Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu seitsmenda töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid, nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel annan Riigikogu menetlusse riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu, mis käsitleb riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmete määramise korda. Senise praktika kohaselt kooskõlastab Riigikogu komisjon oma otsusega vaid sellise juriidilise isiku nõukogu liikmete nimetamise, kelle tegevust reguleerib eriseadus. Juriidilises isikus, kelle tegevust eriseadus ei reguleeri, nimetab nõukogu liikmed vastav minister või valitsus kollektiivselt. Avalikkuses on spekuleeritud selle üle, et nõukogu liikmete nimetamine ministri poolt on poliitiline kokkulepe parteide ja mõnikord ka nende suurannetajate vahel, hoolimata sellest, kas kandidaadil on piisav pädevus selles valdkonnas nõukogu liikmena töötada või mitte. Selleks et takistada täitevvõimu kuritarvitusi ning suurendada avaliku halduse usaldusväärsust ja läbipaistvust, tuleb pärast eelnõu seadusena jõustumist iga riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikme nimetamisel saada nõusolek Riigikogu asjaomaselt komisjonilt. Kui nõusolekut ei saada, tuleb täitevvõimul pakkuda välja uus nõukogu liikme kandidaat. Riigi osalusega juriidilised isikud on riigivara, demokraatlikus riigis kuulub riigivara rahvale ning selle valitsemine on delegeeritud rahva põhiseaduslikele esindajatele. Riigivaraseaduse kohaselt tuleb riigivara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Selle eesmärgi saavutamiseks ning seeläbi kodanike huvide paremaks kaitseks riigivara valitsemisel on parlamentaarses riigis hädavajalik, et Riigikogul oleks sõnaõigus riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmete nimetamisel. Sellega tagatakse, et nõukogu liikmete nimetamisel toimub laiapõhjaline arutelu ja hinnatakse kandidaadi sobivust, mis omakorda suurendab riigi osalusega juriidilise isiku nõukogu liikmete pädevust ja parandab otsuste kvaliteeti. Aitäh!

Aitäh! Palun, sünnipäevalaps Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Head kolleegid! Otsustasin minule olulisel päeval teha valitsuskoalitsioonile kingituse. Ma annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle seaduseelnõu, mille eesmärk on ühtlustada äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse juhatuse liikmete tasustamine kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemiga. Seaduseelnõus leitakse taas kord, et selliste ettevõtete juhtide palkade määramisel võiks olla aluseks Eesti Vabariigi presidendi palgamäär, sest põhiseaduse järgi on presidendil Eesti Vabariigis kõige suurem vastutus. Oleme seda seaduseelnõu edasi arendanud ja jõudnud seisukohale, et sedakorda võiks koos selle eelnõu menetlemisega olla laual heade töötulemuste eest lisatasu maksmise süsteemi täiustamine, sest meie eesmärk ei ole konkurentsivõimet halvendada. Aga juhtivad koalitsioonipoliitikud, kelle arvamus on mulle väga tähtis, näiteks peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi, on korduvalt kulme kergitanud selle peale, kuidas on võimalik, et EAS-i nõukogu sõlmib jälle sellise töölepingu, jne. Loetelu võiks jätkata. Arutagem seda koos, head kolleegid, ja tehkem asjad Eestis ilusaks! Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Jaan Õunapuu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! 15 sotsiaaldemokraati esitavad arupärimise justiitsministrile. Selle teema on erakonna huvides tehtavad süüteod. Eelmise kolmapäeva telesaates "Pealtnägija" selgus, et Peipsi kandi ärimees, IRL-i liige Paul Kärberg sundis hulga oma töötajaid Isamaa ja Res Publica Liitu astuma ning hääletama valimistel Aivar Koka poolt. Soovime, et justiitsminister annaks selge hinnangu juhtumitele, kus mõjuvõimu omavad isikud sunnivad ähvardustega inimesi erakonda astuma ja teatud poliitikute poolt hääletama. Karistusseadustikus on kriminaliseeritud sundparteistamine, valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine ja ka hääle ostmine. Nende süütegude eest on ette nähtud kuni aastane vangistus. Paraku võivad kurjategijad end turvaliselt tunda, sest nende tegude puhul on äärmiselt raske tõendeid koguda ja jälitustoimingud on lubatud üksnes hääle ostmise korral. Me küsime Hanno Pevkurilt, kas uurimisorganitel on võimalik tõestada erakonda astuma sundimist ning hääletamisvabaduse rikkumist või tuleks nende süütegude uurimisel lubada ka jälitustegevust. Ministril tuleb öelda, kas olukord, kus töövõtja astub tööandja nimetatud erakonda, on karistusseadustiku mõttes käsitletav süüteona. Ootame Hanno Pevkuri hinnangut ka olukordade kohta, kus omavalitsus saab riiklikku investeeringutoetust tingimusel, et vallavanem astub mingisse kindlasse erakonda. Aitäh!

