Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala kolmapäevast istungit. Lugupeetud kolleegid, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Priit Toobal!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Soovin koos mitme kolleegiga Keskerakonna fraktsioonist üle anda arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. See puudutab Maksu- ja Tolliameti tegevust ning laekumata maksusid.
Käesoleval ja ka möödunud aastal on meedias pideva tähelepanu all olnud osaühing Autorollo ja sellega seotud tehingud. Märkimisväärne on asjaolu, et osaühinguga on seotud keskkonnaministri perekond. Autorollo, Autovaala ja Eesti Pakendiringluse vahelise raharingluse vastu võiks loogiliselt huvi tunda ka Maksu- ja Tolliamet. Riigipoolsest tegevusest seni aga informatsiooni pole. Maksu- ja Tolliamet kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse. Kuna väidetavalt on võetud pangaautomaatidest välja sularaha kokku üle 17 miljoni krooni ning kui selle seotust ettevõtte majandustegevusega ei suudeta Maksu- ja Tolliametile tõendada, siis kuulub vastav rahakasutus maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Summalt tuleb arvestada tulumaks, sotsiaalmaks ning viivised kogu perioodi ulatuses. Kui ettevõte on pankrotis ja maksujõuetu, siis nõutakse vastutavatelt isikutelt tsiviilhagiga või tahtliku kuriteo puhul kriminaalkorras kogu nende tekitatud kahju hüvitamist. Seoses selle teemaga esitame rahandusministrile kokku neli küsimust. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Mul on suur au üle anda Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 5 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimekust omavalitsuslike ülesannete täitmisel ja teenuste pakkumisel. Selleks soovime alates 2014. aastast kehtestada, et kohalikule omavalitsusele laekub residendist füüsilise isiku tulumaksust 12,3%. Sellega tõstetaks kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuv tulumaksuosa kriisieelsele tasemele ning lisaks kompenseeritaks maamaksuvabastuse tõttu omavalitsustele saamata jääv tulu. Ettepanekut toetab Omavalitsusliitude Koostöökogu, kes on samasisulise ettepaneku teinud ka valitsuskomisjonile 2014. aasta riigieelarve läbirääkimistel. Seadusmuudatus vähendab tulumaksu laekumist riigieelarvesse ja suurendab kohalike omavalitsuste eelarveid. Kui eelnõu praegu seadusena vastu võetaks, oleks võimalik tulumaksu väiksemas mahus laekumist riigieelarvesse arvestada järgmise aasta ehk 2014. aasta riigieelarve planeerimisel. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Annan üle mitme Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Seoses viimasel ajal meedias palju kõneainet tekitanud Autorollo pankrotimenetlusega on üles kerkinud riigiettevõtete nõukogudesse isikute määramise küsimus. Keskkonnaministri ettepanekul on määratud kolmandik KIK-i nõukogu liikmeid ning ministri kontrolli all on ka teisi riigi asutatud äriühinguid. Väidetavalt on eurotoetusi jagavate rakendusüksuste EAS-i ja KIK-i juht- ja kontrollorganite mehitamine Reformierakonnale ja IRL-ile sobivate isikutega loonud olukorra, kus eurotoetusi saavad võimulolevale koalitsioonile sobivad isikud. Seoses sellega tahamegi ministri käest teada, mis põhimõtete alusel moodustatakse äriühingute juht- ja kontrollorganeid ning nõukogusid. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad sellele seadusele, siis edastan need otsekohe adressaatidele.
Nüüd annan edasi teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. mail algatatud rahvatervise seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 20. mail algatatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu, juhtivkomisjon – riigikaitsekomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete arupärimised keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Palun, kolleegid, teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 336 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud kolleegid, kuna selle seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme veel kord kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 336. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 414 kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 414. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 392 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Head kolleegid, me võime järjekordselt minna seaduse lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 392. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 405 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 405. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastu või erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 354 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See seaduseelnõu kuulub nende hulka, mille kohta võib kindlasti öelda, et see on kõikide asjasse puutuvate osapooltega väga põhjalikult läbi arutatud ja nende seisukohtadega on võimaluse piirides ka arvestatud. Põhiseaduskomisjon on eelnõu arutanud pärast esimest lugemist neljal korral ja annan nendest aruteludest põgusa ülevaate.
Meenutuseks nii palju, et seaduseelnõu oli esimesel lugemisel tänavu 13. veebruaril. Esimene lugemine lõpetati ning Riigikogu juhatus määras põhiseaduskomisjoni ettepanekul muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. veebruari. Selleks kuupäevaks üheltki Riigikogu liikmelt ega fraktsioonilt ettepanekuid ei laekunud, küll aga on põhiseaduskomisjon arutelude põhjal koostanud kolm muudatusettepanekut, mis ongi tabelis kui meie ettepanekud.
Peale esimest lugemist Riigikogus arutas põhiseaduskomisjon seaduseelnõu 354 oma 19. veebruari, 12. märtsi, 6. mai ning 13. mai korralisel istungil. 19. veebruaril osalesid külalistena ÜRO pagulaste ameti Põhja-Balti regionaalbüroo kõrgemad piirkonnaametnikud Karolina Lindholm-Billing ja Andrei Arjupin, kes olid meile saatnud omapoolsed märkused ja ettepanekud eelnõu kohta. Samuti viibisid arutelul Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi ametnikud.
Tollel 19. veebruari istungil tutvustas proua Lindholm-Billing ÜRO pagulaste ameti seisukohti. Oma arvamuses rõhutas ta, et varjupaiga taotlejatele võib kohaldada kinnipidamist ainult seaduses sätestatud alustel ja üksnes juhul, kui muid meetmeid ei ole võimalik kasutada. Seega kinnipidamine on õigustatud avaliku korra, inimeste tervise ja riigi julgeoleku kaitsmise huvides. Varjupaiga taotleja kinnipidamise pikkuse osas selgitas proua Lindholm-Billing, et ei ole kindlat juhist, kui kaua võiks või tuleks varjupaiga taotlejat kinni pidada. Selle hindamiseks tuleb läbi viia proportsionaalsuse test, kus hinnatakse abinõu vajalikkust, proportsionaalsust ja mõõdukust. Ta rõhutas, et varjupaiga taotlejat ei tohi kohelda kui võimalikku kurjategijat. Teda tuleb pidada isikuks, kes viibib riigis seaduslikult, kuna varjupaigataotluse esitamine seadustab inimese riigis viibimise ka siis, kui ta saabus riiki ilma viisata või muu õigusliku aluseta.
Siseministeeriumi esindajad selgitasid istungil, et kinnipidamisel proportsionaalsuse põhimõtte arvestamine tuleneb haldusmenetluse seaduse § 3 lõikest 2 ning seetõttu ei ole vaja seda eelnõus 354 eraldi välja tuua. Samas ei olnud Siseministeeriumi esindajad vastu, et need printsiibid oleksid parema arusaadavuse huvides kirjas ka käesolevas eelnõus. Siseministeeriumi esindaja rääkis komisjoni istungil ka seda, et 18. veebruaril kohtusid nad Eesti Inimõiguste Keskuse esindajatega, kellel olid eelnõu kohta mitmed ettepanekud. Need on põhiseaduskomisjonis ka saadaval.
Põhiseaduskomisjoni 12. märtsi istungile olid külalistena kutsutud Siseministeeriumi ja Eesti Inimõiguste Keskuse esindajad. Eesmärk oli kuulata veel kord ära inimõiguste keskuse esindajate seisukohad. Siseministeeriumi esindajad esitasid komisjonile kirja, kus tegid ettepaneku täiendada § 36¹, sätestades, et varjupaiga taotleja peetakse kinni ainult juhul, kui muud järelevalvemeetmed ei anna tulemusi. Seejuures tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks tegid Siseministeeriumi esindajad kokkuleppel inimõiguste keskuse esindajatega ettepaneku täiendada eelnõu sättega, millega nähakse ette haavatavate isikute erikohtlemine. Samal istungil leidis komisjon, et tuleks ära kuulata ka kohtunik Villem Lapimaa seisukohad eelnõu suhtes ning seejärel jätkata komisjonis arutelu.
Järgmisena arutas põhiseaduskomisjon eelnõu 6. mai koosolekul. Külalistena olid taas kohale kutsutud Eesti Inimõiguste Keskuse ja Siseministeeriumi esindajad. 13. mai istungil osalesid Siseministeeriumi esindajad. Sellel istungil vormistati ka lõplik tekst. Inimõiguste keskuse esindajad rõhutasid seal, et varjupaigaga seotud menetluses on varjupaiga taotleja seisund seotud inimõigustega. Oluline ei ole mitte ainult menetluse tulemuslikkus, vaid tugev rõhk on varjupaiga taotleja inimõiguste kaitsel. Eesti Inimõiguste Keskuse esindajad ei olnud päris rahul § 36¹ lõigetes 3, 4, 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alustega – need saaks viia veel täpsemalt direktiiviga kooskõlla. Siseministeeriumi esindajad leidsid, et nendes sätetes on selge viide varjupaiga taotlejate kinnipidamise alustele. Seda võib kohaldada ainult siis, kui see on vältimatu, kui järelevalvemeetmete kohaldamine poleks tõhus. Seejuures tuleb arvestada rangeid proportsionaalsuse põhimõtteid. Kuna see on juba kirjas, siis pole igas aluses eraldi enam vaja nendele põhimõtetele viidata. Siseministeeriumi esindajad rõhutasid komisjoni istungil ka seda, et meedias jutuks olnud kahtlustused, nagu peetaks kinnipidamiskeskuses varjupaiga taotlejaid kinni üheskoos inimestega, keda kahtlustatakse kuriteos või haldusrikkumises või kes on haldusrikkumise toime pannud, on alusetud. Selles keskuses kinnipidamise alused tulenevad seadusest. Kui tegemist on kriminaalmenetluses või süüteomenetluses kahtlustatava või süüdistatava isikuga, siis teda kinnipidamiskeskusesse ei saadeta. Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte on, et need inimesed tuleb üksteisest eraldada, ja seda on Eesti kogu aeg ka teinud. Eestis ei ole võimalik vange ja väljasaadetavaid kokku paigutada. Need on kaks erinevat institutsiooni ja režiimi, mida seni on järgitud ning järgitakse selle eelnõu kohaselt ka edaspidi.
Täna arutatava eelnõu kontekstis luuakse kinnipidamiskeskus Harkusse, väljasaatmiskeskuse nimetus muudetakse kinnipidamiskeskuseks. Samas töötab Vabariigi Valitsus selle nimel, et rajada Tallinna vangla territooriumile ühtne kinnipidamiskeskus. Rõhutan, et "territooriumile", mitte aga vanglaga kokku. Ehitus peaks algama ajavahemikus 2015–2017. Nii et see ei ole veel lõplikult otsustatud ja aktuaalseks muutunud küsimus.
Siseministeeriumi seisukoht on, et need asutused peavad olema täielikult eraldatud, territooriumi suhtes ei ole vastuväiteid, aga nõuded väljasaatmiskeskuse kohta jäävad kehtima ka kinnipidamiskeskuse puhul. Need peavad olema täidetud. Eeskätt tähendab see, et kogu tegevus peab olema vangide tegevusest eraldatud – toitlustus, sissepääsud, külastamine. Kui see on võimalik, siis on kinnipidamiskeskuse loomine Tallinna vangla juurde ilmselt reaalne. Kui projekteerimise käigus leitakse, et kulud on mõeldamatud, siis on endiselt olemas Harku väljasaatmiskeskus, uue nimetusega kinnipidamiskeskus.
Komisjonis tõstatus ka küsimus §-s 36² kirjas olevate kaitsepolitsei õiguste kohta. Teatavasti kaitsepolitsei on üks politsei ametitest nagu ka teised politseiüksused ja seetõttu on kaitsepolitseil need õigused ka teistest seadustest tulenevalt. On põhimõtteliselt arutelu ja otsustamise küsimus, kas kaitsepolitseile peaks selles seaduses eraldi viide olema või mitte. Seni kehtinud seaduses see on, aga kuna see küsimus tõstatus alles neljandal ehk viimasel arutelul ja see, kas too säte on seal sees või ei ole, sisuliselt mitte midagi ei muuda, siis otsustas komisjon selle küsimusega praegu mitte tegeleda ja kaitsepolitsei küsimusi lahendada riigi julgeolekut puudutavate seadustega seoses.
Nagu öeldud, on eelnõu kohta esitatud kolm muudatusettepanekut, kõik põhiseaduskomisjonilt. Ettepanekud leidsid üksmeelset toetust kõikidelt komisjoni liikmetelt. Aja kokkuhoiu mõttes ma ei hakka neid ette lugema, need peaksid teil kõigil olemas olema.
Lõpuks tegi põhiseaduskomisjon menetluslikud otsused: teine lugemine võiks toimuda täna, selle võiks lõpetada ja ettekandjaks määrata minu tagasihoidliku isiku, suunata eelnõu pärast tänase teise lugemise lõpetamist, kui Riigikogu täiskogu niimoodi otsustab, uuesti komisjoni, arutamaks kolmanda lugemise teemasid. Vastu eelnõule keegi ei olnud, osa saadikuid olid erapooletud. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Kui on küsimusi, siis ma hea meelega vastan neile. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Jätkame küsimustega. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Ma kasutan juhust, et inimõiguste spetsialist on kõnepuldis, ja esitan meelega veidi provotseeriva küsimuse, mis toetub sõnademängule. Ole hea, vaidle mulle vastu või tee mulle selgeks, milles vahe on! Ma väidan, et kinnipidamiskeskus, kus hoitakse kurjategijaid, on vangla, ja vangla, kus hoitakse välismaalasi, on kinnipidamiskeskus.

