Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Head kolleegid! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Yana Toom!

Lugupeetud proua eesistuja! Head kolleegid! Mul on au anda Keskerakonna fraktsiooni nimel üle riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille sisu, kui lühidalt öelda, puudutab seda, et oleks võimalik esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks ka vene keeles. Kõnealune seadus lubab seda teha kahes keeles – eesti ja inglise keeles, vene keeles paraku mitte. Kevadel ma esitasin sama sisuga arupärimise ministrile ja sain vastuseks, et seda probleemi lahendavad õigusapteegid, aga väike uuring näitas, et nii see ei ole. Meil on ka linnad, kus õigusapteeki ei ole, seda isegi siis, kui kohtumaja on linnas olemas. Me teame kõik väga hästi, et viimane rahvaloendus näitas, et iga kolmanda Eesti elaniku emakeel on vene keel, ja paraku pole kõik veel eesti keelt ära õppinud nõnda, et saaks täita selle taotluse veatus eesti keeles. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan oma fraktsiooni nimel üle arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Selle teema on hinnatõusud ja pension. Nagu me kõik teame, Eurostati andmetel on Euroopa Liidu kõige kiirem toiduainete hinna tõus olnud just Eestis ja seda juba paaril aastal. Näiteks aastal 2011 tõusid toiduainete hinnad Euroopa Liidus keskmiselt 3,2%, Eestis aga kallines toit 8,5%. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et meie sissetulekute kasv on olnud ikkagi hindade tõusust kiirem. Samas avaldas Statistikaamet augustis andmed, millest selgus, et keskmine pension on hoopiski langemas. Näiteks 2011. aastal oli keskmine pension 270,6 eurot kuus, mis on 1,1 eurot vähem kui aasta varem. Enne eelmist aastat langes keskmine pension viimati aastal 2000 ehk Mart Laari valitsuse ajal. Niisiis ei saa rääkida, et sissetulekud on hindadest kiiremini kasvanud. Inimesed, kelle ainuke sissetulekuallikas on tavaline pension, elavad kõik suhtelises vaesuses ja vajavad kiiret riigi abi. Meil on hulk küsimusi, nende hulgas ka see, kas miinimumpalgast madalam keskmine pension on piisav, et ära elada. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul, ja kui arupärimine vastab seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Head kolleegid, nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – rahanduskomisjon; teiseks, Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon; kolmandaks, Eesti Keskerakonna s.a 11. septembril algatatud riiklike peretoetuste seaduse, töölepingu seaduse ja vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Kaja Kallase majanduskomisjoni esimeheks ja Riigikogu liikme Urve Palo majanduskomisjoni aseesimeheks.
Head Riigikogu liikmed, täna pärast täiskogu istungit toimub istungisaalis Eesti-Sloveenia parlamendirühma moodustamine. Rühma kokkukutsuja on Mart Nutt.
Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.

