Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, kas soovite üle anda eelnõusid või arupärimisi? Eelnõusid ega arupärimisi üle anda ei soovita. Läheme teadete juurde.
Kolmapäeval, s.a 14. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ja siseminister Ken-Marti Vaher.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise kultuuriminister Rein Langile.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel on kohalolijaks registreerunud 79 Riigikogu liiget, puudub 22.
Me asume päevakorra täpsustamise juurde. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307 esimesel lugemisel ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 308 esimesel lugemisel teeb algatajate ettekande Riigikogu liige Marko Pomerants.

Me asume tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2012. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu esimene lugemine. Tutvustan teile selle menetluse korda.
Kõigepealt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Seejärel saab ettekandjale küsimusi esitada. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel toimuvad läbirääkimised, kus sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Pärast seda toimub lõpphääletus.
Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2012. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu esimese lugemisega seonduvast informatsioonist. Otsuse eelnõu kannab numbrit 305. Rahanduskomisjon algatas selle eelnõu 24. oktoobril lähtuvalt Riigikontrolli seaduse §-st 5, mille kohaselt audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks määrab rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu. 1995. ja 1996. aastal ning aastatel 1998–2004 kontrollis Riigikontrolli majandustegevust AS PricewaterhouseCoopers, 2005.–2008. aasta majandustegevust AS Deloitte Audit Eesti ning 2009.–2011. aasta majandustegevust Riigikogu otsuse kohaselt KPMG Baltics AS-i audiitor Indrek Alliksaar.
Rahanduskomisjon arutas eelnõu oma istungitel s.a 22. oktoobril ja 5. novembril. Kerkis üles küsimus audiitorite valiku ja selle kriteeriumide kohta. Komisjon on leidnud, et otstarbekuse aspektist lähtuvalt võiks üks audiitor kontrollida Riigikontrolli kolm-neli aastat ja seejärel võiks toimuda vahetus. Komisjon kujundab seisukoha järgmise aasta audiitori nimetamise kohta pärast seda, kui protseduuri kohta on saadud täpsustavat infot. Lähtuvalt eeltoodust teeb rahanduskomisjon ettepaneku nimetada ka 2012. aasta Riigikontrolli majandustegevuse kontrollijaks KPMG Baltics AS-i audiitor Indrek Alliksaar.
Komisjon esitas eelnõu teksti esimesele lugemisele muudetud kujul, lisades sätte otsuse jõustumise kohta selle allakirjutamisel. Komisjon teeb konsensusliku – rõhutan siin sõna "konsensusliku" – ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Te teete otsuse eelnõus ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2012. aasta tegevust kontrollima KPMG Baltics AS-i. Kas oli ka teisi kandidaate? Kuidas valimisprotseduur välja nägi? Kas te ise olete komisjoni esimehena KPMG Baltics AS-i tööga rahul?

Aitüma! Püüan nendele kolmele või neljale küsimusele vastata. Hakkame tagantpoolt pihta. Kas ma olen rahul? Ma arvan, et küsimus on kriteeriumides, millega me rahulolu hindame. Kui me hindame rahulolu selle põhjal, kas konkreetne audiitoribüroo on oma tööga hakkama saanud ehk kas nad on Riigikontrolli ära auditeerinud, siis ma arvan, et kui nad on seda teinud, siis sellega peab rahul olema, olenemata sellest, milline on lõplik järeldusotsus. Mul ei ole ühtegi muud kriteeriumi ega võimalust seda kuidagi teistmoodi hinnata. Teiseks, kuidas toimus varem ning toimub praegu ja ka tulevikus audiitorite valimine? Nagu ma ütlesin, viimase 15 aasta jooksul on Riigikontrolli auditeerinud kolm audiitorifirmat: PricewaterhouseCoopers, Deloitte Audit Eesti ja KPMG Baltics. Kuna kohustus leida audiitoribüroo on pandud rahanduskomisjonile, oleme pöördunud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna poole palvega täpsustada järgmisel aastal lisakriteeriume, mille alusel audiitorit võiks valida, kas siis madalaim hind, töö operatiivsus või mingi kolmas kriteerium. Me palusime ÕAO-lt selle kohta vastust ja ma arvan, et see lähiajal tuleb. Praegu võtsime vastu konsensusliku otsuse, et kuna kolmel aastal on KPMG Baltics Riigikontrolli auditeerinud (me arvestasime ka varasemaid tulemusi, pean silmas varasemat ajafaktorit teiste audiitoribüroode puhul), siis ka sel korral võib KPMG Baltics jätkata.

Suur tänu! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Riigi tellimuse puhul on alati tähtis hind. Milline on selle auditeerimise hind ja milline oleks konkureeriva firma hind?

Aitüma! Te küsite nüüd sisuliselt sedasama, millest ma mingil määral rääkisin, küll natuke teisest aspektist lähtuvalt. Kuna me ei võtnud sel aastal ühtegi lisapakkumist, siis on mul raske öelda, milline oleks võinud olla konkureeriv hind. Küll aga toimus neli aastat tagasi mingite kriteeriumide järgi vähempakkumine (ma eeldan, et see oli vähempakkumine) ja selle võitis KPMG Baltics. Kui teid see hind huvitab, siis võin seda täpsustada ja need andmed teile kirjalikult saata.

Aitäh! Palun, Arto Aas!

Aitäh! Kas komisjonis oli jutuks, et võib-olla oleks otstarbekas mõnikord tellida Riigikontrolli töö sisuline audit? Ma saan aru, et praegu on plaanis auditeerida nende majandustegevust ja raamatupidamist. Ma usun, et seal probleeme pole. Aga võib-olla peaks mõnikord vaatama asja sisusse, kas Riigikontrolli auditid on tehtud professionaalselt, õige meetodi alusel, sõltumatult jne? Kas seda teemat on arutatud?

Aitäh! Kas see on see küsimus, et kes kontrollib kontrollijat? Ma pean tunnistama, et rahanduskomisjon oma viimasel koosolekul, mis toimus 5. novembril, seda küsimust küll ei arutanud. Aga audiitoritel on teatavad kutsest lähtuvad kohustused, nad peavad oma tööd tegema nende normide ja kriteeriumide järgi. Mul ei ole vähimatki põhjust arvata, et nende töö oleks ebakvaliteetne. Kui meil peaksid sellised kahtlused tekkima, siis on alati võimalus korraldada juba tehtud auditite kontroll.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas on sellist infot, olgu või oletuslikku või kuidas tahes, mitu tõsist audiitorifirmat Eestis üldse on, kes töötavad sellel tasemel, et võiksid auditeerida Riigikontrolli? Kui suur see konkurents on?

Aitäh! See on hea küsimus. See teema oli rahanduskomisjonis üleval. See, mille järgi me hindame, kas audiitorifirma on tõsiselt võetav või mitte, on subjektiivne. Kuna see on subjektiivne, siis järelikult peame muutma oma otsused võimalikult objektiivseks. Sellest tulenevalt palusime ka õigus- ja analüüsiosakonda, et ta annaks meile tulevikus võimalikult täpsed kriteeriumid, kuidas me peaksime järgmistel aastatel audiitorit valima. Kas me lähtume hinnast? Kas me teeme suunatud pakkumise kolmele või neljale nn tõsisele audiitoribüroole? Aga milline on sel juhul tõsine büroo? Mille järgi me peaksime seda valima? Sellised küsimused on õigus- ja analüüsiosakonnale edastatud. Ma arvan, et lähiajal tulevad meile ka vastused. See tõsiselt võetavuse mõiste on väga subjektiivne.

Aitäh! Palun, Rait Maruste!

Aitäh! Minu küsimus on Arto Aasa küsimusega samas suunas. Me räägime praegu audiitori nimetamisest majandustegevuse kontrollimiseks, aga tegelikult oleks mõistlik mõelda ka selle üle, kas Riigikontroll on oma tegevuses jäänud põhiseadusega ja seadustega talle antud pädevuste ja seatud eesmärkide piiresse, kas tema soovitused ja hinnangud on olnud kooskõlas tema pädevuse ja eesmärkidega. Keegi peaks seda kõrvalt vaatama, sest poliitilisel tasandil on see küsimus keerulisem, võib tekkida poliitilise hinnangu või surve element. Kõrvaltvaataja pädevus välistaks sellise kahtlustuse ja annaks meile parema pildi, millega Riigikontroll tegelikult tegelema peaks.

Aitäh, hea Rait! Sul küsimust ei olnud, see oli arvamus. Ma jagan su arvamust selles mõttes, et see on kindlasti debati koht. On mitmesuguseid auditeid, mida võib ja saab teha. Ei ole olemas ainult raamatupidamislikud auditid, vaid on ka tegevusauditid ja toimingute auditid. Riigikontrolli kontekstis ei ole see küll obligatoorne, aga selle teema all võib rääkida ka ISO sertifikaatidest. Tõesti, tehakse mitmesuguseid auditeid, kuigi tavainimene on harjunud mõtlema vaid raamatupidamisliku auditi kontekstis. See on debati koht ja selle üle võib kindlasti arutleda.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Sven Sester! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Sel juhul asume lõpphääletuse juurde. Kas Valeri Korb soovib midagi protseduurilist küsida?

Ma tahan Keskerakonna fraktsiooni nimel võtta enne hääletamist kümneminutilise vaheaja.

Kümneminutiline vaheaeg. Jätkame kell 10.25.
V a h e a e g

Head kolleegid, jätkame istungit.
Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2012. aasta tegevuse kontrollimiseks" eelnõu 305. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 78 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks.
Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Asume teise päevakorrapunkti juurde. Algab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on hea meel teile tutvustada Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub põhimõttest, et peretoetuste maksmisel peab edaspidi kehtima reegel, et toetatakse rohkem neid peresid, kes enam abi vajavad ja kus on rohkem lapsi. Eelnõu eesmärk on tõhusamalt toetada lasterikkaid peresid ja vaesuses elavaid lastega peresid. Seniseid toetusi kelleltki ära ei võeta ja kellegi toetusi ei vähendata. Eelnõu muudatustega lisanduvad täiendavad toetused neile, kes seda enam vajavad, ja neile, kellel on rohkem lapsi. Eelnõuga toetatakse ühekordselt peresid, kuhu sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikke. Eelnõu laiem eesmärk on parandada laste heaolu.
Suunatud toetuste süsteem kasutab ressursse efektiivsemalt. Eelnõuga tehtavad muudatused on kombinatsioon universaaltoetustest ja vajaduspõhistest toetustest. Mõlema meetme samal ajal kasutamist on Eestile soovitanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon. Ajaloo jooksul on paljudes riikides olnud peretoetuste maksmise põhieesmärk vähendada laste vaesust või hoida ära nende vaesusesse langemine. Enamikus riikides on lisaks universaalsele lapsetoetusele kasutusel mitmesugused lisatoetused, millest osa puhul võetakse arvesse ka sissetulekut. Näiteks sõltub lapsetoetuse suurus osaliselt pere sissetulekust sellistes riikides nagu Küpros, Tšehhi, Itaalia, Leedu, Malta, Poola, Island, Portugal, Sloveenia ja Hispaania.
Eelnõus sätestatavad muudatused puudutavad umbes 70 000 last. Pered, kus need lapsed elavad, saavad lisaraha ja seeläbi paranevad laste elukvaliteet, heaolu ja arenguvõimalused.
Nüüd räägin muudatustest täpsemalt. Eelnõu sisaldab viit riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muudatust. Esiteks tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi kahes etapis. Alates 2013. aasta 1. juulist hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele 9,59 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega pere 19,18 eurot kuus, alates 2015. aastast need toetused kahekordistuvad. Statistikaameti viimaste ehk 2010. aasta andmete kohaselt elas 0–17-aastastest lastest 19,5% allpool suhtelise vaesuse piiri ehk hinnanguliselt elas allpool suhtelise vaesuse piiri ligikaudu 48 000 alla 18-aastast inimest. Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada nendel peredel, kes elavad suhtelises vaesuses. Sissetulekupiiri aluseks on võetud rahvusvahelisel meetodil põhinev suhtelise vaesuse piir. Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekutase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri. Eestis nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides kasutatakse suhtelise vaesuse piirina 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist tarbimiskaalude 1 : 0,5 : 0,3 korral. Tarbimiskaale kasutatakse sissetuleku arvutamisel selleks, et võtta arvesse eri vanuses leibkonnaliikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Esimese täiskasvanud leibkonnaliikme tarbimiskaal on 1, iga järgmise täiskasvanu oma 0,5, alla 14-aastase lapse oma 0,3. Saamaks teada leibkonna suhtelise vaesuse piiri, tuleb suhtelise vaesuse piir korrutada tarbimiskaaludega. 2010. aasta suhtelise vaesuse piiri aluseks võttes saab pere, mis koosneb kahest täiskasvanust ning kahest alla 14-aastasest lapsest, vajaduspõhist lapsetoetust siis, kui pere sissetulek jääb alla 588 euro kuus. Kui pere koosneb aga kahest täiskasvanust, ühest 14-aastasest või vanemast lapsest ning ühest alla 14-aastasest lapsest, saadakse vajaduspõhist lapsetoetust juhul, kui pere sissetulek jääb alla 644 euro kuus.
Eelnõu kohaselt määrab ja maksab vajaduspõhist peretoetust nagu ka toimetulekutoetust valla- või linnavalitsus. Kohalik omavalitsus on kõige õigem instants vajaduspõhise lapsetoetuse määramiseks, sest tagatud on abi andmine inimesele võimalikult lähedal. Vajaduspõhise lapsetoetuse administreerimine kohalike omavalitsuste kaudu annab ka järgmised eelised: on olemas toimiv sissetulekuandmete kogumise ja leibkonna tuvastamise süsteem, sissetulek ja leibkond tuvastatakse samadel alustel kui toimetulekutoetuse määramisel, vajaduse korral on reageerimine kiire, andmed nii leibkonna koosseisu kui ka sissetuleku kohta on hiljutised. Omavalitsustele tekkivad administreerimiskulud tasub riik.
Teine muudatusettepanek. Alates 2013. aasta 1. juulist tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede toetust senisest 57,54 eurost 76,72 euroni kuus ja aastal 2015 on toetuse summa 95,9 eurot. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2011. aasta lõpus 21 606 last, kelle eest maksti kolmanda ja järgmise lapse toetust. Kolmanda ja järgmise lapse toetuse saajate arv moodustas 8,5% kõikidest lapsetoetust saavatest lastest. Lapsetoetuse kuludest moodustasid kolme ja järgmise lapse toetuse väljamaksed 21,2%. Kolme või enama lapsega perede vaesusrisk on ülalpeetavate ja võimalike tööhõives osalevate liikmete arvust tulenevalt üks suuremaid lastega leibkondade hulgas. Nii kasvas vähemalt kolme lapsega leibkondade suhtelise vaesuse määr 2010. aastal 25,5%-ni. Sotsiaalsed siirded, sh peretoetused ja pensionid, vähendasid 2010. aastal nende leibkondade suhtelise vaesuse määra 16,7% võrra. Võrreldes teiste lastega leibkondadega on kolme või enam lapsega leibkondade suhtelise vaesuse määr kõrge ning sellest tulenevalt suureneb kolmanda ja järgmise lapse lapsetoetus.
Kolmas muudatusettepanek. Lisanduvaid toetusi, sh vajaduspõhist lapsetoetust ja eelnõuga lisanduvat osa kolmanda ja järgmise lapse toetusest, ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetuleku hulka. Muudatus on vajalik, et võimaldada peredel reaalselt sissetulekut suurendada.
Neljas muudatusettepanek. Ühekordne toetus kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni korral tõstetakse alates 2013. aasta 1. juulist 1000 euro peale lapse kohta ehk ühekordne sünnitoetus kolmikute sünni korral on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikute sünni korral 4000 eurot jne. Selle muudatusega aitab riik perel paremini toime tulla sellise erandliku sündmusega, nagu seda on kolmikute või veel suurema arvu mitmike sünd.
Viies muudatusettepanek. 16-aastastele ja vanematele põhikoolilõpetajatele kehtestatakse erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuudel juulis ja augustis. Praeguse korralduse alusel ei maksta lapse põhikooli lõpetamise järel riiklikke peretoetusi jooksvalt juuli, augusti ega septembri eest. Õpingute jätkamise korral makstakse peretoetused välja tagasiulatuvalt, üldjuhul oktoobris. Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et suurem osa põhikooli lõpetanud noortest jätkavad hariduse omandamist. Näiteks oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2011. aastal 191 last, kes pärast põhikooli lõpetamist ei asunud samal aastal edasi õppima. Riiklike peretoetuste maksmise jätkamine suvekuudel ka pärast põhikooli lõpetamist toetab põhikooli lõpetanud noorte peresid ka sel ajal, kui uus õppeaasta ei ole veel alanud.
Eelnõu seadusena vastuvõtmisega kaasnevad kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Muudatustest tulenevalt kasvavad kolmanda ja järgmise lapse toetuse kulud 2013. aastal praegusega võrreldes ligi 2,5 miljonit eurot, vajaduspõhiste lapsetoetuste kulud suurenevad 2013. aastal praegusega võrreldes 5 miljonit eurot ning 2015. aastal ligi 9,9 miljonit eurot.
Head kolleegid, palun teil eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu! Asume küsimuste ja vastuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kui eelnõu vaadata, siis laiem mulje sellest on päris hea, aga kui lähemalt vaatama hakata, siis selgub, et üldine lapsetoetus ei tõuse ju mitte sentigi. Kui pere ei ela allpool vaesuspiiri, siis saab ta edasi, nagu ta juba palju aastaid on saanud, vaid seda pisut üle 19-eurost toetust. See raha on endiselt külmutatud. Et saada suuremat lapsetoetust, tuleb perel mitu korda aastas tõendada oma vaesust ja näidata, et nad on tõeliselt väga vaesed ja elavad allpool vaesuspiiri, või siis peab olema tegemist lasterikka perega. Miks te nimetate seda nii kõlavalt lapsetoetuste reformiks? Tegelikult kõlab see umbes niisama õõnsalt nagu kunagine loosung "Kodukulud alla".

