Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja teised valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 41 rahvasaadikut, puudub 60.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Rein Lang ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Läheme küsimuste juurde. Head kolleegid, kuna juba registreeritud küsimusi on kaheksa, siis kohapeal registreeritud küsimusi luban kaks.

Esimene küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud peaminister! Üks uue finantsperspektiivi olulisi osasid on loomulikult põllumajanduseelarve. Põllumajandusminister on väitnud, et Saksamaa toetab Baltikumi soovi toetuste suurendamiseks järgmisel finantsperioodil. Tahangi teie käest küsida, et kui teie käite ülemkogu istungitel ning suhtlete seal teiste maade esindajatega, millised on arvamused väite kohta, et Baltikumi põllumajandustoetused oleks vaja võrdsustada teiste riikide omadega.

Ülemkogu istungi päevakorras finantsperspektiivi või praegu uue nimega mitmeaastase eelarvekava küsimust pole olnud. Aga omavahel me muidugi räägime ka nendel teemadel. Sellise suhtluse tasemel on deklaratiivselt loomulikult kõik nõus, et liikmesriikides tuleks otsetoetusi võrdsustada ja Euroopa Komisjon on sellesisulise ettepanekuga ka välja tulnud. Ainult et meid ei rahulda see, et otsetoetuste võrdsustamine nii kaua aega võtab. Ma usungi, et me saavutame otsetoetuste osas märksa parema lahenduse, kui Euroopa Komisjon on pakkunud.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Mõned äriringkonnad on avaldanud arvamust, et kui meie valitsus asus läbi rääkima ja toetama eurotsooni päästepaketti Euroopas, oleks võinud seada üheks tingimuseks Eesti põllumajandustoetuste suurendamise. Sellel oleks võib-olla olnud natukene suurem kaal kui näiteks allkirjade kogumisel ja nende saatmisel Brüsselisse. Mis te sellest arvate?

Ma arvan selles mõttes halvasti, et Eesti välispoliitikas ei ole kunagi kokku seotud olemuslikult kokku mittekuuluvaid teemasid. Me oleme kõikidele probleemidele lähenenud teemapõhiselt ja otsinud parimaid lahendusi teema enda raames. Me ei ole teinud mingisuguseid diile mingites muudes küsimustes järeleandmisega või vastupidi, mingisuguse lisakasu saamisega. See ei oleks hea poliitiline tava. See ei kõneleks heast poliitilisest kultuurist.
Me peame rääkima asjadest nii, nagu nad on. Kui me räägime põllumajanduspoliitikast, siis peaksimegi jääma põllumajanduspoliitikakeskseks. Meil ei ole mõtet rääkida sellest, et euro stabiilsuse tagamine on Eesti huvides täpselt sama palju kui teiste eurotsooni riikide huvides. Minu meelest see ei iseloomustaks meid sugugi hästi, kui me küsiksime eurotsooni stabiilsuse tagamise eest endale mingeid lisaboonuseid.
Samas on võrdsuse küsimuse püstitus õige. Põllumajandustoetused peavad olema kõigile võrdsed ja deklaratiivselt ei olegi sellele keegi vastu. Paraku pole tähtaja osas, millal põllumeeste võrdne kohtlemine saab Euroopa Liidus tegelikkuseks, eri liikmesriikide juhtide seas praegu üksmeelt. Meie nõuame kiiremat ühtlustamist, need, kes ühtsesse eelarvesse enam maksavad, soovivad aeglasemat ühtlustamist.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Austatud peaminister! Täna on selle istungjärgu viimane infotund ning ma soovin teile kaunist suve ja tänan vastuste eest! Aga üks küsimus on mul veel, seegi algab sõnaga "kui". Kui teile antaks valida, kas vähendada järgmisel finantsperioodil põllumajanduseelarvet või struktuurifondide eelarvet, siis kumma te valiksite?

Selliste valikute ette panemine on suhteliselt ebaeetiline ja ma usun, et meie läbirääkimistel meid niisuguste valikute ette ei panda. Meil on arutada põhimõtteliselt kaks suuremat teemaringi. Üks on seotud üldise põllumajanduspoliitikaga ja teine ühtekuuluvuspoliitikaga. Aga oletagem, et meil on neid teemaringe mitte kaks, vaid 12 või 20. Iga probleem tuleb ikka eraldiseisvana ära lahendada, leida optimaalne lahendus, mis oleks õiglane kõigi suhtes. Me ei saa ju leppida sellega, kui ühes küsimuses jääb ebaõiglus kehtima ja teises saame lihtsalt mingisuguse leevenduse. Me tahame kõiges saada optimaalset lahendust, nii head, nagu parasjagu võimalik saada on. Need mõlemad küsimused meie jaoks on äärmiselt olulised, mõlemas küsimuses ma loodan märksa paremat lahendust, kui Euroopa Komisjon on praeguseks välja pakkunud. Suures plaanis tuleb öelda, et Euroopa Komisjoni pakutu on Eesti jaoks päris hea, aga on kaks detaili, mille puhul me tahame pakutut veelgi paremaks muuta. Need ongi ühtekuuluvuspoliitika lagi ja ühise põllumajanduspoliitika puhul liimesriikide põllumeeste võrdne kohtlemine.

Alustame kohapeal registreeritud küsimuste esitamist. Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!

Austatud peaminister! Millisena te laiemalt näete Eesti finantsperspektiivi? Eelmise aasta majanduskasv tulenes paljuski ühekordsetest meetmetest ja majandusekspert Heido Vitsur tõi äsja välja, et selle kasvu taga oli eelnev 20%-line langus, aga kaasa mängisid ka niisugused ühekordsed ettevõtmised nagu see, et Ericsson tõi tootmise suures osas Eestisse. Praegu just tuli BNS-i vahendusel Eesti Panga edastatud uudis, et euroala majanduskasv on samuti väga väike: tänavune prognoos on –0,5 kuni 0,3%. Millisena teie näete Eesti perspektiivi?

