Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud valitsusliikmed ja peaminister! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 44 Riigikogu liiget, puudub 57.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Urmas Reinsalu ja justiitsminister Hanno Pevkur.

Alustame küsimuste esitamist. Head kolleegid, kuna täna on tervelt üheksa registreeritud teemat, siis ma luban esitada ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Ester Tuiksoo, küsimus on peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Olete varemgi väljendanud nördimust liiga kõrgete palkade pärast mõnes riigi osalusega ettevõttes. Need palgad riivavad rahva õiglustunnet. Põhiliselt on need probleemid küll teie koalitsioonipartneri haldusalas. Meenutame Estonian Airi juhi Tero Taskila hiigelpalka, mis oli üle 33 000 euro ja mille eest me saime vastu tegelikult pankrotis lennufirma. Eelmisel nädalal määras Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu uue juhatuse liikme kuupalgaks 6500 eurot. Kas see ei ole taas näide selle kohta, et nõukogu liikmetel ei jätku vastutustunnet palgaküsimuste lahendamisel ning seda tuleks teha seaduse tasandil? Kas te pooldate sellist varianti?

Aitäh! Teie küsimuses sisaldunud hinnanguga vastutustunde kohta olen ma muidugi sunnitud nõustuma, sest minu meelest ei ole nõukogu liikmetel seda vastutustunnet mõnel juhul – aga mul on siiski hea meel öelda, et ainult mõnel üksikul juhul – piisavalt olnud. Ma ei pea proportsionaalseks 33 000 euro suurust palka, nagu maksti Tero Taskilale, või sellist palka, nagu on makstud teistele juhatuse liikmetele sealsamas Estonian Airis (14 000 või 18 500 eurot), või kas või personaliülema 8600 euro suurust palka. Need ei ole mõistlikud summad. Ma ei pea normaalseks ka seda, kui me ühe makseagentuuri osakonnajuhatajale maksame 6500 euro suurust palka. 6500 eurot kuus! Seda on ilmselgelt liiga palju, arvestades Eesti keskmist palka, Eesti avalikus teenistuses makstavaid palku ja ka palku, mida makstakse võrreldavates ettevõtetes Eesti erasektoris. Seadusega kõike reguleerida ei ole võimalik, see ei ole ka mõistlik. Aga ma olen juba avaldanud kahtlust, et me mingisuguseid raame nendest kahest näitest tulenevalt peaksime ilmselt üritama seada. Ehkki ma ei arva, et see on lihtne protsess.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Keskerakond algatab täna taas kord eelnõu, millega piiratakse riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste juhtide palka. Põhipalga ülempiiriks näeme ette 6000 eurot kuus. Me leiame, et ühegi riigiettevõtte juhi vastutus ei saa olla suurem kui Vabariigi Presidendi oma. Näiteks oli börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja juhi töötasu – teiegi vihjasite erasektorile – eelmisel aastal üle 5800 euro kuus. Kas on lootust, et Reformierakonna fraktsioon seda eelnõu toetab?

Aitäh! Vastust peate küsima Reformierakonna fraktsiooni liikmetelt. Mina Reformierakonna fraktsiooni ei kuulu, aga ma saan teile öelda oma arvamuse. Ma ei pea sellist lausalist lae kehtestamist meie oludes mõistlikuks, sest mõnel äriühingul oleks tõepoolest raske tippjuhti leida, kui palgatase selline oleks. Näiteks läks Eesti Energia eelmine juht tööle Soome ja talle makstakse seal mitu korda enam kui Eestis. Mõne ettevõtte tippjuhi puhul on rahvusvaheline konkurents tõepoolest tegelikkus ja hea tippjuhi eest tuleb maksta küllalt arvestatavat tasu. Samas on äriühinguid, mis kuuluvad riigile ja kus palgad on erasektoriga võrreldes, ma ütleksin, isegi tagasihoidlikud. Lae kehtestamiseks nendel puhkudel põhjust ei ole, pigem stimuleeriks lae kehtestamine neid selle lae poole püüdlema. Ma ei saa ka täpselt aru, miks te tahate laeks kehtestada 6000 eurot kuus, sest presidendi praegune kuupalk on kaugel 6000 eurost. Meenutuseks ütlen veel seda, et peaministri palk on 4000 eurot kuus. See teie lagi on ju suhteliselt suvaline ja minu meelest ei ole see väga põhjendatud.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud peaminister! Võib-olla need palganumbrid vajavadki diskussiooni, aga ma küsin siiski veel. Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu otsustas eelmise aasta augustis, et juhatuse esimehe palk tõuseb 7000 euroni kuus. Teie valitsuse rahandusminister on väljendanud selle palgatõusu üle rahulolematust. Miks teie valitsuse ministrid ei kasuta võimalust vahetada sel juhul välja nende nõukogude liikmeid, et liikmeks saaksid inimesed, kes teeksid teistsuguseid otsuseid?

Aitäh! Ka see on üks võimalik lahendusvariant. Nagu ma juba vastasin, probleem ei ole lausaline. Meil ei maksa kohe hakata arvama, et riigile kuuluvate äriühingute või sihtasutuste juhtide palgad ongi Eestis ebaloomulikult suured. Ei, võrdlus erasektori palkadega, mille kohta on piisavalt võrdlusmaterjali, kinnitab pigem seda, et riigile kuuluvate äriühingute juhtide palgad ei ole valdavas osas põhjendamatult suured, kuid mõnes äriühingus on need tõepoolest ebaloomulikult ja täiesti põhjendamatult suured. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhi palk jääb erasektoriga võrreldes konkurentsis ilmselt alla, arvestades 1,2 miljardi euro suurust bilansimahtu ning ka seda, et tulem aastas on suurusjärgus 20 miljonit eurot. Ma arvan, et erasektoris teeniks sellise ettevõtte juht märksa rohkem kui RMK juht, ehkki kade meel on mul ikkagi.

Kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kolleeg Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Riigiettevõtete juhtide kõrgete palkadega haakub väga hästi just praegu päevakorral olev dividendile sotsiaalmaksu kehtestamine. Peaaegu kõik lehed räägivad täna sellest ja mitmed ettevõtjad on selle poolt. Meil on palju inimesi, kes küll teenivad tulu, aga selle pealt sotsiaalmaksu ei maksa. Milline on teie arvamus, kas palga maksmine dividendina, hiilides kõrvale sotsiaalmaksust, mida seadus praegu tegelikult lubab, on eetiline? Milliseid kompromisse te siin näete? Kas on eetiline näiteks see, et arstid, kes sisuliselt töötavad ju sotsiaalsüsteemis, ise sellesse süsteemi dividendi saades ei panusta?

Aitäh! Palga maksmine dividendina ei ole kindlasti eetiline ja ma väidan, et see ei ole ka seaduslik. Dividendi tuleb maksta ikkagi investeeringutelt teenitud kasumilt ning see maksmine peab igas äriühingus ja ettevõttes olema selgelt sihipärane. Aga ma möönan, et on probleeme, teatud valdkondades sisuliselt võetaksegi töötasu äriühingust dividendina välja. Nende küsimustega tegeleb maksuamet ja minu meelest tegeleb ta nendega üksjagu efektiivselt. Kuid probleem on olemas ja lihtsaid lahendusi sellele ei ole. On väga kerge öelda, et maksustame dividendi sotsiaalmaksuga. Jah, ilmselt saaksime siis mõnelt osalt sotsiaalmaksu ka korralikult kätte, aga dividendide üldmaht võib väheneda niivõrd, et selle tagajärjed tööhõivele ja investeeringutele oleksid väga negatiivsed. See ei ole koht, kus lihtsad lahendused töötaksid, kus oleks võimalik kergelt öelda, et homme teeme teistmoodi ja kõik hakkab olema märksa parem. Enne nii radikaalsete otsuste langetamist on siiski hädavajalik teha põhjalik analüüs.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te viitasite, et meie riigiettevõtete tugevad juhid saavad Soomes mitu korda kõrgemat palka. Mulle aga meenub, et meil on tihtipeale nii, et täna on küll kõva juht, aga homme lastakse ta lahti, nagu juhtus Estonian Airis Taskilaga, EAS-i juhtidega ja teistega. Täna on ta kõva mees ja saab suurt palka, homme aga ei kõlba kuhugi. Siit minu küsimus. Öelge mulle, palun, mida peaks teie arvates ütlema näiteks kuus 320–400 eurot teenivate Kagu-Eesti inimeste õiglustunne, kui nad vaatavad, milliseid hiigelsummasid makstakse riigiettevõtete juhtidele, keda pidevalt, iga päev lehes kritiseeritakse, näiteks nagu praegu Eesti Energia juhti. Mida rahva õiglustunne ütlema peaks, kui teie ütlete, et nad on kõvad juhid?

Aitäh! Ma olen täna juba korduvalt siit kõnepuldist palunud mitte teha ühe või kahe halva näite põhjal üldistusi kõigi riigile kuuluvate äriühingute või riigi asutatud sihtasutuste ja nende juhtide kohta. Ma kordan veel: mulle teadaolevalt saavad meie riigile kuuluvate äriühingute juhid summa summarum, läbilõikena, vähem palka kui võrreldava suuruse, kasumlikkuse ja bilansimahuga ettevõtete juhid erasektoris. Sama käib sihtasutuste kohta. Ma ei ole kindlasti nõus väitega, et riigile kuuluvate äriühingute juhid on valdavalt ülemakstud. Aga mitte mingil juhul ei saa minust Tero Taskila ülisuure palga õigustajat. Ma olen seda palka kritiseerinud sellest ajast peale, kui see mulle teatavaks sai. Ma ei ole kindlasti nõus õigustama ka EAS-i juhatuse uuele liikmele häältega 6 : 5 määratud 6500 euro suurust kuupalka, teades, et peaaegu kaks korda suuremas mahus toetusi välja maksva PRIA juht saab 2890 eurot (see oli vist see summa) või et Keskkonnainvesteeringute Keskuses, kus võrreldes EAS-iga on toetuste maht samuti peaaegu kaks korda suurem, on juhi palk kaks korda väiksem. Sellele pole õigustust.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Andres Anveltilt justiitsminister Hanno Pevkurile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Teie eelkäija, justiitsminister Kristen Michal algatas ministeeriumis lobireeglite väljatöötamise. Näiteks andis ta oktoobris pressiteates edasi sõnumi, et ühiskonnale oleks enim kasu huvide esindamise heade tavade sõnastamisest. Samuti oli selleks hetkeks selgunud, et pelgalt tavadest ei piisa ja seda valdkonda tuleb asuda ka seadustes sisustama. Kirjad, mis tutvustasid võimalikke lahendusi, tulid ka fraktsioonidesse, aga praegu valitseb teie juhitavas ministeeriumis vaikus. Siit küsimus: kas te ei pea seda teemat enam prioriteediks?