Kas sinu küsimus on esitatud lähtuvalt nimetusest või lähtuvalt funktsioonidest? Kui me räägime vanglast ja peame selle all silmas asutust, kus peetakse kinni kurjategijaid, siis me saame vangla tähendusest ühtemoodi aru. Vanglas ei saa Eesti seadustest ja ma arvan ka, et Euroopa Liidu seadustest tulenevalt pidada kinnipeetavaid muul alusel kui ainult kohtuotsuse alusel.
Paigas, mis on kinnipidamiskeskus käesoleva seaduseelnõu tähenduses, ei peeta vange, seal ei peeta isikuid, kelle kohus on süüdi mõistnud. Tegemist on kahe eraldiseisva asutusega. Vahepeal tekkis meedias küsimus, et kui kinnipidamiskeskus – muide, praegu on tegu väljasaatmiskeskuse ja esmase vastuvõtukeskusega, need asutused ühendatakse ja nimetus "kinnipidamiskeskus" ei ole veel üldse mitte kasutusel – paikneb vanglaga ühel territooriumil, siis kas need on kaks eraldiseisvat asutust või nagu üks asutus. Kui see eelnõu seaduseks saab, on kaks eraldi asutust, mis lihtsalt paiknevad ühel ehk siis Tallinna vangla territooriumil. Ma toon umbes sellise võrdluse, et väga palju erinevaid inimesi – nii ausad inimesed kui ka kurjategijad, nii positiivsed kui ka negatiivsed inimesed – elavad planeedil Maa, aga see ei tähenda seda, et nad elavad tingimata koos.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Hea ettekandja! Kas sa ikkagi selgitaksid üht asja? Sa püüdsid palli minema sööta, öeldes, et põhiseaduskomisjon otsustas praegu mitte arutada küsimust, kas kapo peaks tegelema varjupaiga taotlejatega või mitte. Aga seaduseelnõus on see sees, et nad peaksid sellega tegelema. See tähendab seda, et kapo peaks välja arendama asjaomase kompetentsi, mis vastavalt rahvusvahelistele standarditele on väga kõrge. Vastasel juhul ei saa nad varjupaiga taotlejatega tegelda. Me lihtsalt kirjutame nad praegu seaduseelnõusse sisse, teadmata, kas see ikka on mõistlik, kas ilmtingimata on vajalik kapo seal ära mainida. Kas sa selgitaksid, miks see kapo seal ikkagi siis sees on? Miks me selle sinna paneme, kui me selles kindlad ei ole? Kuhu me kiirustame selle seaduseelnõuga? Miks me ei oleks võinud võtta paar nädalat juurde, et selgeks teha, kas see on mõistlik?

Kapo funktsioon on sees ka praegu, selles mõttes muudatust ei tehta. Küsimus on olnud selles, kas me võtame kapo sealt välja. Härra Saar ei teinud niisugust ettepanekut. See küsimus tõstatus komisjoni arutelu käigus neljandas aruteluringis. Aga tõepoolest, kas kapo peaks seal olema või mitte, oli siis ja on ilmselt praegugi aruteluobjekt. Kui me aga võtame nüüd kaks nädalat selleks, et kapo küsimusega uuesti tegeleda, siis n-ö regulatiivses mõttes ilmselt ei muutu mitte midagi. Tõepoolest, kapolt seda funktsiooni ära võtta ei saa. Samas vastus sellele, kas ta peab seal olema või mitte, eeldab võib-olla üldse läbivalt julgeolekuasutuste funktsioonide ülevaatamist. Alati on väga suur oht, mida ma olen korduvalt ise varasematel aegadel komisjonis tähele pannud, et kui n-ö ahhaa-emotsiooni peale hakatakse mõnda seadussätet muutma, siis me võime hiljem avastada, et me oleme jätnud mitmed asjaolud arvestamata. Sellega riskida eriti mõtet ei ole.
Selle seaduse jõustumise päevaks on kavandatud 1. oktoober. Ja miks? See on seotud ilmselt juunis vastuvõetava direktiiviga ja kui me soovime seda rakendada – direktiivi tekst enam ei muutu, aga see veel vastu võetud ei ole –, ei ole mingil juhul mõtet riskida sellega, et meie enda seadus selleks ajaks ei jõustu. See on põhjus, miks komisjon oli seisukohal, et meil ei ole põhjust praegu lisaarutelu alustada. Ja kui me vaatame hääletustulemusi, siis näeme, et mitte keegi, ka ükski opositsioonisaadik, ei olnud vastu, et me teise lugemise täna lõpetame.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Hea komisjonipoolne ettekandja! Kindlasti pole ei teile ega, ma loodan, enamikule põhiseaduskomisjoni liikmetele teadmata need Eesti kohustused, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. Selle eelnõu puhul on tegemist inimestega, kes peavad saama, kui nad seda siin taotlevad, igakülgset abi, sh kohtus Eesti riigi vastu astudes, seda ka apellatsiooni tasandil või kuni Riigikohtuni välja. Nad peaksid saama siin objektiivset kaitset. Väga mitmes riigis on selliseid samme astutud, eriti Euroopas tulenevalt viimase kümnendi muutustest, ja seda on taunitud, kui hoitakse vangla territooriumil nii varjupaiga taotlejaid kui ka inimesi, kes toimetatakse riigist välja. Kas teie arvates see lahendus on inimõiguste aspektist õigustatud?

Seda me arutasime päris põhjalikult ja valitsuse esindajad tõid ka näiteid, et Eesti lahendus ei ole sugugi unikaalne. See on mitmes riigis nii korraldatud. Küsimus on eelkõige optimaalsetes kulutustes, selles, kas on mõtet kulutada ressursse mitme asutuse valvamise peale. Samas on oluline ka sisuline eesmärk. Arusaadavalt enamikku varjupaiga taotlejaid ei ole mingit põhjust kinni pidada, aga nende puhul, keda on põhjust kinni pidada, on tähtis, et nad ei oleks vangidega koos. Kui nad ei ole vangidega koos, siis on nende inimõigusi igati arvestatud. Ja seda, et nad oleksid vangidega koos, ei ole mitte keegi minu andmetel Eestis kavandanud.

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Kindlasti oled sa nõus, et see, kuidas üks või teine asi näib ja mis signaal sellega ühiskonnale saadetakse, on sama oluline kui see, et tagatakse elementaarsed inimõigused. Me teame, et Eesti on Euroopas üks sallimatumaid riike või lausa kõige sallimatum. Saata signaal, et varjupaiga taotlejate või põgenike näol on tegu peaaegu et kriminaalidega, võib-olla ei ole kõige targem. Sa väidad veendunult, et see ei ole küsimus ja et see on kõigest semantiline probleem. Kas sa nimetaksid mõne Euroopa riigi, kus kinnipidamiskeskus asetseb tegutseva vangla territooriumil? Kui palju sa tead selliseid Euroopa riike?

Nendes dokumentides me neid riike nimetanud ei ole. Kui on huvi, siis me leiame need päris kindlasti. Komisjonis meil seda loetelu laual ei olnud, sa olid ju ise ka komisjoni istungil. Ma saan toetuda väitele, et see niimoodi on.
Mis puutub semantikasse, siis olen absoluutselt nõus. Signaal, et meil koheldakse varjupaiga taotlejaid valesti, kuigi meil tegelikult ei kohelda neid valesti, on kindlasti väga halb signaal ja seda me anda ei tohiks. Aga signaali, et me käsitame varjupaiga taotlejaid kurjategijatena, minu arvates eelnõu esitajad ega ka selle menetlejad kuidagi andnud ei ole. Kui sa minu ettekannet tähelepanelikult jälgisid, siis kuulsid, et ma rõhutasin meie esimesel kohtumisel osalenud UNHCR esindaja välja toodud põhimõtet, et varjupaiga taotlejat ei tohi käsitada kurjategijana isegi sel juhul, kui ta on ebaseaduslikult piiri ületanud, kui tal ei ole viisat. Seda juba põhjusel, et ainuüksi varjupaigataotlus legaliseerib tema riigis viibimise. Ja ma kordan, et see on minu arvates kõikide komisjoni liikmete ühine arusaam.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Hea ettekandja! Olles, ma usun, enamikus Euroopa Liidu põgenikelaagrite suuremates keskustes käinud, julgen kinnitada, et kinnipidamiskeskusi vangla territooriumil tõepoolest on. Enamasti on tegemist arestivanglate või eeluurimisvanglatega. Aga varjupaiga taotlejate sellisesse kohta viimist taunitakse. Ja kui seda tehakse, siis tavaliselt nendes riikides, kus on ettenägematud põgenikevood, mida ei suudeta muidu ohjata. Kindlasti ei lubata sellisesse kinnipidamiskeskusesse paigutada lastega peresid, alaealisi ega rasedaid. Kas te sellist klauslit oma menetluse käigus komisjonis arutasite, mis juhtudel ei tohi kinnipidamisasutusse saata varjupaiga taotlejaid nn nõrgematest ühiskonnagruppidest?

Praegu on väga oluline rõhutada, et varjupaiga taotlejate vastuvõtukeskust, mis on praegu Illukal, ei kavatse mitte keegi Tallinna vangla territooriumile üle viia. Küsimus on ikkagi kinnipidamiskeskuses, praeguses väljasaatmiskeskuses – need on kaks eri asja. See teine, alaealiste küsimus tõstatus ka komisjonis. Viidati asjaomase direktiivi artikli 11 punktile 2, tuues välja asjaolud, mis juhtudel tuleks alaealist vanemaga koos hoida. Seal on öeldud, et mis puutub alaealistesse, siis nemad peetakse kinni üksnes koos vanema või saatjaga juhul, kui nende lahutamine asetaks alaealise ebasoodsasse olukorda, oleks talle kahjulik.

Palun, kolleeg Kristen Michal!

Austatud ettekandja! Olles Tallinna uue vangla rajamise juures pikemat aega ka ise tegev olnud, on mul järgmine küsimus. Kas te komisjonis pöördusite ka Vabariigi Valitsuse, Justiitsministeeriumi või RKAS-i poole, et nende täpsemate kavade kohta küsida? Valitsusest mina ühtegi sellist kava ei mäleta, nagu opositsioonisaadikud siin esitlevad, et kedagi hakatakse vangla territooriumil vanglarežiimiga hoidma. Ka valitsus on väga hästi teadlik nõuetest, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest.

Justiitsministeeriumi esindajaid arutelul ei olnud. Küll oli lisaks Siseministeeriumile andnud oma seisukoha ka Välisministeerium ja selle ministeeriumi esindajad osalesid arutelul. Probleemi nad ei näinud.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Nagu sa targa inimesena märkisid, maakeral on mõlemad koos, nii süüdimõistetud kui kinnipidamisel olevad välismaalased. Kui neil kamber on erinev, aga valvur on üks, on nad siis koos või ei ole?

