Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Lauri Laasi!

Lauri Laasi

Proua juhataja! Head kolleegid! Seoses Autorollo pankrotimenetlusega on üles kerkinud ka riigiettevõtete nõukogudesse isikute määramise küsimus. Seetõttu on mitmel Keskerakonna fraktsiooni liikmel arupärimine majandusminister Juhan Partsile. Majandusminister määrab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu liikmed ning tema kontrolli all on ka riigiettevõte Eesti Energia. Meil on tekkinud küsimusi seoses nõukogu liikmetele kuuluvate ettevõtetega. Eurotoetusi jagavate rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse juht- ja kontrollorganite mehitamine IRL-ile ja Reformierakonnale sobivate isikutega on loonud eksimatu süsteemi, kus eurotoetusi saavad võimukoalitsioonile sobivad isikud. Kui süveneda mitme riigiettevõtte nõukogu liikmetele kuuluvate eraettevõtete tegevusaladesse, siis ilmnevad mitmed huvitavad seosed nõukogu liikmete ning nende eraäride vahel, mis jätavad aga juhuslikkusele vähe ruumi. Siit tulenevadki mitmed küsimused majandusministrile. Neist võib-olla kõige olulisem on see, mille alusel ikkagi toimub liikmete määramine riigiettevõtete nõukogudesse. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Priit Toobal!

Priit Toobal

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel anda koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist üle arupärimine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Arupärimine käsitleb pakendiseaduse eelnõu menetlemist. Riigikontrolli hinnangul jäi 2009. aastal süsteemi läbipaistmatuse ja kontrollimatuse tõttu riigile laekumata ligikaudu 64 miljonit eurot makse. Praktika on näidanud, et nii taaskasutustasude määramine, nende võrdsetel alustel kogumine kui ka tasude edasine kasutamine on väga ebaselge ja kontrollimatu. Riigikontroll esitas pakendiauditi aruandes mitmeid ettepanekuid pakendiseaduse muutmiseks, mille tulemusel on valminud ka eelnõu. Keskkonnaministeerium on auditi aruteludel enamiku ettepanekutega nõustunud, kuid eelnõu ei ole siiamaani Riigikogu menetlusse jõudnud. Pakendite kogumine ja taaskasutamine on valdkond, mida kureerib keskkonnaminister ning kus tulu teenimine sõltub Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu keskkonnakomisjoni loodavatest reeglitest. Eesti Pakendiringluse juhtfiguuriks peetakse mittetulundusühingu tootmis- ja logistikajuhti Anti Tammeoksa, kes oli Riigikogu liikmena keskkonnakomisjonis koos Rain Rosimannusega üks põhilisi jäätmetega seotud seaduste tegijaid. Kokku esitame ministrile seitse küsimust. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult.
Nüüd teated. Kolmapäeval, s.a 22. mail osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja välisminister Urmas Paet.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Nüüd, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 88 Riigikogu liiget, puudub 13.


1. 10:05 Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 347 võiks lühidalt kirjeldada kui kaua tehtud kaunikest. Ma ei tea, kui kaunike ta nüüd sai, aga me oleme seda eelnõu peale esimest lugemist, mis toimus siin saalis, õiguskomisjonis arutanud kokku viiel istungil: 25. märtsil, 15. aprillil, 22. aprillil, 6. mail ja 13. mail. Arutelude tulemusel otsustas õiguskomisjon teha eelnõus kaks sisulist muudatust, millest üks täiendab võlaõigusseadust ja teine reklaamiseadust. Lisaks sellele muutsime eelnõu jõustumissätteid. Eelnõu peaks seadusena jõustuma 2013. aasta 1. juulil. Enne muudatuste jõustumist, st enne 1. juulit kehtinud õigusaktidele vastavaid finantsteenuste reklaame võib avalikustada kuni nende avalikustamise tähtaja möödumiseni, kuid mitte kauem kui 2013. aasta 1. oktoobrini.
Te kindlasti mäletate eelnõu esimese lugemise arutelust, et eelnõu eesmärk on senisest efektiivsemalt rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakeeli öeldes katsume natuke ohjeldada kiirlaenude andmist ja muuta seda tegevust nii, et häid tavasid paremini järgitaks.
Sisulised muudatused, mida me esimese ja teise lugemise vahel tegime, olid järgmised. Me täiendasime eelnõu punktiga 4, mis pöörab tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste korral ümber tõendamiskoormuse. Kui tavaline printsiip tsiviilõiguslike vaidluste puhul on see, et mõlemad vaidlevad pooled peavad oma väiteid tõendama, siis muudatuse kohaselt peab just krediidiandja tõendama, et ta hindas krediiti andes krediidivõtja võimekust lähtuvalt nii heast usust kui ka kõigist kriteeriumidest, mis on laenuandmisel olulised. Seejuures ei pane me laenuandjale otseselt kohustust seda protsessi dokumenteerida. Kuid tuleb arvestada seda, et kui tekib vaidlus, siis tuleb tal võib-olla oma tegevust hiljem kohtuprotsessi käigus tõendada ja laenuandja peaks olema selleks valmis, tal peaksid olemas olema taasesitamist võimaldavad tõendid selle kohta, kuidas ta laenuvõtja krediidivõimelisust hindas. See punkt sai kirja sellisena: "Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja."
Teise muudatuse tegime reklaamiseaduses. See kõlab järgmiselt: "Finantsteenuse osutaja võib reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, ning käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel eksponeerida vaid sellist kaubamärki, mis on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatuga."
Võib öelda, et see ongi kõik, mis on selle eelnõuga esimese ja teise lugemise vahel juhtunud. Nagu öeldud, me arutasime eelnõu viiel komisjoni istungil. Kaasatud olid väga paljud inimesed, kaasa arvatud Eesti Pangaliidust, Eesti Liisingühingute Liidust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Rahandusministeeriumist ning Justiitsministeeriumist. Tegime tõsist tööd ja jõudsime sellele tulemusele, mis on teie ees. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Ma küsin selleks, et inimestele siin saalis see probleem selgemaks saaks. Me lähtume n-ö vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kas selle seadusmuudatusega kaovad näiteks ära massilised kiirlaenude telereklaamid, mis riivavad meie silma? Kas selle eelnõuga piiratakse ka kuidagi võimalusi, et inimesed võivad ennast lõhki laenata, mis on ju tegelikult meie põhiline probleem selle teemaga seoses?

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Eesmärk on kindlasti saavutada mõlemat. Me ei taha küll reklaami mitte ära kaotada, vaid muuta see vastutustundlikuks ja kasinaks. Me tahame eelkõige vältida sellise reklaami olemasolu ja vohamist, mis maalib inimestele pildi laenuvõtmisest kui elukvaliteedi püsivast parandamisest ilma vajaduseta laenu tagasi maksta. Me tahame, et ei tehtaks eksitavat reklaami ega kasutataks ära lapsi, jõule või ükskõik keda või mida. Me soovime, et reklaam oleks asjakohane ja kasin, et reklaamitaks ainult konkreetset toodet või teenust, mitte ei ilustataks ega reklaamitaks seda kui mingit eluviisi.
Teisest küljest, kas me väldime eelnõuga lõhkilaenamist? Ka lõhkilaenamise vähendamine on meie taotlus, loomulikult. Me jõudsime komisjonis järeldusele, et me ei saa päris ära keelata laenamist, krediidiandmist kui tegevust. See ei ole eesmärk. Samas ei peaks me kuidagi soodustama seda, et laenu antakse inimestele, kes juba laenu võtmise hetkel võivad teadaolevate faktide põhjal olla võimetud laenu teenindama. Selle kontrollimise kohustuse panime selgemalt ja rangemalt laenuandjale.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Loen ajalehest, et Monetti pakub kiirlaenu krediidikulukuse määraga 4690%. Kuidas sa seda hindad? Kas ei oleks võinud selles eelnõus sees olla ka midagi, mis piiraks selliseid krediidikulukuse määrasid, nagu me praegu turul näeme?