Aitäh! Vaikus ei tähenda, et tööd ei tehta. Kui vaadata seda, mis on olnud, ja seda, mis on tulemas, siis ma kinnitan teile, et töö õiguskeskkonna selgemaks ja paremaks muutmiseks käib pidevalt. Vaatame ka lihtsaid arenguid: õigusloome normitehnika eeskiri on olemas, samamoodi on kinnitatud kaasamise hea tava. Need mõlemad puudutavad otseselt lobimist ja eelnõude väljatöötamist. 1. aprillil ehk kohe-kohe jõustub uus korruptsioonivastane seadus, kus on need sätted sees. Kõige olulisem tulevikku suunatud töö on seotud karistusõiguse revisjoniga. Karistusõiguse revisjon vaatab muu hulgas üle mõjuvõimuga kauplemise paragrahvi, millele on juhtinud tähelepanu GRECO. Need tööd ja tegemised käivad edasi. GRECO näiteks viitab just nimelt mõjuvõimuga kauplemise parema reguleerimise vajadusele. Selge vahetegemine seadusega lubatud kaasamisprotsessil ja oma huvide eest seismisel ning ebaseaduslikul tegevusel ehk mõjuvõimuga kauplemisel tuleb täpsemalt kirja panna. See töö praegu kenasti käib. Loodetavasti veel selle aasta jooksul jõuavad parlamendi ette karistusõiguse revisjoni käigus väljatöötatud seadusmuudatused.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea justiitsminister! Ma küsin natukene konkreetsemalt. Sinu eelkäija rääkis väga selgelt sellest, et seda valdkonda tuleb asuda ka seadustes sisustama. Selles kirjas, mis laiali saadeti, ei räägitud niivõrd karistusseadustikust. Lobitöö, mis kaasneb seaduste väljatöötamisega täitevvõimu tasandil, vajas sinu eelkäija sõnade kohaselt minu arusaamist mööda just reeglitega sisustamist. Ta ei pidanud silmas mitte seda, kuidas karistatakse, kui on mõjuvõimuga kaubeldud, vaid seda, kuidas toimub see protsess, kui erinevad huvigrupid alustavad seaduste kujundamist. Milline on sinu seisukoht, kas see reeglistik peaks olema juba alguses olemas või me räägime ainult karistustest?

Aitäh! Kindlasti on see reeglistik kogu protsessi käigus vajalik. Ma ütlen veel kord, et kui vaadata neid samme, mis on kaasamise hea tava ja õigusloome normitehnika koostamise näol astutud, siis need annavad selged juhtnöörid selleks, kuidas Eestis õigust saab muuta või luua. Kas me peame selle täpselt kirja panema? Näiteks on Justiitsministeeriumi tehtud lobireeglite analüüs suhteliselt paks, see sai eelmisel aastal valmis. Seal on käsitletud paljusid teemasid. Näiteks on ära toodud võrdlus teiste riikidega, kuid eelkõige on käsitletud seda, millised on avalikule võimule kehtestatavad lobireeglid. Kas peaksid olema piirangud näiteks selles osas, et kui sa oled olnud lobist, siis sa ei või teatud aja jooksul minna riigiteenistusse või laiemas mõttes avalikku teenistusse, või et sa ei või minna teatud valdkonda tööle lobistina, kui sa oled olnud ametnik? Neid selgesõnalisi piiranguid on arutatud. Samamoodi on arutatud, kas piisab piirangutest ainult avalikus sektoris. Seda, millised normid täpselt kirja pannakse, on praegu väga raske öelda. See arutelu seisab meil veel ees. Küll aga võin öelda, nagu sa ka ise esimeses küsimuses ütlesid, et seda probleemi ei saa lahendada ainult hea tava põhimõttel. On olemas ka üks Riigikohtu lahend, mis viitab sellele, et ainult heast tavast ei piisa, vaid see teema on vaja täpselt seaduses fikseerida.

Palun, kolleeg Andres Anvelt, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Ma tahan liikuda konkreetsuse poole. Me teame, et GRECO-le vastamiseks ja mingite sammude tegemiseks on meil jäänud umbes poolteist aastat. Sellepärast ma seda sinult küsingi. Suvel ja sügisel tegi endine justiitsminister väga jõulisi avaldusi ja rääkis, et lobiteema on lähiaja prioriteet. Ma ikkagi ei kuulnud sult tähtaegu, millal Justiitsministeerium kavatseb mingite ettepanekutega seadusandja ette tulla. Mulle jääb tahes-tahtmata mulje, et tol ajal ehk suvel ja sügisel oli selle küsimuse selline terav tõstatamine seotud rohkem sellega, et natukenegi maandada tollast Reformierakonnaga seotud rahastamisskandaali. Millised need konkreetsed tärminid ikkagi oleksid?

Aitäh! Kindlasti on sotsiaaldemokraatidel mitmesuguseid tundeid eelmisel aastal toimunuga seoses. Aga luba mul sulle kinnitada, et planeeritud tegevused on kõik töös. Ma ütlen veel kord, et selle aasta jooksul, loodetavasti sügissessiooni alguseks, on meil karistusõiguse revisjon valmis. Vaatame mõjuvõimuga kauplemise karistused üle, siis saame tulla ennetamise juurde. Analüüs on valmis ja selle pinnalt saab otsuseid tegema hakata. Sa mainisid GRECO-t ehk korruptsioonivastaste riikide ühendust. See on hästi oluline. Sa mainisid, et GRECO-le tuleb anda vastus. Seda me kindlasti teeme. Teravik on eelkõige karistusõiguse revisjonil. Sealt edasi juba vaatame, kas ja kui palju me lisaks heale tavale saame panna lobireegleid kui selliseid kirja seadustesse.

Nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Arto Aas!