Eesti Pank just täna parandas Eesti majanduskasvu prognoosi. Tõsi, üks kommertspank seda prognoosi halvendas, ja nimelt 4,2%-lt 3,8%-le, aga see tähendab võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ikkagi küllalt suuri kasvulootusi. Eesti Pank parandas prognoosi 1,9%-lt 2,6%-le, kui mälu mind ei peta, ja see on päris märkimisväärne prognoosi muutmine. Eks see kõik toimu suhteliselt suure määramatuse foonil. Me ei tea, missugused majanduse suundumused Euroopas tervikuna saavad olema.
Ericsson on kindlasti Eesti majanduse jaoks märgilise tähendusega olnud. See, et Ericsson otsustas tehase rajada just nimelt Tallinna, on signaal väga paljudele Rootsist, Soomest ja mujalt pärit investoritele. Sest kui juba Ericsson usaldab Eesti investeerimiskeskkonda, siis teised, eriti pisikesed ettevõtted, ei hakka eraldi analüüse tegema, vaid juhinduvad autoriteetide järgi. Mullu alustas Eestis tegevust koguni 500 Soome kapitalile kuuluvat ettevõtet. Eesti on suutnud oma riigirahanduse korras hoida ja see korras riigirahandus meelitab siia otseseid välisinvesteeringuid. Ning eelkõige otsesed välisinvesteeringud loovad uusi töökohti ja tänu sellele tuleb ka täiendav toodang ja majanduskasv.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea peaminister! Euroopa Liidu finantsseis on kriitiline ja keeruline. Finantside vallas ehitatakse praegu igasuguseid tulemüüre eri fondide näol. Kas meie Riigikogul tuleb teie arvates see suvi kokku tulla, et arutada ESM-i teemat ja võtta vastu otsuseid seoses Euroopa finantsseisuga?

Ma küll loodan, et Riigikogu tuleb suvel kokku ja hakkab arutama Euroopa stabiilsusmehhanismiga liitumist. Ma olen seda siit kõnepuldist ka varem öelnud, et sõda polnud veel lõppenud, kui Bretton Woodsis otsustati, missugune saab olema sõjajärgse maailma finantsraamistik. Siis otsustati luua ka Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvaheline Valuutafond on aastakümneid väga efektiivselt tegutsenud, aidates suurtesse raskustesse sattunud riike. Ning valuutafond pole mitte vahendeid kaotanud, vaid vastupidi, ta on oma jõudu aastakümnete jooksul suurendanud. Need riigid aga, kes on abi saanud, on tänu Rahvusvahelisele Valuutafondile jälle jalule tõusnud. Seetõttu polnud midagi imestada, kui Eesti otsustas iseseisvuse taastamise järel ilma tuliste debattideta Rahvusvahelise Valuutafondiga liituda. Tol ajal oli meie osalus Rahvusvahelises Valuutafondis 4% sisemajanduse kogutoodangust. Miks siis, kui euro loodi, ei nähtud ette, et ka euro vajab oma vastastikuse abistamise kassat á la Rahvusvaheline Valuutafond, on minul tagantjärele väga raske seletada, aga praegune kriis on ehedalt välja toonud, et vanamoodi enam edasi minna ei saa. Oma Euroopa stabiilsusmehhanism tuleb luua ja see on ka Eesti huvides. Tulemüür peab olema parasjagu nii kõrge, et tuli ei kanduks naabrusest meie oma elamuni. Ning mida kindlamini tulemüür meid tulekahju eest kaitseb, seda rohkem saame vahendeid kokku hoida kas siis ikkagi puhkenud tuld kustutades või tule poolt laastatut taastades. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Kadri Simsoni küsimus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Lugupeetud majandusminister! 1. jaanuaril 2013 avatakse elektriturg kodutarbijaile ja see toob kaasa hinnatõusu, mida Rahandusministeeriumi prognoosides käsitatakse paratamatusena. Praegu maksab kodutarbija Kodu1 paketi korral 11,41 eurosenti kilovatt-tunni eest. Selline hind kujuneb põhitariifi, võrguteenuse, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja käibemaksu summana. Kõike peale põhitariifi saab riik mõjutada ka järgmisel aastal. Seega on elektri tarbijahinnast riigil võimalik mõjutada peaaegu kolmveerandit ehk 72,4%. Mis alust on siis öelda, et riik ei saa midagi teha, et järgmisel aastal elektri hinna tõusu mõju leevendada?

Ma tahaksin kõigepealt täpsustada üht olulist detaili, mida te oma küsimuses päris õigesti ei kajastanud. Nimelt, te ütlesite, et elektrituru avamine toob, või oleme natukene ettevaatlikumad, võib tuua kaasa hinna kallinemise 1. jaanuarist 2013. Kuid arvestame seda, et 1. jaanuaril 2013 käivitub täiesti uus Euroopa emissioonikaubanduse süsteem, mis enamikule Eesti elektritootjatele tähendab seda, et nad peavad hakkama CO₂ kvooti turult ostma. Kui me vaatame CO₂ kvoodi prognoositavat turuhinda, siis võime öelda isegi kõige hullemat turu avamisest tulenevat elektri hinda ette kujutades, et turu avamine tegelikult hoiab ära Euroopa kliimapoliitikast tuleneva suure hinnatõusu. Ma loodan, et mu mõttekäik oli arusaadav. Seda esiteks.
Teiseks, ma olen korduvalt öelnud, et eelkõige on vaja saavutada kokkulepe, mis puudutab taastuvenergia tasusid, seda nii lähemas kui ka kaugemas perspektiivis. See on kindlasti valdkond, kus me peame leidma tasakaaluka konsensuse, et me arendame taastuvenergiat, aga mitte liialt palju tarbijate kulul.
Ja veel: vale on see seisukoht, et valitsus justkui ei jälgi seda, mil määral elektri hind mõjutab meie tarbijahinna indeksit, mil määral see mõjutab erinevaid leibkondi ja millised võivad olla sellega seotud siirded toimetulekutoetuse maksmisse. Ma tean, et Sotsiaalministeerium tegeleb sellega. Me planeerime järgmise aasta eelarvesse kindlasti rohkem raha toimetulekutoetusteks, kui selleks on vajadus. Nii et me kindlasti tegeleme ka teemaga seotud lühiajaliste sotsiaalsete mõjudega.

