Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu üheksanda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Viktor Vassiljev, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid, kes on varajased ja juba oma kohtadele jõudnud, ning ka need, kes on kohtadele jõudmas! Ma tahan üheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel anda üle arupärimise sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Arupärimise teemal on viimasel ajal palju kirjutatud, nimelt räägitakse arupärimises mitmes hooldekodus toimunust. Üks juhtum oli Lõuna-Eesti Erihooldeteenuste Keskuses. Tugevdatud järelevalvega hooldekodust lahkus omal soovil ja töötajate nõusolekul 25-aastane rasket skisofreeniat põdev noormees, kes sai surma. 22. märtsil tungis Jõgevamaal Võisiku psüühiliste erivajadustega täiskasvanute hooldekodus hooldusalune neiu kallale kaaspatsiendile, mistõttu see kaaspatsient hiljem suri. Sarnaseid probleeme on olnud ka teistes hoolekandeasutustes. Probleeme on ka oma kodus elavatel inimestel, kes vajaksid erihoolekannet, aga nad ei pääse õigel ajal hooldekodusse, sest järjekorrad on väga pikad. Seoses sellega on meil sotsiaalministrile mitu küsimust. Näiteks, mida plaanib Sotsiaalministeerium ette võtta, et tagada kvaliteetne hoolekandeteenus? Kuidas on plaanitud tagada hoolekandeteenus kõigile abivajajatele? Kas on kavas reguleerida palku ja kas on piisavalt töötajaid? Nendele küsimustele me palume sotsiaalministril vastata. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Rein Randveri!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan kaheksa Riigikogu liikme nimel üle arupärimise, mis käsitleb jahinduse arengukava. Teatavasti on Eesti riigis koostatud esimene jahinduse arengukava aastateks 2008–2013. Seal on ette nähtud teatud tegevused. Arengukavast tulenevalt huvitab meid väga, kuidas on planeeritud, kas meie jahindus on jätkusuutlik, kas lähtutakse traditsioonidest, kui palju on nendele tegevustele kulutatud raha, milline on Keskkonnaministeeriumi juhtiv roll ja milline roll on jahindusnõukogul. Sellest tulenevalt me esitamegi lugupeetud keskkonnaministrile arupärimise. Tänan!

Palun Riigikogu kõnetooli Peeter Võsa!

Tere hommikust, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kaheteistkümnel Keskerakonna fraktsiooni liikmel on arupärimine justiitsminister Hanno Pevkurile. Selle aasta märtsi teisel poolel soovitas Rahvusvaheline Valuutafond Eesti võimudel kaaluda piirmäärade kehtestamist laenu ja tagatise väärtuse ning laenu ja sissetuleku suhtarvule. Põhjenduseks toodi, et Eestis on lühiajalise muutuva intressimääraga hüpoteeklaenudel väga suur osakaal, see aga suurendab eluasemeturu ja majanduslangusega seotud riske. Kinnisvarabuumi ajal võeti ja anti eluasemelaene liiga kergekäeliselt, praegu aga maksavad paljud inimesed korraga kahte laenu: enda eluasemelaenu ja korteriühistus maja renoveerimiseks võetud laenu. Samal ajal on väga palju neid peresid, kes küll on tagastanud oma kodu pangale, aga maksavad ikka edasi võlgu jäänud laenuosa. Inimesed, kes praegu on maksejõulised, võivad näiteks töö kaotamise korral makseraskustesse sattuda. Sellistele klientidele pakuvad pangad üldjuhul kuni aastaks maksepuhkust, mille vältel tasutakse vaid intresse, kuid järgmise 30–40 aasta jooksul ei pruugita seda puhkust enam anda. Seega võib ka edaspidi suureneda võlgadega inimeste hulk.
Krediidihaldusettevõte Lindorff Eesti analüüsis eelmisel aastal inimeste võlakäitumist, võrreldes seda aasta varasemaga. Analüüsi põhjal tõi Äripäeva ajakirjanik välja, et tüüpiline võlgnik on enamasti 35-aastane mees, kellel on üks-kaks õigel ajal maksmata arvet. Samuti viitas ajakirjanik väga kurvale tõsiasjale, et võlgnike seas on kõige kiiremini kasvanud noorte inimeste hulk. Võlgnike suur hulk näitab seda, et riigisisene laenupoliitika ei ole olnud mõistlik. Seoses sellega on meil ministrile neli küsimust, mis ta loodetavasti läbi loeb ja millele sisuliselt vastab. Aitäh!

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume nüüd teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Head ametikaaslased, järgmise nädala teisipäeval, 2. aprillil toimub istungisaalis loomeliitude pleenumi 25. aastapäevale pühendatud üritus. Seoses sellega palun teil vaadata üle lauapealsed ja sahtlid!
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Nüüd on vaja täpsustada tänast päevakorda. Esiteks, tänase teise päevakorrapunkti arutelul, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 359 esimesel lugemisel, peab eelnõu algataja ettekande Riigikogu liige Rannar Vassiljev. Teiseks, Eesti Keskerakonna fraktsioon võttis 27. märtsil menetlusest tagasi 28. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 367, mida meil oli tänasel istungil kavas arutada päevakorrapunktina nr 3.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 379. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 379 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rannar Vassiljevi!

Tere hommikust, head kolleegid! Mul on hea meel tutvustada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu, mille eesmärk on suurendada tulude maksustamisel tulumaksuvaba määra. Meie arvates võiks see määr aastal 2014 suureneda 1920 euroni, aastal 2015 aga 2112 euroni.

Hea ettekandja, palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun, et me oleksime vaiksemad, austaksime ettekandjat ja neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad kuulata! Palun, ettekandja!

Aitäh! Võib-olla keegi ei pannud enne tähele, seetõttu alustan uuesti arvudest. 2014. aastal võiks tulumaksuvaba määr meie arvates suureneda 1920 euroni, 2015. aastal 2112 euroni ja alates 2016. aastast võiks see olla 2304 eurot aastas. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja OECD riikide n-ö klubiga, kuhu Eesti juba mõnda aega on kuulunud, võib öelda, et Eestis on tulumaksuvaba määr keskmise palgaga võrreldes üsna väike. Arvestades, et meil on nii alam- kui ka keskmine palk tõusnud ja eeldatavasti tõusevad edaspidigi, suureneb vahe keskmise palgaga veelgi.
Kui vaadata tööjõukulude maksustamist Eestis, siis paljuski suhteliselt kõrge sotsiaalmaksu tõttu, selle tõttu, et juba mainitud tulumaksuvaba määr on madal ning süsteem ei ole progressiivne, välja arvatud see nullmäär, ehk see, et kõiki tulumaksustatakse ühtse määraga, on madalapalgaliste inimeste tööjõud meil üsna kallis ja seda nii Euroopa Liidu kui ka mainitud OECD kontekstis. Eelnõu seda probleemi leevendama peakski.
Mis puudutab eelnõu mõju riigieelarvele, siis lähtuvalt Rahandusministeeriumi arvutustest, mis esitati aastal 2011, on tulumaksuvaba määra 192 euro võrra suurendamise eeldatav mõju 25 miljonit eurot aastas. Milliseks mõju täpselt kujuneb, sõltub sellest, milline on sel ajal tööhõive. Ega kellelgi väga konkreetset teadmist selle kohta ei ole, küll aga on prognoositav suurusjärk selline.
Kompenseerimaks seda, et tulumaksu vähem laekub, oleme näinud ette tühistada üks maksumuudatus, mis peaks jõustuma aastal 2015. Me soovime tühistada seda, et tulumaksumäär väheneks 1% ehk 21%-st 20%-ni. Kuna tulumaksumäära vähenemine maksustamise põhimuret ehk madalapalgaliste kõrget maksustamist kuidagi ei leevenda, siis leiame, et saamata jäänud tulu on otstarbekam kasutada selleks, et suurendada tulumaksuvaba määra. Samas tuleb arvestada, et kui tehti kehtivat majandusprognoosi, siis arvati, et 2012. aastal ehk eelmisel aastal laekub palju vähem makse, kui reaalselt laekus. Eeldades, et Rahandusministeerium ei korrigeeri järgmiste aastate majandusprognoosi oluliselt allapoole, lähtusime kainest loogikast, et järelikult laekub ka aastal 2014 makse rohkem, kui on planeeritud 2012. aasta majandusprognoosis. Osa suuremast maksulaekumisest võiks kuluda selleks, et tulumaksuvaba määra suurendada.
Ka valitsus on avaldanud oma mõtteid selle eelnõu kohta, nagu neil on kombeks ja nagu nad ka peavad tegema. Põhiliselt nähakse probleemina ideoloogilist konflikti ehk küsimust, kas tulumaksuvaba määr Eestis peaks vähenema või mitte. Teine teema puudutab õigustatud ootust. Nimelt on tulumaksumäära vähendav seadus juba vastu võetud ja inimestel võiks olla lootus või eeldus, et aastal 2015 maksumäär väheneb. Tuleb tunnistada, et see on üsna silmakirjalik lähenemine. Mäletatavasti oli ka aastal 2009 inimestel õigustatud ootus, et kahe nädala pikkuse etteteatamisajaga käibemaksu ei tõsteta. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis õigustatud ootus, et tulumaksuvaba määr suureneb, oli inimestel juba enne seda, kui otsustati vähendada tulumaksumäära, mida tehti suhteliselt hiljuti. Tulumaksuvaba määra suurenemine oli seaduses ette nähtud juba 2008. aastal, see tühistati 2009. aastal. 2008. aastal tulumaksuvaba määr suurenes veelgi. Nii et õigustatud ootuse kohta võiks pigem öelda, et kõigepealt tuleks suurendada tulumaksuvaba määra ja kui valitsusel või koalitsioonil on ideoloogiliselt soov tulumaksu langetada, siis see peaks tulema pärast seda. Lisaks tuleb nentida, et meie pakutud tulumaksuvaba määra suurenemise rakendumiseni on aega peaaegu kaks aastat, mis on tunduvalt pikem etteteatamise aeg, kui on olnud paljudel teistel maksumuudatustel, mille tunnistajaks me lähiajaloos oleme olnud.
Sellega ma lõpetan. Kui on küsimusi, siis olen nõus vastama.

Hea ettekandja, aitäh! Teile on küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma loen Soome valitsuse ametlikku 21. märtsi teadaannet. Soome riik kavatseb alandada ettevõtte tulumaksu praeguselt 24,5%-lt 20%-le. Teie tahate suurendada meie tulumaksumäära 21%-ni. Samas olete mõnikord rääkinud mingisugusest klassikalise ettevõtte tulumaksu sisseviimisest, mille määr on vist 10%. Ma ei tea, milline see täpselt on, sest eelnõu ega konkreetset kava ei ole. Teie maksupoliitika on niivõrd segane, et sellest on võimatu aru saada. Aga mis kaalutlustest te lähtute? Riigid konkureerivad omavahel ja näiteks meie naaberriigis Lätis on maksumäär väiksem, ka Soomes maksumäär alaneb. Mis kaalutlustest te lähtute, kui soovite suurendada ettevõtte tulumaksu määra Soome määrast suuremaks?

Mis puudutab konkreetselt Soomet, siis tuleb nentida, et Soomes n-ö reinvesteeritud kasumi maksuvabastust ei kehti. Nende süsteem on hoopis teistsugune kui meie oma. Kuigi seda debatti on seal peetud ja on arutatud mõtet, kas minna üle samasugusele süsteemile nagu Eestis, siis niipalju kui mina tean, seal sellist plaani reaalselt ei ole. Tõesti, soomlased ja tegelikult ka rootslased on korrigeerinud oma ettevõtte tulumaksu määra väiksemaks. Arvestades, et Eestis on ettevõtetel n-ö reinvesteeritud kasumi puhul tulumaks 0%, oleme ka praegu seisukohal, et kui meil oleks edaspidi 21%-line tulumaks ja see kehtiks ka ettevõtete kohta, siis oleks meie ettevõtete maksustamine siin regioonis kindlasti konkurentsivõimeline. Tegelikult, kui me räägime Lätist, siis ka Lätis ei ole reinvesteeritud kasum Eesti kombel maksuvaba.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Ma jätkan sealt, kus Aivar Sõerd lõpetas. Tõesti, ka mulle tundub, et teie maksupoliitiliste meetmete pakett, kui seda võib nii nimetada, mida te olete ühiskonnas presenteerinud, on suhteliselt hüplik. Miks ma nii ütlen? Te olete ju varem andnud Riigikogus üle eelnõu, kus näete ette maksukoormuse suurendamise, just tulumaksu tõstmise 26%-le, seda teatud kõrgemates palgadetsiilides. Selles eelnõus me seda enam ei näe. Kas te olete põhimõtteliselt loobunud maksukoormuse suurendamisest Eesti ühiskonnas ja nendite, et 21%-line tulumaks, mis praegu on, võiks olla kõige kõrgem võimalik? Rohkemat te ju selles eelnõus ei paku.

See eelnõu keskendub tulumaksuvaba määra suurendamisele. Kui tühistada tulumaksu langetamine 21%-lt 20%-le, siis on selles kontekstis tegu katteallikaga. Teisisõnu, selle muudatusega ei presenteerita meie arusaama, mida võiks tulumaksuseaduses muuta. See kindlasti ei ole Sotsiaaldemokraatliku Erakonna täielik tulumaksuseaduse muutmise pakett, mis siin on esitatud, vaid tegu on tulumaksuvaba määra suurendamisega ja sellele katteallika leidmisega.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate seaduseelnõust, mis kannab numbrit 359. See on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Algatajate esindajatena andsid härra Nestor ja härra Vassiljev rahanduskomisjonis eelnõu kohta informatsiooni ja esitasid sellest ülevaate. Lühidalt kokku võttes näeb eelnõu ette suurendada füüsilise isiku tulust maksuvaba tuluna käsitletavat osa järgmise kolme aasta jooksul 192 euro võrra aastas, mis suurendaks tulumaksuvaba osa tulust 2016. aastaks 2304 euroni. Rahandusministeeriumi esindajana tutvustas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta. Valitsus otsustas s.a 14. veebruari istungil eelnõu mitte toetada, põhjendades seda järgmiselt: "Põhimõtteliselt me nõustume, et maksuvaba tulu tõstmine on pikemas plaanis vajalik, kuid see eeldab riigieelarve tulude ja kulude põhjalikumat analüüsi ning pikaajalisema prognoosiga arvestamist. Eelnõu seletuskiri tugineb 2012. aasta suvise majandusprognoosi andmetele ning oodatust paremale maksulaekumisele, kuid üksnes nende põhjal ei saa olulisi maksulaekumiste vähendamisi kavandada. Maksuvaba tulu tõstmine vähendab riigieelarve laekumisi alates 2014. aastast kasvavalt suurusjärgus 30 miljonit eurot aastas, mida üksnes potentsiaalselt laekuvate maksude arvelt katta ei ole võimalik. Eelnõus katteallikana pakutud tulumaksumäära vähendamine on juba seadusena vastu võetud ja sellest loobumine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Nii maksuvaba tulu tõstmine kui maksumäära langetamine on mõlemad maksupoliitilised eesmärgid, millest ühe kehtestamine ei kaalu üles teisest sama olulisest eesmärgist loobumist." Rahandusministeeriumi esindaja täpsustas, et riigi eelarvestrateegia ja prognoosi ettevalmistamine alles käib, mistõttu on liiga vara võimalusi hinnata ja lõplikke otsuseid teha.
Arutelu komisjonis jätkus teemal, kuivõrd algatajad lähtusid eelnõu koostamisel strateegilisest planeerimisest, kus otsused langetatakse prognoosi, võimaluste kaardistamise ja eelarvestrateegia kontekstis. Algatajatele heideti ette, et eelnõuga soovitakse langetada olulisi otsuseid vahetult enne majandusprognoosi ja eelarvestrateegia valmimist. Vastuseks väljendas algatajate esindaja komisjonis seisukohta, et eelarvestrateegia peab lähtuma sellest, mida Riigikogu otsustab, otsustas või on alles otsustamas. Sellele omakorda oponeeriti, et ka Riigikogu ei saa strateegilisel planeerimisel lähtuda muust loogikast, kui et enne otsustamist tuleb kaardistada olukord ja riigi võimaluste raamistik ning seda lähtuvalt prognoosidest.
Komisjonis tunti huvi eelnõus ette nähtud tulumaksuvaba määra suurendamise mõjude hindamise vastu. Algataja oli oma hinnangu andmisel tuginenud kunagistele Rahandusministeeriumi arvestustele, mis olid tehtud analoogse eelnõu kohta. Täpsustati, et tegemist on suurusjärgu hindamisega, sest täpsemaks hinnanguks on vaja teada tööhõivenäitajaid. Rahandusministeeriumi esindaja selgituste kohaselt on nende hinnang esialgne.
Samuti arutleti katteallika üle, milleks on tulumaksumäära vähendamisest loobumine, ning päriti algatajatelt täiendavate katteallikate vajaduse kohta. Täpsemalt tunti huvi, kas algatajad on valmis leidma muid katteallikaid ja kas katteallikana kaaluti tulevase majanduskasvu arvestamist. Algatajad väljendasid soovi jääda oma esialgsete ettepanekute juurde ning näha katteallikana ette see, et tühistatakse tulumaksumäära vähendamine.
Diskussioon rahanduskomisjonis selle koha peal lõppes ning komisjon tegi oma otsused. Otsustati määrata eelnõu ettekandjaks Sven Sester (konsensuslik otsus), saata eelnõu täiskogu päevakorda täna ehk 28. märtsil (ka see otsus oli konsensuslik) ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt oli 6, vastu 5, erapooletuid ei olnud). Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on küsimusi. Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Valitsuse ja ka mõne komisjoni liikme seisukohtadest lähtuvalt võiks arvata, et näiteks tulumaksuvaba määra suurendamiseks oleks vaja, et see oleks sees juba eelarvestrateegias, mille valitsus esitab. Teisisõnu saab seda otsustada ainult valitsus ja Riigikogul siin sõnaõigus puudub. Hoolimata sellest olen kuulnud koalitsiooni ridadesse kuuluvatelt poliitikutelt, et see eelnõu, mille meie esitasime, on veel tagasihoidlik, tegelikult tuleks tulumaksuvaba määr suurendada 500 euroni kuus. Kuidas teile selles kontekstis tundub, on see realistlik või mitte?

Aitäh! Räägime siis kahest teemast. Esiteks, kas me peaksime küsima Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõude kohta või mitte? Nagu te teate, küsitakse tõesti kõikide eelnõude kohta Vabariigi Valitsuse arvamust. See on juba varem meie riigisiseses süsteemis kokku lepitud.
Teiseks, kas me peaksime tulumaksuvaba miinimumi suurendama ja milline võiks tulevikus olla Eestis tulumaksuvaba miinimum, kas kuni 500 eurot kuus? Ma kinnitan, et olen täiesti kindlal veendumusel – ka IRL-i fraktsioon on sellel veendumusel –, et me peame tulumaksuvaba miinimumi suurendama. Küsimus on selles, kui palju. Ma arvan, et 500 eurot on teatud hulga aastate pärast täiesti reaalne. Kindlasti ei ole me võimelised järgmisel aastal sellise summani jõudma. Seda on näha, muide, ka sotsiaaldemokraatide eelnõust. Nad on öelnud, et tulumaksuvaba miinimum võiks lähema kolme aasta jooksul suureneda 16 eurot kuus. Kui võrrelda praegust tarbijahinnaindeksit 2008. aasta omaga, kui tulumaksuvaba miinimum viimati suurenes, siis minu arvates oleks opositsioon pidanud tegema ettepaneku suurendada maksuvaba tulu kuus mitte 160 euroni, vaid 165 euroni, sest see summa kataks ära selle aja jooksul toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse. Ehk mul on omakorda küsimus: mille põhjal te oma arvutusi teete? Aga veel kord ütlen vastuseks teie küsimusele, et ma olen täiesti kindel selles, et me peame tulumaksuvaba miinimumi suurendama. Küsimus on selles, mille arvel me seda teeme. Ma ootan pikisilmi andmeid, mis, ma eeldan, peaksid saabuma 4. aprillil, kui me saame teada kevadise majandusprognoosi. Ma arvan, et siis me võime ka öelda, millised on Eesti Vabariigi võimalused selle teemaga edasi minna.

Eiki Nestor, palun!

See vastus oli niivõrd hea, et ma ei saa küsimata jätta. Kui sa nüüd ei ütle, mitme aasta pärast on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot, kas viie, kuue, seitsme, kaheksa, üheksa, kümne või ei tea mitme aasta pärast, siis on see lihtsalt bluffimine ja rahva lollitamine. Nii et mis aastal on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et see ei ole bluffimine. Kuid ma tunnen, et me oleme tegelikult läinud üle üldmaksudialoogi pidamisele. On väga mõistlik, et me täna seda teeme. Ma pean tunnistama, et komisjonis seda küll arutlusel ei olnud, aga ma meeleldi võtan selle pallingu vastu. Ma arvan, et see on kõigile siin saalis huvitav ja see teema väärib arutelu. Ma olen varem ka ajakirjanikele öelnud, et suure tõenäosusega võib 500 euroni jõudmiseks minna aega kuni kümme aastat. Kust tuleb see kümme aastat? Küsimus on selles, millised on meie finantsvõimalused. Me teame, et maksuvaba tulu suurendamine kümne euro võrra läheb maksma keskeltläbi 20 miljonit eurot. Hea küll, sellesse ei ole tegelikult lõplikult sisse arvestatud seda positiivset efekti, mis tekib seoses sellega, et rahvale jääb rohkem raha kätte ning tarbimine suureneb ja sellest lähtuvalt laekub rohkem käibemaksu. Arvata võib, et tegelikult ei ole see kulu nii suur, kui Rahandusministeerium on öelnud, aga täna peame siiski lähtuma Rahandusministeeriumi väljaöeldud arvudest. Ma siiralt arvan, et kui me läheme edasi sellises tempos, et tulumaksuvaba miinimum suureneb 25–30 eurot – aga ma veel kord ütlen, et kõik oleneb sellest, millised on meie võimalused –, siis perspektiivis me jõuame selle ajaga 500 euroni. Tehke kalkulatsioon ja te näete seda.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ühe argumendina eelnõu tagasilükkamisel tõid sa selle, et eelarvestrateegia ettevalmistamine alles käib. Kuidas need asjad riigiõiguslikult olema peaksid? Kas valitsus kuulab ja järgib neid näpunäiteid, mis Riigikogust antakse, või oleme tõesti mingi kummitempel, kes ei tohi ideid genereerida ja kellele öeldakse: "Tasa, valitsus töötab praegu!"?

Aitäh! Loomulikult mitte. Ma arvan, et poliitikat viiakse Eestis ellu Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostöös. Me ei tohiks vastutustundetult võtta vastu seadusi, mida meil ei ole võimalik täita või mille täitmine viiks meid sügavasse mõõna. Me näeme, mis on juhtunud Euroopas ja just mitmes riigis, kus on võimul olnud sotsiaaldemokraadid. Nende riikide probleeme me nüüd lahendame. Me ei tohiks vastu võtta otsuseid, mille tõttu muutub riigi kulubaas selliseks, et hiljem me peame aastaid tegutsema selle nimel, et seda uuesti korda saada. Ma arvan, et juba seetõttu on vaja reaalseid analüüse makroökonoomilisel baasil, mille põhjal saab võtta vastu ka otsuseid.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Eelkõneleja Rannar Vassiljev ütles, et Eestis kehtiv ettevõtete reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus on andnud meile tohutu konkurentsieelise. Ma olen sellega täiesti nõus. Vassiljevi väitel ei pärsi konkurentsieelist isegi see, kui suurendada tulumaksumäära, mida sotsiaaldemokraadid selle eelnõuga soovivad teha. Aga kui tulumaksumäär 2015. aastal on 20% asemel 21%, siis see tähendab dividendide maksukoormuse suurenemist võrreldes näiteks Lätiga, kus dividendidel on 15%-line maksumäär. Mina näen siin probleemi. Kas see võis olla üks põhjus, miks komisjon otsustas selle eelnõu tagasi lükata?

Aitäh küsimuse eest! Oli loomulikult. Valitsus oli välja toonud mitu aspekti, mida puudutasin nii mina kui puudutasid ka eelnõu algatajad. Üks teema, millest me täna oleme rääkinud, on tulevasest majandusprognoosist tulenevad võimalikud makroökonoomilised arvud, mille alusel me saame teada, millised võimalused meil on.
Teine teema on see, mille kohta ka hea eelküsija minult küsis, nimelt maksupoliitiliste meetmete omavaheline konkureerimine. Head kolleegid, valitsuskoalitsioonis on nii valitsuskoalitsiooni lepingu tasemel kui ka juba seadusena jõustunud muudatusettepaneku näol kokku lepitud, et 2015. aasta 1. jaanuaril väheneb tulumaksumäär 21%-st 20%-ni. See on väga selge maksupoliitiline otsus. Ma ei näe ja tundub, et ka rahanduskomisjoni enamus ei näinud ühtegi põhjust, miks me peaksime tegema muudatusi selles, mis on juba reaalselt seadusena vastu võetud. Nii et jah, vastus on selge: maksukoormuse suurendamine – 20% asemel 21% tähendab ju selget maksukoormuse suurendamist – kindlasti vähendab meie konkurentsivõimet, see on päevselge.

Rannar Vassiljev, palun!

Aitäh! Mul on äärmiselt hea meel, et kolleeg Aivar Sõerd minuga nõustus. Mul on väga kahju, et ta tegi seda vale koha peal. Kindlasti on võimalik stenogrammist minu sõnad üle lugeda ja vaadata, kas see nõustumine ka sellisel puhul kehtib. Aga ma küll ei mäleta, et dividendide maksustamine oleks meil komisjonis jututeemaks olnud. Kui see jututeemaks ei olnud, siis on väga raske väita, et see oli põhjus, miks eelnõu maha hääletati. Mis puudutab varasemat kommentaari, siis iseenesest on mul mõnes mõttes hea meel, et rahanduskomisjoni esimees kahtleb Rahandusministeeriumi arvutustes. Aga siiski, enne lähtuti sellest, et iga maksumuudatuse aluseks peaks olema majandusprognoos. Milline on Eesti SKT ja üldine maksulaekumine kümne aasta pärast, kui te väidate, et siis on võimalik suurendada tulumaksuvaba määra 500 euroni?

Hakkame siis kaugemalt pihta. Te põimisite, nagu ikka, oma üheminutilisse sõnavõttu oskuslikult mitu teemat ja küsimust. Kust ma pihta hakkan? Te alustasite sellest, et te ei mäleta, et rahanduskomisjonis oleks räägitud dividendidest. Võib-olla ei olnud neist juttu täpselt selles sõnastuses, aga komisjonis ei olnud juttu ka 500 eurost. See ei takista teid mulle selle kohta küsimusi esitamast ja kui te juba küsite, siis ma ka vastan. See on asja üks pool. Komisjonis räägiti küll sellest – ma tuletan meelde, et ma rõhutasin komisjoni liikmetele vahetult enne komisjoni otsuse tegemist selle üle –, et siin on tegemist põhimõttelise otsusega just seonduvalt teie sooviga näha katteallikana ette, et 2015. aastal taastatakse 21%-line tulumaksumäär (nii võiks täna juba öelda, sest selle vähendamine on ju ette nähtud). Ma rõhutasin, et rahanduskomisjoni liikmed peavad olema valmis selleks, et kui nad on ettepaneku poolt, siis järelikult suureneb tulumaksumäär tagasi 21%-ni. See teema oli enne otsustamist üleval. Küsimuse lõpus jõudsite selle juurde, milline võiks olla Eesti SKT näiteks kümne aasta pärast ja millised võiksid olla kasvuprognoosid selle kümne aasta jooksul. Kõik oleneb sellest, millist maksupoliitikat me selle aja jooksul Eestis ajame. Kui me ajame sellist maksupoliitikat, mis toob siia välisinvestoreid, turgutab majandust, annab võimaluse luua uusi töökohti, siis ma ei välista, et selleks ei pruugigi minna kümme aastat, see aeg võib olla hoopis lühem. Küsimus on selles, kuidas läheb Eesti edasi peale 2015. aastat. Kuni 2015. aastani on Eesti pannud oma maksupoliitilised otsused ja suunised paika koalitsioonilepingus.

Eiki Nestor, palun!

Komisjoni esimehe kaasettekanne on kujunenud tavapäraseks sotsiaaldemokraatide vastaseks online-propagandaks, mis põhineb räigetel valedel, lollustel ja eelarvamustel. Minu küsimus on nende vaesekeste kohta, nende riikide kohta, mis asuvad meist põhja pool. Kuidas üldse Soome, Rootsi, Norra ja Taani on suutnud siiamaani meiega konkurentsis püsida?

Aitäh, hea kolleeg! Räägime natuke tulumaksumääradest teistes riikides, et need oleksid kõigile teada. Ma palusin õigus- ja analüüsiosakonnal teha natuke kodutööd. Mis ma teada sain? Ma jõuan pärast ka selle küsimuseni, kuidas need riigid siis konkurentsis püsivad. Aga taustainfona ütlen, et kui Eestis on tulumaksumäär praegu veel 21% ja tulumaksuvaba miinimum on suurenenud 2003. aasta 767 eurost 1728 euroni, siis Lätis on tulumaksumäär praegu 25% ja maksuvaba tulu eurodesse konverteerituna on 600 eurot aastas. Läti kohta tasub mainida, et maksuvaba tulu suureneb seal laste arvust sõltuvalt. See annab tugeva hüppelise tõusu: 1080 eurot aastas lapse kohta. Leedus on maksuvabastuse baasmäär aastas 1633 eurot (tuletan meelde, et Eestis on see 1728 eurot), aga nii on see vaid palgatulude puhul, mis on väiksemad kui 2780 eurot aastas. Leedus on üks huvitav nüanss: üle 910 euro kuus ehk ligi 11 000 eurot aastas teenivatel maksumaksjatel ei olegi üldse maksuvaba tulu. See on nii alates 2009. aasta reformist. Ka Leedus saadakse maksuvabastust juba alates esimesest lapsest. Esimese lapse puhul on maksuvabastus 29 eurot kuus, teise lapse puhul juba 58 eurot kuus.
Läheme Põhjamaade juurde. Soomes on tulumaksuvaba miinimum 6100 eurot aastas. Pärast maksureformi koosneb aga üksikisiku tulumaks seal kahest komponendist, kohalikust ja riiklikust komponendist, see ei ole nii lihtne kui Eestis. Aga kindlasti on väga oluline vaadata, milline on tulumaksuvaba miinimumi ja keskmise palga suhe. Sellest võime pärast eraldi rääkida. Kõikide nende riikide seas on Eesti selle poolest tõesti väga madalal kohal, oleme ausad. Ka Rootsis sõltub tulumaksuvaba määr tulude suurusest. On huvitav, et 2012. aastal oli baasiline tulumaksuvaba miinimum seal 2046 eurot. Rootsis kasvab maksuvaba miinimum järk-järgult kuni 3709 euroni ja siis hakkab ühel hetkel kahanema. Seal on see sinusoidne. Teatavate tulude puhul, mis ületavad ligi 38 000 eurot, tulumaksuvaba miinimum kahaneb, jõudes lõpuks rohkem kui 3000 eurost 1400 euroni. Aga jällegi, seal on mitmed erandid, näiteks üle 65-aastastele. Ka lapsed ja abikaasad deklareerivad seal oma tulusid eraldi.
Saksamaal on baasiline tulumaksuvaba miinimum alates 2010. aastast 8004 eurot aastas ja abikaasad võivad seda koos deklareerida ehk sel juhul on kogusumma 16 008 eurot.
Kui te panete tähele, siis on tulumaksuvaba miinimum eri riikides erinev. On väga oluline, et need andmed oleksid võrreldavad, muidu võib tekkida küsimus, et ühes riigis on tulumaksuvaba miinimum suurem kui teises riigis keskmine palk. Ei ole ju võimalik võrrelda võrreldamatut. Tegelikult on mõistlik võrrelda (siin on see võrdlus ka tehtud), lähtudes keskmisest palgast. Tuli välja, et Eestil on tõesti põhjust edasi minna, kuna nendes riikides, mida te välja tõite või püüdsite eeskujuks tuua, Põhjamaades, on maksuvaba 30% keskmisest palgast või rohkem, Eestis aga on see näitaja väga madal – 16%.
Kui nüüd rääkida sellest, kuidas need riigid hakkama saavad, siis loomulikult nad saavad. Me ei ole jõudnud veel järele heaoluühiskonna riikidele, mida meile täna näitena toodi. Paraku peame ennast võrdlema nende riikidega, kellega me alustasime ühelt nivoolt. Peaasjalikult, mis seal salata, on need Ida-Euroopa riigid. Me peame võrdlema võrreldavat. Kui küsida, kuhu me jõuda tahame, siis loomulikult tahame lõpuks jõuda Skandinaavia heaoluriikide tasemele. Nüüd on küsimus, kas me jõuame sellele tasemele nii, et meie tulud, palk ja muud tulud, on suured, aga samal ajal meie maksukoormus ei ole nii suur. Elu näitab.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kiire arvutus näitab, et kui tulumaksuvaba miinimum kasvab 500 euroni, siis see läheb maksma vähemalt miljard eurot. Ma arvan, et on igati otstarbekas minna edasi nii, nagu sotsiaaldemokraadid ette on pannud: tasa sõuad, kaugemale jõuad. Aga miks sina ja sinu erakond ei pea lugu pensionäridest? Nemad ju juba ammu ootavad, et keskmine ja ka suurem pension oleks tulumaksuvaba. Ega te ju pensionäridele kümne aasta pärast seda raha tagasi ei maksa. Ka minister Taavi Rõivas on öelnud, et keskmine pension peaks olema tulumaksuvaba. Mulle tundub, et liikudes edasi nii, nagu on pakkunud IRL või üldse valitsuserakonnad, me pensionäride ootust ei täida.

Aitäh, hea küsija! Te hurjutasite mind selle eest, et ma vastandasin ennast teie sõnavõttudele ja maksupoliitilistele postulaatidele. Teie küsimus oli aga selline, et ausalt öeldes ei saanud ma aru, millistele andmetele te baseerusite. Te küsisite, miks me ei mõtle pensionäride peale ja tekitame olukorra, kus keskmine pension on tulumaksuga maksustatud. Ei ole ju nii! Mida te räägite, ei ole ju nii! Praegu ei ole keskmine pension tulumaksuga maksustatud. 2013. aastal toimuv pensionitõus, ma ei tea, kas juhuse tahtel või mitte, on selline, et keskmise pensionistaažiga inimese pension langeb peaaegu kokku summaga, mida pensionäril on võimalik kuus tulumaksuvabalt saada (336 eurot, üldine maksuvaba tulu on 144 eurot, pensioni täiendav tulumaksuvabastus on 192 eurot). Kui te vaatate, siis te näete, et need summad on 2013. aastal sarnased. 2014. aastal tõuseb pension 5% või 6% või mingi muu protsendi, mis on võimalik meie majanduskasvust ja eelarvest lähtudes. Ma arvan, et see on väga õige. Me peame jõudma olukorda, kus pensionärid keskmiselt pensionilt tulumaksu ei maksa. Ma olen teiega täiesti nõus ja olen seda ka varem öelnud. Suure tõenäosusega peaksime järgmisel aastal tõstma pensioni 15, 16 või 17 eurot. Ma ei taha spekuleerida, aga ma annan suurusjärgu. Väide, et pensionärid maksavad praegu keskmise pensioni pealt tulumaksu, on vale. Nüüd on küsimus selles, milliseks kujunevad meie võimalused järgmisel aastal. Ma väga loodan, et need võimalused kujunevad selliseks, et me saame põlistada väidet, et pensionär ei pea keskmiselt pensionilt tulumaksu maksma.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kuna te väljendasite rõõmu selle üle, et arutelu läheb üle üldiseks maksupoliitiliseks diskussiooniks, siis on mul ka sellelaadne lihtne küsimus. Mis on teie seisukoht, kas praegust üldist maksukoormust arvestades on avaliku sektori ülalpidamine jätkusuutlik? Kui ei ole, siis kas te eelistate avaliku sektori kärpimist või maksukoormuse tõusu?

Aitäh! See on hea küsimus. Me oleme nüüd läinud üldise diskussiooni peale ja ma arvan, et see on mõistlik. Mul ei ole kahjuks siin kaasas karakteristikuid ega diagramme. Aga vaatame riigivalitsemise efektiivsust. Ma nägin mingi aeg tagasi (ma tsiteerin mälu järgi) riigi efektiivsuse protsendilisi arvutusi. Arvutused olid selle kohta, kui suure osa moodustavad riigi kulud riigieelarvest. Kui ma ei eksi, tuli nendest arvutustest välja, et kümme aastat tagasi moodustasid need kulutused riigieelarvest ligi veerandi, vist 24%. Nüüdseks oleme jõudnud 17%-ni. Mida võib selle kohta öelda? Me teeme praegu kogu töö avalikus sektoris, alates seaduste elluviimisest kuni lastele hariduse andmiseni, ära tunduvalt efektiivsemalt. Ma ei oska täna teile öelda, milline protsent oleks õige. Ma ei tea, kas see on mõnes arengukavas või kuskil mujal välja öeldud, küll aga olen seda meelt, et kui riigivalitsemist on võimalik efektiivistada, siis on seda mõistlik teha. Ma loodan, et ma sain teie küsimusest õigesti aru.

Head ametikaaslased! Mul on palve, et me nii küsimustes kui ka vastustes jääksime eeskätt eelnõu 359 piiridesse. Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Teie sõnavõtust jääb mulje, et põhiline on see, kust raha võetakse ja kuidas edasi minna. Aga ma loodan, et nende tegevuste raames, mis praegu Eesti riigis toimuvad – järgmise aasta riigieelarve koostamine Vabariigi Valitsuses ja ministeeriumides, tehakse ka eelarvestrateegiat –, juhitakse nendele kitsaskohtadele tähelepanu. Teatavasti on Maksu- ja Tolliamet rõhutanud ning see ilmneb ka teistest andmetest, et Eesti Vabariigis on veel sadade miljonite eurode väärtuses maksuauke. Viimane näide, mille Maksu- ja Tolliamet tõi, oli see, et käibemaksuna saaks kokku korjata veel 110–155 miljonit eurot. Kas sellega tegeldakse? Kas see oli ka komisjonis arutelu all?

Aitäh! Ma olen kahevahel, kuidas edasi minna. Lugupeetud juhataja ütles, et me peaksime jääma väga selgelt eelnõu piiridesse ja fookustama ainult neid teemasid. Ma ütlen ausalt, et komisjonis ei olnud seda arutlusel, aga kuna teid see huvitas, te küsisite selle kohta, siis ma vastan. Kui juhataja teeb veel ühe märkuse, siis ma püüan fookustada ainult seda eelnõu.
Te alustasite küsimusest, kust raha võtta ja kuidas edasi minna. Kui te olete tähele pannud tänast debatti, siis te teate, et tegelikult ei ole küsimus olnud ainult selles. Muidugi on õige küsida, kust raha võtta. Teie ettepanek katteallika kohta on see, et raha peaks tulema sellest, kui loobutakse tulumaksumäära vähendamisest. Selles kontekstis, teie pakutuna on see ju õige, sest kui tulumaksumäära ei vähendata, siis sealt tuleb reaalne raha. Need mõlemad on maksupoliitilised meetmed. Tegelikult peaks maksupoliitiline debatt käima ka selles kontekstis, kas me viime selle vähendamise ellu või mitte. Küsimus ei ole ainult selles, milline on kevadine majandusprognoos, mis kindlasti on ka oluline.
Nüüd tulen teie küsimuse selle osa juurde, mis käsitles maksuauke. Selle eelnõu kontekstis ei olnud rahanduskomisjonis selle üle debatti, küll aga on rahanduskomisjon varem mitu korda Maksu- ja Tolliameti inimestega kohtunud ning peaaegu alati on olnud kõne all maksutulud, mis riigieelarvesse ei laeku, mis on n-ö varjatud. Maksu- ja Tolliameti inimesed on meile rääkinud, mida nad teevad selleks, et seda maksuauku vähendada. Tuletan teile meelde kas või lähiminevikus toimunud muudatusi, mis olid seotud vedelkütuseturuga. Need tehti koostöös Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning parlamendi rahanduskomisjoniga. Need muudatused kiideti lõpuks heaks siin saalis. See kõik on ju olnud töö selle nimel, et maksuaugud väheneksid. Me oleme jõudnud olukorda, kus maksuauk on ligi 10% meie maksulaekumistest või isegi natuke väiksem. See on muidugi hinnang. Täpselt ei suuda me seda kunagi öelda, selline ongi varjatud raha laekumise loogika. Rahanduskomisjon kohtus hiljuti ühe Kesk-Aasia riigi delegatsiooniga. Selgus, et selles riigis oli maksuauk koalitsiooni hinnangul 39% ja opositsiooni hinnangul 51%, need hinnangud olid erinevad. Mul ei ole andmeid, aga oleks kindlasti hea vaadata, millised on arenenud lääneriikide eeldatavad maksuaugud. Kui meie maksuauk on ainult 10%, siis ma arvan, et meie suund on õige. Me tahame jõuda selleni, et maksuauk veelgi väheneks.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Te oma vastuses Eiki Nestorile esitasite ise küsimuse, kas me jõuame Skandinaaviale järele sellisel moel, et ühel päeval on meie palgatase samasugune, aga meie maksutase tunduvalt madalam. Olukorras, kus te meile nii kauneid vastuseid annate, oleks ebaviisakas jätta teie esitatud küsimusele vastamata. Ma vastan, et ei, niimoodi me neile kindlasti järele ei jõua. Ma usun, et kolleeg Eiki Nestor on minuga nõus. Aga nüüd Läti ja Leedu juurde. Ma usun, et meie inimgeograafist rahandusminister Jürgen Ligi nõustub minuga, et Läti ja Leedu ei asu Eestist mitte põhjas, vaid hoopis lõunas. Aga Läti ja Leedu tööjõumaksude tase on Eesti tasemest teadaolevalt madalam. Kas nemad on meile n-ö järele võtmas või mitte ja kui te arvate ühte- või teistpidi, siis miks?

Head ametikaaslased, mul on siiras palve, et me jääksime selgelt eelnõu 359 raamidesse! Hea ettekandja, palun!

Aitäh! Ma tunnen selja taga sinu valvsat pilku, mis jälgib, kuidas ma vastan. Ma püüan hästi lühidalt öelda, et riigid on omavahel konkurentsis. Nii ei ole see mitte ainult täna, vaid nii oli see ka kümme aastat tagasi, ja konkurentsis ei ole mitte ainult riigid, kes asuvad meist lõuna pool, vaid ka riigid, kes asuvad meist põhja pool. See konkurents on eluterve konkurents, jälgitakse maksupoliitilisi otsuseid, mitte ainult tulumaksumäära, jälgitakse võimalikke erandeid, süsteemi lihtsust, investeerimisvõimalusi, seda, kuidas investoreid riiki meelitatakse. Loomulikult jälgitakse ka sotsiaalsüsteemi, mis on väga oluline. Me oleme selles konkurentsis ja eks elu näitab, kuidas see konkurents meid heas mõttes edasi viib. Võib veel kord öelda, et me peame võrdlema ennast nendega, kellega me koos alustasime. Ma arvan, et me oleme selles konkurentsis viimase kümne või kahekümne aasta jooksul päris hästi hakkama saanud.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra istungi juhataja! Austet kaasettekandja! Üks etteheide meie eelnõule oli see, et see ei arvesta pikemaajaliste prognoosidega. Millistele prognoosidele tuginevad koalitsioonipoliitikute, näiteks minister Ligi, sinu enda ja kolleeg Paltsi väljaütlemised, kui te üksteist üle trumbates pakute maksuvaba tulu määraks 500 kuni 5000 eurot kuus? Kas on olemas selliseid prognoose, millest meie midagi ei tea?

Aitäh, hea küsija! Näete, kuidas aja jooksul küsimused muganduvad. Nüüd te rääkisite juba 500–5000 eurost kuus, natukese aja pärast keegi tsiteerib teie küsimust ja ütlebki, et räägitakse 5000 eurost kuus. Nii need mugandused tihti tekivad.
Aga tulen teie küsimuse juurde. On oluline vahe, kas sa annad Riigikogus üle eelnõu, mis ütleb ära selle, kuhu sa tahad jõuda ja kuidas sa sinna tahad jõuda, või sa annad esimeses etapis edasi arusaama, kuhu sa lõpuks tahad jõuda, ja siis, kui sul on olemas reaalsed andmed, annad juba ka sisendi, selleks et lähtuvalt oma võimalustest edasi tegutseda. Ma arvan, et see on see vahe. Ega teie eelnõul, võrreldes mitme varasema eelnõuga, ei ole selles kontekstis midagi viga. Võib öelda, et teil on katteallikas kui selline olemas. Alati on olnud see probleem, et pole katteallikaid. Isegi kui teil on need suhteliselt korrektsed olnud, siis ühel teisel opositsioonierakonnal nii olnud ei ole. Küsimus on maksupoliitilistes eesmärkides ja kokkulepetes. Te näete eelnõu puhul katteallikana ette selle, et 2015. aastaks kokkulepitud tulumaksumäära vähendamine tuleks tühistada. Võiks ka öelda, et te näete ette 2015. aastal tulumaksumäära 1% suurendada, me võime seda ju ka nii sõnastada. Selle rahaline väärtus on suurusjärgus 60 miljonit eurot. Teil on täielik õigus panna neid asju kaalukausile, seda õigust ei saa teilt mitte keegi ära võtta. Küsimus on otsuses, kas seda peaks tegema või mitte. Ma veel kord rõhutan, et lähtuvalt kokkulepetest, mis tehti mõni aasta tagasi – ma ei räägi siin õigustatud ootusest, mida ministeeriumi esindaja välja tõi, kindlasti on ka see aspekt siin olemas, aga ma nendin, et 2015. aastani on veel peaaegu kaks aastat aega –, me ei peaks seda protsenti praegu muutma. Kui me seda ei muuda, tekib kohe uus küsimus, sest teie eelnõu nägi seda muutmist väga selgelt ette. Me küsisime komisjonis üle, kas te olete valmis leidma siin mingi kompromissi ja loobuma tulumaksumäära suurendamisest 2015. aastal. Kui te olete selleks valmis, siis oleks põhjust edasi minna. Siin öeldi väga selgelt, et tuleb jääda selle eelnõu raamidesse.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsin konkreetse eelnõu piiridesse jäädes. Nagu ma aru sain, tõi komisjon oma tagasilükkamise ettepanekus välja eelkõige selle, et kui eelnõu seadusena vastu võtta, siis Eesti kaotab konkurentsivõimes. Nagu ma diskussioonist aru sain, on mure olnud eelkõige Soome ja Läti pärast. Vaatame, mida arvud ütlevad. Eestisse tuli aastatel 2007–2011 välisinvesteeringuid ühe inimese kohta 2454 dollari eest, Soome aga 7292 dollari ja Rootsi 12 244 dollari eest. Samas olid aastatel 2004–2011 Eestis otsesed välisinvesteeringud kolm korda suuremad kui Lätis ja Leedus. Tundub, et see hierarhia on paigas ja see ei sõltu otseselt sellest, milline on sotsiaalne turvalisus. Meie eelnõu eesmärk on parandada sotsiaalset turvalisust. Kuidas see komisjoni arvates meie konkurentsivõimet vähendab?

Aitäh! Ma mõtlen, et päris huvitav on pärast stenogrammist oma sõnu vaadata. Vastused lähevad pikaks ja väga huvitav on, mida nendest välja loetakse. Kas tõesti on olemas mingid erinevad aspektid? Kas on olnud võimalik minu vastustest välja lugeda, et tulumaksuvaba miinimumi suurendamine vähendab Eesti riigi konkurentsivõimet? Ma usun, et ma pole seda öelnud, aga me saame selle üle vaadata. Täpsustame seda. Ma arvan, et tulumaksuvaba miinimumi suurendamine on iseenesest väga mõistlik ettepanek. Head kolleegid, see on väga mõistlik ettepanek. Enamgi veel, ma arvan, et teie eelnõust, mis sätestab, et maksuvaba tulu peaks järgmisel aastal suurendama 16 euro võrra ja see peaks olema 160 eurot kuus, jääb tegelikult väheks. Head kolleegid, ma arvan, et seda on vähe, kui vaadata, kuidas on muutunud kas või tarbijahinnaindeks alates viimasest tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest. Teie ettepanek ei kataks seda muutust ära. Ma arvan, et sellest on vähe. Üks asi on aga arvamus, teine asi on võimalused. Vaatame. Kui on võimalik – ma kordan, et kui on võimalik – suurendada tulumaksuvaba miinimumi selles ulatuses, mis teie olete ette pannud, või isegi rohkem, siis peaks seda tegema. Kindlasti seisavad need kokkulepped sel juhul koalitsioonil ees. Kui on tekkimas võimalused, siis järelikult on poliitilise debati koht, mida teha majanduskasvust tuleneva rahaga. Ma arvan, et see debatt tuleb ära pidada. Aga kindlasti ei vähenda tulumaksuvaba miinimumi suurendamine konkurentsivõimet. Seda kindlasti mitte.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma loomulikult tean, kui suur on praegu keskmine vanaduspension ja ka pensionäride maksuvabastus, aga ma tulen ikkagi uuesti meie eelnõu juurde. Ma ei rääkinud aastast 2013, ma rääkisin aastatest 2014, 2015 ja 2016, mida eelnõu käsitleb. Minu küsimus on natuke laiem. Kas sa ei arva, et tulumaksuvaba miinimumi suurendamisega peaks kiirustama? Meil on väga palju madalapalgalisi töötajaid. Ausalt öeldes on kas või miinimumpalgalt võetav tulumaks väga suur, nendele vähemasti. Ka miinimumpalk võiks olla tulumaksuvaba.

Aitäh! Hea küsimus. Loomulikult tuleb kiirustada. Ma arvan, et tulumaksuvaba miinimumi tuleb suurendada, kusjuures seda ei tule teha mitte ühel aastal, vaid see peab olema ikkagi pidevas muutumises. Ma vaatasin just, et Ühendkuningriigis on praegu tulumaksuvaba miinimum 30,6%. Me räägime jällegi protsendist, tulumaksuvaba miinimumi suhtest keskmisesse palka, sest me peame leidma võrdlusaluse. Just 2013. aasta aprillis suurendatakse Ühendkuningriigis seda 5% ehk 30,6%-st 35,6%-ni. Te võite ette kujutada, milline on seal keskmine palk ehk kui palju seda miinimumi tegelikult suurendatakse. Lisaks sellele on vastu võetud poliitiline otsus, et 2014. aasta aprillis, aasta pärast, suurendatakse tulumaksuvaba miinimumi 37%-ni. Sellised poliitilised kokkulepped on sõlmitud. Erinevad põhjused, miks seda tahetakse teha, toon ma kindlasti välja oma hilisemas sõnavõtus, mida ma tulen fraktsiooni nimel esitama. Ma olen täiesti kindlal veendumusel, et kui meie rahalised võimalused lubavad, siis me peaksime tulumaksuvaba miinimumi suurendama. Aga teie eelnõu näeb praegu ette, et tulumaks ei tohiks 2015. aastal 1% väheneda. Me ei ole sellega nõus. Me oleme selles vähenemises kokku leppinud ja me ei ole sellest loobumisega nõus.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Teil on väga näitlejameisterlik ettekanne ja teie võime näha ette, mis toimub kümne aasta pärast, teeb kindlasti silmad ette isegi selgeltnägijatele. Aga mul on küsimus eelnõu kohta. Te kinnitasite ka Neeme Suurele vastates, et kui maksuvaba tulu on 160 eurot, siis seda on vähe, peaks olema näiteks 165 eurot või veelgi rohkem. Miks komisjon ei kaalunud varianti, et võiks eelnõu lugemise lõpetada ja oodata ära 4. aprilli analüüs? Siis oleks IRL-il näiteks võimalus teha ettepanek, et maksuvaba tulu oleks 165 või 170 eurot ja saaks hakata liikuma kauge unistuse poole, mis täitub kümne aasta pärast. Miks seda varianti ei kaalutud?