Aitäh! Hea minister! Te mainisite mõjuvõimuga kauplemist. Just värskelt on ilmunud informatsioon, et Keskerakonna peasekretär, hea kolleeg Priit Toobal on avaldanud mõju Tallinna linnapeale. Ta on lobistanud, et mõned parteikaaslased, kes ei ole tasunud erakonna kassasse teatud summasid, peaksid oma töökoha kaotama. Üllatuslikult nad töökoha ka kaotasid. Kas teie hinnangul on siin võimalik rääkida mingist lobitegevusest või mõjuvõimuga kauplemisest, mis on lausa kriminaalkorras karistatav, või on küsimus puhtalt poliitilises kultuuris või selle puudumises?

Aitäh! Ma jätaksin karistusõiguslike hinnangute andmise siiski organitele, kes selle eest vastutavad, eelkõige prokuratuurile ja politseile. Aga mis puudutab sellist tegu tervikuna, siis ma usun, et me peaksime hakkama pihta sinu mainitud viimasest osast ehk poliitilisest kultuurist. Vaatame erakondade rahastamist laiemalt. Justiitsministeeriumi analüüs näitab, et eri riikide erakondades on kasutusel teatud mandaadiga seotud n-ö täiendavad liikmemaksud. See on olnud vabatahtlik. Kui Keskerakond on valinud selle tee, et teatud mandaadiga, näiteks ka Riigikogu liikme mandaadiga, kaasneb suurem liikmemaks kui erakonna tavaliikmetel, siis on see nende õigus. Kui rääkida ametnikest, siis üldine eeldus avalikus teenistuses on see, et ametnik palgatakse tööle ametikohale sobivuse järgi, mitte selle järgi, kas ta kuulub ühte või teise erakonda.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rait Maruste.

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! On hea meel tõdeda, et selle teemaga endiselt töötatakse. Sellega tuleks edasi minna, sest praegu menetletakse ka erakondade rahastamise teemat, sh ettevõtete annetusi erakondadele. Et teha vahet, kas ettevõtted rahastavad erakondi või tegelevad lobitööga, on äärmiselt vajalik, et oleksid olemas lobitegemise reeglid. Ma möönan, et see on keeruline ja see ei ole lihtne töö. Kas te olete mõelnud, et alustuseks ei pea me neid lobireegleid tingimata vastu võtma seaduse tasemel aktiga, vaid võiks töötada välja üleminekuvariandi, selleks et koostöös parlamendiga ja näiteks kaubandus-tööstuskojaga või kellegi kolmandaga luua hea käitumise tava või tuua näiteid praktika kohta?

Aitäh! Tegelikult sellest kogu temaatika alguse saigi. Justiitsministeerium võttis ühendust kaubandus-tööstuskojaga, arutamaks, kas lobireeglite kehtestamisel võiks olla esimene samm hea tava loomine. Kaubandus-tööstuskojast tuli üsna konkreetne küsimus, kas me suudaksime hea tava kirja panna. Edasi toimusid arutelud ja Justiitsministeeriumis tehti lobireeglite põhjalik analüüs, mis näitas, et võiks alustada heast tavast. Küll aga tuuakse analüüsis välja, et kui me vaatame lobireeglite rikkumise juhtumeid, kus võib olla tegemist karistatava käitumisega, siis on vaja seaduslikku regulatsiooni, muidu ei ole võimalik tagada nende juhtumite menetlust. Hea tava rikkumine ei ole teatavasti karistusõiguse mõttes piisav, selleks et kedagi süüdi mõista. Kindlasti oleks ka minul hea meel näha, et mitte ainult ettevõtjatel, vaid ka huvigruppidel ja vabaühendustel oleksid seadusloomeprotsessi käigus selged, ühtselt tunnustatud reeglid, kuidas ministeeriumidega suhelda. Ma võin tuua näite ühe seaduseelnõu väljatöötamise kohta. Huvigrupp tuli ministeeriumiga kohtuma ja nendega oli kaasas advokaat, kes aitas huvigrupi seisukohti formuleerida Justiitsministeeriumile sobivamas keeles. Klassikalises mõttes võiks öelda, et ta aitas seadusloomeprotsessile kaasa. Võib-olla oli isegi tegemist lobimisega, aga see oli täiesti seaduslik tegevus.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Lauri Laasilt kaitseminister Urmas Reinsalule. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud kaitseminister! 8. märtsil saime Eesti Päevalehest teada, et vabadussõja võidusamba remonditööd ja praagi ümbertegemine ei paista lõppevat. Sedakorda kaevatakse üles ning rajatakse uuesti võidusamba taga olev nõlv, kuna selle ehituskvaliteet on väga vilets. Pinnas on ebaühtlaselt vajunud ning nõlval muru ei kasva. Inseneride sõnul on põhjus kõrvalekalletes ehitusprojektist: seal, kus peaks täitematerjaliks olema liiv, on kokkuhoiu eesmärgil kasutatud ehitusprahti, samuti ei ole pinnasekihtide tihendamiseks kasutatud õiget tehnikat. Milliseid samme on võidusamba tööde tellija ehk Kaitseministeerium astunud, et selgitada, kes vastutab ehituspraagi eest võidusamba nõlva rajamisel?