Valdo Randpere

Aitäh! Jälle väga hea küsimus. Kuna sa ise ka õiguskomisjoni töös osalesid, siis sa tead, et me diskuteerisime sellel teemal n-ö edasi-tagasi. Konkreetselt selle reklaami kohta, mille sa ette lugesid, võiks kasutada Riigikogus mitte väga sageli pruugitavat sõna "sigadus". Tegelikult hiilitakse siin kõrvale ka kehtivatest seadustest, kus krediidikulukuse määrana on soovituslikult pandud paika kolmekordne keskmine tarbijakrediidi intressimäär, mille arvutab välja Eesti Pank, kes avaldab selle oma kodulehel. Praegu võiks see olla umbes 100% ehk 98%–102%, sõltuvalt kuust. Aga see, et kiirlaenufirmad sellest hoolimata julgelt kuulutavad, et nende krediidikulukuse määr on 4690%, on mulle arusaamatu. See on ka üks põhjus, mis ajendas meid seadust karmimaks muutma. Sa küsisid, kas meil ei olnud diskussiooni, et panna krediidikulukuse määrale väga range lagi. Ka see diskussioon käis edasi-tagasi. Me vaatasime eelkõige Soome poole, kus alates s.a 1. juulist kehtestatakse aasta krediidikulukuse maksimaalmäär ja on otsustatud, et see peaks olema 50% pluss midagi liikuvat (see oli EURIBOR või midagi sellist). Momendil on see 51%. Mõni inimene on väga optimistlikult öelnud, et kiirlaenude andmine Soomes lõpeb. Samas on see risk, et kui kehtestatakse selline krediidikulukuse määra lagi, siis tekivad igasugused muud teenustasud, mida seadusandja ei ole suutnud ette näha. Ka meil oli kõne all üks muudatusettepanek, mis oleks muutnud selle kolmekordse määra, mis on praegu soovituslik hea tava, rangelt piiritletud määraks. Aga diskussiooni käigus avastasid osapooled, et Eesti mõistes krediidikulukuse määra alla läheks ka näiteks autoliisingu kindlustusmakse, juhul kui kindlustus võetakse samast liisingufirmast. See võib põhjustada, et krediidikulukuse määr on palju kõrgem kui 100%, kuigi tegelikult ei puutu see asjasse. Me peaksime sel juhul päris paljusid mõisteid uuesti defineerima. Me otsustasime komisjonis – see on ka selge hoiatus kiirlaenufirmadele –, et kui need firmad ennast ei kasi ega korrasta, siis me tuleme selle teema juurde tagasi. Me vaatame, mis juhtub Soomes peale 1. juulit. Me anname seal uuele süsteemile umbes pool aastat aega toimida ja vaatame, mis on selle praktiline tulemus. Kui seal on tulemus väga positiivne ja siin vajab olukord endiselt korrastamist, siis miks mitte, me hakkame selle Soome näite kallal tööle.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Peeter Võsa

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas laenuandjal on edaspidi muude kohustuste kõrval kohustus kontrollida laenuvõtja võimalikku süüdimatust? See on täiesti eluline situatsioon. Kuidas niisugune asi käib kokku delikaatsete isikuandmete kaitsega?

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Komisjon seda otseselt ei arutanud. Ma ei kujuta ette, kuidas seda praktikas hinnata. Aga kui laenuandja teeb oma tööd põhjalikult, siis loodetavasti avastab ta, et inimene, kellel ei ole krediiditeenindamise võimekust, ei saa ka üldse oma tegudest aru ega suuda nende tagajärgi mõista. See võiks olla ohumärk.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Siim Kabrits

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli juttu krediidikulukuse määrale lae panemisest. Mis on sinu seisukoht, kas seda lage on vaja ja kui kõrge see võiks olla?

Valdo Randpere

Ma ise tõstatasin selle teema ja olin täiesti seda meelt, et seda võiks proovida. Ma tean, et eelmise Riigikogu koosseisu ajal oli ka sellest juttu. See, kui palju peaks seadusandja majandustegevusse sekkuma, on iseenesest üks tundlik teema. Aga ma oleksin valmis seda proovima ja seda lage kehtestama sel juhul, kui ma oleksin kindel, et sinna kõrvale ei teki igasuguseid lisatasusid, mis nagunii nullivad seadusandja hea eesmärgi ära. Sellepärast otsustasime selles küsimuses aja natuke maha võtta ja vaadata, mis hakkab juhtuma Soomes. Seal on kiirlaenude tegelik aastaintress olnud keskeltläbi üle 900%. Nüüd panid nad lae 50% peale. Vaatame, kas see toimib.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh! Teema jätkuks küsin sellesama krediidikulukuse määra kohta. Kui kulukuse määr on tõesti ebamõistlikult kõrge, siis kas sõnastuse muudatusega ei oleks võimalik anda laenajale mingisugust tuge, pannes laenuandja natuke rohkem mõtlema ja vastutama? Nüüd on soovituslik hea tava kolmekordne määr, aga kui see määr on juba kümne- või sajakordne, siis erineb see ikka niivõrd palju sellest soovituslikust määrast. Kas me ei võiks anda mingisuguse tagasilöögi laenuandjale, kes tegelikult tahab lihtsalt liigkasu võtta?

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Tegelikult on inimestel üks võimalus juba olemas. Kui nad tunnevad, et neid on liigkasu saamise eesmärgil nööritud ja krediidikulukuse määr on oluliselt kõrgem kui see soovituslik, heal taval põhinev määr, siis võivad nad kohtusse pöörduda. Neid asju on kohtus olnud ja on tulnud ka laenuvõtjale positiivseid lahendeid. Põhimõtteliselt on probleemiks tihti see, et laenuvõtja ei ole selles olukorras laenuandjale alati väga võrdne partner. Me oleme sellepärast valmis ka natukene rangemalt reguleerima, et laenuvõtjaid kaitsta. Aga me ei ole valmis juba ette kõiki inimesi süüdimatuks tunnistama ja kogu krediidiandmise sektorit kinni panema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud komisjoni esindaja! Arusaadav, et ülempiiri kehtestamisest loobuti. Vaatame enne pool aastat, kuidas see Soomes toimuma hakkab. Aga mispärast komisjon ikkagi ei võtnud vastu meie ettepanekut määrata alampiir? See oleks nagu balanss laenuandja ja laenuvõtja vahel – toimetulekupiir. Ka teie teate, et kui suuremad pangad annavad laenu, siis nad arvestavad sellega. Kui nad teevad tagasimaksegraafiku, siis nad ka sellega arvestavad. Mispärast siis kiirlaenufirmad seda head tava ignoreerivad?

Valdo Randpere

Aitäh! See muudatusettepanek oli pikalt arutlusel. Me vaatasime seda üht- ja teistpidi ning leidsime, et seda ei ole mõtet sellesse eelnõusse kirja panna. Seda enam, et kui inimene juba on raskustesse sattunud, siis on nagunii toimetulekupiir selleks piiriks, mida laenu sissenõudvad organid ei tohi ületada. Inimene on seaduse abil toimetulekupiiriga nii ehk naa kaitstud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Indrek Saar!

Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa enne selgitasid krediidikulukuse määra kehtestamise keerukust sellega, et näiteks liisingu puhul läheks selle sisse ka kindlustus. Aga miks ei võiks seda kindlustust lihtsalt sellest arvestusest välja võtta? Siis oleks selge vahe, mis on kindlustusmakse. Igaüks saaks aru, et kui kindlustusmakse on liiga suur, siis ta ei võta kindlustust sealt firmast, vaid kuskilt mujalt. Siis tekiks võrdlusmoment ja oleks võimalik krediidikulukuse määr selgelt ära fikseerida, ilma et kindlustus hakkaks seda pilti segama.

