Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Sven Sester!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan rahanduskomisjoni nimel üle vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Paari sõnaga ka eelnõu sisust. Eelnõu koostamise eesmärk on viia vedelkütuse seadus kooskõlla Riigikohtu 31. jaanuari 2012 otsusega ja sellest otsusest tulenevate soovitustega. Nimelt on kohtuotsuse punktis 90 leitud, et vedelkütuse seaduses tuleks põhjalikumalt reguleerida tagatise vähendamise aluseid, lihtsustamaks Maksu- ja Tolliameti tegevust, muuta see kontrollitavamaks ja vähendada võimalikke kaebusi. Tagatise vähendamisel tuleks kehtestada samasugused alused ja kriteeriumid, mis reguleerivad tagatise suurendamist. Selles vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõus tehaksegi vajalikud muudatused ära. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Liigume edasi teadete juurde. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete arupärimise peaminister Andrus Ansipile, sotsiaalminister Hanno Pevkurile ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 167 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime alustada lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele eelnõu 167. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Põhiseaduskomisjoni algatatud õiguskantsleri seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu 167 on seadusena vastu võetud. Esimene päevakorrapunkt on käsitletud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 180 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Kalle Jentsi!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 20. märtsil ja parandusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 3. aprill. Komisjonile laekus kaks parandusettepanekut, üks sotsiaaldemokraatidelt ja teine ametiühingute keskliidult. Õieti oli see teine ettepanek küll kirja vormis, aga komisjon käsitles seda parandusettepanekuna, arutas seda ja ka hääletas. Komisjon arutas käesoleva seaduseelnõuga seonduvaid küsimusi kahel korral, 9. ja 16. aprillil. 16. aprillil toimus ka hääletamine ja eelnõu otsustati saata teiseks lugemiseks suurde saali ehk täiskogu istungile täna ning teine lugemine lõpetada. See otsus tehti häältega 5 : 3.
Komisjon ei toetanud kumbagi parandusettepanekut. Sotsiaaldemokraatide ettepaneku sisu oli lühidalt selles, et suurendada töötuskindlustushüvitise määra praeguselt 40%-lt 50%-le ja esimesel kolmel kuul koguni 70%-le. Nii et alguses saaksid töötud 70% töötuskindlustushüvitist ja ülejäänud aja kuni aastani 50%. Mul on olemas üsna värsked töötukassa analüüsid selle kohta, mida selline muudatus tähendaks. Rahas tähendab see umbes 52 miljonit eurot ehk siis vanas rahas täiendavalt peaaegu 800 miljonit krooni.
Ametiühingute keskliidu kirja sisu oli see, et säilitada vana redaktsioon ja võimaluse korral kaaluda ka ühekuulist ooteaega. Rahaliselt hinnates on see umbes 22 miljonit eurot.
Komisjon arutas asja tõepoolest väga põhjalikult. Nii sotsiaaldemokraatide kui ka ametiühingute keskliidu esindaja Harri Taliga põhiväide oli ikkagi see, et on kartus, et tööandjad sunnivad töötajaid lahkuma. Ei olnud väiteid, et selline töötuskindlustuse liik oleks lihtsalt vajalik inimestele, kes vabatahtlikult lahkuvad ja võtavad mõtlemisaja. Pigem oli ikkagi see mure, et tööandjad ei käitu seaduslikult, avaldavad survet jne. Meil jäi komisjonis kõlama seisukoht, et me tõepoolest ei peaks justkui aktsepteerima tööandjate ebaseaduslikku käitumist ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun, austame ettekandjat ja neid inimesi, kes soovivad kuulata! Palun, ettekandja!