Austatud Riigikogu liige! Meenutuseks ütlen, et monumendi rajamise eest vastutas Tšehhi firma Sans Souci ning firma Celander vastutas tseremooniaväljaku tööde eest, sh võidusamba tseremooniaväljaku taga asuva nõlva ehituse eest. Mis puudutab samba rajanud Tšehhi firmat Sans Souci, siis Kaitseministeerium pöördus praaktööde tõttu arbitraaži poole. Mul on hea meel öelda, et kohus mõistis Kaitseministeeriumi kasuks välja kogu nõude, summas 696 828 eurot, ning maksed algavad 1. aprillist s.a. Mis puudutab Celanderi tehtud töid, siis tuleb juhtida tähelepanu sellele, et seoses pankrotistumisega Celander aastal 2011 likvideeriti. Kuna probleeme on veekahjustustega ja sellega, et nõlv vajub, siis tegi Riigi Kinnisvara AS ekspertiisi. On selge, et meie keskse mälestusmärgi ümbrus peab olema laitmatult korrastatud. Selgus, et Harjumäel puudub korralik sadeveedrenaaž ning olukorra parandamiseks peaks Tallinna Kommunaalamet drenaažisüsteeme täiendama. Sellele on ka linnavalitsuse tähelepanu juhitud. Selles ulatuses, nagu Kaitseministeeriumil võimalik oli, 2010. aastal drenaažisüsteeme uuendati. Mis puudutab nõlva vajumist, siis see on tõepoolest toimunud seetõttu, et seal kasutati täitematerjalina ehitusprahti. Eksperdid arvavad, et tegemist on ehituspraagiga ja see töö tuleb ümber teha, tuleb kasutada täitepinnast, mis on toodud mujalt. Selline on ministeeriumi seisukoht ja seda viib ellu Riigi Kinnisvara AS, kes praegu seda objekti haldab.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Me kuulsime, et tööde tegija on pankrotis, seega jääb tööde ümbertegemise maksumus ilmselt maksumaksja kanda. Aga probleemid sambataguse nõlvaga hakkasid ilmnema ju kohe peale samba valmimist. Selles võisid veenduda kõik, kes sealt mööda jalutasid. Miks ei reageeritud kohe, kui vead ilmnesid, ega nõutud puudujääkide kaotamist siis, kui garantii veel kehtis?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, nimetatud ettevõte likvideeriti 2011. aastal. Riigi Kinnisvara AS on tellinud ekspertiisi ning praaktöö tuvastanud. Celanderi lepingu kogumaksumus oli 1,7 miljonit eurot. Leping nägi ette tseremooniaväljaku ja selle ümbruse korrastamist, nõlval tehtavate tööde osa sellest oli 30 000 eurot. Selge on see, et need tööd tuleb ära teha sellisel moel, et vabadussõja võidusamba ümbrus oleks laitmatult korras. On selge, et ekspertiisiga on tuvastatud nii projekteerija kui ka ehitaja vastutus ehituspraagi eest.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Seadusest tulenevalt peab sellisel objektil olema ka tööde järelevalve. Kes tegi omal ajal järelevalvet ja äkki oleks võimalik pöörata see nõue järelevalvet teinud firma vastu, juhul kui ka see ei ole vahepeal pankrotti läinud?

Kindlasti analüüsib Kaitseministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga nii ehitaja kui ka järelevaataja vastutust. Seda me kindlasti teeme. Kui vastutus on kindlaks määratud, siis me pöörame need nõuded täies mahus täitmisele. Nagu ma ütlesin, me pöördusime kohtusse võidusamba rajatise püstitanud Tšehhi ettevõtte Sans Souci vastu ning oleme täies mahus saavutanud võidu. Mis puudutab nõlvaga seotud probleeme, siis need on ilmnenud aja jooksul. Nagu ka ekspertiis leiab, ei olnud neid võimalik tuvastada kohe, vaid alles pärast aastate jooksul toimunud vihmavee kogunemist ja nõlva kasutamist. Aja jooksul ongi nõlv vajunud ning see vajumine ja sadevee kogunemine on põhjused, mis eeldavad reageerimist. On tehtud ehitusekspertiis ja leitud, et on tehtud praaktööd ning see töö on vaja korralikult ümber teha. Kui on võimalik pöörata nõuded isikute vastu, kes nendes töödes on osalenud, siis seda kindlasti tehakse.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Randver!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Võidusambaga samasuguse tähtsusega on vabadusmonumendid mitmes regioonis. Teile teadaolevalt on vabadusmonumendi ehitamise ja taastamise soov ka Valgas. Selle üle on peetud läbirääkimisi Kaitseministeeriumiga ja teatud summad on eraldatud. Kuid kohalik kogukond ja algatajad näevad, et sellest summast ei piisa selleks, et vabadusmonument käesoleval aastal avada. Kas te olete nõus alustama uuesti läbirääkimisi, et toetada Valgas avatavat vabadusmonumenti?

Aitäh! Kohalike linnade ja asulate vabadusmonumentide taastamine või uute mälestusmärkide püstitamine on olnud kohalike inimeste ja kogukondade ning omavalitsuste väga tänuväärne töö. Kaitseministeerium seda igati toetab. Kaitseministeerium on vastavalt kokkulepetele toetuse kokku leppinud ka Valga linnaga. Ma olen kindel, et riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ning kohalike rahvuslike ühenduste kaasabil see monument püstitatakse.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud kaitseminister! Te räägite väga asjatundlikult sadevee kogunemisest ja kõigist ehituslikest ebaõnnestumistest. Aga mis te arvate, kes peaks sellise ebaõnnestunud ehitise eest poliitiliselt vastutama?