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Me arutasime ka seda. See kindlustuse teema oli ainult üks näide. Näiteks on Soomes nendel firmadel suur sissetulekuallikas see (minu teada Eestis seda veel ei kasutata), et inimene peab neile mingeid SMS-e saatma selle kohta, et ta tahab laenu ja et ta kinnitab midagi. Iga selline SMS maksab tohutult palju. See on ka üks osa krediidikulukuse määrast, mida soomlased on proovinud nüüd välja jätta, nii nagu sina soovitad meil kindlustuse välja jätta. Üks risk seal on veel see, et on olemas Euroopa Liidu direktiivid krediidikulukuse määra arvestamiseks ja ma ei ole päris kindel, et me ei lähe nendega vastuollu, kui me hakkame täiesti oma normistikku looma. Aga nagu öeldud, see teema ei ole lõplikult lukku pandud. Me tahame selle juurde tagasi tulla siis, kui me oleme näinud, kas see süsteem Soomes toimib või läheb ikkagi nii, et sellest hiilitakse mööda. Üks päris hull variant, mida ka tänapäeval kasutatakse, on see, et laen vormistatakse ametlikult eraisiku laenuna ja sel juhul läheb see täiesti selle regulatsiooni alt välja. Nii et maailm on imeline paik. Neid auke, mille abil saab seadustest mööda hiilida, on hästi palju. Aga me tuleme selle teema juurde kindlasti tagasi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Kajar Lember

Aitäh! Eks elus ole ikka nii, et tark õpib teiste, loll enda vigadest. Aga tulen korraks Soome teema juurde tagasi. Laenuturg ei tunnista väga merepiiri meie riikide vahel ja tõenäoliselt toimub see tegevus mõlemas riigis väga sarnases keskkonnas. Kas see, et me ootame pool aastat ja vaatame, kuidas Soomel läheb, on pigem emotsionaalne otsus või on olemas mingid väga ratsionaalsed argumendid, miks me ei võiks samamoodi käituda?

Valdo Randpere

Ma ei oskagi öelda, kas see on emotsionaalne või ratsionaalne otsus. Pigem on see ikkagi ratsionaalne otsus. See oli tingitud eelkõige sellest, et lõppkokkuvõttes tekkis õiguskomisjonis olukord, kus kõik kaasatud pooled, ka need, kes alguses väga valjuhäälselt nõudsid krediidikulukuse määrale range lae kehtestamist, hakkasid selle vastu argumenteerima. Mingil hetkel tekkis mul tunne, et kui üks muudatusettepanek mitte kellelegi enam ei meeldi, siis on see kas väga hea või täiesti vale muudatusettepanek. Sellepärast ma tahtsingi pigem aja maha võtta ja vaadata, mis Soomes juhtub. See aeg ei ole nii pikk, pool aastat. Vaadates seda, kuidas see turg on siiani toiminud ja kui kaua selle valdkonnaga on tegeldud, ei ole pool aastat nii pikk aeg. Pigem võiks tõesti paar korda mõõta ja alles siis lõigata. Ei ole vaja praegu lõikama hakata, et siis sügisel konstateerida, et läks täiesti valesti. Me ei ole päris kindlad, et Soome regulatsioon, mis hakkab kehtima 1. juulist, ka toimima hakkab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Yana Toom

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma ei saanud väga hästi aru teie vastusest Eldar Efendijevi küsimusele. Te nimelt ütlesite, et toimetulekupiiri ulatuses on inimese raha seadusega kaitstud. See vastab tõele. Näiteks ei saa kohtutäitur seda raha välja nõuda. Aga ettepaneku sisu oli see, et peale selle summa jääks alles veel see, mille peab pangale tagastama. Te rääkisite üksteisest mööda. Miks ei leidnud see ettepanek toetust? See argument, et niikuinii on see raha kaitstud, praegusel juhul ei kehti, sest me ei räägi mitte ainult toimetulekupiirist, vaid ka laenu tagastamisest?

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Aga miks see argument ei kehti? Juhul kui läheb võla sissenõudmiseks, siis nõutakse inimeselt just nii palju, et toimetulekuks vajalik summa talle kätte jääks. Võetakse ära mis iganes, kaasa arvatud selle võla teenindamiseks vajalik raha, aga kui sellest ei jätku, siis rohkem ei võeta. See oli üks argument. Probleem oli ikkagi see, et selle sätte toomine eelnõusse tähendab, et esiteks me reguleerime seda topelt ja teiseks peaksime hakkama vaatama, kuidas see mõjutab teisi sätteid. See ei ole päris kooskõlas üldise võlaõigusseaduse loogikaga. See oli põhjus, miks Justiitsministeerium leidis, et seda ei peaks siia sisse tooma.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Imre Sooäär, teine küsimus!

Imre Sooäär

Aitäh! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et maailm on kirju. Ma olen sinuga täiesti nõus. Tolerantsus liigkasuvõtmise suhtes on riigiti väga erinev. Mõnes riigis on need seadused karmimad, näiteks Hollandis on need üsna karmid. Aga ma tahan teada, miks te just Soome etaloniks võtsite. On ju ka teisi riike, kelle pealt saaks mõõtu võtta. Kas Soome jäi komisjonile millegipärast paremini silma? Kas te olete teinud võrdluse teiste riikidega? Kõige suurema probleemina näen ma siin seda, et inimesed, kes satuvad nende firmade tõttu võlavangi, muutuvad hiljem koormaks riigile ja riik peab hakkama leidma nende aitamiseks rohkem sotsiaalabi. Praegu oleks võimalik teiste riikide, mitte ainult Soome kogemuste baasil ikkagi mingi mõistlik lahendus leida.

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Tegelikult ei jäänud meile silma ainult Soome. Soome on nii mulle kui ka teile silma ja kõrva jäänud pigem praegu, kui ma siin puldis esinen. Me vaatasime ka teisi riike, näiteks Lätit. Lätis on asi reguleeritud nii, et seal on kiirlaenufirmad kohustatud ennast registreerima ja saama litsentsi. Nad peavad selle litsentsi eest maksma päris suurt tasu, mis on ka üks piirang. Kui nad rikuvad oluliselt laenamise reegleid, siis võivad nad litsentsist ilma jääda. Aga Lätis on täheldatud sedagi, et kui häda käes, siis see laen tehakse eraisiku kaudu. Me vaatasime ka Rootsit. Rootsis torkas silma üks teine huvitav asi, mida ka meie kaalusime. Küsimuse all oli, kas viia kiirlaenufirmad Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Rootsis on praegu see protsess just poole peal. Eestis ei valva kiirlaenufirmade järele mitte Finantsinspektsioon, vaid Tarbijakaitseamet. Me arutasime seda ja meil oli isegi spetsiaalne kohtumine Rahandusministeeriumi esindajatega, kelle haldusalasse Finantsinspektsioon kuulub. Seal kõlas ka see vastuväide, et Finantsinspektsioon tegeleb praegu Euroopa direktiivi ülevõtmisega, mis käsitleb üleeuroopalist panganduse järelevalvet, seetõttu on neil väga suured muutused käsil ja väga palju tööd. Kui viia see valdkond Finantsinspektsiooni järelevalve alla, siis on see väga mahukas töö, aga muidugi on see siiski üks võimalus. Komisjonis jäi kõlama, et kui me lõppkokkuvõttes avastame, et kõik need sanktsioonid trahvide, hoiatuste ja ettekirjutuste kujul ei mõju, siis tõenäoliselt on kõige efektiivsem mõjutusvahend see, kui firma jääb litsentsist ilma. Võib-olla ongi tulevikus see väljapääs, et sellisel tegevusalal askeldavaid firmasid tuleks litsentsida. Me vaatasime teisi riike ka. Nagu öeldud, kaua tehtud kaunikene.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Margus Tsahkna!