Pigem peab siis Tööinspektsioon oma tööd tõhustama, et selliseid asju praktikas ei juhtuks. Me ei pea seda maksumaksja rahaga kinni maksma, et tööandjad justkui ebaseaduslikult sunnivad töötajaid lahkuma. Seepärast komisjon ei toetanud parandusettepanekuid ja teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis on ettepanek määrata kolmas lugemine 8. mai täiskogu istungile. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? On. Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea esineja! Te ütlesite, et Tööinspektsioon peaks tööd tõhustama, et inimesi sellisel kombel lahti ei lastaks, et pannakse valge paber ette ja kästakse lahkumisavaldus kirjutada. Aga mis te arvate, miks valdav osa Euroopa riike seda toetust töötajatele siiski annab?

Aitäh! Ma väidan siin vastupidist. Kui te võtate lahti selle eelnõu seletuskirja, siis seal on loetletud riigid, kes maksavad ja kes ei maksa. Enamik Euroopa Liidu riike ei maksa sellist toetust. Kui ma õigesti mäletan, maksavad seda Bulgaaria, vist Küpros ja mõned riigid veel. Sellest oli ka esimesel lugemisel juttu. Enamik ei maksa.

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja, ma palun kindlasti ka lisaaega!

Kaheksa minutit.

Head Riigikogu liikmed! Ma arvan, et teile kõigile on tuttav üks selline eluline juhtum, kus inimesed sõlmivad kindlustusseltsiga kindlustuslepingu. Nad teavad, et neile on midagi lubatud, nad maksavad kindlustusseltsile raha, aga siis, kui saabub kindlustusjuhtum, jääb see raha neile välja maksmata. See raha jääb välja maksmata, sest lisaks suurele tekstile oli joone all tärnikesega ja väikeses kirjas ka midagi muud. Mis inimesel sellisel juhul üle jääb? Tema teab, et ta on kindlustatud, aga raha ta ei saa, ta ei osanud väikest teksti lugeda. Kas ta tehti lolliks või oli ta ise rumal, kes seda teab.
Arutatava eelnõu puhul on tegemist natuke teistsuguse olukorraga. Eelnõu algatajad, kelleks on tegelikult valitsusliit, ma küsin teilt, kes teist valimistel suurte tähtedega lubas, et inimesed nendest hüvitistest ilma jäävad? Viimasel ajal on siin väidetud, et oi, kuidas nii, lubasime ju midagi muud, me lubasime rahanduse korras hoida. Kas sellest tuleb siis aru saada nii, et kui me hoiame rahanduse korras, siis teksti all olev väikeste tähtedega märge tähendab, et inimestel tõmmatakse nahk üle kõrvade ja neile varem antud lubadusi ei täideta? Või on ka teisi võimalusi rahandus korras hoida, selliseid võimalusi, mis ei pane sissemakstud kindlustusmakseid natsionaliseerima, ei võta neid ära, ei kasuta muuks otstarbeks? Lühidalt ja kokkuvõtvalt on selle asja nimi inimeste petmine.
Poliitikas on olemas veel teine suurus, mille nimi on valetamine. Sellest, ma arvan, ju ei saadagi lahti. Piisab, kui üks geenius tõlgendab sõna "mõni" ja ütleb, et see on 3%. Mõni protsent, tema arvab, et kolm. Arvutab välja ühe numbri ja kirjutab siis näiteks sotsiaaldemokraatide kaela maksutõusud, nii nende maksude puhul, mida me ei ole kunagi tahtnud tõsta, kui ka nende maksude puhul, mida me tahame isegi alandada. Kirjutab kokku summa, kus saab müstilised numbrid. Järgmine geenius unustab sõna "või" vahelt ära ja siis tuleb juba masinavärk täiega peale ning need numbrid on absurdselt suured. Jääb üle öelda esimesele autorile aitäh, et ta tõlgendas sõna "mõni" 3%-ks. Oleks öelnud veel 10, mis siis oleks saanud? Aga ei midagi, asi on juba laaduris, laadur töötab. Vaat sellise valetamisega on isegi väga raske debateerida, võidelda. Mida sa seal seletad? Kujutage ette, et Delfis ilmub uudis: "Eiki Nestor on kahe küüruga kaamel." Kuidas sa sellele vastu vaidled? Imelik. Kas teed pressiteate, et fraktsioon arutas, võttis tõendi perearstilt ja loomaaiast ja tuli välja, et ei ole? Jabur, eks? Vaat selliste absurdsete valedega on nagu mõttetu võidelda.