Aitäh! Hea küsimus. Ma püüdsin seda tegelikult varasemates vastustes juba selgitada, aga ma kordan üle. Kordamine on tarkuse ema. Enne hääletust küsisin ma komisjonis üle, kas eelnõu algatajad on kinni selle 1% dogmas. Head kolleegid, poolik lahendus ei ole siin võimalik. Te olete väga selgelt öelnud, et teie arvates tuleks teatud aja jooksul tulumaksuvaba miinimumi suurendada ja tulumaksumäär peaks jääma 21%-le 20% asemel. See tähendab, et tuleb tühistada otsus, mis ühte seadust vastu võttes tehti. Te näete tegelikult ette, et 2015. aastal tuleks tulumaksu 1% suurendada. Me ei ole sellega nõus. Nii lihtne see ongi. Kui me räägime mingitest muudest katteallikatest, siis miks mitte. Aga te ütlete väga kindlalt, et ei, 2015. aastal peab tulumaks olema 21%. Ma tahtsin spetsiaalselt teada, mida eelnõu algataja arvab üldisest maksukontseptsioonist. Teie eelnõu vaadates jäi mulle mulje, et te tegelikult olete selle 21%-ga rahul, te ei rääkinud eelnõu kontekstis sellest, et näiteks mingites tuludetsiilides võiks tulumaksu rohkemgi tõsta. Eelnõu algataja ütles, et ta räägib ainult katteallika kontekstis. Ma arvan, et oleks võinud võtta selle teema suuremalt ette ja esitada oma maksupoliitilised arusaamad. Aga ma arvan, et ei ole mõistlik praegu hüppeliselt tulumaksuvaba määra suurendada. See on väga lihtne põhjus.

Jaak Allik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma tahan lihtsalt stenogrammi huvides täpsustada. Mina küsisin teilt avaliku sektori jätkusuutlikkuse kohta praegust maksukoormust arvestades. Te kasutasite vastuses mõistet "riigivalitsemise kulud" ja rääkisite, et riigivalitsemine on muutunud efektiivsemaks, selleks läheb 24% asemel 17% riigieelarve kulutustest. Mina pidasin avaliku sektori all silmas kogu avalikku sektorit: riigikaitse, haridus, sotsiaalhooldus, kultuur, tervishoid, sisejulgeolek jne. Kas te pidasite vastuses sedasama silmas või rääkisite riigivalitsemise kuludest kitsamas tähenduses?

Aitäh! Ma tunnetan, et me läheme eri teemadega järjest sügavamale ja sügavamale, hakkame juba teemast kõrvale kalduma. See pole isegi enam väga maksupoliitiline debatt, mida me ühel hetkel siin pidama oleme hakanud. Ma võtan endale võimaluse ühe korra selle debati jooksul öelda, et seda me komisjonis ei arutanud. Kui te tahate seda debatti jätkata, siis ma otsin need diagrammid üles. Siis vaatame, milline on avaliku sektori osakaal. Miks mitte sel teemal eraldi rääkida.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt niipalju täienduseks, et sotsiaaldemokraatide eelnõu eesmärk on parandada sotsiaalset turvalisust ja maksukoormust ühiskonnas õiglasemalt jaotada. Asjaolu, et koalitsioon sellega nõus ei ole, on üldiselt teada ja selles suhtes on see ka arusaadav. Te ütlesite, et eelnõu tagasilükkamise põhjustas ühest küljest seaduskindluse põhimõte, sest kui juba kord on otsustatud üksikisiku tulumaksu vähendada, siis seda otsust tagasi lükkama ei peaks. Kas see seaduskindluse põhimõte on midagi, mis kehtib ainult praegusel juhul või on see iseloomulik ka koalitsiooni teistele eelnõudele? Näiteks otsustasime eelmisel nädalal muuta järjekordselt looduskaitsealuste maade tagasiostmise korda. See on muutunud iga kolme aasta tagant ja seaduskindlusest ei ole mingit juttu. Kuidas see kriteerium tekib?

Aitäh! Hea küsimus. Püüan vastata. Ma alustan teie sissejuhatusest. Teie küsimust kuulates püüdsin kiirelt veel kord lasta silmadega üle teie seaduseelnõu seletuskirjast. Te ütlesite, et eelnõu eesmärk on parandada sotsiaalset turvalisust. Nii imelik kui see ka ei ole, aga te ei ole seletuskirjas kuskil sellist lauset kasutanud. Ma loodan, et ma ei ole ülekohtune. Ma püüdsin hästi kiiresti vaadata seletuskirja osa "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs". Seletuskiri ei ole just väga pikk. Kui te loosungina olete seda ka öelnud, siis vähemalt ei ole te seda seletuskirjas maininud. Mulle tundub, et ma ei ole teie vastu ülekohtune.
Aga seaduskindlusest rääkides annan ma teile väikese ülevaate. Hetkel paistavad küsimused lõppenud olevat, äkki see ülevaade tekitab uue küsimustevooru. Ma annan teile ülevaate toimunud muudatustest just sellesama § 23 ehk maksuvaba tuluga seoses. See kõik on seotud sellega, milline on seaduskindlus. 2006. aastal jõustus tulumaksuseaduse § 23 sellises sõnastuses, et residendist füüsilise isiku (me räägime kogu aeg füüsilisest isikust residendi maksustamisperioodi tulust ja sellest maksuvaba tulu mahaarvamisest) maksustamisperioodi tulust mahaarvatav maksuvaba tulu oli 24 000 krooni, mis oli sel hetkel 128 eurot kuus. Uus seadus jõustus 2008. aasta 1. jaanuaril. Siis pandi paika lähituleviku nägemus. See on just see, millest me varem rääkisime, kas siin ei peaks tegelikult olema mitte ühe aasta, vaid mingi pikema perioodi kontekst, kui rahalised vahendid seda vähegi võimaldavad. Sellessamas §-s 23 nähti ette, et 2008. aastal on maksuvaba tulu 27 000 krooni (kuus 144 eurot), 2009. aastal 30 000 krooni (kuus 160 eurot), 2010. aastal 33 000 krooni (kuus 176 eurot) ja 2011. aastal 36 000 krooni (kuus 192 eurot). See eelnõu jõustus seadusena 2008. aastal. Maksuvaba tulu suureneski kokkuleppe kohaselt 144 euroni. Aasta hiljem, juba 2009. aastal, nihutati seda suurenemist edasi. Kuna kätte olid jõudnud kriisiaastad ja rahalised võimalused ei olnud sellised, et oleks olnud võimalik kõike varem kokkulepitut ellu viia, siis tehti muudatus ja nihutati kõiki neid kokkuleppeid ühe aasta võrra edasi. Öeldi, et see suurenemine, mis oleks pidanud toimuma 2009. aastal (maksuvaba tulu suurus 30 000 krooni aastas ehk 160 eurot kuus), tuleb aastal 2010, üks aasta hiljem. Samamoodi otsustati ka 2011. ja 2012. aasta kohta, suurenemist nihutati ühe aasta võrra edasi. Keegi ei teadnud täpselt, kui sügavaks kriis kujuneb. Aeg läks edasi ja, ennäe imet, 2010. aasta 1. jaanuariks oli selge, et eelarve ei võimalda teha selliseid hüppelisi muudatusi. Tehti muudatus, fikseeriti, et tulumaksuvaba tulu on 27 000 krooni, mis oli varem, juba 2008. aastal, kokku lepitud. Seega fikseeriti määraks 1725,61 eurot ega võetud lähitulevikuks endale uusi potentsiaalseid kohustusi. Aastateks 2011 ja 2012 võimalikke kohustusi sellessamas §-s 23 enam kindlaks ei määratud. Viimane muudatus selles paragrahvis tehti aastal 2011 ehk veel aasta hiljem. Siis arvutati seoses eurole üleminekuga komakohti täpsemalt ja selgus, et maksuvaba tulu ei ole mitte 1725,61 eurot, vaid 1728 eurot. Need on need muudatused, mis on toimunud selle §-ga 23 1. jaanuaril aastal 2006, 2008, 2009, 2010 ja 2011.
Nüüd jõuame seaduskindluseni ja selleni, kas tohib teha muudatusi või ei. Loomulikult võib teha muudatusi, loomulikult võib muuta ka 2015. aasta tulumaksumäära. Loomulikult võib ju teha nii, nagu te soovite, et suurendada seda 1% ehk 21%-ni (ma tuletan meelde, et tulumaksumäär 2015. aastal väheneb kokkuleppe kohaselt 20%-ni). Võib jõuda ka kokkuleppele, et me mitte ei vähenda 1%, vaid hoopis suurendame, kas veel 5% ehk 26%-ni, nagu te olete ette pannud ühes oma varasemas eelnõus, või 33%-ni, nagu on teinud ettepaneku Keskerakond. Neid kokkuleppeid võib teha, küsimus on selles, kes on koalitsioonipartnerid sellise kokkuleppe jaoks. Praegune koalitsioon ei ole selleks valmis.

Toomas Tõniste, palun!

Kuulates seda huvitavat diskussiooni, neid eelnõu algatajate küsimusi ja sisukaid vastuseid, tekkis mul küsimus, kas komisjonis oli arutelu ka selle üle, kas siin saalis peab kõiki neid küsimusi esitama ja neile nii pikalt vastama.