Aitäh! Eelnõu koosneb viiest punktist. Ma veel kord rõhutan, et järgmise aasta 1. juulist tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede toetust. Seda tehakse universaalselt. Esimese ja teise lapse puhul lähtume vajaduspõhisusest.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjast võime lugeda, et igasuguste registrite arendamise kuludeks on planeeritud 72 000 eurot. Minu küsimus ongi sellega seotud: millised tegevused selle raames siis ette võetakse?

Aitäh! Need on STAR-i arenduskulud.

Aitäh! Palun, Yana Toom!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Selles eelnõus on ikka ka üllatusi. Praegu oli minu jaoks üllatus see, kui te ütlesite, et Statistikaameti andmetel elab 19,5% lastest ehk alla 18-aastastest inimestest suhtelises vaesuses. Me teame, et näiteks gümnaasiumide vanemates klassides ja kutsekoolides õppivad noored saavad lapsetoetust, kuigi nad on 19 või 20 aastat vanad. Kuna nad õpivad, siis on nad lapsetoetuse saajad. Ilmselt on ka nende seas suhtelises vaesuses elajate osatähtsus umbes samasugune. Aga kui me nõnda rehkendame, siis see muudab nende laste arvu. Te väidate, et see eelnõu puudutab 70 000 last. Kui me arvestame sinna hulka ka need vanemad gümnasistid, kui mitut last see eelnõu siis puudutab?

Aitäh! Ma arvan, et me saame pärast üheskoos matemaatikat teha.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla teeks ühe lihtsa matemaatilise tehte kohe ära, kui teil on arvud olemas. Palju räägitakse kolme ja enama lapsega peredest. On teile teada, kui palju tuleb aastas kolme lapsega perekondi juurde? Me räägime praegu suurest reformist. Kui palju neid peresid üldse kokku on? Minu meelest ei ole neid kolmelapselisi peresid nii väga palju.

Aitäh! Kas te mõtlete peredesse sündivate kolmikute arvu või kolme lapsega perede arvu? Kui mu mälu ei peta, siis Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2011. aasta lõpul 21 606 last, kellele maksti kolmanda ja järgmise lapse toetust.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleeg! Valitsuskoalitsiooni eesmärk on hakata sotsiaaltoetusi jagama vajaduspõhiselt. Miks ei võiks jagada vajaduspõhiselt ka vanemahüvitist? Sealt vabaneksid minu arvates päris suured summad.

Aitäh! Need on kaks väga erinevat asja. Üks on vanemahüvitis, mida makstakse vanemale selle eest, kui ta on lapse kasvatamiseks töölt kõrvale jäänud, ja teine on toetus, mida makstakse laste kasvatamisega seotud kulude osaliseks katteks.

Aitäh! Palun, Aadu Must!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riiklike peretoetuste seaduse kohaselt on lapsetoetusele õigus igal lapsel alates sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Paika on pandud ka see, kuidas need asjad toimuvad lapse õpingute jätkudes. Minu huvi on natuke laiem. Ärge pahandage, kui mu küsimus selle seaduse raamidest veidi välja läheb. Paralleelselt arutatakse ka üliõpilaste vajaduspõhist toetamist. Seal on hästi palju vaidlusi selliste asjade üle nagu perekond ja leibkond. Päris suur segadus on selles, kui vanalt ühte või teise kategooriasse kuulutakse. 16. eluaastast enam ei räägita, küsimuse all on kas 21., 24. või 26. eluaasta. Siin on päris suur lõtk. Kas teile ei tundu, et järgmiseks, mitte küll selle seaduse raames, võiks käsile võtta kõik need kategooriad: vanuseklassid, perekonnad ja leibkonnad?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma olen teiega täiesti nõus. Kui riiklike peretoetuste seadust kunagi loodi ja terminid kasutusele võeti, siis olid meie peremudelid teistsugused. Praegu, kui on tekkinud kärgpered jms, on tekkinud seetõttu ka juriidilisi probleeme. Ma arvan, et seda teemat tuleb lähiaegadel arutama hakata.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõu kohaselt on vajaduspõhisele lapsetoetusele õigus perekonnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps, kui perekonna netosissetulek on ühes kuus keskmiselt alla vajaduspõhise lapsetoetuse sissetulekupiiri. Seletuskirjast selgub aga, et toetust hakatakse arvestama leibkonnapõhiselt nagu toimetulekutoetustki. Kas sellisel juhul kuuluvad perekonda ka vanavanemad, vanavanavanemad jne?

Aitäh! Sotsiaalhoolekande seaduses on sätestatud, kuidas toimub toimetulekutoetuse arvutamine. Seal lähtutakse leibkonnast. Vajaduspõhise lapsetoetuse maksmisel oleme kasutanud analoogilist põhimõtet.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Vesteldes kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega selgub, et paljud vähekindlustatud pered ei ole valmis käima kohalikus omavalitsuses seda avaldust kirjutamas. Eks see almuse palumisena tundub ja seda tuleb teha mitu korda aastas. Kuidas on valitsusel plaanis toetada nendes peredes kasvavate laste arengut?

Aitäh! Ma usun, et need inimesed, kes tunnevad, et nad vajavad abi, ikkagi pöörduvad kohaliku omavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad peaksid neid peresid igati julgustama, et nad tuleksid abi saama.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kuna me hakkasime rääkima sotsiaaltöötajatest, siis on mul selline küsimus. Teatavasti pannakse eelnõuga sotsiaaltöötajatele uusi töökohustusi. Töökoormuse suurenemine peaks tähendama ka töötasu suurenemist. Kui palju on plaanis tõsta KOV-ide sotsiaaltöötajate palka?

Aitäh! Kohaliku omavalitsuse töötajate palka tõstab kohalik omavalitsus.

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kõne all olev eelnõu rakendub kahes jaos, viimane jagu 2015. aastal. Kas see tähendab, et ühe ja kahe lapsega perede lapsetoetust ei tõsteta veel kolm aastat?

Aitäh! Mina loodan, et meie majanduslik heaolu kasvab jõudsalt ja siis saab tulla kõikide toetuste juurde tagasi. Nüüd pakutu on tehtud praeguste arvestuste alusel, vaadates, et me oleksime suutelised endale võetud kohustusi täitma.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Igaühel, kes on kohalikus omavalitsuses töötanud, on olemas see kogemus, et ühel toredal päeval riik kas lõpetab mingi teenuse osutamise või paneb selle ülesande kohalikule omavalitsusele. Esimesel juhul tuleb selleks, et teenuse osutamist jätkata, leida selleks vahendid kohalikust eelarvest. Teisel juhul on aga nii, et isegi kui on lubatud kompenseerida, siis tavaliselt aasta või kahe pärast seda mitte keegi enam ei mäleta ja järjekordselt hakkab administreerimise eest maksma kohalik omavalitsus. Te panite eelnõusse sisse, et administreerimisega tegeleb kohalik omavalitsus. Kas te siiski arutasite ka mingeid muid variante?

Erinevaid variante arutati ja nendest on seletuskirjas ülevaade olemas.

Aitäh! Palun, Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie pikas eelnõu tutvustavas sõnavõtus kõlas loetelu nendest riikidest, kes eelnõu algatajate ehk Reformierakonna ja IRL-i arvates on Eestile eeskujuks. Mulle jäid kõrva sellised riigid nagu Küpros, Hispaania, Portugal ja Itaalia. Aga see vist ei olnud täielik loetelu. Kas te võite seda loetelu korrata?

Palun! Näitena olid toodud Küpros, Tšehhi, Itaalia, Leedu, Malta, Poola, Island, Portugal, Sloveenia ja Hispaania. Kui te tahate nende riikide mudelitega rohkem tutvuda, siis ütlen teile, et Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on teinud ülevaate lapsetoetustest Euroopa riikides. Seal on võimalik näha neid võimalusi, mis Euroopa riikides olemas on.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud ettekandja! Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar on kirjutanud, et kuigi pole vähimatki kahtlust, et kõikidel lastel on vajadused, jääb mulje, et vajaduspõhisest poliitikast rääkijad peavad silmas pigem vaesustoetust. Vaesustoetused on Eesti riigis iseseisvalt olemas. Nimelt on toimetulekutoetuse puhul tegemist ju vaesustoetusega. Vale oleks segamini ajada need kaks asja: lapsetoetus ja toimetulekutoetus. Kui me vaatame Euroopas sissetuleku põhimõttel lapsi toetavaid riike, siis on selge, et sündimuse taseme hoidmisel ei ole nad eriti edukad olnud. Seda ei oleks väikese rahvaarvuga Eestis küll arukas katsetada. Ma ei kuulnud, et sa oleksid maininud mõnda uuringut. Miks ei kuulanud IRL ja Reformierakond eelnõu välja töötades teadlaste nõuandeid?

Aitäh! Ettepanekuid tehes peame alati lähtuma reaalsetest võimalustest. Meie eelnõu on kombinatsioon vajaduspõhisest toetusest ja universaalsest toetusest. Alates kolmandast lapsest suurendame lapsetoetust kõigil võrdselt. Esimese ja teise lapse puhul oleme lähtunud vajaduspõhisusest. Ajaloost on ju ka teada, et vajaduspõhiseid toetusi on kasutatud mitmes riigis. Loomulikult, kui meie riigi heaolu suureneb, on kindlasti lootust siit edasi minna.

Aitäh! Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kui teil minu küsimusele vastamisest aega üle jääb, siis oskate ehk seletada, miks koalitsiooni poolel valitseb selline ükskõiksus selle päevakorrapunkti suhtes. Ma näen siin koalitsioonist ainult kolme inimest. Aga minu küsimus on järgmine. Teatavasti pöördusid kolmikute vanemad sügisel Riigikogu poole ja juhtisid tähelepanu, et sünnitoetus ei kata kuidagi kolmikute sündimisega tekkivaid rahalisi kulutusi. Millisele analüüsile tuginedes suurendati kolmikute sünni korral makstavat toetust 320 euroni? Miks ei tõstetud seda selle piirini, mis kolmikute vanemate ettepanekus oli?

Aitäh! Toetust kolmikute sünni korral suurendati 3000 euroni.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Eestis on alati tahetud lapsi lahterdada ja on seda ka tehtud. Eriti oleme näinud seda vanemahüvitise puhul ja nüüd hakkame seda tegema ka lapsetoetuste puhul. Toetust hakkavad juurde saama sisuliselt ju almuse palujad. Praegu peaks rääkima vähekindlustatud peredele mõeldud toetustest ja tegema seda sotsiaalhoolekande seaduse kontekstis, mitte aga nimetama seda kõlavalt lapsetoetuste reformiks. Miks ikkagi ei ole meil lapsetoetus prioriteet, nagu te olete välja öelnud? Miks te praegu pakute niisuguseid alandavaid lahendusi?

Aitäh! Ma kordan veel kord, et eelnõu on universaalsete toetuste tõusu ja vajaduspõhiste toetuste kombinatsioon. Alates kolmandast ja enamast lapsest tõuseb lapsetoetus kõikidel. Esimese ja teise lapse puhul lähtume vajadusest ehk toetame neid, kellel abi on rohkem vaja. Toetusi tõstes peame alati vaatama, millised on riigi võimalused.

Aitäh! Palun, Yana Toom, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Ma ei suuda panna vastu kiusatusele hakata nüüd kohe koos teiega matemaatikaga tegelema. Ma just võtsin ühendust Tallinna Haridusametiga ja sain teada, et üle 18-aastaseid gümnasiste on Tallinnas umbes 3000. Kui me oletame, et vaeste protsent on nende hulgas ligikaudu sama ehk 19,5%, siis saame päris mitusada vaest last juurde. Kui me arvestame ka Eesti Mereakadeemiat, Tallinna Teeninduskooli, Kopli Ametikooli, igasuguseid kutsekoole, siis saame ainuüksi Tallinnas 1500 või isegi 2000 last, kes ei kajastu teie eelnõus. Kui me vaatame tervet Eestit, siis tuleb välja, et see viga võib olla väga suur. Millal me saame selle matemaatikatunni teha? Kas me hakkame ümber jagama seda summat, mis teil on ette nähtud, või kuidas te seda viga parandama hakkate? Ma palun vastata!

Aitäh! Iga eelnõu vajab seaduseks saamiseks kolm lugemist. Peale esimest lugemist on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalik teha muudatusettepanekuid.

Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu algatajate väitel väheneb laste suhtelise vaesuse määr hinnanguliselt 2%, aga seda on oodata alles 2015. aastal. Kuidas on koalitsioonil järgmisel kahel aastal plaanis suhtelises vaesuses elavaid lastega peresid toetada?

Aitäh! Meie kava on siin eelnõus kirja pandud.

Aitäh! Palun, Priit Toobal, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teie erakonnakaaslane Ivar Unt tegi mõni aasta tagasi, kui ta oli Valga linnapea, ettepaneku, et võiks vähendada pensione. Sellel teemal oli üks arvamuslugu Postimehes. Samas on teie erakonna juhid ja kogu koalitsioon tihtipeale rääkinud, et mitmed toetused peaksid olema vajaduspõhised: lapsetoetus, matusetoetus, ka koolitoidust on selles kontekstis räägitud. Kas te ei ole arutanud, et võib-olla koalitsioon muudab ka pensioni vajaduspõhiseks, ja kui olete arutanud, siis kuidas see välja võiks näha?

Aitäh! Ma arvan, et hea küsija võiks endale kõigepealt selgeks teha, mis asi on pension.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Algatajad plaanivad lapsetoetusi tõsta pooles ulatuses 2013. aastal ja ülejäänud ulatuses 2015. aastal. Kuna juhuslikult just nendel aastatel on ka valimised, siis tahan teada, kas plaanitav lapsetoetuste tõus on ikka vajaduspõhine või äkki on see hoopis poliittehnoloogiapõhine.

Aitäh! Kui te eelnõu loete, siis näete, et seal on põhjendused, miks tõstetakse kolmanda ja enama lapsega perede toetust ning miks tõstetakse esimese ja teise lapse toetust vajaduspõhiselt.

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te väitsite, et administreerimiskulude jaoks peab raha leidma kohalik omavalitsus. Senini on olnud ikka niimoodi, et kui riik paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse, siis ta kindlustab selle jaoks ka raha. Heaks näiteks võib tuua kodualuse maa maksust vabastamise, mille puhul on kohalikele omavalitsustele järgmisel aastal ette nähtud üks miljon eurot administreerimiskulutuste katmiseks. Kas te ei arva, et te selle eelnõuga teete kohalikele omavalitsustele liiga ja panete neile täiendavalt kohustusi, mille jaoks neil raha ei ole?

Aitäh! Te arvatavasti ei kuulanud mind täpselt. Eelnõus on kirjas, et kohalike omavalitsuste administreerimiskulud hüvitatakse. Kui te esitasite oma küsimuse tulenevalt Eldar Efendijevi küsimusest, kui palju tõstetakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate palka, siis ütlen veel kord, et riik ei saa sotsiaaltöötajate palka tõsta, seda teeb kohalik omavalitsus. Aga administreerimiskulud riik katab.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! See eelnõu on muidugi sügavalt poliitiline. Siin mõeldakse ainult valimisaastast ja nendest käikudest, mida valitsuskoalitsioon peaks tegema, arvestades, et 2015. aastal on valimised. Enamik eelnõu sätteid jõustub just nimelt 2015. aastal. Aga see selleks. Konkreetne küsimus on järgmine. Läheme jälle nende administreerimiskulude juurde. Kui ma vaatan eelnõu, siis näen, et mingile registrile ja veel millelegi on ette nähtud teatud finantseerimine. Minu kodulinnas on üle tuhande lasterikka pere, kus elab üle kolme lapse. Millise rahaga võivad kõik Eesti omavalitsused kokku arvestada, kui palju nad riigilt saavad?