Palun, kolleeg Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Teil on huvitav viis halba uudist positiivsena näidata – mõtlen teie sõnu, et turu avamine hoiab ära CO₂ kvootide ostust tuleneda võiva hinnatõusu. Paraku tähendab elektrituru avamine prognooside põhjal seda, et põhitariif kallineb 40%. Nii et hinnatõus hoiab ära hinnatõusu? Aga kui vähendada taastuvenergia toetust, millest te rääkisite, 50%, oleks see hinnatõus kodutarbijale 8,2%. Ning kui veel vähendada Keskerakonna ettepanekul elektriaktsiisi, siis ootaks järgmisel aastal kodutarbijaid ees elektrienergia kallinemine kõigest 4,5%. Seega valitsusel on võimalus hinnatõusu leevendada. Teie räägite praegu, et tuleb saavutada kokkulepe. Miks seda kokkulepet siis ei saavutata ja miks valitsus ei astu konkreetseid samme, et hinnatõusu leevendada?

Ma ei ole kuulnud opositsioonilt mitte ühtegi tõsist avaldust taastuvenergia tasude muutmise kohta. Mitte ühtegi! Kusjuures teil ei ole ju täna valitsuse vastutust. Meil on kanda ka valitsuse vastutus selle eest, et sõlmida taastuvenergiasse investeerinud investoritega niisugune mõistlik kokkulepe, mis ei kahjustaks Eesti majanduskeskkonda. See on tõsine küsimus.
See, et ma olen ise sügavalt veendunud, et taastuvenergia tasud on liiga suured, on tõenäoliselt kõigile selge. Aga me peame tegutsema vastutustundlikult, leidmaks kokkulepped ka seniste investeeringute tegijatega. Teie, kes te olete opositsioonis – ma ei ole kuulnud ühtegi teie seisukohta! Tekivad lausa kahtlased mõtted, miks te nii vait olete selles küsimuses. Nii et tulge aga lagedale reaalsete eelnõudega taastuvenergia tasude muutmise kohta – ehk aitate meil ka läbirääkimisi tootjatega vedada, näitate parlamendi tahet. Ärge tehke siin suuri sõnu!
Mis puutub elektriaktsiisi, siis arutame seda. Aga me peame arvestama, et kui me tahame elektriaktsiisi erandi kehtestamisega toetada vaesemaid ja raskemini toime tulevaid perekondi, siis see toetus langeks ju kõigile ühtlaselt. Minu arvates peab võitma terve mõistus, kuna me peame ühiselt meie käsutuses olevat raha lugema. Õpetajate palku on vaja tõsta, pensioneid on vaja tõsta. Me peame lugema iga senti! Tõenäoliselt on mõistlik mitte toetada neid perekondi elektriaktsiisile ühtset erandit kehtestades, vaid sellega, et anda neile sotsiaaltoetusi. Ma juba ütlesin, et Pevkuri plaan toimetulekutoetuste osakaalu eelarves suurendada on tõenäoliselt valitsusel augustis laua peal.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui teie ei suuda oma koalitsioonipartneri või ettevõtjatega kokkuleppeid sõlmida, siis ärge tulge selles süüdistama opositsiooni. Opositsioon on välja tulnud konstruktiivse ettepanekuga vähendada Eestis kehtivat elektriaktsiisi neli korda ehk Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui te ei suuda teises küsimuses hinnatõuse leevendada, siis võtke head ettepanekut kuulda!
Minu küsimus aga puudutab teie lauset, et me peame lugema iga senti. Seetõttu ei ole teie meelest justkui mõttekas hinnatõusu üldse mitte leevendada. Esmaspäeval käis Riigikogu ees riigikontrolör ja ütles, et ettevõte, kes lisab omalt poolt päris suure osa igasse elektriarvesse – Elering –, ei ole lugenud iga senti. Ta korjab meie, kõigi tarbijate käest võrgutasusid selleks, et parandada elektrivõrkude seisukorda, aga selle asemel on ta kulutanud päris suure summa gaasituru uurimiseks. Kuidas te seletate seda, et minu ja teie ja kõigi inimeste makstud võrgutasude eest tehakse uuringuid, mis pole üldse ettevõtte kohustus?

Põhivõrguettevõtte Elering tehtud ettevalmistustööd gaasituru küsimustes on nõudnud suhteliselt marginaalseid summasid. Praktiliselt ei mõjuta see põhivõrgutariifi isegi mitte küünemusta võrra.
Nüüd, miks meil tasub tegelda gaasiküsimusega? Sellelsamal põhjusel, et see on pikemaajaline perspektiiv. Kui me astume neid samme, siis peame arvestama ka sellega, et kui me viie kuni kümne aasta pärast arutame meie elektri hinda, sooja hinda, siis võib-olla öeldakse, miks me magasime õige hetke Euroopa, võib-olla ka globaalsel gaasiturul maha. See on kaugemat perspektiivi silmas pidav võimalus ja ma arvan, et riik käitub siin targalt ja silmas pidades mitme Euroopa riigi kogemusi. Kui me gaasivõrgu osas mingil moel seda teed läheme, siis ei asuta me siin mingit uut ettevõtet. Kinnitan, et valitsus pole langetanud otsust gaasimajandusse investeerida, ja kui kunagi selline valik meie ette tekib, siis me kindlasti peame seda väga põhjalikult kaaluma ka siin saalis.
Aga üks märkus veel. Meil tarbitakse praegu 40% elektrienergiast avatud turul, 60% on reguleeritud hinnaga. Vaatasin eile elektri tootmishinda avatud turul, see oli 2 eurot megavatt-tunni eest väiksem kui reguleeritud hind. Eile oli Eesti elektribörsi hind 29 eurot megavatt-tunni eest, analoogne hind reguleeritud turul oli 31 eurot. See on küll üks päev, aga siiski näide, et hinnamuutused turul on vägagi raskesti prognoositavad. Mida ma tahan sellega öelda? Ma ei taha teid süüdistada, vaid kutsuda ka teid üles esitama taastuvenergiaalaseid eelnõusid – kutsuda teid üles nägema vaeva koostöös valitsusega, selgitamaks inimestele ...

Härra minister, teie aeg on läbi!

... mida tähendab turu avanemine iga tarbija jaoks. Ma palun vabandust!

