Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu seitsmenda töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Marianne Mikko!

Austatud eesistuja! Kallid kolleegid! Esitan 17 allkirjaga varustatud arupärimise vabariigi peaministrile Andrus Ansipile. 20. septembril 2011 otsustas Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Selle aasta 5. juulil kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks sotsiaalministri esitatud tegevuskava meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks. Kahjuks keskendub tegevuskava peamiselt teavitustegevusele. Maailma Majandusfoorumi tänavusest soolise võrdõiguslikkuse aruandest selgub, et Eesti on soolise võrdõiguslikkuse poolest 135 riigi hulgas 60. kohal. Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal on Eesti ajavahemikus 2006–2012 kukkunud tabelis 31 kohta. Niisugune langemine on toimunud vaatamata sellele, et Eesti punktiskoor pole kahanenud. Sel ajal, kui maailma arenenud riigid pingutavad võrdõiguslikkuse parandamise nimel, on valitsus tegevusetult passinud. Võrdluseks: Läti on samal ajal tõusnud 19. kohalt 15-ndale, Soome 3. kohalt 2. kohale.
Valitsuse tegevusetus on seda kahetsusväärsem, et Eesti on jätkuvalt suurima soolise palgalõhega Euroopa Liidu liikmesriik. Lähtudes eeltoodust ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 palume Andrus Ansipil vastata mitmele küsimusele, nagu näiteks millal valmib tegevuskava riikliku järelevalve, seadusandluse analüüsi ja kollektiivläbirääkimiste arendamise osa? Kas valitsus näeb ka mingit vastutust palgalõhe vastu võitlemisel või tegeldakse sellega üksnes siis, kui välisdoonorid selliseid projekte rahastavad? Olgu öeldud, et 85% tegevuskavast rahastab Norra Kuningriik. Mis juhtub siis, kui norrakad mingil põhjusel raha ei eralda? Suur tänu tähelepanu eest ja ootame peaministrit meie ette!

Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli!

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on üle anda arupärimine minister Ken-Marti Vaherile. Arupärimine puudutab skandaali, mis on eile-täna lahvatanud ja saanud meile teatavaks ajakirjanduse kaudu. Järjekordselt on meie politseid tabanud skandaal ja varjatud on väga olulisi võltsinguid. Nimelt on 180 inimest karistatud võltsitud tõenditega, taatlemata mõõteriistadega on tehtud trahve ja kokkuleppeliselt vaikis politsei sisekontrolli aruande maha. Loomulikult me soovime teada, mis siis tegelikult politseis toimub ja kes vastutab selle olukorra eest, et ...

Austatud ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on hästi suur lärm. Ma palun, austame kuulajaid ja austame ettekandjat!

... järjekordselt on inimesi karistatud ebaseaduslikult. Meil on siin mitu küsimust. Loodame, et selle probleemiga jõutakse väga ruttu siia Riigikogu saali ja et me ei pea ootama ära n-ö ettenähtud aega.

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ning määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 7. novembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 7. novembril algatatud veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise riigikontrolör Mihkel Oviirile.
Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Liigume tänase päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 274 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Heljo Pikhofi!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraatide esindajana olen teie ees, et tutvustada teile vanemahüvitise seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 274.

Austatud ettekandja! Ma palun, et nii mina kui teie oleksime vaiksemalt, et me ei segaks saalis tehtavat tööd! Ma palun endal ja teil olla praegu tasa, ootame, kui saal saab töö tehtud, siis läheme teie ettekandega edasi. Ma palun teilt vabandust!

Ma mõtlesin, et mina pean ka vait olema ...

Jah, seda ma mõtlesingi. Hea ettekandja, oleme natukene tasa, et saal saaks oma töö ära teha! Ma tänan teid, head ametikaaslased! Heljo Pikhof, palun jätkake!

Nagu te hästi mäletate, pöördusid kevadel kõigi Riigikogu liikmete poole mitmike vanemad ja sügisel taas kolmikute vanemad palvega hõlbustada lapsevanemate toimetulekut ja leevendada perede majanduslikku olukorda mitmike sünni korral. Eelnõu kohaselt luuakse kaksikute, kolmikute ja enamate mitmikute sünni korral mõlemale lapsevanemale õigus jääda lapsehoolduspuhkusele ja saada vanemahüvitist. Kehtestatakse uus peretoetuse liik – kolmikuid ja enamaid mitmikuid kasvatava pere toetus.
Head ametikaaslased! Vanemahüvitise seaduse üldine eesmärk on hüvitada vanematele laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Kehtiv seadus ei tee vahet, kas sünnib üks laps või mitu last. Uudis mitmikrasedusest tabab peresid tavaliselt ootamatult ning planeeritud ühe lapse asemel peab pere hakkama saama kahe, kolme või enama lapse kasvatamisega korraga. Lisaks majanduslikele raskustele muudab mitmikute sünd keerulisemaks laste eest hoolitsemise. Vanemad peavad tulema toime mitmekordse koormusega, kuna kehtiv seadus ei võimalda mitmikute vanematel korraga olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist. Mitmikke kasvatav lapsevanem teeb sama ajaga topelt või isegi kolmekordse koormusega tööd, võrreldes üksiklapse vanemaga, samuti on mitmikute vanematel tunduvalt suuremad kulutused, kuna lastele tarvilikke asju on vaja osta korraga ja mitmekordses koguses. Mitmikute sünd toob kaasa spetsiifilised kulutused, mis on tingitud ajapuudusest, mitmikutele tarvilikest spetsiaalvahenditest jne, kuna mitme lapse eest hoolitsemine nõuab rohkem aega ja energiat.
Korraga mitme lapse eest hoolitsemine on ühele vanemale nii vaimselt kui ka füüsiliselt väga koormav, mistõttu on vaja kasutada abi. Kuna mitmikute sünni korral on perede kulutused niigi kordi suuremad kui üksiklapse sünni puhul, siis pole sellistel peredel sageli võimalik kasutada ka tasulist hoidjat.
Käesoleva eelnõu kohaselt muudetakse vanemahüvitise seadust selliselt, et kaksikute, kolmikute või enamate mitmikute sünni korral tekib mõlemal vanemal õigus vanemahüvitisele, ühele vanemale makstakse hüvitist 435 päeva ja teisele vanemale kuni laste 12 kuu vanuseks saamiseni. Ühtlasi parandab selline õiguste laiendamine mõlema vanema, eriti aga isa paremat ja lähedasemat kontakti oma lastega ning samuti mitmikuid kasvatavate perede vaimset ja füüsilist toimetulekut. Mõlema vanema lapsehoolduspuhkusele jäämine aitab hoida ka soolist tasakaalu tööturul ning võimaldab naistel efektiivsemalt oma karjääri planeerida ning ellu viia.
Kehtiva seaduse järgi käsitletakse kolmikute ja enamate mitmikutega peret toetuse maksmisel nagu kolme- ja enamalapselist peret. Samuti makstakse igakuist lapsetoetust ja lapsehooldustasu kolmikute ja enamate mitmikute puhul nii nagu kolme või enama lapsega perele. Laste sünde toetatakse täna heldelt, kuid laste, eriti just mitmikute üleskasvatamine, harimine ja nende eest hoolitsemine nõuab perelt kolmekordseid või suuremaid väljaminekuid korraga. Seetõttu täiendatakse riiklike peretoetuste seadust uue peretoetuse liigiga: lisandub kolmikuid ja enamaid mitmikuid kasvatava pere toetus, mis aitab majanduslikult paremini toime tulla ning katta korraga mitme lapse kulusid kuni laste täisealiseks saamiseni, samuti aitab see ära hoida perede langemise vaesuspiirile. See lisatoetus oleks 57 eurot kuus.
Töölepingu seadust täiendatakse sellega, et mitmikute sünni puhul on mõlemal vanemal õigus jääda lapsehoolduspuhkusele kuni laste kolmeaastaseks saamiseni. See meede võrdsustab perede olukorda, aidates mitmikute sünniga kaasnevate raskustega paremini toime tulla ja kindlustades samal ajal mõlemale vanemale lapsehoolduspuhkuse lõppedes tööle naasmise.
Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmine muudab enam kui 3000 mitmikuid kasvatava pere toetamise efektiivsemaks nii vaimse, füüsilise kui ka majandusliku toimetuleku aspektist. Eelnõu algataja on seisukohal, et lubades mitmikute sünni korral mõlemal vanemal olla lapsehoolduspuhkusel ning saada seadusega piiratud aja eest vanemahüvitist, säilitades samal ajal töökoha ning kehtestades kolmikuid kasvatava pere toetuse, paraneb nende perede igakülgne toimetulek. Käesoleva eelnõu jõustumise korral suurenevad riigi kulutused mõlemale mitmikute vanemale makstavale vanemahüvitisele hinnanguliselt 1,94 miljonit eurot aastas. Riiklike peretoetuste seaduse muutmise tulemusel rakendatav kolmikuid ja enamaid mitmikke kasvatava pere toetus suurendab riigi kulutusi 122 000 eurot aastas. Aitäh!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud vanemahüvitise seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 274 s.a 23. oktoobril. Komisjonis tutvustas seaduseelnõu Heljo Pikhof kui algataja esindaja. Seaduse eesmärk on anda mitmike sünni korral mõlemale vanemale õigus kasutada samaaegselt lapsehoolduspuhkust, saada samaaegselt vanemahüvitist kuni laste aastaseks saamiseni ja kehtestada uus peretoetuse liik – kolmikuid ja rohkemaid mitmikke kasvatava pere toetus 58 eurot. Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder ja sotsiaalministri nõunik Anni Tooma.
Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus tugines arvamusele ja asjaolule, et lapsehoolduspuhkuse andmist reguleerib Euroopa Nõukogu direktiiv 96/34EÜ, mis on Eesti õigusesse üle võetud töölepingu seadusega. Direktiivi klausli 2 punkti 1 järgi peab liikmesriik võimaldama kasutada lapsehoolduspuhkust minimaalselt kolm kuud. Direktiiv ei näe ette lapsehoolduspuhkuse andmist lähtuvalt laste arvust. Lapsehoolduspuhkuse ajal hoolitsetakse mitmike eest samaaegselt, mitte eri ajal. Eesti õigus arvestab seda, et vanem kasvatab ühel ajal sündinud lapsi korraga ning puudub vajadus kehtestada õigust mitmele lapsehoolduspuhkusele ühel ajal sündinud laste arvu põhiselt. Eeltoodud seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu lahend C-149/10, kus kohus leidis, et direktiivi ei või tõlgendada nii, et kaksikute sünniga tekib õigus saada puhkust vastavalt sündinud laste arvule. Seetõttu ei ole põhjendatud seisukoht, et mitmike sünni korral tuleb lapsehoolduspuhkuse aega mitmekordistada.
Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu täiskogu päevakorda täna ja teha ettepanek eelnõu 274 tagasi lükata (poolt oli 5, vastu 3, erapooletuid 0). Juhul kui täiskogu seaduseelnõu 274 esimese lugemise lõpetab, on ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. november kell 18. See otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Tõepoolest, direktiiv toob alati välja miinimumnormi. Aga ma väga kahtlen, me komisjonis ju arutasime seda, et direktiivi järgi tehtud kohtuotsus oli selline. Minu mäletamist mööda oli see teistsugune ja teistest asjaoludest tulenev. Aga ma küsiksin sinult, mida sa arvad, kes peaks aitama ja kuidas on võimalik kolmikutega kodus toime tulla päris üksi. Enamasti on alati keegi abiks, aga teinekord võib olla tegu üksikvanemaga, ka selliseid juhtumeid võib olla. Siis loomulikult tuleks keegi omavalitsusest appi. Aga kui on olemas ema ja isa, siis oleks minu arvates väga normaalne, et see on teine lapsevanem, kes sellel perioodil kodus aitab.

