleme ministrile esitanud neli küsimust, palume ministril neile vastata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Priit Toobal! Palun kõnepulti lugupeetud rahandusministri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esimene küsimus on, kas Maksu- ja Tolliamet on teostanud revisjoni Autorollo ja mis need teised firmad ongi tehingute uurimiseks ning kas on tuvastatud toimunud tehingute õiguspärasus ja vastavus riigis kehtivatele maksuseadustele. Minu vastus on, et ma ei tea seda ega kavatsegi uurima hakata. Need on asjad, mis kuuluvad maksusaladuse alla ja mina ei kavatse maksusaladust rikkuda. Konkreetselt on aktid, teated ja muud dokumendid, mis sellega seotud on, maksusaladus, samuti on teave andmekandjate olemasolu kohta ja ka kontrolli tulemused äri- ja pangasaladus.
Teine küsimus: "Kas olete rahandusministrina andnud MTA-le suuniseid kirjeldatud juhtumile mitte tähelepanu pöörata?" Selline küsimus on madal ja solvav! Teil ei ole vähimatki alust mind milleski sellises kahtlustada! Ma hakkasin lausa mõtlema, kas ma saaksin täna siin millegi võrreldavaga hakkama. Vaatasin hetkeks arupärijate nimesid ja mõtlesin, kas ma saaksin kuidagi neid inimesi nende perekonnaliikmete kaudu solvata, viidates mingitele samasugustele asjaoludele. Ausalt öeldes on päris muljet avaldav, kuidas inimestel ei jätku pieteeditunnet ja arukust oma nime sellistele arupärimistele mitte alla panna. Aga loomulikult ei hakka ma pereasju puudutama ega ka suhteid õiguskaitseorganitega kellegi vastu kuritarvitama.
Kolmas ja neljas küsimus puudutavad üsna sama asja: "Kas Teie hinnangul vajab taaskasutusorganisatsioone puudutav õigusruumi korrastamist ning kui palju hinnanguliselt jääb riigile laekumata makse süsteemi kontrollimatuse ja läbipaistmatuse tõttu? Millal võiks Teie hinnangul taaskasutusorganisatsioone puudutav õigusruum selgineda, võttes seejuures arvesse, et keskkonnaministril ei näi huvide konflikti tõttu probleemi lahendamise osas initsiatiivi olevat?" Kõigepealt, te sildistate keskkonnaministrit, viidates tema olukorrast rääkides huvide konfliktile. See on meelevaldne ja pahatahtlik. Mis puutub aga pakendiaktsiisi, siis eesmärk pole olnud maksimeerida maksulaekumisi, vaid saavutada keskkonnasäästlikku käitumist. Üldine hinnang on, et selles vallas on märgata paranemist. Samas on põhjust kaaluda – ja seda valitsus võib-olla lähiajal ka teeb –, kas selline tingimuslik maks mitte asendada fiskaalse süsteemiga. Ma ei rutta siin mingit seisukohta välja hõikama, et tuleks jah asendada. Maksu- ja Tolliamet on iseenesest mingi hinnangu siiski andnud ja leidnud, et 2009. aastal jäi pakendiaktsiisi laekumata 15 miljonit, 2010. aastal 16,8 miljonit ja 2011. aastal 9 miljonit eurot. Aga analoogilised arvud kehtivad kõigi maksude puhul ja see ei tähenda veel, et kellelgi on huvide konflikt või et maksud on kehtestatud asjata. Aitäh!

Suur tänu, härra rahandusminister! Küsimusi teile ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Priit Toobali, Peeter Võsa, Olga Sõtniku, Vladimir Velmani, Mihhail Stalnuhhini, Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Marika Tuus-Lauli ja Eldar Efendijevi 6. mail s.a. esitatud arupärimine digitaalallkirja andmise kontrollimise kohta (nr 329). Ma palun kõnetooli kolleeg Yana Toomi!

Proua eesistuja! Meil on arupärimine austatud justiitsminister Hanno Pevkurile, see puudutab ID-kaarte ja digitaalseid allkirju. Ning mis siin salata, mõistagi seoses e-valimistega. Kui me arutasime seda teemat siin Riigikogu saalis, siis komisjonipoolne ettekandja härra Korobeinik jäi hätta vastamisega küsimusele, kuidas on võimalik valdkonda kontrollida, kes seda teeb ja milline on karistus, kui inimene hääletab teise inimese eest või annab teise inimese digiallkirja. Seda ilmselt pole võimalik tuvastada, kui mõne inimese allkiri on pandud ilma tema teadmata. Digiallkirjal on samasugune õiguslik tähendus nagu käelisel allkirjal ja ainuke võimalus tuvastada, et inimene pole seda andnud, on juhul, kui inimene ise sellest teadlik on. Siis ta esitab mingisuguse kaebuse. Selle eeldus aga on, et isik teab, et tema nimel on mingid dokumendid digitaalselt allkirjastatud. Muidugi on olulise turvanõudena teada põhimõte, et ära anna oma ID-kaarti teiste isikute kätte, aga seda on siiski võimalik kuritarvitada ja seda on tehtud. Me teame seda nii politseist kui ka meediaallikatest.
Seoses sellega on meil härra ministrile viis küsimust ja ma loodan, et härra Pevkur loeb need ise ette, kui arupärimisele vastab. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Yana Toom! Palun nüüd kõnepulti lugupeetud justiitsministri!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ma olen natukene dilemma ees, kui täna siin teie küsimustele vastuseid annan. Nimelt, enamik nendest viiest küsimusest on tegelikult kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala küsimused ning ma oleksin väga tahtnud, et need küsimused oleks esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Kõik ID-kaardi ja digitaalse allkirjastamisega seonduv, AS Sertifitseerimiskeskus ja muu selline on härra Partsi valitsemisalas. Aga proovin siiski nendele küsimustele hästi lühidalt vastata Justiitsministeeriumi seisukohast.
Esimene küsimus on, kas on võimalik kuskilt vaadata näiteks statistikat, mida nimelt on isik digitaalselt allkirjastanud aasta lõikes. Siin ei ole muud vastust, kui et Sertifitseerimiskeskus on see koht, kust teoreetiliselt võiks saada vastuse, kas seda üldse on võimalik kindlaks teha. Eks reeglina isik teab ise, kui palju ta aasta jooksul midagi allkirjastanud on. Minu soovitus teile sellele esimesele küsimusele vastuse saamiseks on kas pöörduda otse Sertifitseerimiskeskuse juhataja poole või kui üritada seda poliitilise tasandi kaudu, siis majandus- ja kommunikatsiooniministri poole.
Teine küsimus seondub esimesega. Kui statistika saamise võimalus on olemas, siis kuidas on võimalik aru saada, mis dokumente on isiku ID-kaardiga allkirjastatud ja kus portaalides autenditud? Suheldes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Taavi Kotkaga, selgus, et ka sellele küsimusele täpsema vastuse saamiseks peaks rääkima Sertifitseerimiskeskuse inimestega. Härra Kotka tegelikult oli valmis, kui arupärijad soovivad, nendele küsimustele pikemalt ja detailsemalt vastama. Nii et kui on soovi, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka on teie käsutuses.
Kolmandale küsimusele saan natukene pikemalt vastata. Küsimus on järgmine. Digiallkirjastatud dokumentide kehtetuks tunnistamise aluseks on see, et isik on teinud avalduse selle kohta, et tema digitaalallkirja on kasutatud tema teadmata. Kuidas aga on võimalik kontrollida näiteks seda, kas keegi on ID-kaardiga osalenud e-valimistel, samas kui ta on ka jaoskonnas kohal käinud? Julgen sissejuhatuseks kinnitada, et e-valimised on väga hea võimalus saavutada Eestis suuremat valimisaktiivsust ja kindlasti on kõrge turvalisuse tase e-valimistel tagatud. Selle pärast ei pea küll muretsema. Kui nüüd vaadata Riigikogu valimise seadust, siis arupärijad kindlasti teavad, et see seadus sätestab korra, et kui inimene on hääletanud nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga, siis jaoskonnakomisjon saadab elektroonilise hääletamise komisjonile asjakohase teatise, mille alusel too jätab valija elektrooniliselt antud hääle arvestamata. Selliselt on tagatud, et just hääletamissedeliga antud hääl on hääletamisel kehtiv. Seega kõige lihtsam ja lühem vastus on: nõnda nagu seadus ette näeb nii kohalike omavalitsuste kui ka Riigikogu valimiste puhul, kui isik läheb jaoskonda, siis alati on kehtiv jaoskonnas antud hääl, mitte elektrooniline hääl. Nii et kui kellelgi peaks olema mingi kahtlus ID-kaardiga antud hääle osas, siis on võimalik anda hääl jaoskonnas.
Neljas küsimus: kui palju on Eestis juhtumeid, mis puudutavad digitaalallkirja väärkasutamist? Selle kohta on statistikat välja tuua äraütlemata keeruline, kui mitte võimatu. Digitaalallkiri on võrdsustatud tavaallkirjaga ja digitaalallkirja puhul nii nagu ka tavaallkirja puhul ei kajastu võimalikud väärkasutamised eraldi näiteks kuriteokoosseisude ega süüdistuste kokkuvõtetes. Kui on näiteks kelmusega tegu, siis pannakse kirja, et on kasutatud võõrast identiteeti. Aga kas seda on tehtud lihtsalt võõrast dokumenti ette näidates või on ka kuhugi allkiri pandud, selle kohta on keeruline täpset ülevaadet saada.
Samas me uurisime eelmise aasta andmeid teatud koosseisude kohta. Näiteks kokku registreeriti 1682 kelmust ja neist vaid üheksal juhul saab absoluutse kindlusega väita, et väärkasutati digiallkirja. Teist liiki kelmusi, näiteks käega antud valeallkirju ja muud sellist on ligi 1700 juhtu. Kui vaadata, kui palju on kasutatud lihtsalt võõrast ID-kaarti või muud isikut tõendavat dokumenti, siis 113-st võõra dokumendi kasutamisest vaid viiel juhul saame rääkida absoluutse kindlusega, et oli kasutatud ID-kaarti. Seega on aus vastus, et ei ole võimalik neid juhtumeid täpselt välja tuua, kuna ID-allkiri ehk digitaalallkiri on võrdväärne paberkandjal allkirjaga.
Viies küsimus: kui palju on tehtud teavitustööd vanemate, näiteks üle 50-aastaste inimeste teadlikkuse tõstmiseks digitaalallkirja kasutamise vallas? Ka selle kohta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka valmis teile pikemat ülevaadet andma. Peamiselt saab rääkida üldisest arvuti ja interneti kasutamise võimaluste tutvustamisest. Kindlasti on ka arupärijad kuulnud just eakatele suunatud programmidest, mille raames inimesed saavad teadmisi arvuti ja interneti kasutamisest.

Suur tänu, härra justiitsminister! Küsimus kolleeg Yana Toomilt. Palun!