Kaks minutit on ette nähtud teile vastamiseks ja küsimuseks üks minut. Jälgige aega! Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Mul oli tegelikult küsimus toimetulekutoetuste kohta, kuna te olete siin eelnevalt öelnud, et võimaliku hinnatõusu korral toetatakse kõige nõrgemaid ja abi vajavaid inimesi toimetulekutoetuse abil. Aga te vastasite juba sellele küsimusele ära. Mul on küll selles osas eriarvamus, sest lapsetoetus, mis praegu toimetulekutoetuse rehkendamisel arvesse läheb, võib jätta perekonna piiri peale, nii et ta tegelikult toetust ei saa. Lapsetoetuse tõttu langeb pere toimetulekutoetuse mittesaajate hulka. Aga minu kõrvu jäi üks kummaline väljend. Järsku te selgitate, mida te mõtlesite "kahtlaste mõtete" tekkimise all? Ka sotsiaaldemokraadid kuuluvad opositsiooni ja te ütlesite, et opositsiooni selline käitumine tekitab teis kahtlasi mõtteid. Järsku te olete nii armas ja selgitate seda kahe minuti jooksul?

Hea meelega! Me räägime elektri hinnast ja me kõik saame aru, et taastuvenergia tasu on olnud viimase nelja aasta jooksul üks suurimaid kasvukomponente. Konkurentsiamet on tõestanud, et siin on tegemist olulisel määral ülekompenseerimisega. Ülekompenseerimise taga ei ole mitte mina või valitsus või peaminister, vaid Riigikogus aastal 2007 vastu võetud seadus. Teie olete seadusandjad. Te esitate ka igasuguseid eelnõusid, mille puhul te teate, et vastutustundlikul valitsusel on kõige paremagi tahtmise juures neid raske teostada. Taastuvenergia tasude kohta ei ole ma ühtegi eelnõu lugenud. Tekib küsimus, miks te seda ei esita. Sealt tulevadki need kahtlased mõtted. (Naer saalis.) Miks te seda ei tee? Ma annan teile idee, käige välja, pange valitsus valiku ette! Näitame tootjatele, et parlamendis on suur enamus, kes tahab seda küsimust lahendada, mitte ainult majandusminister, kes peab tootjatega läbirääkimisi.

Ja nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Kaks päeva tagasi kuulas majanduskomisjon ära ehitusmaterjalitootjate liidu juhtkonna mured. Nende suurim mure on elektri hind, mis tõusis pärast vabale turule minekut 35%. Lähtudes elektri hinna struktuurist vaatavad nad väga tõsiselt meie kui riigi poole seoses maksudega, millest tänagi on juttu olnud. Te rääkisite, et taastuvenergia osas te tahate midagi ette võtta, ja tõesti te oletegi püüdnud üht-teist korda saata ning loodame, et need püüdlused kulmineeruvad hea tulemusega. Aga me ju tegime siin ettepaneku, et taastuvenergia tasu võiks ka CO₂ kvootide müügi rahaga hüvitada, mitte teha seda tarbijate arvel. Mis te sellest arvate?

See on laiem küsimus. Kui me tahame toetada taastuvenergiat, et meil oleks keskkonna puhtust silmas pidav energiaportfell, siis ühekordsed investeeringutoetused, mida te praegu silmas peate, on kõige kallim luksus Eesti rahvamajandusele või eelarvele tervikuna. Kui senine toetusskeem näeb ette 12-aastast toetust, siis sisuliselt peaks maksumaksjad eelarvest või, ütleme, kvoodimüügist saadud rahast, mis on ju ka maksumaksja tulu, selle summa ühekorraga laua peale käima. See on majanduslikult üsna ebareaalne. Kindlasti on mõistlikum, kui meil on ikkagi saavutatud väga hästi väljatimmitud tasakaalupunkt, mille korral tarbijaid väga palju ei koormata ja tootjatel on pikemaks ajaks teatud kindlus. See tuleb meile odavam kui lahendus, mille puhul peaksime hakkama otsima võimalusi otsesteks ühekordseteks investeeringutoetusteks. See on väga kallis.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Saan aru, et see on kõigi jaoks väga huvitav teema, aga meil on väga palju registreeritud küsimusi.

Järgmine on kolleeg Heljo Pikhofi küsimus peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Austatud peaminister! Kui te räägite lapsetoetuse reformist, siis oleks teilt küll midagi naksakamat oodanud. See kümme eurot lisaraha, mida te järgmisel aastal mõni kuu enne kohalike omavalitsuste valimisi vaesuses peredele pakute, meenutab pigem häälte ostmist kui reformi. Kui oleksite toetanud sotsiaaldemokraatide eelnõu selle kohta, et kolmekordistada lapsetoetus, oleks see olnud mehesõna ning pered oleksid tundnud reaalset abi laste kasvatamisel. Ilma selle tundeta peavad ka paljud keskmise sissetulekuga pered loobuma soovist saada teine või kolmas laps. Minu küsimus on: kas teie nn reformi tegelik mõte on universaalsed peretoetused üldse ära kaotada või soovite säärast korda, et lapsevanem peab iga kuu, müts näpus, omavalitsusse minema, et lapsele 30 eurot saada.

Küllap me oleksime nõus lapsetoetust mitte kolmekordistama, vaid isegi kolmesajakordistama, kui kusagilt selleks raha tuleks. Meil nii heldeid sponsoreid nagu teie erakonnal ei ole – riigil, ma mõtlen. Seetõttu me peame vaatama, kuidas maksumaksja raha võimalikult efektiivselt kasutada. Reformierakonna poliitika, nagu teile hästi teada, on kogu aeg olnud selline, et me tahame abistada neid, kes riigi abi tõesti vajavad. Meie meelest ei ole eriti arukas korjata kõigilt maksumaksjatelt raha ühtemoodi kokku ja siis pärast kõigi vahel see jälle võrdselt laiali jagada. Ma ei saa aru ka teie irooniast vajaduspõhise lapsetoetuse suhtes, see ei ole ju midagi Eesti-spetsiifilist. Olgu teile meelde tuletatud, et lapsetoetus on väga-väga paljudes Euroopa Liidu riikides vajaduspõhine. Näiteks Tšehhis saavad toetust pered, kelle sissetulek on väiksem kui 2,4-kordne elatusmiinimum, ja kuni kuueaastase lapse toetus on 19 eurot. Meil teatavasti 19,19 ehk siis rohkem kui Tšehhi Vabariigis. Lapsetoetus sõltub pereliikmete sissetulekust ka näiteks Islandis, Itaalias, Leedus. Leedus ei maksta toetust, kui sissetulek pereliikme kohta ületab 152 eurot, ja lapse kohta on toetus 15,2 eurot. Malta, Poola, Portugal, Sloveenia, Hispaania – ka neis riikides sõltub lapsetoetuse maksmine pere sissetulekust.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Austatud peaminister! Te ise olete siinsamas Riigikogu ees, käsi südamel, öelnud, et 61 euroga kuus pole võimalik toime tulla. Kasvueas lapsed, kelle pere elab alla toimetulekupiiri, peavad 2 euroga päevas hakkama saama. Praegu on riiklik lapsetoetus kõigest 19 eurot kuus ja, piinlik küll, sedagi piskut peab valitsus paljuks toimetulekutoetust saavate perede jaoks. Praegu maksab riik sellistele peredele toimetulekutoetust 19-eurose lapsetoetuse võrra vähem. Teie lubaduse jõustumisel makstaks süvavaesuses peredele toimetulekutoetust 30-eurose lapsetoetuse võrra vähem ehk teisisõnu: kõige vaesemate perede sissetulek ei suurene isegi mitte ühe sendi võrra. Minu küsimus on: kas see on teie teadlik valik või on selle taga teadmatus? Kas see ongi Reformierakonna perepoliitika?