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Head ametikaaslased, saalis on väga suur lärm. Ma palun, austame ettekandjat ja austame neid inimesi, kes soovivad kuulata! Palun, ettekandja!

Aitäh! Aga selliseid valesid või petmisi tuleb. Minu hea sõber küsis nii: "Kas sa, Nestor, tegid tõesti kunagi selle töötuskindlustuse sellepärast, et Reformierakond saaks oma tulumaksulubadusi ära peita, n-ö šlikerdada?" Räägime siis sellest muudatusest ja räägime ka rahast. Meie muudatus on lihtne. See kokkulepe, mis 2008. aastal sõlmiti, tuleb täita nii hüvitiste suuruse osas kui ka kindlustusest raha saavate inimeste ringi osas. Kui on kartus, et mõni omal soovil lahkuja võib seda väärkasutada, siis selleks tegime kompromissi ja pakkusime pikemat ooteaega – 60 päeva. Aga kuidas on rahaga? Komisjonis ma ei öelnud teile, head kolleegid valitsusliidust, rahanumbreid ühel põhjusel: te poleks neid niikuinii uskunud. Te usute ainult omaenda numbreid. Need kõik, mis ma siin ette loen, on dokumendist "Riigi eelarvestrateegia", lk 42. Aastal 2008 olid töötuskindlustuse tulud maksetest 48 miljonit eurot, välja maksti 37 miljonit. Aastal 2009, kui oli suur tööpuudus, oli sissetulek 115 miljonit ja välja läks rohkem – 139 miljonit. Aastal 2010, kui pidi jõustuma uus kokkulepe, oli sissetulek 179 miljonit, välja maksti 76. Aastal 2012, kus me praegu elame, läheb hüvitisteks 41,9 miljonit eurot, sissetulek on 206 miljonit. Viis korda rohkem. Viis korda rohkem! Aastaks 2013 on praegu hüvitisteks ette nähtud 38,5 miljonit eurot ja meie ettepanek suurendaks kulu 52 võrra, kokku 80 miljonit. Uue, madalama maksemääraga (3%) on sissetulek järgmisel aastal 158 miljonit eurot – kaks korda rohkem, kui hüvitiste maksmiseks vaja on. Ja siis te ütlete, et te hoiate rahandust korras või mis te teete. Te petate inimesi.
Juhul kui meie muudatus täna läbi ei lähe – selleks on meil vähe lootust, sest eelnõu seletuskirjas on ka täna meile öeldud, et eesmärk on ikka ära võtta –, teeme teile ettepaneku: võtke uuesti aeg maha ja mõelge, kas 158 miljoni euro suuruste tulude juures kulutada 80 miljonit inimeste jaoks on tõesti palju, seejuures teades, et me hoiame kokku riigi raha toimetulekutoetusteks, hoiame kokku riigi raha töötu riiklikuks abirahaks ja oleme saanud hulga ravikindlustatud inimesi. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Jentsi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Võib-olla veel paar mõtet. Kõigepealt, lugupeetud Eiki Nestor, te olete küll vana ja vilunud kolleeg, aga midagi teil nende arvudega ei klapi. Te olete osa kulupoolt ära jätnud. Kui teie ettepanek realiseerub, siis on töötukassa kogukulu 138 miljonit (see on nüüd selle värske analüüsi järgi), üle jääks 20 miljonit ja tulem oleks 2013. aastal plussis vaid 20 miljoniga (ma võin pärast teile selle paberi anda). See tähendab, et tänase seisuga olekski reaalselt 3% see piir, rohkem me enam töötuskindlustusmakset langetada ei saa. Nii et te olete osa kulusid ära jätnud ja võtnud ilmselt ainult hüvitise, aga peale selle on veel hulk kulusid, kulud tööturumeetmetele ja muule, mida töötukassa teeb.
Ma peatuksin korraks siiski ka sellel väitel, justkui tegeleks valitsuskoalitsioon valetamisega. Ma ei tea, siin saalis on tehtud, eriti viimase nelja-viie aasta vältel, vist väga palju keerulisi, tihti ka ebapopulaarseid ja mittemeeldivaid otsuseid, aga ma ütleksin, et üks otsus on teatud ajahetkel, teatud kohas alati mingi kokkulepe. See tähendab, et valitsev koalitsioon teeb mingil hetkel, sõltuvalt majandusolukorrast, sõltuvalt kõigest muust, oma otsuse. Nii oli ka selle otsusega. Kui see kokkulepe 2008. aastal tehti, siis arvestati, ma rõhutan veel kord, et kui töötuskindlustusmakse määraga 1,5%, nii nagu see tol ajal oli, saab hakkama, siis võiks tõepoolest sisse jääda selline, ütleme siis, väike luksus, et ka vabatahtliku lahkumise korral on võimalik saada töötuskindlustushüvitist. Tegelik elu osutus hoopiski millekski muuks, me oleme sellest ka siin saalis rääkinud. Maksemäära tuli mitu korda tõsta, nüüd me asume seda siis esimest korda langetama. Tõepoolest, praegu on töötukassal märkimisväärsed reservid ja ma loodan, et me enam ei satu sellisesse olukorda, kus me iga aasta hakkame tõmblema, et raha lõpeb jälle otsa ja siis me hakkame selle määraga vehklema.
Lugupeetud kolleegid, ma juhiksin siiski  tähelepanu veel ühele asjaolule. Eelmisel korral ütles kolleeg Heljo Pikhof siin, et mul ei ole need asjad justkui selged, ja hiljem väitis raadiosaates, et peale koondamise justkui ei olekski tööandjatel muid võimalusi töötajat töölt vabastada. Tegelikult näevad töölepingu seaduse § 88 lõiked 1 ja 2  ette võimaluse töötaja vabastada, kui ta ei saa tööga hakkama oma oskuste tõttu või kui tema tervis on halvenenud. Lisaks sellele on §-s 91 veel kolm sätet, kuidas ka töötaja võib erakorraliselt töölepingu üles öelda. Nii et neid juhtumeid on väga palju, kus töötaja, kui see töö talle ei sobi, saab ka töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitist ei saa töötaja ainult siis, kui ta vabastatakse töölt tema süülise käitumise tõttu. Ja lisaks sellele siis omal soovil lahkumine ja lahkumine poolte kokkuleppel.
Nii et, head kolleegid, ma kutsun teid siiski üles seda eelnõu toetama!