Ma lugesin ette ka selle, et neil on eraldi toitlustamine, eraldi ruumid ja eraldi sissepääs. Ma arvan, et ka valvurid on erinevad. Aga ma ei oska seda olukorda täpsemalt kirjeldada, sellepärast et planeedil Maa on täpselt samuti nii, et on mitmesuguseid valvureid, aga kõiki inimesi ei ole vaja valvata.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Avan läbirääkimised. Palun kõnepulti kolleeg Indrek Saare!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu me siin arutanud oleme, on kindlasti tegemist seaduseelnõuga, milles on nüansse, millesse jooksu pealt süveneda ei ole tõenäoliselt võimalik. Selleks, et aru saada, mida üks või teine otsus, mis me siin täna teeme, tähendab, on ilmselt vaja võtta natuke aega, et nendesse süveneda. Ma olen ka ise põhiseaduskomisjoni liige, aga seda seaduseelnõu vaadates tundub, et me ei ole suutnud hajutada mitmeid küsitavusi ja ka teatud hirme, mis ühiskonnas selle teema käsitlemisel õhku on jäänud.
Me peame esiteks tõdema, et Eesti ei ole olnud kuigi eeskujulik riik. Eestis on olnud probleeme varjupaiga saanutele seadustega ja rahvusvaheliselt ettenähtud teenuste korraliku osutamisega. Näiteks Illukal majutatud inimestest ei ole ükski saanud kohalikult omavalitsuselt elamispinda, mida seadus ette näeb, keelekursustel ja kohanemiskoolitustel osalevad üksikud. Siseministeerium üldiselt ei taha, et pagulastega tegelevad mittetulundusühingud aitaksid inimestel varjupaigataotluse menetluses riigiga suhelda. Meile on näiteks teada juhtum, kus vastuvõtukeskuses lapse sünnitanud naist ei vaadanud pärast sünnitust arst üle.
Teisisõnu, selle asemel et tegelda pagulaste probleemidega sisuliselt, et me oleksime väärikas Euroopa riik, kes pakub kaitset inimestele, kes seda vajavad, ning tagab nende ühiskonda sulandumise ja hea toimetuleku Eestis, tegeleme tihtipeale sellega, kuidas pagulasi paremini piirist eemale hoida, nad kiiremini välja saata ja neid efektiivsemalt luku taga hoida. Vähemasti tundub, et meie valitsus Siseministeeriumi näol sellega tegeleb. Siseministeeriumi esindav ametnik Ruth Annus on öelnud väliskomisjonis, et välismaalaste suurem arv Eestis pingestab automaatselt politsei eelarvet ning et tegemist on avaliku korra ja riigi julgeoleku ohtu seadjatega. See näitab suhteliselt selgelt riigi suhtumist immigrantidesse üldiselt ja pagulastesse sealhulgas. Teisisõnu, selle asemel et kasvatada ühiskonnas sallivust, on meie valitsus foobiaid, mida Eesti ühiskonnas on rahvusvaheliste uuringute andmetel niigi rohkelt, pigem võimendanud.
Me peame endale aru andma, et kui me räägime pagulastest, siis ei ole tegemist immigrantidega, kelle puhul riik ise otsustab, kas lubada nad riiki või mitte. Need on inimesed, kelle elu on koduriigis ohus või keda kiusatakse taga, mistõttu on meil rahvusvaheline kohustus neile kaitset pakkuda. Me saame ainult otsustada, kas nad reaalset kaitset vajavad või mitte, ning siin on kaalutlusõigus praktikas loomulikult äärmiselt lai.
Uuringud mitmes riigis on näidanud, et erinevalt migrantidest, kes liiguvad majanduslikel põhjustel näiteks Põhja-Aafrikast Euroopasse, kes üldiselt on vaesed ja madalama haridustasemega või siis üldse ilma hariduseta, on pagulased üldjuhul hoopis teistsugused inimesed. Need on inimesed, kes põgenevad poliitilise, seksuaalse, etnilise või usulise diskrimineerimise eest. Tihti on tegemist kõrgelt haritud inimestega, kes ei lepi koduriigi poliitilise olukorraga. Kuna nad võtavad ette pika ja raske teekonna uue kodumaa leidmiseks, on nad loomulikult keskmisest aktiivsemad. Austraalias näiteks on leitud, et pagulaste vastuvõtmine on olnud nende majandusele kasulik, kuna hea haridusega inimesed, kes on sujuvalt ühiskonda integreeritud, on tootnud olulisel määral lisandväärtust.
Vaadakem veel kord otsa sellele seaduseelnõule, millega, nagu komisjonipoolne ettekandja tõdes, ei ole meil üldse mitte hirmus kiire! Siin jääb õhku hulk küsimusi, mis puudutavad nii kaitsepolitseid kui seda, et me, olles OECD hinnangul niigi Euroopa kõige sallimatum riik, võimendame eelnõu seadustamisega veelgi sellist suhtumist pagulastesse, et tegemist on tülikate inimestega, kellest tuleks lahti saada või nad vähemalt korralikult valvatud kinnipidamisasutusse paigutada. Kusjuures, nagu on meile toonitatud, just nimelt kokkuhoid valvamiskulude pealt on üks selle põhjuseid. Nii et valvur on üks, kuigi kambrid on erinevad, ja just see teeb tolle lahenduse efektiivsemaks.
Põhiseaduskomisjonis on üldiselt selline tava, et inimesed tunnistavad, et nad saavad aja jooksul targemaks. Võin näiteks tuua kolleeg Linde, kes korduvalt on avalikult tunnistanud, et protsessi käigus saadakse targemaks. Seda kõike arvesse võttes teevad sotsiaaldemokraadid ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine katkestada, et me saaksime veel järele mõelda ja et meil või mõnel teiselgi oleks veel kord võimalus esitada muudatusettepanekuid. Tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on, nagu juba öeldud, kolm muudatusettepanekut. Esimene on põhiseaduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Teine ja kolmas on samuti põhiseaduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Aga just praegu tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ettepanek eelnõu 354 teine lugemine katkestada ja meil tuleb seda hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 354 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 354 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mille eesmärk on eelkõige tagada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi toimimine Eestis ja selle abil ka vähendada meie õhusaaste mõju keskkonnale. Väga lühidalt seda eelnõu kokku võttes võib öelda, et me soovime sellega viia Eesti õigusruumi Euroopa Liidu asjassepuutuvate direktiividega vastavusse. Võtame seadusesse üle õige mitu sellist tehnilist protsessi reguleerivat sätet, mis seni on Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritud. Edaspidi saab see olema seaduse tasemel kehtestatud. Mingeid väga suuri põhimõttelisi muudatusi kõnealuses kauplemissüsteemis teie ees olev eelnõu kaasa ei too.
Eelnõuga pannakse paika saastekvootide müügist saadava tulu kasutamise eesmärgid ja ka üldised põhimõtted. Oksjonitulud laekuvad riigieelarvesse ja nagu teada, vähemalt pool nendest tuleb kasutada kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks, näiteks vähem saastavale transpordile üleminekuks, energiatõhususe suurendamiseks, aga ka taastuvenergeetika toetamiseks. Selle aasta riigieelarvesse laekuvatest tuludest pool ehk siis 50% on teie vastuvõetud riigieelarve seadusega suunatud KredExile kortermajade energiasäästu programmi läbiviimiseks. Eelnõu näeb ette, et tulevikus jaotatakse oksjonitulu välisõhu kaitse seaduse alusel, pidades silmas riigi eelarvestrateegias määratletud kaugemaid eesmärke ja igal aastal parlamendis heaks kiidetud riigieelarvet. Riigi eelarvestrateegia aastani 2017 näeb ette, et kvoodimüügi tulusid kasutatakse kortermajade ja avalike hoonete energiasäästu saavutamiseks, aga ka näiteks biogaasi kasutuselevõtuks transpordis ja taastuvenergia väikelahenduste kasutuselevõtu toetamiseks. Kui suured hakkavad olema täpsed summad ja millised eesmärgid konkreetselt igal aastal püstitatakse, seda otsustate teie siin parlamendis riigieelarvet vastu võttes. Et saastekvootide enampakkumisel oleks osalejaid võimalikult palju ja kauplemine oleks võimalikult elav, annab eelnõu osalemisvõimaluse kõigile investeerimisühingutele, krediidiasutustele ja isikutele, kes kauplevad oma nimel väärtpaberitega või osutavad klientidele investeerimisteenust. Lube, mis on vaja enampakkumisel osalemiseks, hakkab välja andma Finantsinspektsioon.
Hetkeseisu kohta veel nii palju, et praegu teeb Euroopa Komisjon viimaseid ettevalmistusi 2013. aastal ettevõtetele eraldatud tasuta saastekvootide ülekandmiseks. Et ka seekord on päris palju uue perioodiga seoses muutunud, siis muudab antud eelnõu uuele süsteemile vastavalt meie õigusnorme. Tulevikus kantakse tasuta kvoot saastekvoodiregistri kontodele otse Euroopa Liidu kontolt ning Eestile ja teistele liikmesriikidele jääb ainult kontrollifunktsioon, mingit vahefunktsiooni enam mitte.
Austatud Riigikogu, tegu on vajaliku ja mõistliku eelnõuga, palun teil seda toetada! Aitäh!

Suur tänu, proua minister! Alustame küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud minister, te ütlesite, et vähemalt pool sellest saadud tulust läheb edasi. Kas valitsuses arutati, et võib-olla tuleks seda 50% suurendada?

Sellisel kujul see teema valitsuses ei tõstatunud. Ülejäänud pool oksjonituludest laekub riigieelarvesse ilma ühegi kululiigile viitava sildita. Seda raha on võimalik kasutada teiste vajalike kulude katteks. Kui me summadest räägime, siis kuna periood on päris pikk – uus saastekvootide oksjoni periood kestab kuni aastani 2020 –, on muidugi üsna keeruline täpselt prognoosida, mis see tulumaht üldse olema saab. Ka praegu on ju laua peal kaks erinevat stsenaariumi. Ühe kohaselt otsustatakse eelkõige kõrgema hinna ja suurema tulu huvides ajutiselt 900 miljonit ühikut kvoodioksjonilt eemaldada. Selle stsenaariumi kohaselt oleks Eesti tulu kogu sellel perioodil pisut üle 161 miljoni euro. Kui komisjoni ettepanek 900 miljonit ühikut ajutiselt eemaldada toetust ei leia, siis on ka Eesti tulu märksa väiksem. Prognoosi kohaselt on siis kogu perioodi summa, mida meil on võimalik kasutada, umbes 30 miljonit väiksem. See on ka põhjus, miks Eesti on seda komisjoni algatust väga toetanud. Meie riigi tulu oleks siis 30 miljoni euro võrra suurem.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, proua minister! Kutsun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Kaja Kreismani. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu 434 oma 16. mai istungil. Komisjoni istungile olid kutsutud seletusi andma Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt ning kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist Jörgen Talkop. Asekantsler selgitas seaduseelnõu peamisi eesmärke, sisu ja vajalikkust. Eelnõu eesmärk on Euroopa Liidu 2009. aastal kehtestatud saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiivide täielik ülevõtmine Eesti õigusesse. Lisaks sellele tehakse seaduses korrektuure parematest õiguslikest huvidest lähtudes ehk täpsustatakse ettevõtete kohustusi heitkoguste lubade taotlemisel, kehtetuks tunnistamisel ja kehtivuse peatamisel. Näiteks tuuakse kuus päeva varasemaks käitlejate aruande esitamise tähtpäev ja kehtestatakse heitkoguste kvootidega kauplemise registri toimingutele riigilõiv. Maksustatakse nii konto avamine kui ka hilisem omamine. Seadusesse lisandub kaks paragrahvi, millega määratakse alates 2015. aastast aruandlus keelatud ainete varude kohta ja käibelt kõrvaldamise kohta. Ülejäänud muudatused puudutavad heitkoguse ühikute taotlemist, eraldamist ja kasutamist.
Tänavusest aastast alates ei anna riik enam ettevõtetele tasuta kvooti, vaid selle määrab Euroopa Komisjon. Mingi osa kvootidest antakse ettevõtetele tasuta ja mingi osa paneb riik müüki. Saadav tulu laekub riigieelarvesse. Sellest lähtuvalt sätestatakse seadusega üldised eesmärgid, mille elluviimist saab rahastada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tuludest. Näiteks vähemalt 50% paiksete käitiste ja 100% õhusõidukite käitajate lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust peab minema kliima- ja puhtama energia eesmärkide saavutamiseks. Seega me toetame vähem saastavat transporti, taastuvenergiat, energiatõhusust jne.
Komisjonis eelnõu üle väga pikka arutelu ei toimunud. Esitati mõned küsimused, mis puudutasid eelnõu seletuskirjas toodud heitkoguse ühiku hindade prognoosi ja praeguses kvootidega kauplemise süsteemis tegutsevaid fantoomfirmasid. Mõlemad küsimused said ammendava vastuse.
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, saata välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 esimesele lugemisele 22. mail, teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik otsused tegi komisjon konsensusega.

Suur tänu, kolleeg Kaja Kreisman! Küsimusi teile ei ole. Lugupeetud põllumajandusminister, te istute praegu koha peal, kus teil ei ole lubatud istuda! See on Riigikogu liikme koht. Kui te soovite Riigikogusse tagasi tulla, siis me oleme alati valmis teid võtma.
Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 434 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. juuni kell 17.15. Seaduseelnõu 434 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu 424 esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnepulti justiitsminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on suur au seista siin teie ees ühe äärmiselt olulise eelnõuga, mida on Eesti õiguskorra arendamiseks pikalt oodatud. Ja loomulikult, kui seda on nii pikalt oodatud, siis see peab olema ka väga hea eelnõu.
Alustuseks meenutan, mis on lähiajaloos toimunud. Teatavasti korrakaitseseadust ennast on Eesti Vabariigis menetletud väga pikalt. Korrakaitseseaduse võttis vastu Riigikogu eelmine koosseis 2011. aastal ja jõustumisaega põhitekstis ei ole. Seda täiesti teadlikult. Nii suure seaduse vastuvõtmiseks ja jõustamiseks on vaja eraldi rakendamise seadust ja see rakendamise seadus teie ees laudadel nüüd ongi.
Korrakaitseseadus defineerib esmakordselt ära sellised mõisted nagu avalik kord, riiklik järelevalve, korrakaitseorgan, avaliku korra eest vastutav isik, oht avalikule korrale jne. Näiteks seni puudub ühene ja selge avaliku korra mõiste ning seetõttu on olnud keeruline ka tuvastada, mis on see, mida korrakaitse peaks tagama.
Nüüd aga lähemalt korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu eesmärgist. Eelnõuga viiakse lõpule juba 1990. aastate lõpus alustatud korrakaitseseaduse reform Eestis. Järelevalvemenetlus, mida teostavad politsei kui üldkorrakaitseorgan ning ametid ja inspektsioonid kui erikorrakaitseorganid, hakkab toimuma ühtsete põhimõtete alusel. Kui püüda need põhimõtted kuidagi selgelt siin saalis välja öelda, siis need võiksid olla proportsionaalsus, otstarbekus, õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine. Isikutele, kelle üle riiklikku järelevalvet teostatakse, muutub nii regulatsioon kui ka järelevalvemenetlus selgemaks, süsteemseks ning põhiõigusi paremini tagavaks. Ma usun, et see on meie kõigi huvides ja tavakodanikul muutub elu loomulikult seeläbi ka selgemaks, eelkõige mis puudutab järelevalve poolt. Minu arvates seisneb täna arutatava eelnõu kõige suurem väärtus just isikute põhiõiguste paremas reguleerimises ja selles, et need põhiõigused on kõik ühes seaduses kirjas.
Kui me praegu võtame meie korrakaitseasutused, olgu näiteks Maksu- ja Tolliamet, kes täidab teatud korrakaitselisi ülesandeid, või Keskkonnainspektsioon või Tehnilise Järelevalve Amet või Ravimiamet, siis kokku on Eestis üle 160 eriseaduse, mis reguleerivad näiteks seda, kuidas on võimalik valdusse siseneda, kuidas on võimalik isikutelt ütlusi võtta, jms. Nüüd on need erinormid koondatud ühte seadusse ja sealt on inimesel võimalik lihtsamini leida infot, millised on üldised piirid korra kaitsmisel.
Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu peamine eesmärk on teha vajalikud muudatused Eesti õiguskorras, mis võimaldaksid korrakaitseseadust kohaldada riikliku järelevalve teostamisele mis tahes ametite või inspektsioonide poolt. Sellega seoses soovitakse eelnõuga ühtlustada ja muuta kehtivaid riiklikku järelevalvet reguleerivaid korrakaitselisi eriseadusi. Tahan rõhutada, et arvestatav debatt korrakaitseõiguse tervikliku ja süsteemse kujundamise üle on juba peetud, see sündis korrakaitseseaduse põhiteksti vastuvõtmisel. Tänane eelnõu keskendub ennekõike korrakaitseseaduse rakendamiseks vajalike muudatuste tegemisele eriseadustes.
Korrakaitseseaduse kohaselt tegutseb politsei üldkorrakaitseorganina. Mäletatavasti politsei ja piirivalve seadusega võeti ajutise lahendusena üle hulk varem vastuvõetud korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid ja mõningaid põhimõtteid, kuid see ei asenda terviklikku korrakaitseseadust. Lisaks politseile tegutseb eriseaduste alusel kümneid riiklikku järelevalvet tegevaid erikorrakaitseorganeid, näiteks Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Ravimiamet jt. Mitme korrakaitseorgani poolt ühiselt kasutatavad erimeetmed on seadustes laiali, enamasti põhjendamatult erineval alusel ja erineva sisuga. Ehkki vastuvõetud korrakaitseseadus loob küll tervikliku süsteemi korrakaitseõiguse jaoks, on see liialt politseikeskne ega arvesta piisavalt erikorrakaitseorganite valdkonna spetsiifilisi vajadusi. Seetõttu osutus, et korrakaitseseaduse võimalikult probleemivabaks rakendamiseks on hädavajalik teha muudatusi ka korrakaitseseaduses endas, saavutamaks optimaalne tasakaal erinevate põhiseaduslike väärtuste vahel. Nii ongi näiteks muudetud erimeetme kohaldamise tingimusi valdusse sisenemise ja valduse läbivaatuse puhul.
Korrakaitseseaduse rakendamise üheks väljundiks on ka riikliku järelevalve eristamine haldusjärelevalvest. Sealjuures on oluline vahe selles, kes on subjekt, kelle üle järelevalvet teostatakse. Pärast korrakaitseseaduse jõustumist saab haldusjärelevalve teostamise õiguslikuks aluseks Vabariigi Valitsuse seadus, mis sätestab meetmed haldusjärelevalve teostamiseks. Haldusjärelevalvele omaste meetmete eeskujuks on võetud korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed. Eriseadustes on seal, kus võimalik ja vajalik, ka täpsustatud, millistel juhtudel teostatakse riiklikku järelevalvet ning millistel juhtudel haldusjärelevalvet. See tagab õigusselguse ja normi adressaadi jaoks seadusest selgema ettekujutuse.
Korrakaitseseaduse rakendamisega kaasneva ühe muudatuse kohaselt ei laiene korrakaitseseadus ehitus-, keskkonna- või muu loa väljastamise menetlusele ega rahalise või mitterahalise toetuse andmise menetlusele. Seda põhjusel, et loa või toetuse andmine toimub isiku enda initsiatiivil ja tema tegevuse soodustamiseks, ent riiklik järelevalve on suunatud eelkõige ohu ärahoidmisele ja tõrjele.
Korrakaitseseaduse rakendamise käigus ühtlustatakse ka riikliku järelevalve kulude hüvitamise regulatsiooni. Edaspidi hüvitab riikliku järelevalve käigus tekkivad kulud reeglina riikliku järelevalve teostaja, kes peab selleks ette nägema vastavad summad oma eelarves. Lisaks täpsustab eelnõu mitmete inimeste õiguste piiramise viise, et paremini tagada põhiõiguste kaitse. Korrakaitseseadus sätestab täpselt, mis asjaoludel, kelle suhtes ja kelle poolt ning mil moel võib kasutada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet riikliku järelevalve teostamisel.
Siinkohal ma lühiülevaate sellest seaduseelnõust lõpetaksin, aga ma olen täiesti veendunud, et kuna tegemist on nii olulise seaduse kui korrakaitseseaduse rakendamisega, siis debatt nii suures saalis kui komisjonides tuleb pikk ja põhjalik. Ma usun, et õiguskomisjon peab vajalikuks kaasata eelnõu menetlemisse ka põhiseaduskomisjoni, kes võiks eelkõige analüüsida korrakaitseseaduse rakendamise seadust just isikute põhiõiguste kaitse seisukohalt. Aga vaieldamatult tuleb eelnõu põhjalikum arutelu ja menetlemine komisjonis esimese ja teise lugemise vahel ning kõikidel huvilistel tuleb sinna kogu oma initsiatiiv suunata. Me toetame kindlasti õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja suunata eelnõu teisele lugemisele. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Vaatasin, aga ei leidnud seda osa, mis puudutab abipolitseiniku tööd. Mul on praktiline küsimus: kui abipolitseinik töötab koos politseipatrulliga ja mõõdab kiirust, kas tal on õigus seda teha või ei ole? Mul on olnud elus üks niisugune moment ja oleks huvitav teie vastust kuulda.