Toimetulekutoetust makstakse lähtudes kõikidest perekonna sissetulekutest ja lapsetoetus on täpselt samasugune sissetulek kui palk või pension või mis iganes muu sissetulek. Ja veel kord: enne kui hakkate naeruvääristama seda 19 eurot, tasuks teil uurida, kui palju makstakse lapsetoetust Euroopa Liidu teistes riikides. Ma olen kaugel mõttest, et 19 euroga kuus peaks keegi ära elama, et mõnele lapsele peaks sellest 19 eurost piisama. Teie viidatud toimetulekutoetus on see, mis peab inimesele elatusmiinimumi tagama. Aga vaadakem Euroopa Liidu teiste riikide lapsetoetuse suurust: Bulgaaria 18 eurot, Tšehhi 19 eurot, Kreeka 8,22 eurot ja sedagi tahetakse praegu ära võtta. Te kogu aeg kurdate, et me aitame rikkaid kreeklasi. Laste puhul see väide mitte kuidagimoodi paika ei pea: ühe lapse toetus 8,22 eurot ja sedagi tahetakse nüüd ära võtta. Lätis makstakse 11,4 eurot lapse kohta kuus, Leedus 15,2 eurot lapse kohta kuus. Ja olgu veel kord öeldud, et Leedus toetust ei maksta, kui sissetulek pereliikme kohta ületab 152 eurot. Poolas makstakse toetust peredele, kelle sissetulek pereliikme kohta ei ületa 122 eurot kuus ja alla viieaastase lapse toetus on 17 eurot. Slovakkias on pisut suurem toetus kui Eestis: esimese ja iga järgmise lapse toetus on 21,99 eurot kuus.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Nüüd ma sain küll selguse majja: see teie reform on täielik petukaup. Need lapsed, kes süvavaesuses elavad, ei saa 61 eurole seda 30 eurot juurde, vaid see läheb nende perede sissetuleku hulka. Nendes riikides, mis te siin ette lugesite, on sündimus väga väike. Me ei taha ju sinnasamma jõuda. Te olete teinud rehkenduse, et kahe alaealise lapsega perele tähendaks selline näpuotsaga raha andmine täiendavat sissetulekut ligi 250 eurot aastas. Teie väljapakutud reform ei paku lahendust 63 000 vaesuses virelevale lapsele. Samas peab ütlema, et see pole ka tüüpiline reformierakondlik reform, kus toetused suunatakse kõige rikkamatele. Sotside eelnõu kolmekordistada lapsetoetust lükati lihtsalt kalevi alla, kuigi see aitaks väga paljude perede lapsed vaesusest välja ja saadaks ühiskonnale selge sõnumi, et iga laps on oodatud.

Palun küsimus!

Mis on teie plaani tegelik eesmärk? Kas selle kümne euroga rahvast ära osta?

Teie sapistele ja ebaviisakatele küsimustele on suhteliselt raske vastata. Meie eesmärk on maksta esimesele lapsele aastast 2013 toetust 30 eurot ja aastast 2015 juba 40 eurot. Kolmandale lapsele tahaksime maksta aastast 2015 toetust 115 eurot. Võib ju öelda, et mis see 115 on – sotsid maksaksid hulga rohkem. Aga see 115 eurot kolmandale lapsele oleks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kõige suurem toetus. Kõige suurem toetus! Ka see 40 eurot tõstaks lapsetoetuse suuruse järgi Eesti väga jõukate riikide tasemele ja meil ei ole mitte midagi häbeneda, kui me räägime 40 eurost. Ma ei suhtuks 10 või 20 eurosse üleolevalt. Te võiksite korraks asetada ennast nende inimeste olukorda, kellel iga 10 eurot on väga teretulnud, rääkimata 20 eurost. On peresid, kus 20 eurot on väga suureks abiks, rääkimata nendest peredest, kus on kolm last ja kus 115 eurot kolmanda lapse jaoks on väga suur toetus. Olgu öeldud, et Soomes on esimese lapse toetus 100 eurot lapse kohta kuus. Meie maksaksime kolmandale lapsele 115 eurot kuus. Jah, ma unistan Euroopa Liidu rikkaimate riikide hulka jõudmisest ja me liigume sinnapoole, aga ega me aastal 2015 veel Soome tasemel oma sissetulekutega ei ole, kuid lapsetoetust kolmandale lapsele tahame maksma hakata juba päris hästi.

Head kolleegid, nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma küsin administreerimise kohta. Kas Vabariigi Valitsuse laual on mõned arvutused, kui palju raha vajaks riik lapsetoetuse maksmiseks vajaduspõhiselt ja kui kallis on praeguse süsteemi jätkamine? Kas vajaduspõhine maksmine, sealhulgas selle administreerimine, selgeks tegemine, kes tegelikult toetust vajavad, läheks riigile kallimaks?

Ma ei näe mingisugust suurt kallinemist, kui toetusi makstaks vajaduspõhiselt. Jah, see tähendab kindlasti ühekordset kulutust: tuleb teha üks tarkvaraarendus. Aga edasine suurt erinevust summades kaasa ei too. Väljapakutud kava järgi peaks piirjooneks olema suhtelise vaesuse piir. Suhteline vaesus on rahvusvaheliselt defineeritud 60%-ga mediaanpalgast ja minu arvates on Sotsiaalministeeriumil suhteliselt lihtne neid andmeid maksuametist kätte saada. See ei tähenda kindlasti iga kuu kusagil kassaluugi taga käimist, nagu proua Pikhof ütles – selliseid kavatsusi ei ole.

Nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Helmen Kütt!

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! On väga tore, et Euroopa Liidus on 27 riiki. Alati leidub, kellega ennast võrrelda – kord tugevamate, kord nõrgematega. Kui me tahaksime võrrelda Eestit teiste riikidega näiteks HIV-i nakatumise seisukohalt, siis selles me oleme lausa esimesed. Aga minu küsimus on nagu mitmed teised saalis kõlanud küsimused esitatud seetõttu, et meil puudub selles vallas korralik plaan. Sotsiaalministeeriumis alles töötatakse midagi välja. Kas te oskate öelda, millal võiks see jõuda sotsiaalkomisjoni ja millal siia suurde saali? Osa küsimusi kindlasti langeks kava olemasolu korral ära. Või on lapsetoetuse temaatika praegu tulipunkti tõstmine hoopis tingitud üldisest poliitilisest olukorrast? Ehk tahetakse nii meedia kui rahva huvi muudelt teemadelt ära juhtida?

Reformierakond on lapsetoetuse temaatikaga töögrupi tasandil süvitsi tegelnud juba viimased kaks aastat. Selle tulemusena on välja töötatud kuus stsenaariumi, kuidas oleks võimalik vähendada vaesusriskis elavate laste arvu. Nüüdseks oleme sealt välja valinud ühe põhistsenaariumi ja see on ettepanekuna ka avalikuks debatiks välja käidud. Need arvutused põhinevad suures osas Sotsiaalministeeriumist saadud lähteandmetel. Ka Sotsiaalministeeriumi ametnikke on nende arvutuste tegemisse kaasatud. Ma väga loodan, et me saame sügisel seda debatti seaduseelnõu tasemel siin Riigikogus jätkata ja usun, et järgmise aasta 1. juulist saab reformi juba käivitada.
Olen päris veendunud, et selle reformi tulemusel väheneb vaesuses ja vaesusriskis elavate laste arv märksa. Meenutagem suhteliselt lähedasest minevikust, kuidas me otsustasime pensione vastu kriisi tõsta. Seda nimetati populismiks, muist inimesi nõudis pensionide alandamist, aga me ei saanud seda mingil juhul teha, sest 48% pensioniealistest inimestest elas meil vaesusriskis ja üksi elavatest pensionäridest koguni 80%. Ainus võimalik tee oli pensione tõsta ja see andis ka head tulemused. Kriisi ajal vaesusriskis elavate pensionäride arv mitte ei kasvanud, nagu eeldati, vaid kahanes. See ei olnud juhus, see oli valitsuse sihikindla tegevuse tulemus.

Aitäh, lugupeetud peaminister! Nagu peaminister ütles, me jätkame selle küsimuse käsitlemist kindlasti sügisel. Täna ma lõpetan selle teema käsitlemise.

Järgmine on kolleeg Priit Toobali küsimus kultuuriminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Kõigepealt lühike remark peaministrile. Ainukene, kes tollal nõudis pensionide langetamist, oli teie erakonnakaaslane, tollane Valga linnapea härra Unt. Aga see selleks.
Küsimus kultuuriministrile on järgmine. Eilne rahvusringhäälingu nõukogu otsustas, et tõmmatakse kriips peale Tuisu tänava uue hoone edasisele arendamisele. Ma üldse ei varja oma heameelt selle otsuse üle. Otsustati, et minnakse edasi olemasoleva kinnisvara baasil, mis asub kesklinnas. Aga ka seda olemasolevat kinnisvara, mis kesklinnas asub, on vaja renoveerida, natuke uuendada ja juurde ehitada, et lahendada ruumiprobleemid. Kultuuriministeerium uuele hoonele Tuisu tänaval ütles selge ei, loobudes selle lisarahastamisest, aga milline on seisukoht investeeringute osas, mis puudutavad kesklinnas asuvaid objekte? Loomulikult ei ole veel tehtud arvutusi, mis see maksma läheb, aga milline on Kultuuriministeeriumi põhimõtteline seisukoht? Kas te olete valmis lisarahaga toetama?

Teil on asjadest väheke vale ettekujutus. Kultuuriministeerium ei ütle ei ega jaa ega möh ega mäh investeeringutele, mis puudutavad rahvusringhäälingut. Vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele lahendab rahvusringhäälingu rahaasju ja eelarveküsimusi rahvusringhäälingu nõukogu. Ma ei pea üldse loogiliseks, et rahvusringhäälingu eelarve n-ö käib läbi Kultuuriministeeriumi eelarverea. Kuna meil ei ole mingit seaduslikku võimalust rahvusringhäälingu tegevust mõjutada mitte mingisuguses suunas, siis ma ei näe ka ühtegi põhjust, mispärast Kultuuriministeerium peaks tegelema nende eelarvega, sh nende investeeringuküsimustega. Nii et see küsimus, lugupeetud rahvusringhäälingu nõukogu liige, on teil esitatud iseendale.

Palun, kolleeg Priit Toobal, esimene täpsustav küsimus!

Ma siiski kasutaksin infotundi teie käest küsimiseks, iseendaga saan ma ka hiljem vestelda. Rahvusringhäälingu nõukogu liikmete laual oli eile kiri, milles teie ministeeriumi kantsler teatas, et lisarahastust rahvusringhäälingu uue hoone jaoks ei peeta võimalikuks. Seda ma pidasin silmas lisarahastuse mitteandmise all.
Minu teine küsimus puudutab kohalikele omavalitsustele võimaldatavaid kultuuriinvesteeringuid. Tõenäoliselt käivad teil juba läbirääkimised rahandusministriga järgmise aasta eelarve üle. Kas te olete arutanud, millises mahus järgmisel aastal toetatakse kultuuriinvesteeringuid ja kultuuriobjekte kohalike omavalitsuste kaudu? Kas see trend on samas suunas, kasvu suunas või pigem vähenemise suunas?