Aitäh! Kui me komisjonis seda teemat arutasime, siis võtsid arutelust osa nii linnade liidu kui ka maaomavalitsuste liidu esindajad. Praegu teeb Rahandusministeerium omavalitsusliitudega koostööd, et teha selgeks selle ühe toimingu hind. Ma usun, et teiseks lugemiseks on täpne arv olemas.

Aitäh! Palun, Sven Mikser, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Jätkan oma esimese küsimuse teemal. On täiesti tõsi, et demograafilise olukorra parandamine on üks Eesti keerulisemaid ülesandeid. Kindlasti on ka tõsiasi, et perede vaesus ja majanduslik ebakindlus kuuluvad sündimust mõjutavate tegurite hulka. Siit minu küsimus. Võtame ühelt poolt need riigid, mis on Reformierakonna ja IRL-i arvates Eestile eeskujuks – Küpros, Hispaania, Portugal, Itaalia –, kus on sissetulekust sõltuvad diferentseeritud lapsetoetused, ja teiselt poolt need riigid, mis võiksid sotsiaaldemokraatide arvates olla Eestile eeskujuks – Põhjamaad, kus on universaalsed lapsetoetused. Kui neid kahte gruppi võrrelda, siis kummas riikide grupis on viimastel aastatel olnud demograafilised trendid paremad ja sündimus suurem?

Aitäh! Ka meie eelnõul on kaks poolt. Kolme ja enama lapsega perede toetusi tõstame universaalselt, esimese ja teise lapse toetust tõstame vajaduspõhiselt. Seda tingivad eelkõige meie riigi majanduslikud võimalused.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla te siiski püüate natuke pikemalt vastata. Teie vastused jäävad väga pealiskaudseks. Ma tulen tagasi lapsetoetuste reformi juurde. Kui vaadata eelarvet, siis on näha, et te olete suurema osa lapsi ikkagi täiesti unustanud. Ministeeriumid saavad üle 4% oma tegevus- või halduskuludele juurde, arstid saavad kopsaka palgatõusu jne, aga põhiosa laste toetus jääb täpselt endiseks. Mis reformist me nii väga rääkida saame?

Aitäh! Kui me räägime palgatõusust, siis ma eeldan, et enamikul inimestel on lapsed ja nii saavad ka lapsed palgatõusust lisa. Peretoetuste mõte on ju osaliselt kompenseerida laste kasvatamiseks tehtud kulutusi.

Palun, Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Eelnõu jõustub juba tuleva aasta teises pooles. On vaja ette näha ka ressursid. Kui suured ressursid ikkagi on ette nähtud? Eelnõust ei saa välja lugeda, kui palju on selle jaoks raha vaja ja kui palju Vabariigi Valitsus näeb omavalitsustele raha ette.

Aitäh! Tegemist on eelnõu esimese lugemisega. Nagu ma ütlesin, STAR-i arendused tulevad riigi poolt ja kohalikele omavalitsustele administreerimiskulud kompenseeritakse. Täpne arv antakse kindlasti teise lugemise seletuskirjas.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt!

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõus on kindlasti mitmeid väga häid punkte, näiteks see, et lapsetoetust makstakse põhikoolilõpetajatele ka suvekuudel, kolmikute sünni korral makstava toetuse tõus ja toetuse tõus alates kolmandast lapsest. Aga muret tekitavad just nimelt kahe lapsega perede toetused. Kui perekonnas on kaks vanemat ja kolm last, aga kolmas laps on üliõpilane, siis ainult kaks last saavad lapsetoetust. Kui üliõpilane saab toetust, siis võib tekkida olukord, kus üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus põhjustab seda, et perekonna teised kaks last, kes elavad alla vaesuspiiri, vajaduspõhist lapsetoetust ei saa. Kas seda on kaalutud ja kas võib-olla tullakse ka selle juurde, et muudetakse siin toetuste arvestamise aluseid?

Aitäh! Nagu ma ennist ütlesin, tegemist on eelnõu esimese lugemisega ja kõik head ettepanekud on oodatud. Kindlasti väärib tõstatatud teema komisjonis tõsist arutelu.

Aitäh! Palun, Inara Luigas!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Milline oli selle seaduseelnõu väljatöötamisel koostöö sotsiaaltöötajate või kohalike omavalitsustega? On teil olnud läbirääkimisi või mingeid vestlusi kohalike omavalitsuste liitude esindajatega? Olge hea, seletage neid asju!

Aitäh! Toimus ümarlaud, kus osalesid nii omavalitsuste esindajad kui ka laste õiguste küsimustega tegelevate organisatsioonide esindajad. Eelnõu saadeti ka kohalike omavalitsuste liitudele arvamuse avaldamiseks. Nad on oma kirjalikud arvamused esitanud. Me oleme nendega korra sotsiaalkomisjonis juba kohtunud. Omavalitsusliitudelt tuli konkreetseid ettepanekuid eelnõu kohta. Nii et koostöö toimub. Nende ettepanekud ja nõuanded on väga väärtuslikud.

Aitäh! Palun, Kaia Iva!

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle eelnõu ettevalmistamise ja menetlemise käigus on väga palju räägitud otsesest ja lausalisest lapsetoetusest ning nüüd ka vajaduspõhisest toetusest. Aga ära on unustatud üks toetuste liik. See on selles kontekstis saanud võib-olla vähe tähelepanu. See on tulumaksuvabastus, mida iga vanem saab teisest alaealisest lapsest arvates. Kas sa saad kõnepuldist üle kinnitada, et see toetusliik, mis ka miinimumpalga saajale tähendab teise lapse puhul igas kuus tulumaksuna tagastatavat 30 eurot (arvestuslikult), on ja jääb ning on kõikidele kättesaadav?

Mina saan seda kinnitada. Ma loodan, et kellelgi ei teki ideed teie nimetatud seadusmuudatust teha.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas riiklike peretoetuse seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 294 enne tänast esimest lugemist kahel istungil. Esimene istung toimus 25. oktoobril ja teine 5. novembril.
25. oktoobril tutvustas eelkõneleja Maret Maripuu eelnõu algatajate nimel eelnõu põhjalikult. Samuti olid kohal Sotsiaalministeeriumi esindajad. Arutelu käigus otsustati jätkata seaduseelnõu arutelu 5. novembril koos kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti esindajatega ning otsustati kohale kutsuda ka mitmed partnerid, kes tegelevad laste ja perede teemadega. Samuti otsustati eelnõu saata täiskogu päevakorda 13. novembril (otsus oli konsensuslik), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (otsus oli konsensuslik), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. november kell 18 (otsus oli samuti konsensuslik) ja määrata ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (ka see otsus oli konsensuslik).
5. novembril toimunud sotsiaalkomisjoni istungile olid kutsutud väga paljud Riigikogu sotsiaalkomisjoni partnerid. Ma annan ülevaate, et seda eelnõu on enne esimest lugemist arutatud mitme organisatsiooni esindajatega. Lapse Huvikaitse Koda esindas Merike Kaev, Lastekaitse Liidust oli kohal Alar Tamm oma arvamusega, samuti osalesid Eesti Linnade Liidu nõunik Hille Ilves, Eesti Lasterikaste Perede Liidu esindaja Aage Õunap, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Kristiina Rääk. Kohal olid ka Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud.
Toimus päris põhjalik arutelu. Kuulati ära valitsuse seisukoht, mis seda eelnõu toetab, ja samuti Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukoht, mis on materjalidele kirjalikult lisatud. Eelkõneleja Maret Maripuu andis ülevaate nendest probleemidest, mis selle eelnõuga seoses on tekkinud, ka teie küsisite nende probleemide kohta. Probleemid on pigem rakendusliku iseloomuga, eriti mis puudutab leibkonna arvestust ja praegu üha enam leviva kärgpere mudeliga kaasnevat. Probleem on selles, kuidas arvestada vajaduspõhist lapsetoetust siis, kui peres on eri vanemate lapsed. Ma näen, et komisjon peab enne teist lugemist siin väga tõsist tööd tegema. Suure tõenäosusega peame eelnõu muutma selles suunas, et tagada vajaduspõhise lapsetoetuse määramine maksimaalselt lapse huvidest lähtuvalt. Praegu võib tekkida olukordi, kus leibkonnas on eri taustaga lapsed ehk üks on ühe vanema laps ja teine teise vanema laps. Praeguses mõistes selles perekonnas nagu kahte last ei elakski, vaid mõlemal vanemal oleks ainult üks laps. Nagu Maret Maripuu ütles, on see natuke laiem teema, aga me peame kindlasti selle teemaga tegelema ka selle eelnõu käsitlemise jooksul.
Teine tõstatunud teema puudutab elatisraha maksmist. Omavalitsusel on võimalus vajaduspõhist lapsetoetust mitte maksta juhul, kui vanem ei ole teiselt vanemalt elatisraha nõudnud. See küsimus tuleb eraldi läbi rääkida ja vaadata, milline on tegelik praktika. Komisjoni liige Helmen Kütt tõi näiteid selle kohta, milline see praktika on ja kuidas ametnikud seadust tõlgendavad. Sotsiaalkomisjon on küsinud kõigi nende teemade puhul Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna seisukohta, et me enne teisel lugemisel eelnõuga teie ette tulemist suudaksime rakenduslikud teemad läbi käia ja vajaduse korral eelnõu ka muudatusettepanekutega täiendada. Aga eelnõu eesmärk on õilis. Ma loodan, et ühise töö tulemusena me suudame eelnõu võimalikult hästi läbi töötada ja juba järgmise aasta 1. juulist ellu rakendada. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste ja vastuste juurde. Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Igal juhul tuleb tunnistada, et vähemalt esimene samm aastatepikkuse seisaku järel on lapsetoetuste puhul tegemisel. Aga minu küsimus jätkab minu pinginaabri Kalev Kotkase küsimust, mis puudutas poliittehnoloogilisi aspekte. Kuna see seaduseelnõu on sündinud ikkagi koalitsioonipartnerite koostöös, siis ma küsin: kas on juhus see, et valimised järgnevad selle seaduse rakendamise kahele kuupäevale, või on juhus see, et need kuupäevad on enne valimisi, 2015. aasta 1. jaanuar ja järgmise aasta kesksuvi?

Aitäh, hea küsija! Teil on väga hea ülevaade sellest, millal toimuvad valimised. Ma võin öelda, et eelnõu koostajad ei lähtunud kindlasti mitte sellest, vaid eelkõige laste vaesuse leevendamise vajadusest. Ma olen nõus teie pinginaabriga, kes oma küsimuses mainis, et juhuslikult langevad valimised nendele aastatele. Ma olen nõus selles mõttes, et see toimub juhuslikult.

Palun, Eiki Nestor!

Kui mõni üliõpilane saaks kursusetööks ülesande välja mõelda midagi laste vaesuse vastu ja ta käiks välja sellise idee, siis paneks õppejõud talle hindeks ühe, sest üliõpilane ei ole endale sotsiaalpoliitika põhitõdesid selgeks teinud. Igal asjal peab olema mingi põhjus. See uus, täiendav toetus ei lähe toimetulekutoetuse taotlemisel tuluna arvesse. Miks siis see muu, mis ei ole täiendav toetus, läheb arvesse?

Aitäh, hea küsija! Ma ei oska kommenteerida küsimuse esimest osa. Seda peab tegema keegi, kes on õppejõud, ja keegi, kes on õpilane. Jah, tõepoolest, pean tunnistama, et ideaalis oleks väga hea, kui kogu lapsetoetust ei arvestataks toimetulekutoetuse hulka.

Palun, Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vanemapensioni vastuvõtmisega seotud teavitustöö jaoks nägid algatajad tookord ette miljon eurot. Kui suur on plaanitav teavitustöö kulu selle eelnõu puhul ja milles see teavitustöö peaks seisnema?

Aitäh, hea küsija! Sama küsimus oli meil arutelul komisjoni teisel koosolekul, 5. novembril, kui olid kohal ka Rahandusministeeriumi ametnikud. Maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajad ütlesid, et selle eelnõu rakendamise jaoks on vaja korraldada päris põhjalik sotsiaaltöötajate lisakoolitus, et kõik kaasused saaksid läbi töötatud. Rahandusministeeriumi ametnikud kinnitasid, et raha on selleks ette nähtud. See, kui suur see raha täpselt on, selgub järgneva töö käigus. Ma tuletan meelde, et täna on selle eelnõu esimene lugemine. Aga kinnitus on olemas, et vahendid nii ametnike koolituse kui ka inimeste teavitamise jaoks on ette nähtud.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu kohaselt peavad lastevanemad kord kvartalis sotsiaalhoolekandeosakonnas tõestama, et nad elavad suhtelises vaesuses. Ühe lapsega pere peaks tegema seda selleks, et saada lisaks 9 eurot ja 59 senti kuus. Kas te eeldate, et 9 eurot ja 59 senti on abi, mille pärast suhtelises vaesuses elavad pered näitavad üles sajaprotsendilist huvi selle toetuse saamiseks? Arvestada tuleb, et nii mõnigi pere elab sotsiaalhoolekandeasutusest küllaltki kaugel ja bussisõidu peale kulub ka omajagu raha. Kas see on teie arvates oluline summa?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, see seaduseelnõu rakendub alates 1. juulist, aga täies mahus saavutab ta oma mõju 1. jaanuarist 2015. Kui seletuskirjas toodud tabelitega tutvuda, siis selgub, et vajaduspõhist lapsetoetust saava pere lapsetoetus muutub järgmiselt: näiteks kahe lapsega pere, kes praegu saab 38,36 eurot, hakkab saama 76,72 eurot ja nelja lapsega pere hakkab praeguse 153,44 euro asemel saama 268,52 eurot. Need vahed on palju suuremad kui ainult see üheksa eurot. Aga ühe lapse puhul on kõige väiksem tõus, vajaduspõhine tõus tõepoolest natuke üle üheksa euro. See tõus toimub järgmisel aastal.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Praegu arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel perede sissetuleku hulka riigilt saadavad lapsetoetused. Sotsiaaldemokraadid on tervelt neljal korral teinud ettepaneku need sissetuleku hulgast välja arvata ja tervelt neljal korral olete teie Riigikogus selle ettepaneku tagasi lükanud. Kui te oleksite tõesti tahtnud vajaduspõhiselt lapsi aidata, siis oleks võinud seda juba ammu teha, eriti just rasketel aegadel, kui tööpuudus oli suur. Lastel tuli selle 61 euroga võib-olla isegi aastaid läbi ajada. Miks just praegu on tekkinud teil hirmus tahe vajaduspõhist lapsetoetust sisse seada, oleks võinud ju õigest otsast alustada ja 19 eurot sissetuleku hulgast välja jätta?

Aitäh, hea küsija! Tuletan meelde, et lisaks vajaduspõhisele lapsetoetusele, mis puudutab esimest ja teist last, tõstetakse selle eelnõuga aastaks 2015 peaaegu kahekordseks kolmanda ja iga järgmise lapse toetus, mis on universaalne ja mida ei tule taotleda. Samuti võin öelda, et päris algsest ideest, mis puudutas laste vajaduspõhist toetamist, on väga suur edasiminek toimunud ka selles, et ühtki nendest toetustest, mis nüüd lisanduvad, ei arvestata toimetulekutoetuse arvestuse sisse. Tegelikult on siin toimunud poliitiline piiri nihutamine positiivsuse suunas. Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid peaksid olema selle eelnõu üle eriti rõõmsad ja seda toetama. Kindlasti on teil oma ettepanekuid. Ma loodan, et Riigikogul on konsensuslikult võimalik neid maksimaalselt arvestada, vastavalt sellele, millised on meie majanduslikud võimalused.

Palun, Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjast loeme, et need muudatusettepanekud on kooskõlas OECD ettepanekutega, mida see organisatsioon Eestile tegi. Samas on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon teinud ka muid ettepanekuid, kuidas leevendada vaesuses elavate inimeste olukorda. Ka maksuvaldkonnas on nad teinud teatud ettepanekuid, selleks et väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust kergendada. Kas te olete mõelnud ka selle peale, et maksusüsteemis võiks teha teatud muudatusi, selleks et leevendada vaesuses elavate perede olukorda?