Läheme tänase päevakorra juurde. Meil on arutada väga tähtis punkt. See on Vabariigi Valitsuse algatatud lepingu Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahel Horvaatia Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ratifitseerimise seaduse eelnõu 221 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni liikme kolleeg Imre Sooääre!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Kui parafraseerida mõnda ministrit, siis tegu on äärmiselt hea eelnõuga ja ilmselt Riigikogu ajaloos ka ühe kõige pikema nimetusega eelnõuga. Mida rohkem riike ühineb Euroopa Liiduga, seda pikemaks asjaomaste ratifitseerimiseelnõude pealkirjad lähevad. Räägin pealkirjast sellepärast, et see on täna veidi erinev sellest, mis oli esimesel lugemisel, aga erinevus on ainult keeleline. Selle juurde ma kohe jõuan.
Niisiis, eelnõu 221 esimene lugemine toimus mäletatavasti siin Riigikogu täiskogu istungisaalis tänavu 15. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. maiks ühtegi ettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon arutas eelnõu uuesti 5. juunil 2012, kui tehti konsensuslikud menetluslikud otsused. Arutluse tulemusena leidis väliskomisjon, et enne lõpphääletust peaks komisjon Euroopa Liidu laienemise temaatikat laiemalt käsitlema ja arutama, kus Eesti kogu liitumisprotsessis praegu on, millised on meie soovid ja väljavaated tulevikuks ning mis kandidaatriikides praegu toimub.
Euroopa Liidu laienemise hetkeseisu ja tuleviku arutelu toimuski väliskomisjonis 10. septembril. Kutsutud olid Välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna nõunik Kati Kiisverk ja lauaülem Renna Unt, kes andsid väga põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu laienemisprotsessist, ja seda mitte ainult Horvaatia kontekstis, vaid laiemalt. Räägitut väga lühidalt refereerides tuletan meelde, et Eesti mäletatavasti läks 2004. aastal kaasa viienda laienemisringiga. Kuues laienemine toimus aastal 2007, kui liitusid Bulgaaria ja Rumeenia. Nüüd on meil käsil seitsmenda laienemise arutelu, mis puudutab Horvaatiat. Ühinemisläbirääkimisi peavad veel kandidaatriigid Island, Montenegro ja Türgi. Kandidaatriigid on veel Makedoonia ja Serbia ning potentsiaalsed kandidaatriigid Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo. Kõikide kandidaatriikide hetkeseis arutati väliskomisjonis põhjalikult läbi. Keda huvitab, siis see informatsioon on väliskomisjonis saadaval, aga kuna see ei puuduta tänast eelnõu, siis ma pikemalt sellel ei peatuks.
Nagu alguses öeldud, tegi väliskomisjon eelnõus vaid keelelisi muudatusi, millega paranes eelnõu eesti keel. Pealkirjas tõstsime mõned sõnad ümber, et see eesti keele reeglitele paremini vastaks. Sisulisi muudatusi ei olnud. Lisasime ka viite Euroopa Liidu õigusaktidele seoses laienemisega. Muid muudatusi eelnõus ei ole.
Komisjon arutas ka, et kuna pealkiri muutub, kas siis tuleks seda käsitleda muudatusettepanekuna. Aga kuna sisu ei muutu, siis väliskomisjoni ühine otsus oli, et muudatusettepanekuna seda vormistada ei ole vaja, seda saab pidada vaid keeleliseks muudatuseks. Väliskomisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda 12. septembriks, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta, ettekandjaks aga määrata siinkõneleja. See on kõik. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Imre Sooäär! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Hea ettekandja! Kas Horvaatia riigi raamatupidamislik arusaam ja finantspoliitika vaatab lõunasse või põhja?