Margus Tsahkna

Hea ettekandja! Tundub, et see kaua tehtud kaunikene hetkel nii kaunikene ei olegi. Kui me tööd edasi teeme, siis võib-olla on kunagi mingit kaunidust näha just järelevalveteemaga seoses, millest te rääkisite. Aga minu küsimus on seotud krediidikulukusele piirmäära seadmisega. Te olete siin mitu korda öelnud, et me ei sättinud seda veel kohustuslikuks, kuna me tahame enne vaadata, mis Soomes juhtuma hakkab. Muidu läheb veel midagi halvasti. Palun kirjeldage, mis võib inimestel veel halvemaks minna, kui me näiteks täna selle krediidikulukuse piirmäära kehtestaksime! Mis on see halb asi, mis võib juhtuda? Olukord on minu arvates juba piisavalt halb ja tuleks astuda päris radikaalseid samme.

Valdo Randpere

Aitäh, hea küsija! Ma ei oska sulle mingit tohutut tonti ette maalida. Ma nimetasin mõne asja. Üks võimalus, mida on juba kasutatud ja mida ka Lätis on tehtud, on see, et neid laene hakatakse võtma eraisikute kaudu. Tegelikult on seal taga mõni kiirlaenufirma oma rahaga, aga ta vormistab need laenud eraisiku laenuna ja sel juhul on see tehing seaduste kontrolli alt väljas. Teine halb võimalus on see, kui hakatakse leiutama igasuguseid lepingutasusid, lepingu muutmise tasusid, lepingu sõlmimise tasusid, lepingu lõpetamise tasusid, mis iganes asju. Ma tõin näite ka Soomest, kus on lepingut sõlmides kohustuslik saata mingi SMS, mis ei ole sugugi odav. Sellised asjad. Just selleks, et poleks poole aasta pärast vaja uuesti siia tulla ja konstateerida, et me küll tegime midagi, aga tegime valesti, vaid et me saaksime öelda, et me teeme järgmise sammu, sest senised sammud ei reguleeri ega jahuta seda turgu piisavalt, me otsustasimegi pigem vaadata, mis Soomes juhtub. Vaadake ka seda, kui kaua me seda eelnõu komisjonis menetlesime: kokku viiel-kuuel koosviibimisel. Vaadake, kui palju oli kaasatud pooli. Keegi meist ei hakanud seda eelnõu menetlema eeldusega, et teeme nüüd nii vähe kui võimalik ja katsume neid tublisid laenuandjaid kuidagi oma hõlma all hoida. Sellist suhtumist ei olnud. Aga me ei saa minna ka liiga kaugele, katsudes üle reguleerida ja tekitades sellega tegelikult reguleerimatu keskkonna.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea esineja! Tõepoolest, me arutasime seda teemat väga mitmel komisjoni istungil ja kohale oli kutsutud palju asjahuvilisi pooli. Aga minu meelest on tulem praegu ikkagi see, et me ei muutnud peaaegu midagi. Need olid kosmeetilised muudatused, mis me tegime. Reklaami ohjeldamine on praegu puhtalt enesepettus, kuigi me kujutame ette, et olukord läheb paremaks. Te väitsite, et pangad justkui arvestavad toimetulekupiiriga, et inimene päris puupaljaks ei jääks. Tegelikult ei pea pangad sellega arvestama, ainult kohus võib hiljem seal mingeid järeldusi teha. Me tegime selle kohta parandusettepaneku, mis muidugi maha hääletati. Aga ma küsin konkreetselt, kuidas sunnib praegune seadusparandus ikkagi inimeste krediidivõimelisust paremini hindama.

Valdo Randpere

Esiteks, eelnõu ütleb sõnaselgelt, et laenuandja peab muretsema endale kogu vajaliku informatsiooni. Aga kõige tähtsam osa on see, et kohustus tõendada, mida on tehtud enne laenuandmist, on selgelt pandud laenuandjale. See võib tunduda, Marika, sulle väikese muudatusena, aga mulle juristina tundub see päris suure muudatusena. Me läheme tegelikult eemale sellest üldisest printsiibist, mida ma ka enne nimetasin, et vaidlevad pooled peavad oma argumente tõestama. Praegu me paneme tõendamiskohustuse täielikult laenuandjale, mis kaugemas perspektiivis tähendab tegelikult seda, et laenuandja peab olema laenu andes tunduvalt ettevaatlikum ja valmis dokumenteeritult tõestama, et ta on välja uurinud kõik krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud andmed. Ma arvan, et see on oluline muudatus. Ma arvan, et ka sina südames tead, et see on oluline, eriti kui sa vaatad, kuidas sellesse suhtusid Eesti Pangaliit ja Eesti Liisingühingute Liit. Nad ei olnud selle üle väga rõõmsad, sest nad nägid, et nende töökoormus tohutult kasvab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Selle kohta, miks mitte võtta vastu meie ettepanekut, oli teie argument, et see ettepanek ei vasta seaduse loogikale. Aga minu kolleeg tõi näite selle kohta, kuhu see loogika on viinud. Nimelt võib krediidikulukuse määr olla üle 4000% ja see on normaalne. Komisjoni arutelul kõlas ka arv 27 000 ja seegi on normaalne, no problem. See toimib, sest Tarbijakaitseamet ei suuda seda kontrollida. Te ju teate, et Austrias on selline asi, nagu meie pakkusime, sisse viidud, sest seal peab tarbija olema ikkagi kaitstud.

Valdo Randpere

Aitäh! Ma ei suuda kuidagi jagada sinu väga pessimistlikku arvamust, et see on okei, me teame seda ja lepime sellega. Sa tead nendest kordadest, kui sa komisjoni töös oled osalenud, ju väga hästi, et me ei leia, et selline krediidikulukuse määr ja lisaks veel selle avalik eksponeerimine oleks okei. Keegi seda komisjonis ei leidnud. Teie pakutud toimetulekupiiri arvestamine, ma ütlen veel kord, on rohkem iseloomulik täitemenetlusele kui võlaõigusseadusele, see läheb vastuollu selle loogikaga, mis selles seaduses on. Aga ma ütlen veel kord, et täitemenetluse korral seda arvestatakse. Põhimõtteliselt jõuad sa ikkagi sinna välja, et inimene ei saa võtta endale suuremat laenu, kui toimetuleku piirmäär lubab.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Indrek Saar, teine küsimus!

Indrek Saar

Aitäh! Te kindlasti selle seaduseelnõuga töötamisel analüüsisite, kes on need inimesed, keda see eelnõu otseselt puudutab. Kas sa võid öelda, kui palju neid inimesi on ja milline on tüüpiline SMS-laenu tarbija? Kui see seaduseelnõu saab seaduseks, kui paljusid inimesi ja mis kujul see siis aidata võiks?

Valdo Randpere

Aitäh! Ma kahjuks ei mäleta neid arve peast. Esimesel lugemisel ma nimetasin neid siin ja need olid mul täiesti olemas. Ma ei mäleta seda laenuvõtjate arvu. Ma võin öelda ühe argumendi, mis tundus mulle ja õiguskomisjonile, kui me selle teemaga tegelesime, kaalukas olevat. Nimelt on pankade väitel kõigil neil juhtudel, kui inimesed on jäänud ilma oma kodust ega ole suutnud kodulaenu teenindada, see tilk, mis on pannud karika üle voolama, olnud see, et see inimene on lisaks kodulaenule võtnud kiirlaenu. See on kindlasti selline sotsiaalne probleem, mis võiks olemata olla. Kui inimene võtab kodulaenu pangast, siis pank on seda krediidivahekorda siiamaani vastutustundlikumalt käsitlenud. Kiirlaenufirmad on siin kahjuks patustanud. Paljuski on nad oma ärimudeli üles ehitanud sellele, et neil on krediidikulukuse määr nii kõrge, et isegi siis, kui väga suur osa laenuvõtjatest ei suuda laenu tagasi maksta, kaetakse ülejäänud laenuvõtjate marginaaliga ka need kulud ja elatakse priskelt edasi. Selle kohta ei saa kuidagi öelda, nagu kolleeg Eldar väitis, et me leiame, et see on okei. Me ei leia, et see on okei.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Neeme Suur

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Õigesse kohta jõudsime välja. Tegelikult on tegemist sotsiaalse probleemiga. Pöördun jälle teatmeteose poole ja loen siit: "Liigkasuvõtmine on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel. [- - -] Liigkasuvõtmine on mitmetes riikides väärteona karistatav, Saksamaal on liigkasuvõtmine kriminaalkorras karistatav rahatrahvi või vabadusekaotusega." Me räägime praegu krediidikulukuse määrast. Nagu ka kolleeg Gräzin ütles, meil on otseselt tegu liigkasuvõtmisega. Meil on võimalus liigkasuvõtmist kui sellist n-ö pahaks panna või hukka mõista. Miks me seda praegu ei kasuta?