Vastamiseks tuleks ette võtta abipolitseiniku seadus. Kohe tuleb kaasettekandja, kes on värskelt läbi teinud abipolitseiniku kursused. Usun, et ta annab teile pika ja põhjaliku vastuse, millisel juhul abipolitseinik võib teha iseseisvalt toiminguid ja millisel juhul võib ta seda teha ainult koos politseiametnikuga.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni aseesimehe Kalle Laaneti!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu minister oma sissejuhatuses ütles, on korrakaitseseaduse ja selle rakendamise temaatikaga üsna pikalt tegeldud. Eelnõu jõudis õiguskomisjoni esmaspäeval, 13. mail. Meie komisjoni istungil osalesid ka justiitsminister Hanno Pevkur, nõunik Kätlin Ots, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ja sama talituse nõunik Mirjam Rannula, kes oli ainult teise päevakorrapunkti arutelul, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik Kätlin Joala.
Nagu härra minister täna seda eelnõu siin puldis tutvustas, nii oli see ka komisjonis. Kuna tegemist on mahuka seaduseelnõuga, tegi härra minister ettepaneku korraldada selle kohta eraldi seminar, et detailsemalt eelnõu sisu läbi arutada. Mina olen komisjonis vist ainuke, kes eelmiseski koosseisus korrakaitseseaduse arutelude juures viibis, ja et teisedki komisjoni liikmed ka nüanssidega kurssi viia, siis võiks suvel tõesti sellise tutvustava seminari teha. Meie komisjoni liikmed olid sellega nõus.
Sellest, mis puudutab seaduseelnõu sisu, minister juba rääkis. Kuid üles kerkis ka mitmesuguseid küsimusi. Sisulised küsimused puudutasid otseselt korrakaitseseaduse rakendamist. Kolleeg Kabrits küsis, kui palju muutub mupo tegevus, mille peale minister vastas, et mupo lähtub eelkõige kohalikule omavalitsusele pandud ülesannetest ja KOKS-ist. Kolleeg Randpere tõstatas küsimuse, kes või mis peale koera saab olla teenistusloom, mille peale puhkes pikk debatt. Nii see komisjoni töö käis, arutades kõiki küsimusi sisuliselt. Arutelu oli asjalik.
Mida otsustati? Otsustati saata seaduseelnõu täiskogu 22. mai istungi päevakorda, mille poolt oli 8 õiguskomisjoni liiget, vastu 0, erapooletuid 0, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – poolt 8, vastu 0, erapooletuid 0 – ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. september 2013 kell 16. See otsus oli konsensuslik. Miks on muudatusettepanekute tähtaeg nii pikk? Sellepärast, et anda nii komisjoni liikmetele kui ka teistele parlamendis võimalus eelnõuga põhjalikult tutvuda ning kui soovi ja tahet on, siis teha muudatusettepanekuid. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrati Kalle Laanet, mis oli konsensuslik otsus.
Meenutades kolleeg Korbi küsimust, vastan siit puldist, et abipolitseinikul on õigus koos politseiametnikuga kiirust mõõta. Täpsustuseks nii palju, et abipolitseinik saab osaleda korrakaitselises tegevuses ainult politseinikuga koos või politsei korraldusel. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 424 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. septembri kell 16. Esimene lugemine on lõppenud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile valitsuse eelnõu, millega muudetakse mitmeid finantssektori seadusi. Eelnõusse on koondatud kolm finantsjärelevalve teemat. Esiteks muudetakse finantskonglomeraatide järelevalve nõudeid. Hiljutine finantskriis tõi välja puudujäägi, et järelevalveasutustel ei ole piisavalt volitusi sekkuda konglomeraatide tegevusse. Seepärast algatas Euroopa Komisjon direktiivi muudatused, mis võetakse käesoleva eelnõuga üle Eesti õigusesse. Eelnõuga antakse suuremad õigused järelevalveks kogu finantsgrupi üle. Finantskonglomeraatide järelevalves oli probleemiks sihtgrupi määramine, konglomeraatide järelevalve on seni olnud liialt koormav, kui suure tegevusmahuga finantsgrupp on ühe riigi keskne. Järelevalve tingimus on, et finantsgrupp on rahvusvaheline ja grupi väikseima panga või kindlustusäri varade maht on üle 6 miljardi euro. Finantskonglomeraatide järelevalve kohustus on eelkõige neil riikidel, kus asuvad gruppide peakontorid või omanikfirmad. Eestis ühtegi sellist ei ole. Finantsinspektsiooni kohustus on osaleda teabevahetuses teiste riikide finantsjärelevalveasutustega.
Teine muudatus puudutab Euroopa Liidu liikmesriikide alternatiivfondide tegutsemist Eestis. Eelnõus nähakse ette Eesti Finantsinspektsioonile esitatavad dokumendid, kui fondid soovivad Eestis tegevust alustada. Muudatused põhinevad Euroopa Liidu direktiivil. Kolmanda muudatusega saab Finantsinspektsioon kohustuse edendada elanike finantsalaseid teadmisi. Seni on Finantsinspektsioon harinud elanikke vabatahtlikult ja loonud selleks veebikeskkonna, mille aadress on www.minuraha.ee. Tänan tähelepanu eest!

Head ametikaaslased, kas teil on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Austatud minister, ma tänan teid! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  rahanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse!

Tere päevast! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Finantsinspektsiooni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430, mida minister Ligi äsja esitles, arutati rahanduskomisjonis 13. mail. Komisjonis tutvustas seaduste muutmise eesmärke ja peamisi muudatusi Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt. Arutelu käigus sai selgust mitmes küsimuses, millest annan teile ka lühikese ülevaate.
Kuna seaduseelnõu üks eesmärk on tõhustada finantsjärelevalvet finantskonglomeraatide ehk suurte finantsgruppide üle, siis sooviti teada, mis mõju on sellel eelnõul meie Finantsinspektsiooni töökoormusele. Selgus, et kuna Eesti finantsturul puuduvad kohalikud finantskonglomeraadid, nagu eespool juba mainitud, siis ei ole meie Finantsinspektsioon ühegi konglomeraadi koordinaator ja ülesandeid talle ei lisandu, aga iseenesestmõistetavalt teeb inspektsioon koostööd teiste liikmesriikide järelevalveasutustega, kes on suurte finantskonglomeraatide koordinaatorid. Nii et Finantsinspektsioonil on teabe edastaja roll.
Täpsemalt sooviti kuulda alternatiivfondidest. Teatavasti on nende fondide sektor Euroopa Liidus märkimisväärse suurusega, tema varad on 2 triljoni euro kanti. Selgitati nende fondide tegutsemist ja seotust kõnealuste seaduste muudatustega. Kuna Eestis jäävad alternatiivfondide mahud alla piirmäära, mis on 500 miljonit eurot, siis nende valitsejatele uusi nõudeid ei kohaldata.
Küsimus oli ka eelnõu terminoloogia eesti keele pärasuse kohta, näiteks toodi seesama finantskonglomeraat ja segafinantshaldusettevõtja. Vastuseks kõlas, et lähtutud on Euroopa direktiivi tõlkest, terminid on professionaalsed ja valdavalt juba kasutuses ka meil kehtivas seaduses. Asjassepuutuvad asutused ja inimesed on terminitega harjunud ja paremaid termineid eesti keeles praegu võtta ei ole.
Küsiti, miks üldse on tarvis neid finantskonglomeraate eraldi tugevamini reguleerida, et see asi on juba reguleeritud. Siin juba mainiti, et see on keeruline valdkond, finantskonglomeraadid ulatuvad üle mitme riigi, neil on palju eri valdkondades tegutsevaid tütreid. Seni on olnud selline olukord, et panganduse ja kindlustusega seotud finantsjärelevalvet on tehtud rohkem ühe või teise valdkonna üle, aga puudu on jäänud üldisest riskide järelevalvest olukordades, kus finantse kasutatakse mitmekordselt eri valdkonna finantsteenuste ja -toodete pakkumisel.
Küsiti ka, kas Euroopast on näiteid, kus olemasolevaid regulatsioone on oluliselt rikutud, mis kinnitaks selle eelnõu vajalikkust. Thomas Auväärt ütles, et meie lähiregioonis ei ole selliseid juhtumeid olnud, kuid Euroopas on väga suuri gruppe, mis tegutsevad mitmes riigis ja mille finantsvarade maht on umbes 25 triljonit eurot, ja on olnud olukordi, kus järelevalves ei ole suudetud piisavalt kokku leppida. Rõhutati ka seda, et järelevalve vajadus ilmnes tegelikult enne finantskriisi ja finantskriis ainult kinnitas seda vajadust.
Komisjonis tõdeti, et arvestades direktiivide ülevõtmise tähtaegu ja eelnõus pakutud jõustumise aega, mis on 22. juuni, oleks võimalik see eelnõu enne suve lõpuni menetleda. Komisjoni liikmed olid selle eelnõu osas igati üksmeelsed, kõik olid nõus, et eelnõu esimene lugemine lõpetatakse ja muudatusettepanekute tähtajaks määratakse 30. mai kell 17. Suur tänu kuulamast!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Hea ettekandja, ma tänan teid! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 430 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 430 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 30. mai kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud. Ma palun täpsustada, kas 17.00 või 17.15! Komisjonilt on laekunud kaks kellaaega. Palun mikrofon Urve Tiidusele!

17.00.

Aitäh! Määran eelnõu 430 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. mai kell 17. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksas päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse eelnõu 423 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi! Mul on hea meel, et Riigikogu kõnetooli on saabunud austust vääriv rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on suur au tutvustada teile liikluskindlustuse seaduse eelnõu. Kohustuslik liikluskindlustus kehtestati Eestis aastast 1993, et leevendada liiklusõnnetuste tagajärgi nii kannatanutele kui ka nende õnnetuste põhjustajatele. Euroopa Liidus on liikluskindlustus reguleeritud direktiiviga, mis tagab rahvusvahelise koostöö sõidukite piiriülesel liikumisel ja õnnetustes kannatanute kaitsel. 2012. aastal põhjustasid Eesti sõidukid üle 30 000 liiklusõnnetuse, nende kogukahju oli ca 40 miljonit eurot, sh 2300 õnnetust välisriikides 6,7 miljoni eurose kahjuga.
Teile arutamiseks esitatud eelnõu on liikluskindlustuse seaduse terviktekst, mis säilitab kehtiva süsteemi hästi toimivad põhimõtted, kuid kõrvaldab aastate jooksul tekkinud kitsaskohad, millest hulk on õigustehnilised. Eelnõu ei too kaasa liikluskindlustuse süsteemi reformi, eesmärk on olnud pigem asja edasiarendus ja ajakohastamine.
Eelnõuga säilitatakse liikluskindlustus kohustusliku vastutuskindlustusena. Igal liiklusregistris registreeritud sõidukil peab olema liikluskindlustuse kindlustuskaitse. Jätkuvalt on sellest üldreeglist erandeid, kuid seejuures on oluline tagada seaduse tugi nii politseile kui ka Eesti Liikluskindlustuse Fondile, et vähendada kindlustamata sõidukite arvu liikluses. Seda eelnõu ka pakub. Liiklusõnnetuses kannatanud peavad saama kiire ja õiglase hüvitise sõltumata sellest, kas õnnetuse põhjustajal oli kindlustuskaitse või ei. See on rahvusvaheline nõue, mis säilib ka selles eelnõus. Eelnõuga tehtavatest muudatustest on oluline õnnetuses kannatanute õigus pöörduda õnnetuse korral kahju hüvitamiseks oma kindlustusandja poole. Kindlustusandja hüvitab kahju ja nõuab selle hiljem ise sisse õnnetuse põhjustaja kindlustusandjalt.
Kannatanute jaoks on oluline ka kahjuhüvitise piirmäärade tõus. Varakahju puhul tõuseb see 1 miljonilt 1,2 miljonile eurole ja isikukahju puhul 5 miljonilt 5,6 miljonile. Samuti suureneb oluliselt mittevaralise kahju kindlustussumma – seniselt 640 eurolt 3200 eurole. Kindlustusvõtja jaoks muutub mõnevõrra lihtsamaks kindlustuslepingu sõlmimise korraldus. Liikluskindlustuse leping on edaspidi kõigi teiste kindlustuslepingute sarnane, on tähtajaline (kuni üks aasta) ning tema kehtivust kinnitab poliis.
Kuigi kindlustuse esmane eesmärk on tegelda õnnetuse tagajärgedega, on liikluskindlustuse süsteem alati panustanud ka preventsiooni. Näiteks on kindlustusandjal teatud juhtudel õigus nõuda süüdlaselt välja tema põhjustatud kahju, seda olukordades, kus süüdlane on käitunud eriti riskiohtlikult, peaks ütlema, riskantselt. Eelkõige on selleks õnnetuse põhjustamine näiteks tahtlikult või purjuspäi. Eelnõuga lisatakse kolm uut tagatisnõude alust, mis on otseselt seotud sõidukijuhi või tema tööandja süülise käitumisega. Uudne on ka see, et enamikule sellistele tagatisnõuetele nähakse ette ülempiir kuni 3000 eurot, mis suurendab kindlustusvõtjate kaitset.
Lõpetuseks. Kindlustusvaldkonnas tervikuna, sh ka liikluskindlustuses, toimib väga hästi kohtuväline vaidluste lahendamise süsteem. Eelnõuga on kavas kujundada ka liikluskindlustusvaidluste lahendamine ümber lepitusmenetluseks, mida korraldab liikluskindlustuse fond. Põhiosas on eelnõu kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. märtsil, mõnele sättele antakse sujuvama ülemineku tagamiseks pisut pikem rakendusperiood. Tänan!

