Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, kas on üle anda eelnõusid või arupärimisi? Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita.
Teated. Kolmapäeval, 20. märtsil s.a osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: kaitseminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Tiit Tammsaare Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeks ja kinnitanud tema asumise majanduskomisjoni liikme kohale.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimised justiitsminister Hanno Pevkurile ja sotsiaalminister Taavi Rõivasele.
Head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 366 kolmas lugemine. Kas on läbirääkimissoove? Läbirääkimissoove ei ole. Kuna eelnõu 366 on juhtivkomisjoni ettepanekul vaja seadusena vastu võtta, siis asume lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 366. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 372 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud proua aseesimees! Lugupeetud kolleegid! See võlaõigusseaduse muutmise eelnõu on teie ees teist korda ja kõik taandub siin kahele-kolmele põhimõttelisele asjaolule. Seaduse idee on selles, et teha võlgniku elu raskemaks, sundida võlgnikku täitma oma kohustusi võlausaldaja suhtes suurema hoolega ja mitte lasta võlakohustustel liiga kaua kesta. Põhilised muudatused on järgmised. Kehtestatakse 60-päevane maksetähtaeg, kusjuures lepingus on ette nähtud, et üle selle maksetähtaeg kesta ei tohi. Võlausaldajale eraldatakse 40 eurot kohtukuludeks, et ta võiks hagi esitada ja dokumente menetleda ning alates kauba, teenuse ...

Palun korraks vabandust, ettekandja! Head kolleegid, kevadsumin on saalis liiga suur. Palun jätkame!