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus iseenesest. Ma arvan, et sul on õigus. Juba väga pika aja jooksul on teada olnud, et paljudes riikides ei ole liigkasuvõtmine olnud soositud tegevus. Eesti õigusruumis ei ole praegu sellist mõistet nagu liigkasuvõtmine olemas. Kui me hakkaksime seda nüüd looma, siis ma arvan, et me peaksime natuke pikemalt selle üle mõtlema, nendest viiest komisjoni istungist jääks väheks. Aga see teema jooksis komisjoni istungitel mitmel korral läbi. Me ei saa seda teha lihtsalt selle alusel, kui Igor ütleb, et paneme liigkasuvõtmise mõiste seadusesse sisse, ja ongi tehtud. Ma ei tea, kas kõik seda mäletavad, aga liigkasuvõtja karistuseks võib peale rahatrahvi olla ka surm. Astrid Lindgreni raamatus meisterdetektiiv Kalle Blomkvistist oli selline lugu, et tapeti ära liigkasuvõtja, kellel olid veel rohelised gabardiinpüksid jalas.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Kolleeg Indrek Saare küsimusele vastates ütlesid sa, et liiga kõrge krediidikulukuse määr on üks põhiline probleem, aga seda me seadusega reguleerida ei taha. Me tunnistame küll seda tõsist probleemi, aga lahendusega kipume jääma poole peale. Kui see seaduse muutmise seadus vastu võetakse, kui palju võiks meil siis väheneda kiirlaenude andmine ja ka nende võtmine?

Valdo Randpere

Aitäh! Ma ei oska hinnata seda küsimuse lõpuosa, kui palju see võiks väheneda või suureneda. Kui ma seda teaksin, siis ma ei peaks ootama ei seda, kuidas asjad kujunevad Soomes, ega seda, kuidas need kujunevad meil, vaid ma teeksin midagi ja arvestaksin kindlate tulemustega. Seda peavad näitama tulevik ja praktika. Aga väita, et me teame, et krediidikulukuse liigne suurus on probleem ega tee midagi, ei ole päris õige. See on reguleeritud soovitusliku krediidikulukuse määraga, mille ületamise puhul saab pöörduda kohtusse ja kohtult kaitset otsida. Me võib-olla jõuame kunagi sinnamaale, et paneme mingi automaatse piiri peale, samamoodi nagu on teinud soomlased, kes ütlevad, et sel juhul on see krediidileping kehtetu. Aga me ei ole praegu veel küpsed seda tegema.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on kõlanud väga palju küsimusi ja vastuseid, mis võivad jätta kuulajale mulje, nagu probleeme oleks ainult ühe poolega, sellega, kes laenu annab, selles mõttes, mis tingimustel ta laenu annab, kuidas ta annab ja mida kõike, st milliseid tasusid ja intresse ta selle eest vastu küsib. Seetõttu on mul küsimus, kui palju muudavad need muudatused laenuvõtja elu kergemaks. Kas tal tekib laenuvõtmise otsustamisel rohkem võimalusi läbikaalumiseks, kas ta saab rohkem informatsiooni ja saab tegelikult teha läbikaalutud otsuse, kas võtta laenu või mitte? Kui palju see laenuvõtja olukorda kergemaks muudab?

Valdo Randpere

Aitäh! Hea küsimus. Eesmärk ei olnud siin kuidagi maalida pilti halbadest laenuandjatest ja headest laenuvõtjatest. See ei olnud eesmärk. Kindlasti on ka laenuvõtjate seas hästi palju järelemõtlematust ja oma võimete ülehindamist olnud. Sa juhtisid tähelepanu väga õigele asjale. Selle seaduseelnõu üks eesmärke on ka see, et laenuvõtjat kõigiti informeeritaks sellest, mis juhtub siis, kui ta laenu võtab ja mida see tähendab tema üldiste kohustuste foonil, mis tal juba varem olid. Ma ei oska hinnata, kui palju see protsentides või arvudes midagi kuidagi kergemaks või raskemaks teeb, aga kindlasti peaks see aitama korrastada seda turgu, nii et meil tekiks ikkagi olukord, kus on vastutustundlikud laenuandjad ja oma võimeid adekvaatselt hindavad laenuvõtjad.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Inara Luigas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Väga paljuski satuvad inimesed laenulõksu juhuslikult, nad ei tea, milleks nad seda raha vajavad, kui võimelised nad on raha tagasi maksma jne. Inimestel puudub finantsteadlikkus ja finantsharidus. Sellest on Eesti riigis väga palju räägitud. Kas te teate, kui palju antakse seda laadi finantsõpet gümnaasiumi majandusõppes? Mida haritum on rahvas, mida haritum on sellel teemal ka meie järgmine põlvkond, seda vähem on neid, kes sellesse lõksu langevad.

Valdo Randpere

Aitäh! Ma olen väga nõus teie küsimuse ja järeldusega, et see on paljuski hariduse ja harituse küsimus. Ma ei oska vastata, kui palju gümnaasiumiprogrammis on praegu finantsala alg- või süvateadmistele aega pühendatud. Ma oskan öelda niipalju, et Finantsinspektsioon on ühe oma tegevusvaldkonnana võtnud eesmärgiks harida inimesi finantsteenuste osas. Neil on olemas oma internetilehekülg www.minuraha.ee, sealt saab üsna palju head materjali. Sellesse on Finantsinspektsioon päris palju panustanud, aga nemad ei suuda üksinda kogu maailma muuta. Ma võin tuua groteskse näite. Lätis anti inimestele võimalus kirjutada avaldus – kaine peaga –, et neile ei tohi kolme aasta jooksul kiirlaenu anda. Seda allkirja nad tagasi võtta ei saa. See on ka üks võimalus, aga minu meelest kõlab see liiga ekstreemselt.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hästi lühike küsimus reklaami kohta. Kiirlaenukontorid ei saa selle seaduse jõustumise korral enam müüa unistusi, nad ei saa inimestele lihtsalt teatada, et nad on olemas. Kes valvab selle järele, et kiirlaenukontorite reklaam ei muutuks emotsionaalseks mõjutusvahendiks?

Valdo Randpere

Aitäh! Kiirlaenukontorite tegevuse järele valvab Tarbijakaitseamet. Kui on tegemist pankadega, kes kuuluvad Finantsinspektsiooni kontrolli alla, siis teeb seda Finantsinspektsioon.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Valdo Randpere! Me avame läbirääkimised ja ma palun kõnetooli Eldar Efendijevi! Kaheksa minutit.