Aitäh! Eiki Nestor, palun!

Mul on õigus repliigiks, ettekandja nimetas minu nime. Tema jutus oli üks väga suur eksitav viga. Ta ei tea, et aktiivsete tööturumeetmete raha, mis on ka töötukassa tulu, tuleb muudest allikatest, põhiliselt Euroopa Liidu rahadest. Neid kahte asja ei tohi segamini ajada. Vabariigi eelarvestrateegia lehekülg 42: tulud 158 miljonit, kulud 38,5. Kui meie kulud juurde liita, siis tuleb sinna 80–90 miljonit eurot.

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma tahan Kalle Jentsile öelda, et olen endiselt seisukohal, et tema mõtted seoses töölepingu seadusega pole selged. Need mõtted on tal segi nagu puder ja kapsad ja väga naljakas on kuulata, kui ta tuleb Eiki Nestorile töötuskindlustussüsteemi õpetama. Mis puudutab raadiosaates räägitut, siis raadiosaates oli juttu sellest, et Kalle Jentsi sõnutsi saab töötaja minna tööandja juurde ja nõuda poolte kokkuleppel vabastamist. Seda ükski tööandja ei tee.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuus-Lauli! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et siin saalis ei ole vist inimest, kellele ei oleks lapsepõlves õpetatud, et ole aus ja täida alati lubadusi, mis sa oled andnud. Aga öelge, mida arvata riigist, kes oma lubadustest kinni ei pea? Millist õpetust saavad meie lapsed, kui riik, valitsus näitab ette, et ah tühja nendest lubadustest, mis kunagi antud, kavaldasime tol korral allkirja välja ja võib-olla olite ise kergeusklikud ja rumalad, et selle andsite, meie teeme nagu meile hetkel kasulikum.
Täpselt nii toimib praegu Eesti Vabariik. Neli aastat tagasi peteti sisuliselt halvale töölepingu seadusele ametiühingutelt allkiri välja, suruti kätt, võib-olla löödi klaasegi kokku ja peibutuseks pandi seadusesse, et 40%-list töötuskindlustushüvitist hakkavad saama ka eelmisest töökohast omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujad. Nii said ametiühingud omakorda plusspunkti, et nemad võitlesid selle ikkagi välja, kuigi töölepingu seaduse ülejäänud osa oli üldjoontes siiski töötajale kahjulik, sest hüvitisi ju kitsendati ja kärbiti.
Miks täna niimoodi tehakse? Tõepoolest, ma ei saagi aru. Ühtegi loogilist seletust siin praegu ei ole. Euroopas on üldlevinud põhimõte, ma kordan veel, et ka vabatahtliku töötuse puhul makstakse töötukassa kindlustust, seda tehakse 16 Euroopa riigis. Kui hea kolleeg ütles, et siin on ainult Bulgaaria ja keegi veel, siis ma võin öelda, et nende 16 riigi hulgas on Šveits, Belgia, Austria, Norra, Saksamaa jne. Nii et niisama lihtsalt ei lasta inimest koju jääda. Seda enam, kui meil oleks see hüvitis 40%. Me teame, et see on suhteliselt väike raha, ja ega seda nii väga kergelt ei saagi, seal on omad tingimused.