Aitäh, hea küsija! Selle eelnõu raames sotsiaalkomisjon maksusüsteemi muudatusi sugugi ei arutanud. Mis puudutab soovitusi, siis soovitus ongi see, et me rakendaksime universaalsete toetuste kõrval vajaduspõhiseid, nii rahalisi toetusi kui ka teenusepõhiseid toetusi. See osa tegelikult seisab Eestil veel ees, et me suudaksime just nimelt vaesuses elavatele lastele ja perekondadele tagada vajaduspõhiseid teenuseid, millest on tihti rohkem kasu kui ainult rahaliste toetuste suurendamisest.

Aitäh! Palun, Eiki Nestor, teine küsimus!

Hea ettekandja! Sa oled lahtise peaga inimene. Paragrahvi 22⁵ lõike 1 järgi võetakse vajaduspõhise lapsetoetuse maksmisel arvesse vanaema pension, kui ta elab lapselapsega koos. Kas on kavas jõuda ka vajaduspõhiste pensionideni, kus võetakse arvesse lapsele makstud toetust?

Aitäh! Selles eelnõus on vajaduspõhiste lapsetoetuste maksmise alused samad mis toimetulekutoetuse maksmise alused. Need on täiesti sarnased. Küll aga tõusis eraldi üles teema, mille tõstatas ka Helmen Kütt, mis puudutab Riigikogus menetluses olevat õppetoetuste süsteemi. Ma mõtlen seda vaidlust, kas õppetoetused arvestatakse toimetulekutoetuse sisse või mitte. Minu seisukoht siin on selge: õppetoetusi ei tohiks toimetulekutoetuse arvestamisel samamoodi sissetuleku hulka lugeda.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas, teine küsimus!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Palun aita lahti mõtestada eelnõu § 22⁶ lõige 3, mis väidab, et lapsetoetuse taotleja esitab avalduse valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab. Mis vahe on alaliselt ja püsivalt elamisel? Kas on võimalik selline konstruktsioon, et kusagil elatakse alaliselt, aga mitte püsivalt, ja elatakse püsivalt, aga mitte alaliselt?

Aitäh, hea küsija! Ma valmistan põhjalikuma vastuse ette järgmise lugemise eel. See on päris hea küsimus.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan, väga proua juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu raames räägitakse kogu aeg, et suuremate perede ning vähekindlustatud inimeste toetusi tuleb suurendada. Siiski on lapsetoetus püsinud samana kümmekond aastat. Hinnatõusud on selle peaaegu olematuks muutnud. Millisel kaalutlusel luuakse siis uus vajaduspõhine lapsetoetus, aga ei suurendata olemasolevat lapsetoetust, mida makstakse kõigile lastele?

Aitäh, hea küsija! Kui te seda eelnõu hoolikalt loete, siis näete, et eelnõus on kirjas, et alates pere kolmandast lapsest tõuseb universaalne lapsetoetus kõigil. Selle taotlemisel ei tule tõestada oma sissetulekut, vaid see on universaalne lapsetoetus. Põhjus, miks seda tehakse alates kolmandast lapsest, on see, et need perekonnad, kus on küll kaks vanemat, aga kolm või rohkem last, on vaesusriskis. Eelnõu koostajate väga selge seisukoht oli, et universaalseid lapsetoetusi alates pere kolmandast lapsest tuleb oluliselt suurendada. Ma olen nõus, et lapsetoetusi pole Eestis aastaid suurendatud ja kindlasti tuleb neid tulevikus suurendada, nii esimese kui ka teise lapse toetusi ja universaalseid toetusi.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma mäletan, et komisjonis oli juttu, et kui vanemad on lahutatud, siis võib see olla takistuseks vajaduspõhise lapsetoetuse saamisel. Komisjonis öeldi välja, et ema peab isa vastu kohtusse minema ja seal elatist nõudma. Toodi välja probleem, et tihtipeale on isa kadunud välismaa avarustesse ja kas üldse on hea lapse nähes tüli kiskuda. Tookord jäi see asi lahenduseta. Aga kas teie kui komisjoni esimees olete hiljem eelnõu algatajate esindajatega sel teemal ka juttu ajanud?

Aitäh! Nagu ma oma ettekande alguses ütlesin, tõepoolest, elatisraha teema oli komisjonis eraldi arutelul. Üks konkreetne situatsioon, mille puhul on fikseeritud elatisraha väljanõudmine, on praegu see, et tuleb tõesti kahjuks kohtu poole pöörduda. Me arutasime komisjonis ka seda, et kindlasti tuleb elatisraha teemaga tegelda, et oleksid fikseeritud n-ö varasemad etapid. Siin ei peaks ainus võimalus olema kohtu poole pöördumine. Teiselt poolt, kui vanemad tõesti lahutavad (see on kahjuks muutunud Eestis üha sagedasemaks), siis peaksid nad juba päris varajases etapis saama nii juriidilist nõustamist kui ka nõustamist omavahelise kokkuleppe sõlmimiseks, et elatisrahateema ei muutuks vajaduspõhiste lapsetoetuste määramisel otsustavaks. Me oleme esitanud ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnale lisaküsimusi, milline on selle teema puhul kujunenud praktika ja mida näevad ette praegused seadused. Enne teist lugemist saame siin selgema seisukoha kujundada.

Aitäh! Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma saan teie vastustest aru, et eelnõus on jäetud väga paljud probleemid lahendamata. Te nimetasite enne peresid, kus vanemad on lahutatud. Eestis on väga palju ka selliseid peresid, kus lahutatud vanemad on leidnud endale uue partneri. Nendes kärgperedes võib olla palju lapsi, näiteks kaks ühe vanema last ja kaks teise vanema last. Mulle jääb mulje, et sellest eelnõust pole väga selgelt aru saada, kuidas makstakse lapsetoetust siis, kui on üks pere, kus on n-ö kaks minu last ja kaks sinu last. Kas praegune seadus arvestab siis nii, et kaks last on ühe vanema omad ja kaks teise omad ning mingit lapsetoetuse kasvu oodata ei ole, või saate teie kuidagi teistmoodi aru? Kuidas kärgpere peaks lapsetoetuste kasvust osa saama?

Aitäh, hea küsija! See, kuidas meie perekonnad ja peremudelid on aastate jooksul muutunud, ei ole mitte ainult selle eelnõu probleem, vaid see on laiem probleem. Nagu ka algatajate esindaja Maret Maripuu ütles, arvatavasti ei suuda me selle eelnõu raames seda teha, aga me peame lähiajal vaatama üle kõik, mis puudutab peretoetusi, ka peremudelite kirjeldust ja kogu seda teemat. Eesmärk on ju ikkagi aidata lapsi ja hätta sattunud inimesi, lähtudes sellest, milline on reaalne olukord. Selles mõttes annab eelnõu nendele küsimustele lahendused. Siin on mitmeid variante. Me oleme komisjonis arutanud, millised võivad need mudelid olla. Näiteks seesama teie mainitud variant, kui peres on kokkuvõttes neli last, aga kaks last on ühe vanema omad ja kaks teise omad. Sellisel juhul ei arvesta praegune süsteem seda kui neljalapselist perekonda. See ei lähe võib-olla seadusandja tahtega kooskõlla, küll aga on seadused praegu sellised. Ma arvan, et see on põhimõttelisem ja suurem teema, millega Riigikogu peab tegelema ja tegema seda lähiajal.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma mäletan, et komisjonis arutati seda probleemi, et kui põhikoolilõpetaja on 16-aastane, siis jätkatakse talle toetuse maksmist ka suve jooksul. Vanasti ei makstud niikaua, kuni noor inimene astus gümnaasiumi või läks tööle, nüüd jätkatakse maksmist automaatselt suve jooksul. Muidugi võiks küsida, kas keegi teab, kui palju on 16-aastaseid põhikoolilõpetajaid, kui paljud neist lähevad tööle ja kui paljud ei lähe tööle ning millist kulu see riigieelarvele kaasa toob. Aga ma ei hakka seda arvu teie käest küsima, ma küsin muud: kui komisjonis selliseid asju arutatakse, kas siis nende arutelude sisu tutvustatakse ka eelnõu esitajatele või öeldakse neile, et 5 olid poolt ja 4 olid vastu, eelnõu läheb saali ja küll ta ise läbi kukub?

Hea küsija, ma ei saanud küsimusest täpselt aru. Eelnõu algatajate esindaja oli komisjonis laua taga ja esitles seda eelnõu. Selles mõttes oli arutelu sisu talle täiesti kättesaadav.

Aitäh! Palun, Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas on räägitud sellest, et selle seaduse tõttu suureneb maavanema töökoormus. Nimelt on tulevikus maavanemal õigus otsustada, kas kohalikus omavalitsuses määratud toetus on olnud vajaduspõhine või mitte, ja isikul on õigus esitada maavanemale vaie. Kas te seletaksite, kuidas seda vaiet lahendatakse? Kas seda teeb maavanem? Kas maavanema alluvusse moodustatakse mingi komisjon? Kuidas see asi hakkab toimuma?

Nagu te näete, maavanema tööd muutvaid seadussätteid siin ei ole. Selles mõttes jääb tema töö samasuguseks, nagu see praegu on. Seadusega on ette nähtud, et ta vastutab seaduse rakendamise järelevalve menetluste eest.

Aitäh! Palun, Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Nagu me kõik teame, oli Eesti eelmisel aastal ja on ka sel aastal eurotsooni kõige kiirema hinnatõusuga riik. Järgmisel aastal toimuv elektri hinna tõus suurendab hinnatõusu veelgi. Ma näen, et eelnõu algatajad on kirjutanud siin pidulikult, et eelnõu eesmärk on vaesuses elavaid lapsi tõhusamalt toetada. Laiemalt on öeldud, et eesmärk on laste vaesust vähendada või nende vaesusesse langemist ära hoida. Selle eesmärgi saavutamiseks leitakse vaesuses elavatele lastele järgmisest aastast juurde 9 eurot ja 59 senti. Kas te, palun, tutvustaksite neid arvutusi, kuidas just 9 eurot ja 59 senti lapse vaesusest välja toovad? Mida üks pere 9 euro ja 59 sendi eest lapsele rohkem lubada saab? Kas see on mõeldud hinnatõusu kompenseerimiseks või mingi teenuse kompenseerimiseks, mida pere lapsele seni lubada ei saanud?

Aitäh, hea küsija! Te võtsite välja ainult ühe väikese osa sellest eelnõust. Kui te vaatate seletuskirja leheküljel 13 toodud tabeleid 1 ja 2, siis näete, et need arvud on palju suuremad. Selle eelnõuga tõstetakse lisaks esimese ja teise lapse vajaduspõhisele toetusele oluliselt ka kolmanda ja järgmise lapse universaalset toetust. Lisaks kolmekordistatakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni puhul makstavat toetust. Kui te vaatate neid arve, siis näiteks vajaduspõhist lapsetoetust saavate perede lapsetoetus kokku suureneb nelja lapsega pere puhul 153 eurost 268 euroni. Selles mõttes on see muutus palju suurem kui 9 eurot.

Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Minu küsimus puudutas ühe lapsega puuduses elavat peret. Vastaja ei vastanud mu küsimusele. Ma palun, et komisjoni ettekandja vastaks küsimusele, mis esitatakse. Miks ühe lapsega puuduses olev pere saab juurde 9 eurot 59 senti? Mida see katab? Kas on olemas mingid arvutused, kas selle eest saab mingit teenust või peaks see korvama mingisuguseid hinnatõuse?

Suur tänu, Kadri Simson! See ei ole protseduuriline küsimus. 99%-l juhtudest otsustab vastaja ise selle üle, mida ta täpselt vastab. Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil on olemas laste ja perede arengukava. Mil moel praegune ettepanek lapsetoetuste maksmise muutmiseks selles arengukavas kajastub? Kas see on arengukavaga kooskõlas või on arengukavas kirjas midagi muud?

Aitäh, hea küsija! Arengukavas on laiemalt kirjas see, et universaalsete lapsetoetuste kõrval tuleb rakendada ka vajaduspõhiseid toetusi, nii rahalisi kui ka teenusepõhiseid. Selles mõttes läheb see muudatus arengukava laiema eesmärgiga kindlasti kokku.

Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Hea ettekandja! Mind teeb ausalt öeldes nõutuks ja kurvaks mõne opositsiooni liikme lausa nöökiv toon lapsetoetuste reformist kõneldes. Mulle tundub ainumõeldav, et kui riigile on jõukohane abivajavate laste toetust kahekordistada või anda kõigile juurde umbes neli eurot, mis rahaliselt teeb sama välja, siis tuleks loomulikult aidata eeskätt abivajavaid lapsi. Ma usun, et see annab võimaluse ka tulevasteks toetuste tõusudeks. Kas sina, hea ettekandja, mõistad, kust tuleb opositsiooni terav rünnak selle minu meelest igati positiivse ja hea eelnõu vastu?

Aitäh, hea küsija! See rünnak tuleb minu poolt vaadatuna saali vasakult poolt. Ma mõistan väga täpselt, kust poolt see tuleb, see ei tule mitte paremalt poolt. Aga ma tahan tänada sotsiaalkomisjoni liikmeid, hoolimata sellest, millisest erakonnast nad on. Sotsiaalkomisjonis on parteilisele või erakondlikule kuuluvusele vaatamata esitatud päris palju küsimusi eelkõige just rakenduslike teemade kohta ja me otsime neile kindlasti lahendusi. Aga kui me vaatame üldpoliitilisemalt, siis, tõepoolest, kümme aastat pole lapsetoetusi tõstetud. Täna olen ma siin teie ees selle eelnõuga, millega tõstetakse lapsetoetusi. Selle eelnõu maht, kui ta täies mahus käivitub, on üle 20 miljoni euro. Teil ei ole mõtet rääkida siin ainult ühest väikesest osast, mis puudutab üheksat eurot. Samal ajal tuleb meeles pidada, et kõik teised toetused, mis on ette nähtud, jäävad alles. Ma olen täiesti kindel, et see ei jää mitte ainukeseks sammuks. Ma kutsun tõepoolest üles suhtuma sellesse positiivselt. Poliitiliselt oleme ju õigel teel. Ma loodan, et te kõik seda eelnõu toetate.

Aitäh! Palun, Helmen Kütt, teine küsimus!

Tänan! Austatud ettekandja! Erinevalt Taavi Rõivasest tahan ma väga tunnustada sind selle eest, et me komisjonis räägime asjadest sisuliselt ja seal ei ole mingit piiri selle vahel, kes on opositsioonis ja kes koalitsioonis. Hästi solvav on siin kuulata vanuse poolest kahtlemata noorema, aga poliitiliselt staažilt vanema Taavi Rõivase suust selliseid kommentaare. Aga küsimus on mul järgmine. Kunagi kehtis toimetulekutoetuse arvutamisel selline kord, et lastega pered, kes vormistasid toimetulekutoetust, said toimetulekutoetuse vormistamise korral lisaraha. Nad ei pidanud seda vormistama mitu korda. Jätame kolmanda lapse toetuse kõrvale, räägime esimese ja teise lapse toetuse ehk vajaduspõhise lapsetoetuse teemal. See hoiaks kindlasti ära lisakulud koolitusele, ainult programm STAR vajaks veidi täiendamist, ja kindlasti hoiaks see ära ka omavalitsuste mitmekordsed kanded, kui üks toetus tuleb kanda üle 10. kuupäevaks, toimetulekutoetus aga peale 20. kuupäeva.

See on väga hea tähelepanek, sest ega halduskoormuse suurendamine ei ole mingil moel selle eelnõu eesmärk. Kindlasti võiks enne teist lugemist sellest koos omavalitsustega veel rääkida.

Aitäh! Palun, Taavi Rõivas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saanud küll aru, mis kontekstis eelmine küsija minu nime nimetas, aga tahan üle kinnitada, et ka minul jätkub selle eelnõu menetlemise puhul komisjonile vaid kiidusõnu. Ma arvan, et töö, mis te olete teinud selle reformi detailide täpsustamisel, on kindlasti oluline. Mul on hea meel, et see varsti seaduseks saab. Aga küsin ma järgmist. Millised on edaspidi sotsiaalkomisjoni võimalused nende probleemidega tegelda? Kas on ka riiklikke initsiatiive, kuidas tõesti toetustele lisaks ka teenuste pakkumist parendada, mis on väga õigustatud küsimus, ja milliseid suundumusi saab siin valida omavalitsus ja milliseid riik?