Aitäh! Austatud minister, teile on küsimusi. Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Eestis on olemas mingi kontingent inimesi, kes tegelevad autode kollektsioneerimisega. Üldjuhul on tegemist keskmisest vanemate autodega, kui mitte öelda nn uunikumidega. Liikluskindlustusettevõtete lobi tagajärjel oleme järjekordselt muutmas liikluskindlustuse seadust ja tegemas nende kollektsionääride elu selliseks automajandi juhataja omaks. Siiamaani võimaldas maksevabade lepingute olemasolu neid autosid registris hoida, nüüd peab hakkama neid igal aastal registrist ära kustutama või üheks päevaks kindlustama. Kas ei saaks riigis kuidagi kokku leppida, et teatud väärtusega ajaloolised sõidukid jäävad sellest igapäevasest trianglist kõrvale, sest see ei ole ratsionaalne ja riik peab kõikidesse kodanikesse ühetaoliselt suhtuma?

Aitäh! See probleem ei ole minu arust uus. Aga registrist kustutamise aeg on kaks aastat, mitte üks aasta. Mul ei ole selles valdkonnas päris kindlat veendumust, kuidas õige on. Hea meelega kaaluksime seda küsimust edasi komisjoni arutelul. Mul ei ole praktikas kokkupuuteid nende kollektsionääridega peale teie ja kindlasti ka mitte nende autodega.

Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Selle seaduseelnõuga, mida te siin kaitsete, tõmmatakse see registrist kustutamine ühele aastale. Ma küsin § 66 kohta, kus öeldakse, kuidas edastatakse sõnum autoomanikule, kes satub kohustusliku kindlustuse alla. Siin öeldakse, et teatis automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakse kohta toimetatakse inimesele kätte haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Haldusmenetluse seadus ütleb, et teade või muu dokument toimetatakse kätte kas postiga dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Kuidas see siis tegelikult on, kas see teatis läheb postiga allkirja vastu või hakatakse elektrooniliselt sõnumeid saatma? Ma ei saa seaduseelnõu tekstist aru, kuidas see sõnum kohale jõuab.

Aitäh! Seda tehakse vastavalt haldusmenetluse reeglitele. See on valdkond, kus alati on vaidlusi, aga nendest kolmest meetodist tuleb valida ilmselt vettpidav. Ma ei saa öelda, et üks neist kolmest seda tingimata on ja teised ei ole. Tuleb leida meetod, kuidas teade kõige paremini pärale jõuab ja seaduse nõuded muidugi ka täidetud on. Me teame hästi, et inimeste asukoha määramine on meil mõneti komplitseeritud, sest me ei ole kehtestanud väga jäiku ametliku registreerimise reegleid. Sellepärast tuleb pakkuda mitmesuguseid meetodeid.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab automaatset liikluskindlustust. Paragrahv 60 ütleb: "Automaatse liikluskindlustuse kindlustussuhe tekib fondi ja kindlustuskohustusega isiku vahel, kui liiklusregistris registreeritud sõiduki puhul on kindlustuskohustus täitmata." Üks hilisem paragrahv räägib sellest, et need määrad, mille alusel inimesed peavad hakkama automaatse liikluskindlustuse eest maksma, kehtestab minister oma määrusega. Mille alusel minister need määrad kehtestab? Kuidas see arvutusmehhanism välja näeb ning milline on nende määrade ja kindlustusseltside poolt pakutu suhe?

Aitäh! Seaduse alusel. Milline saab olema täpne määr, seda peab vaene minister hakkama alles kaaluma. Seadus peaks andma siin volituse sellega tegelda, aga ilmselt on see matemaatiliselt päris tubli ülesanne, kuidas riske ja kahjusid selliselt kaaluda, et kõik valdkonnad oleksid õiglaselt koheldud. Minister ise seda metoodikat muidugi välja mõtlema ei hakka, vaid toetub ekspertidele.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on välja toodud, et selle seaduse uuel terviktekstil on seitse eesmärki. Kolmas nendest on vähendada kindlustamata sõidukite osalemist liikluses. Selle kohta on siin § 78: kui kindlustust ei ole, siis on rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Aga ka praegu kontrollib politsei ju liikluskindlustuse olemasolu, kui seda ei ole, saad trahvi. Mis on siis nüüd veel see kardinaalselt täiendav asi, mis vähendab kindlustamata sõidukite liikluses osalemist? Minu meelest on kontroll ka siiamaani piisav olnud.

Aitäh! Ma ei olegi väitnud, et see seadus midagi kardinaalselt muudab. Vastupidi, ma rõhutasin, et tegemist ei ole senise süsteemi ümbertegemisega, vaid edasiarendusega. Selliseid detaile, mille abil peaks kindlustamata sõidukite arv vähenema, on teisigi, näiteks automaatse kindlustuskaitse puhul on oma regulatsioon. Neid detaile tuleks hakata siis reastama. Praegu ei suuda ma kõiki kindlasti kokku lugeda.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me kuuleme kogu aeg liikluskindlustuse hinna tõusust, samas näitab liiklusstatistika meile väga positiivset muutust, eelkõige näiteks liiklussurmade vähenemist ja üleüldise liikluskultuuri paranemist. Kas Rahandusministeerium on selle eelnõu väljatöötamise raames ka analüüsinud ühe eraettevõtluse liigi võib-olla natukene liiga tugevat survet olukorrale, mis mõjutab Eesti Vabariigi kodanikkonda? Järsku on hoopis niimoodi, et liiklusõnnetuste vähenemine ja liiklusolukorra paranemine jätab kindlustusfirmad rahavoost ilma, ning siis nad püüavad mitmesugusel moel survestada valitsust ja tegelikult ka seadusandjat, et neile kasulikke seadusi vastu võetaks. Mina leian, et see hinnatõus on ohjeldamatu ja see lobi on tuntav. Ma olen isiklikult selle teemaga tegelnud, sest ma olen olnud üks sellise liikluskindlustussüsteemi vastane.

Aitäh! Mul hakkab teist tõesti kahju, ilmselt on teil väga palju autosid ja selles mõttes on teie sotsiaalne olukord erakordselt raske. Mis puudutab süsteemi tervikuna, siis mu järelevalve- või valvenärv on olnud siin hästi tundlik ja ma täiesti tean riski, et ühelt poolt on majandushuvi ja teiselt poolt on väga väike arv ametnikke, kes seda valdkonda detailideni tunnevad. Aga enne, kui ma siia pulti tulin, ma igatahes rahunesin tublisti, jäi ainult kahetsus teie saatuse pärast. Tõesti, need muudatused, mis selles seaduses tehakse, on pigem tarbijasõbralikud, mitte ei teeni ärihuve. Tuleb ka meenutada, et liikluskindlustuse fond ise on huvitatud võimalikult väikestest kahjudest ja kuludest. Tema on olnud meie peamine partner. Kuid üldiselt on valdkonnas hästi tihe konkurents, firmasid on siin ikka rohkem kui ühe käe sõrmede jagu ja minu andmetel oli liikluskindlustuse valdkond eelmisel aastal kahjumis, mitte kasumis. Kahjumlik tegevus ei ole aga ju jätkusuutlik, me saame kõik sellest aru. Nii et selles mõttes oleks firmadesõbralikum käitumine isegi loogiline, aga minu arvates oleme pigem tarbija huvide eest väljas olnud.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eestis on piisavalt palju sõiduautosid, mida aasta ringi ei kasutata. Seaduseelnõus on nüüd kirjas nii, et kui auto on registris, aga pole 12 kuu jooksul liikluses osalenud, st et tal ei ole kindlustust, siis tuleb talle selle aasta esimesel päeval automaatne kindlustuskaitse. Kui eelmisel aastal on auto vähemalt üheks päevaks kindlustatud olnud, kas siis hakkab uus aasta lugema sellest ühest päevast? Kas piisab kas või ühepäevasest liikluskindlustuse lepingust kalendriaasta jooksul, et mitte saada sellist kallimat fondikindlustust?

Aitäh! Ma peaksin nüüd üle kontrollima, milline on senine minimaalne kindlustusaeg. Minu arust seda selle seadusega ei muudeta. Aga see on jällegi üks selline olukorra kontrollimise ja lõppkokkuvõttes kindlustuskulude vähendamise meede, et kõigil autodel oleks kontakt kontrolli ja järelevalvega. Kuskile kadunud autod võivad suure tõenäosusega siiski liikluses osaleda ja ma oletan, et sellisel vahepealsel kindlustusel on tõhus järelevalve või kontrolli mõju. Aga alati võib muidugi auto arvelt maha võtta ja see on ka omaette tegevus.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Lugesime hiljuti uudistest, et presidendi auto sõitis kaks kuud järjest ilma kindlustuseta. Kas uue seaduse järgi oleks see võimatu või mismoodi see seadus sellist olukorda reguleerib?

Aitäh! Kindlustamata sõidu eest on omad sanktsioonid. Mina ei ole seda uudist lugenud, ma ei oska seda kommenteerida. Ja kuidas ma tohiksingi presidenti kommenteerida?!

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan! Austatud härra minister! Kas selle seadusega muutub kuidagi ka liikluskindlustuse fondi roll?

Aitäh! Mõningad väiksed muudatused siin on. Mulle tuleb kohe meelde see lepitusmenetlus, liikluskindlustuse fond hakkab juhtima seda üldises kindlustustegevuses tavapärast protsessi. Midagi väga põhimõttelist ei oska ma rohkem nimetada.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kindlasti sõidate ka teie aeg-ajalt mööda Eestimaad ringi ja olete üsna paljudes paikades näinud autosid, mis on oma parimal eluajal sõitnud tänavatel, aga nüüd on juba tükk aega unustatud. Kindlasti on autosid, mis on registris, aga mille omanik võib-olla ei mäletagi, et need tal olemas või kunagi sõitnud on. Kas teie arvates või nende spetsialistide hinnangul, kes selle seaduse välja töötasid ning kes sellest asjast läbi ja lõhki aru saavad, nagu te ütlesite, on ette nähtud ka mingisugune leevendav mehhanism inimestele, kes juhuslikult hakkavad enda aadressile saama kindlustusmakse tähtaja ületamise arveid? Kas enne tuleb ka mingi hoiatus, kus neid teavitatakse, et neil sellised autod tõepoolest registris on?

Jah, see hoiatussüsteem on seaduses ära kirjeldatud. Tasuta arvelt mahavõtmise võimalus ja ka tasuta tagasikandmise võimalus on sellistele inimestele ilmselt vajalik. Teha vahet, millise autoga tegelikult ei sõideta, on mõistagi keeruline, sest alati on mingi protsent "illegaalseid" autosid, mille pärast nii mõnigi asi tuleb seadusse kirjutada.

Aivar Kokk, palun!

Härra juhataja! Hea minister! Kas ma saan aru, et seda seadust tehakse sellepärast, et mõned üksikud Eesti kodanikud ei täida seadust, ja kõik ülejäänud, kes täidavad seadust, saavad nüüd selle eest karistada?

Aitäh! Ma ei tea, kas te saate aru. Vastus küsimusele on: ma ei tea, kas te saate aru. Aga seaduse enda tegemise põhjused, see, miks liikluskindlustuse fond on loodud, on erinevad. Need kaitsevad riskide eest nii liiklusõnnetuse põhjustajaid kui ka kannatanuid. See tagab selle, et õnnetuse põhjustaja ei satu majanduslikku katastroofi, kui tal tuleb hakata kahjusid kandma, ja teine pool, kannataja, saab raha kätte, kui talle on põhjustatud kahju. See on selline süsteem, aga seda ei loo see seadus, see on loodud 1993. aasta omaga.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab ühte soovitust, mille te andsite nendele inimestele, kes ei ole aasta aega autot kasutanud, auto on kindlustamata ja automaatset kindlustust ei soovita. Üks variant on auto arvelt maha võtta. Tõesti, selle seaduse kohaselt on see üks variant ja hiljem saab auto uuesti arvele võtta. Senini on inimene teatavasti arvele võtmise eest pidanud maksma. Kuidas tulevikus on, kas see seadus muudab siin midagi? Kui inimene läheb uuesti oma autot arvele võtma, kas ta peab selle eest ka tavapärase taksi järgi maksma või on see talle tasuta?

See peaks olema tasuta. Ma ise esitasin ka selle küsimuse, aga ei ole valmis praegu tekstist seda kohta leidma. Mõte on ikkagi, et need operatsioonid on tasuta.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kristen Michali!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud minister! Enne kui ma oma ettekannet alustan, ütlen viimase küsimuse kohta, et jah, see toiming on lõivuvaba ja sellest räägiti ka komisjonis.
Eelmisel neljapäeval, 16. mail arutas Riigikogu majanduskomisjon sedasama liikluskindlustuse seaduse eelnõu. Arutelul osalesid lisaks majanduskomisjoni liikmetele ja töötajatele ka Vabariigi Valitsuse esindaja, st rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja sama osakonna jurist Linda Lelumees. Arutelu oli põhjalik ja küsimusi oli hästi palju. Ma püüangi nüüd lühidalt anda ülevaate sellest, millest komisjonis räägiti ja milleni jõuti. Kuna minister tutvustas eelnõu põhjalikult, siis peatun selle olulisematel eesmärkidel pisut põgusamalt.
Miks seda uut seadust siis vaja on? Selle ettevalmistajate hinnangul on seda vaja sellepärast, et vana seadus on muutunud ajaga üsna raskesti loetavaks, ta on muutunud mitmeti tõlgendatavaks ja struktuurilt ebaloogiliseks. Nagu minister siin ütles, on see päris ammu tehtud seadus, ning selline mitmeti tõlgendatavus ja keerulisus ei ole kindlasti ei kindlustusvõtja ega kindlustusturu tulevase arengu huvides. Nii et vajadus seaduse uue teksti järele on kahtlemata olemas.
Mis on peamised muudatused, mida eelnõu ettevalmistajad teha soovivad, mida eelnõu kaasa peaks tooma ja miks seda eelnõu ka tegelikult vaja on? Võib-olla siis olulisemast. Inimeste jaoks muutub mugavamaks see, et liiklusõnnetuses kannatanul on võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. See on sellisel juhtumil, kui tekib varakahju. Isikukahju puhul tuleb endiselt pöörduda süüdlase fondi poole, seda just sellepärast, et isikukahjudega on tihtipeale seotud väga pikaajalised nõuded, mis võivad ulatuda kuni pensioni maksmiseni välja. Nii et seetõttu on seal teatav piir. Aga ma julgen öelda, et eriti väiksemates kohtades, kus pole mitme kindlustusseltsi esindajaid, muudab see inimeste elu kindlasti mugavamaks.
Teiseks muutub liikluskindlustuse leping muude vastutuskindlustuslepingute sarnaseks, võrreldavaks teiste kindlustustega, näiteks kaskokindlustusega. Kolmandaks, hooajaliselt kasutatav sõiduk saab sellise sesoonse erandi, et sõiduki võib jätta kuni 12 kuuks kindlustamata tingimusel, et sellega liikluses ei osaleta. Nagu siin enne juba märgiti, on see aeg praeguse seaduse järgi 24 kuud. Sõiduki saab ka ajutiselt registrist kustutada. Kustutada saab kuni 24 kuuks, toiming on lõivuvaba, nagu öeldud, ja seda saab teha veebi kaudu või kohapeal büroodes. Kanne taastub seejärel registris automaatselt, inimene ei pea enam midagi lisaks tegema ja see on täpselt samamoodi tasuta.
Eelnõus on ümber kujundatud kindlustamata sõidukitega seonduv. Kindlustamata sõidukitele annab Eesti Liikluskindlustuse Fond automaatse kindlustuskaitse, mis on tegelikult uus mõiste. See tähendab ka, et sellise sõiduki omanik peab maksma fondile tavakorras kindlustamata aja eest automaatse kindlustuskaitse kindlustusmakset. Automaatse kindlustuskaitsega sõiduki põhjustatud õnnetuse korral saab kannatanu fondilt hüvitist – see on ka praegu nii – ja süüdlane peab kandma üksnes omavastutuse summa, mitte kogu kahju. See on kogu konstruktsioonis uudne lahendus ja eesmärk on kaitsta ikkagi võimalikult palju kõiki osapooli.
Viiendaks on oluline, et sõidukite kahjustamise korral eelistatakse rahalisele hüvitamisele sõiduki taastusremonti. Eesmärk on saavutada õnnetuseelsega võimalikult sarnane olukord ja teiselt poolt takistada mingil põhjusel puudulikult taastatud sõidukite naasmist liiklusesse ning vähendada kelmusi varjatud puudustega sõidukite müügil. See pole kindlasti absoluutne ettekirjutus, võimalik on kokku leppida ka teisiti. Kui lepitakse kokku, siis võib hüvitis olla ka rahaline, see on seaduses kirjas.
Igaühele on oluline see, et kahjude käsitlemine muutub kiiremaks. Kindlustusandja peab kahju hüvitamist alustama 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise nõude saamist. Praeguses seaduses on, et ta peab sellesama tähtaja jooksul tegema üksnes hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse. Nii et inimeste jaoks muutub kõik kiiremaks.
Nagu minister mainis, tuleb kolm uut tagasinõude alust, mis on otseselt seotud sõidukijuhi või tööandja süülise rikkumisega. Tagasinõue kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu esitatakse, esiteks, kui ta on ületanud lubatud sõidukiirust 41 kilomeetrit tunnis ja, teiseks, kui ta on põhjustanud avarii politsei peatumismärguannet eirates. Tagasinõue tööandja vastu esitatakse, kui sõidukijuht on rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid ning põhjustanud seetõttu liiklusõnnetuse. Enamikule tagasinõuetele sätestatakse ülempiir kuni 3000 eurot.
Seaduse planeeritud jõustumise aeg on 2014. aasta 1. märts ja osa sätteid jõustatakse 2014. aasta 1. oktoobril.
Räägin nüüd küsimustest, mida komisjonis selle eelnõu arutelu käigus esitati, sellises järjekorras, nagu neid esitati ja arutati. Tunti huvi, millised on sõiduki omaniku võimalused liikluskahjude menetlemiseks oma kindlustusandja poole pöörduda. Nagu ma ütlesin, on see võimalik varaliste kahjude puhul. Kui tekivad isikukahjud, siis peab ikkagi pöörduma süüdlase kindlustusseltsi poole. Aga kuna enamiku liikluskahjujuhtumite puhul on tegemist ainult varaliste kahjudega, siis läheb inimeste elu loodetavasti mugavamaks.
Tunti huvi, kuidas täpselt hakkab toimima automaatne kindlustussüsteem. Sellest räägiti pikemalt. Üldine kokkuvõte on, et automaatse kindlustussüsteemiga saavad kaitse nii kannatanu kui ka süüdlane. Liikluskindlustuse fond hüvitab kannatanule kahju ja ei esita süüdlasele täies ulatuses tagasinõuet, mida praegu kehtiva seaduse kohaselt oleks võimalik teha. Loomulikult ei ole automaatne kindlustuskaitse tasuta. Liikluskindlustuse fond hakkab regulaarselt võrdlema Maanteeameti ja liikluskindlustuse registrit ning saadab sõiduki omanikele meeldetuletuse sõlmida kindlustusleping või muuta sõiduki registriandmeid.
Küsiti, miks on uue seaduse jõustumise tähtaeg 2014. aasta märtsis. Kuna tegemist on üsna suurt hulka isikuid puudutava seaduseelnõuga, siis on see üsna loomulik. Peale selle on vaja muuta ja parandada ka IT-süsteeme, mistõttu antakse üleminekuaeg.
Üks oluline küsimus oli, kas uus seadus võib kaasa tuua kindlustustariifi muutumise. Selle peale ütlesid eelnõu koostajad, et selle mõju suund ja suurus on ebaselge. Ühest küljest suureneb kindlustuskaitse, mis tegelikult võib seda hinda üles viia. Samas, nagu minister siin mainis ja ka komisjonis oli jutuks, on liikluskindlustuse valdkond äärmiselt konkurentsitihe. Eelmisel aastal jäädi liikluskindlustuse valdkonnas siiski kahjumisse. See näitab, et omavaheline konkurents on sellel turul väga tihe, mis hoiab hinda pigem allpool. Nii et raske on hinnata. Üldiselt arvati, et liikluskindlustuse hinnale avaldavad võib-olla isegi kõige rohkem mõju selle aasta teeolud, talve pikkus ja karmus ning inimeste liikluskäitumine sel ajal.
Pikem arutelu oli haagiste teemal. Küsiti, miks kohustavad nii praegune liikluskindlustuse seadus kui ka kõnealune eelnõu kindlustama haagiseid, mis ei ole võimelised ise liikuma. Oli pikk arutelu, millal haagis võib ise liikuma hakata. Üldiselt lepitigi komisjonis kokku, et haagiste liikuma hakkamise ja selle üle, kas sõiduki kindlustus hõlmab ka haagiseid või tuleb need eraldi kindlustada, tuleb esimese ja teise lugemise vahel töörühmades veel täiendav arutelu ning suheldakse ka erialaorganisatsioonidega.
Paluti täpsustada, kuidas peaks toimima, et saada oma sõidukile kindlustuse sõlmimisel 12-kuuline erand. See erand, mis on ka uues seaduses toodud, on seesama sesoonsuse erand. Sellisel juhul ei tohi lihtsalt 12 kuud pärast seda, kui viimane leping on lõppenud, sõidukiga liikluses osaleda ja siis on võimalik mitte maksta. Kui 12 kuud täis saab, tuleb liikluskindlustuse fondist meeldetuletus.
Küsiti ka automaatselt pikenevate kindlustuslepingute kohta. Seadusega on tulevikus keelatud kindlustusandjatel pakkuda ainult automaatselt pikenevaid lepinguid, nii et klient saab oma valiku ise teha. Aga kui klient ei ole andnud enne lepingu lõppemist teada uue lepingu tähtaega, siis tegelikult on võimalik ka minna üle uuele lepingule sama firmaga või sama kindlustusseltsiga ja saada sealt teada, millised on uue lepingu tingimused ja maksed.
Küsiti, miks on kindlustuskohustusest vabastatud sellised institutsioonid nagu Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet jne, aga näiteks kiirabi ja Päästeamet ei ole vabastatud. Vastus on, et tegemist on riigisisese õigusega, riigi õigusega otsustada. Paljud nendest sõidukitest on tegelikult kindlustatud ja kiirabi ei mahu selle erandi alla sel põhjusel, et kiirabi ei ole tingimata riigi omandis, mistõttu riik ei saa seda kohustust tulevikus kanda.
Siis küsiti, miks lepingu kestus on üks aasta ja kuidas saab uus kindlustusandja olla veendunud, et sõiduk ei ole kaetud veel vana lepinguga. Seaduses on ka see kirjas, et kui vana leping kehtib, siis selle aja peale uut lepingut sõlmida ei saa. Seda on võimalik liikluskindlustuse fondi kodulehelt kontrollida, nii et see ei ole kuigi keeruline.
Küsiti selle kohta, et uue seaduse kohaselt peab kindlustuskahjude hüvitamine algama kõige hiljem 30 päeva pärast taotluse esitamist, aga kas sõiduki omanikul on õigus nõuda ka kiiremat menetlust (rendiauto hüvitamise kulud jne). Uue seaduse kohaselt, nagu ma enne mainisin, peab esimene hüvitise makse olema tehtud 30 päeva jooksul, järgmised maksed sõltuvad loomulikult hüvitise suurusest, raskusastmest jne ning võivad kesta aastaid. Mainiti ka, et väljamaksete tegemise kiirenemine on kindlustusseltsidele päris tõsine väljakutse. Aga ma arvan, et üldiselt on see ju tarbija huvides, nii et las see väljakutse olla.
Küsiti ka selle kohta, kuidas seaduses reguleeritakse liikluskindlustuse kehtivuse piirkondi. Need on tegelikult üsna hästi välja toodud. Pikemalt arutleti parvlaevade üle. Uues seaduses saab nende kaitse olema laiem. Kui praegu on kaetud riigisisesed liiniveod, Saaremaa ja Hiiumaa praamid, peale- ja mahasõidud, siis eelnõu järgi on kaetud ka rahvusvahelised liiniveo laevad, mis on sildunud Eesti sadamas. Õnnetus, mis juhtub näiteks Helsingi sadamas, lahendatakse Soome seaduste järgi.
Oli veel igasuguseid küsimusi, mis puudutasid eri osapoolte suhtumist. Väideti, et kooskõlastusprotsess on olnud pikk, selle teemaga on tegeldud. Viimane sisulisem küsimus tuli ühelt kolleegilt, kes küsis, kas liikluskindlustusmaksed on rangelt sooneutraalsed. Jõuti järeldusele, et kindlustustegevuse seadusega on keelatud võtta erinevat tasu olenevalt soost.
Majanduskomisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. juuni kell 17. Kuna tegemist on väga laia ringi puudutava seaduseelnõuga, siis ootame huviga selle menetlemist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja, aitäh väga põhjaliku ülevaate eest! Kindlasti sai siin mitu küsimust juba vastatud. Ma tulen tagasi selle teate juurde. Mõni aeg tagasi me menetlesime siin jäätmekäitluse ja prügimajanduse küsimusi ja siis meid rahustati ka, et kõik on korraldatud, teated jõuavad kohale. Lõpuks puutusite kindlasti ka teie valitsuses olles kokku inimeste tormilise pahameelega selle üle, et nad said teate kätte alles siis, kui nende arved olid tähtaja ületanud ja läksid tihti juba sellise menetluse alla, kus tuli hakata suhtlema hoopis teiste instantsidega. Kuidas teie menetlejana püüate nüüd luua olukorra, kus need inimesed, kellele 12 kuu möödudes hakkavad automaatselt tulema arved hoovinurgas seisvate autode eest, mida nad enam ei mäletagi, saavad teate kätte enne, kui arved kohtutäiturite kätte lähevad?

Aitäh! Kättetoimetamise reeglitest me oleme tõepoolest, nagu te ütlete, ka varem eri valdkonna eelnõude puhul rääkinud. Eks see ongi Eestis üks üsna oluline küsimus, kuidas riik, riiklikud institutsioonid ja teised asutused inimestega suhtlevad. Me oleme astunud mitmesuguseid samme kuni sotsiaalvõrgustikeni välja, mida me oleme kohtupidamises ju arutanud. Sellega on tegeldud. Ma käsitlen teie küsimust pigem kui südamele panekut ja menetluse käigus me vaatame selle asja läbi. See on kindlasti oluline küsimus. Seda esiteks. Teiseks ütlen, et ma ei kujuta hästi ette Eesti inimest, kellel 12 kuuga ununeks, et tal on olnud auto. Pigem tuleb siin vaadata sedasama asja, et teade jõuaks kohale ja õige isiku kätte. Nii et me tegeleme sellega menetluse käigus.

Peeter Võsa, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ka, kui palju kasulikku tööaega läheb raisku sel ajal, kui inimesed on sunnitud oma vara registris arvele võtma, arvelt maha võtma, jälle arvele võtma, siis maha ja uuesti arvele võtma?