Ma ei ole absoluutselt nõus sellega, nagu vabadussõja võidusammas oleks ebaõnnestunud. Täna viisin ma pärja Johan Laidoneri perekonna rahulasse, sest möödub 60 aastat Johan Laidoneri surmast. Vabadussõja võidusammas on meie keskne rahvuslik monument, mis on mõeldud sõjalise võidu tähistamiseks. See, et samba tehnilises teostuses on olnud ehituslikke probleeme ja, nagu ma ütlesin, neid on olnud ka tseremooniaväljaku ümbrusega seoses, on tööde tegijate küsimus. Riigi ülesanne tööde korraldajana on esitada nõudeid, kui töid ei ole tehtud nõuetekohaselt. Nagu ma ütlesin, Tšehhi ettevõtte Sans Souci suhtes on arbitraažimenetlus toimunud, kogunõude määras kohus riigi kasuks ning need maksed algavad. Kui tseremooniaväljaku ümbruses on tegemist vaegtöödega, siis tuleb need tööd uuesti teha. Selle monumendi tähtsus eeldab, et monument ise ja ümbruskond on laitmatult korrastatud. Selle Kaitseministeerium ja mälestusmärgi hooldaja Riigi Kinnisvara AS kindlasti tagavad.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Heljo Pikhofilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Haridusminister ütles 20. veebruaril Riigikogu suures saalis, et direktor võib õpetajana tööle võtta ükskõik millise kõrgharidusega inimese. Teisisõnu võivad lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis töötada inimesed, kellel pole pedagoogilist kõrgharidust, seejuures jääb inimese kutsemeisterlikkus direktori otsustada. Tsiteerin haridusministrit: "Me laseme rohkematel ennast proovile panna." Kas te olete valitsuses arutanud, millised muud institutsioonid oleksid nõus, kui nende juures panevad ennast proovile erialase ettevalmistuseta inimesed? Vaatame kas või kohtuorganeid, tervishoiuasutusi, transpordiettevõtteid.

Aitäh! Vaevalt et te haridusministri sõnadele päris täpselt viitasite. Ilmselt ei olnud tema mõte see, et kooli peaksid tööle asuma õpetajatööks ettevalmistamata inimesed. Ma ei usu, et Jaak Aaviksoo on seda väitnud, seetõttu ei hakkagi ma selle väitega praegu võitlema. Samas tuleb tunnistada, et me oleme haridusnõuete lati kohati ikkagi väga kõrgele sättinud. Oleks mõistlik viia latti rohkem vastavusse tegelike võimalustega, mitte ainult haridusvallas, vaid ka mitmete muude normatiivide osas. Sellise üldise lähenemisega olen ma nõus. Mis puudutab kõrghariduse olemasolu või puudumist, siis ei saa näiteks Riigikogu liikmetele sellist nõuet kehtestada, seda ei ole kehtestatud ka ministritele. Praeguses valitsuses ei ole ilma kõrghariduseta ministreid, kuid Eestis on selliseid ministreid olnud. Ma väidan, et mitmes Euroopa riigis on olnud edukaid ministreid, kellel pole olnud kõrgharidust. Ma ei taha hariduse puudumist propageerima hakata, aga see pole ainus näitaja. Tahtmised ja tegelikkus peavad koos käima. Me ei saa seada latti nii kõrgele, et ressursid sunnivad meid paratamatult lati alt läbi jooksma.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma ei ole sellega päris nõus, et ei tea mis hariduse ja ettevalmistusega inimesed võiksid lapsi õpetada. Meie haridusminister ütles tõepoolest niimoodi siinsamas Riigikogu saalis. Eesti hariduse infosüsteemi viimaste andmete järgi langes põhikoolist aastatel 2006–2009 välja ligi 2000 õpilast. Koolide esitatud andmete alusel on Eestis 24 000 last, kes vajavad õppekava omandamiseks lisameetmeid, kui eesmärk on toimetulevate inimeste kasvatamine. Tõsisema puudega lapsi on nende seas 5000, ülejäänud juhtudel saaks hooliva toega aga ennetada või leevendada käitumishäireid ja õpiraskusi, koolist väljalangemist ja ka hilisemat toimetulematust tööturul. Millega on põhjendatud valitsuse seisukoht, et on otstarbekas kaotada abiõpetajate ametikohad ja jätta tugispetsialistide rahastamine juhuse hooleks?

Te omistate jälle valitsusele väiteid ja seisukohti, mida meil pole olnud, nagu te omistate ka ministrile väiteid, mida ilmselgelt tema suust kuuldud ei ole. Keegi ei kavatse abiõpetajatest loobuda, seda mõtet ei ole. Vastupidi, erivajadusega õpilaste paremaks õpetamiseks kavatsetakse senisest enamal määral abiõpetajatesse panustada. Te võitlete minu meelest praegu tuuleveskitega, mitte tegelike probleemidega.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma loodan, et te olete lugenud uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Seal ei ole isegi abiõpetaja institutsiooni enam sees, praeguses seaduses see on. Siit tuleneb ka kõik muu. Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel on põhjalik analüüs selle kohta, kui palju läheb Eestile maksma alaharitud elanikkonnakiht. Selles on välja toodud, et ainuüksi praeguste põhiharidusega või veelgi madalama haridustasemega inimestele keskhariduse andmine annaks riigieelarvesse juurde 0,32%. Siit minu küsimus: kas te olete leidnud mingi salarelva, kuidas on võimalik riigieelarvesse lisatulu teenida ilma meie lastesse ja noortesse õigel ajal panustamata? Ma tuletan veel meelde, et logopeede, eripedagooge jt tulevikus riigieelarvest ei rahastata.