Eldar Efendijev

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon on esitanud kaks sisulist muudatusettepanekut arutlusel oleva eelnõu kohta, kuna leidsime, et Justiitsministeeriumi koostatud seadusmuudatused ei lahenda üha süvenevat probleemi, et inimesed laenavad üle oma võimete. Makromajandusest lähtudes on laenuandmine ühiskonnale väga oluline, sellega elavdatakse majandust tervikuna. Näiteks, kui inimene ostab järelmaksuga auto, siis saavad tööd autotehases ja liisingufirmas töötavad inimesed ning teisedki. Samuti on Euroopa Ülemkogu andnud liikmesriikidele soovitusi, et aastal 2013 peab ühena viiest prioriteedist keskenduma tavapärase laenuandmise taastamisele majanduses.
Liiga kergekäelise laenuandmise tõttu oleme aga silmitsi Eesti ühiskonna murelastega. Need on inimesed, kes on ennast lõhki laenanud või kelle võlakoormus ületab mitu korda nende sissetuleku. Justiitsministeeriumi koostatud eelnõus sätestatakse, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimaluste hindamisel arvesse võtma. Need on varaline seisund ja sissetuleku regulaarsus. Kuid tähelepanu ei ole pööratud sellele, milline peaks olema krediidivõimelisuse arvestuslik tulem, mis summa peab inimesele kätte jääma, selleks et laenuandja käituks vastutustundliku laenajana.
Keskerakonna fraktsiooni esimene muudatusettepanek puudutabki krediidiandja kohustust. Praegu seda seaduses ei ole. Krediidivõimelisuse hindamisel tuleb veenduda, et tarbija on lepingut sõlmides sellises olukorras, et tal on võimalik tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi täielikult täita, ilma et kohustuste täitmine ohustaks tema toimetulekut. Samasuguse põhimõtte leiame Austria õigussüsteemist. See peaks meie arvates ka meil vastutustundliku laenamise põhimõtetes sees olema.
Toimetulekupiiriks nimetatakse summat, mis on minimaalselt vajalik elamiseks ühe kuu jooksul. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas ja seda arvutatakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Komisjonis jäi kõlama seisukoht, et toimetulekupiir, mis praegu on 76,7 eurot, on liiga madal. Me nõustume sellega. Kuid siinkohal tuleb silmas pidada, et selle piiri kehtestab oma määrusega sotsiaalminister. Kui see on liiga madal, siis tekib küsimus, miks seda ei ole muudetud tegelikkusele vastavaks. Kehtivas seaduses ei ole laenuandjatel kohustust toimetulekupiiri arvestada, küll aga võtab seda arvesse kohus, kui vaidlus on sinna jõudnud. Siiski tuletame meelde, et enamikul juhtudel esitatakse võlgnikule inkasso ja ilma kohtuliku kaitseta nõutakse võlga koos mingite kõrvalnõuetega, ilma et keegi hindaks, kas laenuandja on oma kohustusi seaduse kohaselt täitnud. Oleme seisukohal, et mida rohkem me seadust lahti kirjutame, seda rohkem mõistavad nii laenuandjad kui ka laenajad, millised on igaühe õigused ja kohustused.
Keskerakonna fraktsiooni teine muudatusettepanek hõlmab laenude reklaamimise keelustamist koos eranditega. Me jälgisime nii kasiinode reklaamimise keeldu kui ka Euroopa Liidu erinevaid tarbijakrediididirektiive. Muudatuse sisu on keelustada tarbijakrediiditeenuse, tarbijakrediidi pakkuja asukoha ja tarbijakrediidi pakkuja reklaam, välja arvatud siis, kui seda tehakse kas tarbijakrediidi pakkuja asukohas, tarbijakrediidi vahendaja asukohas, tarbijakrediidi pakkuja veebilehel või tarbijakrediidi vahendaja veebilehel.
Reklaami kui kommunikatsioonivormi eesmärk on veenda võimalikke ostjaid eelistama reklaamitavaid tooteid, teenuseid või käitumismalle. Kehtiv reklaamiseadus jõustus 2008. aastal ja aastast 2008 on kehtestatud ka finantsteenuste reklaami piirang, eesmärgiga piirata nende teenuste tarbimist. Arutlusel oleva eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmetel pöördub nende asutusse võlanõustamiseks iga kuu keskmiselt 70 kiirlaenu võtnud inimest. Seega võib väita, et nelja aasta jooksul ei ole finantsteenuste reklaami piirang piisavalt oma eesmärki täitnud ning tuleb kaaluda muid võimalusi.
Keskerakonna fraktsioon on leidnud, et tuleb kaotada massiline kiirlaenude telereklaam, mis õhutab inimesi kõrge intressiga laenu võtma. Kuna vastutustundetud kiirlaenuvõtjad ei ole ohuks mitte ainuüksi endale, vaid ka oma pereliikmetele ja teistele lähedastele, tuleb kaaluda rangemaid meetmeid. Näiteks ei ole mõistlik, et 18-aastased mässivad end võlgadesse ning kohusetundlikud lastevanemad maksavad võsukeste laene kinni. Samuti ei ole vastuvõetav jõuluajal televisioonis massiliselt edastatud reklaam: "Tee oma perele kingitus ja alusta maksmist kolme kuu pärast!" Hiljem pere muidugi saabki selle kingituse! Keskerakonna muudatusettepanek keelustab finantsteenuste väli- ja telereklaami, kuid lubab eksponeerida tarbijakrediidi pakkuja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis tarbijakrediiti, tarbijakrediidi pakkuja asukohta ega sotsiaalse edukuse võimalust.
Palun meie muudatusettepanekuid toetada! Nendega me kaitseme Eesti elanikke, kes on sattunud raskesse olukorda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Ma palun kõnetooli Neeme Suure! Kaheksa minutit.

Neeme Suur

Proua juhataja! Head kolleegid! Alustuseks tahan öelda, et seaduseelnõu 347 on oma põhimõtetelt ja olemuselt hea seaduseelnõu, võib öelda, et lausa hädavajalik. Kiirlaenust, selle võtmisest ja andmisest ning sellise teenuse reklaamimisest on saanud Eestis üldrahvalik häda ja teema on teravalt ühiskonna tähelepanu all. Vaesus ja laenuorjus käivad käsikäes. Sellised reklaamlaused nagu "Käes on laenuaeg" ning "Piiks-piiks ja raha tuleb" on saanud kurikuulsaks. Majandusraskustes vaevlevad inimesed astuvad järjest ja järjest lõksudesse, mis nende jaoks on lahkelt valmis seatud.
Seaduseelnõus ettenähtud muudatustega pannakse tõendamiskoormus, et on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, krediidiandjale. Nii me ka eelnõu tekstist loeme: "Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendab vaidluse korral krediidiandja." See on kindlasti oluline muudatus. Samuti on väga vajalik muuta reklaamiseadust. Sellised loosungid nagu "Piiks-piiks ja raha tuleb", "Mitte tundigi ilma rahata", "E-laen – lihtne laen" ning "Paar klõpsu ja raha on käes" peavad meie infoväljast kaduma.
Paraku on selle hea eelnõu juures ka üks suur murekoht. See eelnõu jääb olulise koha peal peatuma, jääb poolikuks. Kiirlaenude puhul ei ole ainsad murekohad krediidivõimelisuse hindamine ega eksitavad reklaamid. Üks põhiline probleem on ka röövellikud tasud, mida teenuse pakkumisel rakendatakse, täpsemalt öeldes krediidikulukuse määr. Ülikõrge tasu laenu väljastamise eest võimaldab firmadel rahumeeli kirjutada halvad laenud korstnasse ja teenida kasumit kohusetundlike laenulõksu sattunud kodanike pealt. Me ei räägi 10%-st ega 30%-st, mitusada protsenti esialgsest laenusummast on laenamise kogukuluna päris tavaline. Suurim krediidikulukuse määr, mida on reklaamides kohatud, on olnud 4690%. Nii nagu kolleeg Gräzin komisjonis õigesti ütles, on tegemist klassikalise liigkasuvõtmisega selle sõna kõige halvemas tähenduses. Tegemist on sotsiaalse nähtusega.
Meil oleks praegu võimalus Eestis vohavale liigkasuvõtmisele piir panna, kui me seda tahaksime. Krediidikulukuse määrale piiri panemine oli õiguskomisjonis arutluse all. Piiri seadmine röövellikele protsentidele oli komisjoni enda muudatusettepanekuna olemas. Justiitsministeerium andis komisjonile mõista, et komisjon võiks sellise muudatusettepaneku teha, ja töötas välja ka muudatuse teksti. Ettepanek oli komisjoni laual mitu kuud, kuni protsessi lõpuni, aga siis hääletas komisjon ise ettepaneku maha ja seda ei esitatudki. Siin ei olnud tegemist opositsiooni ja koalitsiooni vastasseisuga. Krediidikulukuse määrale piiri seadmisest rääkisid ka koalitsiooni esindajad. Sellest olukorrast, mille piiranguteta vohav kiirlaenuturg on Eesti inimestele tekitanud, saavad kõik ühtemoodi aru. Küll aga ei saa sotsiaaldemokraadid aru, miks oli vaja heast ja hädavajalikust algatusest loobuda. Me kulutasime tunde selleks, et vaielda, kes ja kuidas peab tõestama, et kliendile on laenuga kaasnevaid asjaolusid selgitatud. Saime selle selgeks, see läks hästi, aga siis loobusime võimalusest panna Eestis liigkasuvõtmisele piir. Muide, soomlased seda just praegu teevad, kaitstes oma inimesi. Meie aga valisime pooliku lahenduse ja seejuures jätsime ära kõige olulisema osa võimalikest meetmetest.
Head kolleegid, veel ei ole hilja! Meil on võimalus eelnõu teine lugemine katkestada, kirjutada krediidikuluse määra piiramine eelnõusse sisse ja tulla uuesti saali tagasi. Muudatuse tekst on meil juba olemas, Justiitsministeerium on selle välja töötanud. Nii et, head kolleegid, sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku eelnõu 347 teine lugemine katkestada. Me jõuaksime veel enne suve selle hädavajaliku muudatuse ära teha ja kogu seaduseelnõu menetlemise tempo sellega ei takerduks. Me loodame väga, et te toetate sotsiaaldemokraatide ettepanekut. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1. Muudatusettepanek nr 2. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Palun teist muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Laine Randjärv

Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Katkestan hääletuse. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Aitäh! Saali tagaosas olevates materjalides on teine ja neljas muudatusettepanek kirjas kui Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud.

Aseesimees Laine Randjärv

Võtan kaheminutilise juhataja vaheaja, täpsustame seda. Palun tooge oma materjalid siia!
V a h e a e g

Aseesimees Laine Randjärv

Austatud Riigikogu, me jätkame muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud õiguskomisjon. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on, et see tuleks jätta arvestamata. Palun, Kadri Simson!

Kadri Simson

Palun kolmandat muudatusettepanekut hääletada!

Aseesimees Laine Randjärv

Paneme kolmanda muudatusettepaneku hääletusele. Kas võib minna hääletuse juurde? Palun, Sven Sester!

Sven Sester

Aitäh! Te võtsite enne hääletust kaheminutilise vaheaja, aga te ei ole saalile teada andnud, kuidas lahenes selle vaheajaga seotud probleem. Siin oli mingi segadus. Millise lahenduse see leidis?

Aseesimees Laine Randjärv

Segadus oli lehekülgedega. Muudatusettepanekud olid toodud alates leheküljelt 1 muudatusettepanekute loetelus. Segadus tekkis sellest, et vaadati seletuskirja teksti.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et see ettepanek tuleks jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 48, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega ei leidnud ettepanek toetust.
Muudatusettepanek nr 4 on õiguskomisjonilt. Muudatusettepanek nr 5 on õiguskomisjonilt. Muudatusettepanek nr 6 on õiguskomisjonilt. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Juhatusele on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 347 teine lugemine katkestada. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 347 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuks ei jäänud keegi. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


2. 11:12 Jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu (421 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab keskkonnakomisjoni algatatud jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Tõnis Kõiv

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 421 ehk jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu on teatavasti esitanud keskkonnakomisjon. Eelnõu esimene lugemine siin saalis oli 24. aprillil 2013. aastal ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 9. mai kell 17.15. Kuigi ilmselt on jäätmevaldkonnas nii mõnigi probleem, mis vajaks lahendamist või vähemalt arutelu, ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta ei laekunud, samuti ei laekunud ettepanekuid ettepanekute tegemiseks.
Keskkonnakomisjon vaatas oma 14. mai istungil jäätmeseaduse § 131 muutmise seaduse eelnõu üle. Eelnõus on tehtud üks keeleline parandus. Kui esimesel lugemisel olnud tekstis oli kirjas, et prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 2009. aasta 16. juuliks, peab olema vastavalt nõuetele korrastatud 2015. aasta 31. detsembriks, siis keeletoimetaja soovitusel on "vastavalt nõuetele" nüüd asendatud sõnaga "nõuetekohaselt".
Vabariigi Valitsus on oma 16. mai 2013. aasta protokollilise otsusega otsustanud eelnõu 421 toetada. Lähtudes sellest tegi keskkonnakomisjon järgmised otsused. Esiteks otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 421 teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 22. mail 2013. Seda kuupäeva on nüüd küll muudetud, uus kuupäev on 21. mai. Teiseks otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 421 teine lugemine lõpetada. Kolmandaks otsustati, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 5. juunil 2013. Neljandaks otsustati seejärel teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 421 lõpphääletusele panna ja seadusena vastu võtta. Kõik need otsused langetas keskkonnakomisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Tõnis Kõiv! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole laekunud.
Teine lugemine on lõpetatud.


3. 11:15 Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (406 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Me läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaks aastat tagasi muutis Riigikogu maamaksuseadust ja vabastas kodualuse maa maamaksust. Riigi antava maamaksuvabastusega kaasnev maksu vähemlaekumine kompenseeritakse omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa suurendamisega. Riigi selline käitumine on korrektne. Palju aastaid varem vabastas riik maamaksuseaduse § 4 alusel maamaksust ka teatud kategooria looduskaitsealuseid maid, saatkondade, surnuaedade ja kirikute alused maad jne. Neid maksuvabastusi ei ole omavalitsustele siiani kompenseeritud. Maa-ameti andmetel puudutab see ca 13 800 katastriüksust üle Eesti ja nende katastriüksuste maamaksuvabastus aastas on 1,75 miljonit eurot. Arvutus on tehtud maksimaalse maksumääraga 2,5% ehk tulemuseks saadud summa on teoreetiliselt riigieelarve maksimaalne kulu kompenseerimise korral.
Seaduseelnõu ettepanekuga kompenseerida omavalitsustele kogu maamaksuseaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusest tulenev vähemlaekumine esitasid sotsiaaldemokraadid aasta tagasi. Paraku lükati see eelnõu koalitsiooni häältega tagasi. Täna arutatav eelnõu 406 keskendub vaid maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punktis 11 sätestatud kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maa ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maa maksuvabastuse omavalitsustele kompenseerimisele.
Siinjuures on paslik ära õiendada väike ebatäpsus, mis on eelnõusse sisse lipsanud. Lisatava paragrahvi esimeses reas on õige lugeda: "§ 4 lõike 1 punkti 11 alusel".
Rahandusministeeriumi andmetel jäi 2011. aastal looduskaitsealade maksuvabastust kompenseerimata kokku 1,16 miljoni euro ulatuses. Võrreldes 2005. aastaga on see summa peaaegu kolmekordistunud. Loomulikult mõjutab looduskaitsealuste maade maamaksuvabastus omavalitsusi erinevalt. Kaheksat omavalitsust ei mõjuta see üldse. 50 omavalitsust mõjutab see vähe, seda eeldusel, et kui saamata jääv tulu jääb alla tuhande euro, siis me nimetame seda väikeseks mõjuks. Ülejäänutel on saamata jääv maksutulu vahemikus 1000 – 351 000 eurot aastas. Paljudele kompenseeritakse tulu puudujääk toetusfondi kaudu, aga 35 omavalitsusel on toetusfondi eraldis null.
Mõned markantsemad näited praktilisest elust 2013. aastal. Vihula valla saamata jääv maamaks sel aastal on 164 876 eurot, toetusfondi eraldis on 0. Kuusalu valla saamata jääv maamaks on 151 356 eurot, toetusfondi osa on 0. Kõrgessaare valla saamata jääv maamaks on 36 263 eurot, toetusfondi osa on 0. Noarootsi valla saamata jääv tulumaks on 26 258 eurot, toetusfondi eraldised on 0. Käina valla saamata jääv maamaks on 25 119 eurot, toetusfondi osa on 0.
Üleriigilised omavalitsusliidud on aastaid taotlenud, et riik maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 ja lõike 2 alusel tehtavaid maamaksuvabastusi riigieelarvest kompenseeriks. Nii oli see ka käesoleva aasta eelarve läbirääkimistel, samasuguse ettepaneku on omavalitsusliidud teinud ka 2014. aasta eelarve läbirääkimistele esitatud ettepanekutes. Riigikogu suures saalis on seda teemat korduvalt arutatud. Riigikogu eelmine koosseis tegi seda Eestimaa Roheliste algatusel.
Lõpetuseks. Sotsiaaldemokraadid loodavad, et Riigikogu jagab meie arusaama, et seaduseelnõu parandaks praegust ebaõiglast olukorda, kus riik annab maaomanikule maksuvabastuse, kuid vabastusest tulenev tulu vähenemine jäetakse kohaliku omavalitsuse kanda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kotkas! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Remo Holsmeri!