Aitäh! Sellises järjekorras, sellisel viisil seda komisjonis ei arutatud. Aga nagu ma enne kirjeldasin, on registrist maha võtta võimalik nii veebi kaudu kui ka büroodes. See on tehtud inimesele võimalikult lihtsaks ja mugavaks ning on lõivuvaba.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Kuulates vastuseid meie küsimustele, ministri ja sinu vastuseid, tekib ausalt öeldes niisugune tunne, et kõik selle eelnõuga tehtavad muudatused on rohkem seotud kindlustusturuga, mitte sellega, et parandada liiklust meie teedel. Kas ma eksin oma tunnetes?

Aitäh! Ega tunded ei ole faktid. Ma räägin oma kogemusest. Ma arvan, et paljudel inimestel on mitmesuguseid liikluskindlustuse kogemusi. Mina mäletan ammusest ajast, kuidas ma vaidlesin kindlustusfirmaga selle üle, millises firmas remonditakse auto, mis oli liiklusõnnetuse läbi elanud. Vähemalt tollal – see oli muidugi hästi ammu, umbes siis, kui loomad rääkisid – eelistas kindlustusfirma ikkagi märksa odavamat ettevõtet kui see, kuhu mina oleksin soovinud auto viia. Ma ei mäleta, kuidas see lahenes, aga ma mäletan, et ma pidin vaeva nägema. Selle võrra tuleb arutatav seadus inimestele vastu, et inimene saab ise töökoja valida. Samamoodi on kindlustusselts jälle kindlasti nõus pakkuma, et äkki soovite remontida selles, selles või selles ettevõttes, et nende kohta võib anda kindla garantii. Teiseks see asi, et enam ei ole nii, et 30 päeva jooksul tehakse lihtsalt otsus, nüüd asutakse kohe hüvitama. Ma arvan, et see on teie, minu ja üldse kõikide liikluskindlustuse tarbijate huvides.
Mis puutub kindlustusseltsidesse, siis ütlen veel kord: nagu ministergi suhtun ma alati valvsalt sellesse, kui midagi võib olla mõne organisatsiooni huvides. Kui ma õigesti mäletan, siis justiitsministrina saatsin ma sellesama liikluskindlustuse seaduse vist kaks korda tagasi. Ma usun, et see seadus on saanud paremaks, ja kui siin on mingisuguseid asju, mis ei vasta mitte tarbija, vaid kellegi teise huvidele, küll see siis menetluses välja tuleb.

Ester Tuiksoo, palun!

Tänan väga, härra juhataja! Austatud ettekandja! Minu käest on seda küsitud ja ma küsin nüüd teie käest: kas te oskate öelda, kas eelmise riigikorra ajast pärit linttraktoril peab olema liikluskindlustus?

Palun vabandust, mul jäi seadus sinna laua peale, aga mälu järgi ütlen, et on teatud erisused, mis puudutavad suletud teelõike ja põllutööriistu, mis sõidavad. Osal juhtudel peab see kindlustus olema. Vaatan pärast seadusest järele ja ütlen siis täpselt.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna esindaja Aivar Riisalu!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Teema on piisavalt aktuaalne ja tõsine, et mitte lasta sellel asjal lihtsalt niisama minna. Ma olin eelmises Riigikogu koosseisus majanduskomisjoni liige ja praegu kehtiva liikluskindlustuse seaduse arutelud olid tol ajal vägagi kirglikud. Tegelikult leiti päris hea lahendus ja minu meelest ka tänastes oludes toimiv lahendus. Kuna komisjoni ettekandja armastas rääkida isiklikest kogemustest, siis julgen mina sedasama teha.
Eestis on päris hästi välja kujunenud kindlustusmaaklerite süsteem, nad pakuvad sulle parimaid lahendusi ja tegelikult on inimesed kehtiva olukorraga enam-vähem rahul. Vana seadus võimaldab teha ka nn maksevaba kindlustuslepingut ja kindlustusmaaklerid vormistavad neid suurima heameelega. See ei tähenda, et sa pead minema autoregistrikeskusesse, mis on omaette probleem, sest e-autoregister ei toimi ja elavas järjekorras operatsioonide tegemine on aktiivsele ühiskonnaliikmele pehmelt öeldes siiski väga kurnav.
Praegune süsteem on päris hästi paika loksunud. Kui siin oli juttu haagistest, siis ma väidan, et seadused peavad olema mõistlikud, ja näiteks kehtiva liikluskindlustuse seaduse haagiste osa on mõistlik. Praktikuna julgen väita, et kindlustan oma kümmekond haagist aastaks ära, see ei ole kallis, ja ma tean, et mul ei ole sellega probleemi. Palju keerulisemaks läheb olukord siis, kui mängu hakkavad tulema inimeste kired, hobid ja ajalugu. Praegu näeb liikluskindlustus justkui ette, et auto peaks olema selline igavene asi. See variant ei sobi, et kellelgi jääb võib-olla emotsionaalselt oluline auto seisma. Ta ei läbiks enam tehnilist ülevaatust, aga inimesed ei taha teda registrist kustutada, tal on nende jaoks kas mingisugune ajalooline või isegi kultuuripärandiline väärtus, st seda autot ei taheta ära kaotada. Riik on aga miskipärast asunud kindlustussüsteemi kaudu võitlema selle eest, et inimesed hakkaksid oma autosid vanametalli viima, neid arvelt kustutama, et vabaneda sellest taagast. Miskipärast on riik ära unustanud, et on olemas ka tehnilise ülevaatuse kohustus, mida politsei tavaliikluses jälgib palju paremini. Ja kui keegi tahab sigatseda, siis ta leiab kuskilt aia äärest ikkagi mingisuguse vana auto, millele tuli sisse puhuda, et minna sellega liiklusesse lollusi tegema. Ega siis lollust ühiskonnast lõpuni välja juurida ju ei õnnestu.
Kui jällegi isiklikest kogemustest rääkida, siis liikluskindlustuse ettevõtted ja kindlustusmaaklerid saavad praegu enam-vähem oma tööga hakkama. Kui mängu tuleb liikluskindlustuse fond, läheb asi käest ära, sest see on justkui riiklik sund. Ja mäletan jälle oma kogemustest, kuidas ma maksin umbes kümmekond trahvi selle eest, et ma ei olnud sõlminud kas või seda liikluskindlustuse makseta lepingut, sest ma ei saanud seda infot kätte. Küsimusele, kuidas see info minuni jõuab, ei osanud minister täna vastata ja ei osanud sellele päris hästi vastata ka komisjonipoolne ettekandja. Aga ma väidan, et ma ei usu oma riiki enam sellel hetkel, kui ta karistab mind selle eest, mille kohta ma ei teadnud, et ma olen midagi valesti teinud. Ega tavakodanik ei pea suutma aru saada, et vahepeal on parlament ja valitsus võtnud vastu mingisuguse seadusmuudatuse. See teda küll vastutusest ei vabasta, aga vaadake, me loome riikliku sunni sigatsemaks oma kodanike kallal. Ja see ei ole aus. See ei ole selles mõttes aus, et taas kord juhtub piltlikult öeldes see, et meie oleme justkui mingid asjad iseeneses ja ülejäänud rahvas vaadaku ise, kuidas saab. Seadused peavad olema mõistlikud. Mulle muutub päris raskesti arusaadavaks see, kuidas see nn hingamisaeg lüheneb nüüd jällegi kahelt aastalt ühele aastale.
Ma võtan lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

See on selgelt liikluskindlustuse fondi vahetute juhtide tehtud lobi, nad on selles küsimuses ka näiteks personaalselt minu kui Riigikogu liikme poole pöördunud. Küsimus ongi selles, et kassavoog lõppes otsa ja nüüd on neil hästi tore hakata jälle uusi arveid välja kirjutama. Teeme natukene seadust ringi ja hakkame inimestele penalteid välja saatma, küll ullikesed maksavad. Neid, kes ei ole pannud tähele, et viisil või teisel on üks asi tegemata, on kindlasti päris palju. Muuseas, nüüd hakkavad ka surnud inimesed saama kindlustusmaksekohustusi. Väga paljud pärijad ei ole suutnud surnud inimese autot isegi registrist kustutada, sest kui pärand pole avanenud, siis ei ole võimalik sellega operatsioone teha. Seda loetelu võiks lõputult jätkata.
Aga kõige suurem traagika on, et mitte keegi ei arvesta küll ühe väga kitsa, aga spetsiifilise huviga. Igal kodanikul on õigus oma riigis oma huvisid omada. Ma räägin kollektsionääridest, kes on tõepoolest näinud vaeva selle nimel, et Kuusakoski ei töötleks meid okupeerinud riikide autosid – muuseas, isegi Ameerika Ühendriikide lendliisiga saabunud autosid on Eestis väga palju –, et need autod Kuusakoskisse ei sõidaks. Autol on mingisugune väärtus sellel hetkel, kui ta on registris. Ja nüüd minu riik kahtlustab mind ja minu kaasamõtlejaid sõna otseses mõttes kogu aeg kalduvuses kuritegevusele, et ma lähen mingi 1938. aasta Ameerika autoga liiklusesse õnnetusi põhjustama. See auto ei sõidagi mul, sest ta pole läbinud tehnilist ülevaatust, ja tehniline ülevaatus ei ole muuseas ka mitte kõige odavam lõbu. Ta lihtsalt seisab kusagil, ta on olemas ja tal on mingi väärtus, aga seda riik nagu absoluutselt ei arvesta. See ei ole õiglane! Ma väidan veel kord, et me oleme selle seadusega päris kindlasti sattunud kitsa lobigrupi mõju alla ja läheme järjekordselt seda teed, et anname liikluskindlustuse fondile võimaluse kirjutada inimestele välja kümneid ja kümneid arveid lihtsalt selle eest, et nad elavad Eesti Vabariigis. Aitäh!

Suur tänu! Kas on veel läbirääkimissoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 423 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 423 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. juuni kell 17.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 431 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on viia loomset proteiini sisaldava sööda käitlemist ja kasutamist ning ettevõtte tunnustamist käsitlevad sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Seaduse muutmise peamine vajadus tuleneb sellest, et mittemäletsejalistelt pärit töödeldud loomsete proteiinide söötmise keeldu on Euroopa Liidu tasandil leevendatud. Praegu on vesiviljelusloomadele lubatud sööta kalajahu ning mittemäletsejalistelt pärinevat verejahu sisaldavat sööta. Alates 1. juunist 2013 lisandub võimalus sööta vesiviljelusloomadele ka teisi mittemäletsejalistelt pärit loomseid proteiine sisaldavat sööta. Seega vesiviljeluses kasutatavate söötade turg laieneb ning Eesti kala- ja vähikasvatajatel on võimalus sööta kaladele ja vähkidele mitmekesisema päritoluga proteiini sisaldavat sööta. Kuna mittemäletsejalistelt saadud proteiini ja seda sisaldavat sööta lubatakse toota ja sööta üksnes eritingimustel, siis on kehtiva seaduse sätteid vastavalt muudetud.
Lisaks eelnimetatule täpsustatakse käesoleva seaduseelnõuga söödatootmisettevõtete tunnustamisega seonduvat. Kuna viimaste aastate suurimad tervishoiuohud Euroopa Liidu toidu- ja söödaohutuse valdkonnas on alguse saanud söödamaterjalide tootmisest, siis on Euroopa Liidu tasandil otsustatud, et söödahügieeni parandamiseks ning saastunud toodete toiduahelasse sattumise ohu vähendamiseks peavad ettevõtted, kus toodetakse söödamaterjali (nt rasvhapped ja rasvade segud) õlitööstuse jääkidest, saama hügieenimäärusekohase tunnustuse. Enne Euroopa Liidu hügieenimääruse muutmist oli söödakäitlejal kohustus ettevõtet tunnustada, kui selles toodetakse või turustatakse teatavaid söödalisandeid või neid sisaldavat eelsegu või segasööta. Tulenevalt muudatustest, mis on tehtud Euroopa Liidu hügieenimääruses, täpsustatakse söödaseaduse teksti.
Söödaseaduses tehtavate muudatuste lõppeesmärk on tagada jälgitavuse ja tarbijakaitse kõrge tase kogu sööda- ja toiduahelas, parandada söödahügieeni ning vähendada saastunud toodete toiduahelasse sattumise ohtu. Seaduse muutmisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi ega lisakulutusi. Aitäh!

Suur tänu! Kas on küsimusi? Palun, Aivar Kokk!

Hea juhataja! Hea minister! Kas mõni Eesti ettevõtja on juba tundnud ka huvi, et taastootmisest saadavat proteiini söödaks teha?

Minu teada praegu selliseid ettevõtteid, kes selle seadusmuudatuse alla läheksid, Eestis ei ole. Kogu selline sööt ostetakse sisse, sh ka kalade sööt, aga ei ole välistatud, et tulevikus niisuguseid ettevõtteid tekib.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Meelis Mälbergi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 431 oma 14. mai istungil. Komisjonile tutvustas eelnõu Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi. Ma ei hakka seaduseelnõu sisu enam uuesti tutvustama, sest põllumajandusminister tegi seda väga põhjalikult. See eelnõu koosneb kolmest punktist ja mahub ühele lehele. Menetlemise käigus ja küsimustele vastamise ajal said komisjoni liikmed teada, et seaduse mõistes on vesiviljelusloomad kalad ja vähid. Ettevõtteid, keda see seadusmuudatus puudutab, on Eestis Veterinaar- ja Toiduameti andmetel 40, neist 24 tegeleb kala- ja 16 vähikasvatusega. Komisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu 431 esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensuslik. Teiseks otsustati teha täiskogule ettepanek määrata eelnõu 431 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai 2013 kell 16. Poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 0 ja 2 jäid erapooletuks. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oskad öelda, kui palju koguneb aastas loomseid jäätmeid, millest saaks kaladele ja vähkidele proteiinsööta teha?