Oi jah, siin oli kolm küsimust, kolm kategoorilist väidet ja mitte ühegagi nendest ma nõus olla ei saa. Kuidas te saate praegu väita, et Eesti riik ei panusta laste haridusse? Iga inimene, kelle lapsed on koolis käinud, saab ju aru, et Eesti riik panustab laste haridusse. Need on niisugused kohatud propagandistlikud väited, millega minul, ma arvan, ei sobi siin isegi diskuteerima hakata. Te viitasite erivajadusega lastele. Te peaksite teadma, et nende laste rahastamisega on riik viimasel ajal just rohkem tegelnud ehk nende õpilaste nn pearaha on suurenenud 24%. Väita, et riik ei ole midagi teinud ja riik justkui ei tahagi, et noortel oleks hea haridus, ei ole minu meelest kohane.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kaia Iva!

Aitäh! Kõigepealt ütlen repliigina, et sellist mõistet nagu "abiõpetaja" kehtivas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tõepoolest ei ole. Aga minu küsimus on järgmine. Siin oli juttu võimalusest võtta tööle õpetajaid, kes ei vasta täpselt õpetaja akadeemilistele kvalifikatsiooninõuetele. Praegu kujutatakse koolidirektoreid rumalate inimestena, kes ei suuda teha õigeid personalivalikuid, kes kindlasti võtaksid tööle kõige halvemaid inimesi, keda võtta on. Eestis on väga hästi käivitunud projektid "Tagasi kooli" ja "Noored kooli", mis on andnud häid tulemusi. Küll on aga praegu situatsioon, kus doktorikraadiga keemik tohib anda tunde ülikoolis, aga mitte üldhariduskoolis. Kas te arvate, et selline situatsioon on mõistlik?

Teie küsimuses oli juba vastus olemas. Kui ta on ikka doktorikraadiga ja võib ülikoolis loenguid pidada, tunde anda ja laboratoorseid töid juhendada, miks ta siis ei peaks tohtima koolis tunde anda? Need barjäärid on meil kohati kunstlikult ehitatud. Te viitasite teaduste doktorile, aga ma arvan, et ka näiteks direktorite ametisse asumise rangeid raame võiks üle vaadata küll. Minul on ülikoolist saadud muu hulgas keemiaõpetaja diplom, lisaks orgaanilisele keemiale õppisin ma ka pedagoogilisi aineid, aga arvan, et praeguste mõõdupuude järgi ma kooli juhtima küll ei tohiks minna. Võib-olla ei tohikski?

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kajar Lember!

Aitäh! Lihtsalt teadmiste värskenduseks ütlen, et praegu PGS siiski õpetaja abi või abiõpetaja teemat väga selgelt sisaldab. Et sellel teemal sõna võtta, peaksid Riigikogu liikmed sellega rohkem kursis olema. Aga ma küsin, kas teie hinnangul on ikkagi võimalik kas või õpetaja abide rolli suurendada, et väljalangemine põhikoolist väheneks. See väljalangemine on siiski liiga suur.

Jah, kindlasti on võimalik erivajadusega laste individuaalsema kohtlemise abil vähendada koolist väljalangemist. See kohati nõukogude ajast pärit erivajadusega laste kohtlemise viis, mille põhjal näiteks diabeedi või muu haiguse puhul paigutati lapsed erikooli, on mitmes Põhjala riigis praeguseks, isegi juba aastakümneid tagasi täiesti unustatud. Ma olen käinud ühes Norra koolis, kus ka raske vaimupuudega lapsed õppisid tavaklassis, neid abistasid õpetaja abid või abiõpetajad (see on juba maitseasi, kuidas neid nimetada). Sellega olid rahul erivajadusega laste vanemad, lapsed ise ja ka teised lapsed, kellel mingeid erivajadusi ei olnud. Ükski inimene, ükski laps ei ole täiesti andetu. Igal lapsel on mingi anne ja see on tarvis üles leida. Kui erivajadusega lapsed õpivad tavaliste lastega samas klassis, siis ka need tavalised lapsed õpivad maailma vaatama natuke teise nurga alt ja lõpuks rikastab see kõiki.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on Inara Luigaselt kaitseminister Urmas Reinsalule. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan laste teemal. Eesti riik on loodud rahva ja vabaduse kaitseks, nii armastatakse ikka ja jälle korrata pidupäevakõnedes. Argipäevadel võtab rahva kaitsmine aga teise varjundi. Rahvas ootab riigilt kaitset toimetulekuraskuste ja vaesuse eest. Ka statistika räägib seda keelt. Õiguskantsler on lasteombudsmanina koostanud ülevaate "Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes". Ülevaates tuuakse välja, et Eestis elab absoluutses vaesuses peaaegu iga viies laps. Kui siia lisada vaesusriskis elavad lapsed, siis puudutab vaesus 63 000 last. Paljudest juhtumitest võib teha järelduse, et puudust kannatavad lapsed kannatavad tihti ka alatoitumuse all. Minu küsimus on teile kui kaitseministrile ja IRL-i esimehele: mida tuleb teha täna ja homme, et lapsed, meie riigi ja rahva tulevased kaitsjad, ei peaks koolitundides leivast mõtlema?