Aga nii ilus! Võlgnikule kehtestatakse 30-päevane maksetähtaeg alates kauba, teenuse või muu hüve saamisest, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see ei ole asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Nii et peamised on need kolm asja: 60- ja 30-päevane maksetähtaeg ning 40 eurot kohtukuludeks.
Komisjon vaatas eelnõu läbi 11. märtsil ja otsustas konsensuslikult saata selle tänaseks täiskogu päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 20. märtsiks. Sellisel juhul oleks kolmas lugemine homme. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 372 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu 376 teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Marika Tuus-Lauli!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas kriminaalmenetluse seadustiku § 199 täiendamise seaduse eelnõu 376 esmaspäeval, 11. märtsil s.a. Arutelust võtsid osa kõik õiguskomisjoni liikmed ja seda juhatas Marko Pomerants. Kohal oli ka Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort. Muudatusettepanekuid eelnõu 376 kohta õiguskomisjonile ei esitatud. Konsensuslikult otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 19. märtsiks 2013 ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 27. märtsiks. See otsus oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Marika Tuus-Laul! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Ka käesoleva seaduseelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 376 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Me läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 357 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Tänan võimaluse eest tutvustada sotsiaaldemokraatide eelnõu 357, teisisõnu sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu! Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus, et lapsetoetus ja vajaduspõhine peretoetus jõuaksid kõige vaesemate perede lasteni. Sotsiaaldemokraadid on juba viiendat korda esitanud Riigikogu menetlusse eelnõu, hoidmaks lahus toimetulekutoetust ja lapsetoetust, et need, kes kõige rohkem abi vajavad, ei jääks üsna sümboolse lapseraha tõttu toimetulekutoetusest ilma. Muuseas, mitte ainult sotsid, vaid ka terve mõistusega omavalitsused, nagu näiteks Tartu, on teinud ettepaneku jätta toimetulekutoetuse määramisel kõik peretoetused arvestusest välja. Seega soovitakse eelnõuga lõpetada olukord, kus üks kategooria inimesi on lapsetoetusest sisuliselt ilma jäetud, ja just need, kes seda kõige rohkem vajaksid – toimetulekutoetuse taotlejad. Nimelt läheb lapsetoetus sel puhul arvesse kui abivajaja sissetulek, mis tähendab, et sedavõrd vähem saab inimene toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust saava pere esimene liige peab hakkama saama 76,70 euroga, iga järgmine pereliige 61,36 euroga kuus, millest peab jaguma toidule, riietusele, jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.
Eelnõu teine pluss on asjaolu, et sellega laiendatakse vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi peredega, kelle sissetulek ületab suhtelise vaesuse piiri, ent kellele pärast eluasemekulude tasumist jääb kätte summa, mis on allpool toimetulekupiiri. Eelnõuga soovitakse leevendada kasvavat ebavõrdsust ja vastuolulist väärtustamist, mis ühiskonda veelgi lõhestab.
2005. aastal jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille tulemusena hakati toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna arvesse võtma riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid igakuiseid lapsetoetusi. Toonase muudatusega kaasnes toimetulekutoetuse tõstmine 500 kroonilt 750 kroonile, mis pidi olema hoovaks, et inimene otsiks endale tööd ja töötada oleks kasulikum kui elada abirahadest. Seejärel nulliti lisaks ära ka paljulapseliste perede toetused – mõistagi ainult nende jaoks, kes vajavad toimetulekuks hädasti abi.
Nüüd oleme aga hoopis teises situatsioonis, meie toimetulekutoetuse piir on ajale jalgu jäänud ja on hädapäraseimakski toimetulekuks kaugelt liiga väike ega vasta sotsiaalharta nõuetele. Statistikaameti värskemad andmed (need on aastast 2011) arvestavad üheliikmelise leibkonna elatusmiinimumiks ehk absoluutse vaesuse piiriks 186,26 eurot, millest 85,10 kulub ära toidule. Eesti peretoetused on universaalsed toetused ja neile on õigus nii jõukal kui vaesel lastega perel. Laste kasvatamisega kaasnevad kõigile peredele paratamatult kulutused, millest väikese osa on riik võtnud enda kanda. Praegu toetab riik neid lastega peresid, kes niigi endaga toime tulevad. Peredele, kus vanemad on töö kaotanud või kelle palk on nii madal, et neil on õigus toimetulekutoetusele, makstakse lapsetoetuse võrra vähem toimetulekutoetust. Seetõttu jääb lapsetoetus jõudmata nende peredeni, kes seda kõige enam vajavad. Lapsetoetus peredele, kus kasvab üks või kaks last, on praegu 19,18 eurot lapse kohta kuus ja see ei ole tõsiselt võetav hoob, mis jagaks ühiskonna tulu pisutki lastega perede kasuks. Ehkki 2004. aastaga võrreldes on seegi raha kaotanud vähemalt poole oma ostujõust, on valitsusliidul tahtmine ja seni ka voli külmutada see pisku lõviosale meie lastest. Ligi 94% lastest sirgub ühe- või kahelapselistes peredes. Oludes, kus rahvaarv kahaneb, kus sündimus langeb hoolimata sellest, et sünnitusealiste naiste arv on veel tipus, teeb seesugune lühinägelikkus nõutuks.
Seega on omaette kurbloolisus selles, et senised universaalsed lapsetoetused arvestatakse pere sissetulekute hulka, kui asi puudutab toimetulekutoetuse määramist, ja mõistagi selles, kui madalale on aetud suhtelise vaesuse piir. Ühe inimese kohta kuus on see praegu 280 eurot, alla 14-aastase lapse koefitsient tolles valemis on aga kõigest 0,3. Nii näiteks võib üsna kasina palgaga töötav ja üksi üht või kaht last kasvatav ema jääda vajaduspõhisest lapsetoetusest lihtsalt ilma.