Aitäh! Meil ei ole selle küsimuse asetus teiega kokku lepitud. Aga ma ütlen ausalt, et mind tegelikult see hämmastas. Kui meil on olnud komisjonis eelnõud, mille üle meil on olnud pikk debatt, siis mina komisjoni esimehena ei ole debatti kunagi tapnud, kui öelda kujundlikult. Isegi siis mitte, kui komisjoni liikmetel on olnud oma arvamus selge juba enne debatti. Tihti on ju mingid arvamused juba varem välja kujunenud. Ka siis on meil olnud debatte, mis on kestnud tunde. Ma ütlen ausalt, et on üllatav, et debatt selle eelnõu üle kestis komisjonis 17 minutit. Mind see hämmastas ja ma palusin nõunikul pärast üle küsida, miks see nii oli. Ma ka ise üllatusin, et debatti ei olnud. Aga seda meeldivam on see, et siin saalis on aset leidnud maksupoliitiliste arvamuste kujundamine ja väljaütlemine.

Deniss Boroditš, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle debati võib jaotada kaheks osaks. Esiteks on käsitletud seda, kas ja kui palju peab tulumaksuvaba miinimumi suurendama. Siin, ma saan aru, on olemas peaaegu üksmeel. Eelnõu algataja on seaduseelnõus seda pakkunud ja ka teie räägite, et õiglane oleks tulumaksuvaba miinimumi suurendada. Debati teine pool on keskendunud katteallikale, kus on, ma olen nii aru saanud, eriarvamused. Aga tegu on seaduseelnõuga, mis enne seadusena vastuvõtmist vajab kolme lugemist. Äkki on siis mõttekas seda debatti jätkata? Kui ka teie toetate seda, et tulumaksuvaba miinimum peab suurenema, siis võiks ju jätkata selle eelnõu menetlemist ja otsida Eesti rahva huvides, kuidas ja mille arvel seda teha?

Hea Deniss Boroditš! Ma ei taha minna isiklikuks, aga ütlen ausalt, et teil oleks tasunud olla terve selle debati ajal saalis. Ma ju nägin, et te ei olnud siin. Kui te oleksite olnud saalis, siis te oleksite pannud tähele, et seda küsimust on juba küsitud. Aga kuna te küsite veel korra, siis ma vastan teile. Kuna teil on katteallikana selgelt ette nähtud suurendada 2015. aastal tulumaksumäära 1%, aga valitsev koalitsioon ei ole sellega nõus, siis ei ole võimalik selle eelnõuga edasi minna. Teie jääte kindlalt oma positsioonidele ja valitsev koalitsioon on kindlalt oma positsioonidel.

Deniss Boroditš, palun!

Kui asi läks isiklikuks, siis ma tuletan ka ühte nüanssi meelde. Kui me arutasime siin maamaksuvabastust, siis eelnõus polnud katteallikaid üldse ette nähtud, aga see ei häirinud seaduse vastuvõtmist. Kui küsimus on ainult katteallikas, mitte sisus, siis oleks minu arvates mõistlikum ikkagi teema arutelu jätkata. Kui teile see ei sobi, siis üldeesmärgi saavutamise huvides võiks asja edasi vaadata ja võib-olla teisi katteallikaid otsida.

Aitäh! Ma jätan teile võimaluse interpreteerida seda, mis on teie arvates mõistlik ja minu arvates mõistlik, tehes seda erineva suunitluse ja erineva arvamuse tasemega. Ma ei suru kindlasti teile lõplikult peale oma arvamust ja ärge suruge ka teie mulle oma arvamust peale. Ma veel kord ütlen, rääkides eelnõu positiivsest poolest, et see arusaam, mille on esitanud sotsiaaldemokraadid, et tulumaksuvaba miinimumi tuleb suurendada, on igati teretulnud. Kuid arusaam, et lähiaastatel võiks võimalikke tulevasi maksupoliitilisi muudatusi teha tulumaksumäära suurendades, ei ole kantud sellest ideoloogiast, mida valitsus on soovinud ellu viia. Nii et ma teen ettepaneku mitte toetada seda eelnõu selles sõnastuses, nagu see on siia Riigikogu saali toodud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kes on tähele pannud, see teab, et ma kasutan kirjutatud teksti siin kõnepuldis väga harva. Seekord pean ma seda aga tegema. Selleks ajendasid mind nii debatt rahanduskomisjonis kui ka tänased küsimused ja vastused. Eelkõige on järgmised tsitaadid mõeldud austatud Riigikogu liikmetele valitsuskoalitsioonist, aga mine tea, võib-olla ka mõnele opositsiooni liikmele, kes tulevikus valitsuskoalitsioonis olles järsku eksima hakkab.
Ma loen teile ette mõne koha Eesti Vabariigi põhiseaduse IV. peatükist. Paragrahv 59: "Seadusandlik võim kuulub Riigikogule." Paragrahv 60: "Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. [- - -] Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik." Kuidas te põhiseadust ka ei loe, algusest lõpuni või tagurpidi, te ei näe kuskilt, et rahvas valiks Rahandusministeeriumi või rahandusministrit. See, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule, tähendab, et meie siin võtame vastu seadusi. Tulumaksuseadus on ka seadus. Teisisõnu, mis iganes riigi strateegia, ka eelarvestrateegia, peab vastama nendele seadustele, mis on riigis vastu võetud või mida meie siin arutame.
Mis on selle eelnõu kontekstis oluline? Tulumaksuvaba miinimum peabki olema liikuv suurus. Eesti riigis on mõistlikult kokku lepitud, et riigi eelarvestrateegiaid koostatakse kolme aasta peale ette. Järelikult peaks ka tulumaksuvaba miinimum olema alati kolme aasta peale planeeritud. Nagu te debatist aru saite – isegi kui te ei ole pidanud võimalikuks eelnõu lugeda –, siis needsamad tõusud on juba kunagi poliitilise kokkuleppena seaduses just täpselt samas suurusjärgus kirjas olnud. Valitsusliit võiks nüüd selgelt välja öelda, miks ta eelistab vähendada tulumaksumäära, mitte suurendada tulumaksuvaba miinimumi. See on tegelik debati koht, mille austatud komisjoni kaasettekandja siin kommenteerimata jättis. Õigustatud ootus, et tulumaksuvaba miinimum suureneb, on vaat et pikaajalisem, kui see ootus, et maksu langetatakse.
Nii et sellele eelnõule, vabandage, ei ole riigi raha strateegilise planeerimise poolest midagi ette heita. Eelnõu on tehtud selles vaimus, et kolm aastat on ette teada, kui palju maksuvaba tulu suureneb. Muuseas, see tähendaks, et järgmisel aastal peaks uuesti arutama, kui palju see suureneb aastal 2017.
Oleks lootnud valitsusliidult midagi muud, mitte lahmimist 500 ja 5000 euroga. Ma ei pea ka väga mõistlikuks, et rahandusminister käib välja veksleid, mille lunastamine tema n-ö võimuaja sisse ei jää. Selle üle võib omakorda debateerida. Küll aga oleks olnud mõistlik käituda sellel moel, et see eelnõu jääks Riigikogu menetlusse ja kui ka 4. aprilli strateegia kinnitab, et selleks suurendamiseks on võimalused olemas, siis võiks seda eelnõu edasi menetleda ja vajaduse korral miinimumi võib-olla isegi rohkem suurendada.
Kuna siin oli juttu sellest, millega keegi mitte mingil juhul ei nõustu, siis mina kardan, et kui valitsusliidult tulebki mingi ettepanek suurendada järgmisel aastal tulumaksuvaba miinimumi, siis see jääb ühekordseks sammuks. Kui teie oma eelnõu ette valmistate, siis käituge riigi raha planeerimise seisukohalt loogiliselt. Aga Riigikogu võtab vastu otsuseid ja seadusi ning nende põhjal tehakse strateegiaid, mitte vastupidi.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Sven Sesteri! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Räägin natuke maksusüsteemi muutuste mõjust majandusele. Maksude ja nende määrade muutmisel võib olla erinevaid eesmärke. Kui maksureformi eesmärk on soov tagada maksukoormuse jaotuse neutraalsus, siis maksuvaba tulu mõju kompenseeritakse tänapäeval üldjuhul kaudse maksustamise abil. Maksusüsteemi puhul on tähtsad nii efektiivsuse kui ka ümberjaotamise küsimused. Maksureformi sisu ja mõtte kriitiline hinnang peab arvesse võtma ka sotsiaalseid eelistusi, mille taustal on viimase tosina aasta jooksul toimunud muutused tulude jaotuses. Lisaeuro tähendab väikese tuluga kodanikule palju enam kui kõrgepalgalisele. Ühiskondlikud eelistused kujunevad selle alusel, milline on inimeste arusaam oma majandusliku toimetuleku tasemest. Ma olen sellega täiesti nõus!
Füüsilise isiku tulumaksu süsteemid Euroopas on peamiselt progressiivsed, ent astmemäärad ning ümberjaotuse ulatus erinevad väga suures ulatuses. Kui hinnata Euroopa Liidu kontekstis, milline on füüsilise isiku tulumaksu osakaal kogutulus, siis kuulub Eesti kõige madalama tasemega Ida-Euroopa riikide sekka, kusjuures neljas riigis – Slovakkias, Tšehhis, Poolas ja Ungaris – on füüsilise isiku tulumaksu osakaal Eesti näitajast väiksem. Põhjamaades on see indikaator muidugi suisa mitu korda kõrgem.
Tarbija heaolu kahaneb, kui netopalk langeb või hinnad tõusevad. Kui palgad ei muutu, ent hinnad tõusevad, on tarbija samas olukorras nagu siis, kui netopalk oleks kahanenud, aga hinnad samaks jäänud. Nendest muutustest tingituna reageerivad nõudlus ja pakkumine majanduses tervikuna. Tulumaksu vähenemine või tulumaksuvaba miinimumi suurendamine toob kaasa netopalga kasvu, kusjuures otseste maksude efekt kandub peaaegu täielikult üle palkadesse. Majanduspoliitikas on töökohtade loomisest ja säilitamisest rääkides viimase paarikümne aasta jooksul rõhutatud tööjõuga seonduvate maksude, st otseste maksude langetamise olulisust. Maksutulude kaotuse kompenseerimiseks eelistatakse tõsta kaudseid makse. Siiski lahknevad arvamused selle kohta, milline on muudatuse spetsiifilisem mõju majanduses. Euroopa Komisjon ja OECD jagavad seisukohta, et otseste maksude langetamine soodustab nõudlust tööjõu järele. Pakkumise olulisust pooldav seisukoht aga toob esile mõju netopalgale, kasutatavate tulude kasv tekitab tööjõu lisapakkumist ja soodustab hõivet. Järeldustes aga ollakse samal seisukohal: kogunõudluse kasvu tõttu on positiivne mõju SKT-le garanteeritud.
Natuke räägin ka maksuvaba tulu suurendamisest ja selle alternatiividest. Eesti 2013. aasta riigieelarve seletuskirjas on täheldatud, et majanduspoliitika eesmärk on vähendada tööjõuga seotud makse. See eesmärk on vastavuses nii maksuteemaliste uuringute, globaalse suundumuse kui ka majanduse makrotasandiga. Seetõttu võib ka maksuvaba tulu ja sellega seonduvate ettepanekute analüüsi põhjal teha järelduse, et võimalikud muudatused ei tohi suurendada ning pigem peavad vähendama tööjõuga seonduvate maksude kogumist. Rahandusminister on ühes oma intervjuus öelnud, et maksuvaba tulu suurendamine kümne euro võrra tähendab riigile 20 miljonit eurot laekumata jäävat tulu. Samas tundub mulle, et selline järeldus ei arvesta netopalga suurenemisega kaasnevat mõju tarbimisele, mis on positiivne, ning käibemaksu laekumisele, mis hoogustub. Lisaks tekib efekt tulumaksuga tekitatud moonutuse vähendamisest, mis soodustab kogunõudlust. Esialgne ja lühiajaline negatiivne mõju otseste maksude osas kompenseeritakse kindlasti kaudsete maksude laekumisega ja majanduse tõhususega pikema aja jooksul.
Maksuvaba tulu on püsinud Eestis samal tasemel 2008. aastast. Selle reaalne ostujõud on oluliselt kahanenud, kui arvestada üldise tarbijahinnaindeksi muutusi, sh on inimesele oluliste kuluartiklite puhul, nagu toit, eluase, energia ja kütus, ostujõud vähenenud isegi kuni neljandiku võrra.
Esimeses etapis peaks maksuvaba tulu suurendamisega selle ostujõu taastama. Näiteks võiks olla selle suhtarv keskmisesse palka, miks mitte, 18%, nagu meil viis aastat tagasi ka oli. 18% on ka Läti maksuvaba tulu suhe nende keskmisesse palka. Põhjala riikides, nagu ma ka varem küsimustele vastates ütlesin, on see näitaja lausa kaks korda suurem – 35–40%. Sisuliselt tähendab see seda, et maksuvaba tulu kuus peaks jõudma koguni 180 euroni.
Netomõju maksude laekumisele ei saa olla tugevam argument kui mõju tarbijate heaolule. Iga otsestes maksudes allapoole toimuv nihe loob, mitte ei kahanda ühiskonna heaolu. Kavandatavatel maksuvaba tulu muudatustel peab olema reaalne mõju majandusele kui tervikule ja tööturule kui kitsamale valdkonnale. Rahandusminister andis selles kontekstis ühes intervjuus sõnumi, et maksuvaba tulu suurendamist Eesti tervikuna kindlasti ei vaja. See jäi mulle kõrva. Mulle see väide ei meeldi, mulle tundub, et see väide on väär. Sellest suurendamisest võidab just Eesti majandus tervikuna. Tulumaks ei ole mitte ainult üks kõige raskemini mõistetavaid makse, vaid ka maksupoliitiliselt selgelt ebasoosingus olev vahend kas või Eesti riigieelarve kavades. Juhin tähelepanu, et majanduspoliitika eesmärk on vähendada tööjõuga seotud makse (RES 2013). Netopalga suurenemine annab positiivse signaali tööturule. Kui inimene saab aru, et töö eest saadav tasu suureneb, on ka motivatsiooni rohkem tööd teha. Mõned neist, keda varem valdas ükskõiksus töötamise vastu, võivad nüüd tagasi tööturule pöörduda. Tõenäoliselt on sel marginaalne, ent positiivne mõju ka Eestist äramineku plaane hauduvale inimesele, kes võib nüüd kaaluda siia jäämist, sest ta näeb, et kodumaal töötamist iseloomustavad positiivsed muutused. Aga majanduses on 70% psühholoogiat, ütles Saksa majandusreformide üks elluviijaid, kunagine majandusminister Ludwig Wilhelm Erhard.
Osalise hõive ja vaeghõive määr ühiskonnas suureneb. Viis aastat tagasi oli nende inimeste osatähtsus tööga hõivatute seas 8%, nüüd peaaegu 12%. Maksuvaba tulu kasv on eriti oluline just sellele osale tööjõust. Kes sinna hulka kuuluvad? Peamiselt noored, üksikvanemad ja vanemaealised. Seega, see osa ühiskonnast, kellel oma eripärast tulenevalt ei olegi võimalust parema elustandardi saavutamise eesmärgil rohkem töötada.
Selle kõige tulemusena on maksuvaba tulu suurendamise mõju hõivele ning seega ka majanduse efektiivsusele ja rahaturule tervikuna soodne. Ma ei leia ühtegi tõsiselt võetavat majandusteoreetilist argumenti maksuvaba tulu suurendamise vastu. Empiirilised uuringud kinnitavad tööjõu maksustamise vähendamise kasu ühiskonnale. Samas, maksude vähenemise või ümberjaotamise küsimused on juba olemuselt sekundaarse tähtsusega ega saa olla eesmärk omaette, pigem on need ikka vahend üldise elustandardi edendamisel.
Et oleks arusaadavam, kus me asetseme, toon ka maksuvaba tulu ja keskmise palga võrdluse meie lähiriikide kohta. Nagu ma ütlesin, tulumaksuvaba miinimumi tase, võrreldes keskmise palgaga, on Rootsis 42%, Soomes 41%, Ühendkuningriigis praegu 30%, aga hakkab olema 37%, Taanis 36%, Slovakkias 36%, Poolas 33%, Lätis 18%, Eestis aga 16%. Inglismaa praeguse majanduspoliitika näide on tohutult inspireeriv. Valitsus on seal läbi viimas jõulist muudatust, suurendades maksuvaba tulu, kusjuures eelmise aasta tasemest, ca 30% keskmisest palgast, jõutakse juba järgmise aasta aprillis tasemele 37%. Argumendid, millest ma varem rääkisin, on kõik Inglismaal kasutusel, selgitamaks selle reformi vajadust. Lisaks tuleb mainida asjaolu, et seoses energiakulude kasvuga on seal suurenenud elanikkonna see osa, keda iseloomustab nn fuel poverty. See tähendab, et kütte, energia, valgustuse ja muu sellisega seonduvate kulude osakaal pere väljaminekutes on üle kümnendiku. Nii et seal on samasugused mured kui meilgi.
Lõpuks räägin ka eelnõust. Nii maksuvaba tulu suurendamine kui ka maksumäära vähendamine on maksupoliitilised valikud. Eelnõus on katteallikana pakutud tulumaksumäära vähendamisest loobumist. See vähendamine on aga juba seadusena vastu võetud ja sellest loobumine tähendaks koalitsioonileppe kokkulepete ülevaatamist. Me ei ole sellega nõus. Aitäh!