Austatud minister! Kuna Riigikogu juhatus pidas võimalikuks edastada see arupärimine teile, mitte härra Partsile, siis ma ikkagi lootsin, et me saame veidi põhjalikumad vastused. Aga see selleks. Teile kui justiitsministrile on mu põhiline küsimus niisugune. Me teame, et nii Riigikogu valimise seadus kui ka isikut tõendavate dokumentide seadus keelavad mul võõra ID-kaardiga allkirjastamise, aga ma ei leidnud ühestki seadusest, kuidas selle eest karistatakse. Võib-olla te näitate näpuga, mis säte see on, mille järgi mind karistatakse, kui ma seda teen? Seadusrikkumine on justkui olemas, seadusega on see keelatud, aga vastutust justkui ei kaasne.

Ikka on vastutus olemas. Sellisel juhul on tegemist identiteedivargusega. Kui ma nüüd peast püüan meenutada karistusseadustikku, siis kelmuse paragrahvid on 209–213. Kui me räägime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamisest, siis selle kohta on karistusseadustikus paragrahv, mille number on 349. Nii et kuriteokoosseisud on määratletud. Kui on tuvastatud, et hääle andmiseks on kasutatud kellegi teise ID-kaarti, siis on selle eest karistus täiesti ette nähtud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Yana Toomi!

Kui aus olla, siis ma poleks siia pulti tulnud, kuid proua Ergma praegu näitas mulle, et ma saan esitada ainult ühe küsimuse. Seega kasutan võimalust, et lihtsalt rääkida suu puhtaks. Mind teeb väga murelikuks, et kui ma ilmun valimisjaoskonda oma abikaasa passiga, siis mind juhatatakse sealt viisakalt välja, aga kui ma võtan kodus kummutist oma abikaasa ID-kaardi ja hääletan tema eest, siis midagi ei juhtu. Mingit vastutust sellega ei kaasne ja võib vabalt juhtuda nii, et minu abikaasa või kes iganes, näiteks naabritädi, ei saa kunagi teada, et ma olen tema eest hääletanud. Selles ongi asja point ja mul on südamest kahju, et härra justiitsminister hiilis meie küsimustele vastates osavalt sellest pointist mööda.
Ma usun, et me peame vist pärima neid asju edasi, aga praegu on olukord selline, et kõikvõimalike häälte kokkuostmine muutub imelihtsaks. Ma võin lihtsalt minna, koguda kokku kellegi ID-kaardid koos paroolidega, hääletada ära, jagada need tagasi, ja hing on rahul. Mingisugust mehhanismi seda kontrollida ilmselt ei ole. See on väga kurb. Ning jääb selline mulje, et asjaomane lünk ka seadusandluses ei valmista meie austatud ministritele mingisugust peavalu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Yana Toom! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Järgmine on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Eldar Efendijevi, Mihhail Stalnuhhini, Vladimir Velmani, Lauri Laasi, Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Viktor Vassiljevi, Valeri Korbi, Tarmo Tamme ja Enn Eesmaa tänavu 8. mail esitatud arupärimine vanaduspensioni kohta (nr 333). Palun, kolleeg Yana Toom!

Proua eesistuja! Meil on sotsiaalminister Taavi Rõivasele arupärimine vanaduspensioni kohta. Eesti pensionisüsteem koosneb nagu Läti ja Leedu oma kolmest sambast. Esimene sammas on riigieelarvest finantseeritav ning sõltub pensionäri teenitud sissetulekust ja tema tööstaažist, teine on riigi administreeritav kogumispension ja kolmas vabatahtlik pensionikindlustus.
Vanaduspension moodustub Eestis kolmest komponendist. Esiteks, põhi- ehk baasosa, mille suurus alates 1. aprillist 2013 on 126,8 eurot. Teiseks, staažiosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on inimesel pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid. Ja kolmandaks, kindlustusosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates aastast 1999 makstud sotsiaalmaksu. Vanaduspensioni määramisel suureneb aasta-aastalt kindlustusosaku osatähtsus, st et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel. Näiteks kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsient 1, juhul kui inimene teenib keskmisest väiksemat palka, on koefitsient alla 1. Seega inimesele, kelle töötasult makstakse suurem summa sotsiaalmaksu, on tagatud ka suurem pension. Praegused pensionid on veel suhteliselt ühesuurused, tulevikus aga hakkavad pensionid selle mudeli rakendamise tõttu erinema mitmeid kordi. Paljud ühiskonnale pühendunud inimesed, kelle sissetulek pole kuigi suur, peavad leppima ka väikse pensioniga. See tundub ebaõiglane, kuna reaalses elus ei suuda oma tööd armastav lasteaiakasvataja või õpetaja palgaturul konkureerida IT- ja finantssektoris töötavate inimestega. Toon ühe näite, mida arupärimises kirjas ei ole, aga mida me kõik väga hästi teame: lasteaiakasvataja peab selleks, et saada üks aasta pensionistaaži, töötama neli aastat. Mina Riigikogu liikmena aga saan oma tööaasta eest neli aastat pensionistaaži.
Seoses sellega on meil härra ministrile viis küsimust. Ma loodan, et härra Rõivas loeb need ette, kui hakkab vastama. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnepulti lugupeetud sotsiaalministri!

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Enne kui ma küsimustele vastama hakkan, juhin tähelepanu, et kolmesambaline pensionisüsteem ei ole omane mitte ainult Eestile, Lätile ja Leedule, nagu te oma arupärimises märgite, vaid eri variatsioonides on selline süsteem peaaegu kõikides Euroopa riikides. On igati mõistlik, et ka Eesti enam kui kümme aastat tagasi sellise süsteemi kasutusele võttis.
Aga nüüd vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Millal on valitsusel plaanis tõsta vanaduspensioni baasosa?" Seda tehakse igal aastal vastavalt seaduses ettenähtule. Kuna riiklik pension on solidaarsuse põhimõtetele tuginev sotsiaalkindlustushüvitis, siis on üks selle oluline komponent kõigile võrdse suurusega baasosa. Alates 2008. aastast muutus riiklik pension veelgi solidaarsemaks. Selle käivitas muuseas eelmise parlamendikoosseisu eelnõu nr 1, mida mul oli au parlamendi ees kaitsta ja selle juhtivmenetleja olla. Pensioni baasosa osakaal hakkas pensionides aasta-aastalt suurenema. Tollest 2008. aastast alates suurendatakse pensioni baasosa indeksi abil, mille kasvuosa on lisaks korrutatud läbi koefitsiendiga 1,1, ja aastahinnet suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Täiendavate koefitsientide kasutamine muudab pensioni baasosa osakaalu aastatega suuremaks. 2013. aastal moodustab vanaduspensionist esimese samba osakaal keskmiselt 38%, 2045. aastaks jõuab ta tervelt 55%-ni. See kasvab igal aastal, nagu ma ütlesin.
Küsimus nr 2: "Eesti pensionisüsteem baseerub paljuski inimeste edul tööturul. Kas ja millal on valitsusel plaanis muuta pensioni kindlustusosaku indekseerimise süsteemi?" Te juhtisite oma küsimuses tähelepanu pensionide ebavõrdsusele, aga ma juhin tähelepanu ühele teisele asjale. Te rääkisite pensionide ebavõrdsusest olenevalt inimeste pensionieelsest sissetulekust. Kui me arvutame pensionide esimese samba – jätame teise ja kolmanda samba praegusest arutelust kõrvale – ja jälgime selle Gini koefitsienti, siis Gini koefitsient on Eestis pensionide esimese samba puhul aasta-aastalt pidevalt püsinud 0,08 juures. Küllap te teate, et mida väiksem on see koefitsient, seda väiksem on ebavõrdsus riigis. See näitaja on pensionide esimese samba puhul meil keskmiselt neli korda väiksem kui 18–64-aastaste inimeste sissetulekute Gini koefitsient. Lihtsamini öeldes on Eestis vanaduspensioni esimese samba osas inimeste olukord umbes neli korda võrdsem kui inimeste pensionieelse sissetuleku osas.
Küsimus nr 3: "Väga paljudele inimestele teeb muret ja tekitab segadust olukord, kus tulenevalt palgalt makstavast sotsiaalmaksust ei lähe üks töötatud aasta arvesse 1,0 aastakoefitsiendiga. Milline on teie nägemus pensionisüsteemist, mis tagaks kõigile tublidele tööinimestele võrdsed võimalused?" Eesti pensionisüsteem on kindlustuspõhine ja kindlustusosakul on seal oluline osa. Rõhutan, et kindlustusosak moodustab lõviosa nende inimeste pensionist, kes on minu põlvkonnakaaslased, aga moodustab üsna väikese osa nende inimeste pensionist, kes on hiljuti pensionile jäänud või peagi pensionile jäämas. Nende inimeste pensioni kujunemisel on väga tähtis tõsiasi, et nende tööstaažist moodustavad lõviosa aastad enne 1998. aastat. Loomulikult on neilegi ette nähtud pensioni baasosa nagu meile kõigile. Aga ma rõhutan, et eeskätt noorema põlvkonna puhul on väga tähtis pensioniosa nimega kindlustusosak.
Sellel süsteemil on oma kindel loogika. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult aasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu ja riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu suhet. Nagu te õigesti märkisite, kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsient 1,0. Juhul kui inimese aastakoefitsient erineb 1,0-st üles- või allapoole, siis mingil juhul ei tohi võtta seda nii, et see inimene ei teenigi ausalt ja täispensioni. See ei ole kindlasti korrektne. Me teame, et pensionisüsteemi muudeti aastast 1999 ja et kindlustusosak on staažiosakust erinev. Võtame sellise teoreetilise variandi, et kui võrdsustaks kõigil aastakoefitsiendid, sõltumata sissetulekust, üldse mitte arvestada, kui suur on inimeste töötasult makstud sotsiaalmaks. Kui seda teha, siis me liiguks tagasi 1999. aasta eelsesse süsteemi, mis oleks tõenäoliselt otseses vastuolus toonase pensionisüsteemi muutjate tahtega.
Sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjonis on arutatud ka, et vahest kasutada aastakoefitsiendi arvutamisel miinimumpalka. See annaks inimestele psühholoogiliselt kindlama tunde, sest siis oleks kõikide kordaja kas 1 või suurem. Aga me peame vastutustundlike poliitikutena endale aru andma, et ükskõik millist kordajat kasutada, raha sellest pensionide maksmiseks paraku juurde ei teki. Nagu me teame, juba päris mitu aastat, vähemasti aastast 2008 – see eelnõu võeti vastu aastal 2007 – on Eestis makstud igal aastal nii suuri pensione, kui riigil on vähegi olnud võimalik maksta. Midagi me varuks ei jäta, pensionide arvel reserve ei kogu. Pigem vastupidi, me maksame riigi muudest tuludest sotsiaalmaksutuludele juurde, et inimestel oleks võimalikult suured pensionid. Ja loomulikult on nii, et iga aasta, kui Eestis on majanduskasv, suurenevad vastavalt sellele ka pensionid, sest pensionide suurus sõltub majanduskasvust palju rohkem kui poliitikute heast tahtest.
Küsimus nr 4: "Riikliku pensionisüsteemi mõte peaks olema pensionäridele minimaalse elatustaseme tagamine. Milline on Teie hinnang, kas Eesti pensionisüsteem on nimetatud eesmärgiga kooskõlas?"  Sellele vastates ma kordan, et Eesti pensionide suurus sõltub meie majanduse käekäigust. Mida paremini läheb majandusel, seda suuremaid pensione me maksta saame. Parlamendi otsusel on tagatud pensionide automaatne kasv. Ma pean sellist kasvu printsiibina kindlasti õigemaks kui ühekordseid otsuseid, sest automaatne kasv annab kindlasti eakatele inimestele suurema kindlustunde.
Viies küsimus: "Mitu protsenti pensionäridest saab miinimumpalgast väiksemat ja mitu protsenti suuremat pensioni?" Mullu oli see näitaja märksa parem, aga tänavu miinimumpalk kasvas väga kiiresti – umbes 11% – ja seetõttu on too suhe veidi halvenenud. Siiski märgatavalt enam, nimelt 63% vanaduspensioni saajatest saab miinimumpalgast suuremat pensioni, 37% vanaduspensioni saajatest saab miinimumpalgast vähem. See on, jah, sel aastal natuke halvem näitaja kui mullu, sest tänavu on üle väga pika aja miinimumpalk väga kiiresti kasvanud ja see muudab ka seda suhtarvu.

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Kadri Simson!

Ma tänan! Minu küsimus puudutab neid pensionäre, kes tänavu kevadel avastasid, et nende pension on natukene kasvanud, mis on ka loomulik, sest Eesti on juba kaks aastat olnud eurotsoonis suurima hinnatõusuga riikide hulgas. Aga osa sellest natukene kasvanud pensionist on nüüd läinud tulumaksu alla. Kui see probleem tõstatus, siis tuli valitsusliidult lubadus, et selle ärahoidmiseks tõstetakse kiiresti tulumaksuvaba miinimumi. Keskerakonna selleteemaline eelnõu hääletati just välja. Milline on valitsuse plaan, millal tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi nii palju, et valdav osa pensionäre ei pea oma pensionist tulumaksu maksma?

Ma olen väga seda meelt, et vähemasti keskmine vanaduspension ja eelistatavalt ka keskmist vanaduspensioni mõnevõrra ületav pension oleks tulumaksuvaba. Me oleme kokku leppinud, et me arutame seda tulumaksuvabastust siis, kui paneme kokku järgmise aasta eelarvet. See töö hakkab meil hilissuvel pihta ja siis me peame ka otsustama, kas meil on võimalik tõsta tulumaksuvaba pensioni piiri või on meil võimalik suurendada tulumaksuvaba määra üldiselt, nii et see puudutab ka pensionäre. See on otsus, mis tuleb teha kooskõlas riigi rahaliste võimalustega, ja seda on mõistlik teha siis, kui me riigieelarvet kokku paneme.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Austatud minister, ma tänan teid ammendavate vastuste eest! Seda teemat küll siin küsimustes polnud, aga mulle jäi selline mulje teie jutust, et te peate kehtivat pensionisüsteemi riigile jõukohaseks ja seetõttu ka õiglaseks, kuigi need pole tegelikult üldse sünonüümid. Aga see selleks. Ma palun teid kommenteerida väidet, mis on meie arupärimises kirjas ja mida te ümber ei lükanud, et kui praegused pensionid on suuruselt suhteliselt sarnased, siis tulevikus erinevad need mitmeid kordi. Ma ei saanud teie jutust aru, kuidas te sellesse suhtute. Kas see on teie hinnangul normaalne ja kas on mingid arvutused tehtud, kui suur see vahe võiks tulevikus olla, näiteks 20 aasta pärast?

Ma ei ole öelnud, et just nimelt pensionide jõukohasus riigile tagab automaatselt õigluse. Küll aga on pensionide jõukohasus riigile inimeste kindlustunde aluseks, sest kui riik evib endale mittejõukohast pensionisüsteemi, siis – igaüks mõistab seda – see ei saa kaua kesta. Loomulikult paneks see pinge alla just need inimesed, kelle toimetulek pensionist sõltub.
Mis puutub teie väitesse, et inimeste pensionide esimene sammas hakkab kordades erinema, siis ma ei ole sellega nõus. Kindlasti me suudame leida selle kohta väga ekstreemseid näiteid, kuid ma juhin tähelepanu veel kord sellele, et aasta-aastalt moodustab aina suurema osa inimeste pensionist – praegu on see 38%, aga see läheneb juba poolele ja liigub üle poole esimesest sambast – see osa, mis on kõigile võrdne. Kui see moodustab keskmiselt ligi poole või isegi üle selle – sõltub, mis aasta me aluseks võtame –, siis juba see paneb paika, et pensionid ei saa vähemasti esimese samba osas kordades erineda.
Samuti kordan üle selle, et pensionide erinevus on praeguse süsteemi korral neli korda väiksem kui inimeste pensionieelsete sissetulekute erinevus. Pensionides on paljuski tänu sellele, et neis on baasosa, mis kasvab kiiremini kui ülejäänud pensioniosa, väga tugev solidaarsusmoment sees. Olen nendel teemadel vestelnud paljude eakate inimestega, ka nendega, keda tegelikult see muudatus, mida me võiks siin arutada, ei puudutaks. Üldiselt on inimestel kindel seisukoht, milline Eesti pensionisüsteem olema peab, ja väga paljud neist arvavad, et see erinevus, mis tuleneb inimeste tööpanuse erinevusest, just sellest, kui kaua keegi on töötanud, peab kindlasti olema. Selle kohta, kas pension peaks täiendavalt sõltuma ka teenitud sissetulekust või mitte, on väga erinevaid arvamusi. Ma rõhutan, et see osa ehk kindlustusosak moodustab tuntava osa pigem praeguste noorte inimeste pensionist, mitte nende inimeste pensionist, kes juba on pensionil või kes kohe-kohe pensionile jäävad.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Härra minister! Ma praegu püüdsin seda artiklit üles leida, aga niiviisi kiiruga ei õnnestunud. Kas eile või üleeile lugesin mingist elektroonilisest versioonist, oli see Postimees või Delfi või Õhtuleht, et kui valdade lõikes vaadata, siis on olemas sellised vallad, kus meeste keskmine pension on 1200 euro ringis, ja on valdu, kus see on 340–400 euro tasemel. Naistel on vahe veidi väiksem: alates 340–400 eurost ja maksimaalne on mingis vallas 700 eurot. Millega on põhjendatud selline erinevus eri valdades, kui muidugi see info vastab tõele?

Seda infot on üsna raske kommenteerida. Ka mina märkasin seda nädalavahetuse lehes ja ma ei ole jõudnud seda rida-realt kontrollida. Ma eeldan, et arvesse on võetud ka inimeste vabatahtlikku kogumispensioni. Aga veel kord: seda peaks põhjalikumalt analüüsima ja tänase päeva jooksul ei ole õnnestunud seda teha. Kindlasti me võime uurida, kas see info üldse vastab tõele ja kust sellised erinevused võiksid teoreetiliselt tulla.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Lugupeetud minister! Vaatamata suurele vastuseisule tõstis valitsus mõni aasta tagasi pensioniiga. Kas see teema nüüd on laua pealt maas või on valitsusel lähiajal või kaugemas tulevikus plaanis selle juurde tagasi tulla ja veel pensioniiga tõstma hakata?

Ma ei ole nõus hinnanguga, et ühiskonnas oli sellele väga suur vastuseis. Minu arvates seda mõisteti päris laialdaselt. Rahvas teab, et pensioniea tõstmine nendel inimestel, kes jäävad pensionile pärast 2026. aastat, aitab meil jätkusuutlikult maksta praegustele eakatele väärikamat pensioni. Me ei saaks praegu vastutustundlikult pensione tõsta, kui me teaksime, et aastal 2020 või 2030 ootab pensionikassat ees tohutu defitsiit. Tänu sellele, et me tänasega võrreldes üsna kauges tulevikus pensioniiga tõstame, muutus pensionikassa hüppeliselt märksa jätkusuutlikumaks.
Kui me vaatame Euroopa kogupilti, siis see 65 aastat, milleni Eestis pensioniiga tõsteti, on mujal Euroopas pigem madalamas otsas. Ja mitmel pool arutletakse selle üle, kui palju on vaja pensioniiga tõsta. Eestis ei ole aktuaalset vajadust seda veelgi tõsta, küll aga ei saa me välistada, et seda peavad tegema meie lapsed, sest ka Eestis on positiivne trend, et keskmine eluiga kasvab ja see tähendab loomulikult survet pensionikassale. Aga seda pilti vaadatakse üldiselt üks põlvkond ette ja meie teeme otsuseid pigem oma põlvkonnakaaslaste jaoks kui nende jaoks, kes lähemas tulevikus pensionile jäävad. Nende jaoks loomulikult on väga oluline, et oleks õiguskindlus ja teaks ette, mida pensionile jäämine tähendab.
Tänu sellele, et kriisiajal tõsteti pensioniiga alates 2026. aastast 65 aastani, ei ole meil vaja mingeid radikaalseid muudatusi lähiajal selles valdkonnas planeerida. Samas me võime sotsiaalkomisjonis kindlasti arutada, kas peaks kunagi tulevikus Eestis rakendama näiteks automaatse kohandumismehhanismi, et kui Eesti rahvastiku keskmine eluiga oluliselt kasvab, siis mingi aja tagant tõuseb automaatselt ka pensioniiga. Aga see oleks väga pikalt ette vaatav strateegia. Ütleme nii: kahjuks ei ole Eestis keskmine eluiga veel lähedane Lääne-Euroopa keskmisele, teistpidi võttes aga tähendab see seda, et meie pensionikassa on nende omadest jätkusuutlikum. Aitäh!

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Austatud minister! See temaatika huvitab ühiskonda üsna laialdaselt. Üks inimene saatis meile kirja, kus ta kirjeldab oma olukorda ja esitab ka tõsise küsimuse. Tegemist on üsna raske haigega, kellel on teises pensionisambas suhteliselt suur summa. Ta väidab, et haigekassa takistab tal selle teise samba summa kasutamist, ja küsib, miks see nii on.

Et seda üksikjuhtumit asjakohaselt kommenteerida, tuleks asjaolusid täpselt teada. Selle küsimiseks antud minuti jooksul saadud info põhjal ei saa midagi öelda. Minu soovitus teile on: paluge sellelt inimeselt nõusolekut tema kirja minuga jagada, siis ma saan seda täpselt kontrollida ning anda detailse ja ammendava vastuse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ministrile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Selle päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.

Järgmine on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Tarmo Tamme, Lauri Laasi, Peeter Võsa, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi ja Eldar Efendijevi 9. mail 2013 sotsiaalminister Taavi Rõivasele esitatud arupärimine omastehoolduse kohta (nr 334). Ma palun arupärijate nimel kõnetooli Yana Toomi!