Ja miks ikkagi töölt lahkutakse? On aru saadud, et palk on talumatult väike või on koormus liiga suur. Enamasti on põhjuseks aga see, et suhted tööandjaga lihtsalt ei laabu. Tavaliselt inimene tunneb siis ise ka, et teda seal ei taheta, ta elu tehakse kibedaks, heal juhul antakse kätte A4 formaadis paber avalduse jaoks ja nii see lõpebki. Euroopas on aru saadud, et selles situatsioonis on mõistlik inimesi veidi toetada just sellepärast, et neid inimesi kiiremini tööturule tagasi saada. See on oluline! Riigil pole ju kasu, kui need inimesed on kodus häbiväärselt väikese töötu abiraha peal, millest ilmselt ei saa tööotsimiseks jalavarjegi osta, kulutame selle väiksegi raha ära. Riigile on kasulik töötav inimene, kes maksab makse. Riigile on kasulik inimene, kes teenib ja tarbib ning maksab käibemaksu ja aktsiise. Riigile on igati kasulik, et ta ei pea inimestele maksma vaesetoetusi, et ta ei pea toimetulekutoetust maksma.
Ma tuletan meelde, kui Tallinnas loodi kunagi sotsiaalsed töökohad. Edgar Savisaarelt küsiti siis, et miks te seda raha niimoodi maksate ja raiskate n-ö maksumaksja raha. Ta vastas väga ilusasti, et kas on siis parem toetusi maksta. On ju loogiline. Nii sai ka riik tookord, kui olid väga rasked ajad, eelarvesse maksude näol raha juurde. Samamoodi on ka praegu: parem on panustada inimestele töö andmisesse kui maksta neile vaesetoetusi ja töötu abiraha. Seepärast on ikkagi veel kord täiesti arusaamatu, miks riik murrab oma sõna, miks riik petab. Rääkida, et raha ei ole – täna on siin pikalt räägitud töötukassa rahadest. Kui me oleks kõige raskemal ajal kärpinud töötuskindlustushüvitist, oleksime ikkagi ka selles olukorras reserve juurde kogunud. Aga ma ei hakka sellel teemal enam pikemalt rääkima. Ammu oleks loomulikult võinud vähendada töötuskindlustusmakset, me oleks saanud n-ö käivet suurendada ja raha eelarvesse juurde.
Nii et ma küsin tänase eelnõu pinnal: miks riik ei taha majandust elavdada? See on ju järjekordne kärbe. Kõik eelmised kärped, mis me oleme teinud, on jõus, midagi ei ole nendest tühistatud. Me oleme ju raskel ajal oma majanduse surnuks kärpinud. Kõik me mäletame, kuidas Keskerakond 2008. ja 2009. aastal hoiatas, et ärge bluffige eelarvega, et meil saab olema suur majanduslangus. Mida tol korral vastati? Mäletate ju ise: "Sellises kriisis ma tahakski elada!" Hüüdlause oli: "Meil tuleb pehme maandumine!" Seda öeldi söögi alla ja söögi peale. Nägite ise, mis juhtus. Nüüd tõdes ka rahandusminister Jürgen Ligi, et jah, me tegime tol ajal vea. Tal oli muidugi sellest hea rääkida, ta ei olnud siis ise minister, ta rõhus rahandusminister Padari peale.
Nii et ma rõhutan veel kord: ärgem kärpigem potentsiaalseid töökäsi. Ärge nullige oma lubatud kindlustushüvitist, ärge petke rahvast! Keskerakonna fraktsioon loomulikult ei saa selle eelnõuga kaasa minna ja me teeme ettepaneku eelnõu 180 teine lugemine katkestada. Ma tahaks väga loota, et kõik need, kes ei taha endale lubaduste murdja märki külge saada, hääletavad koos meiega. Aitäh!