Selle eelnõu kohaselt ei saa kaladele ja vähkidele mõeldud toitu teha kõikidest loomset proteiini sisaldavatest jäätmetest, seda saaks teha ainult kanade ja sigade tapajäätmetest. Aga seda kogust ma tõesti öelda ei oska.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 431 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. mai kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnes päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 432 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põllumajandusministeerium on ette valmistanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga tehtavad muudatused võib jagada kolmeks: 1) volituste andmine ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks, korralduste või käskkirjade kehtestamiseks; 2) Leader-lähenemise ja otsustusprotsessi läbipaistvamaks ja selgemaks muutmine; 3) toetusraha tagasinõudmist, tagasimaksmist, tagasimaksmise ajatamist ning tagastatavalt summalt intressi arvutamist käsitlevate sätete ajakohastamine. Peatun järgnevalt kõigil nimetatud muudatustel järgemööda ning võimalikult selgelt ja arusaadavalt.
Esiteks, volitused ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks, üksikakti kehtestamiseks. Muudatuste eesmärk on anda volitusnorm Vabariigi Valitsusele ja põllumajandusministrile üksikjuhtumi reguleerimiseks, kui see on vajalik Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks ei ole alati vajalik ega asjakohane kehtestada õigustloovat akti. Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt võib Vabariigi Valitsusel tekkida vajadus anda ka korraldusi ja põllumajandusministril käskkirju. Juhtumid, millal ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks tuleb selle volitusnormi alusel anda haldusakt, ei ole võimalik ette näha, see sõltub Euroopa Liidu Komisjoni või nõukogu otsustest, mis on ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks liikmesriigile kohustuslikud. Selleks, et tagada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärgipärane, tõhus ja lünkadeta rakendamine ka erandlikes olukordades, on vaja seaduses anda alusnorm üksikaktide kehtestamiseks.
Teiseks soovime suurendada Leader-lähenemise raames kohalike tegevusgruppide juhtimise läbipaistvust. Leader-lähenemine toimib kohalike tegevusgruppide kaudu, kes töötavad välja kohalikud arengustrateegiad ja rakendavad neid. Kohalik tegevusgrupp peab tekkima kogukonna enda algatusel, kogukond peab ise määrama kohaliku arengu prioriteedid ning otsustama, milliste projektide elluviimine aitab kõige paremini kaasa kohalikule arengule. Kuna kohalikud tegevusgrupid tegutsevad mittetulundusühingute vormis, on kohalike tegevusgruppide üldkoosolekul siiani hääletatud mittetulundusühingute seaduse alusel, mille kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada liikme esindaja. Maaelu arengukava näeb ette, et kohalikud tegevusgrupid peavad olema avatud uute liikmete vastuvõtmiseks, samas on praktikas ilmnenud sellega seoses mõned muret tekitavad arengud. Nimelt, kasutades ära kohaliku tegevusgrupi avatust, tuuakse selle liikmeks isikuid üksnes selleks, et mõjutada nende kaudu kohalike tegevusgruppide otsustamisprotsessi. Halvimal juhul toob see kaasa olukorra, kus teiste liikmete taha varjudes võtab kitsas ring isikuid kohaliku tegevusgrupi juhtimise sisuliselt üle. Sellega kaasneb risk, et kohaliku arengu strateegiad ja toetuse abil elluviidavad projektid ei kajasta enam tasakaalustatult kohaliku kogukonna prioriteete, vaid eelise saavad konkreetsete isikute huvid. Lisaks tuleb silmas pidada, et kohalikud tegevusgrupid täidavad haldusülesandeid. Seega peab nende juhtimine olema täiesti läbipaistev.
Sellest tulenevalt oleme eelnõus ette näinud muudatuse, mille kohaselt võib kohaliku tegevusgrupi üldkoosolekul sama isik osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana, samuti ei või kohaliku tegevusgrupi liige üldkoosolekul osaleda ega hääletada teise liikme esindajana. Muudatuse tulemusel suureneb kohalike tegevusgruppide juhtimise läbipaistvus ning see mõjutab nende liikmeid aktiivselt ise osalema tegevusgrupi otsustusprotsessis. Seeläbi suureneb iga üksiku liikme panus kohaliku tegevusgrupi toimimisse ja ka vastutus kohaliku arengu strateegia rakendamise tulemuste eest.
Kolmandaks ajakohastatakse seaduses toetusraha tagasinõudmist, tagasimaksmist, tagasimaksmise ajatamist ning tagasimakstavalt summalt intressi arvestamist käsitlevaid sätteid. Muutmise vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusaktides tehtud muudatustest. Siiani oli toetuse saajal kohustus maksta tagasinõutav toetusraha tagasi 90 kalendripäeva jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse jõustumise päevast. Muudatuse kohaselt peab toetuse saaja tagasinõutava toetusraha maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul või Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud tähtaja jooksul toetusraha tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Muudatuse tulemusel võib toetuse tasaarvestamist teha alles pärast tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtaja möödumist. Siiani võis tasaarvestust teha juba alates toetusraha tagasinõudmise otsuse jõustumise päevast. Muudatusega antakse toetuse saajale vabatahtlik toetusraha tagasimaksmise tähtaeg, mille kestel ei ole põhjendatud toetusraha tagasimaksmiseks muid meetmeid rakendada.
Seaduses sõnastatakse ümber toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist reguleerivad sätted. Kehtiva seaduse kohaselt on PRIA-l kohustus esitada tagasinõudmise otsus sundtäitmisele, kui otsus on jäetud tähtaja jooksul täitmata. Muudatusega jääb PRIA-le kaalutlusõigus otsuse sundtäitmisele esitamisel, kui mõistliku aja jooksul on võimalik tagasinõutavat toetusraha tasaarvestada toetuse saajale makstavate toetussummadega. Ei ole otstarbekas pöörata nõuet sundtäitmisele, mis on oluliselt kulukam ja eelduslikult ka ajamahukam menetlus, kui PRIA-le on teada mõistliku aja jooksul tagastatava toetusraha tasaarvestamise võimalus.
Tagasinõutava toetusraha tagasimaksmise ajatamises tehtava muudatusega nähakse ette, et tagasimaksmist on võimalik ajatada ainult juhul, kui toetuse saaja on esitanud põhjendatud taotluse ja tagasimaksmise ajakava enne tagasimaksmistähtaja möödumist. Seadusest jäetakse välja võimalus, mille kohaselt PRIA võis tagasimaksmise ajakavast mittekinnipidamise korral tunnistada ajatamise otsuse kehtetuks ning näha toetuse saajale ette teise toetuse tagasimaksmise tähtaja. Uue sõnastuse kohaselt tunnistab PRIA sellisel juhul toetusraha tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja annab tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele. Samas võib PRIA otsustada, et tagasinõudmise otsust ei pöörata sundtäitmisele, kui mõistliku aja jooksul on võimalik tagasinõutav toetusraha tasaarvestada toetuse saajale makstava uue toetusega.
Muudatusega jäetakse seadusest välja kõik viivisega seonduv. Arvestades, et Euroopa Liidu õigus ei kohusta liikmesriiki toetusraha tagasinõudmisel viivist nõudma, on otsustatud loobuda viivise kohaldamise võimalusest. Intressi arvestamise metoodikas tehti Euroopa Liidu õigusaktides muudatused, mille tulemusena arvestatakse intressi edasi samadel põhimõtetel kui viivist, mistõttu oleks intress ja viivis edaspidi sama tähendusega ja nende üheaegne kohaldamine ei oleks kohane. Eelnõus nähakse ette uus intressi arvestamise metoodika. Intressi arvestatakse tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuni toetuse tagasimaksmiseni, tagasimaksmise ajatamise korral lõpliku tagasimaksmiseni või tasaarvestamise korras mahaarvamiseni.
Palun Riigikogu liikmetel esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui tagasimakse tähtaega lühendati 90 kalendripäevalt 60-le, siis peaks äkki vaatama ka teist poolt. PRIA maksab praegu raha 90 tööpäeva jooksul. Võib-olla oleks õige, kui PRIA maksaks taotlejale raha ka 60 kalendripäeva jooksul?

Aitäh küsimuse eest! Kui te olete eelnõu tähelepanelikult lugenud, siis tegelikult on kõik – tagasinõudmise, ajatamise ja võimaliku tasaarvestamise sisseviimine – tehtud taotlejate huvides ja eelnõu muudab nende olukorra soodsamaks. Nii et selles mõttes on leevendamist ka siitpoolt. Teiseks, 90 päeva on üldjuhul PRIA-le investeeringutoetuste puhul maksimumaeg. On olukordi, kus maksmine on pikema aja jooksul toimunud, ja see võimalus tuleneb seadustest. On ka olukordi, kus seda tehakse palju kiiremini. Võib-olla te ei ole eriti tähele pannud, aga otsetoetuste puhul makstakse raha välja väga kiiresti. Eesti on vist Euroopa Liidus ainukene riik, kes toetuste maksmise võimaluse avanedes maksab üldjuhul kõik riigi otsetoetused välja kiiremini kui kuu aja jooksul ehk teeb seda lühema ajaga kui 30 päeva. Nii et see 90 päeva ei ole absoluutne reegel ja niisugune võrdlus ei ole võib-olla päris adekvaatne, sest toetused on erinevad, toimingud on erinevad ja olukorrad on erinevad.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Austatud härra juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 432 14. mail. Komisjoni oli kutsutud Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Anneli Kimmel, kes andis nimetatud seaduseelnõust ülevaate. Komisjonis toimunud arutelul tekkisid ka mõned küsimused. Kõige pikem arutelu oli seotud Leader-foorumi ja Leader-tegevusgruppidega, taheti teada, kuidas selle esindatusega ikkagi on. Anneli Kimmel vastas, et MTÜ-de, ettevõtete ja omavalitsuste esindajad saavad seal ümarlauas otsuse tegemisel esindada ainult oma ettevõtet, kus nad parasjagu töötavad, ja rohkem volitusi ei saa neil olla. See oligi peamine aruteluobjekt.
Maaelukomisjon otsustas määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja, saata eelnõu täiskogu päevakorda 22. maiks 2013, teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai kell 16. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Tänan tähelepanu eest!

Austatud ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 432 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 31. mai kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkt käsitletud.

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ehitusseaduse muutmise vajaduse tingis asjaolu, et alates 1. juulist 2013 hakkab täiel määral kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Praegu on ehitusseaduses mitu sätet, mis olid vajalikud ehitustoodete direktiivi 89/106/EMÜ riigisisesesse õigusesse ülevõtmiseks, kuid mis nüüd oleksid otsekohalduva ehitustoodete määruse kehtima hakates sellega vastuolus (nt mõiste "vastavusdeklaratsioon" asemel kasutatakse mõistet "toimivusdeklaratsioon"). Ka on osa asjakohaseid sätted kehtestatud toote nõuetele vastavuse seadusega ning nende taasesitamine ehitusseaduses ei ole vajalik. Nii ehitustoodete määrus kui ka toote nõuetele vastavuse seadus reguleerivad toote vastavushindamise ja teavitatud asutuse küsimusi. Eeltoodud põhjustel osa ehitusseaduse sätteid muudetakse ning osa tunnistatakse kehtetuks.
Uuendusena lubatakse ehituses kasutada tööstuslikult töötlemata looduslikku ehitusmaterjali või traditsioonilisel teel valmistatud rahvuslikku ehitustoodet. Eeltooduga peetakse silmas materjale, mida ei valmistata tööstuslikult suurpartiidena ja mille kohta ei ole mõistlik mingeid erilisi dokumente vormistada, kuna need sõltuvad looduskeskkonnast ning neid ei töödelda enne kasutamist standardseteks, nagu näiteks käsitsi tahutud massiivpalgid, põhupakid, kohapeal valmistatav savikrohv, katuseroog jt. Kui kasutatakse eelnimetatud materjale, siis peab arvestama, et ehitis tervikuna vastaks sellele esitatavatele olulistele nõuetele. Ehitise olulisteks nõueteks on mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse, tuleohutuse, hügieeni, tervise ja keskkonna, kasutamise ohutuse ja mürakaitse nõuded, lisaks energiasäästlikkusele ja soojapidavusele ning loodusvarade säästlikule kasutamisele esitatavad nõuded. See säte toetab ka ehitustoodete määruse põhimõtteid säästliku ja loodust hoidva ehitamise kohta.
Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. juuli 2013. Palun Riigikogu liikmetel esitatud seaduseelnõu toetada!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ministrihärra! Kuidas teile isiklikult tundub, milline on selle seaduseelnõu mõju Eesti Vabariigi ehitussektorile ja ehitusmaterjalitööstusele?

Aitäh! Minu isiklik tunne ei pruugi muidugi tugineda faktidele, aga ma arvan, et mõju on positiivne. Seda sellepärast, et eelnõu üks osa puudutab kohalike traditsiooniliste ehitusmaterjalide kasutamise võimaluse seadustamist ja nende kasutuselevõttu lihtsalt, ilma liigse bürokraatiata. Ma loodan, et nüüd te saate ka Saaremaal panna oma elamule kohalikust roost katuse. Sellega paraneb keskkond, meri saab puhtamaks, roost vabamaks ning teie saate endale loodussõbraliku ja väga tervislikust materjalist katuse.

Aitäh! Palun, Jaanus Tamkivi, teine küsimus!

Aitäh! Te ütlesite oma sõnavõtus, et üks selle seaduseelnõu loomise põhjus oli, et Euroopa Liidu direktiiv, mis enne kehtis, läks üle otsekohalduvaks määruseks. Kas te oskate öelda, mis on selle direktiivi ja määruse vahe? Kas ettevõtjatele on tingimused muutunud raskemaks või kergemaks või kuidas need asjad on seal lahti kirjutatud?

Ei, olulisi muudatusi ei tule. On need muudatused, millest ma rääkisin, niivõrd on neid muudatusi tehtud. Sisuliselt on tegemist tehnilise eelnõuga ja midagi põhimõttelist ei ole muutunud.

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, põllumajandusminister! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Olga Sõtniku!

Austatud proua juhataja! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Käesolev seaduseelnõu oli majanduskomisjonis arutelul 13. mail 2013. aastal. Peale komisjoni liikmete ja ametnike olid kohale kutsutud ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kvaliteedi infrastruktuuri talituse ekspert Margus Tähepõld, kes andsid ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust ning vastasid küsimustele. Küsimusi oli kaks, mõlemad praeguse ettekande tegijalt. Minu üks küsimus puudutas neidsamu looduslikke materjale ja teine seaduse jõustumist. Tõepoolest, rakendussätetes on kirjas, et seadus peaks jõustuma 1. juulil, samal päeval, kui jõustub see Euroopa Liidu määrus. Tundub aga, et me ei jõua eelnõu nii kiiresti menetleda, et seadus jõustuks 1. juulil. Seetõttu tulevad esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekud ning seda sätet me muudame.
Arutelu lõpus tehti kolm otsust: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 22. mail, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 29. mai 2013 kell 17.15. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Olga Sõtnik! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 429 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja eelnõu 429 muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 29. mai kell 17.15.
Tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist õhtu jätku ja kohtumiseni järgmisel korral!

Istungi lõpp kell 16.35.