Aitäh, Heljo! Komisjoni protokolli järgi ja minu mäletamist mööda oli Euroopa Kohtu otsus selline, et mitut vanemapuhkust ei saa korraga võtta. See oligi kaksikute sünni puhul tehtud otsus, nii on see kirjas. Ma loen ette: direktiiv ei näe ette lapsehoolduspuhkuse andmist sõltuvalt laste arvust ja seda toetab Euroopa Kohtu otsus. Saime komisjonis ka teada, et Sotsiaalministeeriumis on koostamisel laste ja perede toetuse teenuse roheline raamat. Me küsisime, millal see valmib, ja öeldi, et raamat valmib selle koosseisu ajal. Selles rohelises raamatus on mitmike hooldamise koormusele pühendatud eraldi peatükk, kus on olulised teenused. Kui me küsisime komisjonis, kui palju neid teenuseid on, vastas Sotsiaalministeeriumi esindaja, et seal on mõeldud abilist, kes abistab kaks tundi päevas kaks korda nädalas. Saame näha, kuidas see tuleb.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Me oleme sotsiaalkomisjonis küllalt näinud nende roheliste raamatute tegemist. Aga kui valitsusel on vaja midagi ära teha, siis ei tehta mitte mingisuguseid sotsiaalsete mõjude analüüse ega midagi – lihtsalt ongi nii. Ma arvan, et  kui kinkida kolmikute vanematele roheline raamat, siis see neid lapse hoidmisel suurt ei aita. Minu küsimus on: kas te peale selle rohelise raamatu olete veel mõelnud, et midagi võiks ära teha lähiajal, tuleval aastal?

Tuleval aastal tõstetakse kolmikute sünnitoetust, mis meil on praegu Riigikogus menetluses, ja see on hea algus. Loomulikult rääkisime komisjonis sellest, et tegelikult on olulised teenused ja teenused. Ma arvan, et sellega tuleb tegelda, aga sünnitoetuse tõus peaks tulema rutem.

Yana Toom, palun!

Ma tänan, härra eesistuja! Ma ei planeerinud küsimust esitada, aga hea ettekandja, sa ise avasid nagu Pandora laeka, mainides rohelist raamatut. Olen Riigikogus olnud 1,5 aastat ja ma kuulen rohelistest raamatutest keskeltläbi kaks korda kuus. Palun, kas sa saad mind valgustada, mis hakkab reaalselt toimuma siis, kui see raamat lõpuks valmis on? Ma saan aru, et seda võib muidugi kinkida, nagu pakkus Heljo Pikhof, aga millal rohelise raamatuga ettenähtud tegevused ka reaalselt teoks saavad?

Aitäh küsimuse eest! Mina nüüd täpselt ei tea, mis reaalselt toimuma hakkab, aga ma loodan, et roheline raamat on iseenesest selline üsna suur ühiskondlik kokkulepe, see hakkab toimima ja üsna ruttu.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi me ei ava. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 274 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head ametikaaslased, alustame selle hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni seisukoha eelnõu 274 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 44 Riigikogu liiget, vastu 26 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud vanemahüvitise seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 274 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Päevakorrapunkt on käsitletud.
Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.22.