Siin on nüüd mitu asja koos. Tuleb arvestada ka seda, millised on teiste riikide seadused. Osas riikides on selline seadus, et kui sa soovid saada selle riigi kodanikuks, siis sa pead loobuma oma varasemast kodakondsusest. Seega pole oluline, kas Eesti riik tahab kelleltki midagi ära võtta või ei taha. Eesti riik ei saa suurt midagi teha, kui riigi x seadus nõuab, et inimesed, kes tahavad saada selle riigi kodanikuks, peavad oma varasemast kodakondsusest loobuma.
Mis puutub teie viidatud üldisesse vastuollu, siis see ongi põhjus, miks mina olen seisukohal, et sünnijärgsetele kodanikele tuleb topeltkodakondsust lubada. Siin ongi mängus vastuolu põhiseaduse printsiibi ja kodakondsuse seaduse sätte vahel. Ühelt poolt kelleltki sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta ei saa, samas ei tohi olla topeltkodakondsust. See on vastuolu ja see on ka põhjus, miks minu arvates on mõistlik seda lubada, seda enam, et mujal maailmas, sh Euroopas, on väga selge suund sellele, et topeltkodakondsus on lubatud, ennekõike sünnijärgsetele kodanikele. Soome, kes ajab suhteliselt konservatiivset kodakondsuspoliitikat, tegi selle sammu juba aastal 2003 ehk kümme aastat tagasi. Sünnijärgsetele Soome kodanikele on topeltkodakondsus lubatud. Nüüd lubab tublisti rohkem kui pool Euroopa Liidu riikidest topeltkodakondsust ja pea kõik riigid lubavad topeltkodakondsust oma sünnijärgsetele kodanikele.