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab sellele seadusele, edastan selle adressaadile otsekohe.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil algatatud Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatava protokolli Iiri rahva murede kohta seoses Lissaboni lepinguga ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tolliseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 11. märtsil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Head kolleegid, palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Üks täpsustus: tänase neljanda päevakorrapunkti arutelul, Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 289 teisel lugemisel, peab juhtivkomisjoni ettekande keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Head kolleegid, kuna selle seaduseelnõu seadusena vastuvõtmine vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme palun veel kord kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11.
Nüüd, lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 346. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud.
Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus algatas 28. jaanuaril avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 365, mille esimene lugemine lõpetati siin saalis 20. veebruaril. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul määras Riigikogu esimees muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2013. aasta 26. veebruari kell 16. Riigikogu fraktsioonide liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.
Eesti Linnade Liit pöördus 8. veebruaril kirjaga sotsiaalkomisjoni poole. Lisaks Eesti Linnade Liidule avaldasid eelnõu kohta kirjalikku arvamust ja tegid oma ettepanekuid avaliku teenistuse seaduse muutmiseks Tartu Linnavalitsus ja Tallinna Linnakantselei. Kuna tegu on põhimõtteliste avaliku teenistuse seaduse muutmise ettepanekutega, siis sotsiaalkomisjon saadab need ettepanekud Justiitsministeeriumile ja Riigikogu põhiseaduskomisjonile, kes on avaliku teenistuse seaduse põhimenetlejad. Kui on vaja, siis saab Riigikogus algatada seadusmuudatused. Sotsiaalkomisjoni poole pöördus ettepanekutega ka Rahandusministeerium. Nendele ettepanekutele tuginedes tegi sotsiaalkomisjon eelnõu kohta viis muudatusettepanekut.
Peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist kogunes sotsiaalkomisjon eelnõu arutamiseks ja teise lugemise ettevalmistamiseks istungitele 28. veebruaril ning 11. märtsil. Nendel aruteludel osalesid Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ametnikud.
Need viis muudatusettepanekut, mis sotsiaalkomisjon eelnõu kohta lisas, on laias laastus järgmised. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse mõistet "palk", see muudetakse seaduses täpsemaks. Avaliku teenistuse seaduses käsitletakse põhipalka, aga praeguse redaktsiooni põhjal oleks palga sisse läinud ka kõik lisatasud ja muud sellised tasud. See oli selline mõiste täpsustamise ettepanek.
Muudatusettepanek nr 2 on samamoodi seotud palga mõistega.
Muudatusettepanek nr 3 käsitleb puhkuse kompenseerimist isikutele, kelle ametikoht muutub töökohaks. Nagu te teate, uue avaliku teenistuse seaduse järgi sõlmitakse osa seniste ametnikega soodustingimustel tööleping. Kuna uus avaliku teenistuse seadus jõustub 1. aprillist s.a, siis on just nimelt puhkusepäevade kompenseerimise osas vaja teha tehniline täpsustus. Nendele inimestele, kellega sõlmitakse soodustingimustel uus tööleping, ei kompenseerita eelnevaid puhkusepäevi rahaliselt, vaid puhkusepäevade arvestus kandub edasi uue lepingu alusel. See tagab mõlemat pidi võrdse kohtlemise, nii nendele, kes jäävad tööle avaliku teenistuse seaduse alusel, kui ka nendele, kes otsustavad jätkata soodustingimustel töölepingu alusel, keda arvatavasti on enamus.
Neljanda muudatusettepanekuga nähakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ette üleminekusäte, mille kohaselt töölepingu alusel töötamise piirangut ei kohaldata enne 2013. aasta kohalikke valimisi. Nimelt, üleminekuga uuele avaliku teenistuse seadusele tekib olukord, kus osa seni avaliku teenistuse seaduse alla kuulunud ametikohtadest läheb töölepingu seaduse alla. Seega tekiks olukord, kus alates 1. aprillist ei tohiks praegu volikogu liikmena töötavad isikud jätkata tööd volikogu liikmena ja peaksid tagasi astuma. Me pidasime mõistlikuks pikendada selle avaliku teenistuse seaduse sätte rakendumist kuni järgmiste kohalike omavalitsuste valimisteni. Viis kuud enne järgmisi valimisi ei ole mõtet hakata volikogudest tagasi kutsuma neid ametnikke, kes kehtiva seaduse järgi võivad sellel kohal töötada. See uue avaliku teenistuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse säte jõustuks peale seda, kui järgmiste, sellel sügisel toimuvate omavalitsuste valimiste tulemused on välja kuulutatud.
Viienda muudatusettepanekuga on seotud puhkuse arvestamise jõustumise kuupäev. Muudatusettepaneku järgi jõustuks see säte 27. märtsil, mis annaks piisava aja puhkusepäevade arvestuseks, kui 1. aprillil s.a jõustub uus avaliku teenistuse seadus täies mahus. Nüüd ongi muudatusettepanekud lühidalt tutvustatud.
Komisjon otsustas teha juhatusele ettepaneku saata eelnõu täiskogu 13. märtsi päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Kõik otsused, mis käsitlesid muudatusettepanekuid ja samuti siin saalis tehtavaid otsuseid, olid konsensuslikud. Samuti langetas sotsiaalkomisjon otsuse, et kui eelnõu teine lugemine 13. märtsil lõpetatakse, siis tuleks eelnõu kolmas lugemine läbi viia 14. märtsil 2013. aastal ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Küsimus, kolleeg Kajar Lember.

Aitäh! Hea ettekandja! Kas te kujundasite komisjonis põhimõttelise seisukoha, kas te toetate linnade liidust ning Tartu ja Tallinna linnavalitsusest tulnud analoogseid seisukohti? Kas te toetate neid või te ei arutanud seda?

Aitäh! Me otsustasime, et me ei ava seda arutelu, kuna tegu on põhimõtteliste küsimustega, mis puudutavad avaliku teenistuse seaduse põhimõttelisi kokkuleppeid. Seda diskussiooni peeti Riigikogus saalis siis, kui valmistati ette avaliku teenistuse seadust. Kuna täna teie ees oleva seaduseelnõu eesmärk on lisada seadusesse puhtalt tehnilised-rakenduslikud sätted, siis me leidsime, et pigem edastame need konkreetsed ettepanekud põhiseaduskomisjonile ja Justiitsministeeriumile, kes avaliku teenistuse seaduse eelnõu ette valmistasid. Põhiseaduskomisjon oli ka Riigikogus juhtivkomisjon. Neil on suurem pädevus ja n-ö ajalooline kogemus, et seda teemat arutada. Ma arvan, et see on ka linnade liidu ja kõigi nende pöördujate huvides.

Palun, kolleeg Tiina Lokk-Tramberg!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas te võite mulle öelda, kas ametikoht muutub töökohaks sellest hetkest, kui arvestatakse maha tänuraha?

Aitäh! Minu teadmiste järgi avaliku teenistuse seaduses tänuraha sätestatud ei ole.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu menetlemise käigus sai meile kõigile ju selgemaks, et Eestis on tekkinud veel üks avaliku teenistuse liik ehk n-ö tasu saavad poliitikud, näiteks vallavanemad, volikogude liikmed, volikogude esimehed jt. See eelnõu käsitleb neid ja sätestab neile teatud piirangud, samas ATS neid ei käsitle. Kui Riigikogu liikmete garantiid on väga selgelt seadusesse kirja pandud, siis näiteks kohaliku omavalitsuse tasandil töötasu saavate poliitikute garantiisid peaaegu kuskil seaduses enam ei eksisteeri. Kas te olete arutanud, et need tuleks uuesti lauale võtta ja ATS selles suhtes üle vaadata?

Aitäh, hea küsija! See on üks nendest teemadest, mille me edastasime põhiseaduskomisjonile ja Justiitsministeeriumile. See on põhimõttelise vaidluse koht. Seda vaidlust peeti juba siis, kui ATS-i üle arutleti. Avaliku teenistuse seaduse muutmist oli oodatud ju pikki aastaid. Uus seadus on siin vastu võetud ja jõustub s.a 1. aprillist. Ma ennustan, et me tuleme siia saali veel korduvalt sellega seotud küsimustega tagasi.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Ma küsin selle esimese muudatuse kohta, mis te komisjonis tegite. See on nii ja ei ole ka. Öötöö eest öötöötasu maksmine on muidugi aritmeetiline vigur. Aga lisatasu puhul tuleb rääkida ka sellisest juhust, kui üks töötaja asendab teist, kõrgema palgaga töötajat. Siis on see küll asjakohane. Selles sõnastuses jäävad need inimesed nendest tasudest ilma. Kui sa oled madalamal ametikohal, madalama palga peal ja asendad kedagi, kes on kõrgema koha peal, teed seejuures ületunnitööd või muud lisatasuväärilist, siis sinu lisatasu tuleb sinu madalama palga pealt. Selline jama tekib.