Aitäh, Tarmo, väga hea küsimuse eest! Umbes samasuguse küsimuse esitasin ka mina väliskomisjonis Välisministeeriumi nõunikele. On ju teatud kriteeriumid, mille järgi me saame otsustada, kas kandidaatriik on kõigi oma protsessidega liitumiseks valmis või mitte. Üks, mille põhjal me saame otsustada, on see, kas nad vaatavad põhja või lõunasse, nagu sina väljendusid. Ega meil tegelikult muid allikaid ei ole kui Euroopa Komisjoni raport. Euroopa Komisjon teostab kandidaatriikide seiret nii enne kui pärast liitumist. Seda analüüsitakse kuuekuuliste perioodide kaupa, viimane Euroopa Komisjoni raport on 25. aprillist 2012, järgmine peaks tulema sügisel.
Selle raporti põhjal ei ole võimalik hinnata liikmekandidaatide raamatupidamislikku loomingulisust, küll aga on võimalik hinnata seda, kuidas on riigi seadusandlus ja muud normatiivid viidud vastavusse sellega, mida Euroopa Liit ühinemiseks ette näeb. Me mäletame, kui palju Eesti pingutas aastal 2003, et 2004 Euroopa Liidu liikmeks saada, ja loomulikult soovime nüüd teada, kas ka praegused ja tulevased liitujad püksirihma pingutavad, et sellesse klubisse astuda, või tuleb meil kunagi hiljem leida, et on tehtud teatud raamatupidamislikke mööndusi või kasutatud mingeid statistilisi skeeme, mida mõnede riikide puhul teatavasti varem tehtud on. Välisministeeriumi ametnikud kinnitasid, et alates Kreeka liitumisest, millele sa ilmselt vihjasid, on riikidele esitatavad nõuded tunduvalt rangemaks muudetud. See kehtis ka Eesti puhul, rääkimata praegustest ja tulevastest liikmetest. Ilmselt on kogemustest õpitud ja Euroopa Komisjon suhtub väga tõsiselt igasugustesse mööndustesse ega luba neid. 25. aprilli raportis on loetletud mitmed Horvaatiale seatud ülesanded, mis nad peavad lahendama järgmise aasta alguseks. Kui nad seda ei tee, siis võib-olla jääb nende liitumine ära.
Ma rääkisin täna ka Eesti Vabariigi suursaadikuga Budapestis. Meil suursaadikut Horvaatias ei ole ja Priit Pallum tegeleb Horvaatiat puudutavaga Budapestis. Küsisin temalt, kas on veel mingisuguseid viimase hetke nõuandeid. Tema, meie ametliku esindaja arvates on Horvaatia liitumisprotsess igati seaduslik ja ta ei näe põhjust, miks peaks Eesti seda kuidagi pidurdama. Tundub, et nad saavad oma probleemidega ühele poole, nii nagu peab, järgmise aasta alguseks. Loomulikult on osal riikidel see leping veel ratifitseerimata, nad pole veel jõudnud seda teha. Kui teid huvitab, siis seni on lepingu ratifitseerinud Slovakkia, Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Malta, Horvaatia, Läti, Tšehhi, Leedu, Küpros ja Austria. Ülejäänud teevad seda käesoleva aasta teisel poolel või järgmise aasta alguses.

Palun, kolleeg Peep Aru!

Hea ettekandja! Kas sa veenad meid raportite ja lepingumaterjalide põhjal või on sul olnud võimalus ka isiklikult veenduda, et Horvaatia on selleks valmis?

Hea küsija! Tuleb tunnistada, et ma olen tõesti Horvaatias käinud, küll mitte hiljuti, vaid mõni aasta tagasi. Tundus, et nad on teel Euroopa Liidu poole. See on muidugi hinnangu küsimus, kui valmis Horvaatia selleks on. Aga mõni aasta tagasi, kui mina seal käisin, tundus, et nad igal juhul pingutasid ja nende soov Euroopa Liidu osaks saada oli ilmselge – alates kas või lennujaamast, kus olid kõik asjaomased keelelised muudatused tehtud, et Euroopa Liidust tulevad inimesed saaksid Euroopa Liidu keeltes infot, rääkimata toitlustuskohtadest, kus  menüüd ei olnud muidugi mitte kõigis Euroopa Liidu keeltes, aga itaalia ja inglise keeles küll. Itaallasi käib Horvaatias kõige rohkem.
Meie peame nüüd otsustama, kas Eesti ratifitseerib selle lepingu või mitte. Väliskomisjon, nagu öeldud, toetab ratifitseerimist konsensusega. Loodame, et Horvaatia võtab seda kui meie antud väikest usalduse krediiti ja suhtub sellesse tõsiselt.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Olles korduvalt Horvaatias käinud, võin isiklikult nende liitumise ainult heaks kiita. Aga mis juhtuks, kui Eesti mingil põhjusel ei ratifitseeriks täna seda lepingut? Millised oleks õiguslikud tagajärjed?