Ma olen sellele küsimusele siin saalis juba vastanud. Käivitatud projektid, mille kohta on sõlmitud kokkulepped kohalike omavalitsustega, viime lõpuni. Uusi projekte me ette ei võta.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tarmo Leinatamm!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas on ERM-i rahastamise tervis? Praegu on kuidagi vaikus majas. Kas valitsus on otsuse vastu võtnud või see asi seisab kuidagiviisi? Ning kui asi läheb käima, siis kas järgmiseks kümneks aastaks puuakse üles kõik investeeringuvõimalused, mis puudutaksid teisi kultuuriasutusi, kes taotleksid kultuurkapitali kaudu investeeringuid?

Riigikogu liikmena sa tead, et Riigikogu on oma otsuses nimetanud need riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, milleks kulka raha saab kasutada. Lihtsalt meeldetuletuseks, et need on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstimuuseum ehk Kumu ja ERM. Kunstimuuseumi osa on 100% makstud, järelikult saab kulka raha edaspidi suunata kahte kohta. Ja ERM-i puhul ei ole tegemist üldse rahapuuduse probleemiga. Küsimus on sildfinantseerimises ehk siis selle perioodi kulude katmises, mis jääb n-ö kulka viimase makse ja ehitajale tehtud viimase makse vahele. Valitsus peab järgmise nelja perioodi investeeringute jagunemist arutama. Loodetavasti see sünnib lähiajal ja siis peaks ehitus lahti minema.

Palun nüüd, kolleeg Priit Toobal, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ka minu järgmise küsimuse teemal me oleme siin saalis teiega varem arutanud. Üksnes betooni valamine ei ole kultuuriinvesteering – investeering on ka investeerimine inimestesse. Pean silmas inimeste töötasu. Kas eelarveläbirääkimiste käigus on selgemaks saanud, kas 2013. aastal on plaanis tõsta riigieelarvest palka saavate kultuuritöötajate palku?

Jah, Kultuuriministeerium on sellesisulise taotluse Rahandusministeeriumile esitanud ja seda hakatakse arutama pärast suvise majandusprognoosi laekumist, mis eeldatavasti toimub augustikuus.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Siin oli juttu rahvusringhäälingu eelarvest, aga mul on selline küsimus: kas ei oleks loogiline konsolideerida see raha riigikassasse samamoodi nagu haigekassa ja töötukassa reservid? Rahvusringhäälingu eelarve oleks kindlalt kontrolli all ja eelarveaukudega kah asi ühel pool?

Kui te olete teadlik sellest, et rahvusringhäälingul on olemas mingid reservid, siis öelge Toobalile. Ta on rahvusringhäälingu nõukogu liige.

Suur tänu, härra kultuuriminister! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Palun nüüd järgmine küsimus! See on kolleeg Urve Palolt peaminister Andrus Ansipile.

Austatud esinaine! Lugupeetud peaminister! Eestis on töötus noorte hulgas 22,7%. See on 15 800 noort inimest ehk Tartu Ülikooli jagu noori. Registreeritud töötuid on noorte hulgas ca Põlva linna jagu. Registreeritud noortest töötutest 60%-l ei ole mingisugust erialast väljaõpet. 31% registreeritud noortest töötutest on kõigest põhiharidusega ja 5%-l pole sedagi, ülejäänud on keskharidusega. Noorte tööpuuduse tagajärjeks on ilma igasuguse töökogemuseta heitunud inimesed, mis tähendab riigile tulevikus nii kasvavaid sotsiaalkulusid ja saamata jäänud maksutulu kui ka väljarännet. Noorte väljaränne tööotsingu tõttu tähendab aga reeglina seda, et oleme ...

Palun küsimus!

... kaotanud tulevase maksumaksja. Millised on valitsuse plaanid, et aidata noortel leida Eestis töökoht või jätkata õpinguid, et õppida selgeks Eesti tööturu vajadustele vastav eriala?

Hea küsija! Ka mina pean noorte tööpuudust Eestis suureks probleemiks. Samas tuleks täpsustuseks öelda, et nii nagu tööpuudus Eestis on Euroopa Liidu ja eurotsooni keskmisel tasemel, nii on ka noorte töötus meil Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Noorte hulgas on tööpuudus pea igas Euroopa Liidu riigis suurem, kui see on vanemate inimeste hulgas. See on seletatav paljuski eelneva töökogemuse puudumisega ja Eesti ei ole selles küsimuses küll mitte mingil määral erandiks teiste Euroopa Liidu riikide hulgas.
Eestis on kriisi ajal rakendatud mitmeid täiendavaid meetmeid noorte tööpuuduse vähendamiseks. Mina pean kõige olulisemateks meetmeteks just noorte õppima suunamist. Me oleme rakendanud abinõusid nende noorte inimeste õppeprotsessi tagasitoomiseks, kes on oma õpingud kas kutseharidussüsteemis või kõrgharidussüsteemis katkestanud. Minu veendumuse järgi on see olnud päris heade tulemustega meede. Noorte tööpuudus on tavaliselt vähenenud proportsioonis tööpuuduse vähenemisega üldse. Tööpuudust aga vähendavad otsesed välisinvesteeringud ja neid on Eestisse tulnud päris märkimisväärselt. Eesti on olnud viimase aasta jooksul kõige kiirema tööpuuduse vähenemisega riik Euroopa Liidus.

Palun, kolleeg Urve Palo, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Paraku on nii, et kui vaadata haridusministeeriumi arengukavasid, siis seal ambitsioonikaid plaane noorte erialaseks ettevalmistamiseks ei paista. Ollakse endiselt rahul, et 32%-l nendest, kes kuuluvad 25- kuni 34-aastaste vanusegruppi, ei ole mingit erialast koolitust. Protsentidega me võime mängida nii- ja naapidi, kuid kahjuks see noori ei aita. Mina võin samamoodi teiste riikide protsente ette lugeda. Näiteks Saksamaal on töötus noorte hulgas 8%, Hollandis 7%, Taanis 14%. Meie noori see ei aita. Soome tööminister peaks lähinädalatel välja tulema selliste meetmete paketiga, mis tagaksid kõigile noortele, kes on töötud, järgmisest aastast alates võimaluse õppima või tööle minna. Kas olete mõelnud Soome kolleegide tegevust lähemalt uurida ja võib-olla isegi eeskuju võtta?