Aitäh, hea küsija! Selle muudatuse põhjendus oli see, et termin "palk" sai seadusesse sellisena sisse kirjutatud tulenevalt sellest, et võeti automaatselt üle töölepingu seaduse termin "töötasu". Kui palga sees on ka kõik lisatasud, siis on vaja täpsustada selle mõiste sisu. Põhipalgaga asendamine oligi see muudatus. Aga kui tekib selline olukord, nagu küsija mainis, siis me peame seda arutama.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Margus Tsahkna! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu juba öeldud, on seaduseelnõu kohta tehtud viis muudatusettepanekut. Esimese, teise ja kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Neljanda ja viienda muudatusettepaneku on samuti esitanud Riigikogu sotsiaalkomisjon ja neidki on täielikult arvestatud. Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 365 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse, päästeteenistuse seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks kõnepulti õiguskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! 25. veebruari seisuga selle eelnõu kohta mingisuguseid täiendusi või parandusi tekkinud ei olnud, küll aga saabus 25. veebruaril siseministri kiri, milles sisaldub terve hulk ettepanekuid, et sinna dokumenti võiks juurde kirjutada üht-teist, mis ei ole küll otseselt selle dokumendi sisuga seotud, aga on sellele piisavalt lähedane. Põhjus, miks see kiri tuli, seisneb selles, et 9. aprillil me läheme üle uuele infosüsteemile, mille tinglik nimetus on SIS II (Schengen Information System II), mis muudab teataval määral nii neid andmeid kui ka juriidilist regulatsiooni, mis tuleneb meie kuulumisest Schengeni ruumi ja sellega kaasnevasse infosüsteemi.
Muudatusettepanekud on olemas ja põhiliselt taanduvad need järgmisele. Ühel juhul kaob ära sõna "otsekohalduv". Nimelt on määrused otsekohalduvad, teised juriidilised dokumendid hakkavad meie süsteemis kehtima natuke teistmoodi. Teiseks, Siseministeeriumi andmekogu hakkab kujutama endast Schengeni infosüsteemi riigisisest osa. Kolmandaks on siin ülevaade andmetest, mis registrisse kantakse. Siin on juttu loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitavast isikust ehk isikust, kes on kadunud, kuid keda otsitakse taga, samuti tagaotsitavatest tunnistajatest, süüdistatavatest ja süüdimõistetutest ning andmetest, mis on seotud arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamisega. Samuti on eraldi nimetatud, et fikseeritakse andmed isikuga kaasas olevate asjade kohta, mis on sõidukis, laevas või lennukis. Nimelt, muudatus seisneb selles, et kuni seniajani sai seda informatsiooni kasutada ainult asjade kohta, mis liikusid maismaad pidi. Eraldi on juurde toodud ka andmed, mis on isikuga mõistlikkuse piirides seotud: sõiduki, laeva, lennuki või konteineri andmed. Need on täiendused, mis siseministri kirjast tulenevalt komisjonis läbi vaadati ja heaks kiideti. Komisjoni ettepanek on üksmeelne: neid muudatusettepanekuid tuleks täielikult arvestada.
Mis puudutab politsei ja piirivalve seadust ning selles olevaid palga- ja sotsiaalpunkte, siis nii nagu need esimesel lugemisel olid, nii need ka jäid. Komisjoni ettepanek on, et ka need punktid tuleks arvesse võtta.
25. veebruaril toimunud koosolekul otsustati saata kõik see kraam täiskogu päevakorda 13. märtsil, mis on täna. Juhul kui arvestatakse meie ettepanekut teine lugemine lõpetada, siis on meil ettepanek saata see eelnõu kolmandale lugemisele 14. märtsil, s.o homme.

Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin! Palun küsimus kolleeg Kadri Simsonilt!

Aitäh! Lugupeetud Igor Gräzin! Kas ma sain õigesti aru, et ministeeriumist tulid muudatusettepanekud, mis selle seaduseelnõu teksti ei puudutanud, mis olid võib-olla ainult mõtteliselt seaduseelnõuga seotud? Kas ministeeriumist poleks olnud korrektsem neid välja pakkuda juba enne eelnõu Riigikogule üleandmist?

Oleks ikka olnud, jah, aga pakuti, nagu pakuti.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Igor Gräzin!

Ma kasutan juhust ja ütlen, et pärast seda koosolekut tuleb Peipsiveere toetusrühma koosolek siinsamas ukse taga. Las ma ütlen selle siit puldist ära, pärast nagunii ei lasta.

Hea kolleeg Igor Gräzin!

Peipsiveere toetusrühma koosolek, eks. Aitäh!

Hea kolleeg Igor Gräzin, Peipsiveere toetusrühma koosolek ei puuduta selle seaduseelnõu arutelu.

Puudutab ikka, Peipsi on ka veekogu.