Hea küsija! Kui me seda täna ei ratifitseeriks, siis ilmselt tuleksime selle juurde mingil hetkel tagasi. Meil on võimalik seda protsessi Riigikogus uuesti arutada. Loomulikult annaks see teatud signaali teistele riikidele, kes on lepingu juba ratifitseerinud, ja ka nendele, kes veel ei ole ratifitseerinud. See ütleks neile, mida Eesti asjast arvab. Kas me tahame just sellist signaali saata, on täiskogu otsustada. Aga nagu öeldud, väliskomisjon ei näinud põhjust jätta Horvaatiale usalduskrediit andmata.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea ettekandja! Euroopa Liit on ju, võiks öelda, väikeses kriisis ehk otsib oma identiteeti. Usun, et ta selle kindlasti leiab. Mina olen seisukohal, et Euroopa Liit peaks pigem jätkama liitriigina, mitte riikide ühendusena. Kas väliskomisjonis oli arutluse all ka see, et järsku oleks meil kui Euroopa Liidu väikesel ja targal ning oma finantsdistsipliinilt eeskujulikul riigil mõistlik Horvaatiale nõu anda, et vahest polegi õige sellesse ühendusse astuda enne, kui Euroopa Liit teeb endale selgeks, mis ta siis tegelikult on? Äkki pärast on horvaadid õnnetud ja pettunud ning küsivad, miks te meile ei öelnud, et me astusime hoopis teise liitu, kui arvasime end astuvat?

Aitäh hea küsimuse eest! Tegelikult, nii palju, kui minul informatsiooni on, Eesti seda ka teeb. Me nõustame Horvaatiat mitmes küsimuses. On meie firmasid, kes otsivad Horvaatias turgu, on meie firmasid, kes seal nõustamisteenust osutavad, sh ka meie laevakompaniid, transpordifirmad, IT-firmad. Tegelikult me oma kogemusi ja know-how'd juba Horvaatiale jagame ja ma loodan, et seda võetakse seal hästi vastu. Kui Eesti ratifitseerib Horvaatia liitumise lepingu, siis loodetavasti võimaldab see meie firmadel Horvaatias veel rohkem uut turgu avastada. Küllap võidaks Eesti sellest liitumisest kõige rohkem just tänu sellele, et meie turg avaneb sellesse piirkonda, mis on teatavasti sõdadest räsitud, ja me saame seal levitada euroopalikke väärtusi – neid väärtusi, millesse meie usume ja mille pärast meie oleme Euroopa Liitu astunud. Loodame, et see, mida Eesti asjast arvab, on neile laterna- või majakatuleks.

Palun, kolleeg Mart Nutt!

Hea ettekandja! Ka mina olen väga suur Horvaatia ühinemise toetaja, aga ma vaataksin mõne aasta edasi. Vaataksin aega, kui Horvaatia on juba Euroopa Liidu liige ja silmitsi kahe järgmise otsusega: ühinemine Schengeni ja eurotsooniga. Kui vaadata praegu Horvaatia ettevalmistusi, mis mulje jääb: millal võib ta olla valmis nendeks kaheks järgmiseks sammuks? Rõhutaksin sellega seoses paari asjaolu. Mis puutub eurotsooniga ühinemisse, siis eeldatavasti me püüame vältida olukordi, mis on tekkinud vanades Euroopa Liidu riikides, eeskätt lõunapoolsetes. Mitmeid tingimusi nendes riikides ei täideta, uutes liikmesmaades aga küll. Kas Horvaatia täidab neid tingimusi juba praegu? Ja teiseks, Schengeniga ühinemisel kerkivad üles väga keerulised küsimused. Horvaatial on äärmiselt pikk riigipiir, eriti Bosniaga. Kuidas Horvaatia on valmis Schengeni acquis'd üle võtma?