Aitäh! Koalitsioonis on moodustatud töörühm, kes kõigepealt töötas välja teie ees oleva eelnõu. See puudutab rahalisi lapsetoetusi juba alates järgmisest aastast. Selle eelnõu menetlemine on seotud ka järgmise aasta riigieelarve menetlemisega. Aga kindlasti tuleb edasi minna nende teemadega, mis puudutavad eelkõige üksinda last kasvatavaid vanemaid ja elatisraha. Kindlasti tuleb koostöös omavalitsustega tegelda just nimelt teenuste poolega. Sotsiaalministeerium valmistab ette väga põhimõttelist muudatust, tegelikult uut lastekaitse seadust ja sinna juurde käivaid teisi rakendusakte, et me oluliselt parandaksime just nimelt teenuste osutamist nendele lastele, kes seda abi vajavad. Ühelt poolt on kindlasti oluline rahaline tugi, mis perekondadele läheb, aga teiselt poolt on olulised teenused. Kahetsusväärselt on praegu Eesti ühiskonnas tõepoolest kõige keerulisemas olukorras üksinda last kasvatavad vanemad. Nende jaoks on elatisraha kättesaamise teema üks kõige valusamaid. Teine grupp, kellele me peame tähelepanu pöörama, on kolme ja enama lapsega pered. Isegi kui mõlemad vanemad töötavad ja saavad keskmist palka, on nende olukord keeruline. Minu arvates on meie auküsimus, et me eelkõige just nimelt nendes peredes kasvavate laste majanduslikku olukorda oluliselt parandaksime.

Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka mul on väga hea meel selle üle, et lapsetoetuste reformi eelnõu täna päevakorras on. Päev on selleks igati sobilik. Mul on ka selle üle hea meel, et opositsioonil on olnud nii eelnevale kui ka praegusele ettekandjale väga palju küsimusi. Ilmselt on kõigi siht ikkagi see, et saada aru, mida see lapsetoetuste reform endaga kaasa toob, ja osata seda inimestele selgitada. Saali ühelt poolelt on tulnud palju küsimusi, teiselt poolelt tunduvalt vähem. Ma küsin: kas sa oskad öelda, kui mitu korda on Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon eraldi töörühmades seda reformi arutanud, enne kui see eelnõuna päevakorda jõudis?

Väga raske öelda, kui mitu korda täpselt. Ma arvan, et 12–14 korda. Aga ega lapse- ja peretoetuste teema ei ole olnud laual ju ainult viimased kuud. Me oleme nende teemade üle kõik pidevalt vaielnud. Ma arvan, et need on teemad, mille suhtes on mõnes mõttes olemas konsensus, hoolimata maailmavaatest. Me kõik saame aru, et laste ja perede olukord on riigi ja rahva püsimajäämise seisukohalt riiklikult tähtis küsimus. Küsimus on lihtsalt selles, millised on võimalused ja konkreetsed meetodid, kuidas selle teemaga edasi minna. Üks võimalik lahendus on täna teie ees. Ma loodan sellele lahendusele, peale väga tõsist tööd, mis me siin ühiselt teeme, saada kogu Riigikogu saali toetust.

Aitäh! Ma igaks juhuks küsin, kas Heimar Lengil on protseduuriline küsimus. Kokku saab esitada ainult kaks küsimust.

Kas ma ei saagi küsida?

Kas teil oli protseduuriline küsimus? Kolmandat küsimust ei saa esitada.

Ei, mul ei ole protseduuriline küsimus. Ma olen praegu protseduuriga nõus.

Selge. Väga suur tänu! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pöördun korraks tagasi laste ja perede arengukava juurde. Siin oli juttu sellest, et vajaduspõhine sihitatud toetus on kooskõlas laste ja perede arengukavaga. Tegelikult räägib arengukava vajaduspõhisest teenusvõrgust. Kui jutt on toetustest, siis võin tsiteerida arengukava: "Euroopa Komisjoni uuringute kohaselt on universaalne süsteem efektiivne laste vaesuse ennetamisel ja leevendamisel, seda eriti võttes arvesse Eesti sotsiaalse kaitse kulude madalamat taset võrreldes teiste Euroopa riikidega. [- - -] Eelmainitu põhjal tasub tõsiselt kaaluda, kas universaalsete peretoetuste kaotamisega on otstarbekas tekitada olukord, kus (sihitatud) toetuse saamiseks peab pere esmalt langema vaesusesse, selmet taolist olukorda ennetada." Me ei räägi kaotamisest, aga ikkagi eelkõige universaalse toetuse tõusust.

Aitäh! Just nimelt, teie etteloetud tsitaadis oli oluline mõte just selles, et universaaltoetusi ei tohi ära kaotada. Ma võin teile öelda – see ei tule küll vist erilise üllatusena –, et selle eelnõuga ei kaotata mitte midagi ära. Universaalseid lapsetoetusi tõstetakse alates pere kolmanda lapse toetusest oluliselt. Selles mõttes läheb see kokku ideoloogiaga, mis on arengukavas kirjeldatud.

Aitäh! Palun, Peeter Võsa!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti töötavad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad väga suure koormusega. Eelnõuga pannakse neile veel lisaülesandeid. Kui palju uusi inimesi tuleb teie hinnangul vajaduspõhise lapsetoetuse administreerimiseks palgata?

Aitäh! Ma ei oska öelda, kui palju uusi inimesi tuleb palgata. Seda otsustab iga omavalitsus ise. Küll aga on eelnõus väga selgelt omavalitsustele ette nähtud vahendid selle vajaduspõhisest lapsetoetusest tuleneva lisakoormuse administreerimiseks.

Suur tänu! Palun, Kaia Iva, teine küsimus!

Aitäh! Kuna kolleeg Suurele vastates kasutasid sa sõnu, et selle eelnõuga ei ole kavas ära kaotada universaalseid toetusi, siis palun kinnita üle, et sellist kava ei ole üleüldse olemas. Muidu võib kellelgi jääda vale mulje.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest on üritatud, küll mulle arusaamatutel põhjustel, ka selle eelnõu ettevalmistamise käigus tekitada avalikkuses vale arusaama, nagu tahaks praegune koalitsioon ära kaotada universaalsed lapsetoetused ja kehtestada ainult vajaduspõhised toetused. Võin siin üle kinnitada, et seda ei ole plaanis, seda ei ole arutatud ei koalitsiooni ühelgi toetusteteemalisel nõupidamisel ega kindlasti mitte ka sotsiaalkomisjonis.

Palun, Andres Anvelt, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Hea ettekandja! Kas sa võid kirjeldada, kes olid komisjoni töösse kaasatud, või kas küsiti arvamusi ka huvigruppidelt, näiteks lastevanemate liidult või kelleltki teiselt?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, selle eelnõu ettevalmistamisel käitus sotsiaalkomisjon isegi võib-olla natuke ennatlikult kaasavalt. Veel enne, kui algatajad selle eelnõuga Riigikogu ette tulid, me korraldasime eraldi koosoleku, kus me arutasime lapsetoetuste teemat, kui ma õigesti mäletan, siis 14 või 15 organisatsiooniga, sh Eesti Lasterikaste Perede Liiduga, Lastekaitse Liiduga jne. Ka nende arvamusi võeti selle eelnõu koostamisel väga tõsiselt arvesse. Samamoodi oli enamik neist eelnõu menetlemisel 5. novembril meie komisjonis esindatud. Kaasamise protsess on selle eelnõu menetlemise ajal olnud päris laiaulatuslik.

Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Hea ettekandja! Kui on väga palju iseenesest kõnekaid arve, siis konkreetsed näited jäävad paremini meelde. Võtame sellise näite: üks perekond elab suhtelises vaesuses, neil on üks laps. Kui palju hakkavad nad 1. juulist rohkem toetust saama, et suhtelisest vaesusest välja rabelda?

Aitäh, hea küsija! Kui lugeda seda eelnõu, siis selgub, et natuke üle üheksa euro.

Palun, Enn Eesmaa, teine küsimus!

Sa rääkisid uuest seadusest, mis on ministeeriumis ettevalmistamisel. Kas selle seaduse ettevalmistamisel on tehtud või tehakse koostööd välisriikidega, näiteks Soomega? Mõned asjasse kriitilisemalt suhtujad ütlevad, et Soome on juba praegu võtnud suure osa Eesti laste toetusest enda peale.

Aitäh! Me ei ole seda seadust selles mõttes veel komisjonis arutanud. Meil on informatsioon, et Sotsiaalministeerium tegeleb uue lastekaitse seaduse ettevalmistamisega. Sellega on tegeldud juba aastaid, aga nüüd on see läinud konkreetsemaks. Kindlasti võetakse seal arvesse ka rahvusvahelist praktikat.

Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun kõnetooli Heljo Pikhofi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Universaalset lapsetoetust on peaminister võrrelnud raha külvamisega lennukilt. Pole siis imestada, et 19 eurot lapse kohta kuus on olnud külmutatud juba 2004. aastast peale, ehkki sestsaadik on seegi pisku kaotanud poole oma ostujõust. Lõviosa meie lastest, ümmarguselt 250 000, kasvab ühe- ja kahelapselistes peredes. Võrdluseks: suuremate perede lapsi, kellel on lootust tuleva aasta 1. juulist ja ka 2015. aastast jupikaupa pisut lisa saada, on ümmarguselt 7%. Populistlik on aga valitsuserakondade jutt kõige vaesemate perede abistamisest ehk nn vajaduspõhistest lapsetoetustest. Selle asemel et toetada näiteks toimetuleku piiril balansseerivaid lastega peresid, näeb eelnõu ette, et praegu veel vaesusriskis püsiv pere peab esmalt vajuma suisa vaesusesse, et seejärel käia, müts pihus, omavalitsuses üha uuesti pere viletsust tõendamas. Siis on tulevast suvest lootust, et pere esimesele ja teisele lapsele antakse riigikassast kümmekond eurot kuus lisa.
Asja teeb aga päris hulluks see, et just praegune 19-eurone lapsetoetus võib olla kaalukeel, mis paneb peost suhu elava pere oma suu ka toimetulekutoetusest puhtaks pühkima. Nimelt arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel pere sissetuleku hulka ka riigilt saadavad lapsetoetused. Kui valitsuserakonnad tõesti tahaksid hädasolijaid aidata, siis võiks alustadagi sellest, et jätta lapsetoetused pere tuludega liitmata. Just sellesisulise ettepaneku on sotsiaaldemokraadid neljal korral Riigikogu menetlusse esitanud ja valitsuskoalitsioon on selle neljal korral tagasi tõrjunud.
Seejuures ei toetata sugugi mitte kõikide perede 19 eurot saavaid lapsi nn vajaduspõhiselt. Võtame või kuueliikmelise pere, kus nii pereemal kui ka pereisal on eelmisest kooselust kummalgi kaks last. Kui see pere juhtub vaesusesse langema, siis pere kahele lapsele on võimalik paluda vajaduspõhist kümnekat, kahele lapsele aga mitte, kusjuures ka viimaste universaalne lapsetoetus ei suurene.
Samuti võib nn vajaduspõhise lapsetoetuse taotlemine tuua kaasa vajaduse ämm kodunt välja kirjutada, kui tema pension või, hoidku jumal, palk ajab ühele aadressile registreeritud inimeste vaesusmäära lõhki. Nagu toimetulekutoetuse taotlemisel, arvestatakse vajaduspõhisust ka lapsetoetuse taotlemisel selle järgi, kes ühes leibkonnas elavad. Kui pereema ja -isa on näiteks töö kaotanud, aga vanaema saab pensioni ja käib tööl, siis võib enam-vähem kindel olla, et pere peab vajaduspõhisest lapsetoetusest suu puhtaks pühkima. Sama käib täiskasvanud õdede ja vendade kohta, kes isamajas kõik sõbralikult koos elavad, ehkki ammuilma omas leivas on. Ühesõnaga, täpselt samasugune tingeltangel nagu toimetuleku taotlemisel käib ka laste vajaduspõhise abistamise puhul. Selle teema õige koht ongi sotsiaalhoolekande seaduses. Nimetada seda kõike lapsetoetuste reformiks on vildakas ja suisa naeruväärne.
Praegu on Eesti kõige põletavam probleem see, et perre jäävad sündimata isegi esimesed lapsed. Kui vaadata rahvastikuteadlaste tehtud graafikuid, siis on näha, et esiklaste sündimuskõver on kolme viimase aastaga sattunud vaat et vabalangusesse. Taasiseseisvunud Eesti ajal ei ole veel kunagi sündinud nii vähe esiklapsi – umbes 42% vähem kui 1991. aastal. See omakorda tähendab varsti langust ka perre teise lapsena sündivate laste arvus. Seegi räägib karjuvast vajadusest suurendada kohe ja korralikult universaalseid lapsetoetusi, näiteks kolmekordseks ehk 57,54 euroni kuus, nagu sotsiaaldemokraadid on korduvalt ette pannud.
Kuhu peamiselt vajaduspõhiste lapsetoetuste põhimõte välja võib viia, näitavad kujukalt Kreeka ja teiste Lõuna-Euroopa riikide kogemused. Nüüdseks on seal sündimus drastiliselt vähenenud, ulatudes napilt üle ühe lapse fertiilses eas naise kohta. Kui perel on riigi abi loota alles siis, kui vaesus juba majas, jäetakse lapsed pigem sünnitamata. Ka vastupidiseid eeskujusid on Euroopast võtta. Põhjamaades, kus kõigi vahenditega püütakse laste vaesust ära hoida, on sündimus vana maailma kontekstis küllaltki suur.
Sotsiaaldemokraadid on nõus, et kitsikuses elavad pered vajavad igati toetamist. Äärmisel juhul võikski tulevast pisikest lisaraha nimetada toimetulekutoetuse kosmeetiliseks järeleaitamiseks, mitte aga eksitavalt lapsetoetuseks. Kurb, aga tõsi. Vägeva trummipõrina saatel tõotatud lapsetoetuste reform on osutunud toimetulekutoetuse lisarahaks lastega peredele. Tuleva aasta riigieelarvele lisatud nn lapsetoetuste reformiks luulendatud skeem näeb tegelikult ette külmutada lõviosa laste riikliku toetuse 19 eurole kuus.
Lõpetuseks tahan öelda, et valitsuserakonnad on teinud suuga suure linna, käega aga ei kärbsepesagi. Aitäh!

Suur tänu! Palun järgmisena kõnetooli Olga Sõtniku!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna me arutame siin saalis väga olulist eelnõu, millega muudetakse riiklike peretoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse sätteid, mis peaksid aitama meie ühiskonna kõige haavatavamaid leibkondi – lastega peresid. Sellega tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate perede toetusi kahes etapis, samuti suureneb riigi toetus lasterikastele peredele. Aastast 2015 on see kasv võrreldes tänavuse toetuse suurusega juba märkimisväärne: 57 eurost ja 54 sendist 95 euro ja 9 sendini kolmanda ja iga järgmise lapse jaoks. Eelnõu näeb ette ka kolmikute sünni puhul makstavat toetust oluliselt suurendada. Samuti muudetakse seda, et põhikoolilõpetajatele ei makstud terve pika suvevaheaja jooksul lapsetoetust.
Samas leidub selles dokumendis ka kitsaskohti. Hoolimata sellest, et juhtisime neile tähelepanu ka arutelude käigus, on täna saalis ikka sama eelnõu, mille puhul tekivad teatud vastuseta jäänud küsimused.
Seaduseelnõu 294 toob seaduse eesmärgina esmakordselt välja võitluse laste vaesusega. Me teame väga hästi, et suhtelises vaesuses elab Eestis 19,5% lastest. Teame ka seda, et suhteline vaesus Eesti moodi tähendab elamist allpool 60%-list mediaanset sissetulekut ehk seda, et esimene pereliige saab vähem kui 280 eurot kuus ja iga järgmine pereliige, kes on vanem kui 14 aastat, vähem kui poole sellest summast ehk alla 140 euro.
Suhtelises vaesuses elamine ei tähenda aga seda, et kõik need pered on ühtemoodi vaesed. Sugugi mitte. Mõnel jääb vaesuspiiri ületamisest puudu paarkümmend eurot, mõni aga elab töötu- ja toimetulekutoetusest ning tema jaoks on suhtelise vaesuse piir juba suisa rikkus. Aga vaadakem, mida pakuvad suhtelises vaesuses elavatele lastele eelnõu algatajad. Vajaduspõhise lapsetoetuse suurus alates järgmise aasta 1. juulist on 9 eurot 59 senti esimese lapse jaoks ja 19 eurot 18 senti järgmiste laste jaoks. Pange tähele, tegemist ei ole 19 euro 18 sendiga iga järgmise lapse puhul, vaid olenemata laste arvust on maksimaalne vajaduspõhise toetuse suurus 28 eurot 77 senti. Emad-isad siin saalis ilmselt teavad, millised on lastekaupade hinnad. Te teate väga hästi, kui palju maksavad näiteks talvesaapad või -jope, trennis käimine ja suusad, jalgrattast rääkimata. Kindlasti anname kõik endale aru, et 28 eurot või ühe lapse puhul 9 eurot pole vaesele lapsele piisav toetus. Olgem ausad, 9 eurot pole üldse mingi toetus.
Seda teavad ka eelnõu algatajad, kes kirjutasid seletuskirjas, et seaduse vastuvõtmine aitab alandada suhtelist vaesust laste seas 2% võrra. Sellist eesmärki, muuseas, sisaldab ka laste ja perede arengukava, mille kohaselt aastal 2015 ei tohi suhtelises vaesuses elavate laste arv ületada 17%. Meie hinnangul on nii suur vaesusemäär laste seas suur häbiplekk Eesti riigile, eriti olukorras, kus rahvastik vananeb ja noored pered valivad üha tihedamini laste sünniriigiks mõne lastesõbralikuma maa või hoopis loobuvad laste saamisest.
Vaadates eelnõus 294 pakutud vajaduspõhise lapsetoetuse poole, tuleb nõustuda sellega, et suund on õige, meede ise aga kuidagi kahtlane. Vähe sellest, et toetuse summa on väga väike, selleks et seda toetust saada, tuleb kord kvartalis sotsiaalhoolekandeosakonnas oma vaesust tõendada. Lahutatud abielu puhul tuleb ilmtingimata kohtu kaudu lapse isalt elatist nõuda. Seda isegi juhul, kui naine teab ette, et ta mitte midagi ei saa, kuna mees on töötu. Enamgi veel, kuna suhtelise vaesuse kindlakstegemise puhul arvestatakse tervet leibkonda, siis arvesse tulevad ka vanaisa ja vanaema pension, mis tähendab seda, et pensionär võib sattuda olukorda, kus ta on sunnitud ülal pidama nii oma töötut last kui ka lapselapsi, kusjuures statistiliselt ei olegi leibkond suhteliselt vaene. Samas teame väga hästi, et just vaese pere puhul on eraldi elukoha soetamine probleemiks. See tähendab, et need leibkonnad, kus elab koos kolm põlvkonda, on tihtipeale kõige vaesemad. Ei tohi unustada, et nn vajaduspõhist õppetoetust, mida hakatakse järgmisel aastal maksma tudengitele, kavatsetakse käsitleda sissetulekuna, mis omakorda tähendab, et kui peres on nii tudeng kui ka väiksemad lapsed, tuleb paratamatult teha valik vajaduspõhise õppetoetuse ja vajaduspõhise lapsetoetuse vahel.