Aitäh! Kalle Jents, sõna kohapealt!

Lugupeetud juhataja, kas ka mul on õigus repliigiks?

Loomulikult on teil see õigus.

See asi omandab küll üpris koomilise varjundi, aga võib-olla lugupeetud asejuhataja on töövälisel ajal äkki nõus viima läbi sellise töölepingu seaduse parema tundmise võistluse. Ma oleksin hea meelega nõus osalema koos Heljo Pikhofiga. Aga ma siiski täpsustan, et raadiosaates ma tõepoolest väitsin, et tööandjal on ka muid vallandamise või töölt vabastamise aluseid, mille puhul töötaja saab töötuskindlustushüvitist, ja viitasin § 88 lõike 1 punktidele 1 ja 2.  Lugupeetud kolleeg ütles, et selliseid asju ei ole olemas. Ma lubasin, et ma annan need seadusepunktid. Mul ei olnud seadust kaasas, aga pärast istungi lõppu, lugupeetud kolleeg, ma annan need, ma saan ise endale uued printida.

Aitäh! Põhimõtteliselt on see võistlus võimalik. Ma arvan, et tuleb vastav toetus- või sõprusrühm teha ja pärast seda saab siin hoovis võistelda ja mõõtu võtta. Peale istungit muidugi ja kui see ei sega komisjoni tööd. Heljo Pikhof, kas teil on ka protseduuriline küsimus?

Aitäh! Mul ei ole mingit isu võistelda, igaüks teab, kui palju ta teab. Aga ma tahaksin ikkagi öelda seda, et nendest paragrahvidest juttu ei olnud, nii et võistlus on lõppenud.

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ega sõnavõtte ei ole. Seega võime minna eelnõu 180 menetlemisega edasi. Lõpetan läbirääkimised ja läheme eelnõu 180 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. On laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 38, vastu 51 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Liigume edasi teise muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 51. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Samas on tulnud kahelt fraktsioonilt taotlus eelnõu 180 teine lugemine katkestada. Loen need taotlused ette. "Teeme ettepaneku eelnõu 180 teine lugemine katkestada. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon." Eesti Keskerakonna fraktsioon on samuti teinud ettepaneku töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 180 teine lugemine katkestada. Alustame nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 180 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 39 Riigikogu liiget, vastu 51. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 10.36.