Palun, kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mida oli viis. Esimese, teise, kolmanda, neljanda ja viienda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon, st neid on täielikult arvestatud. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 364 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu lõpetas looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 289 esimese lugemise 23. jaanuaril 2013. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 6. veebruar 2013 kell 16. Eelnõu kohta esitati tähtajaks üks parandusettepanek ja samuti sai keskkonnakomisjon kaks arvamust, ühe Eesti Erametsaliidult, teise Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt.
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekuid esmaspäeval, 25. veebruaril. Arutelu juures oli lisaks keskkonnakomisjoni liikmetele ka Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõuniku kt Merike Laidvee.
Nüüd keskkonnakomisjonile esitatud muudatusettepanekust. Selle esitas komisjoni liige Annely Akkermann. Ettepanek oli sõnastada ümber riigivaraseaduse § 66 lõike 6 viimane lause ja asendada lauseosa "eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku" lauseosaga "eelistatakse nendest kõrgema pakkumise teinud kinnisasja omanikku". Samas soovitakse lisada lause, mille kohaselt loetakse ühiseks metsapiiriks samuti kinnistu piiri metsakõlvikualal paiknev piiritähis. Teatavasti ei ole piiritähis praeguse regulatsiooni järgi iseseisvalt ühise piiri määramise aluseks, ühine piir peab olema ikkagi pikem kui üks punkt. Muudatusettepaneku põhjenduse kohaselt kasutatakse praegust olukorda eelkokkulepete tegemiseks enne kinnisasja enampakkumist. Selle tagajärjel soetab kinnistu enampakkumisel paljudel juhtudel alghinnaga see, kellel on õigus kasutada eesõigust. Muudatusettepaneku autori andmetel võõrandatakse praktikas 70–80% sellisel viisil omandatud kinnisasjadest edasi kolmandatele isikutele ühe kuni kolme kuu jooksul. Seega võib öelda, et regulatsioon ei täida päris hästi eesmärki, et moodustuksid suuremad metsakinnistud ja nende majandamine oleks mõistlikum.
Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et muudatus on mõistlik ja nad toetavad seda, kuid nad arvavad, et ühine piiripunkt ei ole ikkagi piisav selleks, et oma eesõigust tõestada. Nad lähtuvad ühest Tallinna Halduskohtu otsusest, mis ütleb, et ühine piiripunkt ei ole ühine metsapiir. Ka ministeeriumi andmetel ettevalmistatavas uues maakatastriseaduse eelnõus tehakse selget vahet piiripunktil ja piirilõigul ning metsamassiivi all mõeldakse ühtset tervikut, mida saab ka ühtsena majandada. Me kõik saame aru, et kui piiripunkt on ainuke ühendus, siis ei ole võimalik sealt ilma teistele kinnistutele minemata läbigi minna.
Keskkonnakomisjon otsustas arutelu tulemusel konsensuslikult toetada esitatud esimest muudatusettepanekut sisuliselt. Teist ettepanekut, mille keskkonnakomisjon vormistas ise ja kust on välja jäetud lause, mis räägib ühisest piiripunktist, toetasime arusaadavalt kogu ulatuses.
Arutasime läbi ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ja Eesti Erametsaliidult laekunud arvamused. Kõigepealt paar sõna arvamustest endist. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond tutvustas meile oma mõtet, kuidas kinnistuomanikud, kellel on tekkinud õigus, et riik peaks nendelt looduskaitsepiirangutega kinnisasja ära ostma, selles väljaostmise järjekorras võiksid liikuda. Teatavasti on nendel, kelle kinnisasjale on piirangud seatud peale kinnisasja omandamist, selle seaduseelnõu järgi eesõigus, ja nendele, kes on teadvalt omandanud piirangutega kinnisasja, jääb see õigus küll alles, aga nad liiguvad väljaostmise järjekorra lõppu. Komisjon oli arvamusel, et niimoodi, nagu eelnõus on esitatud, on õige. Keskkonnaministeeriumi esindaja andis veel lisaselgitusi. Õigus- ja analüüsiosakonna arvamuse põhjal muudatusettepanekut ei sündinud.
Erametsaliidu arvamus oli sisuliselt kantud sellest, et olukord võiks jääda endiseks ehk midagi ei peakski muutma. Sellest, miks see olukord muutmist vajab, rääkis esimesel lugemisel siin päris pikalt ja põhjalikult Vabariigi Valitsuse esindajana keskkonnaminister. Seetõttu võttis keskkonnakomisjon erametsaliidu arvamuse lihtsalt teadmiseks.
Keskkonnakomisjon langetas 25. veebruaril seaduseelnõu 289 kohta järgmised otsused: teha Riigikogu täiskogule ettepanek võtta eelnõu 289 teine lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 13. märtsil s.a, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 289 teine lugemine lõpetada ning esitada siia saali muudatusettepanekute loetelu, eelnõu teise lugemise tekst ja seletuskiri. Kui Riigikogu eelnõu 289 teise lugemise lõpetab, siis teeme Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 289 kolmas lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 2013. aasta 20. märtsil. Viimane ettepanek on Riigikogu täiskogule: panna eelnõu 289 lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta.
26. veebruaril pöördus keskkonnakomisjon uuesti lühidalt tagasi seaduseelnõu 289 menetluslike otsuste juurde ja otsustas muuta looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul komisjoni esindajat ning määrata ettekandjaks Tõnis Kõiv. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka õiguskantsler on selle eelnõu kohta oma seisukoha ütelnud. See seisukoht on pigem kriitiline. Ta ütles, et kui riik loob mingi kompensatsioonimehhanismi, siis ei tohiks see olla illusoorne. Selle muudatusega nihkuvad järjekorras tahapoole mitmed inimesed, kes on olnud järjekorras pikka aega, nii mõnedki juba 2004. aastast saadik. Maaost võib halvimal juhul kõne alla tulla kuni kümne aasta pärast. Igal juhul ei tundu see päris õige olevat. Kas te komisjonis arutasite õiguskantsleri seisukohta? Kui jah, siis mis tulemusega? Kui ei, siis miks te seda oluliseks ei pidanud?

Aitäh! Ma rääkisin komisjoni ettekandjana sellest, mis toimus eelnõuga peale esimest lugemist, seetõttu ei maininud ma oma ettekandes Riigikogule kohtumist õiguskantsleri esindajatega, mis toimus enne esimest lugemist. Oluline on rõhutada, et tegelikult ei ole riigi kohustus maa välja osta illusoorne, vaid päris reaalne. Samuti on oluline rõhutada, et looduskaitsepiiranguga kinnisasja puhul ei saa me rääkida, nagu riik de facto sundvõõrandaks. See saab kõne alla tulla ainult sel juhul, kui tegemist on loodusreservaadiga, mille puhul on tõesti omanikule väga vähe (kui üldse) õigusi jäänud. Enamikul juhtudel on tegemist sihtkaitsevööndi kaitsekorraga, kus kinnisasja piirangud ei ole sedavõrd ulatuslikud, et võiks rääkida de facto sundvõõrandamisest ning sellest tulenevalt kiirest ja kohesest kohustusest see omanikule hüvitada. Sellele lisaks on oluline rõhutada, et on olemas ka mitmeid toetusmehhanisme, mis samuti esimesel lugemisel pikemat käsitlemist leidsid. Looduskaitsepiiranguga kinnisasja omanikele makstakse toetust, juhul kui nad seda muidugi taotlevad. Viimasena rõhutan, et kui rääkida hinnangust, kui palju peaks kuluma aega, kuni selle peaaegu 300 omanikust koosneva nimekirjaga lõpule jõutakse, siis komisjonis kõlas siiski arvamus, et selleks kulub viis, mitte kümme aastat.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Komisjonis oli juttu ka sellest, kuidas luua süsteem selliselt, et see oleks õiglane ja inimesed saaksid kompensatsiooni mõistliku aja jooksul. Nüüd on probleem selles, et riik ei planeeri eelarvesse piisavalt vahendeid selleks, et maa väljaostmist realiseerida. Kas te oskate ütelda, milline peaks olema lähiaastatel riigi panus riigieelarves, et me ei räägiks kümnest aastast või isegi pikemast ajast, vaid et väljaostmiseks läheks viis aastat või veel lühem aeg?

Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole vaja küsijale hakata üle rääkima komisjoni arutelusid nii väljaostmise aja kui ka väljaostmiseks kuluvate summade üle, kuni selleni välja, kes täpselt selles nimekirjas on. Me oleme küsijaga mõlemad keskkonnakomisjoni liikmed ja selle informatsiooniga kursis. Aga mis puudutab eelarveid ja seda, kui suured summad peaksid eelarves olema, siis lõppkokkuvõttes on tegemist väga selgete valikutega nii ministeeriumis kui ka valitsuses ja seejärel siinsamas Riigikogu saalis. Me saame näiteks neid küsimusi meeles pidada ja esitada neid siis, kui 2014. aasta riigieelarve ja järgnevate aastate riigieelarved siia saali jõuavad.

Palun, kolleeg Priit Sibul!

Hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on samas laadis küsimus. Ma olen kuulnud, et orienteeriv summa, mille eest riik looduskaitsealuseid maid tagasi peaks ostma, võiks olla umbes 30 miljonit eurot. Te ütlesite, et see toimub viie aastaga. Siis võiks see summa olla kuus miljonit eurot aasta kohta. Kas teile on teada, kui palju on Keskkonnaministeerium eelarvestrateegias järgmisse aastasse neid vahendeid planeerinud? Teine küsimus on selline: kas see eelnõu aitab teie meelest riigil kiiremini looduskaitse all olevaid maid omanikelt kätte saada, et need kuuluksid lõpuks riigile? Kas see protsess pigem lüheneb või pikeneb?