Aitäh, austatud küsija! Kahtlemata on tegemist väga olulise ja keskse küsimusega, mis puudutab sotsiaalkaitset ja seda, et riigi sotsiaalkulutusi tehtaks just nimelt tegelike abivajajate heaks. Seetõttu on väga mõistlik peretoetuste reform, mis peaks selle aasta suvel jõustuma ja järk-järgult peretoetusi vajaduspõhiselt kasvatama, tehes seda astmeliselt kuni 2015. aastani välja. Just nimelt need olulised märksõnad, perekonna sissetulek ja laste arv perekonnas, on sellel puhul arvesse võetud. Aga riigi sotsiaalpoliitikast ja sotsiaalkulutuste osakaalust rääkides tuleb öelda, et eelmisel aastal vastuvõetud nelja-aastane riigi eelarvestrateegia näeb ette riigi sotsiaalkulude kasvu 2016. aastaks ligikaudu pooleni riigieelarve kogumahust – 48,4%-ni. Koalitsioonipartneritel on käsitus, et lapsetoetuste ja peretoetuste vajaduspõhisus peaks paremini realiseeruma, ka kohalike omavalitsuste antav abi peaks paremini abivajajate kätte jõudma. Selle nimel tuleb tegutseda. Need praktilised sammud, mida ka parlament on teinud, seda kinnitavad. Aga laiemas plaanis on võitluses parema toimetuleku eest ja võitluses vaesusega oluline ikkagi tööhõive ja reaalpalga kasv, et inimesed saaksid ennast ja oma peret tööga ära elatada. Seetõttu on väga tähtis, et viiendat kvartalit järjest on reaalpalk kasvanud, küll ainult samm-sammult ja esialgu vähe, aga siiski. Kindlasti peab valitsuse poliitika kese olema majanduskasv, mis tähendab reaalpalga kasvu ja seda, et inimestel on võimalik oma peret ülal pidada.

Palun, kolleeg Inara Luigas, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh vastuse eest! Peretoetuste suurendamine seda olukorda kindlasti ei paranda, see võib-olla natuke leevendab, aga ei paranda. Väga paljud ajaleheartiklid aga räägivad, et lastel ei ole peale kooli kuhugi minna ega midagi teha. Sporditegemise võimalused peaksid olema aluseks, et meie lastest kasvaksid tugevad ja terved inimesed. Ometi juhtus niiviisi, et kärpimise perioodil, 2009. aastal, otsustasid IRL ja Reformierakond lisaeelarvega muuta olukorda nii, et spordiseaduse ja noorsootöö seaduse kaudu vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi. Nüüd on olemas isegi kohtulahendeid, kus valda, kes on sporditegemisse panustanud, süüdistatakse raha raiskamises. Kui valitsus jätab lapsed ilma sellistest võimalustest, siis kuidas tagada meie tulevaste Eesti riigi ja rahva kaitsjate isamaaline vaimsus?

Aitäh! Kindlasti ei jäta keegi Eesti lapsi kaitseta. Mis puudutab väiteid, otsekui süüdistataks omavalitsusi spordi ja laste huvitegevuse toetamises, siis need lükkan ma ühemõtteliselt tagasi. Niisuguseid süüdistusi ei ole kindlasti esitatud. Mis puudutab laste huvitegevuse toetamist, siis huvitegevus on lisaks üldisele kooliharidusele laste tasakaalustatud arengus väga oluline. Seetõttu on koalitsioon kokku leppinud, et meie eesmärk on 2014. aasta 1. jaanuarist seada just nimelt laste huvitegevuse toetamiseks sisse üleriigilise toetusena nn ringiraha ehk huvitegevuse toetus. Millisel moel ja kuidas see rakendub, on konkreetse eelnõu ettevalmistamise küsimus ja kindlasti parlamendi lõpliku otsuse küsimus. Ma olen kindel, et seda algatust parlamendis toetatakse. Aga mis puudutab Eesti perede toimetulekut laiemas plaanis, siis ma rõhutan, et võti on majanduse areng, mis tagab suurema tööhõive ja selle, et inimeste palgad, inimeste sissetulekud kasvaksid. See on valitsuse keskne poliitika. Kaugemas plaanis tagab selle, et inimesed saaksid parema sissetuleku, haridus. Seetõttu on valitsus ette valmistanud väga ulatusliku haridusuuenduste kava ning ka parlamendis on praegu menetluses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uuendused. Kogu hariduskaar on pikemas plaanis seotud inimeste elujärjega kõigis Eestimaa paikades.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Ma võin tuua ühe näite. Kuusalu vallas on olemas just selline kohtulahend. Kohalikku omavalitsust justkui süüdistatakse selles, et ta alusetult maksab kinni kulutusi, milleks ta ei ole kohustatud. Kolleeg Heljo Pikhof rääkis siin palju lastest, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustest jne. Väga paljud erivajadusega lapsed suunatakse meil tavakooli, kuid õpetajad ei tule seal kõigi õpilaste õpetamisega toime. Me teame, et Eesti riigis on olemas asendusteenistus. Need meessoost isikud, kes peavad läbi tegema kaitseväeteenistuse, võivad teenida ka õppeasutustes, kui näiteks usulised või kõlbelised veendumused ei luba neil relva kanda. Nad võivad teenida ka õppeasutustes, kus õpivad erivajadusega õpilased. Kuidas see süsteem on korraldatud ja kuidas see toimib?

Aitäh! Tõepoolest, põhiseaduse kohaselt on üldine reegel see, et noored mehed, kes on kaitseväekohuslased, peavad läbi tegema ajateenistuse, kuid maailmavaatelistel, veendumuslikel ja religioossetel põhjustel on noortel õigus ajateenistusest keelduda. Neile on võimalik pakkuda asendusteenistust. Kaitsevägi teeb siin koostööd erinevate, just nimelt humanitaarse ja sotsiaalse rolliga institutsioonidega, sh hoolekandeasutustega. Neil noortel on võimalik oma kohustust seal realiseerida. Senise praktika põhjal võib öelda, et see panus ei ole füüsilises mõttes sugugi mitte väiksem kui ajateenistuses. See on kindlasti vajalik töö, mida noored teevad, ja väärib igati tunnustamist, juhul kui noored on maailmavaatelistel põhjustel selle valiku teinud.

Suur tänu, härra minister! Infotunni aeg on läbi. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest ja suur tänu valitsusliikmetele küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.