Vajaduspõhise peretoetuse loomisega sooviti eelnõu seletuskirja andmetel toetada rohkem neid, kes reaalselt enam abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Kahjuks ei taga vastuvõetud seadus vajaduspõhise peretoetuse jõudmist kõige suuremas vaesuses elavate peredeni. Ja see muudatus on seejuures suureliselt ristitud lapsetoetuste reformiks! Võtame näiteks miinimumpalgaga töötava kahte alla 14-aastast last kasvatava ema, kes saab netopalgana kätte alla 300 euro, millele lisandub 38,36 eurot lapsetoetust ning 150 eurot elatist. Kuu sissetulek on siin ümmarguselt 500 eurot kuus. Pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist jääb perele kuus kätte alla 190 euro, mistõttu neile makstakse talvekuudel toimetulekutoetust. Kuna sellise pere puhul on vaesuspiir 448 eurot, jäävad nad vajaduspõhisest peretoetusest ilma. Selliseid näiteid võiks tuua veel ja veel.
Eelnõuga lõpetatakse toimetulekutoetuse arvestamisel lapsetoetuse arvamine perekonna sissetulekute hulka ja tagatakse lapsetoetuse jõudmine iga pereni, samuti laiendatakse vajaduspõhise peretoetuse saajate ringi toimetulekutoetust saavate peredega, kus kasvavad lapsetoetust saavad lapsed.
Valitsuse väide varem esitatud samasisulise eelnõu kohta oli, et lisaraha võimaldamine võib endaga kaasa tuua täiendavaid toimetulekuriske ning demotiveerida inimesi endale sissetulekuid otsima või teenima, aga eesmärk on ennekõike motiveerida tööd otsima ja vältida olukorda, kus toetuste suurendamisel või korralduse muutmisel on abirahadest elamine kasulikum. See väide pole korrektne. Ärgem unustagem riiklike peretoetuste seaduse eesmärki! Riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
Austatud rahvasaadikud! Nüüd mõne sõnaga ka seaduse rakendamisega seotud kulutustest ja oodatavast tulust. Sotsiaalministeeriumi andmetel rahuldati 2012. aasta esimese 11 kuu jooksul keskmiselt 3475 lastega leibkonna toimetulekutoetuse avaldust kuus. Lapsetoetuse mittearvamisel toimetulekutoetuse hulka suurenevad kulud toimetulekutoetusele 145 000 eurot kuus. Kuna eelnõu see osa on kavandatud jõustuma 1. aprillil, kuluks eelnõu seadusena jõustumisel 2013. aastal toimetulekutoetusele täiendavalt 1,309 miljonit eurot.
Veel ühest arvutusest. Sotsiaalkomisjonis selgus, et Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2013. aasta jaanuaris ja veebruaris kokku 40 toimetulekutoetust saavat lastega peret (muuseas, nendest 48% olid ühe lapsega pered), kellel 1. juulist jõustuva seadusmuudatuse kohaselt poleks õigust vajaduspõhisele peretoetusele. Me tegime siin ka väikese arvutuse. Vajaduspõhise peretoetuse maksmine toimetulekutoetust saavate leibkondade lastele suurendab kütteperioodil vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulusid keskmiselt 335 eurot kuus. Väljaspool kütteperioodi sellised leibkonnad toimetulekutoetuse saajateks üldjuhul ei kvalifitseeruks. Seega kuluks eelnõu teise poole seadusena jõustumisel 2013. aastal vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks täiendavalt 1350 eurot.
Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et seaduse osa, mille sisu on vajaduspõhise peretoetuse jõudmine kõigi lasteni, peaks jõustuma üldises korras ehk teisisõnu kümne päeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, ja seaduse see osa, mis puudutab toimetulekutoetuse ja lapsetoetuse lahus hoidmist, jõustuks 1. aprillil. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu, Heljo Pikhof! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 357 sisu teisipäeval, 12. märtsil s.a. Kuulanud ära seaduse algataja esindaja Heljo Pikhofi – ma ei hakka kordama seda, mida me täna siit puldist juba kuulda võisime –, jätkati arutelu Sotsiaalministeeriumi esindaja osavõtul, kes tutvustas ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse seisukohta kõnesoleva seaduseelnõu kohta.
Sotsiaalministeeriumi koostatud seisukohas tuletati meelde, et toimetulekutoetus on vaesuse leevendamise abinõu, mida rakendatakse n-ö viimase meetmena juhul, kui inimene ei ole suuteline tööga või sissetulekut asendavate muude vahenditega tagama perekonnale piisavaid elatusvahendeid. Valitsusliidu programmis on ka ette nähtud, et peretoetuste maksmisel peab edaspidi kehtima põhimõte, mille järgi toetatakse rohkem neid, kes reaalselt enam abi vajavad, ja neid, kel on rohkem lapsi. Sotsiaalhoolekande seaduse § 3 kohaselt on sotsiaalhoolekande üks üldisi põhimõtteid isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Samuti on oluline ka isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Seega on eelkõige eesmärk motiveerida inimest tööd otsima, et vältida olukordi, kus toetustest elamine võib muutuda kasulikumaks kui töötamine.
Mis puutub ettepanekusse maksta vajaduspõhist peretoetust kõigile toimetulekutoetuse saajatele, siis käesoleva aasta alguses ministeeriumis tehtud ülevaatest selgus, et jaanuarikuus oleks toimetulekutoetuse saajate hulgas, keda arvuliselt oli 3700, olnud 23 niisugust peret, kellele see eelnõu laieneks. Veebruaris said toimetulekutoetust 3900 lastega leibkonda ja nende hulgas oli selliseid peresid samuti 23, s.o 0,6% kõigist toimetulekutoetuse saajatest. Ministeeriumi esindaja tõi välja ka selle, et eelnõu järgi saaks toetust ühel kuul, kuid vajaduspõhise peretoetuse saamine on praegu ette nähtud kolmeks kuuks. Erandeid või muudatusi ei ole siin kavas teha.
Ilmselt on vajaduspõhise peretoetuse maksmise teema tõepoolest oluline, mistõttu on ministeeriumist tulemas sellesisuline muudatus- või täiendusettepanek. Kuid kuna see osa arutelu all olevast eelnõust jääb kogu seaduseelnõu ettepaneku juurde, siis tervikeelnõu sotsiaalkomisjon ei toetanud. Ootame ära, millal ministeeriumist tuleb ettepanek vajaduspõhise peretoetuse maksmise kohta sellistele peredele, mida juba kahel kuul oli 23. Hiljem võib see arv muidugi muutuda.
Sotsiaalkomisjoni 12. märtsi istungil otsustati konsensuslikult saata seaduseelnõu 357 täiskogu päevakorda, teha ettepanek eelnõu suures saalis tagasi lükata – poolt oli 5 komisjoni liiget, vastu 4 – ning määrata eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Ma tänan!