Proua eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Arupärimine puudutab omastehooldust. Aprillis ilmus Eesti Päevalehes Andrei Hvostovi artikkel, milles autor kirjeldab oma elu koos insuldi läbi elanud naise ja tema tütrega. Nimetatud juhtumil peab tütar hooldama oma ema, kuid täiskohaga töötamise kõrvalt on seda väga keeruline teha. Lisaks üheaegselt ema hooldamisele ja tööl käimisele kurnab hooldajat ka psühholoogiline pinge. Andrei Hvostovi artikkel pälvis suurt tähelepanu ja vastukaja saabus ka inimestelt, kes on analoogses olukorras. Ma usun, et eranditult kõik Riigikogu liikmed ja ilmselt ka minister ise on saanud selliseid kirju.
Omastehooldaja on inimene, kes hooldab pereliiget või lähedast, kes haigusest, puudest või muust erivajadusest tingituna vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Omastehooldus võib olla lühiajaline ja ajutine, kuid sageli on omastehoolduse näol tegemist ööpäevaringse järelevalve ja hooldusega. Omastehooldajad on puudega lapse vanemad, abikaasad või oma eakate vanemate eest hoolt kandvad tütred ja pojad. Puhkuse või hooldaja haigestumise ajaks on võimalik paigutada hooldatav ajutiselt hoolekandeasutusse. Oma lähedase hoolekandeasutusse paigutamine on aga keeruline, kuna keskmine koha maksumus on 600 eurot, mis on suurem summa kui näiteks hooldust vajava pensionäri pension. Lisaks kõrgele maksumusele tuleb oodata ka järjekorras koha saamist.
Omastehooldus nõuab lähedastelt ebainimlikke pingutusi, kuid omaste hooldamise eest saadav raha on olematu suurusega. Kui mälu mind ei peta, siis on see natuke üle 15 euro. Peale selle, kui inimene vormistab end hooldajaks, loobub tööl käimisest ja pühendab oma elu lähedase inimese hooldamisele, siis kannatab tema tulevane pension, sest hooldaja eest ei maksa keegi sotsiaalmaksu.
Seoses sellega on meil härra Rõivasele viis küsimust. Ma loodan, et minister loeb need ette, kui ta hakkab arupärimisele vastama. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Vastan üheksa Riigikogu liikme arupärimisele omastehoolduse teemal.
Esimene küsimus: "Millal on valitsusel plaanis tõsta omastehoolduse igakuist tasu?" Hooldajatoetust maksavad omastehooldajatele kohalikud omavalitsused ja iga omavalitsus on toetuse saamiseks eraldi nõuded kehtestanud. Aga ma olen seda meelt ja olen seda ka korduvalt öelnud, et omastehooldusega seotud teenuste arvu tuleb märgatavalt suurendada ja pakkuda üle Eesti paremaid võimalusi inimeste hooldamiseks. Tähtis on toetada nii kõrvalist abi vajavat inimest kui ka tema omakseid. Me oleme kavandanud üldhoolekandeks, mis on omastehoolduse ametkondlik nimetus, Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahenditest tõhusat tuge ja oleme täiesti kindlalt veendunud, et saame pakkuda neile, kes oma lähedasi kodus hooldavad, paremaid teenuseid, mis vastavad inimeste individuaalsetele vajadustele, sh hoolduspuhkus, intervallhooldus, samuti eakate päevahoid.
Teine küsimus: "Omastehooldus ei anna hooldajale tööstaaži. Millal on valitsusel plaanis muuta süsteemi niimoodi, et kodus lähisugulast hooldavale inimesele oleks tagatud tööstaaž kõigi hooldamisaastate eest?" Hooldajatoetuse saajale on sotsiaalsed garantiid tagatud vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1¹ punktile 1, mis sätestab, et vald või linn maksab sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest, kes hooldab puudega isikut või puudega last. Kui omavalitsus maksab sotsiaalmaksu, siis võetakse makstud sotsiaalmaksu osa arvesse pensionikindlustusstaaži arvestamisel samaväärselt sellega, kui sotsiaalmaksu oleks makstud töötasu alammääralt. Eeltoodust tulenevalt arvestatakse hooldamise aeg nende isikute pensionistaaži hulka. Kui omastehooldaja käib täistööajaga tööl, siis see, et ta on ka omastehooldaja, talle täiendavat pensionistaaži ei anna. Kui ta käib täistööajaga tööl, siis tekib tal see staaž loomulikult töö juurest.
Kolmas küsimus: "Puhkuse või hooldaja haigestumise ajaks on idee järgi võimalik hooldatav ajutiselt paigutada hoolekandeasutusse, kuid mida teha olukorras, kui pere ei saa kohta hoolekandeasutuses või käib kohamaksumus rahaliselt üle jõu?" Kõigepealt täpsustan, et keskmine kohatasu üle Eesti on pigem 500 kui 600 eurot, aga ka see on kindlasti suurem summa kui keskmine pension. Tõele ei vasta see, et meil on üle Eesti hoolekandeteenuste järjekorrad. Üldhoolduses neid ei ole. Erihoolekandes, mis on riiklik teenus psüühilise erivajadusega inimesele, on järjekorrad, aga eakate hoolduses on järjekorrad mõnes kindlas piirkonnas, sh Tallinna ümbruses. Kogu Eestis on meil üle 500 koha rohkem, kui on reaalselt kliendiks soovijaid. Samas tuleb tunnistada, et ka väiksemates kohtades on mõned väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodud, kus tõepoolest on järjekord ukse taga. Neist hooldekodudest on mitmed minuga ühendust võtnud, et arutada, kuidas oleks võimalik seda kvaliteetset ja üsna mõistliku hinnaga teenust laiemale sihtgrupile pakkuda, sest nõudlus on väga suur.
Ja nüüd küsimuse juurde. Me soovime kindlasti selliseid teenuseid, mis ei ole statsionaarne, ööpäevaringne hooldekodus elamine, aidata omastel finantseerida ja omavalitsustel korraldada. Ma arvan, et veel olulisem sellest, et need käivad üle jõu, on see, et mitmel pool neid üldse ei pakutagi või vähemasti ei pakuta sellises ulatuses, nagu inimestel huvi oleks. Need teenused, mis ei ole ööpäevaringsed, on arusaadavatel põhjustel inimeste jaoks märksa jõukohasemad, aga ka nende teenuste osaliseks kompenseerimiseks on mõeldav kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Me oleme otsustanud, et kasutame neid Euroopa Liidu vahendeid, millest suur osa läheb omastehooldusse ja mille toel me soovime viia omastehoolduse Eestis uuele tasemele, meetmete alusel, mis on töötatud välja koos omavalitsuste, omastehooldajate ja hooldekodudega või, ütleme, teenuseosutajatega laiemalt, sest teenuseosutajate ring on laiem kui vaid hooldekodud.
Neljas küsimus: "Miks ei ole Eestis välja töötatud asendushoolduse süsteemi ja kas teil on plaanis nimetatud suunas samme astuda? Nimetatud süsteem võimaldaks anda pidevalt omast hooldavale inimesele puhkust." Osaliselt ma sellele küsimusele juba vastasin. Lihtsalt täpsustuseks või teadmiseks, et asendushooldust terminina me kasutame vanas mõistes lastekoduteenuse asemel ehk asenduskodu on seesama, mida me aastaid tagasi nimetasime lastekoduks. Omastehooldajatele puhkust võimaldav hooldaja palkamise süsteem on meil täpselt samamoodi kavas Euroopa Liidu vahendite toel sisse viia nii paljudesse omavalitsustesse, kui on vähegi võimalik. Kui omavalitsused on liiga väikesed selleks, et kvaliteetseid omastehoolduse teenuseid osutada, on neil võimalik koopereeruda. Aga huvitaval kombel on nii, et sugugi mitte kõige väiksemad omavalitsused ei ole need, kes seda teenust kvaliteetselt osutada ei suuda. Võtame näiteks Käru valla Raplamaal. Kui ma õigesti mäletan, siis on seal umbes 800 elanikku. Seal on suurepärane hooldekodu, mille vald on ehitanud. See on üks nendest hooldekodudest, kus kohatasu on umbes 500 eurot, võib-olla pisut enam. Seal on pidevalt järjekord ukse taga, sest seal osutatakse kahtlemata väga kvaliteetset teenust. Ja nagu ma ütlesin, vallas on elanikke umbes 800. Või võtame Emmaste valla Hiiumaal, Tohvri hooldekodu. Paljud teist teavad, et see on üks Eesti suuremaid ja kvaliteetsemaid hooldekodusid. Taas kord väike omavalitsus. Tegelikult teenindatakse küll tervet Hiiumaad, aga omavalitsus, kelle territooriumil see hooldekodu asub ja kes seda vahetult juhib, on üksjagu väike.
Viies küsimus: "Olete avaldanud soovi, et kõik kohalikud omavalitsused pakuksid eakatele koduseid teenuseid. Kuidas on plaanis seda tagada ning kas riik eraldab selleks ka omavalitsustele täiendavaid vahendeid?" Ma arvan, et sellele ma juba vastasin, aga kordan selguse mõttes veel üle. Jah, meil on plaanis eraldada mitukümmend miljonit eurot teenuste osutamise raha mitmesugustele omastehoolduse teenustele, alustades võib-olla häirenupust ja telemeditsiiniteenustest. Näiteks Kuressaarest, kus on eakate päevakeskus, peetakse juba praegu sidet mitme inimesega, kes elavad Orissaares või Orissaare ümbruses. Neil on võimalik iga päev tund aega teleekraani vahendusel suhelda üksteisega ja eakate päevakeskusega. Selle tehnoloogia nimi on Virtu ja analoogseid lahendusi sooviks pakkuda märksa laiemalt. Järgmine teenus, kui neid niimoodi hierarhiasse on üldse sünnis panna, on omavalitsuse osutatav teenus inimesele, kes vajab kas igapäevast või teatud aja tagant hooldamist. Siis juba mainitud hoolduspuhkus lähedastele. Me anname endale aru, et väga sügava puudega inimese hooldamine on töö, mida tehakse 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas, ja nii nagu igast tööst on ka oma lähedase hooldamisest inimesel vaja saada nädal või paar või kuu puhkust. Ka sellist teenust tuleb pakkuda. Järgmine, võib-olla kõige lähedasem teenus sellele, mida osutatakse statsionaarses hooldekodus, on eakate päevahoid. Mitu hooldekodu on selle tarvis oma ruumid välja ehitanud, aga ei ole seda teenust ühel või teisel põhjusel täielikult käima saanud. Selleks soovime samuti vahendeid eraldada. Aga siin tuleb rõhutada, et eakate päevahoid on tõenäoliselt atraktiivsem teenus tiheasustusalal elavatele eakatele, sest väga kaugel kodust päevahoius käimine ei ole ilmselt mõeldav. Seetõttu on see pigem linnade ja linnaliste asulate jaoks.
Nagu öeldud, iga teenus peabki olema individuaalne ja vastama võimalikult täpselt inimese vajadustele. Seda me proovimegi saavutada. Kõik teenused ei pea olema täpselt ühesugused ja kõik inimesed ei soovigi täpselt ühesuguseid teenuseid. Lähtume ka sellest, et nii kaua kui vähegi võimalik soovivad inimesed olla kodus ja saada ka teenuseid pigem oma kodus. Ma arvan, on igati mõistlik võimaluse korral toetada perekonda, et inimene saaks vajalikku teenust kodus. Üks mitte ainult omastehoolduse, vaid laiemalt erivajadustega inimeste jaoks Euroopa Liidu vahenditest kavandatud rahasumma läheb investeeringuteks, et kohandada erivajadustega inimeste kodud nende vajadustele vastavaks. See võib tähendada ümberehitust, et kodus oleks võimalik liikumisvahendiga liikuda. See võib tähendada pesemis- ja tualettruumide ümberehitamist, aga näiteks nägemispuude või mõne muu puude korral ka selliseid ümberkorraldusi, et kodus oleks võimalik iseseisvalt toime tulla. Taas kord lähtume sellest, et inimesed eelistavad võimaluse korral võimalikult kaua oma kodus ja tuttavas keskkonnas olla. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma olen natuke segaduses, sest minu teada hooldajaks olemine ei anna inimesele tööstaaži ja minu poole on selle küsimusega ka palju pöördutud. Aga nagu te juba eelmisele arupärimisele vastates ütlesite, vaatame need juhtumid ükshaaval läbi ja ma pöördun teie poole eraldi, kui tegemist on mingi eksitusega. Te vastasite viiendale küsimusele kogemata koguni kaks korda, nimelt ka esimesele küsimusele vastates. Ma küsin üle: millal on valitsusel plaanis tõsta omastehoolduse igakuist tasu? Ja kui seda plaanis ei ole, siis palun öelge, et valitsusel ei ole plaanis seda tasu tõsta!