Mugav vastus oleks muidugi, et Riigikogu väliskomisjon nii põhjalikult seda teemat ei arutanud. Aga annan teile teada oma arvamuse. Seda sellesama informatsiooni kontekstis, mille väliskomisjon sai Välisministeeriumilt ja mis hindab Horvaatia seisu veidi laiemalt, mitte ainult liitumise kontekstis. Need teemad, mis sa, hea kolleeg, siin välja tõid – Schengeniga seotud piiriprobleemid ehk siis inglise keeles border management, millega tegeleb Frontex, ja teised teemad, mida sa puudutasid –, on nende jaoks väga kõvad pähklid. Kui ette vaadata, mis saab Schengenist, mis saab euroga ühinemisest jne, siis tundub, et Horvaatial tuleb üsna palju tööd teha, et rahuldada nõuded, mis Euroopa Liit ühinemisraportis, millele nad juba praegu viitavad, on esitanud. Suured on ka kohtusüsteemi probleemid. Euroopa Komisjon on välja toonud eriti kohtusüsteemi inimressursi jätkusuutlikkuse küsimused. Kohtunikud vahetuvad väga tihti, kohtunike ametissenimetamine ei rahulda Euroopa Liitu. Osa nendest puudujääkidest tuleb Horvaatial liitumisläbirääkimiste raames likvideerida enne 2013. aasta esimest kvartalit.
Vaevalt et nad kõike seda suudavad kiiresti teha ning hakata kohe vastama Schengeni ja eurotsooni kriteeriumidele. Samas nii palju, kui on euroliitu astumiseks vaja, nad peavad 2013. aasta alguseks korda saama. Ilmselt osa liikmesriike selle taga praegu ootab, et oktoobris või novembri alguses tuleb uus Euroopa Komisjoni raport, mis veidi täpsemalt käsitleb teemasid, mis 25. aprilli raportis lahtiseks jäid ja mis Horvaatiale kodutööna teha anti. Kui need asjad saavad tehtud, siis ilmselt tuleb suurem ratifitseerimislaine teistes liikmesriikides tänavuse aasta lõpus. Ilmselt oodatakse see teine raport ära. Just sel põhjusel helistasingi ma täna meie suursaadikule, et tahtsin küsida, kas meil on põhjust jääda ootama raportit, mis tuleb kuu aja pärast. Tema hinnangul selleks vajadust ei ole. Ta on Budapestis resideerides üpris hästi Horvaatia seisuga kursis ja tema arvates on see riik siiani oma lubadusi täitnud. Kui Horvaatia soovib, et ülejäänud Euroopa Liidu riigid ratifitseeriksid selle lepingu, siis peab ta püüdma kõik asjaomased tingimused täita veel selle aasta sees.

Palun, kolleeg Rein Aidma!

Hea ettekandja! Ilmselt kasutab Horvaatia praegu Euroopa Liidu n-ö eelstruktuurivahendeid mitmesuguseks harmoneerimiseks jne. Kas komisjonil on teavet ja kas te ka arutasite, kuidas on Horvaatias lood selle raha kasutamise sihtotstarbelisuse ja otstarbekusega?

Täpsemat ülevaadet sellise raha kasutamise kohta väliskomisjonil ei ole. Teame ainult nii palju, kui Euroopa Komisjoni raportis sellest juttu on – väliskomisjon tellis selle spetsiaalselt, et ka nendele küsimustele näkku vaadata. Ma olen selle raporti – see on küll ingliskeelne – põhjalikult läbi lugenud ja seda, et nad oleks liitumiseelseid toetusi väärkasutanud või et seal oleks selles vallas suuri kõrvalekaldumisi, raportist küll ei nähtu. Pigem võib etteheiteid teha küsimustes, mis on seotud inimõigustega ja sõjakurjategijate tribunali ette toomisega – just õigusprobleeme heidetakse Horvaatiale ette. Liitumiseelsete Euroopa toetuste kasutamise osas ma etteheiteid raportist ei leidnud. See on paraku ainus dokument, millele ma saan toetuda. Ega meil otsest esindajat Horvaatias ei ole. Et ammendavalt vastata, oleks vaja põhjalikumat analüüsi.

Palun, kolleeg Valdo Randpere!

Hea ettekandja! Sa võrdlesid seda protsessi natuke Kreekaga ja ütlesid, et peale Kreeka ühinemist on Euroopa Liit ja komisjon muutunud ettevaatlikumaks. Tegelikult oleks ju relevantsem võrdlus Bulgaaria ja Rumeeniaga, kellele anti ka teatud ühinemiskrediit. Nüüd kahetseb seda kibedalt nii üks kui teine, kaasa arvatud Euroopa Komisjon. Minu küsimus on: mis saab, kui meie ratifitseerime lepingu ja mõned teised ka, aga Horvaatia ikkagi ei täida järgmisel aastal oma lubadusi ega ela selle krediidilimiidi piires, nagu nad on tõotanud? Kas siis on võimalik kogu protsessile tagasikäik anda?