Aitäh küsimuste eest! Kõigepealt peab ütlema, et me keskkonnakomisjonis nii konkreetselt ei arutanud, kui palju see võiks kinnistute kaupa maksma minna, sest kinnistud ei ole mitte kõik ühe hinnaga, vaid nad on suhteliselt erineva hinnaga. Seetõttu ei saa ma teie küsimuse esimeses osas esitatud summasid ei kinnitada ega ümber lükata. Aga küsimuse teine osa puudutas kiirust. Selle eelnõu esimeseks lugemiseks esitatud seletuskirjas ei ole ju öeldud, et eelnõu eesmärk oleks kiirus. Eesmärk on kohelda õiglaselt kinnistuomanikke, kelle kinnistule on looduskaitsepiirangud peale pandud, ning muuta kompenseerimise ja väljaostmise protsess läbipaistvamaks, selgemaks, arusaadavamaks, et kaoksid ära igasugused võimalused kõhelda ühes või teises küsimuses, kuidas see ikka toimub, kas nii või naa. Selles mõttes oleme täiesti ühel meelel, et mida selgem ja arusaadavam protsess on, seda vähem võib keegi kurta, et seal näib midagi halvasti olevat. Ei, kõik on selge ja arusaadav.

Palun, kolleeg Kalle Palling!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas teie hinnangul on maade sellises mahus looduskaitse alla võtmine, nagu seda seni Eestis on tehtud, põhjendatud?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see küsimus puutub küll selle eelnõu teemaga kokku, aga sellegipoolest läheb arutelu tunduvalt laiemaks. Kui palju ja kuidas me võtame looduskaitselisi väärtusi kaitse alla? Kui palju me selle juures hindame selle konkreetse kaitse alla võtmise mõju ühiskonnale ja konkreetsele omanikule? Kui palju me hindame seda, kas selle kaitse alla võtmise ja teatud piirangute kehtestamise järel see, mida me kaitsta tahame, jääb alles? Kuni sinnamaani välja, et kui seda, mida me kaitsta oleme tahtnud, ikkagi ei ole enam alles, kuidas me suudaksime kiiresti ja võimalikult valutul moel neid kaitsepiiranguid kas leevendada või need üldse lõpetada? Siin on ees kindlasti laiem arutelu. Keskkonnakomisjonis, mille liikmed me mõlemad oleme, on seda laadi mõttevahetusi olnud ja kindlasti on neid ees ka ootamas.

Palun, kolleeg Priit Sibul, teine küsimus!

Aitäh! Eelmisest vastusest tuleneb veel üks küsimus. Seletuskirjas on viide sellele, et me peaksime kompenseerimisel eelistama neid, kelle riive on intensiivsem. Aga kui mina näiteks olen maa omandanud enne 2007. aastat, teades, et see on piirangutega maa, ja nüüd tuleb naaberkrundile pesitsema merikotkas, siis on minu naaber eelistatud seisundis, nii saan ma aru. Tema riive, nagu ma selle eelnõu järgi aru saan, on justkui intensiivsem. Aga merikotka asurkond on tihenenud ja jõudnud ka Lõuna-Eestisse, sinna, kus minu lapsepõlves ühtegi merikotkast ei olnud. On see riive intensiivsuse määramine teie meelest õiglane? Seal on palju muid aspekte ka, oluline pole mitte ainult see, millal ma selle maa omandasin.

Aitäh küsimuse eest! Riive intensiivsuse määramine või sellest tulenev käitumine on küll õiglane. On ju väga suur vahe, kas osta selgelt piirangutega maa või osta maatulundusmaa, mets, mida saab majandada ja kus mingeid takistusi ei ole, aga siis äkki selgub, et takistus on tekkinud. Seal on suur vahe. Järgmine küsimus ei puuduta jällegi konkreetset eelnõu, vaid hoopis ühte järgmist eelnõu. Kuidas neid piiranguid maadele peale pannakse, kuidas on arvestatud nii maaomaniku kui ka laiemalt ühiskonna survegruppide ja teiste ühiskonnaliikmete arvamusi ning kuidas seda teha võimalikult mõistlikul moel? Aga ma ütlen uuesti, et see väljub eelnõu 289 raamidest, nende sätete raamidest, mida siin reguleeritakse.

Palun, kolleeg Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kogu see looduskaitsepiiranguga maade vahetamise või kompenseerimise protsess on ju pikka aega kestnud ja probleeme põhjustanud. Alles 2009. aastal loodi tasaarvelduse võimalus, inimesed on siiamaani järjekorras. Mis tegelikult on see sisuline muutuse vajadus? Miks 2009. aastal loodi tasaarvelduse võimalus, just enne oli vahetamise võimalus kaotatud, ja nüüd me kaotame ka tasaarvelduse võimaluse? Kas see sisuline asjaolu on teile teada?

Aitäh, hea küsija! Kõik need on head küsimused, mida oleks pidanud küsima 23. jaanuaril, kui oli esimene lugemine. Siis te oleksite saanud vastuse eelnõu autori esindajalt, keskkonnaministrilt. Vastuse neile võib saada ka seletuskirja lugedes. Nagu eelnõu seletuskirjas on välja toodud, hakkas tekkima selline olukord, kus tasaarvelduse võimalus tekkis ikkagi neil, kellel oli võimalus osaleda maaoksjonitel või kellel olid paremad finantsilised võimalused mingisugusteks sammudeks, mille tagajärjel nad said ka oma looduskaitsepiiranguga maa asjad korda. Aga kõikidel inimestel ei pruugi neid võimalusi olla. Kui see, et sul on võimalus mõnel oksjonil osaleda, annab sulle eelise ka mingis muus küsimuses, siis ei saa see ilmselt ju väga õige olla. Veel vähem on see nende omanike võrdne kohtlemine, kelle maale on need looduskaitsepiirangud seatud. See on üks põhjus. Ma lugesin seaduseelnõu seletuskirja enne tänast lugemist läbi ja soovitan seda kõigile asjast huvitatud kolleegidele. Kordamine on tarkuse ema. Sealt saab nii ühte kui ka teist teada.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Kas kolleegid soovivad läbirääkimisi pidada? Palun, kolleeg Neeme Suur!