Aitäh! Nii nagu te hästi teate, saab valitsus otsustada kõikvõimalikud eelarvet puudutavad küsimused üksnes siis, kui eelarvet kokku pannakse. Kui ma eelarvete kokkupaneku vahelisel ajal annaksin mingeid kindlaid lubadusi, siis käituksin kolleegide suhtes mittelugupidavalt ja nii ei saa teha. Te küsite, kas omastehoolduse tasu peaks tõstma. Loomulikult, kui see on võimalik, siis tuleks tõsta. Aga see tasu, olgem ausad, ei asenda täistöökohaga tööl käimist. Olulisem paljude omastehooldajate endi sõnul ja ka riigile jõukohasem on aidata nendel inimestel tööl käia, igapäevases elus aktiivsed olla ja tagada nende lähedasele vajalikud teenused. See on tegelikult asi, mis edaspidi aitab meil eraldada vahendeid omastehooldajate tasuks. Inimesed võiksid saada omavalitsustelt toetavaid teenuseid märksa rohkem kui praegu ja ma olen seda meelt, et riik peab omavalitsusi nendes küsimustes tugevalt aitama.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Arupärimise alguses tuletatakse meelde Andrei Hvostovi artiklit, mis nii palju kõmu ja tohutult kommentaare põhjustas ning analoogseid juhtumeid esile tõi. Teie vastuseid kuulates tekkis mul soov seda teemat veidi laiendada. Minu jaoks on see küsimus usuliste veendumuste tõttu otsustatud ja ma ütleksin, et kinni, aga pärast Hvostovi artiklit mõni aeg siiski arutati võimalust Eesti ühiskonnas eutanaasia seadustada, nagu seda on tehtud näiteks Šveitsis. Kuidas teie sellesse suhtute?

Aitäh! Ma kindlasti ei poolda seda ja veel vähem pooldan ma hoiakut, millest teie nimetatud artikli autor oma loos kirjutas. Ta kirjutas avalikult mõtetest anda oma lähedasele eakale inimesele surmav kogus ravimeid. Mul oli väga valus seda lugeda. Ma arvan, et paljudel oli seda valus lugeda. Ma ei taha kuidagi kommenteerida seda konkreetset lugu, aga inimesena, kelle jaoks see valdkond on tuttav märksa kauem kui sotsiaalministriamet, ütlen ma, et mina oma lähedastega nii ei käituks.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Te rääkisite, et vanurite hooldekodudes ei jätku kohti. Ma olen teiega nõus. Aga lugu on selles, et need kohad ja nende programmid on praktiliselt kohaliku omavalitsuse all. Kõige keerulisem pole mitte selle uue koha loomine, kuhu eaka inimese saaks tuua, kõige hirmsam on see, mis tuleb teha pärast, sellepärast et iga koht nõuab kohaliku omavalitsuse eelarvest raha. Ma mõtlen, et võib-olla oleks tore, kui riigil oleks programm, mille alusel kohtade arvu suurendada, ja igal aastal võiks öelda, et näete, saime 50, 60, 100 kohta juurde. Mis te ütlete selle peale?

Aitäh! Nagu öeldud, ei ole üle Eesti küsimus selles, et hooldekodu kohti on liiga vähe, sest meil on terves Eestis üle 500 koha rohkem, kui on inimesi, kes teenust kasutavad. Küll aga on teatud asutustes ja piirkondades kohtade järjekord. Tõsi on ka see, et paljude eakate inimeste osa teenuse kuludest katavad kohalikud omavalitsused, ja ma arvan, et see on mõistlik nende inimeste puhul, kellel lähedasi ei ole või kelle lähedastel puudub võimalus seda pensioni ja kohatasu vahelist summat tasuda. Samas on väga palju ka neid Eesti peresid, kes vaatamata sellele, et nad ei ela suures luksuses ja nende sissetulekud ei ole teab mis suured, leiavad võimaluse tagada oma vanematele ja vanavanematele koha sellises asutuses, kus nende eest hoolitsetakse ja neid asjatundlikult hooldatakse. Ma arvan, et see pole mitte ainult teema, mis on kirja pandud perekonnaseaduses, vaid üdini inimlik ja loomulik on, et nii nagu me hoolitseme oma laste eest ja teeme kõik mis meie võimuses selleks, et meie lastel läheks hästi, teeme täpselt samamoodi kõik, mis on meie võimuses, ka siis, kui hoolt ja armastust vajavad meie vanemad. See debatt, nagu te õigesti ütlesite, oli Eesti ühiskonnas aktiivselt üleval. Paljude jaoks oli see uus teema, aga paljude jaoks on see väga tuttav teema ja väga paljude inimeste puhul nägin ma nendega suheldes ka mõistmatust, kuidas võib ühiskonnas olla inimesi, kes oma vanematest hoolida ei soovi. Sellist hoiakut olen ma tundnud ministrina ka hästi palju, sest tahes-tahtmata  astuvad inimesed nende teemade puhul juurde ja räägivad minuga.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Omastehooldusega on niimoodi, et need omaksed tahavad ka vahetevahel puhata. Selleks on olemas intervallhooldus ja vastavalt sellele, kas inimene vajab rohkem hoolekande- või tervishoiuteenuseid, saab ta paigutada hooldekodusse või hooldushaiglasse. Aga hooldushaiglates kohti ei ole ja koduõenduses, mis peaks olema perspektiivikam kui institutsionaalne ravi, on samuti haigekassa lepingu raha puudu, mistõttu kõigile ei ole võimalik teenuseid osutada. Kui haigekassas arutati käesoleva aasta esimese kvartali aruannet, siis selgus, et 95% hooldusravikuludest on kasutatud ja üle on jäänud 5%. Kuidas te seda seletate?

Aitäh! Sellest me rääkisime ju ka haigekassa nõukogus, mille liige te olete. Ütleme nii, et hooldusravi erineb hooldekoduteenusest ja seda rahastatakse suures osas haigekassa poolt. Aga ka hooldusravis, eriti just koduõenduses, on plaanis ravimahtusid oluliselt suurendada. Me teame, et viimastel aastatel on märgatavalt kasvanud ja ka järgmisel aastal kasvab õendusabi või hooldusravi – vana nimega "hooldusravi", uue nimega "õendusabi" – statsionaarsete kohtade arv. See kasvab 2500 kohani, mis ekspertide hinnangul vastab Eesti nõudlusele või vajadustele. Samuti, nagu te hästi teate, oleme planeerinud järgmistel aastatel suurendada haigekassa eelarves just nimelt õendusabi raha, see kasvab kiiremini kui eriarstiabi või mis tahes muud liiki abi kasvuks eraldatav raha. Ehk siis aasta-aastalt paraneb nii koduvisiitide kui ka statsionaarsete teenuste kättesaadavus. Aga kodus soovitakse peale koduõenduse kasutada ka koduhoolduse teenust, kui tulla tagasi hooldekodude juurde, ja koduhoolduse teenust on meil võimalik toetada Euroopa Liidu vahenditest. Need on erinevad rahastamisallikad, üks on haigekassa, teine on riik ja Euroopa Liit, aga olulised on nad mõlemad ja eks nad on natukene seotud ka.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avame läbirääkimised. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Härra minister! Ma arvan, et Andrei Hvostov on üks parimaid ja moraalsemaid, ma ütleksin, südametunnistusega ajakirjanikke Eestis. Mina isiklikult loen tema lugusid alati väga tähelepanelikult ja suhtun nendesse väga austavalt. Teda süüdi mõista nende mõtete eest, mis ta selles tsiteeritud artiklis avaldas, on umbes sama nagu mõista hukka Dostojevskit selle eest, et ta kirjeldas Raskolnikovi piinu või seda, mida ta lõppude lõpuks tegi. Hvostov tõstatas väga tõsise probleemi ja minu kui omavalitsusjuhi kogemus näitab, et neid probleeme on tohutult, selliseid, kus inimesed lihtsalt ei saa hakkama haige hooldamisega ja ühel või teisel põhjusel on võimatu leida seda hooldajat, kes kindlustaks kõik vajaliku. Nii et see probleem on õigel ajal üles tõstetud ja sellega oleks vaja tegelda, sest loogiline edasiminek hooldusvõimaluse puudumisest ongi seesama eutanaasia. Veel kord tahan mainida, et 60 sekundi jooksul ei ole vist võimalik esitada küsimust niiviisi, et arusaadav oleks nii küsimus ise kui ka suhtumine. Siin võis jääda mulje, nagu ma jagaksin ministri suhtumist konkreetselt Andrei Hvostovi. Mina seda suhtumist, mida avaldas härra minister, ei jaga. Andrei Hvostov on austust väärt ja kõrge moraaliga inimene ning ma tulin seda siia ütlema, et vähemalt sellega oleks kõik selge. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Palun, kõnevõimalus ministrile!