Väga hea küsimus! Seda arutas ka komisjon. Kõigepealt vastus su küsimuse esimesele poolele, kus kõlas viide Kreekale. Kreeka kujutab endast Euroopa Liidu laienemisprotsessis otsest piirjoont, sest pärast Kreeka ja Iirimaa liitumist karmistati märksa nõudeid, mille alusel Euroopa Liitu uusi liikmeid vastu võetakse. Oluline veelahe tekkiski pärast Kreeka, Iirimaa ja Portugali ühinemist. Eesti läks viiendas laienemisringis juba karmimatele nõuetele vastu, meie saime Euroopa Liitu rangematel tingimustel kui Kreeka. Pärast seda pole vähemalt Bulgaaria ja Rumeenia puhul mingeid suuri mööndusi tehtud, kui võrrelda erinevusi neljanda ja viienda laienemisringi vahel. Mõtlen just nõuete karmistamist.
Nüüd küsimus, kas Horvaatia suudab kursil püsida ja mis saab siis, kui ta seda ei suuda. Loomulikult rakenduvad kõik needsamad protsessid mis teiste liikmesriikide puhul. Pean silmas Euroopa kohtusüsteemi ja trahvimehhanisme – liikmesriikidele kukuvad teatud trahvid kaela, kui nad oma seadusi ja muid regulatsioone nõuetega vastavusse ei vii. Juhtub sama mis meil, kui päevakorrale kerkis suhkrutrahvi kaasus, ning analoogilisi trahvinõudeid on teistelegi riikidele esitatud. Siis hakkab asjade klaarimine kohtutes ja pannakse hinnalipikud külge, kui suur üks või teine normist kõrvalekalle Euroopa Liidu kontekstis on ja kui palju riik peab trahvi maksma. Ega muud süsteemi minu arusaama kohaselt ei ole. Muidu peaksid ülejäänud liikmesriigid kokku tulema ja patustaja liidust välja arvama, aga seda pretsedenti siiamaani olnud ei ole. Kõik käib ikkagi Euroopa kohtusüsteemi kaudu, kus riikidele nõuetest mittekinnipidamise eest sanktsioonid määratakse.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Hea ettekandja! Ma tahaksin natuke edasi jonnida, kuna ma pean hääletama ja minu hääletamise aluseks saab olla ainult see, mis seisukohal on väliskomisjon, kes on minu jaoks kõrgeim kompetentsiorgan nendes küsimustes. Kas väliskomisjon on arutanud seda olukorda, mis Euroopa Liidus praegu on? Tegelikult uued liitujad lausa trügivad sinna, mis seal salata. Isegi Türgi tahaks tulla ja võib-olla lõpuks võtame ka Venemaa vastu. Minu küsimus on: kas Eesti on kindlal seisukohal, et ükskõik kes tahab tulla, kõik on Euroopa Liitu teretulnud? Meie ju tegelikult ise tublidena ei üritagi kellelegi näppu vibutada, et kuulge, siin ei tohi rumalusi teha, Euroopa Liit on juba niikuinii probleemne ühendus ja siia saavad tulla ikka vaid ülitublid riigid. Milline on Riigikogu väliskomisjoni ametlik seisukoht Euroopa Liidu laienemise osas? Kui kaugele võib sellel protsessil minna lasta?