Aitäh! Ma kutsun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja Head kolleegid! Te peate nõustuma, et Sven Sesteri kõne oli väga huvitav. Kõigepealt esitas ta väga sütitava sõnavõtu tulumaksuvaba miinimumi suurendamise toetuseks ja lõpetuseks kinnitas, et kui koalitsioonipartner seda ei soovi ja sellega nõus ei ole, siis ei saa IRL mitte midagi teha. Tegelikult on siin Riigikogu saalis siiski kolme erakonna selge toetus tulumaksuvaba miinimumi suurendamisele ju olemas. Mõnikord võiks lähtuda ka sellest, et kui Riigikogu saalis on hääled olemas, siis tuleb Eesti inimestele kasulik otsus ära teha.
Keskerakond kindlasti toetab tulumaksuvaba miinimumi suurendamist, sest see miinimum on olnud juba viis aastat külmutatud. Kui tulumaksuvaba miinimumi suhe keskmisesse palka oli 2006. aastal 21,3%, siis nüüdseks on see kahanenud 16,8%-ni. Hinnatõusud ja üldse elukalliduse tõus on tulumaksuvaba miinimumi märkimisväärselt kärpinud.
Nüüd räägin sellest, millal tulumaksuvaba miinimumi suurendada võiks. Me teame, et ka rahandusminister on öelnud, et see on väga vajalik asi, aga seda võiks teha kunagi tulevikus, peale 2015. aastat. Tegelikult on ju riigil olemas rahalised vahendid, et suurendada tulumaksuvaba miinimumi märksa varem. Ei saa pugeda ka selle taha, et tulumaksuprotsendi 1%-line alandamine on tulumaksuseadusesse sisse kirjutatud ja see oleks nagu kivisse raiutud. Vastupidi, tulumaksuseadust on sel sajandil muudetud 66 korral. Ka neid protsente on väga lühikese etteteatamisajaga muudetud. Kellele on viimaste aastate maksutõusudega kõige suurem maksukoormus pandud? Need on inimesed, kes teenivad keskmist palka ja alla selle. Need on inimesed, kelle kohta ei saa öelda, et nende väike palk näitab lihtsalt seda, et nad töötavad ebaefektiivselt. Näiteks on viimasel ajal väga palju räägitud pedagoogide palgast. Noorempedagoogi palga alampiir on 715 eurot, kõige kogenumad pedagoogid, metoodikõpetajad, saavad 889 eurot. See tähendab, et kõik koolides töötavad õpetajad võidaksid tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest enam, kui nad võidavad 1%-lisest tulumaksu alandamisest. Enamik Eesti töötegijatest, palgasaajatest, on inimesed, kellel on kõrgharidus ning kes teevad oma tööd väga efektiivselt ja pühendunult ning nad võidaksid tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest. Tulumaksuvaba miinimumi suurendamine läheks riigieelarvele maksma 70 miljonit eurot, niisama palju nagu 2015. aastal tulumaksuprotsendi alandamine.
Hääled Riigikogus vähemalt retoorika tasandil on ju tulumaksuvaba miinimumi suurendamiseks koos. Miks me ei võiks seda üheskoos ära teha? Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 359 esimesel lugemisel tagasi lükata.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 359 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei olnud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 359 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu!

Istungi lõpp kell 11.43.