Head Riigikogu liikmed! Kohe üldse ei tahaks rääkida konkreetsetest juhtumitest. Aga kuna minu suhu pandi siin nii sõnu kui hinnanguid, siis ei saa seda mitte õiendamata jätta. Ei soovi mina anda ühelegi inimesele hinnangut selle kohta, kuidas tema oma lähedaste eest seisab. Küll aga kodanikuna, kodanikuna isegi rohkem kui ministrina, riivas selles artiklis minu silma mitu asja. Riivas see, et kui tähelepanelikult lugeda, siis leidis perekond võimaluse oma eaka sugulase juurde sisse kolida, aga ei leidnud võimalust talle kvaliteetseid teenuseid osutada. Hakkas silma see – lehelugejana ma küll täpseid asjaolusid ei tea –, et kirjelduse järgi jäeti selgelt ööpäevaringset kõrvalist abi vajav inimene pikkadeks tööpäevadeks üksinda koju. Kolmandaks, nagu ma ütlesin, häiris väga tugevalt see, kui eakast inimesest kõneldakse kolmandas isikus selliselt, et kaalutakse, mis oleks, kui talle ettenähtust suurem kogus ravimeid manustada. Mina ütlen, et minul kodanikuna oli seda väga valus lugeda. Me teame, et Eestis on hooldekodudes kohti rohkem kui kliente. Ma võin tuua soovijatele mitu näidet hooldekodudest, kus kohatasu on kas 500 eurot või õige pisut üle 500 euro, st omaste poolt inimese pensionile juurdemakstav osa on ligikaudu 200 eurot kuus või isegi alla selle, ja kus on võimalik väga kvaliteetset ööpäevaringset hooldekoduteenust saada. Neid näiteid on üle Eesti väga-väga palju. Üks neist, mida võib kohe nimetada, asub ka Ida-Virumaal. Ma arvan, et ei ole maakonda, kus ei oleks sellist näidet. Seetõttu on väär, kui me jätame ühiskonnale arusaama, et õigem on hakata rääkima eutanaasiast kui sellest, kuidas me oma vanemate ja vanavanemate eest hoolt kanname. Minu jaoks on see mõistmatu, et niimoodi saab suhtuda. Ja ma rõhutan ka seda, et nende inimeste, nende perekondade puhul, kelle jaoks 200 eurot kuus maksta on ületamatult raske – loomulikult on Eestis ka neid –, peab omavalitsus leidma kompenseerimise võimaluse.
Toon näite Hiiumaalt. Küsisin mitme vallajuhi käest, küsisin hooldekodu juhi käest, kuidas sellega on, kuidas Hiiumaal, mis ei ole ju eriliselt jõukas maakond, täiesti tubli Eesti keskmine, on võimalik tagada, et inimesed saaksid teenust kasutada, kui paljud pered maksavad ise ja kui paljude eest maksavad omavalitsused. Kõik kinnitasid kui ühest suust: väike kogukond, me tunneme kõiki, me ei jäta kedagi hätta, enamasti saavad pered hakkama, aga kui tõesti ei saa, siis loomulikult ei jäeta kedagi hooldamata. Vaat see on suhtumine, mida meil on ühiskonnas rohkem vaja. Ma rõhutan veel kord: täpselt sama loomulik nagu oma laste armastamine ja oma laste eest hoolitsemine peab meil olema ka see, et me armastame oma vanemaid ja vajaduse korral hoolitseme nende eest. Aitäh!

Aitäh! Yana Toom, repliik kohapealt.

Ma tänan, proua eesistuja! Ma väga vabandan, aga mind riivas väga ministri kõne see osa, kus austatud härra Rõivas meenutas mulle kirikuõpetajat. Ma ei saa aru, miks me peame andma hinnangu Andrei Hvostovi kirjutisele, tema elule, tema oludele jne. On olemas probleem ja meie peaksime siin probleeme lahendama, mitte hindama seda, kuidas inimene kirjutab. Ta teeb seda siiralt ja ausalt ja uskuge mind, Eestis on kümneid peresid, kes mõtlevad samamoodi. See võib meile meeldida või mitte, aga see lihtsalt on nii. Ärme anname siin nendele hinnanguid, vaid pingutame selle nimel, et aidata nende lähedasi!

Suur aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetame selle punkti arutelu.

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Priit Toobali, Ester Tuiksoo, Peeter Võsa, Viktor Vassiljevi, Kadri Simsoni, Jüri Ratase, Aivar Riisalu, Lauri Laasi, Marika Tuus-Lauli ja Valeri Korbi 23. mail 2013. aastal sotsiaalminister Taavi Rõivasele esitatud arupärimine hambaravi kohta (nr 342). Ma palun kõnetooli Yana Toomi!

Austatud proua eesistuja! Austatud minister! Head kolleegid! Arupärimine puudutab hambaravihüvitist. Alates 2009. aasta 1. jaanuarist ei ole üle 19-aastastel isikutel võimalik taotleda hüvitist neile osutatud hambaraviteenuste eest. Ravikindlustatud ja ravikindlustamata täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravi vaid vältimatu abina, teisisõnu, vaid juhul, kui ravimata jätmine võib põhjustada abivajajate püsiva tervisekahjustuse või lõppeda abivajaja surmaga. Õigus hambaravi- ja hambaproteesihüvitisele on praegu ainult töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel ja üle 63-aastastel. Hambaravihüvitis on 19,18 eurot aastas, see on umbes kahe valuvaigistisüsti maksumus. Kõik nimetatud isikud peavad olema ravikindlustatud. Rasedatel ja alla 1-aastaste laste emadel on hüvitise määr 28,77 eurot aastas. Hambaproteesihüvitist on õigus saada töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel ja üle 63-aastastel ravikindlustatud isikutel summas 255,65 eurot ja seda kord kolme aasta jooksul. Täiskasvanud isikute hambaravihüvitise kaotamine on kaasa toonud hambaraviteenuse kättesaadavuse olulise halvenemise. Inimesed ei lähe õigel ajal hambaarsti juurde mitte hoolimatusest, vaid seetõttu, et hambaravi on liiga kallis. Ainuüksi konsultatsioon arstiga maksab 15–25 eurot ning täidis olenevalt materjalist ja plommi suurusest 30–70 eurot.
Eelöeldust tulenevalt ei jagu väga paljudel inimestel oma sissetulekust raha hambaraviks. Seoses sellega esitame härra Rõivasele neli küsimust ja ma loodan, et minister loeb need ette, kui hakkab arupärimisele vastama. Aitäh!

Aitäh! Ma palun kõnetooli sotsiaalminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Esimene küsimus: "Millal taastatakse hambaraviteenuse hüvitis üle 19-aastastele isikutele?" Ja kohe ka teine küsimus: "Statistikaameti andmete põhjal vähenes hambaravi kättesaadavus 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga veelgi ja hambaarsti juurde ei pääsenud 8,6% abivajajatest. Kuidas teie hinnangul parandada hambaraviteenuse kättesaadavust?" Kui lubate, siis ma vastan nendele kahele küsimusele koos. Rõhutan, et ma kindlasti nõustun selle teema püstitusega – hambaravi kättesaadavus on väga oluline teema, me oleme seda korduvalt ministeeriumis ja laiemalt ka partneritega arutanud. Terved hambad on inimese üldtervise lahutamatu ja tähtis osa, nii et küsimused on väga õiged ja põhjendatud.
On selge, et kõige tähtsamad on õige suuhügieen ja hambasõbralik toitumine. Inimeste ootus, justkui hoiaks hambaarst hambad terved, on tervisevaldkonna spetsialistide hinnangul põhimõtteliselt aegunud. Samuti ei saa pidada õigeks levinud arvamust, et hammaste korrashoiuks piisab, kui on väga palju raha. Suuhügieeni teema on märksa laiem ja suur rõhk on kindlasti ennetusel, aga sellegipoolest rõhutan veel kord, et ka abist rääkimine on igati omal kohal.
Haigekassa on oma arengukavas järgmiseks neljaks aastaks ette näinud rea tegevusi tervishoiuteenuste parema kättesaamise tagamiseks ja üks neist on hambaravihüvitiste maksmise põhimõtete muutmise ja võimaluste analüüsimine ning lahenduste ja ettepanekute esitamine hambaraviteenuse hüvitamise põhimõtete korrastamiseks. Analüüs peaks valmima eeldatavasti käesoleva aasta sügisel. Valitsus on toetuste maksmisel leppinud kokku põhimõtte, et enam toetatakse neid, kes reaalselt abi vajavad. Seega on kaalumisel vajaduspõhise hambaravihüvitise maksmine.
Kolmas küsimus: "Kui suurele hulgale inimestest makstakse hambaraviteenuse ja hambaproteeside hüvitist?" Proteesihüvitist maksti mullu 42 327 inimesele, laste hambaravis maksti 301 247 haigusjuhu eest, ortodontias 44 864 ravijuhu eest, hambahaiguste ennetusel 19 778 ravijuhu eest ning täiskasvanute vältimatus hambaravis 19 225 juhu eest.
Neljas küsimus: "Viimastel aastatel on diskussiooni tekitanud erivajadustega inimeste hambaravi. Alates 2012. aastast on kõigil üle 19-aastastel erivajadustega inimestel võimalus saada Tartu Ülikooli Stomatoloogia Kliinikus üldnarkoosis hambaravi. Milline on läbirääkimiste seis eri haiglatega Tallinnas? Millal on lootust kõigile abivajajatele ka Tallinnas nimetatud meditsiiniteenust pakkuma hakata?" Narkoosiga hambaravi saavad ikkagi ainult sügava vaimupuudega täiskasvanud, mitte kõik üle 19-aastased erivajadustega inimesed. Olenevalt puudest ja selle raskusastmest on tervishoiuteenuste saamise ja osutamise võimalused keerulisemad. Näiteks vaimupuudega isikutele pole tavapäraselt osutatav hambaraviteenus mõistetav, mistõttu ravi on raskendatud. Sellest tulenevalt on vaja erimeetmeid ja spetsiaalset kabinetti või üksust, kus on narkoosiseade ja narkoosijärgse jälgimise ruum. Loomulikult peab olema tagatud anestesioloogi kättesaadavus. Samuti peab teenust osutav hambaarst olema kogenud ja saanud ettevalmistuse vaimupuudega inimestega töötamiseks. Arvestades rahalisi võimalusi, on Sotsiaalministeerium sammhaaval asunud looma tingimusi narkoosi all tehtavaks hambaraviks. Vastab tõele, et sügava vaimupuudega täiskasvanud võivad saada üldanesteesiaga hambaravi Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus päevakirurgia keskuse juurde on selleks sisustatud eraldi üksus. Selleks, et niisugust tervishoiuteenust laiemalt, üle Eesti või vähemasti ka Tallinnas osutada, peab olema tegevusluba. Me oleme küll rääkinud kõigi Põhja-Eesti piirkonna suuremate haiglatega, aga hambaraviteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba on neist ainsana olemas Lääne-Tallinna Keskhaiglal, kes seni ei ole veel leidnud võimalust hakata vaimupuudega täiskasvanute hambaid narkoosi all ravima. Me oleme läbi rääkinud ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga, aga nagu öeldud, nendel tegevusluba hambaraviteenuse osutamiseks veel ei ole. Peale selle oleme läbi viinud hanke, aga hankemenetlus lõppes, kuna pakkumisi teenuse osutamiseks ei esitatud. Selge on, et me jätkame läbirääkimisi. Me soovime, et üldanesteesiaga hambaravi oleks lisaks Lõuna-Eestile kättesaadav ka Põhja-Eestis, ja ma rõhutan siinjuures, et mitte kõigile erivajadustega inimestele, vaid see puudutab siiski sügava vaimupuudega täiskasvanuid. Suur tänu!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te mainisite, et valitsusel justkui oli arutusel vajaduspõhine hambaravihüvitis või on valmisolek sellega tegelda. Kas te võiksite sellest natuke pikemalt rääkida ja öelda, mis on hüvitise määr? Olgem ausad, hüvitised, millest me praegu räägime, on selles mõttes olematud, et hambaarsti juures ei ole midagi teha, kui sul on taskus 19 eurot. Mis on teie arvates vajaduspõhisus ja mis summadest me räägime?