Aitäh! Asume küsimuste ja vastuste juurde. Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud ettekandja! Loomulikult on toimetulekutoetus viimane abinõu, mida inimene läheb küsima, kui ta on tõelises hädas. Millega sa seletad seda, et need kõige vaesemate perede lapsed peavad hakkama saama 61 euroga ja lapsetoetust nad ei näe? Kas sulle ei tundu, et kui juba minimaalne toidukorv on 81 eurot, siis tehakse neile lastele ilmselgelt liiga, nad jäetakse vaesusesse? Meie valitsuse perepoliitika paraku soosib seda, nagu näha.

Aitäh! Ega sajaprotsendilist, kõikide juhtumite katet ei õnnestu enamasti riiklikul tasemel kõigile hädasolijatele teha. Esiteks tuletan meelde, et pere ise peab samuti hoolitsema oma sissetulekute suurendamise eest. Eelkõige võivad pere sissetulekud loomulikult kasvada uute töökohtade tekkimise kaudu ja seda saab ka riik toetada. Teisest küljest on nendele, kes on ajutiselt hädas paljudel muudel põhjustel, on see siis erialaste oskuste vähesus või mis tahes, ette nähtud mitut liiki toetused, millega on võimalik hädasolevaid perekondi toetada. Kui nüüd veel kord nimetada neid 23 peret, mis ministeerium suutis käesoleva aasta kahe kuu jooksul välja selgitada, siis nende probleemi lahendamisega tegeldakse ja ma loodan, et sealt tuleb ka vastus eelnõu teise osa ettepaneku kohta.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor!

Hea kaasettekandja! Kui me seda n-ö vajaduspõhist lapsetoetust menetlesime, siis me juba juhtisime tähelepanu, et selline olukord tekib. See, et nüüd on sellest aru saanud ka Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkomisjon, on väga tervitatav. Ma saan aru, et teile ei meeldi ainult eelnõu algataja persoon. See on pool seadust. Teine pool seadust on peretoetuste ja toimetulekutoetuse küsimuse lahendamine ning siin ma tuletan meelde, et sellesisulise eelnõu esimene lugemine on lõpetatud, see seisab komisjoni riiulil. Kuidas siis nii, et poole eelnõu puhul on juba esimene lugemine lõpetatud, aga teise poole puhul, kuigi idee on väga õige, jõudis komisjon järeldusele, et eelnõu tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata?

Aitäh! Ma juba juhtisin tähelepanu, et tervikuna ei ole see seaduseelnõu, arvestades ka kulusid, mida käesoleva aasta eelarvesse ei ole planeeritud, tõepoolest rakendatav. Eelnõu teine pool, mille kulud on suurusjärgus kümme korda väiksemad, on põhimõtteliselt rakendatav, aga enne peab ministeerium ära tegema täpse sisulise analüüsi.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud kaasettekandja! Stenogrammi huvides oleks õige täpsustada komisjonis esitatud andmeid – jaanuaris 23 peret, veebruaris 23 peret, aga kokku 40 leibkonda. 23 peret ühes kuus ja 23 peret teises kuus, aga need arvud võivad iga kuu muutuda. See tähendab, et kahe kuuga on 40 leibkonda – nende perede laste arvu ministeerium öelda ei osanud – olnud just sellises situatsioonis. See on kahe kuu näide. Mis te arvate, miks ei võiks seda teist poolt, mida ministeerium asub lahendama, ka komisjon käsitleda, et lahendus tuleks varem? Sotsiaaldemokraadid on võimaluse pakkunud.