Kas soovite aega pikendada?

Jah, ma soovin.

Kokku kaheksa minutit.

Mõlemat korraga ei saa. Õppetoetus lihtsalt neelab lapsetoetuse alla, sest suurendab sissetulekut 130 euro võrra.
Nüüd viimane asi, millele ma tahan teie tähelepanu juhtida. Eelnõu seletuskirjas viitavad algatajad koalitsioonileppele, mille kohaselt tuleb aidata eelkõige neid lastega peresid, kes seda kõige rohkem vajavad. Vaesed pered ongi sellised abivajajad. Jääb aga arusaamatuks, miks vanemahüvitise määramisel käitub sama koalitsioon otse vastupidi, toetades eelkõige neid, kes ka ise suurepäraselt hakkama saavad. Siin sisaldub meie hinnangul väga selge vastuolu, mis tuleb kiiremas korras kõrvaldada. Seetõttu teeb Keskerakond ettepaneku eelarve menetlemisel kolmekordistada kõikide laste toetusi, olenemata pere sissetulekust. Pidage meeles, et lapsetoetus on mõeldud selleks, et osaliselt katta laste kasvatamise ja õpetamisega seotud kulusid, see ei ole mõeldud võitluseks vaesusega. Selle võitluse jaoks on teised kohad ja teised toetused. Ärgem hakakem sildistama lapsi, makstes neile naeruväärset vajaduspõhist toetust, mille määramine teeb lapsest vaesustoetuse saaja, kuid samas ei aita teda vaesusest välja! Austagem meie lapsi ja lastega peresid, olenemata nende jõukusest! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 294 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. novembri 2012 kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud.

Tänane järgmine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Marko Pomerantsi!

Tere päevast, hea eesistuja ja head kolleegid! Ärgem kaotagem head tempot ja läheme eelnõudega nüüd kenasti edasi. Eelnõu 307 ei ole teile üllatus. Sellel lihtsal põhjusel, et seda eelnõu on siin saalis juba korra menetletud. Tookord oli tema number 258. Vastuväiteid selle eelnõu lõpphääletusel ei esinenud, kuid eelnõu vajab seaduseks saamiseks tõepoolest vähemasti 51 poolthäält. Katsume seda siis seekord saavutada. Aga ma oleksin ebaaus, kui ma ei tutvustaks teile seda eelnõu, mis sest, et te olete selle kõik endale kindlasti selgeks teinud.
Tegemist on endiselt väga hea eelnõuga, millega muudetakse päris mitut seadust. Eelnõu peamised eesmärgid jagunevad kaheks: äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused ning kinnistusraamatuseaduse muudatused.
Kõigepealt räägin äriseadustiku ja sellega seotud seaduste peamistest muudatustest. Nagu seletuskirjast lugeda võite, on äriregistrit puudutavas osas muudatusi ajendanud eelkõige uue menetlustarkvara kasutuselevõtt äriregistris. Senine äriregistri tarkvara, millega kohtu registriosakondades määrusi ja kandeid on tehtud, tehti 14 aastat tagasi. Loogiline on, et see ei vasta enam tänapäeva turvanõuetele. Uus menetlustarkvara võimaldab täielikult rakendada ISKE nõudeid kõrgema turvaklassiga infosüsteemidele. Samuti on paberil peetava registri kohta käivad sätted aegunud ja neid on vaja kohandada selliselt, et need sobiksid elektrooniliselt peetavale registrile. Elektrooniline register vähendab halduskoormust, kiirendab menetlust ning vähendab registripidamise kulusid. Eelnõuga luuakse registriosakondadele ka võimalus lahendada teiste osakondade kandeavaldusi ning teha kandeid. See muudatus aitab ühtlustada registriosakondade töökoormust. Lihtsamaks on muudetud ka ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise avalduste menetlemine. Registriosakonnad asuvad küll füüsiliselt samas asukohas ja menetlevad oma piirkonna ettevõtjate avaldusi, kuid tänu muudatustele võib nüüd avalduste menetlemist delegeerida ka teistele registriosakondadele. Muudatuse eesmärk ei ole osakondades struktuuriliste muudatuste tegemine. Muudatus ei mõjuta määruskaebuste esitamise korda, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt lahendab määruskaebuse kohus, kes vaidlustatava lahendi tegi. Kehtima jääb ka põhimõte, mille kohaselt edastatakse määruskaebus ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle koostatud kandemäärust määruskaebusega vaidlustatakse.
Muudetud on ka ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seotud avalduste menetlemist. Üldjuhul pidi varem avaldusi lahendama mitu registripidajat, muudatuse kohaselt liidetakse avaldused ühte menetlusse ja kõiki avaldusi lahendab üks registripidaja. Kannete tegemise järjekord sellega ei muutu.
Toon välja ka selle, et eelnõuga kehtestatakse seaduse tasandil päringutasud äriregistri andmetega tutvumise eest vastava veebilehe kaudu. See tähendab, et äriregistrisse kantud andmete väljastamise eest võetavad riigi teenustasud viiakse vastavusse Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 113 sätestatud nõudega, mille kohaselt tuleb riiklikud maksud, koormised, riigilõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestada seaduses. Arvestades eeltoodut, täpsustatakse äriseadustiku § 70 järgmiselt. Selgelt sõnastatakse põhimõte, et juurdepääs elektroonilise äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri andmetele on tasuline. Tasumäärad kehtestab justiitsminister. See määr võib olla kuni kaks eurot ühe päringu või päringu objekti kohta. Tasu maksmisest on vabastatud isik enda kohta päringu tegemisel ning kehtivate kandeandmete kohta päringu tegemisel. Tasu maksmisest on vabastatud ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised isikud, kes vajavad andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Isikul endal on ka praegu võimalik tasuta tutvuda registritesse kantud andmetega, samuti kehtivate kandeandmetega, mistõttu ei ole tegemist sisulise muudatusega. Oluline on rõhutada, et tasuliseks ei muutu mitte päringu tegemine, vaid päringu tulemusena saadud andmetega tutvumine, välja arvatud eelnimetatud juhud, mille puhul on andmetega võimalik tutvuda tasu maksmata. Niipalju siis äriseadustiku muudatustest.
Põgusalt ka kinnistusraamatuseaduse muudatustest. Nii nagu registriosakondade puhul, millest oli juttu juba eespool, kaotatakse ka kinnistusosakondadelt piirang, mille kohaselt tohib kinnistusosakond pidada kinnistusraamatut ainult tema tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Me arvame, et selle tulemusena väheneb kinnistusosakondade töö- ja halduskoormus. Kinnistamisavaldust, mis on seotud mitmes kinnistuspiirkonnas asuva kinnistuga, ei pea enam menetlema kaks, kolm või neli kohtunikuabi, vaid üks. Teiseks täpsustatakse kannete ja kandemääruste tegemise korda, luuakse õigusselgus, st täpsustatakse, millistel juhtudel tuleb määrus vormistada ja millistel mitte. Kehtiv sõnastus ei ole selge, eelnõuga seda täpsustatakse. Kolmandaks kehtestatakse seaduse tasandil päringutasud kinnistusraamatu andmetega tutvumise korral vastava veebilehe kaudu. See tähendab, et kinnistusraamatusse kantud andmete väljastamise eest võetavad riigi teenustasud viiakse vastavusse Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 113 sätestatud nõudega.
Nüüd ma lõpetan. Algatajana toetan kindlasti eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Tänan teid tähelepanu eest!

Väga suur tänu ettekandjale! Me asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Selge see, et ajaga tuleb kaasas käia ja kindlasti on tegemist vajaliku muudatusega, aga üks küsimus mul siiski on. Eelnõuga kaotatakse ära kinnistusosakondade ja piirkondade range seos. Me kõik oleme inimesed ja võime andmete sisestamisel eksida. Kuidas siis vastutus jaguneb?

Aitüma! Ma ei saa väga hästi aru, kes andmete sisestamisel eksib, kas registripidaja või teie kui taotleja. Registripidaja puhul ma seda muret nagu ei näe, sellel lihtsal põhjusel, et teiega tegeleb üks ametnik, sõltumata sellest, millises osakonnas teie kannetega parasjagu tegeldakse.

Aitäh! Palun, Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Öelge, palun, kas äriregistri uus menetlustarkvara on juba valmis või on see veel arendusfaasis või testimisjärgus? Küllalt tihti tuleb ette, et me võtame vastu seaduse ja ütleme, et järgmisest aastast hakkab register tööle, aga tehniliselt ei ole see register või infosüsteem siis veel valmis. Siis me peame seadust muutma ja tähtaegu edasi lükkama. Kuidas selle seaduseelnõu puhul on? Kas see kõik on juba valmis ja töötab, kas seda testitakse või on see alles arengufaasis?

Aitüma! Nagu te seletuskirjast näete, see projekt algatati juba 1. juulil 2010. Selleks on antud vahendeid ka Euroopa Regionaalarengu Fondi investeeringukavadest. Valmisolek seaduse rakendamiseks on olemas. Meie peaksime tegema omapoolse käigu, et luua sellele seaduslik alus.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa libisesid üle eelnõu § 3 punktidest 1 ja 2, millega soovitakse kaotada kinnistusosakondade range seotus nende tööpiirkondadega. Sa küll seda põgusalt tutvustasid, aga kas sa räägiksid pikemalt selle muudatuse sisu lahti? Mina ei ole õiguskomisjoni liige ja soovin täpsemat informatsiooni saada.

Aitüma! Printsiip on sama nagu, ütleme, häirekeskuses. Teie helistate numbril 112 ja pole teie asi, kus teie kõne vastu võetakse. Nii on ka siin. Te pöördute kinnistusosakonna poole ja seda pöördumist hakatakse menetlema selles kohas, kus ressursse on kõige rohkem üle. Kinnistusosakonnad on meil maakohtute juures. Kui te kavatsete jala kohale minna, siis minge ikka sinna, kus te siiamaani olete käinud. Aga kui teil pole siiamaani olnud selle asutusega mingit pistmist, te pole tahtnud oma ärisid registreerida, siis ei ole teil seda tarvis ka edaspidi.

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Aitäh, proua juhataja! Kõigepealt, lugupeetud ettekandja, meil ei ole mitte mingisugust kokkulepet, millisel teemal keegi küsib, aga meie kõigi kolme küsimused lähevad nagu ühte auku ning puudutavad kinnistusosakonna ja kinnistuspiirkondade seost. Tundub, et meil on ühine mure. See näide, mis sa tõid häirekeskuse kohta, oli väga hea: võtad telefoni ja sulle vastatakse ükskõik kust, aga midagi ikka vastatakse. Nagu me teame, on tihtilugu juhtunud, et häirekeskuse töötaja ei tee vahet, millises maakonnas mingisugune küla asub. Seetõttu juhatatakse päästetöötajad valesse kohta või tekivad mingid muud häired. Häirekeskuse töö on teinekord häiritud seetõttu, et see on niivõrd tsentraliseeritud. Kas sellisel juhul, kui kaob seos kinnistusosakonna ja kinnistuspiirkonna vahel, ei või juhtuda samamoodi, et kaob side ametnike ja toimingute ning vastutuse vahel?

Aitüma! Vaadake, ega teie kinnistu ei hakka koos selle kinnistusotsuse tegijaga mööda Eestimaad ringi jalutama. Teie kinnistu on ikka selle koha peal, kus see oli, ta on seal ja jääb sinna, sõltumata sellest, kas meil neid kinnistusosakondi üldse on ja kui palju neid on. Teie teete konkreetse taotluse, räägite konkreetsest kinnistust ja see konkreetne kinnistu, mitte mingi muu, saab kinnistatud ja just selles kohas, kus ta on.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Te siin mõni küsimus tagasi kahtlesite ka, kas kõik need andmed saavad väga korrektselt sisse kantud. Nüüd loen ma seaduseelnõust kuulsast digitemplist. Kas te olete kindel, et ka see digitempel alati väga korrektselt ja õigesse kohta lüüakse? Kui me vaatame teie kodupartei hilisajalugu, siis näeme, et ligi sada Vene mafioosot toodi valetemplite sisselöömise abil Eestisse. Miks te arvate, et see digitempel peaks kindel olema?

Aitüma! Nii nagu Riigikogu ei ole kummitempel, nii on digitempel väga kindel tempel.

Aitäh! Palun, Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Paragrahvi 1 punkt 35 ütleb, et justiitsminister võib oma määrusega kohustada notareid tagama e-notari infosüsteemi vahendusel ühenduse elektroonilise äriregistriga. Kas niisugune kohustus suurendab kuidagi notarite kulutusi ja kas see võib hakata survestama notariteenuste hindu?

Aitäh küsimuse eest! Notarid on oma arvamust selle eelnõu kohta avaldanud ja saavad ka edaspidi oma tööga hakkama.

Aitäh! Palun, Neeme Suur, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Eelnõu § 3 punktis 10, mis muudab seaduse § 77¹⁶, on punktis 4 sätestatud, et justiitsminister kehtestab määrusega avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja teiste isikute loetelu, kes vajavad andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Selline määrus peaks võimaldama avalik-õiguslike juriidiliste isikute vaba ligipääsu elektroonilisele kinnistusraamatule. Kui siia vahele jääb mingisugune auk, siis võib juhtuda, et meie toimingud võivad kuskil takerduda. Kas on teada, et justiitsministri määrus valmib samal ajal seaduse kehtima hakkamisega või võib seal ette tulla mingeid tõrkeid?

Aitäh, hea Neeme, kena küsimuse eest! Justiitsministril oleks pidanud see valmisolek olema juba kaks või kolm nädalat tagasi, kui me siin saalis olime. Mina ei tea, mis sinu näppudega juhtus, et sa ei saanud selle eelnõu poolt häält antud, kuigi õiguskomisjonis olid sa niivõrd leplik ja tore. Aga ega justiitsministri valmisolek ei ole vähenenud.

Aitäh! Palun, Heljo Pikhof, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma ei kuulnud, et sa oleksid eelnõu valitsuse nimel tutvustades rääkinud eelnõu rakendamisega kaasnevatest mõjudest ja ka kuludest, mis see kõik maksma läheb, kui need muudatused seadusena jõustuvad. Räägi palun sellest pikemalt!

Aitüma! Luban endal siiski lühidalt teha. Kõigepealt, tegemist on küll valitsuskoalitsiooni esindajaga, selles suhtes olete õigel teel, aga eelnõu on esitanud kaks Riigikogu fraktsiooni, mitte valitsus. Kuid teie targa inimesena loete vabalt seletuskirju. Seletuskirja §-s 7 on seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused kenasti ära toodud. Te saate neid siit vaadata vähemasti kümne euro täpsusega. Tõde on muidugi see, et seaduse rakendamisega ei kaasne tulu riigieelarvesse, kuna praegu kehtestatud tasusid registriandmetega veebilehe kaudu tutvumise eest ei muudeta.