Aitäh! Ma usun, et seda, mis on vajaduspõhisus, mõistame kõik. Seda teemat oleme arutanud lisaks Sotsiaalministeeriumile ka foorumil, kus me arutame kõiki tervishoiu suuri teemasid. See on tervishoiu hea tahte leppe töörühm ehk siis foorum, kus laua taga on arstid, õed, haiglate ja kõrgkoolide esindajad, tudengid – esindatud on kõik tervishoiuvaldkonna ametid. See on enam kui 20 osapoolega foorum, kus käsitletakse kõiki tervishoiu tulevikku puudutavaid teemasid. Nagu ma ütlesin, oleme sügiseks kavandanud analüüsi ja palunud teha ettepanekuid, milline võiks olla vajaduspõhine hambaravitoetus. Kinnitan, et me saame siin teemadest ühtemoodi aru. Ka mina leian, et kui me ei suuda tagada seda teenust kõigile, siis tuleb vähemasti leida võimalused maksta vajaduspõhist toetust ka täiskasvanute hambaravis. Hammaste tervis on oluline osa üldtervisest ja me pingutame selle nimel, et ravivõimalused luua. Nagu te hästi teate, saab iga toetus olla summaliselt märksa suurem siis, kui see on vajaduspõhine ja mõeldud eeskätt neile, kellel seda majanduslikult rohkem vaja on. See, milline on inimeste arvu ja summa vaheline tasakaal, vajab kindlasti põhjalikku arutamist tervishoiuvaldkonna inimestega. Siin ma ei tahaks enne sügist kindlat vekslit anda.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kui me räägime hambaravist, siis omaette valdkond on lapsed. Ma tean, et on kava ehitada 15 riigigümnaasiumi. Kas on juba ettekujutus, kas kunagi on arutatud, et nendesse gümnaasiumidesse tulevad ka hambaravikabinetid?

Aitäh! Väga huvitav küsimus! Ma ütlen ausalt, et sellele peaks kirjalikult vastama. Ma ei ole päris lõpuni kindel, kas kõigisse 15 on kavandatud seda teha. Ma usun, et sellele saab ammendavalt vastata kirjalikult.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Tegelikult on meie hambaravi kontseptsioon väga ilus: teeme lastel hambad tasuta korda, siis ei ole neil täiskasvanuna suuremaid probleeme. Aga mida teha nende inimestega, kes on 45–65 aastat vanad, kes ei vaja mitte paari plommikest, vaid neil tuleb asendada puuduolevad hambad, ehitada sildu, büügelproteese? Need asjad maksavad sadu ja isegi tuhandeid eurosid! Kas te saate midagi lohutavat öelda ka nendele inimestele? Nad ei ole milleski süüdi, süüdi ei ole isegi mitte nõukogudeaegne hambatehnika. See on lihtne progress, et tehnika aastatega muutub, aga inimesed, eriti just maapiirkondade elanikud, on täiesti hambutud. Mida lohutavat oskate neile öelda?

Aitäh! Hea kolleeg, eks me saame seda ühiselt haigekassa nõukogus arutada, kui haigekassa oma ettepanekud teeb. Ma usun, et sõltumata sellest, kas inimeste elukoht on linnas või maal, peaks võimalus vajaduspõhiselt hambaravi kompensatsiooni saada olema ka täiskasvanutel. Millises tasakaalus saavad olema inimeste arv ja konkreetsed summad ja milliseid ravijuhtusid on riigil võimalik kompenseerida, seda peame väga põhjalikult arutama, vaadates koos ka eelarvet. Vaatamata sellele, et kõnealuse teenuse saajate ring piirdub praegu laste ja eakatega, läheb haigekassal iga aasta hambaravi peale peaaegu 20 miljonit eurot, üle 300 miljoni krooni. See on oluline summa ka riigi jaoks. Samas teame, et hambaravi on inimeste endi jaoks omaosaluse mõttes tervishoiuteenustest ravimite järel nr 2. Kui ravimitele läheb 41% inimeste tervishoiukulutustest, siis hambaravi osa on ligikaudu viiendik, mis on väga suur ja tuntav osa. Kui me saame siin olukorda parandada, siis ma arvan, et see on igati mõistlik. Küll aga ei ole ma päris kindel, et seda on võimalik teha nii, et me absoluutselt kõigile piiramatult hambaravi kinni maksame. Ma arvan, et vajaduspõhine süsteem on reaalsem ja riigile jõukohasem.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Käesolev päevakorrapunkt on ammendatud.

Me läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Priit Toobali, Valeri Korbi, Peeter Võsa, Enn Eesmaa, Heimar Lengi, Vladimir Velmani, Marika Tuus-Lauli, Lauri Laasi ja Tarmo Tamme 21. mail keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele esitatud arupärimine pakendiseaduse eelnõu menetlemise kohta (nr 338). Palun Priit Toobali kõnetooli!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva aasta 21. mail esitasime koos terve rea kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele arupärimise, mis puudutab pakendiseaduse eelnõu menetlemist. Riigikontroll on osutanud pakendiseaduse arvukatele puudustele juba 2010. aasta detsembris avalikustatud auditi aruandes "Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise tulemuslikkus". Riigikontrolli hinnangul jäi 2009. aastal süsteemi läbipaistmatuse ja kontrollimatuse tõttu riigile maksude näol laekumata ligikaudu 64 miljoni eurot, mis vanas vääringus on üle 1 miljardi krooni. Praktika on näidanud, et taaskasutustasude määramine, nende võrdsetel alustel kogumine ja ka edasine kasutamine, mis peaks olema läbipaistev, on väga ebaselge ja kontrollimatu. Riigikontroll esitas pakendiauditi aruandes ettepanekud pakendiseaduse muutmiseks, mille tulemusena on valminud eelnõu. Keskkonnaministeerium on auditi aruande aruteludel enamiku ettepanekutega nõustunud, kuid eelnõu ei ole siiamaani menetlemiseks Riigikogusse jõudnud.
Pakendite kogumine ja taaskasutamine on valdkond, mida kureerib Keskkonnaministeerium ning kus tulu teenimine sõltub Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni kaudu loodavatest reeglitest. Eesti Pakendiringluse juhtfiguuriks peetakse ühingu tootmis- ja logistikajuhti Anti Tammeoksa, kes oli Riigikogu liikmena keskkonnakomisjonis koos Rain Rosimannusega üks põhilisi jäätmetega seotud seaduste tegijaid. Seonduvalt sellega ja kogu meedia tähelepanu all olnud Autorollo skandaaliga oleme esitanud ministrile kokku seitse küsimust. Loodame, et minister loeb enne küsimusele vastamist selle ette. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, et arupärimisele vastata!

Hea istungi juhataja! Head arupärijad! Kuna te oma sissejuhatuses tõite taas kord välja Riigikontrolli mitme aasta taguses aruandes sisaldunud arvud, siis ma alustan nendest. Teil on ilmselt arupärimist ette valmistades jäänud tähelepanuta, et ka tollane keskkonnaminister pööras juba auditi käigus Riigikontrolli tähelepanu asjaolule, et Riigikontrolli arvutused olid sügavalt ekslikud. Nimelt arvestas Riigikontroll pakendiaktsiisi aluseks olulises ulatuses ka selliseid plastpakendijäätmeid, millele aktsiisimaksukohustus ei laiene. Meetod, mille alusel võimalikku saamata jäänud aktsiisimaksu suurust hinnati, oli kaudne ja algandmed isegi mis tahes suurusjärgus aktsiisimaksu laekumata jäämise kohta polnud piisavalt usaldusväärsed. See, mis ma siin praegu ette lugesin, on välja toodud tollase keskkonnaministri vastuses, mille ta andis juba auditi tegemise käigus.
Aga nüüd konkreetselt teie küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Olete töötanud keskkonnaministrina alates 2011. aasta kevadest. Miks ei ole seni pakendiseaduse muutmise eelnõu Riigikogule menetlemiseks esitatud?" Minu vastus sellele on, et pakendiseaduse eelnõu kallal on tõepoolest tehtud väga tõsist tööd, nii nagu seda teha tulebki. Olulisi täiendusi tuli seaduseelnõusse veel pakendikomisjonilt. Pakendikomisjoni kuuluvad teadupoolest näiteks Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi eksperdid, Tarbijakaitseameti, Konkurentsiameti ning Maksu- ja Tolliameti esindajad, samuti omavalitsuse esindajad. Ka Tallinna linna esindaja lööb selle komisjoni töös kaasa. Pärast viimaseid kohendusi või ettepanekuid on seaduseelnõu, nii nagu ette nähtud on, saadetud uuesti kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumisse. Pärast seda on võimalik esitada eelnõu ka valitsusele ja seejärel jõuab eelnõu juba mõistagi parlamenti teile arutada.
Teie teine küsimus kõlab nii: "Kas Te olete ministrina andnud ametnikele suuniseid pöörata vähem tähelepanu pakendiseaduse muutmise eelnõule ning venitada selle koostamisega?" Ametnikele antud suunised, kui neid nii võib nimetada, on olnud täpselt vastupidised. Ma ei tahaks teha siin ka mingisuguseid etteheiteid, kuna tegu on tõesti tööga, kuhu on kaasatud, nagu ma eelmises küsimuses loetlesin, väga mitme ministeeriumi eksperte, ja ma arvan, et seda tööd on tehtud tõsiselt. Muidugi võiks tööd alati kiiremini teha, aga kiirustamine on vahel omakorda selline asi, millele saab etteheiteid teha.
Kolmas küsimus: "Kas pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine on viibinud Teie või Teie abikaasa ning sõpruskonna erahuvide tõttu?" Seaduseelnõu väljatöötamine ei ole viibinud ja teie küsimuses sisalduv vihje on ausalt öeldes solvav ning mu meelest täiesti kohatu.
Neljas küsimus: "Kas MTÜ-st Eesti Pakendiringlus on liikunud raha Teie perekonnaga seotud ühingusse OÜ Autorollo?" Arupärijate nimetatud ettevõte on kunagi kuulunud minu isale. Selle ettevõtte kolmest juhatuse liikmest üks on olnud minu isa. Aga ma palun, et te oma küsimused selle ettevõtte äritegevuse kohta esitaksite nendele inimestele, kellel on ja saab olla pädevust neile vastuseid anda ja kellel need vastused üldse olemas olla saavad. Ka nimetatud MTÜ käest on mõistlik neid vastuseid küsida, sest sellega seotud isikutel saab vastav informatsioon olemas olla. Minul puudub informatsioon, et midagi niisugust, nagu te oma küsimuses väidate, oleks toimunud.
Viies küsimus: "Kas Te olete isiklikult teinud ettepanekuid pakendiseaduse muutmise kohta eelnõu väljatöötamise käigus ning millised on need ettepanekud?" Ma vaatasin ka allkirju arupärimise all. Te olete ju kõik kogenud parlamendiliikmed ja ma usun, et teile on üsna hästi teada, kuidas ühe eelnõu koostamine käib ja kuidas eelnõud sünnivad. Need sünnivadki arutelude, lahenduste otsimise tulemusel ja ma näen, et see oleks väga suur probleem, kui valdkonna eest vastutav minister nendes aruteludes ei osaleks või seaduseelnõu sünnis kaasa ei lööks. Nii et minu roll on loomulikult samamoodi seaduseelnõude sünnis kaasa lüüa ja minu ettepanekud selle konkreetse seaduseelnõu puhul on olnud läbivalt suunatud just nimelt suurema läbipaistvuse, aga samas ka tõhusama kontrolli tagamisele.
Kuues küsimus: "Kui palju jääb hinnanguliselt riigile laekumata makse taaskasutusorganisatsioonide kontrollimatuse ja läbipaistmatuse tõttu?" Nagu täna juba varem sai kahele arupärimisele antud vastustes välja toodud, on aktsiisi laekumine just nimelt kasvanud. Nii et saab öelda, et olukord ja ka kontroll on muutunud viimastel aastatel üksjagu paremaks. Oma roll selles on kindlasti ka eelmise parlamendikoosseisu lõpus tehtud muudatusel, mis muutis võimatuks tagantjärele taaskasutustõendite esitamise ja mille tulemusel on ilmselt paranenud ka pakendiaktsiisi laekumine. Nii et kui härra Stalnuhhin siin ühe arupärimise vastajaga kurjustas, miks on nii, et pakendiaktsiisi laekumine on sedavõrd palju paranenud, siis 2011. aastal on üks nendest põhjustest ilmselt olnud just reeglistiku muudatus, mis muutis oluliselt paremaks ka pakendiaktsiisi laekumise.
Seitsmes küsimus mulle kõlab nii: "Kas Te olete kaalunud huvide konflikti tõttu ministrikohalt tagasiastumist?" Minu huvi keskkonnaministrina on teha oma tööd võimalikult hästi ja on suunatud Eesti looduskeskkonna hoidmisele ja kaitsmisele. Minul selle huviga seotud konflikte ei ole. Aitäh, head arupärijad!