Proua juhataja! Head kolleegid! Lugesin minagi seletuskirja läbi enne esimest lugemist, vahepeal ja ka enne teist lugemist. Need, mida oli keeruline leida, olid vastused. Looduskaitsepiirangutega maade tagasiostmine või, õigemini, tagasivõtmine on olnud riigile probleemide allikas pikemat aega, juba ligi 15 aastat. Käesoleva seadusmuudatusega paraku õigusselgus ei suurene.
Võiksime ajas minna siiski pisut kaugemale tagasi. Kui me räägime maadest ja looduskeskkonnast, siis jääb paariaastasest perspektiivist natuke väheks. 2007. aastani kehtis maade vahetamise võimalus, 2007. aastal maade vahetamise võimalus vähenes, 2008. aastal see võimalus kaotati, 2009. aastal loodi uus skeem – tasaarvelduse võimalus. Nüüd, 2013. aastal, on meil eelnõuga 289 kavatsus ka tasaarveldus kaotada.
Õiguskantsler on andnud sellele eelnõule negatiivse hinnangu. Ta on öelnud: "Küll on aga minu arvates isikute õiguste kaitse seisukohalt küsitav see, et seadusandja näeb teatud olukordades kinnisasja kitsenduste eest ette hüvitise, kuid samas muudab juba käimasolevate menetluste raames "mängureegleid" ning kehtestab hüvitise saamiseks sellise korra, mis muudab kõnealuse õiguse realiseerimise, s.t hüvitise saamise, suuremal või vähemal määral illusoorseks." Eks see paraku nii ole. Kui me tahame, et inimese järjekord jõuaks kätte viie aastaga, siis me peaksime mitu korda suurendama neid summasid, mis riigieelarves maade väljaostmiseks ette nähtud on. Kui võimalik see on, eks me seda näeme järgmiste eelarvete aruteludel.
Meil ei ole praegu võimalik ütelda, kas see eelnõu kaitseb maaomanikke, metsafirmaomanikke või loodust. Igal juhul ei vähenda eelnõu kehtivasse regulatsiooni sissekirjutatud ebaõiglust, ei suurenda õigusselgust, ei kiirenda ebamõistlikult pikki protsesse, ei kaitse ka maaomanike, eriti väikemaaomanike huve. Samas, teema on väga oluline ja väärib kindlasti menetlemist, see väärib pikemat menetlemist. Seega teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 289 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Riigikogu liige Annely Akkermann, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Teise ettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 289 teine lugemine katkestada. Meil tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 289 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 46, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Seaduseelnõu 289 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnepulti keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Esimesel lugemisel on teie ees jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Kõigepealt ütlen nendele Riigikogu liikmetele, kes iga päev keskkonnaõigusega kokku ei puutu, et kaadamise all mõistetakse selles seaduseelnõus jäätmete merre heitmist. Mõistagi on see üks väga oluline võimalik merereostuse allikas.
1960. ja 1970. aastatel oli see täiesti tavaline, et vette heideti radioaktiivseid või mürgiseid jäätmeid, rääkimata lihtsalt prügist. Kahjuks ei ole selline vastutustundetu käitumine praegusekski päriselt lõppenud. Konventsioon võeti kunagi vastu just selle inetu praktika ja kaasneva merereostuse vastu võitlemiseks ning on selles vallas üks esimesi üsna jõulisi samme. 1996. aastal asendati konventsioon Londoni protokolliga, mis võtab arvesse vahepeal toimunud muutusi keskkonnas ja keskkonnaõiguses. See on võrreldes algse konventsiooniga, mis pärineb 1972. aastast, üksjagu rangem. Just nimelt selle hilisema protokolliga me soovimegi täna liituda. Londoni protokoll keelab kaadamise, välja arvatud erandjuhtudel, kui selleks on eelnevalt luba saadud.
Läänemere kohta võib öelda, et Läänemerel seilavatele Eesti laevadele see konkreetne protokoll mingeid muudatusi kaasa ei too. Me oleme Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ehk Helsingi konventsiooni liige. Helsingi konventsioon on Londoni protokollist veel karmim ja lubab Läänemeres kaadata ainult süvenduspinnast. Selleks on vaja keskkonnaluba ja loomulikult kaalutakse selle loa andmist igal juhul väga hoolikalt.
Võib öelda, et Londoni protokolliga jõuab muu maailm lähemale nendele kiiduväärsetele nõuetele, mida meie siin juba täidame. Võiks ju siis küsida, miks me üldse selle protokolliga liitume. Protokolliga ühinemine tähendab Eestile seda, et Eesti lipu all sõitvad laevad ei pea kaadamiskeeldu järgima mitte ainult Läänemerel, vaid igal pool maailmas. Väärika mereriigina ja ÜRO mereõiguse konventsiooni osalisriigina peaks see olema meile kindlasti iseenesestmõistetav käitumisreegel. Liitudes võtame endale kohustuse reguleerida ja kontrollida kaadamist meie laevade puhul ükskõik kus maailmas vastavalt rahvusvahelistele standarditele.
Lugupeetud Riigikogu, palun teil esitatud eelnõu toetada!

Suur tänu, proua keskkonnaminister! Palun küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Tahan täpsustada. Kui ma valmistasin ette komisjoni ettekannet, siis ma lugesin seletuskirjast, et meie käik selles suunas on rohkem nagu preventiivne. Aga ma lugesin ka seda, et seni ei ole Eestis ühtegi sellist keskkonnaluba antud. Kuidas te hindate, kas praktikas võib neid lube vaja olla ja kuidas see toimub? See oli minu arvates natuke keeruline. Subjekt on muidugi Keskkonnaministeerium, see on arusaadav, aga kuidas see asi tehnoloogiliselt arenema hakkab?

Kas te tehnoloogilise arendamise all peate silmas seda, kuidas peaks luba taotlema? Tõepoolest, nagu te ka mainisite, seni ühtegi sellist luba taotletud ega välja antud ei ole. Kui on ette näha, et selle järele vajadus tekib, siis tuleb ametile esitada taotlus. See on seletuskirjas tehnilise poole pealt üsna põhjalikult lahti seletatud. Kui mõne tehnilise nüansi osas on vaja veel mingeid detaile täpsustada, siis seda võib teha. Aga tõepoolest, tuleb esitada ametile taotlus, see vaadatakse läbi, kaalutakse, kas tegu on põhjendatud taotlusega, ja kui on tegu põhjendatud taotlusega, siis luba antakse.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma sain teie jutust aru, et Läänemerel ei ole probleeme kahjulike ainete kaadamisega või üldse selle teemaga, neid ei ole mitte ainult Eesti laevadel, vaid ka teistel seal sõitvatel laevadel. Kas te silmaringi laiendamise mõttes võite tuua mõne näite, mis on maailmas kõige suurem probleem merre kaadamisega seoses? Veed on omavahel ju kõik ühendatud.