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Ma küsin ka digitempli kohta. Kui kaugel selle arendus on? Millal see reaalseks saab? Ma mäletan, et sellest räägiti, aga ei olnud teada, kuidas ja millal see toimub.

Aitäh, hea küsija, komisjonikaaslane! Kui mul õnnestub siit kõnetoolist ühel hetkel pääseda – mitte küll pääseda, vaid kui teil ei ole lihtsalt enam küsimusi –, siis ma teie lahkel loal täpsustan seda eraldi ja annan kindlasti teada.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Ei või niimoodi ebavõrdselt rahvasaadikutesse suhtuda! Ma tahan ka teada. Äkki te räägite puldist, mis asi see digitempel on?

Digitempel on samasugune asi nagu digiallkiri, mida on võimalik elektroonilistele dokumentidele lisada. Jällegi, kui teil on spetsiifiline huvi, siis me tegeleme teiega.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Lugesin huviga eelnõu. Silma torkas äriseadustiku § 70, mille järgi on elektroonilise äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri andmete väljastamine tasuline. Esimene mõte oli, et kas meie riik on nii vaene, et ei saa sellest tasust loobuda. Kas komisjonis seda ei arutatud? Tahangi küsida, kes ja kuidas kalkuleeris, et selle tehingu eest peab maksma kuni kaks eurot.

Aitüma! Komisjonis selle üle eraldi debatti ei olnud, kui mitte öelda, et meil selle eelnõu teistkordsel menetlemisel debatt üleüldse puudus. Kohe varsti on kolleeg valmis sellest teile rääkima. Aga kindlasti on peetud seda mõistlikuks kuluks või, ütleme, mõistlikuks piiriks. Justiitsminister saab käituda konkreetselt nendes raamides, mis on seotud meie riigi rikkusega. Vaadates, kuidas me siin eelnõusid menetleme, mulle vahel tundub, et meil ei ole mingisuguseid eelarvelisi piiranguid, aga tihtilugu siiski on. Seetõttu tuleb öelda, et riigil on eelarvelised piirangud ka.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Loen eelnõu seletuskirja punkti 6, mis räägib seaduse mõjudest. Siin on kirjas: "Seaduse jõustumisel on võimalik äriregistri uus menetlustarkvara kasutusele võtta [- - -]. Peamised muudatused on seotud paberil peetava registri kohta käivate sätete kohandamisega selliselt, et nad sobiksid ka elektrooniliselt peetavale registrile. Tulenevalt sellest, et uus menetlustarkvara on üles ehitatud täiesti uutel alustel [- - -], on lihtsustunud ka registripidaja töö. Praegu kulutavad kohtunikuabid liiga palju aega vana protseduuri alusel menetlemiseks." Kas te oskate öelda, kui palju registripidajate, sh kohtunikuabide töökoormus väheneb? Kui see väheneb väga olulisel määral, kas registripidajad ja kohtunikuabid peavad tundma muret, et mõned ametikohad võivad lausa koondamisele minna?

Hea küsija! Ma ei oska protsenti öelda, aga eelnõu raames ei planeerita registripidaja ametikohtade vähendamist. Kunagi ei saa seda aga välistada. Paraku on tarkvara kasutuselevõtul selline järelmõju, et see võimaldab sama töö teha ära vähemate inimeste abiga. Aga me seda eraldi ei arutanud.

Aitäh! Palun, Andres Anvelt!

Aitäh, proua eesistuja! Hea kolleeg Marko! Mul on natuke poliitilisem küsimus. Me oleme ühe korra sedasama seaduseelnõu siin menetlenud. Siis tekkis probleem, et koalitsioon ei saanud vajalikul hetkel hääli kokku. Ma arvan, et võib-olla sellepärast olidki paljud opositsioonipoliitikud selle seaduseelnõu hääletusel ettevaatlikud. Sa väitsid, et see on hea eelnõu. Aga mis on need põhjused, mispärast ei saanud koalitsioon selle hea ja valitsuse esitatud eelnõu toetuseks hääli kokku? Kas seal on mingisugune veealune kivi, mida me ei tea, mistõttu mõned koalitsiooni liikmed ei olnud hääletuse ajal saalis?

Aitüma! Meie eeldasime, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks koalitsiooni hääli peaaegu ei olegi vaja, sest see on nii hea eelnõu, et opositsioon tuleb nagu üks mees ja naine sellega kaasa. Aga mina ei saa aru, mis kivi oli kuskile maetud, et seda ei juhtunud.

Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõuga on trahvimäära vähendatud 320 eurost 200 euroni. Mis parata, eks mittetulundusühingutel ja äriühingutel tule mõnikord ka eksimusi ette. On öeldud, et väiksemaid trahve on lihtsam kätte saada ja trahvimäärade vähendamisega märkimisväärset mõju ei kaasne. Kui suur see mõju on näiteks eelarvele? Kas te teate, kui palju aastas neid trahve laekus, kui paljudega oli probleeme ja milline on perspektiiv, kui trahvimäär on väiksem?

Aitäh kõigepealt küsimuse eest! Te puudutasite ühte selle eelnõuga kaasnevat positiivset aspekti, trahvimäära vähenemist. Tõepoolest, me ei ole spetsiaalselt vaadanud statistikat, kui palju on viimastel aegadel neid juhtumeid olnud. Seda saab teie jaoks kenasti järele vaadata. Me oleme mõelnud ennekõike eelarvelist aspekti. Laias laastus peaks parem trahvilaekumine tooma kaasa niisama suured tulud, kui need siiamaani on olnud. Kui suured need täpselt on, seda ei oska ma teile hetkel öelda. Aga jälle, me saame seda järele vaadata ja teie saate teadlikumaks.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Marko Pomerants! Kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas oma 5. novembri istungil seda seaduseelnõu, milleks on äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 307.
Räägin lühidalt seaduseelnõu eesmärkidest. Eesmärk on võimaldada kasutusele võtta äriregistri uus menetlustarkvara. Seda eelkõige sellepärast, et paberil avalduste ja dokumentide laekumine on vähenenud miinimumini ning suurenenud on elektrooniliselt infosüsteemi kaudu esitatavate digitaalallkirjastatud avalduste hulk. Seetõttu on vaja paberil peetava registri kohta käivaid sätteid muuta ning kohandada neid selliselt, et need sobiksid elektrooniliselt peetavale registrile. Eelnõuga parandatakse mõningaid äriseadustiku sätteid, ilma et nendes sätetes tehtaks sisulisi muudatusi. Muudetakse neid sätteid, mis on aegunud või mida ei ole võimalik reaalselt järgida. Samuti on tehtud muudatusi registripidamist puudutavates sätetes.
Sisulisemateks muudatusteks võib pidada seadustikus toodud trahvimäära vähendamist ja registriosakondadele teiste osakondade kandeavalduste lahendamiseks ning kannete tegemiseks võimaluste andmist.
Kinnistusraamatuseaduses tehtavad sisulised muudatused on seotud kinnistusosakondade ja nende tööpiirkondade vahelise range seotuse kaotamisega.
Õiguskomisjon esitab algatajate nõusolekul eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatus puudutab vaid eelnõu § 10 lõike 1 jõustamissätet, mis algselt nägi ette jõustamise 1. novembril 2012. Praegusel, muudetud kujul on jõustumine põhiosas kavandatud järgmisele päevale pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Õiguskomisjonis otsustati saata eelnõu täiskogu 13. novembri 2012. aasta päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november 2012 ja määrata ettekandjaks Siim Kabrits. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, proua juhataja! Austatud ettekandja! Seletuskirjas on loetletud, et eelnõu on kooskõlastatud väga paljude ühingutega, näiteks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga, ometi seda materjali siin ära toodud ei ole. Kas te võite natukene valgustada, mis need koostööpartnerite põhilised mured olid ja kas sellest oli ka komisjonis juttu?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis see küsimus käsitlusel ei olnud. Eelnõu põhilised küsimused on seletuskirja võrdleva analüüsi osas ka kirjas.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 307 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 14. novembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Marko Pomerantsi!

Tere taas, lugupeetud eesistuja ja head kolleegid! Mulle tundub, et üldse oleks mõistlik eelnõusid lugeda vähemasti kuuel lugemisel, sest alates neljandast korrast hakkab juba huvi tekkima ja tulevad täiesti asjakohased sisulised küsimused. Aga ma ei ole päris kindel, et ma selles võitluses väga palju pooldajaid leian.
Aga nüüd räägin eelnõust 308, mis on teile varasemast elust tuntud ka kui eelnõu 219. Loomulikult on jälle tegemist väga mõistliku eelnõuga. Teie ees oleva eelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Lisaks lihtsustatakse abielludes valitud varasuhte kohta abieluvararegistri teavitamise korda, mille eesmärk on vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.
Abieluvararegister on üks riigi põhiregistritest, kuhu kantakse andmed abikaasade valitud varasuhete, nende muutumise ja lõppemise kohta. Abikaasade varasuhte saab määrata kas varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususena. Varaühisuse korral kuulub vara võrdsetes osades mõlemale osapoolele ning enamiku tehinguid peavad nad tegema ühiselt. Vara juurdekasvu tasaarvestus annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, andes majanduslikult nõrgemale abikaasale siiski ka selged tagatised, näiteks perekonna ühise eluaseme kaitse. Varalahususe puhul on kaks poolt teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud, puuduvad ühised õigused vara suhtes ning varaga tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut. Abieluvararegistrisse tehakse kanne juhul, kui valitakse vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhe või kui abikaasad sõlmivad abieluvaralepingu.
Praegu peetakse abieluvararegistrit paberil, mistõttu esitatud kandeavalduste menetlemine nõuab aega. Ka on registrikaardi printimine ebamugav ning paberarhiivi maht üha suureneb. Abieluvararegistri andmetega tutvumiseks tuleb pöörduda kinnistusosakonna poole. Registrikaardile kantud andmetega ei ole võimalik tutvuda veebilahendust kasutades.
Peale uue perekonnaseaduse jõustumist 1. juunil 2010. aastal on abieluvararegistri kannete hulk märksa kasvanud. Paljud abiellujad kasutavad võimalust valida juba abielu sõlmimisel varasuhe, mille kohta tehakse abieluvararegistrisse kanne. Näiteks tehti 2005. aastal registrisse 504 kannet, 2010. aastal oli kandeid 1555 ja eelmisel aastal kasvas kannete arv 2507-ni. See tähendab suurt halduskoormuse kasvu. Siit loogiliselt edasi mõeldes ongi olnud mõistlik halduskoormuse vähendamiseks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks muuta see seni paberil peetud register elektrooniliseks.
Eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusena luuaksegi eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, et muuta sinna kantud andmed isikutele paremini kättesaadavaks. Abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumiseks võib isik endiselt pöörduda kinnistusosakonna poole, aga lisandunud on võimalused kasutada veebilehte või pöörduda notari poole. Kinnistusosakonnas ja veebilehe kaudu abieluvararegistri andmetega tutvumine on tasuta, notari poole pöördudes tuleb tasuda notaritasu. Esitatud kandeavalduste menetlemine peaks tänu menetlustarkvara kasutamisele ka kiiremaks muutuma. Senise 30 päeva asemel vaadatakse kandeavaldused läbi 14 päevaga.
Ongi lühidalt kõik. Loomulikult toetan algataja esindajana selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Tänan teid kõiki tähelepanu eest!

Aitäh! Me asume küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Aitäh! Hea esineja! See abieluvararegister on avalik. Kindlasti kardavad väga paljud inimesed, et varade nimekiri on internetiavarustes järsku kuidagimoodi kättesaadav. Kuidas on ikkagi kaitstud need andmed, mis ei tohiks olla avalikud ega lekkida?

Aitüma! Eesti riigis on kümneid andmebaase, kus on ühe- või teistsugused meie kohta käivad andmed. Nende turvalisuse nõuded lihtsalt on sellised, mis peaksid minimeerima, et mitte öelda välistama, kõrvaliste isikute ligipääsu just konkreetselt teie või minu või kelle iganes isikuandmetele. Meie ise saame neid näha ja kindlasti näeb neid ka kande tegija, aga mitte keegi teine.

Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Kuidas sellesse elektroonilisse abieluvarasüsteemi puhtpraktiliselt neid andmeid sisse kantakse? Veel üks konkreetne küsimus: kas mõlemad abielupooled peavad kohal olema?

Kui lepitakse kokku oma vara küsimustes, siis puudutab see kindlasti abielu mõlemat osapoolt. Selles nagu abielu mõte ongi. Mina vana aja inimesena ei pidanud naist võttes üldse mingi sellise asjaga tegelema. Ma tunnen tegelikult kurba meelt, et abiellumine on üleüldse muutunud haruldaseks nähtuseks, kuigi me näeme, et varakannete tegemise aktiivsus on oluliselt suurenenud. Kutsun üles kõiki, kes pole veel abielus: leidke endale kena partner ja abielluge!

Aitäh! Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Vaatasin seda eelnõu tõesti huviga. Silma torkas niisugune väljend nagu "registrikaartide unikaalne numeratsioon". Mida tähendab "unikaalne numeratsioon"?