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kui peaminister siin enne sama teemaga seotud arupärimistele vastas, siis ta kurjustas meiega, et me justkui ei peaks lugu süütuse presumptsioonist. Mis ma tahan öelda? Süütuse presumptsioon on minu jaoks väga oluline küsimus, oluline tõde. Aga teie puhul on see skandaal üles kerkinud ja ei kipu kuidagi ka meedias vaibuma. Kindlasti on teil olemas oma seisukoht, kes teile selle skandaali on korraldanud.

Aitäh! Ma ei tahaks siin sellist spekuleerimise teed minna. Eks nii nagu viimased päevad või nädalad on muu hulgas tunnistust andnud, on sellel alusetul kampaanial ilmselt omajagu ka poliitilisi taganttõukajaid. Kes nad täpselt on? Mine tea, võib-olla teate teie seda minust paremini.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Arupärimisele on vastatud.

Liigume edasi kaheksanda arupärimise juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Lauri Laasi, Mihhail Stalnuhhin, Vladimir Velman, Enn Eesmaa, Peeter Võsa, Valeri Korb, Ester Tuiksoo, Yana Toom ja Kadri Simson 22. mail 2013. aastal. Arupärimine kannab numbrit 341 ja käsitleb riigi poolt asutatud ühingute juht- või kontrollorganite liikmete määramist. Vastab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Riigikogu liikme Lauri Laasi, et arupärimist avalikkusele tutvustada!

Austatud juhataja! Tõepoolest, 22. mail Keskerakonna fraktsiooni esindajad selle arupärimise üle andsid. Arupärimise sisu on järgmine. Seoses viimasel ajal meedias palju kõneainet tekitanud Autorollo pankrotimenetlusega on üles kerinud ka riigiettevõtete nõukogudesse isikute määramise küsimus. Keskkonnaministrina on teie ettepanekul määratud kolmandik liikmeid Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogusse, mille esimees te ametikohajärgselt olete. Teie kontrolli all on ka teisi riigi asutatud äriühinguid. Väidetavalt on eurotoetusi jagavate rakendusüksuste, nagu EAS ja KIK, juht- ja kontrollorganite mehitamine Reformierakonnale ja IRL-ile sobivate isikutega loonud eksimatu süsteemi, kus eurotoetusi saavad võimulolevale koalitsioonile sobivad isikud.
Siit ka neli küsimust. Minister saab meie küsimustes väidetule kas kinnitust anda või väited ümber lükata. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Hea juhataja! Head arupärijad! Lähen kohe teie esitatud küsimuste juurde.
Esimene küsimus: "Millistel alustel toimub isikute määramine riigi poolt asutatud ühingute juht- või kontrollorganitesse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas?" Need alused on kirjas seadustes ja ka konkreetsete ühingute põhikirjades. Kuna suur osa teie arupärimise sissejuhatusest puudutas Keskkonnainvesteeringute Keskust, siis Keskkonnainvesteeringute Keskusel on kinnitatud ka nõukogu töökord, kus on näiteks sätestatud, et nõukogu liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustatakse temaga või temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt. Samamoodi laieneb korruptsioonivastane seadus kõikidele Keskkonnainvesteeringu Keskuse juht- või kontrollorganite liikmetele, ka töötajatele ja lisaks kõigile hindamiskomisjoni liikmetele. Need kriteeriumid on seadustes ja põhikirjas ilusasti kirjas. Kui rääkida KIK-ist, siis nagu teile kindlasti teada on, kuulub KIK-i nõukogusse üheksa liiget, kellest neli nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt. Keskkonnaminister kuulub nõukokku ametikoha järgi. Asutajaõiguste teostaja nimetab kolm nõukogu liiget keskkonnaministri ettepanekul. Ilmselt on teile teada ka see, et KIK-i puhul ei ole asutajaõiguste teostaja mitte Keskkonnaministeerium, vaid Rahandusministeerium. Nõukogu liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Nimetajal on alati õigus nõukogu liige tagasi kutsuda.
Teine küsimus: "Kuidas on tagatud riigi poolt asutatud ühingute juht- või kontrollorganite liikmete huvide konflikti vältimine KIK-i ja teiste Teie poolt kontrollitava ministeeriumi valitsemisalas olevate ühingute puhul?" Tavaliselt on see tagatud seadusest tulenevate, aga ka põhikirjaliste nõuetega, nende nõuete täitmise kohta andmete kogumise ja pideva kontrolliga. Nagu ma eelmisele küsimusele vastates ette lugesin, siis näiteks KIK-i nõukogu töökord sätestab, et nõukogu liige ei või osaleda hääletamisel, kui otsustamisel on temaga või temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemine. Neid nõudeid, mida täita tuleb, on veel.
Kolmas küsimus: "Kas Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevate ühingute juht- või kontrollorganite liikmetel on esinenud huvide konflikte seoses nende erahuvidega?" Vastus on ei.
Neljas küsimus: "Kas Vabariigi Valitsuse siseselt on ära jagatud, milliste ettevõtete üle teostab võimu Reformierakond ja milliste ettevõtete üle IRL?" Omanikuõigusi äriühingutes, asutajaõigusi sihtasutustes ja liikmeõigusi mittetulundusühingutes teostavad vastavalt oma tegevusvaldkonnale eri ministeeriumid lähtuvalt sellest, millise konkreetse ministeeriumi valitsemisalasse eraõigusliku juriidilise isiku tegevus peamiselt kuulub. Sellest see jaotus tuleneb ja ma usun, et see on teile ka päris hästi teada. Aitäh!

Hea minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Austatud proua minister! Teie koalitsioonipartner on seisukohal, et Riigikogu liikmed ei tohiks kuuluda riigiettevõtete nõukogudesse. Kuidas te kommenteerite ja millise hinnangu te annate sellele, et teie koalitsioonipartneri esindajana kuulub näiteks RMK nõukokku Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta? Kas see ei ole mitte iseenda sõnade söömine? Milline on teie kui koalitsioonipartneri hinnang sellele?

Aitäh! See ei ole kindlasti sõnade söömine ega ka mitte nende sõnadega vastuollu minek. RMK ei ole äriühing. RMK on riigitulundusasutus ja Liisa-Ly Pakosta on selle nõukogusse nimetatud, kui ma nüüd ei eksi, Riigikogu enda poolt. Igapäevaselt näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu tööga kokku puutudes võin öelda, et minu hinnangul on see väga mõistlik ja väga hea, et Riigikogu liikmed selle nõukogu töös kaasa löövad. Ma arvan, et see kehtib samavõrra RMK kohta. Aga tõesti, RMK puhul ei ole tegu äriühinguga, tegu on riigitulundusasutusega.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Arupärimisele on vastatud.

Head ametikaaslased! Nüüd on kõigil võimalus peale haamrilööki registreerida ennast vaba mikrofoni sõnavõtuks. Nii et ootan aktiivset osavõttu! Palun Riigikogu kõnetooli Mihhail Stalnuhhini!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Möödunud laupäeval toimus Narva ja kogu Ida-Virumaa jaoks üks väga tähtis sündmus. Laupäeval nägin ma üle viie aasta, et ühte kohta oli kogunenud minu hinnangul 9000 – 11 000 inimest, kusjuures selliseid väiksemas mastaabis kogunemisi oli Narvas veel kahes kohas. Sellist rahvamassi ei olegi nii lihtne kokku saada. Viis aastat tagasi tuli enam-vähem sama palju rahvast pärast pronksiööd 9. mai demonstratsioonile, enne seda olid viimased korrad, kui nii palju inimesi kokku tuli, vist 1980. aastate lõpus Rahvarinde ajal.
Miks need inimesed kokku tulid? Esimest korda peaaegu et 800 aasta pikkuse ajaloo jooksul külastas Narvat Vene Õigeusu Kiriku patriarh ja see inimene leidis õiged ja väga tasakaalustatud sõnad, mis olid suunatud kõigile – lihtinimestele, omavalitsusjuhtidele, riigijuhtidele. Meil kõigil, kes me pärast patriarh Kirilli visiiti oma muljeid jagasime, oli veendumus, et see inimene tegi Venemaa ja Eesti Vabariigi suhete parandamiseks kolme päevaga rohkem, kui seda on õnnestunud teha suvalistel poliitikutel viimase kümne aastaga. Jäi kõlama, et Eesti võiks tänada patriarhi selle visiidi eest. See visiit oli selge suunitlusega leida ühine keel, rääkida nendest väärtustest, mis on meile kõigile kallid ja südamelähedased.
Kahjuks ei leidnud meie president aega ei küüditamispäeval ega patriarh Kirilli visiidi ajal osaleda ühel ega teisel üritusel. Tema oleks pidanud olema see inimene, kes oleks tänanud patriarhi selle eest, mis ta tegi. Ma arvan, et teie, kes te praegu siin saalis olete, kindlasti liitute minuga minu soovis öelda patriarh Kirillile suured ja väga soojad tänusõnad selle eest, mida ta siin kolme päeva jooksul oskas teha. Aga ma loodan, et Riigikogu ja konkreetselt Riigikogu juhatus leiab endas jõudu avaldada ka tänu, ja teha seda mitte ainult sõnades, vaid formaalselt, saates patriarhile vastava kirja. Ma arvan, et ta on seda väärt. Aitäh ja veel kord suur tänu Kirillile selle eest, mida ta siin kolme päeva jooksul tegi! See oli tõesti tore.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sellega on vaba mikrofoni voor lõppenud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 18.08.