Aitäh! Läänemerel on need reeglid lihtsalt juba praegu rangemad. Kaadamise viise, mis on potentsiaalselt lubatud, on tõesti väga vähe ja probleeme meil olnud ei ole. Millises olukorras selline vajadus üldse võiks tekkida ja mis on eranditena välja toodud? Ka Läänemerel on olnud üks juhtum, kui lennuk oma kütuse merre laskis. Selline teguviis on põhjendatud juhul, kui muidu satuksid ohtu inimeste elud. Siis on erandkorras kütuse kaadamine lubatav. Hiljem tehakse väga põhjalikku seiret, kas see kaadamine on kaasa toonud reostuse. See juhtum mingisugust reostust kaasa ei toonud, nii et seal midagi hullu ei juhtunud. Millistel juhtudel võib kaadamine probleem olla? Tegelikult on näiteks ka laevavrakke meresügavustesse uputatud. See võib ettevaatusabinõude mitterakendamise korral samamoodi reostusega lõppeda. Õnneks selliseid juhtumeid, kus see oleks kaasa toonud reostuse, meie lähiümbruses hiljuti olnud ei ole. Aga see on üks näide. Võib tuua näiteid kuni tavalise prügini välja. Riikide kultuurilised erinevused on muidugi väga suured. Aga Läänemere kaitse on tõesti just selle tõttu, et see meri ise on hästi tundlik, ikkagi päris hästi reguleeritud ja üsna range tähelepanu all.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Lugesin, et 70 aastat tagasi, pärast seda suurt sõda, mis Euroopas oli, visati Läänemerre rohkem kui 350 000 tonni relvi, millest 50 000 tonni olid keemiarelvad. Soolane vesi ja madal meri on oma mõju avaldanud. On tulnud juba esmane informatsioon selle kohta. Kas teil on informatsiooni, mis saab tulevikus sellest suurest, ma ütleksin, märgist?

Aitäh! See on rahvusvaheliselt arutelu all, mida ette võtta keemiarelvade teadaolevate asukohtadega või kohtadega, kuhu teise maailmasõja järel keemiarelvi kaadati. Teadlased analüüsivad ja modelleerivad võimalikku reaktsiooni, mis võib tekkida nende relvade eemaldama hakkamisel. Selle kohta ei ole praegu otsust, kas oleks otstarbekas neid eemaldama hakata. Aga arutelu käib. See on aktuaalne teema ja selle üle arutlevad teadlased rahvusvahelisel tasemel üsna põhjalikult.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud minister! Kolleegid! Seaduseelnõu 373 oli keskkonnakomisjoni istungil arutelul 18. veebruaril s.a. Selle eelnõu sisu ja eesmärki tutvustas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agnes Pilv ja temaga kaasas oli spetsialist Kaspar Anderson. Sellest ülevaatest ei hakka ma rääkima, sest minister rääkis tegelikult ka sellest, mis komisjonis toimus.
Arutelu ei olnud pikk, esitati kaks täpsustavat küsimust. Esimene küsimus puudutas seda, kas selle protokolliga ühinemine tekitab riigile lisakohustusi. Vastus oli selline, et näiteks olukorras, kus Eesti laev on avamerel või mõne sellise riigi rannikuvetes, kes ei ole selle protokolli osaline ja kaadamise luba ei saa anda, peab see laev küsima luba Keskkonnaministeeriumilt. Ma tahtsin täpsustada ministrilt, kuidas see tehniliselt käib. Selle protokolli Eesti-poolne subjekt on Keskkonnaministeerium, kes rahvusvahelisel tasemel reguleerib kõiki neid probleeme ja küsimusi koos nende komisjonidega, mis on protokolliga ette nähtud. Teine küsimus oli mõeldud täpsustamiseks. Kui tekib force majeure, siis kas see valdkond on selles mõttes kehtivates seadustes kirjeldatud ja kas on vaja täpsustust või mitte? Ministeeriumi esindaja vastas, et seoses selle protokolliga ühinemisega on täiendatud veeseadust, mille § 34⁷ sätestab kaadamise ja tuhastamise erilistel asjaoludel. Force majeure'ist tulenev õigus inimelude päästmiseks on mereõiguses ka seni olemas olnud. Selles olukorras tuleb kaaluda asjaolusid ja võtta meetmeid, et vähendada kahju tekkimise ohtu inimese elule, tervisele ja keskkonnale. Kuid see on kaadamise erijuhtum. Tegelikult on paljudes meie seadustes see juba sätestatud. Eesti praktika, nagu minister ütles, on seotud Helsingi konventsiooni täitmisega, mis on paljudes osades palju rangem kui see protokoll, millega me täna ühineme.
Komisjon tegi ettepaneku määrata eelnõu 373 ettekandjaks mind (konsensuslikult) – siin ma olengi –, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 373 esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda 13. märtsil – see ongi täna meie päevakorras –, teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu 373 esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult) ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek määrata eelnõu 373 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. märts s.a kell 16 (konsensuslikult). Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole.

Tahaksin tänada.

Tänada ikka võib. Eesti ühiskonnas võiks üldse olla rohkem tänamist.

Arutelu ei olnud pikk, sest seletuskiri oli väga põhjalikult ette valmistatud. Selle eest suur tänu Keskkonnaministeeriumile!