Otsest seisukohavõttu või hääletust väliskomisjonis sel konkreetsel teemal toimunud ei ole. Kuidas väliskomisjon selles küsimuses hääletaks, ma seega ei saa vastata. Küll aga saan vastata, et väliskomisjon on seni konsensuslikult toetanud Eesti riigi välispoliitikat, mis tähendab, et me oleme avatud Euroopa Liidu laienemisele juhul, kui need riigid, kes soovivad sellest klubist osa saada, sellesse liitu astuda, täidavad vähemalt sama rangeid nõudeid, nagu meie oleme pidanud täitma. Me usume, et laienemisega avardub meie turg ja et nii saab Euroopa tugevamaks. See on seni olnud väliskomisjoni otsuste n-ö filosoofiline alus, kui nii võib öelda. Aga loomulikult, ega väliskomisjon muidu ei oleks palunud Välisministeeriumil teha seda ülevaadet kogu laienemisest, ikka selleks, et vaadata protsessile näkku ja mõista, kas me oleme õigel teel. Seni me oleme Euroopa Liidu laienemist toetanud, pole näinud põhjust seda mitte teha. Millised võiksid olla järgmiste kandidaatriikide väljavaated? Kas nemad võtavad Euroopa Liitu astumist sama tõsiselt, nagu meie võtsime aastal 2003? See on loomulikult küsimus neile. Kui nad võtavad seda sammu sama tõsiselt kui meie, siis julgen arvata, et väliskomisjon toetaks laienemist. Aga enne selle hääletamist tuleks väliskomisjonis spetsiaalselt sinu tõstatatud küsimust arutada.

Palun, kolleeg Arto Aas, teine küsimus!

Hea ettekandja, palun värskendage meie mälu: millal saavad Horvaatia esindajad omale positsioonid Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis? Ning mis mahus need võiksid olla?

Millises mahus? Palun vabandust, äkki täpsustate üle? Ei kuulnud hästi.

Palun, kolleeg Arto Aas!

Mitu kohta saab Horvaatia europarlamendis ja mis aastal? Ning samamoodi Euroopa Komisjonis voliniku koht – on see kokku lepitud?

Konkreetselt seda küsimust väliskomisjon ei arutanud. Aga ma usun, et vastus on võimalik leida sellestsamast oma 500-leheküljelisest dokumendist, mis teie ees laual on. Kui veidi aega võtta, siis küll selle leiab sealt üles, ja kui ei leia, siis me saame selle järele pärida. Konkreetselt me komisjonis nii detailidesse ei läinud. Aga subsidiaarsuse ja võrdse esindatuse printsiibid kehtivad kõigile liikmesriikidele. Need on üldised valemid, mis käivad kõigi kohta. Esindatus määratakse kindlate valemite alusel, mis arvestavad rahvastiku arvu jms. Ei ole põhjust arvata, et Horvaatia puhul tehakse mingeid erandeid, näiteks et nemad saavad omale europarlamendis mõne koha rohkem või mõne vähem. Temagi esindatus määratakse täpselt samade valemitega, mis kehtivad kõigi liikmesriikide puhul.

Palun, kolleeg Neeme Suur!

Lugupeetud ettekandja! Horvaatia Vabariigi ühinemine Euroopa Liiduga on tähtis teema ja olnud muidugi väliskomisjoni tööplaanis. Kas väliskomisjon on küsinud ka rahanduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni seisukohta? Kui ei ole, kas te kavatsete seda teha? Kui ei kavatse, siis miks?

Väliskomisjon otseselt nende arvamust küsinud ei ole. Eelnõu on läbinud esimese lugemise. Kõik komisjonid on suures saalis esindatud, kõigil komisjonidel on võimalus aktiivsust üles näidata iga eelnõu menetlemisel ja kui need komisjonid pidanuks vajalikuks väliskomisjoni töösse sekkuda, siis küllap nad oleks seda teinud. Minu arvates on nad piisavalt vastutustundelised. Väliskomisjon ei leidnud oma aruteludes põhjust konkreetselt selle eelnõu puhul teiste Riigikogu komisjonide poole pöörduda. Tegu on järjekordse välislepingu käsitlemisega, neid on Riigikogu saalis väga palju olnud.

Palun, kolleeg Aivar Sõerd!