Ma olen teiega täiesti nõus, et kolmandik kõigist töötajatest ilma kutseharidusliku erialase ettevalmistuseta on Eesti majandusele liig mis liig. Nagu ilmselt teie, olen ka mina veendunud selles, et hariduse andmine on kõige parem vahend noorte hulgas tööpuuduse vähendamiseks. Ma ei taha aga nõus olla nende pessimistlike hinnangutega. Loomulikult te võite võrrelda Eestit Saksamaa, Taani ja teiste riikidega, kus tööpuudus on sisuliselt olematu, aga kui me ei märka positiivseid trende, mis meil viimaste aastate jooksul majanduses ilmnenud on, siis võime õigelt teelt väga kergesti kõrvale kalduda. Olgu veel kord öeldud, et tööpuudus, ka noorte tööpuudus on Eestis kiiresti vähenenud. Noorte tööpuudus oli meil ainult kahe kvartali jooksul hirmuäratavalt suur, pärast seda on see olnud Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Ei midagi Hispaania 50%-lise noorte töötusega võrreldavat! Aga kui otsida parimat lahendust, siis lahendus on hariduses.

Palun, kolleeg Urve Palo, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Viimase kümne aasta jooksul on Eesti rahvaarv vähenenud 75 000 ja natuke enama inimese võrra. Ja seda kolmel põhilisel põhjusel: väljaränne, sh noorte väljaränne tööotsingu tõttu, väike sündimus – mullu sündis üle 1100 lapse vähem, kuigi fertiilses eas naiste arv on suurem – ja madal keskmine eluiga. Minu küsimus on järgmine. Te olete olnud peaminister sellest kümnest aastast suurema osa aega, milliseid järeldusi te olete enda jaoks teinud? Kas plaanis on suunamuutusi majandus-, sh tööturu- ja tööhõive- või ka sotsiaalpoliitikas?

Muutused on pidevalt toimunud ja muutused ei katke, muutused on kavandatud ka tulevikuks. Noorte väljaränne ja väljaränne tervikuna on kindlasti Eesti jaoks probleem, kuid mitte nii suur probleem, nagu opositsioonipoliitikud väidavad. Kui mälu mind ei peta, on rahvaloenduse andmetel 22 000 inimest Eestist viimase kümne aasta jooksul välja rännanud. Kui võrrelda noorte tööpuudust Eestis ja Soomes, siis Soome tunnistab, et see on nende jaoks probleem. Ka meie tunnistame, et see on meie jaoks probleem, aga esialgu meil Soomest väga palju eeskuju võtta ei ole. Sest Soomes on see Eurostati andmetel pea samasugune probleem nagu Eestis. Soomes on noorte tööpuudus 19,5%, Eestis 22,3% ehk siis samas suurusjärgus. Kui me kelleltki peaksime õppust võtma, siis me peaksime õppust võtma eelkõige Austrialt – noorte töötus 8,9% –, Hollandilt – noorte töötus 9,4% – ja loomulikult Saksamaalt, kus see näitaja on 7,9%.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Oli väga ilus kuulda, kuidas teiesugune viisakas ja oma vestluspartnerit alati austav inimene teeb kolleeg Pikhofile märkuse ebaviisaka väljaütlemise pärast. Aga minugi küsimus puudutab noorte tööpuudust. Euroopa sotsiaaldemokraatide pikaajalise kampaania tulemusena on Euroopa Liit nii komisjoni kui ka nõukogu tasemel võtnud tugevalt päevakorda nn noorte garantii temaatika. Valitsusi kohustatakse looma süsteemi, mis tagab, et 3–4 kuu jooksul pärast kohustusliku hariduse omandamist on noorel võimalik kas edasi õppida või töökoht leida. Selline süsteem on olemas juba Austrias ja nagu kuulsime kolleeg Palolt, varsti hakkab see toimima ka Soomes. Eesti valitsus sotsiaalministri näol on töögruppides sellega nõustunud, et Eestiski võiks see olla.

Küsimus, palun!

Millal võiks Eesti noortel olla alust teie valitsuselt nn noorte garantiid oodata?

See Euroopa Liidu pilootprojekt, millest te kõnelete, haarab kaheksa riiki ning need kaheksa riiki on selles mõttes probleemsed, et neis on noorte tööpuudus erakordselt suur. Mõnes mõttes me peaksime kurvastama, et meid sellesse pilootprojekti ei kaasatud, teisest küljest on jälle põhjust rõõmustada, et meil ei ole olukord nii halb, nagu see nendes kaheksas Euroopa Liidu riigis on. Ootame selle pilootprojekti tulemused ära. Ma usun, et küllap tekib selle käigus ka edulugusid, kust Eestil on üht-teist üle võtta.

Palun nüüd hästi lühike küsimus kolleeg Viktor Vassiljevilt!

Aitäh, proua juhataja! Härra peaminister! Kui me võtame vastu avaliku teenistuse seaduse, siis ametnikud, kellel olid märkimisväärsed soodustused, jäävad neist ilma ja leiavad ennast hoopis teisest olukorrast, kuigi nad on teinud vastavaid ettevalmistusi ja võib-olla isegi annetanud mõnele erakonnale. Nad on pettunud ja satuvad tööturule lausa leidlastena, neil pole tootva töö kogemust, nad on heitunud inimesed. Kuidas nendega talitatakse tööpuuduse tingimustes?

Jääb ainult üle kadestada teie fantaasialendu ja leidlikkust. Ma ei suuda ette kujutada pettunud ja heitunud ametnikke, kes peavad tööturul oma eksistentsi eest võitlema. Mina pean Eesti riigi ametnikke riigile lojaalseteks, väga kompetentseteks inimesteks ja ma olen veendunud, et meie riigiametnikele ei ole õiglustunne võõras. Nad saavad suurepäraselt aru, mis on kohane ja mis ei ole kohane. Mingid ülearu suured garantiid, mis olid riigiametnikele vajalikud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel, nüüd enam kohased ei ole. Olgu meenutatud, et kunagi olid ka Riigikogu liikmetel eripensionid ja võib-olla nende kehtestamine oli tookord tõesti vajalik, kuid 2003. aastast alates Riigikogu liikmetele enam eripensione ei maksta. Ja ma ei ole täheldanud, et Riigikogu liikmed oleksid sellest heitunud ja inimesed üleüldse loobunud Riigikokku kandideerimast.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna meie infotunni aeg on läbi. Head kolleegid, suur tänu küsimuste esitamise eest! Palju tänu ka lugupeetud peaministrile ja teistele valitsusliikmetele vastamise eest! Infotund on lõppenud.