Sellele on väga lihtne vastata. Et registrikaardid omavahel segi ei läheks, peavad nad olema eristatavad. Igal kaardil on konkreetne number.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Siim Kabritsa!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas oma 5. novembri koosolekul abieluvararegistri seaduse, notari tasu seaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu ehk lühidalt öeldes eelnõu 308. Seaduseelnõu eesmärk on luua eeldused üleminekuks elektroonilisele abieluvararegistrile, elektrooniliste registrikaartide ja -toimikute kasutuselevõtuks ning abieluvararegistrisse kantud andmetega tutvumise lihtsustamiseks. Enam ei täiene paberregister ja esitatud kandeavalduste menetlemine muutub kiiremaks. Menetlustarkvara vahetab andmeid teiste infosüsteemidega ning registrisse kantud põhiandmetega saab kiiresti ja lihtsalt tutvuda. Lisaks lihtsustatakse abielludes valitud varasuhte kohta abieluvararegistri teavitamise korda, eesmärgiga vähendada perekonnaseisuametnike töökoormust.
Eelnõuga tehtavad peamised muudatused on järgmised: luuakse eeldused elektroonilisele abieluvararegistrile üleminekuks, luuakse paremad võimalused elektroonilise abieluvararegistri andmetega tutvumiseks, täpsustatakse elektroonilise abieluvararegistri pidamist puudutavat regulatsiooni ja lihtsustatakse abielludes valitud varasuhte kohta abieluvararegistrile andmete esitamise korda.
Komisjon tegi järgmised otsused: saata eelnõu 13. novembri täiskogu päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. november 2012 ja määrata ettekandjaks Siim Kabrits. Kõik need otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 308 esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 308 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. novembri kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andres Anvelti!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on rõõm ja au teile ette kanda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 291. Enne seda, kui ma asun eelnõu sisu juurde, toon mõningad arvud, mis ajendasid meid seda eelnõu algatama. Nende kuritegude arv, kui pannakse toime vägivallategu avaliku korda kaitsva võimuesindaja suhtes, on aastate jooksul tunduvalt suurenenud. Kui 2003. aastal me saime rääkida 159 faktist, siis 2010. aastal oli neid 258. Aga nüüd selle seaduseelnõu eesmärgi ja sisu juurde.
Kõigepealt pean ära õiendama ühe arusaamatuse, mis kindlasti häirib teie kui seadusandjate silma. Seletuskirjas on öeldud, et kriminaalmenetluses moodustavad kokkuleppemenetlused 97%. Nagu mulle Justiitsministeerium hiljem vastas, on tegelikult 55% juhtumite korral kohtulahendini jõutud kokkuleppemenetluse teel. See 97% hõlmab kõiki mitteüldmenetlusliike, kuhu alla lähevad ka liht- ja käskmenetlused jne, mis moodustavad enamuse Eesti kohtumenetlusliikidest. Üldmenetluste osa on Eestis suhteliselt väike. Aga hoolimata sellest, et kokkuleppemenetlusi ei ole mitte 97%, vaid 55%, on devalveeritud karistuspoliitika üks olulisemaid eesmärke, milleks on kindlasti ennetus, ühiskonnale sõnumi andmine, mis on lubatud ja mis ei ole. Tahtlikke kuritegusid toime pannud isikud on sellest võimalusest haaranud ning kasutavad kokkuleppemenetluse tingimusi, pääsemaks võimalikest raskematest karistustest.
Ühelt poolt vähendab kokkuleppemenetlus kindlasti küll riigi menetluskulusid ning kiirendab menetlusprotsessi, kuid sellega kaasnevad negatiivsed nähtused, näiteks kurjategijate karistamatusetunne ning ühiskondliku õiglustunde vähenemine, toovad kaasa otseselt mõõdetamatu, kuid kaudse kahju riigi ja samuti õiguskaitseorganite autoriteedile ning suurendavad kindlasti ka retsidiivsust.
Üks näide kokkuleppemenetluste negatiivse mõju kohta on ka see, et seda saavad tihtipeale ära kasutada kurjategijad, näiteks selleks et vähendada süüdistatavate ringi, pannes mõnele oma kuriteokaaslasele kohustuse kokku leppida ja teised jäävad siis süüdistatavate ringist väljapoole.
Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik piirab ka juba praegu tunduvalt kuritegude ringi, mille puhul on kokkuleppemenetlust keelatud kohaldada. Nende kuritegude hulka kuuluvad enamikus teod, kus otsest kahju kannab riik ja ka rahvusvaheline julgeolek. Nii kuuluvad selliste kuritegude hulka mitmed süüteod inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastu, raskemad isikuvastased kuriteod, näiteks tapmine ja mõrv, samuti pantvangistamine ja ka vägistamise kvalifitseeritud ehk raskendavad koosseisud. Ka on nende hulgas ära toodud osa raskemaid ja ohtlikumaid varavastaseid kuritegusid, nagu kvalifitseeritud ehk raskendatud röövimise alaliigid ja väljapressimine. Nende hulka kuuluvad sellised riigivastased teod nagu terrorism, rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele, rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele, osalemine erinevates riigi kaitsevõime vastastes kuritegudes ning avaliku korra ja julgeoleku vastastes süütegudes. Nendele kuritegudele, mille puhul kokkuleppemenetlus on välistatud, on kriminaalmenetluse seadustikus pühendatud terve paragrahv.
Äramärkimist vajab ka see, et osa õigusemõistmise vastaste süütegude puhul ei tohi kokkuleppemenetlust kohaldada. Näiteks ei ole see lubatud juhul, kui kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale või tema lähedastele on tekitatud raske tervisekahjustus. Samas, kui tegu on pelgalt vägivallateoga, on kokkuleppemenetlus arusaamatutel põhjustel lubatud. Kuid kaitseväeteenistusalaste süütegude puhul on kokkuleppemenetlus keelatud juba pelgalt vägivallateo eest teenistuses oleva isiku vastu. Jääb arusaamatuks, miks on kokkuleppemenetlust lubatud kohaldada vägivallateo puhul, mis on toime pandud võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Ette rutates peab ütlema, et see paragrahv kaitseb peale politseinike ka paljusid teisi isikuid, kes kuidagi kaitsevad avalikku korda, näiteks vanglaametnikke ja ka turvamehi, juhul kui nad täidavad oma ametikohustusi avaliku korra huvides.
Vägivallategu on ähvardamine, valu ja piina tekitamine või igasugune kehaline väärkohtlemine, mis ei too kaasa raskemaid füüsilisi tagajärgi ehk püsivat terviseriket. Mingil määral on arusaadav kokkuleppemenetluse kohaldamine juhul, kui sellised teod pannakse toime isikliku vaenu, viha või kättemaksu ajendil, kui kannatanu ei täida ametikohustusi ning ründe eesmärk on konkreetselt teise isiku füüsiline tervis. Kuid kui eesmärk on rünnata avalikku korda ja näidata üles lugupidamatust võimuesindaja suhtes, siis on kokkuleppemenetluse kohaldamine siinkõnelejale mõistetamatu. Ründe hetkel ei ole ju ründe eesmärk tekitada füüsilist kahju teisele isikule, vaid eesmärk on otseselt rünnata korralekutsujat või isikut, kes täidab ühiskonna huvides oma ametiülesandeid. Teisisõnu: kurjategija ründab neid reegleid ja arusaamisi, milles tsiviliseeritud ühiskonnas on kokku lepitud.
Analoogselt karistusseadustiku §-ga 274 "Vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes" täidab sisuliselt sama eesmärki ka karistusseadustiku § 303 "Vägivald kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, kannatanu esindaja ja tema lähedase suhtes". Kuigi esimeses paragrahvis on kaitstavaks hüveks avalik kord ja teises õigusemõistmine, on nende eesmärgid lähedased ja teineteisega otseses seoses. Ilma avalikku korda rikkumata ei saa toimuda ka õigusemõistmine, mistõttu ei ole kokkuleppemenetluse kohaldamine põhjendatud ka siin. Nii nagu esimesel juhul, nii rikub kurjategija siingi ühiskondlikku kokkulepet ehk seaduskorda kõige otsesemal ja vahetumal viisil, rünnates isikuid, kes on kutsutud ja seatud meie ühiseid huve kaitsma.
Seega on seaduseelnõu üks eesmärk välistada kokkuleppemenetluse kohaldamine isikute suhtes, keda süüdistatakse karistusseadustiku §-de 274 ja 303 põhjal. Eesmärk on lisada need paragrahvid kokkuleppemenetlust välistavaid süütegusid sisaldavate paragrahvide nimistusse.
Seaduseelnõu teine eesmärk on kitsendada kokkuleppemenetluses kokkulepitavate tingimuste hulka isikute puhul, kellele eelnevalt on määratud karistused tahtlike kuritegude eest ehk kes on juba varem olnud kokkuleppemenetluse subjektiks ega ole teinud sellest järeldusi. Nad ei ole täitnud varasema kokkuleppemenetluse kaudu karistuse kohaldamise olulist eesmärki: mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega meie ühist õiguskorda. Teisisõnu on eelnõu eesmärk vähendada retsidiivsusele kalduvate kurjategijate karistamatusetunnet ja samas suurendada ühiskondlikku õiglustunnet ja õiguskindlust.
Eelnõuga kitsendatakse kokkuleppemenetluses kahtlustatava või süüdistatava ja kaitsjaga läbiräägitavate tingimuste ringi, välistades nende hulgast läbirääkimised karistuse liigi ja määra üle juhul, kui kahtlustatavat või süüdistatavat on varem täisealisena karistatud tahtliku kuriteo eest. Siin pole oluline, kas eelnevalt on tema suhtes kohaldatud üldmenetlust või mõnda muud menetlusliiki. Isikule, kes on teadlikult taas toime panemas kuritegu, ei saa võimaldada tingimist ehk läbirääkimist temale määratud karistuse liigi ja määra üle.
Esmakordsel karistuse määramisel on kokkuleppemenetluses subjektiivne faktor isegi mõistetav, sest kurjategija eksimus võib olla tingitud paljudest välistest mõjuteguritest. Kuna kokkuleppemenetluse aluseks on ka oma süü tunnistamine, siis on esimesel korral mõistetav, et süüdistatavale antakse võimalus talle määratava karistuse üle kaasa rääkida. Teisel ja järgmistel kordadel oleks aga mõistlik see välistada. Süü tunnistamine võib küll mängida karistuse määramisel olulist rolli, kuid tingimise võimaldamine isikule, kes teadlikult on asunud retsidiivsele teele, on ühiskondliku õiglustunde aspektist taunitav ning annab süüdistatavale võimaluse liiga lihtsalt vähendada talle määratavat karistust. Selline võimalus suurendab kindlasti karistamatusetunnet. Seega ei teeni selline karistuse määramine karistusseadustikus äratoodud olulist eesmärki: mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Tulles viimase aspekti juurde, mis puudutab kokkuleppemenetluse läbirääkimisi, peab märkima, et kokkulepe on tegelikult ju väga lai. Karistuse liik ja määr on ainult üks osa sellest. Teise poole ehk süüdistatava või kahtlustatavaga räägitakse läbi näiteks kuriteo kvalifikatsiooni suhtes, kuriteoga tekitatud kahju suuruses, kuriteo asjaolude suuruses ning paljudes teistes aspektides, näiteks arutatakse konfiskeerimisele minevat vara. Karistuse liigi ja määra üle läbirääkimine on eelnõu esitajate arusaama kohaselt, ütleme, kurjategijale liigne luksus. Karistuse liigi kohta ettepaneku tegemine peaks kokkuleppemenetluses olema süüdistaja ehk prokuratuuri pädevuses. Teine pool otsustab, kas ta nõustub sellega või mitte, kui ta ei nõustu, siis ta valib üldmenetluse.
Kindlasti on vaja märkida, et erinevalt Vabariigi Valitsusest meie kindlasti ei arva, et seoses selle seaduse rakendamisega riigi kulud otseselt suureneksid. Mingil määral, jah, võib seda ohtu näha, kuid meie lähtume ikkagi positiivsest programmist, et kui ühiskonnale anda signaal, et me ei tolereeri retsidiivsust, siis pigem võib see kulusid kokku hoida. Peale selle ei sõltu sisejulgeolekule ja ka õiguskaitsele eraldatavad rahasummad menetlusliikidest. Jumal tänatud, sest muidu ei oleks tegemist mitte õigusriigi, vaid finantsriigiga.
Kutsun teid üles seda seaduseelnõu toetama. Märgin veel, et me tegelikult ju ei leiuta jalgratast. Rõhutan, et kokkuleppemenetlus on Eesti kriminaalmenetluses piiratud koosseisude puhul niigi lubatud. Küsin väga retoorilise küsimuse: kas rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele on ohtlikum kui rünne avalikku korda kaitsva võimuesindaja elule? See vahetegemine on võimuesindajate suhtes lausa diskrimineeriv. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Teile on küsimusi. Peeter Võsa, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu välistab kokkuleppemenetlused nende kurjategijate puhul, kes on kasutanud vägivalda võimuesindaja või mõne muu avaliku korra kaitsja vastu. Põhimõtteliselt on sel juhul rünnatud riiki ja selle toimimist. Kuidas on üldse võimalik, et komisjon on teinud ettepaneku see eelnõu tagasi lükata?

Aitäh, hea küsija! Eks komisjoni esindaja peaks seda täpsemalt kirjeldama, sest selles küsimuses ei näe ma mitte mingisugust maailmavaatelist veelahet ega ka mõnda muud poliitilist argumenti. Pigem tundub mulle, et siin on olemas konkureeriv eelnõu või Justiitsministeeriumi karistusseadustiku töögrupi võimalik eelnõu, millest on palju räägitud ja kus tahetakse suurendada karistusi selliste vägivallategude eest. Ma kasutan võimalust ja küsin: kui kodanikule, kes on purjus või narkojoobes ning ründab politseinikku, kas või tõukab teda, on selle eest nähtud ette tunduvalt pikem karistus, kas see on siis tasakaalus selle mõttega, et karistus peab olema kiire ja vahetu? Ma ausalt öeldes ei saa aru, mispärast need kaks asja, kokkuleppemenetluse välistamine ja võimalikult suuremad sanktsioonid, ei võiks toimida koosmõjus. Aga ma arvan, hea kolleeg Peeter, et selle küsimuse peaksid sa esitama komisjoni esindajale, kui ta siia pulti tuleb.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsin kokkulepete kohta üldisemalt. Kirjeldan skemaatiliselt olukorda. Tegemist on politseiametnikest abielupaariga, naine jääb salajase infoga kauplemisega vahele, tema süüasi on kohtus ja prokurör nõuab talle ühte aastat reaalset vanglakaristust. Mees aga võtab osa politsei matkimisoperatsioonist, mille käigus nõuab pistist ühelt ettevõtjalt, ettevõtja läheb konksu otsa, toob pistise, jääb vahele ja läheb vangi. Mõni päev hiljem võtab prokurör tagasi täielikult tõendatud süüdistuse selle politseiametniku abikaasa vastu. Kui laialdased on need kokkulepped praeguses politseisüsteemis? Endise politseitöötajana peaksite seda teadma. Kas on võimalik, et need kokkulepped toimuvad ka kõrgemal tasemel, mitte ainult enne kohut?

Aitäh! Päris keeruline küsimus selles mõttes, et sa tõid siin välja konkreetse kaasuse. Siit puldist ei oska ma seda kaasust lahata ega peagi seda võimalikuks, kuna iga kaasuse lahkamisel peab olema, nagu öeldakse, faabula täielikult teada. Ma arvan, et Riigikogu pult polegi konkreetsete kaasuste lahkamise koht. Ma aga julgen öelda, et kokkuleppemenetlus, mis iseenesest on küll üks väga vajalik menetlusliik, ei tohi muutuda väga kerge vastupanu teed minekuks. Mis toimub kokkuleppemenetluse ajal? Teine pool ehk süüdistatav või kahtlustatav on ühtepidi nõrgemas olukorras, kui ta näiteks peab andma ütlusi mingis teises kriminaalasjas. Sellisel juhul saab temaga manipuleerida. Kokkuleppemenetluste suur hulk Eestis (55% kõigist kohtulahenditest) näitab, et see menetlus ei täida minu arusaamist mööda täielikult oma eesmärki, milleks on väiksemate menetluskulude ja lihtsama menetluse saavutamine, vaid see on muutunud suhteliselt kergekäeliselt kasutatavaks menetlusliigiks. Ka mitmed kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis praegu õiguskomisjonis arutelul on, näitavad, et üle hakatakse vaatama kokkuleppemenetluste sisu või vähemalt neid kuritegusid, kus seda menetlust kasutada võib. Aga mis puudutab politseiniku ründajate suhtes kokkuleppemenetluse kasutamist, siis siin on natuke teistsugused aspektid. Ma veel kord rõhutan, et selles vägivallateos ei ole kannatanu ju mitte üksi see politseinik, vaid tegelikult ka riik ja õiguskord.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te olete kursis, milline on praktika teistes Euroopa Liidu liikmesriikides? Kui tihti seal kasutatakse kokkuleppemenetlusi ja millised on seal need protsendid? Kas seal on samasuguseid piiranguid, nagu teie selle seaduseelnõuga kehtestada tahate?

Aitäh, hea küsija! Ette rutates peab ütlema, et riikide kriminaalmenetlused ja karistusseadustikud on ikkagi unikaalsed. Ma arvan, et see on üsna libedale jääle minek, kui hakata otsima kriminaalmenetluses ja õigussüsteemis võrdlusi teiste, võib-olla rohkem arenenud riikidega. Kümmekond aastat tagasi, kui Eestis toimus kriminaalmenetluse reform, siis otsiti neid võib-olla liiga kergekäeliselt. Me otsisime paralleele küll Saksa õigusruumist, küll paljudest teistest riikidest, arvestamata meie konkreetset olukorda ja meie, ütleme, kriminogeense olukorra erinevust. Me ei ole teadlikult hakanud selles eelnõus paralleele otsima. See eeldaks õigussüsteemi ja kriminogeense olukorra analüüsi ning paralleelide otsimist. Kokkuvõttes ei täidaks see seda eesmärki, millest me praegu räägime – kokkuleppemenetluse välistamist kallaletungi puhul võimuesindajale. Nii et ma jään vastuse võlgu, aga rõhutan veel kord, et jään selle vastuse võlgu teadlikult.

Aadu Must, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tahan öelda aitäh nii põhjaliku ja asjatundliku ettekande eest ja ka selle eest, et te olete järginud rahva õiglustunnet, mis nõuab, et parlamendist peavad sellesuunalised seadused tulema! Ometi on rahval õiglustundega seoses veel teravaid probleeme, mis natuke selle teemaga haakuvad. Näiteks peavad inimesed riigi väärikuse alandamiseks seda, kui kõrgete politseiametnike süüasjad (näiteks mingisugune kunagise prefekti süüasi) või, veel hullem, õiguskaitseorganite struktuuris loodud kuritegelike moodustistega seotud süüasjad (vihjan siin Indrek Põdra kohtuasjale) lahendatakse kokkuleppemenetluse käigus. Rahvas leiab, et see on mingi nurgatagune asi. Kas ei peaks kokkuleppemenetluse piiranguid laiendama?

Aitäh! Küsimus on väga õige. Praegune õigusruum ja kriminaalmenetluse seadustik annavad prokurörile võimaluse kokkuleppemenetlust mitte kohaldada. Tegelikult on see tema otsus, see ei ole süüdistatava otsus. See on prokuröri kaalutlusotsus, kas ta üldse hakkab kokkuleppemenetlust pakkuma. Ma varem ütlesin võib-olla natuke segaselt, aga tihtipeale kasutatakse kokkuleppemenetlust kui võimalust pääseda tõendamiskoormusest. Nii tekitatakse ühiskondlikus õiglustundes pragusid. Inimesed ei saa aru, kuidas saab kokku leppida kuritegude puhul, mis on suunatud sisuliselt riigi õiguskorra vastu. Aga seda kasutatakse. Ma eeldan, et seda tehakse sellepärast, et tõendamine oleks muidu suhteliselt raske.

Austatud ettekandja! Head ametikaaslased! Kell on üks ja tänane istung on lõppenud. Jätkame eelnõu 291 menetlemist järgmisel korralisel istungil, mis algab homme kell 14. Soovin teile jõudu teie töös! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.01.