Aitäh! Komisjoni istungi stenogrammi lugedes võin täpsustavalt öelda, et nende perede hulgas, keda nii jaanuaris kui ka veebruaris oli 23, on kuus kattuvat leibkonda. Nii on siin kirjas. Ja see tähendab ikkagi seda, et nendele peredele ette nähtud toetuse täpseks arvestamiseks on tarvis niisugust analüüsi, mida komisjon oma ametnikega ei ole pädev tegema. See pädevus on ainult ministeeriumil. Ootame ära nende täpse analüüsi.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui rääkida, et inimesed peaksid otsima tööd ja ise oma sissetuleku eest hoolitsema, siis nii nagu ma oma ettekandes ütlesin, paljud lapsevanemad töötavad miinimumpalgaga. Kui naine kasvatab üksi kahte last ja saab mingi väikse summa elatisrahaks, siis on ta talvekuudel sunnitud küsima toimetulekutoetust. See ei ole laiskusega seotud, lihtsalt palgad on sellised. Inimene teeb täiskohaga tööd, aga elab töises vaesuses. Palun selgitage ikkagi täpsemini! Kui lapsi kasvatav inimene käib tööl ja saab miinimumpalka, millega on siis põhjendatud, et ta ei saa lapsetoetust, et see viiks ta nagu tööturult välja?

Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole käepärast statistikat, kui paljud nende hädas olevate perede töölkäijatest saavad miinimumpalka. Seda tuleb täpsemalt uurida. Aga peretoetused on ju tegelikult ka üks osa sissetulekutest, mida lastega pered saavad kasutada. Ma ei ole kindel, aga võib-olla võiksid need miinimumpalga saajad kandideerida hoopis kõrgema palgaga kohale, tõsta oma professionaalset taset, mille tulemusel nende perede sissetulek kasvaks. Kui me räägime pere murest, kuidas omadega välja tulla, siis on see ikkagi ka pere enda vastutus, mitte et riik peaks looma kõik tingimused ja kinni maksma ka selle, kui pereliikmete haridustase või näiteks professionaalne ettevalmistus ei ole piisav. See on igal juhul märk, et inimene ise peab samuti pingutama niisuguse kvalifitseerituse nimel, et tema tööd tasustataks piisavalt kõrge palgaga.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Te rääkisite katteallikatest ja ressurssidest. Tahaks täpsustada, kui palju on vaja vahendeid, et realiseerida see ettepanek, mida me praegu menetleme. Praegusest eelarvest on neid muidugi väga raske leida, aga te ütlesite, et tuleva aasta eelarves võib need allikad üle vaadata ja neid suurendada. Kas ministeerium on teinud need arvestused ja millisest summast me räägime?

Aitäh küsimuse eest! Praegu käsitletava seaduseelnõu esimese osa kuludeks oleks 2013. aastal olnud 1,3 miljonit eurot. Mis puutub vajaduspõhise peretoetuse maksmisesse selle sees, siis see tähendaks 171 000 eurot täiendavat kulu 2013. aastal. Kordan veel kord, et seda viimast ministeerium praegu menetleb. Ma loodan, et me saame sealt võimalikult kiiresti andmed, ja eelnõu selle osa alusel on siis võimalik nende perede olukorda leevendada.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Lugupeetud kaasettekandja! Numbritega mängides tundubki nii, nagu oleks ainult 6 ja samas 46 ja siis 40. Järsku te olete nii kena ja ütlete, kui palju on kahe kuu jooksul olnud selliseid peresid, leibkondi, kes on sellest toetusest ilma jäänud? Kui suur see arv on, lihtne matemaatiline tehe?

Aitäh küsimuse eest! Ma saan korrata seda, mida oleme teada saanud ministeeriumi ametnikelt, kellel on kõige täpsemad ülevaated: 23 peret jaanuarikuus ja 23 peret veebruarikuus.

Aitäh! Palun, Kajar Lember!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kuulan siin neid arve ja meelde tulevad täna hommikul raadiost kuuldud "Libauudised". Rohke Debelakk tegi seal sellist võllanalja, et seoses jätkuvate külmadega töötute arv Eestis kogu aeg väheneb ja see peaks nagu valitsusele rõõmu tegema. Mulle tundub, et koalitsiooni poliitika ongi natuke selline, et kui inimesi on liiga vähe, siis nendele justkui ei peakski seadust rakendama. Kas teil oli ka juttu sellest, mitu peret või mitu last peaks n-ö hammasrataste vahele jääma, et meie eelnõu võiks toetuse leida?

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks "Libauudistega" me komisjonis ei tegelnud ja sellele küsimusele me vastust ei otsinud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 357 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame selle ettepaneku läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 357 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 357 on menetlusest välja langenud.
Head kolleegid, tänane päevakord on ammendatud. Soovin kõikidele kaunist päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.39.