Aitäh teile! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 373 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 27. märtsi kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Hanno Pevkuri!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Traditsiooniliselt ütlen, et ka selle eelnõu puhul on tegemist väga hea eelnõuga. Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja võitlust inimkaubanduse vastu ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Ühtlasi võetakse sama eelnõuga osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb võitlemist laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lastepornograafia vastu.
Euroopa Liit, Eesti sealhulgas, peab inimkaubanduse tõkestamist ja ärahoidmist ning ohvrite kaitset väga tähtsaks. Inimkaubanduse direktiiviga kehtestatakse kaitsemeetmed kõikide inimkaubanduse ohvrite jaoks. Oluline on, et inimkaubanduse ohvril oleks võimalik oma õigusi tõhusalt kasutada. Sellepärast tuleb direktiivi kohaselt pakkuda inimkaubanduse ohvrile abi ja toetust nii enne kriminaalmenetlust kui ka selle ajal ning samuti asjakohase aja jooksul pärast seda. Inimkaubanduse ohvrile pakutav abi ja toetus peaksid direktiivi kohaselt hõlmama vähemalt minimaalsel hulgal meetmeid, mis on vajalikud, et anda ohvrile võimalus taastuda ja inimkaubitsejate käest pääseda.
Direktiivi kohaselt tuleb inimkaubanduse ohvrile abi ja toetust pakkuda kohe, kui on mõistlik alus arvata, et isik võib olla inimkaubanduse ohver, hoolimata sellest, kas ta soovib teha koostööd kriminaaluurimises, süüdistuse esitamisel või kohtumenetluses. Samuti tuleb liikmesriikidel tagada, et inimkaubanduse ohvril oleks juurdepääs olemasolevatele tahtliku vägivaldse kuriteo ohvrite hüvitusskeemidele. Eeltoodust tulenevalt on oma riigi õiguses vaja määrata pädevad asutused, kes otsustavad isiku kuulumise direktiivi reguleerimisalasse ning on ühtlasi kohustatud teavitama asjaomast isikut direktiivi alusel pakutavatest võimalustest.
Nüüd peatungi muudatustel, mis kavatsetakse Eesti õiguskorda sisse viia. Kokku vajavad direktiivi ülevõtmiseks muutmist kuus seadust: ohvriabi seadus, riigi õigusabi seadus, sotsiaalhoolekande seadus, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, välismaalaste seadus ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus. Laias laastus võib muudatused jagada kolmeks.
Esiteks, Sotsiaalministeeriumi haldusala puudutavad muudatused. Ohvriabi seaduses sätestatakse loetelu inimkaubanduse ohvrile mõeldud teenustest ning kirjutatakse lahti nende teenuste osutamisega seonduv regulatsioon. Inimkaubanduse ohvriks peetakse eelnõu kohaselt isikut, kelle suhtes toime pandud kuriteo kohta on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku mõne inimkaubandust käsitleva sätte alusel. Samas on inimkaubanduse ohvrile mõeldud teenused kättesaadavad ka neile isikutele, kelle puhul on tekkinud kahtlus, et nende suhtes on eespool nimetatud kuritegu toime pandud, kuid kriminaalmenetluse alustamine ei ole veel otsustatud. See tähendab, et uurimisasutusele on esitatud kuriteoteade. Ohvrile ettenähtud teenuste hulka kuuluvad näiteks nõustamine, turvaline majutus, toitlustus, tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, materiaalse ja psühholoogilise abi osutamine, tõlketeenuste ning muude ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalike teenuste osutamine.
Sotsiaalhoolekande seaduses täpsustatakse perekonnas hooldamise ning asenduskoduteenuse saamise korda ning isikute ringi, kellel on õigus seda teenust saada. Eelnõus on kindlaks määratud, kuidas saab teenust vanematest eraldatud ning vanemliku hoolitsuseta laps, millised on selle korraldamisel vastutavad osapooled ja järelevalve ning millistele nõuetele peavad teenuseosutajad vastama. Saatjata alaealisele välismaalasele on teenused tagatud tsentraliseeritud korras, olenemata sellest, kas isik on inimkaubanduse ohver, varjupaiga taotleja või ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane.
Teiseks, Justiitsministeerium on ette valmistanud riigi õigusabi seaduse muudatuse, millega tagatakse riigi õigusabi ka välismaalasest inimkaubanduse ohvrile. Kehtiva seaduse kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. Seega ei oleks kehtiva seaduse kohaselt võimalik anda riigi õigusabi inimkaubanduse ohvrile, kelle alaline elukoht on väljaspool Euroopa Liitu.
Kolmandaks, Siseministeeriumi valitsemisalas muudetakse välismaalasi puudutavat regulatsiooni. Täpsustatakse prokuratuuri poolt inimkaubanduse ohvrile antava järelemõtlemise aja regulatsiooni ja saatjata alaealiste suhtes kohaldatavaid reegleid (esindaja kaasamine menetlustoimingutesse, teenuste osutamine, ettekirjutuse tegemine alaealisele jms).
Sellega ma eelnõu tutvustamise lõpetan. Toetame kindlasti õiguskomisjoni ettepanekut esimene lugemine lõpetada ja eelnõu lõpuks ka seadusena vastu võtta. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ministrile küsimusi? On. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea minister! Kas te võite öelda, kui palju on vaja aastas riigieelarvest raha, kui me selle direktiivi vastu võtame, ja kui palju kasutati raha möödunud või ülemöödunud aastal selleks, et neid küsimusi lahendada?

Aitäh! Ma kõiki tabeleid aja kokkuhoiu mõttes hea meelega ette ei loeks. Ma soovitan teil vaadata seletuskirja lehekülge 23 ja sealt edasi. Seal on pikad tabelid selle kohta, millised on tulevased mõjud, ja samamoodi on ära toodud, kelle eelarves need summad on (Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium jt). Enamik neist kuludest on eelarvetesse juba planeeritud. Märkimisväärset hüpet riigi kuludes selle eelnõuga ei kaasne.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eelmises vastuses kõlas vastus ka minu küsimusele, aga ma siiski küsin, kui palju Eestis on juhtumeid, mida see eelnõu mõjutab, või inimesi, kelle elu see edaspidi reguleerima hakkab.

Aitäh! Me tegeleme inimkaubanduse ohvritega ju ka praegu. Selles mõttes ei ole küsimust. Kui te kuulasite minu ettekannet, siis teate, et teatud osas on väga selgelt laiendatud näiteks riigi õigusabi küsimusi, peale Eesti ja Euroopa Liidu kodanike on sisse toodud ka kolmandatest riikidest pärit välismaalased. Kui näiteks mingil põhjusel satub Eestisse Venemaa kodanik, kes on inimkaubanduse ohver, siis on ka temal õigus saada riigi õigusabi. Teenuseid saavate inimeste hulk võib suureneda. Aga õnneks saame siiski möönda, et inimkaubanduse ohvrite hulk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Riigieelarve mõttes peamine on muidugi kulud. Need kulud kokku jäävad ikkagi mõistlikesse piiridesse. Aga inimkaubanduse ohvrite üldarvu saab peale seletuskirja kätte ka Justiitsministeeriumi kodulehelt, kus on ära toodud kriminaalstatistika. Kuritegevuse baromeetri all on olemas kuritegude, sh inimkaubanduse statistika.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu 25. veebruaril. Koosolekul osalesid justiitsminister Hanno Pevkur, tema nõunik Madis Timpson ning kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Marju Agarmaa, samuti Sotsiaalministeeriumi spetsialistid ning Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna nõunik Ele Russak.
Õiguskomisjonil oli hea meel seda eelnõu arutada, sest nagu minister mainis, lisaks sellele, et tegemist on direktiivi ülevõtmisega, on see kahtlemata ka loogiline jätk sellele eelnõule, mida me arutasime möödunud aastal, kui me kehtestasime karistusõiguses uued paragrahvid seoses inimkaubanduse temaatikaga. See seaduseelnõu kehtestab kõik need meetmed, mida ohvrid vajavad.
Komisjon toetas seda eelnõu üksmeelselt. Meil olid samalaadsed küsimused, mis täna ka siin saalis kõlasid. Raha kohta saime vastuse, et tõepoolest on see seletuskirjas päris põhjalikult ära seletatud. Meil tekkis ka küsimus, et teatud juhtudel hakkavad mõnda funktsiooni täitma siiski omavalitsused. Selle peale vastas minister, et need kulud on plaanitud katta riigieelarvest, sel juhul omavalitsustele need kulud hüvitatakse. Urve Tiidusele võin veel öelda, et möödunud aastal registreeriti 32 inimkaubandusega seotud kuritegu. Kui suur oli ohvrite arv igas kuriteoepisoodis, seda ma ei tea, aga vähemalt on see üldarv ära toodud.
On veel üks huvitav fakt. Kui me arutasime inimkaubanduse paragrahve, siis arutlesime väga põhjalikult selle üle, kuidas defineerida haavatavuse mõistet. Eelnõus on see defineeritud. Selle eelnõu järgi tähendab haavatavate isikute kaitse seda, et tuleb arvestada alaealiste, rasedate, puudega inimeste, eakate ning raske vägivalla ohvriks langenud inimeste erivajadusi. Kellel on aega ja tahtmist, võib eelnõust selle kohta põhjalikumalt lugeda.
Komisjon otsustas saata eelnõu täiskogu päevakorda 13. märtsil, s.o täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 19. märts kell 16. Nagu ma ütlesin, kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 379 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 19. märtsi kell 16. Eelnõu esimene lugemine ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.26.