Austatud ettekandja! Minagi olen riigivisiidi raames Horvaatias käinud ja vestelnud sealsete ametnikega. Tegemist on väga viisaka ja tubli riigiga. Aga mul on selline küsimus. Oma ettekandes te mainisite, et Horvaatias on itaaliakeelsed toidumenüüd juba väljas. Horvaatia on tuntud kui turismi sihtriik. Kas teile on teada, kuidas näiteks Itaalia turismisektor sellesse sammu suhtub? Kas nende arvates võiks see tähendada lisaväärtust kogu Euroopa Liidu turismisektori laienemise näol või nad hoopis kardavad, et konkurents kasvab ja see võiks Itaalia turismiturgu ohustada?

Hea küsija! Itaalia teema on tegelikult väga oluline teema. Itaalia on liitumisläbirääkimiste protsessis näidanud kõige suuremat huvi üles just nimelt Horvaatia puhul, kuna Itaalial on seal märkimisväärsed investeeringud nii laevaehitusse kui ka kinnisvarasse, samuti turismitööstusse. Horvaatia rannikut külastavad turistid on valdavalt itaallased – just itaallased domineerivad Horvaatia turismimaastikul. Ma arvan, et seetõttu on itaallaste huvid nii või teisiti mängus. Mitmed Horvaatiale tehtud ettekirjutused ongi minu hinnangul lähtunud pigem itaallaste huvist, kuna Itaalia investeeringuid on Horvaatias kõvasti mängus. Itaallased on sinna väga palju investeerinud. Mis puutub menüüdesse, hinnakirjadesse jne, siis need on just sellepärast itaalia ja inglise keeles, et paljud itaallased ei oska inglise keelt. Kaks suuremat teemat, mis praegu õhus on, on Horvaatia laevaehituse privatiseerimisega seotud küsimused. Ilmselt on ka seal itaallaste huvid mängus, kuna Itaalia laevaehitajad on Horvaatias päris aktiivsed. Seegi seondub kindlasti turismitööstusega, seal ehitatakse ka kruiisilaevu. Nii et ilmselt Itaalia on kogu Horvaatia liitumisprotsessis üks võtmetegija. See riik võidaks sellest küllap kõige rohkem, kuna nende huvid investeeringute näol on kõige rohkem mängus.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Hea ettekandja ...

Kellegi mobiiltelefon heliseb. Palun lülitage mobiiltelefon välja!

Läheme edasi. Palun, kolleeg Valdo Randpere, teine küsimus!

Mu teine küsimus on selline. On sul, Imre, äkki teada, kas mõni nendest riikidest, kes veel ei ole lepingut ratifitseerinud, on otsustavalt eitaval seisukohal või kahtleb?

Väliskomisjonile ei ole laekunud andmeid, et mõni nendest riikidest kahtleb. Nagu juba öeldud, ilmselt paljud suured riigid, näiteks Prantsusmaa, Poola, ka Rootsi ja Ühendkuningriik ootavad just seda uut raportit, mis peaks järgmisel kuul tulema. Aga meie suursaadiku arvates selles raportis mingeid anomaaliaid kirjas olla ei tohiks. Tegelikult võib arvata, et pärast selle raporti avaldamist annavad need riigid ratifitseerimisprotsessis oma jah-sõna.

Nii, proovime veel üks kord. Palun, kolleeg Väino Linde!
(Mikrofon undab.)

Kas te saate kohta muuta, härra Linde?

Ei saa.

Kahjuks on mingisugune probleem. Kui kolleeg Väino Linde andestab selle tehnilise apsu, siis rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Imre Sooäär!
Head kolleegid, nüüd on võimalus avada läbirääkimised. Ma näen, et kolleeg Marko Pomerants soovib oma sõna öelda.

Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased! Lugupeetud koalitsioonipartnerid Reformierakonnast! Ma loodan, et Imre andis teile väga head ja sisulised vastused. Kutsun teid üles selle eelnõu poolt hääletama! Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna selle seaduseelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid, siis võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Belgia Kuningriigi, Bulgaaria Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Eesti Vabariigi, Iirimaa, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Rumeenia, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Horvaatia Vabariigi vahelise Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 221. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Lugupeetud kolleegid, meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.43.