Remo Holsmer

Istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu oli rahanduskomisjoni istungil arutlusel 14. mail. Eelnõu tutvustas Kalev Kotkas, kes siit puldist just lahkus. Eelnõu eesmärk on kompenseerida omavalitsustele looduskaitsealuste maade maamaks, kui riik võtab need maad kaitse alla.
Kirjeldan lühidalt arutelu komisjonis ja ka valitsuse arvamust eelnõu kohta. Toon kõigepealt välja, et viidatud maamaksuseaduse punkti 4 lõike 1 punktis 11 toodud maad ei ole olnud maksuobjektid juba aastast 1993. Ka valitsus tugines sellele eelnõule hinnangu andmisel faktile, et tegelikult ei ole omavalitsustel õigustatud ootust kompensatsiooni saada. Me rääkisime komisjonis ka n-ö pooleldi kompenseeritavatest maadest. Maamaksuseaduse § 2 kirjeldab maid, mille maksuvabastust kompenseeritakse pooles ulatuses. See eelnõu küll seda ei puudutanud, aga komisjoni arutelust käis see teema läbi. Komisjoni koosolekul oli ka Rahandusministeeriumi esindaja Sulev Liivik. Tema sõnul on looduskaitsealuste maade hulk paigas ja neid ei tohiks juurde tulla. See probleem, millele härra Kotkas kompenseerimisest rääkides viitas, on olnud pigem minevikus. Tulevikus ei tohiks looduskaitsealuste maade hulk suureneda. See oli lühidalt kokkuvõetuna komisjoni arutelu.
Ma tulen nüüd valitsuse arvamuse juurde. Nagu ma alguses ütlesin, valitsus viitas sellele, et selles paragrahvis mainitud maad ei ole maksuobjekt. Ka härra Kotkas tõi oma kõnes esile, et eelnõus toodud viide oli natukene ebatäpne. Sellele on viidanud ka valitsus, aga see on pigem normitehniline probleem. Seletuskirjast ei selgu, miks riik võiks sellist kompensatsiooni ette näha. Riigil on niigi kohustus tagada omavalitsustele piisav tulubaas. Samamoodi puudub eelnõus selgitus, kuidas ja mis valemi alusel võiks see raha KOV-idele kompenseeritud olla. Puudu on arvutus ja analüüs 1,75 miljoni euro suuruse n-ö eelarvelise mõju kohta, millele algataja on seletuskirjas tähelepanu juhtinud. Need olid lühidalt öeldes need põhjused, miks valitsus seda eelnõu ei toetanud. Samamoodi olid valitsuse hinnangul seletuskirjast puudu kompensatsiooni katteallikad.
Kõige selle taustal otsustas komisjon saata eelnõu tänasele istungile ja lükata esimesel lugemisel tagasi. Selle ettepaneku poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 4, erapooletuks ei jäänud keegi. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Aitäh! Unustame hetkeks rahanduse ja vaatame seda asja teistpidi. Kas see kord, mis meil kehtib, ei too kaasa olukorda, et kuigi meie kõigi üldistes huvides oleks mõistlik võtta mingi maa looduskaitse alla, hakkab kohalik võim võitlema, et see jumala pärast looduskaitse alla ei läheks, tehes seda väga praktilistel põhjustel?

Remo Holsmer

Ma arvan, et looduskaitse alla võtmine ei tohiks kohalikule omavalitsusele kuidagi olla karistus, pigem peaks see olema võimalus meelitada juurde külalisi, turiste, nii et saaks olla uhke selle üle, et selles omavalitsuses on selline looduslik väärtus. Ma arvan, et printsiibis peaks see pigem niipidi olema. Ma täpsustasin ka komisjoni istungi ja tänase istungi vahel Keskkonnaministeeriumis, et valitsus plaanib looduskaitsesse Keskkonnaministeeriumi kaudu järgmise seitsme aasta jooksul panustada 100 miljonit eurot, just selleks, et juba kaitse alla võetud alasid väärtustada. Ka ministeeriumi seisukoht oli see, et uusi kaitsealuseid maid juurde ei tule. Nüüd keskendutakse sellele, et juba kaitse alla võetud maad muutuksid atraktiivsemaks, seal käiks rohkem inimesi, kohalik omavalitsus teeniks seetõttu raha ja saaks olla uhke selle üle, et just nende maal on selline looduslik väärtus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Jaan Õunapuu!

Jaan Õunapuu

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kalev Kotkas tõi oma ettekandes kenasti välja kohalikud omavalitsused, kellele jääb raha laekumata ja kellele ka tasandusfondist midagi ei laeku. Te kandsite ette valitsuse seisukohad. Ma julgen öelda, et need olid väga otsitud põhjused, näiteks jutt õigustatud ootusest või see, et probleem oli olemas küll minevikus, aga täna ja homme seda ei ole. Tegelikult on küsimus selles, et see 1,75 miljonit eurot, millest on jutt, tähendaks kohalikele omavalitsustele õigluse jaluleseadmist ja võib-olla ka minevikupattude lunastamist. Kas komisjonis oli sellest juttu, et saaks kuidagi selle probleemi lahendada? Te tahate täna eelnõu tagasi lükata, aga kuidas seda probleemi lahendada?

Remo Holsmer

Aitäh! Mis puudutab kompenseerimist, siis see toimub nende maade puhul, mis on 50%-lise maamaksuvabastusega, millele ma alguses viitasin. Nende kompenseerimist puudutab maamaksuseaduse § 4 lõige 2. Kompenseeritakse tasandusfondi kaudu nendele omavalitsustele, kes saavad tasandusfondist raha. Nendele, kes sealt raha ei saa, seda ei kompenseerita. See on tõsi. Te küsisite, mis võiks lahendus olla. Nagu ma alguses ütlesin, otsustas komisjon seda eelnõu mitte toetada. Rahandusministeerium kirjeldas valitsuse positsiooni, et see teema võiks olla tervikuna lahendatud kõigi toetuste kontekstis. Viidati ka mitmesugustele PRIA toetustele. Seda, kas mingisugune konkreetne eelnõu on Riigikogusse tulemas, komisjonis ei arutatud ja valitsuse esindaja seda ka ei öelnud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Kalev Kotkas

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Valitsuse seisukohas on tõepoolest öeldud, et maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punktis 11 toodud maksuvabad maad ei ole maksuobjektid ning nende eest ei ole alates 1993. aastast, kui maamaksuseadus jõustus, maamaksu tasutud. Kas sa tõesti jagad arusaama, et peale 1993. aastat ei ole Eestis lisandunud mitte ühtegi looduskaitsealust maad, millel on maksuvabastus?

Remo Holsmer

Aitäh! Loomulikult on peale 1993. aastat lisandunud maid, mis on võetud looduskaitse alla. Seda ei ole ma kindlasti vaidlustanud.

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on veel küsimusi? Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Remo Holsmer! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek oli, et eelnõu 406 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 406 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 11.33.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee